20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/1

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/3

(1)

Komisjoni 6. augusti 2002. aasta direktiiviga 2002/72/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -toodete kohta (2) kehtestatakse ühenduse loetelu monomeeride ja muude lähteainete kohta, mida võib kasutada plastmaterjalide ja -toodete valmistamiseks. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) on hiljuti andnud soosiva teadusliku hinnangu täiendavatele monomeeridele ja lähteainetele, mis tuleks nüüd loetellu lisada.

(2)

Direktiivis 2002/72/EÜ on esitatud ka nende lisaainete ühenduse loetelu, mida on lubatud kasutada plastmaterjalide ja -toodete valmistamisel. Toiduohutusamet andis hiljuti soosiva teadusliku hinnangu täiendavate lisaainete kohta, mis tuleks nüüd lisada loetellu.

(3)

Seetõttu tuleks direktiivi 2002/72/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Vastavalt direktiivi 2002/72/EÜ artikli 4 lõikele 1 muutub kõnealuse direktiivi III lisas esitatud ühenduse lisaainete loetelu alates 1. jaanuarist 2010 positiivseks loeteluks. Sellest lähtuvalt ei tohiks kõnealuse direktiivi III lisa pealkirjades enam osutada lisaainete mittetäielikule loetelule.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/9

(1)

Direktiivis 2007/2/EÜ on sätestatud Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskirjad. Liikmesriigid peavad rajama teenuste võrgu ja hoidma seda käigus selliste ruumiandmekogumite ja -teenuste kasutamiseks, mille jaoks kõnealuse direktiivi kohaselt on loodud metaandmed.

(2)

Selleks et tagada kõnealuste teenuste kokkusobivus ja kasutatavus ühenduse tasandil, on vajalik sätestada tehnilised kirjeldused ja toimivuse miinimumkriteeriumid direktiivi 2007/2/EÜ I, II ja III lisas loetletud valdkondadega seotud teenuste jaoks.

(3)

Selleks et tagada ametiasutustele ja kolmandatele isikutele tehnilised võimalused neile kuuluvate ruumiandmekogumite ja -teenuste ühendamiseks võrguteenustega, on vajalik sätestada asjakohased nõuded kõnealuste teenuste jaoks.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2007/2/EÜ artikli 22 alusel loodud komitee arvamusega,

a)

otsinguteenused vastavad II lisas sätestatud erinõuetele ja omadustele;

b)

vaatamisteenused vastavad III lisas sätestatud erinõuetele ja omadustele.

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/19

(1)

Määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu kohaselt tutvus komisjon Madalmaade taotlusega saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 149/2007 (2) registreeritud garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toote nimetuse „Boerenkaas” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Madalmaad taotlesid spetsifikaadi sellist muutmist, et hooajalise tootmise puhul tehakse tootmisperioodil kontrolli iga kuue kuni kaheksa nädala tagant. Kui ettevõtja toodab aastas vähem kui 25 000 kilogrammi „Boerenkaasi” juustu, tehakse kontrolli kaks korda aastas. Kavandatud muudatus peaks aitama väikestel ettevõtetel vältida suurte kontrollikulude kandmist.

(3)

Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 11 lõike 1 neljanda lõigu tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 2 ja artiklis 9 kirjeldatud menetlust kohaldamata,

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/25

(1)

Nõukogu direktiivis 87/372/EMÜ, (3) mida täiendab nõukogu 25. juuni 1987. aasta soovitus (üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses) (4) ning nõukogu 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon (üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmise viimase etapi kohta ühenduses (GSM)), (5) tunnistati ühenduse majandusarengu huvides nüüdisaegsete telekommunikatsioonivõrkude (eelkõige raadioside) pakutavate võimaluste täies ulatuses ärakasutamise vajadust. Tunnistatakse, et teise põlvkonna digitaalsele liikuvale kärgsidesüsteemile üleminek annab ainulaadse võimaluse tõeliselt üleeuroopalise mobiilside loomiseks.

(2)

Sagedusalad 890–915 MHz ja 935–960 MHz olid reserveeritud üldkasutatavatele üleeuroopalistele digitaalsetele mobiilsideteenustele, mida kõikides liikmesriikides osutatakse ühise spetsifikatsiooni (tuntud kui GSM) kohaselt. Seejärel muudeti nn laiendatud sagedusala (880–890 MHz ja 925–935 MHz) GSMile kättesaadavaks ja neid sagedusalasid tuntakse koos kui 900 MHz sagedusala.

(3)

Pärast 1987. aastat on välja töötatud uusi digitaalraadiotehnoloogia lahendusi, mille alusel saab pakkuda innovaatilisi üleeuroopalisi teenuseid ja mida saab – senisest tehnoloogianeutraalsemas õiguslikus kontekstis – kasutada sagedusalas 900 MHz koos GSMiga. Sagedusala 900 MHz head leviomadused võimaldavad katta suurema territooriumi kui kõrgema sagedusega alad, mille tulemusel saab nüüdisaegsete kõne-, andmeside- ja multimeediateenuste osutamist laiendada ka hõredamalt asustatud ja maapiirkondadesse.

(4)

Siseturu eesmärkide ja komisjoni 1. juuni 2005. aasta teatise „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” toetamiseks ning konkurentsi tõhustamiseks teenuste ja tehnoloogialahenduste laiema valiku pakkumise teel peaks sagedusala 900 MHz olema ligipääsetav täiendavate ühilduvate üleeuroopaliste teenuste osutamiseks muude tehnoloogialahenduste abil, mida saab rakendada samaaegselt GSMiga, säilitades samas kõikidele kasutajatele Euroopas GSMi kättesaadavuse.

(5)

Sagedusala 900 MHz tulevane kasutamine ja eriti küsimus, kui kauaks jääb GSM selle sagedusala samaaegsel tehnilisel kasutamisel viitetehnoloogiaks, on siseturu jaoks strateegilise tähtsusega küsimus. Seda tuleks uurida koos teiste ühenduse traadita juurdepääsu poliitika küsimustega tulevastes raadiospektripoliitika programmides, mis tuleb võtta vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (6). Nendes programmides sätestatakse tihedas koostöös komisjoni otsusega 2002/622/EÜ (7) moodustatud raadiospektripoliitika töörühmaga raadiospektri kasutamise strateegilise planeerimise poliitilised suunised ja eesmärgid.

(6)

Sagedusala 900 MHz kasutamise liberaliseerimine võib põhjustada konkurentsimoonutusi. Eriti juhul, kui konkreetsetele mobiilioperaatoritele ei ole sagedusalas 900 MHz spektrit eraldatud, võivad nad nii kulude kui tõhususe osas sattuda ebasoodsasse olukorda võrreldes operaatoritega, kes saavad osutada kolmanda põlvkonna mobiilsideteenuseid kõnealuses sagedusalas. Elektroonilisi sidevõrke käsitleva õigusliku raamistiku ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)) (8) alusel võivad liikmesriigid spektrikasutusõigusi muuta ja/või läbi vaadata ning seega on neil vajaduse korral olemas vahendid võimalike moonutuste kõrvaldamiseks.

(7)

Liikmesriigid peaksid muudetud direktiivi 87/372/EMÜ üle võtma kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Kuigi see iseenesest ei kohusta liikmesriike muutma kehtivaid kasutusõigusi ega alustama loamenetlust, peavad liikmesriigid täitma direktiivi 2002/20/EÜ nõudeid, kui sagedusala 900 MHz on selle direktiivi alusel kättesaadavaks tehtud. Seda tehes peaksid nad eelkõige kontrollima, kas käesoleva direktiivi rakendamine võiks moonutada konkurentsi asjaomastel mobiilsideturgudel. Kui nad leiavad, et see on nii, peaksid nad kaaluma, kas sagedusala 900 MHz kasutamise õiguse saanud operaatorite kasutusõiguste muutmine on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne, ning vajaduse korral kõnealused kasutusõigused läbi vaatama ja selliste moonutuste vältimiseks kõnealused õigused ümber jagama. Igale otsusele toimida sel viisil peaks eelnema avalik arutelu.

(8)

Iga käesoleva direktiivi kohaselt kättesaadavaks tehtud spekter tuleks eraldada läbipaistval viisil selliselt, et asjaomastel turgudel ei tekiks konkurentsimoonutusi.

(9)

Et muud süsteemid saaksid töötada GSM-süsteemidega samas sagedusalas, tuleks muude tehnoloogialahenduste puhul 900 MHz sagedusalal rakendada tehnilisi kasutustingimusi kahjulike häirete vältimiseks.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ (Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)) (9) lubab komisjonil vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed, et kehtestada ühtlustatud tingimused raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tagamiseks.

(11)

Vastavalt komisjoni taotlusele on Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverents (CEPT) koostanud tehnilised aruanded, milles tõendatakse, et UMTS (universaalne mobiilsidesüsteem) ja GSM-süsteemid võivad samaaegselt toimida sagedusalal 900 MHz. Seepärast tuleks vastavalt raadiospektrit käsitlevas otsuses sätestatud raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise jaoks ühtlustatud tingimuste vastuvõtmise menetlusele avada sagedusala 900 MHz nii UMTSi jaoks, mis ei sega GSM-süsteemide tööd, kui ka muude süsteemide jaoks niipea, kui on võimalik tõendada, et kõnealused süsteemid ei sega GSM-süsteemide tööd. Kui liikmesriik otsustab eraldada kasutusõigusi UMTS 900 spetsifikatsiooni kasutavatele süsteemidele, tagab raadiospektrit käsitleva otsuse ja direktiivi 2002/21/EÜ sätete kohaldamine, et sellised süsteemid on kaitstud teistest toimivatest süsteemidest tulenevate kahjulike häirete eest.

(12)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud sagedusalade kasutajatele ja naabersagedusalade praegustele kasutajatele tuleks tagada asjakohane kaitse. Lisaks tuleks võtta arvesse 960 MHz-st kõrgema sagedusega alasid kasutavaid tulevasi lennundusside süsteeme, mis aitavad saavutada EÜ kõnealuse valdkonna poliitilisi eesmärke. Selles suhtes on CEPT andnud tehnilist nõu.

(13)

Et aidata kaasa elektroonilise side siseturu eesmärkide saavutamisele, tuleks muuta spektri haldamine paindlikumaks ja parandada spektrile juurdepääsu. Seepärast tuleks sagedusala 900 MHz avada muudele süsteemidele muude üleeuroopaliste teenuste osutamiseks niipea, kui on võimalik tõestada, et need süsteemid ei sega GSM-süsteemide tööd.

(14)

Et sagedusalas 900 MHz oleks võimalik koos GSM-süsteemidega kasutusele võtta uusi digitaaltehnoloogiaid, tuleks direktiivi 87/372/EMÜ muuta ning kõnealuse sagedusala reserveerimine ainult GSM-süsteemidele lõpetada,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Liikmesriigid teevad sagedusalad 880–915 MHz ja 925–960 MHz (sagedusala 900 MHz) kättesaadavaks GSM- ja UMTS-süsteemidele ning muudele maapealsetele süsteemidele, millega on võimalik osutada elektroonilisi sideteenuseid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse nr 676/2002/EÜ (Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)) (10) kohaselt vastu võetud tehnilistele rakendusmeetmetele ja mis ei häiri GSM-süsteemide tööd.

2.   Käesoleva direktiivi rakendamisel kontrollivad liikmesriigid, kas praegune sagedusala 900 MHz eraldamine konkureerivatele mobiilsideoperaatoritele nende territooriumil võib asjaomastel mobiilsideturgudel moonutada konkurentsi, ning kui see on põhjendatud ja proportsionaalne, käsitlevad nad kõnealuseid moonutusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)) (11) artiklile 14.

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 9. maiks 2010. Seejärel edastavad nad kõnealuste meetmete teksti ning kõnealuste meetmete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.”

4)

Artikkel 4 jäetakse välja.

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/28

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) asutati selleks, et osutada täiendavat abi koondatud töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ja aidata neil uuesti integreeruda tööturule.

(2)

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(3)

Hispaania esitas 29. detsembril 2008 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses tekstiilisektoris toimunud koondamistega. Kuna taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10, teeb komisjon ettepaneku eraldada 3 306 750 eurot.

(4)

Portugal esitas 23. jaanuaril 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses tekstiilisektoris toimunud koondamistega. Kuna taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10, teeb komisjon ettepaneku eraldada 832 800 eurot.

(5)

Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Hispaania ja Portugali taotluste põhjal rahalist toetust,

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/30

(1)

Direktiivi 1999/62/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada vähendatud maksumäärasid või maksuvabastusi sõidukite suhtes, mida kasutatakse üksnes juhuti selle liikmesriigis avalikuks kasutamiseks määratud maanteedel, kus need on registreeritud, või mida kasutavad füüsilised või juriidilised isikud, kelle põhiline tegevusala ei ole kaubavedu, tingimusel et nende sõidukitega tehtavad veod ei põhjusta konkurentsimoonutusi. Komisjon peab andma vähendatud maksumäära või maksuvabastuse suhtes oma nõusoleku.

(2)

Prantsusmaa on esitanud taotluse, et komisjon pikendaks kuni 31. detsembrini 2014 komisjoni otsusega 2005/449/EÜ (2) sätestatud ja vastavalt direktiivile 1999/62/EÜ antud nõusolekut mootorsõidukite maksuvabastuseks Prantsusmaal ainult ehitustöödeks ja tööstustegevuseks kasutatavate vähemalt 12 tonni kaaluvate mootorsõidukite suhtes.

(3)

Direktiivi 1999/62/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud tingimused on täidetud, kuna kõnealuseid sõidukeid ei kasutata üldkasutatavatel teedel pidevalt, neid ei kasutata kaubaveoks ja nende sõidukite mootorsõidukimaksust vabastamine ei põhjusta konkurentsimoonutusi, kuna kõnealuste sõidukitega saab vedada vaid püsiseadmeid, mida kasutatakse üksnes teataval otstarbel.

(4)

Et komisjonil oleks võimalik mootorsõidukite maksuvabastusi läbi vaadata, tuleks nõusolek anda piiratud kehtivusajaga.

(5)

Seetõttu tuleks Prantsusmaa esitatud maksuvabastustaotlus heaks kiita,

1)

mootorsõidukite tõste- ja teisaldusseadmed (tõsteplatvormiga kraanad);

2)

tõsteplatvormiga liikuvad pumbad või pumbajaamad;

3)

tõsteplatvormiga mootorkompressorseadmed;

4)

tõsteplatvormile monteeritud betoonisegistid ja betoonipumbad (välja arvatud betooni transportimiseks ette nähtud trumliga veokid);

5)

tõsteplatvormile monteeritud liikuvgeneraatorite komplektid;

6)

tõsteplatvormile monteeritud liikuvpuurseadmed.

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/32

(1)

Sagedusalad 890–915 MHz ja 935–960 MHz olid reserveeritud ja ette nähtud avalikele üleeuroopaliste digitaalsete mobiilsideteenuste kasutamiseks kõigis liikmesriikides ühise spetsifikatsiooni kohaselt, mis on kindlaks määratud nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiviga 87/372/EMÜ (sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses), (2) mida täiendab nõukogu 25. juuni 1987. aasta soovitus üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses (3) ning nõukogu 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmise viimase etapi kohta ühenduses (GSM) (4).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/114/EÜ (5) muudetakse direktiivi 87/372/EMÜ ning avatakse sagedusalad 880–915 MHz ja 925–960 MHz (900 MHz sagedusala) universaalsele mobiilsidesüsteemile (UMTS) ja teistele maapealsetele süsteemidele, millega on võimalik osutada koos mobiilsidesüsteemiga (GSM) toimivaid elektroonilisi sideteenuseid vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ kohaselt vastuvõetud tehnilistele rakendusmeetmetele (edaspidi „raadiospektrit käsitlev otsus”). Seepärast tuleks vastu võtta tehnilised meetmed, et võimaldada GSMi ja muude süsteemide koostoimimist sagedusalas 900 MHz.

(3)

Sagedusalad 1 710–1 785 MHz ja 1 805–1 880 MHz (1 800 MHz sagedusala) on muutunud kättesaadavaks GSMi jaoks ja neid kasutavad GSM-süsteemid kogu Euroopas. Sagedusala 1 800 MHz tuleks kättesaadavaks teha samadel tingimustel kui sagedusala 900 MHz teistele maapealsetele süsteemidele, millega on võimalik osutada elektroonilisi sideteenuseid, mis suudavad koos GSM-süsteemidega toimida.

(4)

Praegune GSMi kasutamine sagedusalas 1 800 MHz peaks jääma kogu ühenduses kaitstuks seni, kuni selle teenuse järele on mõistlik nõudlus, kooskõlas direktiiviga 87/372/EMÜ võetud lähenemisviisiga kaitsta GSMi kasutamist sagedusalas 900 MHz.

(5)

Raadiospektrit käsitleva otsuse artikli 4 lõike 2 kohaselt andis komisjon 5. juulil 2006. aastal Euroopa postiside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (edaspidi „CEPT”) volitused arendada välja kõige vähem piiravad tehnilised tingimused WAPECSi (Wireless Access Policy for Electronic Communications Services, elektroonilise side teenustele traadita juurdepääsu poliitika) kontekstis käsitletud sagedusalade jaoks, mis hõlmavad sagedusalasid 900 MHz ja 1 800 MHz.

(6)

Tehnoloogia ja teenuste neutraalsus on poliitika eesmärgid, mida liikmesriigid on toetanud raadiospektripoliitika rühma (edaspidi „RSPG”) 23. novembri 2005. aasta arvamuses WAPECSi kohta, et saavutada spektri paindlikum kasutamine. Raadiospektripoliitika rühma arvamuses WAPECSi kohta leitakse, et poliitika eesmärke tuleks turuhäirete vältimiseks püstitada pigem järk-järgult kui järsult. Komisjon väljendas oma seisukohti spektri paindlikuma kasutuse kohta teatises „Traadita elektroonilise side teenuste kiire juurdepääs raadiospektrile suurema paindlikkuse kaudu”, (6) milles muu hulgas rõhutatakse vajadust leida järjepidev ja proportsionaalne lahendus teise ja kolmanda põlvkonna mobiilside sagedusalade jaoks paindlikuma spektrikasutuse kehtestamiseks elektrooniliste sideteenuste puhul.

(7)

Kooskõlas lähenemisviisiga, mis võeti direktiiviga 87/372/EMÜ sagedusala 900 MHz avamise kohta, tuleks GSMi jaoks praegu kasutatav sagedusala 1 800 MHz samuti määrata GSM-mobiilside ja teiste elektroonilisi sideteenuseid pakkuda suutvate selliste maapealsete süsteemide jaoks, mida on võimalik kasutada GSM-süsteemidega samaaegselt, ning liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta GSM-süsteemide jätkuvat kasutamist kahjulike häirete eest.

(8)

Mis tahes muu sagedusaladel 900 MHz ja 1 800 MHz kasutatava süsteemi puhul on vaja tagada tehniline ühilduvus nii naabervõrkudega, mida kasutavad teised nendel sagedusaladel kasutusõigust omavad isikud, kui ka ühilduvus sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz kõrval asuvate sagedusalade kasutamisega.

(9)

Raadiospektrit käsitlevale otsusele vastavate ühtlustamismeetmete tehnilist ühilduvust tõestavad ühilduvusuuringud, mida korraldab CEPT komisjoni antud volituste alusel. Need uuringud peaksid aitama määrata vajalikke tehnilisi tingimusi, et võimaldada järjest suurema arvu selliste maapealsete süsteemide kooseksisteerimist, mis võimaldavad osutada elektroonilisi sideteenuseid. Tuleks koostada tehniliselt ühilduvate süsteemide loetelu ning komisjon, keda abistab raadiospektrikomitee, peaks seda loetelu vajaduse korral vastavalt WAPECSi põhimõtetele muutma ja sellega aja jooksul suurendama süsteemide arvu, millel on ühtlustatud juurdepääs sagedusaladele 900 MHz ja 1 800 MHz.

(10)

CEPT on jõudnud tehniliste uuringute, eriti Elektroonilise Side Komitee (ECC) aruannete 82 ja 96 ning 5. juuli 2006. aasta volituse alusel koostatud CEPT aruande 19 põhjal järeldusele, et sagedusaladel 900 MHz ja 1 800 MHz töötavate universaalsete mobiilsidesüsteemide võrgustikke on võimalik kasutada linnades, eeslinnades ja maapiirkondades paralleelselt sagedusaladel 900 MHz ja 1 800 MHz töötavate mobiilside võrgustikega, kasutades kandesageduste eraldamiseks sobivaid viise.

(11)

CEPT-le antud volituste tulemusi tuleks kohaldada ka ühenduses ja liikmesriigid peaksid neid viivitamata rakendama, võttes arvesse turunõudlust nendel sagedusaladel töötavate universaalsete mobiilsidesüsteemide kasutuselevõtmise järele. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tagama, et universaalsed mobiilsidesüsteemid kaitseksid kõrvutiasetsevate sagedusalade olemasolevaid süsteeme vajalikul määral.

(12)

Selleks et suurendada paindlikkust ja säilitada samal ajal ühtlustatud sagedusaladel vajalik üleeuroopaline kaetus elektrooniliste sideteenustega, peaks liikmesriikidel olema õigus lubada võtta sagedusaladel 900 MHz ja 1 800 MHz lisaks mobiilsidele kasutusele ka teisi süsteeme ja teisi määratletud maapealseid süsteeme, millega on võimalik pakkuda elektroonilisi sideteenuseid, eeldusel et on tagatud selliste maapealsete süsteemide kooseksisteerimine.

(13)

Raadiospektri tehniline haldamine hõlmab raadiospektri ühtlustamist ja jaotust. Selline ühtlustamine peaks olema kooskõlas ühenduse tasandil kindlaksmääratud üldiste tegevuspõhimõtetega. Raadiospektri tehniline haldamine ei hõlma siiski määramise ja litsentsimise korda (sealhulgas nende ajastamist) ega ka otsuseid selle kohta, kas kasutada raadiosageduste eraldamisel konkurentsipõhist valikukorda.

(14)

Erinevused riikide õigusruumis võivad moonutada konkurentsi. Olemasolev reguleeriv raamistik annab liikmesriikidele vajalikud vahendid nende probleemide proportsionaalseks, mittediskrimineerivaks ja objektiivseks lahendamiseks vastavalt ühenduse õigusele, sealhulgas direktiivile 87/372/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivile 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivile 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (8).

(15)

Spektri kasutamise suhtes kohaldatakse rahvatervise kaitsmise nõudeid, mis sisalduvad ühenduse õiguses, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) (9) ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovituses 1999/519/EÜ üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega (0 Hz kuni 300 GHz) (10). Raadioseadmete puhul tagatakse tervisekaitse kõnealuste seadmete vastavusega olulistele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (11).

(16)

Selleks et tagada sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz tõhus kasutamine ka pikemas perspektiivis, peaksid ametiasutused jätkuvalt korraldama uuringuid, et suurendada tõhusust ja uuenduslikku kasutamist. Eesmärgiga vaadata käesolev otsus uuesti läbi selleks, et see hõlmaks täiendavaid tehnoloogiaid, võivad sellised ja teised CEPTi poolt uute volituste alusel korraldatavad uuringud näidata seda, et maapealseid üleeuroopalisi elektroonilisi sideteenuseid suudavad pakkuda ka teised süsteemid peale mobiilsidesüsteemide ja universaalsete mobiilsidesüsteemide, ja seda, et nende puhul on võimalik tagada sobivate meetmete abil tehniline ühilduvus mobiilsidesüsteemide ja universaalsete mobiilsidesüsteemidega.

(17)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

a)

–

„GSM-süsteem”

–

elektrooniline sidevõrgustik, mis vastab ETSI avaldatud GSM-mobiilside standarditele, eriti standardile EN 301 502 ja EN 301 511;

b)

–

„sagedusala 900 MHz”

–

sagedusalad 880–915 MHz ja 925–960 MHz;

c)

–

„sagedusala 1 800 MHz”

–

sagedusalad 1 710–1 785 MHz ja 1 805–1 880 MHz.

a)

neid süsteeme on võimalik kasutada GSM-süsteemidega samaaegselt;

b)

selliseid süsteeme on võimalik kasutada samaaegselt teiste lisas loetletud süsteemidega nende territooriumil ja naaberliikmesriikide territooriumil.

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/36

(1)

Liikmesriikidele direktiivi 2006/123/EÜ II peatüki, eriti selle artiklite 5 ja 8 kohaselt pandud haldustoimingute lihtsustamise kohustused hõlmavad kohustust lihtsustada haldustoiminguid ja -formaalsusi, mida rakendatakse teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsuks või selles valdkonnas tegutsemiseks, ning kohustust tagada, et teenuseosutajad saaksid neid haldustoiminguid ja -formaalsusi hõlpsasti täita vahemaa tagant ja elektrooniliste vahendite abil ühtsete kontaktpunktide kaudu.

(2)

Liikmesriikidevahelisi piiriüleseid haldustoiminguid ja -formaalsusi peab olema võimalik täita ühtsete kontaktpunktide kaudu vastavalt direktiivi 2006/123/EÜ artikli 8 sätetele.

(3)

Et täita haldustoimingute ja -formaalsuste lihtsustamise kohustust ja hõlbustada ühtsete kontaktpunktide piiriülest kasutamist, peavad elektroonilised haldustoimingud põhinema lihtsatel lahendustel, mis hõlmab ka elektrooniliste allkirjade kasutamist. Kui konkreetsete haldustoimingute ja -formaalsuste kohta tehtud asjakohase riskianalüüsi tulemusel peetakse vajalikuks suurt turvalisust või elektroonilise allkirja võrdväärsust käsitsi kirjutatud allkirjaga, võib teenuseosutajatelt teatavate haldustoimingute ja -formaalsuste täitmisel nõuda kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud elektroonilisi allkirju, mis on antud turvalise allkirja andmise vahendiga või ilma selleta.

(4)

Ühenduse elektrooniliste allkirjade raamistik kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivis 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (2). Et soodustada kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevate täiustatud elektrooniliste allkirjade tulemuslikku piiriülest kasutamist, tuleb suurendada usaldust nende elektrooniliste allkirjade suhtes, olenemata sellest, millises liikmesriigis asub allakirjutaja või kvalifitseeritud sertifikaadi väljastanud sertifitseerimisteenuse osutaja. Seda on võimalik saavutada, muutes elektrooniliste allkirjade tõendamiseks vajaliku teabe usaldusväärsel kujul kergemini kättesaadavaks, pidades eelkõige silmas teavet liikmesriigis järelevalvealuste/akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutajate ja nende pakutavate teenuste kohta.

(5)

Oluline on tagada, et liikmesriigid teeksid kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks ühtse vormi kaudu, mis lihtsustab teabe kasutamist ja tagab selle piisava detailsuse, mis võimaldab vastuvõtval poolel elektroonilist allkirja tõendada,

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/38

(1)

Euroopa Keskpank (EKP) osaleb TARGET2s oma maksete ja oma TARGET2 klientide maksete arveldamiseks ning selleks, et pakkuda TARGET2 kaudu arveldusteenust makse- ja arveldusasutustele, sh väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) asutatud asutustele, kui nende järele valvab pädev ametiasutus ning nende TARGET2-ECBs osalemine on EKP nõukogus heaks kiidetud.

(2)

Euroopa Keskpanga (EKP) juhatus on võtnud vastu 24. juuli 2007. aasta otsuse EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (1).

(3)

Otsust EKP/2007/7 tuleb muuta a) võttes arvesse ühisplatvormi uuendust, b) et selgitada järelevaatamise asukohapõhimõtteid, mida eurodes teenuseid pakkuvad asutused peavad järgima, c) et kajastada mitmeid tehnilisi ja redaktsioonilisi parandusi ja selgitusi ja d) et jätta välja TARGET2-le ülemineku kehtivuse kaotanud sätted,

„c)

pakkuda arveldusteenuseid kõrvalsüsteeme haldavatele üksustele, sealhulgas väljaspool EMPd asutatud üksustele, kui nende järele valvab pädev ametiasutus ja need järgivad järelevaatamisnõudeid eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride asukoha kohta (vastavalt muudatustele, mis avaldatakse EKP kodulehel) (2) ning nende TARGET2-ECBs osalemine on EKP nõukogus heaks kiidetud.

20.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/45

(1)

Nõukogu võttis 12. juunil 2007 vastu ühismeetme 2007/405/ÜVJP julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo) (1).

(2)

Nõukogu võttis 23. juunil 2008 vastu ühismeetme 2008/485/ÜVJP, (2) millega muudetakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kuni 30. juunini 2009.

(3)

Nõukogu võttis 15. juunil 2009 vastu ühismeetme 2009/466/ÜVJP, (3) millega muudetakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kuni 30. juunini 2010. Ühismeetmes 2009/466/ÜVJP sätestati, et nõukogu kehtestab uue lähtesumma missiooniga seotud kulude katmiseks perioodil 1. novembrist 2009 kuni 30. juunini 2010.

(4)

Kongo Demokraatlikus Vabariigis, eriti riigi idaosas jätkuva seksuaalse vägivalla ja karistamatuse vastu võitlemiseks on vaja uusi ja suuremaid jõupingutusi. Sel eesmärgil tuleks ette näha, et missioonil kasutatakse seksuaalse vägivalla ja karistamatuse vastase võitluse tõhustamiseks spetsialiseerunud personali.

(5)

Nimetatud missiooni volitusi rakendatakse julgeolekukontekstis, mis võib halveneda ja kahjustada EL lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke,

(6)

Ühismeedet 2007/405/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

1.

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Missioon toetab julgeolekusektori reformi politseivaldkonnas ja selle kohtusüsteemiga koostoimimist puudutavat osa. Tänu järelevalvele, juhendamisele ja nõustamisele ning pannes rõhku strateegilisele mõõtmele, EUPOL RD Congo:

2.

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Missioonil on projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks projektiüksus. Missioon nõustab liikmesriike ja kolmandaid riike ning koordineerib ja hõlbustab nende vastutusel nende projektide rakendamist missioonile olulistes valdkondades ja oma eesmärkide toetuseks.”

3.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Missioon on alaliselt esindatud Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas Gomas ja Bukavus, et pakkuda abi ja teadmisi stabiliseerimisprotsessis Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas. Gomas ja Bukavus kasutatakse täiendavat, eeluurimisele (sealhulgas seksuaalse vägivalla vastasele võitlusele) spetsialiseerunud personali, kuid nende tegutsemispiirkonnaks on kogu Kongo Demokraatliku Vabariigi territoorium ja nende töökoht võib muutuda vastavalt kohaliku olukorra ja julgeolekutingimuste muutumisele. Nad on operatsioonide eest vastutava missiooni asejuhi otseses alluvuses.”

4.

Artikli 3 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

5.

Artikli 9 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Missiooniga seotud kulude katmiseks perioodil 1. novembrist 2009 kuni 30. juunini 2010 määratud lähtesumma on 5 150 000 eurot.”