—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet (1);

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aruannet – I köide (SEK(2008) 2359 – C6-0416/2008) (2);

—

võttes arvesse eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet (2007. eelarveaasta), I jagu – Euroopa Parlament (3);

—

võttes arvesse siseaudiitori 2007. aasta aruannet;

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2007. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos auditeeritud institutsioonide vastustega (4);

—

võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (5);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artiklit 275 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 179a;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja (7) artiklit 13;

—

võttes arvesse finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt on kõik ühenduse institutsioonid kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmise kinnitamise kohta lisatud tähelepanekuid;

—

võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni 2007. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – II, IV, V, VI, VII, VIII (A) ja VIII (B) jagu ja Euroopa Parlamendi esialgse eelarvestuse (I jagu) eelprojekti kohta (8);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 71, artikli 74 lõiget 3 ja V lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0184/2009);

A.

arvestades, et kontrollikoda märgib 2007. aasta halduskulude kohta, et kõik institutsioonid haldasid finantsmääruses sätestatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt ja testitud tehingutes olulisi vigu ei leitud (9);

B.

arvestades, et peasekretär tõendas 3. juunil 2008. aastal, et tal on piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarvet täideti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning et kehtestatud kontrolliraamistik tagab vajalikul määral raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

1.

tuletab meelde, et käimasolev eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on praeguse (2004–2009) ametiaja viimane ja et selle ametiaja jooksul on toimunud palju muudatusi nii ELi eelarve haldamises üldiselt kui ka eriti Euroopa Parlamendi eelarve haldamises;

2.

tuletab meelde, et käesoleval ametiajal rakendati täielikult ellu uus finantsmäärus, mida muudeti uuesti 2008. aastal ja mis tõi kaasa suured muutused finantsjuhtimises, eelkõige hanke-eeskirjade karmistamise ja finantsmenetluste kontrollimise struktuuri parandamise, eelarvevahendite käsutajate vastutuse suurenemise ja finantskontrolli detsentraliseerimise; märgib, et need muutused on tinginud vajaduse täiendavate kvalifitseeritud töötajate järele ja toonud kaasa lisahaldustööd ning Euroopa Parlamendi peadirektoraadid tunnistavad nende tõhusust finantsjuhtimise usaldusväärsuse suurendamisel;

3.

märgib siiski, et finantsmäärus võib vajada põhjalikumat läbivaatamist, sest mõne menetluse kohaldamine parlamendi teenistuste poolt on osutunud liiga koormavaks; peab kahetsusväärseks, et see on suurendanud erandite arvu (mis on loetletud iga-aastaste tegevusaruannete lisades);

4.

tuletab meelde, et uus finantsmäärus, mis eeldab kvalifitseeritud töötajate arvu olulist suurenemist, jõustus samal ajal kui muudetud personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused, (10) mis seadis Euroopa Parlamendi administratsioonile rea piiranguid;

5.

tuletab meelde, et 2004. aastal ühinesid Euroopa Liiduga kümme uut liikmesriiki ja 2007. aastal Bulgaaria ja Rumeenia, mis oli peamine põhjus töötajate arvu suurenemiseks 4 662-lt 1. jaanuaril 2004 (kõik kategooriad) 6 101-ni 31. detsembril 2008. aastal; väljendab seetõttu toetust administratsiooni pingutustele tegelda töötajaskonna sellise kasvuga kiiresti; märgib, et peaaegu kõik lisandunud ametikohad on seotud laienemisega ning laienemisega mitte seotud ametikohtade arv on kasvanud ainult 1,2 %;

6.

märgib, et 2007. aastal oli parlamendiliikmete assistentide hüvitistest tehtud maksetest 99,9 % nõuetekohaselt põhjendatud ning selle protsendimäära kasv on toimunud tänu juhatuse poolt vastu võetud tõendavaid dokumente käsitlevatele tõhustatud menetlustele, aga ka administratsiooni märkimisväärsetele pingutustele ja teadlikkuse suurenemisele parlamendiliikmete hulgas;

7.

rõhutab, et esimest korda pärast Euroopa Parlamendi loomist suutsid liikmesriigid kokku leppida Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse suhtes; põhimäärusega antakse kõigile parlamendiliikmetele võimalus saada võrdset töötasu ja olla samal viisil kindlustatud ning tehakse lõpp märkimisväärsetele erinevustele liikmesriigi makstavate palkade vahel ja saavutatakse igat liiki töötasude ja hüvitiste läbipaistev süsteem;

8.

tuletab meelde, et assistentide põhimääruse vastuvõtmine oli 2007. aasta eelarvemenetluse suuniseid käsitlevas resolutsioonis üks esiletoodud prioriteet; tunneb seoses sellega heameelt, et nõukogu võttis 19. detsembril 2008 vastu komisjoni ettepaneku (KOM(2008) 786) Euroopa Parlamendi poolt muudetud kujul; (11) on seisukohal, et selle jõustumine 2009. aasta juulis peaks tooma kaasa suurema läbipaistvuse nende vahendite kasutamisel ja tagama assistentide sotsiaalsete ja tööalaste õiguste täieliku austamise;

9.

märgib, et Euroopa Parlamendile laekus 2007. aastal tulu summas 144 449 007 eurot (2006. aastal oli tulu 126 126 604 eurot);

10.

võtab teadmiseks järgmised summad, millega suleti Euroopa Parlamendi 2007. aasta eelarve raamatupidamiskontod:

11.

märgib, et heakskiidetud assigneeringute kogumaht Euroopa Parlamendi 2007. aasta esialgses eelarves oli 1 397 460 174 eurot, mis tähendab võrreldes 2006. aasta eelarvega (1 321 600 000 eurot) 6 % kasvu, ning et 2007. aastal ei esitatud ühtegi paranduseelarvet;

12.

märgib, et Euroopa Parlament otsustas nii nagu ka eelmistel aastatel, et kasutamata jäänud raha tagastamise asemel liikmesriikidele paigutatakse eelarveaasta lõpus erinevate eelarveridade assigneeringujäägid, mis ulatuvad 25 000 000 euroni, ümber (2006. aastal oli see summa 37 246 425 eurot), et rahastada hoone ostmist Viinis Euroopa Maja jaoks, mis asutatakse koostöös komisjoniga; märgib siiski, et oma 24. aprilli 2007. aasta resolutsioonis 2005. aasta eelarvele heakskiidu andmise kohta (13) nõudis Euroopa Parlament, et eelarve selguse huvides tuleb hoonete kulud kirjendada eelarvesse, mitte rahastada neid assigneeringujääkide ümberpaigutamise abil;

13.

tunneb heameelt, et eelarve haldamist ja finantsjuhtimist käsitlev aruanne on, nagu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates varasemates resolutsioonides nõuti, muutunud Euroopa Parlamendi finantsjuhtimise selgeks ja läbipaistvaks juhtpõhimõtteks vastaval eelarveaastal;

14.

märgib, et parlamendi peaarvepidaja kinnitas raamatupidamisaruannete tõendamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamisaruanded annavad Euroopa Parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate; märgib ühtlasi, et peaarvepidaja sõnul ei ole ta teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

15.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi presidendi otsust 2007. aasta eelarve raamatupidamisaruannete vastuvõtmise kohta;

16.

märgib, et 2007. aasta eelarve majandustulemus oli 209 985 279 euro ulatuses negatiivne, mis on seletatav peamiselt sellega, et kohustused suurenesid 256 095 000 euro võrra, mis vastab parlamendiliikmete teatud kategooriatele makstavatele esmastele pensionitele, mida Euroopa Parlament rahastab otse Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisa alusel;

17.

palub, et peasekretär täpsustaks, kuidas kajastatakse parlamendiliikmete pensionite maksmist pärast põhimääruse jõustumist ning kuidas seda Euroopa Parlamendi bilansis raamatupidamise seisukohast kirjendatakse;

18.

märgib, et bilansi lisades on Euroopa Parlamendi hoonete väärtus 1 015 159 978 eurot pärast amortisatsiooni võrreldes soetamishinnaga (1 650 945 693 eurot); nõuab, et peasekretär esitaks ülevaate, milles esitataks kõikide Euroopa Parlamendi omatavate hoonete praegune turuväärtus ja ostuhind;

19.

tunneb heameelt peasekretäri 3. juuni 2008. aasta avalduse üle, mille ta tegi juhtiva volitatud eelarvevahendite käsutajana seoses 2007. aastat käsitlevate eelarvevahendite käsutajate tegevusaruannetega ning milles ta tõendab, et tal on piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarvet täideti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrolliraamistik tagab vajalikul määral raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

20.

märgib siiski, et kinnitav avaldus sisaldas tähelepanekut, et parlamendiliikmete hüvitiste süsteem, sealhulgas parlamendiliikmete assistentide hüvitisi reguleeriv raamistik, on muutunud niivõrd keeruliseks, et selle nõuetekohasel rakendamisel võivad ilmneda tõsised puudused, ning et seetõttu on peasekretär käivitanud algatuse uue süsteemi loomiseks, mis peaks jõustuma 2009. aasta juulis;

21.

märgib rahuloluga, et kõik peadirektorid said esitada reservatsioonideta kinnitava avalduse eelarve täitmise kohta nende teenistustes 2007. aastal;

22.

on teadlik, et tegevusaruanded on organisatsioonisisese juhtimise vahend, mille peamine eesmärk on anda peasekretärile selge ülevaade administratsiooni tööst ja eriti esineda võivatest puudustest;

23.

märgib, et iga peadirektoraadi tegevusaruanne sisaldab lisana erandite loetelu, milles esitatakse punktide kaupa erandid finantsmäärusest ja selle alamatest õigusaktidest; on mures, et selliste erandite koguarv on tunduvalt suurem kui heakskiidu andmisest keeldumiste aasta keskmine arv enne 2003. aastat reformieelse finantsmääruse ajal, kui finantskontrolör pidi heaks kiitma kõik tehingud;

24.

märgib kontrollikoja avaldust 2007. aasta halduskulude kohta, et kõik institutsioonid haldasid finantsmääruses sätestatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt ja kontrollitud tehingutes olulisi vigu ei leitud;

25.

võtab teadmiseks 2007. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes parlamendi kohta sisalduvad konkreetsed tähelepanekud ning parlamendi vastused, mis käsitlevad korrutusteguri kohaldamist personali töötasudele pärast muudetud personalieeskirjade vastuvõtmist 1. mail 2004. aastal ning 2006. aastast üle kantud assigneeringute makseid 2007. aastal seoses 2008. aastal D5-hoonesse paigaldatavate kõrglahutusega teleülekannete kaameratega;

26.

võtab ühtlasi teadmiseks aastaaruande osa varasemates aastaaruannetes esitatud tähelepanekute järel võetud meetmete kohta sellistes küsimustes nagu lähetuses viibivate ametnike majutuskulude ühtse määra alusel hüvitamine, parlamendiliikmete assistentide hüvitiste kasutamiseks tõendavate dokumentide esitamine ning vajadus kehtestada seoses täiendava vabatahtliku pensioniskeemiga parlamendi ja skeemi liikmete selged kohustused ja vastutus puudujäägi korral;

27.

võtab teadmiseks kontrollikojale ärakuulamismenetluse käigus antud Euroopa Parlamendi vastused;

28.

tunneb heameelt juhatuse 10. märtsi 2008. aasta, 19. mai 2008. aasta ja 7. juuli 2008. aasta otsuste üle, mis käsitlevad parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmeid ja parlamendiliikmete assistentide hüvitisi ning tulenevad otseselt 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus antud soovitustest; tunneb ühtlasi heameelt, et parlamendi president on võtnud kohustuseks need otsused rakendada;

29.

tuletab meelde, et komisjon ja teised institutsioonid on vastavalt finantsmääruse artikli 147 lõikele 1 kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

30.

avaldab seetõttu kiitust peasekretärile, kes esitas aruanded, mida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas viimases resolutsioonis administratsioonilt nõuti, õigel ajal 2007. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse alguses;

31.

märgib õigusteenistuse 29. aprilli 2008. aasta järeldusi (SJ 775/06) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni lõigete kohta, mis käsitlesid vabatahtlikku pensionifondi: „Juhatusel on oma volitused ja ülesanded, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi kodukorras. Seega on juhatuse ülesanne otsustada, kas ta soovib või ei soovi järgida täiskogu istungil 22. aprillil 2008. vastu võetud resolutsioonis väljendatud seisukohta”; on siiski seisukohal, et see Euroopa Parlamendi kodukorrale tuginev järeldus ei ole täielikult kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklile 276 tugineva finantsmääruse artikli 147 lõike 1 sõnaselge tähendusega;

32.

märgib, et 20. jaanuaril 2009. aastal toimus siseaudiitori ja pädeva komisjoni koosolek, mis oli veebis edastatav avatud koosolek, kus siseaudiitor tutvustas oma aastaaruannet, millel siseaudiitor selgitas, et ta oli 2007. aastal vastu võtnud või esitanud eelnõu vormis 18 aruannet, muu hulgas järgmistel teemadel:

33.

märgib siseaudiitori aastaaruandes esitatud olulisemate järelduste hulgas järgmisi järeldusi:

34.

märgib ja toetab siseaudiitori järgmisi seisukohti:

35.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament avaldab sõlmitud lepingute kohta üldteabe oma veebisaidil kiirlinkide (14) all ning kooskõlas finantsmäärusega avaldatakse i) täpne teave üle 60 000 euro suuruse maksumusega lepingute kohta Euroopa Liidu Teatajas ja ii) 25 000 kuni 60 000 euro suuruse maksumusega lepingute loetelu Euroopa Parlamendi veebisaidil; tunneb heameelt saavutatud suurepärase läbipaistvuse üle, kuid soovitab teabe kättesaadavuse parandamiseks, et Euroopa Parlamendi veebisaidil avaldataks kõigi lepingute täielik loetelu;

36.

märgib, et lepinguid käsitlev administratsiooni aastaaruanne eelarvepädevale institutsioonile sisaldab 2007. aastal sõlmitud lepingute kohta järgmist teavet:

37.

tunneb heameelt selle üle, et avatud menetluse käigus sõlmitud lepingute osakaal on 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga suurenenud nii kogusummas kui ka osakaaluna lepingute koguarvus:

38.

märgib, et administratsioon on nüüdseks loonud finantsmääruse artiklis 95 nõutud hankemenetluses osalemist välistavate asjaolude esinemise andmekogu ja ootab komisjoni juhiseid selle kohta, kuidas seda kooskõlastada komisjoni 17. detsembril 2008. aastal vastu võetud määruses (15) ja otsuses sätestatud korraga;

39.

märgib, et vaatamata finantsmääruse muutmisele on hanke-eeskirjad väikeste institutsioonide jaoks ikka veel ülearu koormavad, eriti pakkumiskutsete puhul, mis käsitlevad suhteliselt väikesemahulisi lepinguid; kutsub komisjoni, kui ta teeb tulevikus eeltööd finantsmääruse muutmise ettepanekute esitamiseks, konsulteerima intensiivselt teiste institutsioonide peasekretäride ja haldusteenistustega, et tagada lõplikus eelnõus nende ettepanekute täielik arvessevõtmine;

40.

tunneb heameelt selle üle, et presidentuuri peadirektoraat on kohustunud jätkama finantsjuhtimise parandamist eelarve täitmise ja asjaomaste menetluste erinevate tahkude põhjaliku uurimise abil; märgib eriti pingutusi, mis on tehtud töötajate teadlikkuse parandamiseks seoses eelarvetoimingutega;

41.

tuletab meelde oma nõudmist, mis sõnastati esimest korda 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus, luua riskijuhi ametikoht, kellel peaks olema antud valdkonnas ulatuslik erialane kogemus, kes peaks olema erapooletu ja võtma vastu sõltumatuid otsuseid ning kellel peaks olema põhjalikud teadmised organisatsiooni struktuuri ja juhtimise kohta ning teatud volitused, sest selle isiku arvamus võib seada kahtluse alla poliitilised või haldusotsused;

42.

peab oluliseks asetada riskijuht haldusstruktuuri, mis suudab täielikult tagada nende kriteeriumide järgimise;

43.

rõhutab, et turvalisus on väga delikaatne valdkond igas parlamendis ja seda veel eriti erilise avalikkuse tähelepanu all olevas paljurahvuselises parlamendis, mida külastavad riigipead ja valitsusjuhid maailma kõigist nurkadest; kutsub peasekretäri tutvustama pädevale parlamendikomisjonile selle valdkonna hetkeseisu; tuletab seoses sellega meelde selge teabevahetuskorra tähtsust olukordades, kui parlamendi turvalisus on tõsiselt ohustatud;

44.

tuletab meelde juhatuse 29. novembri 2006. aasta otsust, millega kiideti heaks peasekretäri esitatud tegevuse jätkamise ja kriisiohjamise strateegia; rõhutab tungivat vajadust kehtestada lõpuks selged eeskirjad, milles määrataks kindlaks käsuliin ja kriisiohjamisstruktuur Euroopa Parlamendi halduses, ning ootab presidentuuri teenistuste peadirektoraadilt sellesuunalisi pingutusi;

45.

on mures, et Euroopa Parlamendi ruumides esineb üha enam pisikuritegusid, enamasti isiklike asjade, nagu portfellid, sülearvutid, mobiiltelefonid jne, vargusi; toetab administratsiooni pingutusi tagada parlamendi ruumides suurem turvalisus;

46.

märgib, et Euroopa Parlament ostis 2005. aastal pärast turvalisuse riskianalüüsi tegemist ja väliskonsultandi soovitusi kuus kehaskannerit; märgib, et pärast nende kehaskannerite ostmist hääletas Euroopa Parlament nende kasutamise vastu lennujaamades; palub seetõttu, et peasekretär uuriks võimalust need skannerid ära müüa; nõuab, et administratsioon teavitaks tulevikus enne samalaadsete ostude tegemist parlamendiliikmeid ja kaasaks neid otsuse tegemisse;

47.

märgib, et sisepoliitika ja välispoliitika peadirektoraatide poliitikaosakonnad tegutsesid 2007. aastal täie võimsusega ja nende kogueelarve oli 6 519 600 eurot; märgib rahuloluga, et nende peamine ülesanne abistada parlamendi organeid nende töös on saanud hea vastuvõtu osaliseks; toetab poliitikaosakondade lähenemist, et kvaliteet on välisekspertide kasutamise peamine eesmärk, ning kutsub neid üles põhjalikult kaaluma, millises lepingulises vormis saaks komisjonidele pakkuda parima kvaliteediga nõu;

48.

märgib kommunikatsiooni peadirektoraadile esitatud kasvavaid nõudmisi audiovisuaalprojektide valdkonnas, aga ka seoses külastajate keskusega, mis on jõudmas lõppetappi; märgib seoses sellega uue külastajate keskuse ettevalmistustöödega seotud pikki ja raskeid menetlusi, mille tulemus on 13 pakkumismenetlust ja 20 eraldiseisvat lepingut;

49.

kutsub peasekretäri üles täitma võimalikult kiiresti 2009. aastaks külastajate keskuse projektirühmale ette nähtud uued ametikohad, et kindlustada külastajate keskuse avamine avalikkusele 2010. aasta alguses;

50.

toetab kommunikatsiooni peadirektoraadi tööd WebTV projekti käivitamise ettevalmistamisel, mille testversioon nüüd pärast raskusi esialgses pakkumisetapis toimib; võtab teadmiseks, et katseetapp oli ajavahemikul septembrist 2008 märtsini 2009 ja avalikkusele suunatud kampaaniat, mille eesmärk on kodanike teavitamine ja nendes huvi tekitamine, alustati märtsis 2009; märgib raskusi, mis on seotud ajaloos esimese rohkem kui 20 keeles edastatava WebTV käivitamisega;

51.

tunneb heameelt, et WebTV suurendab parlamendi töö nähtavust, kuna komisjonide koosolekud, avalikud arutelud ja muu tegevus edastatakse Internetis ja huvitatud kodanikud saavad jälgida otse eetris olulisi päevateemasid;

52.

võtab teadmiseks, et juhatus võttis 22. oktoobril 2007. aastal ühehäälselt vastu 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi käsitleva strateegia ja tegevuskava, mille esimene rakendusetapp algas 2008. aastal ja mis jõuab haripunkti vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi;

53.

tunneb heameelt Euroopa Parlamendi üha innukama osalemise üle Euroopa ühiskondlikus ja kultuurielus, mida ilmestavad sellised näited nagu filmiauhind Lux, Euroopa Parlamendi ajakirjanduspreemia, kodanikuühiskonna auhind, Karl Suure Euroopa noorteauhind, auhind Energy Globe, AGORA ja noorte meediapäevad, mis kõik toimusid esimest korda 2007. aastal lisaks tavapärastele üritustele;

54.

märgib kasutajate rahulolu uue audiovisuaalinfrastruktuuriga JAN-hoones Brüsselis, mis loodi vahemikus 2006–2008, et pakkuda ajakohast varustust meedia- ja siseteenuste jaoks;

55.

tunneb heameelt infobüroode halduse paranemise üle, kusjuures siseaudiitori andmete põhjal, mida ta pädeva komisjoni 20. jaanuari 2009. aasta kuulamisel esitas, on paranenud eriti finantsjuhtimine; rõhutab Euroopa Parlamendi infobüroode uute ülesannete kirjelduste tähtsust, mis muudavad bürood kodanike jaoks nähtavamaks ja kättesaadavamaks;

56.

peab kahetsusväärseks, et kommunikatsiooni peadirektoraadi olulisi ametikohti käsitlevate otsuste tegemine võttis väga kaua aega, mistõttu jäid juhtivad ametikohad täitmata ja see tõi olemasolevatele juhtidele kaasa lisatöökoormuse;

57.

tunneb heameelt, et personali peadirektoraat on kasutusele võtnud Streamline-rakenduse, mis võimaldab suurendada tõhusust ja mida saavad lihtsasti kasutada kõik töötajad;

58.

tunneb heameelt personali peadirektoraadi alustatud personalivajaduste läbivaatamise üle; kutsub personali peadirektoraati jätkama seda tööd ja kasutama komisjoni lähenemisviisi, et oluliselt parandada töökohtade täitmist ja tulemuslikkust;

59.

märgib, et reformi käigus ette nähtud üleminekusätted palkade korrutusteguri kasutuselevõtmise kohta (personalieeskirjade XIII lisa) on nii erakordselt raskesti mõistetavad ja isegi enesega vastuolus, (16) et need on eri institutsioonides andnud alust erinevaks tõlgenduseks ja arvukateks kohtuprotsessideks Euroopa Kohtus; rõhutab selguse ja lihtsuse olulisust õigustekstide koostamisel; nõuab, et üleminekuperiood 2004. aasta eelse palgaskaala ja uue reformijärgse palgaskaala vahel oleks võimalikult lühike (komisjoni reformieelne seletuskiri nägi ette üleminekuperioodi lõpetamise 2006. aastaks), ning ootab huviga selle töörühma analüüsi tulemusi, mille peasekretär küsimuse käsitlemiseks lõi;

60.

tuletab meelde, et samal ajal, kui muudetud finantsmäärus eeldab finants- ja eelarveküsimustega tegelevate töötajate arvu olulist kasvu, halvenesid institutsiooni võimalused värvata kvalifitseeritud finantstöötajaid 2004. aastal personalieeskirjades tehtud oluliste muudatuste tõttu, muu hulgas uute töötajate töötasude ja tööleasumisel makstavate hüvitiste olulise vähendamise tõttu;

61.

märgib, et vähemalt üks peadirektoraat rõhutab oma tegevusaruandes järelkontrollide kasulikkust korrigeerimist vajavate vigade ja puuduste tuvastamisel; märgib, et osadel peadirektoraatidel ei ole praegu järelkontrollijat;

62.

nõuab sõltumatu välisorgani hinnangut 2004. aasta personalieeskirjade reformi üldmõju kohta, milles analüüsitakse reformi kulusid ja sellest saadavat kasu ning tuvastatakse tahtmatud tagajärjed, millel on ebasoodne mõju institutsioonide toimimisele; kutsub peasekretäri tellima samal ajal töötajate rahuolu uuringu;

63.

võtab teadmiseks peasekretäri esitatud ülevaate üksuste juhtidest kõrgemal asuvatele vabadele ametikohtadele kandideerivate isikute arvu kohta; on mures, et paljude nende ametikohtade puhul oli kandidaatide arv väike (1 või 2); nõuab asjakohaste meetmete võtmist, et suurendada sellistele ametikohtadele institutsioonidesiseselt kandideerivate isikute arvu;

64.

peab kahetsusväärseks, et pärast seda, kui parlament ostis Strasbourgis SDM-, WIC- ja IP3-hooned, leiti asbesti palju suuremas ulatuses, kui seda oli väitnud prantsuse ekspert; märgib otsust eemaldada asbest asjaomastes hoonetes töötavate ja neid hooneid külastavate isikute pikaajalisi huvisid silmas pidades;

65.

palub, et president ja peasekretär tagaksid asbesti eemaldamise tööde tegemise kooskõlas eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale küsimustikule antud vastustele lisatud sekkumiskava ja eksperdiaruannetega ning ekspertide pideva järelevalve all, et tagada kõigi tööde ajal hoonetes liikuvate või töötavate isikute maksimaalne kaitse;

66.

märgib, et Brüsselis spordikeskuse laiendamise tööde lõplik hinnanguline kulu määratakse kindlaks käimasolevate läbirääkimiste lõppedes; kutsub peasekretäri esitama juhatusele ja eelarvekomisjonile lõplikku kulukalkulatsiooni, enne kui tehakse lõplik otsus tööde alustamise kohta; märgib, et senine tegevus ei vasta ei parlamendiliikmete ega Euroopa maksumaksjate huvidele;

67.

märgib murega, et kirjaliku tõlke peadirektoraadi tegevusaruandes märgiti, et mitmekeelsuse eeskirja järgiti ainult 60 % juhtudest, ning et selline eeskirja eiramine on teatud komisjonide puhul vastuvõetamatult tõsine probleem; on seisukohal, et igasugune kaugenemine mitmekeelsusest kahjustaks tõsiselt demokraatiat ja parlamendiliikmete ülesannete tavapärast täitmist ning palub peasekretäril tagada eeskirja nõuetekohane rakendamine;

68.

toetab peasekretäri ettepanekut võtta kirjaliku ja suulise tõlke teenuste kasutajatele, sealhulgas komisjonid, delegatsioonid ja fraktsioonid, suunatud teadlikkuse suurendamise meetmed ning soovitab, et tulevased ettepanekud võiksid sisaldada kasutajatele virtuaalarvete esitamist;

69.

märgib, et juhatus võttis 17. novembril 2008. aastal vastu oluliselt muudetud mitmekeelsuse eeskirja;

70.

õnnitleb kirjaliku tõlke peadirektoraati ning suulise tõlke ja konverentside peadirektoraati selle puhul, et nad on suutnud minna kiiresti kaasa keelte arvu märkimisväärse suurenemisega 11-lt 2004. aastal 23-ni 2009. aastal;

71.

märgib, et suuliste tõlkide töötingimused on parlamendi käesoleva ametiaja käigus halvenenud pidevalt kasvava töökoormuse ja lähetuseeskirjade ülemäära range tõlgendamise tõttu; kutsub suulise tõlke ja konverentside direktoraati üles tegelema kiiresti selle probleemiga, et parandada suuliste tõlkide motivatsiooni; märgib, et need probleemid puudutavad peamiselt peamisi keelekombinatsioone, mille puhul on ajakava palju tihedam suure nõudluse tõttu nende teenuste järele;

72.

nõuab, et peasekretär esitaks 2007. aasta ja võimaluse korral 2008. aasta kohta ülevaate koosolekutest, mis tühistati nii hilises etapis, et tõlkide ja muu tugipersonali töögraafikut ei olnud võimalik enam muuta, sealhulgas andmed tekkinud kogukulu ja selle kohta, kes need kulud kinni maksis;

73.

märgib lihtsustamist käsitleva töörühma tööd; kutsub peasekretäri esitama pädevale parlamendikomisjonile lühiaruande selle töörühma töö tulemuste kohta; loodab, et nimetatud komisjonilt palutakse ametlikku arvamust, enne kui kavandatakse muudatusi finantseeskirjades;

74.

nõuab, et parlamendiliikmete põhimääruse rakenduseeskirjad oleksid selged ja kergesti järgitavad;

75.

kutsub peasekretäri üles pakkuma parlamendiliikmetele alates 2009. aasta juulist avalikku teenust, mille eesmärk on nõustada parlamendiliikmeid uue põhimääruse nõuetekohasel kohaldamisel, selgitada neile põhimäärusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning anda nõu assistentide lepingute nõuetekohase haldamise kohta;

76.

on seisukohal, et parlamendiliikmetel peaks olema oma tööülesannete täitmisel õigus kasutada nende parlamentaarse töö ajakava seisukohast kõige sobivamat transpordiliiki, mis on kõige lihtsam kasutada, kiireim ja parlamendi jaoks soodsaim;

77.

kutsub peasekretäri üles leidma assistentide uue põhimääruse kiireks rakendamiseks vajalikke rahalisi vahendeid ja inimressursse;

78.

nõuab, et sõltumatu organ teeks üldanalüüsi väliste teenuseosutajatega sellistes valdkondades nagu infotehnoloogia, kohvikud, restoranid, sööklad, reisibüroo, puhastusteenused ja hoonete hooldus sõlmitavate lepingute usaldusväärse finantsjuhtimise, tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, pöörates erilist tähelepanu järgmistele küsimustele:

79.

soovitab, et Euroopa Parlamendi siseaudiitor arvestaks eespool nimetatud valdkondi ja küsimusi riskianalüüsis, millele peaks tuginema tema tulevane töökava;

80.

tuletab meelde, et vastavalt pädeva parlamendikomisjoni 20. jaanuaril 2009. aastal korraldatud siseaudiitori ärakuulamisele oli 2007. aastal parlamendi IT-juhtimisega suuri probleeme, mistõttu tuli oluliselt muuta institutsiooni infotehnoloogia poliitika struktuuri, tavasid ja selle haldamist; on seisukohal, et parlamendi infotehnoloogia valdkond tuleb viia kiiresti vastavusse ajakohase infotehnoloogia juhtimise peamiste nõuetega, mis lähendaks seda COBITi standarditele (Control Objectives for Information and related Technology);

81.

rõhutab, et see eesmärk eeldab Euroopa Parlamendi vajaduste ja strateegiate põhjalikku analüüsi, et poliitilised nõudmised ja infotehnoloogia vahendid vastaksid üksteisele, pidades meeles, et me elame üha digitaalsemas globaalses keskkonnas, kus poliitilised suunised peaksid olema lõppeesmärgi saavutamise peamine liikumapanev jõud ja infotehnoloogia vahendid peaksid neid eesmärke täielikult toetama; on seisukohal, et selline lähenemine on võimalik üksnes siis, kui infotehnoloogia juhtimise struktuurid on paigas; kutsub seetõttu juhatust üles tegema asjakohaseid otsuseid;

82.

tunneb heameelt, et peasekretäril on – vastuseks eelarve täitmist käsitlevatele varasematele resolutsioonidele ning kontrollikoja ja siseaudiitori aruannetele – õnnestunud saada ajavahemiku 2004–2007 kohta peaaegu kõigi nõuete tasaarveldamiseks vajalikud dokumendid (99,9 %); võtab teadmiseks 13. detsembril 2006. aastal kasutusele võetud lihtsustatud hüvitamise korra, mille kohaselt parlamendiliikmed ei pea enam edastama makseagentide ja teenuseosutajate esitatud arveid ja makseselgitusi, vaid peavad need ise säilitama; selle asemel peavad liikmed esitama makseasutuste ja teenuseosutajate poolt väljastatud kuluaruannete ja esitatud arvete summade väljavõtte koopiad;

83.

tuletab meelde 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni (17) lõikeid 59 ja 61; palub peasekretärilt, et haldusteenistused saadaksid parlamendiliikmetele, kes on järginud parlamendiliikmete assistentide hüvitise kasutamise eeskirju, sellekohase kirja;

84.

tunneb heameelt, et peasekretär lubas 20. jaanuaril 2009. aastal toimunud pädeva parlamendikomisjoni kuulamisel, et parlament võtab alates 2009. aasta juulist parlamendiliikmete jaoks teenistusse vähemalt ühe ametliku makseagendi iga liikmesriigi kohta, kelle ülesanne on hallata parlamendiliikmete kohalike assistentide lepinguid ja tegeleda muude küsimustega, pidades silmas rakenduseeskirjadega ette nähtud muid valikud;

85.

kutsub juhatust kindlustama, et kohalikele assistentidele antakse samaväärne juurdepääs kõikidele parlamendi hoonetele kolmes töökohas;

86.

tunneb heameelt, et fraktsioonid avaldavad oma raamatupidamisaruanded ja sisemised finantseeskirjad Euroopa Parlamendi veebisaidil; (18) juhib siiski tähelepanu, et erinevate fraktsioonide koostatud sisemised finantseeskirjad on põhjalikult erinevad;

87.

märgib, et 2007. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 0 0 kirjendatud assigneeringuid järgmiselt:

88.

märgib, et kahe fraktsiooni puhul esitas nende välisaudiitor 2007. aasta raamatupidamisaruannete kohta reservatsiooni;

89.

märgib, et 7. juuli 2008. aasta koosolekul, kui arutati otsust sulgeda fraktsioonide 2007. aasta eelarve raamatupidamiskontod, võttis juhatus ilma aruteluta vastu järgmised otsused:

90.

märgib, et 14. novembril 2007. aastal laiali saadetud fraktsiooni ITS raamatupidamisaruandele, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 4. novembril 2008. aastal, oli lisatud audiitori kinnitus, mis i) sisaldas reservatsiooni ebapiisava sisekontrolli kohta, mida tõendab lepinguta töötajale töötasu maksmise juhtum, ning milles ii) osutati endise töötaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusele;

91.

märgib, et fraktsioon ITS maksis järelejäänud summa 317 310,23 eurot Euroopa Parlamendile 2008. aasta aprillis tagasi;

92.

märgib, et 7. juuli 2008. aasta koosolekul, kui arutati otsust sulgeda erakondade 2007. aasta eelarve raamatupidamiskontod, võttis juhatus, tehes otsuse ilma aruteluta, vastu lõplikud aruanded Euroopa Parlamendi eelarvest toetust saavate erakondade tegevusprogrammide rakendamise kohta ja nende raamatupidamisaruanded;

93.

märgib, et eelarvepunkti 4 0 2 0 kirjendatud assigneeringuid kasutati 2007. aastal järgmiselt:

94.

märgib, et audiitorid kinnitasid kõikide aruannete puhul reservatsioonideta, et esitatud raamatupidamisaruanded vastasid määruse (EÜ) nr 2004/2003 (21) peamistele sätetele ning esitasid tõepärase ja usaldusväärse pildi erakondade olukorrast 2007. eelarveaasta lõpus; märgib, et parlamendi siseaudiitori hinnang vastavuse kohta asjakohastele eeskirjadele oli mõneti kriitilisem;

95.

teeb peasekretärile ülesandeks avaldada raamatupidamisaruanded ja audiitorite aruanded toetust saavate erakondade kohta Euroopa Parlamendi veebisaidil;

96.

palub, et pädevat komisjoni teavitataks järelmeetmetest seoses 2007. aasta augustis avaldatud siseaudiitori aruandega, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondadele antavat toetust käsitlevate eeskirjade rakendamist (märgitud 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni lõikes 55);

97.

märgib, et nagu ka 2005. ja 2006. aastal, oli kahe erakonna (AEN ja PDE) eelarve täitmise tase esialgsest eelarvest oluliselt vähesem ning eelarvevahendite käsutajale tehti ülesandeks nõuda seoses 2007. aastaga

98.

tuletab meelde, et juhatus võttis 8. oktoobri 2008. aasta koosolekul teadmiseks tegevusjuhendi, mis käsitleb erakondade valimiskampaaniaid Euroopa Parlamendi valimiste taustal;

99.

tuletab meelde, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1524/2007 (22) võisid Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused taotleda 2008. aastal esimest korda rahalist toetust parlamendi eelarvest; teeb pädevale parlamendikomisjonile ülesandeks käsitleda nende vahendite kasutamist 2008. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames;

100.

võtab teadmiseks, et 2008. aasta kevadel oli fondil kokku 1 113 liiget, sealhulgas 478 Euroopa Parlamendi tegevliiget (61 % parlamendiliikmete koguarvust), 493 pensionisaajat (kellest 56 olid surnud parlamendiliikmete ülalpeetavad) ning 142 isikut, kellel on õigus edasilükatud vanaduspensionile;

101.

märgib, et 31. detsembril 2007. aastal olid fondi varad 214 887 336 eurot; märgib, et investeeringute tasuvus oli 2007. aastal 1,2 %;

102.

märgib seoses parlamendiliikmete vabatahtlikku pensionifondi haldava mittetulundusühingu raamatupidamisega sõltumatu audiitori kinnitust, mis ei sisalda reservatsioone, kuid milles märgitakse, et mittetulundusühingu varade osas oli kindlustusmatemaatiline puudujääk 31. detsembril 2007. aastal 30 917 229 eurot (2006. aastal oli see 26 637 836 eurot);

103.

märgib ühtlasi välisaudiitori avaldust, et lõppvastutus toetuste väljamaksmise eest lasub Euroopa Parlamendil, mis on ette nähtud parlamendi vastu võetud Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklis 27, milles sätestatakse, et omandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses;

104.

on seisukohal, et selline tõlgendamine ei vasta täielikult vabatahtliku pensionifondi algsele kontseptsioonile, milleks oli isemajandav üksus väljaspool institutsiooni struktuuri; kutsub õigusteenistust esitama enne uue põhimääruse jõustumist oma arvamuse selle kohta, kas lõplik vastutus vabatahtliku pensionifondi eest lasub fondil ja selle liikmetel või parlamendil, pidades üheselt silmas Euroopa maksumaksjate huve;

105.

märgib kavatsust pidada Euroopa Parlamendi ja fondi vahel kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimisi; rõhutab, et parlament ei eralda praeguses majandusolukorras mingil juhul fondi puudujäägi katmiseks eelarvest lisaraha, nagu ta varem on teinud, ning et pensioniõiguste tagamiseks peab parlamendil olema täielik kontroll fondi ja selle investeerimispoliitika üle;

106.

tuletab meelde vabatahtlikku pensionifondi käsitleva parlamendi tellitud sõltumatu kindlustusmatemaatilise hindamise (23) järeldusi, et i) sissetulevad rahavood on piisavad, et rahastada pensionimakseid kuni 2015. aastani, kuid pärast seda tuleks pensionide maksmiseks hakata realiseerima vara, ning ii) kui fondi aktuaari eeldused osutuvad õigeks, on fond tegevuse lõpetamise kuupäeval ülejäägis; märgib, et peasekretär on tellinud täiendava kindlustusmatemaatilise hindamise, et uurida olukorda pärast hiljutist finants- ja panganduskriisi;

107.

tunneb heameelt selle üle, et fondi liikmed maksavad nüüd ühe kolmandiku osamaksest väliselt erakontolt ning parlamendi administratsioon ei arva seda automaatselt maha üldkulude hüvitisest, nagu seda nõuti varasemates resolutsioonides eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

108.

märgib siiski, et Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisaga hõlmatud esmase pensionifondi puhul makstakse asjaomaste liikmete osamaksed jätkuvalt üldkulude hüvitistest;

109.

märgib, et 22. oktoobri 2007. aasta koosolekul otsustas juhatus mitte järgida Euroopa Ombudsmani soovitust (kaebus 655/2006/(SAB)ID), et parlament peaks tegema kättesaadavaks vabatahtliku pensionifondi liikmete nimekirja, ning seda hoolimata Euroopa Andmekaitseinspektori positiivsest arvamusest; kutsub juhatust üles kaaluma uuesti oma seisukohta ja avaldama selle nimekirja vastavalt parlamendi õigusteenistuse soovitusele ja kooskõlas Euroopa Liidu läbipaistvuse poliitikaga, mis näeb ette kõikide Euroopa vahenditest lõplike kasusaajate avalikustamise;

110.

tuletab meelde, et president ja peasekretär allkirjastasid 27. novembril 2007. aastal kokkuleppe Euroopa Parlamendi hoonetele keskkonnasertifikaadi saamiseks ning et peasekretär käivitas samal ajal protsessi Euroopa Parlamendi registreerimiseks nende organite nimekirja, mis osalevad EMASis (Eco-Management and Audit Scheme) Belgias, Prantsusmaal ja Luksemburgis;

111.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament on praeguseks saanud EMASi sertifikaadi kõikide kolme töökoha kohta ning et ta on ainus ELi institutsioon, kelle keskkonnapoliitikat on sellisel määral sertifikaatidega tunnustatud;

112.

juhib tähelepanu sellele, et juhatus kehtestas 18. juunil 2007 keskkonnajuhtimissüsteemi esimeseks ja peamiseks eesmärgiks süsinikuheite vähendamise 30 % võrra 2020. aastaks, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsusega 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

113.

palub, et peasekretär teavitaks asjaomaseid parlamendikomisjone aegsasti enne järgmisel aastal toimuvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kõikidest keskkonna valdkonna jätkumeetmetest, mis võeti vastuseks 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni soovitustele, ning esitaks täpsed andmed meetmetega saavutatud süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kohta;

114.

märgib, et 2007. aastal lahendati juhtum, mis puudutas 1982. aastal avastatud 4 136 125 Belgia frangi suurust erinevust sularahakontode ja raamatupidamisarvestuse vahel; märgib ühtlasi, et seejärel lahendati ka garantiikontode küsimus seoses toona ametis olnud avansside haldaja ja peaarvepidaja abiga.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet (1);

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C6-0417/2008) (2);

—

võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2007. aastal tehtud siseauditite kohta;

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2007. aasta eelarve täitmise kohta koos auditeeritud institutsioonide vastustega (3);

—

võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (4);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

—

võttes arvesse nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust nr 190/2003 nõukogu liikmete delegaatide reisikulude hüvitamise kohta (6);

—

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (7);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0150/2009);

A.

arvestades, et nõukogu keeldub esitamast Euroopa Parlamendile oma eelarve täitmist käsitlevat täielikku dokumenti ja täielikku iga-aastast tegevusaruannet ning on esitanud ainult siseaudiitori iga-aastase tegevusaruande;

B.

arvestades, et nõukogu keeldub eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevast ametlikust koosolekust Euroopa Parlamendiga;

C.

arvestades, et Kölnis 3.–4. juunil 1999. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes nähakse ette nõukogule täiendava toimevõime andmine tugevdatud ühise Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas;

D.

arvestades, et nõukogu sätestab oma otsuses nr 190/2003 väga selgelt, et ta kasutab ühise välis- ja julgeolekupoliitika assigneeringuid vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetele, ning eeskätt seda, et „nõukogu peasekretär / ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kõrge esindaja, keda abistab asepeasekretär, vastutab täielikult Euroopa ühenduste üldeelarve II jao (nõukogu) assigneeringute haldamise eest ning võtab kõik vajalikud meetmed assigneeringute usaldusväärseks haldamiseks. Ta kasutab assigneerinuid kooskõlas Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetega”;

E.

arvestades, et nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsusega 2004/197/ÜVJP (8) loodi mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ATHENA) ning et nimetatud otsusega koos nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 28. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/582/EÜ, mis käsitleb ATHENA-le antud privileege ja immuniteete, (9) luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks, antakse sellele privileegid ja immuniteedid ning antakse nõukogule rakendusvolitused;

F.

arvestades, et nõukogu 28. veebruari 2000. aasta otsuses 2000/178/ÜVJP eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil, (10) ning nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta otsuses 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (11) täpsustatakse, et sõjaliste ekspertide lähetamise kulud rahastatakse nõukogu eelarvest;

G.

arvestades, et nõukogu aastaaruanne ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta, mis esitatakse Euroopa Parlamendile institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 43 kohaldamisel, piirdub ulatuselt selliste ÜVJP meetmete kirjeldusega nagu ühised seisukohad, ühismeetmed ja rakendusotsused;

1.

märgib, et 2007. aastal oli nõukogu käsutuses kulukohustuste assigneeringutena kokku 650 miljonit eurot (2006. aastal oli see summa 626 miljonit eurot) ning assigneeringute kasutusmäär 81,89 % oli väiksem kui 2006. aastal (91,79 %) ja jäi alla teiste institutsioonide keskmise (93,82 %);

2.

kordab oma 25. aprilli 2002. aasta resolutsioonis (2000. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta) võetud seisukohta, et Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole minevikus teineteise eelarvejagude täitmist kontrollinud ning kuna nõukogu halduseelarvest rahastatavad välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning justiits- ja siseasjade valdkondade kulud on oma olemuselt üha enam tegevuskulude moodi, tuleks seda korraldust selgemaks muuta, et eristada nendes uutes poliitikavaldkondades traditsioonilised halduskulud tegevuskuludest (12);

3.

ei nõustu nõukogu väitega, et Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole minevikus teineteise eelarvejagude täitmist kontrollinud nn aumeeste kokkuleppe tõttu; arvab, et kulude järjest suuremat tegevuskulude iseloomu silmas pidades tuleks nõukogu kulusid kontrollida samuti kui teiste Euroopa institutsioonide kulusid asutamislepingu artikliga 276 ette nähtud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus;

4.

kordab 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni lõikes 3 väljendatud järgmist seisukohta: „peab kahetsusväärseks, et erinevalt teistest institutsioonidest ei esita nõukogu parlamendile aasta tegevusaruannet, viidates 1970. aasta aumeeste kokkuleppele […] ja vastavate nõuete puudumisele finantsmääruses; kutsub nõukogu üles mõtlema uuesti läbi otsust mitte avaldada ja edastada Euroopa Parlamendile tegevusaruannet, et täita paremini aruandekohustust üldsuse ja maksumaksjate ees”; (13) tuletab meelde, et käesolev avaldus on ühtlasi täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni (läbipaistvuse kohta finantsküsimustes) (14) lõigetega 44 ja 45; palub nõukogul kaaluda uuesti otsust mitte avaldada oma veebisaidil aasta tegevusaruannet;

5.

kordab 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni lõikes 12 väljendatud järgmist seisukohta: „rõhutab maksimaalse läbipaistvuse vajadust ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP); nõuab, et nõukogu tagaks kooskõlas […] institutsioonidevahelise kokkuleppe […] punktiga 42, et ÜVJP tegevuskulusid ei esineks nõukogu eelarves; jätab endale õiguse astuda vajalikke samme, kui kokkulepet rikutakse” (15);

6.

nõuab, et nõukogu näitaks nõukogu puudutavas jaotises III (institutsiooni erimissioonide täitmisega seotud kulud) ära kulude täpse olemuse artikkel artikli ja punkt punkti kaupa, et võimaldada Euroopa Parlamendil kontrollida institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt, ega ükski nõukogu eelarve täitmisel tehtud kulutus ei ole olemuselt tegevuskulu;

7.

kordab oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni (nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ÜVJP peamiste aspektide ja põhivalikute, sealhulgas nende rahalise mõju kohta Euroopa Liidu üldeelarvele – 2005) (16) lõikes 58 väljendatud seisukohta: „usub, et ELi eelarvele avalduva rahalise mõju tõelist hindamist on siiani takistanud nõukogupoolse eelteabe puudumine […]; on seisukohal, et koos uue institutsioonidevahelise kokkuleppe allkirjastamisega on saabunud aeg rakendada nii vormiliselt kui ka sisuliselt sätteid, mis on nüüd ametlikult vormistatud”;

8.

on seisukohal, et operatsiooni kavandamine, ettevalmistamine ja selle järele valvamine ÜVJP-personali poolt nõukogu peadirektoraadis on operatsiooni peamised ja põhilised elemendid ning see tegevus on osa poliitika ja operatsioonide elluviimisest, mitte osa nõukogu sekretariaadi tavatööst;

9.

on hämmastunud, et suur osa eelarvereale 2 2 0 2 eraldatud vahenditest (kuni 66 %) paigutati tõlkekulude alt ümber ÜVJP/EJKP sõidukulude alla; märgib, et 2006. aastal oli see summa 12 672 984 eurot, ja palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks sama eelarverea summa suurusest 2007. aastal; nõuab parema läbipaistvuse nimel nende eesmärkide jaoks nõuetekohase eelarverea loomist;

10.

nõuab, et ELi terrorismivastase tegevuse koordinaatori poolt ja temaga seoses tehtavad kulutused oleksid läbipaistvad;

11.

palub, et nõukogu esitaks Euroopa Parlamendile järelhindamise üksikute EJKP meetmete kohta;

12.

kordab veel kord oma eelnimetatud 23. mai 2007. aasta resolutsiooni lõikes 47 väljendatud järgmist seisukohta: „väljendab veel kord oma pettumust, et nõukogu on siiani piirdunud üksnes Euroopa Parlamendi teavitamisega ja kirjeldava nimekirja edastamisega eelmisel aastal läbi viidud ÜVJP tegevustest, nagu nõukogu ka ise aastaaruannete eessõnades märgib, selle asemel et Euroopa Parlamendiga iga aasta algul konsulteerida selle aasta peamiste aspektide ja põhivalikute osas, sealhulgas rahalise mõju üle, nagu on ette nähtud ELi lepingu artiklis 28, ning anda hiljem Euroopa Parlamendile aru, kas ja kuidas on tema panust arvesse võetud, ning rõhutab, et selline tava kujutab endast de facto artikli 21 sisulist rikkumist”;

13.

märgib, et nõukogu on võtnud vastu otsuse, millega hoitakse ära hüvituspäevade võimaliku jäägi eest maksmine pensionile jäämisel ning kehtestatakse kohustuslik kord, mille eesmärk on likvideerida puhkusepäevade varud täielikult 2009. aastaks; ergutab nõukogu sellest ise määratud tähtajast kinni pidama;

14.

väljendab heameelt asjaolu üle, et uue integreeritud haldus- ja finantskontrolli süsteemi (SAP-süsteem), mis on olnud kasutusel 1. jaanuarist 2008, töötasid institutsioonidevahelises koostöös välja nõukogu, kontrollikoda ja Euroopa Kohus, mis aitas hoida oluliselt kokku eelarvekulusid ning millega suurendati kolme asjaomase institutsiooni tegevuse tõhusust;

15.

on mures, et vastavalt nõukogu siseaudiitori iga-aastasele tegevusaruandele ei suutnud nõukogu täita siseauditi talituses olevaid vabu ametikohti;

16.

võtab teadmiseks, et sama tegevusaruande kohaselt soovitas siseaudiitor eelarveväliste kontode täielikku likvideerimist; nõuab nõukogult selliste kontode täielikku ja viivitamatut likvideerimist;

17.

nõuab nõukogult arvete kontrollimisega seotud probleemi lahendamist, nagu seda soovitas nõukogu siseaudiitor;

18.

on seisukohal, et Euroopa Parlamendi korduvat ja siiani alati tagasi lükatud taotlust suurendada ÜVJP/EJKP-ga seotud nõukogu kulude läbipaistvust ja tugevdada parlamentaarset kontrolli nende üle tuleks rõhutada eelarve muudatusettepanekutega, millega kantakse reservi nõukogu 2010. aasta eelarve teatud asjakohased eelarveread;

19.

tuletab meelde, et parlament kutsus oma 4. detsembri 2008. aasta resolutsioonis, mis käsitles Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas, (17) nõukogu üles võtma vastu ametlikud järeldused kontrollikoja järelduste kohta; väljendab kahetsust, et nõukogu ei ole võtnud selle taotlusega seoses järelmeetmeid; palub nõukogul anda parlamendi pädevale komisjonile teavet selle kohta, mis põhjusel ei ole ametlikke järeldusi vastu võetud, samuti selle aruandega seoses võetud järelmeetmete kohta;

20.

palub Euroopa Kontrollikojal pöörata järgmises aastaaruandes erilist tähelepanu nõukogu eelarve täitmisele;

21.

osutab, et edasilükkamise põhjused on järgmised:

22.

kutsub nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama pädevale parlamendikomisjonile hiljemalt 15. maiks 2009 põhjalikke kirjalikke vastuseid järgmistele küsimustele:

23.

kutsub nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama pädevale parlamendikomisjonile hiljemalt 15. maiks 2009

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet (1);

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2008) 2359 – C6-0415/2008) (2);

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2006. aasta eelarve täitmist kinnitavate otsuste järelmeetmete kohta (KOM(2008) 629, KOM(2008) 628) ning aruannetele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2008) 2579, SEK(2008) 2580);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2007. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2008) 338);

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2007. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2008) 499) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008) 2361);

—

võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2006. aasta aruandele” (KOM(2008) 112);

—

võttes arvesse komisjoni 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006) 194);

—

võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta) (3);

—

võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005) 252);

—

võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006) 9), komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb arenguaruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2007) 86), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2007) 311);

—

võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest poolaasta aruannet ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku komisjoni tegevuskava rakendamise tulemustabeli kohta (SEK(2006) 1009), mis avaldati vastavalt parlamendi 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele lisatud resolutsioonis esitatud nõudmisele;

—

võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta (4);

—

võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008) 97);

—

võttes arvesse volinike Hübneri ja Špidla teatist komisjonile, milles tehakse vahekokkuvõte seoses tegevuskavaga komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (SEK(2008) 2756), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008) 2755);

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008) 110), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008) 259);

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet 2007. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos asutuste vastustega (5) ning kontrollikoja eriaruandeid;

—

võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 esitatud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (6);

—

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008) 866) ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008) 3054);

—

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel (5587/2009 – C6-0055/2009);

—

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel (5589/2009 – C6-0056/2009);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 246 ja sellele järgnevaid artikleid kontrollikoja kohta;

—

võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

—

võttes arvesse kontrollikoja rahvusvahelist vastastikust eksperdihinnangut;

—

võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, (7) eriti selle V jaotise 3. peatükki vanadus- ja invaliidsuspensionide kohta ning XII lisa, milles kehtestatakse personalieeskirjade artikli 83a rakendussätted;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (8) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, (9) eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0168/2009);

A.

arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 274 sätestatakse, et ühenduse eelarve täitmise eest vastutab komisjon, kes teeb seda koostöös liikmesriikidega ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.

arvestades, et komisjon on kohustatud võtma kõik vajalikud abinõud, et toetada täielikult meetmeid finantsjuhtimise kvaliteedi parandamiseks ning saada kontrollikojalt positiivne kinnitav avaldus;

C.

arvestades, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 184 kohaselt vaadatakse finantsmäärus läbi iga kolme aasta tagant või siis, kui see osutub vajalikuks, ning arvestades, et see tähtaeg täitub 1. jaanuaril 2010; arvestades, et samas täpsustatakse asjaolu, et Euroopa Parlament võib nõuda lepitusmenetluse rakendamist;

D.

arvestades, et aasta-aastalt nõrgenevad Euroopa ühenduste poliitilised volitused muude kui rakendusametite üle, mis on üks tingimus nende raamatupidamisaruannete hõlmamiseks konsolideeritud raamatupidamisaruannetega, ja vähehaaval kaob ülevaade nende kohast ühenduse operatiivasutuste poliitilises struktuuris;

E.

arvestades, et ELi teatavate poliitikavaldkondade rakendamist iseloomustab ühenduse eelarve nn jagatud juhtimine komisjoni ja liikmesriikide vahel, mis tähendab, et 80 % ühenduse kulutustest haldavad liikmesriigid;

F.

arvestades, et oma 24. aprilli 2007. aasta resolutsioonis 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (10) oli parlament seisukohal, et iga liikmesriik peab suutma võtta vastutuse saadud ELi rahaliste vahendite haldamise eest kas ühtse riikliku haldusdeklaratsiooni või mitme siseriikliku deklaratsiooni kaudu;

G.

arvestades, et aruandes 2007. aasta eelarve täitmise kohta rõhutas kontrollikoda sisekontrolliraamistiku loomiseks tehtud edusammudele hinnangu andmisel, et „ELi kulutuste iseloomu tõttu esineb peamine vigade risk lõpliku abisaaja tasandil” (punkt 1.47);

H.

arvestades, et liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete esitamine olemasolevate auditite ja deklaratsioonide kohta ühise juhtimise all olevates valdkondades vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (11) punktile 44 peaks olema esimene samm riikide haldusdeklaratsioonide suunas ja see peaks aitama kaasa ühenduse eelarve haldamise parandamisele, mis on kooskõlas peamise ühise eesmärgiga saada liidu kõikide kulude kohta positiivne kinnitav avaldus;

I.

arvestades, et aktsepteeritava vigade esinemise riski mõiste võttis liidu tasandil kasutusele kontrollikoda oma ühtset auditit käsitlevas arvamuses nr 2/2004, (12) ning et kontrollikoda oli seisukohal, et „iga kontrollisüsteem on kompromiss ühelt poolt teatava intensiivsusega kontrollimise kulu ja teiselt poolt kontrollimisest saadava tulu vahel. Ühenduse tasandil moodustab tulu vahendite raiskamise ohu vähenemine ning vigade esinemise riski püsimine aktsepteeritaval tasemel”;

J.

arvestades, et kontrollikoda märgib 2007. aastat käsitlevas aruandes, et kontrollide kulud on oluline küsimus nii ELi eelarve kui liikmesriikide kui ka abisaajariikide tasandil ning et kulude ja jääkriski tasakaal eri kuluvaldkondades on sedavõrd oluline, et see tuleks kinnitada poliitilisel tasandil (st seda peaksid tegema eelarve täitmist kinnitavad asutused) liidu kodanike nimel (punkti 1.52 alapunktid b ja c), ning et punkti 2.42 alapunktis c soovitab kontrollikoda aktsepteeritava riski mõistet edasi arendada;

K.

arvestades, et majandus- ja rahandusministrite nõukogu 8. novembri 2005. aasta järelduste viiendas punktis märgitakse, et väga oluline on luua ühtne sisekontrollisüsteem ja lihtsustada kontrolli suhtes kohaldatavaid õigusnorme, ning palutakse „komisjonil hinnata kulutusi kontrollile kululiikide kaupa”;

L.

arvestades, et eesistujariik Sloveenia märkis 2008. aasta juunis vastavalt nõukogu 2005. aasta järeldustele, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid jõudma ühisele seisukohale alustehingute aktsepteeritava jääkriski suuruse küsimuses, võttes arvesse eri poliitikavaldkondade kontrollikulusid ja -tulusid ning asjaomaste kulutuste summat (13);

M.

arvestades, et ehkki välisaudiitori (kontrollikoda) ja auditeeritava institutsiooni (komisjon) dialoog on vajalik, on vastavalt rahvusvahelistele auditistandarditele, mis peavad jätkuvalt olema eelarvekontrolli üldraamistikuks, vaieldamatu ka see, et välisaudiitor hindab riske, mille alusel ta kujundab seisukoha kasutatavate auditimenetluste kohta;

N.

arvestades samuti, et kontrolli kulu sõltub loomulikult vigade lubatavast määrast, aga ka auditeeritava üksuse organisatsiooniliselt keerukusest ja selle sisekontrolli kvaliteedist;

O.

arvestades, et vastavalt rahvusvahelistele auditistandarditele valib välisaudiitor sobivad meetodid testimisühikute valimiseks, et koguda audititestide eesmärkidele vastavat tõendusmaterjali; arvestades samuti, et kui meetodite valik sõltub asjaoludest, siis sõltub see peamiselt auditiriskist ja kontrolli efektiivsuse eesmärgist; arvestades, et välisaudiitor peab tagama, et kasutatavad meetodid annavad auditi eesmärkide saavutamiseks piisavat tõendusmaterjali;

P.

arvestades, et uue põlvkonna programmides on hariduse ja kultuuri peadirektoraat (DG EAC) ühtlustanud tegevusprogrammid, eelkõige ühtse siseauditi meetodi kehtestamisega; on seetõttu seisukohal, et liikmesriikide eel- ja järelkinnitused on süsteemide järelevalve ja kontrolli uus täiendav element;

Q.

arvestades, et iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus annab Euroopa Parlamendile võimaluse olla otseses kontaktis haldusega tegelevate peamiste osalistega ning parandada kontrollikoja auditi tulemuste põhjal liidu kulude haldamist kodanike hüvanguks, luues seeläbi otsuste tegemiseks tugevama aluse;

R.

arvestades, et määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artiklis 83 sätestatakse, et pensione makstakse eelarvest ja liikmesriigid tagavad ühiselt nimetatud toetuste maksmise vastavalt nimetatud kulude rahastamise ulatusele; arvestades, et ametnikud maksavad pensioniskeemi rahastamises osalemiseks üldeelarvesse 10,25 % palgast;

S.

arvestades, et määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artiklis 83 sätestatakse liikmesriikide antav ühine tagatis, mis tähendab, et see tagatis võib jõustuda siis, kui üks või mitu liikmesriiki peaksid jätma oma kohustused täitmata, kuid ei võimalda otseselt järeldada, et ühendustel ei ole selle kohustuse võtnud liikmesriikide suhtes ühtegi nõuet;

T.

arvestades, et 2007. aasta oli arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise esimene aasta;

U.

arvestades, et 2007. aasta oli Euroopa võrdsete võimaluste aasta, mil pöörati eritähelepanu mitmesugustele diskrimineerimise vormidele, mida naised sageli kogevad;

V.

arvestades, et meeste ja naiste püsiva ebavõrdsuse tõttu mõjutab eelarvevahendite kasutamine neid erinevalt,

W.

arvestades, et nõukogu peaks järgmise eelarvemenetluse ajal võtma arvesse 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise tulemusi ja soovitusi ning toetama uuendusettepanekuid, mille eemärk on suurendada liikmesriikide vastutust, et lahendada lõplikult probleemid, millele kontrollikoda on aastast aastasse viidanud;

X.

arvestades, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament peavad koostöös kontrollikojaga seadma endale ühiseks eesmärgiks positiivse kinnitava avalduse saamise;

1.

tervitab komisjoni ja teatavate liikmesriikide täiendavaid edusamme ühenduse vahendite ja üldise kontrollikeskkonna tõhusama kasutamise suunas, mida näitab kontrollikoja kinnitava avalduse paranemine;

2.

tervitab märkimisväärseid edusamme seitsmenda raamprogrammi haldamisel teadusuuringute valdkonnaga tegelevate komisjoni peadirektoraatide auditites varasemate raamprogrammidega võrreldes; kordab, et ühise põllumajanduspoliitika vahendite haldamine on veelgi paranenud, eriti tänu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) toimimisele; kahetseb sügavalt, et Kreeka ei olnud 2007. aastal endiselt täitnud oma kohustusi IACSi rakendamisel;

3.

märgib, et 2007. aasta oli mitmeaastaste programmide 2000–2006 sulgemise esimene aasta ja palju vahendeid nõuti tagasi;

4.

märgib, et teadusuuringute ja tehnoloogia arendusega seotud finantsjuhtimises saavutati märkimisväärset edu, sest vigade määra vähendati kolme aasta jooksul rohkem kui 50 %; kutsub komisjoni üles jätkama lihtsustamist, et parandada programmide kasutamist lõplike abisaajate seisukohast;

5.

tervitab komisjoni võetud abinõusid seoses ühtekuuluvuspoliitika vahenditega, millega rakendatakse 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames vastu võetud tegevuskava, et tugevdada komisjoni järelevalverolli struktuurimeetmete ühisel juhtimisel; loodab, et nimetatud tegevuskava ja lihtsustamise esimesed tulemused on näha kontrollikoja 2008. aastat käsitlevas aruandes;

6.

on jätkuvalt mures ELi kriisiohjamisalase suutlikkuse puudulikkuse pärast; on seisukohal, et EL on kaotamas poliitilist suunda, nähtavust ja vastutust rahvusvaheliste sihtfondide kasutamisel, mida oleks võinud hallata komisjon, kui komisjon oleks järginud 2005. ja 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporteid ning töötanud kriisijärgse olukorra jaoks välja oma vahendi; on sügavalt mures, et puudub järelevalve ELi vahendite rakendamise üle ÜRO teatavate asutuste poolt, samuti seoses ÜRO asutuste soovimatusega uurida pettusejuhtumeid, mis on seotud ELi vahenditega;

7.

võtab teadmiseks kinnitava avalduse üksikutes osades tehtud edusammud, kuid peab siiski kahetsusväärseks, et 14. aastat järjest sisaldub kontrollikoja 2007. aastat käsitlevas aastaaruandes antud kinnitavas avalduses märkustega otsus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib, et kontrollikoja arvamuse kohaselt on arvukates kuluvaldkondades (põllumajandus ja loodusvarad, ühtekuuluvus, teadusuuringud, energeetika ja transport, välisabi, areng, laienemine, haridus ja kodakondsus) maksed endiselt olulisel määral (kuigi erineval tasemel) vigadest mõjutatud;

8.

tunneb heameelt, et kontrollikoja aruande kohaselt ei sisalda tulud, halduskulud, majandus- ja rahandusküsimuste valdkonna kulud ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga (EAGF) seotud kulud olulisi vigu;

9.

märgib, et olukord on paranemas eeskätt kontrollisüsteemide tasandil, kuid mitte piisaval määral ega piisavalt kiiresti;

10.

tunneb heameelt kontrollikoja avalduse üle, mille kohaselt annavad Euroopa ühenduste raamatupidamise aastaaruanded kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi ühenduste finantsolukorrast 31. detsembri 2007. aasta seisuga ning tehingute ja rahavoogude kohta lõppenud aastal (kinnitav avaldus, 1. peatüki VII punkt); kutsub siiski komisjoni üles pöörama vajalikku tähelepanu kontrollikoja esitatud märkustele, et parandada põhiliste raamatupidamisandmete põhjalikkust ja täpsust;

11.

peab ebanormaalseks, et raamatupidamise aastaaruanne näitab negatiivset netovara –58 600 000 000 eurot, ning küsib, kas liikmesriikidelt sissenõutavad summad ei tuleks lisada varade hulka, arvestades et töötajate pensionid, mis moodustavad hinnanguliselt 33 500 000 000 eurot, on selgelt kulukohustus; palub täiendavalt täpsustada lisatud märkusi liikmesriikidelt sissenõutavate muude summade kohta, mis moodustavad kokku 27 900 000 000 eurot; võtab teadmiseks komisjoni peaarvepidaja selgitused, mille kohaselt järgiti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid; teeb ettepaneku kaaluda ühenduse pensionifondi loomist, et kasutada töötajate ees võetud kohustuste täitmiseks allhanget;

12.

peab arusaamatuks, miks varad, mille Euroopa ühendused said seoses GALILEO programmiga, ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, ehkki kontrollikoja aruande kohaselt sõlmiti 2007. aasta lõpus kokkulepped Euroopa Kosmoseagentuuri, ühisettevõtte Galileo ja GNSSi Järelevalveameti vahel, mis loodi 2004. aastal ja millele tehti ülesandeks võtta 1. jaanuaril 2007. aastal üle endise ühisettevõtte Galileo tegevus; palub komisjonil sellega seoses esitada ettepanek suurte Euroopa projektide kohta (Galileo või üleeuroopalised võrgud), mis eeldavad mitmeaastase finantsraamistiku raamest väljuvat rahastamist, ning nende kontrolli kohta;

13.

nõuab, et uuritaks võimalust näha raamatupidamise aastaaruannetes Euroopa ühenduste hoonete peamisteks hooldus- ja remonditöödeks ette eraldised (arvestades hoonetega seotud amortiseerumise kava puudumist) konkreetsete komponentide kaupa ja kavandada peamise materiaalse põhivara väljavahetamine korrapäraste ajavahemike järel; on seisukohal, et selliseid eraldisi suurteks hooldus- ja remonditöödeks tuleks toetada mitmeaastaste hooldusprogrammidega, mille eesmärk on hoida hooneid heas seisus pikendamata nende kasutamisiga;

14.

nõuab, et kontrollitaks hoolikalt, et kapitaliseoste puudumisel oleks Euroopa ühenduste poliitiliste volituste tase asutustes, mis on hõlmatud konsolideeritud raamatupidamisaruannetega, kooskõlas avalik-õiguslikku sektorit käsitlevate rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega;

15.

väljendab muret ja kahtlusi võimaluse suhtes nimetada ametisse kategooriata juhtivametnikke palgaastme AD 16 kõrgeimale järgule, kui seda ei ole ametikohtade loeteludes eraldi mainitud, ning palub komisjonil täpsustada personalieeskirjade võimalusi selle konkreetse eelarveseisundi kohta;

16.

märgib rahuloluga, et valdkondades, kus komisjon on rakendanud kohaseid järelevalve- ja kontrollisüsteeme (haldus- ja muude kulude ning majandus- ja rahandusküsimuste valdkondade tulud, kulukohustused ja maksed), ei esine raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuses ja korrektsuses olulisi vigu (kinnitav avaldus, 1. peatüki IX punkt);

17.

taunib sellele vaatamata tõsiasja, et kontrollikoda märgib taas kord, et väga olulistes ühenduse kulutuste valdkondades (põllumajanduskulutused, välja arvatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), ühtekuuluvus, teadusuuringud, energeetika ja transport, välistegevus, haridus ja kultuur) põhjustavad keerukad või ebaselged õigusnormid ühelt poolt suurt arvu vigu lõpliku abisaaja tasandil ning teiselt poolt järelevalve- ja kontrollisüsteemide ainult osalist efektiivsust ning et selline keeruline olukord takistab kontrollikojal positiivse kinnitava avalduse andmist (kinnitav avaldus, 1. peatüki X ja XI punkt); nõuab seetõttu, et komisjon teeks analüüsi, et määrata kindlaks probleemi ulatus ja leida sellele võimalikud lahendused; rõhutab seetõttu vajadust lihtsustada aluseks olevaid eeskirju ja määrusi, et saada positiivne kinnitav avaldus;

18.

kutsub komisjoni üles tugevdama järelevalvet liikmesriikidele delegeeritud kontrollide üle ja andma liikmesriikidele selgeid juhiseid selle kohta, kuidas vigu vältida, tuvastada ja parandada, samuti nõuab, et komisjon rakendaks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et sundida liikmesriike oma kohustusi täitma ja tegema vajalikke parandusi, eelkõige kohaldades maksete peatamist ja finantskorrektsioone, kui liikmesriikide kontrollisüsteemid on jätkuvalt ebaefektiivsed;

19.

võtab teadmiseks kontrollikoja tõdemuse, et võrreldes eelmiste programmiperioodide algusega on kulukohustuste assigneeringute kasutamine 2007. aastal, mis on uue 2007–2013 programmiperioodi esimene aasta, märkimisväärselt paranenud;

20.

on seisukohal, et jagatud või detsentraliseeritud haldamise puhul peaks komisjon rakendama täiel määral määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja võtma endale lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest, samuti rõhutab vajadust teha finantskorrektsioone niipea, kui on tuvastatud liikmesriikide poolt parandamata vead, ootamata ära mitmeaastase tsükli lõppu;

21.

märgib murega probleeme eeskirjadevastaselt välja makstud ühenduse vahendite tagasinõudmisel ja ühtekuuluvuspoliitika puhul liikmesriikide tasandil kohaldatavate parandusmehhanismide kohta esitatava teabe halba kvaliteeti, kusjuures see teave on mõnikord vasturääkiv ja ebatäielik, ning et kontrollikoda kahtleb põllumajanduse kohta esitatud teabe usaldusväärsuses (2007. aastat käsitleva aruande punktid 3.26 ja 5.44);

22.

juhib ühtlasi tähelepanu lõplike otsuste ja parandusmeetmete tähtsusele, mille eesmärk on välistada selliste kulude rahastamine ühenduse eelarvest, mis ei ole kooskõlas ühenduse õigusaktidega, ning kordab oma nõuet täpsustada konkreetne eelarverida ja aasta, mida iga üksik tagasinõutud summa puudutab, nagu on tavaks põllumajandus- ja loodusvarade sektoris;

23.

nõuab, et komisjon parandaks mitmeaastaste sissenõudmissüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning konsolideeriks sissenõudmisi ja finantskorrektsioone käsitlevaid andmeid, eelkõige struktuurifondidest rahastatavates valdkondades, et esitada usaldusväärsed arvandmed, mis võimaldaksid võrrelda eri poliitikavaldkondade ja vahendite haldamise korraldust; nõuab, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile sellest aru raamatupidamise aastaaruannetele lisatud teadetes, et oleks võimalik saada kokkuvõtlik ülevaade;

24.

nõuab, et sissenõudmistega seotud probleemide püsimise tõttu hinnataks süsteemi;

25.

toetab täielikult komisjoni väljamaksete peatamist käsitlevate õigusaktide jõulisel kohaldamisel ja tervitab juba võetud meetmeid, et mitte kanda üle vahendeid, kui komisjonil puudub absoluutne tagatis abi saava liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsuse kohta;

26.

tervitab liikmesriikide auditite iga-aastaste kokkuvõtete kättesaadavaks tegemist alates 2008. aastast ja struktuurifondidega seotud peadirektoraatide 2007. aastat käsitlevates tegevusaruannetes esitatud hinnangute ja avalduste üle ning kutsub komisjoni üles tegema jõupingutusi, et kõnealused iga-aastased kokkuvõtted avaldataks koos komisjoni vastustega; on seisukohal, et liikmesriikide koostatavad iga-aastased kokkuvõtted on avalikud dokumendid ja need tuleks seetõttu heakskiidu andmise menetluse käigus esitada ka Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile;

27.

märgib murega, et kontrollikoda on seisukohal, et erinevuste tõttu esituses ja lisaväärtuse puudumise tõttu ei anna need iga-aastased kokkuvõtted veel usaldusväärset hinnangut kontrollisüsteemide toimimise ja tõhususe kohta; tervitab sellega seoses komisjoni selgitavat teatist, mille eesmärk on parandada 2008. aastat käsitlevate iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteeti, ning palub komisjonil jätkuvalt parandada liikmesriikidele iga-aastaste kokkuvõtete koostamiseks antavaid juhiseid; on seisukohal, et sisukad iga-aastased kokkuvõtted vähendavad kohapealsete auditite arvu;

28.

nõuab sellega seoses, et komisjon analüüsiks 2009. aastal saadud kokkuvõtteid eesmärgiga optimeerida nende lisandväärtust, arvestades kindlust, mille need liikmesriikides kohaldatavate sisemiste kontrollisüsteemide toimimisel annavad; palub komisjonil lisada määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 86 lõike 4 kohaselt koostatavasse iga-aastasesse aruandesse liikmesriikide esitatud iga-aastaste kokkuvõtete analüüsi, kasutades võrdlusnäitajatena eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid;

29.

taunib tõsiasja, et komisjon ei ole võtnud meetmeid seoses 22. aprilli 2008. aasta resolutsioonis (2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta) (14) esitatud üleskutsega koostada dokument, milles analüüsitakse iga liikmesriigi puhul ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike haldus- ja kontrollisüsteemide nõrku ja tugevaid külgi ning tehtud auditite tulemusi, ning esitada see dokument Euroopa Parlamendile ja nõukogule; kahetseb samuti, et parlament ei ole siiani saanud komisjonilt täielikku teavet esimeste esitatud iga-aastaste kokkuvõtete hinnangu ja võrdleva analüüsi kohta; peab aruandmist iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteedi kohta äärmiselt oluliseks, et tagada protsessile lisandväärtus, näiteks ühiste probleemide, võimalike lahenduste ja parimate tavade kindlakstegemise teel;

30.

palub komisjonil esitada regulaarselt tegevusaruannetes selline iga-aastaste kokkuvõtete kvalitatiivne ja kvantitatiivne hinnang ning teha see teave heakskiidu andmise menetluse käigus kättesaadavaks nii kõikidele asjaomastele pooltele kui ka üldsusele; loodab esimese hinnangu saada 2009. aasta septembriks ning palub, et lisaks sellele, et iga-aastaste riikide kokkuvõtete analüüs esitatakse iga-aastase ametliku tutvustuse käigus Euroopa Parlamendile, jagataks seda ka kõikidele siseriiklikele eelarvekomisjonidele;

31.

palub komisjonil teha kolme aasta pärast põhjalik hindamine ja analüüsida iga-aastaste kokkuvõtete lisandväärtust ELi vahendite usaldusväärsele finantsjuhtimisele liikmesriikides, samuti kaasatud audiitorite sõltumatuse määra;

32.

on seisukohal, et olemasolevate auditite ja kinnituste iga-aastased kokkuvõtted, mille liikmesriigid peavad esitama vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 44, peaksid olema esimene samm kõikides liikmesriikides riikide haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmise suunas; palub komisjonil teatada, mida ta on selles suhtes teinud, võttes arvesse varasemaid resolutsioone eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning võtma võimalikult kiiresti vajalikke meetmeid iga-aastaste kokkuvõtete parandamiseks, et neil oleks samasugune poliitiline kaal nagu riikide haldusdeklaratsioonidel; on arvamusel, et komisjon peaks kasutama oma õigusloome algatamise õigust ja esitama nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus riikide deklaratsioonide kohustuslikuks muutmiseks;

33.

tunneb heameelt teatavate liikmesriikide (Taani, Madalmaad, Rootsi, Ühendkuningriik) algatuse üle kiita heaks riigi deklaratsiooni vastuvõtmine ühenduse vahendite haldamise kohta, kuid peab kahetsusväärseks, et vaatamata sellele algatusele on enamik liikmesriike deklaratsioonide kasutuselevõtmise vastu, ning taunib asjaolu, et Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome ei ole veel võtnud meetmeid riikide deklaratsioonide tõhusa süsteemi väljatöötamiseks;

34.

nõuab vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 248 lõikele 3, et jagatud halduse puhul tugevdataks riikide kontrolliasutuste ja kontrollikoja vahelist koostööd; teeb ettepaneku uurida, kas riikide kontrolliasutused võiksid sõltumatute välisaudiitoritena ja rahvusvahelisi auditistandardeid nõuetekohaselt järgides väljastada ühenduse vahendite haldamise kohta riiklikke kontrolltõendeid, mis esitataks liikmesriikide valitsustele, et viimased saaksid need esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus vastavalt asjakohasele institutsioonidevahelisele menetlusele, mis tuleks kehtestada;

35.

märgib rahuloluga tegevuskava arendamisel saavutatud üldist edu ning asjaolu, et enamik meetmetest on rakendatud ja enamik tegevuskavas märgitud puudustest on kõrvaldatud;

36.

väljendab muret kontrollikoja korduva kriitika pärast, et liikmesriikides tehtavate kontrollide kvaliteet on ebapiisav; märgib murega abisaajate ja riikide kontrolliasutuste kaebusi kontrollide arvu ja kulude kohta;

37.

märgib murega abisaajate kriitikat toetuste puhul kohaldatavate juhendite, suuniste, töödokumentide ja osaluseeskirjade arvu kohta; nõuab nende dokumentide konsolideerimist ja arutelu Euroopa Parlamendiga rakenduseeskirjade lihtsustamise üle;

38.

rõhutab, et kontrollisüsteemides peegeldub mõnikord omavahel kattuvate eri tasandi määruste ja eeskirjade keerukus; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kiirendaks lihtsustamist ja kaasaks sellesse täiel määral Euroopa Parlamendi; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles tegema samasuguseid jõupingutusi;

39.

nõuab, et komisjon vaataks läbi ühtlase määra kasutamise tingimused, et suurendada usaldusväärsust abisaajate huvides; peab vastuvõetamatuks valitud ühtlase määra tagantjärele vaidlustamist;

40.

taunib asjaolu, et rakendatakse hilinemisega ühtse sisekontrolliraamistiku tegevuskava meetmes 4 kirjeldatud institutsioonidevahelist algatust aluspõhimõtete kohta, mida tuleb arvestada seoses raamatupidamisaruannete aluseks olevates tehingutes aktsepteeritava riskiga;

41.

tuletab seoses sellega meelde ka kõnealuse tegevuskava meedet 10, mille eesmärk on „kontrollikulude analüüsimine”, et „saavutada sobiv tasakaal kontrolli kulude ja tulude vahel”;

42.

ootab, et peadirektoraatide iga-aastased tegevusaruanded sisaldaksid taas teavet liikmesriikides tehtavate kontrollide kvaliteedi ja selle parandamise kohta, ning nõuab, et komisjon klassifitseeriks kõik makse- ja akrediteerimisasutused;

43.

nõuab, et komisjon esitaks regulaarselt hinnangu ühtse sisekontrolli süsteemi kohta ning et iga-aastastes tegevusaruannetes ja koondaruandes käsitletaks paremini komisjoni talituste ja liikmesriikide jagatud halduse all olevaid süsteeme, eelkõige tehnilise kvaliteedi ja eetiliste kaalutlustega seonduvalt, nt seoses riikide auditiasutuste sõltumatusega;

44.

nõuab, et komisjon hindaks täielikumalt ja põhjalikumalt kontrollisüsteemidele eraldatavate vahendite kulutusi valdkondade kaupa ja seda kõikide liidu kulutuste valdkondade puhul, nagu Euroopa Parlament nõudis eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides eelnevatel aastatel, ning võttes arvesse, et eesmärk on saavutada tulemusi;

45.

nõuab ühtlasi, et komisjon analüüsiks esitatud iga-aastaste kokkuvõtete põhjal iga liikmesriigi puhul ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike haldus- ja kontrollisüsteemide eeliseid ja puudusi ning hindaks ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike kontrollisüsteemide kulusid; tuletab meelde, et komisjon on võtnud kohustuse parandada liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteeti, et muuta need kasulikuks vahendiks vigade ohu vähendamisel järgnevatel aastatel; palub komisjonil antud lubadusest kinni pidada;

46.

on seisukohal, et võrdlusanalüüs tuleks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale esitada 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses ning selle põhjal tuleks alustada institutsioonidevahelist dialoogi aktsepteeritava vigade esinemise riski teemal;

47.

märgib, et ehkki aktsepteeritav riskitase on ühtse sisekontrolli raamistiku põhimõte, mida kontrollikoda peab kinnitava avalduse andmisel arvesse võtma, tuleb kontrollikoja arvamuse nr 4/2006 (nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (15) kohaselt aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramise viis veel määratleda;

48.

toetab komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist ühise seisukoha väljatöötamise kohta aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses kui tugevat metodoloogilist alust aktsepteeritava riskitaseme majandusanalüüsiks ning ootab, et komisjon jätkaks seda tööd, kui ta valmistab ette ettepanekut, mis käsitleb aktsepteeritavat riskitaset eelarvevaldkondade kaupa; tunnistab, et nimetatud teatis on rangelt majandusalasest vaatepunktist tähtis kui esimene pidepunkt aruteluks aktsepteeritava riskitaseme üle kahes liidu kulutuste valdkonnas, milleks on struktuurifondid ja EAFRD; nõuab siiski, et dialoog välisaudiitori ja auditeeritava institutsiooni vahel vastaks jätkuvalt rahvusvahelistele auditistandarditele, mis nõuavad välisaudiitorilt riskide hindamist, mille põhjal tehakse otsus kasutatavate auditimenetluste kohta;

49.

peab kahetsusväärseks, et komisjon kritiseerib eespool nimetatud teatises probleeme, mis on tekkinud seoses piisavalt usaldusväärse teabe saamisega liikmesriikidelt, ning peab seda liidu mainet kahjustavaks;

50.

kahtleb liikmesriikide poolt esitatud andmete usaldusväärsuses ja kutsub seetõttu komisjoni üles koostama uusi statistilisi andmeid ja neid kontrollikoja tehnilise abiga põhjalikult analüüsima, kui ajavahemikku 2007–2013 käsitleva eeskirja mõju on selge, ning edastama selle analüüsi Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 2011. aasta lõppu;

51.

on seisukohal, et aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramine on väga oluline ja keeruline ülesanne; on seisukohal, et aktsepteeritav riskitase peab olema tihedalt seotud komisjoni ja liikmesriikide kontrollisüsteemide kulutõhususe põhjaliku uurimisega ühenduse kulutuste igas valdkonnas;

52.

arvestades tungivat vajadust jätkata kontrolliga seonduvate kulude ja eeliste analüüsi, kutsub komisjoni üles analüüsima kontrollikoja tehnilise abiga põhjalikult teadustegevuse, välissuhete ja halduskulude valdkonda ning esitama tulemuste kohta aruande enne 2010. aasta lõppu;

53.

on seisukohal, et aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramisel tuleks arvestada ka vigade tõttu kaotatud ühenduse vahendeid;

54.

on seisukohal, et tuleb jõuda konkreetsete ettepanekuteni ühenduse kulutuste haldamise ja nende kontrollimise parandamiseks ning teatavate aspektide ühtlustamiseks, ning teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament eraldab eelseisva eelarvemenetluse käigus komisjonile vajalikud vahendid uurimuse korraldamiseks;

55.

nõuab, et komisjon esitaks viivitamata ettepanekud positiivse kinnitava avalduse saamise kohta;

56.

tuletab meelde komisjoni otsust seada sisse lobistide vabatahtlik register ja hinnata süsteemi ühe aasta pärast; on teadlik Lissaboni lepingus ette nähtud kohustusliku registri õiguslikust alusest; tuletab meelde, et parlamendi praegune register on juba kohustuslik ja võimalik ühine register oleks tegelikult kohustuslik, sest registreerimine on mõlemal juhul parlamendi hoonetesse pääsemise eeltingimus;

57.

peab kahetsusväärseks, et ei ole reageeritud Euroopa Parlamendi nõudmisele võtta vastu komisjoni liikmete uus käitumisjuhend, et parandada ja määratleda täpsemalt nende individuaalset ja kollektiivset poliitilist vastutust oma otsuste eest ning poliitika elluviimise eest oma teenistustes;

58.

tuletab uuesti meelde, et komisjon on kohustatud tagama ühenduse vahendite saajate kohta esitatud andmete terviklikkuse, otsitavuse ja võrreldavuse, ning kahetseb, et seda eesmärki ei ole veel saavutatud;

59.

tuletab veel kord meelde täieliku läbipaistvuse ja avalikustamise tähtsust seoses volinike kabinettide töötajatega, keda ei ole võetud tööle personalieeskirjade alusel;

60.

märgib, et alates 2007. aastast on Euroopa vahenditest abisaajate nimede avaldamine kohustuslik; märgib kahetsusega, et Euroopa Parlamendil puudub ülevaade nii avaldamisest kui ka abisaajaid ja nende projekte puudutavatest üksikasjadest; kutsub komisjoni üles hindama liikmesriikide poolt avaldatavate andmete kasulikkust väljakuulutatud poliitiliste eesmärkide valguses;

61.

on üllatunud, et komisjon on pakkunud komisjoni endise Economati eelarvevälistelt pangakontodelt 1 500 000 euro suurust osamakset Euroopa Parlamendi spordikeskusele (KOM(2008) 692) ega kiida heaks viisi, kuidas Euroopa Parlamendilt püütakse saada nõusolekut vahendite kasutamise kohta; tuletab meelde eespool nimetatud 2005. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni lõiget 6 ning 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni (16) lõikeid 6 ja 7; palub komisjonil enne nende vahendite kasutamise kohta ettepanekute tegemist kanda need endise Economati eelarvevälistelt pangakontodelt tavalisesse eelarvesse;

62.

tuletab komisjonile meelde, et enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi peab laiemale avalikkusele olema kättesaadav kõikehõlmav ja lihtsalt kasutatav andmebaas, mis sisaldab andmeid ühenduse rahalise toetuse kõikide abisaajate kohta;

63.

märgib rahuloluga, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 viimase muutmise ajal alanud lihtsustamine on avaldanud avalike hangete valdkonnas soovitud mõju;

64.

märgib siiski, et toetusi puudutavad meetmed on olnud ainult osaliselt tõhusad; palub komisjonil esitada 1. jaanuariks 2010 muudetud ja täielikult konsolideeritud finantsmääruse ettepaneku, mis sisaldab peatükke üksikute kuluprogrammide kohta, milles sätestatakse ühes kohas põhjalikult kõik nõudmised, mille programmist abi saaja peab täitma, koos toetuste andmise ja kontrollimise täiendava lihtsustamisega; nõuab, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 184 kohaselt kasutataks nimetatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 järgmisel läbivaatamisel (mis toimub iga kolme aasta järel) lepitusmenetlust;

65.

palub komisjonil väga varajases etapis konsulteerida teiste määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 reguleerimisalasse kuuluvate institutsioonidega;

66.

märgib murega OLAFi töötingimusi; nõuab, et komisjon tagaks OLAFile viivitamata juurdepääsu oma andmebaasidele, kui see on vajalik seoses uurimistega, et uurimisi oleks võimalik alustada ja läbi viia viivitusteta;

67.

nõuab samuti, et oleks tagatud abisaajate kolmandate riikide abi OLAFile kohapealsete ülevaatuste ja kontrollide käigus, samuti kontrollide järel võetavaid meetmeid puudutava asjakohase teabe esitamine; palub komisjonil tagada, et kõikides tulevastes lepingutes oleks sätestatud asjaomaste riikide ametivõimude kohustus teha OLAFiga täielikku koostööd;

68.

on tõsiselt mures asjaolu tõttu, et kõigest 6,7 % OLAFi õigusalase järelkäsitluse soovitustest on lõppenud kohtumenetlusega; on teadlik, et 2007. aastal andis 60 % kõigist OLAFi uurimistest aluse õigusalase järelkäsitluse soovitusteks; loeb sellist olukorda vastuvõetamatuks, kuna see nõrgestab õigusriigi põhimõtteid ja kodanike usaldust ning sellest võivad kasu saada ainult oletatavad petturid; nõuab seetõttu, et komisjon kasutaks kõiki aluslepingutes ette nähtud vahendeid, et tagada tulemuslik koostöö riikide ametiasutuste vahel võitluses pettuse vastu ühenduses;

69.

märgib murega, et ajavahemikus 2006–2008 algatati 222 siseuurimise alusel ainult 37 korral distsiplinaarmenetlus ja nendest 37 uurimisest ainult kahel olid tegelikud tagajärjed, kolm peatati tõendite puudumise tõttu ja ülejäänud 32 (st 87 %) ei ole veel tulemusi andnud; nõuab komisjonilt, et distsiplinaarjuhtumeid käsitletaks niisama jõuliselt kui välisuurimisi ning et jõutaks tulemusteni nende juhtumite puhul, mille suhtes veel ei toimu mõjusat distsiplinaarset järelkäsitlust;

70.

kutsub komisjoni uuesti üles kehtestama OLAFi ja liikmesriikide teabevahetuse korda pettustevastase uurimisega seotud ühenduse järelmeetmeteks; kutsub komisjoni üles tagama, et riikide õigusasutused teavitavad OLAFit arenguaruande põhjal korrapäraselt ühenduse pettustevastase võitluse käigus võetud õiguskaitsemeetmetest pärast OLAFi toimikute üleandmist;