22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1487/2005 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina” või „asjaomane riik”) pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste (edaspidi „polüesterfilamentkangad” või „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Nimetatud määruse kehtestamiseni viinud uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”).

(2)

Pärast absorptsioonivastast kordusuurimist muudeti kõnealuseid meetmeid nõukogu määrusega (EÜ) nr 1087/2007 (3). Praegu kehtivad tollimaksu määrad on vahemikus 14,1–74,8 %.

(3)

Komisjon sai 1. aprillil 2008 algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase taotluse algatada osaline vahepealne läbivaatamine, et uurida, kas teatavad tooteliigid kuuluvad praeguste dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalasse.

(4)

Taotluse esitas Saksamaal asuv importija Hüpeden GmbH & Co. KG (edaspidi „taotleja”).

(5)

Taotleja väitis, et tema imporditavat toodet kasutatakse ainult sellise spetsiifilise isoleerlindi tootmiseks, millega isoleeritakse juhtmeid mootorite, eelkõige automootorite juhtmekimpudes (edaspidi „sütt sisaldav polüesterkangas”), ja et sellise sütt sisaldava polüesterkanga tehnilised ja keemilised omadused erinevad esialgses uurimises määratletud vaatlusaluse toote vastavatest omadustest. Eelkõige tundub, et erinevad on sütt sisaldava kanga tõmbetugevus ja värvus. Taotleja väitis, et seetõttu tuleks järeldada, et sütt sisaldav polüesterkangas ei kuulu esialgse uurimise reguleerimisalasse ja seega ei tuleks selle suhtes kohaldada eespool nimetatud meetmeid.

(6)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tegi komisjon kindlaks, et on olemas piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, ja teatas 26. juunil 2008Euroopa Liidu Teatajas  (4) avaldatud algatamisteates vaatlusaluse toote määratlusega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Eelkõige tuleb läbivaatamise käigus kindlaks teha, kas sütt sisaldav polüesterkangas on esialgses uurimises määratletud vaatlusalune toode.

(7)

Komisjon teatas osalise läbivaatamisega seotud uurimise algatamisest ametlikult Hiina ametiasutustele ja kõigile muudele teadaolevalt asjaga seotud isikutele, nimelt asjaomase riigi eksportivatele tootjatele, ühenduse tootjatele ning kasutajatele ja importijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele isikutele, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Võttes arvesse läbivaatamise ulatust, uurimisperioodi kõnealuse läbivaatamise jaoks kindlaks ei määratud. Küsimustikele laekunud vastustest saadud teave hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 (edaspidi „vaatlusalune periood”). Teavet küsiti sütt sisaldava polüesterkanga ja kõikide polüesterfilamentkanga liikide müügi-/ostumahu ja müügi-/ostuväärtuse ning tootmismahu ja -võimsuse kohta vaatlusalusel perioodil. Lisaks sellele paluti asjaomastel isikutel esitada märkusi mis tahes erinevuste või sarnasuste kohta sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide vahel, pidades silmas nende tootmisprotsessi, tehnilisi omadusi, lõppotstarvet, asendatavust jne.

(10)

Küsimustikule vastasid taotleja, üks sütt sisaldavat polüesterkangast eksportiv Hiina tootja, üks sütt sisaldava polüesterkanga ühenduse tootja, kaks muude polüesterfilamentkanga liikide ühenduse tootjat ja üks sütt sisaldava polüesterkanga kasutaja.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta kehtivate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisala muutmise vajaduse väljaselgitamiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal tehti praeguse läbivaatamise järeldused (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine”). Pärast kõnealust faktide ja kaalutluste avalikustamist anti neile teatava ajavahemiku jooksul võimalus esitada oma märkused.

(13)

Asjaomaste isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja neile on vastatud allpool esitatud põhjendustes.

(14)

Vaatlusalune toode on vastavalt esialgses määruses esitatud määratlusele Hiinast pärit sünteesfilamentlõngast värvitud (sealhulgas valgeks värvitud) või trükitud kangas, mis sisaldab tekstureeritud ja/või tekstureerimata polüesterfilamentkiude 85 % ulatuses või enam ning mis praegu kuulub CN-koodide ex 5407 51 00, 5407 52 00, 5407 54 00, ex 5407 61 10, 5407 61 30, 5407 61 90 ja ex 5407 69 10 ning ex 5407 69 90 alla.

(15)

Esmalt uuriti, kas sütt sisaldav polüesterkangas on hõlmatud teatavate Hiinast pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste suhtes kehtestatud meetmetega, nagu on kirjeldatud esialgses määruses. Seejärel uuriti võimalusi muuta toote määratlust, kuna sütt sisaldav polüesterkangas ja muud polüesterfilamentkanga liigid ei ole üks ja sama toode.

(16)

Tuletatakse meelde, et polüesterfilamentkangast toodetakse kududes kangasse polüesterlõnga ja sellist kangast viimistledes. Lõng võib olla eelvärvitud või mitte. Viimistlemise käigus tavaliselt kangas trükitakse või värvitakse, kuid kangast on võimalik edasi viimistleda, et luua virsikukoore välimus või muuta kangas näiteks vett hülgavaks.

(17)

Esialgse määruse põhjenduses 8 märgitakse, et vaatlusalust toodet tuleb eristada eri värvi lõngadest kootud polüesterfilamentkangastest, mille puhul kootakse kangasse eelvärvitud lõng ning musterkiri saavutatakse mustri kudumisega. Kõnealused kangad kuuluvad CN-koodide 5407 53 00 ja 5407 61 50 alla ja need on välja jäetud toote määratlusest ning seega ka kehtivate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalast.

(18)

Taotleja väitis läbivaatamistaotluses, et sütt sisaldav polüesterkangas ei ole esialgses määruses määratletud vaatlusalune toode, sest seda valmistatakse eelvärvitud lõngast ning seega vastab kõnealune toode põhjenduses 17 kirjeldatud tootele. Taotleja selgitas ka, et ta on järjekindlalt deklareerinud oma Hiinast pärit sütt sisaldava polüesterkanga importi CN-koodi 5407 53 00 all ning seda juba enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2005. aastal. Selle väite kohta tuleks märkida, et selline dumpinguvastane määrus nagu käesolev määrus ei ole sobiv õiguslik vahend otsustamaks, millise CN-koodi alla oleks tulnud konkreetne saadetis klassifitseerida. See on peamiselt riiklike ametiasutuste ülesanne, kes kasutavad vajaduse korral siduvat tariifiinformatsiooni ja/või taotlevad Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsust. Käesoleval läbivaatamisel ei oleks praktilist väärtust, kui ühtegi taotleja imporditavat toodet ei ole võimalik esialgse määrusega kehtestatud dumpinguvastase tollimaksuga hõlmata. Seoses sellega selgus uurimise käigus, et sütt sisaldavat polüesterkangast valmistatakse eelvärvitud lõngadest, kuid need lõngad ei ole eri värvi, ja et kõnealuste lõngadega kududes ei looda ilmseid mustreid. Seega leitakse käesoleva uurimise kohaldamisel, et sütt sisaldavat polüesterkangast on võimalik eristada põhjenduses 17 kirjeldatud tootest.

(19)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et sütt sisaldavat polüesterkangast tuleks käsitada kangana, mida valmistatakse eri värvi lõngadest, sest süsi, mida ei sulatata polüesterlõnga ühtlaselt, loob lõngas musta värvi erinevaid toone. Taotleja põhjendas kõnealust väidet, osutades nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (5) I lisa teise osa XI jaotise märkustele alamrubriikide kohta, mille kohaselt hõlmab kirjukoeline riie kangast, mis on valmistatud ühe värvi erinevate toonidega lõngast, ning osutades sõltumatute ekspertide arvamustele.

(20)

Vastusena sellele väitele tuletatakse meelde, et käesoleva määruse eesmärk ei ole määratleda, millise CN-koodi all tuleks deklareerida sütt sisaldava polüesterkanga importi. Seega peeti kõnealust väidet käesoleva uurimise seisukohalt ebaoluliseks, kuna tolliklassifikatsiooni küsimusi lahendavad eelkõige pädevad riiklikud ametiasutused, nagu on märgitud eespool.

(21)

Taotleja väitis läbivaatamise taotluses ka, et algatamise ajal ja esialgses etapis keskenduti esialgse uurimise käigus ainult rõivaste valmistamisel kasutatavale polüesterfilamentkangale ning et ainult seda liiki kangas oleks tulnud lisada vaatlusaluse toote määratlusse ja dumpinguvastaseid meetmeid tuleks kohaldada ainult seda liiki kanga suhtes. Taotleja jäi ka seisukohale ka, et esialgses uurimises uuritava toote määratlust laiendati alles esialgse määrusega, millega kehtestati kõiki kasutusviise hõlmavad lõplikud dumpinguvastased meetmed. Ta lisas ka, et sütt sisaldavat polüesterkangast kasutatakse autotööstuses väga spetsiifilisel viisil ja seda ei tuleks seetõttu pidada vaatlusaluseks tooteks.

(22)

Kõnealuse väite kohta märgitakse, et esialgse uurimise algatamisteates (6) osutati polüesterfilamentkangale, mida tavaliselt kasutatakse rõivaste valmistamisel, mitte polüesterfilamentkangale, mida kasutatakse ainult rõivaste valmistamisel. See tähendab, et vaatlusaluse toote määratlust ei laiendatud algatamise etapi ja lõplike meetmete kehtestamise vahel, nagu väidab taotleja. Lisaks sellele ei erine komisjoni määruses (EÜ) nr 426/2005 (7) (edaspidi „ajutine määrus”) ja esialgse uurimise lõplikus määruses (s.o esialgses määruses) määratletud vaatlusalune toode üksteisest, välja arvatud hõlmatavate tooteliikide selgitamise osas valgeks värvitud polüesterfilamentkangaste lisamise tõttu. Kummagi määruse regulatiivosa (artikli 1 lõige 1) ega põhjendused vaatlusaluse toote määratluse kohta ei vabasta konkreetse lõppotstarbega imporditud polüesterfilamentkangast tollimaksust. Ajutises määruses, eelkõige põhjenduse 11 esimeses lauses, kirjeldatakse vaatlusalust toodet, võttes aluseks selle füüsikalised omadused. Jällegi on vaid märgitud, et polüesterfilamentkangast kasutatakse „tavaliselt” rõivaste valmistamisel, ilma et see oleks mingil viisil tingimus nende hõlmamiseks uurimisega ja/või (esialgse) tollimaksuga. Võttes arvesse arvukaid võimalikke kasutusviise, nagu mööbli valmistamine ja kodukujundus, mis tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, tuletati hiljem esialgse määruse põhjenduses 6 selgelt meelde, et toote määratlus hõlmab kõiki polüesterfilamentkangaid olenemata nende lõppotstarbest. Seega lisati esialgses uurimises sütt sisaldav polüesterkangas ja kõik muud polüesterfilamentkanga liigid, sealhulgas autotööstuses kasutatavad polüesterfilamentkangad, vaatlusaluse toote määratlusse.

(23)

Taotleja väitis sarnaselt eespool kirjeldatud väidetele, et ta ei saanud esialgses uurimises asjakohaselt kasutada oma kaitseõigust, kuna vaatlusaluse toote määratlust laiendati esialgse ja lõpliku etapi vahel, samas kui võimalikele huvitatud isikutele kõnealusest muudatusest ei teatatud. Taotleja väitis, et selle tõttu ei teinud tema ega tema Hiina tarnija esialgse uurimise käigus koostööd.

(24)

Tuletatakse meelde, nagu on märgitud põhjenduses 22, et esialgses uurimises toote määratlust ei laiendatud, sest muid kasutusviise kui rõivaste valmistamine võeti arvesse juba algatamisetapist alates. Lisaks sellele on taotleja kaubandusvaldkonnas kogenud importija, kes on teinud koostööd muudes dumpinguvastastes uurimistes ja on seega täiesti teadlik selliste uurimistega seotud menetlusviisidest ja teabeallikatest (nagu Euroopa Liidu Teataja). Seoses sellega on ka oluline märkida, et vastavalt esialgse määruse põhjendustele 9 ja 10 väitsid mitu huvitatud isikut pärast ajutise määruse avaldamist, et nad on meetmete kohaldamise vastu selliste polüesterfilamentkangaste suhtes, mida ei kasutata rõivaste valmistamisel (vaid kasutatakse näiteks mööbli valmistamisel, kodu kujundamisel, vihmavarjudes). See näitab, et huvitatud isikud said aru, et uurimine ei olnud kunagi piiratud ainult rõivaste valmistamisel kasutatavate polüesterfilamentkangastega. Eespool esitatut arvesse võttes tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(25)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja lisaks, et ta oli esialgse uurimise ajal esitanud märkusi ning et ta oli samal ajal ka aktiivselt arutanud kõnealust juhtumit mitme uurimisega seotud tekstiiliühinguga. Taotleja väitis, et komisjon ei andnud kordagi märku sellest, et sütt sisaldav polüesterkangas kuulub uurimise või meetmete reguleerimisalasse.

(26)

Esiteks märgitakse, et on selge, et taotleja oli esialgsest uurimisest täiesti teadlik. Lisaks sellele, nagu on selgitatud eespool, hõlmas kõnealune uurimine juba algusest peale polüesterfilamentkangast. Samuti ei esitanud taotleja tõendeid selle kohta, et komisjon jättis sütt sisaldava polüesterkanga esialgse uurimise reguleerimisalast välja või et mis tahes isik on kunagi komisjonil soovitanud nii teha. Taotleja esitas esialgses uurimises tõesti märkusi menetluse ühenduse üldiste huvidega seotud asjaolude kohta ning küsimuste kohta, mis käsitlesid pleegitatud või pleegitamata kanga võimalikku lisamist dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalasse. Võib olla arvas taotleja, et uurimine ei hõlma tema sütt sisaldavat polüesterkanga importi. Sellisel juhul oli selle põhjuseks ilmselt asjaolu, et taotleja deklareeris oma sütt sisaldava polüesterkanga importi CN-koodi 5407 53 00 all, s.o kood, mida esialgne uurimine ei hõlmanud. Uurimise ulatust ei saa siiski piirata asjaoluga, et üks ettevõtja deklareerib kõnealuse uurimise reguleerimisalasse kuuluvat kaupa vale CN-koodi all. Eespool esitatut arvesse võttes tuli taotleja väide tagasi lükata.

(27)

Pidades silmas eespool esitatut, kinnitatakse, et Hiinast pärit sütt sisaldava polüesterkanga import kuulub esialgse määrusega kehtestatud meetmete reguleerimisalasse.

(28)

Selleks et uurida kas sütt sisaldav polüesterkangas ja muud polüesterfilamentkanga liigid on üks ja sama toode, võrreldi sütt sisaldavat polüesterkangast ja muid polüesterfilamentkanga liike, võttes aluseks füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused. Uuriti ka muid kriteeriume, nagu tootmisprotsess, hinnad, lõppotstarve ja vastastikune asendatavus.

(29)

Uurimine näitas, et enne sütt sisaldava polüesterkanga valmistamist kasutatakse niitide ettevalmistamiseks lõnga, mis sisaldab sütt väga vähe (alla 3 %). Kõnealuse lõnga tootmiseks sulatatakse sütt sisaldavad laastud koos puhta polüestri laastudega ning saadud sulam surutakse musta värvi kiudude saamiseks läbi väikeste aukude. Need kiud kedratakse seejärel musta värvi lõngaks.

(30)

Söe lisamine toorainesse annab sütt sisaldavale polüesterkangale musta värvuse, mida ei saa muuta eri dekoloreerimisviiside abil, kas keemiliselt (seebiga pesemine või lahustivanni kastmine) või mehhaaniliselt (kuiv- või märghõõrumine). Sellise tooraine kasutamine vähendab sütt sisaldava polüesterkanga tõmbetugevust võrreldes muude polüesterfilamentkanga liikidega, mida valmistatakse samast arvust niitidest.

(31)

Taotleja väitis, et sütt sisaldavat polüesterkangast saab muudest polüesterfilamentkanga liikidest eristada ka veel selle põhjal, et tänu tema madalamale tõmbetugevusele on seda võimalik käsitsi katki rebida. Sütt sisaldaval polüesterkangal on selline spetsiifiline omadus autotööstuse nõudel, et töötajad saaksid juhtmeid isoleerides isoleerlinti kiiresti lõigata.

(32)

Siiski toodab praegu üks ühenduse tootja sellist sütt sisaldavat polüesterkangast, mida kasutatakse samuti autotööstuses ja mida ei saa käsitsi katki rebida. Kõnealune kangas on samuti valmistatud sütt sisaldavast lõngast, kuid söe sisaldus lõngas on väiksem kui sütt sisaldavas polüesterkangas, mida toodab koostööd teinud Hiina eksportiv tootja ja impordib taotleja. Sellist tootmistegevust ja ühenduse tootja müüdava toote spetsifikatsioone täheldati komisjoni kontrollkäigu ajal. Leiti, et ka muid polüesterfilamentkanga liike saab samuti käsitsi katki rebida, kui niitide arv kangas on väike. Seega ei saa kõnealust omadust pidada omaduseks, mis on ainult sütt sisaldaval polüesterkangal võrreldes muude polüesterfilamentkanga liikidega, või omaduseks, mille alusel oleks võimalik jätta sütt sisaldav polüesterkangas välja vaatlusaluse toote määratlusest. Sama kehtib ka tõmbetugevuse võrdluse puhul.

(33)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et sütt sisaldava polüesterkanga tõmbetugevus on märgatavalt väiksem kui polüesterfilamentkangal, s.o 20 % väiksem kui sama lõngade arvuga polüesterfilamentkangal. Ta tunnistas, et väikese lõngade arvuga polüesterfilamentkangast saab käsitsi katki rebida, kuid selline kangas ei ole sobiv liimiga katmiseks, sest liim imbuks kangast selle madala tiheduse tõttu läbi.

(34)

Seoses kõnealuse väitega märgitakse, et uurimise ajal ei osutanud ükski huvitatud isik selgele ja objektiivsele tõmbetugevuse piirmäärale, millest lähtuvalt oleks olnud sütt sisaldavat polüesterkangast võimalik eristada ka muudest, mitte ainult sama lõngade arvuga polüesterfilamentkanga liikidest. Lisaks sellele on uurimise käigus selgunud, et suurema tõmbetugevusega sütt sisaldavat polüesterkangast saab toota vastavalt kõnealuse toote klientide spetsifikatsioonidele. Lõpuks ei esitanud taotleja absoluutset tõmbetugevuse ja sellise tiheduse piirmäära, millest allpool imbuks liim kangast läbi. Seega tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(35)

Sütt sisaldava polüesterkanga puhul kasutatava tooraine kohta märgitakse, et söe sisaldus lõngas on väga väike: 1–3 % sõltuvalt sütt sisaldavast polüesterkangast toodetest, mida uuriti. Uurimine näitas veel, et pärast lõnga valmimist ei ole söe täpset sisaldust enam võimalik kindlaks määrata. Seega on kanga söe sisaldust väga keeruline kindlaks teha. Seda kinnitas ka taotleja pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitatud märkustes.

(36)

Seoses sütt sisaldava polüesterkanga värviga täpsustatakse, et vastupidiselt taotleja väitele, et sütt sisaldav polüesterkangas saab olla ainult musta värvi, saab kõnealune toode olla kas musta või hallikat värvi sõltuvalt söe sisaldusest lõngas. Rõhutatakse, et pärast kudumist mustaks või hallikaks värvitud polüesterfilamentkangad näevad välja täpselt nagu sütt sisaldav polüesterkangas ja et need eri tooteliigid ei ole palja silmaga üksteisest eristatavad.

(37)

Seoses asjaoluga, et sütt sisaldava polüesterkanga värvi ei saa muuta, tunnistatakse, et sütt sisaldavat polüesterkangast ei saa tõesti dekoloreerida, kuid uurimise käigus leiti, et on võimalik, et ka eelvärvitud lõngast valmistatud polüesterfilamentkangaste värvi ei saa muuta. Lisaks sellele ei olnud uurimise käigus võimalik kindlaks teha ühtegi mõõdetavat piirmäära, mille alusel eristada kangaid, mida saab ja mida ei saa dekoloreerida, eelkõige eelvärvitud lõngast valmistatud polüesterfilamentkanga puhul. On tõesti täheldatud, et määruse (EÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa XI jaotises esitatud määratluse kohaselt on värvitud riie valmistatud ühevärvilisest värvitud lõngast. Sama dokumendi kohaselt hõlmab värvilise lõnga määratlus lõnga, mis on värvitud massis muu värviga kui valge. Seega ei saa pidada asjaolu, et värvi muutmine ei ole võimalik, oluliseks erinevuseks sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide vahel.

(38)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas taotleja tekstiil- ja keemiatoodetele spetsialiseerunud tehnikainstituudi aruande, mille eesmärk oli tõestada, et oma värvi säilitamine on sütt sisaldava polüesterkanga selline omadus, mis eristab teda muudest tooteliikidest. Kõnealuse aruande aluseks oli nn Baumgarte-meetod, mille käigus kastetakse kangas lahusti, nt klorobensooli vanni. Sütt sisaldav polüesterkangas jääb pärast sellist katset endiselt musta värvi, samas kui vaatlusalune toode, mille pind on mustaks värvitud, dekoloreerub ja värv jääb vanni.

(39)

Pärast taotleja poolt uurimise käigus esitatud erinevate aruannete läbivaatamist, märgiti seoses eespool esitatuga, et eksperdid eristavad kahte polüesterfilamentkanga värvimise viisi: lõnga või kanga enda kastmine värvivanni (pinna värvimine) või värvi sulatamine polüestrisse lõnga valmistamise ajal (värvimine massis). Erinevate aruannetes esitatud meetodite alusel on võimalik eristada massis mustaks värvitud polüesterfilamentkangast muudest polüesterfilamentkangastest, mille pind on mustaks värvitud. Kõnealustest aruannetest ei nähtu, et sütt sisaldav polüesterkangas on massis mustaks värvitava polüesterfilamentkanga ainuke võimalik liik. Seega ei selgunud aruannetest vahendit, mille abil eristada sütt sisaldavat polüesterkangast muudest polüesterfilamentkanga liikidest, mis on valmistatud massis mustaks värvitud lõngadest. Need aruanded isegi kinnitasid, et massis värvitud polüesterfilamentkangale ei mõjuks lahustiga dekoloreerimise katse. Sellest tulenevalt ei saa asjaolu, et lahustil ei ole sütt sisaldavale polüesterkangale mõju, pidada selliseks omaduseks, mis eristab seda muudest polüesterfilamentkanga liikidest, ja kõnealune väide tuli tagasi lükata.

(40)

Võttes arvesse eespool esitatut, järeldati, et olenemata mõnest erinevusest, ei ole füüsikalisi, tehnilisi ja/või keemilisi omadusi, mille alusel oleks võimalik selgelt eristada sütt sisaldavat polüesterkangast muudest polüesterfilamentkanga liikidest.

(41)

Uurimine näitas, et sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide tootmiseks saab kasutada samasuguseid tootmisseadmeid, kuna kõikide polüesterfilamentkanga liikide kudumiseks kasutatakse samasuguseid kudumistelgesid ja nii sütt sisaldava polüesterkanga kui ka muude polüesterfilamentkanga liikide viimistlemine on tavaliselt korraldatud allhanke korras. Tegelikult toodavad kõik uurimise ajal külastatud sütt sisaldava polüesterkanga tootjad nii sütt sisaldavat polüesterkangast kui ka muid polüesterfilamentkanga liike.

(42)

Uurimine näitas siiski, et sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide viimistlemine erineb teataval viisil. Kuna sütt sisaldav polüesterkangas kaetakse lõpuks liimiga, pressitakse see enne müümist ühelt poolt siledaks nii, et liim kleepub ainult sellel poolel, mida ei ole pressitud (nn kalandreerimine). Lisaks selle ei pea sütt sisaldava polüesterkanga puhul musta värvi saamiseks seda värvima või trükkima vastupidiselt muudele polüesterfilamentkanga värvitud liikidele. Ka muid polüesterfilamentkanga liike saab väga erineval viisil viimistleda ning sellest hoolimata peeti kõiki selliseid liike esialgses uurimises üheks ja samaks tooteks.

(43)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et samasugused tootmisseadmed ei ole piisav põhjendus järeldusele, et eelvärvitud lõngast kootud polüesterfilamentkangast tuleks pidada üheks ja samaks tooteks.

(44)

Seoses kõnealuse väitega tuletatakse meelde, nagu on märgitud põhjenduses 28, et toodete füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised omadused on peamine alus selleks, et teha kindlaks, kas sütt sisaldavat polüesterkangast ja muid polüesterfilamentkanga liike tuleks pidada üheks ja samaks tooteks või kas need on tõesti kaks erinevat toodet. Uurida võib siiski ka muid kriteeriume, nagu tootmisprotsess ja erinevate tooteliikide vastastikune asendatavus. Kõnealuse väite kohta märgitakse ka, et käesoleva uurimise eesmärk ei ole uurida, kas eelvärvitud lõngast kootud polüesterfilamentkangas on hõlmatud vaatlusaluse toote määratlusega, vaid täpsemalt seda, kas sütt sisaldav polüesterkangas on vaatlusalune toode. Seepärast tuleb taotleja väide tagasi lükata.

(45)

Taotleja väitis veel, et tootmisprotsessid on erinevad, kuna kasutatakse eri tooraineid, ja et sütt sisaldava polüesterkanga tootmiseks ei ole vaja edasist värvimist või trükkimist võrreldes polüesterfilamentkanga muude liikidega.

(46)

Seoses kasutatud toorainete erinevust käsitleva väitega on juba tunnistatud põhjenduses 29, et sütt sisaldava polüesterkanga tootmiseks kasutatav tooraine erineb veidi muudest polüesterfilamentkanga valmistamiseks kasutatavatest eelvärvitud lõngadest, kuna see sisaldab vähesel määral sütt. Tuletatakse siiski meelde, et kõik isikud, sealhulgas taotleja, nõustusid, et valmiskanga söe sisaldust ei ole võimalik mõõta, ning seega ei saa seda veidi erinevat toorainet lõpptootes kindlaks teha. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(47)

Taotleja ühe edasise väite kohaselt tuleks asjaolu, et värvimis- ja trükkimisetapi puudumist on varasemalt kasutatud nn hallide kangaste välja jätmiseks meetmete reguleerimisalast, kohaldada ka sütt sisaldava polüesterkanga suhtes.

(48)

Seoses väitega, mis käsitleb värvimis- ja trükkimisetapi puudumist sütt sisaldava polüesterkanga tootmisprotsessis, märgitakse, et sama kehtib ka eelvärvitud lõngast valmistatud polüesterfilamentkanga kohta, mis on hõlmatud vaatlusaluse toote määratlusega. Halli kangast peeti tõesti polüesterfilamentkangast erinevaks tooteks, kuid sütt sisaldavat polüesterkangast ei saa pidada halliks kangaks, kuna pärast kudumist viimistletakse seda mitmel eri viisil, nt kalandreerimise (vt põhjendus 42), raamviimistluse (kuumtöötlemine, mille eesmärk on hoida ära kanga kahanemine) või lahtimettimise (meti eemaldamine lõngalt enne kudumist) teel. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(49)

Eespool esitatut silmas pidades järeldatakse, et sütt sisaldava polüesterkanga tootmisprotsess on väga sarnane muude polüesterfilamentkanga liikide tootmisprotsessiga.

(50)

Vastavalt uurimise ajal kogutud teabele ei ole selget erinevust sütt sisaldava polüesterkanga ja musta tükkhaaval värvitud polüesterfilamentkanga hinna vahel: tundub, et sütt sisaldava polüesterkanga puhul kasutatava tooraine kõrgema hinna kompenseerib värvimis- ja trükkimiskulude puudumine. Seega ei saa vastupidiselt taotleja läbivaatamistaotluses esitatud väitele pidada sütt sisaldavat polüesterkangast kõrge lisandväärtusega tooteks võrreldes polüesterfilamentkanga muude liikidega.

(51)

Tunnistatakse, et sütt sisaldavat polüesterkangast kasutatakse peamiselt autotööstuses juhtmete isoleerimiseks kasutatava isoleerlindi tootmiseks. Sütt sisaldava polüesterkanga selline kasutusviis on üpris tavaline, nagu selgub ühenduse suurte autotööstuses kasutatava isoleerlindi tootjate kataloogidest. Ka muid polüesterfilamentkanga liike saab kasutada autotööstuses kasutatava värvitud isoleerlindi tootmiseks, kuid kõnealust linti kasutatakse eri viisil, näiteks märgistamiseks.

(52)

Uurimise ajal täheldati vähemalt veel üht sütt sisaldava polüesterkanga võimalikku kasutusviisi – seda saab katta hõbedaga, et valmistada vagunelamute läbipaistmatuid aknakatteid – ning uurimise käigus on kindlaks tehtud, et praegu müüakse sütt sisaldavat polüesterkangast, mida kasutatakse just sellisel spetsiifilisel viisil. Tuletatakse meelde, et polüesterfilamentkangaid saab vastavalt üldsusele kättesaadavale teabele kasutada mitmesugusel muul otstarbel kui rõivaste valmistamiseks, sealhulgas pimendavate kardinate, kottide, polsterdamiseks kasutatavate materjalide, kontorimööbli jne valmistamiseks. Lisaks sellele väitis üks huvitatud isik, et sütt sisaldavat polüesterkangast saab kasutada rõivaste valmistamisel, nt voodrite tegemiseks. Võttes arvesse seda, et Hiina sütt sisaldava polüesterkanga tootjad tegid vähe koostööd, ei saa välistada, et on olemas muid sütt sisaldavate polüesterkangaste võimalikke kasutusviise.

(53)

Tuleks ka märkida, et sütt sisaldava polüesterkanga tehnilised omadused võimaldavad seda kasutada istmete polsterdamiseks, mille tõttu ta on asendatav muude polüesterfilamentkanga sellisel otstarbel kasutatavate liikidega, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid.

(54)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et sütt sisaldava polüesterkanga omadused on kujundatud spetsiifilise kasutusviisi jaoks autotööstuses, ning kuna seda pakendatakse tööstuslike 3 500 meetri pikkuste hiigelrullidena, on see puhtalt tehniline toode, mis ei ole sobiv kasutamiseks rõivaste valmistamisel, sest nimetatud valdkonnas saab käsitleda ainult kuni 100 meetri pikkuseid rulle. Taotleja väitis ka, et hõbedaga kaetud kangad ei kuulu polüesterfilamentkanga suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalasse ning seepärast ei tuleks neid praeguses toote määratluse ulatust käsitlevas läbivaatamises võrrelda sütt sisaldava polüesterkangaga.

(55)

Seoses selle väitega on põhjenduses 51 juba tunnistatud, et sütt sisaldava polüesterkanga peamine uurimise ajal täheldatud kasutusviis on juhtmete isoleerimine autotööstuses. Uurimise ajal tehti kindlaks vähemalt veel üks võimalik kasutusviis, nimelt sütt sisaldava polüesterkanga katmine hõbedaga vagunelamute läbipaistmatute aknakatete valmistamiseks. Vastavalt taotleja väitele ei kuulu hõbedaga kaetud kangad tõesti sarnaselt isoleerlindiga polüesterfilamentkanga suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalasse, kuna mõlemad tooted on sütt sisaldavast polüesterkangast valmistatud lõpptooted. Sütt sisaldav polüesterkangas on sisendmaterjal kas aknakatetele (pärast katmist hõbedaga) või isoleerlindile (pärast katmist liimiga) ning seega on kindlaks tehtud, et sütt sisaldaval polüesterkangal on vähemalt veel üks võimalik kasutusviis peale autotööstuses juhtmete isoleerimise. Sütt sisaldava polüesterkanga pakendamist käsitleva väite kohta märgitakse, et kõnealust toodet on võimalik pakendada ka väiksematesse rullidesse, kui selle lõppkasutaja on muu kui autotööstus. Seega tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(56)

Taotleja vaidlustas ka asjaolu, et sütt sisaldavat polüesterkangast on võimalik kasutada voodrite valmistamiseks, ning tegi ettepaneku küsida selles osas nõu sõltumatult tekstiilivaldkonna instituudilt. Ta vaidlustas samal viisil ka võimaluse kasutada sütt sisaldavat polüesterkangast istmete polsterdamiseks selle väikese tõmbetugevuse tõttu ning seepärast, et sellisel istmel istuva inimese higieritus suureneks.

(57)

Märgitakse, et kuna kõik huvitatud isikud esitasid võimaluse kohta kasutada sütt sisaldavat polüesterkangast voodrite valmistamisel või istmete polsterdamisel, vastukäivaid väiteid, ei tõestatud piisavalt asjaolu, et kõnealust toodet saab kasutada rõivaste valmistamisel. Siiski jääb jõusse asjaolu, et täheldati vähemalt veel ühte sütt sisaldava polüesterkanga võimalikku kasutusviisi, nimelt hõbedaga kaetud aknakatted. Tuletatakse meelde, et pärast esialgset uurimist kehtestatud dumpinguvastased meetmed hõlmavad polüesterfilamentkangast, mis on ette nähtud kõikide võimalike kasutusviiside jaoks, mitte ainult rõivaste valmistamiseks. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(58)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et sütt sisaldav polüesterkangas ja muud polüesterfilamentkanga liigid on vähemalt osaliselt asendatavad.

(59)

Pidades silmas eespool esitatud tulemusi, leitakse, et mis tahes erinevus sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide vahel ei ole selline, mille alusel saab järeldada, et sütt sisaldav polüesterkangas on eri toode, millel on selgelt eristatavad füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused. Seega tuleb järeldada, et sütt sisaldav polüesterkangas ja polüesterfilamentkanga muud liigid moodustavad algmääruse tähenduses ühe ja sama toote.

(60)

Teatavad isikud väitsid, et sütt sisaldava polüesterkangaga seotud kahju ja ühenduse huvide esialgne uurimine ei olnud nõuetekohane, kuna sel ajal ei tehtud kindlaks ühtegi sütt sisaldava polüesterkanga tootjat ühenduses ja kuna autotööstusele ei antud võimalust esitada märkusi kõnealuse toote suhtes kehtestatud meetmete kohta.

(61)

Selle väite kohta märgitakse, et sütt sisaldava polüesterkanga tootja puudumist ühenduses ei tõendatud ja et ei saa välistada võimalust, et kõnealust toodet käsitleti esialgses uurimises, kuid ei määratletud samamoodi. Igal juhul rõhutatakse, et toote suhtes saab meetmed kehtestada ka siis, kui kõiki toote liike ei ole eraldi uuritud.

(62)

Praeguse uurimise kohta tuletatakse meelde, et selle eesmärk on hinnata, kas sütt sisaldavat polüesterkangast tuleks pidada muudest polüesterfilamentkanga liikidest erinevaks ning jätta ühenduse tootmisharu kantud kahju ja ühenduse huvide hindamine tegemata. Tuleks siiski rõhutada, et uurimine näitas vähemalt ühe sellise sütt sisaldava polüesterkanga tootja olemasolu ühenduses, kes varustab turgu alates 2008. aastast ning kes on olnud seotud sütt sisaldava viimistlemata polüesterkanga tootmisprotsessiga juba mitu aastat. Ühenduses oli veel vähemalt üks äriühing, kes oli seotud sütt sisaldava viimistlemata polüesterkanga tootmisega vaatlusalusel perioodil. Tuleks ka märkida, et praeguse uurimise käigus võeti ühendust autotööstusega (European Automobile Manufacturers Association), ja teatati, et autotööstus ei ole huvitatud isik. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(63)

Eespool esitatud järeldused näitavad, et olenemata teatavatest erinevustest on sütt sisaldaval polüesterkangal ja meetmetega hõlmatavatel muudel tooteliikidel samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Lisaks sellele ei olnud võimalik tõestada, et sütt sisaldaval polüesterkangal on ainult üks võimalik otstarve ja et sütt sisaldav polüesterkangas ja muud meetmetega hõlmatavad tooteliigid ei ole omavahel asendatavad. Selle põhjal järeldatakse, et sütt sisaldavat polüesterkangast ja muid polüesterfilamentkanga liike tuleb pidada üheks ja samaks tooteks ning et Hiinast pärit teatavate viimistletud polüesterfilamentkangaste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada ilma kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid muutmata.

(64)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal tehti eespool esitatud järeldused. Pärast kõnealust faktide ja kaalutluste avalikustamist võimaldati neil teatava ajavahemiku jooksul esitada oma seisukoht.

(65)

Isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti, kuid need ei muutnud järeldust jätta teatavate polüesterfilamentkangaste impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisala sellesse kuuluvate toodete osas muutmata,

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/9

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/11

(1)

Määrusega (EÜ) nr 533/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2009. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. oktoober kuni 31. detsembri 2009 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/13

(1)

Määrusega (EÜ) nr 539/2007 on avatud tariifikvoodid munasektoris ja ovoalbumiini puhul.

(2)

2009. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/15

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/17

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1242/2008 (2) I lisa C osas on määratletud põllumajandustootmise viisid. Kõnealuste määratluste kohaselt ei saa teatavaid kariloomadele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtteid liigitada põllumajandustootmise viisi järgi ning mõnede teiste põllumajandusettevõtete liigitus ei ole kõige sobivam.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1242/2008 II lisa B osas on sätestatud eeskirjad põllumajandusettevõtete majanduslikesse suurusklassidesse liigitamiseks. Kõnealuste eeskirjadega piiratakse liikmesriikide võimalust kehtestada sobivamad valikukavad.

(3)

Mõned määruse (EÜ) nr 1242/2008 I ja IV lisas kasutatud kirjeldused ja nimetused ei ole selged ning neid tuleb seega täpsustada.

(4)

Teatavate toodete kirjeldusi ja koode, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 1242/2008 ja mis on loetletud komisjoni 3. septembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 868/2008 (põllumajandusettevõtte tulude kindlaksmääramiseks ja majandustegevuse analüüsimiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta) (3) on muudetud 27. augusti 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 781/2009.

(5)

Peale selle tuleks määruse (EÜ) nr 1242/2008 I lisas kasutatud teatavate põllumajandustootmise viiside nimetusi mõnedes keeltes muuta. Kooskõla parandamiseks tuleks sõna „põllumajandusettevõtted” jätta põllumajandustootmise viiside nimetusest välja ning parema loetavuse huvides tuleks teatavate põllumajandustootmise viiside nimetuses teatavad kodulindude kategooriasse kuuluvad sõnad asendada.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1242/2008 vastavalt muuta ja parandada.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee arvamusega,

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/21

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2008 (2) kohaselt tuleb Argentinast pärit lihale enne veise- ja vasikaliha ühendusse importimist välja anda autentsussertifikaadid. Argentinas autentsussertifikaatide väljastamiseks volitatud asutuste loetelu on sätestatud kõnealuse määruse III lisas.

(2)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 810/2008 (3) kohaselt tuleb enne veise- ja vasikaliha ühendusse importimist välja anda autentsussertifikaadid. Ekspordiriikides autentsussertifikaatide väljastamiseks volitatud asutuste loetelu on sätestatud kõnealuse määruse II lisas.

(3)

Argentina on muutnud määruste (EÜ) nr 748/2008 ja (EÜ) nr 810/2008 kohase autentsussertifikaate väljastava asutuse nime.

(4)

Määruseid (EÜ) nr 748/2008 ja (EÜ) nr 810/2008 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Et vältida olukorda, kus hiljuti autentsussertifikaadi väljastanud asutuse nimi ei ole seesama mis määruste (EÜ) nr 748/2008 ja (EÜ) nr 810/2008 loetelus olev nimi, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 22. juulist 2009, mil Argentina teatas komisjonile uue asutuse nime.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/23

(1)

Alates 16. septembrist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 838/2009 (3).

(2)

Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 838/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 838/2009 vastavalt muuta,

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/26

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/28

(1)

20. detsembril 2006. aastal toimus komisjoni ja Madalmaade ametiasutuste esindajate kohtumine, kus arutati enne riigiabist ametlikult teatamist Rotterdami linna investeeringut Ahoy hoonekompleksi. Pärast kõnealust kohtumist teavitasid Madalmaade ametiasutused komisjoni investeeringust ametlikult 22. veebruari 2007. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

(2)

22. märtsil 2007 sai komisjon ettevõtjatelt Mojo Concerts B.V. (edaspidi „Mojo”) ja Amsterdam Music Dome Exploitatie B.V. (edaspidi „Music Dome”) kõnealuse juhtumiga seotud juhtumit (CP 91/07) käsitleva ühiskaebuse, mis oli seotud Rotterdami linna investeeringuga Ahoy hoonekompleksi, kuid kus viidati ka teistele linna tehtud tehingutele, nagu Ahoy Rotterdam N.V. (edaspidi „kasutaja”) kasutusõiguse erastamine ja Ahoy hoonekompleksi rendileandmine erastatud kasutajale. 14 Septembril 2007 ja 5. oktoobril 2007 saadi kaebuse esitajatelt täiendavaid dokumente.

(3)

16. aprilli 2007. aasta kirjas palus komisjon Madalmaade ametiasutustel esitada oma märkused seoses eespool mainitud kaebusega. Madalmaade ametiasutused esitasid oma märkused 20. juunil 2007. Komisjon palus Madalmaade ametiasutustelt täiendavat teavet 10. augustil ja 16. novembril 2007. Madalmaade ametiasutused edastasid täiendavat teavet 17. septembril, 15. novembril ja 7. detsembril 2007.

(4)

30. jaanuari 2008. aasta kirjas teatas komisjon Madalmaadele, et ta on otsustanud algatada kõnealuse meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetluse.

(5)

Komisjoni talituste esindajad kohtusid Madalmaade ametiasutuste esindajatega 12. veebruaril 2008. 15. veebruari 2008. aasta kirjas kinnitasid Madalmaade ametiasutused, et komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta otsus ei sisaldanud konfidentsiaalset teavet. Kõnealune otsus saadeti kaebuse esitajatele elektronpostiga 18. veebruaril 2008 ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abimeetme kohta märkusi.

(6)

28. veebruari kirjas palusid Madalmaade ametiasutused tähtaega pikendada 1. aprillini 2008, et vastata komisjoni otsusele menetluse algatamise kohta. Komisjon nõustus kõnealuse taotlusega 12. märtsi 2008. aasta kirjas, mis registreeriti samal päeval.

(7)

Uurimismenetluse käigus tehti aprillis 2008 sõltumatule eksperdile ECORYS Nederland B.V.ülesandeks uurida juhtumi teatavaid aspekte. Kõnealuse eksperdi koostatud aruande kiitis komisjon heaks 30. mail 2008 (3).

(8)

1. aprillil 2008 registreeritud kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused oma märkused komisjoni otsuse kohta, millega alatati ametlik uurimismenetlus.

(9)

Pärast menetluse algatamist sai komisjon märkusi järgmiselt kolmelt huvitatud isikult: Ahoy Rotterdam N.V, (4) väidetav riigiabi saaja; Mojo ja Music Dome, (5) kes esitasid märkused ühiselt, ning üks eraisik (6). 17. aprillil 2008 toimus kohtumine Ahoy Rotterdam N.V. esindajatega. 15. mail 2008 registreeritud kirjas edastas komisjon huvitatud isikute märkused Madalmaade ametiasutustele. Ametiasutused vastasid 20. juuni 2008. aasta kirjaga, mis registreeriti 24. juunil.

(10)

Sõltumatu eksperdi koostatud aruande mittekonfidentsiaalne versioon saadeti Madalmaade ametiasutustele kirjaga, mis registreeriti 24. juunil 2008. aastal. Madalmaade ametiasutused vastasid kirjaga, mis registreeriti 14. juulil 2008.

(11)

Madalmaades, Rotterdamis asuvas Ahoy hoonekompleksis, mis koosneb spordihallist (Sportspaleis), kuuest näitusehallist ning suurest konverentsikeskusest, korraldatakse arvukalt mitmesuguseid üritusi, nagu näitusi, konverentse, messe, etendusi, kontserte ning spordi- ja ühiskondlikke üritusi. Hoonekompleksi kasutaja Ahoy Rotterdam N.V. on ka tegev rahvusvahelisel turul ja pakub rahvusvahelist messikorraldusteenust (7).

(12)

1. juulini 2006 haldas Ahoy hoonekompleksi Ahoy Rotterdam N.V., mille ainus aktsionär oli Rotterdami linn. Pärast otsust eraldada omandi- ja kasutusõigus jäi linn hoonekompleksi omanikuks ja müüs 1. juulil 2006 Ahoy Rotterdam N.V. kasutusõiguse väljaostu teel 1,7 miljoni euro eest. Kuna ei korraldatud avalikku hankemenetlust, määras müügihinna turuväärtuse põhjal sõltumatu ekspert Deloitte Financial Advisory Services B.V., Real Estate Valuation in Rotterdam (edaspidi „Deloitte”).

(13)

Samal ajal andis linn Ahoy hoonekompleksi alates 1. juulist 2006 rendile erastatud ettevõtjale Ahoy Rotterdam N.V.; rendileping sõlmiti 15 aastaks ja seda on võimalik pikendada. Rendilepinguga nähti ette rendilevõtja täpsed kohustused seoses Ahoy hoonekompleksi multifunktsionaalsuse säilitamise ja edendamisega (8). Rendilepingus kindlaks määratud algrent 2,6 miljonit eurot (9) aastas põhines Deloitte arvutatud Ahoy hoonekompleksi turutingimustele vastaval renditasul.

(14)

Rendilepinguga nõustus Rotterdami linn investeerima kuni 42 miljonit eurot spordihalli renoveerimisse ja ajakohastamisse/laiendamisse. Projekt, millest teavitati, käsitleb kõnealust investeeringut. Linna investeeringu üks osa oli ette nähtud spordihalli hoolduseks ja remondiks ning teine halli ajakohastamiseks/laiendamiseks. Tähelepanu pöörati peamiselt järgmise ajakohastamisele: akustika, ventilatsiooni, planeeringu ja ligipääsu parandamine; katusekonstruktsiooni tugevdamine, et oleks võimalik paigaldada heliaparatuuri ja videoseinu; lavataguste ruumide ajakohastamine ning istekohtade arvu suurendamine. Algul oli kavas suurendada spordihalli istekohtade arvu 5 000 võrra. Kõnealust arvu on vähendatud […] istekohani.

(15)

Juhatuse arvates oli investeering vajalik kompleksi väärtuse säilitamiseks, ilma et kasutaja sellest lisatulu saaks. Seetõttu väitis juhatus linnaga peetud läbirääkimiste ajal, et seda ei tohiks võtta arvesse Ahoy Rotterdam N.V. aktsiate hinna ega ka Ahoy hoonekompleksi renditasu määramisel.

(16)

Rotterdami linn nõustus kõnealuse väitega ning ei nõudnud Ahoy Rotterdam N.V. aktsiate hinna ega Ahoy hoonekompleksi renditasu kohandamist. Et tagada turutingimustele vastav rent ka pärast kavandatavat investeeringut, palus linn lisada rendilepingusse sätted kasumijaotamise korra kohta, mille kohaselt kasutaja Ahoy Rotterdam N.V. peaks maksma lisatasu, kui tema brutomarginaal ületab eelnevalt kindlaks määratud taseme. Lisatasu kohaldatakse, kui brutomarginaal, millest on maha arvatud kõnealuse aasta eest makstud rent, on kõrgem kui 16,5 miljonit eurot. Lisatasu suurus määratakse kindlaks järgmise tabeli alusel:

Kolm osamaksu on kumulatiivsed. Kui näiteks ühel aastal on brutomarginaal, millest on maha arvatud linnale makstud rent, 20 miljonit eurot, tõstetakse rendi lisatasu võrra, mis arvutatakse järgmiselt: 50 % 1,5 miljonist eurost (1. osamaks), millele liidetakse 35 % 2 miljonist eurost (2. osamaksu alla kuuluv ülejäänud summa). Seega on lisatasu suurus 1,45 miljonit eurot.

(17)

30. jaanuaril 2008 otsustas komisjon algatada ametliku uurimismenetluse, kuna Madalmaade ametiasutuste esitatud dokumentide põhjal ei olnud võimalik kindlaks teha, kas Rotterdami linna investeering kujutas endast riigiabi või kas kõnealune abi oli kooskõlas EÜ asutamislepinguga.

(18)

Komisjon kahtles selles, kas Ahoy Rotterdam N.V. ja Rotterdami linna vahelise rendilepinguga ette nähtud kasumijaotamise kord võimaldab vältida seda, et Ahoy hoonekompleksi kasutaja ei saa tänu teatatud investeeringule majanduslikku eelist, mida ta tavalistes turutingimustes ei oleks saanud.

(19)

Lisaks sellele hõlmab uurimismenetlus Ahoy Rotterdam N.V. müüki ja Ahoy hoonekompleksi rendileandmist erastatud kasutajale. Rotterdami linn teostas küll kõnealused tehingud, kuid Madalamaade ametiasutused ei teavitanud nendest komisjoni. Kõnealused tehingud olid investeeringuga tihedalt seotud ja seetõttu pidas komisjon vajalikuks kontrollida, kas need kujutavad endast võimalikku riigiabi. Komisjon arvestas seejuures, et kõnealuste tehingute aluseks olnud Deloitte hindamisaruanded olid koostatud Ahoy Rotterdam N.V. juhatuse edastatud teabe põhjal, kuid Ahoy Rotterdam N.V. kui võimaliku ostja/rentniku jaoks oli olemas huvide konflikt.

(20)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse ka selleks, et anda Madalmaade ametiasutustele ja huvitatud isikutele võimalus esitada oma märkused kirjeldatud meetme esialgse hinnangu kohta ning et komisjon võiks saada võimalikku olulist teavet kõnealuse meetme kohta.

(21)

Pärast menetluse algatamist sai komisjon märkusi järgmiselt kolmelt huvitatud isikult: Ahoy Rotterdam N.V.-lt, oletatavalt riigiabi saajalt; Mojolt ja Music Dome’ilt, kes esitasid märkused ühiselt, ning ühelt eraisikult (10).

(22)

Ahoy Rotterdam N.V. väitel olid Ahoy Rotterdam N.V. müük ja Ahoy hoonekompleksi rendileandmine tehingud, mis vastasid vähemalt turutingimustele ning võisid olla veelgi soodsamad Rotterdami linna jaoks. Väidetav abisaaja viitab seejuures nii rendi- kui ka müügilepingus esitatud piirangutele ja tingimustele, mis märkimisväärselt piirasid rendi- ja müügihinda.

(23)

Ahoy Rotterdam N.V. selgitas, et investeering oli eelkõige ette nähtud spordihalli hoolduseks ja remondiks ning ainult teatavas ulatuses ka mahutavuse suurendamiseks (11). Kuna mahutavuse suurendamine looks paremaid kasutusvõimalusi, väitis Ahoy Rotterdam N.V. kogutud finantsteabe põhjal, et kasumijaotamise korraga tagatakse linnale suurem kasum kui turumajandusliku investeerimise põhimõttega nõutakse.

(24)

Mojo ja Music Dome jäid samale seisukohale, mille nad esitasid enne ametliku uurimismenetluse algatamist oma kaebuses: (12) nii kavandatav investeering Ahoy hoonekompleksi kui ka sellega seotud tehingud (Ahoy Rotterdam N.V. kasutusõiguse erastamine ja rendileping) kujutavad endast ebaseaduslikku riigiabi.

(25)

Mojo ja Music Dome väitsid, et kavandatav investeering annab hoonekompleksi kasutajale eelise eelkõige seetõttu, et spordihalli mahutavuse suurendamine suurendab ka kasutaja tulu. Nad väitsid, et isegi siis, kui tulu ei suurene, annab rajatise ajakohastamine Ahoy Rotterdam N.V.-le konkurentsieelise, sest ta saab kasu rajatise tasuta ajakohastamisest, kuid teised eraettevõtjad peavad samalaadsed kulud ise kandma. Ajakohastamine aitaks kasutajal oma turuseisundit vähemalt säilitada, kui mitte parandada. Lisaks sellele väitsid nad, et kõnealune investeering ei too Rotterdami linnale kasumit ega vasta seega turumajandusliku investeerimise põhimõttele.

(26)

Mojo ja Music Dome jäid seisukohale, et kasumijaotamise kord ei võta ära kasutajale antavat eelist. Nad toonitasid, et lõplikku kasumijaotamise korda ei ole ükski sõltumatu ekspert veel uurinud. Nad lisasid, et meede ei vasta turutingimustele, sest isegi kui kasutaja peaks investeeritud summa kasumijaotamise korra kohaselt täielikult tagasi maksma, ei kõrvaldaks see majanduslikku eelist, sest investeeringuga seotud ettevõtlusrisk jääb täielikult Rotterdami linna kanda. Kui investeering tulu ei suurenda, siis ei saa linn üldse tulu. Ainult siis, kui saadakse lisatulu, saab ka Rotterdami linn investeeritud summa osaliselt tagasi. Mojo ja Music Dome’i väitel ei nõustuks kõnealuste tingimustega ükski eraettevõtja.

(27)

Ahoy Rotterdam N.V. aktsiate hinna ja Ahoy hoonekompleksi renditasu kohta väitsid Mojo ja Music Dome, et juhatuse ja võimaliku ostja huvide konflikti tõttu, mis tekkis teabe edastamisega Deloittele, määrati Ahoy Rotterdam N.V. aktsiatele liiga madal hind. Nad seadsid kahtluse alla Ahoy Rotterdami juhatuse prognooside usaldusväärsuse; kõnealuseid prognoose kasutas Deloitte ettevõtja aktsiate väärtuse määramiseks.

(28)

Mojo ja Music Dome väitel selgub 2004./2005. aasta aruandele lisatud juhatuse aruandest Ahoy hoonekompleksi käibes suundumus, mille kohaselt head aastad vahelduvad keskpäraste aastatega. Mojo ja Music Dome väitsid, et kasutaja juhtis kõnealusele suundumusele ka Deloitte tähelepanu, kuid seda suundumust ei saa pidada usaldusväärseks, sest igaks aastaks kavandatud ürituste arv on peaaegu sama (13). Nad väitsid ka, et kõnealune suundumus ei ole kooskõlas tegeliku kasumiga, sest oodatavalt keskpärane 2005./2006. majandusaasta osutus tegelikult heaks aastaks, kuna 2005./2006. aasta tegevustulemus oli parem kui tegevustulemus 2004./2005. aastal, mis oli väidetavalt hea aasta. Nende arvates ei ole realistlik, et kasutaja ei suutnud ette näha 2005./2006. aasta suurt käivet, eriti kui arvestada seda, et Ahoy korraldatud üritused olid juba varakult välja müüdud.

(29)

Mojo ja Music Dome toonitasid ka, et tulevaste rahavoogude prognoosid Deloitte aruandes on kunstlikud. Deloitte aruanne sisaldab prognoosi, mis algab halva aastaga ja lõppeb hea aastaga. Kui oleks alustatud hea aastaga ja lõpetatud halva aastaga, siis oleks tulevase rahavoo nüüdisväärtus – ja seega ka aktsiate väärtus – olnud palju suurem.

(30)

Mojo ja Music Dome selgitasid, et kui Deloitte oleks koostanud 2005./2006. majandusaasta oodatavate tulemuste kohta täpse prognoosi, oleks ettevõtte väärtus olnud oluliselt kõrgem. Kui kõik muud tingimused oleksid jäänud muutumatuks, kujutab tegeliku brutokasumi (EBITDA) 5,754 miljonit eurot ja prognoositud brutokasumi (EBITDA) 1,252 miljonit eurot vaheline erinevus endast lisandunud rahavoogu prognoosi esimesel aastal ning selle tulemusena oleks ettevõtte hinnanguline väärtus olnud 4,493 miljoni euro võrra suurem (14).

(31)

1. aprillil 2008 registreeritud kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused märkused komisjoni otsuse kohta, millega algatati ametlik uurimismenetlus. Madalmaade ametiasutused vastasid ka huvitatud isikute märkustele ametliku uurimismenetluse algatamise kohta ning edastasid arvamuse ECORYS N.V. koostatud aruande mittekonfidentsiaalse versiooni kohta.

(32)

Kõikides märkustes jäid Madalmaade ametiasutused juba enne ametliku uurimismenetluse algatamist esitatud seisukohale, (15) et Rotterdami linna investeering Ahoy hoonekompleksi ning Ahoy Rotterdam N.V. müük ja hoonekompleksi rendileandmine ei kujuta endast riigiabi.

(33)

Madalmaade ametiasutused jäid seisukohale, et kavandatav investeering ei kujuta endast riigiabi; seejuures tuginesid nad eelkõige juba enne uurimismenetluse algatamise otsust esitatud teabele. Nad kordasid, et investeeringut tuleb vaadelda kui investeeringut avalikku infrastruktuuri: sellega ei anta valikulist eelist ühelegi ettevõtjale ja see säilitab hoonekompleksi multifunktsionaalse iseloomu. Töövõtja, kes teeb investeeringuga seotud tööd, valitakse avaliku hankemenetluse käigus. Lisaks sellele väitsid nad, et investeering ja sellega kaasnev laiendamine on vajalik Ahoy hoonekompleksi väärtuse säilitamiseks, ning nad viitasid sellele, et kogusummast 42 miljonit eurot kasutatakse spordihalli mahutavuse suurendamiseks ainult 7 miljonit eurot.

(34)

Madalmaade ametiasutused kinnitasid oma varasemat väidet, et Deloitte aruannetes arvutatud renditasu ja aktsiate hind vastavad turutingimustele. Ametiasutuste väite kohaselt kinnitas Deloitte, et nad analüüsisid ise kättesaadavat teavet ja nende järeldused erinevad juhatuse omadest mitmes punktis. Seetõttu saab Deloitte aruannete alusel teha hästi põhjendatud järelduse turutingimustele vastava renditasu ja aktsiahinna kohta.

(35)

Madalmaade ametiasutused selgitasid veel kord, et kasumijaotamise kord on tõhus viis ennetamaks ebaõiglase eelise saamist ka pärast investeeringu tegemist. Sellega seoses teatasid nad, et piirväärtus, mille ületamise korral võetakse kasutusele kasumijaotamise kord, on nominaalväärtus, mida ei indekseerita. Kui Ahoy Rotterdam N.V. viimased tulemused kasvaksid oodatava aastase 2 % inflatsioonimäära võrra, siis suureneks kasumijaotamise korra kohaselt 2010./2011. aastast ka renditasu. Sellisel juhul oleks Ahoy Rotterdam N.V. alates 2013./2014. aastast makstav rent kõrgem kui kaebuse esitajate Mojo ja Music Dome’i arvutatud rent. Madalmaade ametiasutused on seetõttu arvamusel, et kasumijaotamise kord on eesmärgipärane vahend turutingimustele vastava renditasu määramiseks.

(36)

Madalmaade ametiasutused selgitasid eelkõige, et vastupidiselt Mojo ja Music Dome’i väidetele võib Ahoy Rotterdam N.V. käibega seoses täheldada teatavat suundumust. Kõnealuse suundumuse puhul ei ole oluline ürituste arv, sest see ei arvestata üksikute ürituste kaubanduslikku väärtust. Oluline osa üritustest toimus iga kahe aasta tagant ja mõned neist tõid märkimisväärset lisatulu (16). Lisaks sellele selgitasid Madalmaade ametiasutused, et ürituse käive võib oodatust erineda. Seetõttu ei toetanud nad Mojo ja Music Dome’i seisukohta.

(37)

Sõltumatu eksperdi esitatud aruandega seoses teatasid Madalmaade ametiasutused, et selles esitatud tähelepanekud kattuvad suures osas Deloitte aruannetes esitatutega. Eelkõige viitasid nad sellele, et aruande kohaselt tagatakse kasumijaotamise korraga, et kavandatav investeering ei anna kasutajale majanduslikku eelist. Madalmaade ametiasutuste väitel kinnitatakse aruandega, et sõlmitud lepingud on kooskõlas turutingimustega.

(38)

Uurimismenetluse käigus tegi komisjon ühele sõltumatule eksperdile ülesandeks kontrollida Deloitte hindamisaruandeid, (17) mille põhjal linn otsustas müüa Ahoy Rotterdam N.V. kasutusõiguse ja anda rendile Ahoy hoonekompleksi. Lisaks sellele tehti kõnealusele eksperdile ülesandeks kontrollida kaebuse esitajate enne uurimismenetluse algatamist esitatud DTZ Zadelhoff’i (18) (edaspidi „DTZ”) hindamisaruannet ning selgitada välja, kas Ahoy Rotterdam N.V. ja linna vahelises rendilepingus sätestatud kasumijaotamise kord vastas turutingimustele. Eksperdil paluti ka avaldada arvamust hindamisaruannetes kasutatud meetodite asjakohasuse kohta.

(39)

Eksperdi väitel oli meetod, mida Deloitte oma aruannetes Ahoy Rotterdam N.V. aktsiate väärtuse ja Ahoy hoonekompleksi renditasu määramiseks kasutas, asjakohane. Oli täiesti loogiline, et muu hulgas kasutas Deloitte juhatuse kogutud teavet, kuid lõpliku väärtuse määramisel tugines Deloitte oma prognoosidele, mis erinesid juhatuse ootustest.

(40)

Eksperdi väitel olid Deloitte ja DTZ Ahoy hoonekompleksi renditasu hindamise tulemused erinevad seetõttu, et kasutati erinevat hindamismeetodit. Ekspert pidas Deloitte kasutatud meetodit asjakohaseks (19). Ekspert rõhutas tihedat seost Deloitte korraldatud Ahoy Rotterdam N.V. aktsiate hindamise ja hoonekompleksi renditasu määramise vahel ning selgitas, et tema arvates oli Deloitte hindamismeetodi abil võimalik arvutada Ahoy hoonekompleksi täpseim turutingimustele vastav renditasu, sest aktsiate väärtus määrati asjakohaselt.

(41)

Eksperdi aruandes kinnitati, et Deloitte aruandes kasutatud oletus, mille kohaselt spordihalli mahutavuse suurendamisega kavandatud investeeringu abil ei kaasne tingimata kasutaja jaoks lisaväärtus, on usutav (20). Kasumijaotamise korra kohta järeldas ekspert, et vastutasuks Rotterdami linna kavandatavale investeeringule tagatakse sellega renditasu asjakohane tõus, mis on kooskõlas turutingimustega. Eksperdi arvates on võimalik, et linn (rendileandja) võib saada ootamatut kasumit ka siis, kui kasutaja (rendilevõtja) ei saa kasu hoonekompleksi tehtud investeeringust, sest kasumijaotamise korraga ette nähtud piirväärtust ei indekseerita.

(42)

Komisjon uuris, kas meede kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kus sätestatakse, et „kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(43)

Selleks, et Rotterdami linna investeeringut käsitletakse riigiabina, peab see vastama kõikidele järgmistele tingimustele: 1. meede peab hõlmama riigi ressursside kasutamist; 2. see peab andma mõnele ettevõtjale majandusliku eelise; 3. kõnealune eelis peab olema valikuline ja kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi, ja 4. meede peab mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(44)

Rotterdami linn kavatseb investeerida Ahoy hoonekompleksi kuuluva spordihalli renoveerimisse ja laiendamisse maksimaalselt 42 miljonit eurot. Kuna linn on avaliku võimu kandja, tuleb kõnealust investeeringut käsitleda kui investeeringut riigi ressurssidest EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(45)

Samuti on võimalik, et ka teiste tehingutega (Ahoy Rotterdam N.V. kasutusõiguse müük juhatusele ja rendilepingu sõlmimine (era)kasutajaga) kaasatakse riigi ressursse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(46)

Nagu on mainitud uurimismenetluse algatamise otsuses, pidid nii Ahoy Rotterdam N.V. kasutusõiguse müük kui ka Ahoy hoonekompleksi rendileandmine andma ostjale/rentnikule majandusliku eelise ainult siis, kui Ahoy Rotterdam N.V. aktsiate hind või Ahoy hoonekompleksi renditasu määratakse turuhinnast madalamaks. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tegi komisjon kindlaks, et nii Ahoy Rotterdam N.V. hind kui ka Ahoy hoonekompleksi renditasu on määratud sõltumatu eksperdi Deloitte hindamisaruannete alusel. Kõnealuste tehingute ja kavandatava investeeringu vahelise tiheda seose tõttu pidas komisjon vajalikuks uurida nende tehingute tingimusi; seejuures võeti arvesse asjaolu, et Deloitte aruanded põhinesid teatavas ulatuses teabel, mis oli saadud Ahoy Rotterdam N.V. juhatuselt, kes aga kui võimalik ostja/rentnik oli segatud huvide konflikti.

(47)

Uurimismenetluse käigus otsustas komisjon küsida sõltumatu eksperdi arvamust Deloitte aruannete usaldusväärsuse kohta; kõnealustele aruannetele oli linn tuginenud tehingute tegemisel. Nagu kirjeldatud punktides 38–40, kinnitas kõnealuse sõltumatu eksperdi uurimine nii aruannetes kasutatud meetodite asjakohasust kui ka seda, et Deloitte võttis lõpliku hindamise puhul aluseks oma prognoosid (21). Sellega seoses viitasid ka Madalmaade ametiasutused asjaolule, et Deloitte kinnitas, et ta teostas kättesaadava teabe põhjal iseseisva uurimise ja tema järeldused erinevad teataval määral juhatuse omadest.

(48)

Ka komisjon uuris kõnealuseid aruandeid põhjalikult ja järeldas, et Deloitte eelistas õigustatult Ahoy Rotterdam N.V. aktsiate väärtuse arvutamiseks diskonteeritud rahavoogude meetodit (22) ja hoonekompleksi renditasu määramiseks tulumeetodit. Komisjon järeldas, et aruannetes võeti õigustatult arvesse kasutusõigust omava ettevõtja eriomadusi, mis muudavad keeruliseks asjakohase võrdluse tegemise teiste ettevõtjate ja tehingutega. Komisjon järeldas, et Deloitte võttis oma hinnangus asjakohaselt arvesse kasutusõiguse müügi ja Ahoy hoonekompleksi rendileandmise vahelist tihedat seost. Komisjon on oma hindamise ja sõltumatu eksperdi töö tulemuste põhjal seisukohal, et ei ole mõistlikku põhjust kahelda Deloitte aruannete asjakohasuses.

(49)

Komisjoni arvates ei ole piisavalt põhjendatud nii enne kui ka pärast ametliku uurimismenetluse algatamist Mojo ja Music Dome’i esitatud väited, et Deloitte aruannete tulemusi mõjutas ühest küljest see, et kasutati vale meetodit, ja teisest küljest ka asjaolu, et kasutati juhatuse edastatud erapoolikut teavet. Nagu eespool mainitud, järeldab komisjon, et Deloitte kasutas asjakohaseid meetodeid ja tema arvutused väärtuse määramiseks põhinesid tema enda prognoosidel, mis erinesid juhatuse ootustest.

(50)

Mojo ja Music Dome väitsid, et mõned Ahoy Rotterdam N.V. kogutud tegelikud tulemused erinesid tulemustest, mida ennustati Deloitte koostatud hinnangus (23) seoses Ahoy Rotterdam N.V. aktsiatega, ning et kui kõnealused tulemused avalikustatakse, oleks arvutatud väärtus ja seega ka Ahoy Rotterdam N.V. aktsiate hind oluliselt kõrgem. Sellega seoses tuleb mainida, et väärtus määrati prognooside alusel, mille Deloitte oli koostanud tol hetkel kättesaadava teabe põhjal. Puuduvad tõendid selle kohta, et Deloitte kasutas Ahoy Rotterdam N.V. turuväärtuse määramiseks vale teavet. Asjaolu, et mõned finantsnäitajad erinevad esialgu ennustatud näitajatest, ei oma mitte mingisugust mõju tingimustele ja hindamisaruande koostamise ajal Deloitte käsutuses olnud teabele ning seega ei tohiks see mõjutada ka hindamise tulemust. Seetõttu järeldatakse, et erinevused prognooside ning Mojo ja Music Dome’i hiljem esitatud tegelike finantsnäitajate vahel ei mõjuta Deloitte koostatud hinnangu õigsust.

(51)

Sellest otsusest lähtudes teeb komisjon järelduse, et Deloitte hindamisaruannete põhjal sai usaldusväärselt määrata linna korraldatud Ahoy Rotterdam N.V. kasutusõiguse müügi hinna ja Ahoy hoonekompleksi renditasu. Komisjon järeldab seetõttu, et võttes arvesse linna poolt rendilepingus sätestatud kohustusi, tehti kõnealused tehingud kooskõlas turutingimustega ja hoonekompleksi kasutaja ei saanud ebaõiglast majanduslikku eelist.

(52)

Uurimismenetluse algatamise otsuses ei välistanud komisjon, et investeeringu see osa, mis on ette nähtud spordihalli ajakohastamiseks ja selle mahutavuse suurendamiseks, andis Ahoy hoonekompleksi kasutajale valikulise eelise, mida ta tavalistes turutingimustes ei oleks saanud, isegi siis, kui võetakse arvesse linna ja Ahoy Rotterdam N.V. vahelises rendilepingus kindlaks määratud kasumijaotamise korda.

(53)

Komisjoni esialgse otsuse kohaselt ei selgunud Madalmaade ametiasutuste esitatud väidetest eelkõige see, kas kasumijaotamise kord oli sobiv vahend tagamaks, et renditasu vastab turutingimustele ka pärast investeeringu tegemist; seetõttu ei ole võimalik välistada kasutajale võimaliku majandusliku eelise andmist pärast investeeringu tegemist.

(54)

Komisjon kontrollis uurimismenetluse käigus põhjalikult kasumijaotamise korda, võttes seejuures arvesse Madalmaade ametiasutuste ja huvitatud isikute edastatud täiendavat teavet. Komisjon palus sõltumatul eksperdil hinnata, kas rendilepinguga ette nähtud kasumijaotamise kord vastab turutingimustele.

(55)

Nagu kirjeldatud põhjendustes 15 ja 16, oli Ahoy Rotterdam N.V. kasutusõiguse erastamise ja hoonekompleksi rendileandmise aluseks oletus, et kavandatav investeering (24) oli vajalik hoonekompleksi väärtuse säilitamiseks, kuid see ei tooks kasutajale lisatulu (25). Sellega seoses mainib komisjon, et sõltumatu ekspert kinnitas, et kui arvestada üritusteturu dünaamikat, võimalikke uusi konkurente ning nendega kaasnevat ebakindlust ja riski, on Deloitte aruandes esitatud väide, mille kohaselt kavandatava investeeringu abil spordihalli mahutavuse suurendamine ei tähendaks kasutaja jaoks tingimata lisaväärtust, asjakohane. Komisjon ühineb sõltumatu eksperdi saadud tulemustega ja järeldab, et kõnealune oletus oli asjakohane, kui arvestada Ahoy ainulaadset turuseisundit, teiste turuosaliste olemasolu ja tegevust (26) ning asjaolu, et renoveerimistööd mõjutavad üsna kaua hoonekompleksi kasutamist.

(56)

Komisjon juhib tähelepanu ka sellele, et linn lisas lepingusse sätted kasumijaotamise korra kui tagatise kohta. Kõnealuse korraga tahetakse tagada, et hoonekompleksi renditasu tõuseb, kui kavandatava investeeringuga kaasneb kompleksi väärtuse tõus kasutaja jaoks. Komisjon lisab, et sõltumatu eksperdi väitel tagatakse kasumijaotamise korraga vastutasuks Rotterdami linna kavandatavale investeeringule renditasu asjakohane tõus, mis on kooskõlas turutingimustega. Ekspert kinnitas, et asjakohased olid nii kõnealuse korra degressiivne ülesehitus kui ka renditasu kasvutempo diferentseeritus. Ekspert lisas, et kuna kasumijaotamise korraga ette nähtud piirväärtust ei indekseerita, võib linn (rendileandja) saada ootamatut kasumit ka siis, kui kasutaja (rendilevõtja) ei saa kasu hoonekompleksi tehtud investeeringust.

(57)

Kasumijaotamise korraga nähakse ette renditasu tõus, kui kasutaja kõnealusel otstarbel määratud brutomarginaal ületab piirväärtuse 16,5 miljonit eurot. Et kontrollida, kas kõnealune piirväärtus on asjakohane, võrdles komisjon piirväärtust rendilepingu kestuse jooksul ja Deloitte aruandes (27) prognoositud kasutaja brutomarginaali, millest oli kasumijaotamise korra kohaselt maha arvatud majandusaasta jooksul linnale makstud rent.

[…]

(58)

[…]Rendilepingu kestuse jooksul ületab Deloitte prognoositud brutomarginaal (millest on maha arvatud rent) investeeringu lõpetamisele järgnevatel majandusaastatel ka siis keskmiselt piirväärtuse 16,5 miljonit eurot, kui ei võeta arvesse võimalikku hoonekompleksi väärtuse kasvust tulenevat täiendavat brutomarginaali. Komisjoni järelduse kohaselt on piirväärtus asjakohane, et määrata kindlaks kasutaja brutomarginaali võimalik suurenemine, mis võib juhtuda siis, kui investeering mitte ainult ei säilita väärtust, vaid tähendab kasutaja jaoks ka lisaväärtust.

(59)

Kui brutomarginaal ületab piirväärtuse 16,5 miljonit eurot, suureneb märkimisväärselt linna lisarent, olgugi et degressiivselt, (28) kuni kasutaja saavutab brutomarginaali 25 miljonit eurot. Sellisel juhul on linna saadav rent võrreldes Deloitte määratud renditasuga kahekordistunud (5,2 miljonit eurot) (29). Kuna eeldatavalt ei ole spordihalli ajakohastamise/laiendamise mõju kasutaja sissetulekule piiramatu, on komisjon seisukohal, et antud juhul on õigustatud renditõusu tempo diferentseerimine ja samal ajal maksimaalse lisarendi kindlaksmääramine (30).

(60)

Eespool mainitut arvestades nõustub komisjon sõltumatu eksperdi seisukohaga ja järeldab, et rendilepinguga ette nähtud kasumijaotamise korra ülesehitus on turutingimustega kooskõlas ning kõnealune kord on tõhus vahend, et tagada pärast kavandatavat investeeringut hoonekompleksi renditasu vastavus turutingimustele.

(61)

Komisjon ei pea veenvaks Mojo ja Music Dome’i väidet, et isegi siis, kui investeering (ja eelkõige spordihalli laiendamine) ei too kasutajale lisatulu, on kasutajal konkurentsieelis, sest ta saab kasu rajatise tasuta ajakohastamisest, mille eest iga teine ettevõtja oleks pidanud ise maksma. Oma hindamises kasutas Deloitte stsenaariumi, mille kohaselt investeering ei too lisatulu, kuid oli vajalik hoonekompleksi väärtuse säilitamiseks. Investeeringuga arvestati juba Ahoy Rotterdam N.V. hinna ja hoonekompleksi renditasu määramisel. Seetõttu ei kujuta investeering endast kasutajale majanduslikku eelist.

(62)

Lisaks sellele väitsid Mojo ja Music Dome, et meede ei saa vastata turutingimustele, sest isegi kui kasutaja peaks kasumijaotamise korra kohaselt investeeringu täielikult tagasi maksma, saaks ta majandusliku eelise, kuna kogu investeeringuga seotud ettevõtlusriski kannab Rotterdami linn. Mojo ja Music Dome’i väitel ei saa linn mitte midagi, kui investeeringuga ei kaasne lisatulu; linn saab aga oma investeeritud summa tagasi, kui kaasneb lisatulu. Mojo ja Music Dome’i kõnealuse väitega seoses ei saa komisjon välistada, et linn ei käitunud maksimaalset kasumit taotleva erainvestorina, kui ta tegi otsuse projekti investeerida. Kasutajale esitatud tingimused hoonekompleksi multifunktsionaalse iseloomu ja kavandatavate ürituste kohta vähendavad aga investeeringu väärtust. Komisjoni hindamise tulemusel selgus, et kui arvestada lepingutes sätestatud piirangutega, ei saanud kasutaja tänu lepingulistele suhetele linnaga ebaõiglast eelist. Nagu eespool mainitud, vastasid renditasu ja Ahoy Rotterdam N.V. aktsiate hind turutingimustele. Kasumijaotamise kord on täiendav tagatis, et välistada igasugune ebaõiglane eelis, kui investeeringuga mitte ainult ei säilitata kompleksi väärtust, vaid sellega kaasneb kasutajale lisatulu.

(63)

Võttes eelmainitu alusel arvesse, et ei ole kindel, kas spordihalli täiustamise/laiendamisega kaasneb kasutaja jaoks majanduslik eelis, ja seda, et linna kohaldatav kasumijaotamise kord on tõhus tagatis, järeldab komisjon, et kavandatav investeering ei anna kasutajale majanduslikku eelist, mida ta tavalistes turutingimustes ei oleks saanud.

(64)

Madalmaade ametiasutused on nõustunud sellega, et investeeringu tegev(ad) ettevõtja(d) valitakse avaliku hankemenetluse teel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2004/18/EÜ (31). Nagu komisjon oma uurimismenetluse algatamise otsuses selgitas, võib kõnealuse nõusoleku korral välistada, et asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le antakse majanduslik eelis, mida nad tavalistes turutingimustes ei oleks saanud.

(65)

Tuleb järeldada, et investeering ei anna ettevõtjatele, kes kasutavad Ahoy hoonekompleksi kasutaja pakutavaid teenuseid, majanduslikku eelist, mida nad tavalistes turutingimustes ei oleks saanud. Kuna investeering on ette nähtud spordihalli renoveerimiseks ja laiendamiseks, kuuluvad eespool mainitud ettevõtjate hulka kontserdite, festivalide ning spordi- ja ühiskondlike ürituste korraldajad. Kuna Ahoy hoonekompleksi kasutaja on eraettevõtja, ei ole põhjust kahelda, et tema kliendid peavad maksma turuhinda.

(66)

Uurimismenetluse algatamise otsuses välistas komisjon olemasoleva teabe alusel eelkõige selle, et teatavatele ettevõtjatele või ettevõtjate rühmadele või teatavatele tegevusaladele antakse valikuline eelis, kui võtta arvesse hoonekompleksi mitmeotstarbelist ülesehitust ja kasutajale rendilepinguga pandud kohustusi seoses kompleksi multifunktsionaalse iseloomu säilitamise ja edendamisega.

(67)

Uurimismenetluse käigus laekunud Madalmaade ametiasutuste märkustes kinnitatakse Ahoy hoonekompleksi multifunktsionaalset iseloomu ja seal toimuvate ürituste mitmekesisust. Rendilepingus kohustatakse kasutajat tagama, et rajatis jääb kättesaadavaks erinevatele kasutajatele ja erinevate ürituste korraldamiseks. Sellega seoses märgib komisjon, et investeering Ahoy spordihalli on suunatud hoonekompleksi multifunktsionaalse iseloomu säilitamiseks, toetades erinevaid tegevusalasid, ilma et sellest saaksid kasu teatavad ettevõtjad või ettevõtjate rühmad või teatavad tegevusalad. Spordihalli tehtava investeeringu eesmärk on pakkuda koht avalikkusele suunatud ürituste korraldamiseks. Kui säilib spordihalli multifunktsionaalne iseloom, võib väita, et ametiasutused vastutavad seda laadi rajatise pakkumise eest avalikkusele. Lisaks sellele ei ole alust uskuda, et muude tegevusalade ja ürituste puhul ei kasutata Ahoy hoonekompleksi turutingimuste kohaselt.

(68)

Seetõttu järeldab komisjon, et investeering ei soodusta teatavaid ettevõtjaid või majandusalasid ega ole seetõttu valikuline.

(69)

Eelmainitu põhjal järeldab komisjon, et kavandatav investeering Ahoy hoonekompleksi ega sellega seotud kasutusõiguse müük ja Ahoy hoonekompleksi kompleksi rendileandmine linna poolt ei anna hoonekompleksi kasutajale ega mõnele muule ettevõtjale majanduslikku eelist, mida ta tavalistes turutingimustes ei oleks saanud. Lisaks sellele järeldatakse, et investeering ei anna valikulist eelist teatavatele ettevõtjatele ega majandusaladele.

(70)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist on Madalmaade ametiasutused ja sõltumatu ekspert rahuldavalt hajutanud komisjoni esialgsed kahtlused, mida väljendati otsuses uurimismenetluse algatamise kohta. Eelkõige on edastatud täiendavat teavet kasumijaotamise korra ülesehituse kohta, võimaldades komisjonil kõnealust korda põhjalikult hinnata. Lisaks sellele hindas komisjon Ahoy Rotterdam N.V. kasutusõiguse müügi ja Ahoy hoonekompleksi rendileandmise otseseks aluseks olnud Deloitte hinnangute usaldusväärtust ning peab kõnealuseid tehinguid turutingimustele vastavateks.

(71)

Komisjon järeldab seetõttu, et teatatud investeering Ahoy hoonekompleksi renoveerimiseks ja täiustamiseks/laiendamiseks ega sellega seotud Ahoy N.V. kasutusõiguse müük ja hoonekompleksi rendileandmine ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses,

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/38

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) (1) kohaselt peaks komisjonile rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite hindamisel toetust ja erialast nõu andma raamatupidamise tehniline komitee. Raamatupidamise tehnilise komitee rolli täidab Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG).

(2)

EFRAGi asutasid 2001. aastal Euroopa organisatsioonid, mis esindavad finantsaruandluse valdkonnas tegutsevaid emitente, investoreid ja raamatupidamisvaldkonna spetsialiste.

(3)

Pärast EFRAGi juhtimisstruktuuri reformimist kuulub EFRAGi järelevalvenõukogusse neli avaliku poliitika valdkonna liiget, kes on selleks eraldi välja valitud, lähtuvalt nende kogemustest avaliku poliitika kujundamisel kas liikmesriigi või Euroopa tasandil. Vastavalt alates 11. juunist 2009 kehtiva EFRAGi põhikirja 1. liite punktile 3.2 esitab kõnealuste avaliku poliitika valdkonna liikmete kandidaadid komisjon. EFRAGi järelevalvenõukogu liikmed nimetab ametisse EFRAGi üldkogu.

(4)

Pärast avaliku konkursikutse (2) avaldamist on komisjon valinud välja kandidaadid, kelle ta esitab EFRAGi järelevalvenõukogu avaliku poliitika valdkonna liikmeks.

(5)

Komisjoni 13. juuli 2009. aasta otsusega 2009/549/EÜ (Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma järelevalvenõukogu avaliku poliitika valdkonna liikme kandidaadi esitamise kohta) (3) on esitatud üks kandidaat,