I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

11.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 240/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 825/2009,

7. september 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1659/2005 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1659/2005 (edaspidi „esialgne määrus”), (2) millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes. Kehtivad meetmed sisaldavad väärtuselist tollimaksu määra 39,9 %, välja arvatud kuue esialgses määruses selgelt nimetatud äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

1.2. Läbivaatamise taotlus

(2)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai komisjon ühelt Hiina eksportivalt tootjalt, äriühingult Bayuquan Refractories Company Limited (edaspidi „taotluse esitaja”) taotluse esialgse määruse vahepealse osalise läbivaatamise (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotluse esitaja ei osalenud uurimises (edaspidi „esialgne uurimine”), mille tulemused ja järeldused on sätestatud esialgses määruses ning seepärast kohaldatakse äriühingu suhtes dumpinguvastast jääktollimaksu.

(3)

Vahepealse osalise läbivaatamise taotluses väitis äriühing, et ta vastab nii turumajandusliku kui ka individuaalse kohtlemise tingimustele. Vesuvius Group ostis taotluse esitaja ära ning seetõttu muutus äriühingu struktuur. Lisaks väitis taotluse esitaja, et omamaiste hindade ja tootmiskulude võrdlus ühendusse suunatud ekspordi hindadega näitas, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam kui praegu kehtiva meetmega kehtestatud tase. Seetõttu ei ole dumpingu korvamiseks väidetavalt enam vajalik jätkata meetmete rakendamist praegusel tasemel.

1.3. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning otsustas algatada kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdub dumpingu kontrollimisega taotluse esitaja puhul. Komisjon avaldas algatamisteate 12. juunil 2008. aastal Euroopa Liidu Teatajas (3) ja alustas uurimist.

1.4. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(5)

Vahepealse läbivaatamisega seotud toode on sama kui esialgses määruses, st Hiinast pärit keemiliselt seotud põletamata magneesiumoksiidtellised, mille magneesiumoksiidi komponent sisaldab vähemalt 80 % magneesiumoksiidi ning mis võivad, kuid ei pruugi sisaldada magnesiiti (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 6815 91 00, ex 6815 99 10 ja ex 6815 99 90 (TARICi koodid 6815910010, 6815991020 ja 6815999020) alla.

(6)

Hiina ja omamaisel turul toodetud ja müüdud ning ühendusse eksporditud toodetel ning Ameerika Ühendriikides toodetud ja müüdud toodetel on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning kasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et on tegemist samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

1.5. Huvitatud isikud

(7)

Komisjon teatas ühenduse tootmisharule, taotlejale ja eksportiva riigi esindajatele ametlikult vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(8)

Komisjon saatis taotlejale ka turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ja küsimustiku ning sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes:

—	Bayuquan Refractories Co. Ltd. (taotleja), Hiina Rahvavabariik;

—	Vesuvius UK Co. Ltd. (seotud importija), Ühendkuningriik;

—	Vesuvius Iberica Refractories S.A. (seotud importija), Hispaania;

—	Vesuvius Deutschland GmbH (seotud importija), Saksamaa;

—	Vesuvius Italia S.P.A. (seotud importija), Itaalia.

1.6. Uurimisperiood

(9)	Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

2. UURIMISTULEMUSED

2.1. Turumajanduslik kohtlemine

(10)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt artikli 2 lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes täidavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud tingimused, st kelle puhul samasuguse toote valmistamine ja müük toimuvad tõestatult turumajanduse tingimustes. Need tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

—	majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta ning kulud peegeldavad turuväärtusi;

—	äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

—	varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

—	pankroti- ja asjaõigusseadused tagavad stabiilsuse ja õiguskindluse;

—	valuutavahetuskursse arvestatakse turukursside alusel.

(11)	Taotluse esitaja taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitis turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul. Esitatud teavet ja andmeid kontrolliti seejärel kohapealse kontrolli käigus.

(12)

Kontrolli käigus selgus, et taotluse esitaja ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teises ja kolmandas taandes sätestatud turumajandusliku kohtlemise tingimusele. Kõnealune äriühing ei tõestanud, et tal on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mis koostatakse ja mida auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Raamatupidamis- ja üksikaruanded osutasid puudustele rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite ja raamatupidamispõhimõtete järgimisel, näiteks vigadele põhivarade raamatupidamisarvestusse kandmisel ja nende amortisatsiooni arvestamisel ning vigadele kreditoorse võlgnevuse ja ettemaksete raamatupidamisarvestusse kandmisel. Kuna audiitor ei olnud rikkumiste kohta märkusi esitanud, otsustati, et raamatupidamisaruannet ei auditeeritud kooskõlas nimetatud standarditega (teine tingimus). Lisaks sellele ei tõestanud äriühing, et tema puhul ei ole endisest mitteturumajanduslikust süsteemist üle kantud ühtki märkimisväärset moonutust, eelkõige seetõttu, et maa kasutamise õigus omandati turuhinnast märkimisväärselt madalama hinnaga.

(13)	Lähtudes eespool esitatud faktidest ja kaalutlustest ei saa taotluse esitaja suhtes turumajanduslikku kohtlemist kohaldada.

(14)	Ühenduse tööstusharule, taotlejale ja eksportiva riigi ametiasutustele anti võimalus kommenteerida turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldusi. Taotluse esitaja ja ühenduse tootmisharu esitasid seejärel oma märkused.

(15)

Taotluse esitaja väitis, et raamatupidamisdokumentides avastatud rikkumised ei olnud märkimisväärsed ja/või need on 2008. aastal kõrvaldatud. Tuleb märkida, et 2007. aastal taotluse esitaja raamatupidamises tuvastatud vasturääkivused andsid taotuse esitaja rahalisest olukorrast väga moonutatud pildi. Raamatupidamise kontrollimisel vaatlusperioodil selgus, et 2007. aastal avastatud puudusi esines ka 2008. aastal. Taotluse esitaja väidet, et raamatupidamistava on 2008. aasta lõpus muudetud, ei saa arvesse võtta, sest kõnealused muudatused tehti üheksa kuud pärast uurimisperioodi lõppu ning lisaks ei olnud seda kohapealse kontrolli käigus võimalik kontrollida.

(16)

Ühenduse tootmisharu väitis, et taotluse esitaja ei vasta esimesele tingimusele, sest Hiina valitsuse poolt olulisematele toorainetele (mis on vajalikud vaatlusaluse toote tootmiseks) kehtestatud mitme ekspordipiirangu tõttu on tooraine hinnad omamaisel turul moonutatud. Seega saavad Hiina magneesiumoksiidtelliste tootjad hankida toorainet parematel tingimustel kui teistest riikidest pärit konkurendid.

(17)

Olulise toorainega (magneesium) seotud kaebuse uurimisel vaadeldi taotleja ostuhinda ning ühenduse tootmisharu esitatud Hiinast pärit magneesiumoksiidi noteeritud hinda (allikas: Price Watch/Industrial minerals). Võrdlusest selgus, et uurimisperioodil ei olnud hinnaerinevus märkimisväärne. Lisaks oli uurimise käigus võimalik kontrollida, et taotlejal oli vaba voli osta magneesiumi eri tarnijatelt ning riik ei sekkunud hinnaläbirääkimistesse. Seega ilmnes, et tooraine hinnaga seotud konkurentsimoonutused ei avaldanud uurimisperioodil kõnealusele äriühingule märkimisväärset mõju.

(18)	Eespool esitatud põhjendustest ja järeldustest lähtuvalt leidis kinnitust, et taotleja suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

2.2. Individuaalne kohtlemine

(19)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad näidata, et nad täidavad kõiki algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise tingimusi. Need tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

—	täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on eksportijatel õigus kapital ja kasum kodumaale tagasi tuua;

—	ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud;

—	suurem osa aktsiatest kuulub eraisikutele ning tuleb tõestada, et äriühing on piisavalt sõltumatu riiklikust sekkumisest;

—	valuutavahetuskursside arvestust teostatakse turukursside alusel;

—	riiklik sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(20)	Taotleja taotles turumajanduslikku kohtlemist või juhul, kui tema suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, individuaalset kohtlemist.

(21)	Uurimise käigus selgus, et taotleja vastab kõikidele eespool loetletud kriteeriumidele. Uurimise käigus ei selgunud ühtegi asjaolu, millega võiks põhjendada taotleja individuaalse kohtlemise taotluse tagasilükkamist. Seega järeldatakse, et taotleja suhtes tuleb rakendada individuaalset kohtlemist.

2.3. Normaalväärtus

(22)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 tuleb importimise korral mitteturumajanduslikest riikidest, kelle suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud riikide puhul määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(23)

Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Ameerika Ühendriike, sest nimetatud riiki kasutati võrdlusriigina ka esialgse uurimise käigus. Üks Ameerika Ühendriikide tootja nõustus tegema uurimise käigus koostööd, et määrata taotleja jaoks kindlaks normaalväärtus. Huvitatud isikud selle ettepaneku kohta märkuseid ei esitanud.

(24)	Seega määrati algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt taotleja jaoks normaalväärtus võrdlusriigi koostööd teinud tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

(25)

Selleks et tagada normaalväärtuse kehtestamine enamiku Hiinast eksporditud tooteliikide suhtes ja eelkõige seepärast, et kasutati võrdlusriigi andmeid, peeti sobivaks kohandada kriteeriume, mille alusel määrati kindlaks eri tooteliigid. Seega vaadati dumpingumarginaali arvutamine läbi kohandatud kriteeriumide alusel.

(26)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks kindlaks, kas koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootja samasuguse toote omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt on omamaine müük tüüpiline siis, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügi kogumahust. Ameerika Ühendriikide tootja puhul leiti, et tema müük siseturul oli tüüpiline.

(27)	Seejärel tehti kindlaks need omamaisel turul müüdud samasuguse toote liigid, mis olid identsed ja vahetult võrreldavad ekspordiks ühendusse müüdud liikidega.

(28)

Koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootja poolt omamaisel turul müüdud iga kaubaliigi puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldav taotleja poolt ühendusse ekspordiks müüdavate magneesiumoksiidtellistega, tehti kindlaks, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatavat liiki magneesiumoksiidtelliste omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht Ameerika Ühendriikides uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 protsendile taotleja poolt ühendusse eksporditud võrreldavat liiki magneesiumoksiidtelliste müügi kogumahust. Leiti, et kõiki tooteliike müüdi omamaisel turul piisavas koguses, et müüki saaks pidada tüüpiliseks.

(29)

Seejärel kontrollis komisjon, kas kõigi Ameerika Ühendriikide omamaisel turul tüüpilistes kogustes müüdud magneesiumoksiidtelliste omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrates kindlaks, kui suure osa kõnealuse magneesiumoksiidtelliste liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(30)	Omamaiseid müügitehinguid käsitleti tulutoovatena, kui konkreetse tooteliigi ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seetõttu määrati kindlaks uurimisperioodi jooksul Ameerika Ühendriikide omamaisel turul müüdud kõigi tooteliikide tootmiskulud.

(31)

Eespool kirjeldatud analüüsi tulemusena leiti, et kõiki tooteliike, väljaarvatud üks, müüdi Ameerika Ühendriikides tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seega määrati kõnealuste tooteliikide normaalväärtus vastavalt kõikidele hindadele, mida maksti või makstakse Ameerika Ühendriikide omamaisel turul tooteliikide eest, mis on võrreldavad taotleja poolt ühendusse eksporditud tooteliikidega. Normaalväärtuseks määrati kaalutud keskmine omamaine müügihind sõltumatutele klientidele Ameerika Ühendriikides.

(32)

Enamik taotleja poolt ühendusse eksporditud tooteliike on lisatöötlusega tooted, mida koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootja ei müü või ei müü tüüpilistes kogustes. Kuna kõnealuste tooteliikide normaalväärtuse määramisel võeti aluseks Ameerika Ühendriikide asjaomaste lisatöötluseta tooteliikide müük omamaisel turul, nagu on kirjeldatud põhjenduses 31, korrigeeriti normaalväärtust täiendavalt, et võtta arvesse toodete füüsikaliste omaduste erinevust. Korrigeerimistaseme arvutamisel lähtuti ühenduse tootmisharu kohta esialgse uurimise käigus esitatud ja kontrollitud andmetest.

(33)

Ühe tooteliigi puhul, mille puhul ei saanud kasutada hinda omamaisel turul, nagu mainiti põhjenduses 31, tuli kohaldada teist meetodit. Nimetatud juhul kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust. Normaalväärtus arvutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et eksporditud tooteliikide tootmiskuludele liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 põhines müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaal samasuguse toote müügi-, üld- ja halduskulude keskmisel ning samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kasumimarginaalil.

2.4. Ekspordihind

(34)

Kuna tootja eksportmüük ühendusse toimus seotud importijate kaudu, arvutati tehasest hankimise tasandi ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted müüdi esimest korda edasi ühenduse sõltumatule ostjale ja mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud vastavalt kõikidele impordi ja müügi vahelisel ajal tekkinud kuludele, ning arvestades mõistlikke müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaali. Kõnealusel juhul lähtuti seotud importijate müügi-, üld- ja halduskuludest.

(35)

Kuna puudusid andmed sõltumatute importijate kohta ning kuna käesolev vahepealne läbivaatamine piirdus ühe äriühinguga ehk taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega, lähtuti importija mõistliku kasumimarginaali arvutamisel kasumist, mida sai esialgse uurimise käigus koostööd teinud sõltumatu importija.

2.5. Võrdlus

(36)

Keskmist normaalväärtust ja keskmist ekspordihinda võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul keskmise tehasehindade tasandil, samal kaubandustasandil ja samal kaudse maksustamise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Sellest tulenevalt korrigeeriti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja krediidikulusid ning kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse.

(37)

Uurimise käigus selgus, et eksportmüügi eest tasutud käibemaksu ei tagastatud. Kooskõlas algmääruse artikliga 20 taotlejale esitatud tulemustes märgiti seepärast, et nii ekspordihinna kui ka normaalväärtuse kindlaksmääramisel võeti arvesse makstud või makstavat käibemaksu. Taotleja väitis, et selline lähenemisviis ei ole vastuvõetav, sest normaalväärtus suureneb rohkem, kui käibemaksu summa võrra, mis oleks tulnud ekspordihinnast maha arvata.

(38)

Seoses selle väitega tuleb märkida, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ekspordimüügi eest tasutud käibemaksu ei tagastatud. Seepärast ei olnud vaja ei ekspordi- ega ka normaalhinda käibemaksu suhtes kohandada. Lisaks on kasutatud meetod neutraalne. Sellel on samasugune mõju nagu äriühingu toodete müügil ühendusse või tehingu puhul ekspordihinnaga, mis ei ole dumpinghind. Teisisõnu, isegi kui käibemaksu arvessevõtmine nii ekspordi- kui ka normaalhinna puhul suurendab nende vahet, oleks dumpinguta müügihinna puhul tulemus samasugune.

2.6. Dumpingumarginaal

(39)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas, et dumpingut ei ole.

3. MUUTUNUD TINGIMUSTE PÜSIV ISELOOM

(40)	Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(41)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et esialgse määruse kohase uurimisperioodi lõpus müüs taotleja magneesiumoksiidtelliseid piiratud koguses, mistõttu see äriühing ei osalenud esialgses uurimises ja tema suhtes kohaldati seepärast jääktollimaksu 39,9 %. Seejärel ostis esialgse uurimise ajal eksisteerinud äriühingu ära Vesuvius Group ning seetõttu muutus äriühingu struktuur.

(42)

Käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus tegi taotleja igakülgselt koostööd ning kogutud ja kontrollitud andmed võimaldasid määrata kindlaks dumpingumarginaali, lähtudes äriühingu individuaalsetest ekspordihindadest toodete eksportimisel ühendusse. Arvutustest selgus, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole enam õigustatud.

(43)

Uurimise käigus saadud ja kontrollitud tõendid osutasid samuti, et taotleja struktuuris toimunud muutusi tuleb pidada püsivateks. Uurimise käigus ei selgunud ühtegi põhjust, mis võimaldaks väita vastupidist. Leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev vahepealne läbivaatamine, ei muutu lähitulevikus sellisel viisil, mis võiks mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Seetõttu peetakse muutunud asjaolusid püsivaks.

4. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(44)	Läbivaatamise tulemusi arvestades peetakse otstarbekaks muuta taotluse esitaja vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu ja kehtestada selle määraks 0 %.

(45)	Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada määruse (EÜ) nr 1659/2005 muutmist, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Märkusi võeti arvesse, kui need olid asjakohased,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse tabelit määruse (EÜ) nr 1659/2005 artikli 1 lõikes 2 ning lisatakse sinna järgmine äriühingut Bayuquan Refractories Co. Ltd käsitlev kirje:

Tootja

Dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

„Bayuquan Refractories Co. Ltd,

Qinglongshan Street, Bayuquan District,

Yingkou 115007, Liaoning Province, PRC

0 %

A960”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. september 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT L 267, 12.10.2005, lk 1.

(3) ELT C 146, 12.6.2008, lk 27.

11.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 240/7

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 826/2009,

7. september 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1659/2005 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1659/2005 (2) (edaspidi „algmäärus”) on kehtestud lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes. Meetmed hõlmavad väärtuselist tollimaksu määra 39,9 %, välja arvatud kuue esialgses määruses selgelt nimetatud äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

2. Läbivaatamise taotlus

(2)

Aastal 2008 esitati komisjonile osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) taotlus vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Üksnes dumpingu uurimist käsitleva taotluse esitas Hiina eksportiv tootja Dashiqiao Sanqiang Refractory Materials Company Limited (edaspidi „taotleja”). Taotleja toodetud toodete suhtes kohaldatakse lõplikku dumpinguvastast tollimaksumäära 27,7 %.

(3)

Taotleja väitis vahepealse läbivaatamise taotluses, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning need muutused on püsivad. Taotleja väitis, et tema omamaiste hindade ja tootmiskulude võrdlus ühendusse suunatud ekspordi hindadega näitab, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt väiksem kui praegu kehtiva meetmega kehtestatud tase. Seega väitis taotleja, et dumpingu korvamiseks ei ole enam vaja jätkata meetme rakendamist praegusel tasemel. Eelkõige esitas taotleja esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et turumajanduslikuks kohtlemiseks vajalikud tingimused on täidetud.

3. Algatamine

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning otsustas algatada kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 vahepealse läbivaatamise, mis piirdub dumpingu kontrollimisega taotleja puhul. Komisjon avaldas algatamisteate 12. juunil 2008Euroopa Liidu Teatajas (3) ja alustas uurimist.

4. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(5)

Vahepealses läbivaatamises uuritav toode on sama kui esialgses määruses, s.o Hiinast pärit keemiliselt seotud põletamata magneesiumoksiidtellised, mille magneesiumoksiidi komponent sisaldab vähemalt 80 % magneesiumoksiidi ning mis võivad, kuid ei pruugi sisaldada magnesiiti (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 6815 91 00, ex 6815 99 10 ja ex 6815 99 90 (TARICi koodid 6815910010, 6815991020 ja 6815999020) alla.

(6)	Hiina omamaisel turul toodetud ja müüdud ning ühendusse eksporditud tootel ning USAs toodetud ja müüdud tootel on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ja kasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et tegemist on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguse tootega.

5. Asjaomased isikud

(7)

Komisjon teatas ametlikult ühenduse tootmisharule, taotlejale ja eksportiva riigi ametiasutustele vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(8)

Turumajandusliku kohtlemise taotlemise vorm ja küsimustik saadeti taotlejale ja temaga seotud äriühingutele, kes kõik vastasid ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta oma analüüside jaoks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes:

Hiina

—	Dashiqiao Sanqiang Refractory Materials Co. Limited (taotleja), Dashiqiao, Liaoning Province

Itaalia

—	Duferco Commerciale S.p.A., Genova

Prantsusmaa

—	Duferco, Aubervilliers

Šveits

—	Duferco SA, Lugano

6. Uurimisperiood

(9)	Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

B. UURIMISTULEMUSED

1. Turumajanduslik kohtlemine

(10)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes täidavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud tingimused, st kes tõestatult valmistavad ja müüvad samasugust toodet turumajanduse tingimustes. Need tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

—	majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta ning kulud peegeldavad turuväärtusi;

—	äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

—	varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

—	pankroti- ja asjaõigusseadused tagavad stabiilsuse ja õiguskindluse;

—	valuutavahetuskursse arvestatakse turukursside alusel.

(11)	Taotleja esitas turumajandusliku kohtlemise taotluse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja esitas nõuetekohaselt täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Seejärel kontrolliti esitatud teavet ja andmeid kohapeal.

(12)

Uurimise käigus leiti, et taotleja täidab kõik viis turumajandusliku kohtlemise tingimust. Leiti, et taotleja tegi uurimisperioodil oma majanduslikud otsused ilma riigi sekkumiseta või mitteturumajanduslike tingimustega seotud moonutusteta. Taotleja kohta kehtivad Hiina pankroti- ja asjaõigusseadused ja talle ei tehta mööndusi. Äriühingul on üks raamatupidamisdokumentide kogum ja raamatupidamissüsteem ning leiti, et tema tegevus on kooskõlas üldiste rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Leiti, et kulud ja hinnad peegeldavad turuväärtusi ja et valuutavahetuskursse arvestatakse turukursside alusel.

(13)	Eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal saab taotlejale võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(14)	Ühenduse tootmisharule, taotlejale ja eksportiva riigi ametiasutustele anti võimalus esitada märkusi turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate järelduste kohta. Taotleja ja ühenduse tootmisharu esitasid seejärel oma märkused.

(15)

Ühenduse tootmisharu väitis, et taotleja ei täida esimest tingimust, sest mitmesuguste ekspordipiirangute tõttu, mille Hiina valitsus on kehtestanud vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatava peamise tooraine suhtes, olid tooraine hinnad omamaisel turul moonutatud. Seega saavad Hiina magneesiumoksiidtelliste tootjad hankida toorainet parematel tingimustel kui nende teistest riikidest pärit konkurendid.

(16)

Selle väite kontrollimiseks uuriti hindu, millega taotleja ostis peamist toorainet (näiteks magneesiumoksiidi), ja ühenduse tootmisharu esitatud Hiinast pärit magneesiumoksiidi avalikult noteeritud hinda (allikas: Price Watch/Industrial minerals). Võrdlus näitas, et uurimisperioodil esinenud hinnaerinevusi ei saanud pidada oluliseks. Lisaks oli uurimise käigus võimalik kontrollida, et taotlejal oli vaba voli osta magneesiumi eri tarnijatelt ning riik ei sekkunud hinnaläbirääkimistesse. Seega ilmnes, et tooraine hinnaga seotud moonutused ei avaldanud uurimisperioodil kõnealusele äriühingule märkimisväärset mõju.

(17)	Lähtuvalt eespool toodud põhjendustest ja järeldustest kinnitatakse, et taotleja suhtes tuleks kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

2. Normaalväärtus

(18)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks kindlaks, kas taotleja samasuguse toote omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt on omamaine müük tüüpiline siis, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse suunatud vastava eksportmüügi kogumahust. Leiti, et taotleja müüs omamaisel turul tüüpilistes kogustes.

(19)	Seejärel tehti kindlaks need omamaisel turul müüdud samasuguse toote liigid, mis olid identsed ja vahetult võrreldavad ühendusse ekspordiks müüdud liikidega.

(20)

Iga tooteliigi puhul, mida taotleja müüs omamaisel turul ja mis leiti olevat ühendusse ekspordiks müüdava tooteliigiga vahetult võrreldavad, tehti algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamisel kindlaks, kas omamaine müük oli toimunud tüüpilises koguses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht oli uurimisperioodil vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(21)

Algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt kontrolliti ka seda, kas iga tooteliigi omamaine müük oli toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi uurimisperioodi jooksul sõltumatutele klientidele omamaisel turul kasumlikult.

(22)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus ühiku tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati kõnealuse tooteliigi kõigi uurimisperioodi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(23)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 %, või kui kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi uurimisperioodil toimunud ainult tulutoova müügi kaalutud keskmisega hinnaga.

(24)

Kui taotleja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, tuli kohaldada teistsugust meetodit. Sellisel juhul kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust. Normaalväärtus arvutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et eksporditud liikide tootmiskuludele liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 põhines müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali osakaal samasuguse toote müügi-, üld- ja halduskulude keskmisel ning samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud taotleja müügi kasumimarginaalil.

3. Ekspordihind

(25)

Kuna eksportmüük ühendusse toimus kas ühenduses või Šveitsis asuvate taotlejaga seotud äriühingute kaudu, arvutati tehasest hankimise tasandi ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted müüdi esimest korda edasi ühenduse sõltumatule ostjale ja mida oli kohandatud, võttes arvesse nii impordi ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kõiki kulusid kui ka mõistlikke müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumimarginaali. Kõnealusel juhul lähtuti seotud importijate müügi-, üld- ja halduskuludest.

(26)	Kuna puudusid andmed sõltumatute hankijate kohta ning kuna käesolev vahepealne läbivaatamine piirdus ühe äriühinguga seotud dumpingu uurimisega, võeti importija mõistliku kasumimarginaali aluseks esialgses uurimises koostööd teinud sõltumatu importija kasum.

(27)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et ühe tema seotud eksportija ekspordihinna arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude suhtarv ei vastanud tegelikule olukorrale, kuna see arvutati suhtena kogukäibesse ilma, et arvesse oleks võetud asjaolu, et suurem osa kõnealuse äriühingu müügist toimus vahendustegevuse alusel ja et käibes näidati ainult vahendustasusid.

(28)

Seoses selle väitega uuris komisjon uuesti tõendeid, mis olid kogutud kõnealuse seotud importija valdustesse tehtud kontrollkäigu ajal. Nende andmete põhjal leiti, et taotleja väide on põhjendatud, ja kõnealuse seotud importija kaudu toimunud ekspordi arvestusliku hinna arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude suhe vaadati läbi. Kõnealune läbivaadatud müügi-, üld- ja halduskulude suhe leiti olevat kooskõlas ka teiste seotud importijate kohta tehtud järeldustega.

4. Võrdlus

(29)

Keskmist normaalväärtust ja keskmist ekspordihinda võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul tehasehindade tasandil, samal kaubandustasandil ja samal kaudse maksustamise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja krediidikulusid ning tegelikke tasutud dumpinguvastaseid tollimakse.

(30)

Uurimise käigus selgus, et eksportmüügi eest tasutud käibemaksu ei tagastatud (isegi mitte osaliselt, nagu oli tehtud esialgses uurimises). Taotlejale algmääruse artikli 20 kohaselt avalikustatud teabes on seepärast märgitud, et nii ekspordihind kui ka normaalväärtus arvutatakse vastavalt makstud või makstavale käibemaksule. Taotleja väidab, et kõnealune lähenemisviis ei ole seaduslik. Selle väite kohta võib märkida järgmist.

(31)

Seoses väitega, et esialgses uurimises kasutati muud metoodikat (s.o käibemaks arvati maha nii normaalväärtusest kui ka ekspordihinnast), tuleb märkida, et läbivaatamise uurimisperioodil ja esialgse uurimise ajal ei kehtinud samad tingimused. Kui esialgse uurimise ajal käibemaks osaliselt tagastati (nagu on märgitud eespool), millest tulenevalt oli vaja kohandamist vastavalt artikli 2 lõikele 10, siis läbivaatamise uurimisperioodil ekspordimüügilt makstud käibemaksu ei tagastatud. Seepärast ei olnud vaja ei ekspordihinda ega ka normaalväärtust käibemaksu suhtes kohandada. Isegi kui seda saaks pidada meetodi muutmiseks, on see õigustatud vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9, sest tingimused on muutunud.

(32)

Taotleja märkis veel, et käesolevas läbivaatamises kasutatud meetod suurendaks kunstlikult dumpingumarginaali. Kõnealuse väitega ei saa nõustuda. Kasutatud meetod on neutraalne. Sellel on samasugune mõju nagu siis, kui äriühing müüb ühendusse teatavaid tooteid või teeb ühendusega teatavaid tehinguid ekspordihinnaga, mis ei ole dumpinguhind. Teisisõnu, isegi kui käibemaksu lisamine võrrandi mõlemale poolele suurendab kahe näitaja erinevust, oleks dumpinguta müügihinna puhul tulemus samasugune.

5. Dumpingumarginaal

(33)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(34)	Taotleja dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, oli 14,4 %.

C. MUUTUNUD ASJAOLUDE PÜSIVUS

(35)	Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt kontrolliti, kas kindlaks tehtud muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(36)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et esialgses uurimises ei võimaldatud taotlejale turumajanduslikku kohtlemist, sest tema raamatupidamine ei olnud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Talle võimaldati siiski individuaalset kohtlemist.

(37)

8. detsembril 2006 sai taotlejast pärast esialgset uurimist Hiina ja välisriigi ühisettevõte, millest Duferco kontsern välisaktsionärina omab 25 %. Praeguse uurimise käigus selgus, et kõnealune ühinemine tõi kaasa olulised muudatused taotleja juhtimis- ja raamatupidamistavades. Taotleja sai tõesti Duferco kontsernilt juhtimisarvestuse- ja finantskontrollialast oskusteavet ja toetust ning temast sai osa Duferco kontserni rahvusvahelisest müügivõrgust. Uurimise ajal kogutud ja kontrollitud tõendid näitavad ka, et kõnealused muutused taotleja ettevõttestruktuuris on püsivat laadi.

(38)

Vastupidiselt esialgsele uurimisele, milles võeti normaalväärtuse aluseks võrdlusriigilt saadud andmed, näitasid praeguse läbivaatamise käigus kogutud ja kontrollitud andmed, et taotlejale saab võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, ja sellest tulenevalt võeti dumpingu arvutuste aluseks tema enda andmed. Kõnealuste arvutuste tulemus näitab, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam põhjendatud.

(39)	Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev uurimine, ei muutu lähemas tulevikus sellisel viisil, mis võiks mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Seetõttu peetakse neid muutusi püsivaks.

D. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(40)	Arvestades uurimise tulemusi, leitakse, et on asjakohane muuta taotleja vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks 14,4 protsendile.

(41)	Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada määruse (EÜ) nr 1659/2005 muutmist, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Märkusi võeti arvesse, kui need olid asjakohased,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1659/2005 artikli 1 lõikes 2 muudetakse tabelit äriühingu Dashiqiao Sanqiang Refractory Materials Co. Ltd. osas järgmiselt:

Tootja	Dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
„Dashiqiao Sanqiang Refractory Materials Co. Ltd., Biangan Village, Nanlou Economic Development Zone, Dashiqiao City, Liaoning Province, 115100, Hiina	14,4 %	A638”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 7. september 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT L 267, 12.10.2005, lk 1.

(3) ELT C 146, 12.6.2008, lk 30.

11.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 240/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 828/2009,

10. september 2009,

milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad tariifirubriiki 1701 kuuluvate suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks sooduslepingute alusel turustusaastatel 2009/2010 – 2014/2015

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 156 koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 5,

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 1100/2006 ja (EÜ) nr 964/2007, (3) eriti selle artikli 11 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 7 lõike 1 kohaselt kaotatakse tariifirubriigi 1701 toodetele kehtestatud imporditollimaksud kõnealuse määruse I lisas loetletud piirkondade ja riikide jaoks alates 1. oktoobrist 2009. Kui import saavutab määruse (EÜ) nr 1528/2007 artiklis 9 kindlaksmääratud künnise kahekordse määra, võib kõnealuse sooduskohtlemise siiski peatada selliste kõnealuse määruse I lisas loetletud piirkondade ja riikide puhul, mis on muud kui määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisas loetletud vähimarenenud riigid. Artikli 9 lõike 2 kohaselt tuleks kindlaks määrata piirkondlik kaitsekünnis.

(2)

Määruse (EÜ) nr 732/2008 artikli 11 lõike 3 kohaselt peatatakse rubriigi 1701 toodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku maksumäärad alates 1. oktoobrist 2009 täies ulatuses selliste riikide jaoks, mis kõnealuse määruse I lisa kohaselt saavad kasu vähimarenenud riikide suhtes kohaldatavast erikorrast.

(3)	Määruse (EÜ) nr 732/2008 artikli 11 lõike 6 kohaselt on ajavahemikul 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2015 tariifirubriigi 1701 toodete importimiseks vaja impordilitsentsi.

(4)

Litsentsimiskorra lihtsustamiseks peaks iga viitenumber olema seotud ühe käesoleva määruse I lisas loetletud riigiga. Pettusel põhinevate taotluste vältimiseks piirdub kõnealune loetelu nende riikidega, mis on määratletud praeguste või potentsiaalsete suhkru eksportijatena Euroopa Liitu. Iga käesoleva määruse I lisas praegu loetlemata, kuid määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisas või määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisas loetletud riigi võib lisada käesoleva määruse I lisasse. Sellepärast tuleb sellisel riigil esitada komisjonile taotlus käesoleva määruse I lisa loetelusse lisamise kohta.

(5)

Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, tuleks käesoleva määruse alusel välja antud impordilitsentside suhtes kohaldada komisjoni 23. aprill 2008. aasta määrust (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (4).

(6)	Kõikide ettevõtjate ühtse ja õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul võib litsentsitaotlusi esitada ja litsentse välja anda.

(7)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (5) artikli 5 kohaselt esitavad ettevõtjad liikmesriikides, kus nad on käibemaksukohustuslastena registreeritud, tõendi selle kohta, et nad on suhkruga kaubelnud teatava ajavahemiku jooksul. Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 952/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta) (6) artikli 7 kohaselt tunnustatud ettevõtjad peaksid siiski saama soodussuhkruga kauplemises osaleda.

(8)	Rafineerimise eesmärgil suhkru importimise suhtes peavad liikmesriigid kohaldama järelevalve erimenetlust. Seepärast peaksid ettevõtjad juba impordilitsentsi taotluses täpsustama, kas imporditavat suhkrut kavatsetakse rafineerida või mitte.

(9)

Impordilitsentsidega spekuleerimise või kauplemise vältimiseks ning selle tagamiseks, et taotlejal on kaubanduskontaktid eksportiva kolmanda riigiga, peaks impordilitsentsi taotlustele olema lisatud eksportiva kolmanda riigi pädeva asutuse välja antud ekspordidokument koguse kohta, mis vastab impordilitsentsi taotluses märgitud kogusele.

(10)	Määruse (EÜ) nr 732/2008 artikli 11 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 8 kohaselt kohustub importija ostma CN-koodi 1701 alla kuuluvaid tooteid hinnaga, mis ei ole madalam kui 90 % määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 8 lõike 1 punktis c sätestatud võrdlushinnast (vastavalt CIF-hinnale).

(11)

Kui impordilitsentsi taotlustest tulenevad kogused ületavad määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 9 lõike 1 punktis a kindlaksmääratud koguseid, tuleks liikmesriikide litsentside väljaandmise suhtes kohaldada jaotuskoefitsienti, mille komisjon määrab kindlaks sarnaselt määruses (EÜ) nr 1301/2006 sätestatule. Määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 9 lõike 2 kohaselt arvutatakse kõnealune koefitsient piirkondlikul tasandil.

(12)

Määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 9 lõike 2 kohaselt suurendatakse määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 9 lõikes 1 kindlaksmääratud koguste ületamise võimalust. Seepärast peaks komisjon esitama aruande suhkru kaitsemehhanismi kohaldamise kohta üleminekuajal ning vajaduse korral tegema asjakohased ettepanekud. Kõnealune aruanne peaks hõlmama käesoleva määruse kohaldamise esimese turustusaasta impordivoogude ülevaadet, tulevase kaubandusarengu analüüsi, koguste ületamise iga võimaliku ohu hinnangut ning hõlmatud koguseid.

(13)	Suhkru kaitsemehhanismi haldamise künnised üleminekuajal põhinevad konkreetse turustusaasta impordil. Seepärast peaksid impordilitsentsid kehtima 1. oktoobrist 30. septembrini.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 8 kohaselt saavad imporditollimaksude kaotamisest kasu need importijad, kes maksavad hinna, mis ei ole madalam kui 90 % võrdlushinnast (vastavalt CIF-hinnale). Rahvusvahelises kaubanduses kaasneb selliste lepingutega importija kohustus täielikult vastutada suhkru eest laadimiskuupäevast alates. Litsentside puhul, mis kehtivad 30. septembrini ja mille kohaselt laaditi suhkrut kuni 15. septembrini, võib logistikaahelas esinenud väiksemate viivituste (muud kui vääramatu jõu) tõttu toimuda füüsiline import pärast 30. septembrit. Täieliku imporditollimaksu (419 eurot tonni kohta) maksmise ohu ja tagatisest ilmajäämise vältimiseks peaks importijatel olema võimalus importida kõnealune hiljemalt turustusaasta 15. septembriks laaditud suhkur kõnealuseks turustusaastaks välja antud impordilitsentsi alusel. Seepärast peaksid liikmesriigid pikendama impordilitsentside kehtivusaega, kui importijad esitavad tõendid selle kohta, et suhkur on laaditud hiljemalt 15. septembril.

(15)

Eristus „rafineerimiseks ettenähtud suhkur” ja „suhkur, mis ei ole rafineerimiseks ette nähtud” ei ole seotud määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisa II osa punktides 1 ja 2 määratletud valge ja toorsuhkru eristusega. Seepärast tuleks kindlaks määrata impordilitsentsi iga rühma alla kuuluvad impordiks kinnitatud CN-koodid.

(16)	Lepingute usaldusväärseks haldamiseks peaks komisjon saama vajaliku teabe õigeaegselt.

(17)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 153 lõike 3 kohaselt on iga turustusaasta kolme esimese kuu jooksul ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 153 lõikes 1 osutatud piirangu ulatuses impordilitsentside väljaandmine piiratud täiskoormusega rafineerimistehastega. Kõnealuse ajavahemiku jooksul saaksid üksnes täiskoormusega rafineerimistehased taotleda rafineerimiseks ette nähtud suhkru impordilitsentse. Sellised litsentsid kehtivad ainult selle turustusaasta lõpuni, mille jaoks need on välja antud.

(18)	Liikmesriigid peaksid suhkru rafineerimise kohustust kontrollima. Kui impordilitsentsi algne valdaja ei ole võimeline tõendeid esitama, tuleks määrata rahaline karistus.

(19)	Tunnustatud ettevõtja kogu rafineeritud suhkur peaks põhinema rafineerimiseks ette nähtud suhkru impordilitsentsil. Koguste eest, mille kohta selliseid tõendeid ei esitata, tuleks määrata rahaline karistus.

(20)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad tariifirubriiki 1701 kuuluvate toodete impordi jaoks turustusaastatel 2009/2010 – 2014/2015:

a)	määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 9 lõige 1;

b)	määruse (EÜ) nr 732/2008 artikli 11 lõige 4.

2. Impordi suhtes kolmandatest riikidest, mis on määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisas loetletud vähimarenenud riigid, kuuludes kas Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma (AKV riigid) või mitte (AKV välised riigid), kohaldatakse tollimaksu- ja kvoodivabastust ning sellel peavad olema viitenumbrid käesoleva määruse I lisa I osa kohaselt.

3. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest, mis on muud kui määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisas loetletud vähimarenenud riigid, toimuva impordi suhtes kohaldatakse tollimaksuvabastust, kui määruse (EÜ) nr 1528/2007 artiklis 9 osutatud sätete kohasest suhkru kaitsemehhanismist üleminekuajal ei tulene teisiti, ning selle puhul kasutatakse käesoleva määruse I lisa II osa kohaseid viitenumbreid.

Määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 9 lõike 2 kohaselt on käesoleva määruse I lisa II osas kehtestatud piirkondlik kaitsekünnis igaks turustusaastaks.

4. Määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisas või määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisas iga nimetatud riigi võib lisada käesoleva määruse I lisasse. Sellepärast tuleb sellisel riigil esitada komisjonile taotlus käesoleva määruse I lisa loetelusse lisamise kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tel quel-mass”– suhkru mass töötlemata kujul;

b) „rafineerimine”– toorsuhkru töötlemine valgeks suhkruks, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisa II osa punktides 1 ja 2, samuti valge pakendamata suhkru igasugune samaväärne töötlemine.

II PEATÜKK

IMPORDILITSENTSID

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 376/2008 kohaldatavus

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 376/2008.

Artikkel 4

Impordilitsentsi taotlused ja impordilitsentsid

1. Impordilitsentsi taotlused esitatakse iga nädala esmaspäevast reedeni alates septembri teisest esmaspäevast enne seda turustusaastat, milleks neid taotletakse.

Taotlusi ei saa esitada ajavahemikul reede, 11. detsember 2009 kl 13 (Brüsseli aja järgi) kuni reede, 1. jaanuar 2010 kl 13 (Brüsseli aja järgi).

2. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 artiklit 5 kohaldatakse mutatis mutandis. Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 7 kohaselt tunnustatud ettevõtjatelt ei ole siiski vaja nõuda kõnealuse artikliga ettenähtud tõendite esitamist.

3. Impordilitsentsi taotlustes ja impordilitsentsides on märgitud järgmised kanded:

a)	lahtrisse 8: päritolumaa (üks käesoleva määruse I lisas loetletud riikidest). Sõna „jah” märgitakse ristiga;

b)	lahtrisse 16: üks kaheksakohaline CN-kood;

c)	lahtritesse 17 ja 18: suhkru kogus valge suhkru ekvivalendina;

lahtrisse 20:

i)	„rafineerimiseks ette nähtud suhkur” või „suhkur, mis ei ole rafineerimiseks ette nähtud”;

ii)	vähemalt üks V lisa A osas loetletud kannetest;

iii)	asjaomane turustusaasta, milleks litsentsi taotletakse;

e)	lahtrisse 24: vähemalt üks V lisa B osas loetletud kannetest.

4. Impordilitsentsi taotlustele lisatakse:

a)	tõend selle kohta, et taotleja on esitanud tagatise suurusega 20 eurot tonni kohta litsentsi lahtris 17 osutatud suhkrukoguse ulatuses;

b)	eksportiva kolmanda riigi pädeva asutuse välja antud ekspordilitsentsi originaalid vastavalt III lisas esitatud näidisele koguse kohta, mis vastab impordilitsentsi taotluses märgitud kogusele;

c)	rafineerimiseks ette nähtud suhkru puhul taotleja kinnitus selle kohta, et ta tagab asjaomaste suhkrukoguste rafineerimise enne impordilitsentsi kehtivuse lõppemisele järgneva kolmanda kuu lõppu;

turustusaastateks 2009/2010, 2010/2011, 2011/2012 taotleja lubadus osta suhkrut hinnaga, mis ei ole madalam kui 90 % määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 8 punktis c asjaomaseks turustusaastaks sätestatud võrdlushinnast (vastavalt CIF-hinnale) ning tehinguga seotud siduv dokument, millele on alla kirjutanud nii ostja kui ka tarnija.

Punktis b osutatud ekspordilitsentsid võib asendada eksportiva kolmanda riigi pädeva asutuse välja antud tõestatud koopiatega päritolutõendist, mis on määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikliga 14 ette nähtud kõnealuse määruse I lisas loetletud riikide jaoks või komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (7) artiklite 67–97 kohaselt riikide jaoks, mis ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisas, kuid on loetletud määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisas.

5. Liikmesriigi pädev asutus peab säilitama lõike 4 punktis b osutatud ekspordilitsentside originaalid või lõike 4 teises lõigus osutatud tõestatud koopiad.

6. Kui leitakse, et dokument, mille taotleja esitab lõike 4 kohaselt, sisaldab valeandmeid ja kui sellised andmed on määravad sooduskorra alusel toimuva impordi litsentside jaotamisel, välistavad liikmesriigi pädevad asutused taotleja käesoleva ja järgmise turustusaasta jaoks litsentside taotlemise süsteemis, välja arvatud juhul, kui taotleja pädevale asutusele usutavalt tõendab, et selline olukord ei tekkinud tema raske hooletuse tõttu või et see tekkis vääramatu jõu või ilmse vea tõttu.

Artikkel 5

Suhkru kaitsemehhanism üleminekuajal

1. Kui üldkogus, mis tuleneb vastavalt viitenumbritele 09.4231 – 09.4247 esitatud litsentsitaotlustest, ületab 3,5 miljonit tonni ning üldkogus, mis tuleneb vastavalt viitenumbritele 09.4241 – 09.4247 esitatud litsentsitaotlustest, ületab II lisas osutatud asjaomaseks turustusaastaks ette nähtud koguse, määrab komisjon viitenumbrite 09.4241 – 09.4247 kohta kindlaks jaotuskoefitsiendi, mida liikmesriigid kohaldavad koguste suhtes, mis on hõlmatud iga taotlusega nende viitenumbrite kohta.

Jaotuskoefitsient viitenumbri kohta arvutatakse proportsionaalselt kõnealuse viitenumbri piirkondliku kaitsekünnise raames saadaoleva koguse ja asjaomase turustusaasta kohta.

Kui pärast jaotuskoefitsientide kohaldamist iganädalaste taotluste suhtes on vastavalt viitenumbritele 09.4231 – 09.4247 esitatud litsentsitaotlustest tulenev kogus väiksem kui 3,5 miljonit tonni või kui kogus, mis tuleneb vastavalt viitenumbritele 09.4241 – 09.4247 esitatud litsentsitaotlustest, on väiksem II lisas osutatud asjaomaseks turustussaastaks ette nähtud kogusest, siis jaotatakse viitenumbrite 09.4241 – 09.4247 vaheline suurem vahekogus jaotuskoefitsiendiga, mis on väiksem kui 100 %, proportsionaalselt kõnealuse viitenumbri kohta eraldatud iganädalase koguse suhtes. Kõnealuste viitenumbrite kohta arvutatakse jaotuskoefitsient uuesti vastavat suurenenud jaotuskogust arvesse võttes.

Jaotuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatav algoritm on sätestatud IV lisas.

2. Kui jaotuskoefitsiendid on lõike 1 kohaselt kindlaks määratud, peatab komisjon litsentside esitamise kuni turustusaasta lõpuni nende viitenumbrite kohta, mille puhul piirkondlik kaitsekünnis on saavutatud. Komisjon tühistab aga peatamise ja võimaldab taotlusi uuesti esitada, kui kogused on artikli 9 lõikes 3 osutatud teatiste kohaselt taas kättesaadavad.

3. Komisjon esitab enne 31. märtsi 2013 aruande suhkru kaitsemehhanismi toimimise kohta üleminekuajal ning teeb vajaduse korral asjakohased ettepanekud. Aruandes arvestatakse käesoleva määruse I lisas osutatud suhkrukaubavoogusid kolmandatest riikidest.

Artikkel 6

Impordilitsentside väljaandmine

1. Hiljemalt iga nädala neljapäeval või reedel annavad liikmesriigid välja litsentsid eelmisel nädalal esitatud ja artikli 9 lõike 1 kohaselt teatatud taotluste kohta, võttes olenevalt asjaoludest arvesse komisjoni poolt artikli 5 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud jaotuskoefitsienti.

Impordilitsentse ei anta välja teatamata jäänud koguste suhtes.

2. Litsentsid kehtivad nende väljaandmise kuupäevast või selle turustusaasta 1. oktoobrist, mille kohta need on välja antud, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Litsentsid kehtivad kuni nende kehtivuse alguskuupäevale järgneva kolmanda kuu lõpuni, kuid mitte kauem kui selle turustusaasta, mille kohta need on välja antud, 30. septembrini.

Artikkel 7

Impordilitsentside kehtivusaja pikendamine

Impordilitsentsi kehtivusaja lõppedes turustusaasta 30. septembril pikendab litsentsi välja andva liikmesriigi pädev asutus impordilitsentsiomaniku taotlusel impordilitsentsi kehtivusaega 31. oktoobrini, kui litsentsiomanik esitab tõendid (nt veokirja), mille alusel kõnealuse litsentsi välja andva liikmesriigi pädeval asutusel on võimalik veenduda, et suhkur laaditi hiljemalt asjaomase turustusaasta 15. septembril. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile hiljemalt litsentsi kehtivusaja pikendamisele järgneva nädala esimesel tööpäeval.

Artikkel 8

Vabasse ringlusse lubamine

Impordilitsentse, mille lahtris 20 on kanne „rafineerimiseks ette nähtud suhkur”, võib kasutada CN-koodide 1701 11 10, 1701 91 00, 1701 99 10 või 1701 99 90 alla kuuluvate toodete impordiks.

Impordilitsentse, mille lahtris 20 on kanne „suhkur, mis ei ole rafineerimiseks ette nähtud”, võib kasutada CN-koodide 1701 11 90, 1701 91 00, 1701 99 10 või 1701 99 90 alla kuuluvate toodete impordiks.

Artikkel 9

Komisjoni teavitamine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile reede kl 13 (Brüsseli aja järgi) ja järgneva esmaspäeva kl 18 (Brüsseli aja järgi) vahel suhkrukogustest, sealhulgas tühiteatised, mille kohta on esitatud impordilitsentsi taotlused vastavalt artiklile 4.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile reede kl 13 (Brüsseli aja järgi) ja järgneva esmaspäeva kl 18 (Brüsseli aja järgi) vahel suhkrukogustest, sealhulgas tühiteatised, mille kohta alates eelmisest neljapäevast on välja antud impordilitsentsid vastavalt artiklile 6.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile reede kl 13 (Brüsseli aja järgi) ja järgneva esmaspäeva kl 18 (Brüsseli aja järgi) vahel sellistest impordilitsentside kohastest kogustest, sealhulgas tühiteatised, mis on jäänud kasutamata või on kasutatud vaid osaliselt ning mis vastavad impordilitsentside tagaküljele märgitud koguste ja nende koguste, mille jaoks litsentsid on välja antud, vahelisele erinevusele.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kogused liigitatakse viitenumbri, päritolumaa, kaheksakohalise CN-koodi, asjaomase turustusaasta ja selle kaupa, kas suhkur on või ei ole rafineerimiseks ette nähtud. Kogused väljendatakse valge suhkru ekvivalendina kilogrammides.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne 1. märtsi eelmise turustusaasta kohta kogused, mis tegelikult rafineeriti, liigitatuna viitenumbri ja päritolumaa kaupa ning väljendatuna tel quel-massi ja valge suhkru ekvivalendina.

6. Teatised tuleb edastada elektrooniliselt vastavalt komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidistele ja meetoditele.

7. Liikmesriigid edastavad andmed vabasse ringlusse lubatud toodete koguste kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 308d.

III PEATÜKK

TRADITSIOONILISED TARNEVAJADUSED

Artikkel 10

Täiskoormusega rafineerimistehaste tingimused

1. Üksnes täiskoormusega rafineerimistehased võivad taotleda rafineerimiseks ette nähtud suhkru impordilitsentse, mille kehtivusaeg algab iga turustusaasta esimese kolme kuu jooksul. Erandina artikli 6 lõike 2 teisest lõigust kehtivad sellised litsentsid kuni selle turustusaasta lõpuni, mille jaoks need on välja antud.

2. Kui enne iga turustusaasta 1. jaanuari on esitatud kõnealuseks turustusaastaks rafineerimiseks ette nähtud suhkru impordilitsentside taotlusi määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 153 lõikes 1 osutatud üldkogustega võrdselt või rohkem, teatab komisjon liikmesriikidele, et impordi traditsiooniline tarnevajadus ühenduse tasemel on kaetud.

Alates kõnealuse teate saamise kuupäevast ei kohaldata lõiget 1 asjaomase turustusaasta suhtes.

Artikkel 11

Rafineerimise tõendamine ja rahalised karistused

1. Iga rafineerimiseks ette nähtud suhkru impordilitsentsi algne omanik esitab litsentsi välja andnud liikmesriigile kuue kuu jooksul pärast asjaomase impordilitsentsi kehtivusaja lõppu asjakohase tõendi artikli 4 lõike 4 punktis c sätestatud ajavahemikul toimunud rafineerimise kohta.

Kui sellist tõendit ei esitata, tasub taotleja enne asjaomasele turustusaastale järgneva aasta 1. juunit 500 eurot iga asjaomase suhkrukoguse tonni kohta, kui tegemist ei ole vääramatust jõust tulenevate erakorraliste põhjustega.

2. Iga määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 57 kohaselt tunnustatud suhkrutootja teatab liikmesriigi pädevale asutusele enne asjaomasele turustusaastale järgneva aasta 1. märtsi suhkrukogused, mis ta asjaomasel turustusaastal rafineeris, täpsustades:

a)	suhkrukogused, mis vastavad rafineerimiseks ette nähtud suhkru impordilitsentsidele;

b)	ühenduses toodetud suhkrukogused, märkides ära suhkru tootnud tunnustatud ettevõtja;

c)	muud suhkrukogused, märkides ära nende päritolu.

Tootjad tasuvad enne asjaomasele turustusaastale järgneva aasta 1. juunit 500 eurot iga esimese lõigu punktis c osutatud koguste suhkrutonni eest, mille kohta nad ei esita liikmesriigile vastuvõetavat rafineerimise toimumist käsitlevat tõendit, kui tegemist ei ole vääramatust jõust tulenevate erakorraliste põhjustega.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTE

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse kuni 30. septembrini 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 10. september 2009

Komisjoni nimel

Komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(3) ELT L 211, 6.8.2008, lk 1.

(4) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

(5) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(6) ELT L 178, 1.7.2006, lk 39.

(7) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

I LISA

VIITENUMBRID

I osa: Vähimarenenud riigid

Rühma tähis

Kolmas riik

Viitenumber

NON-ACP-LDC

Bangladesh

Kambodža

Laos

Nepal

09.4221

ACP-LDC

Benin

Kongo Demokraatlik Vabariik

Etioopia

Madagaskar

Malawi

Mosambiik

Senegal

Sierra Leone

Sudaan

Tansaania

Togo

Sambia

09.4231

II osa: Muud kui vähimarenenud riigid (NON LDC)

Piirkond	Kolmas riik	Viitenumber	Piirkondlik kaitsekünnis 2009/2010 (valge suhkru ekvivalent tonnides)	Piirkondlik kaitsekünnis 2010/2011 (valge suhkru ekvivalent tonnides)	Regional Safeguard Threshold 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015 (valge suhkru ekvivalent tonnides)
Kesk-Aafrika-NON-LDC		09.4241	10 186,1	10 186,1	10 186,1
Lääne-Aafrika-NON-LDC	Côte d’Ivoire	09.4242	10 186,1	10 186,1	10 186,1
SADC-NON-LDC	Svaasimaa	09.4243	166 081,2	174 631,9	192 954,5
EAC-NON-LDC	Kenya	09.4244	12 907,9	13 572,4	14 996,5
ESA-NON-LDC	Mauritius Zimbabwe	09.4245	544 711,6	572 755,9	632 850,9
PACIFIC-NON-LDC	Fidži	09.4246	181 570,5	190 918,6	210 950,3
CARIFORUM-NON-LDC	Barbados Belize Dominikaani Vabariik Guyana Jamaica Trinidad ja Tobago	09.4247	454 356,6	477 749,0	527 875,6

II LISA

2009/2010

(valge suhkru ekvivalent tonnides)

2010/2011

(valge suhkru ekvivalent tonnides)

2011/2012

2012/2013

2013/2014

2014/2015

(valge suhkru ekvivalent tonnides)

1 380 000

1 450 000

1 600 000

III LISA

Artikli 4 lõike 4 punktis b osutatud ekspordilitsentsi näidis

IV LISA

I. Mõisted:

TACPLDC= kumuleeruv nädalane taotluste esitamine AKV-LDC riigid (viitenumber 09.4231)

N= ACP-NON-LDC-riikide viitenumber (09.4241 – 09.4247)

RSTN= piirkondliku kaitsekünnise viitenumber N

WAN= nädalane taotluste esitamine viitenumbri N kohta

CWAN= nädalane taotluste esitamine viitenumbri N kohta viimase teatamiseta

ACN= jaotuskoefitsient viitenumbri N kohta

RESQ= jaotatav järelejäänud kogus pärast ACN kohaldamist

RESQN= järelejäänud kogus viitenumbri N kohta

II. Artikli 5 lõikes 1 osutatud jaotuskoefitsiendi arvutamine

II.1.

Iga N kohta:

ACN = ((RSTN – CWAN)/WAN * 100) %

Kui ACN on negatiivne, siis ACN on kindlaks määratud 0 %

Kui ACN on 100 % või rohkem, siis on ACN kindlaks määratud 100 %

II.2.

Kui

(TACPLDC + Σ ((CWAN + ACN * WAN) kõikide piirkondade kohta RST-ga) on väiksem kui 3,5 miljonit tonni

VÕI

Σ ((CWAN + ACN * WAN) kõikide piirkondade kohta RST-ga) on väiksem kui RST

Siis:

RESQ = maksimum

3,5 miljonit tonni – (TACPDLC + Σ ((CWAN + ACN * WAN) kõikide piirkondade kohta RST-ga))

ning

RST – Σ ((CWAN + ACN * WAN) kõikide piirkondade kohta RST-ga)

Kui ACN on vähem kui 100 %:

RESQN = RESQ * (((1–ACN) * WAN)/(Σ (((1–ACN) * WAN) viitenumbrite kohta, mille puhul ACN < 100 %)))

„uus ACN” = ((„vana ACN”*WAN) + RESQN)/WAN

V LISA

A. Artikli 4 lõike 3 punkti d alapunktis ii osutatud kanded

—	:	bulgaaria keeles	:	Прилагане на Регламент (ЕО) № 828/2009, ВОО/СИП. Референтен номер [вписва се референтен номер в съответствие с приложение I]
—	:	hispaania keeles	:	Aplicación del Reglamento (CE) no 828/2009, TMA/AAE. Número de referencia [el número de referencia se incluirá conforme a lo dispuesto en el anexo I]
—	:	tšehhi keeles	:	Použití nařízení (ES) č. 828/2009, EBA/EPA. Referenční číslo (vloží se referenční číslo v souladu s přílohou I)
—	:	taani keeles	:	Anvendelse af forordning (EF) nr. 828/2009 EBA/EPA. Referencenummer [referencenummer skal indsættes i overensstemmelse med bilag I]
—	:	saksa keeles	:	Anwendung der Verordnung (EG) Nr. 828/2009, EBA/EPA. Referenznummer [Referenznummer gemäß Anhang I einfügen]
—	:	eesti keeles	:	Kohaldatakse määrust (EÜ) nr 828/2009, EBA/EPA. Viitenumber [lisatakse vastavalt I lisale]
—	:	kreeka keeles	:	Εφαρμογή του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 828/2009, EB A/ΕΡΑ. Αύξων αριθμός (να συμπληρώνεται ο αύξων αριθμός σύμφωνα με το παράρτημα Ι)
—	:	inglise keeles	:	Application of Regulation (EC) No 828/2009, EBA/EPA. Reference number [reference number to be inserted in accordance with Annex I]
—	:	prantsuse keeles	:	Application du règlement (CE) no 828/2009, EBA/APE. Numéro de référence (numéro de référence à insérer conformément à l’annexe I)
—	:	itaalia keeles	:	Applicazione del regolamento (CE) n. 828/2009, EBA/APE. Numero di riferimento (inserire in base all’allegato I)
—	:	läti keeles	:	Regulas (EK) Nr. 828/2009 piemērošana, EBA/EPA. Atsauces numurs [jāieraksta atsauces numurs saskaņā ar I pielikumu]
—	:	leedu keeles	:	Taikomas reglamentas (EB) Nr. 828/2009, EBA/EPS. Eilės Nr. (eilės numeris įrašytinas pagal I priedą)
—	:	ungari keeles	:	A(z) 828/2009/EK rendelet alkalmazása, EBA/GPM. Hivatkozási szám [hivatkozási szám az I. melléklet szerint]
—	:	malta keeles	:	Applikazzjoni tar-Regolament (KE) Nru 828/2009, EBA/EPA. Numru ta’ referenza [in-numru ta’ referenza għandu jiddaħħal skont l-Anness I]
—	:	hollandi keeles	:	Toepassing van Verordening (EG) nr. 828/2009, EBA/EPO. Referentienummer [zie bijlage I]
—	:	poola keeles	:	Zastosowanie rozporządzenia (WE) nr 828/2009, EBA/EPA. Numer referencyjny [numer referencyjny należy wstawić zgodnie z załącznikiem I]
—	:	portugali keeles	:	Aplicação do Regulamento (CE) n.o 828/2009, TMA/APE. Número de referência [número de referência a inserir em conformidade com o anexo I]
—	:	rumeenia keeles	:	Aplicarea Regulamentului (CE) nr. 828/2009, EBA/EPA. Număr de referință [a se introduce numărul de referință în conformitate cu anexa I]
—	:	slovaki keeles	:	Uplatňovanie nariadenia (ES) č. 828/2009, EBA/EPA. Referenčné číslo (referenčné číslo sa vloží podľa prílohy I)
—	:	sloveeni keeles	:	Uporaba Uredbe (ES) št. 828/2009, EBA/EPA. Zaporedna številka [vstaviti zaporedno številko v skladu s Prilogo I].
—	:	soome keeles	:	Asetuksen (EY) N:o 828/2009 soveltaminen, kaikki paitsi aseet/talouskumppanuussopimus. Viitenumero [viitenumero lisätään liitteen I mukaisesti]
—	:	rootsi keeles	:	Tillämpning av förordning (EG) nr 828/2009, EBA/EPA. Referensnummer [referensnumret ska anges i enlighet med bilaga I]

B. Artikli 4 lõike 3 punktis e osutatud kanded

—	:	bulgaaria keeles	:	Мито „0“ — Регламент (ЕО) № 828/2009
—	:	hispaania keeles	:	Derecho de aduana «0» — Reglamento (CE) no 828/2009,
—	:	tšehhi keeles	:	Clo „0“ – nařízení (ES) č. 828/2009
—	:	taani keeles	:	Toldsats »0« — Forordning (EF) nr. 828/2009
—	:	saksa keeles	:	Zollsatz „0“ — Verordnung (EG) Nr. 828/2009
—	:	eesti keeles	:	Tollimaks „0” – määrus (EÜ) nr 828/2009
—	:	kreeka keeles	:	Τελωνειακός δασμός «0» — Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 828/2009 της ΕΕ
—	:	inglise keeles	:	Customs duty ‘0’ — Regulation (EC) No 828/2009
—	:	prantsuse keeles	:	Droit de douane «0» — règlement (CE) no 828/2009
—	:	itaalia keeles	:	Dazio doganale nullo — Regolamento (CE) n. 828/2009
—	:	läti keeles	:	Muitas nodoklis ar “0” likmi – Regula (EK) Nr. 828/2009
—	:	leedu keeles	:	Muito mokestis „0“ – Reglamentas (EB) Nr. 828/2009
—	:	ungari keeles	:	„0” vámtétel – 828/2009/EK rendelet
—	:	malta keeles	:	Id-dazju tad-dwana “0” – Ir-Regolament (KE) Nru 828/2009
—	:	hollandi keeles	:	Douanerecht „0” — Verordening (EG) nr. 828/2009
—	:	poola keeles	:	Stawka celna „0” – rozporządzenie (WE) nr 828/2009
—	:	portugali keeles	:	Direito aduaneiro nulo — Regulamento (CE) n.o 828/2009
—	:	rumeenia keeles	:	Taxă vamală „0” – Regulamentul (CE) nr. 828/2009
—	:	slovaki keeles	:	Clo „0“ – nariadenie (ES) č. 828/2009
—	:	sloveeni keeles	:	Carina „0“ – Uredba (ES) št. 828/2009
—	:	soome keeles	:	Tulli ”0” – Asetus (EY) N:o 828/2009
—	:	rootsi keeles	:	Tullsats ”0” – Förordning (EG) nr 828/2009

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.240.est
Euroopa Liidu Teataja		L 240

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 11. september 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 825/2009, 7. september 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1659/2005 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 826/2009, 7. september 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1659/2005 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 827/2009, 10. september 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 828/2009, 10. september 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad tariifirubriiki 1701 kuuluvate suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks sooduslepingute alusel turustusaastatel 2009/2010 – 2014/2015	14
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 829/2009, 9. september 2009, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse kalju-tömppeakala püük Vb, VI ja VII püügipiirkonna ühenduse vetes ning vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla	26
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 830/2009, 9. september 2009, millega Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse sinise molva püük II, IV ja V püügipiirkonna ühenduse vetes ning vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla	28
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2009, 10. september 2009, millega määratakse kindlaks maisi imporditollimaksu vähendamise ülempiir määruses (EÜ) nr 676/2009 osutatud pakkumismenetluse raames	30
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 832/2009, 10. september 2009, millega määratakse kindlaks maisi imporditollimaksu vähendamise ülempiir määruses (EÜ) nr 677/2009 osutatud pakkumismenetluse raames	31

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	37,2
	XS	31,8
	ZZ	34,5
0707 00 05	TR	72,7
0707 00 05	ZZ	72,7
0709 90 70	TR	102,7
0709 90 70	ZZ	102,7
0805 50 10	AR	143,1
	UY	71,8
	ZA	112,5
	ZZ	109,1
0806 10 10	IL	143,8
	TR	102,0
	ZZ	122,9
0808 10 80	AR	124,5
	BR	70,4
	CL	82,3
	NZ	87,5
	US	85,9
	ZA	76,0
	ZZ	87,8
0808 20 50	AR	160,8
	CN	61,6
	TR	87,5
	ZA	74,3
	ZZ	96,1
0809 30	TR	114,0
	US	212,2
	ZZ	163,1
0809 40 05	IL	126,5
	TR	78,6
	ZZ	102,6

Nr	4/DSS
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	RNG/5B67-
Liik	Kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris)
Piirkond	Vb, VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed)
Kuupäev	28.7.2009

Nr	2/DSS
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Kalavaru	BLI/245-
Liik	Sinine molva (Molva dypterygia)
Piirkond	II, IV ja V püügipiirkonna ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla
Kuupäev	8.8.2009

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/700/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. september 2009, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimik, mis on esitatud üksikasjalikuks läbivaatamiseks seoses biksafeeni võimaliku kandmisega nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (teatavaks tehtud numbri K(2009) 6771 all) ( 1 )	32


	(1) EMPs kohaldatav tekst