1.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 229/1

(1)

Inimeste ja loomade tervise kaitse kõrge taseme saavutamine on toidualaste õigusnormide üks põhieesmärke, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (3). Selles määruses on kehtestatud ka põhimõte „talust toidulauale” ning nimetatud sööta toiduahela alguse tundlikuks etapiks. Rahvatervise kaitse kõrge taseme tagamine on käesoleva määruse üks põhieesmärkidest.

(2)

Sööda tootmine on tähtis siht Euroopa põllumajandustoodetele, võttes arvesse, et enamik sööda tootmises kasutatud materjalidest koosneb asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest. Lisaks sellele on sööt äärmiselt oluline viiele miljonile ühenduse loomakasvatajale, kuna sööt on peamine kulutegur.

(3)

Sööt võib esineda söödamaterjalide, segasööda, söödalisandite, eelsegude või ravimsööda kujul. Söödalisandite turustamise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) (4) ning ravimsöötade turustamise eeskirjad nõukogu 26. märtsi 1990. aasta direktiivis 90/167/EMÜ (millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused) (5).

(4)

Ajakohastada tuleb järgmiseid kehtivaid õigusakte söödamaterjali ja segasööda (sealhulgas lemmikloomatoidu) ringluse ja kasutamise kohta: nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/373/EMÜ (segasööda turustamise kohta), (6) nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiiv 93/74/EMÜ (eritoitmiseks mõeldud söötade kohta) (7) (dieetsööt), nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/25/EÜ (mis käsitleb söödatoorainete ringlust ja kasutamist) (8) ning nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ (teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta) (9) (biovalgud), ning asendada need ühe määrusega. Selguse huvides tuleks nõukogu 18. aprilli 1983. aasta direktiiv 83/228/EMÜ (teatavate loomasöötades kasutatavate toodete hindamissuuniste kinnitamise kohta) (10) ning komisjoni 2. mai 1980. aasta direktiiv 80/511/EMÜ (millega lubatakse teatavatel juhtudel turustada segasööta pitseerimata pakendites või mahutites) (11) kehtetuks tunnistada.

(5)

Direktiivi 79/373/EMÜ käesoleva määrusega kehtetuks tunnistamise tõttu tuleks kehtetuks tunnistada ka nõukogu 14. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/113/EÜ (mis käsitleb ensüümide, mikroorganismide ja neid sisaldavate valmististe loomasöötades kasutamist ja turustamist) (12). Samuti, võttes arvesse direktiivi 79/373/EMÜ kehtetuks tunnistamist ning asjaolu, et käesolev määrus sisaldab eeskirju lisandeid sisaldava sööda märgistamiseks, tuleks kehtetuks tunnistada ka nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiivi 70/524/EMÜ (söödalisandite kohta) (13) artikkel 16, mis jäi jõusse pärast määrusega (EÜ) nr 1831/2003 direktiivi 70/524/EMÜ kehtetuks tunnistamist.

(6)

Erinevalt määruses (EÜ) nr 178/2002 esitatud toidu mõistest ei kuulu sööda mõiste alla vesi. Lisaks sellele ei peaks käesolev määrus hõlmama tingimusi söödas kasutatava vee kohta, kuna vett loomade söötmise eesmärgil ei turustata. Sellegipoolest tuleks käesolevat määrust kohaldada veega kasutatava sööda suhtes. Teisest küljest on vee kasutamine söödakäitlemisettevõtetes reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded), (14) milles sätestatakse, et vajaduse korral tuleb alati kasutada puhast vett ohtliku saastumise ärahoidmiseks ning et sööda valmistamisel kasutatav vesi peaks olema sobiva kvaliteediga.

(7)

Võttes arvesse sööda ja toiduahela saastumise ohtu, on kohane, et käesolevat määrust kohaldatakse nii toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade kui ka mitte toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade, sealhulgas metsloomade sööda suhtes.

(8)

Söödakäitlejate kohustusi, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002 ning määruses (EÜ) nr 183/2005, tuleks kohaldada mutatis mutandis selliste loomade sööda suhtes, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil.

(9)

Käesoleva määruse täitmise tagamiseks tuleks liikmesriikides läbi viia ametlikke kontrolle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (15). Nende kontrollide käigus tuleks lisaks kohustuslikele märgistusandmetele kontrollida ka vabatahtlikke märgistusandmeid. Koostisosade andmete kontrollimise võimaldamiseks tuleks kindlaks määrata märgistusel esitatud väärtuste lubatud erinevused.

(10)

Sööda ohutusega seotud riskide maandamiseks peaks käesoleva määruse lisasse lisama nende materjalide loetelu, mille turuleviimine loomade söötmise eesmärgil on keelatud vastavalt komisjoni otsusele 2004/217/EÜ, (16) koos nende materjalide loeteluga, mille turuleviimine loomade söötmise eesmärgil on piiratud. Sellise lisa olemasolu ei tohiks aga tõlgendada nii, nagu oleks kõik selles loetlemata tooted ohutud.

(11)

Vahetegemine söödamaterjali, söödalisandite ja muude toodete, nagu näiteks veterinaarravimite vahel mõjutab nende toodete turuleviimise tingimusi. Söödamaterjalid on eelkõige ette nähtud loomade vajaduste (näiteks energia, toitained, mineraaltoitained või toidu kiudained) rahuldamiseks. Harilikult ei ole need keemiliselt täpselt määratletud, välja arvatud peamised toitainelised koostisosad. Söödamaterjali objektiivsest kasutusest tuleks välja jätta teaduslike hinnangutega põhjendatavad ja üksnes söödalisandite või veterinaarravimite puhul lubatud mõjud. Seepärast on asjakohane koostada selliste toodete tüüpide eristamiseks mittesiduvad suunised. Põhjendatud juhtudel tuleks komisjonile anda volitus selgitada, kas toote puhul on tegemist söödaga käesoleva määruse tähenduses.

(12)

Direktiivis 79/373/EMÜ kehtestatud täiendsööda määratlus on põhjustanud mitmes liikmesriigis kohaldamise käigus probleeme. Määruse (EÜ) nr 183/2005 kohaldamiseks on asjakohane selgitada täiendsööda ja eelsegude vahelist erinevust.

(13)

Õigusakti ühetaolise kohaldamise võimaldamiseks ei tohiks söödamaterjalid ja täiendsööt sisaldada söödalisandeid üle teatava taseme. Kõrgelt kontsentreeritud sööta, nagu mineraale sisaldavad lakukivid, võib siiski kasutada otseseks söötmiseks, kui selle koostis vastab asjaomase kasutusotstarbe suhtes erisöötmise eesmärgile. Sellise sööda kasutustingimused tuleks esitada märgistusel, et tagada päevaratsiooni söödalisandite sisalduse nõuete järgimine.

(14)

Direktiiv 82/471/EMÜ püüab parandada otsese või kaudse valguallikana kasutatavate söötade tarnimist ühenduses. Selle direktiiviga nõutakse turuleviimise-eelseid lubasid kõikvõimalikele biovalkudele. Sellegipoolest on välja antud väga vähe uusi lubasid ja valgurikaste söötade puudus on jätkuvalt ilmne. Seega on üldine turuleviimise-eelse loa nõue osutunud takistavaks ja ohutusealaseid riske võiks maandada pigem turujärelevalve raames ohtlike toodete keelamise teel. Juhul kui biovalgu riskianalüüs on negatiivne, tuleks selle ringlus või kasutamine keelata. Seega tuleks kaotada biovalkude üldise turuleviimise-eelse loa erinõue, mille tulemusel oleks nende toodete ohutussüsteem samasugune kui kõigil teistel söödamaterjalidel. See ei tohiks mõjutada teatavate biovalkude kohta kehtivaid piiranguid või keeldusid.

(15)

Komisjoni 5. märtsi 2008. aasta direktiiviga 2008/38/EÜ (milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri) (17) rakendatud direktiivi 93/74/EMÜ sätted on osutunud hästi toimivaks. Selle raames koostatud kasutusotstarvete nimekiri tuleks seega säilitada ning käesolevasse määrusesse tuleks lisada sätted selle ajakohastamiseks. Kui teadusliku ja tehnoloogilise teabe põhjal on alust uskuda, et kõnealuse sööda kasutamine ei pruugi vastata kavandatud erisöötmise eesmärgile, või kui sellisel söödal võib olla kahjulik mõju loomade või inimeste tervisele, keskkonnale või loomade heaolule, tuleks selliste söötade tõhususe ja ohutuse suhtes konsulteerida eelkõige Euroopa Toiduohutusametiga.

(16)

Sööta käsitlevate väidete kasutamisel tuleks arvestada eelkõige teadusliku põhjendatusega ning väiteid kasutavad söödakäitlejad peaksid olema võimelised neid põhjendama. Väite teaduslikuks põhjendamiseks võetakse arvesse kõiki kättesaadavaid teaduslikke andmeid ning kaalutakse tõendeid.

(17)

Märgistamine täidab jõustamise, jälgitavuse ja kontrolli eesmärke. Lisaks peaks märgistamine andma ostjatele vajalikku teavet, et neil oleks võimalik teha oma vajadustest lähtuv optimaalne valik, ning see peaks olema järjekindel, sidus, läbipaistev ja arusaadav. Kuna ostjad, eelkõige loomakasvatajad, teevad oma valikuid ka mujal kui müügikohas, kus neil on võimalik sööda pakendit lähedalt uurida, ei pea nõuded märgistusel esitatava teabe kohta kehtima mitte üksnes toote märgistuste, vaid ka muu müüja ja ostja vahelise suhtluse suhtes. Lisaks tuleks neid põhimõtteid kohaldada ka sööda esitamisviisi ja reklaami suhtes.

(18)

Märgistamisel esitatakse kohustuslik ja vabatahtlik teave. Kohustuslik teave peaks hõlmama vastavalt söödamaterjali või segasööda märgistamise üld- ja erinõudeid ning dieetsööda, saastunud materjalide ja lemmikloomatoidu puhul lisanõudeid.

(19)

Praegune olukord söödamaterjali valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevate keemiliste lisandite suhtes ei ole rahuldav. Et tagada söödaohutuse kõrge tase ja seeläbi rahvatervise kõrgetasemeline kaitse ning et parandada läbipaistvust, tuleks vastu võtta selliste keemiliste lisandite aktsepteeritavad tasemed kooskõlas määruses (EÜ) nr 183/2005 osutatud hea tavaga.

(20)

Hästi toimib põhimõte, et märgistada tuleb üksnes teatavaid söödalisandeid, kui neid kasutatakse söödamaterjalis ja segasöödas. Siiski tuleb ajakohastada ja uuendada määrusest (EÜ) nr 1831/2003 tulenevat liigitust, kuna eriti lemmikloomapidajaid võib mõne söödalisandi märgistus eksitada.

(21)

Veiste spongioosse entsefalopaatia ja dioksiini kriisi tõttu kehtestati 2002. aastal Euroopa Parlamendi algatusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta direktiiviga 2002/2/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta) (18) nõue märkida kõigi segasöödas sisalduvate söödamaterjalide massiprotsent. Lisaks sellele on määruse (EÜ) nr 178/2002 ja määruse (EÜ) nr 183/2005 ning nende rakendusmeetmete tulemusel oluliselt paranenud sööda- ja toiduohutus, eelkõige selle tulemusel, et on pööratud tähelepanu sööda- ja toidukäitlejate vastutusele, parandatud jälgitavuse süsteemi, kehtestatud ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõte söödakäitlemisettevõtetes ja loodud söödakäitlemisettevõtete heade hügieenitavade suunised. Pidades silmas toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemile (RASFF) riskist teatamise positiivseid saavutusi, ei ole kõigi segasöödas sisalduvate söödamaterjalide massiprotsendi märgistusel esitamise kohustus enam söödaohutuse kõrge taseme ja seeläbi rahvatervise kõrgetasemelise kaitse tagamise eesmärgi saavutamiseks vajalik. Täpse protsendi võib siiski märkida vabatahtlikult ostjate piisava teavitamise eesmärgil. Lisaks sellele ja arvestades, et pädevatel asutustel on juurdepääs teabele segasöödas sisalduvate söödamaterjalide täpsete massiprotsentide kohta, peaksid nad olema võimelised mis tahes kiireloomulisuse korral, mis on seotud inimeste või loomade tervise või keskkonnaga, ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) (19) andma ostjatele täiendavat teavet.

(22)

Sellistel juhtudel, kui segasööda märgistusel on rõhutatud söödamaterjali, tuleks ostja nõuetekohase teavitamise ja eksitamise vältimise huvides siiski nõuda materjali täpse massiprotsendi märkimist.

(23)

Segasöödas sisalduvate söödamaterjalide esitamine massi järgi kahanevas järjestuses annab juba olulist teavet koostisosade kohta. Teatud valdkondades, kus tootjal ei ole kohustust andmeid märkida, peaks ostjal olema võimalik küsida lisateavet. Sellistel juhtudel tuleks säilitada märgitud väärtuse kõikumine ± 15 % ulatuses.

(24)

Tuleks kaitsta tootjate intellektuaalomandi õigusi. Selliste intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks tuleks kohaldada direktiivi 2004/48/EÜ. Tuleks tunnustada ka asjaolu, et segasööda kvantitatiivset koostist võib erinevalt selles sisalduvate söödamaterjalide nimedest käsitleda teatud tingimustel konfidentsiaalse teabena, mida tuleb kaitsta.

(25)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) (20) ei kohaldata ülemäärases koguses soovimatuid aineid sisaldava sööda märgistamise suhtes. Seetõttu tuleks kehtestada sätted, et tagada nõuetekohane märgistamine ning kõnealuse direktiivi artiklis 5 sätestatud lahjendamise keelu nõuetekohane rakendamine kuni saastunud ained on detoksifitseeritud määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 lõigete 2 või 3 kohaselt tunnustatud detoksifitseerimisettevõtte poolt või kuni nad on puhastatud.

(26)

Märgistamise üldnõuetest tuleks ette näha erandid juhuks, kui nende nõuete kohaldamine ei ole vajalik inimeste või loomade tervise või tarbijate huvide kaitsmiseks ja koormaks liigselt tootjat või märgistamise eest vastutavaid söödakäitlejaid. Kogemusele tuginedes tuleks sellised erandid ette näha eelkõige sellise sööda puhul, mida üks põllumajandustootja tarnib teisele põllumajandustootjale kasutamiseks tema põllumajandusettevõttes, samuti väiksemate koguste, segasööda, milles ei ole üle kolme söödamaterjali, ning tervetest taimedest tehtud graanulite, seemnete ja viljade segude puhul.

(27)

Üldjuhul tuleks segasööta turustada pitseeritud mahutites, kuid asjakohased erandid tuleks sätestada juhuks, kui selle nõude kohaldamine ei ole vajalik inimeste või loomade tervise või tarbijate huvide kaitsmiseks ning koormaks liigselt söödakäitlejaid.

(28)

Direktiivi 96/25/EÜ lisa B osas ja direktiivi 82/471/EMÜ lisa veergudes 2–4 on esitatud teatavate söödamaterjalide nimetuste, kirjelduste ja märgistamise nõuete loetelud. Nimetatud loetelud lihtsustavad tootja ja ostja vahelist teabevahetust toote omaduste kohta. Sidusrühmade julgustamise kogemus vabatahtlike standardite kehtestamiseks ühenduse söödahügieeni suuniste abil on olnud igas mõttes positiivne. Pikema ja kasutajate teabevajadusi paremini rahuldava loetelu saaksid koostada pigem sidusrühmad kui seadusandja. Sidusrühmad saavad otsustada oma panuse suuruse üle, lähtudes söödamaterjalide loetelu väärtusest. Seepärast on soovitav luua söödamaterjalide mitteammendav kataloog, mida söödakäitlejad saavad kasutada vabatahtlikult, välja arvatud söödamaterjali nimetuse kasutamine.

(29)

Ühenduse söödamaterjalide kataloogi esialgse versiooni peaksid moodustama direktiivi 96/25/EÜ lisa B osas ja direktiivi 82/471/EMÜ lisa veergudes 2–4 esitatud söödamaterjalide loetelud. Seda esialgset versiooni tuleks seejärel täiendada sidusrühmade algatusel lähtudes nende huvidest, sealhulgas uute söödamaterjalide lisamisega.

(30)

Läbipaistvuse huvides on asjakohane, et sidusrühmade esindajatele teatatakse kataloogis loetlemata söödamaterjalidest kohe, kui selline söödamaterjal viiakse esimest korda turule.

(31)

Tänapäevane märgistamine soodustab konkurentsile rajatud turukeskkonda, kus dünaamilised, tõhusad ja uuenduslikud ettevõtjad saavad märgistamise võimalusi oma toodete müügiks täiel määral ära kasutada. Võttes arvesse ettevõtetevahelist suhet kariloomade sööda turustamisel ning lemmikloomatoidu tootja ja ostja vahelist suhet, võiksid hea märgistamise eeskirjad nendes kahes valdkonnas olla kasulikud vahendid tänapäevase märgistamise eesmärkide saavutamiseks. Eeskirjades tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid ostjatel teha teadlikke valikuid. Nendes tuleks anda ka märgistamise eest vastutavale isikule olulisi juhiseid märgistamise erinevate elementide kohta. Nad võivad olla abiks vabatahtliku märgistamise raamistiku tõlgendamisel või kohustusliku märgistamise esitusviisi osas. Eeskirju tuleks kasutada vabatahtlikkuse alusel, välja arvatud juhtudel, kui märgistusel on eeskirjade kasutamisele osutatud.

(32)

Kataloogi ja hea märgistamise eeskirjade kvaliteedi ja asjakohasuse tagab kõigi seotud isikute kaasamine. Et tugevdada kasutajate õigust saada nõuetekohast teavet, tuleb arvestada nende huvidega. Komisjon saab sellele kaasa aidata kataloogi ja eeskirjade heakskiitmisega, tingimusel et nende sisu on teostatav ning et nad on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks sobivad.

(33)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva määruse sätete rikkumise eest ning võtma kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(34)

On vaja üleminekuperioodi, eelkõige sööda jaoks, mis täidab erisöötmise eesmärki, ning valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevate keemiliste lisandite aktsepteeritava taseme jaoks. Samuti tuleks lubada olemasolevate varude turustamist nende ammendumiseni. Täiendavalt võib olla asjakohane sätestada tingimused, mille alusel võib sööta märgistada kooskõlas käesoleva määrusega enne selle kohaldamiskuupäeva.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustada sööda turuleviimise ja kasutamise tingimused, et tagada söödaohutuse kõrge tase ja seeläbi rahvatervise kõrgetasemeline kaitse ning kasutajate ja tarbijate asjakohane teavitamine ning et tugevdada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (21).

(37)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta materjalide loetelu, mille kasutamine söödana on piiratud või keelatud, heaks kiita erisööta, kehtestada mitte toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade, välja arvatud karusloomade söödamaterjali märgistamise kategooriate loetelu, võtta vastu muudatusi kataloogis, millega kehtestatakse keemiliste lisandite suurim lubatud sisaldus või botaanilised puhtusastmed või niiskusesisalduse tasemed või andmed, mis asendavad kohustuslikku viidet, kohandada lisasid vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengule ning võtta vastu üleminekumeetmeid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse sätteid, muu hulgas täiendades seda uute sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(38)

Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu ajakohastatud kasutusotstarvete loetelu vastuvõtmiseks lühendada. Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kohaldada nende materjalide loetelu muutmiseks, mille turuleviimine või kasutamine loomade söötmise eesmärgil on piiratud või keelatud, otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

(39)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 16 nähakse ette söödalisandite ja eelsegude märgistamine ja pakendamine. Eelsegude kohta käivate eeskirjade rakendamine on põhjustanud tööstusharule ja pädevatele asutustele eelkõige praktilisi probleeme. Eelsegude ühetaolisema märgistamise võimaldamiseks tuleks seda artiklit muuta,

a)

direktiiv 90/167/EMÜ;

b)

direktiiv 2002/32/EÜ;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (22);

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (23);

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (24);

f)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust (25);

g)

määrus (EÜ) nr 1831/2003 ning

h)

nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta (26).

a)

määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud „sööt”, „söödakäitlemisettevõtja” ja „turuleviimine”;

b)

määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud „söödalisandid”, „eelsegud”, „abiained” ja „päevaratsioon” ning

c)

määruses (EÜ) nr 183/2005 sätestatud „üksus” ja „pädev asutus”.

a)

„söödakäitleja” – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise tagamise eest tema kontrollitavas söödakäitlemisettevõttes;

b)

„loomade suukaudne söötmine” – sööda looma seedetrakti viimine suu kaudu eesmärgiga katta looma toitumisvajadusi ja/või säilitada tervete loomade tootlikkus;

c)

„toidu tootmise eesmärgil peetavad loomad” – kõik loomad, keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse inimtoidu tootmise eesmärgil, sealhulgas loomad, keda inimtoiduks ei tarvitata, kuid kes kuuluvad liiki, mida tavaliselt ühenduses tarvitatakse inimtoiduks;

d)

„loomad, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil” – kõik loomad, keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse, kuid keda ei kasutata inimtoiduks, näiteks karusloomad, lemmikloomad ning laborites, loomaaedades või tsirkustes peetavad loomad;

e)

„karusloomad” – loomad, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, kuid keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse karusnaha tootmiseks ning keda inimtoiduks ei tarvitata;

f)

„lemmikloomad” – loomad, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, kuid kes kuuluvad liiki, keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse, ent keda tavaliselt ühenduses inimtoiduks ei tarvitata;

g)

„söödamaterjalid” – peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud töötlemata, värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstusliku töötlemise abil saadud tooted ning orgaanilised või anorgaanilised ained, kas söödalisanditega või ilma, mis on mõeldud loomadele söötmiseks kas töötlemata kujul, pärast töötlemist või segasöötade koostises või eelsegude kandjatena;

h)

„segasööt” – täis- või täiendsöödana loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või -lisanditeta vähemalt kahe söödamaterjali segu;

i)

„täissööt” – segasööt, mis on oma koostiselt piisav päevaratsiooni rahuldamiseks;

j)

„täiendsööt” – segasööt, milles on rohkesti teatavaid aineid, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega;

k)

„mineraalsööt” – täiendsööt, mille toortuha sisaldus on vähemalt 40 %;

l)

„piimaasendaja” – kuivalt või kindlas koguses vedelikus lahjendatuna noorloomadele antav segasööt pärast ternespiima antava piima täiendamiseks või asendamiseks või tapamajja minevate noorloomade, nagu vasikate, lamba- või kitsetallede söötmiseks;

m)

„kandja” – aine, mida kasutatakse söödalisandi lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks selle tehnoloogilist funktsiooni muutmata (ning mis ise ei avalda mingit tehnoloogilist mõju), et hõlbustada selle käsitsemist, rakendamist või kasutamist;

n)

„erisöötmise eesmärk” – eesmärk rahuldada selliste loomade konkreetsed toitumisvajadused, kelle seedimis-, imendumis- või ainevahetusprotsessid on kahjustatud või võivad kahjustuda ajutiselt või pöördumatult ja kellel seetõttu võib olla kasu nende tervise seisundiga sobiva sööda manustamisest;

o)

„erisööt” – sööt, mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Erisööt ei hõlma ravimsöötasid direktiivi 90/167/EMÜ tähenduses;

p)

„saastunud materjalid” – sööt, mille soovimatute ainete tase ületab direktiivis 2002/32/EÜ lubatud taset;

q)

„minimaalne säilivusaeg” – periood, mille vältel märgistamise eest vastutav isik tagab, et nõuetekohastes ladustamistingimustes säilivad asjaomase sööda märgitud omadused; sööda kui terviku kohta võib märkida üksnes ühe minimaalse säilivusaja, mis määratakse kindlaks sööda iga komponendi minimaalse säilivusaja alusel;

r)

„partii” – identifitseeritav sööda kogus, millel on ühised tunnused, näiteks päritolu, sort, pakendi tüüp, pakendaja, kaubasaatja või märgistamine; tootmisprotsessi kontekstis on partii toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud järjest ja koos ladustatud;

s)

„märgistamine” – söödale sõnade, andmete, kaubamärkide, margitoodete nimede, kujunduselementide või sümbolite omistamine, esitades selle teabe vahendil, mis viitab sellisele söödale või on sellega kaasas, nagu näiteks pakendil, mahutil, sedelil, etiketil, dokumendil, rõngal, kaelaetiketil või Internetis, kaasa arvatud reklaami eesmärgil;

t)

„märgistus” – sööda pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, kohrutatud, tembeldatud või külge kinnitatud silt, märk, tähis, kujundus- või muu kirjeldav element;

u)

„esitusviis” – kuju, välimus või pakend ja sööda pakendamiseks kasutatud materjalid, samuti selle esitamise viis ja keskkond.

a)

see on ohutu;

b)

sellel ei ole otsest kahjulikku mõju keskkonnale ega loomade heaolule.

a)

veatu, ehtne, võltsimata, eesmärgiks sobiv ja turustamiskõlbliku kvaliteediga;

b)

märgistatud, pakendatud ja esitatud käesoleva määruse ja muude kohaldatavate ühenduse õigusaktide sätete kohaselt.

a)

selles osas, milline on sööda kasutusotstarve või tunnused, eriti liigi, tootmis- või valmistamismeetodi, omaduste, koostise, koguse, vastupidavuse suhtes ja selle loomade liigi või kategooria osas, kellele see on ette nähtud;

b)

omistades söödale toimeid või omadusi, mida sellel ei ole, või osutades, et söödal on eriomadused, kui tegelikult on asjaomased omadused kõigil sarnastel söötadel, või

c)

selle suhtes, kas märgistus vastab artiklites 24 ja 25 osutatud ühenduse kataloogile ja ühenduse eeskirjadele.

a)

väide on objektiivne, pädevate asutuste poolt tõestatav ja sööda kasutajale arusaadav ning

b)

märgistamise eest vastutav isik esitab pädeva asutuse taotlusel väite teadusliku põhjenduse, kas viitega avalikult kättesaadavatele teaduslikele tõenditele või ettevõtte teostatud dokumenteeritud teadusuuringu näol. Teaduslik põhjendus on kättesaadav sööda turuleviimise ajal. Ostjatel on õigus juhtida pädeva asutuse tähelepanu nende kahtlustele väite tõepärasuse suhtes. Kui jõutakse järeldusele, et väide ei ole piisavalt põhjendatud, peetakse sellise väite kohta käivat märgistust eksitavaks artikli 11 tähenduses. Kui pädeval asutusel on kahtlusi asjaomase väite teaduslikus põhjenduses, võib ta edastada küsimuse komisjonile. Komisjon võib võtta vastu otsuse vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele, tehes seda vajaduse korral pärast toiduohutusameti arvamuse saamist.

a)

see aitab ära hoida ravida või parandada haigusi, välja arvatud koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul, mis on lubatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel; käesolevat punkti ei kohaldata siiski väidete suhtes, mis käsitlevad tasakaalustamata toitumist, eeldusel et sellega ei ole seotud patoloogilised sümptomid;

b)

sel on vastavalt artiklis 9 osutatud kasutusotstarvete loetelule erisöötmise eesmärk, välja arvatud juhul, kui see vastab selles kehtestatud nõuetele.

a)

sööda tüüp: „söödamaterjal”, „täissööt” või „täiendsööt”, nagu on asjakohane;

b)

märgistamise eest vastutava söödakäitleja nimi või ärinimi ja aadress;

c)

olemasolu korral märgistamise eest vastutava isiku ettevõtte loanumber, mis on antud määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 13 kohaselt ettevõtetele, mida on tunnustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 23 lõike 2 punktidele a, b ja c, või vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklile 17 või määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklile 10. Kui märgistamise eest vastutaval isikul on mitu loanumbrit, tuleb kasutada määruse (EÜ) nr 183/2005 alusel antud numbrit;

d)

partii viitenumber;

e)

netokogus, mida tahkete toodete puhul väljendatakse massiühikutes ja vedelate toodete puhul massi- või mahuühikutes;

f)

söödalisandite loetelu, mis on esitatud pealkirja all „Söödalisandid”, kas vastavalt VI lisa I peatükile või VII lisa I peatükile, ilma et see piiraks märgistamise sätteid, mis on esitatud asjaomase söödalisandi kasutamist lubavas õigusaktis;

g)

niiskusesisaldus I lisa punkti 6 kohaselt.

a)

söödamaterjali nimetus; nimetust kasutatakse kooskõlas artikli 24 lõikega 5;

b)

kohustuslik viide asjakohasele kategooriale vastavalt V lisas esitatud loetelule; kohustusliku viite võib asendada artiklis 24 osutatud ühenduse kataloogis sätestatud andmetega asjakohase kategooria iga söödamaterjali kohta.

a)

loomade liigid või kategooriad, kellele söödamaterjal on ette nähtud, kui kõnealused lisandid ei ole lubatud kõikide loomaliikide puhul või on teatud liikide puhul lubatud piirnormidega;

b)

eesmärgipärase kasutamise juhised kooskõlas II lisa punktiga 4, kui on kehtestatud kõnealuste lisandite suurim lubatud sisaldus;

c)

muude kui tehnoloogiliste lisandite minimaalne säilivusaeg.

a)

loomade liigid või kategooriad, kellele segasööt on ette nähtud;

b)

õige kasutamise juhised, milles on märgitud sööda otstarve; sellised juhised on vajaduse korral kooskõlas II lisa punktiga 4;

c)

kui tootja ei ole märgistamise eest vastutav isik, esitatakse järgmised andmed:

d)

minimaalne säilivusaeg järgmiste nõuete kohaselt:

Kui valmistamiskuupäev on märgistusel esitatud, võib minimaalset säilivusaega näitava kuupäeva esitada ka järgmisel kujul: „… (ajavahemik päevades või kuudes) pärast valmistamiskuupäeva”;

e)

pealkirja „Koostis” all esitatud sööda koostises olevate söödamaterjalide loetelu, kus on loetletud kõigi söödamaterjalide nimetused kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktiga a kahanevas järjekorras massi järgi, arvutatuna segasööda niiskusesisalduse alusel; loetelus võib esitada massiprotsendi;

f)

VI või VII lisa II peatükis sätestatud kohustuslik teave.

a)

söödamaterjali nimi ja massiprotsent märgitakse, kui selle sisaldust on rõhutatud sõnades, pildina või graafiliselt esile tooduna;

b)

kui toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade segasöödas sisalduvate söödamaterjalide massiprotsendid ei ole märgistusel esitatud, esitab märgistamise eest vastutav isik, ilma et see piiraks direktiivi 2004/48/EÜ kohaldamist, ostjale taotluse korral teabe sööda kvantitatiivse koostise kohta vahemikus +/– 15 % väärtusest vastavalt sööda valemile, ja

c)

loomadele, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, välja arvatud karusloomadele, ette nähtud segasöötade puhul võib segasöödas sisalduva söödamaterjali nimetuse asendada selle söödamaterjali kategooria nimetusega.

a)

täpsustav väljend „dieettoode”, mis esitatakse ainult erisöötade puhul artikli 15 punktis a sätestatud sööda nimetuse kõrval;

b)

artiklis 9 osutatud kasutusotstarvete loetelu veergudes 1–6 ette nähtud teave asjaomase kasutusotstarbe kohta;

c)

märge, et enne sööda kasutamist või kasutusaja pikendamist tuleks küsida toitumiseksperdi või veterinaararsti arvamust.

a)

lemmikloomatoidus sisalduvate söödalisandite kohta;

b)

selles sisalduvate söödamaterjalide kohta, mille kategooria on määratud vastavalt artikli 17 lõike 2 punktile c.

a)

söödamaterjalid;

b)

segasööt, mis koosneb üksnes teraviljasegust või tervete viljade segust;

c)

segasööda tootjate vahelised tarned;

d)

segasööt, mis tarnitakse otse tootjalt sööda kasutajale;

e)

segasööt, mis tarnitakse tootjalt pakkimisettevõttesse;

f)

kuni 50 kg kaaluvad lõppkasutajale ettenähtud segasööda kogused, mis võetakse kasutusele otse pitseeritud pakendist või mahutist;

g)

söödabrikett või lakukivi.

a)

nimetus;

b)

identifitseerimisnumber;

c)

söödamaterjal ja vajaduse korral valmistamisprotsessi kirjeldus;

d)

teave, mis asendab artikli 16 lõike 1 punktis b sätestatud kohustuslikku viidet;

e)

sõnastik erinevate mainitud protsesside ja tehniliste mõistete määratlusega.

a)

konsulteerides teiste huvitatud isikutega, näiteks sööda kasutajatega;

b)

koostöös liikmesriikide pädevate asutuste ja vajaduse korral toiduohutusametiga;

c)

võttes arvesse toiduohutusameti arvamustes esitatud asjakohaseid kogemusi ning teaduse ja tehnoloogia arengut.

a)

need on välja töötatud kooskõlas lõikega 1;

b)

nende sisu on võimalik kohaldada asjaomastes sektorites kogu ühenduses ning

c)

need on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks sobivad.

1)

Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lisaks lõikes 1 sätestatud teabele esitatakse III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandi või III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandit sisaldava eelsegu pakendil või mahutil nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult kõnealuses lisas ettenähtud teave.”

3)

Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Eelsegude puhul märgitakse märgistusele sõna „eelsegu”. Söödamaterjali puhul märgitakse kandjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 767/2009 (sööda turuleviimise ja kasutamise kohta) (29) artikli 17 lõike 1 punktiga e ning kui kandjana kasutatakse vett, märgitakse eelsegu niiskusesisaldus. Iga eelsegu kohta tervikuna võib märkida üksnes ühe minimaalse säilivusaja; selline minimaalne säilivusaeg määratakse kindlaks selle iga komponendi minimaalse säilivusaja alusel.

1.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 229/29