3. liide

Heitmete katsemenetlused hübriidsete elektriliste mootorrataste ning kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite puhul

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevas lisas sätestatakse hübriidelektrisõidukite tüübi kinnitamise erinõuded.

2.   HÜBRIIDELEKTRISÕIDUKITE KATEGOORIAD

Sõiduki laadimine	Sõidukivälise laadimisega (1)		Sõidukivälise laadimiseta (2)
Töörežiimi lüliti	puudub	olemas	puudub	olemas

3.   I TÜÜBI KATSEMEETODID

I tüübi katse puhul katsetatakse hübriidelektrimootorrattaid ja kolmerattalisi hübriidelektrisõidukeid II lisa punktis 2.2.1.1.5 ette nähtud kohaldatava katsemenetluse alusel (1. liide või 1.a liide). Kummagi katsetingimuse korral peab heitmekatse tulemus vastama II lisa punktis 2.2.1.1.5 täpsustatud piirväärtustele.

3.1.   Välise laadimisega ja ilma töörežiimi lülitita

3.1.1.   Tehakse kaks järgmiste tingimustega katset.

Tingimus A: katsetatakse täielikult laetud elektrisalvestiga.

Tingimus B: katsetatakse minimaalselt laetud (maksimaalselt tühjendatud) elektrisalvestiga.

Elektrisalvesti laetuse profiil I tüübi katse eri etappidel on esitatud 3. alaliites.

3.1.2.   Tingimus A

3.1.2.1.   Toiming algab elektrisalvesti tühjendamisega sõidu ajal:

a)	ühtlasel kiirusel 50 km/h kuni hübriidelektrisõiduki kütust tarbiva mootori käivitumiseni või

b)	kui sõiduk ei saavuta ühtlast kiirust 50 km/h ilma kütust tarbiva mootori käivitumiseta, siis väiksemal ühtlasel kiirusel, millel kütust tarbiv mootor ei käivitu määratud aja/läbisõidu (määratakse kindlaks tehnilise teenistuse ja tootja kokkuleppel) jooksul, või

c)	tootja soovituse järgi.

Kütust tarbiv mootor seisatakse 10 sekundi jooksul pärast selle automaatset käivitumist.

3.1.2.2.   Sõiduki ettevalmistamine

3.1.2.2.1.   Enne katset hoitakse sõidukit ruumis, mille temperatuur on suhteliselt ühtlane, püsides vahemikus 293–303 K (20–30 °C). Ettevalmistus kestab vähemalt kuus tundi ja jätkub, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur ühtlustub ruumitemperatuuriga ± 2 K piires ja elektrisalvesti on punktis 3.1.2.2.2 ette nähtud laadimise tulemusel täielikult laetud.

3.1.2.2.2.   Mootori jahtumise ajal laetakse elektrisalvestit, kasutades tavalist 2. alaliite punktis 4.1.2 osutatud üleöölaadimist.

3.1.2.3.   Katsemenetlus

3.1.2.3.1.   Sõiduk käivitatakse juhile tavakasutuseks ettenähtud vahenditega. Esimene tsükkel algab sõiduki käivitamise alustamisega.

3.1.2.3.2.   Kasutada võib punktis 3.1.2.3.2.1 või punktis 3.1.2.3.2.2 kirjeldatud katsemenetlust.

3.1.2.3.2.1.   Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ja lõpeb vastavalt kohaldatavas katsemenetluses sätestatule (1. liide või 1.a liide) (valimivõtu lõpp).

3.1.2.3.2.2.   Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ning jätkub mitme korduva katsetsükli jooksul. See lõpeb viimase tühikäiguperioodi lõpus, kui elektrisalvesti on allpool kirjeldatud kriteeriumide kohaselt minimaalselt laetud (valimivõtu lõpp).

Et määrata kindlaks, millal elektrisalvesti on minimaalselt laetud, kasutatakse elektrienergia bilanssi Q [Ah], mida mõõdetakse käesoleva liite 1. alaliites kirjeldatud viisil.

Elektrisalvesti loetakse katsetsüklis N minimaalselt laetuks, kui elektrienergia bilanss katsetsüklis N + 1 ei ületa 3 % tühjendatud energiahulgast, mida väljendatakse protsendimäärana elektrisalvesti nimivõimsusest (Ah) selle maksimaalse laetuse juures.

Tootja taotlusel võib teostada täiendavaid katsetsükleid ning lisada nende tulemused punktides 3.1.2.3.5 ja 3.1.2.3.6 osutatud arvutustesse, tingimusel et iga täiendava katsetsükli puhul näitab energiabilanss eelmisest katsetsüklist väiksemat elektrisalvesti tühjenemist.

Iga tsükli vahel on lubatud kuni kümne minutiline periood kütuseaurude eraldumiseks.

3.1.2.3.3.   Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

3.1.2.3.4.   Heitgaase analüüsitakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

3.1.2.3.5.   Kombineeritud katsetsükli tulemused tingimuse A korral registreeritakse m1 väärtusena. Kui katse toimub punkti 3.1.2.3.2.1 kohaselt, on m1 lihtsalt ühe tsükli tulemus grammides. Kui katse toimub punkti 3.1.2.3.2.2 kohaselt, on m1 N tsükli tulemuste summa grammides.

3.1.2.3.6.   Iga saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) tingimuse A korral (M1) arvutatakse järgmise valemi alusel:

M1 = m1/Dtest1,

kus Dtest1 on tegelikult läbitud vahemaad tingimuse A alusel tehtud katses.

3.1.3.   Tingimus B

3.1.3.1.   Sõiduki ettevalmistamine

3.1.3.1.1.   Sõiduki elektrisalvesti tühjendatakse vastavalt punktile 3.1.2.1.

3.1.3.1.2.   Enne katset hoitakse sõidukit ruumis, mille temperatuur on suhteliselt ühtlane, püsides vahemikus 293–303 K (20–30 °C). Ettevalmistus kestab vähemalt kuus tundi ja jätkub, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur ühtlustub ruumitemperatuuriga ± 2 K piires.

3.1.3.2.   Katsemenetlus

3.1.3.2.1.   Sõiduk käivitatakse juhile tavakasutuseks ettenähtud vahenditega. Esimene tsükkel algab sõiduki käivitamise alustamisega.

3.1.3.2.2.   Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ja lõpeb vastavalt kohaldatavas katsemenetluses sätestatule (1. liide või 1.a liide) (valimivõtu lõpp).

3.1.3.2.3.   Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

3.1.3.2.4.   Heitgaase analüüsitakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

3.1.3.2.5.   Kombineeritud katsetsükli tulemused tingimuse B korral registreeritakse m2 väärtusena.

3.1.3.2.6.   Iga saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) tingimuse B korral (M2) arvutatakse järgmise valemi alusel:

M2 = m2/Dtest2,

kus Dtest2 on tegelikult läbitud vahemaad tingimuse B alusel tehtud katses.

3.1.4.   Katse tulemused

3.1.4.1.   Kui katse toimub punkti 3.1.2.3.2.1 kohaselt, arvutatakse kaalutud väärtused järgmiselt:

M = (De · M1 + Dav · M2)/(De + Dav)

kus

M	=	saasteaine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta),
M1	=	saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) täielikult laetud elektrisalvesti puhul,
M2	=	saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) minimaalselt laetud (maksimaalselt tühjendatud) elektrisalvesti puhul,
De	=	sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa vastavalt 2. alaliites kirjeldatud menetlusele,
Dav	=	sõiduki elektrisalvesti kahe laadimise vahel eeldatavalt läbitav keskmine vahemaa tingimuse B korral: — 4 km 1. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht < 150 cm3), — 6 km 2. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht ≥ 150 cm3, maksimumkiirus < 130 km/h), — 10 km 3. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht ≥ 150 cm3, maksimumkiirus > 130 km/h).

3.1.4.2.   Kui katse toimub punkti 3.1.2.3.2.2 kohaselt, arvutatakse kaalutud väärtused järgmiselt:

M = (Dovc · M1 + Dav · M2)/(Dovc + Dav),

kus

M	=	saasteaine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta),
M1	=	saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) täielikult laetud elektrisalvesti puhul,
M2	=	saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) minimaalselt laetud (maksimaalselt tühjendatud) elektrisalvesti puhul,
Dovc	=	väliselt laetava sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa vastavalt 2. alaliites kirjeldatud menetlusele,
Dav	=	sõiduki elektrisalvesti kahe laadimise vahel eeldatavalt läbitav keskmine vahemaa tingimuse B korral: — 4 km 1. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht < 150 cm3), — 6 km 2. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht ≥ 150 cm3, maksimumkiirus < 130 km/h), — 10 km 3. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht ≥ 150 cm3, maksimumkiirus > 130 km/h).

3.2.   Välise laadimisega ja töörežiimi lülitiga

3.2.1.   Järgmistel tingimustel tehakse kaks katset.

3.2.1.1.   Tingimus A: katsetatakse täielikult laetud elektrisalvestiga.

3.2.1.2.   Tingimus B: katsetatakse minimaalselt laetud (maksimaalselt tühjendatud) elektrisalvestiga.

3.2.1.3.   Töörežiimi lüliti asend vastab järgmisele tabelile:

Kasutatavad töörežiimid	— Ainult elektriline — Hübriid (3)	— Ainult kütusega töötav — Hübriid (3)	— Ainult elektriline — Ainult kütusega töötav — Hübriid (3)	— Hübriidrežiim n … — Hübriidrežiim m
Töörežiimi lüliti asend tingimuse A korral (maksimaalselt laetud)	Hübriid (3)	Hübriid (3)	Hübriid (3)	Enim elektrit tarbiv hübriidrežiim (4)
Töörežiimi lüliti asend tingimuse B korral (minimaalselt laetud)	Hübriid (3)	Kütusega töötav	Kütusega töötav	Enim kütust tarbiv hübriidrežiim (5)

3.2.2.   Tingimus A

3.2.2.1.   Kui sõiduki ühe laadimisega ainult elektriga läbitav vahemaa on suurem kui üks terve tsükkel, võib tootja soovil ja kokkuleppel tehnilise teenistusega I tüübi katse teha täielikult elektrilisel režiimil. Sel juhul on väärtus m1 punktis 3.2.2.4.5 võrdne nulliga.

3.2.2.2.   Toiming algab sõiduki elektrisalvesti tühjendamisega.

3.2.2.2.1.   Kui sõidukil on täielikult elektriline töörežiim, sõidetakse elektrisalvesti tühjendamiseks sõidukiga (katserajal, šassiidünamomeetril jne) täielikult elektrilisel töörežiimil ühtlasel kiirusel, mis vastab 70 % (± 5 %) sõiduki maksimaalsest tootja määratud kiirusest. Tühjendamine lõpetatakse järgmistel juhtudel:

a)	kui sõiduk ei ole võimeline liikuma kiirusega 65 % maksimaalsest kiirusest;

b)	kui sõiduki standardsed pardaseadmed osutavad juhile, et sõiduk tuleb peatada;

c)	pärast 100 km läbimist.

3.2.2.2.2.   Kui sõidukil puudub täielikult elektriline töörežiim, sõidetakse elektrisalvesti tühjendamiseks sõidukiga

a)	ühtlasel kiirusel 50 km/h või sõiduki maksimaalsel kiirusel täielikult elektrilisel töörežiimil kuni hübriidelektrisõiduki kütust tarbiva mootori käivitumiseni või

b)	kui sõiduk ei saavuta ühtlast kiirust 50 km/h ilma kütust tarbiva mootori käivitumiseta, siis väiksemal ühtlasel kiirusel, millel kütust tarbiv mootor ei käivitu määratud aja/läbisõidu (määratakse kindlaks tehnilise teenistuse ja tootja kokkuleppel) jooksul, või

c)	tootja soovituse järgi.

Kütust tarbiv mootor seisatakse 10 sekundi jooksul pärast selle automaatset käivitumist.

3.2.2.3.   Sõiduki ettevalmistamine

3.2.2.3.1.   Enne katset hoitakse sõidukit ruumis, mille temperatuur on suhteliselt ühtlane, püsides vahemikus 293–303 K (20–30 °C). Ettevalmistus kestab vähemalt kuus tundi ja jätkub, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur ühtlustub ruumitemperatuuriga ± 2 K piires ja elektrisalvesti on punktis 3.2.2.3.2 ette nähtud laadimise tulemusel täielikult laetud.

3.2.2.3.2.   Mootori jahtumise ajal laetakse elektrisalvestit, kasutades tavalist 2. alaliite punktis 4.1.2 osutatud üleöölaadimist.

3.2.2.4.   Katsemenetlus

3.2.2.4.1.   Sõiduk käivitatakse juhile tavakasutuseks ettenähtud vahenditega. Esimene tsükkel algab sõiduki käivitamise alustamisega.

3.2.2.4.2.   Kasutada võib punktis 3.2.2.4.2.1 või punktis 3.2.2.4.2.2 kirjeldatud katsemenetlust

3.2.2.4.2.1.   Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ja lõpeb vastavalt kohaldatavas katsemenetluses sätestatule (1. liide või 1.a liide) (valimivõtu lõpp).

3.2.2.4.2.2.   Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ning jätkub mitme korduva katsetsükli jooksul. See lõpeb viimase tühikäiguperioodi lõpus, kui elektrisalvesti on allpool kirjeldatud kriteeriumide kohaselt minimaalselt laetud (valimivõtu lõpp).

Et määrata kindlaks, millal elektrisalvesti on minimaalselt laetud, kasutatakse elektrienergia bilanssi Q [Ah], mida mõõdetakse käesoleva liite 1. alaliites kirjeldatud viisil.

Elektrisalvesti loetakse katsetsüklis N minimaalselt laetuks, kui elektrienergia bilanss katsetsüklis N + 1 ei ületa 3 % tühjendatud energiahulgast, mida väljendatakse protsendimäärana elektrisalvesti nimivõimsusest (Ah) selle maksimaalse laetuse juures.

Tootja taotlusel võib teostada täiendavaid katsetsükleid ning lisada nende tulemused punktides 3.2.2.4.5 ja 3.2.2.4.6 osutatud arvutustesse, tingimusel et iga täiendava katsetsükli puhul näitab energiabilanss eelmisest katsetsüklist väiksemat elektrisalvesti tühjenemist.

Iga tsükli vahel on lubatud kuni kümne minutiline periood kütuseaurude eraldumiseks.

3.2.2.4.3.   Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

3.2.2.4.4.   Heitgaase analüüsitakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

3.2.2.4.5.   Kombineeritud katsetsükli tulemused tingimuse A korral registreeritakse m1 väärtusena. Kui katse toimub punkti 3.2.2.4.2.1 kohaselt, on m1 lihtsalt ühe tsükli tulemus grammides. Kui katse toimub punkti 3.2.2.4.2.2 kohaselt, on m1 N tsükli tulemuste summa grammides.

3.2.2.4.6.   Iga saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) tingimuse A korral (M1) arvutatakse järgmise valemi alusel:

M1 = m1/Dtest1,

kus Dtest1 on tegelikult läbitud vahemaad tingimuse A alusel tehtud katses.

3.2.3.   Tingimus B

3.2.3.1.   Kui sõiduk võib töötada eri hübriidrežiimidel (näiteks sportlik, ökonoomne, linna-, linnaväline režiim jne), asetatakse lüliti sellisesse asendisse, et sõiduk töötaks enim kütust tarbival hübriidrežiimil (vt eespool punkt 3.2.1.3, märkus 3).

3.2.3.2.   Sõiduki ettevalmistamine

3.2.3.2.1.   Sõiduki elektrisalvesti tühjendatakse vastavalt punktile 3.2.2.2.

3.2.3.2.2.   Enne katset hoitakse sõidukit ruumis, mille temperatuur on suhteliselt ühtlane, püsides vahemikus 293–303 K (20–30 °C). Ettevalmistus kestab vähemalt kuus tundi ja jätkub, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur ühtlustub ruumitemperatuuriga ± 2 K piires.

3.2.3.3.   Katsemenetlus

3.2.3.3.1.   Sõiduk käivitatakse juhile tavakasutuseks ettenähtud vahenditega. Esimene tsükkel algab sõiduki käivitamise alustamisega.

3.2.3.3.2.   Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ja lõpeb vastavalt kohaldatavas katsemenetluses sätestatule (1. liide või 1.a liide) (valimivõtu lõpp).

3.2.3.3.3.   Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

3.2.3.3.4.   Heitgaase analüüsitakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

3.2.3.3.5.   Kombineeritud katsetsükli tulemused tingimuse B korral registreeritakse m2 väärtusena.

3.2.3.3.6.   Iga saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) tingimuse B korral (M2) arvutatakse järgmise valemi alusel:

M2 = m2/Dtest2,

kus Dtest2 on tegelikult läbitud vahemaad tingimuse B alusel tehtud katses.

3.2.4.   Katse tulemused

3.2.4.1.   Kui katse toimub punkti 3.2.2.4.2.1 kohaselt, arvutatakse kaalutud väärtused järgmiselt:

M = (De · M1 + Dav · M2)/(De + Dav),

kus

M	=	saasteaine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta),
M1	=	saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) täielikult laetud elektrisalvesti puhul,
M2	=	saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) minimaalselt laetud (maksimaalselt tühjendatud) elektrisalvesti puhul,
De	=	sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa vastavalt 2. alaliites kirjeldatud menetlusele,
Dav	=	sõiduki elektrisalvesti kahe laadimise vahel eeldatavalt läbitav keskmine vahemaa tingimuse B korral: — 4 km 1. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht < 150 cm3) — 6 km 2. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht ≥ 150 cm3, maksimumkiirus < 130 km/h), — 10 km 3. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht ≥ 150 cm3, maksimumkiirus > 130 km/h).

3.2.4.2.   Kui katse toimub punkti 3.2.2.4.2.2 kohaselt, arvutatakse kaalutud väärtused järgmiselt:

M = (Dovc · M1 + Dav · M2)/(Dovc + Dav),

kus

M	=	saasteaine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta),
M1	=	saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) täielikult laetud elektrisalvesti puhul, mis arvutati punktis 3.1.2.3.6,
M2	=	saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) minimaalselt laetud (maksimaalselt tühjendatud) elektrisalvesti puhul, mis arvutati punktis 3.2.3.3.6,
Dovc	=	väliselt laetava sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa vastavalt 2. alaliites kirjeldatud menetlusele,
Dav	=	sõiduki elektrisalvesti kahe laadimise vahel eeldatavalt läbitav keskmine vahemaa tingimuse B korral: — 4 km 1. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht < 150 cm3), — 6 km 2. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht ≥ 150 cm3, maksimumkiirus < 130 km/h), — 10 km 3. kategooria mootorrataste puhul (mootori töömaht ≥ 150 cm3, maksimumkiirus > 130 km/h).

3.3.   Välise laadimisvõimaluseta ja ilma töörežiimi lülitita

3.3.1.   Välise laadimisvõimaluseta ja ilma töörežiimi lülitita sõidukeid katsetatakse hübriidrežiimil vastavalt 5. peatüki I lisale.

3.3.2.   Kõnealuseid sõidukeid käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

3.4.   Välise laadimisvõimaluseta ja töörežiimi lülitiga

3.4.1.   Välise laadimisvõimaluseta ja töörežiimi lülitiga sõidukeid katsetatakse hübriidrežiimil vastavalt 5. peatüki I lisale. Kui sõidukil on mitu hübriidrežiimi, tehakse katse režiimil, mis käivitub automaatselt süüte sisselülitamisel (normaalrežiim). Tootja esitatud teabe põhjal veendub tehniline teenistus, et iga hübriidrežiimi puhul järgitakse piirväärtusi.

3.4.2.   Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide).

4.   II TÜÜBI KATSEMEETODID

4.1.   Sõidukeid katsetatakse vastavalt 2. liites kirjeldatud katsemenetlusele.