		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.202.est
Euroopa Liidu Teataja		L 202

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. aastakäik 4. august 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 700/2009, 3. august 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 701/2009, 3. august 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1182/2008, millega määratakse eelnevalt kindlaks või eraladustamise toetuse suurus 2009. aastaks	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 702/2009, 3. august 2009, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega	5
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/80/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemist (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	16
	*	Komisjoni direktiiv 2009/97/EÜ, 3. august 2009, millega muudetakse direktiive 2003/90/EÜ ja 2003/91/EÜ, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivide 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas ( 1 )	29

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/586/EÜ
*	Nõukogu otsus, 16. veebruar 2009, Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise konkurentsivastast tegevust käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta	35
	Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vaheline konkurentsivastast tegevust käsitlev koostööleping leping	36
	2009/587/EÜ
*	Nõukogu otsus, 7. juuli 2009, ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal	42
	2009/588/EÜ
*	Nõukogu otsus, 7. juuli 2009, ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Leedus	44
	2009/589/EÜ
*	Nõukogu otsus, 7. juuli 2009, ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Poolas	46
	2009/590/EÜ
*	Nõukogu otsus, 7. juuli 2009, ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Rumeenias	48
	2009/591/EÜ
*	Nõukogu otsus, 7. juuli 2009, ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Lätis	50
	2009/592/EÜ
*	Nõukogu otsus, 13. juuli 2009, millega muudetakse otsust 2009/290/EÜ, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi	52
	2009/593/EÜ
*	Nõukogu otsus, 27. juuli 2009, millega muudetakse otsust 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta Banka Slovenije välisaudiitorite osas	53
	Euroopa Keskpank
	2009/594/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 17. juuli 2009, millega muudetakse otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2009/19)	54
	SUUNISED
	Euroopa Keskpank
	2009/595/EÜ
*	Euroopa Keskpanga suunis, 17. juuli 2009, millega muudetakse suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKB/2009/18)	65

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2009/596/ÜVJP
*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUJUST LEX/1/2009, 3. juuli 2009, millega nimetatakse ametisse Iraagis toimuva Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX juht	82
	2009/597/ÜVJP
*	Nõukogu otsus 2009/597/ÜVJP, 27. juuli 2009, Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu (Horvaatia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu sõjalises operatsioonis Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (operatsioon Atalanta)) allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta	83
	Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vaheline leping Horvaatia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu sõjalises operatsioonis Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (operatsioon Atalanta)	84

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) parandus ( ELT L 166, 30.4.2004 ) (Eestikeelne eriväljaanne, 05. Töötajate liikumisvabadus ja sotsiaalpoliitika, 5. köide, lk 72)	90


	(1) EMPs kohaldatav tekst

ET	Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 700/2009,

3. august 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. augustil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. august 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	26,9
0702 00 00	ZZ	26,9
0707 00 05	MK	25,2
	TR	100,7
	ZZ	63,0
0709 90 70	TR	99,9
0709 90 70	ZZ	99,9
0805 50 10	AR	67,9
	UY	60,3
	ZA	67,3
	ZZ	65,2
0806 10 10	EG	156,1
	MA	135,1
	TR	134,8
	ZA	127,1
	ZZ	138,3
0808 10 80	AR	121,2
	BR	85,9
	CL	86,1
	CN	81,7
	NZ	107,5
	US	105,4
	ZA	91,4
	ZZ	97,0
0808 20 50	AR	105,2
	CL	77,9
	TR	147,8
	ZA	102,4
	ZZ	108,3
0809 20 95	TR	263,6
	US	342,7
	ZZ	303,2
0809 30	TR	148,5
0809 30	ZZ	148,5
0809 40 05	BA	39,5
0809 40 05	ZZ	39,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 701/2009,

3. august 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1182/2008, millega määratakse eelnevalt kindlaks või eraladustamise toetuse suurus 2009. aastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Piimatoodete maailmaturu hinnad on järsult langenud suurenenud pakkumise ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga seoses vähenenud nõudluse tõttu. Ühenduse piimatoodete turuhinnad on tunduvalt langenud. Alates käesoleva aasta algusest võetud kombineeritud turumeetmete tulemusel on ühenduse hinnad stabiliseerunud umbes toetushinna tasemel. Selliseid turutoetusmeetmeid nagu eraladustamine kohaldatakse nii kaua kui vaja, et vältida hindade edasist langemist ja häireid ühenduse turul.

(2)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 826/2008 (2) on kehtestatud ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks.

(3)	Komisjoni 28. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1182/2008 (millega määratakse eelnevalt kindlaks või eraladustamise toetuse suurus 2009. aastaks) (3) artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et lepingulise ladustamise puhul toimub või lattu paigutamine kuni 15. augustini 2009.

(4)	Võttes arvesse praegust ja prognoositavat turuolukorda, on vaja jätkata eraladustamise toetuse andmist või eest, mille paigutamine lattu lepinguliseks ladustamiseks toimub ajavahemikus 15. augustist 2009 kuni 28. veebruarini 2010.

(5)	Et vältida nõudlust ületavat pakkumist turul, peaks pärast 15. augustit 2009 lattu paigutatud toodete laost väljaviimine leidma aset alles alates 16. augustist 2010 ning lepinguline ladustamisaeg peaks olema maksimaalselt 365 päeva.

(6)	Haldusliku tõhususe ja lihtsustamise eesmärgil ning võttes arvesse või ladustamise konkreetset olukorda, tuleks määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 36 lõikega 6 ette nähtud kontroll läbi viia vähemalt poole lepingutest suhtes. Seepärast tuleks kehtestada kõnealuse artikli erand.

(7)	Võttes arvesse ladustusaja pikkust laiendatud meetme puhul, tuleks määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 31 lõikes 1 sätestatud ettemaksu kohandada seoses toodetega, mis ladustatakse pärast 15. augustit 2009.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1182/2008 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1182/2008 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 28 punktis a osutatud soolase ja mageda või eraladustamise toetus või eest, mis on 28. veebruariks 2010 paigutatud lattu lepinguliseks ladustamiseks.”

Artikli 4 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Lepingulise ladustamise puhul toimub lattu paigutamine

a)	ajavahemikus 1. jaanuar–15. august 2009 või

b)	ajavahemikus 16. august 2009–28. veebruar 2010.

3. Laost väljaviimine võib aset leida ainult

a)	alates 16. augustist 2009 toodete puhul, mis paigutati lattu lepinguliseks ladustamiseks lõike 2 punktis a osutatud ajavahemikus;

b)	alates 16. augustist 2010 toodete puhul, mis paigutati lattu lepinguliseks ladustamiseks lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikus.

4. Lepinguline ladustamine lõpeb

a)	laost väljaviimisele eelneval päeval või hiljemalt lattu paigutamisele järgneva aasta veebruari viimasel päeval toodete puhul, mis paigutati lattu lepinguliseks ladustamiseks lõike 2 punktis a osutatud ajavahemikus;

b)	laost väljaviimisele eelneval päeval toodete puhul, mis paigutati lattu lepinguliseks ladustamiseks lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikus.

5. Toetust võib anda ainult juhul, kui lepinguline ladustusaeg on

a)	vahemikus 90–227 päeva toodete puhul, mis paigutati lattu lepinguliseks ladustamiseks lõike 2 punktis a osutatud ajavahemikus;

b)	maksimaalselt 365 päeva toodete puhul, mis paigutati lattu lepinguliseks ladustamiseks lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikus.”

Artiklile 6 lisatakse järgmised lõiked:

„3. Erandina määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 31 lõikest 2 ei ületa ettemakse või puhul, mis paigutati lattu lepinguliseks ladustamiseks käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikus, 168-päevasele ladustusajale vastavat abisummat.

4. Erandina määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 36 lõikest 6 peab kontrollimise eest vastutav asutus kogu laost väljaviimise aja jooksul alates augustist 2009 kuni veebruarini 2010 lepingulise ladustusaja lõpus kontrollima ladustatud toodete kaalu ja märgistust proovide võtmisega vähemalt poole lepingutest puhul.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. august 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 223, 21.8.2008, lk 3.

(3) ELT L 319, 29.11.2008, lk 49.

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 702/2009,

3. august 2009,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et vähendada liikmesriikide halduskoormust, võttes arvesse väga suurt teabe hulka, mida neil tuleb komisjoni määruse (EÜ) nr 555/2008 (2) kohaste tabelite kujul edastada, ja seda, et liikmesriikide õigusaktid on tihtipeale elektrooniliselt kättesaadavad, tundub olevat asjakohane näha ette, et komisjoni saab teavitada toetusprogrammi kavadega seotud siseriiklikest õigusaktidest, nagu on nõutav kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 2, teavitades veebisaidist, kus asjakohased õigusaktid on kättesaadavad.

(2)	Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 10 punktis b on ekslikult osutatud kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele. Kuna kõnealuses artiklis ei ole tingimusi sätestatud, vaid need on sätestatud kõnealuses määruses, tuleks asjaomase punkti sõnastust parandada.

(3)

Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikliga 19 on ette nähtud investeerimismeetme finantsjuhtimine. Vahendite paremaks kasutamiseks on asjakohane näha ette võimalus teha makseid pärast kõnealuse meetmega seotud teatavate tegevuste lõpetamist, tagades et asjaomase taotlusega ettenähtud meede tervikuna viiakse lõpule. Lisaks tuleks selleks, et lihtsustada investeerimisprojektide elluviimist praeguse majandus- ja finantskriisi tingimustes, 2009. ja 2010. aastal tõsta ettemaksete ülemmäära.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 103n ja 180 võivad liikmesriigid anda kõnealuse määruse artiklites 103p, 103t ja 103u osutatud meetmete puhul riiklikku abi kooskõlas riigiabi käsitlevate ühenduse asjakohaste eeskirjadega. Kuigi asutamislepingu artikleid 87 ja 89 kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes, ei kohaldata asutamislepingu artiklit 88 selliste maksete suhtes, mille liikmesriigid on teinud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103n lõike 4 kohaselt kooskõlas kõnealuse määrusega. Kuna seega ei ole riigiabist teavitamine nõutav sellisel viisil, mis on sätestatud nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruses (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (3) ja selle rakendusmäärustes, tuleb selleks, et oleks võimalik kontrollida, kas sellised maksed vastavad riigiabi eeskirjadele, ette näha lihtsustatud teavitamine.

(5)

Kui tootjad võtavad väljajuurimistasu taotluse tagasi või juurivad taotluses märgitud ala üksnes osaliselt välja või üldse mitte, seab see ohtu kõnealuse meetme jaoks ettenähtud ühenduse vahendite tõhusa kasutamise. Peale määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 70 lõikes 2 juba ettenähtud sanktsioonide on asjakohane ette näha, et liikmesriigid võivad otsustada, et asjaomaste tootjate taotluseid ei tuleks järgmistel eelarveaastatel prioriteetseks pidada.

(6)

Ühtse heakskiiduprotsendi kohaldamine kujutab endast liikmesriikide jaoks ebaproportsionaalset halduskoormust, kui väljajuurimistasu taotlused hõlmavad üksnes üsna väikest ala. Seega on asjakohane näha ette, et liikmesriigid ei pea kohaldama heakskiiduprotsenti, kui abikõlbliku taotlusega hõlmatud ala jääb alla teatava alammäära.

(7)

Määruse (EÜ) nr 555/2008 VI lisa kohaselt tuleb teatada summad, mis on viinamarjaistanduste kohta makstud ühtse otsemaksete kava raames. Kõnealuse määruse VII lisa kohaselt tuleb teatada ühtse otsemaksete kava maksetega hõlmatud viinamarjaistanduste pindala ja keskmine makse. Kuid kui toetusõigused on juba jaotatud, ei ole enam võimalik kindlaks teha, milliseks maakasutuseks need algselt anti, ja taotlejatel ei tule märkida, kas nende iga-aastane taotlus ühtse otsemaksete kava raames on seotud viinamarjakasvatusaladega. Lisaks esitatakse komisjonile ühtse otsemaksete kava kohta koondteavet vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (4). See teave hõlmab ka viinamarjakasvatusalasid. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 555/2008 asjakohastest tabelitest jätta välja read, kus tuleb esitada teavet ühtse otsemaksete kava maksete kohta.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 555/2008 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 555/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõigus osutatud toetusprogrammi kavaga seonduvatest õigusaktidest pärast nende vastuvõtmist või muutmist. Selline teavitamine võib toimuda nii, et komisjoni teavitatakse veebisaidist, kus asjaomased õigusaktid on avalikult kättesaadavad.”

Artikli 10 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	vajaduse korral kohandatud meetme jätkamine vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele.”

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Finantsjuhtimine

1. Toetus makstakse välja pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et toetuse taotluses nimetatud ühekordne meede või kõik nimetatud meetmed (vastavalt liikmesriigi poolt meetme juhtimiseks tehtud valikule) on ellu viidud ja seda on kohapeal kontrollitud.

Tavaliselt makstakse toetus välja pärast kõigi meetmete rakendamist, erandina esimesest lõigust makstakse toetust siiski üksikute rakendatud meetmete puhul ka juhul, kui ülejäänud meetmeid ei saadud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu rakendada, nagu on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (*1) artiklis 31.

Kui kontrollimisel selgub, et kõiki toetustaotluses nimetatud meetmeid ei ole täielikult ellu viidud muudel põhjustel kui vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 31, ja kui toetust on makstud pärast üksikute selliste meetmete rakendamist, mis on osa toetuse taotluses nimetatud meetmetest, nõuavad liikmesriigid toetuse tagasi.

2. Investeerimistoetuse saajad võivad taotleda pädevalt makseasutuselt ettemakset, kui selline võimalus on riikliku toetusprogrammiga ette nähtud.

Ettemakse ei tohi ületada 20 % investeeringuks antavast riigiabist ning seda makstakse tingimusel, et on seatud pangagarantii või samaväärne garantii, mis vastab 110 protsendile ettemakse summast. Investeeringute puhul, mille kohta on toetuse andmist käsitlev otsus langetatud 2009. või 2010. aastal, võib ettemakset suurendada siiski kuni 50 protsendile asjaomase investeeringuga seotud riigiabist.

Garantii vabastatakse, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et investeeringuks antava riigiabiga seoses tehtud tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad.

(*1) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.” "

II jaotise III peatükki lisatakse artikkel 37a:

„Artikkel 37a

Riigiabiga seotud teatis

1. Olenemata käesoleva määruse artikli 5 lõikest 8, artikli 16 kolmandast lõigust ja artikli 20 lõike 1 teisest lõigust, esitavad liikmesriigid siis, kui nad annavad riigiabi nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (*2) artikli 103n lõike 4 kohaselt, komisjonile järgmise teabe:

a)	(vajaduse korral) asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaselt programmide rakendamiseks juba heakskiidu saanud abimeetmete loendi või põhjuse, miks kõnealusest riiklikust abist ei tule teavitada;

b)	muudel juhtudel andmed, mida on konkurentsieeskirjade täitmise hindamiseks vaja analüüsida.

2. Kui kohaldatakse lõike 1 punkti a, täidavad liikmesriigid VIIIc lisa tabeli 1

märkides, kas abi antakse seoses komisjoni määrusega (EÜ) nr 1535/2007 (*3), milles käsitletakse põllumajandussektoris esmatootmiseks antavat vähese tähtsusega abi, või komisjoni määrusega (EÜ) nr 1998/2006 (*4), milles käsitletakse põllumajandussaaduste töötlemiseks ja turustamiseks antavat abi, või

b)	esitades registreerimisnumbri ja viite nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (*5) kohasele komisjoni erandimäärusele, mille kohaselt meede kehtestati, või

c)	esitades juhtumi numbri ja viitenumbri, mille alusel komisjon on tunnistanud, et meede on kooskõlas EÜ asutamislepinguga.

3. Kui kohaldatakse lõike 1 punkti b, edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

a)	VIIIc lisa tabel 2 määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 103p, 103t ja 103u osutatud iga sellise meetme kohta, milleks riiklikku abi antakse;

b)	VIIIc lisa tabel 3, kui riiklikku abi antakse seoses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103p osutatud meetmega müügiedenduse toetamine kolmandate riikide turgudel;

c)	VIIIc lisa tabel 4, kui riiklikku abi antakse seoses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103t osutatud saagikindlustuse meetmega;

d)	VIIIc lisa tabel 5, kui riiklikku abi antakse seoses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103u osutatud investeerimismeetmega.

4. VIIIc lisa mis tahes tabeli kujul edastatavad andmed peavad kehtima kogu programmi vältel, ilma et see piiraks programmide edaspidiseid muudatusi.

5. Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103n lõikest 4 ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 kohaldamist, teevad riikliku abi andvad liikmesriigid muudatusi oma tulevastesse toetusprogrammidesse nii, et nad täidavad VIIIb lisa asjakohased tabelid hiljemalt 15. oktoobriks 2009. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103k lõiget 2 kohaldatakse kõnealuste muudatuste suhtes.

(*2) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1."

(*3) ELT L 337, 21.12.2007, lk 35."

(*4) ELT L 379, 28.12.2006, lk 5."

(*5) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.” "

Artiklisse 70 lisatakse järgmine lõige:

„3. Kui teataval eelarveaastal võttis tootja väljajuurimistasu taotluse tagasi või juuris taotluses märgitud ala välja üksnes osaliselt või üldse mitte, võib liikmesriik otsustada, et ta ei pea järgmisel mis tahes eelarveaastal kõnealust tootjat prioriteetseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 85s lõike 5 punktile b.”

Artiklisse 71 lisatakse järgmine lõige:

„3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kohaldata ühtset heakskiiduprotsenti nende liikmesriikide suhtes, kes määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 85s lõike 2 kohaselt on teatanud abikõlblike taotlustega hõlmatud pindalast, mis on väiksem kui 50 hektarit.”

7)	VI lisa rida 1, milles käsitletakse ühtset otsemaksete kava, jäetakse välja,

8)	VII lisa rida 1, milles käsitletakse ühtset otsemaksete kava, jäetakse välja.

9)	VIIIb lisa järele lisatakse VIIIc lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõikeid 4 ja 9 kohaldatakse alates 1. augustist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. august 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 170, 30.6.2008, lk 1.

(3) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(4) ELT L 141, 30.4.2004, lk 1.

LISA

„VIIIc LISA

Tabel 1

Teave asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaselt juba heakskiidetud abikavade kohta või teave selle kohta, et teatavast meetmest ei tule teavitada (1)

Liikmesriik: (2) …

Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (vajaduse korral): …

Meetme kood	Abimeetme nimetus	Kava õiguslik alus	Abimeetme kestus

Märkida:

—	vähese tähtsusega abi käsitleva määrusega hõlmatud meetmete puhul: „Selle meetme raames antav abi on kooskõlas vähese tähtsusega abi käsitleva määrusega (EÜ) nr 1535/2007 (esmatootmine) või määrusega (EÜ) nr 1998/2006” (põllumajandussaaduste töötlemine ja turustamine) (3);

—	heakskiidetud abikavade puhul: viide komisjoni otsusele, millega kiidetakse heaks riigiabi, sh riigiabi number ja heakskiidukirja viited;

—	grupierandi alusel antav abi: viide konkreetsele grupierandi määrusele (st kas komisjoni määrusele (EÜ) nr 1857/2006 või määrusele (EÜ) nr 800/2008) (4) ja registreerimisnumbrile.

Tabel 2

Üldteabeleht (5)

Liikmesriik: (6) …

Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (vajaduse korral): …

1. Andmed abi kohta

1.1.

Abimeetme nimetus (üksikabi puhul abisaaja nimi):

…

1.2.

Abimeetme eesmärgi lühikirjeldus:

…

Põhieesmärk (märkida ainult üks kast):

	Müügiedendus kolmandates riikides (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103p)
	Saagikindlustus (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103t)
	Investeeringud (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103u)

1.3.

Abikava – üksikabi

Teatis on seotud:

	abikavaga
	üksikabiga

2. Riiklik õiguslik alus

Riikliku õigusliku aluse, sh rakendussätete pealkiri:

…

3. Abisaajad

3.1.

Abisaaja(te) asukoht:

	abi mittesaavas piirkonnas/mittesaavates piirkondades
	EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel abikõlblikus piirkonnas/abikõlblikes piirkondades (NUTS 3. tasand või madalam)
	EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel abikõlblikus piirkonnas/abikõlblikes piirkondades (NUTS 2. tasand või madalam)
	segapiirkonnas: (täpsustage) …

3.2.

Üksikabi puhul:

Abisaaja nimi: …

Abisaaja liik:



VKE

Töötajate arv: …

Aastakäive: …

Aastabilanss: …

Sõltumatus: …



suurettevõtja

3.3.

Abikava korral:

Abisaajate liik:

	kõik ettevõtjad (suured ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad)
	üksnes suurettevõtjad
	väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
	keskmise suurusega ettevõtjad
	väikeettevõtjad
	mikroettevõtjad
	järgmised abisaajad: …

Abisaajate hinnanguline arv:

	alla 10
	11–50
	51–100
	101–500
	501–1 000
	üle 1 000

4. Abi vorm ja rahastamisvahendid

Abisaajale antava abi vorm (vajaduse korral täpsustada iga meetme kohta eraldi) (nt otsetoetus, sooduslaen…):

…

Tabel 3

Täiendav teabeleht sellise abi kohta, mis on ette nähtud müügiedenduseks kolmandate riikide turgudel (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103p (7))

Liikmesriik: (8) …

Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (vajaduse korral): …

Kinnitatakse, et:

	reklaamikampaaniat ei korraldata konkreetsete ettevõtjate heaks;
	reklaamikampaaniaga ei seata ohtu teiste liikmesriikide toodete müüki ega halvustata neid;
	reklaamikampaania on kooskõlas määruse (EÜ) nr 3/2008 põhimõtetega, sh nõudega, et reklaamikampaaniat ei korraldata kaubamärkide tutvustamiseks. (Selle väite kinnitamiseks tuleb tõendada, et järgitakse määruse (EÜ) nr 3/2008 põhimõtteid.)

Tabel 4

Täiendav teabeleht sellise abi kohta, mis on ette nähtud saagikindlustuse maksete maksmiseks (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103t (9))

Liikmesriik: (10) …

Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (vajaduse korral): …

Kinnitatakse, et

	abimeetmetega ei ole ette nähtud kindlustusmaksete maksmine suurettevõtjatele ja/või põllumajandustooteid töötlevatele ja turustavatele ettevõtjatele
	riski vastu kindlustamine ei piirdu üksnes ühe kindlustusettevõtja või kindlustusettevõtjate grupiga
	abi saamine ei sõltu kindlustuslepingu sõlmimisest asjaomases liikmesriigis registreeritud kindlustusettevõtjaga

Asjaomase abimeetme raames rahastatavate kindlustusmaksetega tagatud kindlustus katab järgmise kahju:



a)	üksnes kahju, mis on tingitud loodusõnnetustega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 2 punktis 8;



b)	lisaks eespool osutatud kahjule muu ilmastikutingimustest tingitud kahju;



c)	looma- või taimehaigustest või kahjurite järsust levikust tekkinud kahju (kas koos muude käesolevas punktis nimetatud kahjudega või eraldi).

Abi kavandatud osatähtsus: …%

NB:

Üksnes esimesena osutatud juhul (punkti 2 alapunt a) on abi suurim määr 80 %, kõigil muudel juhtudel (st, kui on märgitud lahter punkti 2 alapunktis b ja/või c) on see 50 %.

Need tingimused on seotud riikliku ja ühenduse kumuleerunud abi suurima osatähtsusega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103n lõikega 4.

Tabel 5

Täiendav teabeleht investeeringuteks antava abi kohta (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103u (11))

Liikmesriik: (12) …

Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (vajaduse korral): …

1. Abi ulatus ja abisaajad

1.1.

Toetust antakse ettevõtja üldist tulemuslikkust tõstvateks järgmisteks materiaalseteks või mittemateriaalseteks investeeringuteks (märkida vastavalt):

	töötlemisrajatistesse,
	veinitehaste infrastruktuuri,
	veini turustamisse.

1.2.

Abi hõlmab (märkida vastavalt):

	määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIb lisas osutatud toodete tootmist või turustamist;
	määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIb lisas osutatud toodetega seotud uute toodete, protsesside ja tehnoloogia arendamist.

1.3.

Kinnitatakse, et abi ei anta ettevõtjale, kes on raskustes vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta:



jah

1.4.

Käesolev teatis vastab põllumajandussuuniste järgmisele sättele ja seega vajaduse korral kinnitatakse järgmist:

1.4.1.

	punkti IV.B.2 alapunkt a (määruse (EÜ) nr 800/2008 artikkel 15); sel juhul kinnitatakse, et
	abi vastab määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 15 tingimustele (väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav riigiabi);

1.4.2.

	punkti IV.B.2 alapunkt b (määruse (EÜ) nr 800/2008 artikkel 13); sel juhul kinnitatakse, et
	abi vastab määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 13 tingimustele (investeeringuteks ettenähtud regionaalabi);

1.4.3.

	punkti IV.B.2 alapunkt c (komisjoni regionaalabi suunised aastateks 2007–2013) (13); sel juhul kinnitatakse, et
	abi vastab tingimustele, mis on esitatud komisjoni regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 (sel juhul hinnatakse sellist abi regionaalabi suuniste alusel. Tuleb täita üldise teavitusvormi asjakohane osa (komisjoni määruse (EÜ) nr 1627/2006 (14) lisa);

1.4.4.

	punkti IV.B.2 alapunkt d (abi vahepealse suurusega ettevõtjatele piirkondades, mida regionaalabi ei hõlma); sel juhul

abisaajate hulgas on VKEsid:

	jah
	ei

Kui „jah”, kohaldatakse eespool esitatud punkti 1.4.1 (põllumajandussuuniste punkti IV.B.2 alapunkt a).

Kui „ei”, kinnitatakse, et abi antakse üksnes vahepealse suurusega ettevõtjatele (st alla 750 töötaja ja/või käive alla 200 miljoni euro):



jah

Sel juhul tuleb täita üldise teavitusvormi asjakohane osa (määruse (EÜ) nr 1627/2006 lisa) seoses abikõlblike kulutustega.

2. Üksikabi

Abikõlblikud investeeringud võivad ületada 25 miljonit eurot või abisumma 12 miljonit eurot:

	jah
	ei

Kui „jah”, esitatakse siin teave, mis võimaldab abi eraldi hinnata:

…

3. Abi osatähtsus

NB:	Need tingimused on seotud riikliku ja ühenduse kumuleerunud abi suurima osatähtsusega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103n lõikega 4.

3.1.

Kui abisaajad on VKEd (määruse (EÜ) nr 800/2008 artikkel 15), on abi suurim osatähtsus abikõlblike investeeringute puhul järgmine:

3.1.1.

äärepoolseimad piirkonnad: … (kuni 75 %)

3.1.2.

väiksemad Egeuse mere saared (15): … (kuni 65 %)

3.1.3.

abikõlblikud piirkonnad vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile a: … (kuni 50 %)

3.1.4.

muud piirkonnad: … (kuni 40 %)

3.2.

Abi puhul, mis vastab määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklile 13 (investeeringuteks ettenähtud regionaalabi) või komisjoni regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013, on abi suurim osatähtsus järgmine:

3.2.1.

VKEde puhul:

3.2.1.1.

abikõlblike investeeringute osas asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a osutatud piirkondades: … (kuni 50 % või asjaomasele liikmesriigile aastateks 2007–2013 kinnitatud regionaalabi kaardil määratud ülemmäär);

3.2.1.2.

abikõlblike investeeringute osas teistes regionaalabikõlblikes piirkondades: … (kuni 40 % või asjaomasele liikmesriigile aastateks 2007–2013 kinnitatud regionaalabi kaardil määratud ülemmäär);

3.2.2.

vahepealse suurusega ettevõtjatele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 28 lõike 3 tähenduses (mitte VKEd, vaid ettevõtjad vähem kui 750 töötajaga või käibega alla 200 miljoni euro);

3.2.2.1.

abikõlblike investeeringute osas asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a osutatud piirkondades: … (kuni 25 % või asjaomasele liikmesriigile aastateks 2007–2013 kinnitatud regionaalabi kaardil määratud ülemmäär);

3.2.2.2.

abikõlblike investeeringute osas teistes regionaalabikõlblikes piirkondades: … (kuni 20 % või asjaomasele liikmesriigile aastateks 2007–2013 kinnitatud regionaalabi kaardil määratud ülemmäär).

3.2.3.

Abisaajate hulgas on punktis 3.2.2 osutatud vahepealse suurusega ettevõtjatest suuremaid (st suurettevõtjaid):

	jah
	ei

Kui „jah”, kinnitatakse siin, et abi suurim osatähtsus on sama suur või väiksem kui liikmesriigile aastateks 2007–2013 kinnitatud regionaalabi kaardil määratud ülemmäär:



jah

Sel juhul peab abi suurim osatähtsus olema märgitud eespool osutatud regionaalabi kaardil.

Abi suurim osatähtsus vastaval regionaalabi kaardil on … %.

3.3.

Abi suurim osatähtsus sellise investeeringuabi puhul, mida antakse vahepealse suurusega ettevõtjatele piirkondades, mis ei saa taotleda regionaalabi: … (kuni 20 %).

4. Abikõlblikkuse kriteeriumid ja abikõlblikud kulud

4.1.

Kinnitatakse, et

	abiga ei toetata investeeringuid, mille suhtes ühise turukorralduse raames, kaasa arvatud EAGFi rahastatavad otsetoetuskavad, kehtestatakse tootmise või ühenduse abi piiranguid üksikute põllumajandustootjate, põllumajandusettevõtjate või töötlemisettevõtjate tasandil ja mis suurendaks toodangut üle nende piirangute;
	abi ei hõlma kasutatud seadmete ostmist juhul, kui abi antakse vahepealse suurusega ettevõtjatele või suurettevõtjatele.

4.2.

Investeerimisabi piirkondades, mis ei ole regionaalabikõlblikud.

Investeeringutega seotud abikõlblikud kulud on täielikult kooskõlas abikõlblike kuludega, mis on loetletud komisjoni regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013.

	jah
	ei

Kui „ei” ja kui abisaajad on VKEd, kinnitatakse siin, et abikõlblikud kulud on kooskõlas määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 15 lõikega 3.



jah

5. Muu teave

Teatisele on lisatud dokumendid, mis tõendavad, et toetuse eesmärgid on selgelt määratletud ja kajastavad konkreetseid struktuurilisi ja territoriaalseid vajadusi ning struktuurilisi puudusi:

	jah
	ei

Kui „jah”, tuleb sellised dokumendid esitada käesoleva täiendava teabelehe lisas.”

(1) Käesoleva määruse artikli 37a lõikes 2 osutatud teatis.

(2) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(3) Palun märkige, millist määrust kohaldatakse.

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3).

(5) Käesoleva määruse artikli 37a lõike 3 punktis a osutatud teatis.

(6) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(7) Käesoleva määruse artikli 37a lõike 3 punktis b osutatud teatis.

(8) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(9) Käesoleva määruse artikli 37a lõike 3 punktis c osutatud teatis.

(10) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(11) Käesoleva määruse artikli 37a lõike 3 punktis d osutatud teatis.

(12) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(13) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(14) ELT L 302, 1.11.2006, lk 10.

(15) Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2019/93 (EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1).

DIREKTIIVID

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/16

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/80/EÜ,

13. juuli 2009,

mis käsitleb kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemist

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/29/EMÜ (mis käsitleb kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemist) (3) on oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 93/29/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad EÜ tüübikinnituse süsteemi, mis kehtestati nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/61/EMÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta), mis omakorda asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/24/EÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta), (5) ning selles sätestatakse kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite projekteerimise ja ehituse tehnilised näitajad juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemise kohta. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivis 2002/24/EÜ sätestatud EÜ tüübikinnituse menetlusele, mida tuleb kohaldada igat tüüpi sõidukitele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2002/24/EÜ sätteid, mis kehtivad sõidukite süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul.

(3)	Hõlbustamaks juurdepääsu kolmandate riikide turgudele, peaksid käesoleva direktiivi nõuded olema samaväärsed Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa majanduskomisjoni eeskirjas nr 60 (6) esitatud nõuetega.

(4)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide direktiivi 2002/24/EÜ artiklis 1 osutatud sõidukitüüpide juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemise suhtes.

Artikkel 2

Osa EÜ tüübikinnituse andmise menetlus kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemise suhtes ja kõnealuste sõidukite vaba liikumist reguleerivad tingimused on sätestatud direktiivi 2002/24/EÜ II ja III peatükis.

Artikkel 3

1. Vastavalt direktiivi 2002/24/EÜ artikli 11 sätetele tunnustatakse käesoleva direktiiviga kehtestatud nõudmiste samaväärsust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa majanduskomisjoni eeskirjas nr 60 esitatud nõuetega.

2. Osa EÜ tüübikinnitusi andvad liikmesriikide ametiasutused aktsepteerivad lõikes 1 osutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa majanduskomisjoni eeskirjas ette nähtud nõuete alusel antud kinnitusi ja osa tüübikinnitusmärke käesoleva direktiivi nõuete alusel antud asjakohaste kinnituste asemel.

Artikkel 4

Käesolevat direktiivi võidakse muuta vastavalt direktiivi 2002/24/EÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele, et

a)	võtta arvesse artiklis 3 nimetatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa majanduskomisjoni eeskirja muudatusi;

b)	kohandada I ja II lisa vastavalt tehnika arengule.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid ei tohi juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemisega seotud põhjustel

—	keelduda andmast EÜ tüübikinnitust kahe- või kolmerattalisele mootorsõiduki tüübile või

—	keelata kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõttu,

kui juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemine vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

2. Liikmesriigid keelduvad EÜ tüübikinnituse andmisest uuele kahe- või kolmerattalise mootorsõiduki tüübile juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemisega seotud põhjustel, kui käesoleva direktiivi nõuded ei ole täidetud.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Direktiiv 93/29/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) ELT C 325, 30.12.2006, lk 28.

(2) Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 72) ja nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 188, 29.7.1993, lk 1.

(4) Vt III lisa A osa.

(5) EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1.

(6) E/ECE/TRANS/505 – Add. 59.

I LISA

KAHE- VÕI KOLMERATTALISTE MOOTORSÕIDUKITE OSA EÜ TÜÜBIKINNITUST KÄSITLEVAD NÕUDED JUHTNUPPUDE, MÄRGULAMPIDE JA NÄIDIKUTE MÄÄRATLEMISE OSAS

1. MÕISTED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1. „juhtnupp”– sõiduki mis tahes osa või seade, mille kasutamise kaudu juht otseselt muudab sõiduki või mõne sõidukiosa seisundit või toimimist;

1.2. „märgulamp”– märguanne, mis näitab seadme käivitumist, toimimist või hoiatust, riket või mittetoimimist;

1.3. „näidik”– seade, mis annab teavet süsteemi või selle osa nõuetekohase toimimise kohta, näiteks vedeliku taseme kohta;

1.4. „tähis”– märk, mille abil juhtnupp, märgulamp või näidik on määratletud.

2. NÕUDED

2.1. Määratlemine

Punktis 2.1.5 nimetatud juhtnuppe, märgulampe ja näidikuid, kui need on sõidukile paigaldatud, määratletakse vastavalt järgmistele nõuetele.

2.1.1.

Tähised peavad taustast selgesti eristuma.

2.1.2.

Tähised paigutatakse määratletavale juhtnupule või juhtnupu märgulambile või selle vahetusse lähedusse. Kui see ei ole võimalik, ühendatakse tähis ja juhtnupp või märgulamp võimalikult lühikese katkematu joonega.

2.1.3.

Kaugtulelaternaid kujutatakse paralleelsete horisontaalkiirtega laternana ja lähitulelaternaid allapoole suunatud paralleelsete kiirtega laternana.

2.1.4.

Optilistes märgulampides on allpool loetletud värvidel järgmine tähendus:

— punane: oht,

— kollane: hoiatus,

— roheline: nõuetekohane töö.

Sinine on reserveeritud üksnes kaugtulelaternate märgutulede jaoks.

2.1.5.

Tähiste kujutamine ja määratlemine

Joonis 1

Esilaterna juhtnupp – kaugtulelatern

Märgutule värv: sinine

Joonis 2

Esilaterna juhtnupp – lähitulelatern

Märgutule värv: roheline

Joonis 3

Suunatuli

Märkus: kui vasak- ja parempoolsel suunatulelaternal on erinevad märgulambid, võib kaht noolt kasutada samuti eraldi.

Märgutule värv: roheline

Joonis 4

Ohutuli

Kaks võimalust:

—	tähis kõrval Märgutule värv: punane või

—	samaaegne toimimine koos suunatuledega (kaks noolt joonisel 3).

Joonis 5

Käsitsi reguleeritav õhuklapp

Märgutule värv: kollane

Joonis 6

Helihoiatusseadis

Joonis 7

Kütuse tase

Märgutule värv: kollane

Joonis 8

Jahutusvedeliku temperatuur

Märgutule värv: punane

Joonis 9

Aku laetus

Märgutule värv: punane

Joonis 10

Mootoriõli

Märgutule värv: punane

Joonis 11

Eesmine udutulelatern (3)

Märgutule värv: roheline

Joonis 12

Tagumine udutulelatern (3)

Märgutule värv: kollane

Joonis 13

Mootori süüte või seiskamise juhtnupp „väljalülitatud” asendis

Joonis 14

Mootori süüte või seiskamise juhtnupp „sisselülitatud” asendis

Joonis 15

Valgustuse lüliti

Märgutule värv: roheline

Joonis 16

Eesmised ja tagumised alumised ääretulelaternad

Märkus: kui ei ole eraldi juhtnuppu, võib selle määratleda joonisel 15 näidatud tähisega.

Märgutule värv: roheline

Joonis 17

Näidik „käigukast neutraalne”

Märgutule värv: roheline

Joonis 18

Elektriline käiviti

Märkused:

(1)	Raamitud alad võivad olla täidetud.

(2)	Tähise tumeda osa asemel võib kasutada selle siluetti; selle diagrammi valge osa on sellisel juhul üleni tumedat värvi.

(3)	Kui eesmiste ja tagumiste udutulelaternate jaoks kasutatakse ühte juhtnuppu, kasutatakse tähist „eesmine udutulelatern”.

liide

Punktis 2.1.5 nimetatud tähiste näidisaluse kavand

Joonis 1

Näidispõhi

Näidispõhi koosneb järgmisest:

1.	põhjaruut küljepikkusega 50 mm; küljepikkus vastab originaali mõõtmele a;

2.	põhjaring läbimõõduga 56 mm, mille pindala on ligikaudu sama suur kui põhjaruudul (1);

3.	teine, põhjaringi (1) sisse joonistatud ring läbimõõduga 50 mm;

4.	teine ruut, mille nurgad paiknevad põhjaringil (2) ja mille küljed on paralleelsed põhjaruudu (1) külgedega;

5. ja 6.

kaks põhjaruuduga (1) ühesuuruse pindalaga nelinurka, mille küljed on teineteise suhtes täisnurga all ja lõikavad põhjaruudu küljed üksteise suhtes sümmeetrilisteks punktideks;

7.	kolmas ruut, mille küljed läbivad põhjaruudu (1) ja põhjaringi (2) lõikepunkte ning on 45° nurga all, andes niiviisi põhjamudeli suurima horisontaal- ja vertikaalmõõtme;

8.	ebakorrapärane kaheksanurk, mille moodustavad ruudu (7) külgede suhtes 30° nurga all olevad jooned.

Põhjamudel paikneb 12,5 mm ruutvõrgul nii, et see langeb kokku põhjaruuduga (1).

II LISA

1. liide

Teatis kahe- või kolmerattalise mootorsõiduki tüübi juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemise kohta

(lisatakse osa EÜ tüübikinnituse taotlusele, kui see esitatakse sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlusest eraldi)

Järjekorranumber (määrab taotleja):

Osa EÜ tüübikinnituse taotlus, mis käsitleb kahe- või kolmerattalise mootorsõiduki juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemist, sisaldab direktiivi 2002/24/EÜ II lisa 1. osa A jao järgmistes punktides esitatud teavet:

—

0.1,

—

0.2,

—

0.4–0.6,

—

9.2.1.

2. liide

Ametiasutuse nimi

Kahe- või kolmerattalise mootorsõiduki juhtnuppude, märgulampide ja näidikute osa EÜ tüübikinnitustunnistus

NÄIDIS

…tehnilise teenistuse protokoll nr … kuupäev …

Osa EÜ tüübikinnitus nr: … Laienduse nr: …

Sõiduki mark: …

Sõidukitüüp ning võimalikud muudatused ja variandid: …

Tootja nimi ja aadress: …

Tootja esindaja (kui on) nimi ja aadress: …

…

Sõiduki katsetamiseks esitamise kuupäev: …

Osa EÜ tüübikinnitus antud/andmisest keeldutud (1)

Koht: …

Kuupäev: …

Allkiri: …

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 6)

Nõukogu direktiiv 93/29/EMÜ	(EÜT L 188, 29.7.1993, lk 1)
Komisjoni Direktiiv 2000/74/EÜ	(EÜT L 300, 29.11.2000, lk 24)

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 6)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
93/29/EMÜ	14. detsember 1994	14. juuni 1995 (*1)
2000/74/EÜ	31. detsember 2001	1. jaanuar 2002 (*2)

(*1) Kooskõlas direktiivi 93/29/EMÜ artikli 5 lõike 1 kolmanda lõiguga:

„Alates esimeses lõigus märgitud kuupäevast ei tohi liikmesriigid takistada selle direktiivi nõuetele vastavate sõidukite esmakordset kasutuselevõttu põhjendustel, mis on seotud juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemisega.”

Mainitud kuupäev on 14. detsember 1994; vaata direktiivi 93/29/EMÜ artikli 5 lõike 1 esimest lõiku.

(*2) Kooskõlas direktiivi 2000/74/EÜ artikliga 2:

„1. Alates 1. jaanuarist 2002 ei tohi liikmesriigid juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemisega seotud põhjustel:

—	keelduda andmast EÜ tüübikinnitust kahe-või kolmerattalise mootorsõiduki tüübile või

—	keelata kahe-või kolmerattaliste mootorsõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõttu,

kui juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemine vastab käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 93/29/EMÜ nõuetele.

2. Alates 1. juulist 2002 ei anna liikmesriigid EÜ tüübikinnitust ühelegi uuele kahe- või kolmerattalise mootorsõiduki tüübile juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemisega seotud põhjustel, kui käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 93/29/EMÜ nõuded ei ole täidetud.”

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 93/29/EMÜ	Direktiiv 2000/74/EÜ	Käesolev direktiiv
Artiklid 1 ja 2		Artiklid 1 ja 2
Artikli 3 esimene lõik		Artikli 3 lõige 1
Artikli 3 teine lõik		Artikli 3 lõige 2
Artikli 4 sissejuhatav lause		Artikli 4 sissejuhatav lause
Artikli 4 esimene taane		Artikli 4 punkt a
Artikli 4 teine taane		Artikli 4 punkt b
Artikli 5 lõige 1		—
	Artikli 2 lõige 1	Artikli 5 lõige 1
	Artikli 2 lõige 2	Artikli 5 lõige 2
Artikli 5 lõige 2		Artikli 5 lõige 3
—		Artiklid 6 ja 7
Artikkel 6		Artikkel 8
I ja II lisa		I ja II lisa
—		III lisa
—		IV lisa

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/29

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/97/EÜ,

3. august 2009,

millega muudetakse direktiive 2003/90/EÜ ja 2003/91/EÜ, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivide 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 punkte a ja b,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 7 lõike 2 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiivid 2003/90/EÜ (3) ja 2003/91/EÜ (4) on vastu võetud eesmärgiga tagada liikmesriikide ametlikesse kataloogidesse lisatavate sortide vastavus Ühenduse Sordiameti kehtestatud suunistele mitmesuguste liikide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja sortide kontrollimise miinimumtingimuste osas. Muude sortide puhul on kõnealuste direktiividega ette nähtud kohaldada Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) suuniseid.

(2)	Ühenduse Sordiamet on vahepeal koostanud täiendavaid suuniseid mitmete muude liikide kohta ning ajakohastanud seni kehtivaid suuniseid.

(3)	Direktiivi 2003/90/EÜ puhul tuleks lisada suunised uute liikide kohta, mis on hiljuti kantud direktiividega 66/401/EMÜ (5) ja 66/402/EMÜ (6) hõlmatud liikide loeteludesse.

(4)	Direktiive 2003/90/EÜ ja 2003/91/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

(5)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/90/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisa A osa tekstiga.

Artikkel 2

Direktiivi 2003/91/EÜ lisad asendatakse käesoleva direktiivi lisa B osa tekstiga.

Artikkel 3

Enne 1. jaanuari 2010 alanud kontrollimisel võib liikmesriik kohaldada direktiivide 2003/90/EÜ ja 2003/91/EÜ versiooni, mida kohaldati enne nende muutmist käesoleva direktiiviga.

Artikkel 4

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2009. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2010.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. august 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.

(2) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

(3) ELT L 254, 8.10.2003, lk 7.

(4) ELT L 254, 8.10.2003, lk 11.

(5) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66.

(6) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66.

LISA

A OSA

„I LISA

Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud nende liikide loetelu, mis peavad vastama CPVO kontrolliprotokollidele

Teaduslik nimetus	Tavanimetus	Ühenduse Sordiameti protokoll
Pisum sativum L.	Põldhernes	TP 7/1, 6.11.2003.
Vicia faba L.	Põlduba	TP Broadbean/1, 25.3.2004.
Brassica napus L.	Raps	TP 36/1, 25.3.2004.
Helianthus annuus L.	Päevalill	TP 81/1, 31.10.2002.
Linum usitatissimum L.	Lina/linaseeme	TP 57/1, 21.3.2007.
Avena nuda L.	Paljas kaer	TP 20/1, 6.11.2003.
Avena sativa L. (sh A. byzantina K. Koch)	Harilik kaer ja bütsantsi kaer	TP 20/1, 6.11.2003.
Hordeum vulgare L.	Oder	TP 19/2, 6.11.2003.
Oryza sativa L.	Riis	TP 16/1, 18.11.2004.
Secale cereale L.	Rukis	TP 58/1, 31.10.2002.
xTriticosecale Wittm. ex A. Camus	Perekonda Triticum kuuluva liigi ja perekonda Secale kuuluva liigi ristamisel saadud hübriidid	TP 121/2, 22.1.2007.
Triticum aestivum L.	Nisu	TP 3/4, 23.6.2008.
Triticum durum Desf.	Kõva nisu	TP 120/2, 6.11.2003.
Zea mays L.	Mais	TP 2/2, 15.11.2001.
Solanum tuberosum L.	Kartul	TP 23/2, 1.12.2005.

Nimetatud protokollide tekst on kättesaadav Ühenduse Sordiameti veebilehel (www.cpvo.europa.eu).

„II LISA

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud nende liikide loetelu, mis peavad vastama UPOVi kontrollisuunistele

Teaduslik nimetus	Tavanimetus	UPOVi suunis
Beta vulgaris L.	Söödapeet	TG/150/3, 4.11.1994.
Agrostis canina L.	Sookastehein	TG/30/6, 12.10.1990.
Agrostis gigantea Roth.	Suur kastehein	TG/30/6, 12.10.1990.
Agrostis stolonifera L.	Valge kastehein	TG/30/6, 12.10.1990.
Agrostis capillaris L.	Harilik kastehein	TG/30/6, 12.10.1990.
Bromus catharticus Vahl	Lapik luste	TG/180/3, 4.4.2001.
Bromus sitchensis Trin.	Alaska luste	TG/180/3, 4.4.2001.
Dactylis glomerata L.	Kerahein	TG/31/8, 17.4.2002.
Festuca arundinacea Schreber	Roog-aruhein	TG/39/8, 17.4.2002.
Festuca filiformis Pourr.	Niitjas aruhein (ahtalehine aruhein)	TG/67/5, 5.4.2006.
Festuca ovina L.	Lamba-aruhein	TG/67/5, 5.4.2006.
Festuca pratensis Huds.	Harilik aruhein	TG/39/8, 17.4.2002.
Festuca rubra L.	Punane aruhein	TG/67/5, 5.4.2006.
Festuca trachyphylla (Hack.) Krajina	Kink-aruhein	TG/67/5, 5.4.2006.
Lolium multiflorum Lam.	Itaalia raihein	TG/4/8, 5.4.2006.
Lolium perenne L.	Karjamaa raihein	TG/4/8, 5.4.2006.
Lolium x boucheanum Kunth	Hübriidraihein	TG/4/8, 5.4.2006.
Phleum nodosum L.	Mugultimut	TG/34/6, 7.11.1984.
Phleum pratense L.	Timut	TG/34/6, 7.11.1984.
Poa pratensis L.	Harilik nurmikas	TG/33/6, 12.10.1990.
Lupinus albus L.	Valge lupiin	TG/66/4, 31.3.2004.
Lupinus angustifolius L.	Ahtalehine lupiin	TG/66/4, 31.3.2004.
Lupinus luteus L.	Kollane lupiin	TG/66/4, 31.3.2004.
Medicago sativa L.	Lutsern	TG/6/5, 6.4.2005.
Medicago x varia T. Martyn	Hübriidlutsern	TG/6/5, 6.4.2005.
Trifolium pratense L.	Punane ristik	TG/5/7, 4.4.2001.
Trifolium repens L.	Valge ristik	TG/38/7, 9.4.2003.
Vicia sativa L.	Harilik hiirehernes	TG/32/6, 21.10.1988.
Brassica napus L. var. napobrassica (L.) Rchb.	Kaalikas	TG/89/6, 4.4.2001.
Raphanus sativus L. var. oleiformis Pers.	Õlirõigas	TG/178/3, 4.4.2001.
Arachis hypogea L.	Maapähkel	TG/93/3, 13.11.1985.
Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs	Rüps	TG/185/3, 17.4.2002.
Carthamus tinctorius L.	Värvisafloor	TG/134/3, 12.10.1990.
Gossypium spp.	Puuvill	TG/88/6, 4.4.2001.
Papaver somniferum L.	Unimagun	TG/166/3, 24.3.1999.
Sinapis alba L.	Valge sinep	TG/179/3, 4.4.2001.
Glycine max (L.) Merrill	Sojauba	TG/80/6, 1.4.1998.
Sorghum bicolor (L.) Moench	Sorgo	TG/122/3, 6.10.1989.

Nimetatud suuniste tekst on kättesaadav UPOVi koduleheküljel (www.upov.int).

”

B OSA

„I LISA

Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud nende liikide loetelu, mis peavad vastama CPVO kontrolliprotokollidele

Teaduslik nimetus	Tavanimetus	Ühenduse Sordiameti protokoll
Allium cepa L. (Cepa-rühm)	Harilik sibul ja värtensibul	TP 46/2, 1.4.2009.
Allium cepa L. (Aggregatum -rühm)	Pesasibul	TP 46/2, 1.4.2009.
Allium porrum L.	Porrulauk	TP 85/2, 1.4.2009.
Allium sativum L.	Küüslauk	TP 162/1, 25.3.2004.
Allium schoenoprasum L.	Murulauk	TP 198/1, 1.4.2009.
Apium graveolens L.	Seller	TP 82/1, 13.3.2008.
Apium graveolens L.	Juurseller	TP 74/1, 13.3.2008.
Asparagus officinalis L.	Spargel	TP 130/1, 27.3.2002.
Beta vulgaris L.	Söögipeet, sh peedisort „Cheltenham”	TP 60/1, 1.4.2009.
Brassica oleracea L.	Lillkapsas	TP 45/1, 15.11.2001.
Brassica oleracea L.	Spargelkapsas (e asparkapsas e brokoli)	TP 151/2, 21.3.2007.
Brassica oleracea L.	Rooskapsas	TP 54/2, 1.12.2005.
Brassica oleracea L.	Nuikapsas	TP 65/1, 25.3.2004.
Brassica oleracea L.	Kähar peakapsas, valge peakapsas ja punane peakapsas	TP 48/2, 1.12.2005.
Brassica rapa L.	Hiina kapsas	TP 105/1, 13.3.2008.
Capsicum annuum L.	Vürtspaprika	TP 76/2, 21.3.2007.
Cichorium endivia L.	Kähar endiivia ja eskariool	TP 118/2, 1.12.2005.
Cichorium intybus L.	Tööstuslik sigur	TP 172/2, 1.12.2005.
Cichorium intybus L.	Salatsigur	TP 173/1, 25.3.2004.
Citrullus lanatus (Thumb.) Matsum. et Nakai	Arbuus	TP 142/1, 21.3.2007.
Cucumis melo L.	Melon	TP 104/2, 21.3.2007.
Cucumis sativus L.	Kurk ja kornišon	TP 61/2, 13.3.2008.
Cucurbita pepo L.	Kabatšokk	TP 119/1, 25.3.2004.
Cynara cardunculus L.	Hispaania artišokk ehk kardi	TP 184/1, 25.3.2004.
Daucus carota L.	Porgand ja söödaporgand	TP 49/3, 13.3.2008.
Foeniculum vulgare Mill.	Apteegitill	TP 183/1, 25.3.2004.
Lactuca sativa L.	Aedsalat	TP 13/4, 1.4.2009.
Lycopersicon esculentum Mill.	Tomat	TP 44/3, 21.3.2007.
Petroselinum crispum (Mill.) Nyman ex A. W. Hill	Aedpetersell	TP 136/1, 21.3.2007.
Phaseolus coccineus L.	Õisuba	TP 9/1, 21.3.2007.
Phaseolus vulgaris L.	Põõsasaeduba ja lattuba	TP 12/3, 1.4.2009.
Pisum sativum L. (partim)	Kortsteraline hernes, siledateraline hernes ja suhkruhernes	TP 7/1, 6.11.2003.
Raphanus sativus L.	Redis	TP 64/1, 27.3.2002.
Solanum melongena L.	Baklažaan	TP 117/1, 13.3.2008.
Spinacia oleracea L.	Spinat	TP 55/2, 13.3.2008.
Valerianella locusta (L.) Laterr.	Põldkännak	TP 75/2, 21.3.2007.
Vicia faba L. (partim)	Põlduba	TP Broadbean/1, 25.3.2004.
Zea mays L. (partim)	Suhkrumais ja lõhenev mais	TP 2/2, 15.11.2001.

Nimetatud protokollide tekst on kättesaadav Ühenduse Sordiameti veebilehel (www.cpvo.europa.eu).

„II LISA

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud nende liikide loetelu, mis peavad vastama UPOV kontrollisuunistele

Teaduslik nimetus	Tavanimetus	UPOVi suunis
Allium fistulosum L.	Talisibul	TG/161/3, 1.4.1998.
Beta vulgaris L.	Lehtpeet e mangold	TG/106/4, 31.3.2004.
Brassica oleracea L.	Lehtkapsas	TG/90/6, 31.3.2004.
Brassica rapa L.	Naeris	TG/37/10, 4.4.2001.
Cichorium intybus L.	Punasigur e radicchio	TG/154/3, 18.10.1996.
Cucurbita maxima Duchesne	Kõrvits	TG/155/4, 28.3.2007.
Raphanus sativus L.	Mustrõigas	TG/63/6, 24.3.1999.
Rheum rhabarbarum L.	Rabarber	TG/62/6, 24.3.1999.
Scorzonera hispanica L.	Mustjuur	TG/116/3, 21.10.1988.

imetatud suuniste tekst on kättesaadav UPOVi koduleheküljel (www.upov.int).

”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/35

NÕUKOGU OTSUS,

16. veebruar 2009,

Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise konkurentsivastast tegevust käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta

(2009/586/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 83 ja 308 koostoimes artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Seoses konkurentsiprobleemide järjest olulisema rahvusvahelise mõõtmega tuleks selles valdkonnas tugevdada rahvusvahelist koostööd.

(2)	Turgude tõhusa toimimise ja rahvusvahelise kaubanduse seisukohast on oluline tagada konkurentsiõiguse usaldusväärne ja tulemuslik täitmine.

(3)	Viisakuspõhimõtete väljatöötamine rahvusvahelises õiguses ja nende põhimõtete rakendamine ühenduse ja Lõuna-Korea konkurentsiõiguse täitmise tagamisel suurendavad tõenäoliselt asjaomaste õigusaktide kohaldamise tulemuslikkust.

(4)	Sel eesmärgil on komisjon pidanud Korea Vabariigi valitsusega läbirääkimisi ühenduse ja Lõuna-Korea konkurentsieeskirjade kohaldamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.

(5)

Arvestades, et leping hõlmab peamiselt asutamislepingu artiklil 308 põhineva nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (2) kohaldamisalasse kuuluvaid ühinemisi ja ülevõtmisi, siis peaks ka käesolev otsus põhinema kõnealusel artiklil.

(6)	Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vaheline konkurentsivastast tegevust käsitlev koostööleping kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et muuta see ühenduse suhtes siduvaks (*1).

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) 4. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(*1) Nõukogu peasekretariaat avaldab käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vaheline konkurentsivastast tegevust käsitlev koostööleping

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

KOREA VABARIIGI VALITSUS

teiselt poolt

(edaspidi „lepinguosalised”);

TUNNISTADES, ET maailmamajandus, sealhulgas Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi majandus, on järjest rohkem seotud;

MÄRKIDES, ET Euroopa Ühendus ja Korea Vabariik on ühisel seisukohal, et konkurentsiõiguse täitmise usaldusväärne ja tulemuslik tagamine on nende asjaomaste turgude tõhusa toimimise, mõlema lepinguosalise tarbijate majandusliku heaolu ja nendevahelise kaubanduse seisukohast väga oluline;

MÄRKIDES, ET kummagi lepinguosalise konkurentsiõiguse täitmise usaldusväärset ja tulemuslikku tagamist edendaksid koostöö ning kohastel juhtudel nendevaheline koordineerimine kõnealuste õigusaktide kohaldamisel;

TUNNISTADES SAMUTI, ET koostöö lepinguosaliste konkurentsiasutuste vahel aitab parandada ja tugevdada nende suhteid ning

PIDADES SILMAS, ET aeg-ajalt võib lepinguosaliste vahel esineda erimeelsusi seoses nende konkurentsiõiguse kohaldamisega käitumise või tehingute suhtes, mis puudutavad mõlema lepinguosalise olulisi huve;

MÄRKIDES 27. ja 28. juulil 1995 vastu võetud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni nõukogu soovituse (mis käsitleb liikmesriikide vahelist koostööd seoses rahvusvahelist kaubandust mõjutava konkurentsivastase tegevusega) muudetud versiooni;

VÕTTES ARVESSE Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi ja Korea Vabariigi õiglase kaubanduse komisjoni vahel 28. oktoobril 2004 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk ja mõisted

1. Käesoleva lepingu eesmärk on aidata kaasa lepinguosaliste konkurentsiõiguse täitmise tulemuslikule tagamisele, edendades konkurentsiasutuste vahelist koostööd ja tegevuse koordineerimist, ning vältida või vähendada lepinguosaliste konkurentsiõiguse kohaldamisega seotud lepinguosaliste erimeelsusi.

2. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„konkurentsivastane tegevus” – tegevus, mille suhtes võivad konkurentsiasutused ühe või mõlema lepinguosalise konkurentsiõiguse alusel kohaldada sanktsioone või muid parandusmeetmeid;

„konkurentsiasutus(ed)” –

i)	Euroopa Ühenduse puhul Euroopa Ühenduste Komisjon seoses selle ülesannetega Euroopa Ühenduse konkurentsiõiguse alusel ja

ii)	Korea Vabariigi puhul Korea õiglase kaubanduse komisjon;

„liikmesriigi pädev asutus” – iga Euroopa Ühenduse liikmesriigi üks ametiasutus, mis vastutab konkurentsiõiguse kohaldamise eest. Käesoleva lepingu allakirjutamisel esitab Euroopa Ühenduste Komisjon selliste asutuste nimekirja Korea Vabariigi valitsusele. Euroopa Komisjon esitab Korea Vabariigi valitsusele uuendatud nimekirja iga kord, kui see muutub vajalikuks;

„konkurentsiõigus” –

i)	Euroopa Ühenduse puhul Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 81, 82 ja 85, nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ning nende rakendusmäärused ja hilisemad muudatused ning

ii)	Korea Vabariigi puhul monopolide reguleerimise ja õiglase kaubanduse akt ning selle rakendusmäärused ja muudatused;

e)	„täitetoimingud” – konkurentsiõiguse kohaldamine uurimise või menetluse abil, mille viib läbi lepinguosalise konkurentsiasutus.

Artikkel 2

Teatised

1. Kummagi lepinguosalise konkurentsiasutus teatab teise lepinguosalise konkurentsiasutusele täitetoimingutest, mis teatist edastava lepinguosalise konkurentsiasutuse arvates võivad mõjutada teise lepinguosalise olulisi huve.

2. Täitetoimingud, mis võivad mõjutada teise lepinguosalise olulisi huve ja on teise lepinguosalise täitetoimingute seisukohast asjakohased, hõlmavad muu hulgas järgmisi toiminguid:

a)	täitetoimingud, mis on suunatud teise lepinguosalise kodaniku või kodanike (Euroopa Ühenduse puhul Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodaniku või kodanike) või teise lepinguosalise territooriumil ja seal kehtivate õigusnormide alusel asutatud või korraldatud äriühingu(te) vastu;

b)	täitetoimingud, mis on suunatud muu konkurentsivastase tegevuse kui koondumise vastu ja mis leiavad või leidsid aset olulises osas teise lepinguosalise territooriumil;

c)	täitetoimingud, mis hõlmavad koondumist, mille puhul tehingu üks osapool või mitu osapoolt on teise lepinguosalise territooriumil ja seal kehtivate õigusnormide alusel asutatud või korraldatud äriühing;

d)	täitetoimingud, mis hõlmavad koondumist, mille puhul tehingu ühe või mitme osapoole üle kontrolli omav äriühing on teise lepinguosalise territooriumil ja seal kehtivate õigusnormide alusel asutatud või korraldatud äriühing;

e)	täitetoimingud, mis hõlmavad käitumist, mida teine lepinguosaline on arvatavasti soodustanud või nõudnud või mille ta on heaks kiitnud, ning

f)	täitetoimingud, mis hõlmavad õiguskaitsevahendeid, millega nõutakse selgelt teatavat käitumist või teatava käitumise keelamist teise lepinguosalise territooriumil või mis sisaldavad nimetatud territooriumil asuvate ettevõtjate jaoks siduvaid kohustusi.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohased teatised koondumiste kohta edastatakse

Euroopa Ühenduse puhul

i)	menetluse algatamisel vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punktile c;

ii)	vastuväidete esitamisel;

Korea Vabariigi puhul

i)	mitte hiljem kui ajal, mil konkurentsiasutus esitab kirjaliku taotluse kas läbivaatamise perioodi pikendamiseks või täiendava teabe küsimiseks seoses koondumistega, millel on võimalik konkurentsivastane mõju, ning

ii)	kontrolliaruande väljastamisel.

4. Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt on teatamine ette nähtud muude küsimuste kui koondumise puhul, edastatakse teatis

Euroopa Ühenduse puhul

i)	vastuväidete esitamisel;

ii)	otsuse või lahendi vastuvõtmisel;

Korea Vabariigi puhul

i)	kontrolliaruande väljastamisel;

ii)	kriminaalsüüdistuse esitamisel;

iii)	otsuse vastuvõtmisel.

5. Teatises esitatakse eelkõige uurimise osapoolte nimed, uuritav tegevus ja sellega seonduvad turud, asjaomased õigussätted ja täitetoimingute kuupäev.

Artikkel 3

Täitmisalane koostöö

1. Kummagi lepinguosalise konkurentsiasutus abistab teise lepinguosalise konkurentsiasutust täitetoimingute läbiviimisel kooskõlas abistava lepinguosalise õigusnormide ja oluliste huvidega ning mõistlikult kättesaadavate vahendite piires.

2. Kummagi lepinguosalise konkurentsiasutus teeb kooskõlas asjaomase lepinguosalise õigusnormide ja oluliste huvidega järgmist:

a)	teavitab teise lepinguosalise konkurentsiasutust oma täitetoimingutest, mis hõlmavad konkurentsivastast tegevust, mis teavitava konkurentsiasutuse arvates võib negatiivselt mõjutada konkurentsi ka teise lepinguosalise territooriumil;

esitab teise lepinguosalise konkurentsiasutusele tema käsutuses oleva või talle teatavaks saanud olulise teabe konkurentsivastase tegevuse kohta, mis teavitava konkurentsiasutuse arvates võib olla teise lepinguosalise konkurentsiasutuse täitetoimingute seisukohast asjakohane või õigustada nende läbiviimist, ning

c)	esitab teise lepinguosalise konkurentsiasutusele taotluse korral ja vastavalt käesoleva lepingu sätetele tema käsutuses oleva teabe, mis on teise lepinguosalise konkurentsiasutuse täitetoimingute seisukohast asjakohane.

Artikkel 4

Täitetoimingute koordineerimine

1. Kui mõlema lepinguosalise konkurentsiasutused teevad täitetoiminguid omavahel seotud asjades, kaaluvad nad oma täitetoimingute koordineerimist kooskõlas nende asjakohaste õigusnormidega.

2. Otsustades, kas teatavaid täitetoiminguid tuleks koordineerida, peaksid lepinguosaliste konkurentsiasutused võtma muu hulgas arvesse

a)	koordineerimise mõju mõlema lepinguosalise konkurentsiasutuse suutlikkusele saavutada oma täitetoimingute eesmärgid;

b)	mõlema lepinguosalise konkurentsiasutuse suhtelist suutlikkust saada täitetoimingute tegemiseks vajalikku teavet;

c)	võimalust vältida üksteisega vastuolus olevaid kohustusi ja nende isikute asjatut koormamist, kelle suhtes täitetoiminguid kohaldatakse;

d)	võimalust kasutada koordineerimise tulemusel oma vahendeid tõhusamalt.

3. Koordineeritud täitetoimingute puhul püüavad kummagi lepinguosalise konkurentsiasutused oma täitetoiminguid läbi viies võtta hoolikalt arvesse teise lepinguosalise konkurentsiasutuse täitetoimingute eesmärke.

4. Kui mõlema lepinguosalise konkurentsiasutused teevad täitetoiminguid omavahel seotud asjades, uurivad kummagi lepinguosalise konkurentsiasutused teise lepinguosalise konkurentsiasutuse taotluse korral ja kooskõlas enda oluliste huvidega, kas äriühingud või isikud, kes on kõnealuste täitetoimingutega seoses andnud konfidentsiaalset teavet, on nõus seda teavet teise lepinguosalise konkurentsiasutusega jagama („konfidentsiaalsusest loobumine”).

5. Kummagi lepinguosalise konkurentsiasutus võib igal ajal piirata täitetoimingute koordineerimist ja jätkata konkreetse täitetoimingu teostamist iseseisvalt, tingimusel et teise lepinguosalise konkurentsiasutust on kohaselt teavitatud.

Artikkel 5

Konfliktide vältimine

1. Mõlema lepinguosalise konkurentsiasutused võtavad teise lepinguosalise olulisi huve hoolikalt arvesse oma täitetoimingute kõigis etappides, sealhulgas tehes otsuseid täitetoimingute algatamise ja ulatuse ning iga juhtumi puhul taotletavate sanktsioonide ja muude parandamismeetmete olemuse kohta.

2. Kui ühe lepinguosalise konkurentsiasutuse kavandatav konkreetne täitetoiming võib mõjutada teise lepinguosalise olulisi huve, annab täitetoimingut kavandav lepinguosaline, ilma et see piiraks tema otsustusõigust, oma parima, et

a)	teavitada teist lepinguosalist õigeaegselt olulistest arengutest, mis on seotud tema huvidega;

b)	anda teisele lepinguosalisele võimalus märkuste esitamiseks ja

c)	võtta arvesse teise lepinguosalise märkusi, austades täielikult iga lepinguosalise sõltumatust teha oma otsused ise.

Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamine ei piira lepinguosaliste artikli 2 lõigete 3 ja 4 kohaseid kohustusi.

3. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et tema konkurentsiasutuse täitetoimingud võivad negatiivselt mõjutada teise lepinguosalise olulisi huve, peaksid lepinguosalised lisaks muudele asjaoludele, mis võivad olla konkureerivate huvide ühitamise eesmärgil asjakohased, võtma arvesse ka järgmisi asjaolusid:

a)	konkurentsivastase tegevuse poolt täitetoiminguid tegeva lepinguosalise olulistele huvidele avaldatava mõju suhtelist tähtsust võrreldes mõjuga teise lepinguosalise olulistele huvidele;

b)	ühe lepinguosalise territooriumil esineva konkurentsivastase käitumise või tehtavate tehingute suhtelist tähtsust võrreldes käitumise või tehingutega teise lepinguosalise territooriumil;

c)	mil määral mõjutatakse teise lepinguosalise täitetoiminguid seoses samade (füüsiliste ja juriidiliste) isikutega;

d)	mil määral mõlemad lepinguosalised esitavad füüsiliste või eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes vastuolulisi nõudeid.

Artikkel 6

Viisakuspõhimõte

1. Kui ühe lepinguosalise konkurentsiasutus leiab, et asjaomase lepinguosalise olulisi huve mõjutab negatiivselt teise lepinguosalise territooriumil toimuv konkurentsivastane tegevus, võib selline konkurentsiasutus taotleda teise lepinguosalise konkurentsiasutuselt kohaste täitetoimingute algatamist, võttes arvesse jurisdiktsiooni käsitlevate konfliktide vältimise olulisust ning teise lepinguosalise konkurentsiasutuse võimalust viia sellise konkurentsivastase tegevuse puhul läbi tulemuslikumad täitetoimingud.

2. Taotluses esitatakse võimalikult konkreetsed andmed konkurentsivastase tegevuse olemuse ja selle mõju kohta taotluse esitanud konkurentsiasutuse lepinguosalise olulistele huvidele ning see sisaldab taotluse esitanud konkurentsiasutusele võimaliku täiendava teabe ja muu koostöö pakkumist.

3. Taotluse saanud konkurentsiasutus kaalub põhjalikult taotluses kirjeldatud konkurentsivastase tegevuse suhtes täitetoimingute algatamist või käimasolevate täitetoimingute laiendamist. Taotluse saanud konkurentsiasutus teatab oma otsuse taotluse esitanud konkurentsiasutusele nii kiiresti kui võimalik. Täitetoimingute algatamise korral teavitab taotluse saanud konkurentsiasutus taotluse esitanud konkurentsiasutust nende tulemustest ja võimalusel olulistest vahepealsetest arengutest.

4. Käesolev artikkel ei piira taotluse saanud lepinguosalise konkurentsiasutuse kaalutlusõigust otsustada oma konkurentsiõiguse ja täitepoliitika alusel, kas seoses taotluses kirjeldatud konkurentsivastase tegevusega viia läbi täitetoiminguid, ega takista taotluse esitanud lepinguosalise konkurentsiasutusel taotlust tagasi võtta.

Artikkel 7

Konfidentsiaalsus

1. Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest, ei ole kumbki lepinguosaline kohustatud esitama teisele lepinguosalisele teavet, kui selline esitamine on keelatud teavet omava lepinguosalise õigusnormidega või kui see ei oleks kooskõlas tema oluliste huvidega.

a)	Euroopa Ühendus ei ole kohustatud esitama käesoleva lepingu kohaselt Korea Vabariigile konfidentsiaalset teavet, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 28 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 17 reguleerimisalasse, välja arvatud teave, mis esitatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 4 lõikega 4.
b)	Korea Vabariigi valitsus ei ole kohustatud esitama käesoleva lepingu kohaselt Euroopa Ühendusele konfidentsiaalset teavet, mis kuulub monopolide reguleerimise ja õiglase kaubanduse akti artikli 62 ning avaliku sektori asutuste poolt teabe avalikustamise akti artikli 9 reguleerimisalasse, välja arvatud teave, mis esitatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 4 lõikega 4.

a)	Teavet, mis ei ole üldsusele kättesaadav ja mille lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele käesoleva lepingu kohaselt, kasutab teavet saanud lepinguosaline ainult konkurentsivastase tegevuse uurimise eesmärgil oma konkurentsiõiguse kohaselt ja seoses taotluses määratletud küsimusega.
b)	Kui lepinguosaline esitab käesoleva lepingu kohaselt konfidentsiaalset teavet, säilitab teavet saanud lepinguosaline kooskõlas oma õigusnormidega esitatud teabe konfidentsiaalsuse.

4. Lepinguosaline võib nõuda, et käesoleva lepingu alusel esitatud teavet kasutatakse tema määratud tingimustel. Teavet saanud lepinguosaline ei kasuta sellist teavet ilma teise lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta viisil, mis ei vasta neile tingimustele.

5. Kumbki lepinguosaline võib piirata teisele lepinguosalisele teabe esitamist, kui viimane ei suuda anda talle tema taotletud tagatisi seoses konfidentsiaalsuse, tema määratud tingimuste või edastatud teabe kasutamisele seatud piirangutega.

6. Käesolev artikkel ei takista teavet saanud lepinguosalisel kasutada või avaldada teavet, mis ei ole üldsusele kättesaadav, kui

a)	teavet esitanud lepinguosaline on andnud selle kasutamiseks või avaldamiseks eelneva kirjaliku nõusoleku või

teavet saanud lepinguosalisel on oma õigusnormide alusel kohustus selline teave avaldada. Sellisel juhul

i)	ei võta teavet saanud lepinguosaline ilma teavet esitanud lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta meetmeid, mille tulemuseks võib olla juriidiline kohustus avalikustada kolmandale isikule või muudele asutustele käesoleva lepingu alusel konfidentsiaalselt esitatud teavet;

ii)	teatab teavet saanud lepinguosaline võimaluse korral teavet esitanud lepinguosalisele sellisest kasutamisest või avaldamisest ette ning taotluse korral konsulteerib teise lepinguosalisega ja arvestab nõuetekohaselt tema oluliste huvidega;

iii)	võtab teavet saanud lepinguosaline, kui teavet esitanud lepinguosalisega ei ole kokku lepitud teisiti, kõik kehtivate õigusnormide kohaselt võimalikud meetmed teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks, kui asjaomase teabe avaldamist taotlevad kolmandad isikud või muud asutused.

7. Euroopa Ühenduse konkurentsiasutus

a)	teavitab selle liikmesriigi või nende liikmesriikide, kelle olulised huvid on mõjutatud, pädevaid asutusi talle Korea konkurentsiasutuse poolt saadetud teatistest;

b)	teavitab sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide pädevaid asutusi mis tahes täitetoimingutega seotud koostööst ja koordineerimisest ning

c)	tagab, et liikmesriigi või liikmesriikide pädevatele asutustele käesoleva lõike punktide a ja b alusel edastatud teavet, mis ei ole üldsusele kättesaadav, ei kasutata muul kui käesoleva lepingu artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ning et sellist teavet ei avaldata.

Artikkel 8

Konsulteerimine

1. Lepinguosalised konsulteerivad kummagi lepinguosalise taotlusel üksteisega lepingu rakendamisel esile kerkivates küsimustes.

2. Lepinguosaliste konkurentsiasutused kohtuvad vähemalt kord aastas ning võivad

a)	vahetada teavet käimasolevate täitetoimingute ja prioriteetide kohta seoses kummagi lepinguosalise konkurentsiõigusega;

b)	vahetada teavet ühist huvi pakkuvate majandussektorite kohta;

c)	arutada vastastikust huvi pakkuvaid poliitikaküsimusi ning

d)	arutada muid vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, mis on seotud kummagi lepinguosalise konkurentsiõiguse kohaldamisega.

Artikkel 9

Teabevahetus käesoleva lepingu alusel

Käesoleva lepingu kohane teabevahetus toimub otse lepinguosaliste konkurentsiasutuste vahel. Artikli 2 lõike 3 kohased teatised ja artikli 6 lõike 1 kohased taotlused kinnitatakse siiski kohe kirjalikult diplomaatilisi kanaleid kasutades ja need sisaldavad konkurentsiasutuste vahel esialgselt vahetatud teavet.

Artikkel 10

Kehtivad õigusaktid

1. Käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas lepinguosaliste asjakohaste õigusnormidega.

2. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, nagu see piiraks lepinguosaliste poliitikat või õiguslikku pädevust jurisdiktsiooni puutuvates küsimustes.

3. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, nagu see mõjutaks kummagi lepinguosalise õigusi ja kohustusi muude rahvusvaheliste lepingute või Korea Vabariigi ja Euroopa Ühenduse õigusaktide alusel.

Artikkel 11

Jõustumine, lõpetamine ja läbivaatamine

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud oma käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike õiguslike nõuete täitmisest.

2. Käesolev leping jääb kehtima kuuskümmend (60) päeva pärast kuupäeva, mil üks lepinguosaline on teisele lepinguosalisele kirjalikult ja diplomaatilisi kanaleid kasutades teatanud oma kavatsusest leping lõpetada.

3. Lepinguosalised vaatavad käesoleva lepingu üle mitte hiljem kui viie (5) aasta möödumisel selle jõustumisest, et hinnata oma koostööd, määrata kindlaks lisavaldkonnad, milles nad saaksid kasulikku koostööd teha, ja määrata kindlaks muud viisid, kuidas käesolevat lepingut saaks täiustada. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune läbivaatamine hõlmab muu hulgas tegelike või võimalike juhtumite analüüsi, et teha kindlaks, kas tihedam koostöö teeniks paremini nende huve.

4. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kirjalikul nõusolekul. Muudatused jõustuvad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud korra kohaselt.

SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste lepinguosaliste täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Sŏulis 23. mail 2009 kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja korea keeles. Lahknevuste korral lähtutakse inglis- ja koreakeelsest tekstist.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunitá Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapen vägnar

За правителството на Република Корея

Por el Gobierno de la República de Corea

Za vládu Korejské republiky

For Republikken Koreas regering

Für die Regierung der Republik Korea

Korea Vabariigi Valitsuse nimel

Για την Κυβέρνηση της Δημοκρατίας της Κορέας

For the Government of the Republic of Korea

Pour le gouvernement de la République de Corée

Per il governo della Repubblica di Corea

Korejas Republikas valdības vārdā

Korėjos Respublikos Vyriausybės vardu

A Koreai Köztársaság kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika tal-Korea

Voor de Regering van de Republiek Korea

W imieniu rządu Republiki Korei

Pelo Governo da República da Coreia

Pentru Guvernul Republicii Coreea

Za vládu Kórejskej republiky

Za Vlado Republike Korejo

Korean tasavallan hallituksen puolesta

På Republiken Koreas regerings vägnar

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/42

NÕUKOGU OTSUS,

7. juuli 2009,

ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal

(2009/587/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse Malta esitatud märkusi

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/93 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetakse täielikult arvesse eelkõige majanduse olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majanduse olukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 nõutakse, et komisjon esitaks arvamuse nõukogule juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud nii artikli 104 lõike 3 kohast oma aruannet kui ka artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon 24. juunil 2009 nõukogule Malta kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)	Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Malta puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses sätestatud järeldustele.

(7)

Vastavalt andmetele, mille Malta ametiasutused esitasid 2009. aasta märtsis ja mille Eurostat seejärel kinnitas, ulatus 2008. aasta valitsemissektori eelarve puudujääk Maltal 4,7 protsendini SKPst, mis ületas märkimisväärselt kontrollväärtuse 3 % SKPst. Puudujääk ei ole kontrollväärtuse (3 % SKPst) lähedasel tasemel ning kontrollväärtuse ületamist ei saa käsitada asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Täpsemalt ei tulene 2008. aasta eelarvepuudujääk mõnest ebatavalisest sündmusest ega tõsisest majanduslangusest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. SKP reaalkasv ajavahemikul 2005–2007 oli aastas üle 3 % – potentsiaalsest kasvust oluliselt suurem. 2008. aastal majanduskasv küll aeglustus, kuid jäi siiski positiivseks 1,6 % tasemel ning viimaste andmete kohaselt oli see kõrgemgi – 2,5 %. Lisaks ei saa kontrollväärtuse ületamist pidada ajutiseks. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt eelarvepuudujäägi suhtarv väheneb, kuid jääb prognoosiperioodil kontrollväärtusest kõrgemale tasemele – 2009. aastal 3,6 % SKPst ja – eeldusel, et poliitika ei muutu – 2010. aastal 3,2 % SKPst. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on 2003. aastast saadik olnud kontrollväärtusest (60 % SKPst) kõrgemal tasemel ja ulatus 2008. aastal 64,1 protsendini SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb valitsemissektori võlg 2010. aastaks ligi 69 protsendini SKPst. Ei saa väita, et võla suhe väheneks piisavalt ja läheneks kontrollväärtusele rahuldava kiirusega asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud võlakriteerium täidetud.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus – eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine – on täielikult täidetud. Malta puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Malta Vabariigile.

Brüssel, 7. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(3) Kõik Malta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevad dokumendid on esitatud järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/pdfsearch/pdf.cfm?mode=_m2

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/44

NÕUKOGU OTSUS,

7. juuli 2009,

ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Leedus

(2009/588/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse Leedu esitatud märkusi

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täielikult arvesse eelkõige majandusolukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majanduslikku olukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 nõutakse, et komisjon esitaks arvamuse nõukogule juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse nii asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast oma aruannet kui ka artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Leedus on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon 24. juunil 2009 nõukogule Leedu kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)	Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Leedu puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses sätestatud järeldustele.

(7)

Vastavalt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohasele Leedu ametiasutuste teatisele ulatus Leedu valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal 3,2 protsendini SKPst, mis ületas seega kontrollväärtuse 3 % SKPst. Puudujääk oli kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid ülemäärast puudujääki ei saa käsitada asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Eelkõige ei olnud see tingitud rängast majandussurutisest 2008. aastal, mil SKP kasv vähenes 3,0 protsendile, võrreldes 8,9 protsendiga 2007. aastal. Kõnealune aastane keskmine kasvumäär üksinda ei anna alust käsitada 2008. aasta ülemäärast eelarvepuudujääki erandlikuna. Lisaks ei saa kontrollväärtuse ületamist pidada ajutiseks. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt ja võttes arvesse 2009. aasta käesolevaks eelarveaastaks ja lisaeelarvega (mille parlament kiitis heaks mais) ette nähtud meetmeid, suureneb prognooside kohaselt eelarvepuudujääk 2009. aastal 5,4 protsendini SKPst ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, suureneb see 2010. aastal 8,0 protsendini SKPst. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg jääb oluliselt alla kontrollväärtuse 60 % SKPst, moodustades 2008. aastal 15,6 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see peamiselt suure esmase eelarvepuudujäägi tõttu siiski järsult suurenema – 22,6 protsendini SKPst 2009. aastal ja 31,9 protsendini 2010. aastal.

(9)

Kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga tuleks põhjalikult kaaluda pensionisüsteemi reformi, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kogumispensioni kohustuslikku sammast. Kuigi kõnealuse reformi rakendamise tõttu halveneb ajutiselt eelarveseisund, paraneb oluliselt riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Leedu ametiasutuste prognooside kohaselt on kõnealuse reformi puhaskulu 2008. aastal 1,0 % SKPst ning seoses pensionimaksete ajutise vähendamisega 5,5 protsendilt 2,0 protsendile väheneb puhaskulu 0,5 protsendile SKPst 2009. aastal ja 0,4 protsendile SKPst 2010. aastal. Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile võib kõnealust lineaarselt vähenevat kulu võtta arvesse üleminekuperioodil ja ainult juhul, kui eelarvepuudujääk jääb kontrollväärtuse lähedale. Reformi puhaskulu arvesse võttes moodustaks puudujääk 2008. aastal (ainult sellel aastal võib puudujääki pidada kontrollväärtuse lähedal olevaks) 2,6 % SKPst. Komisjoni talituste prognoosi kohaselt ei ole eelarvepuudujääk 2009. ja 2010. aastal enam kontrollväärtuse lähedal ja seepärast ei saa pensionireformi kulusid arvesse võtta.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjassepuutuvaid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus – eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine – on täielikult täidetud. Leedu puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjassepuutuvaid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et Leedul on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Leedu Vabariigile.

Brüssel, 7. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(3) Kõik Leedu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/pdfsearch/pdf.cfm?mode=_m2

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/46

NÕUKOGU OTSUS,

7. juuli 2009,

ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Poolas

(2009/589/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse Poola esitatud märkusi

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/93 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus võetaks täiel määral arvesse eelkõige majandusolukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majanduslikku olukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 nõutakse, et komisjon esitaks arvamuse nõukogule juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud nii asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast oma aruannet kui ka asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Poolas on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon 24. juunil 2009 nõukogule Poola kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)	Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Poola puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses sätestatud järeldustele.

(7)

Vastavalt andmetele, mille Poola ametiasutused esitasid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohases 2009. aasta aprilli teatises ja mille Eurostat seejärel kinnitas, ulatus Poola valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal 3,9 protsendini SKPst ja ületas seega kontrollväärtuse 3 % SKPst. Puudujääk ei olnud kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal ning seda ei saa käsitada asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Ülemäärane eelarvepuudujääk ei ole tingitud ebatavalisest sündmusest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Samuti ei ole see 2008. aastal tingitud tõsisest majanduslangusest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Vaatamata kasvu aeglustumisele 3,3 protsendile 2008. aasta viimases kvartalis, mis mõjutas selles kvartalis tulude laekumist ning puudujäägi prognoositust halvemat tulemust, oli SKP üldine kasv 4,9 % juures 2008. aastal siiski suhteliselt jõuline.

SKP potentsiaalne kasv on hinnanguliselt ligikaudu 4,5 % ja SKP lõhe on ligikaudu 3,5 % potentsiaalsest SKPst, mis osutab soodsale majandustsüklile. Lisaks ei saa kontrollväärtuse ületamist pidada ajutiseks. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk jõudma 2009. aastal 6,6 protsendini SKPst ja – eeldusel, et poliitika ei muutu – 2010. aastal 7,3 protsendini SKPst, võrreldes SKP 2009. aasta kahanemisega 1,4 % võrra ja 2010. aasta kasvuga 0,8 %. Puudujäägi suurenemist 2009. aastal prognoosivad ka Poola ametiasutused, kes 22. juunil 2009 teatasid, et valitsemissektori eelarve puudujääk võib tunduvalt ületada 2009. aasta kevadel esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohases teatises käesolevaks aastaks prognoositud 4,6 % SKPst (4). Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(8)	Valitsemissektori koguvõlg jääb tublisti alla kontrollväärtuse 60 % SKPst, moodustades 2008. aastal 47,1 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt jõuab valitsemissektori võlg prognoositava suure eelarvepuudujäägi tõttu 2010. aastal siiski ligi 60 protsendini.

(9)

Kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga tuleks põhjalikult kaaluda pensionisüsteemi reformi, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kogumispensioni kohustuslikku sammast. Kuigi kõnealuse reformi rakendamise tõttu halveneb ajutiselt eelarveseisund, paraneb oluliselt riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Poola ametiasutuste hinnangute kohaselt ulatusid selle reformi netokulud 2008. aastal 2,9 protsendini SKPst ja suurenevad 2009. aastal 3,2 protsendini SKPst (sellest teatasid Poola ametiasutused oma 22. juuni kirjas). Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile võib kõnealust kulu võtta arvesse üleminekuperioodil lineaarselt vähenevalt ja ainult juhul, kui eelarvepuudujääk jääb kontrollväärtuse lähedale. Kuna puudujääk ei ole ajavahemikus 2008–2010 kontrollväärtuse lähedal, ei saa pensionireformi kulusid arvesse võtta.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjassepuutuvaid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus – eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine – on täielikult täidetud. Poola puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjassepuutuvaid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et Poolas on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 7. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(3) Kõik Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevad dokumendid on kättesaadavad veebisaidil http://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/pdfsearch/pdf.cfm?mode=m2

(4) Rahandusministri Rostowski kiri volinik Almuniale.

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/48

NÕUKOGU OTSUS,

7. juuli 2009,

ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Rumeenias

(2009/590/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majandusolukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majanduslikku olukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 nõutakse, et komisjon esitaks arvamuse nõukogule juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud nii asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast oma aruannet kui ka asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Rumeenias on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon 13. mail 2009 nõukogule Rumeenia kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Rumeenia puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses sätestatud järeldustele.

(7)

Vastavalt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohases Rumeenia ametiasutuste 2009. aasta aprilli teatises esitatud andmetele, mille Eurostat seejärel kinnitas, ulatus Rumeenia valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal 5,4 protsendini SKPst ja ületas seega kontrollväärtuse 3 % SKPst. Puudujääk ei olnud kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal ning seda ei saa käsitada asutamislepingu ega stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Täpsemalt ei tulene 2008. aasta puudujääk mõnest ebatavalisest sündmusest ega tõsisest majanduslangusest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Vaatamata kasvu aeglustumisele aasta viimases kvartalis kiirenes SKP üldine kasv 2008. aastal 7,1 protsendini (2007. aastal 6 %), mis ületas märkimisväärselt potentsiaalse kasvu määra. Lisaks ei saa kontrollväärtuse ületamist pidada ajutiseks. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk jõudma 2009. aastal 5,1 protsendini ja 2010. aastal – eeldusel, et poliitika ei muutu – 5,6 protsendini SKPst. Prognoos põhineb SKP kasvumääradel – 4,0 % 2009. aastal ja 0 % 2010. aastal. Komisjoni talituste prognoosis võetakse arvesse 2009. aasta veebruaris heaks kiidetud 2009. aasta eelarvemeetmeid ja täiendavaid meetmeid, mis valitsus võttis vastu 2009. aasta aprillis. Asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg jääb oluliselt alla kontrollväärtuse 60 % SKPst, moodustades 2008. aastal 13,6 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt oodatakse siiski võla ja SKP suhte märkimisväärset suurenemist, 18,25 protsendini 2009. aastal ja 22,75 protsendini 2010. aastal.

(9)

Kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega tuleks põhjalikult kaaluda pensionisüsteemi reformi, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kogumispensioni kohustuslikku sammast. Kuigi kõnealuse reformi rakendamise tõttu halveneb ajutiselt eelarveseisund, paraneb oluliselt riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Rumeenia ametiasutuste hinnangul ulatuvad selle reformi netokulud 2008. aastal 0,2 protsendini SKPst, 2009. aastal 0,3 protsendini SKPst, 2010. aastal 0,4 protsendini SKPst ja 2011. aastal 0,4 protsendini SKPst. Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile võib kõnealust lineaarselt vähenevat kulu võtta arvesse üleminekuperioodil ja ainult juhul, kui eelarvepuudujääk jääb kontrollväärtuse lähedale; Rumeenias see nii ei ole. Igal juhul ületab valitsemissektori 2008. aasta eelarvepuudujääk pärast pensionireformi kulu arvessevõtmist oluliselt 3 % SKPst.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjassepuutuvaid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus – eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine – on täielikult täidetud. Rumeenia puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjassepuutuvaid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et Rumeenias on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rumeeniale.

Brüssel, 7. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(3) Kõik Rumeenia ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/pdfsearch/pdf.cfm?mode=_m2

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/50

NÕUKOGU OTSUS,

7. juuli 2009,

ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Lätis

(2009/591/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse Läti esitatud märkusi

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/938 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majandusolukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majanduslikku olukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 nõutakse, et komisjon esitaks arvamuse nõukogule juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud nii asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast oma aruannet kui ka asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Lätil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 2. juulil 2009 nõukogule Läti kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)	Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Läti puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses sätestatud järeldustele.

(7)

Vastavalt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohase 2009. aasta aprilli teatisele ulatus Läti valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal 4,0 protsendini SKPst ja ületas seega kontrollväärtuse 3 % SKPst. Puudujääk ei ole kontrollväärtuse (3 % SKPst) lähedasel tasemel. Kontrollväärtuse ületamist saab pidada siiski erandlikuks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk tingitud tõsisest majanduslangusest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks Läti SKP reaalkasv olema 2009. aastal tugevasti negatiivne, toodang peaks pärast 4,6 % langust 2008. aastal vähenema 2009. aastal 13,1 %; hilisem teave osutab veelgi suuremale langusele 2009. aastal – suurusjärgus 18 %.

Sellest tulenevalt on muutunud ebareaalseks 2008. aasta detsembris ühenduse maksebilansiabi programmi raames püstitatud eesmärgid, nimelt 5,3 % SKPst 2009. aastal, 4,9 % SKPst 2010. aastal ja alla 3 % SKPst 2011. aastal. Kuid kontrollväärtuse ületamist ei saa pidada ajutiseks. Komisjoni talituste kevadprognoosi kohaselt, võttes arvesse 2009. aastaks kavandatud eelarvemeetmeid ainult 2008. aasta detsembris vastu võetud eelarve paranduste alusel, peaks puudujääk 4 protsendilt SKPst 2008. aastal suurenema 11,1 protsendile SKPst 2009. aastal ning, eeldusel et poliitikat ei muudeta, 13,6 protsendile 2010. aastal. Eeldades, et Läti viib täielikult ellu 2009. aasta juunis Läti ametiasutuste vastu võetud uute lähenemismeetmete paketi ja osutatud täiendavad tasakaalustamiskavad 2010. aastaks, võib valitsussektori puudujääk jõuda 2009. aastal umbes 10 protsendile SKPst, 2010. aastal 8,5 protsendile SKPst ja 2011. aastal 6 protsendile SKPst (4). Ehkki 2008. aasta eelarve puudujäägi ülemäärasus paistab erandlik, ei olnud puudujääk kontrollväärtuse lähedal ning seda ei saa lugeda ajutiseks. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg oli 2008. aastal 19,5 % SKPst, mis on oluliselt alla kontrollväärtuse 60 % SKPst. Sellegipoolest ennustatakse võla kiiret kasvu (komisjoni talituste kevadprognoosis ennustatakse 2009. aastaks tõusu 34,1 protsendile SKPst ja 2010. aastal 50,1 protsendile SKPst, eeldades, et Läti võtab perioodil kuni 2011. aastani täielikult kasutusele talle antava rahvusvahelise finantsabi). Võttes arvesse 2009. aasta juunis vastu võetud uusi eelarve tugevdamise meetmeid ja ametiasutuste osutatud edasisi tugevdamiskavu aastateks 2010–2012, võib koguvõla suhe SKPsse ka piisavate parandusmeetmete võtmise korral ületada 2012. aastal kontrollväärtuse 60 %, sõltuvalt sellest, kas ja mil määral valitsus võtab endale täiendavaid võlgu finantssektori stabiliseerimiseks.

(9)

Läti valitsuse süsteemse pensionireformi mõju eelarvele võetakse arvesse kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Kuigi kõnealuse reformi rakendamise tõttu halveneb ajutiselt eelarveseisund, paraneb oluliselt riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Komisjoni talituste prognooside kohaselt oli Läti selliste reformide kogukulu 2008. aastal 1,6 % SKPst ning pensionimaksete ajutise vähendamise tõttu 2009. aastal 8,0 protsendilt 2,0 protsendile on 2009. ja 2010. aastal see 0,4 % SKPst. Sotsiaalkindlustusmaksete ülekandmist teise pensionisambasse kavatsetakse suurendada 2011. aastal 4 protsendini ja 2012. aastal 6 protsendini, mis ennustuste kohaselt suurendab reformi kogumaksumust 2011.–2012. aastal vastavalt 0,8 ja 1,2 protsendipunkti SKPst. Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile võib kõnealust lineaarselt vähenevat kulu võtta arvesse üleminekuperioodil ja ainult juhul, kui eelarvepuudujääk jääb kontrollväärtuse lähedale. Kuna 2008. aasta puudujääk ei olnud kontrollväärtuse lähedal ning kuna komisjoni talituste puudujäägiprognoos 2009. ja 2010. aastaks jääb samuti kontrollväärtusest kaugele, ei saa pensionireformi kulusid arvesse võtta.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjassepuutuvaid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus – eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedal ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine – on täielikult täidetud. Läti puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjassepuutuvaid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et Lätil on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Brüssel, 7. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(3) Kõik Läti ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevad dokumendid on esitatud järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/pdfsearch/pdf.cfm?mode=_m2

(4) Neis hinnangutes on arvestatud sotsiaalkindlustusmaksete ajutise teisest pensionisambast ümbersuunamise mõju.

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/52

NÕUKOGU OTSUS,

13. juuli 2009,

millega muudetakse otsust 2009/290/EÜ, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi

(2009/592/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, (1) eriti selle artikli 5 teist lõiku koostoimes artikliga 8,

võttes arvesse komisjon ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsusega 2009/289/EÜ (2) otsustas nõukogu anda Lätile vastastikust abi. Otsusega 2009/290/EÜ (3) otsustas nõukogu anda Lätile keskmise tähtajaga rahalist abi.

(2)	Lätit tabanud finantskriisi ulatuse ja ägeduse tõttu on vaja läbi vaadata ühenduse finantsabi osamaksete väljamaksmise majanduspoliitilised tingimused, et võtta arvesse SKP olulisest vähenemisest tingitud mõju eelarvele.

(3)	Seepärast tuleks otsust 2009/290/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2009/290/EÜ muudetakse järgmiselt:

artikli 3 lõike 5 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Keskpika perioodi selge eelarveprogrammi rakendamine, et vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki allapoole asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst ajakava ja eelarve tugevdamise kava kohaselt, mis on kooskõlas nõukogu soovitusega Lätile seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega.”;

artikli 3 lõike 5 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	2009. aasta eelarve täitmine ja 2010. aastaks sellise eelarve vastuvõtmine, mis sisaldab eelarve tugevdamise kavaga kooskõlas olevaid jätkusuutlikke meetmeid.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

(2) ELT L 79, 25.3.2009, lk 37.

(3) ELT L 79, 25.3.2009, lk 39.

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/53

NÕUKOGU OTSUS,

27. juuli 2009,

millega muudetakse otsust 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta Banka Slovenije välisaudiitorite osas

(2009/593/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, eriti selle artiklit 27.1,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 5. juuni 2009. aasta soovitust EKP/2006/12 Euroopa Liidu Nõukogule Banka Slovenije välisaudiitorite kohta (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurosüsteemi riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud sõltumatud välisaudiitorid, kelle kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)	Banka Slovenije praeguse välisaudiitori volitused lõppevad pärast 2008. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb ametisse määrata uus välisaudiitor alates 2009. majandusaastast.

(3)	Majandusaastateks 2009–2011 on Banka Slovenije valinud oma välisaudiitoriks Deloitte revizija d.o.o.

(4)	EKP nõukogu soovitas Deloitte revizija d.o.o. määrata Banka Slovenije välisaudiitoriks majandusaastateks 2009–2011.

(5)	On asjakohane järgida EKP nõukogu soovitust ning muuta otsust 1999/70/EÜ (2) sellele vastavalt,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 1999/70/EÜ artikli 1 lõige 13 asendatakse järgmisega:

„13. Deloitte revizija d.o.o. kinnitatakse käesolevaga Banka Slovenije välisaudiitoriks majandusaastateks 2009–2011.”

Artikkel 2

Käesolevast otsusest teatatakse EKP-le.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) ELT C 132, 11.6.2009, lk 1.

(2) EÜT L 22, 29.1.1999, lk 69.

Euroopa Keskpank

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/54

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

17. juuli 2009,

millega muudetakse otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta

(EKP/2009/19)

(2009/594/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 26.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga 7. mai 2009. aasta suunis EKP/2009/10, millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta, (1) võimaldab pääsu eurosüsteemi avaturutehingute ja püsivahendite juurde neile krediidiasutustele, mille järelevalve põhineb, arvestades nende konkreetset institutsioonilist olemust ühenduse õiguses, pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalve standardiga võrreldaval alusel.

(2)	Euroopa Keskpanga 2. juuli 2009. aasta otsusega EKP/2009/16 tagatud võlakirjade ostu kava rakendamise kohta (2) on kehtestatud ostukava tagatud võlakirjade ostmiseks.

(3)	Euroopa Keskpanga 10. novembri 2006. aasta otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (3) tuleb muuta, et kajastada neid poliitika arenguid,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust EKP/2006/17 muudetakse järgmiselt:

1)	Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Suunise EKP/2006/16 artiklis 1 määratletud mõistetel on sama tähendus käesolevas otsuses.”

2)	Otsuse EKP/2006/17 I ja II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub 1. juuli 2009.

Frankfurt Maini ääres, 17. juuli 2009

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) ELT L 123, 19.5.2009, lk 99.

(2) ELT L 175, 4.7.2009, lk 18.

(3) ELT L 348, 11.12.2006, lk 38.

LISA

Otsuse EKP/2006/17 I ja II lisa muudetakse järgmiselt:

I lisa tabel pealkirjaga „Varad” asendatakse järgmisega:

„VARAD

Bilansikirje

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

1.	Kuld ja nõuded kullas

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või “teel”. Mittefüüsiline kuld, näiteks kulla jooksevkontode (kollektiivkontode) jääk, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: i) kullasisalduse muutmine ja ii) kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva

Turuväärtus

2.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

2.1.	Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)	Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)) Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata selles positsioonis või kirje “Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele” all

a)	Laenuõigused reservkvoodi piires (neto) Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

b)	Laenueriõigused Laenueriõiguste seisud (bruto)

b)	Laenueriõigused Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

c)	Muud nõuded Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused subsideeritud pikaajalise krediidiliini raames

c)	Muud nõuded Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

2.2.	Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

b)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

c)	Välislaenud (hoiused) euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all

c)	Välislaenud Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

d)	Muud välisvarad Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)	Muud välisvarad Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

3.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)	Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Euroala residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

a)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

a)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

a)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

a)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

b)	Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje “Muud finantsvarad” all Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)	Muud nõuded Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

4. Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

4.1.	Saldod pankades, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud, mis on seotud eurodes vääringustatud väärtpaberite haldusega

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud aktsiainstrumendid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

b)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

c)	Laenud euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all

c)	Laenud väljaspool euroala Hoiused nimiväärtuses

d)	Euroalaväliste üksuste poolt emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast

d)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Üle-/alakurss amortiseeritakse

d)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

d)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

4.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

5.	Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika toimingutega

Kirjed 5.1 kuni 5.5: tehingud kooskõlas vastavate rahapoliitika instrumentidega, mis on kirjeldatud 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (1) I lisas

5.1.	Põhilised refinantseerimistehingud

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

5.2.	Pikemaajalised refinantseerimistehingud

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

5.3.	Tasanduse pöördtehingud

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

5.4.	Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

5.5.	Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatise vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

5.6.	Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse suurenemist seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

6.	Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on aktivakirjel “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”, sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika tehingutega

Nimiväärtus või kulu

7. Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1.	Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Euroalal emiteeritud väärtpaberid, mida hoitakse rahapoliitika eesmärgil. Tasanduseks ostetud EKP võlakirjad

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

7.2.	Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 “Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid” ning varade kirje 11.3 “Muud finantsvarad” all; eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses, sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast. Aktsiainstrumendid

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind

8.	Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtuses, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

9. Eurosüsteemisisesed nõuded

9.1.	EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded

Ainult EKP bilansikirje

RKPde poolt emiteeritud lihtvekslid, mis tulenevad edasiantavast (back-to-back) lepingust seoses EKP võlakirjadega

Nimiväärtus

9.2.	Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded, vastavalt 6. detsembri 2001 . aasta otsusele EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta (2)

Nimiväärtus

9.3.	Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma – vt ka kohustuste kirjet “Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”

a)	Nimiväärtus

b)	Muud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP emissioonitulu vahepealne jaotamine RKPdele

b)	Nimiväärtus

10.	Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldode (nõuded), arveldamine, sh kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

11. Muud varad

11.1.

Euroala mündid

Euro mündid

Nimiväärtus

11.2.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsioon on amortiseeritava osa süstemaatiline eraldamine varast selle kasuliku tööea jooksul. Kasulik tööiga on periood, mille jooksul põhivara on eelduslikult võimalik üksuse poolt kasutada. Üksikute põhivara liikide kasuliku tööea kestuse võib süstemaatiliselt läbi vaadata, kui ootused erinevad varasematest hinnangutest. Oluline põhivara võib koosneda osadest, millel on erinevad kasulikud tööead. Selliste osade kasulikku tööiga tuleb hinnata eraldi.

Immateriaalse vara kulud hõlmavad immateriaalse vara soetushinda. Hinnata tuleb muid otseseid ja kaudseid kulusid.

Kulude kapitaliseerimine: piirmäärani (ilma käibemaksuta alla 10 000 euro: ei kapitaliseerita)

11.3.

Muud finantsvarad

—	Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad

—	Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

—	Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuväärtus

b)	Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad aktsiainstrumendid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

c)	Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused Puhasväärtus

d)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Üle-/alakurss amortiseeritakse

e)	Kaubeldavad väärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

f)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

g)	Saldod pankades ja laenud Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

11.4.

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused kauplemispäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon valuutavahetuse turukursiga

11.5.

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress (s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

11.6.

Mitmesugused muud varad

a)	Ettemaksed, laenud, muud vähem tähtsad kirjed. Usalduslaenud.

a)	Nimiväärtus või kulu

b)	Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

b)	Turuväärtus

c)	Pensioni netovara

c)	Artikli 22 lõike 3 kohaselt

12.	Aruandeaasta kahjum

Nimiväärtus

II lisa tabel pealkirjaga „EKP aastabilanss” asendatakse järgmisega:

„EKP aastabilanss

(miljonites eurodes)

Varad (4)

Aruandeaasta

Eelmine aasta

Kohustused

Aruandeaasta

Eelmine aasta

1.	Kuld ja kulla nõuded

2.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1.	Nõuded IMF vastu

2.2.	Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

3.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4.	Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1.	Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1.	Põhilised refinantseerimistoimingud

5.2.	Pikemaajalised refinantseerimistoimingud

5.3.	Tasanduse pöördtehingud

5.4.	Struktuursed pöördtehingud

5.5.	Laenamise püsivõimalus

5.6.	Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6.	Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7.	Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1.	Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

7.2.	Muud väärtpaberid

8.	Eurodes nõuded valitsussektori vastu

9.	Eurosüsteemisisesed nõuded

9.1.	EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded

9.2.	Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

9.3.	Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)

10.	Arveldused teel

11.	Muud varad

11.1.

Euroala mündid

11.2.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

11.3.

Muud finantsvarad

11.4.

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

11.5.

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

11.6.

Mitmesugused muud varad

12.	Aruandeaasta kahjum

1.	Ringluses olevad pangatähed

2.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1.	Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2.	Hoiustamise püsivõimalus

2.3.	Tähtajalised hoiused

2.4.	Tasanduse pöördtehingud

2.5.	Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3.	Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4.	EKP emiteeritud võlakirjad

5.	Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1.	Valitsussektor

5.2.	Muud kohustused

6.	Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7.	Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8.	Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1.	Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad kohustused

9.	Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

10.	Eurosüsteemisisesed kohustused

10.1.

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused

10.2.

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)

11.	Arveldused teel

12.	Muud kohustused

12.1.

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

12.2.

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

12.3.

Mitmesugused muud varad

13.

Eraldised

14.	Ümberhindluskontod

15.	Kapital ja reservid

15.1.

Kapital

15.2.

Reservid

16.	Aruandeaasta kasum

Koguvarad

Kohustused kokku

(1) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(2) EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52.”

(3) EKP võib avaldada ka täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.

(4) Varade tabel võib asuda ka kohustuste tabelist eespool.”

SUUNISED

Euroopa Keskpank

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/65

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

17. juuli 2009,

millega muudetakse suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis

(EKB/2009/18)

(2009/595/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 47.2 teise ja kolmanda taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga 7. mai 2009. aasta suunis EKP/2009/10, millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta, (1) võimaldab pääsu eurosüsteemi avaturutehingute ja püsivahendite juurde neile krediidiasutustele, mille järelevalve põhineb, arvestades nende konkreetset institutsioonilist olemust ühenduse õiguses, pädeva ametiasutuse teostatava järelevalve standardiga võrreldaval alusel.

(2)	Euroopa Keskpanga 2. juuli 2009. aasta otsusega EKP/2009/16 (tagatud võlakirjade ostu kava rakendamise kohta) (2) on kehtestatud ostukava tagatud võlakirjade ostmiseks.

(3)	Euroopa Keskpanga 10. novembri 2006. aasta suunist EKP/2006/16 (raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis) (3) tuleb muuta, et kajastada neid poliitika arenguid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2006/16 muudetakse järgmiselt:

artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmine mõiste:

„i)

„krediidiasutus” – a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) (*1) artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses (nagu see on rakendatud riigi õigusaktiga), mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus; või b) asutamislepingu artikli 101 lõike 2 tähenduses muu krediidiasutus, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.

(*1) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.”;"

2)	suunise EKP/2006/16 IV kuni VIII lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 1. juulil 2009.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 17. juuli 2009

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) ELT L 123, 19.5.2009, lk 99.

(2) ELT L 175, 4.7.2009, lk 18.

(3) ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.

LISA

Suunise EKP/2006/16 IV–VIII lisa muudetakse järgmiselt:

IV lisa tabel pealkirjaga „Varad” asendatakse järgmisega:

„VARAD

Bilansikirje (1)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (2)

Varad

Kuld ja nõuded kullas

Turuväärtus

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sh rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala.

2.1.

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)	Laenuõigused reservkvoodi piires (neto) Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata sellesse positsiooni või kirje “Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele” alla.

a)	Laenuõigused reservkvoodi piires (neto) Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel.

Kohustuslik

b)	Laenueriõigused (Special drawing rights, SDR) Laenueriõiguste seisud (bruto).

b)	Laenueriõigused Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel.

Kohustuslik

c)	Muud nõuded Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused subsideeritud pikaajalise krediidiliini raames.

c)	Muud nõuded Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel.

Kohustuslik

2.2.

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud.

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel.

Kohustuslik

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Euroalaväliste residentide emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad. aktsiainstrumendid

b) i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuuta turukurss.

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

b) ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi.

Mis tahes üle- või alakurss

Kohustuslik

b) iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi.

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

b) iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss.

Kohustuslik

c)	Välislaenud (hoiused) väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade poolel “Muud finantsvarad” all

c)	Välislaenud Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel.

Kohustuslik

d)	Muud välisvarad Euroalavälised pangatähed ja mündid.

d)	Muud välisvarad Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel.

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)	Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade poolel “Muud finantsvarad” all Euroala residentide emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid.

a) i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss.

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

a) ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi.

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

a) iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi.

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

a) iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss.

Kohustuslik

b)	Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje “Muud finantsvarad” all Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine.

b)	Muud nõuded Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel.

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

4.1.

Saldod pankades, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

(a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud. Pöördrepotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega.

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Euroalaväliste residentide emiteeritud aktsiainstrumendid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid.

b) i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

b) ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust.

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

b) iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust.

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

b) iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

Kohustuslik

c)	Laenud väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all

c)	Laenud väljaspool euroala Hoiused nimiväärtuses.

Kohustuslik

d)	Euroalaväliste üksuste emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje “Muud finantsvarad” all Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide (näiteks Euroopa Investeerimispanga) emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast.

d) i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

d) ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust.

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

d) iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust.

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

4.2.

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele.

Nimiväärtus

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika toimingutega

Kirjed 5.1–5.5: tehingud kooskõlas asjakohaste rahapoliitika instrumentidega, mis on kirjeldatud 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) lisas I (3)

5.1.

Põhilised refinantseerimistehingud

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud.

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.2.

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud.

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.3.

Tasanduse pöördtehingud

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral.

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.4.

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes.

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.5.

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatise vastu (püsivõimalus).

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.6.

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga.

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega; varade kirje “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”, sh tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika toimingutest enne eurosüsteemiga ühinemist.

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1.

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Euroalal emiteeritud väärtpaberid, mida hoitakse rahapoliitika eesmärgil. Tasanduseks ostetud EKP võlakirjad.

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust. Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust. Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

7.2.

Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 “Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid” ning varade kirje 11.3. “Muud finantsvarad” all; eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberite vahetus valduses, sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMÜ-eelsest ajast. Aktsiainstrumendid.

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust. Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust. Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

EMÜ-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud).

Hoiused/laenud nimiväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses.

Kohustuslik

Eurosüsteemisisesed nõuded (+)

9.1.

Kapitaliosalus EKPs (+)

Ainult RKP bilansikirje.

Igas RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja osale kapitali märkimise aluses põhikirja artikli 49.2 kohaselt.

Kulu

Kohustuslik

9.2.

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded (+)

Ainult RKP bilansikirje.

Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega asutamislepingu sätete alusel.

Nimiväärtus

Kohustuslik

9.3.

EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded (+)

Ainult EKP bilansikirje.

RKPde emiteeritud lihtvekslid, mis tulenevad edasiantavast (back-to-back) lepingust seoses EKP võlakirjadega.

Nimiväärtus

Kohustuslik

9.4.

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (+) (*1)

RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed seisud, hüvitissumma ja selle vastaskirje vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/16 (4) osalevate liikmesriikide RKPde majandusaasta 2002 emissioonitulu jaotamise kohta.

EKP jaoks: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2001/15.

Nimiväärtus

Kohustuslik

9.5.

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) (+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma – vt ka kohustuste kirjet “Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”;

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	kogutava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev nõue. See on asjakohane ainult seoses ajavahemikuga alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni arvelduseni iga aasta jaanuaris;

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

c)	muud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP euro pangatähtedelt laekunud kasumi vahepealne jaotamine RKPdele (*1).

c)	Nimiväärtus

Kohustuslik

10.

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldode (nõuded), arveldamine, sealhulgas kogumisel olevad tšekid.

Nimiväärtus

Kohustuslik

11.

Muud varad

11.1.

Euroala mündid

Euro mündid, kui RKP ei ole seaduslik emitent.

Nimiväärtus

Kohustuslik

11.2.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara.

Kulud miinus amortisatsioon.

Amortisatsiooninormid:

—	arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid: 4 aastat;

—	hoone sisseseade, mööbel ja seadmestik: 10 aastat;

—	hoone ja kapitaliseeritud remondikulud: 25 aastat.

Kulude kapitaliseerimine: piirmäärani (ilma käibemaksuta alla 10 000 euro: ei kapitaliseerita).

Soovituslik

11.3.

Muud finantsvarad

—	Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad.

—	Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod).

—	Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all.

a)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuväärtus

Soovituslik

b)	Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad aktsiainstrumendid Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust.

Soovituslik

c)	Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused Puhasväärtus

Soovituslik

d)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Soovituslik

e)	Kaubeldavad väärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust. Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Soovituslik

f)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust. Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse.

Soovituslik

g)	Saldod pankades ja laenud Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas.

Soovituslik

11.4.

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga.

Kohustuslik

11.5.

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress (s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress).

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel.

Kohustuslik

11.6.

Mitmesugused muud varad

Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud asjakohaste ümberhindluskontodega kohustuste kirjel “Ümberhindluskontod”). Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud. Mündid euroala riikide vääringutes. Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist. Pensioni netovara.

Nimiväärtus või kulu.

Soovituslik

Ümberhindluse vahekontod

Keskmise kulu ja turuväärtuse ümberhindlusvahe, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel.

Ümberhindluse vahekontod: kohustuslik

Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

Turuväärtus

Klientide kullaga seotud investeeringud: kohustuslik

—

12.

Aruandeaasta kahjum

Nimiväärtus

Kohustuslik

V lisa tabel pealkirjaga „Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne pärast kvartali lõppu avaldamiseks kasutatav skeem” asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne pärast kvartali lõppu – avaldamiseks kasutatav skeem

(miljonit eurot)

Varad (5)

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on

Kohustused

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on

tehingud

kvartalilõpu ümberhindlused

tehingud

1.	Kuld ja kulla nõuded

2.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1.	Nõuded IMF vastu

2.2.	Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

3.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4.	Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1.	Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1.	Põhilised refinantseerimistehingud

5.2.	Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3.	Tasanduse pöördtehingud

5.4.	Struktuursed pöördtehingud

5.5.	Laenamise püsivõimalus

5.6.	Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6.	Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7.	Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1.	Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

7.2.	Muud väärtpaberid

8.	Eurodes nõuded valitsussektori vastu

9.	Muud varad

1.	Ringluses olevad pangatähed

2.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1.	Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2.	Hoiustamise püsivoimalus

2.3.	Tähtajalised hoiused

2.4.	Tasanduse pöördtehingud

2.5.	Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3.	Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4.	Emiteeritud võlakirjad

5.	Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1.	Valitsussektor

5.2.	Muud kohustused

6.	Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7.	Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8.	Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1.	Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad kohustused

9.	Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

10.	Muud kohustused

11.	Ümberhindluskontod

12.	Kapital ja reservid

Varad kokku

Kohustused kokku

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.

VI lisa tabel pealkirjaga „Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne kvartali jooksul avaldamiseks kasutatav skeem” asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne – kvartali jooksul avaldamiseks kasutatav skeem

(miljonit eurot)

Varad (6)

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud

Kohustused

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud

1.	Kuld ja kulla nõuded

2.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1.	Nõuded IMF vastu

2.2.	Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

3.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4.	Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1.	Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1.	Põhilised refinantseerimistehingud

5.2.	Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3.	Tasanduse pöördtehingud

5.4.	Struktuursed pöördtehingud

5.5.	Laenamise püsivõimalus

5.6.	Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6.	Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7.	Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1.	Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

7.2.	Muud väärtpaberid

8.	Eurodes nõuded valitsussektori vastu

9.	Muud varad

1.	Ringluses olevad pangatähed

2.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1.	Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2.	Hoiustamise püsivoimalus

2.3.	Tähtajalised hoiused

2.4.	Tasanduse pöördtehingud

2.5.	Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3.	Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4.	Emiteeritud võlakirjad

5.	Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1.	Valitsussektor

5.2.	Muud kohustused

6.	Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7.	Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8.	Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1.	Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad kohustused

9.	Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

10.	Muud kohustused

11.	Ümberhindluskontod

12.	Kapital ja reservid

Varad kokku

Kohustused kokku

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.

VII lisa tabel pealkirjaga „Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss” asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss

(miljonit eurot)

Varad (7)

Aruandeaasta

Eelmine aasta

Kohustused

Aruandeaasta

Eelmine aasta

1.	Kuld ja kulla nõuded

2.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1.	Nõuded IMF vastu

2.2.	Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

3.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4.	Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1.	Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1.	Põhilised refinantseerimistehingud

5.2.	Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3.	Tasanduse pöördtehingud

5.4.	Struktuursed pöördtehingud

5.5.	Laenamise püsivõimalus

5.6.	Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6.	Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7.	Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1.	Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

7.2.	Muud väärtpaberid

8.	Eurodes nõuded valitsussektori vastu

9.	Muud varad

1.	Ringluses olevad pangatähed

2.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1.	Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2.	Hoiustamise püsivoimalus

2.3.	Tähtajalised hoiused

2.4.	Tasanduse pöördtehingud

2.5.	Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3.	Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4.	Emiteeritud võlakirjad

5.	Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1.	Valitsussektor

5.2.	Muud kohustused

6.	Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7.	Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8.	Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1.	Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad kohustused

9.	Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

10.	Muud kohustused

11.	Ümberhindluskontod

12.	Kapital ja reservid

Varad kokku

Kohustused kokku

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.

VIII lisa tabel pealkirjaga „Keskpanga aastabilanss” asendatakse järgmisega:

„Keskpanga aastabilanss (8)

(miljonit eurot)

Varad (10)

Aruandeaasta

Eelmine aasta

Kohustused

Aruandeaasta

Eelmine aasta

1.	Kuld ja kulla nõuded

2.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1.	Nõuded IMF vastu

2.2.	Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

3.	Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4.	Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1.	Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2.	ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1.	Põhilised refinantseerimistehingud

5.2.	Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3.	Tasanduse pöördtehingud

5.4.	Struktuursed pöördtehingud

5.5.	Laenamise püsivõimalus

5.6.	Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6.	Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7.	Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1.	Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

7.2.	Muud väärtpaberid

8.	Eurodes nõuded valitsussektori vastu

9.	Eurosüsteemisisesed nõuded

9.1.	Kapitaliosalus EKP-s

9.2.	Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded

9.3.	EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded

9.4.	Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis *

9.5.	Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) *

10.	Arveldused teel

11.	Muud varad

11.1.

Euroala mündid

11.2.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

11.3.

Muud finantsvarad

11.4.

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

11.5.

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud *

11.6.

Mitmesugused muud varad

12.	Aruandeaasta kahjum

1.	Ringluses olevad pangatähed*

2.	Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1.	Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2.	Hoiustamise püsivoimalus

2.3.	Tähtajalised hoiused

2.4.	Tasanduse pöördtehingud

2.5.	Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3.	Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4.	Emiteeritud võlakirjad

5.	Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1.	Valitsussektor

5.2.	Muud kohustused

6.	Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7.	Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8.	Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1.	Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2.	ERM II laenudest tulenevad kohustused

9.	Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje

10.	Eurosüsteemisisesed kohustused

10.1.

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused

10.2.

EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud kohustused

10.3.

Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis *

10.4.

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto) *

11.	Arveldused teel

12.	Muud kohustused

12.1	Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

12.2.

Viitvõlad ja ettemakstud tulud *

12.3.

Mitmesugused muud varad

13.

Eraldised

14.	Ümberhindluskontod

15.	Kapital ja reservid

15.1.

Kapital

15.2.

Reservid

16.	Aruandeaasta kasum

Varad kokku

Kohustused kokku

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.

(*1) Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.

(1) Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas esitatud bilansivormidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädala finantsaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas esitatud bilansivormile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „(+)” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(2) Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtted on kohustuslikud EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes

(3) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(4) EÜT L 337, 20.12.2001, lk 55.”

(5) Varade tabel võib asuda ka kohustuste tabelist eespool.”

(6) Varade tabel võib asuda ka kohustuste tabelist eespool.”

(7) Varade tabel võib asuda ka kohustuste tabelist eespool.”

(8) RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(9) Teise võimalusena võivad keskpangad avaldada täpseid summasid eurodes või muul viisil ümardatud summasid.

(10) Varade tabel võib asuda ka kohustuste tabelist eespool.”

III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/82

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS EUJUST LEX/1/2009,

3. juuli 2009,

millega nimetatakse ametisse Iraagis toimuva Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX juht

(2009/596/ÜVJP)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 25 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta ühismeedet 2009/475/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX (1) kohta Iraagis, eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 11. juunil 2009 vastu ühismeetme 2009/475/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis. Nimetatud ühismeetme kehtivus lõpeb 30. juunil 2010.

(2)	Ühismeetme 2009/475/ÜVJP artikli 9 lõikega 2 volitatakse poliitika- ja julgeolekukomiteed võtma vastu otsuseid missiooni juhi ametisse nimetamise kohta.

(3)	Stephen WHITE tuleks nimetada EUJUST LEX missiooni juhiks kuni 31. detsembrini 2009,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse Stephen WHITE Iraagis toimuva Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX juhiks alates 1. juulist 2009.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009.

Brüssel, 3. juuli 2009

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

esimees

O. SKOOG

(1) ELT L 156, 19.6.2009, lk 57.

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/83

NÕUKOGU OTSUS 2009/597/ÜVJP,

27. juuli 2009,

Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu (Horvaatia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu sõjalises operatsioonis Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (operatsioon Atalanta)) allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti sellea artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu Nõukogu võttis 10. novembril 2008 vastu ühismeetme 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (1) (operatsioon Atalanta).

(2)	Kõnealuse ühismeetme artikli 10 lõikes 3 sätestatakse, et kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse ELi lepingu artiklis 24 sätestatud menetluse kohaselt sõlmitavates kokkulepetes.

(3)

Kui nõukogu oli 13. septembril 2004. aastal asjakohased volitused andnud, pidas eesistujariik Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja abil läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu üle Horvaatia Vabariigi osalemise kohta operatsioonis Atalanta (edaspidi „leping”).

(4)	Lepingule tuleks alla kirjutada eeldusel, et see sõlmitakse.

(5)	Kuni lepingu jõustumiseni tuleks selle sätteid kohaldada ajutiselt,

ON TEINUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu Horvaatia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu sõjalises operatsioonis Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (operatsioon Atalanta) allkirjastamine kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks, eeldusel et leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see Euroopa Liidu suhtes siduvaks muuta, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Vastavalt lepingu artikli 10 lõikele 2 kohaldatakse lepingut ajutiselt alates selle allkirjastamisest kuni selle jõustumiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vaheline

LEPING

Horvaatia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu sõjalises operatsioonis Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (operatsioon Atalanta)

EUROOPA LIIT (EL)

ühelt poolt ja

HORVAATIA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi „lepingupooled”,

VÕTTES ARVESSE:

Euroopa Liidu Nõukogu ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (1) (operatsioon Atalanta),

ELi poolt Horvaatia Vabariigile esitatud kutset osaleda ELi juhitavas operatsioonis,

vägede moodustamise protsessi edukat lõpuleviimist ning ELi operatsiooni ülema ja ELi sõjalise komitee soovitust leppida kokku Horvaatia Vabariigi vägede osalemises ELi juhitavas operatsioonis,

poliitika- ja julgeolekukomitee 21. aprilli 2009. aasta otsust ATALANTA/2/2009, millega kiideti heaks kolmandate riikide panus Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (Atalanta), (2) ning poliitika- ja julgeolekukomitee 21. aprilli 2009. aasta otsust ATALANTA/3/2009 panustajate komitee asutamise kohta Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) jaoks, (3) on muudetud poliitika- ja julgeolekukomitee 10. juuni 2009. aasta otsusega ATALANTA/5/2009 (4),

Horvaatia Vabariigi 3. aprilli 2009. aasta otsust osaleda operatsioonis Atalanta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Operatsioonis osalemine

1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Horvaatia Vabariik ühismeetmega 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (operatsioon Atalanta), ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab ELi kriisiohjamise sõjalist operatsiooni pikendada.

2. Horvaatia Vabariigi panus operatsioonis Atalanta ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.

3. Horvaatia Vabariik tagab, et tema ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal täidavad oma ülesandeid kooskõlas

—	ühismeetmega 2008/851/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega;

—	operatsiooni plaaniga;

—	mis tahes rakendusmeetmetega.

4. Horvaatia Vabariigi poolt operatsioonile lähetatud väed ja personal täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ainult ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

5. Horvaatia Vabariik teavitab ELi operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatusest seoses operatsioonis osalemisega.

Artikkel 2

Vägede staatus

1. Horvaatia Vabariigi poolt operatsioonile Atalanta lähetatud vägede ja personali staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja Somaalia, Djibouti või piirkonna mis tahes muu riigi vahelise vägede staatust käsitleva lepinguga, mis on sõlmitud operatsiooni jaoks, või vägede staatust käsitleva ühepoolse deklaratsiooniga Kenya või piirkonna mis tahes riigi poolt, kes on sellise deklaratsiooni operatsiooni jaoks välja andnud.

2. Operatsiooni ühisest toimumiskohast väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud vägede ja personali staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste vastuvõtjariigi ning Horvaatia Vabariigi vaheliste lepingutega.

3. Piiramata lõikes 1 osutatud vägede staatust käsitleva lepingu kohaldamist, teostab Horvaatia Vabariik jurisdiktsiooni ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevate Horvaatia vägede ja personali üle.

4. Horvaatia Vabariik vastutab kõigi nõuete eest, mis on seotud operatsioonis Atalanta osalemisega, kui nõue on esitatud tema vägede ja personali poolt või kui see puudutab neid. Horvaatia Vabariik vastutab oma vägede ja personali vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest kooskõlas oma õigus- ja haldusnormidega.

5. Käesoleva lepingu allkirjastamisel kohustub Horvaatia Vabariik esitama kõikide operatsioonis Atalanta osalevate riikide vastu nõuetest loobumise deklaratsiooni.

6. Käesoleva lepingu allkirjastamisel kohustuvad Euroopa Liidu liikmesriigid esitama deklaratsiooni Horvaatia Vabariigi operatsioonis Atalanta osalemisest tulenevatest nõuetest loobumise kohta.

Artikkel 3

Jurisdiktsioonilise pädevuse teostamiseks vahistatud ja kinnipeetud isikute üleandmise tingimused

Kui Horvaatia Vabariik teostab jurisdiktsiooni Somaalia territoriaalvetes piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toime pannud või toimepanemises kahtlustatavate isikute üle, toimub Euroopa Liidu juhitavate merevägede (EUNAVFOR) poolt kohtuvõimu teostamiseks vahistatud ja kinnipeetud isikute ning EUNAFVORi valduses olevate kinnipeetud vahendite üleandmine Horvaatia Vabariigile lisas sätestatud tingimustel; kõnealune lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

Salastatud teave

Operatsiooni Atalanta raames kohaldatakse Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitleva kokkuleppe (5) sätteid.

Artikkel 5

Käsuliin

1. Kõik ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu personal jäävad oma siseriiklike ametiasutuste täielikku alluvusse.

2. Siseriiklikud ametiasutused annavad ELi operatsiooni ülemale üle operatiiv- ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja personali üle. ELi operatsiooni ülemal on õigus oma volitusi delegeerida.

3. Horvaatia Vabariigil on operatsiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

4. ELi operatsiooni ülem võib pärast Horvaatia Vabariigiga konsulteerimist igal ajal taotleda Horvaatia Vabariigi panuse lõpetamist.

5. Horvaatia Vabariik määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõikides operatsiooniga seotud küsimustes ELi vägede ülemaga ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 6

Finantsaspektid

1. Horvaatia Vabariik kannab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 1 lõikes 1 sätestatud õigusaktide kohaselt, samuti nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/975/ÜVJP (millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena)) (6) kohaselt.

2. Operatsioon Atalanta pakub Horvaatia väekontingendile logistilist tuge kulude tagasimaksmise alusel ja artiklis 7 osutatud rakenduskorras sätestatud tingimustel. Seotud kulusid hallatakse Athena mehhanismi alusel.

3. Riigist/Riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surma, vigastuse või talle põhjustatud varalise kahju korral maksab Horvaatia Vabariik, kui ta on tunnistatud vastutavaks, hüvitist vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud vägede staatuse kokkuleppes, kui see on olemas.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu rakendamiseks sõlmitavad kokkulepped

Kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või ELi operatsiooni ülema ja Horvaatia Vabariigi asjakohaste ametiasutuste vahel.

Artikkel 8

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks lepingupool jätab eelmistes artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus käesolev leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 9

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 10

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on teatanud teineteisele sel eesmärgil vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

3. Käesolev leping jääb kehtima perioodiks, mille ajal Horvaatia Vabariik operatsiooni panuse annab.

Sõlmitud Brüsselis 27. juulil 2009 kahes ingliskeelses eksemplaris.

Euroopa Liidu nimel

Horvaatia Vabariigi nimel

(1) ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.

(2) ELT L 109, 30.4.2009, lk 52.

(3) ELT L 119, 14.5.2009, lk 40.

(4) ELT L 148, 11.6.2009, lk 34.

(5) ELT L 116, 29.4.2006, lk 74.

(6) ELT L 345, 23.12.2008, lk 96.

LISA

Somaalia territoriaalvetes piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toime pannud või toimepanemises kahtlustatavate ja Euroopa Liidu merevägede (EUNAVFOR) poolt kinnipeetud isikute ning EUNAVFORi valduses olevate kinnipeetud vahendite EUNAVFORilt Horvaatia Vabariigile üleandmise tingimusi ja korda käsitlevad sätted

1. Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „piraatlusjuhtum”– piraatlusjuhtum UNCLOSi artiklis 101 määratletud tähenduses;

b) „relvastatud röövimine”– punktis a määratletud juhtum, mis on toime pandud rannikuäärse riigi territoriaalmerel operatsiooni toimumiskoha raames;

c) „üleantav isik”– EUNAVFORi poolt käesoleva lepingu alusel Horvaatia Vabariigile üle antav isik, kelle kohta kahtlustatakse, et ta kavandab piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemist, kes paneb seda toime või on selle toime pannud.

2. Põhimõtted

Horvaatia Vabariik nõustub EUNAVFORi taotlusel EUNAVFORi poolt piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimisega seoses kinni peetud isikute ning EUNAVFORi poolt kinni peetud seonduvate vahendite üleandmisega ning annab need isikud ja vahendid edasi pädevatele asutustele uurimise läbiviimiseks ja kohtuvõimu teostamiseks.

EUNAVFOR annab käesoleva lepingu alusel tegutsedes isikuid üle ainult Horvaatia Vabariigi pädevatele õiguskaitseasutustele.

Horvaatia Vabariik kinnitab, et käesolevate sätete kohaselt üleantud isikuid koheldakse nii enne kui ka pärast üleandmist inimlikul viisil ja järgitakse inimõigustega seotud rahvusvaheliselt võetud kohustusi, sealhulgas keeldu piinata ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohelda või karistada, keeldu omavoliliselt kinni pidada ning nõuet tagada õiglane kohtumõistmine.

3. Üleantud isikute kohtlemine, nende suhtes kohtuvõimu teostamine ja nende üle kohtumõistmine

Üleantud isikuid koheldakse inimlikult ning neid ei piinata ega kohelda või karistata julmal või alandaval viisil, nad saavad sobiva majutuse ja piisavalt toitu, neile on kättesaadavad raviteenused ning nad saavad järgida oma religioosseid tavasid.

Üleantud isikud toimetatakse viivitamata kohtuniku või mõne muu seadusjärgse õigusvõimuga ametiisiku ette, kes otsustab viivitamata, kas isiku kinnipidamine on seaduslik ja annab korralduse tema vabastamiseks, kui tema kinnipidamine on seadusevastane.

Üleantud isikute üle tuleb mõistliku aja jooksul kohut mõista või nad vabastada.

Isiku vastu kriminaalsüüdistuse määramisel on üleantud isikul õigus õiglasele ja avalikule istungile seaduse kohaselt moodustatud pädevas, sõltumatus ja erapooletus kohtus.

Iga üleantud isikut, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.

Isiku vastu kriminaalsüüdistuse määramisel on igaühele täieliku võrdõiguslikkuse alusel tagatud järgmised õigused:

1)	õigus saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse olemusest ja põhjustest;

2)	õigus saada piisavalt aega ja vahendeid oma kaitse ettevalmistamiseks ja suhelda enda valitud nõustajaga;

3)	õigus tema suhtes kohtumõistmise läbiviimisele tarbetu viivituseta;

õigus kohtumõistmise läbiviimisele tema juuresolekul ning õigus kaitsta ennast ise või tema valitud õigusala esindaja kaudu; õigus tema õigustest teavitamisele, kui tal puudub õigusabi andev nõustaja; õigus õigusala esindaja määramisele mis tahes juhul, kui see on vajalik õigusemõistmise huvides, ning tasuta, juhul kui tal ei ole piisavaid vahendeid selle eest tasumiseks;

5)	õigus tutvuda või lasta enda asemel tutvuda kõigi tema vastu esitatud asitõenditega, sealhulgas vahi alla võtmise teostanud tunnistajate ütlustega, ning õigus lasta enda nimel kohale kutsuda tunnistajad ja neid küsitleda samadel tingimustel kui tema vastu tunnistusi andvad tunnistajad;

6)	õigus kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt;

7)	õigus mitte olla kohustatud andma tunnistusi enda vastu ega tunnistama oma süüd.

Kuriteos süüdi mõistetud üleantud isikul on õigus süüdimõistva otsuse ja määratud karistuse läbivaatamisele kõrgema astme kohtus või esitada sellekohane kaebus kõrgema astme kohtule kooskõlas Horvaatia Vabariigi õigusaktidega.

enne EUNAVFORi kirjalikult esitatud nõusolekut ei anna Horvaatia Vabariik ühtegi üleantud isikut üle muule riigile uurimise või nende suhtes kohtuvõimu teostamise eesmärgil.

4. Surmanuhtlus

Ühelegi üleantud isikule ei määrata surmanuhtlust ja tema suhtes ei viida täide surmanuhtlust.

5. Registreerimine ja teatiste esitamine

Iga üleandmise korral kirjutavad EUNAVFORi esindaja ja Horvaatia Vabariigi pädevate õiguskaitseasutuste esindaja alla asjakohasele dokumendile.

EUNAVFOR esitab Horvaatia Vabariigile toimiku iga üleantud isiku kinnipidamise kohta. Toimik sisaldab võimalikult suurel määral andmeid üleantava isiku füüsilise seisundi kohta kinnipidamise ajal, Horvaatia Vabariigi ametiasutustele üleandmise aega, isiku kinnipidamise põhjust, isiku kinnipidamise algusaega ja kohta ning mis tahes otsuseid, mis on tehtud seoses tema kinnipidamisega.

Horvaatia Vabariik vastutab kõigi üleantud isikute kohta täpse registri pidamise eest, muu hulgas täites toimikuid kinnipeetud vahendite, isiku füüsilise seisundi, nende kinnipidamise kohtade, nende vastu esitatud süüdistuste ning nende suhtes kohtuvõimu teostamise ja nende üle kohtumõistmise käigus tehtud oluliste otsuste kohta.

Need toimikud on Horvaatia Vabariigi välisministeeriumile esitatava kirjaliku taotluse alusel ELi ja EUNAVFORi esindajatele kättesaadavad.

Lisaks sellele teatab Horvaatia Vabariik EUNAVFORile käesoleva lepingu alusel üleantud isikute kinnipidamiskoha ning tema füüsilise seisundi mis tahes halvenemisest ja teadetest väidetava sobimatu kohtlemise kohta. ELi ja EUNAVFORi esindajatel on juurdepääs kõigi käesoleva lepingu alusel üleantud isikutele, kuni need isikud on vahi all, ja neil on õigus neid küsitleda.

Riikide ja rahvusvahelistel humanitaarabiasutustel on lubatud taotluse esitamisel käesoleva lepingu alusel üleantud isikuid külastada.

Tagamaks, et EUNAVFOR saab EUNAVFORi tunnistajate kohalviibimise ja asjakohaste asitõendite esitamisega osutada Horvaatia Vabariigile õigeaegselt abi, teavitab Horvaatia Vabariik EUNAVFORi oma kavatsusest käivitada kriminaalmenetlus üleantud isiku suhtes ning esitab ajakava asitõendite esitamiseks ning tunnistuste ärakuulamiseks.

6. EUNAVFORi osutatav abi

EUNAVFOR abistab oma vahendite ja võimete piires Horvaatia Vabariiki seoses üleantud isikutega seonduva uurimise ja nende suhtes kohtuvõimu teostamisega.

Eelkõige teeb EUNAVFOR järgmist:

1)	annab üle toimiku kinnipidamise kohta, mis on koostatud vastavalt käesolevate sätete punkti 5 alapunktile b;

2)	käsitleb kõiki asitõendeid kooskõlas Horvaatia Vabariigi pädevate asutuste esitatavate nõuetega, nagu on kokku lepitud allpool punktis 8 kirjeldatud rakenduskorras;

3)	püüab esitada nende EUNAVFORi personali liikmete tunnistused ja ütlused, kes osalesid mis tahes sündmuses, millega seoses on käesolevate sätete alusel isikuid üle antud;

4)	annab üle kõik asjaomased EUNAVFORi valduses olevad kinnipeetud vahendid.

7. Seos üleantud isikute muude õigustega

Ühtegi käesolevat sätet ei ole kavandatud ega saa tõlgendada selliselt, et sellega piiratakse mis tahes õiguseid, mis üleantud isikutel võivad kohaldatava siseriikliku või rahvusvahelise õiguse kohaselt olla.

8. Rakenduskord

Käesolevate sätete kohaldamiseks võidakse operatiiv-, haldus- ja tehnilistes küsimustes sõlmida rakenduskord, mille kiidavad heaks ühelt poolt Horvaatia Vabariigi pädevad asutused ja teiselt poolt pädevad ELi organid ning samuti EUNAFVORi oma riikliku kontingendi lähetanud riikide pädevad asutused.

Rakenduskorras võib muu hulgas käsitleda järgmist:

1)	määratud Horvaatia Vabariigi pädevad õiguskaitseasutused, kellele EUNAVFOR võib isikuid üle anda;

2)	kinnipidamiskohad, kus üleantud isikuid hoitakse;

3)	isiku üleandmisel Horvaatia Vabariigi pädevatele õiguskaitseasutustele üle antavate dokumentide, sealhulgas asitõendite kogumisega seotud dokumentide käsitlemine;

4)	kontaktpunktid teatiste esitamiseks;

5)	üleandmisel kasutatavad dokumentide vormid.

Parandused

4.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 202/90

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 166, 30. aprill 2004 )

(Eestikeelne eriväljaanne, 05. Töötajate liikumisvabadus ja sotsiaalpoliitika, 5. köide, lk 72)

Leheküljel 72

a)	pealkiri: „EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta” asendatakse järgmisega: „EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta”.

põhjendus 1:

„(1)	Riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastuseeskirjad mahuvad isikute vaba liikumise raamesse ja peaksid kaasa aitama nende elustandardi ja tööhõive tingimuste paranemisele.”

asendatakse järgmisega:

„(1)	Riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisnormid mahuvad isikute vaba liikumise raamesse ja peaksid kaasa aitama nende elustandardi ja tööhõive tingimuste paranemisele.”

c)	põhjenduse 3 teine lause: „Selliste tegurite tõttu on ühenduse kooskõlastuseeskirjad muutunud keerulisteks ja pikkadeks.” asendatakse järgmisega: „Selliste tegurite tõttu on ühenduse koordineerimisnormid muutunud keerulisteks ja pikkadeks.”

põhjendus 4:

„(4)	Vaja on arvestada siseriiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide erijooni ning rajada üksnes kooskõlastussüsteem.”

asendatakse järgmisega:

„(4)	Vaja on arvestada siseriiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide erijooni ning rajada üksnes koordineerimissüsteem.”

põhjendus 5:

„(5)	Kõnealuse kooskõlastamise raames on vaja asjaomastele isikutele erinevate siseriiklike õigusaktide alusel tagada võrdne kohtlemine ühenduse piires.”

asendatakse järgmisega:

„(5)	Kõnealuse koordineerimise raames on vaja asjaomastele isikutele erinevate siseriiklike õigusaktide alusel tagada võrdne kohtlemine ühenduse piires.”

2.	Leheküljel 73 põhjendus 13:

„(13)

Kooskõlastuseeskirjad peavad tagama, et ühenduse piires liikuvatele isikutele ning nende ülalpeetavatele ja ülalpidamisel olnud isikutele säiliksid omandatud ja omandamisel olevad õigused ja soodustused.”

asendatakse järgmisega:

„(13)

Koordineerimisnormid peavad tagama, et ühenduse piires liikuvatele isikutele ning nende ülalpeetavatele ja ülalpidamisel olnud isikutele säiliksid omandatud ja omandamisel olevad õigused ja soodustused.”

Leheküljel 74

põhjendus 26:

„(26)

Invaliidsushüvitiste puhul tuleks luua kooskõlastussüsteem, mis arvestaks siseriiklike õigusaktide erijooni, eriti invaliidsuse ja selle süvenemise tunnustamise osas.”

asendatakse järgmisega:

„(26)

Invaliidsushüvitiste puhul tuleks luua koordineerimissüsteem, mis arvestaks siseriiklike õigusaktide erijooni, eriti invaliidsuse ja selle süvenemise tunnustamise osas.”

põhjendus 32:

„(32)

Töötajate liikuvuse edendamiseks on eelkõige asjakohane lihtsustada tööotsinguid erinevates liikmesriikides; seepärast on vaja tagada kõikide liikmesriikide töötuskindlustusskeemide ja tööhõiveteenuste tihedam ja tõhusam kooskõlastamine.”

asendatakse järgmisega:

„(32)

c)	põhjenduse 36 kolmas lause: „Nimetatud üksikasju arvestades ei peaks kooskõlastuseeskirju kohaldama selliste ülalpidamistoetuste suhtes.” asendatakse järgmisega: „Nimetatud üksikasju arvestades ei peaks koordineerimisnorme kohaldama selliste ülalpidamistoetuste suhtes.”

Leheküljel 75

põhjendus 41:

„(41)

Kooskõlastuseeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks tuleb kehtestada erisätted, mis arvestaksid riikide õigusaktide erijooni.”

asendatakse järgmisega:

„(41)

Koordineerimisnormide kohaldamise hõlbustamiseks tuleb kehtestada erisätted, mis arvestaksid riikide õigusaktide erijooni.”

põhjenduse 45 esimene lause:

„(45)

Kuna kavandatava meetme eesmärki, milleks on kooskõlastusmeetmete abiga tagada isikute vaba liikumise õiguse tõhus rakendamine, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seetõttu on eesmärk meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.”

asendatakse järgmisega:

„(45)

Kuna kavandatava meetme eesmärki, milleks on koordineerimismeetmete abiga tagada isikute vaba liikumise õiguse tõhus rakendamine, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seetõttu on eesmärk meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.”

5.	Leheküljel 78 artikli 8 pealkiri:

„Käesoleva määruse seos teiste kooskõlastusaktidega”

asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määruse seos teiste koordineerimisaktidega”.

Leheküljel 96

artikli 71 lõike 1 esimene lause:

„1. Euroopa Ühenduste Komisjoni juures tegutsevasse sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise halduskomisjoni (edaspidi halduskomisjon) kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad ekspertnõustajad.”

asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Ühenduste Komisjoni juures tegutsevasse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni (edaspidi halduskomisjon) kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad ekspertnõustajad.”

artikli 72 punkt c:

„c)	tugevdab ja arendab sotsiaalkindlustusalast koostööd liikmesriikide ja nende asutuste vahel, muu hulgas võtab arvesse teatavaid isikukategooriaid puudutavaid eriküsimusi; soodustab piiriüleste koostöömeetmete rakendamist sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise valdkonnas;”

asendatakse järgmisega:

„c)	tugevdab ja arendab sotsiaalkindlustusalast koostööd liikmesriikide ja nende asutuste vahel, muu hulgas võtab arvesse teatavaid isikukategooriaid puudutavaid eriküsimusi; soodustab piiriüleste koostöömeetmete rakendamist sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise valdkonnas;”.

artikli 72 punkt f:

„f)	teeb asjakohaseid ettepanekuid Euroopa Ühenduste Komisjonile sotsiaalkindlustussskeemide kooskõlastamiseks, silmas pidades ühenduse acquis täiustamist ja kaasajastamist selle põhjal koostatud määruste või muude asutamislepinguga ettenähtud aktide kaudu;”

asendatakse järgmisega:

„f)	teeb asjakohaseid ettepanekuid Euroopa Ühenduste Komisjonile sotsiaalkindlustussskeemide koordineerimiseks, silmas pidades ühenduse acquis täiustamist ja kaasajastamist selle põhjal koostatud määruste või muude asutamislepinguga ettenähtud aktide kaudu;”.

Leheküljel 97

a)	artikli 75 pealkiri: „Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise konsultatiivkomitee” asendatakse järgmisega: „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee”.

artikli 75 lõike 1 esimene lõik:

„1. Käesolevaga moodustatakse sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise konsultatiivkomitee (edaspidi konsultatiivkomitee), kuhu kuuluvad igast liikmesriigist:”

asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevaga moodustatakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee (edaspidi konsultatiivkomitee), kuhu kuuluvad igast liikmesriigist:”.

artikli 75 lõike 2 punkt a:

„a)	uurima üldküsimusi või põhimõttelisi küsimusi ja probleeme, mis tekivad sotsiaalkindlustusssüsteemide kooskõlastamist käsitlevate ühenduse sätete rakendamisest, eriti teatavate isikukategooriate puhul;”

asendatakse järgmisega:

„a)	uurima üldküsimusi või põhimõttelisi küsimusi ja probleeme, mis tekivad sotsiaalkindlustusssüsteemide koordineerimist käsitlevate ühenduse sätete rakendamisest, eriti teatavate isikukategooriate puhul;”.

8.	Leheküljel 107 VI lisa pealkiri:

„A-TÜÜPI ÕIGUSAKTIDE MÄÄRATLEMINE, MILLELE TULEKS KOHALDADA ERIKOOSKÕLASTUST (Artikli 44 lõige 1)”

asendatakse järgmisega:

„A-TÜÜPI ÕIGUSAKTIDE MÄÄRATLEMINE, MILLELE TULEKS KOHALDADA ERIKOORDINEERIMIST (artikli 44 lõige 1)”.