I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 695/2009,

31. juuli 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	27,8
	XS	31,8
	ZZ	29,8
0707 00 05	MK	25,2
	TR	100,7
	ZZ	63,0
0709 90 70	TR	98,7
0709 90 70	ZZ	98,7
0805 50 10	AR	57,8
	UY	54,4
	ZA	63,0
	ZZ	58,4
0806 10 10	EG	146,9
	MA	136,8
	TR	87,6
	ZA	127,1
	ZZ	124,6
0808 10 80	AR	74,7
	BR	76,7
	CL	89,2
	CN	81,7
	NZ	101,3
	US	105,4
	ZA	89,2
	ZZ	88,3
0808 20 50	AR	83,2
	CL	77,9
	TR	153,3
	ZA	106,6
	ZZ	105,3
0809 20 95	CA	324,1
	TR	267,9
	US	318,6
	ZZ	303,5
0809 30	TR	159,0
0809 30	ZZ	159,0
0809 40 05	BA	39,5
0809 40 05	ZZ	39,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 696/2009,

31. juuli 2009,

millega määratakse kindlaks alates 1. augustist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. augustist 2009 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. augustist 2009 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. augustist 2009

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	65,86
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	33,54
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	33,54
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	70,85

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

16.7.2009-30.7.2009

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	169,99	88,81	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	170,60	160,60	140,60	71,58
Lahe lisatasu	—	18,56	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	6,22	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	21,11 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	19,59 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/11

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/66/EÜ,

13. juuli 2009,

põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite roolisüsteemi kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiivi 75/321/EMÜ (põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite roolisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 75/321/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad EÜ tüübikinnituste süsteemi, mis kehtestati nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), mis omakorda asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta), (5) ja millega sätestatakse põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite roolisüsteemi projekteerimise ja ehituse tehnilised näitajad. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivis 2003/37/EÜ sätestatud EÜ tüübikinnituse menetlusele, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate kohta direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis kehtivad sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul.

(3)	Käesolev direktiiv ei peaks mõjutama liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. „Põllumajandus- või metsatraktor” on rataste või roomikutega varustatud mis tahes mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on mõeldud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste tõmbamiseks, lükkamiseks, vedamiseks või käitamiseks. See võib olla kohandatud koorma või reisijate veoks.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste lõikes 1 määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ja mille maksimaalne valmistajakiirus on 6–40 km/h.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid ei tohi keelduda EÜ tüübikinnituse või direktiivi 2003/37/EÜ artikli 2 punktis u sätestatud dokumendi ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile roolisüsteemiga seotud põhjustel, kui see vastab I lisas sätestatud nõuetele.

2. Liikmesriigid ei tohi väljastada direktiivi 2003/37/EÜ artikli 2 punktis u nimetatud dokumenti traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

Liikmesriigid võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 3

Liikmesriigid ei tohi keelduda traktorite registreerimisest ega keelata traktorite müüki, esimest kasutuselevõttu või kasutamist roolisüsteemiga seotud põhjustel, kui see vastab I lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Muudatused, mis on vajalikud I lisas esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 5

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Direktiiv 75/321/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) ELT C 161, 13.7.2007, lk 38.

(2) Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 73) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 147, 9.6.1975, lk 24.

(4) Vt II lisa A osa.

(5) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.

I LISA

1. MÕISTED

1.1. Roolisüsteem

„Roolisüsteem” – kõik seadmed, mille ülesanne on traktori liikumissuuna muutmine.

Roolisüsteemi hulka võivad kuuluda:

—

rool;

—	roolimehhanism;

—	juhtrattad;

—	vajaduse korral spetsiaalseadmestik lisavõimsuse või sõltumatu võimsuse saavutamiseks.

1.1.1. Rool

„Rool” – roolisüsteemi osa, mida juht traktori liikumissuuna muutmiseks keerab.

1.1.2. Roolimehhanism

„Roolimehhanism” – kõik detailid rooli ja juhtrataste vahel, välja arvatud punktis 1.1.4 määratletud spetsiaalseadmestik. Roolimehhanism võib olla nii mehhaaniline, hüdrauliline, pneumaatiline, elektriline kui ka nende mis tahes kombinatsioon.

1.1.3. Juhtrattad

„Juhtrattad” on

—	rattad, mille suunangut traktori suhtes on võimalik otseselt või kaudselt muuta, et muutuks traktori liikumissuund;

—	raamjuhtimisega traktorite kõik rattad;

—	sama telje rattad, mille kiirust võib traktori sõidusuuna muutmiseks muuta.

Vabalt pöörduvad järelveerevad rattad ei ole juhtrattad.

1.1.4. Spetsiaalseadmestik

„Spetsiaalseadmestik” – roolisüsteemi osa, mille abil saavutatakse lisavõimsus või sõltumatu võimsus. Lisavõimsust või sõltumatut võimsust võib saavutada mis tahes mehhaanilise, hüdraulilise, pneumaatilise või elektrilise süsteemi abil või nende süsteemide mis tahes kombinatsiooniga (nt õlipumba, õhupumba, aku vms abil).

1.2. Roolisüsteemi erinevad tüübid

1.2.1.

Sõltuvalt jõuallikast, mille kasutamine on vajalik juhtrataste keeramiseks, jagatakse roolisüsteem järgmisteks tüüpideks:

1.2.1.1.

„Võimendita roolisüsteem”, mille roolimisvõimsus tuleneb üksnes juhi lihasjõust;

1.2.1.2.

„Abiseadmestikuga roolisüsteem”, mille roolimisvõimsus tuleneb nii juhi lihasjõust kui ka punktis 1.1.4 nimetatud spetsiaalseadmestikust.

Roolisüsteemi, mille korral roolimisvõimsus tuleneb reeglina ainult punktis 1.1.4 määratletud spetsiaalseadmestikust, kuid mis spetsiaalseadmestiku rikke korral võimaldab juhil roolimiseks lihasjõudu kasutada, käsitatakse abiseadmestikuga roolisüsteemina;

1.2.1.3.

„Võimendiga roolisüsteem”, mille roolimisvõimsus tuleneb ainult punktis 1.1.4 nimetatud spetsiaalseadmestikust.

1.3. Roolimisjõud

„Roolimisjõud” – jõud, mida juht peab traktori juhtimiseks rooli suhtes rakendama.

2. NÕUDED KONSTRUKTSIOONILE, KOOSTAMISELE JA KONTROLLIMISELE

2.1. Üldnõuded

2.1.1.

Roolisüsteem peab tagama traktori kerge ja ohutu käsitsemise ning peab vastama punktis 2.2 sätestatud spetsiifilistele nõuetele.

2.2. Erinõuded

2.2.1. Rool

2.2.1.1.

Rooli peab olema lihtne kasutada ning kinni hoida; see peab olema ehitatud viisil, mis võimaldaks järkjärgulist keeramist. Rooli liikumissuund peab vastama traktori liikumissuuna soovitud muutumissuunale.

2.2.1.2.

Roolimisjõud, mis on vajalik otseliikumisasendist 12meetrise pöörderaadiusega pöörde tegemiseks, ei tohi ületada 25 daN. Abiseadmestikuga roolisüsteemi korral, mis pole ühenduses muude seadmetega, ei tohi lisaenergiaallika rikke korral vaja minev roolimisjõud ületada 60 daN.

2.2.1.3.

Et kontrollida vastavust punktis 2.2.1.2 esitatud nõuetele, peab traktor sooritama liikumiskiirusega 10 km/h otseliikumisasendist spiraalse liikumise hea rehvinakkumisega kuival tasasel pinnal. Roolile rakendatav roolimisjõud tuleb üles märkida ajani, mil rool jõuab asendisse, mis vastab traktori sisenemisele 12meetrise pöörderaadiusega ringi. Manöövri kestus (aeg rooli keeramise alustamise hetkest kuni mõõtmiste teostamise asendisse jõudmiseni) ei tohi ületada 5 sekundit normaalsetes tingimustes ja 8 sekundit spetsiaalseadmestiku rikke korral. Üks manööver tuleb sooritada vasakule ja teine paremale poole.

Katse ajal peab traktor olema koormatud tehniliselt lubatud täismassini, rehvide rõhk ning kaalu jaotumine telgede vahel peab vastama tootja ettekirjutustele.

2.2.2. Roolimehhanism

2.2.2.1.

Roolisüsteem võib olla ilma elektrilise või täielikult pneumaatilise roolimehhanismita.

2.2.2.2.

Roolimehhanism peab olema ehitatud nii, et see vastaks kõikidele kasutusnõuetele. Sellele peab hoolduseks ja ülevaatuseks kergesti ligi pääsema.

2.2.2.3.

Kui roolimehhanism ei ole täielikult hüdrauliline, peab olema võimalik traktorit juhtida ka roolimehhanismi hüdrauliliste või pneumaatiliste komponentide rikke korral.

2.2.2.4.

Täishüdrauliline roolimehhanism ja punktis 1.1.4 määratletud spetsiaalseadmestik peavad vastama järgmistele nõuetele:

2.2.2.4.1.

Ülerõhu eest peab tervet kontuuri või osa kontuurist kaitsma üks või mitu rõhupiiramisseadist;

2.2.2.4.2.

Rõhupiiramisseadised peavad olema seatud nii, et rõhk ei ületaks väärtust T, mis võrdub tootja määratud maksimaalse töörõhuga;

2.2.2.4.3.

Torustiku omadused ning mõõtmed peavad olema sellised, et torud peaksid vastu rõhu T (mida võimaldavad rõhupiiramisseadised) neljakordsele väärtusele, torud peavad olema oma asukohas kaitstud, nii et löögi või kokkupuutumise tõttu tekkivate kahjustuste oht on viidud miinimumini ja hõõrdumistel tekkivate kahjustuste ohtu saaks pidada kaduvväikseks.

2.2.3. Juhtrattad

2.2.3.1.

Kõik rattad võivad olla juhtrattad.

2.2.4. Spetsiaalseadmestik

2.2.4.1.

Punktis 1.1.4 määratletud spetsiaalseadmestik, mida kasutatakse punktides 1.2.1.2 ja 1.2.1.3 määratletud roolisüsteemitüüpides, on lubatud järgmistel tingimustel.

2.2.4.1.1.

Kui traktor on varustatud punktis 1.2.1.2 määratletud abiseadmestikuga, peab olema võimalik traktorit juhtida ka spetsiaalseadmestiku rikke korral, nagu on nimetatud punktis 2.2.1.2. Kui abiseadmestikuga roolisüsteemil ei ole eraldi energiaallikat, tuleb sellele paigaldada energiareservuaar. Energiareservuaari võib asendada iseseisva seadmega, mis teiste ühise energiaallikaga ühendatud süsteemidega võrreldes eelisjärjekorras toodab energiat roolisüsteemile. Ilma et see piiraks nõukogu 6. aprilli 1976. aasta direktiivi 76/432/EMÜ (põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) pidurisüsteemi puudutavate sätete kohaldamist, ei tohi roolisüsteemi rakendamiseks vajaminev jõud juhul, kui hüdraulilise roolisüsteemi ja hüdraulilise pidurisüsteemi vahel on hüdrauliline ühendus ning mõlemad saavad energiat ühest ja samast allikast, ületada ühe süsteemi rikke korral 40 daN. Kui energiaallikaks on suruõhk, peab õhureservuaar olema tagasilöögiklapiga kaitstud.

Kui roolimisvõimsus tuleneb tavaliselt ainult punktis 1.1.4 määratletud spetsiaalseadmestikust, peab abiseadmestikuga roolisüsteemile olema paigaldatud seadis, mis spetsiaalseadmestiku rikke korral edastaks visuaalse või helilise hoiatussignaali, kui roolimisjõud ületab 25 daN.

2.2.4.1.2.

Kui traktorile on paigaldatud punktis 1.2.1.3. määratletud võimendiga roolisüsteem, mis töötab täielikult hüdraulilise roolimehhanismina, peab olema võimalik spetsiaalseadmestiku või mootori rikke korral sooritada punktis 2.2.1.3 kirjeldatud manöövreid spetsiaalse abiseadme abil. Spetsiaalseks abiseadmeks võib olla suruõhu- või gaasireservuaar. Õlipumpa või kompressorit võib kasutada spetsiaalse abiseadmena, kui seda seadet käitatakse traktori rataste pöörlemisest ning seda ei ole võimalik ratastest lahti ühendada. Spetsiaalseadmestiku rikke korral peab rikkest teatama visuaalne või heliline hoiatussignaal.

2.2.4.1.2.1.

Kui abiseade on pneumaatiline, peab sellele olema paigaldatud suruõhureservuaar ning see peab olema kaitstud tagasilöögiklapiga. Suruõhureservuaari maht tuleb määrata arvestusega, et oleks võimalik teha vähemalt seitse täispööret (piirasendist piirasendini), enne kui reservuaari rõhk langeb töörõhu poole väärtuseni. Katse teostamisel ei tohi juhtrattad maapinda puutuda.

(1) EÜT L 122, 8.5.1976, lk 1.

II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 6)

Nõukogu direktiiv 75/321/EMÜ (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 24)
Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45)	Ainult artikli 1 lõike 1 see osa, mis viitab direktiivile 75/321/EMÜ
Komisjoni direktiiv 88/411/EMÜ (EÜT L 200, 26.7.1988, lk 30)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24)	Ainult artikli 1 esimese taande see osa, mis viitab direktiivile 75/321/EMÜ
Komisjoni direktiiv 98/39/EÜ (EÜT L 170, 16.6.1998, lk 15)

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 6)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
75/321/EMÜ	22. november 1976	—
82/890/EMÜ	22. juuni 1984	—
88/411/EMÜ	30. september 1988 (1)	—
97/54/EÜ	22. september 1998	23. september 1998
98/39/EÜ	30. aprill 1999 (2)	—

(1) Vastavalt direktiivi 88/411/EMÜ artiklile 2:

„1. Alates 1. oktoobrist 1988 ei tohi ükski liikmesriik

—	keelduda traktoritüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest, siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

—	keelata traktorite kasutuselevõttu

kui nimetatud traktori või traktorite tüübi roolisüsteem vastab käesoleva direktiivi sätetele.

2. Alates 1. oktoobrist 1989 liikmesriigid

—	ei tohi enam väljastada direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumenti traktoritüübile, mille roolisüsteem ei vasta käesoleva direktiivi sätetele;

—	võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mille roolisüsteem ei vasta käesoleva direktiivi sätetele.”

(2) Vastavalt direktiivi 98/39/EÜ artiklile 2:

„1. Alates 1. maist 1999 ei tohi ükski liikmesriik

—	keelduda traktoritüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumendi väljastamisest, siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

—	keelata traktorite kasutuselevõttu

kui need vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 75/321/EMÜ nõuetele.

2. Alates 1. oktoobrist 1999 liikmesriigid

—	ei tohi enam väljastada direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumenti traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 75/321/EMÜ nõuetele;

—	võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 75/321/EMÜ nõuetele.”

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 75/321/EMÜ	Direktiiv 98/39/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1		Artikkel 1
	Artikkel 2	Artikkel 2
Artiklid 3 ja 4		Artiklid 3 ja 4
Artikli 5 lõige 1		—
Artikli 5 lõige 2		Artikkel 5
—		Artikkel 6
—		Artikkel 7
Artikkel 6		Artikkel 8
Lisa		I lisa
—		II lisa
—		III lisa

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/18

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/76/EÜ,

13. juuli 2009,

põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtide poolt tajutava müra taseme kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/311/EMÜ (põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtide poolt tajutava müra taset käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 77/311/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta), (5) ette nähtud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse põllu- või metsamajanduslike traktorite disaini ja ehituse tehnilised näitajad juhtide poolt tajutava müra taseme osas. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis kehtivad põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ning nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike puhul.

(3)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiivi tähenduses on (põllu- või metsamajanduslik) „traktor” mis tahes rataste või roomikutega varustatud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on spetsiaalselt kavandatud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste tõmbamiseks, lükkamiseks, vedamiseks või käitamiseks. See võib olla ette nähtud ka koorma või reisijate veoks.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste esimeses lõikes määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ning mille maksimaalne valmistajakiirus on 6–40 km/h.

Artikkel 2

1. Liikmesriik ei tohi keelduda traktoritüübile EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest juhi poolt tajutava müra tasemega seotud põhjustel, kui müratase jääb järgmistesse piiridesse:

—	90 dB (A) vastavalt I lisale või

—	86 dB (A) vastavalt II lisale.

2. Käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate sõidukite puhul käesoleva direktiivi sisust tulenevatel põhjustel liikmesriigid

—	ei anna EÜ tüübikinnitust;

—	võivad keelduda riigisisese tüübikinnituse andmisest.

3. Käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate uute sõidukite puhul käesoleva direktiivi sisust tulenevatel põhjustel liikmesriigid

—	käsitavad vastavalt direktiivile 2003/37/EÜ uute sõidukitega kaasasolevaid vastavussertifikaate kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel;

—	võivad keelduda uute sõidukite registreerimisest, keelata nende müügi või kasutuselevõtmise.

4. Liikmesriik ei tohi keelduda traktorite registreerimisest ega keelata nende müüki, kasutuselevõtmist või kasutamist juhi poolt tajutava müra tasemega seotud põhjustel, kui müratase jääb järgmistesse piiridesse:

—	90 dB(A) vastavalt I lisale või

—	86 dB(A) vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Käesoleva direktiivi tähenduses on „kabiin” mis tahes konstruktsioon, mis on valmistatud läbipaistvatest või mitteläbipaistvatest jäikadest komponentidest, mis ümbritseb juhti täielikult ja isoleerib ta väliskeskkonnast ning mida saab töötamise ajal püsivalt suletuna hoida.

Artikkel 4

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, mis tagavad, et traktorite müügiesitlusel ega reklaamis ei viidataks traktori juhi poolt tajutava müra tasemega seoses sellistele traktori omadustele, mida neil tegelikult ei ole.

Artikkel 5

Muudatused, mis on vajalikud I, II ja III lisas esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 6

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 7

Direktiiv 77/311/EMÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 9

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) ELT C 120, 16.5.2008, lk 15.

(2) Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. juuni 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 105, 28.4.1977, lk 1.

(4) Vt IV lisa A osa.

(5) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.

I LISA

MÕÕTEAPARATUUR, -TINGIMUSED JA -MEETOD

1. MÕÕTÜHIK JA MÕÕTEAPARATUUR

1.1. Mõõtühik

Mürataset LA mõõdetakse A-kaalutud detsibellides, mida väljendatakse dB(A).

1.2. Mõõteaparatuur

Juhi poolt tajutava müra taset mõõdetakse müramõõturi abil, nagu on kirjeldatud Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni väljaande nr 179/1965 esimeses trükis.

Muutuvate näitude korral peab arvesse võtma maksimumväärtuste keskmist.

2. MÕÕTETINGIMUSED

Mõõtmised sooritatakse järgmistel tingimustel:

2.1.	traktor peab olema koormamata, st ilma lisaseadmeteta, kuid traktoris peab olema jahutusvedelik, määrdeõli, täis kütusepaak ja juht. Juht ei tohi kanda ülemäära paksu rõivastust, salli ega peakatet. Traktoril ei tohi olla ühtegi eset, mis võiks moonutada mürataset;

2.2.	rehvides peab olema sõiduki tootja poolt ettenähtud rõhk; mootor, jõuülekanne ja veoteljed peavad olema normaalsel töötemperatuuril ning radiaatoriribisid, kui need on paigaldatud, peab mõõtmise käigus lahti hoidma;

2.3.

mootoriga käivitatavad või isekäivituvad lisaseadmed, näiteks klaasipuhastid, sooja õhu ventilaator või jõuvõtuvõll ei tohi mõõtmise ajal töötada, kui need võivad mürataset mõjutada; osad, mis tavaliselt töötavad mootoriga samal ajal, nagu näiteks mootori jahutusventilaator, peavad mõõtmise ajal töötama;

2.4.

katsetuspiirkond peab olema avatud ja piisavalt vaikne koht; näiteks 50 meetri raadiusega lahtine ala, millel on vähemalt 20 meetri raadiusega enam-vähem tasane keskosa või kõva rajaga tasapinnaline osa, millel on võimalikult vähe konarusi ja võimalikult tasane pind. Rada peab olema nii puhas ja kuiv kui võimalik (nt ilma kruusa, puulehtede, lumeta jms). Kaldpinnad ja ebatasasused on lubatud üksnes siis, kui nende põhjustatud mürataseme muutused jäävad mõõteaparatuuri veatolerantsi piiridesse;

2.5.	raja pind ei tohi põhjustada ülemäärast rehvimüra;

2.6.	ilm peab olema hea ja kuiv, vähese tuulega või tuuletu. Tuulest või teistest müraallikatest tingitud juhi poolt tajutava ümbritseva müra tase peab olema vähemalt 10 dB(A) alla traktori mürataseme;

2.7.

kui mõõtmiseks kasutatakse sõidukit, peab seda igasuguste häirete vältimiseks pukseerima või juhtima traktorist piisaval kaugusel. Mõõtmise ajal ei tohi ükski mõõtmist häiriv ese või heli peegeldav pind paikneda lähemal kui 20 m kummalgi pool katserada ega traktori esi- või tagaosale lähemal kui 20 m. Nimetatud tingimust võib lugeda täidetuks, kui kirjeldatud tingimustel põhjustatud mürataseme muutused jäävad veatolerantside piiridesse; kui see ei ole nii, tuleb mõõtmine häirete kestuse ajaks katkestada;

2.8.	kõik ettenähtud seeria mõõtmised peab läbi viima samal rajal.

3. MÕÕTEMEETOD

3.1.

Mikrofon peab paiknema 250 mm istme kesktasapinnast selle külje suunas, kus müratase on kõrgem.

Mikrofoni diafragma peab olema suunatud ettepoole ja mikrofoni keskosa peab olema III lisas kirjeldatud istme võrdluspunktist 790 mm kõrgusel ja 150 mm eespool. Vältida tuleb mikrofoni ülemäärast vibreerimist.

3.2.

Maksimaalse mürataseme väärtus dB(A) tuleb kindlaks määrata järgmiselt:

3.2.1.

seeriaviisiliselt valmistatud kinnise kabiinikonstruktsiooniga traktorite kõik avad (nt uksed, aknad) peavad esmase mõõteseeria käigus olema suletud;

3.2.1.1.

teise mõõteseeria käigus tuleb avad lahti jätta eeldusel, et need ei tekita lahtijäetuna liiklusohtlikku olukorda, aga lahtikäivad tuuleklaasid peavad jääma suletuks;

3.2.2.

müra tuleb mõõta, kasutades aeglast müramõõturi reaktsiooni koormusel, mis vastab maksimaalsele mürale käigul, mis annab edasiliikumise kiirusele 7,5 km/h lähima kiiruse.

Pöörlemissageduse regulaatori juhthoob peab olema täielikult avatud. Alustades ilma koormuseta, peab rakendatavat koormust suurendama, kuni määratakse maksimaalne müratase. Iga kord pärast koormuse suurendamist tuleb enne mõõtmist anda aega mürataseme stabiliseerumiseks;

3.2.3.

müra tuleb mõõta, kasutades aeglast müramõõturi reaktsiooni koormusel, mis vastab maksimaalsele mürale mis tahes käigul, mis erineb punktis 3.2.2 nimetatud käigust ja millel registreeritud müratase on vähemalt 1 dB(A) üle punktis 3.2.2 nimetatud käigul registreeritud taseme.

Pöörlemissageduse regulaatori juhthoob peab olema täielikult avatud. Alustades ilma koormuseta, peab rakendatavat koormust suurendama, kuni leitakse maksimaalne müratase. Iga kord pärast koormuse suurendamist tuleb enne mõõtmist anda aega mürataseme stabiliseerumiseks;

3.2.4.

müra tuleb mõõta koormamata traktori maksimaalsel valmistajakiirusel.

3.3.

Katseprotokoll peab sisaldama mürataseme mõõtmisi, mis on läbi viidud järgmistel tingimustel:

3.3.1.

käigul, mis annab 7,5 km/h lähima kiiruse;

3.3.2.

mis tahes käigul, kui on täidetud punktis 3.2.3 kirjeldatud tingimused;

3.3.3.

maksimaalsel valmistajakiirusel.

4. HINNANGUKRITEERIUMID

Punktides 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3 ja 3.2.4 kirjeldatud mõõtetulemused ei tohi ületada artiklis 2 sätestatud piire.

II LISA

MÕÕTEAPARATUUR, -TINGIMUSED JA -MEETOD

1. MÕÕTÜHIK JA MÕÕTEAPARATUUR

1.1. Mõõtühik

Mürataset LA mõõdetakse A-kaalutud detsibellides, mida väljendatakse dB(A).

1.2. Mõõteaparatuur

Juhi poolt tajutava müra taset mõõdetakse müramõõturi abil, nagu on kirjeldatud Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni väljaande 179/1965 esimeses trükis.

Muutuvate näitude korral peab arvesse võtma maksimumväärtuste keskmist.

2. MÕÕTMISTINGIMUSED

Mõõtmised sooritatakse järgmistel tingimustel:

2.1.	traktor peab olema koormamata, st ilma lisaseadmeteta, kuid traktoris peab olema jahutusvedelik, määrdeõli, täis kütusepaak ja juht. Juht ei tohi kanda ülemäära paksu rõivastust, salli ega peakatet. Traktoril ei tohi olla ühtegi eset, mis võiks moonutada mürataset;

2.2.	rehvides peab olema sõiduki tootja poolt ettenähtud rõhk, mootor, jõuülekanne ja veoteljed peavad olema normaalsel töötemperatuuril ning kui mootoril on jahutusvõred, peavad need mõõtmise käigus täiesti lahti jääma;

2.3.

mootoriga käivitatavad või isekäivituvad lisaseadmed, näiteks klaasipuhastid, sooja õhu ventilaator, jõuvõtuvõll vmt, ei tohi mõõtmise ajal töötada, kui need võivad mürataset mõjutada; osad, mis tavaliselt töötavad mootoriga samal ajal, nagu näiteks mootori jahutusventilaator, peavad mõõtmise ajal töötama;

2.4.

katsetuspiirkond peab olema avatud ja piisavalt vaikne koht: näiteks 50 meetri raadiusega lahtine ala, millel on vähemalt 20 meetri raadiusega enam-vähem tasane keskosa või kõva rajaga tasapinnaline osa, millel on võimalikult vähe konarusi ja võimalikult tasane pind. Rada peab olema nii puhas ja kuiv kui võimalik (nt ilma kruusa, puulehtede, lumeta jms). Kaldpinnad ja ebatasasused on lubatud üksnes siis, kui nende põhjustatud mürataseme muutused jäävad mõõteaparatuuri veatolerantsi piiridesse;

2.5.	raja pind ei tohi põhjustada ülemäärast rehvimüra;

2.6.	ilm peab olema hea ja kuiv, vähese tuulega või tuuletu. Tuulest või teistest müraallikatest tingitud juhi poolt tajutava ümbritseva müra tase peab olema vähemalt 10 dB(A) alla traktori mürataseme;

2.7.

kui mõõtmiseks kasutatakse sõidukit, peab seda igasuguste häirete vältimiseks pukseerima või juhtima traktorist piisaval kaugusel. Mõõtmise ajal ei tohi ükski mõõtmist häiriv ese või heli peegeldav pind paikneda lähemal kui 20 meetrit kummalgi pool katserada ega traktori esi- või tagaosale lähemal kui 20 meetrit. Nimetatud tingimust võib lugeda täidetuks, kui kirjeldatud tingimustel põhjustatud mürataseme muutused jäävad veatolerantside piiridesse; kui see ei ole nii, tuleb mõõtmine häirete kestuse ajaks katkestada;

2.8.	kõik ettenähtud seeria mõõtmised tuleb läbi viia samal rajal.

3. MÕÕTEMEETOD

3.1.

Mikrofon peab paiknema 250 mm istme kesktasapinnast selle külje suunas, kus müratase on kõrgem.

3.2.

Müratase tuleb kindlaks määrata järgmiselt:

3.2.1.

traktor peab liikuma mööda rajalõiku ühel ja samal katsekiirusel vähemalt kolm korda 10 sekundi vältel;

3.2.2.

seeriaviisiliselt valmistatud kinnise kabiinikonstruktsiooniga traktorite kõik avad (nt uksed, aknad) peavad esmase mõõteseeria käigus olema suletud;

3.2.2.1.

teise mõõteseeria käigus tuleb avad lahti jätta eeldusel, et need ei tekita lahtijäetuna liiklusohtlikku olukorda, aga lahtikäivad tuuleklaasid peavad jääma suletuks;

3.2.3.

müra tuleb mõõta maksimaalse pöörete arvu juures, kasutades aeglast müramõõturi reaktsiooni, st käigul, mis annab kiirusele 7,5 km/h lähima kiiruse nimi-pöörlemissagedusel. Mõõtmiste teostamise ajal peab traktor olema koormamata.

4. HINNANGUKRITEERIUMID

Punktides 3.2.2 ja 3.2.3 kirjeldatud mõõtetulemused ei tohi ületada artiklis 2 sätestatud piire.

III LISA

ISTME VÕRDLUSPUNKTI MÄÄRAMINE

1. MÕISTE

1.1.	Istme võrdluspunkt (S) on punkt istme keskmisel pikitasapinnal, kus alumise seljatoe tangentsiaaltasapind ja horisontaaltasapind lõikuvad. Nimetatud horisontaaltasapind lõikab istmepadja plaadi alumist pinda 150 mm istme võrdluspunktist eespool.

2. ISTME VÕRDLUSPUNKTI MÄÄRAMINE

2.1.	Istme võrdluspunkt määratakse kindlaks, kasutades käesoleva lisa liite joonistel 1 ja 2 kujutatud seadet, mis võimaldab simuleerida inimese tekitatavat koormust.

2.2.

Iste tuleb seada lubatud vertikaalse reguleerimisvahemiku keskele, kusjuures nimetatud reguleerimine ei sõltu horisontaalsest reguleerimisest. I ja II lisa lõikes 3 nimetatud mikrofoni asukoha kindlaksmääramiseks peab iste olema horisontaalse reguleerimisvahemiku keskpunktis või sellele nii lähedal kui võimalik.

3. SEADME KIRJELDUS

3.1.	Punktis 2.1 nimetatud seade peab koosnema istmepadja plaadist ja kahest seljatoe plaadist.

3.2.	Alumine seljatoe plaat peab olema ühendatud istmikuluu- (A) ja nimmepiirkonnas (B), kusjuures liigendi (B) kõrgus on reguleeritav (vt joonis 2).

4. SEADME PAIGALDAMINE

Seade paigaldatakse järgmiselt:

4.1.	seade asetatakse istmele;

4.2.	seejärel koormatakse seade liigendist (A) 50 mm eespool asetsevas punktis jõuga 550 N ning surutakse kergelt kaks seljatoe plaati tangentsiaalselt vastu seljatuge;

4.3.	kui seljatoe alumise piirkonna konkreetset puutujat ei ole võimalik kindlaks määrata, peab vertikaalasendis alumise seljatoe plaadi suruma kergelt vastu seljatuge;

4.4.	juhi kaalu järgi reguleeritava vedrustusega istmete korral peab vedrustuse seadistama nii, et iste asetseks kahest piirasendist võrdsel kaugusel.

Liide

IV LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(märgitud artiklis 7)

Nõukogu direktiiv 77/311/EMÜ (EÜT L 105, 28.4.1977, lk 1)
Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45)	Ainult artikli 1 lõike 1 viide direktiivile 77/311/EMÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24)	Ainult artikli 1 esimese lõigu esimese taande viide direktiivile 77/311/EMÜ
Komisjoni otsus 96/627/EÜ (EÜT L 282, 1.11.1996, lk 72)
Komisjoni otsus 2000/63/EÜ (EÜT L 22, 27.1.2000, lk 66)
Komisjoni direktiiv 2006/26/EÜ (ELT L 65, 7.3.2006, lk 22)	Ainult artikkel 2 ja II lisa

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(märgitud artiklis 7)

Õigusakt	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
77/311/EMÜ	1. oktoober 1978	—
82/890/EMÜ	22. juuni 1984	—
97/54/EÜ	22. september 1998	23. september 1998
96/627/EÜ	29. september 1999	—
2000/63/EÜ	30. september 2001	—
2006/26/EÜ	31. detsember 2006 (1)	—

(1) Vastavalt direktiivi 2006/26/EÜ artiklile 5:

„1. Alates 1. jaanuarist 2007 ei tohi liikmesriigid käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele vastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel

a)	keelduda EÜ või riigisisese tüübikinnituse andmisest või

b)	keelata sellise sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist.

2. Alates 1. juulist 2007 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul ja asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid

a)	ei anna enam EÜ tüübikinnitust;

b)	võivad keelduda riigisisese tüübikinnituse andmisest.

3. Alates 1. juulist 2009 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid

a)	käsitavad uute sõidukitega kaasasolevaid vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel;

b)	võivad keelata uute sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise.”

V LISA

Vastavustabel

Direktiiv 77/311/EMÜ	Direktiiv 2006/26/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1		Artikkel 1
Artikli 2 lõike 1 esimene lõik		Artikli 2 lõiked 1 ja 4
Artikli 2 lõike 1 teine lõik		—
Artikli 2 lõige 2		—
	Artikli 5 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
	Artikli 5 lõige 3	Artikli 2 lõige 3
Artiklid 3, 4 ja 5		Artiklid 3, 4 ja 5
Artikli 6 lõige 1		—
Artikli 6 lõige 2		Artikkel 6
—		Artikkel 7
—		Artikkel 8
Artikkel 7		Artikkel 9
I lisa		I lisa
II lisa		II lisa
III lisa		III lisa
—		IV lisa
—		V lisa

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/29

PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/79/EÜ,

13. juuli 2009,

kaherattaliste mootorsõidukite sõitjakäepidemete kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/32/EMÜ kaherattaliste mootorsõidukite sõitjakäepidemete kohta (3) on oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 93/32/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad EÜ tüübikinnituse süsteemi, mis kehtestati nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/61/EMÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta), mis omakorda asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/24/EÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta) (5), ning selles sätestatakse kaherattaliste mootorsõidukite projekteerimise ja ehituse tehnilised näitajad sõitjakäepidemete osas. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivis 2002/24/EÜ sätestatud EÜ tüübikinnituse menetlusele, mida tuleb kohaldada igat tüüpi sõidukitele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2002/24/EÜ sätteid, mis kehtivad sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul.

(3)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kaherattaliste mootorsõidukite sõitjakäepidemetele osa EÜ tüübikinnituse andmist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(4)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel l

Käesolevat direktiivi kohaldatakse direktiivi 2002/24/EÜ artiklis 1 osutatud kõigi kaherattaliste mootorsõidukite tüüpide sõitjakäepidemete suhtes.

Artikkel 2

Osa EÜ tüübikinnituse andmise menetlus kaherattalise mootorsõiduki tüübi sõitjakäepidemete suhtes ja selliste sõidukite vaba liikumist reguleerivad tingimused on sätestatud direktiivi 2002/24/EÜ II ja III peatükis.

Artikkel 3

Muudatused, mis on vajalikud I lisas esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2002/24/EÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid ei tohi sõitjakäepidemetega seotud põhjustel:

—	keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest kaherattalise sõiduki või sõitjakäepideme tüübile,

—	keelata kaherattaliste sõidukite registreerimist, müüki, kasutuselevõttu või sõitjakäepidemete müüki või kasutuselevõttu,

kui sõitjakäepidemed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2. Liikmesriigid ei anna EÜ tüübikinnitust ühelegi kaherattalise mootorsõiduki tüübile sõitjakäepidemete või sõitjakäepideme tüübiga seotud põhjustel, kui käesoleva direktiivi nõuded ei ole täidetud.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Direktiiv 93/32/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas nimetatud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) ELT C 234, 30.9.2003, lk 19.

(2) Euroopa Parlamendi 25. septembri 2007. aasta arvamus (ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 65) ja nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 188, 29.7.1993, lk 28.

(4) Vt II lisa A osa.

(5) EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1.

I LISA

1. ÜLDNÕUDED

Reisijavedu võimaldav sõiduk peab olema varustatud sõitjakäepidemesüsteemiga, mis on rihm või käepide või käepidemed.

1.1. Rihm

Rihm peab olema istmele või teistele raamiga ühendatud osadele kinnitatud nii, et see oleks sõitjale kergesti kättesaadav. Rihm ja selle kinnitusseade peavad olema projekteeritud nii, et need ei katke mõjutamisel vertikaalse staatilise tõmbejõuga 2 000 N, mida rakendatakse rihma keskosale maksimaalse survega 2 MPa.

1.2. Käepide

Kui kasutatakse käepidet, siis peab see asuma sadula lähedal sümmeetriliselt sõiduki keskpikitasapinnaga.

Käepide peab olema projekteeritud nii, et see ei puruneks mõjutamisel vertikaalse staatilise tõmbejõuga 2 000 N, mida rakendatakse käepideme keskosale maksimaalse survega 2 MPa.

Kui kasutatakse kahte käepidet, peavad need olema paigaldatud sümmeetriliselt sõiduki kummalegi küljele.

Käepidemed peavad olema projekteeritud nii, et kumbki nendest ei purune mõjutamisel vertikaalse staatilise tõmbejõuga 1 000 N, mida rakendatakse käepideme keskosale maksimaalse survega 1 MPa.

1. liide

Teatis kaherattalise mootorsõiduki tüübi sõitjakäepidemete kohta

(lisatakse osa EÜ tüübikinnitustaotlusele, kui see esitatakse sõiduki EÜ tüübikinnitustaotlusest eraldi)

Järjekorranumber (määrab taotleja): …

Kaherattalise mootorsõiduki tüübi sõitjakäepidemete osa EÜ tüübikinnitustaotlus peab sisaldama teavet, mis on ette nähtud direktiivi 2002/24/EÜ II lisa järgmistes punktides:

—

1. osa A jao punktid:

—

0.1;

—

0.2;

—	0.4 kuni 0.6;

—

1. osa B jao punktid:

—	1.4 kuni 1.4.2.

2. liide

Ametiasutuse nimi

Kaherattalise mootorsõiduki tüübi sõitjakäepidemete osa EÜ tüübikinnitustunnistus

NÄIDIS

… tehnilise teenistuse protokoll nr … kuupäev …

Osa EÜ tüübikinnitusnumber: … Laienduse nr: …

1.	Sõiduki kaubanimi või kaubamärk: …

2.	Sõidukitüüp: …

3.	Tootja nimi ja aadress: … …

4.	Tootja esindaja (kui on) nimi ja aadress: … …

5.	Sõiduki katsetamiseks esitamise kuupäev: …

6.	Osa EÜ tüübikinnitus antud / andmisest keeldutud (1)

Koht: …

8.	Kuupäev: …

9.	Allkiri: …

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 5)

Nõukogu direktiiv 93/32/EMÜ	(EÜT L 188, 29.7.1993, lk 28)
Komisjoni direktiiv 1999/24/EÜ	(EÜT L 104, 21.4.1999, lk 16)

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 5)

Direktiiv	ülevõtmise tähtpäev	kohaldamise tähtpäev
93/32/EMÜ	14. detsember 1994	14. juuni 1995 (1)
1999/24/EÜ	31. detsember 1999	1. jaanuar 2000 (2)

(1) Kooskõlas direktiivi 93/32/EMÜ artikli 4 lõike 1 kolmanda lõiguga:

„Alates esimeses lõigus märgitud kuupäevast ei tohi liikmesriigid takistada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate sõidukite esmakordset kasutuselevõttu sõitjakäepidemetega seotud põhjustel.”

Nimetatud kuupäevaks on 14. detsember 1994; vaata direktiivi 93/32/EÜ artikli 4 lõike 1 esimest lõiku.

(2) Kooskõlas direktiivi 1999/24/EÜ artikliga 2:

„1. Alates 1. jaanuarist 2000 ei tohi liikmesriigid sõitjakäepidemetega seotud põhjustel:

—	keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest kaherattalise sõiduki või sõitjakäepideme tüübile,

—	keelata kaherattaliste sõidukite registreerimist, müüki, kasutuselevõttu või sõitjakäepidemete müüki või kasutuselevõttu,

kui sõitjakäepidemed vastavad nõukogu direktiivi 93/32/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) nõuetele.

2. Alates 1. juulist 2000 ei anna liikmesriigid EÜ tüübikinnitust ühelegi kaherattalise mootorsõiduki tüübile sõitjakäepidemete või sõitjakäepideme tüübiga seotud põhjustel, kui käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 93/32/EMÜ nõuded ei ole täidetud.”

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 93/32/EMÜ	Direktiiv 1999/24/EÜ	Käesolev direktiiv
Artiklid 1, 2 ja 3		Artiklid 1, 2 ja 3
Artikli 4 lõige 1		—
	Artikli 2 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
	Artikli 2 lõige 2	Artikli 4 lõige 2
Artikli 4 lõige 2		Artikli 4 lõige 3
—		Artikkel 5
—		Artikkel 6
Artikkel 5		Artikkel 7
Lisa		I lisa
1. liide		1. liide
2. liide		2. liide
—		II lisa
—		III lisa

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/36

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/90/EÜ,

31. juuli 2009,

millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tuleks tagada, et laborid, keda liikmesriikide pädevad asutused on määranud teostama vee keemilise seisundi seiret vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 8, saaksid kvaliteetseid ja võrreldavaid analüüsitulemusi. Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõudeid käsitlev standard EN ISO/IEC-17025 on sobiv rahvusvaheline standard analüüsimeetodite valideerimiseks.

(2)

Valideerimisnõuete täitmiseks peaksid kõik analüüsimeetodid, mida liikmesriigid kasutavad vee seisundi keemilise seire kavade elluviimisel, vastama teatavatele miinimumkriteeriumidele, sealhulgas mõõtemääramatust ja meetodite määramispiiri käsitlevatele eeskirjadele. Keemilise seire tulemuste võrreldavuse tagamiseks tuleks määramispiir kindlaks määrata vastavalt ühiselt kokku lepitud määratlusele.

(3)	Kui miinimumkriteeriumidele vastavad meetodid puuduvad, peaks seire põhinema parimal võimalikul tehnikal, mis ei too kaasa ülemääraseid kulutusi.

(4)	Keskväärtuste arvutamisel tuleks arvestada mõõtmistulemusi, mis on analüüsimeetodite määramispiirist allpool. Selleks tuleks ette näha eeskirjad.

(5)

Tehnilised toimingud, millega tagatakse analüüsitulemuste kvaliteet ja võrreldavus, peaksid järgima rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid. Selleks on sobivad standardis EN ISO/IEC-17025 esitatud meetodid. On asjakohane tagada, et keemilisi analüüse tegevad laborid tõendaksid oma pädevust, osaledes rahvusvaheliselt või riiklikult tunnustatud tasemekontrollikavades ja kasutades kättesaadavaid võrdlusmaterjale. Tavade ühtlustamiseks ühenduse tasemel peaksid tasemekontrollikavad põhinema asjaomastel rahvusvahelistel standarditel. Selleks sobivad juhised on ette nähtud laboritevaheliste võrdluskatsetega labori taseme kontrollimist käsitleva ISO/IEC juhendi 43-1 1. osas „Tasemekontrollikavade väljaarendamine ja rakendamine”. Kõnealuste kavade tulemusi tuleks hinnata rahvusvaheliselt tunnustatud hindamissüsteemide alusel. Asjakohased standardid on ette nähtud katselaborite vaheliste võrdlustestide statistilisi meetodeid käsitlevas standardis ISO-13528.

(6)

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 1 osutatud komiteega konsulteeriti 15. mail 2008 ning komitee esitas positiivse arvamuse komisjoni direktiivi eelnõu kohta, millega sätestatakse vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad. 6. juunil 2008 esitas komisjon kõnealuse eelnõu arutamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament ei esitanud meetmete eelnõu kohta ettenähtud tähtaja jooksul vastuväiteid. Nõukogu oli vastu sellele, et komisjon eelnõu vastu võtab, märkides, et ettepanekus sisalduvad meetmed ületavad direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud rakendusvolitusi. Sellest tulenevalt ei võtnud komisjon meetmete eelnõu vastu ja esitas asjaomase direktiivi muudetud eelnõu direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 1 osutatud komiteele. Komiteega konsulteeriti kõnealuse eelnõu küsimuses 28. jaanuaril 2009 algatatud kirjaliku menetluse teel ning komitee esitas positiivse arvamuse.

(7)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas direktiivis sätestatakse vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 lõikele 3 vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad. Selles nähakse ette miinimumkriteeriumid analüüsimeetoditele, mida liikmesriigid kohaldavad vee seisundi, sette ja elustiku seireks, ning eeskirjad analüüsitulemuste kvaliteedi tõendamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„avastamispiir” on väljundsignaali või kontsentratsiooni väärtus, millest suuremate väärtuste puhul on kindlaksmääratud usaldusnivool võimalik tõendada, et proov erineb nullproovist, mis ei sisalda määratavat ainet;

„määramispiir” on avastamispiiri kindlaksmääratud kordne määratava aine sellise sisalduse korral, mida on võimalik kindlaks määrata piisava täpsusega. Määramispiiri on võimalik arvutada, kasutades asjakohast standardit või proovi ja selle võib saada kalibreerimiskõvera madalaimast kalibreerimispunktist; nullproovi seejuures ei arvestata;

3)	„mõõtemääramatus” on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõdetavale suurusele omistatud väärtuste hajuvust.

Artikkel 3

Analüüsimeetodid

Liikmesriigid tagavad, et kõik direktiivi 2000/60/EÜ alusel keemilise seire kavade elluviimisel kasutatavad analüüsimeetodid, sealhulgas laboratoorsed, väli- ja on-line-meetodid, valideeritakse ja dokumenteeritakse kooskõlas EN ISO/IEC-17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.

Artikkel 4

Analüüsimeetodite miinimumkriteeriumid

1. Liikmesriigid tagavad, et kõikide kohaldatavate analüüsimeetodite miinimumkriteeriumid põhinevad nõudel, mille kohaselt mõõtemääramatus on kuni 50 % (k = 2), ning määramispiir kuni 30 % asjaomastest keskkonnakvaliteedi normidest.

2. Kui näitaja jaoks ei ole asjaomast keskkonnakvaliteedi normi või kui ei ole analüüsimeetodit, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, tagab liikmesriik, et seireks kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, mis ei too kaasa ülemääraseid kulutusi.

Artikkel 5

Keskväärtuste arvutamine

1. Kui füüsikalis-keemilised või keemilised mõõdetavad suurused vaadeldavas proovis on määramispiirist allpool, võetakse keskväärtuste arvutamise aluseks mõõtmistulemus, mis on asjaomase määramispiiri väärtusest poole väiksem.

2. Kui lõikes 1 osutatud mõõtmistulemuse keskväärtus on määramispiirist allpool, nimetatakse seda tulemuseks allpool määramispiiri.

3. Lõiget 1 ei kohaldata mõõdetavate suuruste suhtes, mis väljendavad vaadeldavate füüsikalis-keemiliste näitajate või keemiliste mõõdetavate suuruste, sealhulgas nende asjakohaste metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguhulka. Sellisel juhul on üksiku aine määramispiirist allapoole jääva tulemuse väärtuseks null.

Artikkel 6

Kvaliteedi tagamine ja kontroll

1. Liikmesriigid tagavad, et laborid ja nende alltöövõtjad kohaldavad kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas EN ISO/IEC-17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.

2. Liikmesriigid tagavad, et laborid ja alltöövõtjad tõendavad oma pädevust asjaomaste füüsikalis-keemiliste või keemiliste mõõdetavate suuruste määramisel järgmiselt:

a)	osalemine tasemekontrollikavades, mis hõlmavad käesoleva direktiivi artiklis 3 nimetatud analüüsimeetodeid mõõdetavate ainete sellise kontsentratsiooni määramiseks, mis on esinduslik direktiivi 2000/60/EÜ alusel elluviidavate keemilise seire kavade suhtes;

b)	artikli 4 lõikes 1 osutatud asjaomastele keskkonnakvaliteedi normidele vastavas kontsentratsioonis uuritavaid aineid sisaldavate proovide suhtes esindavate kättesaadavate võrdlusmaterjalide analüüsimine.

3. Lõike 2 punktis a viidatud tasemekontrollikavasid korraldavad akrediteeritud või rahvusvaheliselt või riiklikult tunnustatud asutused, kes vastavad ISO/IEC juhendi 43-1 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõuetele.

Kõnealustes kavades osalemise tulemusi hinnatakse ISO/IEC juhendis 43-1 või ISO-13528 standardis või muus samaväärses rahvusvaheliselt tunnustatud standardis ette nähtud hindamissüsteemide alusel.

Artikkel 7

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/39

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/91/EÜ,

31. juuli 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine dinaatriumtetraboraat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Dinaatriumtetraboraat kuulub sellesse loetellu.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on dinaatriumtetraboraati hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid).

(3)	Referentliikmesriigiks määratud Madalmaad esitasid 7. juulil 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 20. veebruaril 2009. aastal hindamisaruandesse.

(5)

Uuringutest ilmneb, et dinaatriumtetraboraati sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda dinaatriumtetraboraat I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik dinaatriumtetraboraati sisaldavate biotsiidide puidukonservandina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3.

(6)	Siiski tehti kindlaks lubamatud riskid puidu vabas õhus kohapeal töötlemisel ja töödeldud puidu hoidmisel välistingimustes. Seetõttu ei tohiks selliseks kasutamiseks lube anda, kui ei ole esitatud andmeid selle kohta, et tooteid võib kasutada ilma lubamatut keskkonnariski põhjustamata.

(7)

Ühenduse tasandil ei ole hinnatud kõiki võimalikke kasutusviise. Seepärast peaksid liikmesriigid hindama neid riske keskkonna osadele ja populatsioonidele, mida ei ole riskide hindamisel ühenduse tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning toote kasutusloa andmisel tagama, et võetakse sobivad meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlakstehtud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni.

(8)

Hindamisaruande tulemuste põhjal on asjakohane nõuda, et lubade väljaandmisel rakendataks erimeetmeid riskide vähendamiseks puidukonservantidena kasutatavate dinaatriumtetraboraati sisaldavate toodete suhtes. Eelkõige tuleks võtta asjakohaseid meetmeid mulla ja veekeskkonna kaitseks, kuna hindamisel on tehtud kindlaks lubamatult suur risk nendele keskkonnaosadele. Tooteid tuleks samuti kasutada sobivate isikukaitsevahenditega, kui professionaalsete ja tööstuslike kasutajate puhul kindlaks tehtud riske ei ole võimalik vähendada muul viisil.

(9)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena dinaatriumtetraboraati sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(10)

Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(11)

Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 8 kuuluvate dinaatriumtetraboraati sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(12)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. augustiks 2010.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. septembrist 2011.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje nr 24:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„24

dinaatriumtetraboraat

EÜ nr: 215-540-4

CASi nr (veevaba): 1330-43-4

CASi nr (pentahüdraat): 12267-73-1

CASi nr (dekahüdraat): 1303-96-4

990 g/kg

1. september 2011

31. august 2013

31. august 2021

Tootele loa andmise taotluse hindamisel vastavalt artiklile 5 ja VI lisale uurivad liikmesriigid teatava toote puhul, kui see on asjakohane, mõju tootega kokku puutuda võivatele elanikerühmadele ja kasutusviise või kokkupuutestsenaariume, mida ei ole ühenduse tasandil riskide hindamisel piisavalt põhjalikult uuritud.

Tootele loa andmisel hindavad liikmesriigid neid riske ja tagavad seejärel, et võetakse asjakohased meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlaks tehtud riskide vähendamiseks.

Kasutusloa võib tootele anda ainult sel juhul, kui taotluses on tõendatud, et riske saab vähendada lubatava tasemeni.

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel.

Tööstuslikuks ja professionaalseks kasutamiseks ette nähtud tooteid tuleb kasutada sobivate isikukaitsevahenditega, välja arvatud juhul, kui toote kasutusloa taotluses on võimalik tõendada, et ohtu professionaalsetele ja/või tööstuslikele kasutajatele on võimalik vähendada lubatava tasemeni muul viisil.

Arvestades mulla- ja veekeskkonna puhul kindlaks tehtud riske, ei lubata toodete kasutamist puidu vabas õhus kohapeal töötlemiseks ega sellise puidu töötlemiseks, mida hoitakse välistingimustes, välja arvatud juhul, kui esitatakse andmed, mis tõendavad, et toode vastab artikli 5 ja VI lisa nõuetele, vajaduse korral pärast riski vähendamise meetmete kasutuselevõttu. Eelkõige märgitakse tööstuslikuks kasutamiseks lubatud toodete etiketile või kemikaali ohutuskaardile, et värskelt töödeldud puit tuleb pärast töötlemist ladustada varikatuse all ja/või läbitungimatul kõval pinnal, et vältida otseseid kadusid mulda või vette, ning et kõik kaod tuleb kokku koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.”

(1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/43

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/92/EÜ,

31. juuli 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine bromadioloon

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Sellesse loetelusse kuulub bromadioloon.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on bromadiolooni hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 14 (näriliste tõrjevahendid).

(3)	Referentliikmesriigiks määratud Rootsi esitas 30. juunil 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 30. mail 2008. aastal hindamisaruandesse.

(5)

Uuringud näitavad, et bromadiolooni sisaldavate biotsiidide kasutamisel näriliste tõrjevahendina võib eeldada, et need ei kujuta ohtu inimesele, välja arvatud juhuslikud õnnetusjuhtumid lastega. Tehti kindlaks, et on olemas oht loomadele, kelle hävitamist ei taotleta, ja keskkonnale. Samas on sihtliiki kuuluvad närilised kahjurid ja seega kujutavad nad ohtu rahva tervisele. Lisaks ei ole siiani teada, et bromadioloonile oleks sobivaid alternatiive, mis on sama tõhusad, kuid keskkonnasõbralikumad. Pidades silmas direktiivi 98/8/EÜ VI lisa punkte 63 ja 96 on seega kohane bromadiolooni kandmine I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik bromadiolooni sisaldavate biotsiidide näriliste tõrjevahendina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3.

(6)

Hindamisaruande tulemuste põhjal on asjakohane nõuda, et lubade väljaandmisel rakendataks erimeetmeid ohu vähendamiseks näriliste tõrjevahendina kasutatavate bromadiolooni sisaldavate toodete suhtes. Need meetmed peaksid olema suunatud sellele, et vähendada ohtu, mis tekib sihtliikidesse mittekuuluvatele loomade ja inimeste esmasest ja teisesest kokkupuutest bromadiolooniga ning kõnealuse aine pikaajalisest mõjust loodusele.

(7)

Arvestades kindlakstehtud ohtusid ja bromadiolooni omadusi, mille tõttu kõnealune aine võib olla püsiv, bioakumuleeruv ja mürgine või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv, tuleks bromadioloon kanda I lisasse ainult viieks aastaks ja rakendada selle suhtes, enne kui I lisasse tehtud kannet uuendatakse, võrdlevat ohtude hindamist vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 5 punktile i.

(8)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada bromadiolooni toimeainena sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(9)

(10)	Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 14 kuuluvate bromadiolooni sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(11)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(12)

Alalise biotsiidide komiteega konsulteeriti 30. mail 2008 ning komitee esitas positiivse arvamuse komisjoni direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine bromadioloon. 11. juunil 2008 esitas komisjon kõnealuse eelnõu arutamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament ei esitanud meetmete eelnõu kohta ettenähtud tähtaja jooksul vastuväiteid. Nõukogu oli vastu sellele, et komisjon eelnõu vastu võtab, märkides, et ettepanekus sisalduvad meetmed ületavad direktiivis 98/8/EÜ sätestatud rakendusvolitusi. Sellest tulenevalt ei võtnud komisjon meetmete eelnõu vastu ja esitas asjaomase direktiivi muudetud eelnõu alalisele biotsiidide komiteele. Alalise komiteega konsulteeriti kõnealuse eelnõu küsimuses 20. veebruaril 2009.

(13)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2010.

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. juulist 2011.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje „Nr 17”:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtpäev

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„17

bromadioloon

3-[3-(4’-bromo[1,1’-bifenüül]-4-üül)-3-hüdroksü-1-fenüülpropüül]-4-hüdroksü-2H-1-bensopüraan-2-oon

EÜ nr: 249–205-9

CASi nr: 28772-56–7

969 g/kg

1. juuli 2011

30. juuni 2013

30. juuni 2016

Arvestades tõsiasja, et oma omaduste tõttu võib kõnealune toimeaine olla püsiv, bioakumuleeruv ja mürgine või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv, tuleks toimeaine suhtes rakendada, enne kui selle käesolevasse lisasse sissekandmist uuendatakse, võrdlevat ohtude hindamist vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 5 punkti i teisele lõigule.

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel:

1)	toimeaine valmistuseeskirja kohane sisaldus tootes ei ületa 50 mg/kg ja lubatakse kasutada ainult kasutusvalmis tooteid;

2)	tooted sisaldavad vastikust tekitavat lisandit ja võimaluse korral värvainet;

3)	tooteid ei kasutata jälituspulbrina;

kaalutakse ja võetakse kõiki asjakohaseid ja olemasolevaid riski vähendamise meetmeid, et viia miinimumini loomade, kelle hävitamist ei taotleta, ja inimeste ning looduse esmane ja teisene kokkupuude toimeainega. Kõnealused meetmed hõlmavad muu hulgas kasutusõiguse andmist ainult kutselisele kasutajale, ülempiiri määramist pakendi suurusele ning kohustust kasutada raskesti avatavaid ja turvalisi peibutussöödakaste.”

(1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/46

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/93/EÜ,

31. juuli 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine alfakloraloos

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on alfakloraloosi hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 14 (näriliste tõrjevahendid).

(3)	Referentliikmesriigiks määratud Portugal esitas 14. novembril 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 30. mail 2008. aastal hindamisaruandesse.

(5)

Uuringutest ilmneb, et alfakloraloosi sisaldavate biotsiidide kasutamisel näriliste tõrjevahendina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on õigustatud alfakloraloosi kandmine I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik alfakloraloosi sisaldavate biotsiidide näriliste tõrjevahendina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3.

(6)

(7)

Hindamisaruande tulemuste põhjal on asjakohane nõuda, et lubade väljaandmisel rakendataks näriliste tõrjevahendina kasutatavate alfakloraloosi sisaldavate toodete suhtes erimeetmeid riski vähendamiseks. Need meetmed peaksid olema suunatud sellele, et vähendada riski, mis tekib muude loomade kui sihtliikide ja inimeste esmasest ja teisesest kokkupuutest alfakloraloosiga ning kõnealuse aine pikaajalisest mõjust loodusele.

(8)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena alfakloraloosi sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(9)

(10)	Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 14 kuuluvate alfakloraloosi sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(11)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(12)

Alalise biotsiidide komiteega konsulteeriti 30. mail 2008 ning komitee esitas positiivse arvamuse komisjoni direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine alfakloraloos. 11. juunil 2008 esitas komisjon kõnealuse eelnõu arutamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament ei esitanud meetmete eelnõu kohta ette nähtud tähtaja jooksul vastuväiteid. Nõukogu oli vastu sellele, et komisjon eelnõu vastu võtab, märkides, et ettepanekus sisalduvad meetmed ületavad direktiivis 98/8/EÜ sätestatud rakendusvolitusi. Sellest tulenevalt ei võtnud komisjon meetmete eelnõu vastu ja esitas asjaomase direktiivi muudetud eelnõu alalisele biotsiidide komiteele. Alalise komiteega konsulteeriti kõnealuse eelnõu küsimuses 20. veebruaril 2009.

(13)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2010.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2011.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje nr 15:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„15

alfakloraloos

(R)-1,2-O-(2,2,2-trikloroetülideen)-α-D-glükofuranoos

EÜ nr: 240-016-7

CASi nr: 15879-93-3

825 g/kg

1. juuli 2011

30. juuni 2013

30. juuni 2021

Tootele loa andmisel hindavad liikmesriigid neid riske ja tagavad seejärel, et võetakse asjakohased meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlaks tehtud riskide vähendamiseks.

Kasutusloa võib tootele anda ainult sel juhul, kui taotluses on tõendatud, et riske saab vähendada lubatava tasemeni.

Luba toodete kasutamiseks väljaspool siseruume antakse vaid juhul, kui esitatakse andmed, mis tõendavad, et toode vastab artikli 5 ja VI lisa nõuetele, vajaduse korral pärast riski vähendamise meetmete kasutuselevõttu.

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel:

1)	toimeaine valmistuseeskirja kohane sisaldus tootes ei ületa 40 g/kg;

2)	tooted sisaldavad vastikust tekitavat lisandit ja värvainet;

3)	Lubatud on kasutada üksnes tooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks raskesti avatavates ja turvaliselt suletud peibutussöödakastides.”

(1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/50

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/94/EÜ,

31. juuli 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine boorhape selle I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on boorhapet hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid).

(3)	Referentliikmesriigiks määratud Madalmaad esitasid 7. juulil 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 20. veebruaril 2009. aastal hindamisaruandesse.

(5)

Uuringutest ilmneb, et boorhapet sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda boorhape I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik boorhapet sisaldavate biotsiidide puidukonservandina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3.

(6)	Siiski tehti kindlaks lubamatud riskid puidu vabas õhus kohapeal töötlemisel ja töödeldud puidu hoidmisel välistingimustes. Seetõttu ei tohiks selliseks kasutamiseks lube anda, kui ei ole esitatud andmeid selle kohta, et tooteid võib kasutada ilma lubamatut keskkonnariski põhjustamata.

(7)

(8)

Hindamisaruande tulemuste põhjal on asjakohane nõuda, et lubade väljaandmisel rakendataks erimeetmeid riskide vähendamiseks puidukonservantidena kasutatavate boorhapet sisaldavate toodete suhtes. Eelkõige tuleks võtta asjakohaseid meetmeid mulla ja veekeskkonna kaitseks, kuna hindamisel on tehtud kindlaks lubamatult suur risk nendele keskkonnaosadele. Tooteid tuleks samuti kasutada sobivate isikukaitsevahenditega, kui professionaalsete ja tööstuslike kasutajate puhul kindlaks tehtud riske ei ole võimalik vähendada muul viisil.

(9)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena boorhapet sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(10)

(11)	Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 8 kuuluvate boorhapet sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(12)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. augustiks 2010.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. septembrist 2011.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje nr 22:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„22

boorhape

EÜ nr: 233-139-2

CASi nr: 10043-35-3

990 g/kg

1. september 2011

31. august2013

31. august 2021

Tootele loa andmisel hindavad liikmesriigid neid riske ja tagavad seejärel, et võetakse asjakohased meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlaks tehtud riskide vähendamiseks.

Kasutusloa võib tootele anda ainult sel juhul, kui taotluses on tõendatud, et riske saab vähendada lubatava tasemeni.

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel.

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/54

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/95/EÜ,

31. juuli 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine fosfiini eraldav alumiiniumfosfiid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on alumiiniumfosfiidi hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 14 „Näriliste tõrjevahendid”.

(3)	Referentliikmesriigiks määratud Saksamaa esitas 19. juulil 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 30. mail 2008. aastal hindamisaruandesse.

(5)

Uuringutest ilmneb, et alumiiniumfosfiidi sisaldavate biotsiidide kasutamisel näriliste tõrjevahendina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda alumiiniumfosfiid I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik alumiiniumfosfiidi sisaldavate biotsiidide näriliste tõrjevahendina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3.

(6)

(7)

Hindamisaruande tulemuste põhjal on asjakohane nõuda, et alumiiniumfosfiidi sisaldavaid näriliste tõrjevahendina kasutatavaid tooteid võivad kasutada üksnes professionaalsed kasutajad kooskõlas direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti i alapunktiga e ning et lubade väljaandmisel rakendataks selliste toodete suhtes riskivähendamismeetmeid. Kõnealuste meetmete eesmärk peaks olema vähendada alumiiniumfosfiidi ohtlikkust toote kasutajate ning sihtliikidesse mittekuluvate loomade jaoks lubatava tasemeni.

(8)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena alumiiniumfosfiidi sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(9)

(10)

Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 14 kuuluvate alumiiniumfosfiidi sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(11)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(12)

Alalise biotsiidide komiteega konsulteeriti 30. mail 2008 ning komitee esitas positiivse arvamuse komisjoni direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine alumiiniumfosfiid. 11. juunil 2008 esitas komisjon kõnealuse eelnõu arutamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament ei esitanud meetmete eelnõu kohta ettenähtud tähtaja jooksul vastuväiteid. Nõukogu oli vastu sellele, et komisjon eelnõu vastu võtab, märkides, et ettepanekus sisalduvad meetmed ületavad direktiivis 98/8/EÜ sätestatud rakendusvolitusi. Sellest tulenevalt ei võtnud komisjon meetmete eelnõu vastu ja esitas asjaomase direktiivi muudetud eelnõu alalisele biotsiidide komiteele. Alalise komiteega konsulteeriti kõnealuse eelnõu küsimuses 20. veebruaril 2009.

(13)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. augustiks 2010.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. septembrist 2011.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje nr 20:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„20

fosfiini eraldav alumiiniumfosfiid

alumiiniumfosfiid

EÜ nr: 244-088-0

CASi nr: 20859-73-8

830 g/kg

1. september 2011

31. august 2013

31. august 2021

Tootele loa andmisel hindavad liikmesriigid neid riske ja tagavad seejärel, et võetakse asjakohased meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlakstehtud riskide vähendamiseks.

Kasutusloa võib tootele anda ainult sel juhul, kui taotluses on tõendatud, et riske saab vähendada lubatava tasemeni. Luba toodete kasutamiseks siseruumides antakse vaid juhul, kui esitatakse andmed, mis tõendavad, et toode vastab artikli 5 ja VI lisa nõuetele, vajaduse korral pärast riskivähendamismeetmete kasutuselevõttu.

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel:

1)	Tooteid müüakse vaid vastava koolitusega kutsetöötajatele ja neid võivad kasutada vaid vastava koolitusega kutsetöötajad.

Pidades silmas toote ohtlikkust kasutajatele, tuleb võtta asjakohaseid riskivähendamismeetmeid. Kõnealused meetmed hõlmavad muu hulgas isikukaitsevahendite kasutamist, toote paigaldamiseks asjakohaste vahendite kasutamist ja toote esitamist sellisel kujul, et kasutaja puutuks tootega kokku vaid lubataval määral.

3)	Pidades silmas toote ohtlikkust muudele maismaaloomadele kui sihtliikidele, tuleb võtta asjakohaseid riskivähendamismeetmeid. Kõnealused meetmed hõlmavad muu hulgas toote kasutamisest loobumist piirkondades, kus leidub ka teisi uruloomi peale sihtliikide.”

(1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/58

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/96/EÜ,

31. juuli 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraati hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid).

(3)	Referentliikmesriigiks määratud Madalmaad esitasid 7. juulil 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 20. veebruaril 2009. aastal hindamisaruandesse.

(5)

Uuringutest ilmneb, et dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraati sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraat I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraati sisaldavate biotsiidide puidukonservandina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3.

(6)	Siiski tehti kindlaks lubamatud riskid puidu vabas õhus kohapeal töötlemisel ja töödeldud puidu hoidmisel välistingimustes. Seetõttu ei tohiks selliseks kasutamiseks lube anda, kui ei ole esitatud andmeid selle kohta, et tooteid võib kasutada ilma lubamatut keskkonnariski põhjustamata.

(7)

(8)

Hindamisaruande tulemuste põhjal on asjakohane nõuda, et lubade väljaandmisel rakendataks erimeetmeid riskide vähendamiseks dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraati sisaldavate toodete suhtes. Eelkõige tuleks võtta asjakohaseid meetmeid mulla ja veekeskkonna kaitseks, kuna hindamisel on tehtud kindlaks lubamatult suur risk nendele keskkonnaosadele. Tooteid tuleks samuti kasutada sobivate isikukaitsevahenditega, kui professionaalsete ja tööstuslike kasutajate puhul kindlaks tehtud riske ei ole võimalik vähendada muul viisil.

(9)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraati sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(10)

(11)

Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 8 kuuluvate dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraati sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(12)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. augustiks 2010.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. septembrist 2011.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje nr 25:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„25

dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraat

EÜ nr: 234-541-0

CASi nr: 12280-03-4

975 g/kg

1. september 2011

31. august 2013

31. august 2021

Tootele loa andmisel hindavad liikmesriigid neid riske ja tagavad seejärel, et võetakse asjakohased meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlaks tehtud riskide vähendamiseks.

Kasutusloa võib tootele anda ainult sel juhul, kui taotluses on tõendatud, et riske saab vähendada lubatava tasemeni.

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/63

KOMISJONI OTSUS,

31. juuli 2009,

millega luuakse teabevahetussüsteemi SafeSeaNet kõrgetasemeline korraldusrühm

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5924 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/584/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem, (1) eriti selle III lisa punkti 2.2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon vastutab poliitilisel tasandil koostöös liikmesriikidega SafeSeaNet’i kesksüsteemi haldamise ja arendamise ning SafeSeaNet’i süsteemi järelevalve eest.

(2)	Direktiivi 2002/59/EÜ III lisa punktis 2.2 on sätestatud, et komisjon moodustab kõrgetasemelise korraldusrühma, kes abistab SafeSeaNet’i süsteemi haldamisel.

(3)	Seepärast tuleks moodustada kõrgetasemeline korraldusrühm ning määrata kindlaks selle ülesanded ja struktuur.

(4)	Kõrgetasemeline korraldusrühm tuleks moodustada liikmesriikide ja komisjoni esindajatest.

(5)	Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1406/2002 (2) kohaselt koos liikmesriikide ja komisjoniga SafeSeaNet’i süsteemi tehnilise rakendamise eest ja peab seepärast olema tihedalt seotud kõrgetasemelise korraldusrühma tööga.

(6)

Samuti on vaja tegelda strateegiliste küsimustega, mis on seotud SafeSeaNet’i süsteemi edasiarendamisega, võttes arvesse eriti Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika eesmärke ning komisjoni teatises „Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani” (3) sätestatud meretranspordipoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

SafeSeaNet’i kõrgetasemeline korraldusrühm

Käesolevaga moodustatakse SafeSeaNet’i kõrgetasemeline korraldusrühm (edaspidi „korraldusrühm”).

Artikkel 2

Ülesanded

Komisjon võib korraldusrühmaga nõu pidada igas küsimuses, mis on seotud SafeSeaNet’i praeguse ja edaspidise arendamisega, sh selle panusega mereseiresse kui tervikusse.

Korraldusrühma ülesanded on järgmised:

a)	anda soovitusi SafeSeaNet’i tõhususe ja turvalisuse parandamiseks;

b)	anda asjakohaseid juhiseid SafeSeaNet’i arendamiseks;

c)	abistada komisjoni SafeSeaNet’i toimimise läbivaatamisel;

d)	kiita heaks direktiivi 2002/59/EÜ III lisa punktis 2.3 osutatud kasutajaliidese ja toimingute kontrolldokument ning selle mis tahes muudatused.

Artikkel 3

Liikmed ja nende ametisse nimetamine

1. Korraldusrühma kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.

2. Liikmesriigid määravad oma esindajad ja nende asendajad korraldusrühma kolmeks aastaks ning nende volitusi võib uuendada. Nad määratakse kõrgemate ametnike hulgast.

3. Komisjoni määratavad korraldusrühma liikmed peavad olema kõrgemad ametnikud.

4. Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) esindaja osaleb korraldusrühma koosolekul vaatlejana. EMSA peab olema esindatud kõrgel tasemel.

5. Euroopa Majanduspiirkonna liikmete esindajad võivad osaleda korraldusrühma koosolekul vaatlejatena.

6. Liikmed jäävad ametisse kuni nende asendamiseni või kuni nende ametiaeg lõpeb.

7. Liikmed, kes ei saa enam tõhusalt osaleda korraldusrühma aruteludes või kes lahkuvad ametist, võidakse asendada.

Artikkel 4

Töökorraldus

1. Korraldusrühma tööd juhib komisjoni esindaja.

2. Kokkuleppel komisjoniga võib moodustada alamrühmi, kes tegelevad konkreetsete küsimuste lahendamisega korraldusrühma antud volituste alusel. Alamrühmad saadetakse laiali kohe, kui nende ülesanded on täidetud.

3. Korraldusrühma juhina tegutsev komisjoni esindaja võib juhul, kui see on kasulik ja/või vajalik, kutsuda rühma või alamrühma aruteludes osalema asjatundjaid, kes on pädevad päevakorras olevates küsimustes.

4. Rühma või alamrühma aruteludes osalemisel saadud teavet, mida komisjon peab konfidentsiaalseks, ei tohi avalikustada.

5. Rühm ja selle alamrühmad kohtuvad tavaliselt komisjoni ruumides vastavalt komisjoni kehtestatud korrale ja ajakavale. Komisjon tagab korraldusrühmale sekretariaaditeenused.

6. Korraldusrühm kinnitab oma töökorra komisjoni poolt vastu võetud töökorra standardeeskirjade alusel.

7. Komisjon võib avaldada kokkuvõtteid, järeldusi või väljavõtteid järeldustest või korraldusrühma töödokumente.

Artikkel 5

Koosolekutega seotud kulud

Komisjon hüvitab liikmetele, ekspertidele ja vaatlejatele töörühma tegevusega seotud reisi- ja vajaduse korral elamiskulud vastavalt komisjoni kehtivale ekspertide kulude hüvitamise korrale.

Liikmetele ei maksta hüvitist nende osutatud teenuste eest.

Koosolekute kulud hüvitatakse aastaeelarve piires, mille eraldavad korraldusrühmale komisjoni asjaomased vastutavad talitused.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.

(2) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(3) KOM(2009) 8 (lõplik).

1.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 201/65

KOMISJONI OTSUS,

31. juuli 2009,

millega muudetakse otsust 2008/965/EÜ ühenduse finantsabi kohta teatavate ühenduse referentlaborite tegevuseks loomatervise ja elusloomade valdkonnas 2009. aastal

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5947 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2009/585/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (2) eriti selle artikli 32 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 31 lõikele 1 võib ühenduse loomatervise ja elusloomade valdkonna referentlaboritele anda ühenduse abi.

(2)

Komisjoni otsusega 2008/965/EÜ (3) on antud ühenduse linnugripi referentlaborile Veterinary Laboratories Agency (VLA), New Haw, Weybridge, Ühendkuningriik, ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 rakendatava töökava jaoks ühenduse finantsabi maksimaalselt 400 000 euro ulatuses, mis katab 100 % komisjoni 28. novembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1754/2006 (millega kehtestatakse ühenduse sööda- ja toidualastele tugilaboritele ja loomatervishoiusektorile antava finantsabi üksikasjalikud eeskirjad) (4) kindlaks määratud abikõlblikest kuludest.

(3)	Ühenduse linnugripi referentlabori heakskiidetud töökavaga nähakse ette, et gripi esinemise tõttu lindudel ja loomadel peab jälgima gripiviiruste ohust tulenevat võimalikku zoonootilist mõju.

(4)

Uues gripiviiruses A/H1N1, mille esinemise kohta inimestel on hiljuti tulnud teateid Mehhikost, Ameerika Ühendriikidest ja mujalt, on geneetilist materjali seagripi, linnugripi ja inimese gripi viirustest, kuid see erineb gripiviirusest H1N1, mille kohta on teada, et see levib sigadel. Uue gripiviiruse A/H1N1 leid ühes seakarjas Kanadas on esimene teadaolev võimalik inimeselt loomale levinud selle uue viirusalatüübi juht. Selliste leidude tähtsuse täielik avamine ja hindamine seisab teadlastel ees alles siis, kui on saadud piisavalt teaduslikke andmeid.

(5)

Uue gripiviiruse A/H1N1 nakatumisdünaamika, patogeneesi, peremeesliikide vastuvõtlikkuse ja edasikandumise uurimise kaudu erinevatel loomaliikidel, eriti sigadel, saadakse tähtsat teaduslikku tõendusmaterjali veterinaarsete ohuhinnangute koostamisel. Uurimistöö peamiseks lõpptulemuseks on laboratoorsete diagnooside koostamiseks vajalike reaktiivide ja vahendite komplekti välja töötamine.

(6)

Uurimistöö peaks toimuma linnugripi referentlabori 2009. aasta töökava raames, kuna referentlaboris on juba välja töötatud nakatumise parameetrite uurimise mudelid ja tehtud katseid erinevatest allikatest pärinevate gripiviirustega. Täiendavaid uuringuid tehakse sigadega ning uuringute eesmärk on mitme teguriga mõõtmiste kombineerimise teel saada andmeid sigade vastuvõtlikkusest uuele gripiviirusele A/H1N1 ja võimaliku nakatumise tagajärgedest. Kõiki katseid (nii loomkatseid kui ka laboratoorseid katseid) tehakse silmas pidades rangeid bioloogilise ohutuse ja bioloogilise isoleerimise tingimusi, mida linnugripi referentlaboris juba rakendatakse.

(7)	Määrusega (EÜ) nr 1754/2006 on ette nähtud, et ühenduse finantsabi antakse siis, kui heakskiidetud töökavasid täidetakse tõhusalt ja kui toetuse saajad esitavad vajaliku teabe kindlaks määratud tähtaja jooksul.

(8)	Komisjon on andnud hinnangu muudetud täiendavale töökavale ja asjaomastele muudetud eelarveprojektidele, mille linnugripi referentlabor esitas.

(9)	Järelikult tuleks linnugripi referentlaborile anda täiendavat ühenduse finantsabi uue gripiviiruse A/H1N1 lisauuringuteks.

(10)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (5) artikli 3 lõike 2 punktile a rahastatakse loomahaiguste tõrje ja järelevalve programme (veterinaarmeetmed) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Lisaks on kõnealuse määruse artikli 13 teise lõiguga ette nähtud, et nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel rahastatakse fondist nõukogu otsusega 90/424/EMÜ (6) hõlmatud meetmete ja programmide puhul liikmesriikide ja EAGFi toetuse saajate haldus- ja personalikulud ning käesoleval juhul on kavandatud kulud põhjendatud. Finantskontrolli suhtes tuleb kohaldada määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikleid 9, 36 ja 37.

(11)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2008/965/EÜ artikli 13 teises lõigus asendatakse „400 000 eurot” summaga „530 000 eurot”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud teadusasutusele Veterinary Laboratories Agency (VLA), Weybridge, New Haw, Addelstone, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik; Ian Brown,tel: +44 1932357339.

Brüssel, 31. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3) ELT L 344, 20.12.2008, lk 112.

(4) ELT L 331, 29.11.2006, lk 8.

(5) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(6) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.201.est
Euroopa Liidu Teataja		L 201

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 1. august 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 695/2009, 31. juuli 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 696/2009, 31. juuli 2009, millega määratakse kindlaks alates 1. augustist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 697/2009, 31. juuli 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1913/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse eurol põhineva valuutasüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad põllumajandussektoris) seoses koolidele puuvilja jagamise kava rakendusjuhtudega ning sätestatakse erand sellest määrusest	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 698/2009, 31. juuli 2009, millega tehakse siseturul rakendatavate piima ja piimatoodetesektori teavitamis- ja müügiedendusprogrammide puhul erand määrusest (EÜ) nr 501/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) üksikasjalikud rakenduseeskirjad	8
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 699/2009, 31. juuli 2009, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse grööni süvalesta püük IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes ning VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes	9
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/66/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite roolisüsteemi kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	11
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/76/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtide poolt tajutava müra taseme kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	18
	*	Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/79/EÜ, 13. juuli 2009, kaherattaliste mootorsõidukite sõitjakäepidemete kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	29
	*	Komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ, 31. juuli 2009, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad ( 1 )	36
	*	Komisjoni direktiiv 2009/91/EÜ, 31. juuli 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine dinaatriumtetraboraat ( 1 )	39
	*	Komisjoni direktiiv 2009/92/EÜ, 31. juuli 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine bromadioloon ( 1 )	43
	*	Komisjoni direktiiv 2009/93/EÜ, 31. juuli 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine alfakloraloos ( 1 )	46
	*	Komisjoni direktiiv 2009/94/EÜ, 31. juuli 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine boorhape selle I lisasse ( 1 )	50
	*	Komisjoni direktiiv 2009/95/EÜ, 31. juuli 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine fosfiini eraldav alumiiniumfosfiid ( 1 )	54
	*	Komisjoni direktiiv 2009/96/EÜ, 31. juuli 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraat ( 1 )	58

nr	4/T&Q
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	GHL/2A-C46
Liik	Gröönlandi süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
Piirkond	IIa ja IV piirkonna EÜ veed; VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	15. juuni 2009

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/583/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 27. juuli 2009, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühe Ungari liikme ametisse nimetamise kohta	62
	Komisjon
	2009/584/EÜ
*	Komisjoni otsus, 31. juuli 2009, millega luuakse teabevahetussüsteemi SafeSeaNet kõrgetasemeline korraldusrühm (teatavaks tehtud numbri K(2009) 5924 all) ( 1 )	63
	2009/585/EÜ
*	Komisjoni otsus, 31. juuli 2009, millega muudetakse otsust 2008/965/EÜ ühenduse finantsabi kohta teatavate ühenduse referentlaborite tegevuseks loomatervise ja elusloomade valdkonnas 2009. aastal (teatavaks tehtud numbri K(2009) 5947 all)	65