LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	27,8
	XS	31,8
	ZZ	29,8
0707 00 05	MK	23,0
	TR	100,7
	ZZ	61,9
0709 90 70	TR	98,5
	ZZ	98,5
0805 50 10	AR	69,6
	UY	54,4
	ZA	62,4
	ZZ	62,1
0806 10 10	EG	151,9
	MA	152,5
	TR	129,4
	ZA	114,6
	ZZ	137,1
0808 10 80	AR	119,0
	BR	73,0
	CL	91,0
	CN	81,7
	NZ	95,5
	US	105,4
	ZA	92,4
	ZZ	94,0
0808 20 50	AR	114,1
	CL	56,4
	TR	153,3
	ZA	105,8
	ZZ	107,4
0809 10 00	TR	148,9
	ZZ	148,9
0809 20 95	CA	324,1
	TR	250,2
	US	307,8
	ZZ	294,0
0809 30	TR	153,7
	ZZ	153,7
0809 40 05	BA	39,5
	ZZ	39,5

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 329/2007 I lisa muudetakse järgmiselt:

Nimekirja I.1 kategooria „Materjalid, kemikaalid, „mikroorganismid” ja „toksiinid” ” alajaotusesse I.1 A „Kaubad” lisatakse järgmised read:

II LISA

Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisa muudetakse järgmiselt:

1)

Pealkirja „Füüsilised isikud” alla lisatakse järgmised kanded: a) Han Yu-ro. Ametikoht: ettevõtte Korea Ryongaksan General Trading Corporation direktor. Muu teave: osaleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ballistiliste kanderakettide programmis. b) Hwang Sok-hwa. Ametikoht: aatomienergia üldbüroo (GBAE) direktor. Muu teave: osaleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogrammis GBAE teadusliku juhtimise büroo juhina ja kuulus tuumauuringute ühisinstituudi teaduskomiteesse. c) Ri Hong-sop. Sünniaasta: 1940. Ametikoht: Yongbyoni tuumauuringute keskuse endine direktor. Muu teave: teostas järelevalvet kolme peamise rajatise üle (tuumkütuse tootmise rajatis, tuumareaktor ja ümbertöötlemistehas), mis aitasid kaasa tuumarelvades kasutatava plutooniumi tootmisele. d) Ri Je-son (teise nimega Ri Che-son). Sünniaasta: 1938. Ametikoht: Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogrammi peamise juhtivasutuse aatomienergia üldbüroo (GBAE) direktor. Muu teave: aitab kaasa mitmele tuumavaldkonna püüdlusele, sealhulgas GBAE poolsele Yongbyoni tuumauuringute keskuse ja ettevõtte Namchongang Trading Corporation juhtimisele. e) Yun Ho-jin (teise nimega Yun Ho-chin). Sünniaeg: 13.10.1944. Ametikoht: ettevõtte Namchongang Trading Corporation direktor. Muu teave: teostab järelevalvet uraani rikastamise programmi jaoks vajalike kaupade impordi üle.

2)

Pealkirja „Juriidilised isikud, üksused ja asutused” alla lisatakse järgmised kanded: a) aatomienergia üldbüroo (GBAE) (teise nimega aatomienergia üldosakond (GDAE)). Aadress: Haeudong, Pyongchen District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: GBAE vastutab Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogrammi eest, mis hõlmab Yongbyoni tuumauuringute keskust, selle plutooniumi tootmise teadusreaktorit (võimsus 5 MWe (25 MWt)) ning tuumkütuse tootmise ja ümbertöötlemise tehaseid. GBAE on korraldanud koos Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga tuumaalaseid koosolekuid ja arutelusid. GBAE on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi peamine valitsusasutus, kes teostab järelevalvet tuumaprogrammide, sealhulgas Yongbyoni tuumauuringute keskuse tegevuse üle. b) Hongkong Electronics (teise nimega Hongkong Electronics Kish Co.). Aadress: Sanaee St., Kish Island, Iraan. Muu teave: a) on panga Tanchon Commercial Bank ja ettevõtja KOMID omanduses või kontrolli all või tegutseb või püüab tegutseda nende kasuks või nende nimel; b) on alates 2007. aastast kandnud massihävitusrelvade levikuga seotud vahenditest pangale Tanchon Commercial Bank ja ettevõtjale KOMID (ÜRO sanktsioonide komitee kandis mõlemad ettevõtjad aprillis 2009 loetellu) miljoneid dollareid. Hongkong Electronics on ettevõtja KOMID nimel aidanud kaasa rahaliste vahendite liikumisele Iraanist Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki. c) Korea Hyoksin Trading Corporation (teise nimega Korea Hyoksin Export And Import Corporation). Aadress: Rakwon-dong, Pothonggang District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: a) asub Pyongyangis Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis; b) on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ettevõte, kes allub ettevõtjale Korea Ryonbong General Corporation (kelle kandis ÜRO sanktsioonide komitee aprillis 2009 loetellu) ja osaleb massihävitusrelvade väljatöötamises. d) Korean Tangun Trading Corporation. Muu teave: a) asub Pyongyangis Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis; b) allub Korea Rahvademokraatliku Vabariigi Teisele Loodusteaduste Akadeemiale ning vastutab eelkõige Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaitseuuringute ja kaitse arengu programme toetavate kaupade ja tehnoloogia hankimise eest, muu hulgas massihävitusrelvade ja kandesüsteemi programmide ning nende hankimise eest, sealhulgas materjalid, mida kontrollitakse või mis on keelatud asjaomaste mitmepoolsete kontrollirežiimide raames. e) Namchongang Trading Corporation (teiste nimedega a) NCG, b) Namchongang Trading, c) Nam Chon Gang Corporation, d) Nomchongang Trading Co., e) Nam Chong Gan Trading Corporation). Muu teave: a) asub Pyongyangis Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis; b) on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaubandusettevõtja, kes allub aatomienergia üldbüroole (GBAE). Namchongang on osalenud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarajatisest leitud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimises ja Saksamaa kodanikuga seotud tuumaalastes hangetes. Samuti on ta alates 1990ndate aastate lõpust osalenud alumiiniumtorude ja muude uraani rikastamise programmi jaoks vajalike seadmete soetamises. Ettevõtjat esindab endine diplomaat, kes esindas Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri 2007. aasta missiooni ajal Yongbyoni tuumarajatistesse. Arvestades Korea Rahvademokraatliku Vabariigi varasemat massihävitusrelvade levitamisalast tegevust, valmistab ettevõtja Namchongang massihävitusrelvade levitamistegevus tõsist muret.

„1.   Tooted, osad ja seadmed peavad vastama keskkonnakaitsenõuetele, mis sisalduvad alates 20. novembrist 2008 kohaldatava Chicago konventsiooni 16. lisa (välja arvatud 16. lisa liited) I köite 9. muudatuses ja II köite 6. muudatuses.”

LISA

nr	6/T&Q
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	ANF/561214
Liik	Merikuratlased (Lophiidae)
Piirkond	VI; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
Kuupäev	1. juuli 2009

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje nr 18:

---

(1)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje „nr 27”:

---

(1)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline

LEPING,

mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

teiselt poolt,

edaspidi vastavalt „ühendus” ja „Šveits” ning ühiselt „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. novembril 1990. aastal sõlmitud lepingut kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamise kohta, edaspidi „1990. aasta leping”,

VAJADUSE TÕTTU laiendada 1990. aasta lepingu reguleerimisala tolli turvameetmetele, lisades lepingusse vastavasisulise uue peatüki,

ARVESTADES, et selguse ja õiguskindluse huvides inkorporeeritakse 1990. aasta lepingu sisu käesolevasse lepingusse, mis asendab 1990. aasta lepingu,

VÕTTES ARVESSE 22. juulil 1972. aastal Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud vabakaubanduslepingut,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide ja ühenduse liikmesriikide ministrite ning Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt Luxembourgis 9. aprillil 1984. aastal vastu võetud ühisdeklaratsiooni ning EFTA riikide ja ühenduse liikmesriikide ministrite poolt Brüsselis 2. veebruaril 1988. aastal vastu võetud avaldust, mille eesmärk on luua neile riikidele kasu toov dünaamiline Euroopa majandusruum,

ARVESTADES, et lepinguosalised on ratifitseerinud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni,

VÕTTES ARVESSE vajadust säilitada ühenduse ja Šveitsi piiril toimuva kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamise praegust taset ning suurendada lepinguosaliste-vahelist kaubavoogude sujuvust,

ARVESTADES, et selline lihtsustamine peaks toimuma järk-järgult,

ARVESTADES, et veterinaar- ja fütosanitaarkontrolle reguleeritakse 21. juunil 1999. aastal Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud kokkuleppega põllumajandustoodetega kauplemise kohta,

TUNNISTADES, et kontrolli ja formaalsuste teostamise tingimusi on nende otstarvet, nõuetekohast rakendamist ja tõhusust kahjustamata võimalik suures ulatuses ühtlustada,

VÕTTES ARVESSE, et ühtegi käesoleva lepingu sätet ei või tõlgendada selliselt, et see vabastaks lepinguosalised nende muudest rahvusvahelistest lepingutest tulenevatest kohustustest,

VÕTTES ARVESSE, et lepinguosalised kohustuvad tagama oma tolliterritooriumil samaväärse turvalisuse taseme ühenduses kehtivate õigusaktide kohaste meetmete abil,

VÕTTES ARVESSE, et on soovitav, et Šveitsiga konsulteeritaks tolli turvameetmeid käsitlevate ühenduse eeskirjade edasirendamise üle, et ta osaleks nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikliga 247a loodud tolliseadustiku komitee asjakohases töös ja et teda teavitataks kõnealuste eeskirjade rakendamisest,

VÕTTES ARVESSE, et lepinguosalised on otsustanud suurendada kaubavahetuse turvalisust, kahjustamata nende territooriumidele sisenevate või sealt väljuvate kaupade kaubavoogude sujuvust,

VÕTTES ARVESSE, et lepinguosaliste huvides peaksid kolmandatest riikidest saabuvate või sinna veetavate kaupade puhul kehtima samaväärsed tolli turvameetmed,

VÕTTES ARVESSE, et kõnealused tolli turvameetmed hõlmavad enne kaupade importimist ja eksportimist esitatavaid turvalisusega seotud andmeid, turvariskide juhtimist ja sellega seotud tolli turvakontrolle ning vastastikku tunnustatud volitatud ettevõtja staatuse heakskiitmist seoses turvalisuse küsimustega,

VÕTTES ARVESSE, et Šveitsi isikuandmete kaitse tase on piisav,

VÕTTES ARVESSE, et tolli turvameetmete puhul on kasulik ette näha asjakohased tasakaalustavad meetmed, sealhulgas asjaomaste sätete kohaldamise peatamine juhul, kui tolli turvameetmete samaväärsus ei ole enam tagatud,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA LEPINGU:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kontroll” – kõik tolli või muu kontrolliasutuse poolt transpordivahendi või kauba suhtes teostatavad füüsilised või visuaalsed kontrollid veendumaks, et nende laad, päritolu, seisukord, kogus ja väärtus vastavad esitatud dokumentides toodud andmetele;

b)	„formaalsused” – kõik ametiasutuse poolt ettevõtjale määratud formaalsused, mis hõlmavad dokumentide ja kaubaga kaasas olevate sertifikaatide või muude andmete esitamist või läbivaatamist, sõltumata nende esitusviisist või -vahendist, seoses kauba või transpordivahendiga;

c)

„risk” – konkreetse sündmuse ilmnemise tõenäosus ühe lepinguosalise tolliterritooriumi ja kolmandate riikide vahel liikuvate kaupade sisenemise, väljumise, transiidi, edasitoimetamise ja lõppkasutuse ning vabas ringluses mitteolevate kaupade ühe lepinguosalise territooriumil olemasolu suhtes, mis ohustab ühenduse, selle liikmesriikide või Šveitsi ohutust ja turvalisust, rahvatervist, keskkonda või tarbijaid;

d)

„riskijuhtimine” – korrapärane riski tuvastamine ja kõigi riskiga kokkupuute piiramiseks vajalike meetmete rakendamine. See sisaldab ühenduse, selle liikmesriikide või Šveitsi või rahvusvahelisel tasandil määratletud allikatel ja strateegiatel põhinevaid tegevusi, nagu andmete ja teabe kogumine, riskianalüüs ja riski hindamine, meetmete määramine ja võtmine ning protsessi ja selle tulemuste korrapärane jälgimine ja läbivaatamine.

Artikkel 2

REGULEERIMISALA

1.   Ilma et see piiraks ühenduse ja Šveitsi vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid erisätteid, kohaldatakse käeolevat lepingut Šveitsi ja ühenduse piiril toimuva kaubaveoga seotud kontrolli ja formaaluste ning tolli turvameetmete suhtes, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest saabuvate või sinna veetavate kaupade suhtes.

2.   Käesolevat lepingut ei kohaldata laeva- ja lennutranspordivahenditega seotud kontrollide ja formaaluste suhtes; siiski kohaldatakse seda kõnealustel transpordivahenditel veetavate sõidukite ja kaupade suhtes.

Artikkel 3

Reguleerimisalasse kuuluvad territooriumid

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt ühenduse tolliterritooriumi ning teiselt poolt Šveitsi tolliterritooriumi ja tema tolliterritooriumi enklaavide suhtes.

2.   Käesolev leping kehtib Liechtensteini Vürstiriigis seni, kuni kõnealune vürstiriik on tolliliidulepingu kaudu Šveitsiga seotud.

II   PEATÜKK

MENETLUSED

Artikkel 4

Pisteline kontroll ja formaalsused, välja arvatud III peatükis osutatud tolli turvameetmed

1.   Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, võtavad lepingupooled vajalikud meetmed, tagamaks et:

—	artikli 2 lõikes 1 ette nähtud erinevad kontrollid ja formaalsused toimuksid võimalikult kiiresti ning võimaluse korral samas kohas;

—	kontrolli teostataks pisteliselt, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

2.   Lõike 1 teise taande kohaldamisel koosneb pistelise kontrolli valimialus mitte kogu igat saadetist moodustavast kaubast, vaid kogu lähetatud kaubast, mis läbib teatava aja jooksul piiripunkti ja esitatakse tollipunktile või muule kontrolliasutusele.

3.   Lepinguosalised hõlbustavad kaupade sisse- ja väljaveol ning transiidil kaupade väljumis- ja sihtkohas lihtsustatud menetlust ning andmetöötlus- ja edastamisviise.

4.   Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et tolliasutused, sealhulgas nende territooriumi sisesed tolliasutused paikneksid selliselt, et parimal viisil arvesse võtta ettevõtjate vajadusi.

Artikkel 5

Volituste delegeerimine

Lepinguosalised tagavad, et pädevate asutuste erivolituse kaudu ja nende nimel võib mõni muu esindatud teenistustest, eelistatavalt toll, teostada kontrolli, mille eest kõnealused asutused vastutavad niivõrd, kuivõrd sellised kontrollid hõlmavad vajalike dokumentide esitamise nõuete, nende dokumentide kehtivuse ja autentsuse ning sellistes dokumentides deklareeritud kaupade samasuse kontrollimist. Sel juhul hoolitsevad asjaomased asutused selle eest, et kõnealuste kontrollide teostamiseks oleksid olemas vajalikud vahendid.

Artikkel 6

Kontrollide ja dokumentide tunnustamine

Käesoleva lepingu kohaldamisel ja ilma et see piiraks pistelise kontrolli teostamise võimalikkust, tunnustavad lepinguosalised kaupade importimisel ja transiidiks sisenemisel teise lepinguosalise pädevate asutuste teostatud kontrolle ja koostatud dokumente, mis tõendavad, et kaubad vastavad importiva riigi õigusaktide nõuetele või eksportiva riigi samaväärsetele nõuetele.

Artikkel 7

Piiripunktide lahtiolekuaeg

1.   Kui liiklustihedus seda nõuab, tagavad lepinguosalised, et:

a)

välja arvatud juhul, kui liiklus on keelatud, on piiripunktid avatud nii, et: — tollitransiidi protseduurile suunatud kaupade või nende transpordivahendite ning tühjade kaubaveokite puhul oleks piiriületamine koos asjaomase kontrolli ja asjaomaste formaalsustega võimalik 24 tundi ööpäevas, välja arvatud juhul, kui piirikontroll on vajalik ennetamaks haiguste levikut või loomade kaitseks; — transpordivahendite ja tollitransiidi protseduurile mittesuunatud kaupade liikumisega seotud kontrolli ja formaalsusi saab teostada esmaspäevast reedeni katkestamatult vähemalt kümme tundi ning laupäeval katkestamatult vähemalt kuus tundi, välja arvatud juhul, kui kõnealused päevad on riigipühad;

b)	lennutranspordiga veetud sõidukite ja kaupade puhul kohandatakse punkti a teises taandes osutatud ajalist kestust selliselt, et võtta arvesse tegelikke vajadusi, ning seetõttu võimaluse korral see jagatakse osadeks või seda pikendatakse.

2.   Kui mitmed piiripunktid asuvad sama piiriala vahetus läheduses, võivad lepinguosalised ühisel kokkuleppel sätestada mõnede selliste piiripunktide jaoks erandid lõikest 1, tingimusel et muud kõnealusel alal asuvad piiripunktid on võimelised vastavalt kõnealusele lõikele kaupu ja sõidukeid tõhusalt käitlema.

3.   Pädevad asutused võimaldavad lõikes 1 osutatud piiripunktidele ning tolliasutustele ja -teenistustele lepinguosaliste kindlaksmääratud tingimustel erandjuhtudel ette teostada kontrolli ja formaalsusi tööajal esitatud põhjendatud eritaotluse alusel väljaspool lahtiolekuaega, tingimusel et vajaduse korral tasutakse sel viisil osutatud teenuste eest.

Artikkel 8

Kiired läbipääsurajad

Lepinguosalised tagavad, et kõigis piiripunktides, kus see on tehniliselt võimalik, ja kui liiklustihedus seda nõuab, on kiired läbipääsurajad reserveeritud tollitransiidi protseduurile suunatud kaupadele, nende transpordivahenditele, tühjadele kaubaveokitele ning kaupadele, mille puhul teostatavad kontrollid ja formaalsused ei ületa transiidiprotseduurile suunatud kaupadele ette nähtud nõudeid.

III   PEATÜKK

TOLLI TURVAMEETMED

Artikkel 9

Turvalisuse üldsätted

1.   Lepinguosalised kohustuvad võtma kasutusele ja kohaldama kolmandatest riikidest saabuvate või sinna veetavate kaupade suhtes käesolevas peatükis sätestatud tolli turvameetmeid ning tagama oma välispiiril samaväärse turvalisuse taseme.

2.   Lepinguosalised ei kohalda käesolevas peatükis sätestatud tolli turvameetmeid nende kahe tolliterritooriumi vahel toimuva kaubaveo suhtes.

3.   Enne käesoleva peatükiga hõlmatud valdkonnas lepingu sõlmimist kolmanda riigiga kooskõlastavad lepinguosalised selle eelnevalt omavahel, et tagada selle vastavus käesolevale lepingule, eelkõige juhul, kui kavandatud lepingus on sätteid, millega tehakse erand käesolevas peatükis sätestatud tolli turvameetmetest.

Artikkel 10

Kaupade sisenemis- ja väljumiseelsed deklaratsioonid

1.   Lepinguosaliste tolliterritooriumile kolmandast riigist toodud kauba kohta, välja arvatud tolliterritooriumi territoriaalvesi või õhuruumi läbivate sellel territooriumil mittepeatuvate transpordivahenditega veetav kaup, esitatakse turvalisuse eesmärgil sisenemisdeklaratsioon (edaspidi „sisenemise ülddeklaratsioon”).

2.   Lepinguosaliste tolliterritooriumile kolmandasse riiki veetava kauba kohta, välja arvatud tolliterritooriumi territoriaalvesi või õhuruumi läbivate sellel territooriumil mittepeatuvate transpordivahenditega veetav kaup, esitatakse turvalisuse eesmärgil väljumisdeklaratsioon (edaspidi „väljumise ülddeklaratsioon”).

3.   Sisenemise või väljumise ülddeklaratsioon esitatakse enne kauba toomist lepingupoolte tolliterritooriumile või enne selle väljumist kõnealuselt territooriumilt.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamine ei ole kohustuslik kuni 2010. aasta 31. detsembrini, kuni ühenduses kohaldatakse üleminekumeetmeid, millega tehakse erand kõnealuste deklaratsioonide esitamise nõudest.

Kui sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni ei ole esimese lõigu kohaselt esitatud, viib toll läbi artiklis 12 osutatud turvalisuse riskianalüüsi hiljemalt kauba esitamisel selle saabumisel või väljumisel kõnealuseid kaupu hõlmavate tollideklaratsioonide või muu tema käsutuses oleva teabe põhjal.

5.   Kumbki lepinguosaline määrab isikud, kes peavad esitama sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni, ning pädevad asutused, kes võtavad kõnealuse deklaratsiooni vastu.

6.   I lisas sätestatakse:

—	sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide vorm ja sisu;

—	erandid sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide esitamise suhtes;

—	sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide esitamise koht;

—	sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide esitamise tähtaeg ja

—	muud käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed.

7.   Tollideklaratsiooni võib kasutada sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonina tingimusel, et see vastab kõnealusele ülddeklaratsioonile sätestatud tingimustele.

Artikkel 11

Volitatud ettevõtja

1.   Lepinguosaline annab turvalisuse eesmärgil vastavalt käesoleva lepingu II lisas sätestatud kriteeriumitele volitatud ettevõtja staatuse igale tema tolliterritooriumil asutatud ettevõtjale.

Siiski võib teatavatel tingimustel ja teatavate volitatud ettevõtjate kategooriate puhul teha erandi kohustuse suhtes olla asutatud lepinguosalise tolliterritooriumil, kus seda staatust taotletakse, eelkõige seoses kolmandate riikidega sõlmitud lepingutega. Lisaks otsustab kumbki lepinguosaline, kas ja mis tingimustel võib lennundus- ja laevandusettevõtjatele, kes ei ole asutatud tema tolliterritooriumil, ent omavad seal piirkondlikku kontorit, anda nimetatud staatuse.

Volitatud ettevõtja jaoks on tolli turvakontroll hõlbustatud.

Kui lõikes 2 sätestatud eeskirjadest ja tingimustest ei tulene teisiti, tunnustab lepinguosaline teise lepinguosalise antud volitatud ettevõtja staatust, ilma et see takistaks tollikontrolli, eelkõige pidades silmas kolmandate riikidega sõlmitud volitatud ettevõtjate vastastikuse tunnustamise korda sätestavate lepingute rakendamist.

2.   II lisas sätestatakse:

—	volitatud ettevõtja staatuse andmise eeskirjad, eelkõige nimetatud staatuse andmise kriteeriumid ja nende rakendamise tingimused;

—	võimalike hõlbustuste tüüp;

—	volitatud ettevõtja staatuse peatamist ja tühistamist reguleerivad eeskirjad;

—	volitatud ettevõtjaid käsitleva lepinguosaliste-vahelise teabevahetuse viis;

—	muud käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 12

Tolli turvakontroll ja turvariskide juhtimine

1.   Tolli turvakontroll, välja arvatud pisteline kontroll, põhineb infotehnoloogia abil tehtud riskianalüüsil.

2.   Sel eesmärgil määravad lepinguosalised kindlaks riskijuhtimisraamistiku, riskikriteeriumid ning tollis teostatava turvakontrolli esmatähtsad valdkonnad.

3.   Lepinguosalised tunnustavad nende turvariskide juhtimise samaväärsust.

4.   Lepinguosalised teevad koostööd, et:

—	vahetada teavet eesmärgiga parandada ja tugevdada riskianalüüsi ning tõhustada tolli turvakontrolli;

—	määrata asjakohase tähtaja jooksul kindlaks ühine riskijuhtimise raamistik, ühised riskikriteeriumid ja ühised esmatähtsad kontrollivaldkonnad ning luua ühise riskijuhtimise elektrooniline süsteem.

5.   Kõik muud käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed võtab ühiskomitee.

Artikkel 13

Järelevalve tolli turvameetmete rakendamise üle

1.   Ühiskomitee määrab kindlaks, mil viisil teostavad lepinguosalised järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise üle ning kontrollivad selle ja käesoleva lepingu lisade sätete järgimist.

2.   Lõikes 1 osutatud järelevalve võib seisneda:

—	käesoleva peatüki rakendamise korrapärases hindamises, eelkõige tolli turvameetmete taseme samaväärsuse seisukohast;

—	teksti läbivaatamises selle kohaldamise parandamiseks ja sätete muutmiseks eesmärkidele vastavamaks;

—	lepinguosaliste ekspertide vahel asjakohaste kohtumiste korraldamises ja haldusmenetluste auditeerimises, sealhulgas kohapealse kontrolli abil.

3.   Ühiskomitee jälgib, et käesoleva artikli alusel võetavate meetmete puhul järgitakse ettevõtjate õigusi.

Artikkel 14

Ametisaladuse ja isikuandmete kaitse

Teabe suhtes, mida lepinguosalised vahetavad käesolevas peatükis kehtestatud meetmete raames, kehtib ametisaladuse ja isikuandmete kaitse kohustus sellisel kujul, nagu see on kehtestatud teavet vastu võtva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega.

Eelkõige ei tohi teavet edastada kellelegi teisele kui asjaomase lepinguosalise pädevatele asutustele ning need ei tohi seda kasutada muul viisil kui käesolevas lepingus ette nähtud eesmärkidel.

IV   PEATÜKK

KOOSTÖÖ

Artikkel 15

Asutustevaheline koostöö

1.   Piiriületuse lihtsustamiseks võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid, et arendada nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil koostööd kummalgi pool piiri kontrolli korraldavate asutuste ning kontrolli ja formaalsusi teostavate teenistuste vahel.

2.   Lepinguosalised tagavad, et käesolevas lepingus osutatud kaubavahetuses osalevatel isikutel on võimalik piiriületusel ette tulevatest probleemidest viivitamata teavitada vastava lepinguosalise pädevaid asutusi.

3.   Lõikes 1 osutatud koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a)	piiripunktide korraldamine vastavalt piiriliiklusnõuetele;

b)	piiripunktide muutmine ühispiiripunktideks, kui see on võimalik;

c)	kummalgi pool piiri asuvate piiripunktide vastutusalade ühtlustamine;

d)	ettetulevatele probleemidele asjakohaste lahenduste otsimine.

4.   Lepinguosalised teevad koostööd kummalgi pool piiri asuvate kontrolli ja formaalsusi teostavate teenistuste lahtiolekuaegade ühtlustamiseks.

Artikkel 16

Teatamine muudest uutest kontrollimeetmest ja formaalsustest kui III peatükis osutatud tolli turvameetmed

Kui lepinguosaline soovib kehtestada uue kontrollimeetme või formaalsused valdkonnas, mida ei reguleerita III peatükiga, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.

Asjaomane lepinguosaline jälgib, et uue kontrollimeetme ega formaalsuste kohaldamine ei takistaks piiriületuse hõlbustamiseks võetud meetmete rakendamist.

Artikkel 17

Piiriliikluse sujuvus

1.   Lepinguosalised võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et kontrollist ja formaalsustest tulenev ooteaeg ei ületaks kontrolli ja formaalsuste nõuetekohaseks teostamiseks vajalikku aega. Selleks määravad nad kontrolli ja formaalsusi teostavate teenistuste lahtiolekuaja, töötajate kohalolu põhimõtted ning kontrolli ja formaalsuste teostamisega seotud kaupade ja dokumentide käitlemise praktilise korra viisil, mis vähendab piiriületuse ooteaega nii palju kui võimalik.

2.   Selle riigi pädevad asutused, kelle territooriumil leiab aset kaubatranspordiga seotud olulisi häireid, mis võivad takistada hõlpsat ja kiiret piiriületust, teavitavad sellest viivitamata teiste asjassepuutuvate riikide pädevaid asutusi.

3.   Kõigi asjassepuutuvate riikide pädevad asutused võtavad viivitamata asjakohaseid meetmeid piiriliikluse võimalikult suure sujuvuse tagamiseks. Võetud meetmetest teavitatakse ühiskomiteed, kes koguneb vajaduse korral ühe lepinguosalise taotlusel erakorralisele kohtumisele ning arutab neid meetmeid.

Artikkel 18

Haldusabi

1.   Lepinguosaliste-vahelise kaubavahetuse sujuvaks toimimiseks ning eeskirjade eiramise ja rikkumise avastamise hõlbustamiseks edastavad asjassepuutuvate riikide tolliasutused üksteisele ühe lepinguosalise taotlusel või omal algatusel, kui nende meelest on see teise lepinguosalise huvides, igasuguse nende käsutuses oleva teabe (sealhulgas haldusjäreldused ja -aruanded), mis on vajalik käesoleva lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

2.   Haldusabi andmise võib osaliselt või täielikult peatada või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui riik, kelle poole haldusabi saamiseks pöörduti, leiab, et selle andmine kahjustaks tema julgeolekut, avalikku korda või muid esmatähtsaid huve või kujutaks endast tööstus-, kaubandus- või ametialase saladuse rikkumist.

3.   Otsus haldusabi andmine peatada või selle andmisest keelduda tuleb koos põhjendustega edastada viivitamata haldusabi saamist taotlenud riigile.

4.   Kui mõne riigi toll taotleb haldusabi, mida riik ise taotluse korral ei suudaks anda, juhitakse taotluses kõnealusele asjaolule tähelepanu. Sellise taotluse täitmine jääb taotluse saanud tolli otsustada.

5.   Lõike 1 kohaselt saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva lepingu kohaldamiseks ja teabe saanud riik tagab sellele samasuguse kaitse, mis on ette nähtud kõnealuse riigi siseriiklike õigusaktidega sama laadi teabele. Sellist teavet võib kasutada muudel eesmärkidel ainult selle edastanud tolli kirjalikul nõusolekul ning vastavalt kõnealuse asutuse sätestatud piirangutele.

V   PEATÜKK

HALDUSORGANID

Artikkel 19

Ühiskomitee

1.   Luuakse ühiskomitee, milles on esindatud lepinguosalised.

2.   Ühiskomitee teeb otsuseid ühisel kokkuleppel.

3.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, ent mitte vähem kui üks kord aastas. Kumbki lepinguosaline võib nõuda koosoleku kokkukutsumist.

4.   Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra, mis muu hulgas sisaldab sätteid koosoleku kokkukutsumise, eesistuja nimetamise ja tema volituste kohta.

5.   Ühiskomitee võib teha otsuse luua allkomitee või töörühm, kes abistaks teda tema ülesannete täitmisel.

Artikkel 20

Kooskõlastusrühm

1.   Asjaomaste riikide pädevad asutused võivad luua kooskõlastusrühma, kelle ülesandeks on praktiliste, tehniliste ja korralduslike küsimuste käsitlemine piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

2.   Lõikes 1 osutatud kooskõlastusrühm tuleb kokku vajaduse korral ühe riigi pädeva asutuse taotlusel. Ühiskomiteed teavitatakse korrapäraselt kooskõlastusrühma aruteludest asjassepuutuvate lepinguosaliste poolt.

Artikkel 21

Ühiskomitee pädevus

1.   Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu täitmise ja selle nõuetekohase rakendamise eest. Selleks annab ta soovitusi ja teeb otsuseid.

2.   Ühiskomitee otsusel võib muuta III peatükki ja lisasid.

3.   Lisaks käesolevas lepingus selgesõnaliselt ette nähtud küsimustele teeb ta otsuse ka tehniliste ja halduslike rakendusmeetmete vastuvõtmise kohta, et vähendada kontrolli ja formaalsusi.

4.   Lepinguosalised täidavad nimetatud otsuseid oma eeskirjade kohaselt.

5.   Lepingu nõuetekohase täitmise eesmärgil teavitavad lepinguosalised ühiskomiteed korrapäraselt käesoleva lepingu rakendamisel saadud kogemustest ning arutavad ühe lepinguosalise taotlusel neid ühiskomitees.

Artikkel 22

Õiguse areng

1.   Kui ühendus koostab uue õigusakti valdkonnas, mida reguleerib III peatükk, küsib ta Šveitsi ekspertide mitteametlikku arvamust, samamoodi nagu ta küsib liikmesriikide ekspertide arvamust.

2.   Kui Euroopa Komisjon esitab liikmesriikidele või Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku, saadab ta koopia ka Šveitsile.

Ühe lepinguosalise taotlusel toimub ühiskomitees esialgne seisukohtade vahetus.

3.   Ka ühenduse õigusakti vastuvõtmisele eelneva perioodi jooksul konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ühiskomitees pideva teabevahetuse ja konsulteerimise raames uuesti, kui üks neist seda soovib.

4.   III peatüki muudatuse kohta, mis tehakse selleks, et võtta arvesse ühenduse õiguse arengut selles peatükis käsitletavas valdkonnas, tehakse otsus võimalikult varajases etapis, et muudatusi oleks võimalik jõustada samal ajal kui muudetud ühenduse õigusnorme, kooskõlas lepinguosaliste sisemenetlustega.

Kui otsust ei saa teha viisil, mis võimaldaks muudatuste samaaegset jõustamist, kohaldatakse lepinguosalistele heakskiidu saamiseks esitatud otsuse eelnõus sisalduvaid muudatusi ajutiselt, kui see on võimalik, kooskõlas lepinguosaliste sisemenetlustega.

5.   Lepinguosalised teevad teavitamis- ja konsulteerimisetapis koostööd, et aidata kaasa lõpliku otsuse tegemisele ühiskomitees.

Artikkel 23

Osalemine tolliseadustiku komitees

Ühendus võimaldab Šveitsi ekspertidel osaleda neid puudutavates küsimustes vaatlejana Euroopa Komisjoni tema pädevusse kuuluvates III peatüki küsimustes abistava tolliseadustiku komitee koosolekutel.

Artikkel 24

Vaidluste lahendamine

Ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist, lahendatakse kõik lepinguosaliste-vahelised käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist puudutavad vaidlused ühiskomitees, kes püüab saavutada vastastikuse kokkuleppe.

Artikkel 25

Lepingud kolmandate riikidega

Lepinguosalised lepivad kokku, et leping, mille üks neist sõlmib kolmanda riigiga III peatükis käsitletavas valdkonnas, ei tekita kohustusi teisele lepinguosalisele, välja arvatud ühiskomitee asjaomase otsuse korral.

VI   PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Maksete hõlbustamine

Lepinguosalised tagavad, et kaubavahetusega seotud kontrolli ja formaalsuste teostamise käigus tasumisele kuuluvaid summasid on võimalik maksta ka rahvusvaheliste garanteeritud või tõendatud tšekkidega selle riigi valuutas, kus summad kuuluvad sissenõudmisele.

Artikkel 27

Lepingu rakendamine

Lepinguosalised võtavad asjakohased meetmed, et tagada käesoleva lepingu sätete tõhus ja ühtlustatud kohaldamine, võttes arvesse vajadust hõlbustada piiriülest kaubavedu ja saavutada mõlemat poolt rahuldav lahendus asjaomaste sätete kohaldamisel ette tulevatele raskustele.

Artikkel 28

Läbivaatamine

Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva lepingu läbivaatamist, esitab ta teisele lepinguosalisele sellekohase ettepaneku. Läbivaatamise käigus tehtavad muudatused jõustuvad pärast lepinguosaliste vastavate sisemenetluste lõpuleviimist.

Artikkel 29

Tasakaalustavad meetmed

1.   Lepinguosaline võib pärast konsulteerimist ühiskomitees võtta asjakohased tasakaalustavad meetmed, sealhulgas peatada käesoleva lepingu III peatüki kohaldamise, kui ta leiab, et teine lepinguosaline ei järgi selles sätestatud tingimusi, või kui lepinguosaliste tolli turvameetmete samaväärsus pole enam tagatud.

Ajutisi kaitsemeetmeid võib juhul, kui viivitus ohustaks tolli turvameetmete tõhusust, võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast meetmete võtmist.

2.   Kui lepinguosaliste tolli turvameetmete samaväärsus pole enam tagatud, sest artikli 22 lõikes 4 ette nähtud muudatuste suhtes ei ole otsust tehtud, võib lepinguosaline alates asjaomase ühenduse õigusakti jõustumisest peatada III peatüki kohaldamise, välja arvatud juhul, kui ühiskomitee teeb selle kohaldamise jätkamise võimalusi kaalununa teistsuguse otsuse.

3.   Selliste meetmete ulatust ja kestust piiratakse nii palju, kui on vaja olukorra parandamiseks ning käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks. Lepinguosaline võib paluda ühiskomiteel pidada konsultatsioone selliste meetmete proportsionaalsuse suhtes ja esitada vajaduse korral kooskõlas III lisas ette nähtud menetlusega vahekohtule asjakohase vaide. Siiski ei või sel viisil lahendada vaidlusi, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamisega, kui need sätted kattuvad ühenduse õiguse asjakohaste sätetega.

Artikkel 30

Impordi-, ekspordi- ja transiidikeelud või -piirangud

Käesoleva lepingu sätetega jäetakse lepinguosalistele ja ühenduse liikmesriikidele võimalus kehtestada impordi-, ekspordi- ja transiidikeelde või -piiranguid, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või tulenevad vajadusest kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist või keskkonda, kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslikku rikkust või tööstus- ja kaubandusomandit.

Artikkel 31

Lepingu denonsseerimine

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse kaheteistkümne kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 32

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 33

Ratifitseerimine

1.   Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma menetlustele. Leping jõustub 1. juulil 2009, tingimusel et lepinguosalised on enne seda kuupäeva üksteisele teatanud, et lepingu jõustamiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

2.   Kui käesolev leping ei jõustu 1. juulil 2009, jõustub see päeval, mis järgneb päevale, mil lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3.   Kuni lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldavad lepinguosalised alates 1. juulist 2009 või lepinguosaliste vahel kokku lepitud hilisemast kuupäevast käesolevat lepingut ajutiselt.

4.   Jõustumisel asendab käesolev leping Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi vahel 21. novembril 1990. aastal sõlmitud kaubatranspordiga seotud kontrolli ja formaalsuste hõlbustamise lepingu.

Artikkel 34

Keeled

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.