LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	27,8
	XS	31,8
	ZZ	29,8
0707 00 05	MK	23,0
	TR	100,7
	ZZ	61,9
0709 90 70	TR	97,3
	ZZ	97,3
0805 50 10	AR	63,1
	UY	48,3
	ZA	64,0
	ZZ	58,5
0806 10 10	EG	147,0
	MA	186,8
	TR	130,8
	ZA	114,6
	ZZ	144,8
0808 10 80	AR	77,3
	BR	89,3
	CL	89,7
	CN	81,7
	NZ	87,6
	US	105,4
	ZA	90,8
	ZZ	88,8
0808 20 50	AR	90,9
	CL	77,9
	TR	138,6
	ZA	109,7
	ZZ	104,3
0809 10 00	TR	154,2
	ZZ	154,2
0809 20 95	CA	324,1
	TR	252,9
	US	270,6
	ZZ	282,5
0809 30	TR	152,8
	ZZ	152,8
0809 40 05	BA	39,5
	ZZ	39,5

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

I LISA

HAAKESEADIS

1.   Arv

Kõik traktorid peavad olema varustatud spetsiaalse seadisega, mille külge saab ühendada pukseerimisvahendi, nt tiisli või pukseerimisköie.

2.   Asukoht

Seadis peab olema paigaldatud traktori esiossa, mis peab olema varustatud veopoldiga.

3.   Konstruktsioon

Seade peab olema lõhisega haaratsi kujuline. Ava lukusti keskkohas peab olema 60 mm + 0,5/– 1,5 mm ja haaratsi sügavus mõõdetuna lukusti keskkohast peab olema 62 mm ± 0,5 mm.

Veopoldi läbimõõt peab olema 30 + 1,5 mm ja see peab olema varustatud seadisega, mis takistab veopoldil kasutamise ajal paigast liikumast. See lukusti ei tohi olla eemaldatav.

Tolerantsi + 1,5 mm, millele on viidatud ülal, ei tohi käsitada kui tootmistolerantsi, vaid kui lubatud kõrvalekallet erineva konstruktsiooniga poltide nimimõõtmetes.

II LISA

TAGASIKÄIK

Kõikidel traktoritel peab olema tagasikäik, mida saab kasutada juhtimiskohalt lahkumata.

III LISA

A   osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(märgitud artiklis 6)

Nõukogu direktiiv 79/533/EMÜ (EÜT L 145, 13.6.1979, lk 20)
Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45)	Ainult artikli 1 lõike 1 see osa, mis viitab direktiivile 79/533/EMÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24)	Ainult artikli 1 esimese taande see osa, mis viitab direktiivile 79/533/EMÜ
Komisjoni direktiiv 1999/58/EÜ (EÜT L 148, 15.6.1999, lk 37)

B   osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(märgitud artiklis 6)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
79/533/EMÜ	21. november 1980	—
82/890/EMÜ	21. juuni 1984	—
97/54/EÜ	22. september 1998	23. september 1998
1999/58/EÜ	30. juuni 2000 (1)	—

---

(1)  Vastavalt direktiivi 1999/58/EÜ artiklile 2:

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 79/533/EMÜ	Direktiiv 1999/58/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1		Artikkel 1
	Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3		Artikkel 3
Artikkel 4		Artikkel 4
Artikli 5 lõige1		—
Artikli 5 lõige 2		Artikkel 5
—		Artiklid 6 ja 7
Artikkel 6		Artikkel 8
I lisa		I lisa
II lisa		II lisa
—		III lisa
—		IV lisa

I LISA

1.   MÕISTED

1.1.

„Tahavaatepeegel” – mis tahes seadis, mis on ette nähtud käesoleva lisa punktis 2.5 geomeetriliselt määratletud nägemisvälja piires tahasuunas hea vaate tagamiseks, mida ettenähtud piirides ei varja traktori osad ega traktoris viibijad. Põllul töötamise ajal seadmete jälgimiseks ette nähtud lisapeeglid ja tahavaatepeeglid ei ole tingimata kohustuslikud komponendi tüübikinnituseks, kuid need peavad asetsema kooskõlas punktides 2.3.3–2.3.5 esitatud reguleerimisnõuetega.

1.2.	„Sisemine tahavaatepeegel” – punktis 1.1 määratletud seadis, mis on paigaldatud traktori kabiini või raamile.

1.3.	„Välimine tahavaatepeegel” – punktis 1.1 määratletud seadis, mis on paigaldatud traktori välispinna mis tahes osale.

1.4.	„Tahavaatepeegli klass” – kõik tahavaatepeeglid, millel on üks või mitu ühist omadust või funktsiooni. Sisemised tahavaatepeeglid on rühmitatud klassi I, välimised tahavaatepeeglid klassi II.

2.   PAIGALDUSNÕUDED

2.1.   Üldist

2.1.1.

Traktoritele võib paigaldada ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/97/EÜ (kaudse nähtavuse seadmete ja nendega varustatud sõidukite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, millega muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 71/127/EMÜ) (1) sätestatud EÜ tüübikinnitusmärgiga I ja II klassi tahavaatepeegleid.

2.1.2.

Tahavaatepeeglid tuleb kinnitada viisil, mis tagaks nende paigalpüsimise tavalistes sõidutingimustes.

2.2.   Arv

Iga traktor peab olema varustatud vähemalt ühe välimise tahavaatepeegliga, mis on paigaldatud traktori vasakule küljele liikmesriikides, kus on parempoolne liiklus ja traktori paremale küljele liikmesriikides, kus on vasakpoolne liiklus.

2.3.   Asend

2.3.1.

Välimine tahavaatepeegel peab olema paigaldatud nii, et istudes tavalises juhtimisasendis on juhil hea vaade punktis 2.5 määratletud teeosale.

2.3.2.

Välimine tahavaatepeegel peab olema nähtav läbi tuuleklaasi osa, mida pühib klaasipuhasti, või läbi külgakende, kui need on traktoril olemas.

2.3.3.

Tahavaatepeegel ei tohi ulatuda traktori või traktori ja sellega ühendatud haagise välimisest gabariidist kaugemale, kui on vajalik punktis 2.5 sätestatud nägemisväljade tagamiseks.

2.3.4.

Kui tahavaatepeegli alumine äär on koormatud traktori korral maapinnast vähem kui 2 m kõrgusel, ei tohi tahavaatepeegel traktori või traktori ja sellega ühendatud haagise üldlaiusest, mis on mõõdetud ilma tahavaatepeegliteta, ulatuda kaugemale kui 0,20 m.

2.3.5.

Tahavaatepeeglid, mille kohta kehtivad punktides 2.3.3 ja 2.3.4 esitatud nõuded, võivad traktori lubatud maksimaalsest laiusest kaugemale ulatuda.

2.4.   Reguleerimine

2.4.1.

Juhil peab olema võimalik reguleerida kõiki sisemisi tahavaatepeegleid juhtimisasendist.

2.4.2.

Juhil peab olema võimalik välimist tahavaatepeeglit reguleerida juhtimiskohalt lahkumata. Peegli asendi võib fikseerida ka traktorist väljaspool olles.

2.4.3.

Punkti 2.4.2 nõuded ei kehti välimistele tahavaatepeeglitele, mis pärast asendi muutmist liigutatakse automaatselt tagasi algasendisse või on liigutatavad tagasi algasendisse ilma tööriistade abita.

2.5.   Vaateväli

2.5.1.   Parempoolse liiklusega liikmesriigid

Vasakpoolse välimise tahavaatepeegli vaateväli peab olema selline, et juht näeb taha vaadates vähemalt seda horisondini ulatuvat teetasandi osa, mis jääb vertikaalse keskpikitasandiga paralleelsest tasapinnast vasakule ja mis läbib traktori või traktori ja sellega ühendatud haagise üldlaiuse vasakpoolseimat punkti.

2.5.2.   Vasakpoolse liiklusega liikmesriigid

Parempoolse välimise tahavaatepeegli vaateväli peab olema selline, et juht näeb taha vaadates vähemalt seda horisondini ulatuvat teetasandi osa, mis jääb vertikaalse keskpikitasandiga paralleelsest tasapinnast paremale ja mis läbib traktori või traktori ja sellega ühendatud haagise üldlaiuse parempoolseimat punkti.

---

(1)  ELT L 25, 29.1.2004, lk 1.

II LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 6)

Nõukogu direktiiv 74/346/EMÜ (EÜT L 191, 15.7.1974, lk 1)
Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45)	Ainult artikli 1 lõike 1 see osa, mis viitab direktiivile 74/346/EMÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24)	Ainult artikli 1 esimese taande see osa, mis viitab direktiivile 74/346/EMÜ
Komisjoni direktiiv 98/40/EÜ (EÜT L 171, 17.6.1998, lk 28)

B   OSA

Riigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 6)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
74/346/EMÜ	2. jaanuar 1976	—
82/890/EMÜ	22. juuni 1984	—
97/54/EÜ	22. september 1998	23. september 1998
98/40/EÜ	30. aprill 1999 (1)	—

---

(1)  Kooskõlas direktiivi 98/40/EÜ artikliga 2:

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 74/346/EMÜ	Direktiiv 98/40/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1		Artikkel 1
	Artikkel 2	Artikkel 2
Artiklid 3 ja 4		Artiklid 3 ja 4
Artikli 5 lõige 1		—
Artikli 5 lõige 2		Artikkel 5
—		Artikkel 6
—		Artikkel 7
Artikkel 6		Artikkel 8
Lisa		I lisa
—		II lisa
—		III lisa

I LISA

1.   Maksimaalne valmistajakiirus

1.1.	Tüübikinnituskatsete korral mõõdetakse keskmist kiirust sirgel rajal, mille traktor läbib mõlemas suunas lendstardist. Raja pinnas peab olema stabiliseeritud, rada peab olema tasane ja vähemalt 100 meetri pikkune; sellel esinevad kalded ei tohi olla suuremad kui 1,5 %.

1.2.	Katse ajal peab traktor olema koormamata ja sõidukorras, ilma lisaraskusteta ja erivarustuseta ning rehvide rõhk peab olema selline, nagu on ette nähtud maanteel sõiduks.

1.3.	Katse ajaks peavad traktorile olema paigaldatud uued õhkrehvid, mille suurima veereraadiuse on traktori jaoks kindlaks määranud tootja.

1.4.	Katse jooksul kasutatud jõuülekande suhtearv peab võimaldama sõidukil saavutada maksimaalse kiiruse ja seguklapp peab olema täielikult avatud.

1.5.	Selleks, et võtta arvesse mitmeid, eriti erinevatest mõõtmismeetoditest ja osaliselt koormatud mootori pöörlemiskiiruse tõusust tulenevaid vältimatuid vigu, aktsepteeritakse tüübikinnituskatsetel mõõtmistulemust, mille kohaselt mõõdetud kiirus ületab maksimaalset valmistajakiirust 3 km/h.

1.6.

Et traktorite tüübikinnituste küsimuses pädevad ametiasutused saaksid arvutada nende maksimaalse teoreetilise kiiruse, peab tootja määrama suunisena kindlaks ülekandearvu, vedavate rataste tegeliku edasiliikumise ühe täispöörde kohta ja pöörete arvu minutis maksimaalse võimsuse korral nii, et seguklapp on täielikult avatud ja kiirusregulaator, kui see on paigaldatud, on reguleeritud vastavalt tootja ettekirjutustele.

2.   Koormaplatvormid

2.1.	Platvormi raskuskese peab asetsema telgede vahel.

2.2.	Platvormi mõõtmed peavad olema järgmised: — selle pikkus ei ületa 1,4-kordselt traktori eesmise või tagumise roomiku pikkust; — selle laius ei ületa varustuseta traktori maksimaalset kogulaiust.

2.3.	Platvorm tuleb asetada sümmeetriliselt traktori keskpikitasandi suhtes.

2.4.	Koormaplatvormi kõrgus maapinnast ei tohi olla rohkem kui 150 cm.

2.5.	Platvormi tüüp ja selle paigaldusviis peavad olema sellised, et tavalise koormuse korral jääb juhi vaateväli küllaldaseks ja mitmesugused kohustuslikud valgustus- ja valgussignaalseadmed saaksid korralikult edasi funktsioneerida.

2.6.	Koormaplatvorm peab olema eemaldatav; see peab olema paigaldatud traktorile nii, et vältida mis tahes juhusliku lahtitulemise ohtu.

II LISA

A   osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 7)

Nõukogu direktiiv 74/152/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 33)
Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45)	Ainult artikli 1 lõike 1 see osa, mis viitab direktiivile 74/152/EMÜ
Komisjoni direktiiv 88/412/EMÜ (EÜT L 200, 26.7.1988, lk 31)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24)	Ainult artikli 1 esimese taande see osa, mis viitab direktiivile 74/152/EMÜ
Komisjoni direktiiv 98/89/EÜ (EÜT L 322, 1.12.1998, lk 40)

B   osa

Riigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 7)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
74/152/EMÜ	8. september 1975	—
82/890/EMÜ	22. juuni 1984	—
88/412/EMÜ	30. september 1988 (1)	—
97/54/EÜ	22. september 1998	23. september 1998
98/89/EÜ	31. detsember 1999 (2)	—

---

(1)  Vastavalt direktiivi 88/412/EMÜ artiklile 2

(2)  Vastavalt direktiivi 98/89/EÜ artiklile 2

III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 74/152/EMÜ	Direktiiv 98/89/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1		Artikkel 1
	Artikkel 2	Artikkel 2
Artiklid 3–5		Artiklid 3–5
Artikli 6 lõige 1		—
Artikli 6 lõige 2		Artikkel 6
—		Artikkel 7
—		Artikkel 8
Artikkel 7		Artikkel 9
Lisa		I lisa
—		II lisa
—		III lisa

I LISA

1.   MÕÕTMED

Kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tagumise registreerimismärgi (1) paigalduskoha mõõtmed on järgmised:

1.1.   Mopeedid ja kerged neljarattalised kereta mootorsõidukid:

1.1.1.

laius: 100 mm;

1.1.2.

kõrgus: 175 mm; või

1.1.3.

laius: 145 mm;

1.1.4.

kõrgus: 125 mm.

1.2.   Mootorrattad, kolmerattalised mootorsõidukid maksimaalse võimsusega kuni 15 kW ning neljarattalised kereta mootorsõidukid, v.a kerged neljarattalised mootorsõidukid:

1.2.1.

laius: 280 mm;

1.2.2.

kõrgus: 210 mm.

1.3.   Kolmerattalised mootorsõidukid maksimaalse võimsusega üle 15 kW, kerged neljarattalised kerega mootorsõidukid ning muud neljarattalised kerega mootorsõidukid, v.a kerged neljarattalised mootorsõidukid:

1.3.1.

kohaldatakse sõiduautode suhtes kehtivaid sätteid, nagu on ette nähtud nõukogu direktiiviga 70/222/EMÜ (2).

2.   ÜLDINE ASUKOHT

2.1.	Tagumise registreerimismärgi paigalduskoht sõiduki tagaosal peab olema selline, et:

2.1.1.

registreerimismärgi saab asetada sõiduki väljaulatuvate osade punkte läbivatele pikitasanditele.

3.   KALLE

3.1.

Tagumine registreerimismärk: 3.1.1. peab asetsema täisnurga all sõiduki keskpikitasandi suhtes; 3.1.2. võib tühja sõiduki korral asetseda vertikaalsuunas kaldu kuni 30o, kui registreerimismärgi kinnituspind on kallutatud ülespoole; 3.1.3. võib tühja sõiduki korral asetseda vertikaalsuunas kaldu kuni 15o, kui registreerimismärgi kinnituspind on kallutatud allapoole.

4.   MAKSIMAALNE KÕRGUS

4.1.	Registreerimismärgi paigalduskoht ei tohi tühja sõiduki puhul olla maapinnast kõrgemal rohkem kui 1,5 m.

5.   MINIMAALNE KÕRGUS

5.1.	Tühja sõiduki puhul peavad registreerimismärgi paigalduskoha kõik punktid olema maapinnast vähemalt 0,20 m kõrgusel või vähemalt kõrgusel, mis ei ole väiksem 0,20 m raadiusega ratta raadiusest.

6.   GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

6.1.

Registreerimismärgi paigalduskoht peab olema nähtav kahe kahetahulise nurgaga piirnevas ulatuses: üks, mis moodustub horisontaaljoonega ning piirneb registreerimismärgi paigalduskoha ülemist ja alumist horisontaaljoont läbiva kahe tasapinnaga, moodustades horisontaaljoone suhtes nurgad, mis on esitatud joonisel 1; teine, märgatavalt kaldu vertikaaljoonega moodustuv kahetahuline nurk, mis piirneb registreerimismärgi mõlemat serva läbiva kahe tasapinnaga, moodustades sõiduki keskpikitasapinna suhtes nurgad, mis on esitatud joonisel 2.

---

(1)  Mopeedide puhul registreerimismärk ja/või tehase andmesilt.

(2)  EÜT L 76, 6.4.1970, lk 25.

II LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(märgitud artiklis 5)

Nõukogu direktiiv 93/94/EMÜ	(EÜT L 311, 14.12.1993, lk 83).
Komisjoni direktiiv 1999/26/EÜ	(EÜT L 118, 6.5.1999, lk 32).

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(märgitud artiklis 5)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
93/94/EMÜ	30. aprill 1995	1. november 1995 (1)
1999/26/EÜ	31. detsember 1999	1. jaanuar 2000 (2)

---

(1)  Vastavalt direktiivi 93/94/EMÜ artiklile 4:

(2)  Vastavalt direktiivi 1999/26/EÜ artiklile 2:

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 93/94/EMÜ	Direktiiv 1999/26/EÜ	Käesolev direktiiv
Artiklid 1, 2 ja 3		Artiklid 1, 2 ja 3
	Artikli 2 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
	Artikli 2 lõige 2	Artikli 4 lõige 2
Artikli 4 lõige 1		—
Artikli 4 lõige 2		Artikli 4 lõige 3
—		Artikkel 5
—		Artikkel 6
Artikkel 5		Artikkel 7
Lisa		I lisa
—		II lisa
—		III lisa

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje „Nr 28”:

---

(1)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje „nr 21”:

---

(1)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje „nr 19”:

---

(1)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

KIRJAVAHETUSE VORMIS LEPING

Euroopa Ühenduse ning Barbadose, Belize’i, Kongo Vabariigi, Côte d’Ivoire’i Vabariigi, Fidži Vabariigi, Guyana Kooperatiivvabariigi, Jamaica, Keenia Vabariigi, Madagaskari Vabariigi, Malawi Vabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Mosambiigi Vabariigi, Saint Kitts ja Nevise, Suriname Vabariigi, Svaasimaa Kuningriigi, Tansaania Ühendvabariigi, Trinidadi ja Tobago Vabariigi, Uganda Vabariigi, Sambia Vabariigi ja Zimbabwe Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodideks 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009 ja ajavahemikuks 1. juulist 2009 kuni 30. septembrini 2009

Brüssel, 2. juuli 2009

Lugupeetud härra

Nende AKV riikide esindajad, kellele on osutatud AKV-EÜ koostöölepingu V lisale lisatud 3. protokollis AKV suhkru kohta, ja Euroopa Ühenduse nimel tegutseva komisjoni esindajad on nimetatud protokolli kohaselt kokku leppinud järgmises.

Tarneperioodil 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 on suhkruprotokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 on suhkruprotokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 on suhkruprotokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

— 1)	1. juuli 2008 – 30. september 2008: a) toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta; b) valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta;

— 2)	1. oktoober 2008 – 30. juuni 2009: a) toorsuhkur: 448,8 eurot tonni kohta; b) valge suhkur: 541,5 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2009 kuni 30. septembrini 2009 on suhkruprotokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 448,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 541,5 eurot tonni kohta.

Kõnealused hinnad tähistavad ühenduse õigusaktides määratletud standardkvaliteediga pakkimata suhkru CIF-hinda tasuta sadamas ühenduse Euroopa piirkonnas. Nende hindade kehtestamine ei piira kuidagi lepinguosaliste seisukohti tagatud hindade määramise põhimõtete suhtes.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et see kiri ja Teie vastus moodustavad lepingu Teie valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahel.

Sügava lugupidamisega

Euroopa Ühenduse nimel

Brüssel, 2. juuli 2009

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kirja, mille sisu on järgmine:

„Nende AKV riikide esindajad, kellele on osutatud AKV-EÜ koostöölepingu V lisale lisatud 3. protokollis AKV suhkru kohta, ja Euroopa Ühenduse nimel tegutseva komisjoni esindajad on nimetatud protokolli kohaselt kokku leppinud järgmises.

Tarneperioodil 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 on suhkruprotokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 on suhkruprotokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 on suhkruprotokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

— 1)	1. juuli 2008 – 30. september 2008: a) toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta; b) valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

— 2)	1. oktoober 2008 – 30. juuni 2009: a) toorsuhkur: 448,8 eurot tonni kohta; b) valge suhkur: 541,5 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2009 kuni 30. septembrini 2009 on suhkruprotokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 448,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 541,5 eurot tonni kohta.

Kõnealused hinnad tähistavad ühenduse õigusaktides määratletud standardkvaliteediga pakkimata suhkru CIF-hinda tasuta sadamas ühenduse Euroopa piirkonnas. Nende hindade kehtestamine ei piira kuidagi lepinguosaliste seisukohti tagatud hindade määramise põhimõtete suhtes.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et see kiri ja Teie vastus moodustavad lepingu Teie valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahel.”

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.

Sügava lugupidamisega

3. protokollis osutatud AKV riikide valitsuste nimel

KIRJAVAHETUSE VORMIS LEPING

Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodideks 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009 ja ajavahemikuks 1. juulist kuni 30. septembrini 2009

Lugupeetud härra

India esindajad ja Euroopa Ühenduse nimel tegutseva komisjoni esindajad on Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelise roosuhkrut käsitleva kokkuleppe artikli 5 lõikes 4 sätestatud läbirääkimistel kokku leppinud järgmises.

Tarneperioodil 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 on suhkrulepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 on suhkrulepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 on suhkrulepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

— 1.	1. juuli 2008–30. september 2008: a) toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta; b) valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

— 2.	1. oktoober 2008–30. juuni 2009: a) toorsuhkur: 448,8 eurot tonni kohta; b) valge suhkur: 541,5 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2009 kuni 30. septembrini 2009 on suhkrulepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 448,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 541,5 eurot tonni kohta.

Kõnealused hinnad tähistavad ühenduse õigusaktides määratletud standardkvaliteediga pakkimata suhkru CIF-hinda tasuta sadamas ühenduse Euroopa piirkonnas. Nende hindade kehtestamine ei piira kuidagi lepinguosaliste seisukohti tagatud hindade määramise põhimõtete suhtes.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et see kiri ja Teie vastus moodustavad lepingu Teie valitsuse ja ühenduse vahel.

Sügava lugupidamisega

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kirja, mille sisu on järgmine:

„India esindajad ja Euroopa Ühenduse nimel tegutseva komisjoni esindajad on Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelise roosuhkrut käsitleva kokkuleppe artikli 5 lõikes 4 sätestatud läbirääkimistel kokku leppinud järgmises.

Tarneperioodil 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 on suhkrulepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 on suhkrulepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 on suhkrulepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

— 1.	1. juuli 2008–30. september 2008: a) toorsuhkur: 496,8 eurot tonni kohta; b) valge suhkur: 631,9 eurot tonni kohta.

— 2.	1. oktoober 2008–30. juuni 2009: a) toorsuhkur: 448,8 eurot tonni kohta; b) valge suhkur: 541,5 eurot tonni kohta.

Tarneperioodil 1. juulist 2009 kuni 30. septembrini 2009 on suhkrulepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 448,8 eurot tonni kohta;

b)	valge suhkur: 541,5 eurot tonni kohta.

Kõnealused hinnad tähistavad ühenduse õigusaktides määratletud standardkvaliteediga pakkimata suhkru CIF-hinda tasuta sadamas ühenduse Euroopa piirkonnas. Nende hindade kehtestamine ei piira kuidagi lepinguosaliste seisukohti tagatud hindade määramise põhimõtete suhtes.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et see kiri ja Teie vastus moodustavad kokkuleppe Teie valitsuse ja ühenduse vahel.”.

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Sügava lugupidamisega

LISA

RAAMTINGIMUSED

Kriteeriumide eesmärk

Kõnealuste kriteeriumide eesmärk on piirata peamisi keskkonnamõjusid majutusteenuse olelusringi kolmel etapil (hanked, teenuse osutamine ja jäätmed). Nende eesmärgiks on eelkõige:

—	energiatarbimise piiramine,

—	veetarbimise piiramine,

—	jäätmetekke piiramine,

—	taastuvate ressursside ja keskkonnale vähem ohtlike ainete kasutuse soodustamine,

—	keskkonnateabe ja -hariduse edendamine.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Konkreetsed hindamis- ja kontrollinõuded on märgitud iga kriteeriumi juures, mis on sätestatud punktides A ja B. Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid ja standardeid kui need, mis on esitatud iga kriteeriumi puhul, kui nende samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus. Juhul kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks deklaratsioonide, dokumentide, analüüsi- ja katseprotokollide või muude tõendite esitamist, võivad tõendusmaterjalid vastavalt asjaoludele pärineda taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt jne.

Pädevad asutused peavad enne loa andmist tegema kontrollkäike kohapeal.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda tõendavaid dokumente ning teha sõltumatuid kontrolle. Pädevad asutused kontrollivad loa kehtivusaja jooksul kriteeriumidele vastavust.

Pädevatele asutustele soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel arvestada selliste tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide nagu EMAS ja ISO 14001 rakendamist. (Märkus: nende juhtimissüsteemide rakendamine ei ole kohustuslik.)

Üldnõuded

Ökomärgise taotlemiseks peab taotleja täitma ühenduse, riiklike ja kohalike õigusaktide nõudeid. Eelkõige tuleb tagada järgmine:

1.	füüsiline struktuur on ehitatud õiguspäraselt ja selles järgitakse kõiki kõnealuse ehituspiirkonna asjaomaseid õigusnorme, eelkõige neid, mis on seotud maastiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega;

2.	füüsilises struktuuris järgitakse ühenduse, riiklikke ja kohalikke õigusnorme, mis on seotud energiasäästu, veeallikate, veepuhastuse ja -äravoolu, jäätmete kogumise ja kõrvaldamise, seadmete hoolduse ja parandamise, ohutuse ning tervisega;

3.	Äriühing toimib ja on registreeritud vastavalt riiklikele ja/või kohalikele õigusaktidele ning selle töötajad on seaduslikult tööle võetud ja kindlustatud.

PUNKT A

KOHUSTUSLIKUD KRITEERIUMID, MILLELE OSUTATAKSE ARTIKLI 2 LÕIKES 1

ENERGIA

1.   Taastuvatest energiaallikatest pärinev elektrienergia

Vähemalt 50 % kõikidel eesmärkidel kasutatavast elektrienergiast peab pärinema taastuvatest energiaallikatest, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/77/EÜ (1).

Seda kriteeriumi ei kohaldata majutusettevõtete suhtes, kellel puudub juurdepääs taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia turule.

Vähemalt kahe aasta pikkuseid siduvaid lepingupiiranguid (näiteks sanktsioonide kehtestamine), mis käsitlevad energiatarnija vahetamist, võib käsitada „juurdepääsu puudumisena” turule, mis pakub taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab elektritarnija deklaratsiooni (või tarnijaga sõlmitud lepingu), milles märgitakse taastuva(te) energiaallika(te) liik, kasutatavaid kuumaveekatlaid (soojusgeneraatoreid) käsitlevad dokumendid ning taastuvatest energiaallikatest pärineva elektrienergia tegelik ja suurim võimalik protsent kogu tarnitavast elektrienergiast. Direktiivi 2001/77/EÜ kohaselt on taastuvad energiaallikad taastuvad mittefossiilsed energiaallikad (tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, laineenergia, hoovuste energia, hüdroenergia, biomass, prügila gaas, reoveepuhasti gaas ja biogaas). Juhul kui majutusettevõttel puudub juurdepääs taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia turule, tuleb esitada kõnealuse elektrienergia taotlemist tõendavad dokumendid.

2.   Kivisüsi ja raskõlid

Energiaallikana ei kasutata raskõlisid, mille väävlisisaldus on kõrgem kui 0,1 %, ega kivisütt. Käesolev kriteerium ei hõlma dekoratiivkaminates kasutatavat kivisütt.

Seda kriteeriumi kohaldatakse ainult sõltumatu küttesüsteemiga majutusettevõtete suhtes.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, milles on märgitud kasutatud energiaallika liik.

3.   Energiatõhusus ja soojusenergia tootmine

Kui ökomärgise kehtivusajal paigaldatakse uus soojusenergia tootmisvõimsus, peab see olema suure tõhususega koostootmisüksus (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ (2) artiklis 3 ja III lisas), soojuspump või energiatõhus kuumaveekatel. Viimasel juhul peab kõnealuse kuumaveekatla kasutegur olema 4 tärni (ligikaudu 92 % 50 °C juures ja 95 % 70 °C juures), kusjuures kasutegur mõõdetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ (3) kohaselt või kooskõlas selle direktiiviga hõlmamata kuumaveekatlaid käsitlevate asjakohaste normide ja sätetega.

Direktiivis 92/42/EMÜ määratletud olemasolevad vedel- ja gaaskütusega köetavad kuumaveekatlad peavad vastama kõnealuses direktiivis sätestatud energiatõhususe standarditele, mis on vähemalt samaväärsed kolme tärniga. Olemasolevad koostootmisüksused peavad vastama direktiivis 2004/8/EÜ sätestatud suure tõhususe määratlusele. Direktiiviga 92/42/EMÜ (4) hõlmamata kuumaveekatelde kasutegur peab vastama tootja juhistele ning energiatõhusust käsitlevatele riiklikele ja kohalikele õigusaktidele, kuid selliste olemasolevate katelde puhul (välja arvatud biomassil töötavad kuumaveekatlad) ei loeta alla 88 % kasutegurit vastuvõetavaks.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tehnilise kirjelduse, milles on märgitud kuumaveekatla kasutegur ning mille on koostanud isik, kes vastutab kuumaveekatla müügi ja/või hoolduse eest.

4.   Õhu konditsioneerimine

Ökomärgise kandmise ajal ostetud, kodumajapidamises kasutatavad kliimaseadmed peavad kuuluma vähemalt energiatõhususe klassi A, nagu on sätestatud komisjoni direktiivis 2002/31/EÜ (5) või olema samaväärse energiatõhususega.

Märkus: seda kriteeriumi ei kohaldata kliimaseadmete suhtes, mis võivad kasutada ka teisi energiaallikaid, või õhk-vesi- ja vesi-vesi-soojusvahetiga seadmete suhtes ning seadmete suhtes, mille väljundvõimsus (jahutusvõimsus) on üle 12 kW.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tehnilise kirjelduse, mille on koostanud tootja või kliimaseadme paigaldamise, müügi ja/või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud.

5.   Ehitiste energiatõhusus

Majutusettevõte peab vastama riiklikele õigusaktidele ja kohalikele ehitusalastele õigusaktidele, mis on seotud ehitiste energiatõhususega.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/91/EÜ (6) kohaselt ehitiste energiatõhususe sertifikaadi või, juhul kui see ei ole riigi rakendussüsteemis kättesaadav, sõltumatu eksperdi läbiviidud, ehitiste energiatõhusust käsitleva energiaauditi tulemused.

6.   Akende isolatsioon

Kõik köetavate ja/või kliimaseadmega varustatud tubade ja üldkasutatavate ruumide aknad peavad olema kohalikele õigusaktidele ja kliimatingimustele vastava piisava soojapidavusega ning vajalikul määral helikindlad.

Kõik köetavate ja/või kliimaseadmega varustatud tubade ja üldkasutatavate ruumide aknad, mis on lisatud või mida on uuendatud pärast ühenduse ökomärgise saamist, peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/91/EÜ (artiklid 4, 5 ja 6), nõukogu direktiivile 89/106/EMÜ (7) ning nende rakendamiseks ette nähtud asjaomastele riiklikele tehnilistele normidele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab erialatehniku koostatud deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, milles on osutatud soojajuhtivuse väärtus (U-väärtus). Direktiivile 2002/91/EÜ vastavate akende puhul esitab taotleja energiatõhususe sertifikaadi või, juhul kui see ei ole riigi rakendussüsteemis kättesaadav, ehitaja deklaratsiooni.

7.   Kütte- ja kliimaseadmete väljalülitamine

Juhul kui akende avamisel ei lülitu kütte- ja/või kliimaseade automaatselt välja, peab olema kergesti kättesaadav teave, millega tuletatakse külalistele meelde, et kui kütte- või kliimaseade on sisse lülitatud, tuleb aken/aknad sulgeda. Individuaalsed kütte- ja/või kliimaseadmed, mis on soetatud pärast ühenduse ökomärgise saamist, peavad olema varustatud nii, et seade lülitub akende avamisel automaatselt välja.

See kriteerium on kohaldatav ainult köetavate ja/või kliimaseadmega varustatud majutusettevõtete suhtes.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja külaliste jaoks koostatud meeldetuletuse teksti (kui seda kasutatakse).

8.   Valgustite väljalülitamine

Kui ruumides asuv(ad) valgusti(d) ei lülitu välja automaatselt, peab külastajatele olema kergesti kättesaadav teave, millega tuletatakse neile meelde, et ruumist lahkudes palutakse valgustid välja lülitada.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja märgib teatamise viisi.

9.   Energiatõhusad lambid

a)	Vähemalt 80 % kõikidest majutusettevõtte lampidest peavad kuuluma energiatõhususe klassi A, nagu on sätestatud komisjoni direktiivis 98/11/EÜ (8). Seda ei kohaldata valgustite suhtes, mille tehnilised omadused ei võimalda kasutada energiasäästlikke lampe.

b)	100 % lampidest, mis asuvad kohtades, kus neid tõenäoliselt lülitatakse sisse rohkem kui viieks tunniks ööpäevas, peavad kuuluma direktiivis 98/11/EÜ sätestatud energiatõhususe klassi A. Seda ei kohaldata valgustite suhtes, mille tehnilised omadused ei võimalda kasutada energiasäästlikke lampe.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealuse kriteeriumi mõlemale osale vastavuse kohta ja märgib kasutatavate lampide energiatõhususe klassid.

10.   Välikütteseadmed

Majutusettevõtted kasutavad väliterritooriumide, nagu suitsunurgad või välisöögikohad, kütmiseks üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia abil töötavaid seadmeid.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, milles on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia abil töötavate seadmete puhul märgitud kasutatud energiaallika liik.

VESI

11.   Kraani- ja dušivee vooluhulk

Kraanide ja dušipihustite keskmine veevooluhulk, välja arvatud köögi- ja vannikraanid, ei tohi ületada 9 liitrit minutis.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid, sealhulgas kirjelduse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab.

12.   Tualettruumide prügikastid

Igas tualettruumis peab olema nõuetekohane prügikast ja külalistel tuleb paluda kasutada vastavate jäätmete kõrvaldamiseks klosetipoti asemel prügikasti.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid külalistele mõeldud teabega.

13.   Pissuaaride loputussüsteem

Kõigil pissuaaridel peab olema kas automaatne (ajastatud) või käsitsi juhitav loputussüsteem, et vältida loputusvee lakkamatut uhtumist.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid paigaldatud pissuaaride kohta.

14.   Käterättide ja voodilinade vahetus

Külalisi teavitatakse nende saabumisel asjaomase majutusettevõtte keskkonnapoliitikast. Kõnealuses teabes selgitatakse, et tubades vahetatakse voodipesu ja käterätte kas külaliste soovi kohaselt või üldjuhul asjaomase majutusettevõtte keskkonnapoliitika või seaduse ja/või riiklike eeskirjadega ettenähtud sagedusega. Seda kohaldatakse ainult nende majutusettevõtete suhtes, kus teenuste hulka kuulub käterättide ja/või voodilinadega varustamine.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid, milles kajastatakse külaliste teavitamist ning seda, kuidas majutusettevõte külaliste soovidega arvestab.

15.   Reovee nõuetekohane kõrvaldamine

Majutusettevõte teavitab külalisi ja töötajaid reovee äravoolu süsteemi nõuetekohasest kasutamisest, et vältida selliste ainete kõrvaldamist, mis võivad takistada reoveekäitlust kooskõlas kohaliku omavalitsuse reoveekäitluse kava ja ühenduse õigusaktidega. Juhul kui linna reoveekäitluse kava ei ole kättesaadav, esitab majutusettevõte kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/118/EÜ (9) nende ainete üldloetelu, mida ei tohi reoveega kõrvaldada.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid (kui need on olemas, reoveekäitluse kava ning teatise külalistele ja töötajatele).

DETERGENDID JA DESINFEKTSIOONIVAHENDID

16.   Desinfektsioonivahendid

Desinfektsioonivahendeid tuleb kasutada ainult vajaduse korral õigusaktides sätestatud hügieeninõuete täitmiseks.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja teabe selle kohta, kus ja millal desinfektsioonivahendeid kasutatakse.

JÄÄTMED

17.   Jäätmete sortimine külaliste poolt

Külalisi teavitatakse sellest, kuidas ja kus nad saavad jäätmeid sortida vastavalt majutusettevõtte asukohapiirkonnas kehtivatele parimatele kohalikele või riiklikele süsteemidele. Jäätmete sortimiseks sobivad konteinerid peavad olema kättesaadavad tubades või kergesti juurdepääsetavas kauguses.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid külaliste teavitamiseks, milles selgitatakse, kus kõnealused konteinerid majutusettevõttes asuvad.

18.   Jäätmete sortimine

Jäätmed sorditakse kategooriatesse, mida kohalikud või riiklikud jäätmekäitlusrajatised saavad eraldi käidelda, ning erilist tähelepanu pööratakse ohtlikele jäätmetele, mis eraldatakse, kogutakse ja kõrvaldatakse vastavalt komisjoni otsusega 2000/532/EÜ (10) kehtestatud ohtlike jäätmete nimistule ning otsitakse sobivaid kõrvaldamisvõimalusi. Nimistusse kuuluvad toonerid, tindid, külmutus- ja elektriseadmed, akud ja patareid, energiasäästlikud lambid, farmaatsiatooted, rasvad/õlid ning elektriseadmed, nagu on sätestatud direktiivis 2002/96/EÜ (11) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/95/EÜ (12).

Juhul kui kohalik ametiasutus ei paku võimalust jäätmete kogumiseks ja/või kõrvaldamiseks liikide kaupa, saadab majutusettevõte talle kirja, milles avaldab soovi jäätmeid sortida ja väljendab muret jäätmete liigiti kogumise ja/või kõrvaldamise võimaluste puudumise pärast. Kui kohalik ametiasutus ei paku lahendust ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks, esitab taotleja igal aastal kohaliku ametiasutuse deklaratsiooni selle kohta, et asjaomases piirkonnas puudub ohtlike jäätmete kõrvaldamise süsteem.

Taotlus jäätmete liigiti kogumise ja/või kõrvaldamise võimaldamiseks esitatakse kohalikule ametiasutusele igal aastal.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, osutades, milliseid eri prügikategooriaid kohalikud ametiasutused vastu võtavad, ja/või eraettevõtetega sõlmitud asjaomased lepingud. Vajaduse korral esitab taotleja igal aastal kohalikule ametiasutusele asjakohase deklaratsiooni.

19.   Ühekorratooted

Kui seda õigusnormidega ei nõuta, ei tohi kasutada ühekordselt kasutatavaid tualett-tarbeid (mis ei ole taastäidetavad), nagu šampoon ja seep, ning muid tooteid (mis ei ole korduskasutatavad), nagu dušimütsid, harjad, küüneviilid jne. Kui õigusnormidega selliste ühekorratoodete kasutamist nõutakse, pakub taotleja külalistele mõlemat lahendust ning soovitab neil asjakohase teabe abil tarbida korduskasutatavaid tooteid.

Ühekordselt kasutatavaid jooginõusid (tassid ja klaasid), taldrikuid ja söögiriistu võib kasutada üksnes siis, kui need on valmistatud taastuvast toorainest ning kui need on EN 13432 kohaselt biolagundatavad ja komposteeritavad.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid selle kohta, kuidas kõnealusele kriteeriumile vastatakse (sealhulgas õigusaktid, millega nõutakse ühekorratoodete tarbimist), ning seonduvad dokumendid, milles käsitletakse taastäidetavaid tooteid ja/või vajaduse korral külalistele antavat teavet, milles soovitatakse neil tarbida korduskasutatavaid tooteid.

Ühekordselt kasutatavate jooginõude (tassid ja klaasid), taldrikute ja söögiriistade kõnealusele kriteeriumile vastavuse tõendamiseks tuleb esitada tõendid standardile EN 13432 vastavuse kohta.

20.   Hommikusöögipakendid

Kui seda õigusnormidega ei nõuta, ei tohi hommikusöögi pakkumisel ega muude toitlustusteenuste osutamisel kasutada ühe toidukorra pakendeid, välja arvatud piimarasvavõiete (nagu või, margariin ja pehme juust), šokolaadivõide ja maapähklivõi ning dieet- või diabeetikutele mõeldud keediste ja hoidiste puhul.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja üksikasjaliku selgituse, mil viisil majutusettevõte kriteeriumile vastab, ning loetelu kasutatavatest ühe korra pakendites toodetest koos seda nõudvate õigusaktidega.

MUUD TEENUSED

21.   Suitsetamiskeeld üldkasutatavates ruumides

Kõigis üldkasutatavates siseruumides peab olema sektsioon, kus ei tohi suitsetada.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

22.   Ühissõidukid

Külalistele ja töötajatele peab olema majutusettevõtte peamiste teavitamisvahendite kaudu kergesti kättesaadav teave selle kohta, kuidas kasutada ühissõidukeid majutusettevõttesse jõudmiseks ja sealt lahkumiseks. Kui sobivaid ühissõidukeid ei ole, tuleb esitada teave ka muude keskkonnamõju seisukohalt eelistatavate transpordiliikide kohta.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning kättesaadava teabematerjali koopiad.

ÜLDJUHTIMINE

Taotlejad, kelle keskkonnajuhtimissüsteem on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 (13) alusel registreeritud või ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud, vastavad automaatselt alljärgnevalt loetletud üldjuhtimise kriteeriumidele, välja arvatud kriteeriumid 27, 28 ja 29 (andmete kogumine ja teave). Taolistel juhtudel tõendab neile kriteeriumidele vastavust EMASi registreerimine või ISO 14001 kohane sertifitseerimine.

23.   Kuumaveekatelde ja kliimaseadmete hooldus ja parandus

Kuumaveekatlaid ja kliimaseadmeid hooldavad ja parandavad erialase ettevalmistusega asjatundjad vähemalt üks kord aastas või sagedamini, kui seda nõuavad õigusnormid või selleks on vajadus, järgides CEI ja riiklikke standardeid, juhul kui need on kohaldatavad, või valmistaja juhendeid.

Kliimaseadmeid hooldatakse (lekkekontroll ja kõrvaldamine) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 842/2006 (14) vastavalt seadmes sisalduvale fluoritud kasvuhoonegaasi kogusele järgmiselt:

—	rakendusi, mis sisaldavad 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu tagant (seda sätet ei kohaldata seadmete suhtes, mis on varustatud alla 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate hermeetiliselt suletud süsteemidega ja mis on vastavalt märgistatud);

—	rakendusi, mis sisaldavad 30 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kuue kuu tagant;

—	rakendusi, mis sisaldavad 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kolme kuu tagant.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealuse kriteeriumi kõikidele osadele vastavuse kohta, kuumaveekatelde kirjelduse ja nende hoolduskava ning hooldust teostavate isikute/äriühingute üksikasjalikud andmed ja märgib, mida hoolduse puhul kontrollitakse.

Kliimaseadmete puhul, mis sisaldavad 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, esitab taotleja teabe, mis hõlmab paigaldatud fluoritud kasvuhoonegaasi kogust ja liiki, mis tahes lisatud koguseid ning hooldus- ja parandustöö ja lõppladustamise jooksul kokku kogutud koguseid, hooldust või parandustöid teostavate äriühingute või tehnikute andmeid ning lekkekontrollide kuupäevi ja tulemusi ja asjaomaseid andmeid rohkem kui 30 kg fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava paikse varustuse kindlakstegemiseks.

24.   Poliitika kujundamine ja keskkonnakava

Majutusettevõtte juhil peab olema väljatöötatud keskkonnapoliitika ja ta peab koostama kokkuvõtliku avalduse keskkonnapoliitika kohta ning täpse tegevusprogrammi keskkonnapoliitika rakendamiseks.

Tegevusprogrammis määratletakse energia, vee, kemikaalide ja jäätmetega seotud keskkonnahoiualased eesmärgid, mis kehtestatakse iga kahe aasta tagant, võttes arvesse valikulisi kriteeriume ja kogutud andmeid, kui need on olemas. Tegevusprogrammis märgitakse isik, kes tegutseb majutusettevõtte keskkonnahoiujuhina ja vastutab vajalike meetmete võtmise ning eesmärkide saavutamise eest. Majutusettevõtte keskkonnapoliitika on avalikkusele kättesaadav. Külalistel palutakse küsimustikus või loendina esitada oma märkused ja kaebused ning neid võetakse arvesse.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, keskkonnapoliitika või keskkonnapoliitika alase avalduse ja tegevusprogrammi koopiad ning külaliste märkuste ja kaebuste arvessevõtmise korra.

25.   Töötajate koolitamine

Majutusettevõte võimaldab oma töötajatele väljaõppe ja annab neile teavet, sealhulgas kirjalikud eeskirjad ja juhendid, et tagada keskkonnameetmete rakendamine ja tõsta teadlikkust keskkonnahoidliku käitumise alal. Eelkõige võetakse arvesse järgmisi teemasid:

energiasääst: — töötajaid õpetatakse energiat säästma;

veekokkuhoid: — töötajaid õpetatakse nähtavaid lekkeid iga päev kontrollima ja võtma asjakohaseid meetmeid. — Üldjuhul kastetakse lilli ja väliterritooriumi enne seda, kui päike on kõrgel, või pärast päikeseloojangut, olenevalt kohalikust olukorrast või ilmastikutingimustest. — Töötajaid teavitatakse majutusettevõtte poliitikast seoses 14. kriteeriumiga, milles käsitletakse käterättide vahetust, ning neid juhendatakse kõnealust kriteeriumi täitma;

keemilised ained: — töötajaid õpetatakse mitte ületama detergentide ja desinfektsioonivahendite pakenditel märgitud soovitavaid koguseid;

jäätmed: — töötajaid õpetatakse jäätmeid eraldama, koguma ja nõuetekohaselt kõrvaldama vastavalt kategooriatele, mida kohalikud või riiklikud jäätmekäitlusrajatised saavad eraldi käsitleda, nagu on sätestatud 18. kriteeriumis; — töötajaid õpetatakse eraldama, koguma ja nõuetekohaselt kõrvaldama ohtlikke jäätmeid, nagu on loetletud otsuses 2000/532/EÜ ning sätestatud 18. kriteeriumis.

Nõuetekohast väljaõpet antakse uutele töötajatele nelja nädala jooksul alates töölevõtmisest ja kõigile töötajatele vähemalt üks kord aastas.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, väljaõppeprogrammi üksikasjad, selle sisu ning andmed selle kohta, millal ja millise väljaõppe on iga töötaja saanud. Taotleja esitab ühtlasi kõiki asjaomaseid küsimusi käsitlevate menetluste ja töötajate jaoks ettenähtud teadete koopiad.

26.   Külalistele mõeldud teave

Majutusettevõte annab külalistele, kaasa arvatud konverentsidel osalejad, teavet oma keskkonnapoliitika, sealhulgas ohutus- ja tuleohutusküsimuste kohta, paludes neid kõnealuse poliitika rakendamisele kaasa aidata. Külalistele edastav teave hõlmab võetud keskkonnapoliitikaalaseid meetmeid ning annab teavet ühenduse ökomärgise kohta. Kõnealune teave esitatakse külalistele sisseregistreerimisel koos küsimustikuga, milles nad saavad esitada oma arvamusi majutusettevõtte keskkonnaaspektide kohta. Teadaanded, millega palutakse külalisi kaasa aidata keskkonnahoiu eesmärkide saavutamisele, peavad olema külalistele nähtavad, seda eelkõige üldkasutatavates ruumides ja tubades.

Konkreetsed meetmed eri valdkondades on järgmised:

energiakasutus: — anda külalistele vajaduse korral teavet 7. ja 8. kriteeriumi kohase kütte- ja kliimaseadmete ning valgustite väljalülitamise kohta;

vesi ja reovesi: — külaliste jaoks peab olema vannitubades vajalik teave selle kohta, kuidas majutusettevõttes vee säästmisele kaasa aidata; — külalisi tuleb paluda, et nad teataksid leketest töötajatele; — tualettruumides peavad olema sildid, millega palutakse külalistel visata jäätmed mitte klosetipotti, vaid prügikasti;

jäätmed: — külalisi teavitatakse majutusettevõtte jäätmete vähendamise poliitikast ning kvaliteetsete tootealternatiivide kasutamisest ühekorratoodete ja ühe toidukorra pakendite asemel; kui õigusaktides on sätestatud ühekorratoodete kasutamine, tuleks külalistel soovitada kasutada korduskasutatavaid tooteid; — külalisi teavitatakse sellest, kuidas ja kus nad saavad jäätmeid sortida vastavalt majutusettevõtte asukohapiirkonnas kehtivatele kohalikele või riiklikele süsteemidele ning kuhu paigutada nende ohtlikud jäätmed.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, külalistele antud teabe ja teadaannete koopiad ning märgib teabe ja oma küsimustike levitamise ja kogumise ning tagasiside arvessevõtmise korra.

27.   Andmed energia- ja veetarbimise kohta

Majutusettevõttes peab olema sätestatud kogu energiatarbimise (kWh), elektri ja muude energiaallikate tarbimise (kWh) ja veetarbimise (liitrid) andmete kogumise ja jälgimise kord.

Andmed kogutakse võimaluse korral igakuiselt või vähemalt iga-aastaselt majutusettevõtte lahtiolekuperioodi jooksul ja need väljendatakse ka tarbimisena ühe ööbimise kohta ning siseruumide ühe m2 kohta.

Majutusettevõte esitab kord aastas tulemused taotlust hinnanud pädevale asutusele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning andmete kogumise ja jälgimise korra kirjelduse. Koos taotlusega esitab taotleja eespool loetletud tarbimisandmed vähemalt kuue eelmise kuu kohta (kui need on kättesaadavad) ja edaspidi igal järgmisel aastal eelmise aasta või lahtiolekuperioodi kohta.

28.   Muude andmete kogumine

Majutusettevõttes peab olema sätestatud kord, kuidas kemikaalide (kontsentreeritud või mitte, liitrites ja/või kilogrammides) kasutamist ja tekkivate jäätmete hulka (sortimata jäätmed, liitrites ja/või kilogrammides) käsitlevaid andmeid koguda ja jälgida.

Andmed kogutakse võimaluse korral kord kuus või vähemalt kord aastas ja need väljendatakse kas tarbimisena või tekkinud kogusena ühe ööbimise kohta ning siseruumide ühe m2 kohta.

Majutusettevõte esitab kord aastas tulemused taotlust hinnanud pädevale asutusele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning andmete kogumise ja jälgimise korra kirjelduse. Koos taotlusega esitab taotleja eespool loetletud tarbimisandmed vähemalt kuue eelmise kuu kohta (kui need on kättesaadavad) ja edaspidi igal järgmisel aastal eelmise aasta või lahtiolekuperioodi kohta. Taotleja täpsustab osutatavad teenused ja teatab, kas pesu pestakse majutusettevõttes või mitte.

29.   Teave ökomärgisel

Ökomärgise 2. lahtris on järgmine tekst:

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab näidise selle kohta, kuidas märgist kasutama hakatakse ja deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

PUNKT B

VALIKULISED KRITEERIUMID, MILLELE OSUTATAKSE ARTIKLI 2 LÕIGETES 1 JA 2

Kõigile käesolevas punktis sätestatud kriteeriumidele vastamisele antakse väärtus, väljendatuna hindepunktides või hindepunktide osades. Ökomärgise saamiseks peavad majutusettevõtted koguma minimaalselt 20 hindepunkti.

Nõutavat hindepunktide summat suurendatakse 3 hindepunkti võrra majutusettevõtte hallatava või selle omanduses oleva iga lisateenuse eest:

—	toitlustamisteenused (sealhulgas hommikusöök);

—	vabaaja- ja sporditegevus, mille hulka kuulub saunade, ujumisbasseinide ja muude majutusettevõtte territooriumil asuvate rajatiste kasutamise võimaldamine. Kui vabaaja- ja sporditegevuse jaoks on olemas tervisekeskus, suurendatakse nõutavat summat 3 hindepunkti asemel 5 hindepunkti võrra;

—	haljas-/välialad, mille hulka kuuluvad külalistele avatud pargid ja aiad.

ENERGIA

30.   Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest (kuni 4 hindepunkti)

Majutusettevõttel peab olema elektri tootmiseks fotoelektriline (päikesepaneel) või kohapealne hüdroelektriline süsteem või maasoojuse, biomassi või tuule jõul töötav generaator, mis annab või hakkab andma vähemalt 20 % kogu aasta elektritarbest. (2 hindepunkti).

Majutusettevõte suunab jaotusvõrku puhaskoguse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat (2 hindepunkti).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, dokumendid fotoelektrilise, hüdroelektrilise, maasoojus-, biomassi- või tuuleenergia süsteemi kohta ning andmed nii selle piir- kui ka tegeliku võimsuse kohta ja dokumendid elektrivoogude liikumise kohta jaotusvõrku ja jaotusvõrgust välja, mis tõendavad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia puhaskogust jaotusvõrgus.

31.   Taastuvatest energiaallikatest saadav elektrienergia (kuni 2 hindepunkti)

Vähemalt 70 % kas ruumide kütteks või jahutamiseks või pesemisvee soojendamiseks kasutatud koguenergiast peab pärinema taastuvatest energiaallikatest. (1,5 hindepunkti, 2 hindepunkti juhul, kui 100 % majutusettevõtte elektrienergiast saadakse taastuvatest energiaallikatest).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, andmed ruumide kütmiseks ja vee soojendamiseks kasutatud elektrienergia kohta ning dokumendid, mis osutavad, et vähemalt 70 % või 100 % sel eesmärgil kasutatavast energiast pärineb taastuvatest energiaallikatest.

32.   Kuumaveekatelde energiatõhusus (1,5 hindepunkti)

Majutusettevõttes peavad olema direktiivi 92/42/EMÜ määratlusele vastavad nelja tärni kuumaveekatlad.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid.

33.   Kuumaveekatla NOx heide (1,5 hindepunkti)

Kuumaveekatlad peavad kuuluma NOx heiteid reguleerivas standardis EN 297 prA3 kindlaksmääratud 5. klassi ja nende NOx heide peab olema alla 60 mg/kWh (gaasikütusel töötavad kondensatsioonkatlad) või 70 mg/kWh (muud gaaskatlad, välja arvatud kondensatsioonkatlad, nimivõimsusega kuni 120 kWh).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning kuumaveekatla müügi ja/või hoolduse eest vastutavate erialatehnikute aruande või tehnilise kirjelduse.

34.    Kaugküte (1,5 hindepunkti)

Majutusasutust köetakse tõhusa kaugküttesüsteemi abil järgmistel ökomärgise saamise eesmärkidel.

Soojusenergiat toodetakse kas suure tõhususega koostootmisüksustes, nagu on sätestatud direktiivis 2004/8/EÜ ja selle direktiivi rakendamiseks vastu võetud muudes õigusaktides, või ainult soojusenergiat tootvates kuumaveekateldes, mille tõhusus vastab komisjoni otsusega 2007/74/EÜ (15) kehtestatud kohaldatavatele kontrollväärtustele või ületab neid.

Ning lisaks sellele

kaugkütte jaotusvõrgu torud peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud kõnealuste torude jaoks ettenähtud kohaldatavates CENi standardites.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning dokumendid, mis näitavad ühendust kaugküttesüsteemiga.

35.   Soojus- ja elektrienergia koostootmine (1,5 hindepunkti)

Majutusettevõtte soojus- ja elektrienergiat toodetakse suure tõhususega koostootmisüksustega vastavalt direktiivile 2004/8/EÜ. Juhul kui majutusettevõttel on oma soojus- ja elektrienergia koostootmisüksus, peab selles toodetav soojus- ja elektrienergia katma vähemalt 70 % kogu kohapealsest sooja- ja elektritarbimisest. Energiavarustus arvutatakse vastavalt direktiivis 2004/8/EÜ sätestatud metoodikale.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama dokumendid.

36.   Soojuspump (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõttes peab olema küttesüsteemi ja/või kliimaseadmete tööd tagav soojuspump (1,5 hindepunkti). Majutusettevõttel peab olema ühenduse ökomärgise või muu ISO I tüübi ökomärgisega soojuspump (2 hindepunkti).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning soojuspumba dokumendid.

37.   Soojuse taaskasutamine (kuni 1,5 hindepunkti)

Majutusettevõttel peab olema soojuse taaskasutussüsteem ühe (1 hindepunkt) või kahe (1,5 hindepunkti) järgmise soojusetarbimise liigi jaoks: jahutussüsteemid, ventilaatorid, pesumasinad, nõudepesumasinad, ujumisbassein(id), kasutatud pesuvesi.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning soojuse taaskasutussüsteemide dokumendid.

38.   Temperatuuri reguleerimine (1,5 hindepunkti)

Kõigi üldkasutatavate ruumide ja tubade temperatuur peab olema eraldi reguleeritav.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning soojusregulatsioonisüsteemide dokumendid.

39.   Ehitiste energiatõhususe kontroll (1,5 hindepunkti)

Majutusettevõtte energiatõhusust kontrollib kaks korda aastas sõltumatu ekspert, kes annab kontrolli alusel soovitusi energiatõhususe parandamiseks, millest majutusettevõte peab täitma vähemalt kaht.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab energiatõhususe kontrolli aruande ning üksikasjalikud dokumendid selle kohta, kuidas majutusettevõte kõnealust kriteeriumi täidab.

40.   Õhu konditsioneerimine (kuni 2 hindepunkti)

Kõigi majutusettevõtte majapidamises kasutatavate kliimaseadmete energiatõhusus peab olema 15 % kõrgem kui komisjoni direktiivis 2002/31/EÜ sätestatud energiatõhususe klassi A kuulumiseks nõutav piirmäär (1,5 hindepunkti). Kõigi majutusettevõtte majapidamises kasutatavate kliimaseadmete energiatõhusus peab olema vähemalt 30 % kõrgem kui direktiivis 2002/31/EÜ sätestatud energiatõhususe klassi A kuulumiseks nõutav piirmäär (2 hindepunkti).

Seda kriteeriumi ei kohaldata kliimaseadmete suhtes, mis võivad kasutada ka muid energiaallikaid, õhk-vesi- ja vesi-vesi-soojusvahetiga seadmete suhtes ning seadmete suhtes, mille väljundvõimsus (jahutusvõimsus) on üle 12 kW.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohased dokumendid kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

41.   Kliimaseadme ja küttesüsteemide automaatne väljalülitamine (1,5 hindepunkti)

Majutusettevõttes peab olema automaatsüsteem, mis lülitab tubades kliimaseadme ja kütte välja, kui aknad avatakse.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tehnilise kirjelduse, mille on koostanud kliimaseadme paigaldamise, müügi ja/või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud.

42.   Bioklimatoloogiline arhitektuur (3 hindepunkti)

Majutusettevõtte ehitamisel peab olema arvestatud bioklimatoloogilise arhitektuuri põhimõtteid.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte sellele kriteeriumile vastab, ja asjakohased dokumendid.

43.   Energiasäästlikud külmikud (1 hindepunkt), küpsetusahjud (1 hindepunkt), nõudepesumasinad (1 hindepunkt), pesumasinad (1 hindepunkt), kuivatid/trummelkuivatid (1 hindepunkt) ja kontoriseadmed (1 hindepunkt) (kuni 3 hindepunkti)

a)

(1 hindepunkt): kõik majapidamises kasutatavad külmikud peavad kuuluma energiatõhususe klassi A, A + või A++, mis on sätestatud komisjoni direktiivis 94/2/EÜ (16) ning kõik frigo- ja minibaarid peavad kuuluma vähemalt klassi B. Hindamine ja kontroll: taotleja esitab dokumendid, mis näitavad kõigi külmikute ning frigo- ja minibaaride energiaklassi.

b)

(1 hindepunkt): kõik majapidamises kasutatavad elektrilised küpsetusahjud peavad kuuluma energiatõhususe klassi A, mis on sätestatud komisjoni direktiivis 2002/40/EÜ (17). Hindamine ja kontroll: taotleja esitab dokumendid, mis näitavad kõigi majapidamises kasutatavate elektriliste küpsetusahjude energiaklassi. Märkus: kõnealust kriteeriumi ei kohaldata muul kui elektrienergial toimivate ahjude ega muude, direktiiviga 2002/40/EÜ hõlmamata ahjude suhtes (nt tööstusahjud).

c)

(1 hindepunkt): kõik majapidamises kasutatavad nõudepesumasinad peavad kuuluma energiatõhususe klassi A, mis on sätestatud komisjoni direktiivis 97/17/EÜ (18). Hindamine ja kontroll: taotleja esitab dokumendid, mis näitavad kõigi nõudepesumasinate energiaklassi. Märkus: kõnealust kriteeriumi ei kohaldata direktiiviga 97/17/EÜ hõlmamata nõudepesumasinate suhtes (nt tööstuslikud nõudepesumasinad).

d)

(1 hindepunkt): kõik majapidamises kasutatavad pesumasinad peavad kuuluma energiatõhususe klassi A, mis on sätestatud komisjoni direktiivis 95/12/EÜ (19). Hindamine ja kontroll: taotleja esitab dokumendid, mis näitavad kõigi pesumasinate energiaklassi. Märkus: kõnealust kriteeriumi ei kohaldata direktiiviga 95/12/EÜ hõlmamata pesumasinate suhtes (nt tööstuslikud pesumasinad).

e)

(1 hindepunkt): vähemalt 80 % kontoriseadmetest (personaalarvutid, kuvarid, faksid, printerid, skannerid, koopiamasinad) peavad vastama energiatärnile, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 106/2008 (20) ja komisjoni otsusega 2003/168/EÜ (21). Hindamine ja kontroll: taotleja esitab dokumendid, mis tõendavad vastavust kontoriseadmete energiatärni nõuetele.

f)

(1 hindepunkt): kõik elektrilised trummelkuivatid peavad kuuluma energiatõhususe klassi A, mis on sätestatud komisjoni direktiivis 95/13/EÜ (22). Hindamine ja kontroll: taotleja esitab dokumendid, mis näitavad kõigi elektriliste trummelkuivatite energiaklassi. Märkus: kõnealust kriteeriumi ei kohaldata direktiiviga 95/13/EÜ hõlmamata elektriliste trummelkuivatite suhtes (nt tööstuslikud trummelkuivatid).

44.   Lähedusanduriga elektrilised käte- ja juuksekuivatid (kuni 2 hindepunkti)

Kõik elektrilised käte- (1 hindepunkt) ja juuksekuivatid (1 hindepunkt) peavad olema varustatud lähedusanduritega või omama ISO I tüübi ökomärgist.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohased tõendavad dokumendid selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab.

45.   Külmiku paigutus (1 hindepunkt)

Köögi, restorani ja baari külmiku(d) paigutatakse ja reguleeritakse energiasäästu põhimõtete kohaselt, et vähendada energia raiskamist.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab.

46.   Valgustuse automaatne väljalülitamine tubades (1,5 hindepunkti)

Automaatseadmed, mis lülitavad valgustuse välja, kui külalised toast lahkuvad, peavad olema paigaldatud 95 % majutusettevõtte ruumidesse.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tehnilise kirjelduse, mille on koostanud nende seadmete paigaldamise ja/või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud.

47.   Saunaseadmete reguleerimine taimeri abil (1 hindepunkt)

Kõik saunaseadmed peavad olema reguleeritavad taimeri abil või menetluse teel, mille puhul lülitavad saunaseadmeid sisse ja välja töötajad.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tehnilise kirjelduse, mille on koostanud nende seadmete paigaldamise ja/või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud.

48.   Ujumisbasseini kütmine taastuvatest energiaallikatest saadava elektrienergiaga (kuni 1,5 hindepunkti)

Ujumisbasseini kütmiseks kasutatav energia peab pärinema taastuvatest energiaallikatest. Vähemalt 50 %: 1 hindepunkt, 100 %: 1,5 hindepunkti.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, andmed ujumisbasseini kütmiseks kasutatud energia kohta ja dokumendid, mis osutavad kasutatud energiahulka, mis pärineb taastuvatest energiaallikatest.

49.   Välisvalgustuse automaatne väljalülitamine (1,5 hindepunkt)

Välisvalgustus, mis ei ole vajalik turvaeesmärkidel, peab teatava aja möödudes automaatselt välja lülituma või aktiveeruma lähedusanduri abil.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tehnilise kirjelduse, mille on koostanud nende seadmete paigaldamise ja/või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud.

VESI

50.   Vihmavee (2 hindepunkti) ja ringlusse võetud vee (2 hindepunkti) kasutamine

a)

(2 hindepunkti): vihmavett kogutakse ja kasutatakse, kuid mitte pesu- ega joogiveena. Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, lisades tõendavad dokumendid ja asjakohased tagatised, et pesemiseks kasutatav ja joogivesi on vihmaveest täielikult eraldatud.

b)

(2 hindepunkti): ringlusse võetud vett kogutakse ja kasutatakse, kuid mitte pesu- ega joogiveena. Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, lisades tõendavad dokumendid ja asjakohased tagatised, et pesemiseks kasutatav ja joogivesi on ringlusse võetud veest täielikult eraldatud.

51.   Väliterritooriumi automaatsed kastmissüsteemid (1,5 hindepunkti)

Majutusettevõte peab kastmisel kasutama automaatsüsteemi, mis optimeerib väljas kasvatatavate taimede/haljastuse kastmiskordade arvu ja veetarbimist.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

52.   Kraani- ja dušivee vooluhulk (1,5 hindepunkti)

Kõigi kraanide ja dušipihustite keskmine veevooluhulk, välja arvatud vannikraanid, ei tohi ületada 8 liitrit minutis.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

53.   WC loputusvesi (1,5 hindepunkti)

Vähemalt 95 % WCdest peab ühekordne täisloputusmaht olema 6 liitrit või väiksem.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

54.   Nõudepesumasina veetarve (1 hindepunkt)

Nõudepesumasinate veetarve (W(mõõdetud)) peab olema väiksem allpool esitatud võrratusega kindlaksmääratud läviväärtusest või sellega võrdne, kui on kasutatud direktiivi 97/17/EÜ puhul valitud programmitsüklit ja katsemeetodit EN 50242:

W(mõõdetud) ≤ (0,625 × S) + 9,25

kus:

W(mõõdetud)= nõudepesumasina ühe töötsükli jooksul mõõdetud veetarve (väljendatuna ühe kümnendkoha täpsusega),

S= nõudepesumasinasse mahtuvate standardkomplektide arv.

Kõnealust kriteeriumi kohaldatakse üksnes kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate suhtes.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tehnilise kirjelduse, mille on koostanud nõudepesumasinate tootmise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud, või tõendid selle kohta, et nõudepesumasinatele on antud ühenduse ökomärgis.

55.   Pesumasina veetarve (1 hindepunkt)

Pesumasinad, mille kasutajad on majutusettevõtte külalised ja töötajad, või masinad, mida kasutavad majutusettevõttele pesuteenuse osutajad, ei tohi kasutada rohkem kui 12 liitrit vett 1 kilogrammi pesu kohta, kui on kasutatud direktiivi 95/12/EÜ puhul valitud standardset puuvilla pesutsüklit 60 °C juures ja katsemeetodit EN 60456.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tehnilise kirjelduse, mille on koostanud pesumasinate tootmise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud, või tõendid selle kohta, et pesumasinatele on antud ühenduse ökomärgis. Majutusettevõtte juhatus esitab ettevõttele pesuteenuse osutaja tehnilised dokumendid, mis tõendavad, et pesuteenuse osutaja pesumasin vastab kõnealusele kriteeriumile.

56.   Kraanivee temperatuur ja vooluhulk (1 hindepunkt)

Vähemalt 95 % kraanidest peavad võimaldama täpselt ja kiiresti reguleerida vee temperatuuri ja vooluhulka.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

57.   Dušitaimerid (1,5 hindepunkti)

Kõik töötajate ruumide, väliterritooriumi ja üldkasutatavate ruumide dušid tuleb varustada taimeriga/lähedusseadmega, mis katkestab automaatselt veevoolu teatava aja pärast või siis, kui dušši ei ole mõnda aega kasutatud.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

58.   Ujumisbasseini kate (1 hindepunkt)

Öösel või siis, kui täidetud ujumisbasseini ei kasutata rohkem kui üks päev, kaetakse see basseinivee jahtumise vältimiseks ja aurustumise vähendamiseks.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

59.   Jäätõrje (kuni 1,5 hindepunkti)

Juhul kui on vajalik teede jäätõrje, tuleb majutusettevõtte territooriumil jää/lume korral teede ohutuks tegemiseks kasutada mehaanilisi vahendeid või liiva/kruusa (1,5 hindepunkti).

Juhul kui kasutatakse keemilisi jäätõrjevahendeid, tuleb kasutada aineid, mis ei sisalda rohkem kui 1 % klooriioone (Cl-) (1 hindepunkt), või jäätõrjevahendeid, millele on antud ühenduse ökomärgis või muu riiklik või piirkondlik ISO I tüübi ökomärgis (1,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

60.   Viited vee karedusele (kuni 2 hindepunkti)

Pesuruumide/pesumasinate/nõudepesumasinate lähedusse tuleb välja panna selgitused kohaliku vee kareduse kohta (1 hindepunkt), mis võimaldavad külalistel ja töötajatel paremini kasutada detergente, või võetakse kasutusele automaatne doseerimissüsteem (1 hindepunkt), mis optimeerib detergentide kasutamist vastavalt vee karedusele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohased dokumendid külaliste teavitamisviiside kohta.

61.   Veesäästlikud pissuaarid (1,5 hindepunkti)

Kõik pissuaarid peavad kasutama veevaba süsteemi või peavad olema varustatud käsitsi juhitava/elektroonilise loputussüsteemiga, mis võimaldab iga pissuaari ühekordset loputamist ainult juhul, kui seda kasutatakse.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud tõendavad dokumendid selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab.

62.   Pärismaised liigid uute õuetaimede istutamiseks (1 hindepunkt)

Väliterritooriumile istutatavad puud ja hekid peavad kuuluma pärismaiste taimeliikide hulka.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjaomase kirjelduse selle kohta, millisel viisil majutusasutus kõnealusele kriteeriumile vastab, lisades eksperdi esitatud asjakohased tõendavad dokumendid.

DETERGENDID JA DESINFEKTSIOONIVAHENDID

63.   Detergendid (kuni 3 hindepunkti)

Vähemalt 80 massiprotsendile majutusettevõttes nõude käsipesuks ja/või nõudepesumasinates ja/või pesu pesemiseks kasutatud detergentidest ja/või universaalpuhastusvahenditest ja/või sanitaardetergentidest ja/või seepidest ja šampoonidest peab olema antud ühenduse ökomärgis või muu riiklik või piirkondlik ISO I tüübi ökomärgis (1–3 hindepunkti iga osutatud detergendiliigi puhul).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab andmed ja dokumendid (kaasa arvatud asjaomased arved), mis näitavad kõigi kõnealuste toodete ja ökomärgisega toodete kasutatud koguseid.

64.   Sise- ja välisvärvid ja -lakid (kuni 2 hindepunkti)

Vähemalt 50 % majutusettevõtte sise- ja/või välisviimistluses kasutatud värvidest ja lakkidest peab olema antud ühenduse ökomärgis või muu riiklik või piirkondlik ISO I tüübi ökomärgis (1 hindepunkt sisevärvide ja -lakkide eest, 1 hindepunkt välisvärvide ja -lakkide eest).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab andmed ja dokumendid (kaasa arvatud asjaomased arved), mis näitavad kõigi kõnealuste toodete ja ökomärgisega toodete kasutatud koguseid.

65.   Kunstliku grillisüütaja alternatiivide toetamine (1 hindepunkt)

Selleks et vältida kunstlike grilli- või kaminasüütajate kasutamist, peavad majutusettevõtte territooriumil olema müügil või saadaval alternatiivsed tooted, nagu näiteks rapsiseemneõli ja kanepitooted.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

66.   Ujumisbasseinid: ujumisbasseini lisatava desinfektsioonivahendi doseerimine (1 hindepunkt) või looduslikud/ökoloogilised ujumisbasseinid (1 hindepunkt)

Ujumisbasseinis peab olema automaatne doseerimissüsteem, mis võimaldab vajaliku hügieenitoime saavutamiseks kasutada minimaalset desinfektsioonivahendi kogust (1 hindepunkt);

või:

ujumisbassein peab olema ökoloogiline/looduslik, kus ujujate hügieen ja turvalisus tagatakse üksnes looduslike vahenditega (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab automaatset doseerimissüsteemi või ökoloogilise/loodusliku ujumisbasseini tüüpi ja selle hooldust käsitlevad tehnilised dokumendid.

67.   Mehaaniline puhastus (1 hindepunkt)

Majutusettevõttes peab olema üksikasjalik kord, kuidas puhastada kemikaalideta, näiteks kasutades mikrokiud- või muid kemikaalivabu puhastusvahendeid või rakendades muid samaväärse toimega puhastusviise.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja vajaduse korral tõendavad dokumendid.

68.   Mahehaljastus (2 hindepunkti)

Väliterritooriumi hooldatakse kas pestitsiide kasutamata või järgides mahepõllunduse põhimõtteid kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (23) või kooskõlas riiklike õigusaktide või tunnustatud riiklike mahepõllunduskavadega.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja vajaduse korral tõendavad dokumendid.

69.   Putukate ja kahjurite tõrjevahendid (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõtete arhitektuuriline kujundus ja hügieenitavad (nagu näiteks vaiadele ehitamine, et vältida rottide sisenemist hoonetesse, sääsevõrkude ja mähiste kasutamine) kindlustavad putukate ja kahjurite tõrjevahendite rangelt minimaalse kasutamise majutusettevõttes (1 hindepunkt).

Juhul kui kasutatakse putukate või kahjurite tõrjevahendeid, tuleb kasutada ainult selliseid aineid, mida on lubatud kasutada mahepõllunduses, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 834/2007, või millele on antud ühenduse ökomärgis või muu riiklik või piirkondlik ISO I tüübi ökomärgis (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja vajaduse korral asjakohased tõendavad dokumendid.

JÄÄTMED

70.   Kompostimine (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõttes tuleb orgaanilisi jäätmeid koguda eraldi (1 hindepunkt haljasalajäätmete puhul; 1 hindepunkt toidujäätmete puhul) ja tagada, et neid kompostitaks kohaliku ametiasutuse (nt kohaliku haldusasutuse, majutusettevõtte või jäätmekäitlusega tegeleva eraettevõtte) juhiste kohaselt.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja vajaduse korral asjakohased tõendavad dokumendid.

71.   Ühekordselt kasutatavad joogipakendid (2 hindepunkti)

Ühekordselt kasutatavaid joogipakendeid ei tohi pakkuda majutusettevõttele kuuluvatel või tema otseses halduses olevatel aladel.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, märkides, milliseid nendest ühekordselt kasutatavatest toodetest kasutatakse, kui üldse, ning milliste õigusaktide alusel.

72.   Rasva/õli kõrvaldamine (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõttes paigaldatakse rasvaeraldajad ning prae- ja frittimisrasv/õli kogutakse ja kõrvaldatakse nõuetekohaselt (1 hindepunkt).

Külalistele pakutakse vajaduse korral nõuetekohaseid võimalusi rasva/õli kõrvaldamiseks (nt apartementides) (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

73.   Kasutatud tekstiilesemed, mööbel ja muud tooted (kuni 2 hindepunkti)

Kasutatud mööbel, tekstiilesemed ja muud tooted, nagu näiteks elektroonikaseadmed, annetatakse vastavalt majutusettevõtte poliitikale heategevusorganisatsioonidele (2 hindepunkti) või müüakse (1 hindepunkt) muudele selliseid kaupu koguvatele ja jagavatele ühingutele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased ühingutelt saadud tõendavad dokumendid.

MUUD TEENUSED

74.   Katuste haljastamine (2 hindepunkti)

Vähemalt 50 % majutusettevõtte ehitis(t)est, millel on sobivad katused (lamekatused või väikese kaldenurgaga katused) ja mida ei kasutata muudel eesmärkidel, tuleb haljastada muru või taimedega.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

75.   Keskkonnaalane teave ja haridus (kuni 3 hindepunkti)

Majutusettevõte jagab külalistele teavet ja keskkonnahariduslikke trükiseid kohaliku bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja loodushoiu kohta (1,5 hindepunkti). Külaliste meelelahutusteenus sisaldab keskkonnaalase hariduse elemente (1,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

76.   Suitsetamise keelamine üldkasutatavates ruumides ja tubades (kuni 1,5 hindepunkti)

Suitsetamine peab olema keelatud 100 % üldkasutatavatest siseruumidest ja vähemalt 70 % tubadest (1 hindepunkt) või vähemalt 95 % (1,5 hindepunkti) tubadest.

Hindamine ja kontroll: taotleja teatab ruumide arvu ja liigid ning märgib, millistes ruumides ei suitsetata.

77.   Jalgrattad (1,5 hindepunkti)

Külalistel peab olema võimalik kasutada jalgrattaid. (Vähemalt kolm jalgratast iga 50 toa kohta).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab.

78.   Külaliste vedu majutusettevõttesse (1 hindepunkt)

Majutusettevõte korraldab ühistranspordiga saabuvatele külalistele transpordi majutusettevõttesse keskkonnasõbralike transpordivahenditega, näiteks elektriautod või hobuveokid.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja toob näite, kuidas sellest külalistele teatatakse.

79.   Tagastatavad või korduskasutatavad pudelid (kuni 3 hindepunkti)

Majutusettevõttes pakutakse jooke tagastatavates/korduskasutatavates pudelites: karastusjoogid (1 hindepunkt), õlu (1 hindepunkt), vesi (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja pudelite tarnijatelt saadud asjakohased tõendavad dokumendid.

80.   Taaslaetavate ja -täidetavate toodete kasutamine (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõttes kasutatakse telerite kaugjuhtimispultides üksnes taaslaetavaid patareisid (1 hindepunkt) ja/või printerites ja paljundusmasinates taastäidetavaid toonerikassette (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, ja patareide tarnijatelt ja/või toonerikassettide täitjatelt saadud asjakohased tõendavad dokumendid.

81.   Paberitooted (kuni 3 hindepunkti)

Vähemalt 80 % kasutatud tualettpaberist/pehmest paberist ja/või kontoripaberist ja/või trükitud paberist peab olema antud ühenduse ökomärgis või muu riiklik või piirkondlik ISO I tüübi ökomärgis (1 hindepunkt iga osutatud kolme paberiliigi puhul).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab andmed ja dokumendid (kaasa arvatud asjakohased arved), mis näitavad kõigi kõnealuste toodete ja ökomärgisega toodete kasutatud koguseid.

82.   Püsikaubad (kuni 3 hindepunkti)

Vähemalt 30 % majutusettevõttes, sealhulgas ka üüripindadel olemasolevatest püsikaupadest (nagu voodilinad, käterätid, laudlinad, personaal- ja sülearvutid, telerid, madratsid, mööbel, pesumasinad, nõudepesumasinad, külmikud, tolmuimejad, kõvad põrandakatted, lambid) peab olema antud ühenduse ökomärgis või muu riiklik või piirkondlik ISO I tüübi ökomärgis (1 hindepunkt iga püsikaubaliigi puhul, kuid kokku mitte üle 3 hindepunkti).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab andmed ja dokumendid, mis näitavad kõigi kõnealuste toodete ja ökomärgisega toodete kasutatud koguseid.

83.   Kohalikud toiduained (kuni 3 hindepunkti)

Igal söögikorral, kaasa arvatud hommikusöök, tuleb pakkuda vähemalt kahte kohalikku päritolu ja aastaajale vastavat (värske puu- ja köögivilja puhul) toiduainet (1,5 hindepunkti).

Vajaduse korral keelatakse kohalike ohustatud liikide, näiteks teatavate kalade ja koorikloomade ning ulukiliha (bushmeat) ja mangroove ohustaval viisil kasvatatud krevettide tarbimine (1,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, lisades asjakohased tõendavad dokumendid.

84.   Mahepõllundustooted (kuni 2 hindepunkti)

Vähemalt kahe roa põhikoostisained (1 hindepunkt) või kogu menüü, sealhulgas hommikusöök (2 hindepunkti), peavad olema toodetud määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud mahepõllundusmeetodite abil või vastavalt ISO I tüübi ökomärgisele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, lisades asjakohased tõendavad dokumendid.

85.   Siseruumide õhu kvaliteet (kuni 4 hindepunkti)

Majutusettevõte peab pakkuma siseruumide optimaalset õhukvaliteeti ühe või mõlema järgmise meetme abil:

—	toad ja üldkasutatavad ruumid peavad vastama direktiivi 89/106/EMÜ I lisa, nõudele nr 3, ja sisaldama üksnes ühenduse ökomärgise või muu samaväärse, vähest heidet käsitleva ISO I tüübi keskkonnamärgisega värve, viimistlusvahendeid, mööblit ja muid materjale (2 hindepunkti);

—	toad ja üldkasutatavad ruumid peavad olema lõhnaainetevabad, voodilinu, käterätte ja tekstiilesemeid tuleb pesta üksnes lõhnaainetevabade detergentidega (1 hindepunkt) ning koristamisel tuleb kasutada üksnes lõhnaainetevabu vahendeid (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, lisades asjakohased tõendavad dokumendid. Lõhnaainetevabade vahendite kasutamise nõude täitmise tõendamiseks piisab lõhnaainetevabade pesemis- ja puhastusvahendite koostisainete loetelust.

ÜLDJUHTIMINE

86.   Majutusettevõtte registreerimine EMASi alusel (3 hindepunkti) või ISO kohane sertifitseerimine (2 hindepunkti)

Majutusettevõte registreeritakse ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) alusel (3 hindepunkti) või sertifitseeritakse ISO 14001 standardite kohaselt (2 hindepunkti).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohased tõendid registreerimise kohta EMASi alusel või ISO 14001 kohase sertifitseerimise kohta.

87.   Tarnija või teenuse osutaja registreerimine EMASi alusel (1,5 hindepunkti) või ISO kohane sertifitseerimine (1 hindepunkt)

Vähemalt üks peamine majutusettevõtte tarnija või teenuse osutaja peab olema registreeritud EMASi alusel (1,5 hindepunkti) või sertifitseeritud ISO 14001 kohaselt (1 hindepunkt)

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohased tõendid vähemalt ühe peamise tarnija või teenuste osutaja kohta, kes on registreeritud EMASi alusel või sertifitseeritud ISO 14001 kohaselt.

88.   Alltöövõtjate vastavus kohustuslikele kriteeriumidele (kuni 4 hindepunkti)

Kui lisateenuste (toitlustamisteenus, vabaaja- ja sporditegevus) osutamiseks on sõlmitud allhankeleping, peavad kõnealused teenused vastama kõigile käesolevas lisas sätestatud kohustuslikele kriteeriumidele, mida kohaldatakse asjaomase teenuse suhtes (2 hindepunkti iga majutusettevõttes osutatud toitlustamisteenuse ja/või vabaaja- ja sporditegevuse kohta).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohased alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingud, et tõendada nende vastavust kohustuslikele kriteeriumidele.

89.   Energia- ja veemõõturid (1 hindepunkt)

Majutusettevõttes paigaldatakse täiendavad energia- ja veemõõturid, et oleks võimalik koguda andmeid tarbimise kohta mitmesuguste tegevuste ja/või seadmete kasutamise puhul, näiteks ruumide, köögi kasutamine, pesuteenuse osutamine ja/või teatavad seadmed, nagu külmikud, pesumasinad jne.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab, lisades kogutud andmete (kui need on juba kättesaadavad) analüüsi.

90.   Täiendavad keskkonnameetmed (maksimaalselt 3 hindepunkti)

Kas

a)

täiendavad keskkonnameetmed (kuni 1,5 hindepunkti iga meetme eest, kuid kokku mitte üle 3 hindepunkti): majutusettevõtte juhatus võtab täiendavad meetmed, lisaks käesolevas punktis või punktis A esitatud kriteeriumidega seotud meetmetele, et suurendada majutusettevõtte keskkonnategevuse tõhusust. Kõnealuseid meetmeid hindab taotlust hindav pädev asutus, kusjuures iga meetme eest antakse kuni 1,5 hindepunkti. Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ja nende täiendavate meetmete täieliku kirjelduse, mida taotleja palub arvestada, või

b)	ökomärgise andmine (3 hindepunkti): majutusettevõttele antakse riiklik või piirkondlik ISO I tüübi ökomärgis. Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohased tõendid ökomärgise saamise kohta.

---

(1)  EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.

(2)  ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.

(3)  EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17.

(4)  Direktiivi 92/42/EMÜ artiklis 3 välistatakse järgmised kuumaveekatlad: eri liiki kütusega, kaasa arvatud tahkkütus, töötavad kuumaveekatlad; vee kiirsoojendid; kuumaveekatlad, mille konstruktsioon võimaldab kasutada tavaliselt turustatavatest vedel- ja gaaskütustest oluliselt erinevate omadustega kütuseid (tehnoloogiline heitgaas, biogaas jne); pliidid ja seadmed, mis on mõeldud peamiselt nende ruumide kütmiseks, kuhu need on paigaldatud, ja mille lisaülesandeks on anda sooja vett keskküttesüsteemi ja pesemiseks.

(5)  EÜT L 86, 3.4.2002, lk 26.

(6)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65.

(7)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

(8)  EÜT L 71, 10.3.1998, lk 1.

(9)  ELT L 372, 27.12.2006, lk 19.

(10)  EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3.

(11)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(12)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.

(13)  EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1.

(14)  ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

(15)  ELT L 32, 6.2.2007, lk 183.

(16)  EÜT L 45, 17.2.1994, lk 1.

(17)  EÜT L 128, 15.5.2002, lk 45.

(18)  EÜT L 118, 7.5.1997, lk 1.

(19)  EÜT L 136, 21.6.1995, lk 1.

(20)  ELT L 39, 13.2.2008, lk 1.

(21)  ELT L 67, 12.3.2003, lk 22.

(22)  EÜT L 136, 21.6.1995, lk 28.

(23)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

„Artikkel 1

Ühenduse rahaline toetus kulutuste jaoks, mis on seotud sigade klassikalise katku likvideerimisega Saksamaal 2002. aastal, on otsuse 2003/745/EÜ kohaselt 970 167,31 eurot.

Kuna kahe maksena on juba eraldatud 460 000 ja 465 808,47 eurot, määrataks ühenduse rahalise toetuse lõppmakse suuruseks 44 358,84 eurot.”