I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

29.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 197/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 679/2009,

7. juuli 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1386/2007 (milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed), (1) eriti selle artiklit 70,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1386/2007 rakendatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni („NAFO”) vastu võetud teatavaid kaitse- ja rakendusmeetmeid. Nimetatud määrust muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 538/2008 (2). Lisaks on tuvastatud vastuolu määruse (EÜ) 1386/2007 ning NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete vahel.

(2)

2008. aasta septembris toimunud 30. aastakoosolekul võttis NAFO vastu mitmeid muudatusi oma kaitse- ja rakendusmeetmetes. Kõnealused muudatused on seotud põhjalähedast püüki käsitlevate sätetega, suletud aladega veealuste mägede kaitse tagamiseks, märgistamisnõuetega ning täiendavate sadamariigi meetmetega.

(3)	Nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) (3) asutakse kohaldama 1. jaanuaril 2010.

(4)	Määrust (EÜ) nr 1386/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1386/2007 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

„21)	„põhjalähedane püük” – mis tahes püük, kus püügivahendid puutuvad või võivad tavalise püügitegevuse käigus puutuda kokku merepõhjaga;

22)	„olemasolevad põhjalähedase püügi piirkonnad” – piirkonnad, kus laevaseiresüsteemide andmed ja/või muud geograafilised andmed näitavad, et võrdlusperioodil 1987–2007 on vähemalt kahe aasta jooksul teostatud põhjalähedast püüki;

23)	„uued põhjalähedase püügi piirkonnad” – muud kui olemasolevad põhjalähedase püügi piirkonnad, kus teostatakse põhjalähedast püüki.”

2)	Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige: „4. Ühenduse laevade kaptenid registreerivad mis tahes proovitraalimise algus- ja lõppkoha koordinaadid vastavalt lõikele 3.”

Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

„5. Muude kui käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud liikide sihtpüügiga tegelevad laevad võivad püüda reguleeritud liike võrguga, mille silmasuurus on väiksem nimetatud lõigetes määratletust, tingimusel et on täidetud artiklis 4 sätestatud kaaspüügi nõuded.”

4)	Artiklis 8 asendatakse lõige 2 järgmisega: „2. Ühenduse laevadel, mis püüavad väljaspool NAFO reguleeritavat piirkonda, võib siiski olla artikliga 7 ette nähtust väiksema silmasuurusega võrke, kui need on kindlalt soritud ja stoovitud ning neid ei ole võimalik kohe kasutada.”

5)	Artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Erisätted seoses hariliku süvameregarneeli püügiga rajoonis 3L Harilikku süvameregarneeli püütakse rajoonis 3L sügavamalt kui 200 meetrit.”

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Piiratud püügipiirkonnad

1. Põhjalähedane püük on keelatud järgmistes piirkondades:

Piirkond

Koordinaat 1

Koordinaat 2

Koordinaat 3

Koordinaat 4

Orphan Knoll

50°00′30″ N

45°00′30″ W

51°00′30″ N

45°00′30″ W

51°00′30″ N

47°00′30″ W

50°00′30″ N

47°00′30″ W

Corner

Seamounts

35°00′00″ N

48°00′00″ W

36°00′00″ N

48°00′00″ W

36°00′00″ N

52°00′00″ W

35°00′00″ N

52°00′00″ W

Newfoundland

Seamounts

43°29′00″ N

43°20′00″ W

44°00′00″ N

43°20′00″ W

44°00′00″ N

46°40′00″ W

43°29′00″ N

46°40′00″ W

New England

Seamounts

35°00′00″ N

57°00′00″ W

39°00′00″ N

57°00′00″ W

39°00′00″ N

64°00′00″ W

35°00′00″ N

64°00′00″ W

Fogo

Seamount 1

42°31′33″ N

53°23′17″ W

42°31′33″ N

52°33′37″ W

41°55′48″ N

53°23′17″ W

41°55′48″ N

52°33′37″ W

Fogo

Seamount 2

41°07′22″ N

52°27′49″ W

41°07′22″ N

51°38′10″ W

40°31′37″ N

52°27′49″ W

40°31′37″ N

51°38′10″ W

2. Järgmisi koordinaate ühendavate joontega (numbrite järjekorras ja tagasi koordinaadini 1) määratletud piirkond NAFO rajoonis 3O suletakse igasuguseks põhjapüügivahenditega püügiks:

Koordinaadi nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	42°53′00″N	51°00′00″W
2	42°52′04″N	51°31′44″W
3	43°24′13″N	51°58′12″W
4	43°24′20″N	51°58′18″W
5	43°39′38″N	52°13′10″W
6	43°40′59″N	52°27′52″W
7	43°56′19″N	52°39′48″W
8	44°04′53″N	52°58′12″W
9	44°18′38″N	53°06′00″W
10	44°18′36″N	53°24′07″W
11	44°49′59″N	54°30′00″W
12	44°29′55″N	54°30′00″W
13	43°26′59″N	52°55′59″W
14	42°48′00″N	51°41′06″W
15	42°33′02″N	51°00′00″W”

Lisatakse järgmine peatükk:

„IIa PEATÜKK

OHUALDISTE MEREÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE

Artikkel 12a

Ohualdiste mereökosüsteemide mõiste

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „ohualdis mereökosüsteem”:

mereökosüsteeme, mis on ainulaadsed või milles leidub haruldasi liike, mille kadumist ei saaks hüvitada sarnaste piirkondade või ökosüsteemidega. Need hõlmavad järgmist:

i)	endeemilisi liike sisaldavaid elupaiku;

ii)	haruldasi, ohustatud või väljasuremisohus liikide elupaiku, mis esinevad üksnes täpselt piiritletud piirkonnas;

iii)	esmaseid kasvukohti või täpselt piiritletud toitumis-, kasvu- ja kudealasid;

b)	mereökosüsteeme, mida on vaja kalavarude ellujäämiseks, tegevuseks, kudemiseks/paljunemiseks või taastumiseks teatavatel eluetappidel (nt kasvualad või kasvatuskohad) või haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus mereliikide jaoks;

c)	mereökosüsteeme, mille puhul on suur oht inimtegevuse tagajärjel kahjustada saada;

mereökosüsteeme, mille liikide populatsioone või kogumeid iseloomustavad kas üks või mitu järgmistest omadustest:

i)	aeglane kasvukiirus;

ii)	hiline suguküpsus;

iii)	madal või ettearvamatu varude täienemine või

iv)	pikk eluiga;

mereökosüsteeme, mida iseloomustavad keerukad füüsilised struktuurid, mis on tekkinud biootiliste ja abiootiliste tunnuste märkimisväärsete kontsentratsioonide tõttu. Nendes ökosüsteemides on ökoloogilised protsessid tavaliselt kõnealustest struktuurilistest süsteemidest väga sõltuvad. Lisaks on sellistele ökosüsteemidele sageli iseloomulik suur mitmekesisus, mis sõltub struktuure loovatest organismidest.

Artikkel 12b

Märkimisväärse kahjuliku mõju mõiste

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „märkimisväärne kahjulik mõju” mõju, mis kahjustab ökosüsteemi struktuuri või selle toimimist nii, et

a)	väheneb sellest mõjutatud populatsiooni taastekkevõime;

b)	halveneb elupaikade pikaajaline loomulik produktiivsus või

c)	see põhjustab enam kui ajutist märkimisväärset liigirikkuse, elupaikade või koosluse vähenemist.

Artikkel 12c

Ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide mõiste

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „ohualti mereökosüsteemi indikaatorliik” sarvkorallilisi (antipatharians), korkkorallilist veenuslehvikut (gorgonians), sarvkodalane-anemooni (cerianthid anemone fields), lobeeliat (lophelia) ja seltsi Pennatulacea (sea pen fields).

Artikkel 12d

Ohualdiste mereökosüsteemide avastamise mõiste

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „ohualdiste mereökosüsteemide avastamine” ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide saaki, mille kogus iga loomuse kohta on suurem kui 100 kg eluskoralli ja/või 1 000 kg eluskäsnade puhul.

Artikkel 12e

Põhjalähedase püügi hinnang

1. Liikmesriigid, kelle laevad kavatsevad teostada põhjalähedast püüki NAFO reguleeritud piirkonnas, hindavad 2009. aastal selle tegevusega ohualdistele mereökosüsteemidele teadaolevalt ja eeldatavalt avaldatavat mõju. Liikmesriigid lubavad põhjalähedast püüki üksnes juhul, kui hinnangu kohaselt ei avalda selline tegevus ohualdistele mereökosüsteemidele märkimisväärset kahjulikku mõju.

2. Lõikes 1 osutatud hindamise läbiviimiseks toetuvad liikmesriigid parimale kättesaadavale teaduslikule ja tehnilisele teabele ohualdiste mereökosüsteemide asukohtade kohta piirkonnas, kus nende kalalaevad kavatsevad püügiga tegeleda. Nende andmete hulka kuuluvad teaduslikud andmed (kui neid on), mille põhjal saab hinnata selliste ökosüsteemide esinemise tõenäosust.

3. Ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju riski hindamisel, mis viiakse läbi lõikes 1 osutatud hinnangu alusel, võetakse vajaduse korral arvesse erinevaid tingimusi, mis valitsevad uutes põhjalähedase püügi piirkondades ja olemasolevates põhjalähedase püügi piirkondades.

4. Liikmesriigid esitavad lõikes 1 osutatud hinnangu komisjonile võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 30. juuniks 2009. Esitada tuleb ka ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks kavandatud meetmete kirjeldus. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 12f

Põhjalähedane püük uutes põhjalähedase püügi piirkondades

1. Püüki uutes põhjalähedase püügi piirkondades või varem asjaomases piirkonnas mitte kasutatud põhjapüügivahenditega püüki teostatakse kooskõlas lõikes 2 osutatud uurimusliku püügi protokolliga.

2. Liikmesriigid, kelle laevad kavatsevad teostada püüki uutes põhjalähedase püügi piirkondades või kavatsevad teostada püüki varem asjaomases piirkonnas mitte kasutatud põhjapüügivahenditega, koostavad uurimusliku püügi protokolli, kasutades lisas XVI esitatud vormi.

3. Uurimusliku püügi protokoll sisaldab järgmist teavet:

a)	püügikava, milles määratakse sihtliigid, kuupäevad ja piirkonnad. Võetakse arvesse piirkondade ja püügikoormuse piiranguid, et tagada järkjärguline püük piiratud geograafilistes piirkondades;

b)	mõju vähendamise kava, sealhulgas ohualdistele mereökosüsteemidele, mida püügi käigus võidakse kohata, avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks võetavad meetmed;

püügi järelevalvekava, mis hõlmab kõigi püütud liikide registreerimist ja nende kohta aruande esitamist ning igal juhul satelliitseiret ja vaatlejate kohalolekut. Püügi registreerimine ja selle kohta esitatavad aruanded peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et viia vajaduse korral läbi püügitegevuse hindamine;

d)	andmete kogumise kava, et hõlbustada ohualdiste mereökosüsteemide ja liikide kindlakstegemist püügipiirkonnas.

4. Liikmesriigid tagavad, et uurimusliku püügi protokolli hinnatakse kooskõlas artikliga 12e.

5. Liikmesriigid esitavad lõikes 2 osutatud uurimusliku püügi protokolli ja artikli 12e lõikes 1 osutatud hindamise tulemused komisjonile, kes edastab need NAFO sekretariaadile. Liikmesriigid tagavad, et uurimuslikku püüki ei lubata enne, kui NAFO sekretariaat on kõnealuse teabe kätte saanud.

Artikkel 12g

Ohualdiste mereökosüsteemide ootamatu avastamine olemasolevates põhjalähedase püügi piirkondades

1. Kui laev avastab olemasolevas põhjalähedase püügi piirkonnas püügitegevuse käigus ohualti mereökosüsteemi indikaatororganismid, määrab kapten kindlaks püütud ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide koguse.

2. Kui püügitegevuse, näiteks traalpüügi või seisevvõrkude või õngejadadega püütud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kogus ületab artiklis 12d määratud künnise, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4.

3. Laeva kapten teavitab kõnealusest asjaolust lipuliikmesriiki, kes edastab teabe komisjoni kaudu viivitamata täitevsekretärile. Komisjon hoiatab viivitamata teisi liikmesriike, kelle laevad tegutsevad kõnealuses piirkonnas. Asjaomased liikmesriigid hoiatavad viivitamata kõiki nende lipu all sõitvaid laevu.

4. Laeva kapten lõpetab püügi ja liigub vähemalt kaks meremiili eemale traalimiskoha/loomuse võtmise koha lõpp-punktist suunas, kus on kõige väiksem tõenäosus kohata uuesti ohualdist mereökosüsteemi. Kapten teeb otsuse omal äranägemisel kogu olemasoleva teabe põhjal.

Artikkel 12h

Ohualdiste mereökosüsteemide ootamatu avastamine uutes põhjalähedase püügi piirkondades

1. Kui laev avastab uues põhjalähedase püügi piirkonnas püügitegevuse käigus ohualti mereökosüsteemi indikaatororganismid, määrab kapten kindlaks püütud ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide koguse. Määratud vaatlejad tuvastavad korallid, käsnad ja muud organismid võimalikult madala taksonoomilise üksuse tasemeni.

2. Kui selliste püütud liikide kogus püügivahendi, näiteks traalpüügi, seisevvõrkude või õngejadade kohta ületab artiklis 12d määratud künnise, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5.

4. Kahe miili raadiuses suletakse ajutiselt ala ohualti mereökosüsteemi ümber, millest teatas NAFO konventsiooniga ühinenud riigi lipu all sõitev laev. Laev teatab aruande esitamisega seotud asukoha, teatades kas traalimise/loomuse võtmise lõpppunkti või muu asukohta, mis tõenditele tuginedes on lähim täpsele tundlike mereökosüsteemide kohtamise paigale. Sellist ajutist sulgemist rakendatakse kuni ajani, mil NAFO sekretariaat teatab, et piirkonna võib uuesti avada.

5. Laeva kapten lõpetab püügi ja liigub vähemalt kaks meremiili eemale traalimiskoha/loomuse võtmise koha lõpp-punktist suunas, kus on kõige väiksem tõenäosus kohata uuesti ohualdist mereökosüsteemi. Kapten teeb otsuse omal äranägemisel kogu olemasoleva teabe põhjal.”

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Töödeldud kala, mis on püütud NAFO reguleeritavas piirkonnas, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kala- ja tooteliike vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (4) artiklile 1 ning süvameregarneeli puhul teha kindlaks püügikuupäeva, kasutades vastavalt nimetatud määruse I lisas esitatud kolmetähelist koodi ja käesoleva määruse XIV.b lisas esitatud toote liigi koodi.

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Rajoonides 3L ja 3M püütud hariliku süvameregarneeli ning alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse, et saak on püütud nimetatud rajoonist või alapiirkonnast.”

Artiklisse 47 lisatakse järgmine punkt:

„g)	esitada inspektorile nõudmise korral artikli 6 lõike 4 kohase proovitraalimise algus- ja lõppkoha koordinaadid.”

10)

V peatükk asendatakse järgmisega:

„V PEATÜKK

TEISE LEPINGUOSALISE LIPU ALL SÕITVATE LAEVADE SADAMARIIGI KONTROLL

Artikkel 62

Reguleerimisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse NAFO lepinguosalise lipu all sõitvate laevade poolt NAFO reguleeritavast piirkonnast püütud kala lossimiste ja ümberlaadimiste suhtes liikmesriikide sadamates või sellisest kalast pärit kalatoodete suhtes, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või mahalaaditud.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse, ilma et see piiraks määruste (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1005/2008 kohaldamist.

Artikkel 63

Määratud sadamad

Liikmesriigid määravad sadamad, kus on lubatud lossida ja ümber laadida. Liikmesriigid teatavad oma määratud sadamad komisjonile, kes edastab kõnealuste sadamate nimekirja NAFO sekretariaadile. Kõigist olulistest muudatustest nimekirjas teavitatakse NAFO sekretariaati vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Artikkel 63a

Pädev asutus

1. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes tegutseb kontaktasutusena ja kellele tuleb saata artikli 63b kohased teatised ja artikli 63c kohased kinnitused ning kes väljastavad lube vastavalt artiklile 63c.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile pädeva asutuse nime ja kontaktandmed. Komisjon edastab kõnealuse teabe NAFO sekretariaadile.

Artikkel 63b

Eelteade enne sadamasse sisenemist

1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28e lõikest 1 teavitab käesoleva määruse artikli 62 lõikes 1 osutatud kalalaeva kapten või tema esindaja vähemalt kolm tööpäeva enne kavandatud saabumisaega käesoleva määruse artiklis 63a osutatud liikmesriigi pädevat asutust oma kavatsusest siseneda sadamasse kala lossimiseks või ümberlaadimiseks.

2. Siiski võib liikmesriik kehtestada muu eelneva teatamise tähtaja, võttes muu hulgas arvesse kaugust püügipiirkondade ja sadamate vahel. Liikmesriigid teatavad komisjonile või komisjoni määratud asutusele kõnealuse eelneva teatamise tähtaja. Komisjon edastab kõnealuse teabe NAFO sekretariaadile.

3. Eelteatele lisatakse järgmised vormid koos nõuetekohaselt täidetud A osaga:

a)	XV (A) lisas osutatud vorm PSC 1, kui kalalaev tahab oma püütud saaki lossida või ümber laadida;

b)	XV (B) lisas osutatud vorm PSC 2, kui kalalaev tahab ümberlaadimisel saadud saaki lossida või ümber laadida. Iga doonorlaeva kohta kasutatakse eraldi vormi;

c)	mõlemad vormid PSC 1 ja PSC 2, kui kalalaev tahab kas oma püütud saaki või ümberlaadimisel saadud saaki lossida või ümber laadida.

4. Kaptenid või nende esindajad võivad eelteate tühistada, teavitades kavandatud sihtsadama pädevaid asutusi vähemalt 24 tundi enne eelnevalt teatatud kavandatud saabumisaega. Siiski võib sadamaliikmesriik kehtestada muu eelneva teatamise tähtaja. Asjaomasele teatisele lisatakse originaalteatise vormi PSC 1 või PSC 2 koopia, millele on põiki kirjutatud sõna „cancelled” (tühistatud).

5. Sadamaliikmesriigi pädev asutus edastab viivitamata koopia lõigetes 3 ja 4 osutatud eelteate vormist lossida või ümberlaadida kavatseva kalalaeva lepinguosalise lipuriigile ning juhul kui kalalaev on saaki ümber laadinud, siis doonorlaeva lepinguosalise lipuriigile.

6. Kõnealuse vormi koopia edastatakse ka komisjonile või komisjoni määratud asutusele, kes edastab selle viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 63c

Lossimise ja ümberlaadimise luba

1. Lossimine või ümberlaadimine võib alata alles pärast sadamariigi pädevalt asutuselt loa saamist. Kõnealune luba antakse üksnes pärast seda, kui lipuriik on saatnud tagasi vormi PSC 1 ja/või vormi PSC 2 koopia, mis on edastatud artikli 63b lõike 5 kohaselt koos nõuetekohaselt täidetud B osaga, kinnitades järgmist:

a)	kalalaeval, kes teatas kalapüügist, oli piisavalt kvoote teatatud kalaliikide püüdmiseks;

b)	pardal olevast kalakogusest on nõuetekohaselt teatatud ja seda on arvesse võetud selliste koguse- või püügipiirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada;

c)	kalalaeval, kes teatas kalapüügist, oli luba püüda kala teatatud piirkondades ning

d)	kalalaeva asumist püügist teatatud püügipiirkonnas on kinnitanud laevaseiresüsteemi andmed.

2. Lõikest 1 erandina võivad sadamaliikmesriigi pädevad asutused anda loa kalasaagi või selle osa lossimiseks lõikes 1 osutatud kinnituse puudumisel. Sellisel juhul hoitakse asjaomast kala pädeva asutuse kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus või seda on kontrollinud pädevad asutused. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamaliikmesriigi pädev asutus kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma riigi eeskirjade kohaselt.

3. Sadamaliikmesriigi pädev asutus teatab viivitamata kaptenile oma otsuse lossimist või ümberlaadimist lubada või mitte ja saadab tagasi vormi PSC 1 ja/või PSC 2 koos nõuetekohaselt täidetud C osaga. Kõnealune koopia edastatakse viivitamata komisjonile või selle määratud asutusele, kes edastab teabe NAFO sekretariaadile.

Artikkel 63d

Kontroll

1. Kui varude taastamise kavas ei ole teisiti nõutud, kontrollib sadamariik igal aruandeaastal vähemalt 15 % kõigist lossimistest ja ümberlaadimisest.

2. Kontrolli teostavad volitatud riiklikud inspektorid, kes esitavad oma volitused laeva kaptenile enne kontrolli alustamist.

3. Sadamariik võib paluda, et koos tema enda inspektoritega jälgiksid lossimise ja ümberlaadimise kontrollimist käesoleva peatüki tähenduses ka teiste konventsiooniosaliste inspektorid.

4. Kontrollimine hõlmab kogu maha- või ümberlaadimise jälgimist kõnealuses sadamas ja riiklikud inspektorid peavad vähemalt

võrdlema lossitud või ümberlaaditud koguseid liikide kaupa

i)	püügipäevikus registreeritud kogustega liikide kaupa;

ii)	püügiandmete ja püügipäevikutega ning

iii)	kogu teabega, mis on esitatud eelteates (PSC 1 või PSC 2);

b)	kontrollima pärast lossimise ja ümberlaadimise lõpetamist iga kalaliigi kogust pardal ja registreerima selle;

c)	kontrollima merel toimunud kontrolli käigus saadud teavet;

d)	kontrollima kõiki pardal olevaid võrke ja registreerima võrgusilma suuruse mõõtmised;

e)	kontrollima kalade suuruse vastavust kalade alammõõdu nõuetele.

5. Riiklikud inspektorid teevad kõik, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks, ja tagavad, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja et kala kvaliteet ei halveneks.

6. Laeva kapten

a)	teeb inspektoritega koostööd ja abistab neid laeva kontrollimisel, mis viiakse läbi kõnealuse korra kohaselt, ning ei takista, ähvarda ega sega sadamariigi inspektoreid nende kohustuste täitmisel;

b)	võimaldab juurdepääsu laeva kõigile aladele, tekkidele ja ruumidele, võrkudele ja muudele püügivahenditele või varustusele ja esitab sadamariigi inspektorite nõudmise korral neile asjaomase teabe, sealhulgas asjaomaste dokumentide koopiad.

Artikkel 63e

Tõsised rikkumised

1. Tõsise rikkumisena käsitatakse järgmist:

a)	inspektorite takistamist nende kohustuste täitmisel;

b)	lossimist või ümberlaadimist määramata sadamas;

c)	saabumise eelteatega seotud sätete rikkumist;

d)	lossimist või ümberlaadimist ilma sadamaliikmesriigi loata.

2. Iga sadamaliikmesriik võtab sellise kalalaeva suhtes rakendusmeetmed, mille puhul tuvastatakse asjaomase riigi õigusaktide kohaselt lõikes 1 osutatud tõsine rikkumine. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusaktide asjakohastele sätetele olla järgmised:

a)	rahatrahvid;

b)	keelatud püügivahendite ja saagi arestimine;

c)	laeva sekvestrimine.

Artikkel 63f

Kontrolliaruanded

1. Iga kontrollimine dokumenteeritakse XII lisas esitatud kontrolliaruande täitmisega.

2. Kapten võib teha märkusi kontrolliaruande kohta, millele inspektorid ja kapten kontrolli lõpetamisel alla kirjutavad. Kalalaeva kaptenile antakse kontrolliaruande koopia.

3. Iga kontrolliaruande koopia saadetakse viivitamata kontrollitud kalalaeva lipuriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, selle doonorlaeva lipuriigile, millelt saak ümber laaditi. Kõnealune koopia saadetakse viivitamata komisjonile või selle määratud asutusele, kes edastab teabe NAFO sekretariaadile. Iga kontrolliaruande originaal või kinnitatud koopia saadetakse nõudmise korral kontrollitud kalalaeva lipuriigile.”

11)

Artikkel 68 asendatakse järgmise artikliga:

„Artikkel 68

Sadamasse saabumine

1. Ilma et see piiraks määruste (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1005/2008 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kolmandate riikide laevade kaptenid võivad oma laevaga siseneda ainult artikli 63 kohaselt määratud sadamasse. Määratud sadamasse sisenemise soovi korral teavitab kapten sadamaliikmesriigi pädevaid asutusi artikli 63b sätete kohaselt. Sadamaliikmesriik edastab kõnealuse teabe viivitamata laeva lipuriigile ja komisjonile või tema määratud asutusele, kes edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

2. Artikleid 63b ja 63c kohaldatakse mutatis mutandis. Sadamaliikmesriik keelab oma sadamatesse siseneda laevadel, mis ei ole saatnud lõikes 1 osutatud nõutavat eelteadet ja millele lipuriik ei ole andnud artikli 63c lõikes 1 osutatud luba.

3. Liikmesriik, kes keelab lossimise või ümberlaadimise, teatab oma otsusest asjaomase laeva kaptenile.”

12)

Lisatakse järgmine artikkel.

„Artikkel 68a

Kontrollimine sadamas

1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused kontrollivad kõiki kolmanda riigi laevu, mis sisenevad nende sadamatesse. Enne kõnealuse kontrollimise lõppu ei tohi laev kala lossida ega ümber laadida. Kõnealune kontrollimine hõlmab laeva dokumente, püügipäevikuid, püügivahendeid, pardal olevat saaki ja kõike muud, mis on seotud laeva tegevusega NAFO reguleeritavas piirkonnas.

2. Kui pädevad asutused kontrollimise lõpetamisel leiavad, et kolmanda riigi laev hoiab pardal NAFO reguleeritavate või käesoleva määruse II lisas osutatud kalavarude hulka või kalavarude rühmadesse kuuluvaid kalu, keelab asjaomane liikmesriik igasuguse saagi lossimise ja/või ümberlaadimise sellelt laevalt.

3. Keeldu ei kohaldata siiski juhul, kui kontrollitava laeva kapten või tema esindaja tõendab asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele nõuetekohaselt, et:

a)	pardal olevad liigid püüti väljaspool NAFO reguleeritavat piirkonda või

b)	pardal olevad II lisas loetletud liigid püüti kooskõlas NAFO kaitse- ja rakendusmeetmetega.

4. Liikmesriik, kes keelab lossimise või ümberlaadimise, teatab oma otsusest asjaomase laeva kaptenile.

5. Iga kontrollimine dokumenteeritakse vähemalt XII lisas esitatud kontrolliaruande täitmisega.

6. Teave liikmesriikide sadamates teostatud kolmandate laevade kontrollimise tulemuste kohta ja kõigi järgnenud meetmete kohta edastatakse viivitamata lipuriigile ja komisjonile või tema määratud asutusele, kes edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.”

13)	V lisa punkt 3 jäetakse välja.

14)	XII lisa punkt A asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

15)	Käesoleva määruse II lisa tekst lisatakse XV lisana.

16)	Käesoleva määruse III lisa tekst lisatakse XVI lisana.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BORG

(1) ELT L 318, 5.12.2007, lk 1.

(2) Nõukogu 29. mai 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 538/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 157, 17.6.2008, lk 1).

(3) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(4) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.”;

I LISA

„A. SADAMAKONTROLLI AKTI VORM

II LISA

„XV LISA

SADAMARIIGI KONTROLLIST TEATAMISE VORMID

III LISA

„XVI LISA

UURIMUSLIKU PÜÜGI PROTOKOLLI VORM UUTE PÜÜGIPIIRKONDADE PUHUL, KUS PÜÜGIVAHENDID VÕIVAD TÕENÄOLISELT PUUTUDA KOKKU MEREPÕHJAGA

I. Liikmesriigid teatavad komisjoni kaudu NAFO sekretariaadile oma kavatsusest teostada uurimuslikku püüki

Püügikava	Mõju vähendamise kava	Püügi järelevalve	Andmete kogumine
Sihtliigid	Meetmed ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks	Tuvastada ja registreerida kõik pardal olevad liigid kõige madalamal taksonoomilisel tasemel	Andmed kogutakse ja esitatakse standardvormis
Püügikuupäevad		Satelliitseire 100 %
Püügipiirkonna kirjeldus		Vaatlejate kohalolek 100 %
Eeldatav püügikoormus
Kasutatavate põhjapüügivahendite liik/liigid

II. Liikmesriik saadab püügireisi käsitleva aruande komisjoni kaudu NAFO sekretariaadile

Eelteade uurimusliku püügi teostamise kavatsuse kohta (1)

Laeva nimi:

Laeva lipuriik:

Uurimusliku püügi eeldatav asukoht/eeldatavad asukohad (sealhulgas laius- ja pikkuskraad):

Uurimusliku püügi eeldatav kuupäev:

Kas lähipiirkonnas on eelnevalt teostatud püüki (kui jah, märkige teabeallikas):

Eeldatavad sügavused, kus uurimuslik püük toimub:

Kas on olemas piirkonna elupaikade kaardid (kui jah, märkige allikad):

Kas on taksonoomilisi andmeid olemasolevate ohualdiste liikide kindlaksmääramiseks (kui jah, märkige allikad):

Teadaolevad ohualtid mereökosüsteemid (2) püügipiirkonnas:

Meetmed ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks, juhul kui avastatakse ohualtid mereökosüsteemid:

Kas on olemas uurimusliku püügi piirkonna sügavuskaardid (kui jah, märkige allikad):

Kas on teaduslikke andmeid uurimusliku püügi piirkonna kohta (kui jah, märkige allikad):

Sihtliigid:

Milliseid püügivahendeid (palun täpsustage) kavatsetakse kasutada ning millises piirkonnas (laius- ja pikkuskraad):

III. Liikmesriigi uurimusliku püügi (3) aruanne, mis edastatakse NAFO teadusnõukogule

Laeva nimi:

Laeva lipuriik:

Uurimusliku püügi asukoht/asukohad (sealhulgas laius- ja pikkuskraad):

Püügi kuupäevad:

Püügi käigus saavutatud sügavused (märkige iga loomuse kohta, sealhulgas laius- ja pikkuskraad):

Püügitegevuse kestus tundides ja püügipiirkond (märkige iga loomuse kohta, sealhulgas laius- ja pikkuskraad):

Kasutatud püügivahendid (palun täpsustage) ning millises piirkonnas (laius- ja pikkuskraad):

Avastatud ohualtid mereökosüsteemid (4) (märkige iga loomuse kohta, sealhulgas laius- ja pikkuskraad):

Võetud meetmed ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks, juhul kui avastatakse ohualtid mereökosüsteemid:

Kõigi pardale tõstetud (pardale jäetud, kaaspüük) organismide loetelu (tuvastatud kõige madalamal taksonoomilisel tasemel):

Võimalike pardale tõstetud ohualdiste indikaatorliikide (5) loetelu asukoha järgi (sealhulgas laius- ja pikkuskraad):

Bioloogilise valimi (nt pikkus, mass, sugu, vanus) jaoks jäetud organismide (olemasolu korral) loetelu:

Märkus: andmed tuleks esitada standardvormis, nagu need on esitatud näiteks teadusvaatlejate programmides.

(1) Uurimuslik püük on määratletud kui põhjalähedane püük uutes piirkondades või varem asjaomases püügipiirkonnas mitte kasutatud põhjapüügivahenditega püük.

(2) Viide avamerel süvamere püügipiirkondade haldamist käsitlevate FAO rahvusvaheliste suunistele.

(3) Uurimuslik püük on määratletud kui põhjalähedane püük uutes piirkondades või varem asjaomases püügipiirkonnas mitte kasutatud põhjapüügivahenditega püük.

(4) Viide avamerel süvamere püügipiirkondade haldamist käsitlevate FAO rahvusvaheliste suunistele.

(5) Viide avamerel süvamere püügipiirkondade haldamist käsitlevate FAO rahvusvaheliste suuniste 1. lisale.”

29.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 197/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 684/2009,

24. juuli 2009,

millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ, (1) eriti selle artikli 29 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Aktsiisi peatamise korra alusel toimuvat aktsiisikaupade liikumist peab kajastama direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõikes 1 viidatud elektroonilises haldusdokumendis, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsusega nr 1152/2003/EÜ (aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta) (2) loodud arvutipõhist süsteemi.

(2)	Kuna arvutipõhise süsteemi eesmärk on võimaldada aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise jälgimist ja kontrollimist, on vaja luua seda liikumist kajastava elektroonilise teabevahetuse struktuur ja sisu.

(3)	Kuna liikumist peab kajastama elektrooniline haldusdokument, tuleks eelkõige sätestada kõnealuse dokumendiga hõlmatud teabevahetuse struktuur ja sisu. Lisaks on vaja kindlaks määrata kättesaamise kinnituses ja ekspordi kinnituses esitatud teabevahetuse struktuur ja sisu.

(4)

Direktiivi 2008/118/EÜ kohaselt võib elektroonilise haldusdokumendi tühistada, muuta kauba sihtkohta ja jagada aktsiisikauba liikumise osadeks. Seepärast on vaja kindlaks määrata elektroonilise haldusdokumendi tühistamisega, kauba sihtkoha muutmisega ja aktsiisikauba liikumise osadeks jagamisega seotud teabevahetuse struktuur ja sisu ning kehtestada eeskirjad ja menetlus teabevahetuse korraldamiseks kõnealuste tühistamiste, sihtkohta muutmiste ja osadeks jagamise puhul.

(5)	On vaja kehtestada nende direktiivi 2008/118/EÜ artiklites 26 ja 27 nimetatud paberkandjal dokumentide struktuur, mida kasutatakse juhul, kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada.

(6)	Kuna käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjad asendavad komisjoni 11. septembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2719/92 (aktsiisi peatamise korra alusel liikuvate aktsiisiga maksustatavate toodete haldus-saatedokumendi kohta) (3) kehtestatud eeskirju, tuleks kõnealune määrus kehtetuks tunnistada.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas aktsiisikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed, mis käsitlevad järgmist:

a)	direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõikes 2 nimetatud arvutipõhise süsteemi kaudu kõnealuse direktiivi artiklite 21–25 kohaselt edastatava elektroonilise teabevahetuse struktuur ja sisu;

b)	eeskirjad ja menetlused, mida järgitakse punktis a nimetatud teabevahetuse puhul;

c)	direktiivi 2008/118/EÜ artiklites 26 ja 27 nimetatud paberkandjal dokumentide struktuur.

Artikkel 2

Arvutipõhise süsteemi kaudu toimuva teabevahetusega seotud kohustused

Direktiivi 2008/118/EÜ artiklite 21–25 kohaselt toimuva teabevahetuse struktuur ja sisu peavad vastama käesoleva määruse I lisale. Kui kõnealuse teabevahetuse raames nõutakse teatavate andmeväljade täitmisel koodide kasutamist, tuleb kasutada II lisas loetletud koode.

Artikkel 3

Formaalsuste täitmine enne aktsiisikauba liikumise algust

1. Direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõike 2 kohaselt edastatud esialgne elektrooniline haldusdokument ja kõnealuse direktiivi artikli 21 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt haldusviitenumbriga varustatud elektrooniline haldusdokument peavad vastama käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud nõuetele.

2. Esialgne elektrooniline haldusdokument tuleb esitada mitte varem kui 7 päeva enne dokumendil asjaomase aktsiisikauba lähetuskuupäevana märgitud kuupäeva.

Artikkel 4

Elektroonilise haldusdokumendi tühistamine

1. Kaubasaatja, kes soovib direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõike 7 kohaselt elektroonilise haldusdokumendi tühistada, peab täitma esialgse tühistamisteatise ja esitama selle lähteliikmesriigi pädevatele asutustele. Esialgne tühistamisteatis peab vastama käesoleva määruse I lisa tabelis 2 sätestatud nõuetele.

2. Lähteliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt esialgses tühistamisteatises esitatud andmeid.

Kui kõnealused andmed on kehtivad, lisavad lähteliikmesriigi pädevad asutused tühistamisteatisele kinnitamise kuupäeva ja kellaaja, edastavad selle teabe kaubasaatjale ning edastab tühistamisteatise sihtliikmesriigi pädevatele asutustele. Kui kõnealused andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata kaubasaatjat.

3. Tühistamisteatise saanud sihtliikmesriigi pädev asutus edastab selle kaubasaajale, kes on volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja.

Artikkel 5

Aktsiisikauba liikumise sihtkoha muutusest teatamine

1. Kaubasaatja, kes soovib direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõike 8 kohaselt sihtkohta muuta või artikli 22 lõike 2 kohaselt sihtkohta lisada, peab täitma andmeväljad esialgses sihtkoha muutmise teatises ning edastama selle lähteliikmesriigi pädevatele asutustele. Esialgne sihtkoha muutmise teatis peab vastama käesoleva määruse I lisa tabelis 3 sätestatud nõuetele.

2. Lähteliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt esialgses sihtkoha muutmise teatises esitatud andmeid.

Kui kõnealused andmed on kehtivad, siis lähteliikmesriigi pädevad asutused

a)	lisavad kinnitamise kuupäeva ja kellaaja ning sihtkoha muutmise teatise järjenumbri ja teavitavad sellest kaubasaatjat;

b)	ajakohastavad elektroonilise haldusdokumendi originaali lähtudes sihtkoha muutmise teatises esitatud teabest.

Kui ajakohastamine hõlmab sihtliikmesriigi või kaubasaaja nime muutmist, kohaldatakse ajakohastatud elektroonilise haldusdokumendi suhtes direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõikeid 4 ja 5.

3. Kui lõike 2 punktis b nimetatud ajakohastamine hõlmab sihtliikmesriigi muutmist, edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused sihtkoha muutmise teatise elektroonilise haldusdokumendi originaalis nimetatud sihtliikmesriigi pädevatele asutustele.

Viimati nimetatud pädevad asutused peavad teavitama elektroonilise haldusdokumendi originaalis nimetatud kaubasaajat sihtkoha muutusest, edastades sihtkoha muutmise teatise, mis peab vastama I lisa tabelis 4 sätestatud nõuetele.

4. Kui lõike 2 punktis b nimetatud ajakohastamine hõlmab mitte sihtliikmesriigi või kaubasaaja nime muutmist, vaid elektroonilise haldusdokumendi 7. andmerühmas nimetatud üleandmiskoha muutmist, edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused sihtkoha muutmise teatise elektroonilise haldusdokumendi originaalis nimetatud sihtliikmesriigi pädevatele asutustele.

Viimati nimetatud pädevad asutused edastavad sihtkoha muutmise teatise kaubasaajale.

5. Kui esialgses sihtkoha muutmise teatises esitatud andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata kaubasaatjat.

6. Kui ajakohastatud elektroonilises haldusdokumendis nimetatud uus kaubasaaja asub samas sihtliikmesriigis kui elektroonilise haldusdokumendi originaalis nimetatu, teavitavad selle liikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi originaalis nimetatud kaubasaajat sihtkoha muutusest, edastades sihtkoha muutmise teatise, mis peab vastama I lisa tabelis 4 sätestatud nõuetele.

Artikkel 6

Aktsiisikauba liikumise osadeks jagamisest teatamine

1. Kaubasaatja, kes soovib direktiivi 2008/118/EÜ artikli 23 kohaselt aktsiisikauba liikumise osadeks jagada, peab täitma esialgses osadeks jagamise teatises iga sihtkoha kohta eraldi teabeväljad ja esitama teatise lähteliikmesriigi pädevatele asutustele. Esialgne osadeks jagamise teatis peab vastama käesoleva määruse I lisa tabelis 5 sätestatud nõuetele.

2. Lähteliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt esialgses osadeks jagamise teatises esitatud andmeid.

Kui kõnealused andmed on kehtivad, siis lähteliikmesriigi pädevad asutused

a)	koostavad iga sihtkoha jaoks uue elektroonilise haldusdokumendi, mis asendab elektroonilise haldusdokumendi originaali;

b)	koostavad elektroonilise haldusdokumendi originaali kohta osadeks jagamise teatise, mis peab vastama käesoleva määruse I lisa tabelis 4 sätestatud nõuetele;

c)	edastavad osadeks jagamise teatise elektroonilise haldusdokumendi originaalis nimetatud kaubasaajale ja sihtliikmesriigi pädevatele asutustele.

Punktis a nimetatud mõlema uue elektroonilise haldusdokumendi suhtes kohaldatakse direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõike 3 kolmandat lõiku ning artikli 21 lõikeid 4, 5 ja 6.

3. Elektroonilise haldusdokumendi originaalis nimetatud sihtliikmesriigi pädev asutus edastab osadeks jagamise teatise elektroonilise haldusdokumendi originaalis nimetatud kaubasaajale, kes on volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja.

4. Kui esialgses osadeks jagamise teatises esitatud andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata kaubasaatjat.

Artikkel 7

Formaalsuste täitmine aktsiisikauba liikumise lõppedes

Direktiivi 2008/118/EÜ artikli 24 kohaselt esitatud vastuvõtmise kinnitus ja kõnealuse direktiivi artikli 25 kohaselt esitatud ekspordi kinnitus peavad vastama käesoleva määruse I lisa tabelis 6 sätestatud nõuetele.

Artikkel 8

Asendustoiming

1. Direktiivi 2008/118/EÜ artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud paberkandjal dokument kannab nimetust „Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise asendustoimingu saatedokument”. Nõutud andmed tuleb märkida samasuguste andmeelementidena ja samas vormingus nagu elektroonilises haldusdokumendis. Kõik andmeelemendid, samuti andmerühmad ja alarühmad, kuhu nad kuuluvad, identifitseeritakse käesoleva määruse I lisa tabeli 1 veergudes A ja B esitatud numbrite ja tähtedega.

2. Kaubasaatja esitab direktiivi 2008/118/EÜ artikli 26 lõikes 5 nimetatud teabe lähteliikmesriigi pädevatele asutustele samasuguste andmeelementidena ja samas vormingus nagu sihtkoha muutmise teatises või osadeks jagamise teatises. Kõik andmeelemendid, samuti andmerühmad ja alarühmad, kuhu nad kuuluvad, identifitseeritakse käesoleva määruse I lisa tabeli 3 või vajaduse korral tabeli 5 veergudes A ja B esitatud numbrite ja tähtedega.

3. Direktiivi 2008/118/EÜ artikli 27 lõigetes 1 ja 2 nimetatud paberkandjal dokument kannab nimetust „Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise asendustoimingu vastuvõtmise kinnitus / ekspordi kinnitus”. Nõutud andmed tuleb märkida samasuguste andmeelementidena ja samas vormingus nagu vastuvõtmise kinnituses või ekspordi kinnituses. Kõik andmeelemendid, samuti andmerühmad ja alarühmad, kuhu nad kuuluvad, identifitseeritakse käesoleva määruse I lisa tabeli 6 veergudes A ja B esitatud numbrite ja tähtedega.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 2719/92 tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2010. Seda kohaldatakse siiski direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 46 nimetatud liikumiste suhtes.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates[1. aprillist 2010, välja arvatud artikkel 6, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.

(2) ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

(3) EÜT L 276, 19.9.1992, lk 1.

I LISA

ELEKTROONILISED TEATISED, MIDA KASUTATAKSE SEOSES AKTSIISI PEATAMISE KORRA ALUSEL TOIMUVA AKTSIISIKAUPADE LIIKUMISEGA

SELGITAVAD MÄRKUSED

Direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõikes 2 nimetatud arvutipõhises süsteemis edastatavate elektrooniliste teatiste andmeelemendid on koondatud andmerühmadesse ja vajadusel alarühmadesse. Andmete ja nende kasutamisega seotud selgitused on esitatud tabelites 1–6, kus

a)	veerus A on esitatud iga andmerühma ja alarühma numbriline kood (number); alarühma järjenumber järgneb selle andme(ala)rühma järjenumbrile, mille osaks ta ise on (näiteks: kui andmerühma number on 1, siis alarühma number on 1.1 ja selle alarühma number 1.1.1);

b)	veerus B on esitatud andme(ala)rühma iga andmeelemendi tähestikuline kood (täht);

c)	veerus C on esitatud andme(ala)rühma või andmeelemendi selgitus;

veerus D on esitatud iga andme(ala)rühma või andmeelemendi olulisus, osutades kas asjakohaste andmete lisamine on

—

„R” (kohustuslik), andmete esitamine on kohustuslik. Kui andme(ala)rühm on tähistatud märkega „O” (valikuline) või „C” (tingimuslik), võivad selle rühma andmeelemendid olla ikkagi tähistatud märkega „R” (kohustuslik), juhul kui liikmesriigi pädevad asutused otsustavad, et kõnealuse (ala)rühma andmete esitamine on kohustuslik või kui kohaldatakse vastavaid tingimusi;

—	„O” (valikuline), teatise esitaja (kaubasaatja või -saaja) jaoks on andmete esitamine vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on sätestanud, et andmete esitamine on veerus E kirjeldatud tingimustel teatavate andme(ala)rühmade või andmeelementide puhul kohustuslik;

—	„C” (tingimuslik), andme(ala)rühmade või andmeelementide kasutamine sõltub sama teatise muudest andme(ala)rühmadest või andmeelementidest;

—	„D” (sõltuvuslik), andme(ala)rühmade või andmeelementide kasutamine sõltub teabest, mida ei saa arvutipõhise süsteemiga kontrollida, näiteks veergudes E ja F esitatud andmed;

e)	veerus E on esitatud nõuded andmete kohta, mille lisamine on tingimuslik, täpsustatakse valikuliste ja sõltuvuslike andmete kasutamise vajadust ning selgitatakse, millised andmed peab lisama pädev asutus;

f)	veerus F on vajadusel esitatud selgitused teatise täitmiseks;

veerus G on esitatud

—	teatavate andme(ala)rühmade number, millele järgnev märge „x” osutab, mitu korda andme(ala)rühm teatises korduda võib (vaikimisi = 1) ning

—

iga andmeelemendi, v.a kellaaeg ja kuupäev, jaoks nõuded andmete liigi ja pikkuse kohta. Andmetüüpide koodid on järgmised:

—	„a” tähestikuline;

—	„n” numbriline;

—	„an” tähtnumbriline.

Koodile järgnev number viitab asjaomase andmeelemendi lubatud pikkusele. Kaks punkti pikkusenäitaja ees tähendavad, et andmetel ei ole kindlat pikkust, kuid nimetatud näitaja määrab ära ülempiiri. Koma tähendab, et andmetes võib olla kümnendkohti; koma ees olev number näitab andmete kogupikkust, koma järel olev number näitab komale järgnevate numbrite maksimaalset arvu;

—	kellaaega ja/või kuupäeva tähistavad andmeelemendid märkega „kuupäev”, „kellaaeg” või „kuupäev/kellaaeg” tuleb esitada kuupäeva ja kellaaja esitamist käsitleva standardi ISO 8601 kohaselt.

Tabelites 1–6 on kasutatud järgmisi lühendeid:

—	e-HD – elektrooniline haldusdokument;

—	HVN – haldusviitenumber;

—	SEED – aktsiisiandmete vahetamise süsteem (nõukogu määruse (EÜ) nr 2073/2004 (1) artikli 22 lõikes 1 nimetatud elektrooniline andmebaas);

—	CN-kood – kombineeritud nomenklatuuri kood.

Tabel 1

(nimetatud artikli 3 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1)

Esialgne elektrooniline haldusdokument ja elektrooniline haldusdokument

Teatise liik

Võimalikud väärtused:

1	=	tavaline esitamine (kohaldatakse kõikidel juhtudel, v.a juhul, kui ekspordi suhtes kasutatakse kohapeal toimuvat tollivormistust),
2	=	ekspordi suhtes kasutatakse kohapeal toimuvat tollivormistust (komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/931 (2) artikli 283 rakendamine).

Sellist teatise liiki ei tohi kasutada elektroonilises haldusdokumendis, millele on kinnitatud haldusviitenumber ega ka käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 nimetatud paberkandjal dokumendis.

e-HD päis

Sihtkoha kood

Liikumise sihtkoha märkimiseks kasutatakse järgmisi väärtusi:

1	=	aktsiisiladu (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt i),
2	=	registreeritud kaubasaaja (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt ii),
3	=	ajutiselt registreeritud kaubasaaja (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 19 lõige 3),
4	=	otsetarnimine (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõige 2),
5	=	aktsiisist vabastatud kaubasaaja (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt iv),
6	=	eksport (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt iii),
8	=	sihtkoht teadmata (kaubasaaja ei ole veel teada; direktiivi 2008/118/EÜ artikkel 22).

Veo kestus

Märkida tavaliselt veose tarnimiseks kuluv aeg, võttes arvesse transpordiliiki ja vahemaad ning väljendatuna kas tundides (H) või päevades (D), millele järgneb kahekohaline number. (Näiteks: H12 või D04.) Koodile „H” järgnev number on ≤ 24. Koodile „H” järgnev number on ≤ 92.

an3

Transpordi korraldus

Esialgse transpordi korraldamise eest vastutava isiku märkimiseks kasutatakse järgmisi väärtusi:

1	=	kaubasaatja,
2	=	kaubasaaja,
3	=	kauba omanik,
4	=	muu.

HVN

Märgivad lähteliikmesriigi pädevad asutused pärast elektroonilise haldusdokumendi kinnitamist.

Vt II lisa, koodide loetelu nr 2.

an21

Elektroonilise haldusdokumendi kinnitamise kuupäev ja kellaaeg

Märgivad lähteliikmesriigi pädevad asutused pärast elektroonilise haldusdokumendi kinnitamist.

Kinnitamise kellaaeg märgitakse kohaliku aja järgi.

Kuupäev/kellaaeg

Järjenumber

Märgivad lähteliikmesriigi pädevad asutused pärast esialgse elektroonilise haldusdokumendi kinnitamist ja pärast iga sihtkohamuutust.

Esmase kinnitamise järjenumber on 1, pärast iga sihtkohamuutust suureneb lähteliikmesriigi pädevate asutuste loodud iga järgmise elektroonilise haldusdokumendi järjenumber ühe ühiku võrra.

n..5

Ajakohastamise kinnitamise kuupäev ja kellaaeg

Tabelis 3 esitatud sihtkoha muutmise teatise kinnitamise kuupäeva ja kellaaja märgivad sihtkoha muutumisel lähteliikmesriigi pädevad asutused.

Kinnitamise kellaaeg märgitakse kohaliku aja järgi.

Kuupäev/kellaaeg

Märge hilisema esitamise kohta

„R”, kui liikumine algas artikli 8 lõikes 1 nimetatud paberkandjal dokumendiga.

Võimalikud väärtused:

0	=	väär,
1	=	tõene.

Vaikimisi on väärtus väär.

Andmeelementi ei tohi kasutada elektroonilises haldusdokumendis, millel on kinnitatud haldusviitenumber, ega ka artikli 8 lõikes 1 nimetatud paberkandjal dokumendis.

KAUBASAATJA

Kaubasaatja aktsiisimaksukohuslase registreerimisnumber

Märkida volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja kehtiv SEED registreerimisnumber.

an13

Kaubasaatja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood; selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

KAUBASAATJA lähetuskoht

„R”, kui lahtris 9d märgitud päritolukood on 1.

Aktsiisilao viitenumber

Märkida lähetuskoha maksulao kehtiv SEED registreerimisnumber.

an13

Aktsiisilao nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

Lähetuskoha TOLLIASUTUS - import

„R”, kui lahtris 9d märgitud päritolukood on 2.

Tolliasutuse viitenumber

Märkida imporditolliasutuse kood. Vt II lisa, koodide loetelu nr 5.

an8

KAUBASAAJA

„R”, v.a kui teatise liik on „2 = kohapeal toimuv tollivormistus” või päritolukood on 8.

(Vt sihtkoha koodid lahtris 1a)

Kaubasaaja registreerimisnumber

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1, 2, 3 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 6,

—	andmeelementi ei kohaldata, kui sihtkoha kood on 5.

(Vt sihtkoha koodid lahtris 1a.)

Sihtkoha koodid:

—	1, 2, 3 ja 4: märkida volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja kehtiv SEED registreerimisnumber,

—	6: märkida kaubasaatjat eksporditolliasutuses esindava ettevõtja käibemaksukohuslase registreerimisnumber.

an..16

Kaubasaaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

KAUBASAAJA täiendav teave

„R”, kui sihtkoha kood on 5.

(Vt sihtkoha koodid lahtris 1a.)

Liikmesriigi kood

Märkida sihtliikmesriik, kasutades II lisa koodide loetelus nr 3 esitatud liikmesriikide koode.

Aktsiisivabastustõendi number

„R”, kui asjakohane aktsiisivabastustõend on koostatud komisjoni 10. jaanuari 1996. aasta määruse (EÜ) nr 31/96 (aktsiisivabastustõendi kohta) (3) kohaselt.

an..255

KAUBASAAJA üleandmiskoht

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 2, 3 või 5.

(Vt sihtkoha koodid lahtris 1a.)

Märkida aktsiisikauba tegelik üleandmiskoht.

Kaubasaaja registreerimisnumber

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 2, 3 või 5.

(Vt sihtkoha koodid lahtris 1a.)

Sihtkoha koodid:

—	1: märkida sihtkoha aktsiisilao kehtiv SEED registreerimisnumber,

—	2, 3 ja 5: märkida käibemaksukohuslase registreerimisnumber või mis tahes muu tunnus.

an..16

Kaubasaaja nimi

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1, 2, 3 või 5,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 4.

(Vt sihtkoha koodid lahtris 1a.)

an..182

Tänava nimi

Lahtrite 7c, 7e ja 7f puhul

—	„R”, kui sihtkoha kood on 2, 3, 4 või 5,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 1.

(Vt sihtkoha koodid lahtris 1a.)

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

TOLLIASUTUSE üleandmiskoht

„R” ekspordi puhul (sihtkoha kood 6).

(Vt sihtkoha koodid lahtris 1a.)

Tolliasutuse viitenumber

Märkida selle eksporditolliasutuse kood, kellele esitatakse ekspordideklaratsioon kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (4) artikli 161 lõikega 5 Vt II lisa, koodide loetelu nr 5.

an8

e-HD

Kohalik viitenumber

Kaubasaatja poolt elektroonilisele haldusdokumendile antud kordumatu viitenumber, mille abil on võimalik saadetist kaubasaatja raamatupidamises eristada.

an..22

Kaubaarve number

Märkida kõnealust kaupa käsitleva kaubaarve number. Kui kaubaarvet ei ole veel välja kirjutatud, tuleb märkida saatelehe või muu veodokumendi number.

an..35

Kaubaarve kuupäev

Lähteliikmesriik võib muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

Lahtris 9b nimetatud dokumendi kuupäev.

Kuupäev

Päritolukood

Liikumise päritolu võimalikud väärtused on:

1	=	päritolu – aktsiisiladu (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud juhul),
2	=	päritolu – import (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud juhul).

Lähetamise kuupäev

Direktiivi 2008/118/EÜ artikli 20 lõike 1 kohase liikumise alguskuupäev. Kuupäev ei tohi olla hilisem kui 7 päeva pärast esialgse elektroonilise haldusdokumendi esitamist. Direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 26 nimetatud juhul võib lähetamise kuupäev olla möödas.

Kuupäev

Lähetamise kellaaeg

Lähteliikmesriik võib muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

Direktiivi 2008/118/EÜ artikli 20 lõike 1 kohase liikumise alguskuupäev. Kinnitamise kellaaeg märgitakse kohaliku aja järgi.

Kellaaeg

Eelmine HVN

Väljastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused pärast osadeks jagamise teatise kinnitamist loodud uue e-HD kinnitamisel (tabel 5).

Märkida tuleb asendatud elektroonilise haldusdokumendi HVN.

an21

9.1

IMPORDI ÜHTNE HALDUSDOKUMENT

„R”, kui lahtris 9d märgitud päritolukood on 2 (import).

Impordi ühtse haldusdokumendi number

Ühtse haldusdokumendi numbri märgib kas kaubasaatja esialgse e-HD esitamisel või lähteliikmesriigi pädev asutus pärast esialgse e-HD kinnitamist.

Märkida asjaomase kauba vabasse ringlusse lubamise ühtse haldusdokumendi number / haldusdokumentide numbrid.

an..21

Lähtekoha PÄDEV ASUTUS

Pädeva asutuse viitenumber

Märkida lähteliikmesriigis aktsiisi tasumise kontrollimise eest vastutavate pädevate asutuste kood. Vt II lisa, koodide loetelu nr 5.

an8

LIIKUMISE TAGATIS

Käendaja kood

Märkida tagatise eest vastutav(ad) isik(ud), kasutades II lisa koodide loetelus nr 6 esitatud koode.

n..4

KÄENDAJA

„R”, kui käendaja kood on 2, 3, 12, 13, 23, 24, 34, 123, 124, 134, 234 või 1234.

(vt II lisa koodide loetelus nr 6 esitatud käendajate koode.)

Märkida kauba vedaja ja/või omanik, kui tagatise eest vastutavad nemad.

SEED registreerimisnumber

Lähteliikmesriik võib muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

Märkida aktsiisikauba vedaja või omaniku kehtiv SEED registreerimisnumber või käibemaksukohuslase number.

an13

Käibemaksukohuslase registreerimisnumber

an..35

Käendaja nimi

Lahtrite 12c, d, f ja g puhul „O”, kui on esitatud käendaja aktsiisimaksukohuslase registreerimisnumber, muudel juhtudel „R”.

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

TRANSPORT

Transpordiliigi kood

Märkida liikumise alguses kasutatav transpordiliik, kasutades II lisa koodide loetelus nr 7 esitatud koode.

n..2

TRANSPORDIKORRALDAJA

„R” esialgse transpordi korraldamise eest vastutava isiku kindlaksmääramiseks, kui lahtrisse 1c on märgitud koodid 3 või 4.

Käibemaksukohuslase registreerimisnumber

Lähteliikmesriik võib muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

an..35

Transpordikorraldaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

Esimene VEDAJA

Lähteliikmesriik võib muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

Märkida esimene vedaja.

Käibemaksukohuslase registreerimisnumber

an..35

Esimese vedaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

VEO ÜKSIKASJAD

99X

Transpordiühiku kood

Märkida lahtris 13a nimetatud transpordiliigile vastavad transpordiühiku(te) kood(id). Vt II lisa, koodide loetelu nr 8.

n..2

Transpordiühiku tunnus

Märkida transpordiühiku(te) registreerimisnumber.

an..35

Tõkendite tunnused

„R”, kui tõkendid on paigaldatud.

Märkida transpordiühiku plommimiseks kasutatud tõkenditega seotud teave.

an..35

Tõkenditega seotud teave

Märkida igasugune tõkenditega seotud lisateave (nt kasutatud tõkendite liik).

an..350

Tõkenditega seotud teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

Täiendav teave

Märkida igasugune transpordiga seotud täiendav teave, nt hilisema vedaja nimi või teave hilisema transpordiühiku kohta.

an..350

Täiendav teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

e-HD sisu

Iga saadetisse kuuluva toote puhul tuleb kasutada eraldi andmerühma.

999x

Sisuandmete kordumatu viitenumber

Märkida kordumatu viitenumber, esimene viitenumber on 1.

n..3

Aktsiisikauba kood

Märkida aktsiisikauba kood, vt II lisa koodide loetelu nr 11.

an4

CN-kood

Märkida lähetuskuupäeval kohaldatav CN-kood.

Kogus

Märkida kogus (väljendatuna tootekoodiga seotud mõõtühikutes, vt II lisa koodide loetelu nr 11 ja 12).

Kui kaup liigub direktiivi 2008/118/EÜ artikli 19 lõikes 3 nimetatud registreeritud kaubasaajale, ei tohi kauba kogus ületada kogust, mida viimasel on lubatud vastu võtta.

Kui kaup liigub direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 12 nimetatud vabastatud organisatsioonile, ei tohi kauba kogus ületada aktsiisivabastustõendil märgitud kogust.

n..15,3

Brutomass

Märkida saadetise brutomass (aktsiisikaup koos pakendiga).

n..15,2

Netomass

Märkida aktsiisikauba mass ilma pakendita (alkohoolsete jookide, energiatoodete ja kõikide tubakatoodete puhul, välja arvatud sigaretid).

n..15,2

Alkoholisisaldus

„R”, kui kohaldatakse asjaomase aktsiisikauba suhtes.

Vajadusel märkida alkoholisisaldus (mahuprotsent temperatuuril 20 °C) vastavalt II lisa koodide loetelule nr 11.

n..5,2

Plato kraad

„R”, kui lähteliikmesriik ja/või sihtliikmesriik maksustab õlut lähtuvalt Plato kraadist.

Märgitakse õlle puhul, kui lähteliikmesriik ja/või sihtliikmesriik maksustab õlut lähtuvalt Plato kraadist. Vt II lisa, koodide loetelu nr 11.

n..5,2

Maksumärk

Märkida kogu täiendav teave, mis on seotud sihtliikmesriigi poolt nõutud maksumärkidega.

an..350

Maksumärk_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Märge maksumärgi kohta

„R”, kui maksumärke kasutatakse.

Märkida 1, kui kaup on märgistatud maksumärkidega või sisaldab maksumärke. Märkida 0, kui kaup ei ole maksumärkidega märgistatud ega sisalda maksumärke.

Päritolumärgistus

Lahtrisse võib märkida viite sertifikaadile

1.	teatavate registreeritud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul, vastavalt ühenduse asjakohastele õigusaktidele;

2.	teatavate tootmispaigaga seotud piiritusjookide puhul, vastavalt ühenduse asjakohastele õigusaktidele;

õlle puhul, mis on toodetud sellises väikeses iseseisvas õlletehases, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 92/83/EMÜ (5), ja millele sihtliikmesriigis taotletakse aktsiisimäära alandamist. Sertifikaadi sõnastus peab olema järgmine: „Käesolevaga tõendatakse, et kirjeldatud toode on valmistatud iseseisvas väikeses õlletehases.”;

etanooli puhul, mis on toodetud sellises väikeses piiritusetehases, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 92/83/EMÜ, ja millele sihtliikmesriigis taotletakse aktsiisimäära alandamist. Sertifikaadi sõnastus peab olema järgmine: „Käesolevaga tõendatakse, et kirjeldatud toode on valmistatud väikeses piiritusetehases.”

an..350

Päritolunimetus_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Tootja suurus

Õlle ja piiritusjookide puhul, millel on lahtris 17l (Päritolunimetus) esitatud sertifikaat, märkida vastavavalt eelmise aasta õlle- või puhta alkoholi toodang hektoliitrites.

n..15

Tihedus

„R”, kui kohaldatakse asjaomase aktsiisikauba suhtes.

Vajadusel märkida tihedus temperatuuril 15 °C vastavalt II lisa koodide loetelule nr 11.

n..5,2

Kaubanduslik kirjeldus

Lähteliikmesriik võib muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

„R”, kui nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 (6) IV lisa punktides 1–9 ning 15 ja 16 nimetatud veini transporditakse mahtlastina ning selle tootekirjeldus sisaldab kõnealuse määruse artiklis 60 sätestatud valikulisi üksikasju, mis on märgitud etiketil või mida on kavas etiketil märkida.

Esitada kaubanduslik kirjeldus, mis võimaldaks transporditavat toodet identifitseerida.

an..350

Kaubanduslik kirjeldus_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

Toote marginimi

„R”, kui aktsiisikaubal on marginimi. Lähteliikmesriik võib otsustada, et transporditava toote marginime ei ole vaja märkida, kui see on märgitud saatelehel või lahtris 9b nimetatud muul äridokumendil.

Vajadusel märkida toote marginimi.

an..350

Toote marginimi_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 esitatud keelekoode.

17.1

PAKEND

99x

Pakendi liigi kood

Märkida pakendi liik, kasutades II lisa koodide loetelus nr 9 esitatud koode.

Pakkeüksuste arv

„R”, kui on märge „Loendatavad”.

Märkida pakkeüksuste arv, kui pakkeüksused on loendatavad, lähtudes II lisa koodide loetelust nr 9.

n..15

Tõkendite tunnused

„R”, kui tõkendid on paigaldatud.

Märkida pakkeühiku plommimiseks kasutatud tõkenditega seotud teave.

an..35

Tõkenditega seotud teave

Märkida igasugune tõkenditega seotud lisateave (nt kasutatud tõkendite liik).

an..350

Tõkenditega seotud teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

17.2

VEINITOOTED

„R” määruse (EÜ) nr 1234/2007 (7) I lisa XII osas nimetatud veinitoodete puhul.

Veinitoote kategooria

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XII osas nimetatud veinitoodete puhul kasutatakse järgmisi väärtusi:

1	=	veinid, millel ei ole kaitstud päritolunimetust/kaitstud geograafilist tähist,
2	=	sordiveinid, millel ei ole kaitstud päritolunimetust/kaitstud geograafilist tähist,
3	=	veinid, millel on kaitstud päritolunimetus/kaitstud geograafiline tähis,
4	=	imporditud veinid,
5	=	muu.

Viinamarjakasvatuspiirkonna kood

„R” mahtlastina transporditavate veinitoodete puhul (nominaalmaht rohkem kui 60 liitrit).

Märkida viinamarjakasvatuspiirkond, kust transporditav toode pärit on, lähtudes määruse (EÜ) nr 479/2008 IX lisast.

n..2

Kolmas päritoluriik

„R”, kui lahtris 17.2a on veinitoote kategooriaks märgitud 4 (imporditud vein).

Märkida riigi kood, lähtudes II lisa koodide loetelust nr 4.

Muu teave

an..350

Muu teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

17.2.1

VEINIKÄITLEMISE kood

„R” mahtlastina transporditavate veinitoodete puhul (nominaalmaht rohkem kui 60 liitrit).

99x

Veinikäitlemise kood

Märkida üks või mitu veinikäitlemise koodi, lähtudes komisjoni määruse nr 436/2009/EÜ (8) VI lisa punktis B esitatud loetelust 1.4.b.

n..2

SERTIFIKAAT

Sertifikaadi lühikirjeldus

„R”, kui andmeväli 18c on täitmata.

Märkida kõik transporditava tootega seotud sertifikaadid, näiteks lahtris 17l nimetatud päritolusertifikaadid.

an..350

Sertifikaadi lühikirjeldus_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Sertifikaadi viitenumber

„R” kui andmeväli 18a on täitmata.

Märkida kõikide transporditava tootega seotud sertifikaatide viitenumbrid.

an..350

Sertifikaadi viitenumber_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Tabel 2

(nimetatud artikli 4 lõikes 1)

Tühistamine

A	B	C	D	E	F	G
1		AKTSIISIKAUBA LIIKUMISE e-HD	R
	a	HVN	R		Märkida selle e-HD HVN, mille tühistamist taotletakse.	an21
2		TÜHISTAMINE	R
	a	Tühistamise põhjus	R		Märkida e-HD tühistamise põhjus, lähtudes II lisa koodide loetelust nr 10.	n1
3		ARTRIBUUT	R
	a	Tühistamise kinnitamise kuupäev ja kellaaeg	C	Märgivad lähteliikmesriigi pädevad asutused pärast esialgse tühistamisteatise kinnitamist.	Kinnitamise kellaaeg märgitakse kohaliku aja järgi.	Kuupäev/kellaaeg

Table 3

(nimetatud artikli 5 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2)

Sihtkoha muutmine

ARTRIBUUT

Sihtkoha muutmise teatise kinnitamise kuupäev ja kellaaeg

Märgivad lähteliikmesriigi pädevad asutused pärast sihtkoha muutmise esialgse teatise kinnitamist.

Kinnitamise kellaaeg märgitakse kohaliku aja järgi.

Kuupäev/kellaaeg

e-HD ajakohastamine

Järjenumber

Märgivad lähteliikmesriigi pädevad asutused pärast sihtkoha muutmise esialgse teatise kinnitamist.

e-HD esmase kinnitamise järjenumber on 1, pärast iga sihtkohamuutust suureneb see ühe ühiku võrra.

n..5

HVN

Märkida selle e-HD HVN, mille sihtkohta muudeti.

an21

Veo kestus

„R”, kui seoses sihtkoha muutusega muutub veo kestus.

Tavaliselt veose tarnimiseks kuluv aeg, võttes arvesse transpordiliiki ja vahemaad ning väljendatuna kas tundides (H) või päevades (D), millele järgneb kahekohaline number. (Näiteks: H12 või D04). Koodile „H” järgnev number on ≤ 24. Koodile „D” järgnev number on ≤ 92.

an3

Muudetud transpordikorraldus

„R”, kui seoses sihtkoha muutusega muutub transpordi korraldamise eest vastutav isik.

Transpordi korraldamise eest vastutava isiku märkimiseks kasutatakse järgmisi väärtusi:

1	=	kaubasaatja,
2	=	kaubasaaja,
3	=	kauba omanik,
4	=	muu.

Kaubaarve number

„R”, kui seoses sihtkoha muutusega muudetakse kaubaarvet.

Märkida kõnealust kaupa käsitleva kaubaarve number. Kui kaubaarvet ei ole veel välja kirjutatud, tuleb märkida saatelehe või muu veodokumendi number.

an..35

Kaubaarve kuupäev

Kui seoses sihtkoha muutusega muudetakse kaubaarvet, võib lähteliikmesriik muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

Lahtris 2e nimetatud dokumendi kuupäev.

Kuupäev

Transpordiliigi kood

„R”, kui seoses sihtkoha muutusega muutub transpordiliik.

Märkida transpordiliik, kasutades II lisa koodide loetelus nr 7 esitatud koode.

n..2

UUS SIHTKOHT

Sihtkoha kood

Liikumise uue sihtkoha märkimiseks kasutatakse järgmisi väärtusi:

1	=	aktsiisiladu (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt i),
2	=	registreeritud kaubasaaja (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt ii),
3	=	ajutiselt registreeritud kaubasaaja (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 19 lõige 3),
4	=	otsetarnimine (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõige 2),
6	=	eksport (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt iii).

UUS KAUBASAAJA

„R”, kui seoses sihtkoha muutusega muutub kaubasaaja.

Kaubasaaja registreerimisnumber

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1, 2, 3 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 6.

(Vt sihtkoha koode lahtris 3a.)

Sihtkoha koodid:

—	1, 2, 3 ja 4: märkida volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja kehtiv SEED registreerimisnumber,

—	6: märkida kaubasaatjat sihtkoha tolliasutuses esindava ettevõtja käibemaksukohuslase registreerimisnumber.

an..16

Kaubasaaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

KAUBASAAJA üleandmiskoht

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 2 või 3.

(Vt sihtkoha koode lahtris 3a.)

Märkida aktsiisikauba tegelik üleandmiskoht.

Kaubasaaja registreerimisnumber

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 2 või 3.

(Vt sihtkoha koode lahtris 3a.)

Sihtkoha koodid:

—	1: märkida sihtkoha maksulao kehtiv SEED registreerimisnumber,

—	2 või 3: märkida käibemaksukohuslase registreerimisnumber või mis tahes muu tunnus.

an..16

Kaubasaaja nimi

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1, 2 või 3,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 4.

(Vt sihtkoha koode lahtris 3a.)

an..182

Tänava nimi

Lahtrid 5c, 5e ja 5f:

—	„R”, kui sihtkoha kood on 2, 3 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 1.

(Vt sihtkoha koode lahtris 3a.)

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

TOLLIASUTUSE üleandmiskoht

„R” ekspordi puhul (sihtkoha kood 6).

(Vt sihtkoha koode lahtris 3a.)

Tolliasutuse viitenumber

Märkida selle eksporditolliasutuse kood, kellele esitatakse ekspordideklaratsioon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 161 lõikega 5. Vt II lisa, koodide loetelu nr 5.

an8

UUS TRANSPORDIKORRALDAJA

„R” esialgse transpordi korraldamise eest vastutava isiku kindlaksmääramiseks, kui lahtrisse 2d on märgitud koodid 3 või 4.

Käibemaksukohuslase registreerimisnumber

Lähteliikmesriik võib muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

an..35

Transpordikorraldaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

UUS VEDAJA

Kui seoses sihtkoha muutusega muutub vedaja, võib lähteliikmesriik muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

Märkida uus vedaja.

Käibemaksukohuslase registreerimisnumber

an..35

Vedaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

VEO ÜKSIKASJAD

„R”, kui seoses sihtkoha muutusega muutuvad veo üksikasjad.

99x

Transpordiühiku kood

Märkida lahtris 2g nimetatud transpordiliigile vastavad transpordiühiku(te) kood(id), vt II lisa koodide loetelu nr 8.

n..2

Transpordiühiku tunnus

Märkida transpordiühiku(te) registreerimisnumber

an..35

Tõkendite tunnused

„R”, kui tõkendid on paigaldatud

Märkida transpordiühiku plommimiseks kasutatud tõkenditega seotud teave.

an..35

Tõkenditega seotud teave

Märkida igasugune tõkenditega seotud lisateave (nt kasutatud tõkendite liik).

an..350

Tõkenditega seotud teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, vt II lisa koodide loetelu nr 1.

Täiendav teave

Märkida igasugune transpordiga seotud lisateave, nt hilisema vedaja nimi või teave hilisema transpordiühiku kohta.

an..350

Täiendav teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Tabel 4

(nimetatud artikli 5 lõike 3 teises lõigus, artikli 5 lõikes 6 ja artikli 6 lõike 2 punktis b)

Sihtkoha muutmise teatis/osadeks jaotamise teatis

AKTSIISITEATIS

Teatise liik

Märgivad sihtliikmesriigi pädevad asutused (sihtkoha muutmise teatis) või lähteliikmesriigi pädevad asutused (osadeks jaotamise teatis).

Märkida teatise põhjus kasutades järgmisi väärtusi:

1	=	sihtkoha muutmine,
2	=	osadeks jaotamine.

Teatise kuupäev ja kellaaeg

Märgivad sihtliikmesriigi pädevad asutused (sihtkoha muutmise teatis) või lähteliikmesriigi pädevad asutused (osadeks jaotamise teatis).

Kinnitamise kellaaeg märgitakse kohaliku aja järgi.

Kuupäev/kellaaeg

HVN

Märgivad sihtliikmesriigi pädevad asutused (sihtkoha muutmise teatis) või lähteliikmesriigi pädevad asutused (osadeks jaotamise teatis).

Märkida selle e-HD HVN, mille kohta teatis esitatakse.

an21

EELMINE HVN

„R”, kui lahtris 1a on teatise liigiks märgitud 2.

Märgivad lähteliikmesriigi pädevad asutused.

HVN

Märgivad lähteliikmesriigi pädevad asutused.

an21

Tabel 5

(nimetatud artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2)

Osadeks jaotamine

e-HD osadeks jaotamine

Eelmine HVN

Märkida osadeks jaotatava e-HD HVN.

Vt II lisa, koodide loetelu nr 2.

an21

UUS SIHTKOHT

Sihtkoha kood

Liikumise sihtkoha määratlemiseks kasutatakse järgmisi väärtusi:

1	=	aktsiisiladu (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt i),
2	=	registreeritud kaubasaaja (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt ii),
3	=	ajutiselt registreeritud kaubasaaja (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 19 lõige 3),
4	=	otsetarnimine (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõige 2),
6	=	eksport (direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt iii),
8	=	sihtkoht teadmata (kaubasaaja ei ole veel teada; direktiivi 2008/118/EÜ artikkel 22).

e-HD osadeks jaotamise üksikasjad

Kohalik viitenumber

Kaubasaatja poolt elektroonilisele haldusdokumendile märgitud kordumatu viitenumber, mille abil on võimalik saadetist kaubasaatja raamatupidamises eristada.

an..22

Veo kestus

„R”, kui seoses osadeks jaotamisega muutub veo kestus.

an3

Muudetud transpordikorraldus

„R”, kui seoses osadeks jaotamisega muutub transpordi korraldamise eest vastutav isik.

Esialgse transpordikorraldaja märkimiseks kasutatakse järgmisi väärtusi:

1	=	kaubasaatja,
2	=	kaubasaaja,
3	=	kauba omanik,
4	=	muu.

UUS KAUBASAAJA

„R”, kui seoses osadeks jaotamisega muutub kaubasaaja.

Kaubasaaja registreerimisnumber

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1, 2, 3 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 6.

(Vt sihtkoha koode lahtris 2a.)

Sihtkoha koodid:

—	1, 2, 3 ja 4: märkida volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja kehtiv SEED registreerimisnumber,

—	6: märkida kaubasaatjat sihtkoha tolliasutuses esindava ettevõtja käibemaksukohuslase registreerimisnumber.

an..16

Kaubasaaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

KAUBASAAJA üleandmiskoht

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 2 või 3.

(Vt sihtkoha koode lahtris 2a.)

Kaubasaaja registreerimisnumber

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 2 või 3.

(Vt sihtkoha koode lahtris 2a.)

Sihtkoha koodid:

—	1: märkida sihtkoha maksulao kehtiv SEED registreerimisnumber,

—	2 või 3: märkida käibemaksukohuslase registreerimisnumber või mis tahes muu tunnus.

an..16

Kaubasaaja nimi

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1, 2 või 3,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 4.

(Vt sihtkoha koode lahtris 2a.)

an..182

Tänava nimi

Lahtrid 5c, 5e ja 5f:

—	„R”, kui sihtkoha kood on 2, 3 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 1.

(Vt sihtkoha koode lahtris 2a.)

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

TOLLIASUTUSE üleandmiskoht

„R” ekspordi puhul (uue sihtkoha kood 6).

(Vt sihtkoha koode lahtris 2a.)

Tolliasutuse viitenumber

Märkida selle tolliasutuse kood, kellele esitatakse ekspordideklaratsioon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 161 lõikega 5.

Vt II lisa, koodide loetelu nr 5.

an8

UUS TRANSPORDIKORRALDAJA

„R” transpordi korraldamise eest vastutava isiku kindlaksmääramiseks, kui lahtrisse 3c on märgitud koodid 3 või 4.

Käibemaksukohuslase registreerimisnumber

Lähteliikmesriik võib muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

an..35

Transpordikorraldaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

UUS VEDAJA

Kui seoses osadeks jagamisega muutub vedaja, võib lähteliikmesriik muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

Märkida uus vedaja.

Käibemaksukohuslase registreerimisnumber

an..35

Käendaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

VEO ÜKSIKASJAD

„R”, kui seoses osadeks jaotamisega muutuvad veo üksikasjad.

99X

Transpordiühiku kood

Märkida transpordiühiku(te) kood(id). Vt II lisa, koodide loetelu nr 8.

n..2

Transpordiühiku tunnus

Märkida transpordiühiku(te) registreerimisnumber.

an..35

Tõkendite tunnused

„R”, kui tõkendid on paigaldatud.

Märkida transpordiühiku plommimiseks kasutatud tõkenditega seotud teave.

an..35

Tõkenditega seotud teave

Märkida igasugune tõkenditega seotud lisateave (nt kasutatud tõkendite liik).

an..350

Tõkenditega seotud teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Täiendav teave

Märkida igasugune transpordiga seotud lisateave, nt hilisema vedaja nimi või teave hilisema transpordiühiku kohta.

an..350

Täiendav teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

e-HD sisu

Iga saadetisse kuuluva toote puhul tuleb kasutada eraldi andmerühma.

999x

Sisuandmete kordumatu viitenumber

Märkida kordumatu viitenumber, esimene viitenumber on 1.

n..3

Aktsiisikauba kood

Märkida aktsiisikauba kood, vt II lisa koodide loetelu nr 11.

an..4

CN-kood

Märkida osadeks jaotamise kuupäeval kohaldatav CN-kood.

Kogus

Märkida kogus (väljendatuna tootekoodiga seotud mõõtühikutes, vt II lisa koodide loetelu nr 11 ja 12).

Kui kaup liigub direktiivi 2008/118/EÜ artikli 19 lõikes 3 nimetatud registreeritud kaubasaajale, ei tohi kauba kogus ületada kogust, mida viimasel on lubatud vastu võtta.

Kui kaup liigub direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 12 nimetatud vabastatud organisatsioonile, ei tohi kauba kogus ületada aktsiisivabastustõendil märgitud kogust.

n..15,3

Brutomass

Märkida saadetise brutomass (aktsiisikaup koos pakendiga).

n..15,2

Netomass

Märkida aktsiisikauba mass ilma pakendita.

n..15,2

Maksumärk

Märkida kogu täiendav teave, mis on seotud sihtliikmesriigi poolt nõutud maksumärkidega.

an..350

Maksumärk_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Märge maksumärgi kohta

„R”, kui maksumärke kasutatakse.

Märkida 1, kui kaup sisaldab maksumärke või on märgistatud maksumärkidega. Märkida 0, kui kaup ei sisalda maksumärke ega ole maksumärkidega märgistatud.

Tihedus

„R”, kui kohaldatakse asjaomase aktsiisikauba suhtes.

Vajadusel märkida tihedus temperatuuril 15 °C vastavalt II lisa koodide loetelule nr 11.

n..5,2

Kaubanduslik kirjeldus

Lähteliikmesriik võib muuta käesolevate andmete esitamise kohustuslikuks.

Esitada kaubanduslik kirjeldus, mis võimaldaks transporditavat toodet identifitseerida.

an..350

Kaubanduslik kirjeldus_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Toote marginimi

„R”, kui aktsiisikaubal on marginimi.

Vajadusel märkida toote marginimi.

an..350

Toote marginimi_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

PAKEND

99x

Pakendi liigi kood

Märkida pakendi liik, kasutades II lisa koodide loetelus nr 9 esitatud koode.

Pakkeüksuste arv

„R”, kui on märge „Loendatavad”.

Märkida pakkeüksuste arv, kui pakkeüksused on loendatavad, lähtudes II lisa koodide loetelust nr 9.

n..15

Tõkendite tunnused

„R”, kui tõkendid on paigaldatud.

Märkida pakkeühiku plommimiseks kasutatud tõkenditega seotud teave.

an..35

Tõkenditega seotud teave

Märkida igasugune tõkenditega seotud lisateave (nt kasutatud tõkendite liik).

an..350

Tõkenditega seotud teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Tabel 6

(nimetatud artiklis 7 ja artikli 8 lõikes 3)

Vastuvõtmise kinnitus/ekspordi kinnitus

ARTRIBUUT

Vastuvõtmise kinnituse/ekspordi kinnituse kinnitamise kuupäev ja kellaaeg

Märgivad sihtliikmesriigi/eksportiva liikmesriigi pädevad asutused pärast vastuvõtmise kinnituse/ekspordi kinnituse kinnitamist.

Kinnitamise kellaaeg märgitakse kohaliku aja järgi.

Kuupäev/kellaaeg

AKTSIISIKAUBA LIIKUMISE e-HD

HVN

Märkida e-HD HVN.

Vt II lisa, koodide loetelu nr 2.

an21

Järjenumber

Märkida e-HD järjenumber.

n..5

KAUBASAAJA

Kaubasaaja registreerimisnumber

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1, 2, 3 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 6,

—	ei kohaldata, kui sihtkoha kood on 5.

(Vt sihtkoha koode tabeli 1 lahtris 1a.)

Sihtkoha koodid:

—	1, 2, 3 ja 4: märkida volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja kehtiv SEED registreerimisnumber,

—	6: märkida kaubasaatjat sihtkoha tolliasutuses esindava ettevõtja käibemaksukohuslase registreerimisnumber.

an..16

Kaubasaaja nimi

an..182

Tänava nimi

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

KAUBASAAJA üleandmiskoht

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1 või 4,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 2, 3 või 5.

(Vt sihtkoha koode tabeli 1 lahtris 1 a.)

Märkida aktsiisikauba tegelik üleandmiskoht.

Kaubasaaja registreerimisnumber

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 2, 3 või 5.

(Vt sihtkoha koode tabeli 1 lahtris 1a.)

Sihtkoha koodid:

—	1: märkida sihtkoha maksulao kehtiv SEED registreerimisnumber,

—	2, 3 ja 5: märkida käibemaksukohuslase registreerimisnumber või mis tahes muu tunnus.

an..16

Kaubasaaja nimi

—	„R”, kui sihtkoha kood on 1, 2, 3 või 5,

—	„O”, kui sihtkoha kood on 4.

(Vt sihtkoha koode tabeli 1 lahtris 1a.)

an..182

Tänava nimi

Lahtrid 4c, 4e ja 4f:

—	„R”, kui sihtkoha kood on 2, 3, 4 või 5.

—	„O”, kui sihtkoha kood on 1.

(Vt sihtkoha koode tabeli 1 lahtris 1a.)

an..65

Majanumber

an..11

Postiindeks

an..10

Linn

an..50

NAD_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Sihtkoha PÄDEV ASUTUS

„R”, kui sihtkoha kood on 1, 2, 3, 4, 5 või 8.

(Vt sihtkoha koode tabeli 1 lahtris 1a.)

Pädeva asutuse viitenumber

Märkida sihtliikmesriigis aktsiisi tasumise kontrollimise eest vastutava pädeva asutuse kood. Vt II lisa, koodide loetelu nr 5.

an8

Vastuvõtmise KINNITUS/ekspordi KINNITUS

Aktsiisikaupade saabumiskuupäev

Direktiivi 2008/118/EÜ artikli 20 lõike 2 kohase liikumise lõppkuupäev.

Kuupäev

Vastuvõtmise üldised järeldused

Väärtused võivad olla järgmised:

1	=	kaup on vastu võetud ja vastab kaubaarvele,
2	=	kaup on vastu võetud kuid ei vasta kaubaarvele,
3	=	kauba vastuvõtmisest keelduti,
4	=	kauba vastuvõtmisest keelduti osaliselt,
21	=	kaup on välja viidud ja vastab kaubaarvele,
22	=	kaup on välja viidud, kuid ei vasta kaubaarvele,
23	=	kauba väljaviimine keelati.

n..2

Täiendav teave

Esitada kogu täiendav teave aktsiisikaupade vastuvõtmise kohta

an..350

Täiendav teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

Vastuvõtmise KINNITUSE/ekspordi KINNITUSE sisu

„R”, kui vastuvõtmise üldiste järelduste väärtus ei ole 1 või 21 (vt lahter 6b.)

999X

Sisuandmete kordumatu viitenumber

Märkida e-HD sisuandmete kordumatu viitenumber (tabel 1 lahter 17a), mis on seotud aktsiisikaubaga, mille vastuvõtmise üldiste järelduste väärtus ei ole 1 ega 21.

n..3

Märge puudujäägi või ülejäägi kohta

„R”, kui sisuandmetega võrreldes on tuvastatud kauba puudujääk või ülejääk.

Võimalikud väärtused:

S	=	puudujääk,
E	=	ülejääk.

Tuvastatud puudujääk või ülejääk

„R”, kui lahtrisse 7.b on tehtud märge.

Märkida kogus (väljendatuna tootekoodiga seotud mõõtühikutes, vt II lisa koodide loetelu nr 11 ja 12).

n..15,3

Aktsiisikauba kood

Märkida aktsiisikauba kood, vt II lisa koodide loetelu nr 11.

an4

Kogus, millest keelduti

„R”, kui vastuvõtmise üldiste järelduste kood on 4 (vt lahter 6b).

Märkida vastuvõtmisest keeldutud aktsiisikauba kõik sisuandmed (väljendatuna tootekoodiga seotud mõõtühikutes, vt II lisa koodide loetelu nr 11 ja 12).

n..15,3

7.1

MITTEVASTAVUSE PÕHJUSED

„R” kõikide sisuandmete puhul, kui vastuvõtmise üldiste järelduste kood on 2, 3, 4, 22 või 23 (vt lahter 6b).

Mittevastavuse põhjused

Võimalikud väärtused:

0	=	muu,
1	=	ülejääk,
2	=	puudujääk,
3	=	kahjustatud kaup,
4	=	rikutud tõkend,
5	=	teave on edastatud ekspordikontrollisüsteemi kaudu,
6	=	ühe või mitme sisuandme väärtus on ebatäpne.

Täiendav teave

—	„R”, kui mittevastavuse põhjuse kood on 0.

—	„O”, kui mittevastavuse põhjuse kood on 3, 4 või 5.

(vt lahter 7.1.a.)

Esitada kogu täiendav teave aktsiisikaupade vastuvõtmise kohta.

an..350

Täiendav teave_LNG

„R”, kui vastav tekstiväli on täidetud.

Märkida keelekood, selle andmerühma puhul kasutatakse keele määratlemiseks II lisa koodide loetelus nr 1 nimetatud keelekoode.

(1) ELT L 359, 4.12.2004, lk 1.

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(3) EÜT L 8, 11.1.1996, lk 11.

(4) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(5) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21.

(6) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(7) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(8) ELT L 128, 27.5.2009, lk 15.

II LISA

(nimetatud artiklis 2)

Koodide loetelu

1. KEELEKOODID

Kasutatakse standardi ISO 639.1 (Alpha-2 koodid) koode; lisatud on kaks mittestandardset koodi, mida kasutatakse muud kui ladina tähestikku kasutavates keeltes ladina tähestikku kasutades täidetud versioonide puhul, st

—	bt – bulgaaria keel (ladina tähestik),

—	gr – kreeka keel (ladina tähestik).

Kood	Kirjeldus
bg	bulgaaria keel
bt	bulgaaria keel (ladina tähestik)
cs	tšehhi keel
da	taani keel
nl	hollandi keel
en	inglise keel
et	eesti keel
fi	soome keel
fr	prantsuse keel
ga	gaeli keel
gr	kreeka keel (ladina tähestik)
de	saksa keel
el	kreeka keel
hu	ungari keel
it	itaalia keel
lv	läti keel
lt	leedu keel
mt	malta keel
pl	poola keel
pt	portugali keel
ro	rumeenia keel
sk	slovaki keel
sl	sloveeni keel
es	hispaania keel
sv	rootsi keel

2. HALDUSVIITENUMBER

Väli	Sisu	Välja liik	Näide
1	Aasta	Numbriline 2	05
2	Esmase e-HD esitanud liikmesriigi tunnus	Täheline 2	ES
3	Riiklikul tasandil kinnitatud kordumatu kood	Tähtnumbriline 16	7R19YTE17UIC8J45
4	Kontrollarv	Numbriline 1	9

Väli 1: liikumise ametliku kinnitamise aasta kaks viimast numbrit.

Väli 3: märkida liikumisele aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemis antud kordumatu viitenumber. Välja täitmise eest vastutab liikmesriik, kuid aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemis peab igal liikumisel olema kordumatu viitenumber.

Väli 4: kontrollnumber kogu haldusviitenumbri kontrollimiseks, võimaldab leida vigu HVNi krüpteerimisel.

3. LIIKMESRIIGID

Liikmesriikide puhul tuleb kasutada standardi ISO Alpha 2 koode (1) (ISO 3166), v.a

—	Kreeka puhul, kus kasutatakse tähise GR asemel tähist EL,

—	Ühendkuningriigi puhul, kus kasutatakse tähise UK asemel tähist GB.

4. RIIKIDE KOODID

Kasutatakse standardi ISO Alpha 2 koode (ISO 3166).

5. TOLLIASUTUSE VIITENUMBER (COR)

Tolliasutuse viitenumber koosneb liikmesriigi koodist (vt koodide loetelu nr 3), millele järgneb kuuekohaline tähtnumbriline riiklik number, nt IT0830AB.

6. KÄENDAJA KOOD

Kood	Kirjeldus
1	Kaubasaatja
2	Vedaja
3	Aktsiisikauba omanik
4	Kaubasaaja
12	Kaubasaatja ja vedaja ühine tagatis
13	Kaubasaatja ja aktsiisikauba omaniku ühine tagatis
14	Kaubasaatja ja kaubasaaja ühine tagatis
23	Vedaja ja aktsiisikauba omaniku ühine tagatis
24	Vedaja ja kaubasaaja ühine tagatis
34	Aktsiisikauba omaniku ja kaubasaaja ühine tagatis
123	Kaubasaatja, vedaja ja aktsiisikauba omaniku ühine tagatis
124	Kaubasaatja, vedaja ja kaubasaaja ühine tagatis
134	Kaubasaatja, aktsiisikauba omaniku ja kaubasaaja ühine tagatis
234	Vedaja, aktsiisikauba omaniku ja kaubasaaja ühine tagatis
1234	Kaubasaatja, vedaja, aktsiisikauba omaniku ja kaubasaaja ühine tagatis

7. TRANSPORDILIIGI KOOD

Kood	Kirjeldus
0	Muu
1	Meretransport
2	Raudteetransport
3	Maanteetransport
4	Õhutransport
5	Postisaadetis
7	Kinnistranspordiseadmed
8	Siseveetransport

8. TRANSPORDIÜHIKU KOOD

Kood	Kirjeldus
1	Mahuti
2	Sõiduk
3	Haagis
4	Traktor

9. PAKENDI KOOD

Kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisa 38 lahtris 31 nimetatud koode.

10. TÜHISTAMISE PÕHJUSE KOOD

Kood	Kood
0	Muu
1	Trükiviga
2	Kaubanduslik tehing katkestati
3	e-HD duplikaat
4	Liikumine ei alanud lähetuskuupäeval

11. AKTSIISIKAUP

EPC	CAT	ÜHIK	Kauba kirjeldus	A	P	D
T200	T	4	Sigaretid, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 95/59/EÜ (2) artikli 4 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 2.	ei	ei	ei
T300	T	4	Sigarid ja sigarillod, nagu on määratletud direktiivi 95/59/EÜ artiklis 3 ja artikli 7 lõikes 1.	ei	ei	ei
T400	T	1	Sigarettideks keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud valmistubakas, nagu on määratletud direktiivi 95/59/EÜ artiklis 6.	ei	ei	ei
T500	T	1	Muu suitsetamistubakas, nagu on määratletud direktiivi 95/59/EÜ artiklis 5 ja artikli 7 lõikes 2.	ei	ei	ei
B000	B	3	Õlu, nagu on määratletud direktiivi 92/83/EMÜ artiklis 2.	jah	jah	ei
W200	W	3	Vaikne vein ja muud vaiksed kääritatud joogid kui vein ja õlu, nagu on määratletud direktiivi 92/83/EMÜ artikli 8 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1.	jah	ei	ei
W300	W	3	Vahuvein ja muud kääritatud vahujoogid kui vein ja õlu, nagu on määratletud direktiivi 92/83/EMÜ artikli 8 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2.	jah	ei	ei
I000	I	3	Vahesaadused, nagu on määratletud direktiivi 92/83/EMÜ artiklis 17.	jah	ei	ei
S200	S	3	Alkohoolsed joogid, nagu on määratletud direktiivi 92/83/EMÜ artikli 20 esimeses, teises ja kolmandas taandes.	jah	ei	ei
S300	S	3	Etanool, nagu on määratletud direktiivi 92/83/EMÜ artikli 20 esimeses taandes ning mis kuulub CN-koodide 2207 ja 2208 alla, v.a alkohoolsed joogid (S200).	jah	ei	ei
S400	S	3	Osaliselt denatureeritud alkohol, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 92/83/EMÜ artiklit 20 ning alkohol, mida on denatureeritud, kuid mis ei vasta veel nõuetele, et selle suhtes saaks kohaldada kõnealuse direktiivi artikli 27 lõike 1 punktidega a või b ette nähtud aktsiisimaksust vabastamist, v.a alkohoolsed joogid (S200).	jah	ei	ei
S500	S	3	Etanooli sisaldavad tooted, nagu on määratletud direktiivi 92/83/EMÜ artikli 20 esimeses taandes ning mis ei kuulu CN-koodide 2207 ja 2208 alla.	jah	ei	ei
E200	E	2	Taimsed ja loomsed õlid - tooted, mis kuuluvad CN-koodide 1507–1518 alla, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena (nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, (3) artikkel 20, lõige 1, punkt a).	ei	ei	jah
E300	E	2	Mineraalõlid (energiatooted) - tooted, mis kuuluvad CN-koodide 2707 10, 2707 20, 2707 30 ja 2707 50 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt b).	ei	ei	jah
E410	E	2	Pliid sisaldav bensiin, mis kuulub CN-koodide 2710 11 31, 2710 11 51 ja 2710 11 59 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt c).	ei	ei	jah
E420	E	2	Pliivaba bensiin, mis kuulub CN-koodide 2710 11 31, 2710 11 41, 2710 11 45 ja 2710 11 49 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt c).	ei	ei	jah
E430	E	2	Märgistamata gaasiõli, mis kuulub CN-koodide 2710 19 41 – 2710 19 49 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt c).	ei	ei	jah
E440	E	2	Märgistatud gaasiõli, mis kuulub CN-koodide 2710 19 41 – 2710 19 49 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt c).	e	e	jah
E450	E	2	Märgistamata petrool, mis kuulub CN-koodide 2710 19 21 ja 2710 19 25 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt c).	ei	ei	jah
E460	E	2	Märgistatud petrool, mis kuulub CN-koodide 2710 19 21 ja 2710 19 25 alla (nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt c).	ei	ei	jah
E470	E	1	Raske kütteõli, mis kuulub CN-koodide 2710 19 61 – 2710 19 69 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt c).	ei	ei	ei
E480	E	2	Tooted, mille kaubanduslik liikumine toimub mahtkaubana ning mis kuuluvad CN-koodide 2710 11 21, 2710 11 25 ja 2710 19 29 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt c).	ei	ei	jah
E490	E	2	Eespool nimetamata tooted, mis kuuluvad CN-koodide 2710 11 – 2710 19 69 alla, v.a CN-koodide 2710 11 21, 2710 11 25 ja 2710 19 29 alla ning mille kaubanduslik liikumine ei toimu mahtkaubana (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt c).	ei	ei	jah
E500	E	1	Veeldatud naftagaasid ja muud gaasilised süsivesinikud, mis kuuluvad CN-koodide 2711 12 11 – 2711 19 00 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt d).	ei	ei	ei
E600	E	1	Küllastatud atsüklilised süsivesinikud, mis kuuluvad CN-koodi 2901 10 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt e).	ei	ei	ei
E700	E	2	Tsüklilised süsivesinikud, mis kuuluvad CN-koodide 2902 20, 2902 30, 2902 41, 2902 42, 2902 43 ja 2902 44 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt f).	ei	ei	jah
E800	E	2	CN-koodi 2905 11 00 alla kuuluvad tooted (metanool), mis ei ole sünteetilist päritolu, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt g).	ei	ei	jah
E910	E	2	Rasvhappe monoalküülestrid, mille estrite sisaldus on vähemalt 96,5 % mahust (FAMAE) ja mis kuuluvad CN-koodi 3824 90 99 alla (direktiiv 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt h).	ei	ei	jah
E920	E	2	CN-koodi 3824 90 99 alla kuuluvad tooted, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena, v.a rasvhappe monoalküülestrid, mille estrite sisaldus on vähemalt 96,5 % mahust (FAMAE) (direktiiv, 2003/96/EÜ, artikkel 20, lõige 1, punkt h).	ei	ei	jah

Märkus:

tabelis on energiatoodete tähistamiseks kasutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2031/2001 sätestatud CN-koode (EÜT L 279, 23.10.2001).

Veergude selgitus:

EPC Aktsiisikauba kood

CAT Aktsiisikauba kategooria

ÜHIK Mõõtühik (loetelu 12)

A: kohustuslik on märkida alkoholisisaldus (jah/ei),

P: võib märkida Plato kraadides (jah/ei),

D: kohustuslik on märkida tihedus temperatuuril 15 °C (jah/ei).

12. MÕÕTÜHIKUD

Mõõtühiku kood	Selgitus
1	kg
2	liiter (temperatuuril 15 °C)
3	liiter (temperatuuril 20 °C)
4	1 000 tk

(1) Euroopa Majanduskomisjoni rahvusvaheliste kaubandusprotseduuride hõlbustamise töörühma poolt vastu võetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kaubavahetuse soodustamise soovitused nr 3, Genf, jaanuar 1996; ECE/TRADE/201.

(2) EÜT L 291, 6.12.1995, lk 40.

(3) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

29.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 197/70

KOMISJONI OTSUS,

9. juuli 2009,

millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4595 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/567/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,

olles konsulteerinud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt mõjutada esmatähtsate keskkonnaaspektide parandamist.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1980/2000 on sätestatud, et ökomärgise andmise erikriteeriumid, mis on koostatud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni väljatöötatud kriteeriumide alusel, kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	Lisaks on kõnealuses määruses sätestatud, et ökomärgise andmise kriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded vaadatakse läbi aegsasti enne iga tooterühma kriteeriumide kehtivusaja lõppu.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt on õigel ajal läbi vaadatud ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, mis on kehtestatud komisjoni 17. veebruari 1999. aasta otsusega 1999/178/EÜ, millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (2) (muudetud 15. mai 2002. aasta otsusega 2002/371/EÜ, millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid) (3). Kõnealused ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad hiljemalt kuni 31. detsembrini 2009.

(5)	Kõnealuse läbivaatamise alusel ning teaduse ja turu arengut arvestades on asjakohane muuta tooterühma määratlust ning kehtestada uued ökoloogilised kriteeriumid.

(6)	Ökoloogilised kriteeriumid, samuti nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, peaksid kehtima neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(7)	Otsus 1999/178/EÜ tuleks seetõttu asendada.

(8)

Tootjate jaoks, kelle toodetele on antud tekstiiltoodete ökomärgis vastavalt otsuses 1999/178/EÜ esitatud kriteeriumidele, tuleks ette näha üleminekuperiood, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumide ja nõuetega. Tootjatel tuleks ka lubada esitada taotlusi vastavalt otsuses 1999/178/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumidele kuni otsuse 1999/178/EÜ kehtivuse lõpuni.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooterühma „tekstiiltooted” kuuluvad:

a)	tekstiilist rõivad ja rõivamanused: rõivad ja rõivamanused (taskurätikud, rätikud, kotid, kandekotid, seljakotid, vööd jne), milles on vähemalt 90 massiprotsenti tekstiilkiudu;

b)	sisustustekstiil: ruumide sisustamisel kasutatav tekstiil, milles on vähemalt 90 massiprotsenti tekstiilkiudu. See hõlmab ka matte ja vaipu, kuid ei hõlma seinast seina põrandakatteid ega seinakatteid;

c)	kiud, lõng ja riie (sealhulgas kulumiskindel lausriie), mis on mõeldud tekstiilist rõivaste ja rõivamanuste ning sisustustekstiili valmistamiseks.

Tooterühma ei kuulu biotsiididega töödeldud tekstiil, välja arvatud selliste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (4) IA lisas loetletud biotsiidide puhul, mis annavad tekstiilile täiendavaid omadusi, mille otsene eesmärk on kaitsta inimeste tervist (nt biotsiidid, mida lisatakse tekstiilvõrkudele ja rõivastele, et peletada sääski, kirpe, lesti või allergeene), ning tingimusel, et toimeaine on direktiivi 98/8/EÜ V lisa kohaselt asjaomaseks kasutusviisiks lubatud.

Tekstiilist rõivaste ja rõivamanuste ning sisustustekstiili puhul ei võeta tekstiilkiudude protsendi arvutamisel arvesse udusulgi, sulgi, kilet ega pealist.

Artikkel 2

Selleks et tooterühma „tekstiiltooted” kuuluvale tootele võiks määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel anda ühenduse ökomärgise, peab tekstiiltoode vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 3

Tooterühmale „tekstiiltooted” kehtestatud ökoloogilised kriteeriumid, samuti vastavad hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 4

Halduseesmärkidel antakse tooterühmale „tekstiiltooted” koodnumber „016”.

Artikkel 5

Otsus 1999/178/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

1. Tooterühma „tekstiiltooted” kuuluvatele toodetele ökomärgise andmise taotlusi, mis on esitatud enne käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, hinnatakse vastavalt otsuses 1999/178/EÜ sätestatud tingimustele.

2. Tooterühma „tekstiiltooted” kuuluvatele toodetele ökomärgise andmise taotlused, mis on esitatud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2009, võivad olla koostatud kas otsuses 1999/178/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel.

Kõnealuseid taotlusi hinnatakse vastavalt kriteeriumidele, mille alusel taotlused on koostatud.

3. Ökomärgist, mis on antud vastavalt otsuses 1999/178/EÜ sätestatud kriteeriumidele hinnatud taotluse alusel, võib kasutada 12 kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(2) EÜT L 57, 5.3.1999, lk 21.

(3) EÜT L 133, 18.5.2002, lk 29.

(4) EÜT L 123, 4.4.1998, lk 1.

LISA

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Käesolevate kriteeriumide eesmärk on eriti edendada veereostuse vähendamist seoses tekstiilitootmisahela põhiprotsessidega, kaasa arvatud kiu valmistamise, ketramise, kudumise, silmuskudumise, pleegitamise, värvimise ja viimistlemisega.

Kriteeriumid on kehtestatud tasemel, mis soodustab väiksema keskkonnamõjuga tekstiiltoodete märgistamist.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Iga kriteeriumi juures on esitatud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks deklaratsioonide, dokumentide, analüüside, katsearuannete või muude tõendite esitamist, võivad tõendusmaterjalid pärineda vastavalt vajadusele taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt jne.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on esitatud iga kriteeriumi puhul, kui nende samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Funktsionaalne üksus, mille kohta sisend- ja väljundkogused arvestatakse, on 1 kg tekstiiltooteid normaaltingimustel (suhteline niiskus 65 ± 4 %, temperatuur 20 ± 2 °C; normaaltingimused on kindlaks määratud standardiga ISO 139 „Tekstiiltooted. Konditsioneerimise ja katsetamise standardatmosfäär”).

Vajaduse korral võib pädev asutus nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

Pädevatele asutustele soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel arvestada selliste tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide nagu EMAS ja ISO 14001 rakendamist (märkus: nende juhtimissüsteemide rakendamist ei nõuta).

ÖKOLOOGILISED KRITEERIUMID

Kriteeriumid jagunevad kolme põhikategooriasse, milles käsitletakse tekstiilkiudusid, protsesse ja kemikaale ning kasutuskõlblikkust.

TEKSTIILKIUDUDE KRITEERIUMID

Käesolevas jaos määratakse kindlaks kiuspetsiifilised kriteeriumid akrüülkiu, puuvilla- ja muude seemneilt eraldatud naturaalsete tsellulooskiudude, elastaankiu, lina- ja muude niinekiudude, pesemata villa kiu ja muude keratiinkiudude, keemiliste tsellulooskiudude, polüamiidkiu, polüesterkiu ning polüpropüleenkiu puhul.

Võib kasutada ka muid kiudusid, mille puhul ei ole kehtestatud kiuspetsiifilisi kriteeriume, välja arvatud mineraal-, klaas-, metall-, süsinik- ja muud anorgaanilised kiud.

Kui teatavat kiudu on alla 5 % tootes leiduva kogu tekstiilkiu massist, ei nõuta vastavust käesolevas jaos seda liiki kiu suhtes kehtestatud kriteeriumidele. Vastavust ei nõuta ka juhul, kui tegemist on ringlusse võetud kiuga. Selles kontekstis tähendab ringlusse võetud kiud kiudu, mis pärineb üksnes tekstiili- ja rõivatööstuse lõikejääkidest või lõpptarbija tekitatud tekstiili- vm jäätmetest. 85 % kogu tootes leiduva kiu massist peab siiski vastama võimalikele asjakohastele kiuspetsiifilistele kriteeriumidele või pärinema ringlusse võetud kiust.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab tekstiiltoote koostise kohta üksikasjaliku teabe.

1. Akrüül

1.1.

Kiudu valmistavast tehasest väljuva toorkiu akrülonitriili jääksisaldus peab olema alla 1,5 mg/kg.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab katseprotokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: ekstraheerimine keeva veega ja kvantitatiivne määramine gaasi-vedelikkapillaarkromatograafia abil.

1.2.

Aasta keskmine akrülonitriili heide õhku (polümerisatsiooni ajal ja kuni ketramiseks sobiva lahuse saamiseni) peab olema alla 1 grammi 1 kilogrammi toodetud kiu kohta.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

2. Puuvilla- ja muud seemneilt eraldatud naturaalsed tsellulooskiud (sh kapok)

Puuvilla- ja muud seemneilt eraldatud naturaalsed tsellulooskiud (edaspidi „puuvillakiud”) ei tohi sisaldada üle 0,05 ppm (katsemeetodi avastamislävi) iga järgmist ainet: aldriin, kaptafool, klordaan, DDT, dieldriin, endriin, heptakloor, heksaklorobenseen, heksaklorotsükloheksaan (kõik isomeerid kokku), 2,4,5-T, kloordimeform, klorobensilaat, dinoseb ja selle soolad, monokrotofoss, pentaklorofenool, toksafeen, metamidofoss, metüülparatioon, paratioon, fosfamidoon. Katset tuleks teha toorpuuvillaga, enne kui see läbib mis tahes märgtöötluse, iga puuvillapartii kohta või kaks korda aastas, kui aastas võetakse vastu rohkem kui kaks puuvillapartiid.

Seda nõuet ei kohaldata, kui üle 50 % kius sisalduvast puuvillast on mahe- või üleminekutoode, st kui sõltumatu organisatsioon on tõendanud, et puuvill on toodetud kooskõlas tootmis- ja kontrollinõuetega, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 (1).

Seda nõuet ei kohaldata, kui on võimalik esitada dokumendid, mis tõendavad nende põllumajandustootjate isikud, kes on tootnud vähemalt 75 % lõpptootes kasutatud puuvillast, ja kõnealuste tootjate deklaratsioonid selle kohta, et põldudel ega vabrikutes, kus kõnealune puuvill on toodetud, ega puuvillas endas ei ole kasutatud eespool loetletud aineid.

Kui vähemalt 95 % ühes tootes sisalduvast puuvillast on mahetoode, st kui sõltumatu organisatsioon on tõendanud, et puuvill on toodetud kooskõlas tootmis- ja kontrollinõuetega, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 834/2007, võib taotleja kinnitada ökomärgise kõrvale märke „mahepuuvill”. Kui 70–95 % ühes tootes sisalduvast puuvillast on mahetoode, võib sellele lisada märke „valmistatud xy % ulatuses mahepuuvillast”.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab kas tõendi mahetoodete sertifitseerimise kohta, dokumendid, mis tõendavad, et eespool loetletud aineid ei ole kasutatud, või sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmisi katsemeetodeid: vajaduse korral US EPA 8081 A (kloororgaanilised pestitsiidid, ultraheli- või Soxhleti ekstraheerimise ning mittepolaarsete solventide (isooktaan või heksaan) kasutamise abil), 8151 A (klooritud herbitsiidid, metanooli kasutamise abil), 8141 A (fosfororgaanilised ühendid) või 8270 C (kesklenduvad orgaanilised ühendid).

Aastas tuleb kasutada vähemalt 3 % mahepuuvilla, st puuvilla, mille puhul sõltumatu organisatsioon on tõendanud, et puuvill on toodetud kooskõlas tootmis- ja kontrollinõuetega, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 834/2007.

Taotleja esitab järgmised dokumendid:

—	teabe sertifitseerimisasutuse kohta;

—	deklaratsiooni, milles on märgitud sertifitseeritud mahepuuvilla osakaal ökomärgisega tekstiilide aastases kogutoodangus.

Pädevad asutused võivad nõuda täiendavate dokumentide esitamist, et oleks võimalik hinnata, kas standardimis- ja sertifitseerimissüsteemi nõuded on täidetud.

3. Elastaan

3.1.	Ei tohi kasutada tinaorgaanilisi ühendeid. Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et tinaorgaanilisi ühendeid ei ole kasutatud.

3.2.

Aasta keskmine aromaatsete diisotsüanaatide heide õhku (polümerisatsiooni ja kiu tootmise ajal), mõõdetuna protsessi nendes etappides, kus kõnealuseid aineid esineb, ning võttes arvesse ka lenduvaid heitkoguseid, peab olema alla 5 milligrammi 1 kilogrammi toodetud kiu kohta.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

4. Lina- ja muud niinekiud (k.a kanep, džuut ja ramjee)

Kui lina- ja muude niinekiudude saamisel kasutatakse leotamist vees, tuleb seejuures tekkiv reovesi puhastada sellisel määral, et keemiline hapnikutarve või orgaanilise süsiniku kogusisaldus väheneks vähemalt 75 % kanepikiudude puhul ning vähemalt 95 % lina- ja muude niinekiudude puhul.

Hindamine ja kontroll: Kui kasutatakse leotamist vees, esitab taotleja sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud katsemeetodit ISO 6060 (keemiline hapnikutarve).

5. Pesemata villa kiud ja muud keratiinkiud (sh lamba-, kaameli-, alpaka- ja kitsevillast)

5.1.	Järgmiste ainete kogusisalduste summa ei tohi ületada 0,5 ppm: γ-heksaklorotsükloheksaan (lindaan), α-heksaklorotsükloheksaan, β-heksaklorotsükloheksaan, δ-heksaklorotsükloheksaan, aldriin, dieldriin, endriin, p,p′-DDT, p,p′-DDD.

5.2.	Järgmiste ainete kogusisalduste summa ei tohi ületada 2 ppm: diasinoon, propetamfoss, kloorfenvinfoss, dikloorfentioon, kloorpürifoss, fenkloorfoss, etioon, metüülpirimifoss.

5.3.	Järgmiste ainete kogusisalduste summa ei tohi ületada 0,5 ppm: tsüpermetriin, deltametriin, fenvaleraat, tsühalotriin, flumetriin.

5.4.	Järgmiste ainete kogusisalduste summa ei tohi ületada 2 ppm: diflubensuroon, triflumuroon, ditsüklaniil.

Katsetada tuleks toorvilla, enne kui see läbib mis tahes märgtöötluse, iga villapartii puhul või kaks korda aastas, kui aastas võetakse vastu rohkem kui kaks villapartiid.

Nõudeid (esitatuna punktides 5.1, 5.2, 5.3 ja 5.4 ning kohaldatuna eraldi) ei kohaldata, kui on võimalik esitada dokumendid, mis tõendavad nende põllumajandustootjate isikud, kes on tootnud vähemalt 75 % kõnealusest villa- või keratiinkiust, ja kõnealuste tootjate deklaratsioonid selle kohta, et asjaomaste põllumajandusmaade ega loomade puhul ei ole kasutatud eespool loetletud aineid.

Hindamine ja kontroll punktides 5.1, 5.2, 5.3 ja 5.4 loetletud nõuete korral: Taotleja esitab eespool nimetatud dokumendid või sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: IWTO katsemeetodi 59 projekt.

5.5.	Kui pesuheitvesi suunatakse kanalisatsiooni, ei tohi heitvee keemiline hapnikutarve ületada 60 grammi 1 kilogrammi pesemata villa kohta, kusjuures heitvesi puhastatakse väljaspool tootmiskäitist nii, et keemiline hapnikutarve väheneb aastas keskmiselt veel vähemalt 75 %.

Kui pesuheitvesi puhastatakse tootmiskäitises ja suunatakse pinnavette, ei tohi heitvee keemiline hapnikutarve ületada 45 grammi 1 kilogrammi pesemata villa kohta. Pinnavette suunatava heitvee pH peab olema 6–9 (v.a juhul, kui pinnavee pH on väljaspool seda vahemikku) ja temperatuur alla 40 °C (v.a juhul, kui pinnavee temperatuur on kõrgem). Villapesemisettevõtja kirjeldab üksikasjalikult pesuheitvee puhastamise protsessi ning kontrollib pidevalt keemilise hapnikutarbe taset.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab asjakohased andmed ja kõnealuse kriteeriumiga seotud katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: ISO 6060.

6. Keemilised tsellulooskiud (k.a viskoos-, lüotsell-, atsetaat-, kupro- ja triatsetaatkiud)

6.1.	Kiududes ei tohi olla adsorbeerunud orgaanilisi halogeniide üle 250 ppm. Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: ISO 11480.97 (reguleeritav põletamine ja mikrokulonmeetria).

6.2.

Viskooskiudude puhul ei tohi kiu tootmiseks vajaliku töötlemise käigus õhku heidetud väävliühendite väävlisisaldus ületada aastas keskmiselt 120 grammi 1 kilogrammi toodetud filamentkiu kohta ja 30 grammi 1 kilogrammi toodetud staapelkiu kohta. Kui ühes konkreetses käitises toodetakse mõlemat liiki kiudu, ei tohi heide kokku ületada vastavat kaalutud keskmist väärtust.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

6.3.	Viskooskiudude puhul ei tohi tootmiskäitisest vette lastud tsingi kogus ületada aastas keskmiselt 0,3 g/kg. Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

6.4.	Kuprokiudude puhul ei tohi vasesisaldus tootmiskäitisest väljuvas heitvees ületada aastas keskmiselt 0,1 ppm. Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

7. Polüamiid

N2O heide õhku monomeeri valmistamisel ei tohi aastas keskmiselt ületada 10 grammi 1 kilogrammi toodetud polüamiid-6-kiu kohta ja 50 grammi 1 kilogrammi toodetud polüamiid-6,6-kiu kohta.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

8. Polüester

8.1.

Polüesterkiududes ei tohi olla antimoni üle 260 ppm. Kui antimoni ei kasutata, võib taotleja lisada ökomärgise kõrvale märke „antimonivaba” (või samaväärse teksti).

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et antimoni ei ole kasutatud, või sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: otsene määramine aatomabsorptsioonspektromeetria abil. Katse tehakse toorkiuga enne märgtöötlemist.

8.2.

Aasta keskmine lenduvate orgaaniliste ühendite heide õhku (polümerisatsiooni ja polüesterkiu tootmise ajal), mõõdetuna protsessi nendes etappides, kus kõnealuseid ühendeid esineb, ning võttes arvesse ka lenduvaid heitkoguseid, peab olema alla 1,2 grammi 1 kilogrammi toodetud polüestervaigu kohta. (Lenduv orgaaniline ühend on orgaaniline ühend, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K on vähemalt 0,01 kPa või millel on vastav lenduvus teatavates kasutustingimustes.)

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

9. Polüpropüleen

Ei tohi kasutada pliipõhiseid pigmente.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid ühendeid ei ole kasutatud.

PROTSESSIDE JA KEMIKAALIDE KRITEERIUMID

Vajaduse korral kohaldatakse käesoleva jao kriteeriume toote valmistamise mis tahes etapi, sealhulgas kiudude valmistamise suhtes. Sellele vaatamata võivad ringlusse võetud kiud teataval määral sisaldada kriteeriumides keelatud värv- või muid aineid, kui neid aineid on kasutatud kiudude eelmises olelustsüklis.

10. Kiudude ja lõngade abi- ja viimistlusained

10.1.

Mett: vähemalt 95 % lõngale kantava metisegu koostisainete kuivmassist peab olema piisavalt biolagundatav, vastasel juhul tuleb need ained võtta ringlusesse.

Kõigi koostisainete summat võetakse arvesse.

Hindamine ja kontroll: Selles kontekstis on aine „piisavalt biolagundatav” järgmistel juhtudel:

—	OECD 301 A, OECD 301 E, ISO 7827, OECD 302 A, ISO 9887, OECD 302 B või ISO 9888 meetodil katsetades laguneb 28 päeva jooksul vähemalt 70 % ainest;

—	OECD 301 B, ISO 9439, OECD 301 C, OECD 302 C, OECD 301 D, ISO 10707, OECD 301 F, ISO 9408, ISO 10708 või ISO 14593 meetodil katsetades laguneb 28 päeva jooksul vähemalt 60 % ainest;

—	OECD 303 või ISO 11733 meetodil katsetades laguneb 28 päeva jooksul vähemalt 80 % ainest;

—	kui ainete puhul, mille suhtes neid meetodeid ei saa rakendada, on esitatud tõendid samaväärse biolagundatavuse kohta.

Taotleja esitab vajalikud dokumendid, ohutuskaardid, katseprotokollid ja/või deklaratsioonid, milles on märgitud eespool osutatud katsemeetodid ja -tulemused ning mis tõendavad kõigi kasutatud metisegude vastavust kõnealusele kriteeriumile.

10.2.

Ketruslahuse lisaained, ketruse lisaained ja eelketruse eeltöötlusained (k.a kraasiõlid, kedruse viimistlusained ja määrdeained): vähemalt 90 % koostisainete kuivmassist peab olema reoveepuhastusrajatistes piisavalt biolagundatav või eemaldatav.

Seda nõuet ei kohaldata teise ketruse eeltöötlusainete (ketrusmäärded, niisutusained), pooliõlide, käärimis- ja korrutusõlide, vahade, kudumisõlide, silikoonõlide ja anorgaaniliste ainete suhtes. Kõigi koostisainete summat võetakse arvesse.

Hindamine ja kontroll: Selles kontekstis on aine „reoveepuhastusrajatistes piisavalt biolagundatav või eemaldatav” järgmistel juhtudel:

—	OECD 301 A, OECD 301 E, ISO 7827, OECD 302 A, ISO 9887, OECD 302 B või ISO 9888 meetodil katsetades laguneb 28 päeva jooksul vähemalt 70 % ainest;

—	OECD 301 B, ISO 9439, OECD 301 C, OECD 302 C, OECD 301 D, ISO 10707, OECD 301 F, ISO 9408, ISO 10708 või ISO 14593 meetodil katsetades laguneb 28 päeva jooksul vähemalt 60 % ainest;

—	OECD 303 või ISO 11733 meetodil katsetades laguneb 28 päeva jooksul vähemalt 80 % ainest;

—	kui ainete puhul, mille suhtes neid meetodeid ei saa rakendada, on esitatud tõendid samaväärse biolagundatavuse või eemaldatavuse kohta.

Taotleja esitab vajalikud dokumendid, ohutuskaardid, katseprotokollid ja/või deklaratsioonid, milles on märgitud eespool osutatud katsemeetodid ja -tulemused ning mis näitavad kõigi kasutatud lisa- ja eeltöötlusainete vastavust kõnealusele kriteeriumile.

10.3.

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus toote mineraalõlikomponendis peab olema alla 3 massiprotsendi.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab vajalikud dokumendid, ohutuskaardid, toote teabelehed või deklaratsioonid, milles on märgitud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus või mis tõendavad, et mineraalõlisid sisaldavaid tooteid ei ole kasutatud.

11. Biotsiidid ja biostaatikumid

Toodete ja pooltoodete veo ja ladustamise ajal ei tohi kasutada klorofenoole (nende sooli ja estreid), polüklooritud bifenüüle ega tinaorgaanilisi ühendeid.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et neid aineid ja ühendeid ei ole lõngas, riides ega lõpptootes kasutatud. Kui seda deklaratsiooni tuleb tõendada, kasutatakse järgmist katsemeetodit ja piirnormi: vajaduse korral ekstraheerimine, derivatiseerimine atseetanhüdriidi abil, gaasi-vedelikkapillaarkromatograafiline määramine elektronihaarde detektori abil, piirsisaldus 0,05 ppm.

12. Värvi või pigmendi eemaldamine

Värvi või pigmendi eemaldamisel ei tohi kasutada raskmetallide (v.a raud) sooli ega formaldehüüdi.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid ühendeid ei ole kasutatud.

13. Raskendamine

Lõnga või riide raskendamiseks ei tohi kasutada tseeriumi ühendeid.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid ühendeid ei ole kasutatud.

14. Kõik kemikaalid ja keemilised valmistised

Alküülfenooletoksülaate, lineaarseid alküülbenseensulfonaate, bis(hüdrogeenitud tahkerasvalküül)dimetüülammooniumkloriidi, distearüüldimetüülammooniumkloriidi, di(kõvatahkerasv)dimetüülammooniumkloriidi, etüleendiamiintetraatsetaati ega dietüleentriamiinpentaatsetaati ei tohi kasutada ning need ained ei tohi olla kasutatavate valmististe ega segude komponendid.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid ühendeid ei ole kasutatud.

15. Detergendid, riidepehmendid ja kompleksitekitid

Vähemalt 95 % märgtöötlemiskäitises kasutatud riidepehmendite, kompleksitekitite ja detergentide massist peab olema reoveepuhastuskäitistes piisavalt biolagundatav või eemaldatav.

Märgtöötlemiskäitises on erandiks detergentides ja riidepehmendites sisalduvad pindaktiivsed ained, mis on aeroobselt lõplikult biolagunevad.

Hindamine ja kontroll: Mõiste „piisavalt biolagundatav või eemaldatav” on määratletud eespool kiudude ja lõngade abi- ja viimistlusainetega seotud kriteeriumis. Taotleja esitab vajalikud dokumendid, ohutuskaardid, katseprotokollid ja/või deklaratsioonid, milles on märgitud eespool osutatud katsemeetodid ja -tulemused ning mis näitavad kõigi kasutatud detergentide, riidepehmendite ja kompleksitekitite vastavust kõnealusele kriteeriumile.

Mõistet „lõplik aeroobne biolagunduvus” tuleb tõlgendada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 (2) III lisale. Taotleja esitab vajalikud dokumendid, ohutuskaardid, katseprotokollid ja/või deklaratsioonid, milles on märgitud eespool osutatud katsemeetodid ja -tulemused ning mis näitavad kõigi kasutatud detergentides ja riidepehmendites sisalduvate pindaktiivsete ainete vastavust kõnealusele kriteeriumile.

16. Pleegitusained: lõngade, riide ja lõpptoodete pleegitamiseks ei tohi kasutada kloori sisaldavaid vahendeid.

Seda nõuet ei kohaldata keemiliste tsellulooskiudude tootmisel. (Vt kriteerium 6.1.)

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et klooritud pleegitusaineid ei ole kasutatud.

17. Värvainete saasteained: kiu suhtes afiinne värvaine (lahustuv või lahustumatu)

Kasutatud värvainetes saasteainetena esinevate ioonide sisaldused ei tohi ületada järgmisi väärtusi: Ag 100 ppm; As 50 ppm; Ba 100 ppm; Cd 20 ppm; Co 500 ppm; Cr 100 ppm; Cu 250 ppm; Fe 2 500 ppm; Hg 4 ppm; Mn 1 000 ppm; Ni 200 ppm; Pb 100 ppm; Se 20 ppm; Sb 50 ppm; Sn 250 ppm; Zn 1 500 ppm.

Osutatud piirväärtused kehtivad üksnes saasteainete kohta ning nendele vastavust ei hinnata selliste metallide puhul, mis kuuluvad lahutamatu komponendina värvainemolekuli koostisesse (nt metallikomplekside alusel valmistatud värvained, teatavad aktiivvärvained jms).

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab vastavusdeklaratsiooni.

18. Pigmentide saasteained: lahustumatu värvaine, mis ei ole kiu suhtes afiinne

Kasutatud pigmentides saasteainetena esinevate ioonide sisaldused ei tohi ületada järgmisi väärtusi: As 50 ppm; Ba 100 ppm, Cd 50 ppm; Cr 100 ppm; Hg 25 ppm; Pb 100 ppm; Se 100 ppm Sb 250 ppm; Zn 1 000 ppm.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab vastavusdeklaratsiooni.

19. Kroompeitsvärvained

Kroompeitsvärvaineid ei ole lubatud kasutada.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid ühendeid ei ole kasutatud.

20. Metallikomplekside alusel valmistatud värvained

Vase-, kroomi- või niklikomplekside alusel valmistatud värvainete kasutamisel on nõuded järgmised.

20.1.

Tsellulooskiudude värvimisel, kui metallikompleksi alusel valmistatud värvaine on värvisegu komponent, peab tootmiskäitises või sellest väljaspool asuvasse puhastisse suunatavas reovees iga metallikompleksi alusel valmistatud värvainet olema alla 20 % kasutatud kogusest (värvimisprotsessi algkogusest).

Muudel värvimistoimingutel, kui metallikompleksi alusel valmistatud värvaine on värvisegu komponent, peab tootmiskäitises või sellest väljaspool asuvasse puhastisse suunatavas reovees iga metallikompleksi alusel valmistatud värvainet olema alla 7 % kasutatud kogusest (värvimisprotsessi algkogusest).

Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et neid aineid ei ole kasutatud, või dokumendid ja sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmisi katsemeetodeid: ISO 8288 Cu ja Ni puhul; EN 1233 Cr puhul.

20.2.

Pärast puhastamist ei tohi ainete heide vette ületada järgmisi väärtusi: Cu 75 mg/kg (kiud, lõng või riie); Cr 50 mg/kg; Ni 75 mg/kg.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et neid aineid ei ole kasutatud, või dokumendid ja sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmisi katsemeetodeid: ISO 8288 Cu ja Ni puhul; EN 1233 Cr puhul.

21. Asovärvid

Ei tohi kasutada asovärve, mis võivad lõhustumisel anda järgmisi aromaatseid amiine:

4-aminodiphenyl	(92-67-1)
Benzidine	(92-87-5)
4-chloro-o-toluidine	(95-69-2)
2-naphtylamine	(91-59-8)
o-amino-azotoluene	(97-56-3)
2-amino-4-nitrotoluene	(99-55-8)
p-chloroaniline	(106-47-8)
2,4-diaminoanisol	(615-05-4)
4,4′-diaminodiphenylmethane	(101-77-9)
3,3′-dichlorobenzidine	(91-94-1)
3,3′-dimethoxybenzidine	(119-90-4)
3,3′-dimethylbenzidine	(119-93-7)
3,3′-dimethyl-4,4′-diaminodiphenylmethane	(838-88-0)
p-cresidine	(120-71-8)
4,4′-oxydianiline	(101-80-4)
4,4′-thiodianiline	(139-65-1)
o-toluidine	(95-53-4)
2,4-diaminotoluene	(95-80-7)
2,4,5-trimethylaniline	(137-17-7)
4-aminoazobenzene	(60-09-3)
o-anisidine	(90-04-0)
2,4-Xylidine
2,6-Xylidine

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et neid värvaineid ei ole kasutatud. Kui seda deklaratsiooni tuleb tõendada, kasutatakse järgmist katsemeetodit: EN 14 362-1 ja 2. (Märkus: 4-aminoasobenseeni esinemise kohta võib saada valepositiivseid tulemusi, mistõttu soovitatakse tulemused kinnitada.)

22. Kantserogeensed, mutageensed või reprotoksilised värvained

22.1.

Ei tohi kasutada järgmisi värvaineid:

—	C.I. aluseline punane 9;

—	C.I. dispersioonsinine 1;

—	C.I. happeline punane 26;

—	C.I. aluseline violett 14;

—	C.I. dispersioonoranž 11;

—	C.I. otsetoimeline must 38;

—	C.I. otsetoimeline sinine 6;

—	C.I. otsetoimeline punane 28;

—	C.I. dispersioonkollane 3.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et neid värvaineid ei ole kasutatud.

22.2.

Ei tohi kasutada värvaineid ega värvisegusid, mis sisaldavad üle 0,1 massiprotsendi aineid, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha mõni järgmine ohulause (või nende kombinatsioon):

—	R40 (osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju),

—	R45 (võib põhjustada vähktõbe),

—	R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi),

—	R49 (võib põhjustada sissehingamisel vähktõbe),

—	R60 (võib kahjustada sigivust),

—	R61 (võib kahjustada loodet),

—	R62 (võimalik sigivuse kahjustamise oht),

—	R63 (võimalik loote kahjustamise oht),

—	R68 (võimalik pöördumatute kahjustuste oht),

nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 67/548/EMÜ (3).

Teise võimalusena võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (4). Sel juhul ei tohi toorainele lisada värvaineid ega värvisegusid, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H351, H350, H340, H350i, H360F, H360D, H361f, H361d, H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et neid värvaineid ei ole kasutatud.

23. Värvained, mis võivad olla sensibiliseeriva toimega

Ei tohi kasutada järgmisi värvaineid:

—	C.I. dispersioonsinine 3

C.I. 61 505

—	C.I. dispersioonsinine 7

C.I. 62 500

—	C.I. dispersioonsinine 26

C.I. 63 305

—	C.I. dispersioonsinine 35

—	C.I. dispersioonsinine 102

—	C.I. dispersioonsinine 106

—	C.I. dispersioonsinine 124

—	C.I. dispersioonpruun 1

—	C.I. dispersioonoranž 1

C.I. 11 080

—	C.I. dispersioonoranž 3

C.I. 11 005

—	C.I. dispersioonoranž 37

—	C.I. dispersioonoranž 76 (varasem nimetus oranž 37)

—	C.I. dispersioonpunane 1

C.I. 11 110

—	C.I. dispersioonpunane 11

C.I. 62 015

—	C.I. dispersioonpunane 17

C.I. 11 210

—	C.I. dispersioonkollane 1

C.I. 10 345

—	C.I. dispersioonkollane 9

C.I. 10 375

—	C.I. dispersioonkollane 39

—	C.I. dispersioonkollane 49

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et neid värvaineid ei ole kasutatud.

24. Polüesterkiu halogeenitud kandeained

Halogeenitud kandeaineid ei tohi kasutada.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid ühendeid ei ole kasutatud.

25. Trükkimine

25.1.

Kasutatavad trükkimispastad ei tohi sisaldada üle 5 % lenduvaid orgaanilisi ühendeid, nagu lakibensiin. (Lenduv orgaaniline ühend on orgaaniline ühend, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K on vähemalt 0,01 kPa või millel on vastav lenduvus teatavates kasutustingimustes.)

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et trükkimist ei ole kasutatud, või sellele nõudele vastavust tõendavad dokumendid ja vastavusdeklaratsiooni.

25.2.

Plastisoolipõhine trükkimine ei ole lubatud.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et trükkimist ei ole kasutatud, või sellele nõudele vastavust tõendavad dokumendid ja vastavusdeklaratsiooni.

26. Formaldehüüd

Vaba ja osaliselt hüdrolüüsitava formaldehüüdi sisaldus valmisriides ei tohi ületada 20 ppm imikutele ja alla kolmeaastastele lastele ette nähtud toodete puhul, 30 ppm nahaga kokku puutuva riide puhul ja 75 ppm muude toodete puhul.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et formaldehüüdi sisaldavaid tooteid ei ole kasutatud, või sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: EN ISO 14184-1.

27. Märgtöötlemiskäitiste reovesi

27.1.

Märgtöötlemiskäitistest (v.a pesemata villa pesemiskäitis ja linaleorajatised) pärinev ning käitises või väljaspool seda puhastatud kõrvaldatavas heitvees ei tohi keemiline hapnikutarve ületada aastas keskmiselt 20 g/kg.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja ISO 6060 kohased katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

27.2.

Kui heitvesi on puhastatud tootmiskäitises ja suunatakse otse vette, peab selle pH olema 6–9 (v.a juhul, kui pinnavee pH on väljaspool seda vahemikku) ja temperatuur alla 40 °C (v.a juhul, kui pinnavee temperatuur on kõrgem).

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

28. Leegiaeglustid

Tootes on lubatud kasutada üksnes selliseid leegiaeglusteid, mis on keemiliselt seotud polümeerkiudu moodustava ainega või polümeerkiu pinnaga (reageerivad leegiaeglustid). Kui kasutatavatele leegiaeglustitele on lisatud mõni allpool loetletud ohulausetest, peaksid kõnealuste reaktiivsete leegiaeglustite keemilised omadused muutuma kasutamisel nii, et klassifitseerimine ühegi osutatud ohulause alla ei ole enam õigustatud. (Alla 0,1 % leegiaeglustist võib säilitada töödeldud lõngas või riides samasuguse vormi nagu enne kasutamist.)

—	R40 (osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju),

—	R45 (võib põhjustada vähktõbe),

—	R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi),

—	R49 (võib põhjustada sissehingamisel vähktõbe),

—	R50 (väga mürgine veeorganismidele),

—	R51 (mürgine veeorganismidele),

—	R52 (kahjulik veeorganismidele),

—	R53 (võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet),

—	R60 (võib kahjustada sigivust),

—	R61 (võib kahjustada loodet),

—	R62 (võimalik sigivuse kahjustamise oht),

—	R63 (võimalik loote kahjustamise oht),

—	R68 (võimalik pöördumatute kahjustuste oht),

nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ ja selle hilisemates muudatustes.

Kriteerium ei hõlma leegiaeglusteid, mis on üksnes füüsiliselt polümeerikiudu või tekstiilikattesse segatud (lisatavad leegiaeglustid).

Teise võimalusena võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Sel juhul ei tohi toorainele lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H351, H350, H340, H350i, H400, H410, H411, H412, H413, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et lisatavaid leegiaeglusteid ei ole kasutatud, märgib, kas ja milliseid reageerivaid leegiaeglusteid on kasutatud, ja esitab dokumendid (näiteks ohutuskaardid) ja/või deklaratsioonid, mis tõendavad nende leegiaeglustite vastavust sellele kriteeriumile.

29. Vildistumisvastased viimistlusained

Halogeenitud aineid ja segusid võib kasutada üksnes kammkraasimiseks mõeldud villalintide ja lahtise keedetud villa töötlemiseks.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et vildistumisvastaseid viimistlusaineid ei ole kasutatud (või on kasutatud üksnes kammkraasimiseks mõeldud villalintide ja lahtise keedetud villa töötlemiseks).

30. Riide viimistlusained

Mõiste „viimistlusained” hõlmab kõiki füüsilisi või keemilisi töötlusi, mis annavad riidele eriomadused, nagu pehmus, veekindlus, lihtne hooldatavus.

Ei tohi kasutada viimistlusaineid ega -valmistisi, mis sisaldavad üle 0,1 massiprotsendi aineid, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha mõni järgmine ohulause (või nende kombinatsioon):

—	R40 (osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju),

—	R45 (võib põhjustada vähktõbe),

—	R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi),

—	R49 (võib põhjustada sissehingamisel vähktõbe),

—	R50 (väga mürgine veeorganismidele),

—	R51 (mürgine veeorganismidele),

—	R52 (kahjulik veeorganismidele),

—	R53 (võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet),

—	R60 (võib kahjustada sigivust),

—	R61 (võib kahjustada loodet),

—	R62 (võimalik sigivuse kahjustamise oht),

—	R63 (võimalik loote kahjustamise oht),

—	R68 (võimalik pöördumatute kahjustuste oht),

nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et viimistlusaineid ei ole kasutatud, või märgib, milliseid viimistlusaineid on kasutatud, ja esitab dokumendid (näiteks ohutuskaardid) ja/või deklaratsioonid, mis tõendavad nende viimistlusainete vastavust kõnealusele kriteeriumile.

31. Täitematerjal

31.1.

Tekstiilkiudu sisaldav täitematerjal peab vajaduse korral vastama tekstiilkiudude kriteeriumidele (1–9).

31.2.

Täitematerjal peab vastama 11. kriteeriumile „Biotsiidid ja biostaatikumid” ja 26. kriteeriumile „Formaldehüüd”.

31.3.

Täitematerjali (udusuled, suled, naturaal- ja sünteeskiud) pesemiseks kasutatavad detergendid ja muud kemikaalid peavad vastama 14. kriteeriumile „Abikemikaalid” ja 15. kriteeriumile „Detergendid, riidepehmendid ja kompleksitekitid”.

Hindamine ja kontroll: Asjakohaste kriteeriumide kohaselt.

32. Pealised, laminaadid ja kiled

32.1.

Polüuretaantooted peavad vastama punktis 3.1 sätestatud kriteeriumile, milles käsitletakse tinaorgaanilisi ühendeid, ja punktis 3.2 sätestatud kriteeriumile, milles käsitletakse aromaatsete diisotsüanaatide õhuheidet.

Hindamine ja kontroll: Asjakohaste kriteeriumide kohaselt.

32.2.

Polüestertooted peavad vastama punktis 8.1 sätestatud kriteeriumile, milles käsitletakse antimonisisaldust, ja punktis 8.2 sätestatud kriteeriumile, milles käsitletakse polümerisatsiooni ajal tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heidet.

Hindamine ja kontroll: Asjakohaste kriteeriumide kohaselt.

32.3.

Pealistamisel, lamineerimisel ja kiletamisel ei tohi kasutada plastifikaatoreid ega lahusteid, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha mõni järgmine ohulause (või nende kombinatsioon):

—	R40 (osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju),

—	R45 (võib põhjustada vähktõbe),

—	R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi),

—	R49 (võib põhjustada sissehingamisel vähktõbe),

—	R50 (väga mürgine veeorganismidele),

—	R51 (mürgine veeorganismidele),

—	R52 (kahjulik veeorganismidele),

—	R53 (võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet),

—	R60 (võib kahjustada sigivust),

—	R61 (võib kahjustada loodet),

—	R62 (võimalik sigivuse kahjustamise oht),

—	R63 (võimalik loote kahjustamise oht),

—	R68 (võimalik pöördumatute kahjustuste oht),

nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid plastifikaatoreid ega lahusteid ei ole kasutatud.

32.4.

Lenduvate orgaaniliste ühendite heide õhku ei tohi ületada 10 g C/kg.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja katseprotokollid, mis tõendavad vastavust kõnealusele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

33. Energia- ja veetarve

Taotleja peab esitama teabe märgtöötlemiskäitiste vee- ja energiatarbe kohta.

Hindamine ja kontroll: Taotlejal palutakse esitada eespool osutatud teave.

KASUTUSKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

Värvitud lõnga, valmisriide ja muude valmistoodete suhtes kohaldatakse järgmisi kriteeriume ja tehakse vajaduse korral järgmised katsed.

34. Mõõtmete muutumine pesemisel ja kuivatamisel

Mõõtmete muutumine pesemisel ja kuivatamisel ei tohi ületada järgmisi määrasid:

—	± 2 % kardinate ning pestava ja eemaldatava mööbliriide puhul;

—	üle –8 % või üle + 4 % muude kootud toodete ning kulumiskindla lausriide, muude silmkoetoodete või froteerätikuriide puhul.

See kriteerium ei kehti järgmiste toodete suhtes:

—	kiud ja lõng;

—	tooted, millel on selge märge „Puhastada ainult keemiliselt” või sellega samaväärne märge (juhul kui selliseid tooteid tavaliselt nii märgistatakse);

—	mittepestav ja mitte-eemaldatav mööbliriie.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab sellise katse protokollid, mille puhul on kasutatud katsemeetodeid EN ISO 63 30, ISO 5077 järgmisel viisil: kolm pesu tootel märgitud temperatuuril, iga pesu järel trummelkuivatus, kui tootel ei ole märgitud muid kuivatusviise.

35. Värvi pesukindlus

Värvi pesukindluse aste peab olema värvimuutuse katses vähemalt 3–4 ja värvi ülekandumise katses vähemalt 3–4.

Seda kriteeriumi ei kohaldata toodete suhtes, millel on selge märge „Puhastada ainult keemiliselt” või sellega samaväärne märge (juhul kui selliseid tooteid tavaliselt nii märgistatakse), valgete toodete suhtes ja toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud, ning mittepestava mööbliriide suhtes.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab sellise katse protokollid, mille puhul on kasutatud standardit EN: ISO 105 C06 (üks pesu perboraatpulbriga tootel märgitud temperatuuril).

36. Värvi higikindlus happelises ja aluselises keskkonnas

Värvi higikindluse aste nii happelises kui ka aluselises keskkonnas peab olema nii värvimuutuse katses kui ka värvi ülekandumise katses vähemalt 3–4.

Higikindluse aste 3 on lubatud siiski juhul, kui riie on tumedat värvi (värvi standardsügavus > 1/1) ja valmistatud regenereeritud villast või sisaldab üle 20 % siidi.

Seda kriteeriumi ei kohaldata valgete toodete suhtes ja toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud, ning mööbliriide, kardinate ja samalaadsete sisekujunduseks mõeldud riiete suhtes.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab sellise katse protokollid, mille puhul on kasutatud standardit EN: ISO 105 E04 (happelises ja aluselises keskkonnas, võrdlus mitmekordsest kiust valmistatud riidega).

37. Värvi märghõõrdekindlus

Värvi märghõõrdekindluse aste peab olema vähemalt 2–3. Aste 2 on lubatud siiski indigoga värvitud teksariide puhul.

Seda kriteeriumi ei kohaldata valgete toodete suhtes ja toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab sellise katse protokollid, mille puhul on kasutatud standardit EN: ISO 105 X12.

38. Värvi kuivhõõrdekindlus

Värvi kuivhõõrdekindluse aste peab olema vähemalt 4.

Aste 3–4 on lubatud siiski indigoga värvitud teksariide puhul.

Seda kriteeriumi ei kohaldata valgete toodete suhtes ja toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud, ning kardinate ja samalaadsete sisekujunduseks mõeldud riiete suhtes.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab sellise katse protokollid, mille puhul on kasutatud standardit EN: ISO 105 X12.

39. Värvi valguskindlus

Mööbliriideks, kardinaks või eesriideks mõeldud riide puhul peab värvi valguskindluse aste olema vähemalt 5. Kõigi muude toodete värvi valguskindluse aste peab olema vähemalt 4.

Kui mööbliriideks, kardinaks või eesriideks mõeldud riie on heledat värvi (värvi standardsügavus < 1/12) ja riie sisaldab üle 20 % villa või muud keratiinkiudu, üle 20 % siidi või üle 20 % lina või muud tekstiilkiudu, on lubatud siiski aste 4.

Seda kriteeriumi ei kohaldata madratsiriide, madratsi katteriide ja alusrõivaste suhtes.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab sellise katse protokollid, mille puhul on kasutatud standardit EN: ISO 105 B02.

40. Ökomärgisel esitatav teave

Ökomärgise 2. lahtrisse kantakse järgmine tekst:

—	säästvate kiudude tarbimise edendamine;

—	kulumiskindel ja kvaliteetne;

—	ohtlike ainete piiratud sisaldus.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab toote pakendi näidise, millel on ökomärgis, ja deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

(1) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(3) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(4) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

29.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 197/87

KOMISJONI OTSUS,

9. juuli 2009,

millega kehtestatakse pehmepaberile ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4596 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/568/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt kaasa aidata esmatähtsate keskkonnaaspektide parandamisele.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1980/2000 on sätestatud, et ökomärgise andmise erikriteeriumid, mis on koostatud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni väljatöötatud kriteeriumide alusel, kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	Lisaks on kõnealuses määruses sätestatud, et ökomärgise andmise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded vaadatakse läbi aegsasti enne iga tooterühma kriteeriumide kehtivusaja lõppu.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt on õigel ajal läbi vaadatud ökokriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, mis on kehtestatud komisjoni 4. mai 2001. aasta otsusega 2001/405/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid pehmest paberist toodetele (2). Kõnealused ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 4. jaanuarini 2010.

(5)	Kõnealuse läbivaatamise alusel ning teaduse ja turu arengut arvestades on asjakohane muuta tooterühma määratlust ning kehtestada uued ökoloogilised kriteeriumid.

(6)	Ökoloogilised kriteeriumid, samuti nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded peaksid kehtima neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(7)

Lisaks tuleb muuta otsuses 2001/405/EÜ sätestatud tooterühma määratlust, selleks et täpsustada, et asjaomasest tooterühmast tuleks välja jätta tooted, mida hõlmab nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (3).

(8)	Otsus 2001/405/EÜ tuleks seetõttu asendada.

(9)

Tootjate jaoks, kelle toodetele on antud pehmepaberi ökomärgis vastavalt otsuses 2001/405/EÜ sätestatud kriteeriumidele, tuleks ette näha üleminekuperiood, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumide ja nõuetega. Tootjatel tuleks ka lubada esitada taotlusi vastavalt otsuses 2001/405/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumidele kuni otsuse 2001/405/EÜ kehtivusaja lõpuni.

(10)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooterühma „pehmepaber” kuuluvad isiklikuks hügieeniks, vedelike imamiseks ja/või määrdunud pindade puhastamiseks ette nähtud pehmepaberi lehed või rullid. Need on ühe- või mitmekihilisest krepitud või kohrutatud pehmepaberist tooted. Toodete kiusisaldus on vähemalt 90 %.

Kõnealusesse tooterühma ei kuulu järgmised tooted:

a)	niisutatud pühkepaber ja hügieenitooted;

b)	pehmepaberist tooted, mis on lamineeritud muu materjaliga kui pehmepaber;

c)	direktiivis 76/768/EMÜ osutatud tooted.

Artikkel 2

Pehmepaberi tooterühma kuuluvatele toodetele ühenduse ökomärgise andmiseks määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel peab pehmepaber vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 3

Tooterühmale „pehmepaber” kehtestatud ökoloogilised kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 4

Tooterühmale „pehmepaber” antakse halduseesmärkidel koodnumber „004”.

Artikkel 5

Otsus 2001/405/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

1. Pehmepaberi tooterühma kuuluvale tootele ühenduse ökomärgise andmise taotlusi, mis on esitatud enne käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, hinnatakse vastavalt otsuses 2001/405/EÜ sätestatud tingimustele.

2. Pehmepaberi tooterühma kuuluvale tootele ühenduse ökomärgise andmise taotlused, mis on esitatud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, kuid hiljemalt 4. jaanuariks 2010, võivad olla koostatud otsuses 2001/405/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel.

Kõnealuseid taotlusi hinnatakse vastavalt kriteeriumidele, mille alusel taotlus on koostatud.

3. Ökomärgist, mis on antud vastavalt otsuses 2001/405/EÜ esitatud kriteeriumidele hinnatud taotluse alusel, võib kasutada kuni kaksteist kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(2) EÜT L 142, 29.5.2001, lk 10.

(3) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.

LISA

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Käesolevate kriteeriumide eesmärk on eelkõige:

—	vähendada mürgiste või eutrofeerivate ainete heidet vette;

—	vähendada energiakasutusega seotud keskkonnakahju või -ohtu (globaalne soojenemine, hapestumine, osoonikihi kahanemine, taastumatute ressursside ammendumine) energiatarbimise ja sellega seotud õhkuheite vähendamise abil;

—	vähendada ohtlike kemikaalide kasutamisega seotud keskkonnakahju või -ohtu;

—	edendada säästvalt toodetud kiu kasutust;

—	kaitsta metsi, rakendades säästva majandamise põhimõtteid.

Kriteeriumid on kehtestatud tasemel, mis soodustab märgiste andmist väiksema keskkonnamõjuga pehmepaberile.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Iga kriteeriumi puhul on esitatud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks deklaratsioone, dokumente, analüüse, katsearuandeid või muid tõendeid, võivad need vastavalt vajadusele pärineda taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt jne.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on osutatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel et kõnealuste meetodite samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Võimaluse korral tehakse katsed standardi EN ISO 17025 üldistele nõuetele vastavates nõuetekohaselt akrediteeritud laboratooriumides.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

Pädevatel asutustel soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel võtta arvesse tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide, nagu EMASi või standardi ISO 14001 rakendamist (märkus: kõnealuste juhtimissüsteemide rakendamist ei nõuta).

ÖKOLOOGILISED KRITEERIUMID

Ökoloogilised kriteeriumid hõlmavad paberimassi tootmist, sh kõiki toiminguid alates kiu tooraine või ringlusse võetud paberi jõudmisest tehase territooriumile kuni paberimassi väljaviimiseni paberimassi tootvast vabrikust. Paberitootmise suhtes kehtestatud kriteeriumid hõlmavad kõiki toiminguid alates kiumassi lagundamisest (ringlusse võetud paberi lagundamine) kuni paberi rullidesse kerimiseni.

Kriteeriumid ei hõlma paberimassi, paberi või toormaterjalide vedu, ümbertöötamist ega pakendamist.

Ringlusse võetud kiud on kiud, mis on saadud trükkimis- või tarbimisetapist pärineva kasutatud paberi või papi ringlussevõtu kaudu. Kõnealune määratlus ei hõlma esmase kiu tootmisest tekkinud praaki, mille tehas on ise tootnud ja sisse ostnud.

1. Heide õhku ja vette

a) Keemiline hapnikutarve (KHT), fosfor (P), väävel (S), lämmastikoksiidid (NOx)

Iga kõnealuse parameetri puhul väljendatakse paberimassi ja paberi tootmisega seotud õhku- ja/või vetteheidet punktides (PKHT, PP, PS, PNOx) järgnevalt kindlaksmääratud viisil.

Ükski näitaja (PKHT, PP, PS või PNOx) eraldi ei ole suurem kui 1,5.

Punktisumma (Pkokku = PKHT + PP + PS + PNOx) ei ületa 4,0.

PKHT arvutatakse järgmiselt (PP, PS ja PNOx arvutatakse täpselt samal viisil neile parameetritele vastavate kontrollväärtuste abil).

Iga kasutatud paberimassi i-ga seotud mõõdetud KHT-heitkogused (KHTpaberimass,i väljendatud kilogrammides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta) kaalutakse vastavalt kasutatud paberimassi osale (tonni õhkkuiva pehmepaberi tootmisel kasutatud paberimass,i). Seejärel liidetakse paberimassiga seotud kaalutud KHT-heide paberitootmisega seotud mõõdetud KHT-heitega ning saadakse KHT koguheide (KHTkokku).

Paberimassitootmise puhul arvutatakse KHT kaalutud kontrollväärtus samal viisil, iga kasutatud paberimassi kaalutud kontrollväärtuste summana, millele lisatakse paberitootmisega seotud kontrollväärtus, et saada KHT üldine kontrollväärtus (KHTkontrollkokku). Tabelis 1 on esitatud kasutatud paberimassi iga liigiga ja paberitootmisega seotud heite kontrollväärtused.

Lõpuks jagatakse KHT koguheide KHT üldise kontrollväärtusega järgmise valemi kohaselt:

Formula

Tabel 1

Paberimassi liikidega ja paberi tootmisega seotud heite kontrollväärtused

(kg ühe tonni õhkkuiva materjali kohta)
Paberimassi liik/paber	Heide
Paberimassi liik/paber	KHT kontroll	P kontroll	S kontroll	NOx, kontroll
Keemiline paberimass (muu kui sulfit)	18,0	0,045	0,6	1,6
Keemiline paberimass (sulfit)	25,0	0,045	0,6	1,6
Pleegitamata keemiline paberimass	10,0	0,02	0,6	1,6
CTMP	15,0	0,01	0,3	0,3
Ringlusse võetud kiust saadud paberimass	3,0	0,01	0,03	0,3
Pehmepaber	2,0	0,01	0,03	0,5

Kui tehases koostoodetakse soojust ja elektrit, jaotatakse ja arvutatakse NOx ja S heide järgmise valemi kohaselt:

Elektritootmisega seotud heite osa = 2 × (MWh(elekter)) / [2 × MWh(elekter) + MWh(soojus)]

Elekter on selles arvutuses elektri kogutoodang; arvesse ei võeta elektrijaamas energiatootmiseks kasutatud elektrit, seega on elektri kogutoodang elektri see osa, mis kantakse elektrijaamast üle paberimassi või paberi tootmiseks.

Soojus on selles arvutuses soojuse kogutoodang; arvesse ei võeta elektrijaamas energiatootmiseks kasutatud soojust, seega on soojuse kogutoodang soojuse see osa, mis kantakse elektrijaamast üle paberimassi või paberi tootmiseks.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust kõnealusele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid, kaasa arvatud katsearuanded; iga parameetri või selle ekvivalendi katsetamisel on kasutatud järgmisi katsemeetodeid:

KHT: ISO 6060, DIN 38409 41. osa, NFT 90101 ASTM D 125283, Dr Lang LCK 114, Hack või WTW;

P: EN ISO 6878, APAT IRSA CNR 4110 või Dr Lange LCK 349;

NOx: ISO 11564;

S(oksüdeeritud vormis): EPA nr 8;

S(redutseeritud vormis): EPA nr 16A;

S sisaldus naftas: ISO 8754;

S sisaldus kivisöes: ISO 351.

Tõendavates dokumentides esitatakse mõõtmiste sagedus ning KHT, P, S ja NOx punktide arvutus. Arvutamisel võetakse arvesse paberimassi ja paberi tootmisega, sealhulgas auru genereerimisega väljaspool tootmiskäitist seotud S ja NOx koguheidet, välja arvatud elektri tootmisega seotud heide. Mõõdetakse utilisaatorkateldest, lubjapõletusahjudest, aurukateldest ja tugevalõhnaliste gaaside põletusahjudest lähtuv heide. Arvesse võetakse ka difusioonheidet. Väävli õhkuheite väärtuste deklareerimisel esitatakse andmed nii väävli oksüdeeritud kui ka redutseeritud vormide kohta (dimetüülsulfiid, metüülmerkaptaan, vesiniksulfiid jms). Arvesse võetakse ka naftast, kivisöest ja muudest teadaoleva väävlisisaldusega väliskütustest soojusenergia tootmisega seotud väävliheidet, kusjuures kõnealuse heite väärtuse võib mõõtmise asemel arvutada.

Veeheidet mõõdetakse filtreerimata ja settimata proovide põhjal pärast töötlemist kas vabrikus või avalikus veepuhastis. Mõõtmise periood hõlmab 12-kuulist tootmist. Kui uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul ei hõlma mõõtmised 12 kuud, võetakse tulemuste aluseks mõõtmised, mis on tehtud pärast heitkoguste väärtuste stabiliseerumist 45 järjestikusel päeval korra päevas.

b) Absorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX)

Ökomärgisega pehmepaberist toodetes kasutatud paberimassi tootmisel eraldunud AOXi kaalutud keskmine väärtus ei tohi ületada 0,12 kg ühe tonni õhkkuiva paberi kohta. Paberi tootmisel kasutatud konkreetse paberimassi AOX heide ei tohi ületada 0,25 kg ühe tonni õhkkuiva paberimassi kohta.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab paberimassi tarnija katsearuanded (katsetamisel on kasutatud katsemeetodit AOX ISO 9562 (1989)), üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust kõnealusele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

Tõendavatesse dokumentidesse märgitakse mõõtmiste sagedus. AOXi mõõdetakse üksnes sellise tootmise puhul, kui paberimassi pleegitamiseks kasutatakse klooriühendeid. AOXi ei mõõdeta paberimassi mittevalmistavate paberitootmiskäitiste reovees, pleegitamata paberimassi tootvate käitiste reovees ega kloorivabu pleegitusaineid kasutavate käitiste reovees.

Mõõtmisi tehakse filtreerimata ja settimata proovidega pärast töötlemist kas vabrikus või avalikus veepuhastis. Mõõtmise periood hõlmab 12-kuulist tootmist. Kui uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul ei hõlma mõõtmised 12 kuud, võetakse tulemuste aluseks mõõtmised, mis on tehtud pärast heitkoguste väärtuste stabiliseerumist 45 järjestikusel päeval korra päevas.

c) Süsinikdioksiid (CO2)

Taastumatutest allikatest lähtuv CO2 heide, sealhulgas käitisesisese või -välise elektritootmisega seotud heide, ei ületa 1 500 kg ühe tonni õhkkuiva paberi kohta.

Arvutused ei hõlma kütuseid, mida on kasutatud pehmepaberi ümbertöötamiseks tooteks ning kõnealuse toote, paberimassi või muude toormaterjalide levitamisega seotud veoks.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust kõnealusele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

Taotleja esitab õhku paisatud CO2 heite andmed. Lisatud on kõigi paberimassi ja paberi valmistamisel kasutatud taastumatute kütuste allikate andmed, sealhulgas käitisesisese või -välise elektritootmisega seotud heide.

Kütustest lähtuva CO2 heite arvutamisel kasutatakse järgmisi heitekoefitsiente:

Tabel 2

Kütus	CO2 heide	Üksus
Kivisüsi	95	g CO2 fossil/MJ
Toornafta	73	g CO2 fossil/MJ
Kütteõli 1	74	g CO2 fossil/MJ
Kütteõli 2–5	77	g CO2 fossil/MJ
Veeldatud naftagaas	62,40	g CO2 fossil/MJ
Maagaas	56	g CO2 fossil/MJ
Võrguelekter	400	g CO2 fossil/kWh

Võrguelektri puhul kasutatakse selles tabelis esitatud heitekoefitsienti (Euroopa keskmine) kõikidel juhtudel, välja arvatud siis, kui taotleja esitab dokumendid selle kohta, et ta on kasutanud taastuvatest allikatest toodetud elektrit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/77/EÜ; (2) sel juhul võib taotleja asjaomase taastuvatest allikatest toodetud elektri arvutustest välja jätta.

2. Energiatarbimine

Kogu pehmepaberist toodete valmistamisega seotud elektritarbimine arvutatakse paberimassi ja pehmepaberi valmistamise etappidel kasutatud elektrienergia summana, mis ei ületa 2 200 kWH elektrit ühe tonni õhkkuiva paberi kohta.

Taotleja arvutab kogu sisendelektrienergia, mis on kasutatud paberimassi ja pehmepaberi valmistamisel, sealhulgas ringlusse võetud paberijäätmete värviärastusel kasutatud elektrienergia.

Elektritarbimise arvutamisel ei võeta arvesse toormaterjalide veoks ega ümbertöötamiseks ja pakendamiseks kasutatud energiat.

Elekter on kogu ülekandevõrgust tootmiskäitisse sisenev ja seal toodetud elektrienergia. Reovee töötlemiseks ja õhu puhastamiseks kasutatud elektrit ei ole vaja arvesse võtta.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust kõnealusele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid. Seepärast märgitakse esitatavate üksikasjade hulgas ka kogu elektritarbimine.

3. Kiud – säästev metsamajandamine

Paberimassi ja paberi tootjad hangivad säästvalt toodetud puitu ja kiudu ning neil on süsteem puidu päritolu kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks ning puidu jälgimiseks alates metsast kuni puidu esimese vastuvõtukohani.

Märgitakse kõikide esmaste kiudude päritolu. Paberimassi ja paberi tootja peab tagama, et kogu puit ja kiud on pärit seaduslikest allikatest. Puit ega kiud ei ole pärit kaitsealadelt või aladelt, mille suhtes on käivitatud ametlik kaitsealaks määramise menetlus, põlismetsadest ega suure kaitseväärtusega metsadest (määratletud sidusrühmade menetlustes riiklikul tasandil), välja arvatud juhul, kui asjaomased ostud on selgelt kooskõlas riiklike loodushoiueeskirjadega.

Paberitootmisel võib kiu toormaterjalina kasutada ringlusse võetud või esmast kiudu. Siiski peab 50 % kiust pärinema säästvalt majandatud metsadest, mis on sertifitseeritud sõltumatute kolmandate isikute sertifitseerimiskavade raames, mis vastavad nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (ELi metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 ning kõnealuse resolutsiooni edasiarendustes loetletud kriteeriumidele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tarnijalt saadud asjakohased dokumendid, milles on märgitud paberimassi ja paberi tootmisel kasutatud kiu liigid, kogused ja täpne päritolu. Kui on kasutatud metsast pärit esmast kiudu, esitab taotleja paberi või paberimassi tarnija asjakohase(d) sertifikaadi(d), milles tõendatakse, et asjaomane sertifitseerimiskava vastab nõuetekohaselt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (ELi metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 sätestatud nõuetele.

4. Ohtlikud keemilised ained

a) Kloor

Pleegitusainena ei kasutata gaasilist kloori. Seda nõuet ei kohaldata kloordioksiidi valmistamise ja kasutamisega seotud gaasilise kloori suhtes.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab paberimassi tootja(te) deklaratsiooni selle kohta, et pleegitusainena ei ole kasutatud kloori. Märkus: kuigi seda nõuet kohaldatakse ka ringlusse võetud kiu pleegitamise suhtes, võib siiski kasutada eelmistes olelusringides gaasilise klooriga pleegitatud kiudu.

b) Alküülfenooletoksülaadid

Puhastus- ja värviärastuskemikaalidele, vahutamisvastastele valmististele, dispergaatoritele ning katetele ei lisata alküülfenooletoksülaate ega muid alküülfenoolide derivaate. Alküülfenoolide derivaadid on ained, mille lagunemisel tekivad alküülfenoolid.

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni selle kohta, et kõnealustele toodetele ei ole lisatud alküülfenooletoksülaate ega muid alküülfenoolide derivaate.

c) Ringlusse võetud kiu värviärastussegudes kasutatavad pindaktiivsed ained

Kui kasutatud pindaktiivsete ainete kogus ühe tonni õhkkuiva materjali kohta on vähemalt 100 grammi (taaskasutatava kiu kõikides värviärastussegudes kasutatud pindaktiivsete ainete üldkogus), on iga pindaktiivne aine kergesti biolagundatav. Kui kasutatud pindaktiivsete ainete kogus ühe tonni õhkkuiva materjali kohta on alla 100 grammi, on iga pindaktiivne aine kas kergesti või täielikult biolagundatav (vt katsemeetodid ja vastuvõetavuse tasemed allpool).

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning iga pindaktiivse aine kohta asjakohased ohutuskaardid või katsearuanded, milles märgitakse katsemeetod, piirnorm ja esitatavad järeldused; katsetamisel on kasutatud järgmisi katsemeetodeid ja vastuvõetavuskünniseid: kergesti biolagundatava aine korral OECD standardid 301 A–F (või samaväärsed ISO standardid), kusjuures 301 A ja E puhul peab 28 ööpäeva jooksul lagunema vähemalt 70 % ning 301 B, C, D ja F puhul vähemalt 60 % ainest; täielikult biolagundatava aine korral OECD standardid 302 A–C (või samaväärsed ISO standardid), (3) kusjuures 302 A ja B puhul peab 28 ööpäeva jooksul lagunema vähemalt 70 % ning 302 C puhul vähemalt 60 % ainest.

d) Biotsiidid

Kiudu sisaldavates veeringesüsteemides lima moodustavate organismide tõrjeks kasutatavad biotsiidid ja biostaatikumid ei ole bioakumuleerumisvõimelised.

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohase ohutuskaardi või katsearuande, milles märgitakse katsemeetod, piirnorm ja esitatavad järeldused; katsetamisel on kasutatud katsemeetodeid OECD 107, 117 või 305 A–E.

e) Märgtugevust suurendavad ained

Kloororgaaniliste ainete epiklorohüdriini (ECH), 1,3-dikloro-2-propanooli (DCP) ja 3-monokloro-1,2-propaandiooli (MCPD) sisaldus märgtugevust suurendavates ainetes ei tohi ületada 0,7 % märgtugevust suurendavates ainetes sisalduvast kuivainest, arvutatuna kolme kõnealuse aine summana.

Glüoksaali sisaldavaid märgtugevust suurendavaid aineid ei tohi ökomärgisega pehmepaberi tootmisel kasutada.

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni(d) selle kohta, et kloororgaaniliste ainete epiklorohüdriini (ECH), 1,3-dikloro-2-propanooli (DCP) ja 3-monokloro-1,2-propaandiooli (MCPD) sisaldus märgtugevust suurendavates ainetes ei ületa 0,7 % märgtugevust suurendavates ainetes sisalduvast kuivainest, arvutatuna kolme kõnealuse aine summana.

f) Looduslikud pehmendajad, vedelikud, lõhnained ja lisandid

Looduslikes pehmendajates, vedelikes, lõhnainetes ja lisandites sisalduvad koostisained ning valmistised/segud ei tohi olla klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks, tundlikkust põhjustavaks, kantserogeenseks või mutageenseks ega olla tähistatud riskilausega R42, R43, R45, R46, R50, R51, R52 või R53 (või nende kombinatsiooniga) vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ (4) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1999/45/EÜ (5) ja nende muudatustele. Ökomärgisega tootes ei kasutata aineid/lõhnaaineid (kontsentratsioonipiir 0,01 %), mille puhul tuleb lõhnaaine märkida tootele või pakendile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/15/EÜ (6) (direktiivi 76/768/EMÜ seitsmes muudatus, III lisa I osa).

Kõik tootele lõhnana lisatud koostisained peavad olema toodetud ning neid tuleb käsitada ja kasutada vastavalt Rahvusvahelise Lõhnaainete Assotsiatsiooni tegevusjuhisele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjaomasele pehmepaberist tootele lisatud looduslike pehmendajate, vedelike, lõhnainete ja lisandite loetelu, ning iga lisatud valmistise puhul deklaratsiooni kõnealuse kriteeriumi nõuete täitmise kohta.

Lõhnaaine valmistaja esitab pädevale asutusele deklaratsiooni kõnealuse kriteeriumi igale nõudele vastavuse kohta.

5. Tooteohutus

Ringlusse võetud kiust või ringlusse võetud ja esmase kiu segust valmistatud tooted vastavad järgmistele hügieeninõuetele.

Formaldehüüdi, glüoksaali ja pentaklorofenooli sisaldus pehmepaberis ei ületa järgmisi piirmäärasid:

formaldehüüd: 1 mg/dm2 vastavalt katsemeetodile EN 1541;

glüoksaal: 1,5 mg/dm2 vastavalt katsemeetodile DIN 54603;

pentaklorofenool: 2 mg/kg vastavalt katsemeetodile EN ISO 15320.

Kõik pehmepaberist tooted vastavad järgmistele nõuetele.

Limatõrjevahendid ja mikroobivastased ained: mikroorganismide kasv ei aeglustu vastavalt katsemeetodile EN 1104.

Värvained ja optilised valgendid: pleegitamine vastavalt katsemeetodile EN 646/648 (nõutav on neljas tase).

Värvained ja tindid:

—	pehmepaberi tootmisel kasutatud värvained ja tindid ei sisalda asoaineid, millest võivad lagunemisel moodustuda tabelis 3 loetletud amiinid;

—	pehmepaberi tootmisel kasutatud värvained ja tindid ei põhine kaadmiumil ega mangaanil.

Tabel 3

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/61/EÜ (7) ei eraldu värvainetest järgmisi amiine

Amiin	CASi number
4-aminobifenüül	92-67-1
Bensidiin	92-87-5
4-kloro-toluidiin	95-69-2
2-naftüülamiin	91-59-8
o-aminoasotolueen	97-56-3
2-amino-4-nitrotolueen	99-55-8
p-kloroaniliin	106-47-8
2,4-diamino-anisool	615-05-4
2,4′-diaminodifenüülmetaan	101-77-9
3,3′-diklorobensidiin	91-94-1
3,3′-dimetoksübensidiin	119-90-4
3,3′-dimetüülbensidiin	119-93-7
3,3′-dimetüül-4,4′-diaminodifenüülmetaan	838-88-0
p-kresidiin	120-71-8
4,4′-metüleen-bis-(2-kloroaniliin)	101-14-4
4,4′-oksüdianiliin	101-80-4
4,4′-tiodianiliin	139-65-1
o-toluidiin	95-53-4
2,4-tolueendiamiin	95-80-7
2,4,5-trimetüülaniliin	137-17-7
o-anisidiin-dimetoksüaniliin	90-04-0
2,4-ksülidiin	95-68-1
4,6-ksülidiin	87-62-7
4-aminoasobenseen	60-09-3

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

6. Jäätmekäitlus

Kõigil paberimassi, paberi ja ümbertöötatud pehmepaberist toodete valmistajatel on tootmiskäitistes tekkivate jäätmete ja jääkide käitlemise süsteem. Süsteem on taotluses dokumenteeritud või selle kasutust on selgitatud, kusjuures käsitletud on vähemalt järgmisi punkte:

—	jäätmevoost pärit materjali eraldamise ja ringlussevõtu kord;

—	kord materjalide muuks kasutuseks, nagu põletamine tehnoloogilise auru saamiseks või kasutamine põllumajanduses;

—	ohtlike jäätmete käitlemise kord.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjaomase tootmiskäitise jäätmekäitluse kirjelduse ja deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

7. Kasutuskõlblikkus

Toode on kasutuskõlblik.

8. Teave tarbijatele

Ökomärgise 2. lahtrisse kantakse järgmine tekst:

—	kasutatud on säästvalt toodetud kiudu;

—	õhku ja vett vähe saastav;

—	väike kasvuhoonegaaside heide ja elektrikasutus.

Lisaks esitab tootja ökomärgise kõrval järgmised andmed: ringlusse võetud kiu väikseim sisaldus protsentides ja/või sertifitseeritud kiu sisaldus protsentides.

(1) Üks tonn õhkkuiva paberimass sisaldab 90 % kuivainet. Paberi tegelik kuivainesisaldus on tavaliselt ligikaudu 95 %. Arvutustes kohandatakse paberimassiga seotud kontrollväärtusi nii, et need vastaksid paberis sisalduva kuiva kiu kogusele, mis on enamasti üle 90 %..

(2) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.

(3) Nt EN ISO standard 14593:1999 – Vee kvaliteet. Orgaaniliste ühendite lõpliku aeroobse biolagundatavuse hindamine vesikeskkonnas. Anorgaanilise süsiniku analüüsimeetod hermeetilistes anumates (CO2 gaasifaasi katse). Eelnevat kohandamist ei kasutata. Kümnepäevase akna põhimõtet ei kohaldata (võrdlusmeetod) vastavalt komisjoni 20. juuni 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 907/2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta selle III ja VII lisa kohandamiseks (ELT L 168, 21.6.2006, lk 5).

(4) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(5) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(6) ELT L 66, 11.3.2003, lk 26.

(7) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 15.

29.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 197/96

NÕUKOGU OTSUS 2009/569/ÜVJP,

27. juuli 2009,

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (edaspidi „ELi strateegia”), mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest massihävitusrelvade leviku vastu võitlemiseks.

(2)

ELi strateegia toonitab keemiarelvade keelustamise konventsiooni (CWC) ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) olulist rolli keemiarelvavaba maailma loomisel. EL on ELi strateegia raames pühendunud tööle, mille eesmärgiks on ülemaailmne kinnipidamine desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise keskse tähtsusega lepingutest ja kokkulepetest, sealhulgas CWCst. ELi strateegia eesmärgid täiendavad OPCW seatud eesmärke seoses sellega, et OPCW vastutab CWC rakendamise eest.

(3)

Nõukogu võttis 22. novembril 2004 vastu ühismeetme 2004/797/ÜVJP OPCW tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (1) ning pärast selle kehtivuse kaotamist võeti vastu 12. detsembri 2005. aasta ühismeede 2005/913/ÜVJP (2) ja 19. märtsi 2007. aasta ühismeede 2007/185/ÜVJP (3). Viimati nimetatud ühismeetme kehtivus lõpeb 31. juulil 2009.

(4)

Sellise intensiivse ja sihipärase ELi abi jätkuv andmine OPCW-le on vajalik seoses ELi strateegia III peatüki aktiivse rakendamisega. Keemiarelvade konventsiooni ülemaailmse rakendamisega seotud meetmed peaksid jätkuma ning neid tuleks kohandada ja suunata keemiarelvade konventsiooniga mitte ühinenud riikidele, kelle arv väheneb. Nimetatud tegevusi tuleks täiendada uute tegevustega, et toetada OPCW juhitavaid konkreetseid projekte, mille eesmärk on keemiarelvade konventsiooni täielik rakendamine ja rahvusvahelise koostöö suurendamine keemiaalase tegevuse valdkonnas,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. ELi strateegia mõningate elementide viivitamatu ja praktilise kohaldamise eesmärgil toetab Euroopa Liit OPCW tegevust järgmistel eesmärkidel:

—	parandada liikmesriikide suutlikkust konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisel ning

—	edendada konventsiooni ülemaailmset kohaldamist, julgustades konventsiooniga mitte ühinenud riike sellega ühinema.

2. Selles kontekstis on ELi strateegia meetmetele vastavad OPCW projektid järgmised:

I projekt: riigisisene rakendamine, kontrollimine ja ülemaailmne kohaldamine

Tegevused:

—	kahepoolsed tehnilise abi alased visiidid;

—	tolliametnike koolitamine konventsiooni ülevõtmise korra tehniliste aspektide vallas;

—	riiklike saatjate koolitamine;

—	riiklike asutuste koolitamine elektroonilise deklareerimise vahendi kasutamise vallas;

—	etteteatamata kohapealse inspektsiooni õppus.

II projekt: rahvusvaheline koostöö

Tegevused:

—	analüütiliste oskuste arendamise kursus;

—	CWC ja keemilise protsessi ohutuse seminar.

III projekt: seminar – OPCW panus ohutuse rahvusvahelisse mõõtmesse ja väljakutsetesse

IV projekt: täitevnõukogu esindajate visiidid keemiarelvade hävitamise rajatistesse

V projekt: teadusliku nõuandekogu teine istung

VI projekt: seminar – OPCW panus ohutuse ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise vallas

VII projekt: osalisriikide valmisolek kemikaale hõlmavate rünnakute ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks

Tegevused:

—	kirjalik siseharjutus;

—	piirkondlik seminar konventsiooni X artikli teemal.

VIII projekt: Aafrika programm

Tegevused:

—	kahepoolsed tehnilise abi alased visiidid;

—	teavitustegevus – akadeemiline ja koolitusasutus – Kofi Annani Keskus;

—	tolliametnike koolitamine konventsiooni ülevõtmise korra tehniliste aspektide osas;

—	teavitustegevus riikidele, kes ei ole konventsiooniga ühinenud;

—	analüütiliste oskuste arendamise kursus;

—	teavitustegevus tööstuses – CWC ja keemilise protsessi ohutuse seminar;

—	piirkondlik seminar – X artikkel ning piirkondliku koostöö küsimused abi andmise ja hädaolukordadele reageerimise vallas.

Nende projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud otsuse I lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.

2. Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projekti tehnilist rakendamist teostab OPCW tehniline sekretariaat (edaspidi „tehniline sekretariaat”). Viimane täidab oma ülesandeid eesistujariigi vastutusel ja nõukogu peasekretäri / kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib peasekretär / kõrge esindaja tehnilise sekretariaadiga vajalikud kokkulepped.

3. Eesistujariik, peasekretär / kõrge esindaja ja komisjon teavitavad üksteist regulaarselt projekti edenemisest kooskõlas oma vastava pädevusega.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide rakendamiseks on ligikaudu 2 110 000 eurot.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Järelevalvet lõikes 1 nimetatud ELi rahalise abi nõuetekohase rakendamise üle teostab komisjon. Sellel eesmärgil sõlmib komisjon rahastamislepingu tehnilise sekretariaadiga. Rahastamislepingus sätestatakse, et tehniline sekretariaat tagab ELi abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teataja C-seerias teate rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva kohta.

Artikkel 4

Eesistujariik, keda abistab peasekretär / kõrge esindaja, annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest tehnilise sekretariaadi korrapäraste aruannete alusel. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud. Ta annab aru artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1. Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. Otsus kaotab kehtivuse 18 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimisest. Kui aga nimetatud rahastamislepingut ei ole selleks ajaks sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse kuus kuud pärast jõustumist.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) ELT L 349, 25.11.2004, lk 63.

(2) ELT L 331, 17.12.2005, lk 34.

(3) ELT L 85, 27.3.2007, lk 10.

LISA

ELi toetus OPCW tegevusele massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

I projekt. Riigisisene rakendamine, kontrollimine ja ülemaailmne kohaldamine

Üldeesmärk:

Tõhustada osalisriikide suutlikkust konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisel ning julgustada konventsiooniga mitte ühinenud riike paremini mõistma konventsiooniga ühinemise eeliseid ning osalema rohkem OPCW tegevuses.

Eesmärk:

— 1. eesmärk

—

Osalisriikide tehtavate edusammude sihiks on

—	täita konventsiooni VII artiklist tulenevaid riigisiseseid rakendusnõudeid;

—	järgida konventsiooni VI artiklist tulenevaid nõudeid deklaratsioonide ja inspektsioonide deklaratsioonide osas;

—	mõista IX artikli kohases etteteatamata inspektsioonis sisalduvaid menetlusi ning asjassepuutuvaid väljakutseid ja muid küsimusi.

— 2. eesmärk

—	Konventsiooniga mitte ühinenud riigid osalevad rohkem OPCW tegevuses ning mõistavad paremini konventsiooni ja selle eeliseid.

Tulemused:

— 1. tulemus

—	Riiklikud asutused on suurendanud oma suutlikkust koostada riigisiseseid rakendusakte.

—	Tolliametnikud on suurendanud oma suutlikkust tuvastada konventsiooni seisukohalt asjakohaseid kemikaale ning esitada riiklikele asutustele täpseid andmeid loetletud kemikaalide edasitoimetamiste kohta.

—	Riiklikud asutused on suurendanud oma suutlikkust koostada ja õigeaegselt esitada deklaratsioone, eelkõige elektroonilises formaadis.

—	Riiklike asutuste ametnikud on saanud koolituse, kuidas saata OPCW inspektsioonirühmi.

—	Osalisriikidel on paremad teadmised etteteatamata inspektsioonide mehhanismist kui peamisest nende käsutuses olevast kontrollivahendist konventsiooni võimalike rikkumiste selgitamiseks.

—	Osalisriigid saavad kinnitused tehnilise sekretariaadi valmisoleku kohta viia edukalt läbi etteteatamata inspektsioone ning kohaldada tõhusalt konventsiooni kontrollisüsteemi.

— 2. tulemus

—	Konventsiooniga mitte ühinenud riigid osalevad rohkem OPCW tegevuses ning mõistavad paremini konventsiooniga ühinemise eeliseid.

Tegevused:

Kahepoolsed tehnilise abi alased visiidid: osalisriike toetatakse tehnilise abi alaste visiitide kaudu, mis korraldatakse juhtumipõhiselt ning mille läbiviimise eesmärgiks on osutada keskendatud abi, et aidata täita osalisriikide esitatud taotlustes sisalduvaid nõudeid. Tulenevalt toetuse olemusest on hõlmatud ka tundlikustavad ja teavitavad tegevused riigisiseste teadlikkuse parandamise seminaride, spetsialiseeritud koolituste, riigisiseste rakendusaktide koostamiseks abi andmise ja muude sellega seotud meetmete kaudu, ning VI artikli tööstusega seotud teemad.

Tolliametnike koolitamine konventsiooni ülevõtmise korra tehniliste aspektide vallas: tolliametnikke on toetatud eelmise kolme ühismeetme kohaselt. Saadud kogemuste alusel korraldatakse tolliametnikele suunatud teavitustegevus koolituste kujul, et parandada loetletud kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate andmete kogumist ja esitamist riiklikele asutustele. Piirkondlikud ja allpiirkondlikud kursused pakuvad praktilisi demonstratsioone ja õppusi.

Riiklike saatjate koolitamine: korraldatakse kursus, et suurendada osalisriikide teadlikkust oma õigustest ja kohustustest VI artikli kohaste inspektsioonide teostamisel. Riiklike saatjate tegelik koolitamine toimub allpiirkondliku koolituskursuse kaudu, mille eesmärk on edastada asjakohast teavet kontrollisüsteemi, eelkõige VI artikli kohaste inspektsioonide läbiviimise kohta. See koolituskursus hõlmab ka praktilisi õppusi rajatises ning kirjalikke siseharjutusi.

Riiklike asutuste koolitamine elektroonilise deklareerimise vahendi kasutamise vallas: kursuste ja tundlikustavate seminaride piirkondlikul ja allpiirkondlikul tasandil läbiviimisega antakse riiklike asutuste töötajatele vahendid ja teadmised, et koguda, säilitada ja analüüsida teavet kahesuguse kasutusega kemikaalide tootmise, töötlemise ja tarbimise kohta, valmistades nimetatud töötajaid nii paremini ette täpsete ja õigeaegsete deklaratsioonide esitamiseks ning mis tahes potentsiaalsete ohtude ja/või massihävitusrelvade levitamise tuvastamiseks.

Etteteatamata kohapealse inspektsiooni õppus: osalisriikide teadmiste ja arusaamise parandamiseks etteteatamata inspektsioonide menetluste vallas korraldatakse täieulatuslik väliõppus. See õppus annab ka tehnilisele sekretariaadile võimaluse katsetada ja parandada oma oskusi ja suutlikkust etteteatamata inspektsiooni korraldamisel ning nende probleemide tuvastamisel, mis võivad siis, kui need ei ole teada või neid ei lahendata, mõjutada sekretariaadi võimet teostada reaalseid etteteatamata inspektsioone.

Teavitustegevus riikidele, kes ei ole konventsiooniga ühinenud: rahaliselt toetatakse konventsiooniga mitteühinenud riikide nende esindajate osalemist rahvusvahelise koostöö- ja abiosakonna korraldatud erinevates programmides, kes saavad mõjutada ühinemise/ratifitseerimisega seotud riiklikke meetmeid ja kes on otseselt seotud konventsiooni aspektist oluliste küsimustega. Need programmid hõlmavad osalisriikide riiklikele asutustele mõeldud piirkondlikke seminare ning tolliasutustele mõeldud piirkondlikke seminare. Vajaduse korral toetatakse rahaliselt ka tehnilise sekretariaadi välissuhete osakonna töötajate osalemist nimetatud kohtumistel, et luua vajalikke kontakte ja soodustada suhtlust konventsiooniga mitte ühinenud riikidest pärit osalejatega, keda on rahaliselt toetatud. Selles mitteühinenud riikide toetuse kavas on lisaks sellele ette nähtud organiseerida vajaduse korral mitteühinenud riike hõlmavaid spetsiaalseid visiite ja kokkuleppeid.

II projekt. Rahvusvaheline koostöö

Üldeesmärk:

Tõhustada osalisriikide tehnoloogilist suutlikkust rahvusvahelise koostöö kaudu keemiaalase tegevuse vallas eesmärkidel, mis ei ole konventsiooniga keelatud.

Eesmärk:

— 1. eesmärk

—	Arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriigid osalevad rahvusvahelise koostöö algatustes keemiatööstuse rahuotstarbelise kasutamise nimel.

—	Arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriigid suurendavad oma riiklikult rahastatavate laborite suutlikkust rakendada konventsiooni keemiatööstuse rahuotstarbelise kasutamise vallas.

— 2. eesmärk

—	Arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriigid teevad kooskõlas XI artikli sätetega edusamme konventsiooni tööstusega seotud riigisisese rakendamise edendamisel keemilise töötlemise ohutuse korraldamise alaste lähenemisviiside tõhustamise kaudu.

Tulemused:

— 1. tulemus

—	Arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriikide suurem suutlikkus osaleda rahvusvahelise koostöö algatustes keemiatööstuse rahuotstarbelise kasutamise nimel.

—

Tehnilise pädevuse kõrgem tase riiklikult rahastatavates laborites arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriikides, et analüüsida konventsiooni riigisisese rakendamisega seotud kemikaale ning keemiatööstust rahuotstarbeliselt kohaldades, kasutades nüüdisaegseid analüüsimeetodeid nagu gaaskromatograafia (GC) või gaaskromatograafia/mass-spektromeetria (GC/MS).

— 2. tulemus

—	Arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriikide suurem suutlikkus osaleda rahvusvahelise koostöö algatustes kemikaalide rahuotstarbelise kasutamise nimel.

—

Arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate, tööstusharu liitude ja riiklike asutuste / valitsusasutuste esindajate suurem pädevus ja parem arusaamine väikeste ja keskmise suurusega keemiaettevõtete protsessi ohutuse korraldamise tavade vallas.

Tegevused:

Analüütiliste oskuste arendamise kursus: selle kahenädalase kursuse jooksul saavad osalised teoreetilist koolitust ja praktilisi kogemusi gaaskromatograafia või gaaskromatograafia/mass-spektromeetria valdkonnas, hõlmates riistvara, süsteemi valideerimist ja optimeerimist ning vigade kõrvaldamist. Keskendutakse ka keskkonnaproovide ettevalmistamisele ning nende proovide analüüsimisele GC ja GC/MS kaudu konventsiooniga seotud kemikaalide puhul. Samuti pakutakse osalistele intensiivset praktilist koolitust erinevate proovi maatriksite ettevalmistamisel, et neid saaks seejärel analüüsida elemente tuvastava detektoriga varustatud gaaskromatograafi abil ning gaaskromatograafi/massispektromeetri abil elektronlöök-ionisatsiooni ja keemilise ionisatsiooni teel, ning neile tutvustatakse erinevaid ekstraktsiooni, puhastamise ja derivativatsiooni protseduure. Kursus viiakse ellu VERIFINi või Delfti Tehnoloogiaülikooli või muu maineka asutuse toel, kes on valitud läbipaistva menetluse teel.

Teavitustegevus tööstuses – CWC ja keemilise protsessi ohutuse seminar: sissejuhatavalt tutvustatakse konventsiooni ja selle kohaselt rakendatavaid rahvusvahelise koostöö programme. Seminaril arutatakse muu hulgas kõnealuse tööstusharu parimaid tavasid ning protsessi ohutuse korraldamise kontseptsiooni elemente. Lisaks sellele antakse ülevaade teemadest nagu protsessi riskianalüüs (PHA – Process Hazard Analysis) ning risk ja töökindlus (HAZOP – Hazard and Operability), inimteguri põhimõtted, muudatuste juhtimine, ohutuskultuur/töötajate osalus.

III projekt. Seminar – OPCW panus ohutuse rahvusvahelisse mõõtmesse ja väljakutsetesse

Üldeesmärk:

Toetada konventsiooni tõhusat rakendamist ja parandada arusaamist selle ülemaailmsest panusest rahvusvahelise rahu ja ohutuse suunas.

Eesmärk:

—	1. eesmärk – anda terviklik ülevaade konventsiooni rollist ja tähtsusest rahvusvahelise ohutuse ülesehituses.

—	2. eesmärk – parandada konventsiooni peamiste sidusrühmade teadlikkust konventsiooni sätete ja rakendusstrateegiate osas riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.

—	3. eesmärk – edendada võrgustike moodustamist ja sünergiaid ning muid asutustevahelise koostöö lähenemisviise rahvusvahelisele ohutusele.

Tulemused:

—	1. tulemus – sidusrühmad on paremini informeeritud konventsiooni tähtsusest ning suurendavad oma toetust OPCW, sealhulgas OPCW ülemaailmsete programmide ja tegevuste toimimisele.

—	2. tulemus – sidusrühmad on teadlikumad konventsioonist ja selle rakendamise innovaatilistest strateegiatest.

—	3. tulemus – konventsiooniga mitte ühinenud riigid on tõhustanud oma dialoogi ja koostöösuhteid OPCWga, et hõlbustada jõupingutusi konventsiooniga ühinemiseks.

—	4. tulemus – keemiatööstus suurendab oma suutlikkust ühiste algatuste koordineerimiseks konventsiooni rakendamise eesmärgil.

Tegevused:

Seminar: seminar toimub Haagis või huvitunud osalisriigis. Tehnilise sekretariaadi töötajad ja muude valitsustevaheliste organisatsioonide, osalisriikide, keemiatööstuse ja teadusasutuste esindajad teevad ettekandeid konventsiooniga seotud asjakohastel teemadel. Samuti annab üritus tehnilisele sekretariaadile võimaluse viia osalevate valitsustevaheliste organisatsioonidega ja konventsiooniga mitte osalenud riikidega läbi kahepoolseid konsultatsioone. Seminar korraldatakse koostöös asukohariigiga ja muude huvitunud (ja asjaomaste) organisatsioonidega või asukohariigi ja nimetatud organisatsioonide toel.

IV projekt. Täitevnõukogu esindajate visiidid keemiarelvade hävitamise rajatistesse

Üldeesmärk:

Edendada keemiarelvade varude ja keemiarelvade tootmise rajatiste kõrvaldamist konventsioonis sätestatud kontrollimeetmete kohaselt.

Eesmärk:

—	1. eesmärk – osalisriigid on võimelised jälgima edusamme keemiarelvade varude täieliku hävitamise suunas ning oskavad probleeme tuvastada ja käsitleda, et saavutada keemiarelvade hävitamine varases etapis.

—	2. eesmärk – osalisriigid on kindlamad, et astutakse reaalseid ja konkreetseid samme keemiarelvade varude täielikuks hävitamiseks.

Tulemused:

—	1. tulemus – osalisriigid mõistavad paremini keemiarelvade hävitamisega seotud probleeme ja tehnilisi raskusi.

—	2. tulemus – osalisriigid on kindlamad, et astutakse reaalseid ja konkreetseid samme keemiarelvade varude täielikuks hävitamiseks.

Tegevused:

Visiidid keemiarelvade hävitamise rajatistesse: seni on toimunud kolm visiiti – Annistoni keemiarelvade hävitamise rajatisse USAs (2007. aasta oktoober), Venemaa Föderatsioonis asuvasse Štšutšje keemiarelva hävitamise rajatisse (2008. aasta september) ning Pueblo ja Umatilla keemiarelvade hävitamise rajatisse (2009. aasta juuni). Need kolm seni korraldatud visiiti on osutunud väärtuslikuks võimaluseks käsitleda keemiarelva omava osalisriigi küsimusi või muresid seoses sellega, kas tema programmi läbiviimisega täidetakse kohustus hävitada keemiarelvad heakskiidetud pikendatud tähtajaks. Seega on vastavalt konverentsi otsusele selge, et kuni 2012. aastani korraldavad mõlemad kõnealused keemiarelva omavad osalisriigid täiendavaid visiite oma keemiarelvade hävitamise töötavatesse rajatistesse ja hetkel ehitamisel olevatesse rajatistesse.

V projekt. Teadusliku nõuandekogu teine istung

Üldeesmärk:

Võimaldada osalisriikide konverentsil, täitevnõukogul või osalisriikidel võtta paremini arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut ning nende potentsiaalset mõju konventsiooni rakendamisele.

Eesmärk:

Võimaldada peadirektoril anda erinõu OPCW poliitikat kujundavatele organitele ning osalisriikidele konventsiooni aspektist asjakohaste teadus- ja tehnoloogiavaldkondade kohta.

Tulemused:

—	1. tulemus – osalisriigid saavad nõu ja soovitusi konventsiooni aspektist asjakohaste teadus- ja tehnoloogiavaldkondade kohta.

—	2. tulemus – osalisriigid saavad rohkem ja ajakohastatud teavet konventsiooni aspektist asjakohaste teadus- ja tehnoloogiavaldkondade kohta.

Tegevused:

Teaduslik nõuandekogu: teadusliku nõuandekogu teine istung toimub 2009. aasta sügisel Haagis. Istung kestab kolm päeva, mille jooksul arutab nõuandekogu küsimusi, mis käsitlevad teaduse ja tehnoloogia arengut ning nende potentsiaalset mõju konventsiooni rakendamisele. Samuti käsitletakse istungil ajutise töörühma aruannet proovide võtmise ja analüüsi kohta, mis koostatakse nimetatud töörühma koosolekul enne teadusliku nõuandekogu istungit. Ajutine töörühm käsitleb küsimusi, mis on seotud uute ning täiendavate tehnikatega kohapeal teostatava analüüsi, mujal teostatava analüüsi ning toksiinide (ritsiin ja saksitoksiin) analüüsi (nii kohapeal kui mujal teostatava) vallas.

VI projekt. Seminar – OPCW panus ohutuse ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise vallas

Üldeesmärk:

Toetada ülemaailmseid jõupingutusi, mille eesmärgiks on võidelda massihävitusrelvade, eelkõige keemiarelvade leviku vastu.

Eesmärk:

—	1. eesmärk – riiklikud asutused ja muud konventsiooni rakendamisel tegevad sidusrühmad suurendavad oma suutlikkust aidata kaasa keemiarelvade leviku ja kemikaalide terrorirünnakutes kasutamise ärahoidmisele.

—	2. eesmärk – luuakse erinevaid sidusrühmi hõlmav koostööfoorum kui vahend, millega toetada osalisriikide konkreetset tegevust keemiarelvade leviku ja terrorismi vastu võitlemise valdkonnas.

Tulemused:

—	1. tulemus – konventsiooni sidusrühmad on teadlikumad keemiarelvade leviku ohust ja väljakutsetest ning mürkkemikaalide kasutamisest terrorirünnakutes.

—	2. tulemus – osalisriigid on paremini ette valmistatud, et astuda vastu ohule, mida kujutavad endast mürkkemikaalide kasutamist hõlmavad terrorirünnakud erinevates keskkondades.

—	3. tulemus – riiklikud asutused ja asjaomased riiklikud ja rahvusvahelised partnerid, keemiatööstus, teadusasutused ja OPCW on võimelised parandama sünergiaid ja kontakte ühise eesmärgi suunal, milleks on konventsiooni täielik ja tõhus rakendamine.

—	4. tulemus – arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriigid osalevad teadmiste ja kogemuste vahetamises kontrollimeetmete ja muude rakendusmeetmete osas ning neil on paremad teadmised hiljutistest arengutest konventsiooni kontrollisüsteemis ning kaitsest keemiarelvade vastu.

Tegevused:

Seminar: seminaril teeb tehniline sekretariaat ettekandeid erinevatel konventsiooni rakendamisega ja konventsiooni poolt ohutuse tagamisse ja massihävitusrelvade leviku vastase võitluse edendamisse antava panusega seotud teemadel. Ettekannete esitajateks on konventsiooni erinevad sidusrühmad ning seminari raames korraldatakse spetsialiseeritud tööseminare, mille teemaks on erinevad aspektid, mis on seotud keemiarelvade levikuga kaasnevate ohtudega ja mürkkemikaalide kasutamisega terrorirünnakutes. Samuti on seminar heaks võimaluseks arutleda, esitada küsimusi ja vastuseid teemadel, mis on seotud OPCW panusega ohutuse tagamisse ja massihävitusrelvade leviku vastase võitluse edendamisse.

VII projekt. Osalisriikide valmisolek kemikaale hõlmavate rünnakute ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks

Üldeesmärk:

Aidata kaasa osalisriikide riikliku suutlikkuse arendamisele, et vähendada kemikaale hõlmavate terrorirünnakute ohtu ja parandada omapoolset reageerimist abitaotlustele kemikaalide ohu või kemikaalide kasutamise puhul.

Eesmärk:

— 1. eesmärk – arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriigid suurendavad oma suutlikkust:

—	vähendada ohtu, et terroristid pääsevad ligi materjalidele, seadmetele ja teadmistele, mida võib kasutada keemiatehaste vastu suunatud terrorirünnakutes;

—	hinnata olemasolevate plaanide, poliitika ja menetluste piisavust keemiatehaste vastu suunatud terrorirünnakutele reageerimiseks;

—	reageerida kemikaale hõlmavatele terrorirünnakutele;

—	viia ellu oma otsuste tegemise protsesse, hõlmates ka teabevahetust ja meetmete koordineerimist riigisiseste ja rahvusvaheliste partneritega keemiatehaste vastu suunatud terrorirünnakute puhul;

—	alustada tööd sihtrühmade-vahelise koostöö platvormi loomiseks, et reageerida mürkkemikaalide kasutamist hõlmava terrorismi puhul.

— 2. eesmärk

—	Osalisriigid suurendavad oma teadlikkust sellest, kui tähtis on esitada õigeaegselt ja täielikult kaitse-eesmärkidega seotud riiklikke programme käsitlevad deklaratsioonid.

—	Osalisriigid annavad oma panuse OPCW valmisolekusse reageerida abitaotlustele.

—	Osalisriike piirkondades või allpiirkondades julgustatakse edendama kontakte piirkondlike võrgustike loomiseks, et parandada oma koordineeritud reageerimist keemiarelvadega seotud hädaolukorras.

Tulemused:

— 1. tulemus – suurenevad arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriikide teadmised järgmistes valdkondades:

—	mürkkemikaalide kasutamine terroristide poolt ja/või ohutus ja julgeolek keemiatehastes;

—	vajadus edendada koostööd seoses keemiarelvadega seotud hädaolukordadega terrorirünnaku puhul.

— 2. tulemus – suureneb arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriikide suutlikkus:

—	vähendada ohtu, et terroristid pääsevad ligi materjalidele, varustusele ja teadmistele, mida võib kasutada keemiatehaste vastu suunatud terrorirünnakutes;

—	reageerida mürkkemikaale hõlmavatele terrorirünnakutele;

—	vahendada teavet ja koordineerida tegevust riigisiseste ja rahvusvaheliste partneritega keemiatehaste vastu suunatud terrorirünnakute puhul.

— 3. tulemus – osalisriigid on teadlikud, kui tähtis on esitada õigeaegselt ja täielikult kaitse-eesmärkidega seotud riiklikke programme käsitlevad deklaratsioonid.

— 4. tulemus – osalisriikide olukord on soodsam selleks, et pakkuda OPCW-le abi abitaotlustele vastamisel.

— 5. tulemus – osalisriikidel on välja kujunenud kontaktid, mille tulemuseks võib olla tulevane koostöö piirkondlikul tasandil, et reageerida keemiarelvadega seotud hädaolukordadele.

Tegevused:

Kirjalik siseharjutus: selle tegevuse eesmärk on arendada osalisriikide suutlikkust vähendada ohtu, et terroristidel oleks võimalik keemiarelvi omandada või neid terroristlikel eesmärkidel kasutada. Käsitletakse ka seda, kuidas ära hoida terroristide ligipääsu materjalidele, seadmetele ja teadmistele, mida saaks kasutada keemiarelvade väljatöötamisel ja tootmisel. Välja töötatakse kirjaliku siseharjutuse üksikasjalikum kontseptsioon. Harjutuse põhistsenaariumiks on mürkkemikaalide kasutamist hõlmav terrorirünnak keemiatehasele. Harjutuse käigus uuritakse valitsustevahelist otsuste tegemist, teabe vahetamist ja abi osutamist asjaomaste riigisiseste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Kirjalikku siseharjutust korratakse tulevikus ka teistes piirkondades, tuginedes tehnilise sekretariaadi ja osalisriikide väljatöötatud moodulile. Selles tegevuses osalevad rahvusvahelise koostöö- ja abiosakonna, kontrolliosakonna ja inspektsiooniosakonna asjaomased harud. Kirjaliku siseharjutuse korraldajaks on eriprojektide talitus.

Piirkondlik seminar: piirkondliku seminari eesmärk on edendada arutelu ja analüüsi mitmel abi ja kaitsega seotud teemal, keskendudes eelkõige valdkondadele nagu osalisriikide konventsiooni X artiklist tulenevad õigused ja kohustused, kaitseprogramme käsitlevate deklaratsioonide esitamine, X artikli nõrkade ja probleemsete külgede analüüs ning ülevaade abi- ja kaitsetegevusest piirkonnas. Osalisriigid teevad ettekandeid, et jagada saadud kogemusi ja õppetunde.

VIII projekt. Aafrika programm

Üldeesmärk:

Eesmärk:

— 1. eesmärk – Aafrika osalisriigid teevad edusamme, et:

—	täita konventsiooni VII artiklist tulenevaid riigisiseseid rakendusnõudeid;

—	järgida konventsiooni VI artiklist tulenevaid nõudeid deklaratsioonide ja inspektsioonide deklaratsioonide osas.

— 2. eesmärk

—	Aafrika osalisriikide tehtavate edusammude sihiks on lisada konventsioon Kofi Annani Rahvusvahelise Rahuvalve Koolituse Keskuse (Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre ehk KAIPTC) õppekavasse.

— 3. eesmärk

—	Konventsiooniga mitte ühinenud riigid osalevad rohkem OPCW tegevuses ning mõistavad paremini konventsiooni ja selle eeliseid.

— 4. eesmärk

—	Arengu- või üleminekujärgus majandusega Aafrika osalisriigid osalevad rahvusvahelise koostöö algatustes keemiatööstuse rahuotstarbelise kasutamise nimel.

—	Arengu- või üleminekujärgus majandusega Aafrika osalisriigid suurendavad oma riiklikult rahastatavate laborite suutlikkust konventsiooni rakendamisel keemiatööstuse rahuotstarbelise kasutamise vallas.

— 5. eesmärk

—	Aafrika osalisriigid suurendavad oma teadlikkust sellest, kui tähtis on esitada õigeaegselt ja täielikult kaitse-eesmärkidega seotud riiklikke programme käsitlevad deklaratsioonid.

—	Aafrika osalisriigid annavad oma panuse OPCW valmisolekusse reageerida abitaotlustele;

—	Aafrika osalisriike piirkondades või allpiirkondades julgustatakse edendama kontakte piirkondlike võrgustike loomiseks, et parandada oma koordineeritud reageerimist keemiarelvadega seotud hädaolukorras.

Tulemused:

— 1. tulemus

—	Riiklikud asutused on suurendanud oma suutlikkust koostada riigisiseseid rakendusakte.

—	Tolliametnikud on suurendanud oma suutlikkust tuvastada konventsiooni seisukohalt asjakohaseid kemikaale ning esitada riiklikele asutustele täpseid andmeid loetletud kemikaalide edasitoimetamiste kohta.

—	Riiklikud asutused on suurendanud oma suutlikkust koostada ja õigeaegselt esitada deklaratsioone, eelkõige elektroonilises formaadis.

—	Riiklike asutuste ametnikud on saanud koolituse, kuidas saata OPCW inspektsioonirühmi.

— 2. tulemus

—	KAIPTC töötajad ja keskuse programmides osalejad tunnevad konventsiooni paremini.

— 3. tulemus

—	Konventsiooniga mitte ühinenud riigid osalevad rohkem OPCW tegevuses ning mõistavad paremini konventsiooniga ühinemise eeliseid.

— 4. tulemus

—	Suureneb arengu- või üleminekujärgus majandusega Aafrika osalisriikide suutlikkus osaleda rahvusvahelise koostöö algatustes keemiatööstuse rahuotstarbelise kasutamise nimel.

—

Suureneb tehnilise pädevuse tase riiklikult rahastatavates laborites arengu- või üleminekujärgus majandusega Aafrika osalisriikides, et analüüsida konventsiooni riigisisese rakendamisega seotud kemikaale ning keemiatööstust rahuotstarbeliselt kohaldades, kasutades nüüdisaegseid analüüsimeetodeid nagu gaaskromatograafia (GC) või gaaskromatograafia/mass-spektromeetria (GC/MS).

—	Suureneb arengu- või üleminekujärgus majandusega Aafrika osalisriikide suutlikkus osaleda rahvusvahelise koostöö algatustes kemikaalide rahuotstarbelise kasutamise nimel.

—

Suureneb arengu- või üleminekujärgus majandusega Aafrika osalisriikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate, tööstusharu liitude ja riiklike asutuste / valitsusasutuste esindajate pädevus ja paranevad teadmised väikeste ja keskmise suurusega keemiaettevõtete protsessi ohutuse korraldamise tavade vallas.

— 5. tulemus

—	Aafrika osalisriigid on teadlikud, kui tähtis on esitada õigeaegselt ja täielikult kaitse-eesmärkidega seotud riiklikke programme käsitlevad deklaratsioonid.

—	Aafrika osalisriikide olukord on soodsam selleks, et pakkuda OPCW-le abi abitaotlustele vastamisel.

—	Aafrika osalisriikidel on välja kujunenud kontaktid, mille tulemuseks võib olla tulevane koostöö piirkondlikul tasandil, et reageerida keemiarelvadega seotud hädaolukordadele.

Tegevused:

Kahepoolsed tehnilise abi alased visiidid: Aafrika osalisriike toetatakse tehnilise abi alaste visiitide kaudu, mis korraldatakse juhtumipõhiselt ning mille läbiviimise eesmärgiks on osutada keskendatud abi, et aidata täita Aafrika osalisriikide esitatud taotluste nõudeid. Selline toetus hõlmab oma laadilt ka tundlikustavaid ja teavitavaid tegevusi riigisiseste teadlikkuse parandamise seminaride, spetsialiseeritud koolituste, riigisiseste rakendusaktide koostamiseks abi andmise ja muude sellega seotud meetmete ning VI artikli tööstusega seotud teemade kaudu.

Teavitustegevus – akadeemiline ja koolitusasutus – Kofi Annani Keskus: OPCW töötajad külastavad keskust, et teha ettekandeid konventsiooni erinevate aspektide kohta. Kuna KAIPTC pakub erinevaid koolitusprogramme nii sõjalise kui tsiviilteenistuse ametnikele, kellelt oodatakse poliitika kujundajate rolli omaksvõtmist valitsuses, on selle tehnilise sekretariaadi teavitustegevuse eesmärgiks edendada konventsiooni lisamist KAIPTC õppekavasse.

Teavitustegevus riikidele, kes ei ole konventsiooniga ühinenud: rahaliselt toetatakse konventsiooniga mitteühinenud Aafrika riikide nende esindajate osalemist rahvusvahelise koostöö haru korraldatud erinevates programmides, kes saavad mõjutada ühinemise/ratifitseerimisega seotud arusaamu ja kes on otseselt seotud konventsiooni aspektist oluliste küsimustega, sealhulgas tolliküsimustega. Need programmid hõlmavad osalisriikide riiklikele asutustele mõeldud piirkondlikke seminare ning tolliasutustele mõeldud piirkondlikke seminare. Vajaduse korral toetatakse rahaliselt ka tehnilise sekretariaadi välissuhete osakonna töötajate osalemist nimetatud kohtumistel, et luua vajalikke kontakte ja soodustada suhtlust konventsiooniga mitte ühinenud riikidest pärit osalejatega, keda on rahaliselt toetatud.

Analüütiliste oskuste arendamise kursus: selle kahenädalase kursuse jooksul saavad Aafrika riikidest pärit osalised teoreetilist koolitust ja praktilisi kogemusi gaasikromatograafia või gaasikromatograafia-mass-spektromeetria valdkonnas, hõlmates riistvara, süsteemi valideerimist ja optimeerimist ning vigade kõrvaldamist. Keskendutakse ka keskkonnaproovide ettevalmistamisele ning nende proovide analüüsimisele GC ja GC/MS kaudu konventsiooniga seotud kemikaalide puhul. Samuti pakutakse osalistele intensiivset praktilist koolitust erinevate proovi maatriksite ettevalmistamisel, et neid saaks seejärel analüüsida elemente tuvastava detektoriga varustatud gaaskromatograafi abil ning gaaskromatograafi/massispektromeetri abil elektronlöök-ionisatsiooni ja keemilise ionisatsiooni teel, ning neile tutvustatakse erinevaid ekstraktsiooni, puhastamise ja derivativatsiooni protseduure. Kursus viiakse ellu VERIFIN / TU Delfti või läbipaistva menetluse teel valitud muu maineka asutuse toel.

Teavitustegevus tööstuses – CWC ja keemilise protsessi ohutuse seminar: sissejuhatavalt tutvustatakse konventsiooni ja selle kohaselt rakendatavaid rahvusvahelise koostöö programme. Seminaril arutatakse muu hulgas kõnealuse tööstusharu parimaid tavasid ning protsessi ohutuse juhtimise kontseptsiooni elemente. Lisaks sellele antakse ülevaade teemadest nagu protsessi riskianalüüs (PHA – Process Hazard Analysis) ning risk ja töökindlus (HAZOP – Hazard and Operability), inimteguri põhimõtted, muudatuste juhtimine, ohutuskultuur / töötajate osalus

Piirkondlik seminar – X artikkel ning piirkondliku koostöö küsimused abi andmise ja hädaolukordadele reageerimise vallas: piirkondliku seminari eesmärk on edendada arutelu ja analüüsi mitmel abi ja kaitsega seotud teemal, keskendudes eelkõige valdkondadele nagu osalisriikide konventsiooni X artiklist tulenevad õigused ja kohustused, kaitseprogramme käsitlevate deklaratsioonide esitamine, X artikli nõrkade ja probleemsete külgede analüüs ning ülevaade abi- ja kaitsetegevusest piirkonnas. Aafrika osalisriigid teevad ettekandeid, et jagada saadud kogemusi ja õppetunde.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.197.est
Euroopa Liidu Teataja		L 197

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 29. juuli 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 679/2009, 7. juuli 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2009, 27. juuli 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid	17
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 681/2009, 27. juuli 2009, millega lõpetatakse määruse (EÜ) nr 192/2007 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Malaisiast pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes) läbivaatamine seoses uue eksportijaga, taaskehtestatakse tollimaks kõnealuse riigi teatava eksportija impordi suhtes ning lõpetatakse selle impordi registreerimine	18
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 682/2009, 27. juuli 2009, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate kilekottide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine	20
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 683/2009, 28. juuli 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	22
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 684/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega	24
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 685/2009, 28. juuli 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	65
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2009/84/EÜ, 28. juuli 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine sulfurüülfluoriid ( 1 )	67

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2009/569/ÜVJP, 27. juuli 2009, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames	96
*	Nõukogu otsus 2009/570/ÜVJP, 27. juuli 2009, millega muudetakse otsust 2008/901/ÜVJP Gruusia konflikti käsitleva sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni kohta ja pikendatakse selle kehtivust	108
*	Nõukogu ühismeede 2009/571/ÜVJP, 27. juuli 2009, millega pikendatakse Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	109
*	Nõukogu ühismeede 2009/572/ÜVJP, 27. juuli 2009, millega muudetakse ühismeedet 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia, ja pikendatakse selle kehtivust	110
*	Nõukogu ühine seisukoht 2009/573/ÜVJP, 27. juuli 2009, millega muudetakse nõukogu ühist seisukohta 2006/795/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	111

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	27,8
	XS	31,8
	ZZ	29,8
0707 00 05	TR	99,3
0707 00 05	ZZ	99,3
0709 90 70	TR	98,0
0709 90 70	ZZ	98,0
0805 50 10	AR	62,4
	UY	54,8
	ZA	64,3
	ZZ	60,5
0806 10 10	EG	156,7
	MA	167,9
	TR	113,8
	US	141,6
	ZA	127,0
	ZZ	141,4
0808 10 80	AR	82,3
	BR	85,5
	CL	85,9
	CN	97,1
	NZ	86,0
	US	105,4
	ZA	88,6
	ZZ	90,1
0808 20 50	AR	111,9
	CL	75,5
	TR	146,4
	ZA	112,4
	ZZ	111,6
0809 10 00	TR	156,4
0809 10 00	ZZ	156,4
0809 20 95	CA	324,1
	TR	265,4
	US	270,6
	ZZ	286,7
0809 30	TR	152,8
0809 30	ZZ	152,8
0809 40 05	BA	58,0
0809 40 05	ZZ	58,0

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	31,34	1,88
1701 11 90 (1)	31,34	5,86
1701 12 10 (1)	31,34	1,75
1701 12 90 (1)	31,34	5,43
1701 91 00 (2)	33,93	8,27
1701 99 10 (2)	33,93	4,16
1701 99 90 (2)	33,93	4,16
1702 90 95 (3)	0,34	0,32

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/567/EÜ
*	Komisjoni otsus, 9. juuli 2009, millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4595 all) ( 1 )	70
	2009/568/EÜ
*	Komisjoni otsus, 9. juuli 2009, millega kehtestatakse pehmepaberile ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4596 all) ( 1 )	87