ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.188.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 188

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
18. juuli 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas – Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega – neljas osa

14

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 597/2009, 11. juuni 2009, kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (kodifitseeritud versioon)

93

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 444/2009 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta) parandus (ELT L 142, 6.6.2009)

127

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 595/2009,

18. juuni 2009,

mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturg on sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks on loodud põhjalik mootorsõidukite tüübikinnituse ühenduse süsteem. Mootorsõidukite tüübikinnitusele seoses heitmetega esitatavad tehnilised nõuded on vaja seetõttu ühtlustada, et vältida nõuete erinevusi liikmesriigiti ning tagada keskkonnakaitse kõrge tase.

(2)

Käesolev määrus on uus eraldiseisev õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (3) alusel kohaldatavas ühenduse tüübikinnitusmenetluses. Seepärast tuleks nimetatud direktiivi IV, VI ja XI lisa vastavalt muuta.

(3)

Euroopa Parlamendi nõudel on sõidukeid käsitlevates ühenduse õigusaktides kasutusele võetud õigusloome uus lähenemisviis. Seepärast peaks käesoleva määrusega kehtestama vaid põhinormid sõiduki heitmete kohta, kusjuures tehnilised näitajad tuleks kehtestada komiteemenetluses vastu võetavate rakendusmeetmetega.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ (4) vastu võetud ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga nähakse ette vajadus vähendada saaste tasemeni, mis minimeerib kahjustavat mõju inimeste tervisele, pöörates erilist tähelepanu tundlikele rahvastikurühmadele ja kogu keskkonnale. Ühenduse õigusaktidega on kehtestatud vajalikud normid välisõhu kvaliteedile inimeste ja eelkõige tundlike inimeste tervise kaitseks, samuti heitkoguste siseriiklikud ülemmäärad. Pärast oma 4. mai 2001. aasta teatist, millega loodi programm „Puhas õhk Euroopale” (CAFE), võttis komisjon 21. septembril 2005. aastal vastu uue teatise pealkirjaga „Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia”. Üks temaatilise strateegia järeldusi on, et ELi õhukvaliteedile seatavate eesmärkide saavutamiseks on vaja veonduse (õhu-, mere- ja maismaaveod), kodumajapidamiste ning energeetika, põllumajanduse ja tööstuse põhjustatud heitkoguseid veelgi vähendada. Mootorsõidukite heitkoguste vähendamisele tuleb seega läheneda kui osale üldisest strateegiast. Euro VI normid on osa meetmetest, mille eesmärk on vähendada tahkete osakeste ja osooni eellaste, nagu lämmastikoksiidide (NOx) ja süsivesinike tegelikke heitkoguseid.

(5)

ELi õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks on vaja jätkata pingutusi sõidukite heitgaaside koguse vähendamiseks. Selleks tuleks tööstusharule anda selget teavet heitkoguste edaspidiste piirväärtuste kohta ja kindel ajaline raamistik nendeni jõudmiseks ning vajalike tehniliste lahenduste väljatöötamiseks.

(6)

Õhukvaliteedi parandamiseks ja saaste piirväärtuste ning heitkoguste siseriiklike ülemmäärade järgimiseks on eelkõige vaja vähendada raskeveokite lämmastikoksiidide heitkoguseid. Lämmastikoksiidide heitkoguste ülemmäärade kehtestamine varases staadiumis peaks tagama kogu Euroopa Liidu sõidukitootjatele kindlustunde pikaajaliseks planeerimiseks.

(7)

Heitkoguste normide kehtestamisel on tähtis arvesse võtta nende mõju turgude ja tootjate konkurentsivõimele, ettevõtete otseseid ja kaudseid kulusid ning kasu, mis väljendub uuendustegevuse ergutamises, õhukvaliteedi paranemises, tervishoiukulude vähenemises ja rahvastiku eluea pikenemises.

(8)

Siseturu toimimise parandamiseks, eelkõige kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse osas, on vaja tagada remonditeabe piiranguteta kättesaadavus standardses vormis tehniliste andmete saamiseks ning tõhus konkurents sõidukite remondi- ja hooldusteabe teenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme (OBD) ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, mida tootjad peaksid oma veebisaidil teavet avaldades järgima, ning võtta sihipäraseid meetmeid, et tagada väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) teabe kättesaadavus mõistlikul viisil.

(9)

Komisjon peaks hiljemalt 7. augustiks 2013 vaatama läbi sõidukite remondi- ja hooldusteabe piiranguteta kättesaadavuse süsteemi toimimise, et määrata kindlaks, kas oleks asjakohane koondada kõik sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust reguleerivad sätted tüübikinnitust käsitlevatesse muudetud raamõigusaktidesse. Kui kõnealuse teabe kättesaadavust reguleerivad sätted sellisel viisil koondatakse, tuleks käesoleva määruse asjaomased sätted tunnistada kehtetuks, tingimusel et säilitatakse kehtivad õigused remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse osas.

(10)

Komisjon peaks toetama rahvusvaheliselt ühtlustatud standardse vormi väljatöötamist sõidukite remondi- ja hooldusteabele piiranguteta ja standardses vormis juurdepääsuks, tehes seda näiteks Euroopa Standardikomitee (CEN) kaudu.

(11)

Tingimata on vaja kehtestada Euroopa ühtne standard OBD-andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe vormi jaoks. Enne nimetatud standardi vastuvõtmist tuleks raskeveokite OBD-andmeid ning remondi- ja hooldusteavet esitada kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivat juurdepääsu tagaval kujul. Teave tuleks avaldada tootjate veebisaitidel või, juhul kui see ei ole teabe iseloomu tõttu võimalik, mõnel muul asjakohasel viisil.

(12)

Komisjon peaks jälgima heitmeid, mida veel ei reguleerita ja mis tekivad uue koostisega kütuste, uute mootoritehnoloogiate ja saastekontrollisüsteemide laialdasema kasutuselevõtu tulemusena. Komisjon peaks samuti vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku selliste heitmete reguleerimiseks.

(13)

Tuleks julgustada alternatiivkütust kasutavate sõidukite kasutuselevõttu, mille lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitkogused on väiksed. Seega tuleks kehtestada süsivesinike, muude süsivesinike kui metaan ja metaani piirväärtused.

(14)

Et tagada üliväikeste tahkete osakeste (PM 0,1 μm ja alla selle) heitkoguste vähendamine, tuleks komisjonile anda volitus võtta kasutusele tahkete osakeste heitkoguste arvuline arvestus lisaks praegu kasutatavale massil põhinevale arvestusele. Tahkete osakeste heitkoguste arvuline arvestus peaks tuginema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) tahkete osakeste mõõtmise programmi tulemustele ja olema kooskõlas praeguste ambitsioonikate keskkonnaeesmärkidega.

(15)

Nimetatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on asjakohane osutada asjaolule, et tahkete osakeste arvu piirmäärad kajastavad tõenäoliselt parimal olemasoleval tehnoloogial põhinevate tahkete osakeste filtrite kasutamisel saadud parimaid tulemusi.

(16)

Komisjon peaks üle võtma ülemaailmselt ühtlustatud sõidutsüklid katsetes, millel põhinevad heitmetega seonduvad EÜ tüübikinnitust käsitlevad määrused. Tuleks kaaluda ka heitkoguste mõõtmise kaasaskantavate seadmete kasutamist töötava sõiduki tegelike heitkoguste kontrollimiseks ja tsükli mittetöötava osa heitmete kontrollimise korra kehtestamist.

(17)

Diiselmootorite tahkete osakeste filtrite tagantjärele paigaldamine raskeveokitele võib suurendada lämmastikdioksiidi (NO2) heitkoguseid. Õhusaaste vähendamise temaatilise strateegia raames peaks komisjon seetõttu välja töötama õigusakti ettepaneku seadmete moderniseerimist käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamiseks ja tagama, et seejuures järgitakse keskkonnakaitse nõudeid.

(18)

Töötava sõiduki heitkoguste kontrollimisel on tähtis osa OBD-süsteemidel. Et tegelike heitkoguste kontrollimine on oluline, peaks komisjon jälgima sellistele süsteemidele kehtestatud nõudeid ja kontrollimisvigade tolerantsi piirväärtusi.

(19)

Et jälgida kogu kõnealuse majandusharu osa globaalsetes kasvuhoonegaaside heitmetes, peaks komisjon kehtestama raskeveokite kütusetarbimise ja süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguste mõõtmise.

(20)

Puhaste ja energiatõhusate sõidukite turu edendamiseks tuleks komisjonil uurida mitte üksnes mootorite, vaid sõidukite kui terviku energiatarbimise ja CO2 heitmete mõiste ja vastava metoodika väljatöötamist ning selle teostatavust, ilma et see piiraks tegelike ja virtuaalsete katsetuste korraldamist. Kõnealune mõiste ja metoodika peaksid hõlmama ka alternatiivsete, näiteks hübriidsõidukite kontseptsioone ning sõidukite selliste omaduste nagu voolujoonelisuse, kaalu, kandevõime ja veeretakistuse täiustamise mõju. Sobiva esitlus- ja võrdlusmeetodi leidmise korral tuleks avaldada kütusekulu ja CO2 heitkoguste ülemmäärad eri sõidukitüüpide kohta.

(21)

Et paremini kontrollida töötavate sõidukite tegelikke heitkoguseid, sealhulgas tsükli mittetöötava osa heitmeid, ning soodustada kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrolli, tuleks sobiva aja jooksul kasutusele võtta katsetusmetoodika ja tehnilistele nõuetele vastavuse kontroll, mis põhineks heitkoguste mõõtmise kaasaskantavate seadmete kasutamisel.

(22)

ELi õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks peaks komisjon kehtestama ühtsed õigusnormid, et tagada piisav kontroll raskeveokite mootorite ja sõidukite tsükli mittetöötava osa heitmete üle eri mootorite ja väliskeskkonna tingimuste korral.

(23)

Järelpuhastussüsteemi korralik toimimine konkreetselt lämmastikoksiidide puhul on kehtivate saasteainete heitenormide täitmise peamine eeldus. Sellega seoses tuleks kehtestada meetmed, mis tagaksid reaktiivide kasutamisel põhinevate süsteemide korraliku toimimise.

(24)

Liikmesriigid saavad finantssoodustuste abil kiirendada ühenduse tasandil vastu võetud nõuetele vastavate sõidukite turuleviimist. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust võtta heitkoguseid arvesse mootorsõidukimaksu määramise meetodi osana.

(25)

Liikmesriigid peaksid olemasolevate raskeveokite moderniseerimise meetmete väljatöötamisel aluseks võtma Euro VI normid.

(26)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(27)

Nõukogu 16. detsembri 1980. aasta direktiivis 80/1269/EMÜ (mootorsõidukite mootori võimsust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5) sisalduvad nõuded mootorsõidukite mootori võimsusele tuleks lisada käesolevasse määrusesse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusesse (EÜ) nr 715/2007 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) (6). Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 715/2007 vastavalt muuta ja direktiiv 80/1269/EMÜ tuleks tunnistada kehtetuks.

(28)

Ühenduse õigussüsteemi lihtsustamiseks on asjakohane asendada raskeveokite heitmeid käsitlevad kehtivad õigusaktid, milleks on direktiiv 2005/55/EÜ (7) ja komisjoni direktiiv 2005/78/EÜ, (8) määrusega. Määrus peaks tagama üksikasjalike tehniliste normide vahetu kohaldatavuse tootjatele, tüübikinnitusasutustele ja tehnilistele teenistustele, samuti võimaluse neid norme kiiresti ja tõhusalt ajakohastada. Seetõttu tuleks direktiivid 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ kehtetuks tunnistada ning määrust (EÜ) nr 715/2007 tuleks vastavalt muuta.

(29)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(30)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kehtestada I lisas tahkete osakeste arvuline piirväärtus, täpsustada vajaduse korral NO2 osa lubatud tase NOx piirväärtuses, kehtestada tüübikinnituse andmise konkreetne kord, selleks vajalikud katsed ja tüübikinnitusele esitatavad nõuded, samuti tahkete osakeste arvu mõõtmise kord, ja võtta meetmed tsükli mittetöötava osa heitmete, heitkoguste mõõtmise kaasaskantavate seadmete kasutamise, sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse ning heitkoguste mõõtmiseks kasutatavate katsetsüklite kohta. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(31)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt viia lõpule siseturu rajamine mootorsõidukite heitmetele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamise teel ning tagada sõltumatute ettevõtjate juurdepääs sõiduki remondi- ja hooldusteabele volitatud edasimüüjate ja remonditöökodadega võrdsetel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed tehnilised nõuded mootorsõidukite, mootorite ja varuosade tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.

Peale selle kehtestatakse käesoleva määrusega eeskirjad kasutusel olevate sõidukite ja mootorite nõuetele vastavuse, saastekontrolliseadmete kulumiskindluse, OBD-süsteemide, kütusekulu ja süsinikdioksiidi (CO2) heitmete mõõtmise ning sõidukite OBD-andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse M1-, M2-, N1- ja N2-kategooria mootorsõidukite (tuletatud massiga üle 2 610 kg) suhtes, nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ II lisas, ja kõigi selles lisas määratletud M3- ja N3-kategooria mootorsõidukite suhtes.

Käesolev määrus ei piira määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõike 2 kohaldamist.

Tootja taotlusel laiendatakse komplekteeritud sõidukile käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete alusel antud tüübikinnitust ka komplekteerimata sõidukile, mille tuletatud mass ei ületa 2 610 kg. Tüübikinnitust laiendatakse juhul, kui tootja suudab näidata, et kõigi komplekteerimata sõidukile monteeritavate kerekombinatsioonide puhul ületab selle tuletatud mass 2 610 kg.

Tootja taotlusel laiendatakse sõidukile käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete alusel antud tüübikinnitust ka selle eri variantidele ja versioonidele, mille tuletatud mass ületab 2 380 kg, tingimusel et sõiduk vastab ka määrusega (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusmeetmetega kehtestatud kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmise nõuetele.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „mootor”– sõiduki liikumapaneva jõu allikas, millele saab anda tüübikinnituse eraldi tehnilise seadmestikuna, nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktis 25;

2.   „gaasilised heitmed”– heitgaasid, mis koosnevad süsinikmonooksiidist, lämmastikoksiididest, väljendatuna NO2 ekvivalendina, ja süsivesinikest;

3.   „tahkete osakeste heitmed”– heitgaasi komponendid, mis kogutakse summutitorust väljuvate heitgaaside keskmiste koguste kontrollimise katsemenetluses kirjeldatud filtritesse pärast heitgaasi lahjendamist temperatuuril kuni 325 K (52 °C);

4.   „summutitoru heitgaasid”– gaasiliste ja tahkete osakeste heitmed;

5.   „karter”– mootori sees või väljaspool mootorit asuv ruum, mis on ühendatud karteripõhjaga sisemise või välimise torustiku abil, mille kaudu väljuvad gaasid ja aur;

6.   „saastekontrolliseade”– sõiduki need osad, mis reguleerivad ja/või piiravad summutitorust heitgaaside eraldumist;

7.   „pardadiagnostikasüsteem ehk OBD-süsteem”– sõidukil paiknev või mootoriga ühendatud süsteem, mis võimaldab avastada rikkeid ja vajaduse korral anda nende ilmnemisest häiresüsteemi abil märku, kindlaks määrata rikke arvatava asukoha arvutimällu salvestatud teabe abil ning kõnealust teavet väljastada;

8.   „katkestusstrateegia”– heitmete kontrollimise viis, mis vähendab saastekontrolli tõhusust väliskeskkonnas või mootori töötamise ajal, mis võib tekkida sõiduki tavapärasel töötamisel või väljaspool tüübikinnituse katsemenetlust;

9.   „originaal-saastekontrolliseade”– saastekontrolliseade või selliste seadmete kooste, mille suhtes on asjaomasele sõidukile antud tüübikinnitus;

10.   „asendussaastekontrolliseade”– saastekontrolliseade või selliste seadmete kooste, mis on ette nähtud originaal-saastekontrolliseadme asendamiseks ja millele saab kinnituse anda eraldi seadmena, nagu see on kindlaks määratud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktis 25;

11.   „sõidukite remondi- ja hooldusteave”– kõik andmed sõidukite diagnoosimise, teeninduse, ülevaatuse, perioodilise järelevalve, remondi, ümberprogrammeerimise, taaslähtestamise või kohapealse diagnostilise toe kohta, mille tootja esitab oma volitatud edasimüüjatele/remonditöökodadele; sealhulgas kõik nende andmete hilisemad muudatused ja täiendused; see teave sisaldab sõidukitele osade või seadmete paigaldamiseks nõutavat teavet;

12.   „tootja”– isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi tüübikinnitusprotsessi aspektide eest ning toodangu nõuetele vastavuse tagamise eest; kõnealune isik või asutus ei pea otseselt olema seotud sellise sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigi etappidega, millele tüübikinnitust taotletakse;

13.   „sõltumatu ettevõtja”– mootorsõidukite remondi ja hooldusega otseselt või kaudselt tegelev muu ettevõtja, v.a volitatud edasimüüjad ja volitatud remonditöökojad, eelkõige muud remonditöökojad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade tootjad või hulgimüüjad, tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, diagnostika- ja ülevaatusteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja alternatiivkütust kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, tootjatele ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad;

14.   „alternatiivkütust kasutav sõiduk”– sõiduk, mille konstruktsioon lubab töötada vähemalt üht liiki kütusega, mis on kas gaaskütus atmosfääritemperatuuril ja -rõhul või kütus, mille peamine koostisosa ei ole mineraalõli;

15.   „tuletatud mass”– töökorras sõiduki mass, millest on lahutatud muutumatu suurusena juhi mass 75 kg ning millele on liidetud muutumatu suurusena mass 100 kg;

16.   „lubamatu muutmine”– sõiduki heitkoguste kontrollisüsteemi või jõuseadme, sealhulgas nende tarkvara või muude loogilise kontrolli elementide selline inaktiveerimine, reguleerimine või ümbertegemine, mis kas tahtlikult või tahtmatult suurendab nimetatud sõiduki tekitatud heitkoguseid.

Komisjon võib esimese lõigu punktis 7 esitatud määratlust muuta, et kajastada OBD-süsteemide tehnilist arengut. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 4

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tõendavad, et kõik ühenduses müüdavad, registreeritavad või kasutuselevõetavad uued sõidukid, kõik ühenduses müüdavad või kasutuselevõetavad uued mootorid ja kõik ühenduses müüdavad või kasutuselevõetavad uued asendussaastekontrolliseadmed, mis artiklite 8 ja 9 kohaselt vajavad tüübikinnitust, saavad tüübikinnituse vastavalt käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

2.   Tootjad tagavad, et tootmise vastavuse, saastekontrolliseadmete kulumiskindluse ja kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrollimisel järgitakse tüübikinnitusmenetlust.

Tootja võetavad tehnilised meetmed peavad tagama summutitoru heitgaaside tegeliku piiramise vastavalt käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele sõiduki tavapärase kasutusea jooksul tavapärastes kasutustingimustes.

Selleks peavad läbisõit ja periood, mille kohta tüübikinnituse saamiseks tehtavad saastekontrolliseadmete kulumiskindluse katsetused ja kasutusel olevate sõidukite või mootorite nõuetele vastavuse kontrollimine tuleb teha, olema järgmised:

a)

160 000 km või viis aastat, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena M1-, N1- ja M2-kategooria sõidukitesse paigaldatud mootorite puhul;

b)

300 000 km või kuus aastat, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena, sellistesse N2- ja N3-kategooria sõidukitesse paigaldatud mootorite puhul, mille maksimaalne tehniliselt lubatav mass ei ületa 16 tonni, ning sellistesse M3 I klassi, II klassi ja A-klassi ning B-klassi sõidukitesse paigaldatud mootorite puhul, mille maksimaalne tehniliselt lubatav mass ei ületa 7,5 tonni;

c)

700 000 km või seitse aastat, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena, sellistesse N3- kategooria sõidukitesse sobivate mootorite puhul, mille maksimaalne tehniliselt lubatav mass ületab 16 tonni, ning sellistesse M3 III klassi ja B-klassi sõidukitesse paigaldatud mootorite puhul, mille maksimaalne tehniliselt lubatav mass ületab 7,5 tonni.

3.   Komisjon kehtestab eraldi menetluse ja nõuded käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 5

Nõuded ja katsetused

1.   Tootjad tagavad vastavuse I lisas sätestatud heitkoguste piirmääradele.

2.   Tootjad varustavad sõidukid ja mootorid osadega, mis võivad mõjutada heitmeid, selliselt, et nende konstrueerimisel, valmistamisel ja koostes on tagatud, et sõiduk või mootor vastab tavapärase kasutamise korral käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

3.   Keelatud on kasutada katkestusstrateegiaid, mis vähendavad saastekontrollisüsteemide tõhusust.

4.   Komisjon võtab käesoleva artikli rakendamiseks sellised meetmed, mille esemeks on muu hulgas

a)

summutitorust eralduvad heitgaasid, sealhulgas katsetsüklid; heitkoguste mõõtmise kaasaskantavate seadmete kasutamine töötava sõiduki tegelike heitkoguste kontrollimiseks; tsükli mittetöötava osa heitmete kontrollimine ja piiramine; tahkete osakeste arvu piirväärtuste kindlaks määramine kooskõlas praeguste ambitsioonikate keskkonnakaitsenõuetega ning tühikäigul eralduvad heitgaasid;

b)

karteri heitgaasid;

c)

OBD-süsteemid ja saastekontrolliseadmete tööomadused kasutusel oleva sõiduki puhul;

d)

saastekontrolliseadmete kulumiskindlus, asendussaastekontrolliseadmed, kasutusel olevate mootorite ja sõidukite nõuetele vastavus, tootmise nõuetele vastavus ja sõiduki tehnoseisund;

e)

CO2 heitmed ja kütusekulu;

f)

tüübikinnituste laiendamise lubamine;

g)

katseseadmed;

h)

etalonkütused, nagu bensiin, diislikütus, gaasilised ja biokütused (näiteks bioetanool, biodiisel ja biogaas);

i)

mootori võimsuse mõõtmine;

j)

saastekontrolliseadmete nõuetekohane toimimine ja regenereerimine;

k)

erinõuded NOx kontrolliseadmete nõuetekohase toimimise tagamiseks; selliste nõuetega tagatakse, et sõidukeid ei saa kasutada, kui NOx kontrolliseadmed ei tööta näiteks vajaliku reaktiivi puudumise või heitgaasitagastuse valesti töötamise või seiskumise tõttu.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 6

Teabe kättesaadavus

1.   Tootjad tagavad sõltumatutele ettevõtjatele sõiduki OBD-andmete, diagnostika- ja muu varustuse, vahendite, sealhulgas mis tahes asjakohase tarkvara ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe piiranguteta ja standardses vormis kättesaadavuse.

Tootjad varustavad sõltumatud remonditöökojad standardse ja turvalise kaugjuhitava tehnikaga, et nad saaksid teha töid, mis nõuavad juurdepääsu sõiduki turvasüsteemidele.

Mitmeastmelise tüübikinnituse puhul vastutab iga kinnituse eest vastutav tootja ka selle etapiga seotud remonditeabe andmise eest nii lõpptootjale kui ka sõltumatutele ettevõtjatele. Lõpptootja vastutab kogu sõidukiga seotud teabe andmise eest sõltumatutele ettevõtjatele.

Määruse (EÜ) nr 715/2007 artikleid 6 ja 7 kohaldatakse mutatis mutandis.

Kuni asjakohase standardi vastuvõtmiseni, näiteks CENi kaudu, esitatakse sõidukite OBD-andmed ning sõidukite remondi- ja hooldusteave kergesti kättesaadaval ja mittediskrimineerival viisil.

Nimetatud teave avaldatakse tootja veebisaidil või, juhul kui see ei ole teabe iseloomu tõttu võimalik, mõnel muul asjakohasel viisil.

2.   Komisjon kehtestab ja ajakohastab käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks sõidukite OBD-andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe esitamise asjakohased tehnilised tingimused. Komisjon arvestab praeguse infotehnoloogia, sõidukitehnoloogia prognoositava arengu, kehtivate ISO normide ja võimaliku ülemaailmse ISO normiga.

Komisjon võib võtta muid meetmeid, mis on vajalikud lõike 1 rakendamiseks.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 7

Reaktiivi kasutavate süsteemidega seotud kohustused

1.   Tootjad, remontijad ja sõidukite kasutajad ei tohi lubamatult muuta reaktiive kasutavaid süsteeme.

2.   Sõidukite kasutajad tagavad, et sõidukit ei juhitaks ilma reaktiivi kasutamata.

Artikkel 8

Sõidukite ja mootorite tüübikinnituste kohaldamise ajakava

1.   Riigiasutused keelduvad, tuginedes asjaomastele heitenormidele, alates 31. detsembrist 2012 andmast EÜ või siseriiklikku tüübikinnitust uut tüüpi sõidukitele või mootoritele, mis ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele,

Euro VI eelsetele heitestaadiumidele vastavaid tüübikinnituse tehnilisi tunnistusi võib anda sõidukitele ja mootoritele, mida kavatsetakse kasutada kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, tingimusel et need tunnistused kinnitavad selgelt, et kõnealuseid sõidukeid ja mootoreid ei saa viia ühenduse turule.

2.   Alates 31. detsembrist 2013 käsitavad riigiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses kehtetuna nende uute sõidukite vastavustunnistust, mis ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ja keelavad heitenormidele tuginedes nende registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise.

Alates samast kuupäevast keelavad riigiasutused käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele mittevastavate uute mootorite, välja arvatud kasutusel olevate sõidukite varumootorid, müügi või kasutamise.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamist ja eeldusel, et artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6 lõike 2 esimeses lõigus viidatud rakendusmeetmed jõustuvad, ei tohi riigiasutused, kui tootja on esitanud asjaomase taotluse, keelduda sõidukite heitenormidele tuginedes EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele või mootoritele ega keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõttu ega uute mootorite müüki või kasutamist, kui asjaomased sõidukid või mootorid täidavad käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõudeid.

Artikkel 9

Liikmesriikide kohustused seoses varuosade tüübikinnitusega

Käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete alusel tüübikinnituse saanud sõidukitele ette nähtud uute asendussaastekontrolliseadmete müük või paigaldamine on keelatud, kui need seadmed ei ole seda tüüpi, millele on antud käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete kohaselt tüübikinnitus.

Artikkel 10

Finantssoodustused

1.   Käesoleva määruse rakendusmeetmete jõustumisel võivad liikmesriigid ette näha käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele vastavate mootorsõidukite seeriatootmisele antavaid finantssoodustusi.

Need soodustused kehtivad kõikide käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele vastavate uute sõidukite suhtes, mida pakutakse müügiks asjaomase liikmesriigi turul. Nende soodustuste andmine lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2013.

2.   Käesoleva määruse rakendusmeetmete jõustumisel võivad liikmesriigid anda finantssoodustusi käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele mittevastavate kasutusel olevate sõidukite moderniseerimiseks, et need vastaksid I lisas sätestatud heitkoguste piirväärtustele, või selliste sõidukite lammutamiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud finantssoodustused peavad olema igat tüüpi mootorsõidukite puhul väiksemad summa võrra, mis kulub I lisas märgitud heitkoguste piirväärtustele vastamiseks kasutusele võetud tehnilistele seadmetele, kaasa arvatud seadmete sõidukile paigaldamise kulu.

4.   Lõigetes 1 ja 2 viidatud finantssoodustuste andmise või muutmise kavadest tuleb komisjoni teavitada.

Artikkel 11

Karistused

1.   Liikmesriigid näevad ette karistussätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete rikkumise korral, ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile neist sätetest hiljemalt 7. veebruariks 2011 ja annavad viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.

2.   Karistatavad tootjapoolsed rikkumised on järgmised:

a)

valeandmete esitamine tüübikinnituse andmise menetluses või tühistamiseni viivas menetluses;

b)

tüübikinnituse saamiseks või kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimiseks katsetulemuste võltsimine;

c)

selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest hoidumine, mis võib tuua kaasa tüübikinnituse andmisest keeldumise või tühistamise;

d)

katkestusstrateegiate kasutamine;

e)

teabe kättesaadavaks tegemisest keeldumine.

Sõiduki tootja, remontija või kasutaja poolt toime pandud karistatavaks rikkumiseks on ka NOx heitmete kontrollisüsteemi lubamatu muutmine. See hõlmab näiteks reaktiive kasutavate süsteemide lubamatut muutmist.

Sõiduki kasutaja poolt toime pandud karistatav rikkumine on ka ilma reaktiivita sõiduki juhtimine.

Artikkel 12

Piirväärtustega seotud muudatused

1.   Pärast seda, kui sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi egiidi all ellu viidava UN/ECE PMP-programmi vastavad osad lõpule jõuavad, võtab komisjon ühenduse keskkonnakaitse taset alandamata järgmised meetmed:

a)

tahkete osakeste massi piirväärtusest kinnipidamiseks kehtestab tahkete osakeste heitmete piiramise lisameetmena tahkete osakeste heitkoguste arvulised piirväärtused, mille tase vastab sel ajal tegelikult kasutatavatele tehnoloogiatele;

b)

võtab vastu tahkete osakeste arvu mõõtmise korra.

Ühenduse keskkonnakaitse taset alandamata kehtestab komisjon vajaduse korral lisaks lämmastikoksiidide heitmete koguhulga piirväärtusele ka lämmastikdioksiidi heitkoguste piirväärtuse. Lämmastikdioksiidi heitkoguste piirväärtus kehtestatakse tasemel, mis vastab sel ajal olemas olevate tehnoloogiate võimalustele.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Komisjon määrab korrelatsioonitegurid direktiivis 2005/55/EÜ kirjeldatud Euroopa siirdekatsetsükli ja Euroopa statsionaarse katse tsükli ning ülemaailmsete ühtlustatud püsivate ja muutuvate sõidutsüklite vahel ning kohandab piirväärtused nendega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Komisjon vaatab korrapäraselt üle artikli 5 lõikes 4 viidatud menetlused, katsed ja nõuded, samuti heitmete mõõtmiseks kasutatavad katsetsüklid.

Kui leitakse, et need menetlused, katsed ja nõuded ei ole enam piisavad või ei kajasta enam tegelikke heitkoguseid, kohandatakse neid nii, et need peegeldaksid piisavalt tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Komisjon vaatab korrapäraselt üle artikli 3 esimese lõigu punktis 2 loetletud gaasiliste heitmete mõju. Kui komisjon järeldab, et on asjakohane reguleerida muude heitgaaside heitkoguseid, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab mootorsõidukite tehniline komitee, mis loodi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 40 lõike 1 alusel.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 14

Rakendamine

Komisjon võtab vastu artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 4, artikli 6 lõikes 2 ja artikli 12 lõike 1 punktides a ja b nimetatud rakendusmeetmed hiljemalt 1. aprilliks 2010.

Artikkel 15

Määruse (EÜ) nr 715/2007 muutmine

Määrust (EÜ) nr 715/2007 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 5 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

pärast punkti h jäetakse välja sõna „ja”;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„j)

mootori võimsuse mõõtmisega.”

2.

Artikli 14 lõige 6 jäetakse välja.

Artikkel 16

Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/46/EÜ IV, VI ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2013.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 7. augustist 2009. Artikli 8 lõiget 3 ja artiklit 10 kohaldatakse alates 7. augustist 2009 ning II lisa punkti 1 alapunkti a alapunkti i, punkti 1 alapunkti b alapunkti i, punkti 2 alapunkti a, punkti 3 alapunkti a alapunkti i, punkti 3 alapunkti b alapunkti i, punkti 3 alapunkti c alapunkti i, punkti 3 alapunkti d alapunkti i ja punkti 3 alapunkti e alapunkti i kohaldatakse alates 31. detsembrist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

Š. FÜLE


(1)  ELT C 211, 19.8.2008, lk 12.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. juuni 2009. aasta otsus.

(3)  ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(4)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 375, 31.12.1980, lk 46.

(6)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1).

(8)  Komisjoni 14. novembri 2005. aasta direktiiv 2005/78/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ ja muudetakse selle lisasid I, II, III, IV ja VI (ELT L 313, 29.11.2005, lk 1).

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


I LISA

Euro VI kohased heitkoguste piirväärtused

 

Piirväärtused

CO

(mg/kWh)

Kogu süsivesinike mass THC

(mg/kWh)

Mittemetaansete süsivesinike mass NMHC

(mg/kWh)

CH4

(mg/kWh)

NOX  (1)

(mg/kWh)

NH3

(ppm)

Tahkete osakeste mass PM

(mg/kWh)

Tahkete osakeste (2) arv PM

(mg/kWh)

Euroopa statsionaarne katse tsükkel ESC (CI)

1 500

130

 

 

400

10

10

 

Euroopa siirdekatsetsükkel ETC (CI)

4 000

160

 

 

400

10

10

 

Euroopa siirdekatsetsükkel ETC (PI)

4 000

 

160

500

400

10

10

 

Ülemaailmsed ühtlustatud püsivad sõidutsüklid WHSC (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

Ülemaailmsed ühtlustatud muutuvad sõidutsüklid WHTC (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

Märkus

PI

=

ottomootor.

CI

=

diiselmootor.


(1)  NO2 komponendi lubatud taseme NOx piirväärtuses võib kindlaks määrata hiljem.

(2)  Arvuline norm määratakse kindlaks hiljem, ent hiljemalt 1. aprilliks 2010.

(3)  Ülemaailmsete ühtlustatud püsivate ja muutuvate sõidutsüklite piirväärtused (asendavad Euroopa statsionaarse katse tsükli ja Euroopa siirdekatsetsükli piirväärtused) võetakse kasutusele hiljem, kui on määratud korrelatsioonitegurid praeguse Euroopa statsionaarse katse tsükli ja Euroopa siirdekatsetsükli suhtes, ent hiljemalt 1. aprilliks 2010.


II LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

Käesolevaga muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ järgmiselt.

1.

IV lisa I osa muudetakse järgmiselt:

a)

tabelit muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 40 ja 41 jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

Teema

Viide õigusaktile

Viide Euroopa Liidu Teatajale

Kohaldatavus

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

„41a

Heitkogused (Euro VI) raskeveokid / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 595/2009

ELT L 188, 18.7.2009, lk 1

X12

X12

X

X12

X12

X”

 

 

 

 

iii)

lisatakse järgmine märkus:

„(12)

Tüübikinnituseta sõidukite puhul, mille tuletatud mass on üle 2 610 kg (tootja taotlusel ja tingimusel, et nende tuletatud mass ei ületa 2 840 kg) määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel.”;

b)

liite tabelit muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 40 ja 41 jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

 

Teema

Viide õigusaktile

Viide Euroopa Liidu Teatajale

M1

„41a

Heitkogused (Euro VI) raskeveokid, välja arvatud hulk pardadiagnostikasüsteemide (OBD) ja teabe kättesaadavusega seotud nõudeid / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 595/2009

ELT L 188, 18.7.2009, lk 1

A”

2.

VI lisa liite tabelit muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 40 ja 41 jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine punkt:

Teema

Viide õigusaktile

Muudetud aktiga

Kohaldatav järgmiste variantide suhtes

„41a

Heitkogused (Euro VI) raskeveokid / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 595/2009”

 

 

3.

XI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

1. liite tabelit muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 40 ja 41 jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

Nr

Teema

Viide õigusaktile

M1 ≤ 2 500 (1) kg

M1 > 2 500 (1) kg

M2

M3

„41a

Heitkogused (Euro VI) raskeveokid / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 595/2009

G + H

G + H

G + H

G + H”

b)

2. liite tabelit muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 40 ja 41 jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

Nr

Teema

Viide õigusaktile

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

„41a

Heitkogused (Euro VI) raskeveokid / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 595/2009

X

X

X

X

X

X”

 

 

 

 

c)

3. liite tabelit muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 40 ja 41 jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

Nr

Teema

Viide õigusaktile

M1

„41a

Heitkogused (Euro VI) raskeveokid / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 595/2009

X”

d)

4. liite tabelit muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 40 ja 41 jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

Nr

Teema

Viide õigusaktile

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

„41a

Heitkogused (Euro VI) raskeveokid / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 595/2009

H

H

H

H

H”

 

 

 

 

e)

5. liite tabelit muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 40 ja 41 jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

Nr

Teema

Viide õigusaktile

N3-kategooria liikurkraana

„41a

Heitkogused (Euro VI) raskeveokid / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 595/2009

V”


18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/14


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 596/2009,

18. juuni 2009,

millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas

Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega – neljas osa

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2, artiklit 55, artikli 71 lõiget 1, artikli 80 lõiget 2, artiklit 95, artikli 152 lõike 4 punkte a ja b, artikli 175 lõiget 1 ja artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4) on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (5), millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus üldmeetmete vastuvõtmiseks, mille eesmärgiks on muuta asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastu võetud põhiaktide vähem olulisi sätteid, muu hulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähem olulisi sätteid juurde lisades.

(2)

Vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusele (6) otsuse 2006/512/EÜ kohta tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse kohaldamiseks asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastu võetud ja juba jõustunud õigusaktide suhtes kohandada neid õigusakte kooskõlas kehtivate menetlustega.

(3)

Kuna sel eesmärgil õigusaktidesse tehtavad muudatused on tehnilised ja seotud üksnes komiteemenetlusega, ei ole liikmesriikidel vaja neid direktiivide puhul üle võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud õigusakte kohandatakse vastavalt kõnealusele lisale otsusega 2006/512/EÜ muudetud otsusega 1999/468/EÜ.

Artikkel 2

Viiteid lisas loetletud õigusaktide sätetele käsitatakse viidetena kõnealustele sätetele nii, nagu neid on käesoleva määrusega kohandatud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

Š. FÜLE


(1)  ELT C 224, 30.8.2008, lk 35.

(2)  ELT C 117, 14.5.2008, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. mai 2009. aasta otsus.

(4)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(5)  ELT L 200, 22.7.2006, lk 11.

(6)  ELT C 255, 21.10.2006, lk 1.


LISA

1.   ETTEVÕTLUS

1.1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta  (1)

Direktiivi 97/68/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kehtestada tingimused, mille kohaselt võtta vastu muudatused, mis on vajalikud direktiivi kohandamiseks tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 97/68/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 97/68/EÜ järgmiselt:

1.

Artikli 4 lõike 2 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon muudab VIII lisa. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 7a lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon kohandab VII lisa täiendava ja spetsiifilise teabe hõlmamiseks, mis võib olla vajalik seoses siseveelaevadele paigaldatavate mootorite tüübikinnitustunnistusega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Komisjon võtab vastu kõik vajalikud muudatused käesoleva direktiivi lisade tehnika arenguga kohandamiseks, välja arvatud I lisa punktis 1, punktides 2.1–2.8 ja I lisa 4. jaotises täpsustatud nõuded.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikkel 14a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14a

Komisjon uurib võimalikke tehnilisi raskusi II etapi nõuete täitmisel teatava kasutusotstarbega mootorite puhul, eriti aga klassidesse SH:2 ja SH:3 kuuluvate mootoritega liikurmasinate puhul. Kui komisjon leiab, et tehnilistel põhjustel ei ole teatavate liikurmasinate, eriti aga kutsealaselt mitmes asendis kasutamiseks mõeldud käsimootorite puhul võimalik nendest nõuetest ettenähtud tähtaegadel kinni pidada, esitab ta 31. detsembriks 2003 aruande, millele lisab asjakohased ettepanekud artikli 9a lõikes 7 osutatud ajavahemiku pikendamiseks ja/või muude vabastuste andmiseks nendele masinatele; vabastus ei kesta üle viie aasta, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)

lõige 3 jäetakse välja.

6.

I lisa punkti 4.1.2.7 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Juhtimispiirkonna, mille suhtes nimetatud ülemmäärad kehtivad, ja mootori välja arvatud töötingimused, määratleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

7.

III lisa punkti 1.3.2 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Enne külma/kuuma katseseeria alustamist muudetakse tähiseid (I lisa punkt 2.18), katsete järjestust (III lisa) ja arvutusvalemeid (III lisa 3. liide). Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

1.2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta  (2)

Direktiivi 98/79/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus eriliste tervishoiualaste järelevalvemeetmete vastuvõtmiseks ning II lisa muutmiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 98/79/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades neid uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kohaldada teatavaid tooteid käsitlevate keeldude, piirangute või erinõuete vastuvõtmiseks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 98/79/EÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1.   Komisjoni abistab direktiivi 90/385/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel moodustatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (3) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

2.

Artikli 10 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et lõigetes 1 ja 3 sätestatud teatised registreeritakse viivitamatult artiklis 12 kirjeldatud andmepangas.

Käesoleva artikli rakenduskord ja eelkõige teatamine ning oluliste muudatuste mõiste võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

3.

Artikli 11 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Liikmesriigid teatavad lõigetes 1 kuni 4 osutatud andmed nõudmise korral teistele liikmesriikidele. Käesoleva artikli rakenduskord võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

4.

Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva artikli rakenduskord võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

5.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Kui liikmesriik peab teatud toote või tooterühma puhul tervisekaitseks ja/või tervishoiunõuete järgimise tagamiseks vajalikuks vastavalt asutamislepingu artiklile 36 need keelata või nende kättesaadavust piirata või seada sellele eritingimused, võib ta võtta kõik vajalikud ja põhjendatud üleminekumeetmed. Ta teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab oma otsust. Komisjon konsulteerib huvitatud poolte ja liikmesriikidega ning kui siseriiklikud meetmed on õigustatud, võtab vajalikud ühenduse meetmed.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse korral kohaldada artikli 7 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.”

6.

Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui liikmesriik leiab, et

a)

II lisas esitatud vahendite nimekirja tuleks muuta või laiendada või

b)

vahendi või vahendikategooria vastavus on artikli 9 sätetest kõrvale kaldudes vaja kindlaks teha ühte või mitut artiklis 9 osutatud menetlust rakendades,

esitab liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse ja palub tal võtta vajalikud meetmed.

Punktis a osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Punktis b osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

1.3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta  (4)

Direktiivi 1999/5/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus vastu võtta otsus, millega täpsustatakse, milliseid täiendavaid nõudeid kohaldatakse teatavatesse seadmeklassidesse kuuluvate seadmete või konkreetset tüüpi seadmete puhul, teatavatesse seadmeklassidesse kuuluvate seadmete või konkreetset tüüpi seadmete puhul kohaldatavate täiendavate oluliste nõuete kohaldamise kuupäeva ja võimaluse korral üleminekuperioodi kindlaksmääramiseks, ning kindlat tüüpi raadioseadmetele kinnitatavate seadmeklassi tunnuste üle otsustamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 1999/5/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades neid uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 1999/5/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võib otsustada, et teatavatesse seadmeklassidesse kuuluvad seadmed või konkreetset tüüpi seadmed peavad olema valmistatud sel viisil, et

a)

need on võrkude kaudu koostöövõimelised teiste seadmetega ja neid võib ühendada vajalikku tüüpi liidestega kogu ühenduses ja/või et

b)

need ei kahjusta võrku ega selle tööd ega kuritarvita võrgu ressursse, põhjustades teenuste kvaliteedi lubamatut halvenemist, ja/või et

c)

need sisaldavad turvaseadmeid, et tagada kasutajate ja abonentide isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, ja/või et

d)

need toetavad teatavaid võimalusi, mis tagavad pettuste vältimise, ja/või et

e)

need toetavad teatavaid võimalusi, mis tagavad juurdepääsu hädaabiteenustele, ja/või et

f)

need toetavad teatavaid võimalusi, mis muudavad kõnealused seadmed puuetega inimestele hõlpsamini kasutatavaks.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artiklis 15a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui ühtlustatud standardis esineb oluliste nõuetega seotud puudusi, võib komisjon pärast komiteega konsulteerimist ja artiklis 14 sätestatud korras avaldada Euroopa Liidu Teatajas ühtlustatud standardite tõlgendamise soovitused või tingimused, mille puhul kõnealuste standardite järgimisest tuleneb vastavuseeldus. Pärast komiteega konsulteerimist ja artiklis 14 sätestatud korras võib komisjon tühistada ühtlustatud standardi, avaldades Euroopa Liidu Teatajas vastavasisulise teate.”

3.

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Otsustades oluliste nõuete artikli 3 lõike 3 kohast kohaldamist, määrab komisjon kindlaks nõuete täitmise tähtpäeva.

Kui otsustatakse, et seadmeklass peab vastama artikli 3 lõike 3 kohastele olulistele erinõuetele, võib iga kõnealusesse seadmeklassi kuuluvat seadet, mis viiakse esimest korda turule enne komisjoni määratud nõuete täitmise tähtpäeva, mõistliku aja jooksul, mille määrab kindlaks komisjon, edaspidigi turule viia.

Esimeses ja teises lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artiklis 15a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Kontrolliga regulatiivmenetlus

Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

5.

VII lisa punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Seadmeklassi tunnus peab olema esitatud kujul, mille määrab kindlaks komisjon.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artiklis 15a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

1.4.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta  (5)

Määruse (EÜ) nr 141/2000 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus vastu võtta „sarnase ravimi” ja „kliinilise paremuse” määratlused. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 141/2000 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 141/2000 järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võtab vastavalt artikli 10a lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks vajalikud sätted rakendusmääruse kujul.”

2.

Artikli 5 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Amet edastab komitee lõpliku arvamuse viivitamatult komisjonile, kes teeb otsuse 30 päeva jooksul pärast arvamuse saamist. Erandjuhtudel, kui otsuse eelnõu ei ole kooskõlas komitee arvamusega, võetakse otsus vastu vastavalt artikli 10a lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Otsus teatatakse sponsorile ja edastatakse ametile ning liikmesriikide pädevatele asutustele.”

3.

Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon kehtestab rakendusmääruses „sarnase ravimi” ja „kliinilise paremuse” määratlused.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10a lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (6) artikli 121 lõikes 1 osutatud inimtervishoius kasutatavate ravimite alaline komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (7) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

1.5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/20/EÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes  (8)

Direktiivi 2001/20/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus hea kliinilise tavaga seotud põhimõtete ning nende põhimõtete kohaste üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmiseks, erinõuete sätestamiseks ja teatavate sätete kohandamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2001/20/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/20/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võtab vastu hea kliinilise tavaga seotud põhimõtted ja neid põhimõtteid järgivad üksikasjalikud eeskirjad ning vajaduse korral revideerib neid põhimõtteid ja üksikasjalikke eeskirju, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Põhimõtted ja üksikasjalikud eeskirjad avaldab komisjon.”

2.

Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et uuritavate ravimite tootmine või importimine toimuks loa alusel.

Komisjon kehtestab miinimumnõuded, mida taotluse esitaja ning seejärel loaomanik peavad loa saamiseks täitma.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Komisjon kohandab käesolevat direktiivi teaduse ja tehnika arenguga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”.

4.

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (9) artikli 121 lõikes 1 osutatud inimtervishoius kasutatavate ravimite alaline komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

1.6.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta  (10)

Direktiivi 2001/82/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus teatavate sätete ja lisade kohandamiseks ning konkreetsete kohaldamistingimuste kehtestamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2001/82/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/82/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Erandina artiklist 11 kehtestab komisjon hobuslaste raviks oluliste ainete nimekirja, mille keeluaeg on komisjoni otsustes 93/623/EMÜ ja 2000/68/EÜ sätestatud kontrollimehhanismide kohaselt vähemalt kuus kuud.

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 11 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib muuta neid spetsiifilisi keeluaegu. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikli 13 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Teises alalõigus nimetatud kümne aasta pikkust perioodi pikendatakse 13 aastale kaladele või mesilastele või teistele komisjoni määratud liikidele ette nähtud veterinaarravimi korral.

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikli 17 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui uued teaduslikud andmed seda õigustavad, võib komisjon kohandada esimese lõigu punkte b ja c. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artikli 39 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab selle korra vastu rakendusmäärusena. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6.

Artikli 50a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võtab vastu kõik muudatused, mida on vaja lõike 1 sätete kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

7.

Artikli 51 esimene lõige asendatakse järgmisega:

„Artikli 50 punktis f nimetatud veterinaarravimite tootmise hea tava põhimõtted ja suunised võtab vastu komisjon direktiiviga, mis adresseeritakse liikmesriikidele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

8.

Artikli 67 punkt aa asendatakse järgmisega:

„aa)

toiduloomadele ettenähtud veterinaarravimid.

Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevast nõudest vabastamist vastavalt komisjoni kehtestatud kriteeriumidele. Kõnealuste kriteeriumide kehtestamine, mis kujutab endast meedet, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Liikmesriigid võivad jätkata siseriiklike sätete kohaldamist kuni

i)

vastavalt esimesele lõigule vastu võetud otsuse kohaldamise kuupäevani või

ii)

1. jaanuarini 2007, kui seda otsust ei ole vastu võetud 31. detsembriks 2006;”.

9.

Artikli 68 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võtab vastu kõik lõikes 1 nimetatud ainete loetelus tehtud muudatused.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

10.

Artikli 75 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib vastu võtta lõike 5 parandusi selle kohaldamisel saadud kogemuste põhjal.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

11.

Artikkel 79 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 79

Komisjon võtab vastu kõik artiklite 72 kuni 78 sätete ajakohastamiseks vajalikud muudatused, mis tehakse teaduse ja tehnika arengut arvestades.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

12.

Artikkel 88 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 88

Komisjon võtab vastu kõik muudatused, mis on vajalikud I lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

13.

Artiklit 89 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Alalise komitee töökord avalikustatakse.”

1.7.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid  (11)

Direktiivi 2006/42/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus ohutusseadiste näidisloetelu ajakohastamiseks ning potentsiaalselt ohtlike masinate turulelaskmisele piirangute seadmiseks mõeldud meetmete kehtestamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2006/42/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Erimeetmed

1.   Komisjon võib võtta asjakohaseid meetmeid järgmistel juhtudel:

a)

artikli 2 punktis c nimetatud V lisa ohutuskomponentide näidisloetelu uuendamine;

b)

piirangute seadmine artiklis 9 nimetatud masinate turulelaskmisele.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Toimides kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, võib komisjon võtta asjakohased meetmed, mis on seotud käesoleva direktiivi praktilise kohaldamisega, sealhulgas artikli 19 lõikes 1 sätestatud meetmed koostöö tagamiseks liikmesriikide vahel ja komisjoniga.”

2.

Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikes 1 osutatud juhtudel konsulteerib komisjon liikmesriikide ja teiste huvitatud pooltega ning teatab neile, milliseid meetmeid ta ühenduse tasandil isikute tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse tagamiseks võtta kavatseb.

Võttes nõuetekohaselt arvesse nende konsultatsioonide tulemusi, kiidab komisjon vajalikud meetmed heaks.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)

lõige 4 jäetakse välja.

2.   KESKKOND

2.1.   Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta  (12)

Direktiivi 96/59/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kinnitada mõõtmise standardmeetodid PCBde sisalduse kindlaksmääramiseks saastunud materjalides ning PCBde muude kõrvaldamismeetodite tehnilised standardid ja vajaduse korral üksnes artikli 9 lõike 1 punktide b ja c kohaldamiseks muude vähem ohtlike PCBde asendajate kindlaksmääramiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 96/59/EÜ vähem olulisi sätteid, täiendades seda, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 96/59/EÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Komisjon teeb artikli 10a lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt kättesaadavaks PCBsid sisaldavate kondensaatorite, takistite ja induktiivpoolide nimekirja.

2.   Komisjon

a)

kinnitab mõõtmise võrdlusmeetodid PCBde sisalduse kindlaksmääramiseks saastunud materjalides. Enne mõõtmise võrdlusmeetodite kinnitamist tehtud mõõtmised jäävad kehtima;

b)

määratleb vajaduse korral üksnes artikli 9 lõike 1 punktide b ja c kohaldamiseks muud vähem ohtlikud PCBde asendajad.

Komisjon võib kinnitada tehnilised standardid artikli 8 lõike 2 teises lauses nimetatud PCBde kõrvaldamismeetodite kohta.

Esimeses ja teises lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10a lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (13) artikli 18 alusel moodustatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

2.2.   Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta  (14)

Direktiivi 98/83/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus II ja III lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning II lisa järelevalvet käsitlevate teatavate üksikasjade sätestamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 98/83/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 98/83/EÜ järgmiselt:

1.

Artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele võib koostada ühenduse juhised käesoleva artikliga ette nähtud järelevalve kohta.”

2.

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Vähemalt iga viie aasta järel muudab komisjon II ja III lisa, et teha vajalikud kohandused seoses teaduse ja tehnika arenguga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

4.

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõikes 2 sätestatud aruannete vorm ja minimaalne teave määratakse kindlaks, võttes eelkõige arvesse artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõigetes 2 ja 3, artikli 7 lõikes 2, artiklis 8, artikli 9 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 15 lõikes 1 nimetatud meetmeid ning vajaduse korral muudetakse seda vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Koos esimese käesolevast direktiivist tuleneva aruandega, nagu on märgitud lõikes 2, esitavad liikmesriigid ka komisjonile edastatava aruande meetmete kohta, mida nad on võtnud või kavatsevad võtta oma artikli 6 lõikest 3 ja I lisa B osa märkusest 10 tulenevate kohustuste täitmiseks. Vajaduse korral tehakse vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele ettepanek nimetatud aruande vormi kohta.”

5.

Artikli 15 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kõnealune taotlus vaadatakse läbi vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.”

6.

I lisa C osa märkuse 10 punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Komisjon võtab vastu märkusega 8 järelevalvesageduse osas nõutavad meetmed ning märkusega 9 järelevalvesageduse, järelevalvemeetodite osas nõutavad ettepanekud ja järelevalvepunktide sobilikemad asukohad II lisas. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kõnealuste meetmete arutamisel võtab komisjon arvesse muu hulgas olemasolevate õigusaktide asjasse puutuvaid sätteid või asjakohaseid järelevalveprogramme, sealhulgas neist saadud järelevalvetulemusi.”

7.

II lisa tabeli A punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Üldjärelevalve

Üldjärelevalve eesmärk on saada teavet, et teha kindlaks, kas kõik direktiivi parameetrite väärtused on täidetud või mitte. Üldjärelevalve peab hõlmama kõiki artikli 5 lõigete 2 ja 3 alusel määratud parameetreid, välja arvatud juhul, kui pädevatel asutustel on võimalik nende poolt kindlaks määratud ajavahemikuks tõendada, et konkreetset parameetrit ei ole asjasse puutuvas veevarustuses sellises kontsentratsioonis, mis võiks kaasa tuua asjaomase parameetri väärtuse rikkumise. Käesolevat punkti ei kohaldata radioaktiivsuse parameetrite suhtes, mida vastavalt I lisa C osa märkustele 8, 9 ja 10 jälgitakse vastavalt komisjoni vastu võetud järelevalvenõuetele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

8.

III lisa punkti 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Alljärgnevad põhimõtted mikrobioloogiliste parameetritega seotud meetodite kohta on antud kasutamiseks juhtudel, kus märgitud on CEN/ISO meetod, või juhistena juhuks, kui tulevikus võtab komisjon nende parameetrite osas vastu täiendavad rahvusvahelised CEN/ISO meetodid. Liikmesriigid võivad kasutada alternatiivseid meetodeid, kui täidetud on artikli 7 lõike 5 tingimused.

Rahvusvahelisi CEN/ISO meetodeid käsitlevad kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta  (15)

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus VI lisa muutmiseks; turule viidava või importijate ja tootjate omaenda tarbeks kasutatava karantiini ja transpordieelse käitluse tarbeks toodetud bromometaanitoodangu kalkuleeritud mahu kehtestamiseks ja vähendamiseks; sellise mehhanismi kindlaks määramiseks, mille kohaselt antakse igale tootjale ja importijale bromometaanitoodangu kalkuleeritud mahule vastav kvoot; võimaluse korral VII lisas loetletud haloonide kriitilise kasutuse järkjärguliseks lõpetamiseks ning vajaduse korral muudatuste vastuvõtmiseks; otsuse vastuvõtmiseks, millega muuta halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamise keelu lõppkuupäeva; halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamise kontrollimisega seotud kuupäevade ja loetelu muutmiseks; impordilitsentsi taotlemisega seotud loetelu ja IV lisa muutmiseks; kontrollitavaid aineid sisaldavate tooteloetelude ja V lisas koondnomenklatuuri koodide loetelude muutmiseks ning taaskasutatud, ringlussevõetud ja taasväärtustatud halooni, mida säilitatakse kriitilisteks kasutusteks, ekspordikeelu tähtaja lühendamiseks ja aruandlusnõuete muutmiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 2037/2000 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendada seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2037/2000 järgmiselt.

1.

Artiklis 2 asendatakse 16. taane järgmisega:

„—   „töötlemise abiained”– kontrollitavad ained, mida kasutatakse enne 1. septembrit 1997 valmistatud seadmetes keemilise töötluse abiainetena VI lisas loetletud rakenduste puhul, millega kaasnevad emissioonid on ebaolulised. Komisjon koostab kõnealuseid kriteeriume arvestades ning vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele loetelu ettevõtjatest, kellel on lubatud kasutada kontrollitavaid aineid tootmise abiainetena, ning määrab iga asjaomase ettevõtja suhtes kindlaks heitkoguste ülemmäära.

Komisjon võib, võttes arvesse uut teavet või tehnika arengut, sealhulgas Montreali protokolli osapoolte nõupidamise otsuses X/14 ette nähtud läbivaatamist,

a)teha eespool nimetatud ettevõtjate loetelus muudatusi vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele;b)teha muudatusi VI lisas. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkti iii kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab meetmed selle bromometaani kalkuleeritud mahu vähendamiseks, mis tootjatel ja importijatel on lubatud turule viia või kasutada omaenda tarbeks seoses karantiini ja transpordieelse käitlusega, silmas pidades asendusainete või tehnoloogiate tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning protokollile vastavaid asjakohaseid rahvusvahelisi arenguid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõike 3 punkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

Komisjon võib muuta mehhanismi, mille kohaselt antakse igale tootjale ja importijale punktides d–f ette nähtud kalkuleeritud mahule vastav kvoot, mis kehtib ajavahemikus 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2003 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

c)

lõike 4 punkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

Lõike 1 punkti c ei kohaldata olemasolevates tuletõrjesüsteemides kasutatavate taaskasutatud, ringlussevõetud või taasväärtustatud haloonide turuleviimise ja kasutamise suhtes kuni 31. detsembrini 2002 ega VII lisas esitatud kriitilisteks kasutusteks ettenähtud haloonide turuleviimise ja kasutamise suhtes. Liikmesriigid annavad komisjonile igal aastal teavet kriitilise kasutusega seotud haloonide koguste, nende emissioonide vähendamiseks võetud meetmete, selliste emissioonide hinnangute ning nõuetekohaste asendusainete kindlakstegemise ja kasutamise alal tehtava kohta.

Igal aastal vaatab komisjon üle VII lisas loetletud kriitilised kasutused ning võtab vajaduse korral vastu muudatused ja, kui see on võimalik, järkjärgulise kaotamise ajalised piirid, pidades silmas nii tehniliselt kui ka majanduslikult kõlblike alternatiivide või tehnoloogiate olemasolu, mis on keskkonnakaitse ja tervishoiu seisukohalt vastuvõetavad.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti c alapunkti v viies lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab kontrollimise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral teeb komisjon otsuse, kas on vaja korrigeerida tähtaega 1. jaanuar 2015. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib muuta lõikes 1 ette nähtud loetelu ja kuupäevi, silmas pidades käesoleva määruse toimimisega seotud kogemusi või tehnika arengut, kuid ei või mingil juhul pikendada kõnealuses lõikes sätestatud tähtaegu, ilma et see piiraks lõikes 7 ette nähtud erandite kohaldamist.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikli 6 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võib teha muudatusi lõikes 3 ja IV lisas mainitud loetelus.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriikide tolliasutustele juhindumiseks esitatakse V lisas kontrollitavaid aineid sisaldavate toodete ja koondnomenklatuuri koodide loetelu. Komisjon võib osapoolte koostatud loetelusid silmas pidades kõnealuses loetelus teha täiendusi, väljajätmisi või muudatusi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6.

Artikli 11 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

taaskasutatud, ringlussevõetud ja taasväärtustatud halooni, mida säilitatakse kriitilisteks kasutusteks pädeva asutuse poolt lubatud või hallatavates hoiukohtades, et rahuldada VII lisas loetletud kriitiliste kasutustega seotud vajadusi kuni 31. detsembrini 2009, ja halooni sisaldavaid tooteid ning seadmeid, et rahuldada VII lisas loetletud kriitiliste kasutustega seotud vajadusi. Komisjoni 1. jaanuaril 2005 tehtud taaskasutatud, ringlussevõetud ja taasväärtustatud halooni ülevaatuse järel võib komisjon keelata kõnealuse ekspordi enne 31. detsembrit 2009. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele”.

7.

Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

8.

Artikli 19 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib muuta lõigetes 1 kuni 4 sätestatud aruandekohustust, et täita protokolli alusel võetud kohustused või parandada kõnealuse aruandekohustuse tegelikku rakendamist.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.4.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist  (16)

Määruse (EÜ) nr 166/2006 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus artikli 8 lõikes 3 osutatud meetmete võtmiseks; kõnealuse määruse II ja III lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning kõnealuse määruse II ja III lisa kohandamiseks protokolli lisade muudatustega, mis võetakse vastu ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolliosaliste kohtumisel. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 166/2006 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 166/2006 järgmiselt.

1.

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui komisjon otsustab, et andmed heidete kohta hajureostusallikatest puuduvad, siis võetakse meetmeid andmeesituse alustamiseks asjakohaste saasteainete kohta ühest või enamast hajureostusallikast, rakendades vajaduse korral rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Lisade muudatused

Komisjon teeb lisadesse kõik vajalikud muudatused järgmistel eesmärkidel:

a)

II või III lisa kohandamisel teaduse ja tehnika arenguga;

b)

II ja III lisa kohandamisel protokolli lisade muudatustega, mis on vastu võetud protokolliosaliste kohtumisel.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

2.5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist  (17)

Direktiivi 2006/7/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus I ja V lisas sätestatud parameetrite ja proovivõtueeskirjade analüüsimeetodite kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsust käsitleva EN/ISO standardi määramiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2006/7/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/7/EÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Tehnilised kohandused ja rakendusmeetmed

1.   Komisjon kehtestab vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele järgmised tingimused:

a)

üksikasjalikud eeskirjad artikli 8 lõike 1, artikli 12 lõike 1 punkti a ja artikli 12 lõike 4 rakendamiseks;

b)

juhendi üksikute proovide hindamise ühtse metoodika kohta.

2.   Komisjon võtab vastu järgmised meetmed:

a)

EN/ISO standardi määramine mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse kohta artikli 3 lõike 9 rakendamisel;

b)

I lisas toodud näitajate analüüsimeetodite kohandamiseks vajalikud muudatused, pidades silmas teaduse ja tehnika arengut;

c)

vajalikud muudatused V lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Komisjon esitab hiljemalt 2010. aasta 24. märtsiks meetmete eelnõu, mis tuleb võtta vastavalt lõike 1 punktile a seoses artikli 12 lõike 1 punktiga a. Enne eelnõu esitamist konsulteerib komisjon liikmesriikide esindajate, piirkondlike ja kohalike asutuste, asjaomaste turismi- ja tarbijaorganisatsioonide ning muude huvitatud isikutega. Pärast asjakohaste eeskirjade vastuvõtmist avaldab komisjon need Internetis.”

2.

Artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

2.6.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete kohta  (18)

Direktiivi 2006/21/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus artikli 13 lõike 6 rakendamiseks vajalike sätete vastuvõtmiseks; II lisas toodud jäätmete iseloomustuse tehniliste nõuete lõpuleviimiseks; artikli 3 punkti kolm mõiste tõlgendamiseks; jäätmehoidlate klassifitseerimise kriteeriumide määratlemiseks III lisa kohaselt; proovivõtu- ja analüüsimeetodite ühtlustatud standardite määramiseks ning lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2006/21/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/21/EÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

1.   Komisjon võtab vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu järgmised sätted:

a)

artikli 7 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 6 osutatud teabe ühtlustamiseks ja korrapäraseks edastamiseks vajalikud sätted;

b)

tehnilised juhised rahalise tagatise kehtestamiseks kooskõlas artikli 14 lõike 2 nõuetega;

c)

artikli 17 kohaste kontrollide tehnilised juhised.

2.   Komisjon võtab vastu alljärgnevaks vajalikud sätted, pidades prioriteetseks punkte b, c ja d:

a)

artikli 13 lõike 6 rakendamine, sealhulgas nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi määratlemisega seotud tehnilised nõuded ja selle mõõtmismeetod;

b)

II lisas toodud jäätmete iseloomustuse tehniliste nõuete lõpuleviimine;

c)

artikli 3 lõikes 3 toodud mõiste tõlgendamine;

d)

jäätmehoidlate klassifitseerimise kriteeriumide määratlemine III lisa kohaselt;

e)

käesoleva direktiivi tehniliseks rakendamiseks vajaminevate proovivõtu- ja analüüsimeetodite ühtlustatud standardite määramine.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Komisjon teeb lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga nendesse vajalikud muudatused. Need muudatused tehakse keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

3.   EUROSTAT

3.1.   Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta  (19)

Määruse (EÜ) nr 2494/95 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus THHIde võrreldavuse tagamiseks järgitavate ning usaldusväärsuse ja asjakohasuse säilitamiseks ja parandamiseks vajalike eeskirjade vastu võtmiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 2494/95 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2494/95 järgmiselt.

1.

Artiklis 3 asendatakse tekst „artiklis 14” tekstiga „artikli 14 lõikes 2”.

2.

Artikli 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon (Eurostat) võtab vastu eeskirjad, mida tuleb THHIde võrreldavuse tagamiseks järgida. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva määruse rakendusmeetmed, mis on vajalikud THHIde võrreldavuse tagamiseks ning nende usaldusväärsuse ja asjakohasuse säilitamiseks ja parandamiseks, võtab vastu komisjon pärast EKPga nõu pidamist. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon küsib EKP-lt arvamuse meetmete kohta, mida ta kavandab komiteele esitada.”

4.

Artikli 8 lõikes 3 asendatakse tekst „artiklis 14” tekstiga „artikli 14 lõikes 2”.

5.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Tulemuste koostamine

Liikmesriigid töötlevad Laspeyres’i indeksi tüüpi THHI arvutamiseks kogutud andmeid, mis hõlmavad kõiki rahvusvahelise liigituse COICOP (classification of individual consumption by purpose) (20) rühmasid, mida kohandab komisjon võrreldavate THHIde arvutamiseks. Komisjon määrab kindlaks meetodid, menetlused ja valemid, millega tagatakse võrreldavusnõuete täitmine. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

6.

Artiklis 11 asendatakse tekst „artiklis 14” tekstiga „artikli 14 lõikes 2”.

7.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (21) loodud statistikaprogrammi komitee, edaspidi „komitee”.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (22) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

8.

Artikli 15 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nendes aruannetes esitab komisjon oma seisukohad artiklis 14 kirjeldatud menetluste toimimise suhtes ja teeb vajaduse korral asjakohased ettepanekud.”

3.2.   Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses  (23)

Määruse (EÜ) nr 577/98 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus lisamuutujate kasutuselevõtmiseks, mõistete, kasutatavate kontrollivõtete ja muutujate kodifitseerimise kohandamiseks ning struktuuriliste muutujate loendi, valimi minimaalse suuruse ja vaatluse sageduse kindlaksmääramiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 577/98 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 577/98 järgmiselt.

1.

Artikli 1 viienda lõigu kolmandas taandes asendatakse tekst „artiklis 8” tekstiga „artikli 8 lõikes 2”.

2.

Artikli 4 lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmise tekstiga:

„2.   Lõikes 1 kirjeldatud teabele võib lisada täiendavaid muutujaid, edaspidi „lisaküsimustikud”.

Igal aastal koostab komisjon mitmeaastase lisaküsimustike programmi.

Kõnealune programm määrab iga lisaküsimustiku jaoks objekti, vaatlusperioodi, valimi suuruse (sama suur või väiksem kui artikli 3 alusel määratud valim) ja tulemuste edastamise tähtaja (mis võib erineda vastavalt artiklile 6 määratud tähtajast).

Lisaküsimustikega hõlmatud liikmesriigid, piirkonnad ja üksikasjalik loend kogutavate andmete kohta koostatakse vähemalt 12 kuud enne kõnealuse küsimustiku kohase vaatlusperioodi algust.

Lisaküsimustiku maht ei või olla suurem kui 11 muutujat.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Mõisted, kasutatavad kontrollivõtted, muutujate kodifitseerimine, tehnika ja käsitusviiside arenguga kaasnevad muutujate loendi kohandused ja hõiveseisundit käsitlevate küsimuste sõnastuspõhimõtted kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Komisjoni ettepanekul võib lõikes 1 täpsustatud vaatlustunnuste hulgast määrata kindlaks muutujate loendi (edaspidi „struktuurilised muutujad”), mida tuleb vaadelda üksnes aasta keskmistena 52 nädala kohta, mitte kvartali keskmistena. Kõnealuse struktuuriliste muutujate loendi, valimi minimaalse suuruse ja vaatluse sageduse määrab kindlaks komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Hispaania, Soome ja Ühendkuningriik võivad üleminekuperioodi jooksul kuni 2007. aasta lõpuni vaadelda struktuurilisi muutujaid ühe kvartali kaupa.”

3.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (24) loodud statistikaprogrammi komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (25) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3.3.   Nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta  (26)

Määruse (EÜ) nr 1165/98 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus Euroopa valimiskeemide kinnitamiseks ja rakendamiseks, lisade muutmiseks ja kõnealuse määruse rakendusmeetmete kindlaksmääramiseks, hõlmates ka meetmeid andmete kogumise ja statistilise töötlemise ning muutujate edastamisega seotud majandusliku ja tehnilise arenguga kohandamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 1165/98 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1165/98 järgmiselt.

1.

Artikli 4 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

osalemine Eurostati koordineeritud Euroopa valimiskeemides hinnanguliste Euroopa andmete saamiseks.

Üksikasjad esimeses lõigus nimetatud skeemide kohta täpsustatakse lisades. Need kiidab heaks ja rakendab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Euroopa valimiskeemid võetakse kasutusele juhul, kui siseriiklikud valimiskeemid ei vasta Euroopa nõuetele. Lisaks sellele võivad liikmesriigid omal valikul osaleda Euroopa valimiskeemides, kui need skeemid võimaldavad oluliselt vähendada statistikasüsteemi kulusid või ettevõtete koormust, mille Euroopa nõuded endaga kaasa toovad. Euroopa valimiskeemis osalemine peab vastama liikmesriigi tingimustele asjaomase muutuja esitamise suhtes kooskõlas sellise skeemi eesmärgiga. Euroopa skeemid võivad olla suunatud andmete edastamise tingimustele, üksikasjatasemele ning tähtaegadele.”

2.

Artikli 16 lõikes 1 asendatakse sõnad „artiklis 18” sõnadega „artikli 18 lõikes 2”.

3.

Artiklid 17 ja 18 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 17

Rakendusmeetmed

Komisjon määrab käesoleva määruse rakendusmeetmed, sealhulgas meetmed andmete kogumise ja statistilise töötlemise ning muutujate edastamisega seotud majandusliku ja tehnilise arenguga kohandamiseks. Sellega seoses arvestatakse põhimõtet, et meetmest saadav kasu oleks selle tekitatud kuludest suurem, ja põhimõtet, et ei liikmesriikidel ega ettevõtetel tekiks nende rakendamisel olulisi lisakulusid võrreldes käesoleva määruse algsete sätetega. Käesoleva määruse rakendussätted hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

teatavate üksuste kasutamine (artikkel 2);

b)

muutujate loendi ajakohastamine (artikkel 3);

c)

edastatud muutujate määratlused ja asjakohased vormid (artikkel 3);

d)

Euroopa valimiskeemide kasutusele võtmine (artikkel 4);

e)

statistika koostamise sagedus (artikkel 5);

f)

muutujate suhtes kohaldatava rühmitamise ja ühendamise tasemed (artikkel 6);

g)

andmete esitamise tähtajad (artikkel 8);

h)

kvaliteedi hindamise kriteeriumid (artikkel 10);

i)

üleminekuperioodid (artikli 13 lõige 1);

j)

üleminekuperioodidel lubatavad erandid (artikli 13 lõige 2);

k)

prooviuuringute algatamine (artikkel 16);

l)

klassifikaatori NACE Rev. 2 aegridade suhtes kohaldatav esimene võrdlusaasta;

m)

aastale 2009 eelnevate aegridade puhul, mis tuleb edastada vastavalt klassifikaatorile NACE Rev. 2, detailsusaste, vorm, esimene vaatlusperiood ja vaatlusperiood.

Punktides j ja k osutatud meetmed võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Punktides a kuni i ning l ja m osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 18

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (27) loodud statistikaprogrammi komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (28) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.

A lisa („Tööstus”) muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a („Reguleerimisala”) asendatakse järgmisega:

„a)   Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi klassifikaatori NACE Rev. 2 jagudes B–E loetletud tegevusalade suhtes või kõigi CPA jagudes B–E loetletud toodete suhtes. Teavet ei ole vaja esitada NACE Rev. 2 alajaotiste 37, 38.1, 38.2 ja 39 kohta. Tegevusalade loetelu võib muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele”;

b)

punkti b („Vaatlusüksus”) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Otsuse muude vaatlusüksuste kasutamise kohta võib teha komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele”;

c)

punkti c („Muutujate loend”) muudetakse järgmiselt:

i)

lõike 2 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab kindlaks tingimused vajaliku andmekvaliteedi tagamiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

ii)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3.

Alates esimesest vaatlusperioodist võib esitada ka uusi tellimusi väljendavate andmete (muutujad 130, 131, 132) ligikaudsed väärtused mõne muu esialgse näitaja abil, mis on arvutatud ettevõtluse turu-uuringu andmete põhjal. Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda perioodi pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui komisjon ei otsusta teisiti. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.

Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudset arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda perioodi pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui komisjon ei otsusta teisiti. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

iii)

lõike 8 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Tegevusalade loetelu võib muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

iv)

lõike 10 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Tegevusalade loetelu võib muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

d)

punkti d („Vorm”) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lisaks sellele tuleb toodangut väljendav muutuja (110) ja töötunde väljendav muutuja (220) edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna.

Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit võib muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

e)

punkti f („Detailsusaste”) lõiked 8 ja 9 asendatakse järgmistega:

„8.

Komisjon määrab kindlaks artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud tingimused Euroopa valimiskeemi kohaldamiseks impordihinda väljendava muutuja suhtes (340). Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

9.

Välisturu tootjahindu väljendavad muutujad (122, 132 ja 312) tuleb edastada eraldi eurotsooni ja eurovälise tsooni kohta. Eraldi tuleb esitada NACE Rev. 2 B–E jagusid hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, NACE Rev. 2 jagu (ühekohaline tähtkood), alajagu (kahekohaline tähtkood) ja jaotis kahenumbrilisel tasemel. Muutuja 122 puhul ei nõuta teavet NACE Rev. 2 jagude D ja E kohta. Lisaks sellele tuleb impordihinda väljendav muutuja (340) edastada eraldi eurotsooni ja eurovälise tsooni kohta. Eraldi tuleb esitada CPA Rev. 2 B–E jagusid hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, CPA jagu (ühekohaline tähtkood), alajagu (kahekohaline tähtkood) ja jaotis kahenumbrilisel tasemel. Komisjon määrab kindlaks artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud tingimused Euroopa valimiskeemi kohaldamiseks eurotsooni ja eurovälise tsooni eristamisel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Euroopa valimiskeem võib impordihinda väljendava muutuja kohaldamisel piirduda toodete impordiga eurotsooni välistest riikidest. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, ei pea esitama muutujaid 122, 132, 312 ja 340 eraldi eurotsooni ja eurovälise tsooni kohta.”;

f)

punktis j („Üleminekuperiood”) asendatakse kõik viited artiklile 18 viidetega artikli 18 lõikele 2.

5.

B lisa („Ehitus”) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti b („Vaatlusüksus”) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Otsuse muude vaatlusüksuste kasutamise kohta võib teha komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

punkti c („Muutujate loend”) muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudset arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda menetlust pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui komisjon ei otsusta teisiti. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

ii)

lõike 6 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon otsustab hiljemalt 11. augustiks 2008, kas tugineda artikli 17 punktile b, et asendada ehituskulude muutuja tootjahinna muutujaga alates võrdlusaastast 2010. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

c)

punkti d („Vorm”) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lisaks sellele tuleb toodangut väljendavad muutujad (110, 115, 116) ja töötunde väljendav muutuja (220) edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit võib muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

d)

punktis j („Üleminekuperiood”) asendatakse kõik viited artiklile 18 viidetega artikli 18 lõikele 2.

6.

C lisa („Jaekaubandus ja remonditööd”) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti b („Vaatlusüksus”) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Otsuse muude vaatlusüksuste kasutamise kohta võib teha komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

punkti c („Muutujate loend”) muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudset arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda perioodi pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui komisjon ei otsusta teisiti. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

ii)

lõike 4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon otsustab hiljemalt 11. augustiks 2008, kas rakendada artikli 17 punkti b, et lisada töötatud tunde väljendav muutuja (220) ja brutopalka väljendav muutuja (230) alates võrdlusaastast 2010. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

c)

punkti d („Vorm”) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käivet (120) ja müügimahtu (123) väljendavad muutujad tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit võib muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

d)

punkti g („Andmete edastamise tähtajad”) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käivet (120) ning müügi deflaatorit / müügimahtu (330/123) väljendavate muutujate kohta edastatakse ühe kuu jooksul käesoleva lisa jao f lõikes 3 kindlaks määratud üksikasjad. Liikmesriigid võivad osaleda käivet ning müügi deflaatorit / müügimahtu väljendavate muutujate (120 ja 330/123) edastamisel vastavalt artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemi jaotusele. Jaotuse tingimused määrab kindlaks komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

e)

punktis j („Üleminekuperiood”) asendatakse kõik viited artiklile 18 viidetega artikli 18 lõikele 2.

7.

D lisa („Muud teenused”) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti b („Vaatlusüksus”) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Otsuse muude vaatlusüksuste kasutamise kohta võib teha komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

punkti c („Muutujate loend”) muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudset arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda perioodi pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui komisjon ei otsusta teisiti. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

ii)

lõike 4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon otsustab hiljemalt 11. augustiks 2008, kas rakendada artikli 17 punkti b, et lisada töötatud tunde väljendav muutuja (220) ja brutopalka väljendav muutuja (230) alates võrdlusaastast 2010. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

c)

punkti d („Vorm”) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käivet väljendav muutuja (120) tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit võib muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

d)

punkti e („Vaatlusaeg”) viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon otsustab hiljemalt 11. augustiks 2008, kas rakendada artikli 17 punkti e seoses käivet väljendava muutuja koostamise sageduse muutmisega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

e)

punkti f („Detailsusaste”) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.

Tegevusalade ja rühmituste loendeid võib komisjon muuta hiljemalt 11. augustil 2008. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

f)

punktis i („Esimene vaatlusperiood”) ja j („Üleminekuperiood”) asendatakse kõik viited artiklile 18 viidetega artikli 18 lõikele 2.

3.4.   Nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta  (29)

Määruse (EÜ) nr 530/1999 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus muuta nõutava informatsiooni määratlust ja jaotust ning kehtestada kvaliteedi hindamise kriteeriumid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 530/1999 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 530/1999 järgmiselt.

1.

Artiklid 11 ja 12 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 11

Rakendusmeetmed

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud järgmised meetmed, sealhulgas need, milles võetakse arvesse majanduslikke ja tehnilisi muudatusi, võtab komisjon vastu igaks vaatlusperioodiks vähemalt üheksa kuud enne vaatlusperioodi algust:

i)

nõutava informatsiooni määratlus ja jaotus (artikkel 6);

ii)

tulemuste edastamise asjakohane tehniline vorming (artikkel 9);

iii)

kvaliteedi hindamise kriteeriumid (artikkel 10);

iv)

nõuetekohaselt põhjendatud erandid aastateks 2004 ja 2006 (artikli 13 lõige 2).

Punktides ii ja iv osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Punktides i ja iii osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (30) loodud statistikaprogrammi komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (31) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

2.

Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui siseriiklikku statistikasüsteemi tuleb oluliselt kohandada, võib aastateks 2004 ja 2006 lubada erandeid artiklitest 3 ja 6 vastavalt artikli 12 lõikes 2 sätestatud regulatiivkomitee menetlusele.”

3.5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta  (32)

Määruse (EÜ) nr 450/2003 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kohandada määratlusi ning muuta tehnilisi näitajaid, lülitada vaatlusse uusi liigendusi, kohandada majandustegevuste kaupa toimuvat indeksite liigendamist, määrata kindlaks kvaliteedikriteeriumid, alustada otstarbekusuuringuid ja võtta vastu otsuseid, lähtudes nende tulemustest, ning määrata kindlaks meetodid ahelindeksi saamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 450/2003 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 450/2003 järgmiselt.

1.

Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võib võtta meetmeid indeksi tehnilise kirjelduse uuesti kindlaks määramiseks ja kaalumise struktuuri uuesti läbi vaatamiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   NACE Rev. 2 jagudes O–S määratletud majandustegevusalade lülitamise käesoleva määruse reguleerimisalasse otsustab komisjon, võttes arvesse artiklis 10 nimetatud otstarbekusuuringuid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Muutujate liigitus

1.   Andmed liigitatakse NACE Rev. 2 jagude tasandil määratletud majandustegevuste ja komisjoni poolt kindlaks määratud edasiste alajaotuste kaupa, kuid mitte rohkem kui NACE Rev. 2 osade (kahekohaliste koodide tasand) või osade rühmade tasandil, võttes arvesse panuseid kogu tööhõivesse ja tööjõukuludesse ühenduse ning siseriiklikul tasandil. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Tööjõukuluindeksid esitatakse järgmise kolme tööjõukulu kategooria kohta eraldi:

a)

summeeritud tööjõukulud;

b)

palgad, mis määratletakse viitega määruse (EÜ) nr 1726/1999 II lisa punktile D.11;

c)

tööandjate sotsiaalmaksed pluss tööandja makstud maksud miinus tööandja saadud toetused, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1726/1999 II lisa punktide D.12 ja D.4 summana, millest on lahutatud punkt D.5.

2.   Hinnanguline summeeritud tööjõukuluindeks, millest on välja arvatud soodustused, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1726/1999 II lisa punktis D.11112, tuleb esitada liigitatuna majandustegevuste kaupa, mis määratletakse komisjoni poolt, vastavalt NACE Rev. 2 liigitusele, võttes arvesse artiklis 10 määratletud otstarbekusuuringuid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kvaliteet

1.   Edastatavad jooksvad andmed ja tagasiulatuvad andmed peavad vastama eraldi kvaliteedikriteeriumidele, mille määrab kindlaks komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Liikmesriigid esitavad alates aastast 2003 komisjonile iga-aastased kvaliteediaruanded. Nende aruannete sisu määrab kindlaks komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artiklid 11 ja 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Rakendusmeetmed

Komisjon sätestab järgmised käesoleva määruse rakendusmeetmed, sealhulgas meetmed majanduslike ja tehniliste muutuste arvessevõtmiseks:

a)

kindlaksmääratud struktuuri kuuluvate jaotuste määratlemine vastavalt artikli 4 lõikele 1;

b)

indeksi tehniline kirjeldus (artikkel 2);

c)

NACE Rev. 2 jagude O–S kaasamine (artikkel 3);

d)

indeksite liigendamine majandustegevuste kaupa (artikkel 4);

e)

tulemuste edastamise vorming ja kohandamise kord (artikkel 6);

f)

eraldi kvaliteedikriteeriumid edastatavatele jooksvatele ja tagasiulatuvatele andmetele ning kvaliteediaruannete sisu (artikkel 8);

g)

üleminekuperiood (artikkel 9);

h)

otstarbekusuuringud ja nende tulemustest tulenevad otsused (artikkel 10) ning

i)

ahelindeksi leidmiseks kasutatav metoodika (lisa).

Punktides e, g ja h osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Punktides a, b, c, d, f ja i osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (33) loodud statistikaprogrammi komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

6.

Lisa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Metoodika ahelindeksi leidmiseks määratleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.6.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta  (34)

Määruse (EÜ) nr 1552/2005 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus muuta valiminõudeid, määratleda enne nende kogumist eriandmed ning andmete ja nende edastamisega seotud kvaliteedinõuded. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 1552/2005 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1552/2005 järgmiselt.

1.

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Võttes arvesse ettevõtete erinevat jaotumist suuruse järgi eri riikides ning poliitiliste vajaduste arengut, võivad liikmesriigid statistilise üksuse määratlust oma riigis laiendada. Samuti võib komisjon otsustada kõnealust määratlust laiendada, kui seeläbi paraneks oluliselt uurimistulemuste representatiivsus ja kvaliteet asjaomastes liikmesriikides. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Valimi- ja täpsusnõuded, nende nõuete täitmiseks vajalikud valimimahud ning NACE Rev. 2 ja suuruskategooriate, millesse tulemused saab liigitada, üksikasjaliku kirjelduse määratleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kogutavad eriandmed koolitust pakkuvate ettevõtete ja nende ettevõtete kohta, kes ei paku koolitust, ning kutseõppe eri vormide kohta määratleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva ühenduse statistika jaoks kogutavate ja edastatavate andmete kvaliteedinõuded, lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete ülesehitus ning mis tahes vajalikud meetmed andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks määratleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon määrab kindlaks esimese aruandeaasta, mille kohta andmeid kogutakse. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6.

Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Rakendusmeetmed

Meetmed, mis on vajalikud majandusliku ja tehnilise arengu arvessevõtmiseks seoses andmete kogumise, edastamise ja töötlemisega, võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Teised käesoleva määruse rakendusmeetmed, sealhulgas asjakohase tehnilise vormingu ja elektrooniliselt edastatavate andmete vahetamise standardi, võtab komisjon vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (35) loodud statistikaprogrammi komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   SISETURG

4.1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta  (36)

Määruse (EÜ) nr 2195/2002 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus CPV struktuuride ja koodide ajakohastamiseks ja teha nimetatud määruse kõikides lisades tehnilisi kohandusi, et anda kasutajate käsutusse nende vajadustele ja turu arengule vastav abivahend. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 2195/2002 vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kõnealuste tehniliste muudatuste vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu asendatakse määruse (EÜ) nr 2195/2002 artiklid 2 ja 3 järgmisega:

„Artikkel 2

Vajalikud meetmed muudatuste tegemiseks CPVs võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 3 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 3 lõikes 3 osutatud kiirmenetlust.

Artikkel 3

1.   Komisjoni abistab nõukogu otsusega 71/306/EMÜ (37) loodud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused  (38)

Direktiivi 2004/17/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus teha tehnilisi kohandusi direktiivi teatavates sätetes ja selle lisades, et võtta arvesse tehnika arengut või sündmusi liikmesriikides ning läbi vaadata eeskirjade kohaldamise piirmäärad. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2004/17/EÜ vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Tõhususe eesmärgil ja sätestatud arvutusmeetoditest ja avaldamisest tulenevate ajapiirangute tõttu tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu teatavate piirmäärade kohandamiseks lühendada.

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kõnealuste tehniliste muudatuste vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/17/EÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 68 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 68

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu otsusega 71/306/EMÜ (39) asutatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse vastavalt neli, kaks ja kuus nädalat.

5.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

2.

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon kontrollib artiklis 16 sätestatud künniseid iga kahe aasta tagant, alates 30. aprillist 2004, ja muudab neid vajaduse korral, pidades silmas teist lõiku. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 68 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 68 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.”;

b)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Koos lõike 1 alusel toimuva künniste muutmisega kohandab komisjon ka artiklis 61 (ideekonkursid) sätestatud künnised vastavaks teenuste hankelepingute puhul kehtivatele muudetud künnistele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 68 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 68 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.”

3.

Artikkel 70 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 70

Muudatused

1.   Artikli 68 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt võib komisjon muuta

a)

XX lisas viidatud andmete saatmise ja avaldamise korda, arvestades tehnika arengut või halduslikke põhjusi;

b)

artiklites 41, 42, 43 ja 63 viidatud teadete koostamise, edastamise, saamise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;

c)

artikli 67 lõigetes 1 ja 2 viidatud statistiliste aruannete kasutamise, koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda artikli 67 lõikes 3 ette nähtud lihtsustamise huvides.

2.   Komisjon võib muuta järgmisi elemente:

a)

I kuni X lisas toodud ostjate loendit, et need täidaksid artiklites 2 kuni 7 sätestatud kriteeriume;

b)

ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) nomenklatuuri konkreetsetele rubriikidele viitamise korda teadete avaldamisel;

c)

XVII lisas toodud nomenklatuuri viitamisnumbreid, kuni see ei muuda käesoleva direktiivi sisulist ulatust, ja samas lisas loetletud teenusekategooriate piires kõnealuse nomenklatuuri konkreetsetele rubriikidele viitamise korda teadete avaldamisel;

d)

XII lisas toodud nomenklatuuri viitamisnumbreid, kuni see ei muuda käesoleva direktiivi sisulist ulatust, ja kõnealuse nomenklatuuri konkreetsetele rubriikidele viitamise korda teadete avaldamisel;

e)

XI lisa;

f)

XXIV lisa punktides a, f ja g viidatud elektrooniliste vastuvõtmisseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi;

g)

artikli 69 lõike 1 teises lõigus ja artikli 69 lõike 2 teises lõigus toodud arvutusmeetodite tehnilisi protseduure.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 68 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 68 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.”

4.3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta  (40)

Direktiivi 2004/18/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus teha tehnilisi kohandusi direktiivi teatavates sätetes ja selle lisades, et võtta arvesse tehnika arengut või sündmusi liikmesriikides ning läbi vaadata eeskirjade kohaldamise piirmäärad. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2004/18/EÜ vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Tõhususe eesmärgil ja sätestatud arvutusmeetoditest ja avaldamisest tulenevate ajapiirangute tõttu tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu teatavate piirmäärade kohandamiseks lühendada.

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kõnealuste tehniliste muudatuste vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 ette nähtud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/18/EÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 77

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu otsusega 71/306/EMÜ (41) asutatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse vastavalt neli, kaks ja kuus nädalat.

5.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

2.

Artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon kontrollib artiklis 7 kehtestatud piirmäärasid iga kahe aasta tagant, alates 30. aprillist 2004, ja muudab neid vajaduse korral. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 77 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Samal ajal lõike 1 kohase läbivaatamisega ühtlustab komisjon järgmised piirmäärad:

a)

artikli 8 esimese lõigu punktis a, artiklis 56 ja artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud piirmäärad ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

b)

artikli 67 lõike 1 punktis a kehtestatud piirmäärad IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

c)

artikli 8 esimese lõigu punktis b ja artikli 67 lõike 1 punktides b ja c kehtestatud piirmäärad muude ostjate kui IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 77 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.”

3.

Artikkel 79 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 79

Muudatused

1.   Artikli 77 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt võib komisjon muuta

a)

artiklites 35, 58, 64 ja 69 osutatud teadete ning artikli 35 lõike 4 neljandas lõigus ning artiklites 75 ja 76 sätestatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;

b)

VIII lisas osutatud andmete saatmise ja avaldamise korda, arvestades tehnilist progressi või halduslikke põhjusi.

2.   Komisjon võib muuta järgmisi elemente:

a)

artikli 78 lõike 1 teises lõigus ja lõikes 3 toodud arvutusmeetodite tehnilisi protseduure;

b)

konkreetse viitamise korda konkreetsetele CPV nomenklatuuri asetustele teadetes;

c)

avalik-õiguslike asutuste ja nende kategooriate loetelu III lisas, kui kõnealune muudatus on liikmesriikide teatiste põhjal vajalik;

d)

keskvalitsusasutuste loetelu IV lisas pärast GATTi lepingu jõustumiseks vajalikke kohandusi;

e)

I lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning kõnealuse klassifikaatori konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

f)

II lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning kõnealuses lisas loetletud teenusekategooriate piires kõnealuse klassifikaatori konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

g)

X lisa punktides a, f ja g osutatud elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 77 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.”

5.   TERVISE- JA TARBIJAKAITSE

5.1.   Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes  (42)

Määruse (EMÜ) nr 315/93 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kehtestada teatavate saasteainete piirnormid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EMÜ) nr 315/93 vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Mis tahes viivitus teatavate saasteainete piirnormide kehtestamisel võib kujutada ohtu inimeste või loomade tervisele. Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama nende piirnormide vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse määrust (EMÜ) nr 315/93 järgmiselt.

1.

Artikli 2 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks et kaitsta rahva tervist ja lähtudes lõikest 1, kehtestab komisjon vajaduse korral teatavate saasteainete piirnormid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 8 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.”

2.

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon kontrollib võimalikult kiiresti lõikes 1 osutatud liikmesriigi põhjendusi nõukogu otsuse 69/414/EMÜ (43) alusel loodud alalises toiduainekomitees ning esitab kohe oma arvamuse ja võtab kõik vajalikud meetmed siseriikliku meetme kinnitamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks vastavalt artikli 8 lõikes 2 sätestatud regulatiivkomitee menetlusele.

3.

Artikli 5 lõike 3 neljandas lõigus asendatakse sõnad „artiklis 8” sõnadega „artikli 8 lõikes 2”.

4.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (44) artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

5.2.   Nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiiv 1993/74/EMÜ eritoitmiseks mõeldud söötade kohta  (45)

Direktiivi 93/74/EMÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus võtta vastu üldsätted kasutusotstarvete loetelus sisalduvate märkuste rakendamiseks ning võtta vastu teaduse ja tehnika arengul põhinevad kasutusotstarvete loetelu ja kasutusotstarvete loetelus sisalduvaid märkusi käsitlevate üldsätete muudatused. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 93/74/EMÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Eritoitmiseks mõeldud söödad mängivad lemmikloomade söögivalikus üha suuremat rolli; selliseid tooteid kasutatakse ka produktiivloomade kasvatamiseks. Eritoitmiseks mõeldud söötade koostis ja valmistamine peavad olema välja töötatud selliselt, et need vastaksid selliste lemmikloomade või produktiivloomade konkreetsetele toitumisalastele vajadustele, kelle seedimis-, imendumis- või ainevahetusprotsessid võivad kiiresti kahjustuda või on ajutiselt või pöördumatult kahjustunud. Seetõttu tuleks nende söötade kasutajatele anda viivitamatult kogu üksikasjalik ja oluline teave, mis võimaldaks neil teha asjakohase valiku. Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kasutusotstarvete loetelus sätestatud märkuste rakendamise üldsätete vastuvõtmiseks ning kasutusotstarvete loetelus ja kasutusotstarvete loetelus sisalduvaid märkusi käsitlevate üldsätetes teaduse ja tehnika arengul põhinevate muudatuste vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 93/74/EMÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Komisjon võtab vastu

a)

lisas ette nähtud kasutusotstarvete loetelu hiljemalt 30. juunil 1994 vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Nimetatud loetelu sisaldab järgmist:

artikli 5 lõike 1 punktides b, c, d ja e osutatud märkused ning

vajaduse korral artikli 5 lõikes 2 ja artikli 5 lõike 4 teises lõigus osutatud märkused;

b)

üldsätted punktis a osutatud märkuste, sealhulgas lubatud hälvete rakendamise kohta;

c)

punktide a ja b kohaselt võetud meetmete muudatused kooskõlas teaduse ja tehnika edusammudega.

Punktides b ja c sätestatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 9 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.”

2.

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon algatab võimalikult kiiresti artikli 9 lõikes 2 sätestatud regulatiivkomitee menetluse, et võtta kõik asjakohased meetmeid siseriikliku meetme kinnitamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.”

3.

Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

5.3.   Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes  (46)

Direktiivi 96/23/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus muuta lisasid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 96/23/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 96/23/EÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Kava peab vastama IV lisas ette nähtud proovivõtuks vajalike valimite mahtudele ja proovivõtusagedustele. Komisjon võib liikmesriigi taotlusel siiski asjaomaste liikmesriikide puhul kohandada vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele IV lisas ette nähtud minimaalseid kontrollinõudeid, kui on selgeks tehtud, et sellised kohandused suurendavad kava üldist tõhusust asjaomases liikmesriigis ega vähenda mingil juhul tema võimet kindlaks määrata I lisas loetletud ainete jääke või nende ainete ebaseadusliku kasutuse juhtumeid.

2.   Vastavalt II lisale kontrollitavate jääkide rühmade uue kontrolli ja artiklis 3 nimetatud loomi ning tooteid hõlmavate, kuid IV lisas veel sätestamata proovivõtuks vajalike valimite ja sageduste kindlaksmääramise teostab komisjon ja see toimub esimest korda maksimaalselt 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi vastuvõtmisest. Seejuures võtab komisjon arvesse olemasolevate siseriiklike meetmete rakendamisel saadud kogemusi ja komisjonile edastatud teavet, mis on saadud, kontrollides olemasolevate ühenduse nõuete alusel teatavaid tooterühmi jääkide seisukohast. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui komisjon on kavade vastavuse kindlaks teinud, esitab ta need kinnitamiseks vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Et võtta arvesse muutusi liikmesriigi või mõne tema piirkonna olukorras ning artiklite 16 ja 17 raames tehtud siseriiklike vaatluste või uurimuste tulemusi, võib komisjon asjaomase liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu võtta otsuse kinnitada lõike 2 kohaselt varem heakskiidetud kava muudatus või täiendus.”;

b)

lõike 2 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Kui liikmesriikidel on märkusi või kui komisjon leiab, et ajakohastus ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga või ei ole piisav, esitab komisjon ajakohastatud kavad alalisele veterinaarkomiteele, kes peab toimima vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

3.

Artikli 14 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Selliste määratud laborite loetelu koostatakse vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

4.

Artikli 15 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ametlike proovide võtmise üksikasjalikud eeskirjad ning selliste ametlike proovide analüüsi seni kasutatud ja standardmeetodid täpsustab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artikli 20 lõike 2 kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Eksperdiarvamust silmas pidades võidakse võtta asjakohaseid meetmeid vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

6.

Artikli 21 lõike 1 teine lõik ja lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Asjaomane liikmesriik võtab neid kontrollitulemusi arvestades vajalikud meetmed ja teatab neist komisjonile. Kui komisjon leiab, et need meetmed on ebapiisavad, võtab ta pärast kõnealuse liikmesriigiga nõu pidamist ja tervisekaitseks vajalikke meetmeid arvestades asjakohased meetmed vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

2.   Käesoleva artikli rakendamise üldeeskirjad, eriti lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kontrolli sagedus ja meetod (sealhulgas koostöö pädevate asutustega), määratakse kindlaks vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

7.

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon kiidab kava heaks vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Samas korras võidakse lubada lisaks käesoleva direktiivi rakendamisest tulenevatele tagatistele ka muid tagatisi.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui lõikes 1 ette nähtud nõuded pole täidetud, võidakse kolmas riik liikmesriigi taotlusel või komisjoni enda algatusel vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ühenduse õigusaktidega sätestatud kolmandate riikide loeteludest välja jätta või eelregistreeritute nimekirja kuulumise soodustus võidakse peatada.”

8.

Artikli 30 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Kui on tegemist ühendusega samaväärsuslepingud sõlminud kolmandate riikidega ja kui komisjon teeb kõnesolevate kolmandate riikide pädevate asutuste selgituste põhjal järelduse, et asjaomased asutused ei ole kinni pidanud oma kohustustest või artikli 29 lõikes 1 osutatud kavades antud tagatistest, peatab komisjon eespool nimetatud lepingud kõnealuste loomade ja toodete osas asjaomase riigi suhtes vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, kuni asjaomane kolmas riik on puudused kõrvaldanud. Peatamine tunnistatakse kehtetuks sama korra alusel.”

9.

Artikkel 32 jäetakse välja.

10.

Artiklid 33, 34 ja 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (47) artikli 58 alusel moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (48) artikleid 5 ja 7, arvestades selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse viisteist päeva.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, arvestades selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 34

Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, võib komisjon muuta või täiendada I, III, IV ja V lisa. Eelkõige võib eespool nimetatud lisasid muuta seoses järgmiste tegurite riskianalüüsiga:

loomse päritoluga toiduainetes olevate jääkide võimalik toksilisus;

jääkide tõenäosus loomse päritoluga toiduainetes.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 35

Komisjon võib võtta vastu üleminekumeetmed, mis on nõutavad käesolevas direktiivis sätestatud korra rakendamiseks.

Üldised üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendes seda uute vähem oluliste sätetega, ning eelkõige käesoleva direktiivi sätetega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Muid üleminekumeetmeid võib vastu võtta vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

5.4.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta  (49)

Määruse (EÜ) nr 258/97 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus võtta vastu andmete kaitsmise üksikasjalikud eeskirjad. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 258/97 vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 258/97 järgmiselt.

1.

Artikli 1 lõikes 3 asendatakse tekst „artiklis 13” tekstiga „artikli 13 lõikes 2”.

2.

Artikli 3 lõike 4 teises lõigus asendatakse tekst „artiklis 13” tekstiga „artikli 13 lõikes 2”.

3.

Artikli 4 lõikes 5 asendatakse tekst „artiklis 13” tekstiga „artikli 13 lõikes 2”.

4.

Artikli 7 lõikes 1 asendatakse tekst „artiklis 13” tekstiga „artikli 13 lõikes 2”.

5.

Artikli 8 lõikes 3 asendatakse tekst „artiklis 13” tekstiga „artikli 13 lõikes 2”.

6.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Loa taotleja esitatud andmete kaitsmise üksikasjalikud eeskirjad võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

7.

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon uurib lõikes 1 osutatud põhjusi võimalikult kiiresti alalises toiduainekomitees; ta võtab asjakohased meetmed siseriikliku meetme kinnitamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks vastavalt artikli 13 lõikes 2 sätestatud regulatiivkomitee menetlusele. Lõikes 1 nimetatud otsuse vastu võtnud liikmesriik võib sellest kinni pidada kuni kõnealuste meetmete jõustumiseni.”

8.

Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

5.5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik  (50)

Otsuse nr 2119/98/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus määrata kindlaks nakkushaigused ja kriteeriumid nende haiguste hõlmamiseks ühenduse võrgustikuga ning epidemioloogilise ja mikrobioloogilise seire meetodid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta otsuse nr 2119/98/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Pidades silmas ühenduse epidemioloogilise seire alase võrgustiku tõhusat toimimist ja selle raames ühtse teabe saamist, tuleb võrgustikuga hõlmatud nakkushaigused ning kriteeriumid nende haiguste valikuks ning epidemioloogilise ja mikrobioloogilise seire meetodid määrata kindlaks kohe, kui haigus on tuvastatud. Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama nakkushaiguste kindlaksmääramise otsuste, nende haiguste valikukriteeriumide ja epidemioloogiliste ja mikrobioloogiliste seiremeetodite ning otsuse nr 2119/98/EÜ nakkushaiguste kategooriate loetelu sisaldava lisa muudatuste vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse otsust nr 2119/98/EÜ järgmiselt.

1.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatavad sõnad asendatakse järgmisega:

„Pidades silmas ühenduse epidemioloogilise seire alase võrgustiku tõhusat toimimist ja selle raames ühtse teabe saamist, määrab komisjon kindlaks järgmise:”;

b)

lisatakse järgmised lõigud:

„Punktides a, b ja e osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 7 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

Punktides c, d, f, g ja h osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

2.

Artikli 6 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet ja konsulteerimist käsitlev kord ning lõigetes 1 ja 4 osutatud koordineerimist käsitlev kord määratakse kindlaks vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

3.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

4.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Lisa võib muuta või täiendada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 7 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.”

5.6.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta  (51)

Direktiivi 2000/13/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus teatavate selle rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2000/13/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama teatavate koostisosade loetelude muutmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2000/13/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3a teise lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

muude toodete puhul, mille korral on tegemist meetmetega käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks, artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”;

b)

lõike 6 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

i)

esimene taane asendatakse järgmisega:

„–

koostisosad, mis kuuluvad ühte I lisas loetletud rühmadest ning on muu toidu koostisosad, võivad olla tähistatud ainult kõnealuse rühma nimetusega.

I lisa rühmade loetelu võib muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Siiski tuleb I lisa nimetust „tärklis” alati täiendada viitega tema konkreetsele taimsele päritolule, kui nimetatud koostisosa võib sisaldada gluteeni,”;

ii)

teine taane asendatakse järgmisega:

„–

koostisosad, mis kuuluvad ühte II lisas loetletud rühmadest, peavad olema tähistatud selle rühma nimetusega, millele järgneb nende ainete täpne nimetus või EÜ number; kui koostisosa kuulub mitmesse rühma, siis märgitakse kõnealuse toidu põhifunktsioonile vastava rühma nimetus.

II lisa muudatused, mis põhinevad teaduse ja tehnika arengul ja mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võtab komisjon vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 20 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

Siiski tuleb II lisa loetelus esinevat nimetust „modifitseeritud tärklis” alati täiendada viitega tema konkreetsele taimsele päritolule, kui see koostisosa võib sisaldada gluteeni,”;

c)

lõike 7 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevas lõikes nimetatud ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

d)

lõike 11 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võib komisjon muuta IIIa lisa pärast seda, kui on saadud Euroopa Toiduohutusametilt arvamus, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (52) artikli 29 alusel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 20 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

3.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

komisjoni poolt määratud juhtudel; kõnealuste juhtude määramine, mis kujutab endast meedet, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

komisjoni poolt määratud juhtudel; kõnealuste juhtude määramine, mis kujutab endast meedet, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

c)

lõike 4 kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Kõnealused ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Loetelu võib täiendada komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Lõike 1 teises lõigus, lõike 2 punktides b ja d ning lõike 5 teises lõigus nimetatud ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artikli 11 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevas lõikes nimetatud ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6.

Artikli 12 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Muude alkoholjookide puhul, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, määrab kõnealused reeglid kindlaks komisjon.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

7.

Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil ei müüda selliseid toiduaineid, mille kohta artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ette nähtud andmed ei ole tarbijale kergesti arusaadavas keeles, kui tarbijat ei ole märgistusele kantud ühe või enama märgistuskande kaudu tegelikult teavitatud muude meetmete abil. Kõnealune kindlaksmääramine, mis kujutab endast meedet, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

8.

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

9.

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Komisjon kehtestab ajutised meetmed, kui need osutuvad vajalikuks käesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks.

Üldised ajutised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, eelkõige käesoleva direktiivi sätetega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Muid ajutisi meetmeid võib vastu võtta vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

5.7.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/37/EÜ tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta  (53)

Direktiivi 2001/37/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus võtta vastu eeskirjad värvifotode või illustratsioonide kasutamiseks tubakatoodetel ja kohandada mõõtmismeetodeid ja terviseohu hoiatusi käsitlevaid sätteid teaduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta otsuse 2001/37/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/37/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 5 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võtab vastu eeskirjad selle kohta, kuidas kasutada värvifotosid või muid illustratsioone kirjeldamaks ja selgitamaks suitsetamise tagajärgi tervisele, pidades silmas seda, et siseturgu käsitlevate sätete mõju ei kahjustataks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Kohandused

1.   Komisjon kohandab artiklis 4 sätestatud mõõtemeetodid ja nendega seotud määratlused vastavalt teaduse ja tehnika arengule. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   I lisas esitatud tarbijapakendile kantavate terviseohu hoiatuste kohandamise üle teaduse ja tehnika arenguga ja terviseohu hoiatuste pakendil esitamise sageduse üle otsustab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Komisjon kohandab artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras tubakatoodete identifitseerimiseks ja jälgimiseks kasutatavat märgistamist teaduse ja tehnika arenguga.”

3.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

5.8.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta  (54)

Direktiivi 2001/95/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kehtestada ja kohandada peamisi toodetest tulenevaid tõsiseid ohte käsitlevaid eeskirju ja teatamiskorda. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2001/95/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades neid uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Tõhususe eesmärgil ja eelkõige seetõttu, et peamised toodetest tulenevaid tõsiseid ohte käsitlevad eeskirjad ja teatamiskord on kiirhoiatussüsteemi korraliku toimimise eeltingimus, tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu lühendada.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/95/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 4 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

nõuded, mis on kavandatud tagama, et neile standarditele vastavad tooted täidavad üldist ohutusnõuet, määrab kindlaks komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 5 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon kohandab I lisas sätestatud teabe esitamise kohustusega seotud erinõudeid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   RAPEXi kasutamise üksikasjalik kord on sätestatud II lisas. Seda kohandab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse 15 päeva.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

5.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse vastavalt kaks kuud, üks kuu ja kaks kuud.”

5.9.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused  (55)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus võtta vastu sätted, mis käsitlevad teaduskomisjonide arvu ja nimetusi, ametile arvamusetaotluse esitamise korda ning asutuse liikmesriikide määratud pädevate asutuste nimekirja lülitamise tingimusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 178/2002 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 järgmiselt.

1.

Artikli 28 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib teaduskomisjonide arvu ja nimetusi ameti taotluse korral kohandada teaduse ja tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 58 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 29 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon kehtestab käesoleva artikli rakenduseeskirjad pärast ametiga konsulteerimist. Nende eeskirjadega määratakse kindlaks eelkõige

a)

menetlus, mida amet rakendab talle esitatud taotluste suhtes;

b)

suunised teadusliku hinnangu andmiseks ainetele, toodetele või protsessidele, millele ühenduse õigusaktide kohaselt tuleb anda eelluba või mis tuleb kanda positiivsesse nimekirja, eelkõige juhul, kui ühenduse õigusaktid näevad ette, et taotleja peab sellel eesmärgil esitama dokumendid, või annavad vastava loa.

Punktis a osutatud meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 58 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Punktis b nimetatud suunised võetakse vastu vastavalt artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikli 36 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon kehtestab pärast ametiga konsulteerimist eeskirjad, millega määratakse kindlaks kriteeriumid, mille kohaselt lülitatakse asutus liikmesriikide määratud pädevate asutuste nimekirja, ning kooskõlastatud kvaliteedinõuete ja igasugust rahalist toetust hõlmavate finantseeskirjade kehtestamise kord. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 58 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon kehtestab pärast ametiga konsulteerimist vastavalt artikli 58 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele muud lõigete 1 ja 2 rakenduseeskirjad.”

4.

Artikli 58 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

5.10.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad  (56)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kehtestada eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste 1., 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamise, töötlemise, impordi/ekspordi ja edasise töötlemise kohta ning eeskirjad nende loomsete kõrvalsaaduste ja orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turustamise kohta, mis pärinevad aladelt, mille suhtes ei kohaldata loomatervishoiuga seotud piiranguid; määrata kindlaks kolmandatest riikidest imporditava lemmikloomatoidu ja lemmikloomatoidu tooraine imporditingimused ning määrata kindlaks lisades sätestatud eri- või alternatiivsed hügieeninõuded. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 1774/2002 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust, et vastu võtta eeskirjad, mis käsitlevad nende loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete turustamist, mis pärinevad aladelt, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiuga seotud piiranguid, alternatiivsed eeskirjad loomatervishoiuga seotud piiranguid kohaldavatelt aladelt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete turustamisega seotud konkreetsete olukordade puhuks ning lisade muutmiseks.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1774/2002 järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega reguleerida VII ja VIII lisas nimetamata toodete importi ja turustamist kuni otsuse vastuvõtmiseni komisjoni poolt. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Liikmesriigid teavitavad viivitamatult komisjoni nimetatud võimaluse kasutamisest.”

2.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

teaduse arengut silmas pidades hävitatakse pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega muude vahenditega, mille on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Need vahendid võivad käesoleva lõike punktides a–d osutatud vahendeid täiendada või asendada.”;

b)

lõike 4 esimene lause asendatakse järgmisega:

„1. kategooria materjali ei impordita ega ekspordita teisiti kui vastavalt käesolevale määrusele või komisjoni sätestatud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

kui tulemuseks saadi valkaine, kasutatakse seda pärast konsultatsiooni vastava teaduskomiteega orgaanilise väetise või mullaparandusainena vastavalt nõuetele (kui neid on), mille on sätestanud komisjon; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,”;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt komisjoni vastu võetud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;”

iii)

punkti e alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

kasutatakse biogaasi ettevõttes või komposteeritakse vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;”

iv)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada käesoleva lõike punktides a kuni f sätestatud vahendeid.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   2. kategooria materjali ei turustata ega ekspordita teisiti kui vastavalt käesolevale määrusele või komisjoni sätestatud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikli 6 lõike 2 punktid g, h ja i asendatakse järgmisega:

„g)

lõike 1 punktis l osutatud toidujäätmed kasutatakse biogaasi ettevõttes või komposteeritakse vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele või, kuni kõnealuste eeskirjade vastuvõtmiseni, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;

h)

kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt komisjoni vastu võetud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, või

i)

hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada käesoleva lõike punktides a kuni h sätestatud vahendeid.”

5.

Artikli 12 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Teaduse arengut silmas pidades võib lõigete 2 ja 3 nõudeid pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6.

Artikli 16 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

vastavad VII ja VIII lisas sätestatud nõuetele või komisjoni kehtestatud üksikasjalistele eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 33 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.”;

b)

teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus osutatud tingimustest erinevaid tingimusi võib konkreetses olukorras sätestada komisjoni vastu võetud otsustega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 33 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.”

7.

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid tagavad, et töödeldud toodetest valmistatud orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, v.a neid, mis on valmistatud sõnnikust ja seedetrakti sisust, turustatakse või eksporditakse üksnes siis, kui need vastavad nõuetele (kui neid on), mis pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega on kehtestanud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

8.

Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon kehtestab kontrollmeetmetega seotud eeskirjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Muud käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Erandeid lõike 1 punktist a võib kalade ja karusloomade puhul lubada pärast konsulteerimist asjaomase teaduskomiteega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

9.

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Lisaks võivad liikmesriigid pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga lubada pädevate asutuste järelevalve all kasutada artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ohustatud või kaitse all olevate raipetoiduliste lindude toitmiseks vastavalt komisjoni kehtestatud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kontrollimeetmete üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

10.

Artikli 25 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võib kehtestada kontrollide sagedust ja mikrobioloogiliste analüüside standardmeetodeid käsitlevad eeskirjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kõik muud käesoleva artikli üksikasjalikud rakendussätted võib kehtestada vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

11.

Artikli 26 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võib kehtestada kontrollide sagedust ja mikrobioloogiliste analüüside standardmeetodeid käsitlevad eeskirjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kõik muud käesoleva artikli üksikasjalikud rakendussätted võib kehtestada vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

12.

Artikli 28 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lemmikloomatoitu ja lemmikloomatoidu valmistamise toorainet, mis on saadud loomadelt, keda on ravitud teatavate ainetega, mis on keelatud vastavalt direktiivile 96/22/EÜ, lubatakse kolmandatest riikidest importida tingimusel, et kõnealune tooraine on püsivalt märgistatud ning import toimub komisjoni kehtestatud eritingimustel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

13.

Artikli 32 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Pärast konsultatsiooni vastava teaduskomiteega loomade või inimeste tervist mõjutada võivates küsimustes võib komisjon lisasid muuta või täiendada ning võtta vastu asjaomased üleminekumeetmed.

Üleminekumeetmed ning lisasid muutvad ja täiendavad meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, eelkõige käesoleva määruse sätetega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 33 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

Muid üleminekumeetmeid võib vastu võtta vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

14.

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee, edaspidi „komitee”.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse 15 päeva.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

15.

III lisa II peatüki B osa punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11.

Heitvesi tuleb töödelda, et tagada niipalju, kui see on praktiliselt teostatav, et sellesse pole jäänud nakkusetekitajaid. Erinõuded 1. ja 2. kategooria vaheettevõtete heitvee töötlemiseks võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

16.

V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

II peatüki punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

„Musta poole” heitvesi tuleb töödelda tagamaks niivõrd, kui see on praktiliselt teostatav, et sellesse pole jäänud nakkusetekitajaid. Erinõuded töötlemisettevõtete heitvee töötlemiseks võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

V peatüki punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Katsemeetoditel põhineva kinnitamismenetluse võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

17.

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

I peatüki C osa punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

1. või 2. kategooria materjalidest saadud töödeldud tooted, välja arvatud biogaasi tootmiseks või komposteerimisettevõtetesse saatmiseks ette nähtud vedelad tooted, tuleb pädeva asutuse poolt heaks kiidetud süsteemi kasutades püsivalt märgistada, kasutades võimaluse korral lõhnamärgistust. Sellise märgistamise üksikasjaliku korra võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

III peatüki punkti 2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

pideva protsessina 140 °C juures ja kahe baari all (2 000 hPa) kaheksa minuti jooksul või samaväärsetel tingimustel, mis on kehtestatud komisjoni poolt. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

18.

VII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

II peatüki C osa punkti 13 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

töödelda uuesti vastavalt käesolevale määrusele heaks kiidetud töötlemisettevõttes või puhastada pädeva asutuse poolt lubatud töötlemisviisi kasutades. Lubatud töötlemisviiside loetelu võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Partiid ei tohi vabastada enne, kui seda on töödeldud, pädeva asutuse poolt vastavalt I peatüki lõikele 10 salmonelloosi suhtes kontrollitud ning on saadud negatiivne tulemus.”;

b)

V peatükki muudetakse järgmiselt:

i)

A osa punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Toorpiima ja ternespiima tuleb toota tingimustes, mis pakuvad piisavaid tagatisi loomade tervishoiu osas. Niisugused tingimused võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

ii)

B osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Kui tuvastatakse eksootilise haiguse sissetoomise oht või mis tahes muu oht loomatervishoiule, võib komisjon loomade tervise kaitseks kehtestada lisatingimused. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

c)

VI peatüki B osa punkti 3 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

töödeldakse seda samaväärsel tootmisprotsessil, mille on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

d)

VII peatüki A osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kaltsiumdivesinikfosfaati tuleb toota protsessi käigus, mis

a)

tagab, et 3. kategooria materjali kondid purustatakse peeneks, rasvatustatakse kuuma veega ja töödeldakse lahjendatud soolhappega (mille miinimum-kontsentratsioon on 4 % ja pH alla 1,5) vähemalt kahe päeva jooksul;

b)

pärast punktis a kirjeldatud protsessi jätkub saadud fosforit sisaldava vedeliku lubjaga töötlemisega, mille tulemusena tekib kaltsiumdivesinikfosfaadi sade pH-ga 4 kuni 7 ning

c)

lõpeb kõnealuse sademe õhkkuivatamisega, kui sisselasketemperatuur on 65 °C ja 325 °C ning lõpptemperatuur 30 °C ja 65 °C vahel, või

samaväärse protsessi käigus, mille on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

e)

VIII peatüki A osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Trikaltsiumfosfaati tuleb toota protsessil, mis tagab, et

a)

3. kategooria kondimaterjal on peenelt purustatud ja rasvatustatud vastuvoolu kuuma veega (kondikillud on väiksemad kui 14 mm);

b)

aurus keetmine kestab 145 °C juures 30 minutit rõhul 4 baari;

c)

valguleem eraldatakse hüdroksüapatiidist (trikaltsiumfosfaadist) tsentrifuugimise teel ning

d)

trikaltsiumfosfaat granuleeritakse pärast keevkihis kuivatamist 200 °C õhuga või

seda töödeldakse samaväärsel tootmisprotsessil, mille on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

19.

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

VI peatüki A osa punkti 2 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

töödeldud mõnel protsessil (v.a parkimine), mille on määratlenud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

VII peatüki A osa punkti 4 alapunkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

töödelda mõne menetluse abil (v.a parkimine), mille on määratlenud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.11.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded  (57)

Direktiivi 2002/98/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kohandada I–IV lisas esitatud tehnilisi nõudeid teaduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2002/98/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui teaduse ja tehnika areng näitab, et doonoritele tuleks anda või neilt koguda täiendavaid andmeid näiteks eesmärgiga välistada selliste doonorite kasutamine, kes võiksid kujutada ohtu teiste inimeste tervisele, tuleks viivitamata teha vajalikud kohandused. Samuti, kui teaduse arengut arvestades on vaja kasutusele võtta uued kõlblikkuskriteeriumid vere- ja plasmadoonorite sobivuse hindamiseks, tuleks kohe lisada nimekirja uued loovutuskeelu kriteeriumid. Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjonil saama I–IV lisas esitatud doonoritele antavate või neilt kogutavate andmete tehniliste nõuete ning vere- ja plasmadoonorite sobivusnõuete kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/98/EÜ järgmiselt.

1.

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

2.

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„I–IV lisas sätestatud tehniliste nõuete kohandamise teaduse ja tehnika arenguga otsustab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada III ja IV lisas sätestatud tehniliste nõuete puhul artikli 28 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.”;

b)

teise lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon otsustab järgmiste tehniliste nõuete ja nende teaduse ja tehnika arenguga kohandamise üle:”;

c)

lisatakse järgmised lõigud:

„Teise lõigu punktides a kuni i osutatud tehnilised nõuded, mis kujutavad endast meetmeid, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada teise lõigu punktides b, c, d, e, f ja g osutatud tehniliste nõuete puhul artikli 28 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.”

5.12.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta  (58)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus teaduse ja tehnoloogia arengust tulenevalt kehtestada söödalisandite täiendavad kategooriad ja funktsionaalrühmad, muuta III lisa ja IV lisa üldtingimusi teaduse ja tehnoloogia arengu arvessevõtmiseks ning muuta II lisa. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 1831/2003 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1831/2003 järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Teaduse ja tehnoloogia arengust tulenevalt võib komisjon vajaduse korral kohandada IV lisas sätestatud üldtingimusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Teaduse ja tehnoloogia arengust tulenevalt kehtestab komisjon vajaduse korral söödalisandite täiendavad kategooriad ja funktsionaalrühmad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikli 7 lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Pärast ametiga konsulteerimist võib kehtestada käesoleva artikli täiendavad rakenduseeskirjad.

Komisjon kehtestab eeskirjad, mis võimaldavad lihtsustatud sätteid loa andmisel söödalisanditele, mida on lubatud kasutada toidus. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Muud rakenduseeskirjad võib vastu võtta vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Nendes eeskirjades tuleks vajaduse korral eristada nõudeid toiduloomade ja teiste loomade, eriti lemmikloomade jaoks mõeldud sööda lisanditele.”

4.

Artikli 16 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib muuta III lisa, et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artikli 21 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„II lisa üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Komisjon võib II lisa muuta. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6.

Artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

5.13.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta  (59)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2065/2003 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus lisade kohandamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 2065/2003 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2065/2003 järgmiselt.

1.

Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võtab vajaduse korral pärast ametilt teadus- ja tehnoabi taotlemist vastu II lisa punkti 4 kohaselt ette pandud kinnitatud analüüsimeetodite kvaliteedinõuded, mis hõlmavad ka mõõdetavaid aineid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Muudatused

1.   Käesoleva määruse lisade muudatused võtab vastu komisjon pärast ametilt teadusliku ja/või tehnilise abi saamise taotlemist. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Artikli 6 lõikes 1 osutatud loetelu muudatused võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele pärast ametile teadusliku ja/või tehnilise abi saamise taotlemist.”

3.

Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

5.14.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta  (60)

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus võtta vastu ühenduse eesmärgid zoonooside ja zoonootiliste mõjurite esinemissageduse vähendamiseks, konkreetsed kontrollimeetodid ja konkreetsed eeskirjad kontrollimeetodite hindamise kriteeriumide kohta ning sätestada ühenduse tugilaborite ülesanded ja kohustused ning ühenduse kontrollide rakenduseeskirjad. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 2160/2003 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 järgmiselt.

1.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesmärgid ja nende võimalikud muudatused kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõike 6 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Komisjon võib I lisa muuta punktis b loetletud eesmärkidel, olles arvesse võtnud eeskätt punktis c loetletud tingimusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

c)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   III lisa võib muuta või täiendada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 5 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   II lisas sätestatud nõudeid ja minimaalseid proovide võtmise eeskirju võib muuta, kohandada või täiendada komisjon, olles arvesse võtnud artikli 4 lõike 6 punktis c loetletud kriteeriume. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikli 8 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Komisjoni initsiatiivil või liikmesriigi taotluse korral:”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ilma et see piiraks artikli 5 lõiget 6, võib komisjon sätestada konkreetsed eeskirjad artikli 5 lõikes 5 ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kriteeriumide kehtestamisele liikmesriikide poolt. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artikli 10 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõppsihtkoha liikmesriigile võib vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele anda loa nõuda üleminekuperioodil, et lõikes 4 viidatud kontrollitulemused vastaksid siseriiklikus programmis kooskõlas artikli 5 lõikega 5 sätestatud kriteeriumidele. Komisjon võib loa tühistada ja, ilma et see piiraks artikli 5 lõike 6 kohaldamist, sätestada konkreetsed eeskirjad selliste kriteeriumide kohta. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6.

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ühenduse tugilaborite ülesanded ja kohustused, eriti arvesse võttes nende tegevuse koordineerimist siseriiklike tugilaboritega, sätestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võib sätestada siseriiklike tugilaborite teatavad ülesanded ja kohustused, eriti võttes arvesse nende ja liikmesriikides artikli 12 lõike 1 punkti a alusel määratud asjaomaste laborite tegevuse koordineerimist. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

7.

Artikli 12 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Vajaduse korral võib komisjon heaks kiita muid kontrollimeetodeid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

8.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Rakendus- ja üleminekumeetmed

Komisjon võib vastu võtta asjakohased üleminekumeetmed või rakendusmeetmed, sealhulgas vajalikud muudatused asjaomastes terviseohutuse sertifikaatides. Üldised üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, eelkõige käesoleva määruse sätetega kehtestatud nõuete täiendavate üksikasjadega, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Muid rakendus- või üleminekumeetmeid võib vastu võtta vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

9.

Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

10.

Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli rakendamise praktiline kord, eelkõige pädevate riigiasutustega koostööd reguleerivad eeskirjad, sätestatakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

5.15.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta  (61)

Direktiivi 2004/23/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kehtestada kudede ja rakkude jälgitavusnõuded ja asjaomased täitemenetlused ning teatavad tehnilised nõuded, sealhulgas koepankade ning inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise akrediteerimissüsteem. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2004/23/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui teaduse ja tehnika arengu tulemusel ilmnevad doonorite valikukriteeriumide ja laboriuuringutega seonduvad uued tõendid annetuste kaudu levivate haiguste kohta, tuleks ühenduse õigusakte viivitamata vastavalt kohandada. Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama koe- ja/või rakudoonorite valikukriteeriume ning doonoritelt nõutavaid laboriuuringuid käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 ettenähtud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/23/EÜ järgmiselt.

1.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kudede ja rakkude ning nendega kokku puutuvate ja nende kvaliteeti ja ohutust mõjutavate toodete ja materjalide jälgitavusnõuded kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Ühenduse tasandil jälgitavuse tagamise korra kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Samaväärsete kvaliteedi- ja ohutusstandardite tõendamise korra kooskõlas lõikega 1 kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon otsustab järgmiste tehniliste nõuete ja nende teaduse ja tehnika arenguga kohandamise üle:”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„Punktides a kuni i osutatud tehnilised nõuded, mis kujutavad endast meetmeid, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu käesoleva artikli punktides d ja e osutatud tehniliste nõuete puhul kohaldada artikli 29 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.”

4.

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

5.16.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks  (62)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus võtta vastu proovide võtmise ja analüüsimeetodite rakendusmeetmed, määratleda tingimused erirežiimi kehtestamiseks, ajakohastada kogutavate lõivude miinimumtariife, määratleda asjaolud, mille puhul on nõutav ametlik sertifitseerimine, muuta ja ajakohastada ühenduse referentlaboratooriumide loetelusid ning kehtestada ühendusse eksporditavate toodete riskide hindamise kriteeriumid ja impordi eritingimused. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 882/2004 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 882/2004 järgmiselt:

1.

Artikli 11 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib võtta järgmisi rakendusmeetmeid:”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Pädev asutus tagab erirežiimi tema või teise liikmesriigi kontrolli all olevates ettevõtetes vastavalt tingimustele, mille kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Nimetatud tingimuste puudumisel kehtestatakse erirežiim kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.”

3.

Artikli 27 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„IV lisa B jaos ja V lisa B jaos sätestatud tariife ajakohastab komisjon vähemalt iga kahe aasta tagant eelkõige inflatsiooni arvessevõtmiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikli 30 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks loomatervishoiu või loomade heaolu tagamiseks vastu võetud ametlikku sertifitseerimist käsitlevaid nõudeid, võib komisjon vastu võtta nõudeid seoses järgmisega:”;

b)

lisatakse järgmised lõigud:

„Punktis a osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Punktides b kuni g osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

5.

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võib VII lisasse kanda teisi artiklis 1 nimetatud valdkondades pädevaid ühenduse referentlaboratooriume. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. VII lisa võib ajakohastada sama menetluse kohaselt.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib sätestada ühenduse referentlaboratooriumide täiendavad kohustused ja ülesanded. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6.

Artikli 33 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib sätestada riiklike referentlaboratooriumide täiendavad kohustused ja ülesanded. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

7.

Artikli 46 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Riskide hindamise kriteeriumid punktis a nimetatud riskianalüüsi jaoks kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

8.

Artikli 48 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui kolmandatest riikidest või nende piirkondadest kauba importimisel kohaldatavad tingimused ja üksikasjalik kord ei ole ette nähtud ühenduse õigusaktide ja eelkõige määrusega (EÜ) nr 854/2004, sätestab need vajaduse korral komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

9.

Artikli 62 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

10.

Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Rakendusmeetmed ja üleminekumeetmed

1.   Üldised üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, eelkõige:

artikli 12 lõikes 2 osutatud standardite igasugune muutmine;

määratlus, millist sööta tuleb käesoleva määruse kohaldamisel lugeda loomse päritoluga söödaks,

ning kõik käesoleva määruse sätetega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalikud teised ülemineku- ja rakendusmeetmed võib sätestada vastavalt artikli 62 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Eelkõige kehtib see järgmise kohta:

kontrolliülesannete delegeerimine artiklis 5 nimetatud kontrolliorganitele, kui kõnealused kontrolliorganid tegutsesid juba enne käesoleva määruse jõustumist;

artiklis 28 osutatud nõuete rikkumine, mis põhjustab täiendavatest ametlikest kontrollidest tulenevat kulu;

artikli 54 alusel kantud kulud;

mikrobioloogilise, füüsikalise ja/või keemilise analüüsi eeskirjad seoses ametlike kontrollidega, eelkõige riski kahtluse korral, sealhulgas kolmandatest riikidest imporditud toodete ohutuse järelevalve.

2.   Määruste (EMÜ) nr 2092/91, (EMÜ) nr 2081/92 ja (EMÜ) nr 2082/92 eripära arvessevõtmiseks võib komisjon vastu võtta erimeetmeid, millega nähakse ette vajalikud erandid ja kohandused käesolevas määruses sätestatud eeskirjade suhtes. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

11.

Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Lisade ja Euroopa standardite viidete muutmine

Järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele:

1.

käesoleva määruse lisasid, välja arvatud I, IV ja V lisa, võib ajakohastada, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 3 kohaldamist, eelkõige haldusmuudatuste ning teaduse ja/või tehnoloogia arengu arvessevõtmiseks;

2.

käesolevas määruses sisalduvaid viiteid Euroopa standarditele võib ajakohastada juhul, kui CEN neid viiteid muudab.”

5.17.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta  (63)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus võtta vastu erimeetmeid materjali- ja esemerühmade suhtes ning ühenduse lube ainete kohta ja otsuseid nende muutmise, peatamise ja tühistamise kohta. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 1935/2004 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja innovaatilisuse parandamiseks tuleks toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed turustada võimalikult kiiresti pärast nende ohutuse kindlakstegemist. Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu lühendada, kui see on vajalik, et võtta vastu materjalide ja esemete valmistamisel kasutamiseks lubatud ainete loetelu, toiduga kokkupuutuvates aktiivsetes või intelligentsetes materjalides ja esemetes sisalduvate lubatud ainete loetelu, aktiivsete või intelligentsete materjalide ja esemete loetelu(sid) ning vajaduse korral kasutamise eritingimusi nimetatud ainete jaoks ja/või materjalide ja esemete jaoks, milles neid aineid kasutatakse, puhtusstandardeid, kasutamise eritingimusi teatavate ainete jaoks ja/või materjalide ja esemete jaoks, milles need sisalduvad, teatavate koostisosade või koostisosade rühmade toitu või toidu peale migreerumise konkreetseid piirnorme, materjale ja esemeid käsitlevate kehtivate eridirektiivide muudatusi ning ühenduse lube ja otsuseid nende muutmise, peatamise või tühistamise kohta.

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama ühenduse lubade muutmise, peatamise või tühistamisega seotud erimeetmete vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1935/2004 järgmiselt.

1.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„I lisas loetletud materjali- ja esemerühmade ning vajaduse korral nende kombinatsioonide või nende valmistamisel kasutatavate taaskasutatavate materjalide ja esemete suhtes võib komisjon vastu võtta erimeetmeid või neid muuta.”;

b)

lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Punktis m osutatud erimeetmed võtab vastu komisjon vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Punktides f, g, h, i, j, k, l ja n osutatud erimeetmed, mis kujutavad endast meetmeid, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Punktides a kuni e osutatud erimeetmed, mis kujutavad endast meetmeid, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võib muuta materjale ja esemeid käsitlevaid kehtivaid eridirektiive. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühenduse loa lõikes 1 osutatud erimeetme kujul võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikli 12 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Lõpliku erimeetme loa muutmise, peatamise või tühistamise kohta võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 23 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.”

4.

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

I ja II lisa muudatused võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c ning lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse vastavalt kaks kuud, üks kuu ja kaks kuud.

5.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

6.   ENERGEETIKA JA TRANSPORT

6.1.   Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta  (64)

Direktiivi 96/98/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus võtta vastu katsestandardeid, kui rahvusvahelised organisatsioonid ei suuda neid mõistliku aja jooksul vastu võtta või keelduvad sellest, viia A.2 lisas osutatud varustust üle A.1 lisasse ning lubada erandjuhtudel kasutada laevade pardal tehniliselt innovaatilist varustust. Samuti tuleks komisjonile anda volitus võtta rahvusvahelise õiguse aktide edasised muudatused üle kõnealusesse direktiivi, ajakohastada A lisa, lisada võimalus kasutada teatavaid mooduleid A.1 lisas loetletud varustuses, teha muudatusi vastavushindamismoodulite veergudes ning hõlmata artiklis 2 sisalduva „katsestandardite” määratlusega muid standardiorganisatsioone. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 96/98/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 96/98/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 7 lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

„5.   Kui rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas IMO, ei suuda teatava varustuse suhtes mõistliku aja jooksul vastu võtta sobivaid katsestandardeid või keelduvad sellest, võib vastu võtta Euroopa standardiorganisatsioonide tööl põhinevad standardid. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

6.   Kui teatava varustuse suhtes sõltuvalt asjaoludest kas võetakse vastu või jõustuvad lõigetes 1 või 5 osutatud katsestandardid, võib selle varustuse viia A.2 lisast üle A.1 lisasse. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artiklit 5 kohaldatakse nimetatud varustuse suhtes kõnealuse üleviimise päevast.”

2.

Artikli 13 lõike 2 esimene taane asendatakse järgmisega:

„–

meetmed on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetmed võtnud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele; kui lõikes 1 märgitud otsuse põhjuseks on puudused katsestandardites, suunab komisjon küsimuse pärast asjaosalistega nõu pidamist artikli 18 lõikes 1 osutatud komiteele kahe kuu jooksul, juhul kui asjaomane liikmesriik kavatseb oma otsuse juurde jääda, ja algatab artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse.”

3.

Artikli 14 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõikes 1 osutatud varustus kantakse A.2 lisasse. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

4.

Artikli 17 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevat direktiivi võib muuta, et

a)

võtta rahvusvahelise õiguse aktide edasised muudatused üle käesolevasse direktiivi;

b)

ajakohastada A lisa uue varustuse lisamisega ja varustuse ülekandmisega A.2 lisast A.1 lisasse ja vastupidi;

c)

lisada võimalus kasutada B ja C mooduleid ning H moodulit A.1 lisas loetletud varustuses ning muudatuste tegemisel vastavushindamismoodulite veergudes;

d)

hõlmata artiklis 2 sisalduva „katsestandardite” määratlusega muid standardiorganisatsioone.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5.

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (65) artikliga 3 asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (66) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

6.2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust  (67)

Määruse (EÜ) nr 2099/2002 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus muuta artikli 2 lõiget 2, et lisada sellesse viide määruse vastuvõtmise järel jõustunud ühenduse aktidele, millega antakse COSSile rakendusvolitusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 2099/2002 vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2099/2002 järgmiselt.

1.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Komitee asutamine

1.   Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (edaspidi „COSS”).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

2.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) volitused

COSS kasutab talle ühenduse kehtivate õigusaktide alusel antud volitusi. Artikli 2 lõiget 2 võib muuta vastavalt artikli 3 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, et lisada viide pärast käesoleva määruse vastuvõtmist jõustunud ühenduse õigusaktidele, millega antakse rakendusvolitused laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komiteele (COSS). Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 3 lõikes 3 osutatud menetlusele.”

6.3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/42/EÜ vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses  (68)

Direktiivi 2003/42/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus muuta direktiivi lisasid, et täiendada või muuta näiteid, hõlbustada teabevahetust ning võtta meetmeid teabe levitamiseks huvitatud isikutele. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2003/42/EÜ vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/42/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võib otsustada muuta lisasid, et täiendada või muuta näiteid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ilma et see piiraks üldsuse õigust juurdepääsule komisjoni dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001, (69) võtab komisjon omal algatusel vastu meetmed ja nendega seotud tingimused lõikes 1 nimetatud teabe levitamiseks huvitatud isikutele. Meetmed võivad olla üldised või konkreetsetele isikutele suunatud ning nende aluseks on vajadus

anda isikutele ja organisatsioonidele teavet, mida nad vajavad tsiviillennunduse ohutuse parandamiseks;

levitada üksnes teavet, mis on kasutajatele tingimata vajalik, et tagada nimetatud teabe nõuetekohane konfidentsiaalsus.

Konkreetsetele isikutele suunatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Üldmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Käesoleva lõike alusel tehtud otsuses teabe levitamise kohta piiratakse antavat teavet sellise teabega, mis on kasutajale tingimata vajalik, ilma et see piiraks artikli 8 sätteid.

3.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Komisjoni abistab nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (70) artikli 12 alusel asutatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

6.4.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta  (71)

Direktiivi 2004/36/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus võtta vastu meetmeid Euroopa Ühenduse (EÜ) SAFA programmi raames tehtud rambikontrollide tulemusel saadud teabe levitamiseks huvitatud isikutele ning meetmeid, millega muuta direktiivi lisasid SAFA rambikontrollide tegemise ja aruannete koostamise tehnilise korra üksikasjade sätestamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2004/36/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/36/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud üldsuse õigust komisjoni dokumentidele juurde pääseda, võtab komisjon omal algatusel vastu meetmed lõikes 1 osutatud teabe levitamiseks huvitatud isikutele ja sellega seotud tingimused. Meetmed võivad olla üldised või konkreetsetele isikutele suunatud ning nende aluseks on vajadus

anda isikutele ja organisatsioonidele teavet, mida nad vajavad tsiviillennunduse ohutuse parandamiseks;

levitada üksnes teavet, mis on kasutajatele tingimata vajalik, et tagada nimetatud teabe nõuetekohane konfidentsiaalsus.

Konkreetsetele isikutele suunatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.

Üldmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võib lõike 1 alusel kogutud teabe põhjal

a)

vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta asjakohased meetmed, et hõlbustada artiklite 3, 4 ja 5 rakendamist, näiteks:

määrata kindlaks andmete säilitamise ja levitamise vormi;

luua või toetada asjaomaseid asutusi teabe kogumise ja vahetamise jaoks vajalike vahendite juhtimisel või kasutamisel;

b)

määrata kindlaks üksikasjalikud tingimused õhusõidukite (sealhulgas regulaarse) rambikontrolli tegemiseks ja kehtestada kogutava teabe loetelu. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3922/91 artikli 12 alusel asutatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

5.   Lisaks sellele võib komisjon konsulteerida komiteega igas muus küsimuses, mis käsitleb käesoleva direktiivi kohaldamist.”

4.

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Komisjon võib muuta käesoleva direktiivi lisasid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6.5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 868/2004, mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju  (72)

Määruse (EÜ) nr 868/2004 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus töötada välja üksikasjalikud meetodid ebaõiglase hinnakujunduse kindlakstegemiseks. See meetod peaks muu hulgas hõlmama viisi, kuidas lennundussektoris hinnatakse tavapärast konkurentsihindade määramist, tegelikke kulusid ning mõistlikku kasumimarginaali. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 868/2004 vähem olulisi sätteid, täiendades seda, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 868/2004 järgmiselt.

1.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon töötab välja üksikasjaliku meetodi, mille abil tehakse kindlaks ebaõiglase hinnakujunduse olemasolu. See meetod peab muu hulgas hõlmama viisi, kuidas lennundussektoris hinnatakse tavapärast konkurentsihindade määramist, tegelikke kulusid ning mõistlikku kasumimarginaali. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) (73) artikli 11 alusel asutatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

6.6.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ, tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus  (74)

Direktiivi 2004/54/EÜ puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus teha muudatusi, mis on vajalikud lisade kohandamiseks tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2004/54/EÜ vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/54/EÜ järgmiselt.

1.

Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Hiljemalt 30. aprilliks 2009. aastaks avaldab komisjon aruande liikmesriikides kasutusel olnud tegevusviisi kohta. Vajaduse korral annab ta soovitusi ühise ühtlustatud riskianalüüsi metoodika vastuvõtmiseks vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

2.

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Kohandamine tehnika arenguga

Komisjon kohandab käesoleva direktiivi lisasid tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

6.7.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9  (75)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus muuta lennuettevõtja suhtes tegevuskeelu kehtestamise ühiseid kriteeriume, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 2111/2005 vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu ühenduse tasandil ohutuspõhjustest tingitud tegevuskeelu kaalumisel kasutatavaid ühiseid kriteeriume sisaldava lisa muutmiseks lühendada.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2111/2005 järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lennuettevõtja suhtes tegevuskeelu kehtestamise ühised kriteeriumid, mis põhinevad asjaomastel ohutusnõuetel (edaspidi „ühised kriteeriumid”), sätestatakse lisas. Komisjon võib lisa muuta eelkõige teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusmeetmed, et sätestada käesolevas peatükis osutatud menetluste üksikasjalikud eeskirjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

1.   Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3922/91 artiklis 12 osutatud komitee (edaspidi „komitee”).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c ja lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse vastavalt üks kuu, üks kuu ja kaks kuud.

5.   Komisjon võib konsulteerida komiteega kõikides muudes küsimustes käesoleva määruse kohaldamise kohta.”


(1)  EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1.

(3)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

(4)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

(5)  EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1.

(6)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

(8)  EÜT L 121, 1.5.2001, lk 34.

(9)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67”.

(10)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

(11)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

(12)  EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31.

(13)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.”

(14)  EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.

(15)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.

(16)  ELT L 33, 4.2.2006, lk 1.

(17)  ELT L 64, 4.3.2006, lk 37.

(18)  ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.

(19)  EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1.

(20)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni väljaanne, F-seeria nr 2, 3. täiendatud ja parandatud trükk, tabel 6.1, muudetud OECDs (DES/NI/86.9), Pariis 1986.”

(21)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(22)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

(23)  EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3.

(24)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(25)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

(26)  EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1.

(27)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(28)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

(29)  EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6.

(30)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(31)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

(32)  ELT L 69, 13.3.2003, lk 1.

(33)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.”

(34)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.

(35)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.”

(36)  EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

(37)  EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15.”

(38)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(39)  EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15.”

(40)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(41)  EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15.”

(42)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(43)  EÜT L 291, 19.11.1969, lk 9.”

(44)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”;

(45)  EÜT L 237, 22.9.1993, lk 23.

(46)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(47)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(48)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

(49)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(50)  EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1.

(51)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(52)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.”

(53)  EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26.

(54)  EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(55)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(56)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

(57)  ELT L 33, 8.2.2003, lk 30.

(58)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(59)  ELT L 309, 26.11.2003, lk 1.

(60)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

(61)  ELT L 102, 7.4.2004, lk 48.

(62)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(63)  ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(64)  EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.

(65)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(66)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

(67)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(68)  ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

(69)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.”

(70)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.”

(71)  ELT L 143, 30.4.2004, lk 76.

(72)  ELT L 162, 30.4.2004, lk 1.

(73)  EÜT L 240, 24.8.1992, lk 8.”

(74)  ELT L 167, 30.4.2004, lk 39.

(75)  ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

Kronoloogiline järjestus

1.

Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes.

2.

Nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiiv 93/74/EMÜ eritoitmiseks mõeldud söötade kohta.

3.

Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta.

4.

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes.

5.

Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta.

6.

Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta.

7.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta.

8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.

9.

Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses.

10.

Nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta.

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik.

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta.

13.

Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta.

14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta.

15.

Nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta.

16.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta.

17.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.

18.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta.

19.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/20/EÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes.

20.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/37/EÜ tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta.

21.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta.

22.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta.

23.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.

24.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad.

25.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust.

26.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta.

27.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded.

28.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta.

29.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/42/EÜ vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses.

30.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta.

31.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta.

32.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta.

33.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

34.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

35.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta.

36.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta.

37.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 868/2004, mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju.

38.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus.

39.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks.

40.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta.

41.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta.

42.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast.

43.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist.

44.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist.

45.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise.

46.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid.


18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/93


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 597/2009,

11. juuni 2009,

kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse põllumajandusturu ühise korralduse eeskirju ja põllumajandussaadustest toodetud kaupade suhtes kohaldatavaid, asutamislepingu artikli 308 alusel kehtestatud eeskirju, eeskätt neid sätteid, mis võimaldavad kõrvale kalduda põhimõttest, et ühenduse välispiiril kohaldatavaid kaitsemeetmeid tohib asendada ainult nendes eeskirjades sätestatud meetmetega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) on korduvalt oluliselt muudetud (2). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru lõpuleviimise tulemusena asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon („WTO”).

(3)

WTO asutamislepingu („WTO lepingu”) lisa 1 A, mis on kinnitatud nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (3) sisaldab muu hulgas 1994. aasta tolli- ja kaubanduskokkulepet („GATT 1994”), põllumajanduslepingut („põllumajandusleping”), GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingut („1994. aasta dumpinguvastane leping”) ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut („subsiidiumide leping”).

(4)

Muutmaks ühenduse poolt vastavalt 1994. aasta dumpinguvastases lepingus ja subsiidiumide lepingus sätestatud eeskirjade kohaldamine läbipaistvamaks ja tõhusamaks, peeti vajalikuks võtta vastu kaks eraldi määrust, milles sätestatakse piisavalt üksikasjalikult kummagi kaubanduse kaitseinstrumendi kohaldamise nõuded.

(5)

Tagamaks eeskirjade piisavat ja läbipaistvat rakendamist, on kohane võtta nende kahe lepingu keelekasutus võimalikult suurel määral üle ühenduse õigusaktidesse.

(6)

Lisaks sellele näib soovitav selgitada piisavalt üksikasjalikult, mida loetakse subsiidiumiks, milliste põhimõtete kohaselt seda loetakse tasakaalustatavaks (eriti, kas subsiidium on konkreetselt antud) ning milliste kriteeriumide kohaselt tuleb tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutada.

(7)

Subsiidiumi olemasolu kindlaksmääramisel on vaja näidata, et valitsus või riigi territooriumil asuv mis tahes avalik-õiguslik asutus on andnud rahalist toetust või et on saadud mingil kujul tulu või hinnatoetust GATT 1994 XVI artikli tähenduses ning et toetust saanud ettevõte on seeläbi kasu saanud.

(8)

Arvutamaks kasu, mida toetuse saaja sai, tuleks võrdlushind asjaomases riigis turu võrdlushinna puudumisel määrata korrigeerides selle riigi valdavaid tingimusi vastavalt seal tegelikult kasutuselolevate teguritele. Kui see ei ole võimalik, muu hulgas põhjusel, et selliseid hindu või kulusid ei ole või need ei ole usaldusväärsed, tuleks asjakohane võrdlushind määrata teiste turgude tingimuste alusel.

(9)

Soovitav on sätestada selged ja üksikasjalikud juhised tegurite kohta, mille alusel võib kindlaks teha, kas subsideeritud import on põhjustanud või ähvardab põhjustada olulist kahju. Näidates, et asjaomase impordi maht ja hinnatase on mõnele ühenduse tootmisharule kahju põhjustanud, tuleks pöörata tähelepanu teiste tegurite, eelkõige ühenduse turul valitseva olukorra mõjule.

(10)

Soovitav on määratleda mõiste „ühenduse tootmisharu” ja sätestada, et eksportijatega seotud pooled võib sellisest tootmisharust välja jätta, ning määratleda mõiste „seotud”. Samuti on vaja sätestada tasakaalustavate tollimaksude menetluse algatamine, mis toimub mõnes ühenduse piirkonnas olevate tootjate nimel, ning kehtestada suunised sellise piirkonna määratlemiseks.

(11)

On vaja sätestada, kes võib esitada kaebuse tasakaalustava tollimaksu kohta, millises ulatuses peaks ühenduse tootmisharu seda toetama ning millist informatsiooni tasakaalustatavate subsiidiumide, kahju ja põhjuslike seoste kohta peaks see kaebus sisaldama. Samuti on otstarbekas määratleda menetlus kaebuste tagasilükkamiseks või menetluse algatamiseks.

(12)

On vaja sätestada, kuidas huvitatud pooltele teatada, missugust informatsiooni ametiasutused nõuavad, ning neile peab andma piisava võimaluse esitada kõik asjakohased tõendid ja kaitsta oma huve. Samuti on soovitav sätestada selgelt eeskirjad ja kord, mida tuleb uurimise käigus järgida, eelkõige eeskirjad, mille kohaselt huvitatud pooled peavad andma endast teada, esitama oma seisukohad ja esitama informatsiooni kindlaksmääratud tähtajaks, selleks et neid seisukohti ja seda informatsiooni arvesse võetaks. Samuti on kohane ette näha tingimused, mille alusel huvitatud pool võib kätte saada teiste huvitatud poolte esitatud informatsiooni ja selle kohta arvamused esitada. Samuti peaksid liikmesriigid ja komisjon teabe kogumiseks koostööd tegema.

(13)

On vaja sätestada tingimused, mille alusel võib kehtestada ajutised tollimaksud, sealhulgas ka tingimused, mille kohaselt neid võib kehtestada kõige varem 60 päeva pärast menetluse algatamist ning mitte hiljem kui üheksa kuud pärast seda. Selliseid tollimakse võib komisjon kehtestada igal juhul üksnes neljaks kuuks.

(14)

Ajutiste või lõplike tollimaksude kehtestamise asemel on vaja määratleda tasakaalustatavate subsiidiumide ja kahju kaotamise või hüvitamise kohustuste heakskiitmise kord. Samuti on kohane ette näha kohustuste rikkumise või kohustustest taganemise tagajärjed ning et rikkumise kahtluse või vajaliku täiendava uurimise korral võib kehtestada ajutised tollimaksud. Kohustuste heakskiitmisel tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, et kavandatavad kohustused ja nende täitmise tagamine ei tooks kaasa konkurentsireeglite eiramist.

(15)

Kohustusest taganemise ja tollimaksu kohaldamise ühte õigusakti koondamist peetakse kohaseks. Samuti tuleb tagada, et kohustusest taganemise menetlus lõpetatakse tavaliselt kuue kuuga ja igal juhul hiljemalt üheksa kuuga, et tagada kehtiva meetme nõuetekohane täitmine.

(16)

On vaja ette näha, et olenemata sellest, kas püsimeetmed võetakse vastu või mitte, tuleks menetlus lõpetada üldjuhul 12 kuu jooksul ning ei mingil juhul hiljem kui 13 kuu jooksul alates uurimise alustamisest.

(17)

Uurimine või menetlus tuleks lõpetada, kui subsiidiumi summa leitakse olevat de minimis või kui subsideeritud impordi maht või kahju on eelkõige arengumaadest pärit impordi puhul tühine, ning nimetatud kriteeriumid tuleks kindlaks määrata. Kui tuleb kehtestada meetmed, on vaja sätestada uurimise lõpetamine ja ette näha, et meetmed oleksid väiksemad kui tasakaalustatav subsiidium, kui selline väiksem summa korvab kahju, samuti on vaja määratleda meetod meetmete taseme arvutamiseks valikuuringu puhul.

(18)

On vaja ette näha ajutiste tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine, kui seda peetakse kohaseks, ning määratleda asjaolud, mis võivad nõuda tollimaksude tagasiulatuvat kohaldamist, et kohaldatavaid püsimeetmeid mitte ohtu seada. Samuti tuleb ette näha, et tollimakse võib kohaldada tagasiulatuvalt kohustuste rikkumise või neist taganemise korral.

(19)

On vaja ette näha, et meetmed kaotavad kehtivuse viie aasta möödudes, välja arvatud juhul, kui nende läbivaatamine näitab, et need peaksid edasi kehtima. Samuti on vaja ette näha vahepealsed läbivaatamised või uurimised juhtudeks, mil on esitatud piisavalt tõendeid muutunud asjaolude kohta, et teha kindlaks, kas tasakaalustavate tollimaksude hüvitamine on õigustatud.

(20)

Kuigi subsiidiumide leping ei sisalda sätteid tasakaalustusmeetmetest kõrvalehoidmise puhuks, on siin kõrvalehoidmise võimalus olemas, nii nagu dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise puhul, ehkki mitte täpselt samamoodi. Seetõttu näib olevat kohane kehtestada käesoleva määrusega kõrvalehoidmist takistav säte.

(21)

On soovitav täpsustada osapooled, kellel on õigus taotleda meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamist.

(22)

On soovitav täpsustada ka juhtumid, mis kujutavad endast kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmist. Kõrvalehoidmisega seotud juhtumid võivad esineda ühenduses või sellest väljaspool. Seetõttu tuleb ette näha, et erandeid laiendatud tollimaksudest, mida importijatele võib anda, võib anda ka eksportijatele, kui tollimaksude kohaldamisala laiendatakse väljaspool ühendust toimuvasse kõrvalehoidmisse sekkumiseks.

(23)

On otstarbekas lubada tasakaalustusmeetmete peatamist, kui turutingimustes on toimunud ajutine muudatus, mille tõttu selliste meetmete jätkuv kohaldamine ei ole ajutiselt kohane.

(24)

On vaja ette näha, et uuritavad importkaubad tuleb importimisel registreerida, et sellise impordi vastu oleks hiljem võimalik meetmeid kohaldada.

(25)

Tagamaks meetmete nõuetekohast jõustamist, on vaja, et liikmesriigid jälgiksid uuritavate kaupade importi ja selliste kaupade importi, mille kohta kehtivad meetmed, samuti käesoleva määruse alusel kogutud tollimaksude summat, ja esitaksid komisjonile selle kohta aruande. Meetmete paremaks jõustamiseks tuleb samuti ette näha, et komisjonil oleks võimalik taotleda liikmesriikidelt konfidentsiaalsuse eeskirjade kohaselt sellise teabe esitamist, mida saab kasutada hinnakohustuste jälgimiseks ja kehtivate meetmete tõhususe kontrollimiseks.

(26)

Uurimise kindlates etappides on vaja ette näha korrapärane konsulteerimine nõuandekomiteega. See komitee peaks koosnema liikmesriikide esindajatest ning selle eesistujaks peaks olema komisjoni esindaja.

(27)

On otstarbekas ette näha kontrollkäigud, et kontrollida tasakaalustatavate subsiidiumide ja kahju kohta esitatud informatsiooni; siiski sõltub kontroll küsimustele saadud vastuste nõuetelevastavusest.

(28)

Selleks, et oleks võimalik uurimine lõpule viia ettenähtud tähtaja jooksul, on oluline ette näha valikuuring juhtudeks, kui osapooli või tehinguid on liiga palju.

(29)

On vaja ette näha, et kui osapooled ei tee rahuldavat koostööd, võib järelduste tegemiseks kasutada muud informatsiooni ning et see informatsioon võib olla osapooltele ebasoodsam kui koostöö korral.

(30)

Tuleb ette näha konfidentsiaalse informatsiooni käsitlemine nõnda, et äri- ega riigisaladusi ei avaldataks.

(31)

On oluline, et nähtaks ette peamiste faktide ja kaalutluste nõuetekohane avalikustamine osapooltele, kellel on õigus neid teada saada, ning et avalikustamine toimuks ühenduse otsuste tegemise korda nõuetekohaselt arvesse võttes aja jooksul, mis võimaldab osapooltel oma huve kaitsta.

(32)

On mõistlik ette näha haldussüsteem, mille raames saab esitada argumente selle kohta, kas meetmed on ühenduse huvides, sealhulgas tarbijate huvides, ning sätestada selle informatsiooni esitamise tähtajad koos asjaomaste poolte õigusega saada informatsiooni.

(33)

Säilitamaks õiguste ja kohustuste tasakaalu, mida subsiidiumide lepinguga on püütud saavutada, on selle lepingu eeskirjade kohaldamisel oluline, et ühendus võtaks arvesse nende tõlgendamist ühenduse tähtsamate kaubanduspartnerite poolt, nagu see kajastub õigusaktides ja väljakujunenud tavades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põhimõtted

1.   Tasakaalustava tollimaksu võib kehtestada otseselt või kaudselt mis tahes toote valmistamiseks, tootmiseks, eksportimiseks või veoks antud subsiidiumide korvamiseks, kui toote vabasse ringlusse lubamine tekitab ühenduses kahju.

2.   Kui tooteid ei impordita otse päritoluriigist, vaid neid eksporditakse ühendusse transiidiriigist, kohaldatakse olenemata lõikest 1 käesoleva määruse sätteid täies ulatuses ning tehingut või tehinguid loetakse vajaduse korral päritoluriigi ja ühenduse vahel toimunuks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel:

a)

loetakse toodet subsideerituks, kui ta on saanud artiklite 3 ja 4 määratlusele vastavat tasakaalustatavat subsiidiumi. Sellist subsiidiumi võib anda importtoote päritoluriigi valitsus või selle transiidiriigi valitsus, kust toode eksporditakse ühendusse – käesoleva määruse kohaldamisel nimetatakse neid „ekspordiriigiks”;

b)

„valitsus” – päritolu- või ekspordiriigi territooriumil asuv valitsus või muud riigiorgan;

c)

„samasugune toode” – toode, mis on vaatlusaluse tootega identne, see tähendab täiesti sarnane, või sellise toote puudumisel muu toode, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane;

d)

„kahju” – kui seda ei ole määratletud teisiti, ühenduse tootmisharu oluline kahjustamine, ühenduse tootmisharu oluline kahjustamise oht või sellise tootmisharu rajamise oluline pidurdamine ning seda tõlgendatakse kooskõlas artikli 8 sätetega.

Artikkel 3

Subsiidiumi mõiste

Subsiidium loetakse olemasolevaks, kui:

1.

a)

päritolu- või ekspordiriigi valitsus on andnud rahalist toetust, see tähendab, kui:

i)

valitsuse tegevus hõlmab otsest raha ülekandmist (näiteks toetused, laenud, paigutused omakapitali) või potentsiaalseid raha või kohustuste otseülekandeid (näiteks laenugarantiid);

ii)

valitsus loobub tavaliselt laekuvatest tuludest või jätab need sisse nõudmata (näiteks sellised fiskaalstiimulid nagu maksu ümberarvutused). Selles suhtes ei loeta subsiidiumiks eksporditava toote vabastamist tolli- või muudest maksudest, mida tuleb tasuda samasuguste omamaiseks tarbimiseks määratud toodete puhul, või tolli- või muude maksude vähendamist summas, mis ei ületa laekunud summat, tingimusel, et selline vabastus on antud kooskõlas I, II ja III lisa sätetega;

iii)

valitsus pakub kaupu või teenuseid, mis ei kuulu üldisesse infrastruktuuri, või ostab kaupu;

iv)

valitsus:

teeb makseid rahastamismehhanismi või

teeb mõnele eraõiguslikule asutusele ülesandeks täita üht või mitut alapunktides i, ii ja iii nimetatud ülesannetest, mis on tavaliselt valitsusel, ja menetlus ei erine tegelikult valitsuste poolt tavaliselt järgitavast menetlusest, või

b)

esineb mis tahes tulu või hinnatoetus GATT 1994 XVI artikli tähenduses, ja

2.

seeläbi saadakse kasu.

Artikkel 4

Tasakaalustatavad subsiidiumid

1.   Subsiidiumide suhtes kehtivad tasakaalustusmeetmed üksnes siis, kui need on vastavalt lõigete 2, 3 ja 4 määratlustele konkreetsed.

2.   Määramaks, kas subsiidium on konkreetselt antud toetust andva asutuse jurisdiktsiooni alla kuuluvale ettevõttele või tootmisharule või ettevõtete või tootmisharude rühmale (edaspidi „teatavad ettevõtted”), tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

a)

kui toetust andev asutus või õigusaktid, mida järgides toetust andev asutus toimib, piiravad selgesõnaliselt ettevõtete ringi, kellele subsiidiumi võib anda, on subsiidium konkreetne;

b)

kui toetust andev asutus või õigusaktid, mida järgides toetust andev asutus toimib, kehtestavad subsiidiumi saamise õiguse ja selle suuruse kohta objektiivsed kriteeriumid või tingimused, ei ole subsiidium konkreetne, eeldusel, et subsiidiumi saamise õigus on automaatne ning et nendest kriteeriumidest ja tingimustest peetakse rangelt kinni;

c)

kui punktides a ja b kehtestatud põhimõtete kohaldamisel on ilmnenud mittekonkreetsus ja hoolimata sellest on alust arvata, et subsiidium on tegelikult konkreetne, võib arvesse võtta teisi tegureid. Need tegurid on: subsiidiumiprogrammi kasutamine teatavate piiratud hulga ettevõtete poolt; valdav kasutamine teatavate ettevõtete poolt; ebaproportsionaalselt suurte subsiidiumide andmine teatavatele ettevõtetele ja viis, kuidas toetust andev asutus on kaalutlusõiguse alusel teinud otsuse subsiidiumi anda. Selles suhtes tuleb eriti arvesse võtta teavet selle kohta, kui tihti subsiidiumitaotlused tagasi lükatakse või heaks kiidetakse, ja nende otsuste põhjusi.

Punkti b kohaldamisel tähendab „objektiivsed kriteeriumid ja tingimused” kriteeriume või tingimusi, mis on erapooletud, ei anna teatavatele ettevõtetele teiste ees eeliseid ning on laadilt majanduslikud ja rakenduselt horisontaalsed, nagu töötajate arv või ettevõtte suurus.

Kriteeriumid ja tingimused tuleb seaduses, määruses või muus ametlikus dokumendis selgelt määratleda, et neid saaks kontrollida.

Lõigu 1 punkti c kohaldamisel võetakse arvesse majandustegevuse mitmekesisust toetust andva asutuse jurisdiktsiooni all, aga ka seda, kui kaua subsiidiumiprogramm on toiminud.

3.   Subsiidium, mida saavad üksnes ettevõtted, mis asuvad kindlas geograafilises piirkonnas ja kuuluvad toetust andva asutuse jurisdiktsiooni alla, on konkreetne. Käesoleva määruse kohaldamisel ei peeta konkreetseks subsiidiumiks üldrakendatavate maksumäärade kehtestamist või muutmist selleks volitusi omaval mis tahes valitsustasandil.

4.   Olenemata lõigetest 2 ja 3 loetakse konkreetseks järgmisi subsiidiume:

a)

subsiidiumid, mis seaduse järgi või tegelikult sõltuvad üksnes või ühena mitmest teisest tingimusest eksporditegevusest, kaasa arvatud I lisas loetletud subsiidiumid;

b)

subsiidiumid, mis sõltuvad üksnes või ühena mitmest teisest tingimusest omamaiste kaupade eeliskasutamisest võrreldes imporditud kaupadega.

Punkti a kohaldamisel loetakse subsiidiumid eksporditegevusest tegelikult sõltuvaks, kui faktid näitavad, et subsiidiumi andmine, mis juriidiliselt ei sõltu eksporditegevusest, on tegelikult seotud reaalse või eeldatava ekspordi või ekspordituluga. Üksnes fakti, et subsiidiumi antakse eksportivale ettevõttele, ei tule seetõttu käesoleva sätte mõistes lugeda ekspordisubsiidiumiks.

5.   Käesoleva artikli sätete alusel kindlakstehtud konkreetsus tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal.

Artikkel 5

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamine

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutatakse lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Tavapäraselt on selleks perioodiks subsiidiumi saaja viimane aruandeaasta, kuid see võib olla ka mis tahes muu vähemalt kuuekuuline ajavahemik enne uurimise algust, mille kohta on kättesaadavad usaldusväärsed finants- ja muud asjakohased andmed.

Artikkel 6

Saaja saadud kasu arvutamine

Saaja saadud kasu arvutamisel kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

valitsuse tehtud omakapitalimahutust ei peeta saadud kasuks, välja arvatud juhul, kui investeering on päritolu- ja/või ekspordiriigi territooriumil vastuolus erainvestorite tavalise investeerimispraktikaga (kaasa arvatud riskikapitali eraldised);

b)

valitsuslaenu ei peeta saadud kasuks, välja arvatud juhul, kui erinevus on selles, kui palju maksab laenu saav ettevõte valitsuslaenu eest ja võrreldava kommertslaenu eest, mida see ettevõte võiks turul reaalselt saada. Sellisel juhul on kasu nende kahe summa vahe;

c)

valitsusepoolset laenugarantiid ei peeta saadud kasuks, välja arvatud juhul, kui erinevus on selles, kui palju maksab garantiid saav ettevõte laenu eest, mida garanteerib valitsus, ja võrreldava kommertslaenu eest, millel ei ole valitsuse garantiid. Sellisel juhul on kasu nende kahe summa vahe, mis on korrigeeritud mis tahes tasuerinevuste suhtes;

d)

valitsusepoolset kaupade või teenustega varustamist või kaupade ostmist ei peeta saadud kasuks, välja arvatud juhul, kui varustatakse piisavast väiksema tasu eest või ostetakse piisavast suurema tasu eest. Tasu piisavus määratakse kõnealuse toote või teenuse puhul valdavate turutingimuste suhtes sellega varustamise või selle ostmise maal, sealhulgas hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, vedu ja teised ostu- või müügitingimused.

Kui kõnealuse toote või teenuse puhul ei ole sellega varustamise või selle ostmise maal selliseid valdavaid turutingimusi, mida oleks võimalik asjakohaste võrdlusarvudena kasutada, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

i)

asjaomase riigi valdavaid turutingimusi korrigeeritakse tegelike kulude, hindade ja muude selles riigis kasutusel olevate tegurite alusel tavapärastele turutingimustele vastava sobiva summa võrra, või

ii)

vajaduse korral kasutatakse mõne muu riigi turu või maailmaturu valdavaid tingimusi, mis on kasu saajale kättesaadavad.

Artikkel 7

Üldsätted arvutamise kohta

1.   Tasakaalustatavate subsiidiumide summa määratakse kindlaks ühendusse eksporditud subsideeritud toote ühiku kohta.

Selle summa kindlakstegemisel võib subsiidiumi kogusummast maha arvata järgmised osad:

a)

taotluse lõiv või muud vältimatud kulud, et vastata subsiidiumi saamise tingimustele või saada subsiidiumi;

b)

ekspordimaksud, tollimaksud või muud toote ühendusse eksportimise tasud, mis on mõeldud konkreetselt subsiidiumi korvamiseks.

Kui huvitatud pool nõuab mahaarvamist, peab ta tõendama, et nõue on põhjendatud.

2.   Kui subsiidiumi ei anta valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel, määratakse tasakaalustatav subsiidium kindlaks, jagades kogu subsiidiumi summa vastavalt vajadusele asjaomaste toodete subsideerimise uurimisperioodil toodetud, müüdud või eksporditud kogustele.

3.   Kui subsiidiumi võib seostada põhivara soetamise või tulevase soetamisega, arvutatakse tasakaalustatava subsiidiumi summa, jagades subsiidiumi ajavahemikule, mis kajastab selliste varade tavalist amortisatsiooni asjaomases tootmisharus.

Niiviisi arvutatud summa, mis käib uurimisperioodi kohta, kaasa arvatud summa, mis tuleneb enne seda perioodi omandatud põhivaradest, jagatakse vastavalt lõikele 2.

Kui varad ei ole amortiseeruvad, hinnatakse subsiidium intressivabaks laenuks ning seda käsitletakse artikli 6 punkti b kohaselt.

4.   Kui subsiidiumi ei saa seostada põhivarade soetamisega, omistatakse uurimisperioodi jooksul saadud kasu summa põhimõtteliselt nimetatud perioodile ja jagatakse vastavalt lõikele 2, välja arvatud juhul, kui kerkivad esile erilised asjaolud, mis õigustavad selle omistamist teisele ajavahemikule.

Artikkel 8

Kahjude tuvastamine

1.   Kahju tuvastamine peab põhinema otsesel tõendusmaterjalil ning selle käigus tuleb objektiivselt uurida:

a)

subsideeritud impordi mahtu ja subsideeritud impordi mõju samasuguste toodete turuhindadele ühenduses, ja

b)

kõnealuse impordi edaspidist mõju ühenduse tootmisharule.

2.   Subsideeritud impordi mahu asjus pööratakse tähelepanu sellele, kas subsideeritud import on absoluutnäitajate poolest või ühenduse tootmis- või tarbimisnäitajate suhtes oluliselt suurenenud. Subsideeritud impordi mõju suhtes hindadele pööratakse tähelepanu sellele, kas subsideeritud impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes ühenduse tootmisharu samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi mõjul hinnad muidu oluliselt langevad või takistatakse olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid. Otsustamisel ei tarvitse saada määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

3.   Kui tasakaalustavate tollimaksude uurimine mingi toote impordi suhtes rohkem kui ühest riigist toimub üheaegselt, hinnatakse sellise impordi mõju kumulatiivselt üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et:

a)

tasakaalustatava subsiidiumi summa, mis tehakse kindlaks igalt maalt pärit impordi suhtes, on suurem kui artikli 14 lõikes 5 määratletud de minimis ning igalt maalt pärit impordi maht ei ole tühine, ning

b)

impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguste ühenduse toodete vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

4.   Uurides subsideeritud impordi mõju asjaomasele ühenduse tootmisharule, hinnatakse ka kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis puudutavad selle tootmisharu olukorda, sealhulgas: asjaolu, et tootmisharu ei ole veel täielikult toibunud varasema subsideerimise või dumpingu mõjust; tasakaalustatavate subsiidiumide summa suurust; tegelikku ja võimalikku müügi, kasumi, tootmismahu, turuosa, tootlikkuse, investeeringutasuvuse ja tootmisvõimsuse vähenemist; ühenduse hindu mõjutavaid tegureid; tegelikku ja võimalikku negatiivset mõju rahavoogudele, laovarudele, tööhõivele, palkadele, majanduskasvule, kapitali ja investeeringute kaasamise võimele ning põllumajanduse puhul sellele, kas valitsuse abiprogrammide kasutamine on suurenenud. See loend ei ole ammendav, samuti ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

5.   Lõike 1 alusel esitatud asjakohase tõendusmaterjaliga tuleb tõestada, et subsideeritud impordiga põhjustatakse kahju. Eelkõige tuleb tõestada, et lõike 2 alusel näidatud mahu- ja/või hinnatasemed on lõike 4 kohaselt mõjutanud ühenduse tootmisharu, ning et mõju ulatus võimaldab selle oluliseks liigitada.

6.   Lisaks subsideeritud impordile uuritakse ka muid teadaolevaid tegureid, millega ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustatakse, ning nende teguritega tekitatud kahju ei tohi lõike 5 alusel omistada subsideeritud impordile. Tegurid, mida võib selles suhtes arvesse võtta, hõlmavad subsideerimata impordi mahtu ja hinda, nõudluse vähenemist või tarbimisharjumuste muutusi, kaubanduspiiranguid ning konkurentsi kolmandate riikide ja ühenduse tootjate vahel, tehnoloogia arengut ning ühenduse tootmisharu eksporditegevust ja tootlikkust.

7.   Subsideeritud impordi mõju hinnatakse ühenduse tootmisharu samasuguse toodangu suhtes, kui kättesaadavate andmete abil on võimalik sellist toodangut tootmisprotsessi, tootjatepoolse müügi, kasumi jms kriteeriumide põhjal eraldi kindlaks teha. Kui seda toodangut ei ole võimalik selliselt eraldi kindlaks teha, hinnatakse subsideeritud impordi mõju, uurides samasugust toodet sisaldava kitsaima tooterühma või -valiku toodangut, mille kohta vajalik teave on saadaval.

8.   Olulise kahju oht tuleb tuvastada faktide, mitte üksnes väidete, oletuste või kaudse võimaluse põhjal. Muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul subsiidium põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peatselt toimuv.

Tehes otsust olulise kahju ohu olemasolu kohta, tuleks arvesse võtta muu hulgas niisuguseid tegureid nagu:

a)

kõnealuse subsiidiumi või subsiidiumide laad ja sellest tulenevad võimalikud kaubandustulemused;

b)

ühenduse turule suunatud subsideeritud impordi märkimisväärne kasvutempo, mis viitab importimise olulise suurenemise tõenäosusele;

c)

eksportija piisavad ja vabalt kasutatavad tootmisvõimsused või nende peatne oluline suurenemine, mis viitab tõenäosusele, et subsideeritud eksport ühendusse võib oluliselt kasvada, võttes arvesse teiste mis tahes lisaeksporti vastu võtta võivate eksporditurgude olemasolu;

d)

kas import toimub hindadega, mis oluliselt langetavad hindu või takistavad olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid ja mis tõenäoliselt suurendaksid edasise impordi nõudlust ning

e)

uurimisaluse toote laovarud.

Ükski neist tegureist ei või iseenesest olla otsustamisel tingimata määrav, kuid kõigi vaadeldavate tegurite arvessevõtmine peab viima järeldusele, et peatselt on oodata edasist subsideeritud eksporti ja et kui ei rakendata kaitsemeetmeid, on tagajärjeks oluline kahju.

Artikkel 9

Ühenduse tootmisharu mõiste

1.   Käesolevas määruses tuleb mõistet „ühenduse tootmisharu” tõlgendada viitena ühenduse samasuguste toodete tootjaile tervikuna või neile tootjaile, kelle toodang moodustab ühtekokku artikli 10 lõikes 6 määratletud põhiosa nende ühenduse toodete kogutoodangust, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

kui tootjad on seotud eksportijate või importijatega või on ise eeldatavalt subsideeritud toote importijad, mil mõistet „ühenduse tootmisharu” võib tõlgendada kui ülejäänud tootjaid;

b)

erakorralistel asjaoludel võib ühenduse territooriumi jagada kõnealuse toodangu suhtes kaheks või enamaks konkureerivaks turuks ja vaadelda tootjaid igal turul eraldi tootmisharuna, kui:

i)

sellisel turul tegutsevad tootjad müüvad kõik või peaaegu kõik kõnealused oma valmistatud tooted selsamal turul ja

ii)

mujal ühenduses paiknevad kõnealuse toote valmistajad ei rahulda olulisel määral kõnealuse turu nõudlust.

Sellistel asjaoludel võidakse kahju tuvastada ka juhul, kui see ei kahjusta valdavat osa kogu ühenduse tootmisharust, tingimusel, et subsideeritud import on koondunud sellisele isoleeritud turule, ja tingimusel, et subsideeritud import kahjustab kogu või peaaegu kogu toodangu valmistajaid sel turul.

2.   Lõike 1 kohaldamisel peetakse tootjaid eksportijate või importijatega seotuks üksnes siis, kui:

a)

üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist või

b)

kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid või

c)

nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut, juhul kui on alust arvata või kahtlustada, et sellise suhte mõjul käitub asjaomane tootja mitteseotud tootjatest erinevalt.

Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse, et üks tootja kontrollib teist, kui üks on sellisel õiguslikul või tegevusalasel positsioonil, mis võimaldab teist piirata või suunata.

3.   Kui ühenduse tootmisharu tõlgendamisel loetakse selleks teatava piirkonna tootjaid, antakse eksportijatele või tasakaalustatavaid subsiidiume andvale valitsusele võimalus teha ettevõtetele artikli 13 alusel ettepanek võtta asjaomase piirkonna suhtes kohustusi. Sellistel juhtudel võetakse ühenduse huvide hindamisel eraldi arvesse piirkonna huve. Kui ettepanekut piisav kohustus võtta ei tehta viivitamata, samuti artikli 13 lõigetes 9 ja 10 sätestatud olukorras, võib kehtestada ajutise või lõpliku tasakaalustava tollimaksu ühenduse suhtes tervikuna. Sellistel juhtudel võivad tollimaksud võimaluse korral piirduda konkreetsete tootjate või eksportijatega.

4.   Käesoleva artikli suhtes kohaldatakse artikli 8 lõike 7 sätteid.

Artikkel 10

Menetluse algatamine

1.   Välja arvatud lõikes 8 sätestatud juhud, algatatakse uurimine, tuvastamaks mis tahes väidetava subsiidiumi olemasolu, määra ja mõju, ühenduse tootmisharu nimel tegutseva füüsilise või juriidilise isiku või iseseisva õigusvõimeta ühingu esitatud kirjaliku kaebuse põhjal.

Kaebuse võib esitada komisjonile või liikmesriigile, kes selle komisjonile edastab. Komisjon saadab liikmesriikidele koopia kõikidest talle saabunud kaebustest. Kaebus loetakse esitatuks esimesel tööpäeval pärast selle komisjonile tähtkirjana üleandmist või pärast kättesaamistõendi väljaandmist komisjoni poolt.

Kui kaebust pole esitatud, kuid liikmesriigi käsutuses on piisavalt tõendusmaterjali subsideerimise ja sellest ühenduse tootmisharule tuleneva kahju kohta, edastab liikmesriik sellise tõendusmaterjali viivitamata komisjonile.

2.   Lõikes 1 osutatud kaebus sisaldab piisavat tõendusmaterjali tasakaalustatavate subsiidiumide olemasolu (ja kui võimalik, siis ka nende suuruse) kohta, kahju olemasolu kohta ja põhjusliku seose olemasolu kohta väidetavalt subsideeritud impordi ja väidetava kahju vahel. Kaebus sisaldab selle esitajale mõistlikult kättesaadavat teavet järgmistes küsimustes:

a)

kaebuse esitaja isikuandmed ning kaebuse esitaja kirjeldus ühenduse samasuguste toodete toodangu mahu ja väärtuse kohta. Kui kirjalik kaebus esitatakse ühenduse tootmisharu nimel, tuleb kaebuses määratleda tootmisharu, mille nimel kaebus esitatakse, koostades loendi kõigist teadaolevaist samasuguse toote tootjatest ühenduses (või ühenduse samasuguse toote tootjate ühendustest), kirjeldades võimalikult suures ulatuses selliste tootjate arvele langevat samasuguse toote ühenduse toodangu mahtu ja väärtust;

b)

väidetavalt subsideeritud toote täielik kirjeldus, kõnesoleva(te) päritolu- ja/või ekspordiriigi või -riikide nimi/nimed, iga teadaoleva eksportija või välistootja isik ning kõnealust toodet teadaolevalt importivate isikute loend;

c)

tõendid kõnealuse subsiidiumi olemasolu, suuruse ja laadi ning tasakaalustatavuse kohta;

d)

teave väidetavalt subsideeritud impordi mahu muutuste kohta, sellise impordi mõju kohta samasuguse toote hinnale ühenduse turul ning sellest tuleneva mõju kohta, mida import avaldab ühenduse tootmisharule, nagu seda kajastavad ühenduse tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 8 lõigetes 2 ja 4.

3.   Komisjon kontrollib oma võimaluste piires kaebuses esitatud tõendusmaterjali täpsust ja vastavust, et teha kindlaks, kas tõendid on piisavad õigustamaks uurimise algatamist.

4.   Uurimise võib algatada, et teha kindlaks, kas väidetavad subsiidiumid on artikli 4 lõigete 2 ja 3 tähenduses konkreetsed või mitte.

5.   Samuti võib uurimise algatada IV lisas loetletud meetmete suhtes sellisel määral, mil need sisaldavad artiklis 3 määratletud subsiidiumi, et teha kindlaks, kas kõnealused meetmed on täielikult kooskõlas nimetatud lisa sätetega.

6.   Uurimine algatatakse vastavalt lõikele 1 ainult siis, kui samasuguse toote ühenduse tootjate poolt kaebuse suhtes väljendatud toetuse või vastuseisu ulatuse kontrollimise põhjal on tuvastatud, et kaebus on esitatud ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel. Kaebust peetakse ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel esitatuks, kui seda toetavad need ühenduse tootjad, kelle toodang moodustab ühtekokku enam kui 50 % samasuguse toote kogutoodangust, mida toodab kaebusele kas toetust või vastuseisu väljendav osa omamaisest tootmisharust. Uurimist ei algatata, kui kaebust selgesõnaliselt toetavate ühenduse tootjate arvele langeb alla 25 % ühenduse tootmisharu samasuguse toote kogutoodangust.

7.   Kuni uurimist ei ole otsustatud algatada, hoiduvad võimuorganid uurimise algatamist taotlevat kaebust mis tahes viisil avalikustamast. Komisjon teatab pärast nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse kättesaamist käesoleva artikli alusel niipea kui võimalik ja igal juhul enne uurimise algatamist sellest siiski asjaomasele päritolu- ja/või ekspordiriigile, keda kutsutakse pidama konsultatsioone, et selgitada olukorda lõikes 2 osutatud küsimustes ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.

8.   Kui komisjon otsustab erilistel asjaoludel algatada uurimise, ilma et ta oleks saanud ühenduse tootmisharult või selle nimel kirjalikku kaebust sellise uurimise algatamiseks, toimub see üksnes juhul, kui asja uurimise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali tasakaalustatavate subsiidiumide, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta, nagu seda on kirjeldatud lõikes 2.

9.   Otsustamaks, kas algatada uurimist või mitte, vaadatakse samal ajal läbi tõendusmaterjal nii subsiidiumi kui ka kahju kohta. Kaebus lükatakse tagasi, kui tasakaalustatavate subsiidiumide või kahju kohta puudub piisav tõendusmaterjal, mis põhjendaks asja jätkamist. Menetlust ei algatata riikide vastu, mille impordi turuosa moodustab alla 1 %, välja arvatud juhul, kui nende riikide arvele langeb ühtekokku vähemalt 3 % ühenduse tarbimisest.

10.   Kaebuse võib enne uurimise algatamist tagasi võtta; sel juhul loetakse, et kaebust pole esitatud.

11.   Kui pärast konsultatsiooni ilmneb, et menetluse algatamiseks on piisav hulk tõendusmaterjali, teeb komisjon seda 45 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist ning avaldab teate Euroopa Liidu Teatajas. Kui esitatud tõendusmaterjal on ebapiisav, teatatakse kaebuse esitajale sellest pärast konsulteerimist 45 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kaebus komisjonile esitati.

12.   Menetluse algatamise teates teatatakse uurimise algatamisest, nimetatakse asjaomane toode ja asjaomased riigid, tehakse kokkuvõte saadud informatsioonist ning juhitakse tähelepanu vajadusele edastada komisjonile kogu asjakohane informatsioon.

Selles näidatakse aeg, mille jooksul huvitatud osapooled võivad endast teada anda, oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja informatsiooni esitada, kui selliseid seisukohti ja sellist informatsiooni tuleks uurimise käigus arvesse võtta. Samuti teatatakse aeg, mille jooksul huvitatud osapooled võivad taotleda komisjonilt ärakuulamist vastavalt artikli 11 lõikele 5.

13.   Komisjon teatab talle teadaolevatele asjaomastele eksportijatele, importijatele ning eksportijaid või importijaid esindavatele ühendustele, samuti päritolu- ja/või ekspordiriigile ja kaebuse esitajatele menetluse algatamisest ning, võttes kohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitset, esitab teadaolevatele eksportijatele ning päritolu- ja/või ekspordiriigi võimuorganitele lõike 1 alusel saadud kirjaliku kaebuse täieliku teksti ning teeb selle teistele asjaomastele huvitatud pooltele nende taotlusel kättesaadavaks. Kui asjaomaste eksportijate arv on eriti suur, võib kirjaliku kaebuse täieliku teksti esitada üksnes päritolu- ja/või ekspordiriigi võimuorganitele või asjaomasele kaubandusettevõtete ühendusele.

14.   Tasakaalustava tollimaksu alase uurimisega ei tohi takistada tolliprotseduuride täitmist.

Artikkel 11

Uurimine

1.   Pärast menetluse algatamist alustab komisjon koostöös liikmesriikidega uurimist ühenduse tasandil. Subsideerimist ja kahju uuritakse ühel ajal.

Et uurimistulemused oleksid representatiivsed, valitakse uurimisperiood, mis subsideerimise puhul hõlmab tavaliselt artiklis 5 sätestatud uurimisperioodi.

Informatsiooni uurimisperioodile järgneva perioodi kohta ei võeta üldjuhul arvesse.

2.   Osapooltele, kes saavad tasakaalustava tollimaksu uurimises kasutatavad küsitluslehed, jäetakse vastamiseks vähemalt 30 päeva. Eksportijatele määratud tähtaega arvestatakse alates küsitluslehe saamise kuupäevast; selles mõttes loetakse küsitlusleht kättesaaduks nädal pärast vastajale ärasaatmist või päritolu- ja/või ekspordiriigi asjaomasele diplomaatilisele esindajale toimetamist. 30-päevast tähtaega võib pikendada, võttes kohaselt arvesse uurimistähtaegu, tingimusel, et osapool näitab ära pikendamist põhjendavad erilised asjaolud.

3.   Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt informatsiooni esitamist ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et neid nõudmisi täita.

Nad saadavad komisjonile nõutud info koos kõigi tehtud inspekteerimiste, kontrollimiste ja uurimiste tulemustega.

Kui kõnealune informatsioon pakub üldist huvi või kui liikmesriik selle edastamist nõuab, saadab komisjon selle liikmesriikidele, juhul kui informatsioon ei ole konfidentsiaalne. Konfidentsiaalse informatsiooni puhul edastatakse selle mittekonfidentsiaalne kokkuvõte.

4.   Komisjon võib nõuda, et liikmesriik teeks kõik vajalikud kontrollimised ja inspekteerimised, eriti importijate, kaubandusringkondade ja ühenduse tootjate seas, ning teostaks uurimisi kolmandates riikides, kui asjaomased äriühingud annavad oma nõusoleku ja kui kõnealuse riigi valitsust on ametlikult informeeritud ning ta ei esita vastuväidet.

Liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et komisjoni nõudmisi täita.

Komisjoni ametnikud võivad komisjoni või liikmesriigi taotlusel liikmesriikide ametnikke nende ülesannete täitmisel abistada.

5.   Huvitatud pooled, kes on endast artikli 10 lõike 12 teise lõigu kohaselt teada andnud, kuulatakse ära, kui nad on esitanud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes ettenähtud tähtaja jooksul kirjaliku ärakuulamistaotluse, mis kinnitab, et nad on huvitatud pool, kellele menetluse tulemus tõenäoliselt mõju avaldab, ning et on konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.

6.   Importijatele, eksportijatele ja kaebuse esitajatele, kes on endast artikli 10 lõike 12 teise lõigu kohaselt teada andnud, ning päritolu- ja/või ekspordiriigi valitsusele antakse soovi korral võimalus kohtuda vastaspooltega, et esitada erinevaid seisukohti ja vajadusel vastuväiteid.

Kõnealuse võimaluse andmisel arvestatakse konfidentsiaalsuse säilitamise vajadust ning selle sobivust osapooltele.

Ükski osapool ei ole kohustatud kohtumisel osalema ning kõrvalejäämine ei mõju kõnealust osapoolt kahjustavalt.

Komisjon võtab käesoleva lõike alusel esitatud suulist informatsiooni arvesse niivõrd, kuivõrd seda hiljem kirjalikult kinnitatakse.

7.   Kaebuse esitajad, päritolu- ja/või ekspordiriigi valitsus, importijad ja eksportijad ning neid esindavad ühendused, kasutajad ja tarbijate organisatsioonid, kes on endast artikli 10 lõike 12 teise lõigu kohaselt teada andnud, võivad kirjaliku sooviavalduse esitamisel tutvuda kogu informatsiooniga, mille ükskõik milline uurimise osapool on komisjoni käsutusse andnud, välja arvatud ühenduse või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid, juhul kui see informatsioon on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 29 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab.

Need osapooled võivad sellele informatsioonile vastata ja nende märkused võetakse arvesse, kui need on vastuses piisavalt põhjendatud.

8.   Välja arvatud artiklis 28 sätestatud asjaolude puhul, tuleb uurimise käigus võimaluse piires veenduda, et huvitatud poolte esitatud informatsioon, mille põhjal tehakse järeldused, on täpne.

9.   Artikli 10 lõike 11 alusel algatatud menetluse puhul viiakse uurimine võimaluse korral lõpule ühe aasta jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 13 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 13 kohaselt tehtud järelduste põhjal, mis on saadud kohustuste võtmisel, või artikli 15 kohaselt tehtud järelduste põhjal, mis on saadud lõplike meetmete võtmisel.

10.   Komisjon annab kogu uurimise ajal päritolu- ja/või ekspordiriigile piisava võimaluse jätkata konsultatsioone, mille eesmärk on selgitada tegelikku olukorda ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.

Artikkel 12

Ajutised meetmed

1.   Ajutisi tollimakse võib rakendada, kui:

a)

vastavalt artiklile 10 on algatatud menetlus;

b)

sellest on teada antud ning huvitatud pooltele on antud piisavad võimalused anda vastavalt artikli 10 lõike 12 teisele lõigule teavet ja selgitusi;

c)

on tehtud esialgne kinnitav otsus selle kohta, et imporditud toote suhtes kehtivad tasakaalustatavad subsiidiumid ning et sellega on tekitatud ühenduse tootmisharule kahju ning

d)

ühenduse huvid nõuavad sekkumist, et sellist kahju ära hoida.

Ajutised tollimaksud kehtestatakse kõige varem 60 päeva pärast menetluse algatamist, ent hiljemalt üheksa kuud pärast menetluse algatamist.

Ajutise tasakaalustava tollimaksu summa ei ületa ajutiselt kindlakstehtud tasakaalustatavate subsiidiumide kogusummat, kuid see peaks olema nimetatud summast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tehtava kahju kõrvaldamiseks.

2.   Ajutised tollimaksud tagatakse tagatisega ning asjaomased tooted lubatakse ühenduses vabasse ringlusse kõnealuse tagatise andmise korral.

3.   Komisjon võtab ajutisi meetmeid pärast konsulteerimist või äärmiselt kiireloomulistel juhtudel pärast liikmesriikidele teatamist. Viimasel juhul toimuvad konsultatsioonid hiljemalt 10 päeva pärast liikmesriikidele komisjoni võetud meetmetest teatamist.

4.   Kui liikmesriik taotleb komisjoni viivitamatut sekkumist ja kui lõike 1 esimese ja teise lõigu tingimused on täidetud, teeb komisjon otsuse ajutise tasakaalustava tollimaksu kehtestamise kohta maksimaalselt viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

5.   Komisjon teatab lõigete 1 kuni 4 alusel tehtud otsustest viivitamata nõukogule ja liikmesriikidele. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada teisiti.

6.   Ajutised tasakaalustavad tollimaksud kehtestatakse kõige enam neljaks kuuks.

Artikkel 13

Kohustused

1.   Kui esialgne kinnitav otsus subsideerimise ja kahju olemasolu kohta on tehtud, võib komisjon heaks kiita heastavad vabatahtlikud kohustused, mille järgi:

a)

päritolu- ja/või ekspordiriik nõustub lõpetama või piirama subsiidiumi või võtma teisi meetmeid selle mõjusuhtes, või

b)

mis tahes eksportija võtab endale kohustuse korrigeerida oma hindu või lõpetada kõnealusesse piirkonda eksport, mille eest saadakse tasakaalustatavaid subsiidiume, nii et komisjon pärast erikonsulteerimist nõuandekomiteega veendub, et subsiidiumide kahjustav mõju on kõrvaldatud.

Sellisel juhul ei kohaldata nende kohustuste kehtimise ajal komisjoni poolt artikli 12 lõike 3 kohaselt kehtestatud ajutisi tollimakse või nõukogu poolt artikli 15 lõike 1 kohaselt kehtestatud lõplikke tollimakse nende äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes, mida nimetatakse komisjon kohustuste heakskiitmise otsuses ja niisuguse otsuse kõikides hilisemates muudatustes.

Selliste kohustuste alusel toimuv hinnatõus ei tohi olla suurem, kui subsiidiumi mahu kõrvaldamiseks vaja, ning see peaks olema tasakaalustatavate subsiidiumide summast väiksem, kui sellest piisab ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

2.   Komisjon võib kohustusi soovitada, kuid ükski riik ega eksportija ei ole kohustatud endale sellist kohustust võtma. Tõsiasi, et riigid või eksportijad ei tee ettepanekut võtta selliseid kohustusi või ei nõustu ettepanekuga seda teha, ei tohi ühelgi juhul mõjutada asja arutamist.

Siiski on võimalik kindlaks teha, et subsideeritud impordi jätkumisel on kahju tekkimise oht tõenäolisem. Kohustuste võtmist nõutakse riikidelt või eksportijatelt üksnes siis, ja seda aktsepteeritakse, kui subsideerimise ja sellega tekitatud kahju olemasolu on esialgselt kindlaks tehtud.

Kohustuse võtmise ettepanekut ei või teha pärast artikli 30 lõikes 5 sätestatud vastuväidete esitamise tähtaja lõppu, välja arvatud erakordsete asjaolude esinemisel.

3.   Kohustusi, mille võtmiseks on tehtud ettepanek, ei ole vaja aktsepteerida, kui seda peetakse ebaotstarbekaks, näiteks kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel, sealhulgas üldpoliitilistel põhjustel. Asjaomasele eksportijale ja/või päritolu- ja/või ekspordiriigile võib põhjendada, miks nende kohustuse võtmise ettepanek soovitatakse tagasi lükata, ning neile võib anda võimaluse selle kohta arvamus esitada. Tagasilükkamise põhjused esitatakse lõplikus otsuses.

4.   Pooltelt, kes teevad ettepaneku võtta kohustus, nõutakse kohustuse mittekonfidentsiaalse versiooni esitamist, nõnda et see oleks uurimise huvitatud pooltele kättesaadav.

5.   Kui kohustused konsulteerimise tulemusena aktsepteeritakse ning nõuandekomitee ei ole esitanud vastuväiteid, siis uurimine lõpetatakse. Kõikidel muudel juhtudel esitab komisjon viivitamata nõukogule aruande konsultatsioonide tulemuste kohta koos ettepanekuga uurimine lõpetada. Uurimine loetakse lõpetatuks, kui nõukogu ei ole ühe kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega teisiti otsustanud.

6.   Kui kohustused aktsepteeritakse, siis subsideerimise ja kahju uurimine üldjuhul lõpetatakse. Kui tehakse kindlaks, et subsideerimist või kahju ei esine, muutub kohustus automaatselt kehtetuks, välja arvatud juhul, kui see otsus on suuresti tingitud kohustuse olemasolust. Sellistel juhtudel võib nõuda, et kohustust säilitataks põhjendatud aja jooksul.

Kui tehakse kindlaks, et subsideerimine ja kahju esineb, jätkub asjakohane kohustus kooskõlas selle tingimuste ja käesoleva määruse sätetega.

7.   Komisjon nõuab igalt riigilt või eksportijalt, kelle kohustus on aktsepteeritud, kohustuste täitmise kohta korrapärast teavet ning luba asjakohaseid andmeid kontrollida. Nende nõuete täitmatajätmist peetakse kohustuse rikkumiseks.

8.   Kui uurimise jooksul aktsepteeritakse teatavate eksportijate kohustused, loetakse, et need hakkavad artiklite 18, 19, 20 ja 22 kohaldamisel kehtima alates kuupäevast, mil uurimine päritolu- ja/või ekspordiriigi suhtes lõpetatakse.

9.   Kui kohustuse võtnud osapool kohustust rikub või sellest taganeb või komisjon tühistab kohustuse heakskiidu, tühistatakse kohustusele antud heakskiit pärast konsulteerimist komisjoni otsusega või vajaduse korral komisjoni määrusega ning kohaldatakse komisjoni artikli 12 kohaselt kehtestatud ajutisi tollimakse või vastavalt vajadusele nõukogu artikli 15 lõike 1 kohaselt kehtestatud lõplikke tollimakse, tingimusel et asjaomasele eksportijale või päritoluriigile ja/või ekspordiriigile on antud võimalus esitada oma arvamus, välja arvatud juhul, kui eksportija või nimetatud riik on kohustusest taganenud.

Iga huvitatud isik või liikmesriik võib esitada teavet, mis sisaldab prima facie tõendeid kohustuse rikkumise kohta. Järgnev hindamine selle kohta, kas kohustuse rikkumine on esinenud, viiakse lõpule tavaliselt kuue kuu jooksul, kuid igal juhul hiljemalt üheksa kuu jooksul nõuetekohaselt põhjendatud taotluse esitamisest.

Komisjon võib kohustuste jälgimisel taotleda liikmesriikide pädevatelt asutustelt abi.

10.   Ajutise tollimaksu võib pärast konsulteerimist kehtestada artikli 12 kohaselt parima kättesaadava informatsiooni põhjal, kui on põhjust uskuda, et kohustust rikutakse, või kohustuse rikkumise või sellest taganemise korral, kui uurimine, mis sai kohustuse võtmise aluseks, ei ole lõpetatud.

Artikkel 14

Lõpetamine ilma meetmeid võtmata

1.   Kui kaebus võetakse tagasi, võib menetluse lõpetada, kui see ei ole vastuolus ühenduse huvidega.

2.   Kui konsulteerimise tulemusena selgub, et kaitsemeetmeid ei ole vaja võtta, ning nõuandekomitee ei ole esitanud vastuväiteid, siis uurimine või menetlus lõpetatakse. Kõikidel muudel juhtudel esitab komisjon viivitamata nõukogule aruande konsultatsioonide tulemuste kohta koos ettepanekuga menetlus lõpetada. Menetlus loetakse lõpetatuks, kui nõukogu ei ole ühe kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud teisiti.

3.   Menetlus lõpetatakse kohe, kui on kindlaks tehtud, et tasakaalustatava subsiidiumi summa on lõike 5 kohaselt de minimis või tegeliku või võimaliku subsideeritud impordi maht või kahju on tühine.

4.   Artikli 10 lõike 11 alusel algatatud kohtuasja puhul loetakse kahju tavaliselt tühiseks, kui impordi turuosa on artikli 10 lõikes 9 sätestatud määrast väiksem. Kui uurimine käsitleb arengumaadest pärit importi, loetakse subsideeritud impordi mahtu tühiseks ka siis, kui see katab alla 4 % samasuguse toote impordist ühendusse, välja arvatud juhul, kui import arengumaadest, mille igaühe osa eraldi on alla 4 %, moodustab ühtekokku üle 9 % samasuguse toote koguimpordist ühendusse.

5.   Tasakaalustavate subsiidiumide summa loetakse olevat de minimis, kui see on väärtuselt alla 1 %, välja arvatud juhtudel, kui uurimine puudutab importi arengumaadest, millisel juhul on de minimis läveks väärtuselt 2 %; kui tasakaalustatavate subsiidiumide summa on iga üksiku eksportija puhul alla vastava de minimis taseme, lõpetatakse tema suhtes üksnes uurimine; eksportija suhtes menetlust ei katkestata ning uurimise võib asjaomase riigi suhtes artiklite 18 ja 19 kohaselt läbiviidava uuesti läbivaatamise käigus uuesti algatada.

Artikkel 15

Lõplike tollimaksude kehtestamine

1.   Kui faktide põhjal on lõplikult tuvastatud, et tasakaalustatavad subsiidiumid ja nende põhjustatud kahju on olemas ning kui ühenduse huvid nõuavad artikli 31 kohaselt sekkumist, kehtestab nõukogu komisjoni poolt pärast nõuandekomiteega konsulteerimist esitatud ettepaneku põhjal lihthäälteenamusega lõpliku tasakaalustava tollimaksu.

Nõukogu on ettepaneku vastu võtnud, kui ta ei otsusta ettepanekut lihthäälteenamusega tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle esitamist komisjoni poolt.

Kui kehtivad ajutised tollimaksud, esitatakse ettepanek lõplike meetmete kohta hiljemalt üks kuu enne nende tollimaksude kehtivuse lõppu.

Meetmeid ei kehtestata, kui subsiidium või subsiidiumid tühistatakse või tõestatakse, et subsiidiumid ei anna enam asjaomastele eksportijatele kasu.

Tasakaalustava tollimaksu summa ei tohi ületada kindlakstehtud tasakaalustatavate subsiidiumide summat, kuid peaks olema tasakaalustatavate subsiidiumide kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tehtava kahju kõrvaldamiseks.

2.   Tasakaalustav tollimaks kehtestatakse igal üksikjuhul kohases ulatuses, lähtudes võrdse kohtlemise nõudest, sellise toote impordi suhtes kõigist allikatest, kelle suhtes on avastatud, et ta on saanud tasakaalustatavaid subsiidiume ja põhjustanud kahju, välja arvatud import neist allikatest, kellel on käesoleva määruse tingimuste kohaselt aktsepteeritud kohustused. Tollimaksu kehtestavas määruses täpsustatakse tollimaks iga asjaomase tarnija jaoks või, kui see on raskendatud, siis iga asjaomase riigi jaoks.

3.   Kui komisjon on oma uurimist vastavalt artiklile 27 piiranud, ei ületa ükski nende eksportijate või tootjate imporditavate toodete tasakaalustav tollimaks, kes on endast artikli 27 alusel teada andnud, ent keda uurimine ei hõlmanud, valikuuringus osalenud poolte suhtes kindlaks tehtud tasakaalustatavate subsiidiumide kaalutud keskmist.

Käesoleva lõike kohaldamisel jätab komisjon tähelepanuta tasakaalustatavate subsiidiumide nullmäärad ja de minimis summad ning artiklis 28 osutatud asjaoludel kindlaks tehtud tasakaalustatavate subsiidiumide summad.

Impordi suhtes, mis tuleb eksportijalt või tootjalt, kelle kohta on arvutatud eraldi subsiidiumisumma, nagu on sätestatud artiklis 27, kohaldatakse eraldi tollimakse.

Artikkel 16

Tagasiulatuvus

1.   Ajutisi meetmeid võetakse ja tasakaalustavaid tollimakse kehtestatakse üksnes nende toodete suhtes, mis lastakse vabasse ringlusse pärast artikli 12 lõike 1 alusel või, olenevalt olukorrast, artikli 15 lõike 1 alusel võetud meetmete jõustumist, kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud erandeid.

2.   Kui on kohaldatud ajutist tollimaksu ja lõplikult kindlaks tehtud, et tegu on tasakaalustatavate subsiidiumide ja kahjuga, otsustab nõukogu olenemata sellest, kas tuleb kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks, milline osa ajutisest tollimaksust kuulub lõplikult sissenõudmisele.

Sel puhul ei hõlma mõiste „kahju” ühenduse tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ega olulise kahju tekkimise ohtu, välja arvatud siis, kui leitakse, et see oleks ajutiste meetmete puudumisel kujunenud oluliseks kahjuks. Kõikidel muudel juhtudel, mis hõlmavad sellist ohtu või pidurdumist, tagastatakse kõik ajutised summad ning lõplikke tollimakse võib kehtestada üksnes alates kuupäevast, mil oht või oluline pidurdumine lõplikult kindlaks tehakse.

3.   Kui lõplik tasakaalustav tollimaks on suurem kui ajutine tollimaks, ei nõuta tekkinud vahe maksmist. Kui lõplik tollimaks on väiksem kui ajutine tollimaks, arvutatakse tollimaks ümber. Kui lõplik otsus on eitav, ei kinnitata ajutist tollimaksu.

4.   Lõplikku tasakaalustavat tollimaksu võib nõuda toodetelt, mis imporditi tarbimiseks kõige rohkem 90 päeva enne ajutiste meetmete kohaldamise kuupäeva, ent mitte enne uurimise algatamist.

Esimest lõiku kohaldatakse tingimusel et:

a)

import on artikli 24 lõike 5 kohaselt registreeritud;

b)

asjaomastele importijatele on antud võimalus esitada oma arvamus;

c)

kriitilistel asjaoludel, kui kõnealuse subsideeritud toote puhul on raskesti korvatav kahju tekitatud ulatusliku ja suhteliselt lühiajalise impordiga, mis saab kasu tasakaalustatavatest subsiidiumidest käesoleva määruse tingimustel, ning

d)

kui niisuguse kahju kordumise vältimiseks peetakse vajalikuks määrata nendele importtoodetele tagasiulatuvalt tasakaalustav tollimaks.

5.   Kohustuste rikkumise või neist taganemise korral võib nõuda lõplikke tollimakse kaupadelt, mis on lubatud vabasse ringlusse kõige rohkem 90 päeva enne ajutiste meetmete rakendamist, tingimusel, et import on vastavalt artikli 24 lõikele 5 registreeritud, ja mis tahes sellist tagasiulatuvat maksu ei tohi rakendada toodete suhtes, mis on imporditud enne kõnealuse kohustuse rikkumist või sellest taganemist.

Artikkel 17

Kestus

Tasakaalustav tollimaks jääb jõusse üksnes nii kaua ja üksnes selles ulatuses, mis on vajalik, et avaldada vastutoimet kahju põhjustavatele tasakaalustatavatele subsiidiumidele.

Artikkel 18

Aegumise läbivaatamine

1.   Lõplik tasakaalustusmeede aegub viie aasta möödudes selle kehtestamisest või viie aasta möödudes viimase läbivaatamise kuupäevast, mis hõlmas nii subsideerimist kui kahju, kui läbivaatamisel ei otsustata, et selle kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda subsideerimise või kahju jätkumine või kordumine. Aegumise läbivaatamine algatatakse komisjoni või ühenduse tootjate poolt või nende nimel tehtud taotluse põhjal ning meede jääb jõusse läbivaatamise tulemuste selgumiseni.

2.   Aegumise läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda subsideerimise ja kahju jätkumine või kordumine. Sellist tõenäosust võivad näidata näiteks tõendid jätkuva subsideerimise ja kahju kohta või selle kohta, et kahju kõrvaldamine tuleneb osaliselt või tervikuna meetmete olemasolust, või selle kohta, et eksportijate olukord või turutingimused on sellised, et neist võib näha edasise kahjuliku subsideerimise tõenäosust.

3.   Käesoleva artikli alusel uurimist toimetades antakse eksportijatele, importijatele, päritolu- ja/või ekspordiriigile ning ühenduse tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses sätestatud küsimusi avardada, tagasi lükata või nende kohta arvamust avaldada, ning järeldusi tehes võetakse kohaselt arvesse kõiki asjakohaseid ja nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendeid, mis on esitatud seoses küsimusega, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib tõenäoliselt kaasa tuua subsideerimise ja kahju jätkumise või kordumise, või on see ebatõenäoline.

4.   Teade meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas kohasel ajal käesolevas artiklis määratletud meetmete kohaldamisaja viimasel aastal. Seejärel on ühenduse tootjatel hiljemalt kolm kuud enne viieaastase tähtaja möödumist õigus esitada taotlus meetmete läbivaatamiseks vastavalt lõikele 2. Samuti avaldatakse teade meetmete tegeliku lõppemise kohta käesoleva artikli alusel.

Artikkel 19

Vahepealne läbivaatamine

1.   Kui see on põhjendatud, võib meetmete jätkuva rakendamise vajaduse samuti läbi vaadata kas komisjoni algatusel või liikmesriigi taotlusel või, kui lõpliku meetme kehtestamisest on möödunud kohane aeg, milleks on vähemalt üks aasta, siis eksportija, importija või ühenduse tootjate või päritolu- ja/või ekspordiriigi taotluse põhjal, mis sisaldab piisavalt teavet, tõendamaks vahepealse läbivaatamise vajadust.

2.   Vahepealne läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv rakendamine ei ole enam vajalik, et korvata tasakaalustatavaid subsiidiume, ja/või selle kohta, et meetme kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt ei jätku või ei kordu või et olemasolevast meetmest ei piisa või enam ei piisa kahju põhjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks.

3.   Kui kehtestatud tasakaalustavad tollimaksud on väiksemad kui leitud tasakaalustatavate subsiidiumide summa, võib algatada vahepealse läbivaatamise, kui ühenduse tootjad või muud huvitatud osapooled esitavad tavaliselt kahe aasta jooksul alates meetmete jõustumisest piisavalt tõendeid selle kohta, et pärast esialgset uurimisperioodi ja enne või pärast meetmete kehtestamist on ekspordihinnad langenud või importtoote edasimüügihind ühenduses ei ole muutunud või on muutunud ebapiisavalt. Kui uurimine näitab, et need väited vastavad tõele, võib tasakaalustavaid tollimakse suurendada, et saavutada kahju kõrvaldamiseks vajalik hinnatõus. Tõstetud tollimaksutase ei või siiski ületada tasakaalustatavate subsiidiumide summat.

Eespool sätestatud tingimustel võib vahepealse läbivaatamise algatada komisjoni algatusel või liikmesriigi taotlusel.

4.   Käesoleva artikli alusel uurimist toimetades võib komisjon muu hulgas kaaluda, kas subsideerimise ja kahju asjaolud on oluliselt muutunud või kas olemasolevad meetmed toovad soovitud tulemusi artikli 8 kohaselt varem kindlaks tehtud kahju kõrvaldamisel. Selles suhtes võetakse lõpliku otsuse tegemisel arvesse kõiki asjakohaseid ja nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendeid.

Artikkel 20

Kiirendatud korras läbivaatamine

Mis tahes eksportijal, kelle ekspordi suhtes kehtib lõplik tasakaalustav tollimaks ja keda esialgse uurimise käigus ei uuritud eraldi muudel põhjustel kui komisjoniga koostööst keeldumise tõttu, on õigus nõuda asja kiirendatud korras läbivaatamist, et komisjon saaks selle eksportija jaoks viivitamata kehtestada tasakaalustava tollimaksu eraldi määra.

Läbivaatamine algatatakse pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja pärast seda, kui ühenduse tootjatele on antud võimalus esitada oma arvamus.

Artikkel 21

Tagasimaksed

1.   Olenemata artiklist 18 võib importija taotleda tasutud tollimaksude tagasimaksmist, kui on näidatud, et tasakaalustatavate subsiidiumide summa, mille alusel tollimakse maksti, on kas kaotatud või vähendatud tasemeni, mis on alla kehtiva tollimaksu taseme.

2.   Tasakaalustavate tollimaksude tagasimaksmist taotledes esitab importija komisjonile taotluse. Taotlus esitatakse selle liikmesriigi kaudu, kelle territooriumil tooted vabasse ringlusse lubati, kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädevad ametiasutused lõplike maksmisele kuuluvate tollimaksude summa nõuetekohaselt kindlaks määrasid, või kuupäevast, mil tehti otsus ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda. Liikmesriigid edastavad taotluse viivitamata komisjonile.

3.   Tagasimaksetaotlus loetakse tõendusmaterjaliga nõuetekohaselt varustatuks üksnes siis, kui see sisaldab täpset informatsiooni nõutud tasakaalustavate tollimaksude tagasimakstava summa kohta ja kogu tollidokumentatsiooni, mis on seotud selle summa arvutamise ja maksmisega. Samuti peab see sisaldama tõendeid tasakaalustatavate subsiidiumide summa kohta vaatlusperioodil selle eksportija või tootja jaoks, kelle suhtes tollimaks kehtib. Juhul kui importija ei ole asjaomase eksportija ega tootjaga seotud ja selline informatsioon ei ole kohe kättesaadav või kui eksportija või tootja ei soovi seda importijale anda, peab taotlus sisaldama eksportija või tootja avaldust selle kohta, et tasakaalustatavate subsiidiumide summat on vähendatud või see on kaotatud, nagu käesolevas artiklis näidatud, ning et vastav tõendusmaterjal esitatakse komisjonile. Kui sellist tõendusmaterjali eksportijalt või tootjalt mõistliku aja jooksul ei saada, lükatakse taotlus tagasi.

4.   Komisjon otsustab pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, kas ja millises ulatuses tuleks taotlus rahuldada, või ta võib igal ajal otsustada algatada vahepealse läbivaatamise, misjärel eeskirjadekohaste läbivaatamiste käigus saadud informatsiooni ja järeldusi kasutatakse selle kindlakstegemiseks, kas ja millises ulatuses tagasimaksmine on põhjendatud.

Tollimaks tuleb harilikult tagasi maksta 12 kuu jooksul ja mitte ühelgi juhul hiljem kui 18 kuu jooksul alates kuupäevast, mil tasakaalustava tollimaksuga maksustatud toote importija esitas nõuetekohase tõendusmaterjaliga varustatud tagasimaksetaotluse.

Lubatud tagasimakse tuleks liikmesriigil harilikult teha 90 päeva jooksul alates esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisest.

Artikkel 22

Üldsätted läbivaatamise ja tagasimaksete kohta

1.   Käesoleva määruse asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad uurimismenetlusi ja uurimiste läbiviimist, välja arvatud tähtaegadega seotud sätted, kohaldatakse kõigi artiklite 18, 19 ja 20 kohaste läbivaatamiste suhtes.

Artiklite 18 ja 19 kohased läbivaatamised tehakse kiiresti ja need tuleb tavaliselt lõpule viia 12 kuu jooksul alates läbivaatamise algatamise kuupäevast. Igal juhul tuleb kõik artiklite 18 ja 19 kohased läbivaatamised lõpule viia 15 kuu jooksul alates algatamisest.

Kõik artikli 20 kohaselt tehtud läbivaatamised tuleb igal juhul lõpule viia üheksa kuu jooksul alates algatamisest.

Kui artikli 18 kohane läbivaatus algatatakse samal ajal, kui sama menetluse raames tehakse artikli 19 kohast läbivaatust, viiakse artikli 19 kohane läbivaatus lõpule samaks tähtajaks, mis on eespool ette nähtud artikli 18 kohasele läbivaatusele.

Komisjon esitab nõukogule ettepaneku meetmete kohta hiljemalt üks kuu enne eespool nimetatud tähtaegade lõppemist.

Kui uurimine ei ole eespool nimetatud tähtaegadeks lõpetatud, siis:

a)

meetmete kehtivus lõpeb, kui tegu on artikli 18 kohaste uurimistega;

b)

meetmete kehtivus lõpeb, kui artiklite 18 ja 19 kohased uurimised on tehtud paralleelselt, kui lõike 18 kohane uurimine algatati samal ajal, kui artikli 19 kohane läbivaatamine sama menetluse raames oli pooleli või kui niisugused läbivaatamised algatati samal ajal, või

c)

meetmed jäävad muutmata, kui tegu on artiklite 19 ja 20 kohaste uurimistega.

Teatis meetmete tegeliku kehtivuse lõppemise või edasise kohaldamise kohta vastavalt käesolevale lõikele avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Artiklite 18, 19 ja 20 kohased läbivaatamised algatab komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega.

3.   Kui läbivaatamine seda õigustab, tunnistab meetmete kehtestamise eest vastutav ühenduse asutus meetmed kehtetuks või jätab need kehtima vastavalt artiklile 18, või tunnistab need kehtetuks, jätab kehtima või teeb neisse muudatused vastavalt artiklitele 19 ja 20.

4.   Kui meetmed tunnistatakse kehtetuks üksikeksportijate suhtes, ent mitte riigi suhtes tervikuna, jätkub selliste eksportijate suhtes menetlus ja nende kohta võib asjaomase riigi suhtes käesoleva artikli alusel teostatud uuesti läbivaatamise käigus uuesti uurimise algatada.

5.   Kui artikli 19 kohane meetmete läbivaatamine on meetmete kohaldamisaja lõpul, nagu see on määratletud artiklis 18, veel pooleli, uuritakse meetmeid ka artikli 18 sätete kohaselt.

6.   Kui asjaolud ei ole muutunud, rakendab komisjon kõikides läbivaatamise või tagasimaksmise uurimistes, mida toimetatakse artiklite 18 kuni 21 alusel, sama metoodikat nagu tollimaksu kehtestamise põhjustanud uurimises, võttes kohaselt arvesse artikleid 5, 6, 7 ja 27.

Artikkel 23

Kõrvalehoidmine

1.   Käesoleva määruse alusel kehtestatud tasakaalustavaid tollimakse võib laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote või sellega võrreldes vähesel määral muudetud toote impordile või vähesel määral muudetud samasuguse toote impordi suhtes riigist, kus meetmeid kohaldatakse, või selle toote osade impordile, kui kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale.

2.   Kui kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale, võib tasakaalustavaid tollimakse, mis ei ületa artikli 15 lõike 2 kohaselt kehtestatud tasakaalustavat jääktollimaksu, laiendada neid meetmeid kohaldava riigi äriühingutest pärinevale impordile, mille toodete suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

3.   Kõrvalehoidmiseks loetakse kolmandate riikide ja ühenduse või riigi, kus meetmeid kohaldatakse, üksikute äriühingute ja ühenduse vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole muud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, ja kui on tõendeid kahju kohta või selle kohta, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade ja/või koguste tõttu ohustatud ning et samasuguse importtoote ja/või selle osade suhtes kehtib endiselt subsiidium.

Esimeses lõigus nimetatud tava, protsess või toiming sisaldab muu hulgas:

a)

asjaomase toote mõningast muutmist, et seda saaks liigitada tollikoodide alla, mille suhtes tavaliselt meetmeid ei kohaldata, kui muudatused ei muuda toote põhiomadusi;

b)

toote lähetamist läbi kolmandate riikide, kus meetmeid kohaldatakse, ja

c)

eksportijate või tootjate müügistruktuuri ja -kanalite ümberkorraldamist riigis, kus meetmeid kohaldatakse, et lõpuks ekspordiksid nende tooteid ühendusse tootjad, kes saavad soodustusi individuaalsete tollimaksumäärade abil, mis on väiksemad kui tollimaksud, mida tootjate toodete suhtes kohaldatakse.

4.   Uurimised algatatakse käesoleva artikli kohaselt komisjoni algatusel või liikmesriigi või mis tahes huvitatud osapoole taotlusel, kui on olemas piisavalt tõendeid lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud asjaolude kohta. Uurimised algatatakse pärast nõuandekomiteega konsulteerimist komisjoni määrusega, millega võib anda tolliasutustele ka korralduse nõuda impordi registreerimist artikli 24 lõike 5 kohaselt või nõuda tagatisi.

Uurimist toimetab komisjon, keda võivad abistada tolliasutused, ning see viiakse lõpule üheksa kuu jooksul.

Kui lõplikult tuvastatud faktid õigustavad meetmete kohaldamisala laiendamist, teeb seda nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist nõuandekomiteega. Nõukogu võtab ettepaneku vastu, kui ta ei otsusta ettepanekut lihthäälteenamusega tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle esitamist komisjoni poolt.

Laiendamine jõustub kuupäevast, mil artikli 24 lõike 5 kohaselt kehtestati registreerimise nõue või hakati nõudma tagatisi. Käesoleva määruse asjakohaseid menetlussätteid, mis käsitlevad uurimiste algatamist ja läbiviimist, kohaldatakse käesoleva artikli alusel.

5.   Importi ei pea artikli 24 lõike 5 kohaselt registreerima ja nende suhtes ei kohaldata meetmeid, kui nendega kauplevad äriühingud, mis saavad tollimaksuvabastusi.

6.   Tollimaksust vabastamise taotlusi, millele on lisatud tõendid, esitatakse uurimise algatamist käsitleva komisjoni määrusega kehtestatud tähtaja jooksul.

Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, protsess või toiming toimub väljaspool ühendust, võib vabastuse anda asjaomase toote tootjatele, kes tõestavad, et nad ei ole seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, ja kelle osas on leitud, et nad ei ole seotud lõikes 3 määratletud meetmetest kõrvalehoidmisega.

Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, protsess või toiming toimub ühenduses, võib vabastuse anda importijatele, kes tõestavad, et nad ei ole seotud tootjatega, kelle suhtes neid meetmeid kohaldatakse.

Neid vabastusi antakse komisjoni otsustega pärast konsulteerimist nõuandekomiteega või meetmeid kehtestava nõukogu otsusega ning need jäävad kehtima nendes sätestatud ajavahemikuks ja nendes sätestatud tingimustel.

Kui artiklis 20 sätestatud tingimused on täidetud, võib vabastusi anda pärast uurimise lõpetamist, mille tulemusena meetmete kohaldamisala laiendatakse.

7.   Kui meetmete kohaldamisala laiendamisest on möödunud vähemalt üks aasta ja vabastust taotlevate või võimalike taotlevate osapoolte arv on märkimisväärne, võib komisjon otsustada, et algatab meetmete kohaldamisala laiendamise läbivaatuse. Iga niisugune läbivaatus tehakse artikli 22 lõike 1 sätete kohaselt, nagu neid kohaldatakse artikli 19 kohaste läbivaatuste suhtes.

8.   Käesoleva artikli sätted ei takista kehtivate tollimaksualaste sätete tavapärast kohaldamist.

Artikkel 24

Üldsätted

1.   Ajutised või lõplikud tasakaalustavad tollimaksud kehtestatakse määrusega ja neid nõuavad selles sätestatud ulatuses ja kriteeriumide alusel sisse liikmesriigid. Selliseid tollimakse nõutakse sisse muudest impordi suhtes kehtivatest tollimaksudest, maksudest ja tasudest sõltumatult.

Ühegi toote kohta ei või korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda.

2.   Määrused, millega kehtestatakse ajutised või lõplikud tasakaalustavad tollimaksud, ning määrused või otsused, millega aktsepteeritakse kohustusi või lõpetatakse uurimisi või menetlusi, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Sellised määrused ja otsused sisaldavad eelkõige – ning kohaselt konfidentsiaalse teabe kaitset arvestades – võimaluse korral eksportijate nimesid või asjaomaste riikide nimesid, toote kirjeldust ning subsiidiumi ja kahju kindlakstegemisega seotud faktide ja kaalutluste kokkuvõtet. Igal juhul saadetakse üks määruse või otsuse eksemplar teadaolevatele huvitatud pooltele. Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse läbivaatamise suhtes mutatis mutandis.

3.   Käesoleva määruse alusel võib vastu võtta erisätteid, eelkõige päritolureeglite ühismääratluse kohta, nagu see sisaldub nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (4).

4.   Ühenduse huvides võib käesoleva määruse alusel kehtestatud meetmed pärast nõuandekomiteega konsulteerimist komisjoni otsusega üheksaks kuuks peatada. Peatamist võib pikendada veel kõige rohkem ühe aasta võrra, kui nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nii otsustab.

Nõukogu on ettepaneku vastu võtnud, kui ta ei otsusta ettepanekut lihthäälteenamusega tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle esitamist komisjoni poolt.

Meetmed võib peatada üksnes siis, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline, et kahju peatamise tulemusena jätkuks, ning tingimusel, et ühenduse tootmisharule on antud võimalus esitada oma arvamus ja et seda arvamust on arvesse võetud. Meetmed võib pärast konsulteerimist igal ajal ennistada, kui peatamise põhjus on lakanud olemast.

5.   Komisjon võib pärast nõuandekomiteega konsulteerimist anda tolliasutustele korralduse võtta impordi registreerimiseks kohaseid meetmeid, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada.

Impordi registreerimisnõude võib kehtestada pärast ühenduse tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali, õigustamaks sellist sammu.

Registreerimine algatatakse määrusega, milles näidatakse selle meetme eesmärk ning vajaduse korral ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.

6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile igakuiselt aruande uurimisaluste toodete ja selliste toodete impordi kohta, mille suhtes kehtivad meetmed, ning käesoleva määruse alusel sisse nõutud tollimaksusummade kohta.

7.   Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võib komisjon taotleda igal üksikjuhtumil eraldi liikmesriikidelt teabe esitamist, et tõhusalt jälgida meetmete kohaldamist. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 11 lõigete 3 ja 4 sätteid. Kõikide andmete suhtes, mida liikmesriigid käesoleva artikli kohaselt esitavad, kohaldatakse artikli 29 lõike 6 sätteid.

Artikkel 25

Konsultatsioonid

1.   Kõik käesolevas määruses ettenähtud konsultatsioonid, välja arvatud artikli 10 lõikes 7 ja artikli 11 lõikes 10 osutatud konsultatsioonid, toimuvad nõuandekomitees, mis koosneb kõikide liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja. Konsultatsioonid toimuvad kohe pärast liikmesriigi taotlust või komisjoni algatust ning igal juhul aja jooksul, mis võimaldab käesolevas määruses ettenähtud tähtaegadest kinni pidada.

2.   Komitee tuleb kokku eesistuja kutsel. Eesistuja edastab liikmesriikidele võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 10 tööpäeva enne kohtumist, kogu asjakohase teabe.

3.   Vajaduse korral võib konsultatsioon toimuda üksnes kirjalikus vormis. Sellisel juhul annab komisjon sellest liikmesriikidele teada ning määrab ajavahemiku, mille jooksul liikmesriigid saavad esitada oma seisukohad või nõuda suulist konsultatsiooni, mille eesistuja korraldab ajavahemiku jooksul, mis võimaldab käesolevas määruses ettenähtud tähtaegadest kinni pidada.

4.   Konsultatsioonid hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

tasakaalustatavate subsiidiumide olemasolu ja nende summa kindlaksmääramise meetodid;

b)

kahju olemasolu ja ulatus;

c)

põhjuslik seos subsideeritud impordi ja kahju vahel;

d)

meetmed, mis sellistes olukordades takistaksid või parandaksid tasakaalustatavate subsiidiumide tõttu tekkinud kahju, ja nende meetmete võtmise viisid ning vahendid.

Artikkel 26

Kontrollkäigud

1.   Komisjon korraldab kontrollkäike, kui ta peab seda vajalikuks, et uurida importijate, eksportijate, ettevõtjate, vahendajate, tootjate, kutseühingute ja -organisatsioonide dokumente ning kontrollida subsideerimise ja sellest tuleneva kahju kohta esitatud informatsiooni õigsust. Nõuetekohase ja õigeaegse vastuse puudumise korral võib kontrollkäigu tegemata jätta.

2.   Komisjon võib vajaduse korral teha uurimisi kolmandates riikides, kui asjaomased äriühingud selleks nõusoleku annavad ja kui komisjon uurimisest kõnealusele riigile teatab ning viimane ei esita uurimise suhtes vastuväiteid. Niipea kui asjaomased äriühingud on nõusoleku andnud, peaks komisjon päritolu- ja/või ekspordiriigile teatama külastatavate äriühingute nimed ja aadressid, kuhu kontrollkäik tehakse, ning kokkulepitud kuupäevad.

3.   Asjaomastele äriühingutele tehakse teatavaks, mis laadi informatsiooni kontrollkäikude ajal kontrollida kavatsetakse ning mis laadi informatsiooni kontrollkäikude ajal edaspidi vajatakse, kuid see ei tohiks siiski välistada saadud teabega seotud üksikasjalikuma informatsiooni taotlemist uurimise ajal.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 alusel toimuvate uurimiste ajal abistavad komisjoni ametnikud nendest liikmesriikidest, kes seda nõuavad.

Artikkel 27

Valikuuring

1.   Kui kaebuse esitajate, eksportijate, importijate, tooteliikide või tehingute arv on liiga suur, võib uurimine piirduda:

a)

põhjendatud hulga poolte, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid, või

b)

suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida.

2.   Poolte, tooteliikide või tehingute valik käesoleva artikli alusel jääb komisjoni ülesandeks, kuigi eelistatav on, kui valimid võetakse asjaomaste pooltega konsulteerides ja nende nõusolekul, tingimusel, et sellised pooled annavad endast teada ja teevad piisava informatsiooni kättesaadavaks kolme nädala jooksul alates uurimise algatamisest, võimaldamaks valida representatiivset valimit.

3.   Kui kontrollimist on vastavalt käesolevale artiklile piiratud, arvutatakse individuaalne tasakaalustatava subsiidiumi määr mis tahes eksportija või tootja puhul, keda ei ole algselt välja valitud, kuid kes esitab käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul vajaliku teabe, välja arvatud juhul, kui eksportijate või tootjate arv on nii suur, et individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

4.   Kui on otsustatud valikuuringu kasuks ja kui mõned või kõik valitud pooled ilmutavad soovimatust koostööd teha, mis võib tõenäoliselt uurimise tulemustele olulist mõju avaldada, võib valida uue valimi.

Kui aga endiselt säilib olulisel määral soovimatus koostööd teha või kui uue valimi valimiseks ei ole aega, kohaldatakse artikli 28 vastavaid sätteid.

Artikkel 28

Soovimatus koostööd teha

1.   Kui mõni huvitatud pool ei võimalda juurdepääsu vajalikule informatsioonile või ei esita vajalikku informatsiooni käesolevas määruses ettenähtud tähtaegade jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, siis võib nii negatiivsed kui positiivsed eel- või lõppotsused teha kasutada olevate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud pool on esitanud ebaõiget või eksitavat informatsiooni, siis jäetakse selline informatsioon arvesse võtmata ning võidakse toetuda kasutamiseks kättesaadavatele faktidele.

Huvitatud pooltele tuleks koostööst keeldumise tagajärjed teatavaks teha.

2.   Elektroonilises vormis vastamata jätmist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud pool näitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud.

3.   Huvitatud poole esitatud informatsiooni tuleks siiski arvesse võtta ka siis, kui see ei ole igati täiuslik, kuid sellega seotud puudused ei tekita ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete otsuste tegemisel, kui informatsioon esitatakse nõuetekohaselt õigel ajal ning on kontrollitav ning kui osapool on tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt.

4.   Tõendite või informatsiooni vastuvõtmata jätmise korral teatatakse selle põhjused viivitamata esitavale poolele ning antakse võimalus lisada kindlaksmääratud tähtaja jooksul täiendavad selgitused. Kui selgitusi peetakse ebapiisavaks, siis selliste tõendite või informatsiooni tagasilükkamise põhjused avalikustatakse ning avaldatakse trükitud otsustes.

5.   Kui asjaolude kindlakstegemine, sealhulgas tasakaalustatavate subsiidiumide summa kindlakstegemine tugineb lõike 1 sätetele, sealhulgas kaebuses sisalduvale informatsioonile, siis tuleb seda asjakohaselt ning uurimise tähtaegu arvesse võttes kontrollida muude, võimaluse korral sõltumatute kättesaadavate allikate alusel, nagu näiteks avaldatud hinnakirjad, impordi ja tollitulu ametlik statistika, või muudelt huvitatud pooltelt uurimise ajal saadud teabe alusel. Selline teave võib vajaduse korral sisaldada asjaomaseid andmeid maailmaturu või muude tüüpiliste turgude kohta.

6.   Kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning kõnealust asjakohast informatsiooni seetõttu ei anta, võib tulemus olla kõnealusele osapoolele vähem soodne kui koostöö puhul.

Artikkel 29

Konfidentsiaalsus

1.   Ametivõimud käsitlevad asjakohase põhjendatuse korral konfidentsiaalsena igasugust informatsiooni, mis on laadilt konfidentsiaalne (näiteks informatsioon, mille avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse eelise või millel oleks oluliselt kahjustav mõju informatsiooniandjale või isikule, kellelt informatsiooniandja informatsiooni sai) või mida uurimise osalised on konfidentsiaalsel alusel saanud.

2.   Konfidentsiaalset informatsiooni edastavad huvitatud pooled on kohustatud esitama sellise informatsiooni mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. Nimetatud kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud ning võimaldama vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud informatsiooni sisust. Erakorralistel asjaoludel võivad pooled teatada, et selline teave ei võimalda kokkuvõtte tegemist. Selliste erandlike asjaolude puhul tuleb esitada põhjendused, miks kokkuvõtte tegemine ei ole võimalik.

3.   Kui otsustatakse, et konfidentsiaalsusetaotlus ei ole õigustatud, ning kui informatsiooniandja kas ei soovi informatsiooni avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse informatsiooni jätta arvesse võtmata, kui asjakohaste allikate abil ei ole informatsiooni õigsust võimalik nõuetekohaselt tõestada. Konfidentsiaalsusetaotlusi ei tohi suvaliselt tagasi lükata.

4.   Käesolev artikkel ei takista ühenduse asutusi avalikustamast üldist informatsiooni ja eriti põhjendusi, millele tuginevad käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsused, või tõendusmaterjali, millele ühenduse asutused toetuvad, kui seda on vaja kõnealuste põhjenduste selgitamisel menetluste käigus. Sellise avaldamise puhul tuleb arvesse võtta asjaomaste osapoolte õigustatud huvi, et ei avaldataks nende äri- ja riigisaladusi.

5.   Nõukogu, komisjon, liikmesriigid ega nende ametnikud ei tohi ilma informatsiooniandja eriloata avaldada mitte mingisugust käesoleva määrusega seoses saadud informatsiooni, mille konfidentsiaalset käsitlemist informatsiooniandja on nõudnud. Komisjoni ja liikmesriikide vahel vahetatavat informatsiooni, artikli 25 alusel peetud konsultatsioonidega või artikli 10 lõikes 7 ja artikli 11 lõikes 10 kirjeldatud konsultatsioonidega seotud informatsiooni ega ühenduse asutuste ja liikmesriikide sisedokumente ei tohi avalikustada, kui see ei ole käesolevas määruses sätestatud erijuhtudel ette nähtud.

6.   Käesoleva määruse kohaselt saadud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.

Käesolev säte ei välista ühe uurimise käigus saadud teabe kasutamist sama sarnase tootega seotud menetluse raames teiste uurimiste algatamiseks.

Artikkel 30

Avalikustamine

1.   Kaebuse esitajad, importijad, eksportijad ja neid esindavad ühendused ning päritolu- ja/või ekspordiriik võivad taotleda selliste oluliste faktide ja kaalutlustega seotud üksikasjalike andmete avalikustamist, mille alusel ajutised meetmed kehtestati. Avalikustamise taotlus esitatakse kirjalikult kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning avalikustamine toimub kirjalikult nii kiiresti kui võimalik.

2.   Lõikes 1 nimetatud pooled võivad taotleda selliste oluliste faktide ja kaalutluste lõplikku avalikustamist, mille alusel kavatsetakse soovitada lõplike meetmete kehtestamist või uurimise või menetluse lõpetamist ilma meetmeid kehtestamata, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse selliste faktide ja kaalutluste avalikustamisele, mis erinevad ajutiste meetmete puhul kasutatutest.

3.   Lõpliku avalikustamise taotlus adresseeritakse komisjonile kirjalikult ja see peab laekuma ajutise tollimaksu kohaldamise puhul hiljemalt üks kuu pärast kõnealuse tollimaksu kehtestamise avaldamist. Kui ajutist tollimaksu ei ole kehtestatud, antakse pooltele võimalus taotleda lõplikku avalikustamist komisjoni poolt seatud tähtaja jooksul.

4.   Lõplik avalikustamine toimub kirjalikult. Avalikustamine toimub konfidentsiaalse informatsiooni kaitsmise vajadust nõuetekohaselt arvesse võttes nii kiiresti kui võimalik ning tavaliselt hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist või komisjoni ettepanekut lõpliku otsuse tegemiseks artiklite 14 ja 15 kohaselt. Kui komisjonil ei ole võimalik teatavaid asjaolusid ega seisukohti kõnealusel ajal avalikustada, siis avalikustatakse need esimesel võimalusel.

Avalikustamine ei piira komisjoni või nõukogu võimaliku hilisema otsuse kohaldamist, aga kui nimetatud otsus toetub teistsugustele faktidele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik.

5.   Märkusi, mis esitatakse pärast lõplikku avalikustamist, võib arvesse võtta ainult juhul, kui need esitatakse komisjoni poolt iga juhtumi kohta eraldi seatava ajavahemiku jooksul, mille pikkus on vähemalt 10 päeva, kusjuures arvesse võetakse küsimuse kiireloomulisust.

Artikkel 31

Ühenduse huvid

1.   Otsus selle kohta, kas ühenduse huvid nõuavad sekkumist, peaks põhinema kõigi huvide, sealhulgas ühendusesisese tootmisharu ning kasutajate ja tarbijate huvide hindamisel tervikuna. Käesoleva artikli alusel tehakse otsus üksnes siis, kui kõigile pooltele on lõike 2 alusel antud võimalus teha oma seisukohad teatavaks. Sellisel uurimisel pööratakse erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava subsideerimise kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Tuvastatud subsideerimise ja kahju põhjal kindlaksmääratud meetmeid ei või kohaldada, kui ametiasutused võivad kogu esitatud informatsiooni põhjal selgesti järeldada, et selliste meetmete kohaldamine ei ole ühenduse huvides.

2.   Et ametiasutustel oleks kindel alus kõikide vaadete ja kogu informatsiooni arvessevõtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on ühenduse huvides või mitte, võivad kaebuse esitajad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid tasakaalustava tollimaksu alase uurimise algatamise teates näidatud tähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile informatsiooni anda. Informatsiooni või selle kokkuvõte tehakse kättesaadavaks teistele käesolevas lõikes nimetatud pooltele ja neil on õigus sellele vastata.

3.   Pooled, kes on toiminud kooskõlas lõikega 2, võivad taotleda, et nad ära kuulataks. Taotlused rahuldatakse, kui need on esitatud lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul ja kui neis on näidatud põhjused, miks need pooled tuleks ühenduse huvides ära kuulata.

4.   Pooled, kes on toiminud kooskõlas lõikega 2, võivad esitada arvamusi mis tahes kehtestatavate ajutiste tollimaksude kohaldamise kohta. Arvamused peavad laekuma ühe kuu jooksul alates selliste meetmete kohaldamisest, et neid arvesse võetaks, ning arvamused või nende kokkuvõtted tehakse kättesaadavaks teistele pooltele, kellel on õigus arvamustele vastata.

5.   Komisjon tutvub põhjalikult nõuetekohaselt esitatud informatsiooniga ja uurib, mil määral see on representatiivne, ning edastab analüüsi tulemused koos oma arvamusega nõuandekomiteele. Komisjon võtab igas oma ettepanekus, mis on tehtud artiklite 14 ja 15 alusel, arvesse komitee esitatud seisukohtade tasakaalu.

6.   Pooled, kes on toiminud kooskõlas lõikega 2, võivad taotleda, et faktid ja kaalutlused, mille põhjal lõplik otsus tõenäoliselt tehakse, tehakse neile kättesaadavaks. Selline informatsioon tehakse kättesaadavaks sellisel määral, nagu võimalik ning see ei piira komisjoni või nõukogu hilisema võimaliku otsuse kohaldamist.

7.   Informatsiooni võetakse arvesse üksnes siis, kui seda toetab tegelik tõendusmaterjal, mis kinnitab selle tõesust.

Artikkel 32

Tasakaalustavate tollimeetmete ja mitmepoolsete meetmete vaheline suhe

Kui importtoote suhtes kehtestatakse vastumeetmed, mis on kehtestatud pärast subsiidiumide lepingu vaidluste lahendamise korra rakendamist, ning kui sellised meetmed on kohased tasakaalustatavate subsiidiumide põhjustatud kahju kõrvaldamiseks, tuleb kõik kõnealuse toote tasakaalustavad tollimaksud viivitamata peatada või vajaduse korral kehtetuks tunnistada.

Artikkel 33

Lõppsätted

Käesoleva määruse sätted ei välista kohaldamast:

a)

ühenduse ja kolmandate maade vahel sõlmitud kokkulepetes kehtestatud erieeskirju;

b)

ühenduse põllumajandussektorit käsitlevaid määrusi ning nõukogu määrusi (EMÜ) nr 2783/75, (5) (EÜ) nr 3448/93 (6) ja (EÜ) nr 1667/2006 (7). Käesolev määrus täiendab nimetatud määrusi ning näeb ette erandeid sätetest, mis välistavad tasakaalustavate tollimaksude kohaldamist;

c)

erimeetmeid juhul, kui need ei ole vastuolus GATTis ettenähtud kohustustega.

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2026/97 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 11. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

G. SLAMEČKA


(1)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.

(2)  Vt V lisa.

(3)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

(4)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(5)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104.

(6)  EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.

(7)  ELT L 312, 11.11.2006, lk 1.


I LISA

EKSPORDISUBSIIDIUMIDE SELGITUSLOEND

a)

Äriühingule või tootmisharule sõltuvalt eksporditegevusest antavad valitsuse otsesed subsiidiumid.

b)

Valuuta mitteloovutamise süsteem või muu samalaadne tegevus, mis hõlmab ekspordipreemia andmist.

c)

Valitsuse poolt või tema korraldusel eksportsaadetiste riigisisese veo ja prahtimise eest soodsamate tasumäärade kehtestamine kui omamaiste saadetiste puhul.

d)

Valitsusprogrammide kaudu valitsuse või valitsusasutuste poolt otsene või kaudne imporditud või omamaiste toodete või teenuste andmine eksportkaupade tootmisel kasutamiseks tingimustel, mis on soodsamad kui samasuguste või otseselt konkureerivate toodete või teenuste andmine kasutamiseks kaupade tootmisel omamaiseks tarbimiseks, kui need tingimused on (toodete puhul) soodsamad kui nende eksportijatele maailmaturul kaubanduslikult kättesaadavad (1).

e)

Eriomaselt ekspordiga seotud täielikud või osalised vabastused, soodustused või edasilükkamised otseste maksude (2) või sotsiaalmaksete suhtes, mida tööstus- või kaubandusettevõtted on maksnud või mis neil tuleb maksta (3).

f)

Otseste maksude baasi väljaarvutamisel otseselt ekspordi või eksporditegevusega seotud spetsiaalsete mahaarvatiste lubamine üle selle määra, mis on lubatud omamaiseks tarbimiseks mõeldud toodangu puhul.

g)

Kaudsetest maksudest (4) vabastused või nendealased soodustused eksporttoodete tootmisel ja jaotamisel suuremal määral, kui omamaiseks tarbimiseks müüdud samasuguste toodete tootmisel ja jaotamisel.

h)

Vabastused, soodustused või edasilükkamised seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega (5) kaupadelt või teenustelt, mida kasutatakse eksporttoodete tootmisel, mis ületavad vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses samasuguste esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega toodetelt või teenustelt, mida kasutatakse omamaiseks tarbimiseks müüdavate samasuguste toodete tootmisel tingimusel, et eksporttoodete puhul võib siiski teha vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega isegi siis, kui omamaiseks tarbimiseks müüdud samasuguste toodete puhul ei ole tehtud vabastusi, soodustusi ega edasilükkamisi, juhul kui esmaetapi kumulatiivseid kaudseid makse on võetud eksporttoodete tootmisel tarbitud sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi) (6). Käesolevat punkti tuleb tõlgendada kooskõlas II lisas sisalduva juhendiga sisendite tarbimise kohta tootmisprotsessis.

i)

Impordimaksude (7) osalised või täielikud tagastamised suuremal määral kui eksporttoodete tootmisel tarbitud imporditud sisenditele määratud maksude puhul (arvestades maha hariliku kaonormi) tingimusel, et teatavatel juhtudel võib äriühing imporditud sisendite asemel siiski kasutada teatavas koguses omamaiseid sisendeid, mis on võrdsed imporditud sisenditega ja millel on nendega sama kvaliteet ja omadused, et saada kasu käesolevast sättest, kui import ja vastavad eksporditehingud toimuvad mõlemad vastuvõetava aja jooksul, mis ei ületa kahte aastat. Käesolevat punkti tuleb tõlgendada kooskõlas II lisas sisalduva juhendiga sisendite tarbimise kohta tootmisprotsessis ja kooskõlas III lisas sisalduva juhendiga asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide tunnistamise kohta ekspordisubsiidiumideks.

j)

Valitsuste (või valitsuste kontrollitavate eriasutuste) antavad ekspordikrediidi garanteerimise või kindlustusprogrammid, kindlustus- või garantiiprogrammid eksporttoodete maksumuse tõusu vastu või vahetuskursiriski programmid selliste preemiamäärade eest, millest ei piisa programmide pikaajaliste tegevuskulude ja kahjude katmiseks.

k)

Valitsuste (või valitsuste kontrollitavate ja/või valitsuste hallatavate eriasutuste) antavad ekspordikrediidid, mille intressimäär on väiksem kui see, mida nad tegelikult peaksid maksma selliselt rakendatud vahendite eest (või peaksid maksma, kui nad laenaksid rahvusvahelisel kapitaliturul sama tähtajaga ja teiste krediiditingimustega ning samas vääringus kui kõnealune ekspordikrediit), või nende poolt eksportijate või rahandusasutuste tehtud kõigi või osa kulutuste katmine, mis tehti krediitide saamisel ning ulatuses, milles neid kasutatakse ekspordikrediidi tingimuste oluliste eeliste tagamisel.

Kui aga WTO liige osaleb ametliku ekspordikrediidi alases rahvusvahelises kohustuses, kuhu 1. jaanuaril 1979 kuulus vähemalt kaksteist WTO algliiget (või järgnevas kohustuses, mille need algliikmed on vastu võtnud), või kui WTO liige tegelikult kohaldab asjakohase kohustuse intressimäära, ei peeta ekspordikrediiti, mis on vastavuses nende sätetega, ekspordisubsiidiumiks.

l)

Kõik muud eelarvelised maksed, mis moodustavad ekspordisubsiidiumi GATT 1994 XVI artikli tähenduses.


(1)  „Kaubanduslikult kättesaadav” – valiku tegemine kodumaiste ja imporditud toodete vahel ei ole piiratud ja sõltub ainult kaubanduslikest kaalutlustest.

(2)  Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   „otsesed maksud”– maksud palgalt, kasumilt, intressidelt, renditasult, autoritasult ja kõigilt muudelt sissetulekutelt ning kinnisvaramaks,

—   „impordimaksud”– tariifid, tollimaksud ja teised rahalised maksed, mida ei ole käesolevas märkuses mujal loetletud ja mida võetakse importkaupadelt,

—   „kaudsed maksud”– müügi-, aktsiisi-, käibe-, VAT-, frantsiisi-, tempel-, võõrandamis-, lao- ja seadme-, piiri- ja kõik muud maksud, välja arvatud otsesed maksud ja impordimaksud,

—   „esmaetapi kaudsed maksud”– maksud, mida võetakse toote valmistamisel otseselt või kaudselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt,

—   „kumulatiivsed kaudsed maksud”– mitmeetapilised maksud, mida võetakse pärastise maksu krediteerimise mehhanismi puudumisel, kui ühel tootmisetapil maksustatavaid kaupu või teenuseid kasutatakse järgmisel tootmisetapil,

—   „maksusoodustused”– hõlmab maksude tagastamist või vähendamist,

„soodustused või tagastamised”– hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist.

(3)  Edasilükkamine ei pea endast kujutama ekspordisubsiidiumi, kui võetakse näiteks asjakohast intressimaksu.

(4)  Vt joonealune märkus 2.

(5)  Vt joonealune märkus 2.

(6)  Punkti h ei kohaldata käibemaksu süsteemide puhul ning piirimaksu täpsustamise puhul nende asemel; ülemääraste soodustuste probleemi käibemaksu puhul on käsitletud üksnes punktis g.

(7)  Vt joonealune märkus 2.


II LISA

JUHEND SISENDITE TARBIMISE KOHTA TOOTMISPROTSESSIS  (1)

I

1.

Kaudsete maksude vähendamise süsteemid võimaldavad vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega, mida võetakse eksporditava toote valmistamisel kasutatavatelt sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi). Samamoodi võimaldavad tagastamissüsteemid teha soodustusi või tagastusi seoses impordimaksudega, mida võetakse eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi).

2.

I lisa „Ekspordisubsiidiumide selgitusloendi” punktides h ja i on viidatud terminile „eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisendid”. Vastavalt punktile h võivad kaudsete maksude vähendamissüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nad võimaldavad esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega seotud vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi suuremas summas kui tegelikud maksud, mida võetakse eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisenditelt. Vastavalt punktile i saavad tagastamissüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nad põhjustavad impordimaksudega seotud soodustamist või vähendamist suuremas summas, kui tegelikult võetakse eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisenditelt. Mõlemas punktis on tingimuseks seatud hariliku kaonormi mahaarvestamine järeldustes, mis puudutavad eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisendeid. Punktis i on sätestatud ka asendamine, kui see on asjakohane.

II

3.

Kui vastavalt käesolevale määrusele toimetatava tasakaalustava tollimaksu uurimise raames kontrollitakse, kas sisendeid tarbitakse eksporttoodete tootmiseks, peab komisjon üldjuhul toimima järgmiselt.

4.

Kui väidetakse, et kaudsete maksude vähendamis- või tagastamissüsteem kujutab endast subsiidiumi kaudsete maksude või eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisendite impordimaksude liigse vähendamise või liigse tagastamise tõttu, peaks komisjon üldjuhul kõigepealt kindlaks tegema, kas ekspordiriigi valitsus omab ja kohaldab mingit eksporttoote valmistamisel tarbitavate sisendite laadi ja koguse kontrollimise süsteemi või menetlust. Kui tehakse kindlaks, et sellist kontrollsüsteemi või -menetlust kohaldatakse, peaks komisjon seejärel üldjuhul uurima seda süsteemi või menetlust, et näha, kas see on põhjendatud ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks ning põhineb ekspordiriigi üldtunnustatud äritavadel. Komisjon võib pidada vajalikuks kooskõlas artikli 26 lõikega 2 korraldada teatavaid praktilisi katseid, et kontrollida teavet või veenduda, et süsteemi või menetlust kohaldatakse tõhusalt.

5.

Kui ei ole sellist kontrollsüsteemi või -menetlust, kui see ei ole põhjendatud või kui see on sisse seatud ja seda peetakse põhjendatuks, kuid leitakse, et seda ei kohaldata või ei kohaldata tõhusalt, peaks ekspordiriik korraldama edasise kontrolli tegelikult kasutatavate sisendite põhjal, tegemaks kindlaks, kas on esinenud liigmakseid. Kui komisjon on seda vajalikuks pidanud, toimetatakse edasist uurimist kooskõlas punktiga 4.

6.

Komisjon peaks üldjuhul käsitama sisendeid füüsiliselt inkorporeerituna, kui neid sisendeid kasutatakse tootmisprotsessis ja need on eksporttootes füüsiliselt olemas. Sisend ei pea lõpptootes olema samal kujul, kui tootmisprotsessi sisenedes.

7.

Eksporttoote valmistamisel tarbitud teatava sisendi koguse kindlakstegemisel võetakse üldjuhul arvesse harilikku kaonormi ning sellist kadu tuleb üldjuhul käsitada eksporttoote tootmisel tarbituna. Mõiste „kadu” tähendab antud sisendi niisugust osa, millel pole tootmisprotsessis iseseisvat funktsiooni, mida ei tarbita eksporttoote valmistamisel (sellistel põhjustel nagu ebatõhusus) ja mida seesama tootja ei taasta, kasuta ega müü.

8.

Kui komisjon määrab, kas väidetav kaonorm on harilik, peab ta üldjuhul vajalikul määral arvesse võtma tootmisprotsessi, ekspordiriigi tootmisharu keskmisi kogemusi ja muid tehnilisi tegureid. Komisjon peab meeles pidama, et tähtis on küsimus, kas ekspordiriigi võimuorganid on põhjendatult välja arvutanud kao suuruse, kui seda suurust tahetakse kasutada tolli- või muu maksu vähendamisel või soodustuste tegemisel.


(1)  Tootmisprotsessis tarbitud sisendid on füüsiliselt inkorporeeritud sisendid, tootmisprotsessis kasutatud energia, kütus ja õli ning katalüsaatorid, mida tarbitakse nende kasutamisel eksporttoote saamiseks.


III LISA

JUHEND ASENDAMISE PUHUL KASUTATAVATE TAGASTUSSÜSTEEMIDE TUNNISTAMISE KOHTA EKSPORDISUBSIIDIUMIDEKS

I

Tagastussüsteemid võimaldavad hüvitada või tagastada impordimakse nendelt sisenditelt, mida tarbitakse teise toote tootmisprotsessis, kui see eksporttoode sisaldab omamaiseid sisendeid, millel on sama kvaliteet ja samad tunnused nagu asendatud importsisenditel. Vastavalt I lisa punktile i võivad asendamise puhul kasutatavad tagastussüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nende tulemusena tagastatakse suurem summa kui impordimaks, mis algselt võeti imporditud sisenditelt, mille suhtes nõutakse tagastamist.

II

Kui vastavalt käesolevale määrusele tehtava tasakaalustava tollimaksu uurimise raames uuritakse millist tahes asendamise puhul kasutatavat tagastussüsteemi, peab komisjon üldjuhul toimima järgmiselt:

1)

I lisa punktis i on määratud, et omamaised sisendid võivad asendada imporditud sisendeid eksporttoote tootmisel, kui need sisendid on võrdses koguses ning kui nende kvaliteet ja tunnused on samad kui asendatud importsisenditel. Tähtis on kontrollsüsteemi või -menetluse olemasolu, sest see võimaldab ekspordiriigi valitsusel tagada ja näidata, et sisendite kogus, mille suhtes nõutakse tagastamist, ei ületa samalaadsete eksporttoodete kogust mis tahes kujul ja et impordimakse ei tagastata rohkem, kui algselt kõnealustelt imporditud sisenditelt on võetud;

2)

kui väidetakse, et asendamise puhul kasutatav tagastussüsteem kujutab endast subsiidiumi, peab komisjon üldjuhul kõigepealt kindlaks tegema, kas ekspordiriigi valitsus omab ja kohaldab kontrollsüsteemi või -menetlust. Kui tehakse kindlaks, et sellist süsteemi või menetlust kohaldatakse, peab komisjon seejärel üldjuhul uurima seda kontrollimenetlust, et näha, kas see on põhjendatud ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks ning põhineb ekspordiriigi üldtunnustatud äritavadel. Sel määral, mil tehakse kindlaks, et menetlus vastab antud kontrollile ja seda rakendatakse tõhusalt, eeldatakse, et subsiidiumi ei ole. Komisjon võib pidada vajalikuks korraldada vastavalt artikli 26 lõikele 2 teatavaid praktilisi katseid, et kontrollida teavet või veenduda, et kontrollimenetlust kohaldatakse tõhusalt;

3)

kui ei ole sellist kontrollimenetlust, kui see ei ole põhjendatud või kui see on sisse seatud ja seda peetakse põhjendatuks, kuid leitakse, et seda tegelikult ei kohaldata või ei kohaldata tõhusalt, võib subsiidium olla olemas. Sellistel juhtudel peaks ekspordiriik korraldama edasise kontrolli tegelike asjassepuutuvate tehingute põhjal, et teha kindlaks, kas on esinenud liigmakseid. Kui komisjon seda vajalikuks peab, toimetatakse edasist uurimist kooskõlas punktiga 2;

4)

asjaolu, et on olemas asendamise puhul toimuva tagastamise säte, mille alusel eksportijatel lubatakse valida teatavaid importsaadetisi, mille suhtes võib nõuda tagastamist, ei loeta iseenesest subsiidiumi andmiseks;

5)

ülemäärane impordimaksude tagastamine I lisa punkti i tähenduses loetakse asetleidvaks siis, kui valitsused maksavad intressi mis tahes summade eest, mida makstakse tagasi tagastussüsteemide alusel määral, mil intressi on tegelikult makstud või tuleb maksta.


IV LISA

(Käesolevas lisas taasesitatakse põllumajanduslepingu 2. lisa. Kõiki mõisteid ja väljendeid, mis on siin määratlemata ja mis ei ole selgituseta mõistetavad, tuleb tõlgendada nimetatud lepingu kontekstis.)

OMAMAINE TOETUS: VÄHENDAMISKOHUSTUSTEST VABASTAMISE ALUS

1.

Omamaised toetusmeetmed, mille suhtes taotletakse vähendamiskohustustest vabastamist, peavad vastama põhinõudele, et neil puudub üldse või on vähesel määral kaubandust kahjustav mõju või mõju tootmisele. Järelikult peavad kõik meetmed, mille suhtes taotletakse vabastamist, vastama järgmistele põhikriteeriumidele:

a)

kõnesolev toetus (kaasa arvatud valitsuse saamatajäänud tulu) antakse eelarveliste valitsusprogrammide kaudu, mis ei sisalda ülekandeid tarbijatelt, ning

b)

kõnesolev toetus ei mõju hinnatoetuse andmisena tootjale, pluss allpool kirjeldatud poliitikapõhised kriteeriumid ja tingimused.

Riiklikud teenusprogrammid

2.   Üldteenused

Seda liiki poliitika hõlmab kulutusi (või saamatajäänud tulu) programmidele, mis pakuvad teenuseid või eeliseid põllumajandusele või maakogukonnale. Sinna ei kuulu otsemaksed tootjatele või töötlejatele. Need programmid, mis sisalduvad järgnevas nimekirjas, kuid ei piirdu sellega, peavad vastama punktis 1 esitatud üldkriteeriumidele ja allpool kirjeldatud poliitikapõhistele kriteeriumidele:

a)

uurimistöö, kaasa arvatud üldine uurimistöö, keskkonnaprogrammidega seotud uurimistöö ja teatud toodetega seotud uurimisprogrammid;

b)

kahjurite ja haiguste tõrje, kaasa arvatud üldised ja tooteomased kahjurite ja haiguste tõrje meetmed, nagu varase hoiatuse süsteemid, karantiin ja likvideerimine;

c)

koolitusteenused, kaasa arvatud nii üld- kui ka erikoolitus;

d)

teabelevi- ja nõustamisteenused, kaasa arvatud teabe ja uurimistöö tulemuste tootjate ja tarbijateni jõudmise hõlbustamise vahendid;

e)

inspekteerimisteenused, kaasa arvatud üldinspekteerimisteenused ja teatud toodete inspekteerimine tervishoiu, ohutuse, sortimise või standardimise eesmärgil;

f)

turundus- ja reklaamiteenused, kaasa arvatud turuinfo, teatud toote alane nõustamine ja reklaam, kuid välja arvatud kulutused lähemalt määratlemata otstarbeks, mida müüjad saaksid kasutada müügihinna alandamiseks või mis võiks anda ostjatele otsest majanduslikku kasu, ning

g)

infrastruktuuriteenused, sealhulgas elektrivõrk, teed ja muud transpordivahendid, turu- ja sadamarajatised, veevarustus, tammid ja kuivendussüsteemid ning keskkonnaprogrammidega seotud infrastruktuuritööd. Kõigil juhtudel tuleb kulutused suunata üksnes kapitaalehituste varustamiseks või rajamiseks, siia hulka ei saa lugeda talurajatiste subsideeritud varustamist, kui need ei ole seotud üldkasutatava kommunaalteenuste võrguga. See ei või hõlmata sisendite või tegevuskulude subsiidiume ega sooduskasutusmaksu.

3.   Riigivaru loomine toiduainetega kindlustamiseks (1)

Kulutused (või saamatajäänud tulu) seoses toodete varude kogumise ja hoidmisega, mis moodustavad riigi õigusaktidega määratud toiduainetega kindlustamise programmi lahutamatu osa. See võib hõlmata riigiabi toodete eraladustamise kui sellise programmi osa tarbeks.

Varude hulk ja kogumine peab vastama varem kindlaksmääratud eesmärgile, mis on seotud ainult toiduainetega kindlustamisega. Varude kogumis- ja jaotamisprotsessi finantseerimine peab olema selgesti arusaadav. Riik ostab toiduaineid antud ajal kehtivate turuhindadega ja müük toiduainetega kindlustamise varudest ei toimu madalama hinnaga, kui on vastava kvaliteediga kõnesoleva toote antud ajal kehtiv siseturuhind.

4.   Omamaine toiduabi (2)

Kulutused (või saamatajäänud tulu) seoses omamaise toiduabi andmisega puudust kannatavatele elanikkonnakihtidele.

Toiduabi saamise õigus tuleb kindlaks teha selgete kriteeriumide põhjal, mis on seotud toitumisalaste eesmärkidega. Sellist abi antakse abivajajatele toiduainete otsese jaotamisena või niisuguste vahendite andmisena õigustatud saajatele, mis võimaldab neil osta toitu turu- või subsideeritud hinnaga. Riik ostab toiduaineid kehtivate turuhindadega ning abi finantseerimine ja haldamine peab olema selgesti arusaadav.

5.   Otsemaksed tootjatele

Otsemaksete (või saamatajäänud tulu, kaasa arvatud mitterahaliste maksete) kaudu tootjatele antav abi, mille puhul taotletakse vähendamiskohustusest vabastamist, peab vastama punktis 1 esitatud põhikriteeriumidele ja punktides 6 kuni 13 esitatud erikriteeriumidele, mis kehtivad otsemakse üksikliikide puhul. Kui vähendamisest vabastamist taotletakse mõne muu olemasoleva või uut liiki otsemakse puhul, mida ei ole määratletud punktides 6 kuni 13, siis peab see vastama lisaks punktis 1 mainitud üldkriteeriumidele ka punkti 6 alapunktides b kuni e sätestatud kriteeriumidele.

6.   Toodanguga sidumata sissetulekutoetus

a)

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide alusel, nagu sissetulek, tootja- või maaomanikustaatus, tootmistegurite kasutamine või tootmistase määratletud ja fikseeritud baasperioodil.

b)

Selliste maksete suurus ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmise liigi ega mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv), millega tootja tegeleb ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

c)

Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud omamaiste ega rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad mis tahes tootmise suhtes, millega tegeldakse ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

d)

Selliste maksete suurus ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmistegurite kasutamisega ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine sellel.

e)

Selliste maksete saamiseks ei nõuta mingit tootmist.

7.   Valitsuse finantsosalus tulukindlustuse ja puhastulu kindlustamise programmides

a)

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks saamatajäänud tuluga, arvestades ainult põllumajandusest saadavat tulu, mis ületab 30 % keskmisest kogutulust või sellele vastavast puhastulust (välja arvatud samast või sarnastest kavadest saadud maksed) eelneva kolme aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Igal nendele tingimustele vastaval tootjal on õigus saada selliseid makseid.

b)

Selliste maksetega kompenseeritakse kuni 70 % tootja saamatajäänud tulust sellel aastal, kui tal on õigus hakata saama niisugust abi.

c)

Kõikide selliste maksete suurus sõltub ainult tulust; see ei ole seotud tootja realiseeritud toodangu liigi ja mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv) ega sellise toodangu suhtes kehtiva omamaise või rahvusvahelise hinnaga ega kasutatud tootmisteguritega.

d)

Kui tootja saab samal aastal makseid käesoleva punkti ja punkti 8 alusel (loodusõnnetusabi), peab selliste maksete kogusumma olema väiksem kui 100 % tootja kogu saamatajäänud tulust.

8.   Loodusõnnetusabimaksed (tehtud otse või valitsuse finantsosaluse kaudu saagi kindlustamise kavades)

a)

Selliste maksete saamise õigus tekib ainult pärast seda, kui valitsusorganid on ametlikult tunnistanud, et loodusõnnetus või samalaadne õnnetus (kaasa arvatud haiguspuhangud, kahjurite järsk levik, tuumaõnnetused ja sõda kõnealuse liikme territooriumil) on juhtunud või kestab, ning see määratakse tootmiskadudega, mis ületavad 30 % keskmisest toodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

b)

Õnnetusjärgseid makseid rakendatakse ainult seoses tulu, kariloomade (kaasa arvatud loomade veterinaarabiga seotud maksed), maa ja teiste tootmistegurite kadudega, mis on tekkinud loodusõnnetuse tõttu.

c)

Maksetega ei kompenseerita rohkem kui kadude korvamisega seotud kogukulutused ja nendega ei nõuta ega määratleta tulevase tootmise liiki ega mahtu.

d)

Õnnetuse ajal tehtud maksed ei ületa alapunktis b sätestatud kriteeriumis määratletud edasise kahju vältimiseks või leevendamiseks vajalikku summat.

e)

Kui tootja saab samal aastal makseid käesoleva punkti ja punkti 7 alusel (tulukindlustuse ja puhastulu kindlustamise kavad), siis peab maksete kogusumma olema väiksem kui 100 % tootja kogukadudest.

9.   Tootjate pensioniprogrammide kaudu antav struktuurilise kohanemise toetus

a)

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide abil programmides, mille eesmärk on hõlbustada turustatavate põllumajandussaaduste tootmisega tegelevate isikute siirdumist pensionile või mittepõllumajanduslikele tegevusaladele.

b)

Maksete tingimuseks on, et saajad lõpetavad täielikult ja lõplikult turustatavate põllumajandussaaduste tootmise.

10.   Tootmisvahendite vähendamise programmide kaudu antav struktuurilise kohandumise toetus

a)

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide abil programmides, mille eesmärk on kõrvaldada maa või teised vahendid, kaasa arvatud kariloomad, turustatavate põllumajandussaaduste tootmisest.

b)

Maksete tingimuseks on maa kõrvaldamine turustatavate põllumajandussaaduste tootmisest vähemalt kolmeks aastaks ning kariloomade puhul loomade tapmisest või kindlast lõplikust realiseerimisest.

c)

Maksed ei nõua ega täpsusta sellise maa ega teiste vahendite alternatiivset kasutusviisi, mis hõlmab turustatavate põllumajandussaaduste tootmist.

d)

Maksed ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga ega ka omamaiste või rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad tootmisse jäänud maad ja muid vahendeid kasutava tootmise suhtes.

11.   Investeeringuabi kaudu antav struktuurilise kohandumise toetus

a)

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide abil riiklikes programmides, mille eesmärk on abistada tootjate tegevuse rahalist või füüsilist ümberstruktureerimist reageeringuna struktuurilise halvemuse objektiivsele ilmnemisele. Selliste programmidega hõlmatuse õigus võib põhineda ka põllumajandusmaa taaserastamise selgelt määratletud riiklikul programmil.

b)

Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmise liigi ega mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv), millega tootja tegeleb ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine neil ning sõltub ainult kriteeriumis e sätestatust.

c)

Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud omamaiste ega rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad mis tahes tootmise suhtes, millega tegeldakse ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

d)

Makseid tehakse ainult sellise aja jooksul, mis on vajalik realiseerimaks investeeringut, milleks need on ette nähtud.

e)

Maksed ei volita ega määra mitte mingil viisil saajaid tootma teatud põllumajandussaadusi, välja arvatud nõudmine mitte toota mõnda konkreetset saadust.

f)

Maksed on piiratud summaga, mis on vajalik struktuurilise halvemuse kompenseerimiseks.

12.   Keskkonnaprogrammidel põhinevad maksed

a)

Selliste maksete saamise õigus määratakse selgelt määratletud riikliku keskkonna- või looduskaitseprogrammi osana ning selle tingimuseks on valitsusprogrammist tulenevate eritingimuste, sealhulgas tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimuste täitmine.

b)

Maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamatajäänud tuluga, mis johtuvad valitsusprogrammi täitmisest.

13.   Piirkondlikel toetusprogrammidel põhinevad maksed

a)

Selliste maksete saamise õigus piirdub ebasoodsate piirkondade tootjatega. Iga selline piirkond peab olema selgelt piiritletud geograafiline ala, millel on määratletud majandus- ja haldusidentiteet ja mida peetakse ebasoodsaks seaduses või määrustes selgelt väljendatud erapooletute ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis näitavad, et piirkonna raskused tulenevad enamast kui ajutistest asjaoludest.

b)

Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmise liigi ega mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv), millega tootja tegeleb ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel muul viisil kui selle tootmise vähendamise mõttes.

c)

Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud omamaiste ega rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad mis tahes tootmise suhtes, millega tegeldakse ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

d)

Makseid võivad saada ainult abikõlblike piirkondade tootjad, ent need peavad olema üldiselt kättesaadavad kõigile tootjaile sellistes piirkondades.

e)

Kui toetus on seotud tootmisteguritega, sooritatakse maksed kahaneval määral kõnesoleva tootmisteguri lävetasemest kõrgemal.

f)

Maksed on piiratud lisakulutuste või saamatajäänud tuluga, mis on seotud põllumajandustootmisega määratud piirkonnas.


(1)  Käesoleva lisa punktis 3 loetakse käesoleva punkti sätetele vastavaks arengumaade toiduainetega kindlustamise riigivaruprogramme, mis toimivad arusaadavalt ja mida teostatakse kooskõlas ametlikult avaldatud objektiivsete kriteeriumide või juhistega, sealhulgas programme, mille raames toiduainevarusid toiduainetega kindlustamise eesmärgil soetatakse ja jaotatakse kindlate hindadega eeldusel, et soetushinna ja välise võrdlushinna vahet arvestatakse toetuse liitmääras.

(2)  Käesoleva lisa punktides 3 ja 4 loetakse toiduainetega varustamist subsideeritud hinnaga, et mõõdukate hindadega regulaarselt rahuldada arengumaade vaeste linna- ja maaelanike vajadust toiduainete järele, käesoleva punkti sätetele vastavaks.


V LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2026/97

(EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1).

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1973/2002

(EÜT L 305, 7.11.2002, lk 4).

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 461/2004

(ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

Ainult artikkel 2


VI LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 2026/97

Käesolev määrus

Artikkel 1, lõige 1

Artikkel 1, lõige 1

Artikkel 1, lõige 2, sissejuhatav lause

Artikkel 2, sissejuhatav lause

Artikkel 1, lõige 2, lõpposa

Artikkel 2, punkt a, alglause

Artikkel 1, lõige 3, esimene lõik

Artikkel 2, punkt a, viimane lause

Artikkel 1, lõige 3, teine lõik

Artikkel 2, punkt b

Artikkel 1, lõige 4

Artikkel 1, lõige 2

Artikkel 1, lõige 5

Artikkel 2, punkt c

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3, lõige 1

Artikkel 4, lõige 1

Artikkel 3, lõige 2, esimene lõik, sissejuhatav lause

Artikkel 4, lõige 2, esimene lõik, sissejuhatav lause

Artikkel 3, lõige 2, esimene lõik, punkt a

Artikkel 4, lõige 2, esimene lõik, punkt a

Artikkel 3, lõige 2, esimene lõik, punkt b, esimene lause

Artikkel 4, lõige 2, esimene lõik, punkt b

Artikkel 3, lõige 2, esimene lõik, punkt b, teine lause

Artikkel 4, lõige 2, teine lõik

Artikkel 3, lõige 2, esimene lõik, punkt b, kolmas lause

Artikkel 4, lõige 2, kolmas lõik

Artikkel 3, lõige 2, esimene lõik, punkt c

Artikkel 4, lõige 2, esimene lõik, punkt c

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik

Artikkel 4, lõige 2, neljas lõik

Artikkel 3, lõige 3

Artikkel 4, lõige 3

Artikkel 3, lõige 4, esimene lõik, sissejuhatav lause

Artikkel 4, lõige 4, esimene lõik, sissejuhatav lause

Artikkel 3, lõige 4, esimene lõik, punkt a, esimene lause

Artikkel 4, lõige 4, esimene lõik, punkt a

Artikkel 3, lõige 4, esimene lõik, punkt a, teine ja kolmas lause

Artikkel 4, lõige 4, teine lõik

Artikkel 3, lõige 4, esimene lõik, punkt b

Artikkel 4, lõige 4, esimene lõik, punkt b

Artikkel 3, lõige 5

Artikkel 4, lõige 5

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7, lõige 1 ja 2

Artikkel 7, lõige 1 ja 2

Artikkel 7, lõige 3, esimene lõik, esimene lause

Artikkel 7, lõige 3, esimene lõik

Artikkel 7, lõige 3, esimene lõik, teine lause

Artikkel 7, lõige 3, teine lõik

Artikkel 7, lõige 3, teine lõik

Artikkel 7, lõige 3, kolmas lõik

Artikkel 7, lõige 4

Artikkel 7, lõige 4

Artikkel 8, lõige 1

Artikkel 2, punkt d

Artikkel 8, lõiked 2 kuni 9

Artikkel 8, lõiked 1 kuni 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10, lõiked 1 kuni 4

Artikkel 10, lõiked 1 kuni 4

Artikkel 10, lõiked 7 kuni 13

Artikkel 10, lõiked 5 kuni 11

Artikkel 10, lõige 14, esimene lause

Artikkel 10, lõige 12, esimene lõik

Artikkel 10, lõige 14, teine ja kolmas lause

Artikkel 10, lõige 12, teine lõik

Artikkel 10, lõige 15 ja 16

Artikkel 10, lõige 13 ja 14

Artikkel 11, lõige 1, esimene ja teine lause

Artikkel 11, lõige 1, esimene lõik

Artikkel 11, lõige 1, kolmas lause

Artikkel 11, lõige 1, teine lõik

Artikkel 11, lõige 1, neljas lause

Artikkel 11, lõige 1, kolmas lõik

Artikkel 11, lõige 2

Artikkel 11, lõige 2

Artikkel 11, lõige 3, esimene lause

Artikkel 11, lõige 3, esimene lõik

Artikkel 11, lõige 3, teine lause

Artikkel 11, lõige 3, teine lõik

Artikkel 11, lõige 3, kolmas ja neljas lause

Artikkel 11, lõige 3, kolmas lõik

Artikkel 11, lõige 4, esimene lause

Artikkel 11, lõige 4, esimene lõik

Artikkel 11, lõige 4, teine lause

Artikkel 11, lõige 4, teine lõik

Artikkel 11, lõige 4, kolmas lause

Artikkel 11, lõige 4, kolmas lõik

Artikkel 11, lõige 5

Artikkel 11, lõige 5

Artikkel 11, lõige 6, esimene lause

Artikkel 11, lõige 6, esimene lõik

Artikkel 11, lõige 6, teine lause

Artikkel 11, lõige 6, teine lõik

Artikkel 11, lõige 6, kolmas lause

Artikkel 11, lõige 6, kolmas lõik

Artikkel 11, lõige 6, neljas lause

Artikkel 11, lõige 6, neljas lõik

Artikkel 11, lõige 7, esimene lause

Artikkel 11, lõige 7, esimene lõik

Artikkel 11, lõige 7, teine lause

Artikkel 11, lõige 7, teine lõik

Artikkel 11, lõiked 8, 9 ja 10

Artikkel 11, lõiked 8, 9 ja 10

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13, lõige 1

Artikkel 13, lõige 1

Artikkel 13, lõige 2, esimene ja teine lause

Artikkel 13, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 13, lõige 2, kolmas ja neljas lause

Artikkel 13, lõige 2, teine lõik

Artikkel 13, lõige 2, viies lause

Artikkel 13, lõige 2, kolmas lõik

Artikkel 13, lõiked 3, 4 ja 5

Artikkel 13, lõiked 3, 4 ja 5

Artikkel 13, lõige 6, esimene, teine ja kolmas lause

Artikkel 13, lõige 6, esimene lõik

Artikkel 13, lõige 6, neljas lause

Artikkel 13, lõige 6, teine lõik

Artikkel 13, lõiked 7 ja 8

Artikkel 13, lõiked 7 ja 8

Artikkel 13, lõige 9, esimene lõik

Artikkel 13, lõige 9, esimene lõik

Artikkel 13, lõige 9, teine lõik, esimene ja teine lause

Artikkel 13, lõige 9, teine lõik

Artikkel 13, lõige 9, teine lõik, kolmas lause

Artikkel 13, lõige 9, kolmas lõik

Artikkel 13, lõige 10

Artikkel 13, lõige 10

Artikkel 14, lõiked 1 kuni 4

Artikkel 14, lõiked 1 kuni 4

Artikkel 14, lõige 5, sissejuhatav lause

Artikkel 14, lõige 5, lause algusosa

Artikkel 14, lõige 5, punkt a

Artikkel 14, lõige 5, lause teine osa, alates sõnadest „välja arvatud” kuni sõnadeni „2 %”

Artikkel 14, lõige 5, punkt b

Artikkel 14, lõige 5, lõpposa

Artikkel 14, lõige 5, lause viimane osa

Artikkel 15, lõige 1, esimene lause

Artikkel 15, lõige 1, esimene lõik

Artikkel 15, lõige 1, teine lause

Artikkel 15, lõige 1, teine lõik

Artikkel 15, lõige 1, kolmas lause

Artikkel 15, lõige 1, kolmas lõik

Artikkel 15, lõige 1, neljas lause

Artikkel 15, lõige 1, neljas lõik

Artikkel 15, lõige 1, viies lause

Artikkel 15, lõige 1, viies lõik

Artikkel 15, lõige 2

Artikkel 15, lõige 2

Artikkel 15, lõige 3, esimene lause

Artikkel 15, lõige 3, esimene lõik

Artikkel 15, lõige 3, teine lause

Artikkel 15, lõige 3, teine lõik

Artikkel 15, lõige 3, kolmas lause

Artikkel 15, lõige 3, kolmas lõik

Artikkel 16, lõige 1

Artikkel 16, lõige 1

Artikkel 16, lõige 2, esimene lause

Artikkel 16, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 16, lõige 2, teine ja kolmas lause

Artikkel 16, lõige 2, teine lõik

Artikkel 16, lõige 3

Artikkel 16, lõige 3

Artikkel 16, lõige 4, sissejuhatav lause, esimene osa

Artikkel 16, lõige 4, esimene lõik

Artikkel 16, lõige 4, sissejuhatav lause, teine osa

Artikkel 16, lõige 4, teine lõik, sissejuhatav lause ja punktid a ja b

Artikkel 16, lõige 4, punktid a ja b

Artikkel 16, lõige 4, teine lõik, punktid c ja d

Artikkel 16, lõige 5

Artikkel 16, lõige 5

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 19

Artikkel 20, esimene lause

Artikkel 20, lõige 1

Artikkel 20, teine lause

Artikkel 20, lõige 2

Artikkel 21, lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 21, lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 21, lõige 4, esimene lause

Artikkel 21, lõige 4, esimene lõik

Artikkel 21, lõige 4, teine lause

Artikkel 21, lõige 4, teine lõik

Artikkel 21, lõige 4, kolmas lause

Artikkel 21, lõige 4, kolmas lõik

Artikkel 22, lõige 1, esimene lõik, esimene lause

Artikkel 22, lõige 1, esimene lõik

Artikkel 22, lõige 1, esimene lõik, teine ja kolmas lause

Artikkel 22, lõige 1, teine lõik

Artikkel 22, lõige 1, esimene lõik, neljas lause

Artikkel 22, lõige 1, kolmas lõik

Artikkel 22, lõige 1, esimene lõik, viies lause

Artikkel 22, lõige 1, neljas lõik

Artikkel 22, lõige 1, teine lõik

Artikkel 22, lõige 1, viies lõik

Artikkel 22, lõige 1, kolmas lõik, sissejuhatav lause

Artikkel 22, lõige 1, kuues lõik, sissejuhatav lause

Artikkel 22, lõige 1, kolmas lõik, esimene, teine ja kolmas taane

Artikkel 22, lõige 1, kuues lõik, punktid a, b ja c

Artikkel 22, lõige 1, neljas lõik

Artikkel 22, lõige 1, seitsmes lõik

Artikkel 22, lõige 2, esimene lause

Artikkel 22, lõige 2

Artikkel 22, lõige 2, teine lause

Artikkel 22, lõige 3

Artikkel 22, lõige 2, kolmas lause

Artikkel 22, lõige 4

Artikkel 22, lõige 3

Artikkel 22, lõige 5

Artikkel 22, lõige 4

Artikkel 22, lõige 6

Artikkel 23, lõige 1, esimene lõik, esimene lause alates „Käesoleva” kuni „laiendada”

Artikkel 23, lõige 1, sissejuhatav lause

Artikkel 23, lõige 1, esimene lõik, esimene lause alates „kolmandatest riikidest pärineva” kuni „meetmetest kõrvalehoidmine”

Artikkel 23, lõige 1, punktid a, b ja c

Artikkel 23, lõige 1, esimene lõik, teine lause

Artikkel 23, lõige 2

Artikkel 23, lõige 1, esimene lõik, kolmas lause

Artikkel 23, lõige 3, esimene lõik

Artikkel 23, lõige 1, teine lõik alates „Esimeses lõigus nimetatud tava” kuni „muu hulgas”

Artikkel 23, lõige 3, teine lõik, algusosa

Artikkel 23, lõige 1, teine lõik alates „asjaomase toote” kuni „toodete suhtes kohaldatakse”

Artikkel 23, lõige 3, teine lõik, punktid a, b ja c

Artikkel 23, lõige 2, esimene ja teine lause

Artikkel 23, lõige 4, esimene lõik

Artikkel 23, lõige 2, kolmas lause

Artikkel 23, lõige 4, teine lõik

Artikkel 23, lõige 2, neljas ja viies lause

Artikkel 23, lõige 4, kolmas lõik

Artikkel 23, lõige 2, kuues ja seitsmes lause

Artikkel 23, lõige 4, neljas lõik

Artikkel 23, lõige 3, esimene lõik, esimene lause

Artikkel 23, lõige 5

Artikkel 23, lõige 3, esimene lõik, teine lause

Artikkel 23, lõige 6, esimene lõik

Artikkel 23, lõige 3, esimene lõik, kolmas lause

Artikkel 23, lõige 6, teine lõik

Artikkel 23, lõige 3, esimene lõik, neljas lause

Artikkel 23, lõige 6, kolmas lõik

Artikkel 23, lõige 3, teine lõik

Artikkel 23, lõige 6, neljas lõik

Artikkel 23, lõige 3, kolmas lõik

Artikkel 23, lõige 6, viies lõik

Artikkel 23, lõige 3, neljas lõik

Artikkel 23, lõige 7

Artikkel 23, lõige 4

Artikkel 23, lõige 8

Artikkel 24, lõige 1, esimene ja teine lause

Artikkel 24, lõige 1, esimene lõik

Artikkel 24, lõige 1, kolmas lause

Artikkel 24, lõige 1, teine lõik

Artikkel 24, lõige 2, esimene lause

Artikkel 24, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 24, lõige 2, teine ja kolmas lause

Artikkel 24, lõige 2, teine lõik

Artikkel 24, lõige 3

Artikkel 24, lõige 3

Artikkel 24, lõige 4, esimene ja teine lause

Artikkel 24, lõige 4, esimene lõik

Artikkel 24, lõige 4, kolmas lause

Artikkel 24, lõige 4, teine lõik

Artikkel 24, lõige 4, neljas ja viies lause

Artikkel 24, lõige 4, kolmas lõik

Artikkel 24, lõige 5, esimene lause

Artikkel 24, lõige 5, esimene lõik

Artikkel 24, lõige 5, teine lause

Artikkel 24, lõige 5, teine lõik

Artikkel 24, lõige 5, kolmas ja neljas lause

Artikkel 24, lõige 5, kolmas lõik

Artikkel 24, lõiked 6 ja 7

Artikkel 24, lõiked 6 ja 7

Artikkel 25

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 26

Artikkel 27, lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 27, lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 27, lõige 4, esimene lause

Artikkel 27, lõige 4, esimene lõik

Artikkel 27, lõige 4, teine lause

Artikkel 27, lõige 4, teine lõik

Artikkel 28

Artikkel 28

Artikkel 29, lõiked 1 kuni 5

Artikkel 29, lõiked 1 kuni 5

Artikkel 29, lõige 6, esimene lause

Artikkel 29, lõige 6, esimene lõik

Artikkel 29, lõige 6, teine lause

Artikkel 29, lõige 6, teine lõik

Artikkel 30, lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 30, lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 30, lõige 4, esimene, teine ja kolmas lause

Artikkel 30, lõige 4, esimene lõik

Artikkel 30, lõige 4, viimane lause

Artikkel 30, lõige 4, teine lõik

Artikkel 30, lõige 5

Artikkel 30, lõige 5

Artikkel 31

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 35

I kuni IV lisa

I kuni IV lisa

V lisa

VI lisa


Parandused

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/127


Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 444/2009 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 142, 6. juuni 2009 )

Sisukorras kaanel ja pealkirjas lk 1

asendatakse

„28. mai 2009”

järgmisega:

„6. mai 2009”.