I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

17.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 185/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 625/2009,

7. juuli 2009,

teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse põllumajandusturgude ühist korraldust ja töödeldud põllumajandustooteid käsitlevaid õigusakte, mis on vastu võetud vastavalt asutamislepingu artiklile 308, eriti nimetatud dokumentide neid sätteid, mis võimaldavad teha erandi üldpõhimõttest, mille kohaselt koguselisi piiranguid ja samaväärse toimega meetmeid võib asendada üksnes samade õigusaktidega ette nähtud meetmetega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määrust (EÜ) nr 519/94 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (1) on korduvalt oluliselt muudetud (2). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	Ühine kaubanduspoliitika peaks põhinema ühtsetel põhimõtetel.

(3)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 14 käsitatakse alates 1. jaanuarist 1993 siseturuna sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine.

(4)	Ühise kaubanduspoliitika järgimine impordieeskirjade osas on ainuke vahend, mis tagab, et eeskirjad, mida kohaldatakse ühenduse kaubanduse suhtes kolmandate riikidega, kajastaksid asjakohaselt turgude integreerumist.

(5)	Impordieeskirjade suurem ühtsus tuleks saavutada, kehtestades võimalust mööda kõnealuste kolmandate riikide majanduse eripära arvesse võttes samasugused sätted, nagu kohaldatakse muude kolmandate riikide suhtes kehtivates ühistes eeskirjades.

(6)	Impordi ühiseeskirju kohaldatakse ka söe- ja terasetoodete suhtes, ilma et see piiraks võimalike meetmete kohaldamist lepingu suhtes, mis käsitleb spetsiaalselt neid tooteid.

(7)	Seetõttu peaks impordi liberaliseerimine, ja nimelt koguseliste piirangute puudumine, saama ühenduse eeskirjade lähtekohaks.

(8)	Mõne toote puhul peaks komisjon põhjalikult tutvuma imporditingimuste, impordi suundumuste, majanduse ja kaubanduse olukorra erinevate tahkude ja vajaduse korral võetavate meetmetega.

(9)	Võib selguda, et nende toodete teatava impordi üle peaks ühendus järelevalvet teostama.

(10)	Komisjon ja nõukogu peavad vastu võtma ühenduse huvide seisukohast vajalikud kaitsemeetmed, arvestades olemasolevaid rahvusvahelisi kohustusi.

(11)

Vaatamata sellele võivad ühenduse ühe või mõne piirkonna jaoks ette nähtud järelevalve- või kaitsemeetmed osutuda sobivamaks kui terve ühenduse suhtes kohaldatavad meetmed. Niisuguseid meetmeid tuleks siiski lubada üksnes erandkorras ja olukordades, kus ei ole muud võimalust. On vaja tagada, et need meetmed oleksid ajutised ja põhjustaksid siseturul võimalikult vähe häireid.

(12)

Kui kohaldatakse ühenduse järelevalvet, tuleks kõnealuste toodete vabasse ringlusse lubamisel esitada ühtsetele kriteeriumidele vastav järelevalvedokument. Liikmesriikide ametiasutused peaksid selle dokumendi importija taotlusel välja andma kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kuid ilma et see annaks importijale importimisõigust. Seetõttu peaks kõnealune järelevalvedokument kehtima ainult ajavahemikul, mil impordieeskirju ei muudeta.

(13)

Hea halduskorralduse huvides ja ühenduse ettevõtjate abistamiseks peaks järelevalvedokumendi sisu ja kujundus võimalikult suures osas vastama ühtse impordilitsentsi vormidele, mis on ette nähtud komisjoni 30. märtsi 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 738/94 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 520/94, millega kehtestatakse ühenduse koguseliste kvootide haldamise kord, teatavad rakenduseeskirjad), (3) komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 3168/94 (millega kehtestatakse ühenduse impordilitsents teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepete ja ühenduse impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete importimise ühiseeskirju käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 517/94 kohaldamisalas ja muudetakse kõnealuse määruse teatavaid sätteid) (4) ja komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 3169/94 (millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiilitoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta, III lisa ja kehtestatakse määruse kohaldamise valdkonnas ühenduse impordilitsentsid), (5) pidades silmas järelevalvedokumendi tehnilisi üksikasju.

(14)	Ühenduse huvides on, et liikmesriigid ja komisjon vahetaksid võimalikult palju ühenduse järelevalve tulemusena saadud teavet.

(15)	On vaja vastu võtta võimaliku kahju hindamise ja uurimismenetluse alustamise kriteeriumid, lubades kiireloomulistel juhtudel endiselt komisjonil asjakohaseid meetmeid rakendada.

(16)	Selleks tuleks kehtestada uurimismenetluse alustamise, vajalike kontrollimiste, asjaomaste isikute ärakuulamise, saadud teabe kasutamise ja kahju hindamise üksikasjalikud sätted.

(17)	Käesoleva määrusega kehtestatud uurimist käsitlevad sätted ei piira ühenduse või siseriiklike ametisaladuse eeskirjade kohaldamist.

(18)	On vaja kehtestada ka uurimise algatamise ja meetmete asjakohasust käsitleva otsuse langetamise ajalised piirangud, et niisugused otsused tehtaks kiiresti ja et asjaomaste ettevõtjate õiguskindlus suureneks.

(19)	Impordieeskirjade ühtsuse huvides tuleks importijatele ettenähtud formaalsusi lihtsustada ja tuleks muuta need ühesuguseks olenemata kohast, kus kaupa tollitakse. Seetõttu on soovitatav ette näha, et kõik formaalsused täidetaks käesoleva määruse lisas esitatud näidistele vastavaid vorme kasutades.

(20)	Ühenduse järelevalvemeetmetega seoses väljaantud järelevalvedokumendid peaksid kehtima kogu ühenduses, olenemata väljaandja liikmesriigist.

(21)

Nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määruses (EÜ) nr 517/94 (ühiste eeskirjade kohta, mis käsitlevad teatavatest kolmandatest riikidest imporditud tekstiiltooteid, mille kohta ei ole sõlmitud kahepoolseid lepinguid, protokolle või muid kokkuleppeid või mida ei ole reguleeritud muude ühenduse konkreetsete impordieeskirjadega) (6) käsitletud tekstiiltoodete suhtes tuleb ühenduses ja rahvusvahelisel tasandil rakendada erikohtlemist. Seetõttu tuleks need käesoleva määruse reguleerimisalast täielikult välja jätta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas nimetatud kolmandatest riikidest pärit toodete suhtes, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 517/94 reguleeritud tekstiiltooted.

2. Lõikes 1 nimetatud toodete import ühendusse on vaba ja seega ei kohaldata selle suhtes mingeid koguselisi piiranguid, piiramata siiski meetmete kohaldamist, mida võidakse võtta vastavalt V peatükile.

II PEATÜKK

ÜHENDUSE TEAVITAMIS- JA NÕUSTAMISKORD

Artikkel 2

Kui ilmneb, et impordi suundumused nõuavad järelevalvet või kaitsemeetmeid, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile. See teave sisaldab olemasolevat tõendust, mis põhineb artikliga 8 kehtestatud kriteeriumidel. Komisjon edastab selle teabe viivitamata kõikidele liikmesriikidele.

Artikkel 3

1. Konsultatsioone võib pidada kas liikmesriigi taotlusel või komisjoni omal algatusel.

2. Konsultatsioonid toimuvad kaheksa tööpäeva jooksul pärast seda, kui komisjon on artiklis 2 osutatud teabe kätte saanud, ja igal juhul enne ühenduse mis tahes järelevalve- või kaitsemeetme võtmist.

Artikkel 4

1. Konsultatsioonid toimuvad nõuandekomitees (edaspidi „komitee”), mis koosneb kõikide liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.

2. Komitee kutsub kokku eesistuja. Eesistuja annab liikmesriikidele võimalikult kiiresti kogu asjakohase info.

3. Konsultatsioonid hõlmavad eelkõige järgmist:

a)	impordi tingimusi, impordi suundumusi ning majanduse ja kaubanduse olukorra erinevaid tahke seoses kõnealuse tootega;

b)	küsimusi, mis on seotud ühenduse ja I lisas nimetatud kolmandate riikide vaheliste kaubanduslepingute haldamisega;

c)	meetmeid, mida vajaduse korral tuleb vastu võtta.

4. Vajaduse korral võib konsultatsioon toimuda kirja teel. Niisugusel juhul teatab komisjon sellest liikmesriikidele, kes võivad oma arvamust avaldada või taotleda suulist konsultatsiooni komisjoni kehtestatud viie kuni kaheksa tööpäevase ajavahemiku jooksul.

III PEATÜKK

ÜHENDUSE UURIMISMENETLUS

Artikkel 5

1. Kui komisjonile selgub pärast artiklites 3 ja 4 osutatud konsulteerimist, et uurimismenetluse algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, alustab ta uurimist ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamist ja avaldab teate Euroopa Liidu Teatajas. Kõnealune teade sisaldab

a)	saadud teabe kokkuvõtet ja sedastab, et igasugune asjaomane teave tuleb edastada komisjonile;

b)	aega, mille jooksul huvitatud pooled võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teavet esitada, et neid uurimise käigus arvesse võetaks;

c)	aega, mille jooksul huvitatud pooled võivad taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist vastavalt lõikele 4.

Komisjon alustab koostöös liikmesriikidega uurimist.

2. Komisjon muretseb pärast komiteega konsulteerimist kogu vajaliku teabe ja püüab kontrollida ettevõtjatelt, vahendajatelt, tootjatelt, kutseühingutelt ja -organisatsioonidelt saadud teavet, kui ta seda asjakohaseks peab.

Nimetatud ülesande täitmisel abistavad komisjoni selle liikmesriigi töötajad, kelle territooriumil kontrollimine toimub, tingimusel et kõnealune liikmesriik seda soovib.

Endast vastavalt lõike 1 esimesele lõigule teatanud huvitatud pooled ja ekspordiriigi esindajad võivad kontrollida kogu infot, mis on uurimise käigus komisjoni käsutusse antud, ühenduse või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid välja arvatud, juhul kui see info on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 7 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab. Selleks esitavad nad komisjonile kirjaliku taotluse, kus on märgitud, millist infot soovitakse.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile tema nõudmisel ja tema kehtestatud korras oma käsutuses oleva teabe uuritava toote turu arengusuundade kohta.

4. Komisjon võib huvitatud osapooled ära kuulata. Pooled tuleb ära kuulata juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises ette nähtud aja jooksul ärakuulamist kirjalikult taotlenud, osutades, et uurimise tulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ja et neil on suuliste selgituste andmiseks erilised põhjused.

5. Kui teavet ei esitata käesoleva määrusega kehtestatud tähtaja jooksul või komisjoni poolt vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud tähtaja jooksul, või kui uurimist oluliselt takistatakse, võib järeldused teha kättesaadavate faktide alusel. Kui komisjon leiab, et mõni huvitatud pool või kolmas isik on talle esitanud väära või eksitava teabe, jätab ta selle teabe arvesse võtmata ja võib kasutada kättesaadavaid fakte.

6. Kui komisjonile pärast lõikes 1 nimetatud konsultatsiooni selgub, et uurimine pole piisavalt põhjendatud, teatab ta liikmesriikidele oma otsusest ühe kuu jooksul pärast liikmesriikidelt teabe saamist.

Artikkel 6

1. Uurimise lõpus esitab komisjon komiteele tulemuste aruande.

2. Kui komisjon leiab uurimise algusest möödunud üheksa kuu jooksul, et ühenduse järelevalve- või kaitsemeetmeid ei ole vaja, lõpetatakse uurimine ühe kuu jooksul pärast komiteega konsulteerimist. Uurimise lõpetamise otsus, mis sisaldab uurimise põhijäreldused ja selle põhjuste kokkuvõtte, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3. Kui komisjon leiab, et ühenduse järelevalve- või kaitsemeetmed on vajalikud, võtab ta vastavalt IV ja V peatükile vastu vajalikud otsused hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast uurimise algust. Erandlikel asjaoludel võib kõnealust tähtaega pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate, milles täpsustab tähtaja pikendamise aja ja mis sisaldab pikendamise põhjuste kokkuvõtet.

4. Käesoleva peatüki sätted ei välista järelevalvemeetmete võtmist mis tahes ajal vastavalt artiklitele 9–14, või kaitsemeetmete võtmist vastavalt artiklitele 15, 16 ja 17, siis kui kriitiline olukord, kus viivitamine võiks tekitada raskesti parandatavat kahju, nõuab kohest sekkumist.

Komisjon võtab viivitamata uurimismeetmed, mida ta veel vajalikuks peab. Uurimistulemusi kasutatakse võetud meetmete uuel läbivaatamisel.

Artikkel 7

1. Käesoleva määruse alusel saadud infot kasutatakse ainult selleks, milleks seda nõuti.

2. Nõukogu, komisjon, liikmesriigid ja nende ametnikud ei tohi teabeandja eriloata avaldada mitte mingisugust käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet või muud konfidentsiaalselt edastatud teavet.

3. Igas konfidentsiaalsustaotluses tuleb märkida põhjus, miks teave on konfidentsiaalne.

Kui siiski selgub, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabeandja kas ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

4. Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabeandjale või sellise teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.

5. Lõiked 1–4 ei takista ametiasutusi arvesse võtmast üldist teavet ja eelkõige käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsuste põhjusi. Need ametiasutused peavad siiski arvesse võtma asjaomaste juriidiliste ja füüsiliste isikute õigustatud huvi, et nende ärisaladusi ei avaldataks.

Artikkel 8

1. Impordisuundumuste, impordi toimumise tingimuste ja sellisest impordist tingitud ühenduse tootjatele tekitatud märgatava kahju või niisuguse kahju tekitamise ohu uurimine hõlmab eelkõige järgmisi tegureid:

a)	impordi maht, eriti juhul, kui see on absoluutarvudes või ühenduse toodangu või tarbimise suhtes märkimisväärselt kasvanud;

b)	impordihind, eriti juhul, kui esineb märkimisväärne hinna allalöömine võrreldes ühenduse samalaadse toote hinnaga;

mõju samalaadsete või otseselt konkureerivate toodete tootjatele ühenduses, mis ilmneb järgmiste majandustegurite arengusuundadest:

—

toodang;

—	mahu ärakasutamine;

—	tagavarad;

—

müük;

—

turuosa;

—	hinnad (st hindade langus või hinnatõusude takistamine, mis vastasel juhul oleks võinud toimuda);

—

kasumid;

—	kasutatud kapitali tasuvus;

—

rahavoog;

—

tööhõive.

2. Uurimise läbiviimisel võtab komisjon arvesse I lisas nimetatud riikide konkreetset majandussüsteemi.

3. Märgatava kahju ohu korral uurib komisjon, kas kõnealuse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikult kahjustavaks on selgesti prognoositav. Sellega seoses võib arvesse võtta järgmisi tegureid:

a)	ühendusse suunduva impordi kasvu määr;

b)	päritolumaa või ekspordimaa olemasolev või lähemas tulevikus prognoositav ekspordi maht ja tõenäosus, et sellest tulenev eksport suundub ühendusse.

IV PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Artikkel 9

1. Kui ühenduse huvid seda nõuavad, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või komisjoni omal algatusel

a)	otsustada rakendada teatava impordi suhtes tagasiulatuvat järelevalvet vastavalt komisjoni kehtestatud korrale;

b)	otsustada kõnealuse impordi suundumuste jälgimiseks muuta teatava impordi puhul kohustuslikuks artiklile 10 vastav ühenduse eelneva järelevalve.

2. Järelevalvemeetmed kehtivad piiratud aja jooksul. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse meetmete rakendamise poolaastale järgneva poolaasta lõpus.

Artikkel 10

1. Ühenduse eelneva järelevalve all olevaid tooteid võib vabasse ringlusse lubada üksnes järelevalvedokumendi esitamise korral. Selle dokumendi kinnitab liikmesriigi määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud ühenduse importija taotluse, olenemata tema tegevuskohast ühenduses. Kõnealune taotlus loetakse pädeva siseriikliku asutuse poolt vastuvõetuks hiljemalt kolm päeva pärast selle esitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. Järelevalvedokumendi vorm peab vastama II lisas esitatud näidisele.

Kui järelevalvet kehtestavas otsuses ei ole ette nähtud teisiti, sisaldab importija esitatud järelevalvedokumendi taotlus ainult järgmist:

a)	taotleja täielik nimi ja aadress (sealhulgas telefoni- ja faksinumbrid ja muud numbrid, mille järgi pädeval siseriiklikul asutusel on võimalik taotlejat tuvastada), lisaks sellele taotleja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber, kui ta on käibemaksukohustuslane;

b)	vajaduse korral deklarandi täielik nimi ja aadress või taotleja määratud mis tahes esindaja täielik nimi ja aadress (sealhulgas telefoni- ja faksinumber);

kauba kirjeldus, kus esitatakse:

—	kaubanimi;

—	koondnomenklatuuri kood;

—	päritolu- ja lähtekoht;

d)	deklareeritud kogus kilogrammides ja vajaduse korral muudes täiendavates ühikutes (paari, tükki, jne);

e)	kauba CIF-väärtus ühenduse piiril, väljendatuna eurodes;

f)	järgmine kinnitus, mille taotleja on dateerinud ja allkirjastanud ning kus taotleja nimi on kirjutatud trükitähtedega: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas vormis ja selle lisades esitatud info on tõene ja antud heauskselt ning et ma olen ettevõtjana ühenduses asutatud.”

3. Järelevalvedokument kehtib kogu ühenduses, olenemata liikmesriigist, kes selle on välja andnud.

4. Kui avastatakse, et tehingu sooritamise ühikuhind ületab järelevalvedokumendis märgitu vähem kui 5 % võrra või et importimiseks esitatud toodete koguväärtus või -hulk ületab järelevalvedokumendis märgitud väärtuse või hulga vähem kui 5 % võrra, ei takista see kõnealuse toote vabasse ringlusse lubamist. Komisjon, olles ära kuulanud komitees avaldatud arvamused ja võttes arvesse toodete laadi ja asjaomase tehingu muud eripära, võib kehtestada teistsuguse protsendimäära, mis ei tohiks tavaliselt siiski olla suurem kui 10 %.

5. Järelevalvedokumente võib kasutada ainult aja jooksul, mil asjaomaste tehingute suhtes kehtib impordi liberaliseerimise kord. Nimetatud järelevalvedokumenti ei tohi mingil juhul kasutada pärast selle kehtivusaja lõppu, mis määratakse kindlaks samal ajal ja samas korras kui järelevalve kehtestamine, ja mille puhul võetakse arvesse toodete laadi ja tehingu muud eripära.

6. Kui vastavalt artiklile 9 vastu võetud otsus seda nõuab, tuleb ühenduse järelevalve all olevate toodete päritolu tõendada päritolusertifikaadiga. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira niisuguste sertifikaatide esitamist käsitlevate muude sätete kohaldamist.

7. Kui ühenduse eelneva järelevalve all oleva toote suhtes kohaldatakse liikmesriigis piirkondlikke kaitsemeetmeid, võib järelevalvedokumendi asendada selle liikmesriigi antud impordiloaga.

8. Järelevalvedokumendi vormid ja selle väljavõtted vormistatakse kahes eksemplaris, üks eksemplar, millele märgitakse „omaniku eksemplar” ja number 1, väljastatakse taotlejale ja teine, millele märgitakse „pädeva asutuse eksemplar” ja number 2, peab jääma hoiule dokumendi väljastanud asutusse. Halduslikel eesmärkidel võib pädev asutus vormile 2 lisada täiendavaid eksemplare.

9. Vorm, kaasa arvatud lisalehed, trükitakse tehnoloogilisest peenmaterjalist vabale valgele kirjapaberile kaaluga 55–65 g/m2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm. Masinakirja reavahe on 4,24 mm (üks kuuendik tolli). Lahtrite paigutust tuleb täpselt järgida. Esimese eksemplari, s.o järelevalvedokumendi mõlemal küljel on lisaks kollane giljoššmustriga trükitud taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

10. Liikmesriik peab laskma vormid trükkida. Vorme võib trükkida ka trükikojas, mille on määranud trükikoja asukoha liikmesriik. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide liikmesriigi volitusele. Igale vormile märgitakse trükikoja nimi ja aadress või tähis, mille järgi on võimalik trükikoda tuvastada.

Artikkel 11

Kui on tõenäoline, et võib tekkida artikli 15 lõikes 1 osutatud olukord ja ühenduse huvid seda nõuavad, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel

—	piirata nõutud järelevalvedokumendi kehtivusaega;

—	kehtestada selle dokumendi väljastamise teatavad tingimused ja lisada erandmeetmena tühistamisklausli või kehtestada komisjoni määratud sageduse ja kestusega artiklis 3 nimetatud eelneva teavitamis- ja konsulteerimismenetluse kasutamise.

Artikkel 12

Kui toote impordile ei ole kehtestatud ühenduse eelnevat järelevalvet kaheksa tööpäeva jooksul pärast konsultatsioonide lõppu, võib komisjon vastavalt artiklile 17 rakendada järelevalvet ühenduse ühte või mõnda piirkonda suunduva impordi suhtes.

Artikkel 13

1. Piirkondliku järelevalve all olevaid tooteid võib kõnealuses piirkonnas vabasse ringlusse lubada üksnes järelevalvedokumendi esitamisel. Selle dokumendi kinnitab asjaomase liikmesriigi (liikmesriikide) määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud ühenduse importija deklaratsiooni, olenemata tema tegevuskohast ühenduses. Kõnealune taotlus loetakse pädeva siseriikliku asutuse poolt vastuvõetuks hiljemalt kolm tööpäeva pärast selle esitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Järelevalvedokumente võib kasutada ainult selle aja jooksul, mil asjaomaste tehingute suhtes kehtib impordi liberaliseerimise kord.

2. Kohaldatakse artikli 10 lõiget 2.

Artikkel 14

1. Kui kohaldatakse ühenduse või piirkondlikku järelevalvet, teatavad liikmesriigid komisjonile iga kuu esimese kümne päeva jooksul

a)	eelneva järelevalve puhul rahasummade üksikasjad (arvutatud CIF-hindade alusel) ja kaubakogused, mille kohta on eelneva perioodi jooksul järelevalvedokumendid välja antud;

b)	igal juhul punktis a osutatud ajavahemikule eelneva ajavahemiku jooksul toimunud impordi üksikasjad.

Liikmesriikide esitatud teave liigitatakse toodete ja maade kaupa.

Järelevalve korra kohaldamise ajal võib sama menetlust kasutades kehtestada teistsuguseid sätteid.

2. Kui toodete laad või erilised asjaolud seda nõuavad, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta selle teabe esitamise tähtaegu.

3. Komisjon teavitab liikmesriike.

V PEATÜKK

KAITSEMEETMED

Artikkel 15

1. Kui toodet imporditakse ühendusse sel määral suurenenud kogustes või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada ühenduse samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile märgatavat kahju, võib komisjon ühenduse huvide kaitseks kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta toote impordieeskirju, nähes ette, et seda võib vabasse ringlusse lubada ainult impordiloa esitamisel, mille andmist reguleerivad komisjoni kehtestatavad sätted ja piirangud.

2. Vastuvõetud meetmetest teatatakse viivitamata liikmesriikidele ja need jõustuvad kohe.

3. Käesolevas artiklis nimetatud meetmeid kohaldatakse kõikidele toodetele, mis on vabasse ringlusse lastud pärast nende meetmete jõustumise kuupäeva. Vastavalt artiklile 17 võib nende meetmete kohaldamisel piirduda ühe või mõne piirkonnaga.

Need meetmed ei takista siiski niisuguste toodete vabasse ringlusse lubamist, mis on juba teel ühendusse, tingimusel et nende toodete sihtkohta ei või muuta ja et toodetel, mida võib vastavalt artiklitele 10 ja 13 vabasse ringlusse lubada ainult järelevalvedokumendi esitamisel, on see dokument tõepoolest olemas.

4. Kui liikmesriik on taotlenud komisjoni sekkumist, võtab viimane otsuse selle kohta vastu kõige rohkem viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

5. Kõigist käesoleva artikli kohastest komisjoni otsustest teatatakse nõukogule ja liikmesriikidele. Iga liikmesriik võib ühe kuu jooksul teatamise päevast alates suunata komisjoni otsuse nõukokku arutamiseks.

6. Kui liikmesriik suunab komisjoni otsuse nõukokku, võib nõukogu komisjoni otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kinnitada, seda muuta või selle tühistada.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, loetakse komisjoni meede tühistatuks.

Artikkel 16

1. Nõukogu võib, eelkõige artikli 15 lõikes 1 nimetatud olukorra puhul, vastu võtta asjakohased meetmed. Nõukogu teeb komisjoni ettepanekul otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

2. Kohaldatakse artikli 15 lõiget 3.

Artikkel 17

Kui eelkõige artiklis 8 nimetatud tegurite alusel selgub, et tingimused meetmete vastuvõtmiseks vastavalt IV peatükile ja artiklile 15 on ühes või enamas ühenduse piirkonnas täidetud, võib komisjon pärast muude lahendusvõimaluste uurimist erandkorras lubada järelevalve- või kaitsemeetmete kohaldamist, mis piirduvad asjaomaste piirkondadega, kui ta leiab, et sel tasandil kohaldatavad meetmed on asjakohasemad kui kogu ühenduses kohaldatavad meetmed.

Need meetmed peavad olema ajutised ja siseturgu võimalikult vähe häirima.

Need meetmed võetakse vastu vastavalt artiklites 9 ja 15 sätestatud korras.

Artikkel 18

1. Vastavalt IV ja V peatükile võetud järelevalve- ja kaitsemeetmete kehtivuse ajal toimuvad komitees kas liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel artikliga 34 ette nähtud konsultatsioonid. Konsultatsioonide eesmärk on

a)	kontrollida meetmete mõju;

b)	teha kindlaks, kas meetme edasine kohaldamine on vajalik.

2. Kui komisjon leiab lõikes 1 nimetatud konsultatsioonide tulemusena, et mõni IV ja V peatükiga ette nähtud järelevalve- või kaitsemeede tuleks tühistada või et seda peaks muutma, toimitakse järgmiselt:

a)	kui nõukogu ei ole komisjoni võetud meetme kohta otsust vastu võtnud, siis komisjon muudab seda meedet või tühistab selle viivitamata ja esitab nõukogule kohe aruande;

b)	kõigil muudel juhtudel teeb komisjon nõukogule ettepaneku nõukogu vastu võetud meetmete tühistamiseks või muutmiseks. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui see otsus käsitleb piirkondlikke järelevalvemeetmeid, kohaldatakse seda alates kuuendast päevast pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

1. Käesolev määrus ei välista ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetega kehtestatud erieeskirjadest tulenevate kohustuste täitmist.

2. Ilma et see piiraks muid ühenduse sätteid, ei takista käesolev määrus liikmesriike vastu võtmast või kohaldamast:

a)	keelde, koguselisi piiranguid või järelevalvemeetmeid, selleks et tagada kõlblus, avalik kord või julgeolek ning inimeste, loomade ning taimede elu ja tervise kaitse, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse;

b)	eriformaalsusi välisvaluuta suhtes;

c)	asutamislepingukohaste rahvusvaheliste lepingute alusel rakendatavaid formaalsusi.

Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmed ja formaalsused, mida nad kavatsevad rakendada või muuta vastavalt käesolevale lõikele. Äärmiselt pakilistel juhtudel teatatakse komisjonile siseriiklikud meetmed ja formaalsused kohe nende vastuvõtmise järel.

Artikkel 20

1. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevate õigusaktide, neist tulenevate ühenduse ja siseriiklike haldussätete ega asutamislepingu artikli 308 alusel vastu võetud töödeldud põllumajandustooteid käsitlevate spetsiaalsete õigusaktide kohaldamist. Käesolev määrus täiendab nimetatud õigusakte.

2. Lõikes 1 nimetatud õigusaktides käsitletud toodete puhul ei kehti artiklid 9–14 ja 18 nende toodete suhtes, mille kohta ühenduse kolmandate riikidega kauplemise eeskirjades nõutakse litsentsi või muu impordidokumendi esitamist.

Artikleid 15, 17 ja 18 ei kohaldata nende toodete suhtes, mille puhul nende eeskirjadega on ette nähtud koguseliste impordipiirangute kohaldamine.

Artikkel 21

Määrus (EÜ) nr 519/94 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 22

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BORG

(1) EÜT L 67, 10.3.1994, lk 89.

(2) Vt III lisa.

(3) EÜT L 87, 31.3.1994, lk 47.

(4) EÜT L 335, 23.12.1994, lk 23.

(5) EÜT L 335, 23.12.1994, lk 33.

(6) EÜT L 67, 10.3.1994, lk 1.

I LISA

KOLMANDATE RIIKIDE NIMEKIRI

Armeenia

Aserbaidžaan

Valgevene

Kasahstan

Põhja-Korea

Venemaa

Tadžikistan

Türkmenistan

Usbekistan

Vietnam

II LISA

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

III LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA

Nõukogu määrus (EÜ) nr 519/94 (EÜT L 67, 10.3.1994, lk 89)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1921/94 (EÜT L 198, 30.7.1994, lk 1)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 538/95 (EÜT L 55, 11.3.1995, lk 1)
Nõukogu määrus (EÜ) 839/95 (EÜT L 85, 19.4.1995, lk 9)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/96 (EÜT L 21, 27.1.1996, lk 7)	ainult artikkel 2
Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/96 (EÜT L 25, 1.2.1996, lk 2)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 752/96 (EÜT L 103, 26.4.1996, lk 1)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1897/96 (EÜT L 250, 2.10.1996, lk 1)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 847/97 (EÜT L 122, 14.5.1997, lk 1)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1138/98 (EÜT L 159, 3.6.1998, lk 1)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 427/2003 (ELT L 65, 8.3.2003, lk 1)	ainult artikli 22 lõiked 1 ja 2
Komisjoni määrus (EÜ) nr 110/2009 (ELT L 37, 6.2.2009, lk 4)

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 519/94	Käesolev määrus
Artikkel 1, lõiked 1 ja 2	Artikkel 1, lõiked 1 ja 2
Artikkel 1, lõige 4	—
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3, esimene lause	Artikkel 3, lõige 1
Artikkel 3, teine lause	Artikkel 3, lõige 2
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5, lõige 1, sissejuhatav osa	Artikkel 5, lõige 1, esimene lõik, sissejuhatav lause, sissejuhatav osa
Artikkel 5, lõige 1, punkt a	Artikkel 5, lõige 1, esimene lõik, sissejuhatav lause, lõpposa ning punktid a, b ja c
Artikkel 5, lõige 1, punkt b	Artikkel 5, lõige 1, teine lõik
Artikkel 5, lõiked 2–6	Artikkel 5, lõiked 2–6
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7, lõige 1	Artikkel 7, lõige 1
Artikkel 7, lõige 2, punkt a	Artikkel 7, lõige 2
Artikkel 7, lõige 2, punkt b, esimene lõik	Artikkel 7, lõige 3, esimene lõik
Artikkel 7, lõige 2, punkt b, teine lõik	Artikkel 7, lõige 3, teine lõik
Artikkel 7, lõige 3	Artikkel 7, lõige 4
Artikkel 7, lõige 4	Artikkel 7, lõige 5
Artiklid 8–14	Artiklid 8–14
Artikkel 15, lõiked 1 ja 2	Artikkel 15, lõiked 1 ja 2
Artikkel 15, lõige 3, punkt a	Artikkel 15, lõige 3, esimene lõik
Artikkel 15, lõige 3, punkt b	Artikkel 15, lõige 3, teine lõik
Artikkel 15, lõiked 4, 5 ja 6	Artikkel 15, lõiked 4, 5 ja 6
Artiklid 16, 17 ja 18	Artiklid 16, 17 ja 18
Artikkel 19, lõige 1	Artikkel 19, lõige 1
Artikkel 19, lõige 2, punkt a, sissejuhatav osa	Artikkel 19, lõige 2, esimene lõik, sissejuhatav osa
Artikkel 19, lõige 2, punkt a, alapunktid i, ii ja iii	Artikkel 19, lõige 2, esimene lõik, punktid a, b ja c
Artikkel 19, lõige 2, punkt b	Artikkel 19, lõige 2, teine lõik
Artikkel 20	Artikkel 20
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
—	Artikkel 21
Artikkel 24	Artikkel 22
I lisa	I lisa
IV lisa	II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

17.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 185/16

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 626/2009,

13. juuli 2009,

millega lõpetatakse teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu vahepealne osaline läbivaatamine määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohaselt

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. KEHTIVAD MEETMED

(1)	Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (2) teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

1.1. Vahepealse läbivaatamise algatamine

(2)	Eespool nimetatud määruse osaline vahepealne läbivaatamine algatati kehtivate dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud India eksportiva tootja Hindustan Electro Graphite Limited (edaspidi „äriühing”) taotlusel vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(3)	Osaline vahepealne läbivaatamine algatati äriühingu esitatud esmapilgul usutavate tõendite alusel, milles äriühing kinnitas, et nende puhul on asjaolud, mille alusel meetmed võeti, muutunud ja need muutused on püsivad.

(4)

Taotluses väideti, et tänu tootmisefektiivsusele on vaatlusaluse toote tootmiskulud võrreldes esialgsel uurimisel tuvastatuga vähenenud ning et äriühing on suutnud ekspordihindu märkimisväärselt tõsta. Seetõttu väitsid nad, et meetmete jätkuv rakendamine praegusel tasemel, mis põhineb esialgselt kindlaks tehtud dumpingumääral, ei ole enam dumpingu korvamiseks vajalik.

(5)	Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning alustas pärast vastava teate (edaspidi „algatamisteade”) (3) avaldamist uurimist, mis piirdus dumpingu kontrollimisega.

1.2. Uurimisega seotud isikud

(6)	Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult äriühingut ning eksportiva riigi ja ühenduse tootmisharu esindajaid. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja taotleda ärakuulamist.

(7)	Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigu äriühingu valdustes (Bhopal, India).

1.3. Läbivaatamise uurimisperiood

(8)	Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 („läbivaatamise uurimisperiood”).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(9)

Läbivaatamisele kuuluv toode on sama, mis esialgsel uurimisel, st Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvad elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, mis kuuluvad CN-koodi ex 8545 90 90 alla, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi (edaspidi „vaatlusalune toode”).

2.2. Samasugune toode

(10)	Käesolev läbivaatamine näitas, et äriühingu toodetud ja India omamaisel turul müüdud grafiitelektroodisüsteemid on sarnased ühendusse eksporditavate toodetega ning seepärast saab neid pidada vaatlusaluse tootega samasuguseks tooteks.

3. DUMPING

3.1. Normaalväärtus

(11)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas vaatlusaluse toote müük siseturul sõltumatutele tarbijatele on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht on vähemalt 5 % või suurem vastavast ühendusse eksporditud toote müügi kogumahust. Leiti, et äriühingu omamaine müük toimus uurimisperioodil tüüpilises mahus.

(12)	Seejärel tegi komisjon kindlaks kõnealuse äriühingu poolt siseturul müüdavad tooteliigid, mis on identsed või otseselt võrreldavad liikidega, mida müüakse ekspordiks ühendusse.

(13)	Konkreetse tooteliigi müüki siseturul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht siseturul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(14)

Seejärel kontrollis komisjon, kas igat liiki grafiitelektroodisüsteemide tüüpilises koguses müügi puhul siseturul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks selgitati välja, kui suure osa iga eksporditud tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil kasumlik müük sõltumatutele tarbijatele siseturul.

(15)	Iga sellise grafiitelektroodisüsteemi liigi puhul, mille tüüpilises koguses müügi kasumlikkus siseturul oli vähemalt 80 %, arvutati normaalväärtus lähtuvalt kõigi uurimisperioodil toimunud müügitehingute tegelikust hinnast siseturul.

(16)	Kõigi teiste eksporditud tooteliikide puhul, mille müügi kasumlikkus siseturul oli alla 80 %, arvutati normaalväärtus lähtuvalt uurimisperioodil toimunud kasumlike müügitehingute hinnast siseturul.

(17)	Kui normaalväärtuse määramisel ei olnud võimalik aluseks võtta tootja müüdud konkreetse toote hindu siseturul, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse järgmisel viisil.

(18)	Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal.

(19)

Kõigil juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite kohaselt. Selleks uuris komisjon, kas asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed, ning otsustas seejärel, kas andmete kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks on asjakohane.

3.2. Ekspordihind

(20)	Äriühing eksportis vaatlusalust toodet ainult otse sõltumatutele klientidele ühenduses, mistõttu määrati ekspordihind vaatlusaluse toote eest uurimisperioodil tegelikult makstud või makstava hinna alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

3.3. Võrdlus

(21)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubanduslikul tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 alusel arvesse erinevusi tegurites, mille kohta oli tõestatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Selle alusel võeti arvesse allahindluste, transpordikulude, kindlustusmaksude, käitlemiskulude, pakkimiskulude, laenukulude ja imporditollimaksude erinevusi, kui see oli asjakohane ja õigustatud.

3.4. Dumpingumarginaal

(22)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(23)	Leiti, et äriühingu dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, oli tähtsusetu algmääruse artikli 9 lõike 3 tähenduses.

4. MUUTUNUD TINGIMUSTE PÜSIV ISELOOM

(24)	Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(25)	Esialgse uurimisega võrreldes ei olnud äriühingu tootmiskulud märkimisväärselt vähenenud, samas kui vaatlusaluse toote ekspordihind oli läbivaatamise uurimisperioodil oluliselt tõusnud, mistõttu esialgsel uurimisel tuvastatud dumpingumarginaal ei ole enam tõene.

(26)	Kõige värskemad kättesaadavad andmed pärinevad läbivaatamise uurimisperioodi järgsest ajavahemikust ning näitavad, et äriühingu impordihinnad on püsinud pidevalt kõrgel tasemel, mis omakorda kinnitab asjaolu, et ka pärast läbivaatamise uurimisperioodi ei kasutanud äriühing dumpingut.

(27)	Samuti leiti, et läbivaatamise uurimisperioodil äriühingu poolt muudele turgudele kui ELi suunatud ekspordi hinnad olid kõrgemad kui India omamaisel turul kasutatavad hinnad.

(28)	Nende asjaolude valguses võib läbivaatamise uurimisperioodil tuvastatud muutusi pidada püsivaks.

5. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(29)

Nagu eespool märgitud, leiti, et läbivaatamise uurimisperioodil oli äriühingu dumpingumäär minimaalsel tasemel. Tuleb siiski märkida, et kuigi esialgsel uurimisel määrati vaatlusaluse äriühingu dumpingumarginaaliks 22,4 %, on selle äriühingu suhtes praegu kehtiv dumpinguvastane tollimaksumäär 0 % (4). See tuleneb asjaolust, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad paralleelselt dumpinguvastase tollimaksuga ka tasakaalustavad tollimaksud. Seetõttu ei avalda dumpingu miinimummäära tuvastamine praegu kehtivate meetmetega kehtestatud maksumäärale otsest mõju (5).

6. AVALIKUSTAMINE

(30)	Huvitatud isikuid teavitati uurimisega seotud olulistest asjaoludest, kaalutlustest ja järeldustest ning neile anti võimalus esitada oma arvamus. Saamata ühtki märkust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu vahepealne osaline läbivaatamine vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3 lõpetatakse ilma kehtivat dumpinguvastase tollimaksu määra muutmata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT L 295, 18.9.2004, lk 10.

(3) ELT C 164, 27.6.2008, lk 15.

(4) Vt määruse (EÜ) nr 1629/2004 põhjendus 30.

(5) ELT L 295, 18.9.2004, lk 4.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

17.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 185/24

KOMISJONI OTSUS,

24. märts 2009,

meetme C 52/07 (ex NN 64/07) kohta, mida Hispaania on rakendanud seoses tekstiili- ja rõivatööstuse toetuskavaga

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 2017 all)

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/553/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatuid isikuid üles esitama oma märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	Komisjon sai 5. juulil 2006 kaebuse programmi kohta, mille Hispaania oli käivitanud oma tekstiilitööstuse abistamiseks (tekstiili- ja rõivasektori abikava („Plan de apoyo al sector textil y de la confección”), edaspidi „tekstiilikava”).

(2)	Komisjon palus Hispaania ametiasutustel esitada kogu vajalik teave tekstiilikava kohta oma 1. augusti 2006. aasta kirjas, millele Hispaania ametiasutused vastasid 29. septembri 2006. aasta kirjaga, mille saabumine registreeriti 2. oktoobril 2006.

(3)

Komisjon algatas 13. novembril 2007 ametliku uurimismenetluse. Pärast menetluse avaldamist sai komisjon 22. veebruaril 2008 ja 9. aprillil 2008 kahe anonüümseks jääda soovinud huvitatud kolmanda isiku märkused. Komisjon palus oma 18. aprilli 2008. aasta kirjas selgitusi; Hispaania ametiasutused vastasid 30. mai 2008. aasta kirjaga. Komisjon edastas huvitatud kolmandate isikute märkused 6. mail 2008 Hispaania ametiasutustele, kes saatsid vastuseks 12. juuni 2008. aasta kirja.

(4)	11. septembril 2008 toimus kohtumine Hispaania ministeeriumide ja komisjoni vahel. Hispaania ametiasutused esitasid täiendavat teavet 17. septembri 2008. aasta kirjas.

(5)	Komisjon palus 3. oktoobril 2008 ja 19. veebruaril 2009 täiendavat teavet e-kirjade teel, millele Hispaania ametiasutused vastasid 21. oktoobril 2008 ja 20. veebruaril 2009.

2. ABISAAJA JA ABIMEETMETE KIRJELDUS

2.1. Hispaania tekstiilikava eesmärgid

(6)

Tekstiilikava eesmärk on aidata tekstiiliettevõtjatel kohanduda tekstiilikaubanduse täieliku liberaliseerimisega ning tõsta nende konkurentsivõimet, säilitades samal ajal asjaomases sektoris suurima võimaliku arvu ettevõtjaid ja töökohti. Kava eesmärk oli ka korvata tekstiili- ja rõivakaubanduse liberaliseerimise ebasoodne mõju töötajatele ja tervetele tegevusvaldkondadele.

(7)

Kava hõlmas otseseid ettevõtjate abistamise meetmeid (tehnilised uuringud, uuenduslikud projektid ja ekspordi edendamine). Muud meetmed oli konkreetsemalt suunatud koolitus- ja värbamisküsimustele, kuid tõid kaudselt kasu ka ettevõtjatele ning aitasid edendada tööstuse uuesti arendama hakkamist piirkondades, mis kannatasid asjaomase sektori ettevõtjate tegevuse neist piirkondadest mujale üleviimise tõttu.

2.2. Abisaajad

(8)

Tekstiilikava kohaldati kõikide tekstiili- ja rõivasektori ettevõtjate suhtes, kelle tööstustegevust mõjutasid tekstiili- ja rõivasektori üldised kollektiivlepingud või kelle tegevusala kuulus majandustegevuse riikliku klassifikatsiooni (CNAE) rubriiki 17, 18.1 või 2. Hispaania ametiasutuste esitatud teabe kohaselt oli sektoris 2001. aastal 15 438 ettevõtjat 211 831 töötajaga; 2007. aastaks oli ettevõtjaid 11 554 ja töötajaid 140 541 ning 2008. aastaks oli järel vaid 127 354 töötajat. Seega vähenes ajavahemikul 2001–2007 ettevõtjate arv sektori globaliseerumise tõttu 25 %.

(9)	Hispaania tekstiili- ja rõivasektorist 75 % moodustavad vähem kui 10 töötajaga ettevõtjad ning 35 protsendil sektori ettevõtjatest on üks või kaks töötajat.

2.3. Meetmed

(10)	Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse järgmiste meetmete kohta:

1. Tekstiili- ja rõivasektoris tehniliste uuringute edendamise programm

(11)	Kõnealuse meetme eesmärk oli edendada tööstus- ja tehnoloogilise arengu projekte, mis suurendasid ettevõtete tehnoloogilist suutlikkust ning edendasid teadus- ja arenduskoostööd tekstiili- ja rõivasektori ettevõtjate ning teadusasutuste vahel ning ergutasid ka uuringutulemuste levitamist.

(12)

Meetme raames abikõlblikud projektid olid teadus- ja arendusprojektid, investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (üksnes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, et juurutada nende tootmisprotsessi täiustatud tehnoloogiaid), teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamise projektid ning ettevõtjatevaheliste koostöökokkulepete sõlmimise ja arendamise projektid.

(13)

Hispaania ametiasutuste kinnitusel põhines programm heakskiidetud abikaval N 415/2004 (2). Programmi eesmärk oli edendada tehnilisi uuringuid tekstiili- ja rõivasektoris. Ajavahemikul 2005–2007 oli programmi eelarves 12,5 miljonit eurot ette nähtud toetusteks ja 51 miljonit eurot intressivabadeks laenudeks, mille tagasimakseperiood on 12 aastat, sealhulgas kaheaastane maksepuhkus.

2. Tekstiilisektori struktuurimuutustest mõjutatud alade reindustrialiseerimise programm

(14)

Meetme eesmärk oli abistada struktuurimuutustest mõjutatud alade reindustrialiseerimist. Abikõlblikud olid järgmised projektid:

a)	investeeringud tehnilisse ja tööstuslikku infrastruktuuri;

b)	uute tööstusharude loomine;

c)	tehnoloogilised partnerlused uuenduslike ettevõtjate vahel nt teadus- ja tehnoloogiaparkide, uuendus- ja tehnoloogiakeskuste, Euroopa uuendus- ja tehnoloogiakeskuste, arenguasutuste ja tehnosiirde organisatsioonide kujul;

d)	mitmesuguste ettevõtjate jõupingutused kohaliku majanduse elavdamiseks;

e)	tehnoloogilisi protsesse kasutanud traditsiooniliste sektorite ettevõtjate arendamine;

f)	uute sektorite loomine ja laiendamine.

(15)	Ajavahemikul 2006–2008 maksti toetusi summas 11,1 miljonit eurot ning anti 15aastase tähtaja ja viieaastase maksepuhkusega intressivabasid laene summas 155,2 miljonit eurot. Hispaania ametiasutused osutasid, et meede põhines heakskiidetud abikaval N 101/2005 (3).

3. Empresa Nacional de Innovación S.A. (ENISA) (4) antud erilaenud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate moderniseerimiseks

(16)

Meetmega nähti ette kapitalisissemaksuga võrdväärsed sooduslaenud, et edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toodete, protsesside ja juhtimise moderniseerimist ning uute tehnoloogiaga tegelevate äriühingute loomist struktuurimuutusest mõjutatud piirkondades. Abikõlblikud olid majanduslikult ja rahaliselt elujõulised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; suurettevõtjad ja raskustes olevad ettevõtjad jäeti välja. ENISA andis valitud projektidele 0,5protsendilist intressitoetust. 4–8aastase tähtajaga ja 2–6aastase maksepuhkusega laenude fikseeritud intressimäär oli 1 aasta Euribor pluss 0,25 %. Suurim võimalik toetus ettevõtja kohta oli 30 000 eurot.

(17)	Meetme eelarve ajavahemikul 2006–2008 oli 4,07 miljonit eurot. Kava kohaselt ei pidanud kõnealune abielement (intressitoetus 50 baaspunkti ulatuses) ületama vähese tähtsusega abi piirmäära, mis on 200 000 eurot (5).

4. ICO antud soodsa intressimääraga laenud

(18)

Kõnealuse meetme raames anti ettevõtjatele soodsa intressimääraga laene uuenduslikeks tootmisinvesteeringuteks. Laenud anti tööstus-, turismi- ja kaubandusministeeriumi ning alates 5. septembrist 2006 avaliku sektori rahandusasutuse Instituto de Crédito Oficial (ICO) vahelise lepingu alusel. ICO tegutses laene andvate kommertspankade vahendajana; tööstus-, turismi- ja kaubandusministeerium rahastas aga soodsaid intressimäärasid. Rahastamistingimused olid järgmised:

a)	kuni 70 % investeeringust, v.a käibemaks, vastavalt ELi riigiabi ülemmääradele;

b)	investeeringud pidid piirduma uue põhivaraga;

c)	investeering tuli teha kahe aasta jooksul pärast toimingu allkirjastamist (erandlikel asjaoludel kolme aasta jooksul, tingimusel et ICO-le esitatakse põhjendatud taotlus);

d)	abisaaja võis valida ilma maksepuhkuseta viieaastase laenuperioodi, kaheaastase maksepuhkusega seitsmeaastase laenuperioodi ning kaheaastase maksepuhkusega kümneaastase laenuperioodi vahel;

krediidiasutus võis valida intressimääraks 6 aasta Euribori pluss 0,75 % või 6 kuu Euribori pluss 0,50 %, kui toiming oli tagatud vastastikuse tagatise skeemiga. Krediidiasutus ei tohtinud saada vahendustasu ning fikseeritud intressimäära puhul rakendus ennetähtaegsel tagasimaksmisel 1 % leppetrahv. Toimingu teostasid osalevad pangad ja hoiupangad;

f)	lõplikust abisaajast ettevõtja maksis intressi määraga Euribor miinus 0,5 %;

g)	ettevõtjatele tagatiste saamise lihtsustamiseks refinantseeris Compañía Española de Reafianzamiento S.A. (CERSA) piirkondlike vastastikuse tagatise skeemide kaudu antud tagatise kuludest 67 %;

h)	tööstus-, turismi- ja kaubandusministeerium võimaldas üldjuhul intressimäära kuni 1,25 % aastas või kui laen oli tagatud vastastikuse tagatise skeemiga, siis kuni 1 % aastas.

Abi ei antud ettevõtjatele ja kontsernidele, kelle põhitegevusala tugines turustamisele. Kõnealuse meetme kavandatud eelarve oli 450 miljonit eurot.

5. Hispaania toodete ekspordi edendamine (ICEX)

(19)

Hispaania väliskaubandusinstituut (ICEX) oli tekstiilikava raames rakendanud mitmeid abimeetmeid:

a)	infoinfrastruktuuri, nt internetiportaalide loomine;

b)	teenused ettevõtjatele nende rühmaviisiliseks osalemiseks messidel;

c)	nõustamine nende ettevõtjate ekspordivõimaluste asjus, kes varem ei olnud impordiga tegelnud.

(20)

Meetmed rakendati ühe osana mitmesugustest algatustest, näiteks ülemaailmne moekava (Plan Global de la Moda), Hispaania elupaikade kava (Plan Hábitat de España), ametlikud stendid, valdkondlikud kavad, ekspordikonsortsiumid, välismaal ettevõtete loomise kavad, Hispaania kaubamärkide edendamise kavad, väliskaubanduse edendamise tutvustuskavad (PIPE), abi messidel osalemiseks, esindajate kohtumised, kaubandusdelegatsioonid, äriinvesteeringute ja koostööfoorumid, ettevõtjate andmebaaside loomine ja ajakohastamine, teabe- ja reklaamikampaaniad.

6. Täienduskoolitus

(21)	Kõnealuse meetme eesmärk oli pakkuda koolitust Hispaania tekstiili- ja rõivasektori töötajatele, et tõsta nende kvalifikatsiooni ning sel moel suurendada ettevõtja konkurentsivõimet ja pidada sammu moderniseerimisega.

(22)

Riigi õigusaktide kohaselt (6) võisid ettevõtjad oma erikoolitusprogrammide osaliseks rahastamiseks kasutada üht osa eelmisel aastal sotsiaalkindlustuse keskkassale (Tesorería Central de la Seguridad Social) tehtud maksetest, lahutades need tavapärastest sotsiaalkindlustusmaksetest. Tekstiili- ja rõivasektori puhul kohaldati teatavaid soodusmäärasid:

—	1–2 töötajaga ettevõtjad: 100 % sotsiaalkindlustusmaksest või 420 eurot (üldmeetmes 420 eurot);

—	3–5 töötajaga ettevõtjad: 100 % sotsiaalkindlustusmaksest või 600 eurot (üldmeetmes 420 eurot);

—	6–9 töötajaga ettevõtjad: 100 % sotsiaalkindlustusmaksest või 720 eurot (üldmeetmes oli ainus nõue 100 % sotsiaalkindlustusmaksest);

—	10–49 töötajaga ettevõtjad: 100 % sotsiaalkindlustusmaksest (75 % asemel);

—	50–249 tööajaga ettevõtjad: 80 % sotsiaalkindlustusmaksest (60 % asemel);

—	250 või enama töötajaga ettevõtjad: 60 % sotsiaalkindlustusmaksest (50 % asemel).

(23)	Ettevõtjatele võimaldati ka 5 % ulatuses täiendavat laenu, et korvata koolituse tõttu kaotatud tööaeg.

(24)

Kõnealuste meetmete raames abi saamiseks pidid ettevõtjad esitama Hispaania tööhõivetalitusele (Servicio Nacional de Empleo Estatal) ümberõppekava, kus on esitatud teave tootmisprotsessis tehtavate muudatuste, organisatsiooni uue struktuuri kasutuselevõtmise, uute masinate kasutamisega seotud koolituse ning koondatud töötajate ümberõppe kohta. Eraldi dokumendis tuli ettevõtjal esitada ka eesmärgiks seatud tootlikkuse ja tööhõive näitajad ning investeeringu ja omafinantseeringu summad. Nõutav oli ka sektori ühiskomitee (50 % ettevõtjate esindajad ja 50 % tekstiilisektori ametiühingud) heakskiit ümberõppekavale.

7. Eakamate töötajate töökohtade säilitamine

(25)	Kooskõlas Hispaania üldiste õigusaktidega võib ettevõtja vähendada vanema kui 60aastase töötaja sotsiaalkindlustusmakseid 50 % võrra. Tekstiilikavas alandati kõnealune vanusepiir tähtajatu töölepinguga töötajate puhul, kes olid töötanud ettevõtja juures vähemalt viis aastat, 55 eluaastani.

8. Edasilükatud sotsiaalkindlustusmaksete tagatistest loobumine

(26)

Hispaania üldiste sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide kohaselt (11. juuni 2004. aasta kuningliku dekreedi 1415/2004 artikli 33 lõige 4) võib sotsiaalkindlustusvõlad teatavatel tingimustel edasi lükata ja maksta osamaksetena; üheks tingimuseks on kõnealuste võlgnevuste katteks tagatiste seadmine. Rakendussätted (7) võimaldavad aga Hispaania ametiasutustel sotsiaalkindlustusvõlgnevuste tagatiste nõudmisest erandkorras loobuda.

2.4. Kava õiguslik alus

(27)

Meetme 1 (põhjendused 10–13) õiguslik alus on 4. veebruari 2005. aasta korraldus ITC/217/2005, (8) mis põhineb komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusel (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (9).

(28)	Meede 2 (põhjendused 14 ja 15) põhines abimeetmel N 101/2005, mis kiideti heaks komisjoni otsusega K(2005) 1523 (vt põhjendus 15), ja investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kava abimeetmel XR/70/2007 (10).

(29)	Meetme 3 (põhjendused 16 ja 17) õiguslik alus on 29. detsembri 2005. aasta seadus 30/2005 (11).

(30)	Meetme 4 (põhjendus 18) õiguslik alus on eespool osutatud seaduses 30/2005 ette nähtud 21. täiendav säte – riikliku krediidiasutuse Instituto de Crédito Oficial (ICO) meede seoses tekstiili-, jalatsi-, mööbli- ja mänguasjade sektori ettevõtjatele antavate laenudega.

(31)	Meede 5 (põhjendused 19 ja 20) põhines 17. novembri 2003. aasta seaduse 38/2003 artikli 14 lõike 1 punktil d ja artikli 17 lõike 3 punktil m.

(32)	Meedet 6 (põhjendused 21–24) reguleerib 1. augusti 2003. aasta kuninglik dekreet 1046/2003 ja 13. veebruari 2004. aasta korraldus TAS/500/2004.

(33)	Meedet 7 (põhjendus 25) reguleeriv üldsäte sisaldub 9. juuni 2006. aasta kuninglikus dekreetseaduses 5/2006.

(34)	Meedet 8 (põhjendus 26) reguleerib 11. juuni 2004. aasta kuningliku dekreedi 1415/2004 artikli 33 lõige 4.

2.5. Kava kestus

(35)

Tekstiilikava allkirjastati teadaolevalt 2006. aasta juunis ja seda kohaldati kuni 31. detsembrini 2008. Hispaania ametiasutustelt 17. septembril 2008 saadud teabe kohaselt ei kavatseta kava pikendada (nagu märgitud tekstiilikava I artikli lõikes 2). Meedet 1 kohaldati aga 2005. aastast 2007. aastani.

3. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(36)

13. novembri 2007. aasta otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) väljendas komisjon kahtlust seoses meetmete kokkusobivusega ühisturuga ja viitas tekstiilikava eri meetmete võimalikule lubamatule kombineerimisele.

a)	Eelkõige oli kahtlusi seoses meetmega 1 – kava N 415/2004 kohaldati 2007. aastani, tekstiilikava aga 2008. aastani. Hispaania ametiasutused pidid selgitama, kuidas kavandatud tehniliste uuringute abimeetmed vastasid kava N 415/2004 tingimustele.

b)	Meetme 2 puhul kahtles komisjon, kas meede vastab regionaalabi käsitleva grupierandi määruse tingimustele (12).

c)	Seoses meetmega 3 ei olnud komisjonile selge, kuidas Hispaania ametiasutused järgivad vähese tähtsusega abi määrust.

d)	Komisjon oli mures, et vähese tähtsusega abi meedet 4 saab samade abikõlblike kulude alusel lubamatult kombineerida teiste abiliikidega.

e)	Seoses meetmega 5 oli Hispaania ametiasutuste antud teave ebapiisav, et hinnata, kas meede vastab väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitlevale grupierandi määrusele (13).

f)	Meetmete 6 ja 7 õiguslikku alust ei ole selgitatud.

g)	Seoses meetmega 8 ei olnud komisjon kindel, kas meede ei ole diskrimineeriv ja kas see oleks eeldanud komisjoni eelnevat teavitamist.

4. HISPAANIA MÄRKUSED

(37)	Hispaania ametiasutused väitsid, et menetluse algatamise otsus on vastuolus kohtupraktikaga kohtuasjas Italgrani II (14).

Meede 1

(38)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et lisaks varasemas kirjavahetuses osutatud õiguslikule alusele N 415/2004, mis oli kohaldatav suurettevõtjate suhtes ja mille kehtivus lõppes 31. detsembril 2007, kohaldati ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud kava XS 50/2005, (15) mis oli juba heaks kiidetud ja mille kehtivus lõppes 30. juunil 2007.

(39)

Tegelikult maksti toetusi välja summas 14,24 miljonit eurot ning 12aastase tähtajaga intressivabu laene anti summas 36,72 miljonit eurot. Hispaania ametiasutused kinnitasid 21. oktoobril 2008 veel kord, et nad on kavaga kehtestatud tingimustest kinni pidanud, ning kinnitasid, et kava N 415/2004 ei ole kohaldatud ega hakata kohaldama pärast 31. detsembrit 2007 ning kava XS 50/2005 ei ole kohaldatud ega hakata kohaldama pärast 30. juunit 2008.

Meede 2

(40)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et kava N 101/2005 lõppes määruse 1628/2006 (16) jõustumisega. Seejärel teatasid Hispaania ametiasutused kavast N 430/2006, mis tühistati 26. jaanuaril 2007. Hispaania ametiasutuste 30. mail 2008 antud teabe kohaselt põhinesid meetmed alates sellest ajast abimeetmel XR/70/2007 (17). Sünteeskiutööstus ei vastanud kavades N 101/2005 ja XR/70/2007 ettenähtud abikõlblikkuse tingimustele vastavalt korralduse ITC/1014/2005 punktile 4 ja korralduse ITC/3098/2006 punktile 4, mida on muudetud korralduse ITC/643/2007 punktiga 3.

(41)

Hispaania ametiasutused kinnitasid ka, et meede võis vastata alginvesteeringu tingimustele vastavalt ministri 2. oktoobri 2007. aasta korraldusele ITC/643/2007, millega muudeti korraldust ITC/3098/2006 (18). Ministri korralduse ITC/643/2007 punktis 4 esitatud abisaajate kirjeldus vastas regionaalabi suunistes (19) ja määruses nr 1628/2006 esitatud alginvesteeringu määratlusele.

(42)	Meetme raames maksti toetusi summas 10,97 miljonit eurot ja anti tagasimaksmisele kuuluvaid laene summas 150,8 miljonit eurot.

Meede 3

(43)

Hispaania ametiasutused kinnitasid, et abisaajad olid üksnes väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Abi maksimumsumma, mis hinnanguliselt oli 30 000 eurot ettevõtja kohta, arvutati maksimaalse laenusumma 1 000 000 eurot alusel. Alates 1. jaanuarist 2006 kuni 13. jaanuarini 2008 toetati kõnealuse meetme raames kümmet ettevõtjat, toetusest keelduti aga 23 ettevõtja puhul. 0,5 protsendipunktilist intressitoetust ei antud ühelegi ettevõtjale.

(44)

Hispaania ametiasutused rõhutasid 30. mail 2008 ning kohtumisel, mis toimus 11. septembril 2008, et rahastamine põhines tavapärastel turutingimustel, kuid välja jäeti suurettevõtjad ja raskustes olevad ettevõtjad. Hispaania ametiasutused kinnitasid nimetatud teavet kirjalikult oma 21. oktoobri 2008. aasta kirjas ning kohustusid meedet kuni tekstiilikava lõppemiseni mitte rakendama.

Meede 4

(45)

Meetme õiguslik alus oli vähese tähtsusega abi määrus. Maksimaalne laenusumma abisaaja kohta oli 2,3 miljonit eurot. Vähese tähtsusega abi piirmäärasid järgiti alati. Kõnealuse meetme raames makstavaid summasid ei saanud kombineerida muu abiga, kui see oleks tähendanud vähese tähtsusega abi piirmäära ületamist. Iga abisaaja pidi täitma iga-aastase deklaratsioonivormi. ICO kinnitas igal aastal meetme kohta peetud registrid ja saatis need ICOga koostööd teinud krediidiasutustele.

(46)

Meetme 450 miljoni euro suurusest eelarvest oli 2008. aasta septembriks välja makstud 54,79 miljonit eurot. Laenu maksimumsumma oli 2,3 miljonit eurot. Alates sellest, kui Euroopa viitemääraks Hispaanias sai 5,19 %, olid laenuintressid vahemikus 5,59–4,94 %. Hispaania ametiasutused kinnitasid, et nad olid alates 1. juulist 2008 kohaldanud uut teatist viitemäärade kohta (20). Hispaania ametiasutuste kinnitusel määrasid viitemäärale lisatud marginaali kindlaks meetmes osalevad finantsasutused. ICO esitas neile Hispaania keskpanga andmete alusel teabe ka Hispaanias kohaldatud keskmiste marginaalide kohta.

(47)	Hispaania ametiasutused esitasid 21. oktoobril 2008 ülevaate 2006., 2007. ja 2008. aastal antud vähese tähtsusega abist koos asjaomaste deklaratsioonidega. Hispaania ametiasutused kohustusid tulevikus vähese tähtsusega abi määrust järgima.

Meede 5

(48)	Kõnealuste meetmete näol oli tegemist kõikidele sektoritele avatud üldmeetmetega. Toetatud tegevused sarnanesid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitleva määruse artiklis 5 osutatud meetmetega. Abi summat oli väga raske hinnata, sest kava kohaldati katkendlikult, kaudselt ja ebatäpselt.

(49)	Ajavahemikul 2006–2008 maksti välja kokku 7,5 miljonit eurot. Hispaania ametiasutused osutasid, et meede, mida kohaldati ka suurettevõtjate suhtes, oli hõlmatud vähese tähtsusega abi määrusega.

(50)

Seoses vähese tähtsusega abi määruse kohaldamisega selgitasid Hispaania ametiasutused, et ICEX nõudis igalt abisaajalt saadud abi kohta deklaratsiooni, lähtudes abikõlblikest kuludest vastavalt 17. novembri 2003. aasta seaduse 38/2003 artikli 14 lõike 1 punktile d. Abisaajatelt nõuti ICEXi teavitamist edasistest toetustest. Kooskõlas artikli 17 lõike 3 punktiga m peab ICEX kontrollima kokkusobivust muu abiga, mida anti samade abikõlblike kulude alusel. Hispaania ametiasutused esitasid tabeli, mis näitas, et ICO ja ICEXi poolt 2006.–2008. aastal tekstiili- ja rõivasektorile antud vähese tähtsusega abi ei ületanud piirmäära 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme eelarveaasta jooksul.

Meede 6

(51)

Tegemist oli üldmeetmega, ehkki see oli peamiselt suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Seetõttu said eelmisel aastal sotsiaalkindlustuse keskkassale makstud summast suuremat abi üksnes vähem kui viie töötajaga ettevõtjad. Teised abisaajad said jooksval majandusaastal erikoolituse eesmärgil tagasi üksnes protsentuaalse osa makstud sotsiaalkindlustusmaksetest. Hispaania ametiasutuste kinnitusel oli abi osatähtsus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul ligikaudu 11,3 % ja suurettevõtjate puhul 20 %. Kavandatud eelarve oli 50 000 eurot aastas.

(52)	Seisuga 13. jaanuar 2008 oli meetme raames välja valitud ainult üks ettevõtja. Hispaania ametiasutused kinnitasid, et vastavalt äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suunistele (21) jäeti kavast välja raskustes olevad ettevõtjad.

Meede 7

(53)

Hispaania ametiasutused rõhutasid, et ettevõtjad olid abikõlblikud üksnes juhul, kui nende vanemad kui 55aastased töötajad olid ettevõtja juures töötanud vähemalt viis aastat, mis vähendas abikõlblikkust ligikaudu 50 %. Enamik abisaajaid (53 %) olid naised; 76 % abisaajate oskused ja väljaõpe olid väga madalal tasemel, mistõttu neil oli raskusi uue töökoha leidmisega.

(54)	Hispaania ametiasutused rõhutasid, et EÜ asutamislepingu artikli 137 lõikega 1 ja artikliga 4 anti liikmesriikidele sotsiaalkindlustuse valdkonnas autonoomia.

(55)

Kava raames oli 1. jaanuariks 2008 toetatud 2 015 ettevõtja 6 313 töötajat, s.o 16,6 % sektori ettevõtjatest ja 4,5 % sektori töötajatest. Abi saanud ettevõtjatest 56 % said abi ainult ühele töötajale, 30 % kahele, kolmele või neljale töötajale ning 13 % 5–30 töötajale; vaid 1 % abisaajatest sai abi rohkem kui 30 töötajale. 1 428 ettevõtjat sai toetust väiksemas summas kui 500 eurot. Meetme eelarve oli 15 miljonit eurot aastas. Keskmiselt maksti 55–58 aasta vanuse töötaja kohta toetust 151 eurot kuus, mis vastab abi osatähtsusele 8,3 % tööjõukuludest. 59aastastele töötajatele maksti toetust 44 eurot kuus, s.o 2,6 % tööjõukuludest. Kõnealuse meetme raames olid abikõlblikud vaid 5,2 % sektori töötajatest. Abi keskmine mõju ettevõtjale oli 0,3 % ettevõtja tööjõukuludest.

(56)

Vaatamata meetme nimetusele ei olnud tegemist tööhõive säilitamisele suunatud meetmega, vaid ennetähtaegselt pensionile jäämise alternatiiviga. Hispaania ametiasutused väitsid ka, et 151 eurot kuus on piisav summa, et motiveerida inimest tööle jätma selle asemel, et sama inimene tööle võtta ja teda mitte deklareerida.

(57)	Meedet sai kohaldada sünteeskiutööstuses, kui ettevõtja põhitegevusala oli tekstiilisektoris ning ettevõtja osales tekstiili- ja rõivasektori, mitte keemiatööstuse kollektiivläbirääkimistes. Seega oli vaid väga väike võimalus, et sünteeskiutootjad võisid meetme raames abi saada.

Meede 8

(58)	Hispaania ametiasutused kinnitasid 17. septembri 2008. aasta kirjas, et tegemist oli üldmeetmega ning tekstiilikava alusel ei võimaldatud tekstiilisektori ettevõtjatele maksude edasilükkamist.

(59)	Hispaania ametiasutused lubasid 21. oktoobril 2008, et kui ka mõni tekstiili- või rõivasektori ettevõtja taotleb maksude edasilükkamise tagatisest vabastamist, mis on ebatõenäoline, käsitletaks tema taotlust üldistest õigusaktidest ja mitte tekstiilikavast lähtudes.

(60)	Hispaania ametiasutused kohustusid ka järgima ühenduse õigusakte, mis käsitlevad vähese tähtsusega abimeetmete kombineerimist.

5. HUVITATUD KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

(61)	Komisjonile laekusid kahe isiku märkused, kes soovisid jääda anonüümseks.

(62)

Esimestes märkustes olid huvitatud kolmandad isikud tekstiilitööstusele antava valdkondliku riigiabi vastu, sest see moonutab konkurentsi. Märkuste autorid toetasid komisjoni otsust algatada menetlus ja rõhutasid, et tekstiilikava ei sea piire toetusele, mida iga ettevõtja võib saada. Hispaania ametiasutuste õigustused olid ebapiisavad. Teadus- ja arendustegevuseks antav abi oli kasulik, kuigi see pidi piirduma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega. Märkuste esitajad arvasid, et immateriaalse põhivara soetamiseks ei tohiks riigiabi anda, sest seda kiputakse väärkasutama. Peale selle, kuigi tekstiilitööstusest koondatud töötajate koolitusmeetmed olid kasulikud, tõi sotsiaalkindlustusmaksete 80 % vähendamine töötajatele vaid kaudset kasu ega olnud vastuvõetav. Kui tekstiilitööstuse ettevõtjatel oli teiste sektoritega võrreldes rohkem eeliseid sotsiaalkindlustusvõlgnevuste tasumisel osamaksetena, siis oli tegemist ebaseadusliku riigiabiga.

(63)	Teise huvitatud isiku märkused viitasid Geotexani äärmiselt madalatele hindadele Hispaania turul, mis võis tuleneda Hispaania tekstiilikava rakendamisest.

6. HISPAANIA VASTUS HUVITATUD KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSTELE

(64)

Hispaania ametiasutused väitsid, et menetluse algatamise otsuses ei käsitle komisjon meetmeid riigiabina, vaid üksnes viitab sellisele võimalusele. Hispaania vastas ka, et 50–249 töötajaga ettevõtjatele antav koolitustoetus kujutab endast 20 %, mitte 80 % suurust soodustust. Abi osatähtsus vastas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 68/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes) (22) artiklis 4 esitatud piirmääradele. Peale selle oli koolitusmeetme abisaaja töötaja, kes võis jääda endisele töökohale või saada täienduskoolitust uue töö leidmiseks.

(65)

Seoses teise märkusega teatasid Hispaania ametiasutused, et väited esitati hilinenult ja olid tõendamata. Tekstiilikava eesmärk oli kohandada sektori ettevõtjaid turu liberaliseerimisega, mitte tugevdada ühegi konkreetse ettevõtja positsiooni. Otseselt märgitud äriühing Geotexan asutati 2004. aastal. Abikõlblikkuse kriteeriumide kohaselt pidid eakamad töötajad olema töötanud ettevõtja juures kauem kui viis aastat, mis kõnealusel juhul ei olnud võimalik. Ei ole dokumentaalselt tõendatud, et Geotexan oleks koolitusabi meetmetest abi saanud. Igal juhul oleks ta saanud toetuse summas 970 eurot aastas, mis ei oleks agressiivse hinnapoliitika kujundamise juures otsustav tegur.

(66)	Lühidalt öeldes ei sisaldanud märkused ühtki uut asjaolu ega õiguslikku põhjendust ning need esitati üldsõnaliselt ja ilma tõenditeta. Seega ei tuleks neid arvesse võtta.

7. HINDAMINE

7.1. Meetmete käsitletavus riigiabina

(67)

Nagu sätestatud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(68)

Hispaania ametiasutuste kinnitusel meedet 3 ei kohaldatud: 0,5 % intressitoetust ei antud ning rahastamine põhines tavapärastel turutingimustel. Komisjon küsis Hispaania ametiasutustelt teavet kümnele abisaajale tegelikult võimaldatud intressimäärade kohta. Hispaania ametiasutused vastasid 13. märtsil 2009. Intressimäär oli aasta madalaimast viitemäärast madalam vaid kahel juhul (2007. aastal antud laenud summas 300 000 eurot ja 100 000 eurot intressimääraga 4,114 %, kui madalaim viitemäär oli 4,62 %). Arvestades väikest erinevust kahe intressimäära vahel, peab komisjon järeldama, et riigiabi olnuks nii väike, et jääks vähese tähtsusega abi piirmäärast allapoole. Hispaania ametiasutused kohustusid kõnealust meedet kuni kava kehtivuse lõppemiseni mitte kohaldama. Nendel asjaoludel peab komisjon järeldama, et abisumma oli vähese tähtsusega abi piirmäärast väiksem ja tegemist ei olnud riigiabiga.

(69)	Meetmete 4 ja 5 kohta ütlesid Hispaania ametiasutused, et nende suhtes kohaldati komisjoni määrust, mis käsitleb vähese tähtsusega abi, ning seega ei olnud tegemist riigiabiga. Komisjon peab seega veel uurima, kas vähese tähtsusega abi määruse tingimused olid täidetud.

(70)	Meetme 4 puhul tõendasid Hispaania ametiasutused, et vähese tähtsusega abi määrust on seni järgitud, ning kohustusid seda järgima ka tulevikus. Nad kinnitasid ka, et olid alates 1. juulist 2008 järginud uut teatist viitemäärade kohta.

(71)

Seoses meetmega 5 välistab vähese tähtsusega abi määrus ekspordi edendamiseks antava abi. Üldiselt määratletakse ekspordiabi artikli 1 punktis d abina, „mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega”. Vähese tähtsusega abi määruse põhjenduses 6 selgitatakse täiendavalt, et „ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud”. Seega hõlmab vähese tähtsusega abi määrus abi, mis antakse rühmaviisiliseks osalemiseks messidel (23). Hispaania ametiasutused kinnitasid 30. mai 2008. aasta kirjas, et meetme eesmärk oli ergutada rahvusvahelistel messidel osalema ettevõtjaid, kes ei olnud seni ekspordiga tegelnud. Seega vastas abi nimetatud tingimusele. Abi internetiportaalide kaudu infoinfrastruktuuri loomiseks ei ole ekspordiabi ja jääb seega vähese tähtsusega abi reguleerimisalasse. Ka nõustamisteenuste osutamine ettevõtjate ekspordipotentsiaali suurendamiseks on hõlmatud vähese tähtsusega abi määrusega ning jääb seega ekspordiabi määratlusest välja.

(72)

Komisjon kahtles siiski jätkuvalt, kas Hispaania ametiasutused olid minevikus vähese tähtsusega abi määrust järginud. Seetõttu palus komisjon Hispaania ametiasutustel vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõike 3 alusel tõendada, et meetmete 4 ja 5 puhul oli määrust varem järgitud. Komisjon kutsus Hispaania ametiasutusi üles kohustuma määrust ka tulevikus vastavalt artikli 3 lõikele 1 järgima. See tähendas, et ülemmäära 200 000 eurot ettevõtja kohta oli järgitud kõigil kolmel eelarveaastal, eelkõige seoses võimaliku kombineerimisega tekstiiliabi kava teiste meetmetega samade abikõlblike kulude alusel. Nagu juba osutatud põhjenduses 47, esitasid Hispaania ametiasutused tõendid selle kohta, et vähese tähtsusega abi määrust oli minevikus järgitud, ning kohustusid määrust ka tulevikus järgima. Seega ei ole meetmete 4 ja 5 puhul tegemist riigiabiga.

(73)

Meede 8 on Hispaania seadusega ettenähtud üldmeede, mida Hispaania ametiasutuste kinnitusel ei oldud mitte kunagi tekstiilikava raames kohaldatud. Hispaania ametiasutused lubasid, et kui mõni ettevõtja tulevikus maksude edasilükkamist taotleb, kohaldatakse üldisi eeskirju ja mitte kõnealust meedet. Et meedet 8 ei oldud rakendatud, ei olnud tegemist riigiabiga.

(74)

Meetmeid 1, 2, 6 ja 7 rahastati riigi vahenditest. Kõnealused meetmed näivad pakkuvat tekstiili- ja rõivasektori ettevõtjatele paremat valikulist eelist kui üldiste õigusaktide alusel kohaldatavad tingimused ning seega ka soosivat nimetatud ettevõtjaid. Tekstiili- ja rõivasektoris toimub ulatuslik kaubandustegevus ning seetõttu võivad kõnealused meetmed mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on kõnealuste meetmete puhul tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

7.2. Kokkusobivus ühisturuga

Meetmed 1 ja 2

(75)

Meetme 1 kohta järeldas komisjon, et heakskiidetud abikava N 415/2004 kohaldatakse üksnes suurettevõtjate ning abikõlbliku teadus- ja arendustegevuse (personalikulud, asjaomased vahendid ja seadmed, välise nõustamise kulud, tegevuskulud ja täiendavad üldkulud, mis tulenevad uurimistegevusest) suhtes. Toetuste eelarve oli 16 miljonit eurot ja subsideeritud laenude eelarve 74,45 miljonit eurot.

(76)

Tekstiilikava kohaselt olid suurettevõtjate abikõlblikud projektid määratletud järgmiselt: teadus- ja arendusprojektid, teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamise projektid ning ettevõtjatevaheliste koostöökokkulepete sõlmimise ja arendamise projektid. Toetuste eelarve oli 12,5 miljonit eurot ja subsideeritud laenude eelarve 51 miljonit eurot.

(77)	Hispaania ametiasutused kordasid 13. jaanuaril 2008, et nad järgivad kavaga kehtestatud tingimusi. Selle põhjal peab komisjon järeldama, et suurettevõtjatele suunatuna vastab meede 1 kavas sätestatud kriteeriumidele.

(78)

Seoses meetme 1 kohaldamisega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes, kes tekstiilikava kohaselt on meetme 1 peamine sihtrühm, selgitasid Hispaania ametiasutused, et meede oli hõlmatud abikavaga XS 50/2005. Kava XS 50/2005 eesmärk oli edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate uurimisprojekte, edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning teadusasutuste vahelist koostööd ning levitada uuringutulemusi. Nagu varasem kava, hõlmab ka kõnealune kava personalikulusid, asjaomaseid vahendeid ja seadmeid, välise nõustamise kulusid, tegevuskulusid ja täiendavaid üldkulusid, mis tulenevad uurimistegevusest, samuti investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ning nõustamisteenuseid. Toetuste ja subsideeritud laenude aastaeelarve oli 22 miljonit eurot.

(79)

Tekstiilikava raames abikõlblikud projektid olid teadus- ja arendusprojektid, investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse eesmärgiga juurutada tootmisprotsessidesse täiustatud tehnoloogiaid, teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamise projektid ning ettevõtjatevaheliste koostöökokkulepete sõlmimise ja arendamise projektid.

(80)	Komisjon on seisukohal, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatuna vastab meede 1 juba heakskiidetud abikavas N 415/2004, samuti abikavas XS 50/2005 sätestatud kriteeriumidele.

(81)

Meede 2 põhines heakskiidetud abikaval N 101/2005, mis kestis 2006. aasta juunist 1. novembrini. Kava eesmärk oli ergutada taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkujundamist toetatavates piirkondades. Kava oli avatud kõikidele tööstusettevõtjatele, kes investeerisid toetatavatesse piirkondadesse, välja arvatud söe-, terase- ja sünteeskiusektorile. Abi tuli välja maksta intressivabade laenudena maksimaalse tagasimaksetähtajaga kümme aastat, mis hõlmas viieaastast maksepuhkust. Kavandatud eelarve oli 400 miljonit eurot.

(82)

Tekstiilikava vastab kõikidele põhikriteeriumidele peale intressivabade laenude kriteeriumi. Erinevalt kava punktis 11 osutatud kümneaastasest tähtajast oli kõnealuste laenude maksimaalne tähtaeg 15 aastat, hõlmates viieaastast maksepuhkust. Pärast kõnealuse punkti uurimist peab komisjon seda aktsepteerima, sest korralduse ITC/3098/2006 I peatüki punkti 7.2 kohaselt on maksimaalne tähtaeg 10 aastat, millele lisandub viieaastane maksepuhkus. Seega peab komisjon järeldama, et meede 2 vastab kavas sätestatud kriteeriumidele.

(83)

Hispaania ametiasutused teatasid kavast uuesti 3. juulil 2006, et viia kava vastavusse uute regionaalabi suunistega, (24) (N 430/2007) ning 26. jaanuaril 2007 võtsid nad kava tagasi, et asendada kava alus komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (25). Kava XR/70/2007 võeti vastu 20. märtsil 2007.

(84)

Vastavalt korraldustele ITC/3098/2006 ja ITC/643/2007 olid abikõlblikud projektid muu hulgas: tehniline infrastruktuur, tehnoloogiaparkide loomine, erialase oskusteabe siire, kohaliku majanduse tugevdamine ja mitmekesistamine, uute tööstusharude loomine, väljakujunenud sektorite arendamine ning uute sektorite loomine ja laiendamine. Sünteeskiutööstus ei kuulunud abisaajate hulka ning meede vastas alginvesteeringu tingimustele.

(85)	Seetõttu on komisjon seisukohal, et meede 2 vastab heakskiidetud abikavade N 101/2005 ja XR/70/2007 kriteeriumidele.

(86)	Hispaania ametiasutused kohustusid mitte kohaldama kõnealuseid meetmeid pärast nende aluseks oleva kava kehtivuse lõppemist. Seetõttu arvab komisjon, et meetmed 1 ja 2 on osutatud kavadega hõlmatud ning seega peaks tegemist olema ühisturuga kokkusobiva abiga.

Meede 6

(87)

Komisjon on seisukohal, et erikoolituse meetme suhtes ei ole kohaldatav ei komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (26) ega ka varasem koolitusabi määrus, sest meede ei ole seotud „uute töökohtadega” ja sellest saavad kasu ka suurettevõtjad.

(88)

Seetõttu peab komisjon hindama meedet otseselt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Vastavalt sellele võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(89)	Komisjon hindab meetme 6 ühisturuga kokkusobivust 2006. aastast 1. augustini 2008 analoogia põhjal (27) koolitusabi määrusega ja 29. augustist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 analoogia põhjal üldise grupierandi määrusega.

(90)

Erikoolitusabi osatähtsus oli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 19,96 % ning suurettevõtjate puhul 20 %. Abi osatähtsus on oluliselt madalam 35 % piirmäärast, mille koolitusabi määrus kehtestab koolitusabi kohaldamisele, samuti 25 % piirmäärast, mis on kehtestatud üldise grupierandi määruse artiklis 39.

(91)	Peale selle erinevad summad üldeeskirjadest väga vähe. Soodustus oleneb töötajate arvust ning eelmisel aastal tasutud sotsiaalkindlustusmaksest. Meetme raames abi saamise tingimused olid väga piiravad, sest ettevõtjad pidid koostama kava, mille pidi heaks kiitma ühiskomitee (vt põhjendus 24).

(92)

Hispaania ametiasutused kinnitasid 20. veebruaril 2009, et täiendavat ergutavat mõju suurettevõtjatele vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 8 lõikele 3 oli juba tekstiilikava I peatüki punkti 1.A alapunktis c arvesse võetud. Vastavalt sellele pidid abi taotlevad ettevõtjad esitama riigi tööhõivetalitusele ümberõppekava, milles täpsustati tööhõivega seotud eesmärke ja konkreetseid meetmeid. Riigi tööhõivetalitus kontrollis, et üldise grupierandi määruse eespool osutatud artikli üks või mitu nõuet oleksid täidetud. Ümberõppekava sisaldas dokumenti, milles esitati tootlikkuse ja töökohtade säilitamise eesmärgid ning kõnealuse investeeringu suurus. Ühiskomitee koostas ka aruande iga ettevõtja või kontserni esitatud ümberõppekava kohta. Kavas esitatud teabe ja tööstuse seireüksuste aruande põhjal kontrollisid liikmesriigid, et suurettevõtjatele avalduva ergutava mõju kriteeriumid oleksid täidetud.

(93)

Komisjon peab järeldama, et abi mõju konkurentsile ja kaubandusele on väga piiratud. Seetõttu on komisjon seisukohal, et meede ei avalda kaubandustingimustele ebasoodsat mõju määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Seega peab komisjon kõnealust meedet asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturuga kokkusobivaks.

Meede 7

(94)

Ka meedet 7 rahastatakse riigi vahenditest ning meede avaldab sektorile ilmselt soodsat mõju. Seoses ühisturuga kokkusobivusega näib, et meede ei ole täielikult hõlmatud kehtiva komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (üldine grupierandi määrus) artikliga 15 ega komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, (28) arvestades, et sektoris 2007. aastal tegutsenud 11 544 ettevõtjast 37 on suurettevõtted ning meede ei ole seotud uute töökohtadega. Seetõttu hinnatakse kõnealust meedet artikli 87 lõike 3 punkti c alusel (29).

(95)

Palgatoetuste vormis antav abi, mille eesmärk on suurendada nõudlust ebasoodsas olukorras olevate töötajate järele, „võib anda ettevõtjatele täiendava ajendi võtta tööle rohkem seda liiki töötajaid.” Asjaomased töötajad kuuluvad ebasoodsas olukorras olevate töötajate hulka, sest nad on vanemad kui 50aastased. 55–59aastastest töötajatest 76 protsendil oli vähene väljaõpe ja vähesed oskused, mis takistab koondamise korral nende siirdumist teistesse sektoritesse. Aastal 2008 olid kõnealuse sektori 123 574 töötajast 55–59aastased vaid 10 215 ning ainult 6 700 neist töötas tähtajatu töölepingu alusel ning oli töötanud ettevõtja juures kauem kui viis aastat. Kõnealune näitaja vastab 5,2 protsendile sektori kõikidest töötajatest ning meetme osatähtsus ettevõtja kohta oli hinnanguliselt 0,3 % ettevõtja tööjõukuludest, mis on oluliselt vähem kui üldise grupierandi määruse artiklis 40 sätestatud piirmäär 50 % abikõlblikest kuludest. Ka meetme mõju oli väike, sest peamiselt (74 %) oli meede seotud mikroettevõtjatega ning abi summa oli minimaalne (0,3 % tööjõukuludest). Kuigi finantsmõju ettevõtjale oli minimaalne, ergutas see Hispaania ametiasutuste sõnul ettevõtjaid säilitama kõnealuste töötajate töökohti mõni aasta kauem selle asemel, et töösuhe lõpetada või nad ilma deklareerimata tööle võtta. Seetõttu näis, et abi oli vajalik, proportsionaalne ning hästi suunatud ebasoodsas olukorras olevate töötajate vanuserühmale.

(96)	Seoses abi negatiivse mõjuga tuleks märkida, et meede on suunatud üksnes tekstiili- ja rõivasektorile – taandarenevale tööstusharule, kus alates 2001. aastast on töökohtade arv vähenenud 40 % võrra.

(97)

Pärast positiivse ja negatiivse mõju kaalumist järeldati, et abi mõju oli positiivne, sest see ergutas ettevõtjaid – peamiselt mikroettevõtjaid – säilitama vanemate kui 55aastaste töötajate töökohad (selle asemel, et nad deklareerimata tööle võtta) kuni nende 60aastaseks saamiseni; samal ajal oli konkurentsimoonutus abi väga väikese summa tõttu tõenäoliselt piiratud.

(98)	Seetõttu sobib meede 7 kokku ühisturuga ja vastab asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

8. JÄRELDUS

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Hispaania poolt meetmete 1 ja 2 raames antud abi, mida on käsitletud põhjendustes 11–15 ning mis on seotud tehniliste uuringute edendamise programmiga ning tekstiili- ja rõivasektori reindustrialiseerimise programmiga, oli hõlmatud heakskiidetud kavadega N 415/2004 ja N 101/2005 ning kavadega XS 50/2005 ja XS 70/2007 ega ole seega riigiabi.

2. Põhjendustes 16–20 käsitletud meetmed 3, 4 ja 5, s.o ENISA soodsa intressimääraga laenud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate moderniseerimiseks, ICO sooduslaenud ning ICEXi-poolne ekspordi edendamine jäävad allapoole vähese tähtsusega abi määruses sätestatud piirmäära ega ole seega riigiabi.

3. Hispaania poolt meetmete 6 ja 7 raames antud abi, mida on käsitletud põhjendustes 21–25 ning millega pakuti tekstiili- ja rõivasektori töötajatele täienduskoolitust ning säilitati eakamate töötajate töökohad, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 24. märts 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 239, 11.10.2007, lk 12.

(2) Komisjoni otsus K(2004) 4709, 1. detsember 2004, meetme N 415/2004 kohta, mis käsitleb tehniliste uuringute edendamist tekstiilisektoris (2005–2007) (ELT C 72, 24.3.2006, lk 2).

(3) Komisjoni otsus K(2005) 1532, 18. mai 2005, investeeringutoetus taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamiseks toetatavates piirkondades (ELT C 235, 23.9.2005, lk 3).

(4) ENISA on avalik-õiguslik äriühing, mis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poliitika peadirektoraadi kaudu on seotud tööstus-, turismi- ja kaubandusministeeriumiga.

(5) Vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5).

(6) Kuninglik dekreet 395/2007, 23.3.2007, korraldus TAS 2307/2007, 27.7.2007, ja seadus 51/2007, 26.12.2007.

(7) Kuningliku dekreedi 1415/2004, 11. juuni 2004, artikli 33 lõike 4 punkt d.

(8) Riigi ametlik väljaanne (B.O.E.), 9. veebruar 2005.

(9) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.

(10) ELT L 169, 21.7.2007, lk 18.

(11) Riigi üldeelarve seadus, 27. täiendav säte.

(12) ELT L 302, 1.11.2006, lk 29.

(13) Komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001, 12. jaanuar 2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33).

(14) Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1994. aasta otsus kohtuasjas C-47/91, Itaalia vs. komisjon (Italgrani II) (EKL 1992, lk I-4635).

(15) XS 50/2005 Abikava tekstiilil ja rõivaalal tehnilise uurimistegevuse edendamiseks (ELT C 19, 26.1.2006, lk 3).

(16) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1628/2006, 24. oktoober 2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (ELT L 302, 1.11.2006, lk 29).

(17) ELT C 169, 21.7.2007, lk 18.

(18) Riigi ametlik väljaanne (BOE), 10.10.2006.

(19) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).

(20) ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

(21) Komisjoni teatis „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2).

(22) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.

(23) Vt ka komisjoni 24. septembri 2002. aasta otsus C 89/01, mis käsitleb Saksamaa planeeritud abikava „Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavat abi käsitlevad suunised – Ettevõtjate tõhususe suurendamine Saksimaal” (ELT L 91, 8.4.2003, lk 13), ja eriti põhjendus 72 („ekspordiabi ei ole üldjuhul abi,... millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud”).

(24) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).

(25) ELT L 302, 1.11.2006, lk 29.

(26) ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.

(27) Vt komisjoni 2. juuni 2004. aasta otsus juhtumis N 443/03, teine veeringlus, Belgia (K(2004) 1356 lõplik).

(28) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3.

(29) Vt meetme A2 põhjendust komisjoni otsuses N 244/2008 Hispaania jalatsi-, parkimis- ja nahatootmissektori programmi kohta (ELT C 52, 5.3.2009, lk 1).

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.185.est
Euroopa Liidu Teataja		L 185

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. aastakäik 17. juuli 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 625/2009, 7. juuli 2009, teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (kodifitseeritud versioon)	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 626/2009, 13. juuli 2009, millega lõpetatakse teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu vahepealne osaline läbivaatamine määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohaselt	16
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 627/2009, 16. juuli 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	19
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 628/2009, 16. juuli 2009, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud juuli 2009. aasta oktoobri esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 616/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	21

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	26,9
0702 00 00	ZZ	26,9
0707 00 05	TR	114,1
0707 00 05	ZZ	114,1
0709 90 70	TR	103,7
0709 90 70	ZZ	103,7
0805 50 10	AR	52,3
	TR	53,0
	ZA	71,6
	ZZ	59,0
0808 10 80	AR	126,4
	BR	80,9
	CL	88,2
	CN	93,5
	NZ	94,7
	US	92,2
	ZA	82,1
	ZZ	94,0
0808 20 50	AR	168,4
	CL	81,3
	NZ	87,2
	ZA	101,0
	ZZ	109,5
0809 10 00	HR	90,0
	TR	182,1
	XS	103,5
	ZZ	125,2
0809 20 95	TR	332,5
	US	236,3
	ZZ	284,4
0809 30	TR	134,2
0809 30	ZZ	134,2

Rühma nr	Jrk-nr	Alaperioodiks 1.10.2009-31.12.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (%)
1	09.4211	0,439
5	09.4215	27,345272
7	09.4217	62,153962

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/552/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 16. juuli 2009, millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Komisjoni uus liige	23
	Komisjon
	2009/553/EÜ
*	Komisjoni otsus, 24. märts 2009, meetme C 52/07 (ex NN 64/07) kohta, mida Hispaania on rakendanud seoses tekstiili- ja rõivatööstuse toetuskavaga (teatavaks tehtud numbri K(2009) 2017 all) ( 1 )	24