1)

Riskikapital tähendab selliste ettevõtete omakapitali rahastamist, mis ilmutavad oma esimestes arenguetappides suurt kasvupotentsiaali. Riskikapitali nõudluse tekitavad tavaliselt kasvupotentsiaaliga ettevõtted, kellel ei ole küllaldast juurdepääsu kapitaliturgudele, ning riskikapitali pakuvad investorid, kes on valmis võtma suure riski, et saada investeeritud kapitalilt keskmisest suuremat kasumit.

2)

19. juulil 2006 avaldas Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi „komisjon”) ühenduse suunised väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitali investeeringutele antava riigiabi kohta (1).

3)

Komisjoni uute riskikapitali käsitlevate suuniste puhul on tunnistatud, et innovatiivsete noorte ettevõtete loomiseks ei ole piisavalt riskikapitali. Komisjon avaldas riigiabi tegevuskava „Vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009” (2) (edaspidi „riigiabi tegevuskava”) juunis 2005. Riigiabi tegevuskavas tähtsustatakse ärikliima parandamist ja uute ettevõtete kiire käivitamise soodustamist. Sellega seoses nähakse riigiabi tegevuskavas ette riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatise (3) läbivaatamine ja selles sisalduvate eeskirjade paindlikumaks muutmine, et kõrvaldada turutõrked, mis mõjutavad algusjärgus ettevõtete ja uute uuenduslike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi „VKEd”) riskikapitaliga varustamist.

4)

Kuigi piisava riskikapitali tagamine on EMPs eelkõige turu ülesanne, esineb riskikapitaliturul omakapitali puudujääk, s.o püsiv kapitalituru ebakoht, mis takistab nõudluse rahuldamist mõlemale poolele vastuvõetava hinnaga ja avaldab negatiivset mõju Euroopa VKEdele. Puudujääk mõjutab peamiselt kõrgtehnoloogilisi uuenduslikke ja uusi suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. See võib siiski mõjutada ka suuremat hulka erineva vanusega ja eri sektorites tegutsevaid ettevõtteid, mille kasvupotentsiaal on väiksem ning mis riskikapitali puudumise korral ei leia laienemiseks rahastamisallikaid.

5)

Teatavatel piiratud juhtudel on omakapitali puudujäägi korral riigiabi andmine õigustatud. Õigesti suunatud riigiabi, mida antakse riskikapitalimeetme toetuseks, võib olla tõhus vahend tuvastatud turutõrgete leevendamiseks kõnealuses valdkonnas ja aidata kaasata erakapitali.

6)

Käesolevate suunistega asendatakse järelevalveameti riigiabi suuniste peatükk 10A (4)„Riigiabi ja riskikapital” ja sätestatakse tingimused, mille kohaselt riskikapitali investeeringutele antavat riigiabi võib pidada EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivaks. Suunistes selgitatakse tingimusi, mille täitmise korral on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt tegemist riigiabiga, ja nõudeid, mida järelevalveamet kohaldab riskikapitalimeetmete kokkusobivuse hindamisel vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõikele 3.

7)

Käesolevad suunised põhinevad ühenduse suunistel väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitali investeeringutele antava riigiabi kohta, mis on koostatud kogemuste põhjal, mis saadi riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatise kohaldamisel, mis vastab järelevalveameti suunistele riigiabi ja riskikapitali kohta (5). Arvesse on võetud ka märkusi, mille komisjon sai EMP riikide ja huvirühmadega peetud avalike konsultatsioonide käigus riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatise läbivaatamise, riigiabi tegevuskava ja innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva teatise (6) üle. Komisjoni kogemus ja konsultatsioonide käigus saadud märkused on näidanud, et riigiabi ja riskikapitali käsitlev teatis on praktikas üldiselt hästi toiminud, kuid tõid samas esile ka vajaduse suurendada paindlikkust eeskirjade kohaldamisel ning kohandada eeskirju muutunud olukorrale riskikapitaliturul. Lisaks on kogemus näidanud, et teatavat liiki investeeringute korral ei olnud mõnes piirkonnas võimalik riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatise tingimusi täita ning sellistel juhtudel ei saanud riskikapitali jaoks anda riigiabi. Veel on kogemus näidanud abi saavate riskikapitalifondide vähest üldist kasumlikkust. Järelevalveamet nõustub eespool nimetatud seisukohtadega.

8)

Nimetatud probleemide kõrvaldamiseks kasutatakse käesolevates suunistes mõningatel juhtudel paindlikumat lähenemist, et võimaldada EFTA riikidel oma riskikapitalimeetmeid paremini kohandada asjaomaste turutõrgetega. Käesolevate suunistega nähakse ette majanduslikult täpsem lähenemisviis, et hinnata riskikapitalimeetmete kokkusobivust EMP lepinguga. Juba riigiabi ja riskikapitali käsitlevate järelevalveameti suuniste kohaselt hinnati kavade nõuetelevastavust suhteliselt keerulise majandusliku analüüsi abil, mis keskendus turutõrke olulisusele ja meetme eesmärgile. Seega on puhtalt majandusliku lähenemisviisi peamist küsimust käsitletud juba riigiabi ja riskikapitali käsitlevates järelevalveameti suunistes. Sellegipoolest oli meetme paremaks kohaldamiseks asjaomase turutõrke suhtes vajalik veel teatavate kriteeriumide mõningane täpsustamine. Suunised käsitlevad eelkõige tegureid, mis toetavad kasumlikkust taotlevaid professionaalseid investeerimisotsuseid, et veel enam julgustada erainvestoreid investeerima koos riigiga. Jõupingutusi on tehtud veel selguse loomiseks küsimustes, mille täpsustamine riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatise ning riigiabi ja riskikapitali käsitleva järelevalveameti suuniste rakendamise kogemuse põhjal vajalikuks on osutunud.

9)

Riigiabi tegevuskavas rõhutas komisjon majandusliku lähenemisviisi tähtsust riigiabi analüüsimisel. Majanduslik lähenemisviis loob tasakaalu ühistes huvides tegutsemisel kasutatava meetme võimalike positiivsete mõjude ja võimalike konkurentsimoonutusi kaasa toovate ja kaubavahetust mõjutavate negatiivsete mõjude vahel. Riigiabi tegevuskavas sätestatud tasakaalustatuse kriteerium on kolmeastmeline, millest kaks esimest on seotud positiivsete ja viimane negatiivsete mõjude ning üldise tasakaaluga:

Tasakaalustatuse kriteerium on ühtmoodi asjakohane nii riigiabi eeskirjade koostamisel kui ka nende rakendusalasse jäävate juhtumite hindamisel.

10)

Tuginedes riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatise kohaldamisel saadud kogemustele on järelevalveamet seisukohal, et EMPs ei esine üldist riskikapitali pakkumisega seotud turutõrget. Siiski tunnistab järelevalveamet, et ettevõtete teatavates arenguetappides on puudus mõnda liiki investeeringutest. See puudujääk tuleneb riskikapitali pakkumise ja nõudluse mittevastavusest ning seda võib üldiselt kirjeldada kui omakapitali puudujääki.

11)

Omakapitali kaudu rahastamine on eelkõige väiksemate ettevõtjate puhul väljakutseks nii investorile kui ka ettevõttele, millesse investeeritakse. Pakkumise poolelt vaadates ei pea investor (laenuandjana) mitte ainult pakutavat tagatist hoolikalt analüüsima, vaid analüüsima ka kogu äristrateegiat, et hinnata investeeringult kasumi teenimise võimalusi ja investeeringuga kaasnevaid riske. Investor peab olema võimeline jälgima, et ettevõtte juhid viivad äristrateegiat ellu nõuetekohaselt. Lõpuks peab investor, selleks et saada oma investeeringult riskile vastavat kasumit, ettevõttesse investeeritud kapitaliosaluse müümiseks koostama ja ellu viima ka väljumisstrateegia.

12)

Raha vajav ettevõtja peab mõistma välise kapitaliinvesteeringuga seotud eeliseid ja ohte ning koostama vajalike allikate ja nõustamise leidmiseks toimiva äriplaani. Ettevõttesisese kapitali või rahastamiseks vajalike tagatiste ja/või usaldusväärsete laenuandmete puudumise tõttu võivad ettevõtjad seista silmitsi väga rangete rahastamispiirangutega. Lisaks sellele peab ettevõtja leppima kontrolli jagamisega välisinvestoriga, kellel tavaliselt on lisaks kapitaliosale ka mõju äriühingu otsuste suhtes.

13)

Tulemuseks on see, et riskikapitali nõudluse ja pakkumise vahekord võib osutuda ebaefektiivseks ja turul pakutav riskikapital liiga piiratuks ning ettevõtjad ei saa väärtuslikule ärimudelile ja kasvuväljavaadetele vaatamata rahalisi vahendeid. Järelevalveamet on seisukohal, et riskikapitaliturgudel esinevate tõrgete – mis mõjutavad eelkõige VKEde ja varajases kasvufaasis ettevõtete juurdepääsu kapitalile ning võivad õigustada riiklikku sekkumist – peamiseks põhjuseks on puudulik või moondunud teave.

Puuduliku või moondunud teabe tagajärjed võivad olla järgmised.

14)

Järelevalveamet on seisukohal, et riskikapitalimeetmetele eraldatav riigiabi võib olla asjakohane vahend käesolevate suunistega kehtestatud raamides ja tingimustel. Tuleb siiski meeles pidada, et riskikapitali andmine on eelkõige äritegevus, mis sisaldab äriotsuseid. Riskikapitali suuremale pakkumisele võivad aidata kaasa ka üldisemad struktuurimeetmed, mis ei ole riigiabi, nagu ettevõtluskultuuri arendamine, VKEde rahastamise eri vormide (nt omakapitali, jaotamata kasumi ja laenuvahendite) neutraalsem maksustamine, turgude integratsiooni soodustavad meetmed, regulatiivsete piirangute vähendamine, sealhulgas teatud liiki finantsasutuste (nt pensionifondid) investeeringutele ja ettevõtete asutamise halduskorrale kehtestatud piirangute vähendamine.

15)

Riskikapitali jaoks antava riigiabi tulemusena peab eelkõige erainvestorite investeeringute kaasamise kaudu paranema riskikapitali kättesaadavus VKEdele. Avaliku sektori vahendite põhjendamatu kasutamise oht või ergutava mõju puudumine tähendab seda, et mõned ettevõtted, mida rahastati riiklikest vahenditest, oleksid samadel tingimustel võinud rahalisi vahendeid saada isegi siis, kui riigiabi ei oleks antud (väljatõrjumine). Selle kohta on olemas tõendid, ehkki tegemist on üksikjuhtumitega. Sellisel juhul ei ole avaliku sektori vahendid tõhusad.

16)

Järelevalveamet on seisukohal, et käesolevate suuniste tingimustele vastav riskikapitali jaoks antav abi tagab ergutava mõju. Vajadus stiimulite järele sõltub sellest, kui suured on eri meetmete ja abisaajatega seotud turutõrked. Seetõttu on erinevad nõuded osainvesteeringu suurusele sihtettevõtte kohta, erainvestorite osaluse määrale ning rahastatava ettevõtte suurusele ja rahastatavale ettevõtlusetapile.

17)

Vajadus stiimulite järele sõltub sellest, kui suured on eri meetmete, abisaajate ja VKE arenguetapiga seotud turutõrked. Riskikapitalimeede on hästi kavandatud, kui abi on igakülgselt vajalik, et tagada VKEdele kapital asutamis- ja käivitamisetapis ning varajases kasvuetapis. Riigiabi on ebaefektiivne, kui seda antakse rohkem, kui on vaja riskikapitali pakkumise parandamiseks. Selleks et abi piirduks minimaalse summaga, peab erasektori osalus olema märkimisväärne ning investeeringud peavad olema kasumile orienteeritud ja neid tuleb hallata äriliste põhimõtete alusel.

18)

EMP lepingu kohaselt peab järelevalveamet kontrollima riigiabi andmist EFTA riikide poolt. Seetõttu peab järelevalveamet tagama, et meetmed oleksid eesmärgipärased ja välditaks tõsiseid konkurentsimoonutusi. Selle otsustamisel, kas riiklike vahendite andmine meetmete jaoks, millega edendatakse riskikapitali pakkumist, on EMP lepinguga kokkusobiv, püüab järelevalveamet viia järgmist liiki ohud miinimumini.

19)

Ettevõtetele riskikapitali andmisel ei saa kasutada tavapärast abikõlblike kulude mõistet, mida kasutatakse sellise riigiabi kontrollimisel, mis on lubatud teatavate kindlate kulude katmiseks ning mille puhul on kindlaks määratud abi suurim osatähtsus. EFTA riikides loodavate riskikapitalimeetmete vormiline mitmekesisus tekitab olukorra, kus järelevalveametil ei ole võimalik määrata rangeid kriteeriume, mille alusel otsustada, kas asjaomased meetmed on EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivad. Seetõttu toob riskikapitali hindamine endaga kaasa eemaldumise tavapärasest riigiabi kontrollimise viisist.

20)

Kuna riigiabi ja riskikapitali käsitlevate järelevalveameti suuniste puhul on tõestatud nende hea rakendatavus riskikapitali valdkonnas, on järelevalveamet otsustanud teatise ja suuniste lähenemist jätkata ning tagada seega selle järjepidevus.

21)

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse ainult selliste riskikapitalikavade suhtes, mille sihtrühm on VKEd. Suunised ei ole õiguslik alus selliste ajutiste meetmete EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivaks tunnistamiseks, millega antakse kapitali üksikettevõttele.

22)

Käesolevate suunistega ei vaidlustata selliste riigiabimeetmete nõuetelevastavust, mis vastavad järelevalveameti vastu võetud muude suuniste, raamprogrammide või määruste kriteeriumidele.

23)

Järelevalveamet pöörab erilist tähelepanu vajadusele takistada käesolevate suuniste kasutamist selleks, et hoida kõrvale olemasolevates raamprogrammides, suunistes ja määrustes sätestatud põhimõtete täitmisest.

24)

Riskikapitalimeetmete puhul peab eeskätt olema välistatud abi andmine ettevõtetele,

25)

Käesolevaid suuniseid ei kohaldata ekspordiga, täpsemalt vahetult eksporditavate kogustega seotud abi suhtes, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega seotud abi suhtes ega abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

26)

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   omakapital– omaniku osalus ettevõttes väljendatuna investoritele väljastatud aktsiates;

b)   erakapital– erakapitali (vastandina börsil noteeritule) investeeringud börsil noteerimata ettevõtetesse. Erakapital hõlmab riskikapitali, asenduskapitali ja väljaoste;

c)   kvaasikapitali investeerimisvahendid– vahendid, millelt saadav kasum tuleneb valdaja (investor/võlausaldaja) jaoks peamiselt sihtettevõtte kasumist või kahjumist ning mis on kohustuste täitmata jätmise korral tagatiseta. See määratlus põhineb lähenemisel, mille kohaselt peetakse sisu vormist tähtsamaks;

d)   investeeritavad laenuvahendid– laenud ja muud rahastamisvahendid, mis tagavad laenuandjale/investorile põhiosa fikseeritud miinimumtasust ning mis on vähemalt osaliselt garanteeritud. See määratlus põhineb lähenemisel, mille kohaselt peetakse sisu vormist tähtsamaks;

e)   seemneraha– rahalised vahendid algidee uurimiseks, hindamiseks ja arendamiseks enne käivitamisetappi;

f)   stardikapital– tootearenduseks ja turule sisenemiseks antavad rahalised vahendid ettevõtetele, mis ei ole oma tooteid või teenuseid veel müünud ega tooda veel kasumit;

g)   algkapital– seemneraha ja stardikapital;

h)   arengukapital– kasvuks või laienemiseks ettenähtud kapital ettevõttele, mis võib küündida kasumiläveni või seda ületada, kuid võib seda ka mitte teha. Kapitali võib kasutada tootmisvõimsuse suurendamiseks, turu või toote arendamiseks või täiendava käibekapitali tekitamiseks;

i)   riskikapitali investeering– eraisikute, asutuste või oma rahalisi vahendeid haldavate ja printsipaalina tegutsevate investeerimisfondide (riskikapitalifondide) investeeringud börsil noteerimata ettevõtetesse. Siia alla kuulub rahastamine nii varajases käivitamisetapis kui ka laienemisetapis, kuid mitte asendusinvesteeringud ega väljaostmine;

j)   asenduskapital– ettevõtte olemasolevate aktsiate ostmine teiselt erakapitali investeerimise organisatsioonilt või muult aktsionärilt või muudelt aktsionäridelt. Asenduskapitali teine nimetus on teisene ost;

k)   riskikapital– kapitali ja kvaasikapitali paigutamine ettevõttesse selle varajases arenguetapis (asutamis-, käivitamis- ja laienemisetapis), sealhulgas mitteametlikud investeeringud, mida teevad investorite võrgustikud, riskikapitaliturud ja alternatiivsed aktsiaturud, mis on spetsialiseerunud VKEdele ja kiire kasvuga ettevõtetele (edaspidi „investeerimisvahendid”);

l)   riskikapitalimeetmed– abikavad, mille eesmärk on anda abi riskikapitalina või seda edendada;

m)   esmane avalik pakkumine– menetlus, mille käigus esmakordselt paisatakse müüki ettevõtte aktsiad või levitatakse neid avalikult;

n)   edasine investeering– alginvesteeringule järgnev lisainvesteering ettevõttesse;

o)   väljaost– ettevõtte omakapitalist vähemalt kontrollosa omandamine senistelt osanikelt eesmärgiga võtta üle varad ja äritegevus kas läbirääkimiste või pakkumise teel;

p)   väljumisstrateegia– riskikapitalifondi või erakapitali investeerimisfondi strateegia osalusest loobumiseks vastavalt plaanile saada maksimaalset kasumit. See hõlmab müüki, mahakandmist, eelisaktsiate/eelislaenude väljamaksmist/tagasimaksmist, müüki teisele riskikapitali investorile, müüki finantsasutusele ja müüki avalikul pakkumisel (muuhulgas esmasel avalikul pakkumisel);

r)   väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi „VKEd”)– väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) (11) või seda määrust asendava mis tahes määruse tähenduses;

r)   sihtettevõte– ettevõte, millesse investeerimist investor või investeerimisfond kaalub;

s)   investorite võrgustik– varakad eraisikud, kes investeerivad otse uutesse ja kasvavatesse börsil noteerimata ettevõtetesse (rahastamine asutamisetapis) ning nõustavad neid, tehes seda tavaliselt ettevõttes osaluse omamise tingimusel, kuid paljud nendest pakuvad pikaajalist rahastamist ka muudel tingimustel;

t)   toetatavad piirkonnad– piirkonnad, mille suhtes kehtivad EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis a või c esitatud erandid.

27)

Järelevalveamet on juba avaldanud mitmeid dokumente, milles tõlgendatakse üksikmeetmete vastavust riigiabi määratlusele ning mis võivad olla riskikapitalimeetmete seisukohalt asjakohased. Nende dokumentide hulka kuuluvad järelevalveameti suunised riigiasutuste osaluse kohta, (12) järelevalveameti suunised riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otseste maksude suhtes (13) ning järelevalveameti suunised garantiina antava riigiabi kohta (14). Järelevalveamet jätkab nende dokumentide kasutamist selle hindamisel, kas riskikapitalimeetmed kujutavad endast riigiabi.

28)

Riskikapitalimeetmed hõlmavad sageli keerulisi riskikapitali andmise konstruktsioone, sest ametiasutused ergutavad teatavat ettevõtjate rühma (investorid), et rahastada mõnda teist rühma (sihtrühma kuuluvad VKEd). Isegi kui ametiasutused soovivad anda toetust üksnes viimati nimetatud rühmale, võivad meetme laadist tulenevalt riigiabist kasu saada ühe või mõlema nimetatud tasandi ettevõtjad. Enamasti nähakse meetmega ette sellise fondi või muu investeerimisvahendi loomine, mis tegutseb sõltumatult investorist ja ettevõtetest, millesse investeeritakse. Samuti on sellisel juhul vaja kaaluda, kas fondi või vahendit võib vaadelda riigiabi saava ettevõtjana.

29)

Kui rahastamine ei toimu riigi vahenditest EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peetakse rahastajateks erainvestoreid. Nii on see eelkõige siis, kui rahastajad on Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

30)

Selleks et teha kindlaks, kas kõigil eri tasanditel on tegemist riigiabiga, võtab järelevalveamet arvesse allpool loetletud tegureid (15).

31)

Abi investoritele. Erainvestorid on eelisseisundis juhul, kui meede võimaldab neil investeerida omakapitali või kvaasikapitali ettevõttesse või ettevõtetesse riiklikest investoritest soodsamatel tingimustel või kui nad tegid sellised investeeringud meetme puudumise tingimustes. Selline eelisseisund võib ilmneda erinevalt, nagu on täpsustatud nende suuniste jaotises 10B.4.2. See kehtib ka juhul, kui erainvestor on meetmest tulenevalt sunnitud andma eelisseisundi asjaomasele ettevõttele või asjaomastele ettevõtetele. Vastupidi eeltoodule peab järelevalveamet investeerimise tingimusi samaväärseteks nii riiklike kui ka erainvestorite jaoks (ning seega ei ole tegemist riigiabiga), kui investeerimine oleks vastuvõetav tavalise turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja jaoks ilma riigipoolse sekkumiseta. Seda eeldatakse ainult juhul, kui riiklike investorite ja erainvestorite positiivsed ja negatiivsed riskid ja kasu on võrdsed ja nad on võrdse hääleõigusega ning kui vähemalt 50 % meetme rahastamise vahenditest pärineb erainvestoritelt, kes on sõltumatud ettevõtetest, kuhu nad investeerivad.

32)

Abi investeerimisfondile, investeerimisvahendile ja/või selle haldajale. Üldjuhul on järelevalveamet seisukohal, et investeerimisfond või -vahend ise ei ole abisaaja, vaid vahendab abi investoritele ja/või ettevõtetele, kuhu investeeritakse. Näiteks maksustamisega seotud meetmeid või muid meetmeid, mille puhul teostatakse otseülekandeid paljude eri investoritega sõltumatu ettevõtte staatuses olevale investeerimisvahendile või olemasolevale fondile, võib siiski käsitleda abina juhul, kui investeeringut ei tehta tingimustel, mis oleksid vastuvõetavad tavalise turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja jaoks ega annaks abisaajale mingeid eeliseid. Samuti on tegemist abiga fondijuhile või haldusettevõttele, kui nende tasu ei vasta täielikult turul kehtivatele tasustamise tingimustele samasuguses olukorras. Kui haldajad või haldusettevõte on valitud avaliku läbipaistva pakkumismenetluse käigus või kui nad ei saa riigilt muid soodustusi, ei ole aga tegemist riigiabiga.

33)

Abi ettevõttele, millesse investeeritakse. Kui abi saavad investorid, investeerimisvahend või investeerimisfond, on järelevalveamet seisukohal, et see jõuab vähemalt osaliselt sihtettevõteteni ning abi on seega olemas ka nende tasandil. Sellise olukorraga on tegemist isegi siis, kui fondijuhid teevad investeerimisotsused ainult äriloogikast lähtuvalt.

34)

Investeeringuid saavaid ettevõtteid ei peeta abisaajateks juhul, kui investeerimise tingimused oleksid vastuvõetavad turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori jaoks ilma riigi sekkumiseta. Selle väljaselgitamiseks hindab järelevalveamet, kas sellised investeerimisotsused on tehtud ainult kasumi saamiseks ning kas nendega kaasneb mõistlik äriplaan ja prognoosid ning selge ja realistlik väljumisstrateegia. Samuti on oluline fondijuhtide või fondi haldava ettevõtte valik ja vabadus investeerida ning erainvestorite osaluse osatähtsus ja ulatus.

35)

Kui kogu riskikapitalina antav abi on vähese tähtsusega vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes), (16) ei arvata seda EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse. Riskikapitalimeetmete puhul muudavad vähese tähtsuse reegli kohaldamise keerukamaks raskused abi arvutamisel ning asjaolu, et meetmed võivad lisaks sihtrühma ettevõtetele hõlmata abi teistele investoritele. Kui nendest raskustest saab üle, on siiski võimalik kohaldada vähese tähtsusega abi reeglit. Seetõttu on kindel, et mis tahes abi ettevõtetele ja/või investoritele jääb ettenähtud piiridesse, kui abikavaga antakse igale ettevõttele kolme aasta jooksul riigivahendeid ainult kuni asjakohase vähese tähtsusega abi künniseni.

36)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c on sätestatud, et EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivaks võib pidada teatava majandustegevuse arengut soodustavat abi, kui niisugune abi ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoovitavalt määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Järelevalveamet tunnistab jaotises 10B.1.3 sätestatud tasakaalustatuse kriteeriumile tuginedes riskikapitalimeetme kokkusobivaks ainult juhul, kui ta jõuab järeldusele, et meede suurendab riskikapitali ning ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Käesolevas jaotises esitatakse tingimused, mille põhjal järelevalveamet hindab riskikapitaliabi kokkusobivust EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c.

37)

Kui järelevalveameti käsutuses on täielik teave, millest ilmneb, et kõik käesolevas jaotises sätestatud tingimused on täidetud, püüab ta anda kiire hinnangu tähtaja jooksul, mis on sätestatud järelevalve- ja kohtulepingu protokollis nr 3 EFTA järelevalveameti ülesannete ja pädevuse kohta riigiabi valdkonnas. Teatavate meetmete puhul, mis ei vasta kõikidele käesolevas jaotises esitatud tingimustele, korraldab järelevalveamet riskikapitalimeetme üksikasjalikuma hindamise vastavalt jaotisele 10B.5.

38)

Kui abi antakse ka sihtettevõtete tasandil ja riskikapitali andmine on seotud mõne muu määruse või raamistiku või muude suuniste kohaselt abikõlblike kuludega, võib asjaomast dokumenti kasutada selle väljaselgitamiseks, kas abi on EMP lepingu põhimõtetega kokkusobiv.

39)

Üldjuhul valib abimeetme vormi EFTA riik ja see põhimõte kehtib ka riskikapitalimeetmete kohta. Nagu jaotises 10B.4.3 selgitatakse, uurib järelevalveamet selliste meetmete hindamisel ka seda, kas need ergutavad turuinvestoreid andma riskikapitali sihtrühma kuuluvatele ettevõtetele ja kas need investeerimisotsused tehakse ärilistel alustel (st kasumi saamiseks).

40)

Järelevalveameti arvates on soovitud tulemust võimalik saavutada järgmiste meetmetega:

41)

Jaotisele 10B.1.3.4 sätestatud riskikapitalimeetme ergutava mõju ja abi vajalikkuse tagamisel võetakse arvesse mitut näitajat. Põhjuseks on asjaolu, et riigiabi tuleb anda spetsiifiliste turutõrgete korral, mille kohta on piisavalt tõendeid. Selleks kehtestatakse käesolevates suunistes kindlad künnised osainvesteeringutele, mis on mõeldud VKEdele nende äritegevuse varajastes etappides. Minimaalse vajaliku abi andmiseks peavad abi saavad investeeringud, mis tehakse sihtrühma kuuluvatesse VKEdesse, lähtuma kasumi taotlemisest ning neid tuleb hallata äriliste põhimõtete alusel. Järelevalveamet on seisukohal, et riskikapitalimeetmel on ergutav mõju, et abi on vajalik ja proportsionaalne ning et selle kogumõju on positiivne, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused.

Investeerimisvahendeid hõlmavaid meetmeid hinnatakse käesolevate suuniste jaotise 10B.5 alusel, mitte vastavalt käesolevas jaotises sätestatud tingimustele.

42)

Osaliselt või tervikuna riigiabist rahastatava riskikapitalimeetme puhul tuleb rahalised vahendid eraldada osamaksetena, mis ei ületa 1,5 miljonit eurot sihtrühma kuuluva VKE kohta 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

43)

Riskikapitalimeede peab piirduma väikeste ettevõtete ja abi saavates piirkondades asuvate keskmise suurusega ettevõtete puhul rahastamisega kuni laienemisetapini. Abi mittesaavates piirkondades asuvaid keskmise suurusega ettevõtteid võib rahastada kuni käivitamisetapini.

44)

VKEdele suunatud investeerimisvahendites peab omakapitali ja kvaasikapitali osatähtsus riskikapitalimeetme puhul olema vähemalt 70 % meetme kogueelarvest. Investeerimisvahendite olemuse hindamisel võtab järelevalveamet arvesse pigem vahendi majanduslikku sisu, kui selle nimetust või liigitust investori poolt. Eriti võtab järelevalveamet arvesse investori poolt sihtettevõttega seoses võetud riski astet, investori võimalikku kahju, kasumist sõltuvate tasude suhet fikseeritud tasudesse ja investori nõuete rahuldamisjärku ettevõtte pankroti korral. Järelevalveamet võib arvesse võtta ka investeerimisvahendi suhtes kehtivate riiklike õigusnormide, normatiivide, finants- ja raamatupidamiseeskirjade kohaldamist, kui need on asjakohased.

45)

Riskikapitalimeetme korral peab erainvestorite osalus investeeringute rahastamisel olema vähemalt 50 % või toetatavates piirkondades asuvatele VKEdele ettenähtud meetmete korral vähemalt 30 %.

46)

Riskikapitalimeetme puhul peab olema tagatud, et sihtettevõtetesse investeerimise otsused lähtuksid kasumi teenimisest. See on nii juhul, kui investeeringut tegema motiveerib soov suurendada investori kasumit, selleks valitakse välja olulise kasumipotentsiaaliga investeeringud ja aidatakse sihtettevõtteid pidevalt. See nõue on täidetud, kui:

47)

Riskikapitalimeetme või -fondi haldamine peab toimuma ärilistel alustel. Juhid peavad tegutsema samuti nagu erasektoris ning juhinduma maksimaalse kasumi teenimisest oma investoritele. See nõue on täidetud, kui:

48)

Järelevalveamet võib aktsepteerida riskikapitalimeetmete puhul valdkondlikku lähenemist, kui meede kuulub käesolevate suuniste kohaldamisalasse vastavalt jaotisele 10B.2.1, sest ka paljud erasektori fondid keskenduvad spetsiifilistele uuenduslikele tehnoloogiatele või isegi valdkondadele (nt tervishoid, info- ja biotehnoloogia).

49)

Käesolevat jaotist kohaldatakse nende riskikapitalimeetmete suhtes, mis ei vasta kõikidele jaotises 10B.4 esitatud tingimustele. Nende meetmete puhul on asjassepuutuva turutõrke kõrvaldamiseks ning erainvestorite võimaliku väljatõrjumise ja konkurentsimoonutuse suurema ohu tõttu vaja kokkusobivuse üksikasjalikumat hindamist, mis põhineb jaotises 10B.1.3 esitatud tasakaalustatuse kriteeriumil.

50)

Meetmete kokkusobivust EMP lepingu põhimõtetega analüüsitakse mitmete positiivsete ja negatiivsete tegurite põhjal. Ükski tegur eraldi ei ole otsustava tähtsusega ning samuti ei saa ühtki tegurite kombinatsiooni iseenesest pidada piisavaks, et tagada kokkusobivus EMP lepingu põhimõtetega. Mõnel juhul sõltub tegurite kasutamine ja tähtsus meetme vormist.

51)

EFTA riigid peavad esitama kõik tegurid ja tõendid, mis on nende arvates meetme hindamisel vajalikud. Nõutavate tõendite hulk ja järelevalveameti hinnang sõltuvad iga juhtumi iseloomust ning on proportsionaalsed asjaomase turutõrke tähtsuse ja erainvesteeringute väljatõrjumise ohuga.

52)

Alljärgnevad riskikapitalimeetmed, mis ei vasta jaotises 10B.4 toodud ühele või mitmele tingimusele, kuuluvad üksikasjalikumale hindamisele juhul, kui turutõrke korral ei ole tõendid piisavalt ilmsed ning erainvesteeringute väljatõrjumise ja/või konkurentsimoonutuse tõenäosus on suurem.

a)   Meetmed, mille puhul osainvesteering ületab 1,5 miljonit eurot sihtrühma kuuluva VKE kohta 12-kuulise ajavahemiku jooksul

Järelevalveamet on teadlik riskikapitalituru pidevast kõikumisest ning aeg-ajalt esinevast omakapitali puudujäägist, samuti ka sellest, et turutõrked mõjutavad ettevõtteid erinevalt, sõltuvalt ettevõtte suurusest, arenguetapist ja majandussektorist, kus ettevõte tegutseb. Seetõttu on järelevalveamet valmis kaaluma riskikapitalimeetmete EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivaks tunnistamist osainvesteeringute korral, mis ületavad künnise 1,5 miljonit eurot ettevõtte kohta aastas, tingimusel, et esitatakse vajalikud tõendid turutõrke olemasolu kohta.

b)   Meetmed, mis tagavad abi mittesaavates piirkondades asuvate keskmise suurusega ettevõtete rahastamise laienemisetapis

Järelevalveamet tunnistab, et teatavatel abi mittesaavates piirkondades asuvatel keskmise suurusega ettevõtetel võib puududa isegi laienemisetapis piisav juurdepääs riskikapitalile, vaatamata sellele, et olulise kasumi ja/või lõppsaldo korral on ettevõtjatel juurdepääs rahalistele vahenditele. Seetõttu on järelevalveamet vajalike tõendite esitamise korral valmis mõningatel juhtudel kaaluma selliste meetmete EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivaks tunnistamist, mis hõlmavad keskmise suurusega ettevõtteid laienemisetapis.

c)   Ettevõtete rahastamine varajases kasvuetapis ja edasisi investeeringuid pakkuvad meetmed abiraha saanud sihtettevõtete järgmiste arenguetappide rahastamiseks, isegi kui nende meetmete korral tavapäraseid künniseid ületatakse

Järelevalveamet tunnistab sellistesse sihtrühma kuuluvatesse ettevõtetesse, mis juba said abiraha varajastes etappides, edasiste investeeringute tegemise tähtsust isegi siis, kui tavapäraseid künniseid ületatakse ja rahastamine kestaks varajastest arenguetappidest kuni alginvesteeringu lõpuni. Selline rahastamine võib olla vajalik riigi osaluse vähenemise vältimiseks asjaomastes rahastamistsüklites, see tagab sihtettevõtete rahastamise järjepidevuse ja annab nii riiklikele investoritele kui ka erainvestoritele võimaluse saada oma riskiinvesteeringust maksimaalset kasu. Nimetatud asjaoludel ning sihtettevõtte ja sektori eripära arvestades on järelevalveamet valmis kaaluma edasise investeeringu EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivaks tunnistamist tingimusel, et investeeringu suurus on kooskõlas alginvesteeringu ja fondi suurusega.

d)   Meetmed, kus erainvestorite osalus abi mittesaavates piirkondades on alla 50 % ja abi saavates piirkondades alla 30 %

EMPs on erasektori riskikapitaliturgude areng EFTA riigiti väga erinev. Mõnikord võib erainvestorite leidmine osutuda raskeks ning seetõttu on järelevalveamet valmis kaaluma selliste meetmete EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivaks tunnistamist, mille puhul jääb erasektori osalus alla jaotises 10B.4.3.4 nimetatud künnist, kui liikmesriik esitab vajalikud tõendid. Probleem võib olla isegi suurem selliste riskikapitalimeetmete puhul, mis on ette nähtud abi saavates piirkondades asuvatele VKEdele. Sellisel juhul võib asjaomastel ettevõtetel tekkida täiendav kapitalipuudujääk, arvestades nende kaugust riskikapitali keskustest, väikest rahvastikutihedust ja erainvestorite suuremat vastumeelsust riske võtta. Selliseid VKEsid võivad mõjutada ka nõudlusega seotud probleemid nagu raskused toimiva investeerimiseks valmis äriidee leidmisel, vähem arenenud omakapitali traditsioonid ning vastumeelsus loobuda juhtimisest riskikapitali kaasamise tõttu.

e)   Väikestele ettevõtetele mõeldus seemnerahameetmed, mille puhul võib ette näha (i) erainvestorite väiksemat osalust või mitteosalemist ja/või (ii) laenuvahendite ülekaalu võrreldes omakapitali ja kvaasikapitaliga

Turutõrked, mis mõjutavad ettevõtteid asutamisetapis, avalduvad selgemalt võimaliku investeeringu suure riski tõttu ja vajaduse tõttu ettevõtjat selles otsustavas etapis hoolikalt juhendada. See väljendub ka erainvestorite peaaegu täielikus kõrvalehoidmises või vastumeelsuses pakkuda seemneraha, mistõttu ka väljatõrjumise oht puudub või on väga väike. Lisaks on tänu kõnealuste väikeste ettevõtete kaugusele turust väike ka konkurentsimoonutuste esinemise võimalus. Nimetatud asjaolud võivad õigustada järelevalveameti soodsamat suhtumist meetmetesse, mis on suunatud asutamisetapis olevatele ettevõtetele, ning soodsamat suhtumist selliste meetmete võimaliku tähtsuse tõttu ettevõtte kasvu soodustamisel ja töökohtade loomisel EMPs.

f)   Investeerimisvahendiga seotud meetmed

Investeerimisvahend võib lihtsustada kontaktide loomist investorite ja asjaomaste VKEde vahel, parandades nii VKEde juurdepääsu riskikapitalile. Turutõrgete korral, mis on seotud ettevõtetega, kelle jaoks investeerimisvahend on mõeldud, ei pruugi vahend toimida ilma rahaliste lisastiimuliteta. Investorite arvates ei pruugi need investeeringute liigid, milleks vahend on ette nähtud, selgetele kasumlikkuse väljavaadetele vaatamata sihtettevõtete jaoks piisavalt huvipakkuvad olla võrreldes suuremate osainvesteeringutega või investeeringutega juba tegutsevatesse ettevõtetesse või väljakujunenud turule. Seetõttu on järelevalveamet valmis kaaluma investeerimisvahendit kaasavate meetmete EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivaks tunnistamist, kui esitatakse piisavad tõendid turutõrke kohta.

g)   Selliste kulude hüvitamisel, mis on seotud ettevõtte tausta uurimisega investeerimise eesmärgil enne nõuetelevastavuse tagamise etappi (nn luurekulud)

Riskikapitalifondidel või nende haldajatel võivad asjakohaste VKEde väljaselgitamisel enne nõuetelevastavuse tagamise etappi tekkida nn luurekulud. Toetused nimetatud kulude katmiseks peavad julgustama fonde või nende haldajaid korraldama rohkem nn luuret, kui nad seda muidu teeksid. See võib mõjutada soodsalt ka asjaomaseid VKEsid isegi siis, kui tulemuseks ei ole investeering, sest see võimaldab VKEdel saada riskikapitali rahastamise kogemusi. Need asjaolud võivad õigustada järelevalveameti soodsamat suhtumist toetustesse, millega kaetakse osa riskikapitalifondide või nende haldajate luurekuludest, kui on täidetud järgmised tingimused. Abikõlblikud kulud ei tohi ületada luurekulusid, mis on seotud VKEdega peamiselt nende asutamis- või käivitamisetapis, kui kuludega ei kaasne investeering, ning kulud ei tohi sisaldada fondide kohtu- ja halduskulusid. Lisaks sellele ei tohi toetus olla suurem kui 50 % abikõlblikest kuludest.

53)

Jaotises 10B.4 kehtestatud tingimustele mittevastavate osainvesteeringuteks jaotatud riskikapitalimeetmete puhul sihtettevõtetele, eriti siis, kui investeering tehakse osamaksetena, mille suurus on üle 1,5 miljoni euro sihtettevõtte kohta 12 kuu jooksul, edasiste investeeringute korral või abi mittesaavates piirkondades asuvate keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks laienemisetapis või investeerimisvahendiga seotud meetmete korral nõuab järelevalveamet enne kavandatava riskikapitalimeetme EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivuse kohta otsuse tegemist lisatõendeid kõrvaldatava turutõrke kohta igal tasandil, kus abi võidakse anda. Need tõendid peavad tuginema uuringule, mis näitab omakapitali puudujääki ettevõtetes ja sektorites, kellele riskikapitalimeede on ette nähtud. Asjakohane teave peab hõlmama riskikapitali ja fondikapitali pakkumist ning riskikapitali tähtsust kohalikule majandusele. Ideaaljuhul tuleb teave esitada meetme kohaldamisele eelneva kolme kuni viie aasta pikkuse ajavahemiku kohta ning ka järgnevate aastate kohta, tuginedes võimalusel mõistlikele prognoosidele. Esitatav teave võiks samuti sisaldada järgmisi andmeid:

Abi saavates piirkondades asuvatele VKEdele mõeldud meetmete korral tuleb eelnevale teabele lisada kõik muud asjakohased tõendid, mis tõestaksid sellise piirkondliku eripära olemasolu, mis kavandatavat abimeedet põhjendab. Sellisel juhul võib olla asjakohane järgmine teave:

54)

EFTA riigid võivad esitada korduvalt samu tõendeid, kui ei ole muutunud nende aluseks olevad turutingimused. Järelevalveamet jätab endale õiguse seada kahtluse alla esitatud tõendite põhjendatus.

55)

Tasakaalustatuse kriteeriumi üheks oluliseks osaks on see, kas ja mil määral saab riigiabi pidada riskikapitali valdkonnas asjakohaseks vahendiks erasektorit riskikapitali investeeringute tegemiseks julgustamisel. Hinnang sellele on tihedalt seotud abi ergutava mõju ja vajalikkuse hindamisega, nagu on kirjeldatud jaotises 10B.5.2.3.

56)

Üksikasjalikul hindamisel võtab järelevalveamet eelkõige arvesse kõiki EFTA riigi koostatud hinnanguid kavandatava meetme mõju kohta. Asjakohaseks vahendiks peetakse meetmeid, mille puhul EFTA riik on kaalunud teisi poliitikavahendeid ning mille puhul sellise valikulise vahendi nagu riigiabi eelised on tuvastatud ja järelevalveametile esitatud. Järelevalveamet hindab ka esitatud tõendeid teiste meetmete kohta, mida on võetud või võetakse omakapitali puudujäägi kõrvaldamiseks, eelkõige järelhindamisi, ning meetmete kohta sihtrühma kuuluvaid VKEsid mõjutavate pakkumise ja nõudmise probleemide lahendamiseks, et selgitada nende mõju kavandatavale riskikapitalimeetmele.

57)

Riskikapitalimeetme ergutav mõju on EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivuse hindamisel äärmiselt oluline. Järelevalveamet usub, et ergutav mõju on olemas, kui täidetud on kõik jaotises 10B.4 esitatud tingimused. Käesolevas jaotises käsitletud meetmete korral on ergutava mõju olemasolu siiski vähem ilmne. Seetõttu võtab järelevalveamet arvesse ka järgmisi lisakriteeriume, mis vajadusel näitavad investeerimisotsuste lähtumist kasumlikkusest ja meetme äripõhimõtetele vastavat haldamist.

58)

Lisaks jaotises 10B.4.3.6 sätestatud tingimustele peab järelevalveamet positiivseks, kui riskikapitalimeedet või -fondi juhtivad erasektori spetsialistid või läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse (soovitatavalt avatud pakkumismenetluse) käigus valitud sõltumatud spetsialistid, kellel on kapitalituru investeeringute alal tõendatud kogemused, ideaaljuhul sama(de)s sektori(te)s, mida fond rahastab, ning kes tunnevad investeeringu õiguslikku tausta ja asjassepuutuvaid raamatupidamisnõudeid.

59)

Lisaks oleks hea näitaja ka see, kui on loodud investeerimiskomitee, mis ei sõltu fondi haldavast ettevõttest ning koosneb erasektorist pärit sõltumatutest ekspertidest, kellel on olulised kogemused abi saavas sektoris, ja eelistatavalt ka investorite esindajatest või sõltumatutest ekspertidest, kes on valitud läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse (soovitatavalt avatud pakkumismenetluse) käigus. Nimetatud eksperdid esitaksid juhtidele või haldusettevõttele analüüse olemasoleva ja eeldatava tulevase turuolukorra kohta ning uuriksid hoolikalt võimalikke heade investeerimisväljavaadetega sihtettevõtteid ja teeksid nende kohta ettepanekuid.

60)

Järelevalveamet peab heaks näitajaks, kui riskikapitalimeetme eelarve sihtrühma kuuluvase VKEsse investeerimiseks on piisav, et võimaldada mastaabisäästu arvel tekkivaid eeliseid fondi haldamisel ning riskide hajutamist piisava arvu investeeringute abil. Fondi suurus peab võimaldama suurte tehingukuludega toime tulla ja/või sihtettevõtet rahastada järgmistes suurema kasumlikkusega etappides. Suurematesse fondidesse suhtutakse hästi, kui on arvesse võetud abi saavat sektorit ning erainvesteeringu väljatõrjumise ja konkurentsimoonutuste oht on viidud miinimumini.

61)

Seemneraha meetmete korral pooldaks järelevalveamet investorite võrgustike vahetut või kaudset osalemist asutamisetapi investeeringutes, sest selles etapis väljenduvad turutõrked ilmekamalt. Sellisel juhul on järelevalveamet valmis meetmed EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivaks tunnistama ka siis, kui nendega võib kaasneda oluline laenuvahendite ülekaal, sealhulgas allumine riiklikele fondidele ja investorite võrgustike õigus saada esimene kasum või nende kapitali kõrgem hind ning aktiivne kaasatus meetme/fondi ja/või sihtettevõtte haldamisse.

62)

EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivuse tagamiseks peab abi olema võimalikult väike. Proportsionaalsuse saavutamise vahendid sõltuvad kindlasti asjaomasest meetmest. Proportsionaalseks ei peeta meetmeid, mille korral puudub igasugune kontroll investorite ülemäärase tasustamise üle, või meedet, mille puhul kahjumirisk on tervikuna riikliku sektori kanda ja/või kasum jääb täielikult teistele investoritele.

63)

Järelevalveamet on seisukohal, et proportsionaalsuse hindamisel on positiivne mõju järgmistel asjaoludel, kuivõrd nad esindavad parimaid tavasid.

64)

Järelevalveamet tasakaalustab võimaliku negatiivse mõju, mis avaldub konkurentsimoonutusena ja erainvesteeringu väljatõrjumise ohuna, riskikapitalimeetme kokkusobivuse hindamisel arvesse tulevate positiivsete mõjude abil. Võimalikku negatiivset mõju tuleb analüüsida kõigil kolmel tasandil, kus abi võidakse anda. Investoritele, investeerimisvahenditele ja -fondidele antav abi võib negatiivselt mõjutada konkurentsi riskikapitaliturul. Sihtettevõtetele antav abi võib negatiivselt mõjuda tooteturule, kus asjaomased ettevõtted konkureerivad.

65)

Riskikapitaliturul võib riigiabi andmine kutsuda esile erainvesteeringute väljatõrjumise. See võib vähendada erainvestorite stiimuleid sihtrühma kuuluvate VKEde rahastamiseks ja mõjutada neid ootama, kuni riik selliste investeeringute tegemisel abistab. Niisugune oht muutub suuremaks ettevõttesse tehtava osainvesteeringu suurenedes, suurema ettevõtte korral ja hilisemas arenguetapis, sest nendel juhtudel on erasektori riskikapital järjest paremini kättesaadav.

66)

Seetõttu nõuab järelevalveamet väljatõrjumise ohu kohta konkreetseid tõendeid meetmete korral, millega tehakse sihtrühma kuuluvatesse VKEdesse suuremaid osainvesteeringuid ja edasisi investeeringuid või rahastatakse abi mittesaavates piirkondades asuvaid laienemisetapis keskmise suurusega ettevõtteid või mille puhul erainvestorite osalus on väike või mis on seotud investeerimisvahendiga.

67)

Lisaks peavad EFTA riigid vajadusel esitama tõendid, et sihtrühma kuuluvate ettevõtete puhul, sektoris ja/või tööstusharus väljatõrjumise oht puudub.

68)

Sellisel juhul võib olla asjakohane järgmine teave:

69)

Kuna enamik sihtettevõtteid on asutatud hiljuti, ei ole tõenäoline, et neil VKEdel oleks turutasandil, kus sihtrühma kuuluvad VKEd tegutsevad, oluline mõju, ja järelikult on ka ebatõenäoline, et tekiks oluline konkurentsimoonutus. Ei saa aga välistada, et riskikapitalimeetmed võivad aidata püsima jääda sellistel ebaefektiivsetel ettevõtetel või sektoritel, mis meetme abita kaoksid. Riskikapitali ülemäärane pakkumine ebaefektiivsetele ettevõtetele võib kunstlikult suurendada nende väärtust ja seega moonutada riskikapitaliturgu investorite jaoks, kes peavad maksma selliste ettevõtete ostmisel kõrgemat hinda. Sektorispetsiifiline abi võib samuti säilitada tootmist konkurentsivõimetutes sektorites, samal ajal kui regioonispetsiifiline abi võib jaotada tootmistegurid ebaefektiivselt regioonide vahel.

70)

Nimetatud riske analüüsides uurib järelevalveamet eelkõige järgmisi tegureid:

71)

Järelevalveamet lähtub riskikapitalimeetme mõju hindamisel eespool toodud positiivsete ja negatiivsete tegurite tasakaalust ning teeb kindlaks, kas tekkivad moonutused mõjutavad kauplemistingimusi ebasoodsalt määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Igal konkreetsel juhul tugineb analüüs riigiabi prognoositava positiivse ja negatiivse mõju üldhinnangule. Selleks ei kasuta järelevalveamet käesolevates suunistes sätestatud kriteeriume mehaaniliselt, vaid annab üldhinnangu nende suhtelisele tähtsusele.

72)

Järelevalveamet ei tohi abimeetmele vastuväiteid esitada ilma ametliku uurimismenetluseta ning võib lõpetada menetluse protokolli nr 3 II osa artikli 7 kohase otsusega järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklis 6 sätestatud ametlikku menetluskorda järgides. Kui järelevalveamet võtab ametliku uurimismenetluse lõpetamisel vastu 3. protokolli II osa artikli 7 lõike 4 kohase tingimusliku otsuse, võib ta võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks ja proportsionaalsuse tagamiseks siduda meetme järgmiste tingimustega:

73)

Kui käesolevate suuniste raames sihtettevõttele riskikapitalimeetmena antud kapitali kasutatakse alginvesteeringuks või muude abikõlblike kulude katmiseks teiste grupierandi määruste, suuniste, raamistike või muude riigiabi andmist reguleerivate dokumentide kohaselt, vähendatakse vastavaid abi piirmäärasid või suurimaid lubatud abisummasid üldjuhul 50 % ja abi saavates piirkondades asuvate sihtettevõtete korral 20 % kolme esimese aasta jooksul alates esimese riskikapitali investeeringu saamisest kuni kogu summa kättesaamiseni. Vähendamist ei kohaldata abi osatähtsuse korral, mis on sätestatud uurimis- ja arendustegevuseks antavat riigiabi käsitlevates järelevalveameti suunistes (17) või mõnes sellele järgnevas raamistikus või grupierandi määruses asjaomases valdkonnas.

74)

Vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokollile nr 3 ning EFTA järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsusele nr 195/04/COL rakendussätete kohta, mida on nimetatud järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklis 27, peavad EFTA riigid esitama järelevalveametile aastaaruande.

75)

Aruanded peavad sisaldama riskikapitalimeetmete koondtabelit, kus on välja toodud fondi poolt või riskikapitalimeetme raames tehtud investeeringute jaotus ning esitatud nimekiri kõikidest ettevõtetest, kelle suhtes riskikapitalimeetmeid on rakendatud. Aruandes tuleb esitada ka investeerimisfondi tegevuse lühikirjeldus koos kavandatavate tehingute ja teostatud tehingute ning investeerimisvahendi tulemuslikkuse üksikasjadega ja koondteave selle vahendi kaudu kogutud kapitali kohta. Järelevalveamet võib antud abi kohta paluda lisateavet, et kontrollida, kas abimeedet heaks kiitvas järelevalveameti otsuses sätestatud tingimused on täidetud.

Iga-aastased aruanded avaldatakse järelevalveameti veebilehel.

76)

Lisaks sellele on järelevalveamet seisukohal, et riigiabi läbipaistvuse parandamiseks on vaja EMPs võtta lisameetmeid. Eelkõige tuleb tagada, et EFTA riikidel, majandustegevuses osalejatel, huvitatud isikutel ja järelevalveametil oleks lihtne juurdepääs rakendatavate riskikapitali abikavade täielikule tekstile.

77)

Seda on lihtne saavutada linkidega ühendatud veebilehtede abil. Seetõttu soovib järelevalveamet riskikapitali abikavasid hinnates, et asjaomane EFTA riik avaldaks kõikide lõplike abikavade täieliku teksti Internetis ja teataks järelevalveametile asjaomase veebilehe aadressi.

Abikava ei tohi kohaldada enne, kui asjakohane teave on avaldatud Internetis.

78)

EFTA riigid peavad säilitama üksikasjaliku dokumentatsiooni kõikide riskikapitalimeetmete raames antud abi kohta. See dokumentatsioon peab sisaldama kogu vajalikku teavet suunistes sätestatud tingimustest kinnipidamise kohta, nagu osainvesteeringute suurus, ettevõtte suurus (väike või keskmise suurusega ettevõte), ettevõtte arenguetapp (asutamis-, käivitamis- või laienemisetapp), tegutsemise sektor (soovitavalt NACE klassifikaatori neljanumbriline kood) ning teave fondi juhtimise ja käesolevates suunistes nimetatud muude kriteeriumide kohta. Teavet tuleb säilitada kümme aastat alates abi andmise kuupäevast.

Järelevalveamet palub EFTA riikidel esitada nimetatud teabe, et hinnata käesolevate suuniste mõju kolm aastat pärast nende jõustumist.

79)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid alates nende vastuvõtmisest. Käesolevad suunised asendavad järelevalveameti riigiabi suuniste peatükki 10A.

80)

Käesolevad suunised kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2013. Pärast EFTA riikidega konsulteerimist võib järelevalveamet suuniseid enne nimetatud kuupäeva muuta tähtsatel konkurentsi- või riskikapitalipoliitikaga seotud kaalutlustel või EMP muu poliitika või rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmiseks. Järelevalveamet võib samuti esitada lisaselgitusi oma lähenemise kohta konkreetsetele küsimustele, kui see võib osutuda kasulikuks. Järelevalveamet kavatseb suunised üle vaadata kolm aastat pärast nende jõustumist.

81)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid kõikide riskikapitalimeetmete suhtes, millest on teavitatud ja mille kohta ta peab tegema otsuse pärast käesolevate suuniste vastuvõtmist, samuti meetmete suhtes, millest teavitati enne suuniste avaldamist.

82)

Kooskõlas komisjoni teatisega kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (18) (consecutio legis) kohaldab järelevalveamet abi suhtes, millest ei ole teatatud:

83)

Järelevalveamet teeb järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõikele 1 tuginedes EFTA riikidele ettepaneku võtta oma olemasolevate riskikapitalimeetmete rakendamisel kasutusele asjakohased meetmed.

84)

EFTA riigid peaksid vajadusel muutma oma olemasolevaid riskikapitalimeetmeid, et viia need kooskõlla käesolevate suunistega 12 kuu jooksul alates suuniste avaldamisest.

85)

EFTA riikidel palutakse esitada oma selgesõnaline tingimusteta nõusolek käesolevate kavandatavate meetmetega kahe kuu jooksul alates käesolevate suuniste vastuvõtmisest. Kui vastust ei tule, eeldab järelevalveamet, et asjaomane EFTA riik ei ole kavandatavate meetmetega nõus.”