1.

SKP kasv aeglustus 2008. aastal märkimisväärselt, 1,3 % tasemele. See tulenes vähenevast välisnõudlusest ja vähenenud sisenõudlusest, mis on suuresti seotud suure inflatsiooni ja finantskriisi mõjuga. Prognooside kohaselt halveneb majanduslik olukord 2009. aasta vältel veelgi. Inflatsioon oli 2008. aastal hinnanguliselt ligikaudu 4,5 %, mis on 2007. aastaga võrreldes pea kahekordne, tulenedes peamiselt riigisiseste energiahindade tõusust. Üleilmne energiahindade langus peaks inflatsiooni 2009. aastal vähendama. Komisjon prognoosib riigi rahanduse puudujäägiks 2008. aastal hinnanguliselt 0,9 % SKPst. Valitsemissektori koguvõlg on 2008. aastal ootuste kohaselt ligikaudu 88 % SKPst. Jooksevkonto tavapärane ülejääk muutus 2008. aastal puudujäägiks, mis 2009. aastal arvatavasti suureneb.

2.

Tööhõive kasv oli 2008. aastal positiivne ja töötuse määr vähenes 6,9 %ni. Siiski on väljavaated 2009. aastal töötuse suurenemise tõttu märksa vähem positiivsed. Kõige rohkem mõjutab kriis auto- ja terasetööstust ning finantssektorit.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Belgia võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks aitama parandada ka rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks teatas Belgia hiljuti majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka VKEdele antavaid rahalisi toetusi.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Belgia on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses hindavad komisjon ja nõukogu ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Belgia on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Teatatud on meetmetest, mida on võetud tööjõu maksukoormuse täiendavaks vähendamiseks väikese ja keskmise sissetulekuga töötajate maksuvaba tulu määra suurendamise kaudu, kuid siiski on tarvis täiendavaid meetmeid. Lisapingutused on vajalikud tööturu toimimise parandamiseks, eelkõige eakamate töötajate ja ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade toetamiseks, riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks pikas perspektiivis, konkurentsi suurendamiseks gaasi- ja elektriturgudel ning teadus- ja arendustegevuse tõhustamiseks.

6.

Belgia majandus on suunatud ekspordile ning seetõttu on eriti oluline konkurentsivõime säilitamine. Sellega seoses on väga oluline tagada, et tööjõu erikulud areneksid kooskõlas tähtsaimate kaubanduspartnerite vastava näitajaga. Kulupõhine konkurentsivõime 2008. aastal vähenes. Kasulik oleks suurem konkurents gaasi- ja elektriturgudel. Jätkuv investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning oskuste edendamisse on oluline tootlikkuse kasvu kiirendamise ja konkurentsivõime edendamise seisukohast. Inimeste vähene osalemine tööturul, suurenevad elanikkonna vananemisega seotud kulutused ja suur valitsemissektori võlg on seadnud ohtu riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse, rõhutades vajadust suurendada esmaseid eelarveülejääke ja rakendada poliitikat, mis toetab majanduskasvu ja tööhõivet. Ühtne lähenemisviis struktuurireformide läbiviimisele võib tulemuste saavutamist Belgias kiirendada. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Belgial jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Belgial:

1.

Lähtuvalt suurest sisenõudlusest suurenes SKP kasv Bulgaarias 2008. aasta esimese üheksa kuu jooksul 7 %ni, viies SKP elaniku kohta tasemele, mis moodustas ligikaudu 40 % ELi keskmisest. 2009. aastaks prognoositakse majanduskasvu olulist aeglustumist seoses väliskeskkonna kiire halvenemisega ja laenutingimuste karmistumisega. Keskmine aastane inflatsioon ulatus 2008. aastal rekordilise 12 %ni, tingituna toorainehindade järsust tõusust välisturgudel, mida toetas sisenõudlus ja kiire palgakasv, mis ületas oluliselt tootlikkuse kasvu. Inflatsioon on aeglustumas, kuid jääb tõenäoliselt ELi keskmisest kõrgemaks. Eelarveseisund on jätkuvalt hea ning tänu soodsatele kasvuteguritele ja maksude kogumise paranemisele moodustas eelarveülejääk aastal 2008 üle 3 % SKPst. Kuid tugev sisenõudlus eelkõige investeeringute osas, mis on tinginud investeerimiskaupade suure impordi, on aidanud kaasa jooksevkonto puudujäägi suurenemisele. Jooksevkonto puudujääk ulatub ligikaudu 25 %ni SKPst.

2.

2008. aastal kasvas tööhõive üle 3 %, kuid see kasvumäär aeglustub kahe järgmise aasta jooksul. Töötus vähenes 2008. aastal 6 %ni, kuid 2009. aastaks prognoositakse selle mõningast suurenemist. Hiljutine ettevõtluskliima halvenemine ja vähenenud nõudlus mitmes sektoris, eelkõige tootmis- ja ehitussektoris, vähendavad tõenäoliselt tööhõivet nendes ja seonduvates majandussektorites.

3.

Bulgaaria on järginud stabiilsusele suunatud makromajanduslikku ja rahanduspoliitikat ning teatas hiljuti meetmete võtmisest, mis hõlmavad ka konkurentsi parandamist energeetika- ja jaemüügisektoris.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Bulgaaria on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Selle taustal peaks Bulgaaria jätkuvalt kinni pidama rangest eelarvepoliitikast ja leidma kiiresti lahenduse makromajanduslikule tasakaalustamatusele. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Bulgaaria on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Edusammud on olnud mõõdukad, kuigi aasta teisel poolel on meetmete võtmine valitsuse kaalutletud otsuste tulemusena kiirenenud. Bulgaaria jätkas range eelarvepoliitika rakendamist, kuid riiklike kulutuste tõhususe osas on veel paranemisruumi. Samuti on võetud ergutavaid meetmeid hariduskorralduse ja hariduse kvaliteedi parandamiseks, kuid juhtimise ja tulemuslikkuse parandamiseks on vaja ajakohastamist jätkata. Täiendavaid jõupingutusi on vaja avaliku halduse tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks, ning reformide läbiviimise oluliseks parandamiseks on vaja õigeaegselt esitada lubatud sõltumatu funktsionaalne analüüs. Samuti on veel palju vaja teha bürokraatia vähendamiseks, investeerida enam oskuste edendamisse ning reformida riigi teadus- ja arendustegevuse süsteemi.

6.

Üleilmse finants- ja majanduskriisi tingimustes on väga oluline, et Bulgaaria likvideeriks oma makromajanduslikud kitsaskohad (suur inflatsioon ja suur jooksevkonto puudujääk), jätkates ranget eelarvepoliitikat ja kiirendades konkurentsivõime suurendamiseks struktuurireforme. Bulgaarial tuleb meetmete võtmist kiirendada, et saavutada peamiselt kulueelisel põhineva majanduse muutumine tootlikumaks ja teadmistemahukamaks. Praeguses majanduslikus ja rahanduslikus kontekstis on reformid vajalikud ka Bulgaaria majanduse konkurentsivõime säilitamiseks. Vajalike reformide tõhus elluviimine sõltub suures osas Bulgaaria võimest parandada avaliku halduse tõhusust ja tulemuslikkust. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Bulgaarial jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Bulgaarial:

1.

SKP kasv aeglustus 2008. aastal umbes 4 %ni ning komisjon prognoosib 2009. aastaks majanduskasvu edasist aeglustumist. Keskmine inflatsioon, mis aasta lõikes ulatus 6,3 %ni, peaks tänu varasematele maksutõusudele ja madalamatele energiahindadele nüüd langema hakkama. Eelarvepuudujääk vähenes mitme aasta jooksul, ulatudes 2008. aastal 1,2 %ni SKPst. 2008. aastal oli jooksevkonto puudujääk 1 % SKPst ja kaubandusbilansi ülejääk oli märkimisväärne.

2.

Tööhõive on alates 2005. aastast igal aastal suurenenud 1,8 protsendipunkti võrra, ulatudes 2008. aastal 66,6 %ni. Töötuse määr vähenes 2008. aasta kolmandas kvartalis 4,3 %ni, jõudes 12 aasta madalaimale tasemele. Praegused prognoosid näitavad tööhõive suurenemise mõõdukat aeglustumist ja töötuse kasvu. Ekspordinõudluse vähenemise tõttu mõjutab töötus ilmselt eelkõige autotööstuse ja muude ekspordile suunatud tööstusharude töötajaid.

3.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Tšehhi Vabariik on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 6 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

4.

Tšehhi Vabariik on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. On ellu viidud mitmeid reforme, et parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust pikas perspektiivis, vähendada halduskoormust, suurendada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, uuendada haridussüsteemi, tagada aktiivsena vananemine ning töötada välja turvalise paindlikkuse põhimõttele tuginev lähenemisviis tööturureformile. On vaja täiendavaid jõupingutusi, et parandada juurdepääsu rahastamisvõimalustele, suurendada veelgi investeerimist teadus- ja arendustegevusse, parandada intellektuaalomandi õiguste kaitset ja integreerida ebasoodsas olukorras olevad elanikkonnarühmad tööturule.

5.

Tšehhi Vabariigi elanikkond vananeb kiiresti ning sellel on märkimisväärne mõju pensioni- ja tervishoiusüsteemile. Peamised ülesanded seoses struktuuriprobleemidega hõlmavad seetõttu riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamist ja teadmistepõhisele majandusele ülemineku ergutamist. Nende struktuuriprobleemide lahendamine suurendab kasvupotentsiaali, loob töökohti ja muudab majanduse väliste vapustuste suhtes vastupidavamaks. Kõik see nõuab täiendavaid reforme teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, hariduse ja koolituse valdkonnas, integreeritumat, turvalise paindlikkuse põhimõtet arvestavat lähenemisviisi tööturureformile ja ettevõtlustingimuste täiendavat parandamist. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

6.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Tšehhi Vabariigil jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Tšehhi Vabariigil:

1.

SKP kasv aeglustus 2008. aastal märkimisväärselt. Eluasemehindade langus on kahandanud sisenõudlust, vähendades eratarbimist ja ehitustegevust. Rangemad rahastamistingimused langetavad tõenäoliselt eluasemehindu veelgi kiiremini, suurendades üleilmse majanduskasvu aeglustumise mõju majandusele. Inflatsioon, mida süvendavad kõrgemad energia- ja toiduhinnad, oli 2008. aastal keskmiselt 3,6 %, kuid on hakanud aeglustuma. Valitsemissektori eelarve ülejääk võis 2008. aastal ületada 3 % SKPst, kuid see väheneb 2009. aastal märkimisväärselt, jõudes tasakaalulähedasele tasemele. Taanil peaks 2008. ja 2009. aastal olema väike jooksevkonto ülejääk.

2.

Tööhõive kasvas 2008. aasta vältel, kuid 2009. aastal on oodata selle kahanemist. Töötuse määr suurenes 2008. aasta viimastel kuudel samuti ja peaks 2009. aastal kasvama. Kuigi lühiajaliselt on surve tööturule väiksem, on oluline tegeleda püsiva tööjõupuudusega ja hõlbustada täiendavalt tööturu arengut. Keskpikas perspektiivis on tööhõive valdkonnas probleeme tööjõu hulga ja oskuste kohandamisega nõudlusele ning lühemas perspektiivis tuleks selles valdkonnas tehtavaid jõupingutusi toetada maksureformiga.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Taani võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks on eelarve üldkulutusi suurendatud umbes 1 % võrra SKPst, mis hõlmab maksukärpeid ja kulutuste suurendamist alates 2009. aastast.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Taani on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga.

5.

Taani on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Täiendavaid edusamme on tehtud varem käivitatud reformikavade raames, eelkõige seoses tööjõu pakkumise stimuleerimise ja piirmaksumäärade vähendamisega alates 2009. aastast. Elanikkonna vananemisest lähtuvalt töötatakse välja täiendavaid maksu- ja tööturureforme.

6.

Taani kasvupotentsiaal sõltub olulisel määral tööjõu pakkumise ja tootlikkuse parandamisest ning inimkapitali, teadustegevusse ja innovatsiooni tehtud investeeringute tasuvuse suurendamisest. Rahvastiku vananemine on hakanud mõjutama tööjõu pakkumist, rõhutades vajadust selliste reformide järele, mis stimuleeriksid tööturul osalemist ja töötatud tundide arvu suurendamist. Väljakutset kujutab endast ka konkurentsi tugevdamine, et vähendada Taani suhteliselt kõrget tarbijahindade taset. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

1.

SKP kasv aeglustus Saksamaal 2008. aastal 1,3 %ni (2007. aastal oli see 2,5 %), kuna üleilmne majanduslangus põhjustas ekspordikasvu järsu vähenemise. Lisaks vähenevad rangemate rahastamistingimuste ja halvenenud majanduslike väljavaadete tõttu tõenäoliselt investeeringud. Majandustegevus aeglustub seega 2009. aastal märkimisväärselt. Toorainehindade tõusu tõttu 2008. aasta esimesel poolel saavutas inflatsioon tipptaseme 3,2 % juures, kuid 2009. aastal see eeldatavalt langeb. Valitsemissektori eelarve oli 2008. aastal peaaegu tasakaalus, kuid komisjoni prognooside kohaselt tekib 2009. aastal ligikaudu 3 % suurune puudujääk. Hindade konkurentsivõime oluline suurenemine viimastel aastatel on aidanud kaasa jooksevkonto ülejäägi (7 % SKPst) saavutamisele 2008. aastal.

2.

2008. aastal kasvas tööhõive 1,3 % võrra, kuid majanduskasvu aeglustumine tabab eeldatavalt ka tööturgu ja 2009. aastal töötus suureneb. Tööjõu vähenemise ja demograafiliste muutuste tõttu võivad ettevõtjad üritada hoida oma oskustöötajaid ja vallandamine võib seega tabada eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja ajutisi töötajaid.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Saksamaa võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks võttis Saksamaa hiljuti vastu mitu majanduslanguse peatamiseks rakendatavat meedet, mis hõlmavad investeeringuid haridusega seotud ja muusse infrastruktuuri, ettevõtjate laenuvõimaluste tagamist, maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähendamist ning vallandamise vältimise ja kvalifikatsiooni tõstmise meetmeid.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Saksamaa on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Saksamaa on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. On võetud mitmeid soodustavaid meetmeid, et aidata kaasa teadmistepõhise ühiskonna saavutamisele, edendada ökoinnovatsiooni ja reformida tööturgu. Edusamme on tehtud keskpika perioodi eelarve-eesmärkide saavutamisel ja riigi rahanduse kvaliteedi parandamisel. Vaja on täiendavaid meetmeid konkurentsi edendamiseks teenuste valdkonnas, ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja struktuurse tööpuuduse vähendamiseks.

6.

Tootlikkuse suurendamine ja tööpuuduse vähendamine madala kvalifikatsiooniga töötajate seas eriti riigi idaosas peaks aitama kaasa Saksamaa heade majandustulemuste säilitamisele tulevikus. Siinkohal on abi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisest. Siiski suurendaks Saksamaa majanduse kasvupotentsiaali ka teenuste (eelkõige erialateenuste ning energeetikasektori ja raudteesektori teenuste) turgude toimimise täiustamine ning ettevõtluskeskkonna parandamine. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Saksamaal jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Saksamaal:

1.

SKP kasvule 6,3 % 2007. aastal järgnes majanduskasvu aeglustumine 2008. aastal. 2009. aastal on oodata edasist langust. Selline areng on tingitud eratarbimise ja investeeringute vähenemisest, mis tuleneb varasemast suurest inflatsioonist ja karmistunud laenutingimustest. Inflatsioon aeglustub tänu palgatõusu aeglustumisele ja rahvusvaheliste toorainehindade langemisele. Riigi rahanduse olukord on vaatamata märkimisväärsele kulude kokkuhoiule oluliselt halvenenud ning pärast 2007. aasta eelarveülejääki 2,7 % SKPst langes eelarve 2008. aastal puudujääki. Jooksevkonto puudujääk vähenes 2008. aastal märkimisväärselt, 10 %ni SKPst ja komisjoni prognoosi kohaselt peaks vähenemine jätkuma.

2.

Majandustegevuse aeglustumine mõjutab tööturgu ja töötus suureneb kiiresti. Töötuse määr, mis 2008. aastal oli ligi 5 %, peaks komisjoni praeguste prognooside kohaselt 2009. aastal suurenema. Tõenäoliselt mõjutab see eelkõige ehitus-, eluaseme- ja jaemüügisektorit. Nii era- kui ka avalikus sektoris on oodata palgakasvu märkimisväärset aeglustumist ja võimalikke palgakärpeid. Tööturu tingimused on eriti rasked eakamate töötajate ja noorte jaoks.

3.

Eesti teatas hiljuti majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka investeeringuid infrastruktuuri ja oskuste edendamisse.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Eesti on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Nimetatu taustal peaks Eesti jätkama eelarve konsolideerimist. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Eesti on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. On võetud mitmeid meetmeid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tõhustamiseks, et tugevdada konkurentsi ja soodustada elukestvat õpet. Poliitilised meetmed olid mitmekülgsemad seoses eelarvepoliitikaga ja tööturu kohandamist (eelkõige aktiivse tööturupoliitika kaudu) hõlbustavate struktuurireformidega, mille eesmärk on aidata ohjeldada inflatsiooni ja palkade inflatsiooni. Arvestades struktuurifondide tähtsat rolli riikliku reformiprogrammi meetmete rahastamisel, on oluline suurendada programmide rakendamiseks vajalikku haldussuutlikkust.

6.

Kaupade ja teenuste ekspordil on oluline osa riigi majanduslikus toimimises tervikuna. Kiiresti on tarvis ellu viia struktuurireforme, et toetada vahendite ümberpaigutamist välisnõudlusele suunatud ja suuremat lisaväärtust pakkuvatesse majandussektoritesse. Vaja on ka pidevat investeerimist teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ning haridusse, et kompenseerida töömahukate valdkondade kulupõhise konkurentsivõime langust ja tagada tootlikkuse ja tootmismahu kasv keskpikas kuni pikas perspektiivis. Võttes arvesse tööturu olukorra halvenemist, on selle kasvavatele nõudmistele vastamiseks enam vaja keskenduda aktiivsele tööturupoliitikale ja elukestvale õppele. Konkurentsivõime taastamiseks on samuti oluline tagada suurem kooskõla palgakasvu ja tootlikkuse kasvu vahel. Hoolikalt tuleb jälgida tööturu reformimise paketi rakendamist, et vähendada tööturu jäikust. Makromajandusliku stabiilsuse suurendamiseks on vaja kindlat ja stabiilsuse saavutamisele suunatud eelarvepoliitikat, tõhusalt jõustatavat konkurentsipoliitikat ning suuremat energiatõhusust. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Eestil jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Eestil:

1.

Languse tõttu eluasemeturul, mida võimendas finantskriis, vähenes SKP 2008. aastal hinnanguliselt 2 % (2007. aastal SKP kasvas 6 %). Lisaks on Iirimaa eriti mõjutatud oma peamiste kaubanduspartnerite kehvematest kasvuväljavaadetest ja 2009. aastal kahaneb reaalne SKP prognooside kohaselt veelgi. Inflatsioon, mis 2008. aasta keskel kerkis ligikaudu 4 %ni, aeglustus aasta lõpupoole järsult ja peaks komisjoni hinnangul 2009. aastal veelgi vähenema. Riigi rahanduse olukord on halvenenud kinnisvaraturul toimunud korrektsiooniga seotud märkimisväärselt vähenenud maksulaekumiste ja üldise majanduslanguse tõttu. Eelarvepuudujääk moodustas 2008. aastal 6 % SKPst, tühistades sellega varasemate aastate mõõduka ülejäägi, ning puudujääk võib edaspidi veelgi suureneda. Välimine tasakaal on viimaste aastate jooksul halvenenud kulupõhise konkurentsivõime vähenemise tõttu ning 2008. aasta jooksevkonto puudujäägiks prognoosib komisjon ligikaudu 6 % SKPst, mis 2009. aastal peaks veidi vähenema.

2.

Praeguste tööturuprognooside kohaselt arvatakse, et tööhõive määr 2008. aastal vähenes ja väheneb 2009. aastal veelgi. Töötuse määr suurenes 2008. aastal hinnanguliselt 6,5 %ni ning selle edasist kasvu prognoositakse ka 2009. aastaks. Töötushüvitist taotlevate isikute keskmine arv kasvas 2008. aastal 40 % võrreldes 2007. aastaga. Kasvav töötus ohustab kõige enam ehitussektoris töötavaid isikuid, eriti noori mehi.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Iirimaa võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks on Iirimaa hiljuti majanduslanguse peatamiseks võtnud meetmeid, mis hõlmavad ka eluasemesektorile antavat toetust ja sissetulekutoetust elanikkonna kõige haavatavamale osale.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Iirimaa on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Iirimaa on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. On võetud meetmeid lastehoiuteenuste kättesaadavuse suurendamiseks ja oskuste edendamiseks. Käimas on töö pikaajalise pensionipoliitika raamistiku koostamiseks, kuigi see vajab täiendavaid jõupingutusi. Eluasemeturu arengutel on olnud riigi rahandusele ja SKP kasvule oodatust ebasoodsam mõju.

6.

Iirimaa ees seisvad peamised probleemid tulenevad kinnisvarabuumi ja finantskriisi tagajärgedest. Iirimaa majandus on muutunud haavatavamaks, kuna selle konkurentsivõime on järk-järgult vähenenud. Praegu on kiiresti tarvis tasakaalustada majanduskasv ja taastada konkurentsivõime, võttes selleks tootlikkuse kasvu parandavaid meetmeid ja rakendades asjakohast palgapoliitikat. Keskpika perioodi vältel on jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik täiendav pensionireform. Eelarveseisund on samuti märkimisväärselt halvenenud ning eelarve jätkusuutlikkuse taastamine peaks olema esmatähtis. Iirimaa majanduse kohanemisvõime suurendamist ja keskpika perioodi jätkusuutliku kasvu järkjärgulist taastamist on võimalik saavutada, seades hoolikalt prioriteete riiklike kulutuste tegemisel, ning selliste reformide edendamise abil, mille eesmärk on ainelise ja inimkapitali suurendamise ja parandamise kaudu tugevdada suurema tootlikkusega majanduskasvu. Selle taustal on vaja tugevamat konkurentsi, sealhulgas jaemüügisektoris. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Iirimaal jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Iirimaal:

1.

Peamiselt vähenenud välisnõudluse tõttu aeglustus SKP kasv 2008. aastal mõnevõrra, jäädes veidi alla 3 %. Komisjoni prognoosi kohaselt võib 2009. aastal oodata majanduskasvu aeglustumise jätkumist, mida põhjustab eluasemeturu langus ja investeeringute vähenemine. Inflatsioon, mis energia- ja toiduhindade tõusu tõttu kerkis 2008. aastal üle 4 %, peaks ootuste kohaselt 2009. aastal vähenema. Eelarvepuudujääk ulatus 2008. aastal 3,4 %ni SKPst, tingituna tulude vähenemisest ja vähemal määral ka liigsetest kulutustest. Valitsemissektori koguvõlg on 2008. aastal ootuste kohaselt ligikaudu 94 % SKPst. Jooksevkonto puudujääk oli 2008. aastal 13,4 % SKPst. Komisjoni hinnangul peaks puudujääk 2009. aastal vähenema.

2.

2008. aastal tööhõive suurenes, kuid kasv oli aeglasem kui eelmisel aastal. 2009. aastal on tööhõive kasv eelduste kohaselt negatiivne. Töötus suureneb 2009. aastal prognooside kohaselt 9 %ni. Eeldatavalt mõjutab finantskriis karmistunud laenutingimuste tõttu eelkõige VKEsid. Kriisi mõju on juba tunda ehitus- ja meretranspordisektoris.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Kreeka võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks teatas Kreeka hiljuti majanduslanguse peatamiseks võetavatest sihtotstarbelistest meetmetest, mis hõlmavad ka toetusi VKEdele ja majanduslikult haavatavatele sotsiaalsetele rühmadele.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Kreeka on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammide kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Kreeka on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Pensionisüsteemi reformimiseks on võetud mitmeid meetmeid. 2007. aastal toimunud eelarvega seotud ebasoodne areng rõhutas vajadust jätkata 2004. aastal alustatud eelarve konsolideerimist. Kreeka on oma poliitikas kiiduväärselt keskendunud avaliku halduse reformile, mille edukus sõltub nüüd tõhusast rakendamisest. Tööturuprobleemide lahendamiseks peab Kreeka veel pingutama, eelkõige seoses aktiivse tööturupoliitikaga ja ebaseadusliku töötamise vastu võetavate meetmetega. Haridus- ja koolitusvaldkonna reformide elluviimist tuleks kiirendada.

6.

Ebasoodne rahvusvaheline keskkond kohustab tugevdama makromajandusliku tasakaalustamatuse ja Kreeka majanduse struktuuriliste nõrkuste kõrvaldamiseks vajalikke jõupingutusi. Konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali tugevdamiseks on äärmiselt oluline jätkata struktuurireforme. Kreeka peaks eelkõige keskenduma sellise poliitika rakendamisele, mille abil investeeritakse inimkapitali, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, parandatakse ettevõtluskeskkonda, sealhulgas universaalteenistuste loomise kaudu, tõhustatakse avalikku haldust ja tehakse tööd jätkusuutliku makromajandusliku keskkonna saavutamiseks. Konkurentsivõime taastamiseks on samuti oluline tagada suurem kooskõla palgakasvu ja tootlikkuse kasvu vahel. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Kreekal jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Kreekal:

1.

Hispaania SKP reaalkasv aeglustus 2008. aastal märkimisväärselt, 1,2 %ni. 2009. aastal on tõenäoliselt oodata aeglustumise jätkumist. Selline areng tuleneb elamuehituse jätkuvast vähenemisest, mida süvendab ülemaailmne finantskriis ja laenutingimuste karmistumine, mis on kaasa toonud sisenõudluse järsu vähenemise. Inflatsioon kiirenes 2008. aastal 4,1 %ni, kuid ootuste kohaselt aeglustub see märkimisväärselt. 2008. aastal moodustas valitsemissektori eelarve puudujääk 3,4 % SKPst, mis tähendab, et võrreldes 2007. aastaga halvenes olukord rohkem kui viie protsendipunkti võrra. Jooksevkonto puudjääk oli 2008. aastal peaaegu 9,5 % SKPst, kuid komisjoni prognooside kohaselt peaks see 2009. aastal vähenema.

2.

Tööhõive vähenes 2008. aastal ja see protsess jätkub ka 2009. aastal, kuigi osalemine tööturul, eelkõige naiste puhul, on jätkuvalt suur. Tööhõive vähenemine kergitas töötuse määra 2008. aastal üle 11 % ning 2009. aastal on oodata töötuse märkimisväärset suurenemist üle 16 %. Enim on mõjutatud sisserändajad, noored ja madala kvalifikatsiooniga isikud, eelkõige 25–54aastased mehed, ning majandussektoritest on eelkõige ohustatud elamuehitus ja autotööstus.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Hispaania võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks teatas Hispaania hiljuti majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka investeeringuid riiklikesse ehitustöödesse, VKEde rahastamise lihtsustamist ja töötutele antavaid toetusi.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Hispaania on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Hispaania on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Edu on saavutatud parema õigusloome kava raames, lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamisel ja energeetikasektori toimimise parandamisel, eelkõige võrkude ühendamisel naaberriikide energiavõrkudega.

6.

Keskpikas perspektiivis on peamine ülesanne struktuurireformide jätkamine potentsiaalse kasvu saavutamiseks, suure jooksevkonto puudujäägi likvideerimiseks ja elamuehitussektori ümberkorraldamiseks. Sellega seoses on olulisim parandada konkurentsivõimet. Sellekohaste tähtsamate prioriteetide hulka kuuluvad innovatsiooni tõhustamine, konkurentsi tugevdamine, eelkõige teenuste valdkonnas, rendituru õigusliku olukorra parandamine ning inimkapitali kvaliteedi parandamine elukestva õppe ja haridusreformi elluviimise abil. Konkurentsivõime parandamise üks oluline aspekt on ka palgakasvu ja tootlikkuse kasvu tihedama seotuse tagamine ettevõtete tasandil ja sotsiaalse dialoogi raames. Tootlikkuse suurendamise vahendite, näiteks teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile tehtavate riiklike kulutuste jätkuv ümberkorraldamine aitaks kaasa tööhõive ja majandustegevuse säilitamisele. Suurenenud konkurents teenuste sektoris aitaks kaasa inflatsiooni ohjeldamisele ja ekspordi kulupõhise konkurentsivõime suurendamisele. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Hispaanial jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Hispaanial:

1.

Peamiselt väikese sisenõudluse tõttu aeglustus Prantsusmaa SKP kasv 2008. aastal märkimisväärselt, 0,7 %ni. Kapitali ja elamuehitusse tehtavate investeeringute kasv on halvenenud majandusväljavaadete ja karmistunud laenutingimuste tõttu takerdunud. Kasv jääb eeldatavalt aeglaseks ka 2009. aastal. Inflatsioon suurenes 2008. aastal 3,2 %ni, kuid see protsess aeglustub 2009. aastal. Riigi rahanduse puudujääk oli 2008. aastal 3,2 % SKPst. Üleilmne majanduslangus mõjutab eksporti, tuues kaasa jooksevkonto puudujäägi eeldatava suurenemise 2008. aastal umbes 3,8 %ni SKPst, mis komisjoni prognooside kohaselt peaks jätkuma ka edaspidi.

2.

Tööhõive kasv oli 2008. aastal pea olematu ja 2009. aastal muutub see negatiivseks. Töötuse määr püsis 2008. aastal 8 % juures, kuid peaks 2009. aastal suurenema. Praegune majanduslangus on hakanud märkimisväärselt mõjutama tööturgu ja tööstussektorit ning töökohti vähendatakse eelkõige autotööstuses.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Prantsusmaa võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks on Prantsusmaa hiljuti teatanud majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka investeeringuid infrastruktuuri, energiatõhususse ja tootmisse, samuti VKEdele ja ehitussektorile antavaid toetusi.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Prantsusmaa on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Prantsusmaa on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Osana laiaulatuslikust reformiprogrammist on võetud mitmeid meetmeid, eelkõige VKEdele antavate toetuste valdkonnas, info- ja sidetehnoloogia kasutamise valdkonnas, teadus- ja arendustegevuse toimimise ja keskkonnapoliitika valdkonnas ning jaekaubandussektoris, samuti tööturu reformimise valdkonnas, parandades sotsiaalset dialoogi ja kavandades keskpika perioodi eelarvepoliitikat. Lisapingutusi on vaja teha eelarve konsolideerimiseks keskpikas perspektiivis, konkurentsi parandamiseks energeetika- ja raudteekaubavedude sektoris ning reguleeritud kutsealade puhul, tööõigusnormide täiendavaks ajakohastamiseks ja kutseharidusvõimaluste suurendamiseks.

6.

Prantsusmaa peab keskpikas perspektiivis peamiselt jätkama tööturu ajakohastamist selle toimimise parandamiseks ja tööturu segmenteerimisega võitlemiseks, samuti tuleb jätkata üldise konkurentsiraamistiku parandamist teenuste sektoris ning edusammude jälgimist jaemüügisektoris. Nimetatud aspektidega tuleb tegeleda, pidades samas rangelt kinni valitsuse seatud eesmärgist viia riiklike kulutuste mahu kasv nullini. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Prantsusmaal jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Prantsusmaal:

1.

2008. aastal vähenes Itaalia majanduse maht hinnanguliselt 0,6 %. Suur inflatsioon, jõukuse langus ja kasvav ebakindlus on vähendanud eratarbimist, samas kui vähenev nõudlus ja karmistunud rahastamistingimused on viinud investeeringute vähenemiseni. Nõrgenev kulupõhine konkurentsivõime ja väiksem üleilmne nõudlus on avaldanud mõju ka ekspordile. Komisjoni prognooside kohaselt väheneb SKP 2009. aastal veel 2 %. Inflatsioon saavutas tipptaseme 2008. aasta kolmandas kvartalis ning prognooside kohaselt on oodata olukorra paranemist. Eelarve puudujääk on pärast vähenemist 2007. aastal 1,6 %ni SKPst taas suurenemas. Koguvõlg tõuseb 2008. aastal eeldatavalt üle 105 % SKPst ja suureneb veelgi nii 2009. kui ka 2010. aastal. Komisjoni prognoosi kohaselt on 2008. aasta jooksevkonto puudujääk üle 2 % SKPst, kuid peaks 2009. ja 2010. aastal samale tasemele jääma.

2.

Kui 2008. aastal on tööhõive kasv eeldatavalt veel positiivne, siis 2009. aastal prognoositakse selle negatiivseks muutumist. Kuna tööjõu kasv ületab tööhõive kasvu, suurenes töötuse määr 2008. aastal esimest korda kümne aasta jooksul ja see negatiivne suundumus jätkub eelduste kohaselt ka 2009. aastal. Madala kvalifikatsiooniga ja ebatüüpiliste lepingute alusel töötavad isikud kuuluvad rühmadesse, keda kriis kõige tõenäolisemalt mõjutab.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Itaalia võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks võttis Itaalia majanduslanguse peatamiseks vastu meetmed, mis on suunatud eratarbimise säilitamisele, toetades eelkõige väikese sissetulekuga majapidamisi, ja investeeringute soodustamisele.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Itaalia on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Itaalia on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Edusammud on kõige paremini märgatavad eelarve kohandamise valdkonnas. On võetud meetmeid ettevõtluskeskkonna parandamiseks, eelkõige mitme tarbetu seaduse kaotamise ja avaliku halduse tõhustamise abil. Eesmärgiks on seatud vähendada ettevõtete halduskoormust 2012. aastaks 25 % ning lõpule on jõudmas töö halduskoormuse mõõtmise projektiga. Astutud on esimesed sammud turvalise paindlikkuse põhimõttele tugineva lähenemisviisi poole ning tulevikus saab näha, millised on uute meetmete mõjud haridus- ja teadusvaldkonnas. Lisapingutusi tuleb teha konkurentsi täiendavaks parandamiseks.

6.

Itaalia majandust on aastaid nõrgestanud vähene tootlikkuse kasv ja pidevalt üle SKP taseme ulatuv riigivõlg, kuigi ettevõtete ja kodumajapidamiste võlg on suhteliselt väike. Riigivõlg halvendab eelarve jätkusuutlikkust. Peamised poliitikasuunad tootlikkuse probleemiga tegelemiseks hõlmavad põhjalikke struktuurireforme, sealhulgas konkurentsiraamistiku tugevdamist, ettevõtluskeskkonna täiendavat parandamist bürokraatia vähendamise teel kõikidel valitsemistasanditel, tööturu toimimise parandamist ning teadus- ja arendustegevuse edendamist. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata inimkapitali kujundamisele ja kasutamata tööjõupotentsiaali tuleks paremini ära kasutada, eelkõige riigi lõunaosas. Konkurentsivõime taastamise üks oluline aspekt on ka palgakasvu ja tootlikkuse kasvu tihedama seotuse tagamine palkade kehtestamise täiendava detsentraliseerimise kaudu. Selleks et saada kasu 2008. aasta juulis alustatud eelarvereformidest, on keskpikas perspektiivis oluline hoida riigi rahandus stabiilse ja jätkusuutlikuna, et luua paremad tingimused investeerimiseks ja leida võimalus suuremate kulutuste tegemiseks inimkapitali ja infrastruktuuri valdkonnas. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Itaalial jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Itaalial:

1.

SKP reaalkasv aeglustus 2008. aastal mõõdukalt, 3,6 %ni, kuna sisenõudluse ja eriti eratarbimise jõuline kasv jätkus. Komisjoni prognoosi kohaselt peaks majanduskasv 2009. aastaks aeglustuma umbes 1 %ni, eelkõige Küprose peamiste kaubanduspartnerite väiksemast majanduslikust aktiivsusest tuleneva mõju tõttu turismile ja välisnõudlusele eluasemeturul. Majapidamiste kasvav võlakoorem ja ebakindel keskkond vähendavad tõenäoliselt ka eratarbimist. 2008. aastal oli inflatsiooni määr peamiselt imporditud nafta ja toiduainete kõrgemate hindade tõttu 4,4 % e kaks korda suurem kui 2007. aastal. Komisjoni hinnangul peaks inflatsioon 2009. aastal vähenema 2 %ni. Valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2008. aastal eeldatavalt 1 % SKPst. Vähenenud välisnõudlus, turismist saadavate tulude vähenemine, oluliselt kasvanud nafta- ja toorainehinnad ning nominaalne palgakasv mõjutasid Küprose majanduse konkurentsivõimet ning suurendasid jooksevkonto puudujääki 2008. aastal rohkem kui 13 %ni SKPst. Prognooside kohaselt väheneb jooksevkonto puudujääk 2009. aastal 12 %ni. Konkurentsivõime taastamiseks tuleb võtta meetmeid, millega parandatakse tootlikkuse kasvu ja tagatakse tööjõu erikulude asjakohane areng.

2.

Praegused tööturuprognoosid näitavad, et tööhõive kasv oli 2008. aastal umbes 2 %, kusjuures töötuse määr püsis 4 % piires. Tööhõive kasv 2009. aastal eeldatavalt aeglustub, kergitades töötuse ligikaudu 5 %ni. Praegused arengud tööturul näitavad, et kriis mõjutab tõenäoliselt kõige rängemalt turismi- ja ehitussektorit ja seal töötavat, enamasti madala kvalifikatsiooniga välistööjõudu.

3.

Küpros teatas hiljuti majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka väikese sissetulekuga majapidamistele antavaid toetusi ja madala intressiga eluasemelaene. Teatatud on ka ehitus- ja turismisektorit toetavatest meetmetest, mis hõlmavad menetluste kiirendamist, et hõlbustada infrastruktuuriprojektide elluviimist.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Küpros on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Küpros on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Küprose heade majandustulemuste saavutamisele 2008. aastal aitas kaasa infoühiskonna arendamisele ja jätkusuutlikuks kasvuks vajalike tingimuste loomisele suunatud mikromajanduspoliitika koos tervikliku sotsiaalse kaasamise poliitikaga. Esindajatekojale on heakskiitmiseks esitatud meetmed, mille abil aidata tagada eelarve pikaajalist jätkusuutlikkust eelkõige pensionide valdkonnas. Lisaks sellele on tarvis võtta täiendavaid meetmeid ka tervishoiusüsteemi reformimiseks. Arvestades Küprose majanduse orienteeritust teenuste pakkumisele ja enamiku ettevõtete väiksust, edendab riik lisameetmeid pigem innovatsiooni kui teadus- ja arendustegevuse tõhustamiseks. Käimas on elukestva õppe strateegia rakendamine ning täiendavaid meetmeid tuleks võtta tehnikaalase kesk- ja kutsehariduse ning praktikasüsteemi reformimiseks. Mikromajanduse valdkonnas on teatavad uued meetmed aidanud lahendada ebapiisava konkurentsi küsimusi erialateenuste sektoris.

6.

Küprose majandus on tugevalt suunatud kaubandusele, mis riigi avatuse tõttu suurendab väljastpoolt tulevate vapustuste mõju. Käimasolev üleminek mitmekesisemale ja innovatsioonil põhinevale majandusele on oluline, et suurendada vastupidavust madalama kulutasemega majanduspiirkondade konkurentsisurvele. On vaja teha jõupingutusi tööjõu tootlikkuse suurendamiseks, investeerides teadmistesse, uutesse tehnoloogiatesse, kutseoskuste edendamisse, ettevõtluskeskkonda ja innovatsiooni. Riigi konkurentsivõime parandamine on oluline poliitiline väljakutse. Arvestades välismajanduse suhteliselt suurt tasakaalustamatust, oleks oluline tõhustada struktuurireforme, mis suurendavad tootlikkust ja viivad palgad vastavusse tootlikkusega. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Küprosel jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Küprosel:

1.

Komisjoni prognoosi kohaselt langes Läti SKP kasv 2008. aastal järsult, kahanedes 2007. aasta rohkem kui 10 %lt eeldatavalt 2 %le. Majanduse kehv olukord ja finantskriis on raskendanud laenude kättesaadavust, vähendanud eratarbimist ja eluasemeturgu. Eriti tugev on olnud mõju investeeringutele, mis vähenesid 2008. aastal eeldatavalt ligikaudu 9 %. SKP kasvu märkimisväärne vähenemine jätkub tõenäoliselt veel mõne aja jooksul. Inflatsioon kerkis 2008. aastal 15,3 %ni, kuid peaks 2009. aastal alanema. Tugeval majanduslangusel on negatiivne mõju valitsemissektori eelarvele, mille puudujääk 2008. aastal moodustas komisjoni hinnangul 3,5 % SKPst. Vähenev sisenõudlus on soodustanud maksebilansi suure puudujäägi vähenemist. Impordi osakaal vähenes 2008. aastal märkimisväärselt, mis aitas kahandada jooksevkonto puudujääki ligikaudu 15 %ni SKPst.

2.

2009. aastal väheneb märkimisväärselt tööhõive. Töötus on suurenemas ja peaks eeldatavalt tõusma oluliselt kõrgemaks 2008. aasta 6,5 % tasemest. Siiani on töökohtade kaotamine kõige enam mõjutanud madala kvalifikatsiooniga töötajaid ehitus- ja jaemüügisektoris, kuid üha enam avaldab protsess mõju ka teistele elanikkonnarühmadele. Tõenäoliselt kannatavad mitmed ebasoodsas olukorras olevate ja noorte isikute rühmad, nullides seega nende rühmade tööhõive osas lähiminevikus saavutatud paremad tulemused.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ning 2008. aasta detsembris kokku lepitud rahvusvahelist finantsabi kasutades on Läti võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. 2008. aasta vältel selgus, et majanduslangus kujuneb Lätis tugevaks ja pikaajaliseks. Suurenev surve Läti kapitali- ja finantsturgudele ning pangandussüsteemile sundis valitsust tunnistama kiire rahvusvahelise finantsabi vajadust. Seoses eelnevalt nimetatuga võttis Läti parlament 12. detsembril 2008. aastal vastu majanduse stabiliseerimise ja majanduskasvu elavdamise programmi, mis peaks aitama kaasa finantssüsteemi riigisisese ja rahvusvahelise kindluse saavutamisele, andma otsese ja kaudse panuse vähenenud kulupõhise konkurentsivõime taastamisse ning inflatsioonisurve leevendamisse, kasutades selleks senisest palju rangema fiskaalpoliitika keskendamist eelkõige avaliku sektori palgakulude kärpimisele, ning tugevdama mitmete struktuurireformide abil majanduse kasvupotentsiaali.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Läti on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Selle taustal peaks Läti kinni pidama majanduse stabiliseerimise programmis riigi rahandusele seatud eesmärkidest, leidma kiiresti lahenduse makromajanduslikule tasakaalustamatusele ja rakendama täielikult oma maksebilansi memorandumit. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Läti on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Valitsus piiras kavandatud kulutusi ja tegi ettepaneku meetmeteks, millega piiratakse avaliku sektori palgatõusu. On võetud meetmeid teadus- ja arendustegevuse tulemuste parandamiseks. Märkimisväärseid meetmeid on võetud tööjõu pakkumise suurendamiseks keskpikas perspektiivis, kuid elukestva õppe strateegia väljatöötamiseks on veel vaja vaeva näha. Õiguskeskkonda on täiendavalt parandatud. Edusamme on tehtud ka lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamisel.

6.

Vahetu majanduspoliitiline väljakutse on Läti jaoks makromajandusliku stabiilsuse saavutamine, kuna on oht tugevaks ja pikaajaliseks majanduslanguseks. Keskpikas perspektiivis peavad tootlikkuse suurendamiseks tehtavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja haridusse toetama üleminekut sisenõudlusel põhinevatelt sektoritelt kaubavahetusel põhinevatele sektoritele. Kiiresti on tarvis rakendada struktuurireforme, et edendada tööturu paindlikkust ja toetada liikuvust, eelkõige töötajate tõhusama osalemise ja koolitamise abil. Riiklik palgapoliitika peaks andma õige signaali palgakasvu pidurdamiseks erasektoris, aidates nii ohjeldada inflatsiooni ja säilitada ekspordi kulupõhine konkurentsivõime. Struktuurifondi programmide õigeaegsel ja kindlal rakendamisel on soodne mõju majanduse pakkumispotentsiaali suurendamisele, tööhõive toetamisele ja ettevõtjate rahastamisvõimaluste säilitamisele. On oluline säilitada programmide rakendamiseks vajalik haldussuutlikkus. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Lätil jätkata struktuurireformide elluviimist. Eelkõige soovitatakse Lätil:

1.

SKP kasvas 2008. aastal komisjoni eelduste kohaselt 3,4 %, mis on palju vähem kui 2007. aastal (8,9 %). Kinnisvaraturu korrastamisega vähenesid investeeringud. Rangemad krediidipiirangud, reaaltulu vähenemine ning äriühingute ja tarbijate vähenev usaldus vähendab sisenõudlust 2009. aastal. Kõrgete toorainehindade ja riigisisese palgasurve tõttu saavutas inflatsioon 2008. aastal tipptaseme 11,1 %. Ülemaailmse majandusolukorra halvenemise ja täiendavate kulutuste tõttu kasvas valitsemissektori eelarve puudujääk. Komisjoni hinnangul oli see 2008. aastal ligi 3 % SKPst ning sama prognoositakse 2009. aastaks, kuna võeti vastu mitmed säästumeetmed. Palkade märkimisväärne suurenemine võib olla vähendanud välist konkurentsivõimet, mis koos väikese välisnõudlusega vähendab tõenäoliselt ekspordi kasvu 2009. aastal. Eelolevatel aastatel on siiski oodata nominaalse palgakasvu aeglustumist. Lisaks nõrgendab vähenenud sisenõudlus tõenäoliselt impordikasvu, mille tulemusena väheneb pragune jooksevkonto puudujääk, milleks 2008. aastal prognoositi 12,6 % SKPst. Edaspidi on vaja teha ettevalmistusi Ignalina tuumajaama kokkulepitud sulgemisest 2010. aastal SKP-le ja omamaistele energiahindadele avalduva mõjuga toimetulemiseks.

2.

Praeguste tööturu andmete põhjal muutus tööhõive kasv 2008. aastal negatiivseks ja prognooside kohaselt suureneb töötus üle 5 % taseme. Töötajate laiaulatuslike koondamiste arv kasvab, mõjutades eelkõige madalama kvalifikatsiooniga töötajaid, madala haridustasemega noori, maapiirkondade elanikke ja eakamaid töötajaid. Töötuse piirkondlikud erinevused võivad veelgi süveneda.

3.

Uus valitsus võttis 9. detsembril 2008 vastu valitsuse kriisiprogrammi, millega tehti teatavaks mitmete fiskaalmeetmete võtmine riigi makromajandusliku tasakaalustamatuse probleemiga tegelemiseks ja valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks alates 2009. aastast.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Leedu on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Sellega seoses peaks Leedu järgima oma kriisiprogrammis sätestatud riigi rahanduse sihte. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Leedu on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Rakendatud on hulk meetmeid noorte tööhõive parandamiseks ja ettevõtlusalase koolituse pakkumiseks. Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi peamistes poliitikavaldkondades, et parandada makromajanduslikku stabiilsust ja vähendada inflatsiooni. Lisaks on vaja täiendavat toetust, et meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid, tõhustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, parandada õiguskeskkonda, laiendada lastehoiuteenuseid ning parandada tervishoidu ja ohutust.

6.

Suur majanduskasv ja väljaränne on olukorda tööturul karmistanud ja kiirendanud tööjõukulude kasvu, avaldades seega negatiivset mõju Leedu konkurentsivõimele. Praegune majanduse aeglustumine toob paratamatult endaga kaasa töötuse kasvu ning seepärast on aktiivne tööturupoliitika elulise tähtsusega. Kõige tähtsam ülesanne on siiski märkimisväärse makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamine. Inflatsiooni ohjeldamiseks ja konkurentsivõime vähenemise pidurdamiseks peab palkade areng olema suuremas kooskõlas tootlikkuse kasvuga. Avalikus sektoris on juba rakendatud teatavaid meetmeid palgakasvu pidurdamiseks kooskõlas eelarvekulutuste üldise vähendamise poliitikaga. Ettevõtluskeskkonda tuleks parandada ja haldussuutlikkust suurendada. Lisaks tuleb tugevdada tootlikkuse kasvu oskuste parandamise ja innovatsiooni edendamise ning välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamise kaudu. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Leedul jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Leedul:

1.

Aastal 2008, kui rahvusvahelise majanduse aeglustumine hakkas mõju avaldama, langes SKP kasv umbes 1 %-le, mis on palju vähem kui 2007. aasta vastav näitaja (5,2 %). Prognooside kohaselt jätkub aeglustumine ka 2009. aastal. Kõnealust arengut põhjustab vähene välisnõudlus ja erainvesteeringute vähenemine. Kasvavate energia- ja toiduhindade tõttu tõusis inflatsioon 2008. aastal üle 4 %, kuid peaks prognooside kohaselt 2009. aastal järele andma. Tõenäoliselt vähendas majanduskasvu aeglustumine eelarveülejääki 2008. aastal 3,0 %ni SKPst. Luksemburgi 2008. aasta jooksevkonto ülejäägiks peaks komisjoni kohaselt kujunema üle 8 % SKPst, mis 2009. aastal tõenäoliselt mõningal määral väheneb.

2.

Aastal 2008 tööhõive kasv jätkus ja töötuse määr püsis 4,1 % juures. 2009. aasta prognoos nii positiivne ei ole, sest nähakse ette tööhõive kasvu aeglustumist ja töötuse suurenemist. Luksemburgil tuleb lahendada praeguse kriisi tõttu tekkinud probleemid, mis tõenäoliselt mõjutavad finants-, transpordi- ja terasesektorit ning autotööstusega seotud ettevõtteid.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Luksemburg võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama kaasa rahastamisvõimaluste parandamisele ja seeläbi toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks on Luksemburg hiljuti teatanud majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka ettevõtete maksustamise vähendamist ja toetust väiksema sissetulekuga majapidamistele.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Luksemburg on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga.

5.

Luksemburg on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Luksemburg on saavutanud teatavat edu eakamate töötajate tööhõive suurendamisel, õpingud varakult katkestanute arvu vähendamisel, haridussüsteemist kunstlike tõkete kõrvaldamisel ning majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmisel. Nende oluliste väljakutsetega tegelemiseks on vaja edasisi meetmeid.

6.

Kuna finantssektori osakaal SKPs moodustab üle ühe neljandiku, võib praegune finantskriis riiki oluliselt mõjutada. Lisaks võib tööjõu erikulude suhteliselt kiire kasv avaldada negatiivset mõju konkurentsivõimele. On tõenäoline, et lähiaastatel konkurentsivõime halvenemine jätkub, sest 2008. ja 2009. aastaks prognoositakse tootlikkuse vähenemist. Pikemas perspektiivis tuleks reformida pensionisüsteemi selle pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kohaliku elanikkonna tööhõive määr jääb alla Euroopa keskmise, kusjuures eakamate töötajate hulgas on see eriti väike. Lisaks tuleb Luksemburgil teha jõupingutusi ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

1.

Pärast järsku langust 1,1 %le 2007. aastal (peamiselt eelarve kohandamise programmi tõttu, mis algas 2006. aasta keskel), aeglustus SKP kasv 2008. aastal märkimisväärsele põllumajandustoodangule vaatamata ja moodustas 0,9 %. Edaspidiseks prognoositakse väliskeskkonna kiiret halvenemist arvestades järsku majanduslangust. Finantskriis on eriti negatiivselt mõjutanud Ungari finants- ja valuutaturge ning toonud kaasa riigi võlakirjade turu ajutise külmutamise, järsu languse aktsiaturgudel ja vääringu olulise odavnemise. 2008. aastal oli inflatsioon üle 6 %, kuid alates 2007. aasta keskpaigast on inflatsioon vähenenud ja selle trendi jätkumist prognoositakse ka edaspidi. Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele peaks komisjoni hinnangul eelarvepuudujääk olema vähenenud 2008. aastal 3,3 %ni SKPst, kusjuures ametiasutused on kavandanud täiendavaid kohandamisi. Jooksevkonto puudujääk suurenes 2008. aastal mõnevõrra, umbes 7 %ni SKPst.

2.

Aastal 2008 vähenes tööhõive ligikaudu 1 % võrra ja see trend jätkub ka 2009. aastal. Töötuse määr suureneb edaspidi tõenäoliselt veelgi, ületades 2008. aasta näitaja, mis oli ligikaudu 7,7 %. Sõltuvalt majanduse aeglustumise intensiivsusest ei pruugi töötus piirduda vaid madala kvalifikatsiooniga töötajate ning ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade ja geograafiliste piirkondadega.

3.

Seoses Ungarile maksebilansi puudujäägi katmiseks ja rahaturu ebastabiilsuse kõrvaldamise toetamiseks antud ühenduse laenuga kirjutasid ametiasutused 19. novembril 2008. aastal alla vastastikuse mõistmise memorandumile, milles sätestatakse laenu andmise majanduspoliitilised tingimused, eriti seoses eelarve konsolideerimise ja eelarvehalduse reformiga.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Ungari on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Seoses sellega peaks Ungari oma maksebilansi memorandumi täielikult rakendama. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Ungari on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Eelarvepoliitikaga on 2008. aastal tõenäoliselt saavutatud kavandatust parem eelarve konsolideeritus. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha struktuuri- ja tööturureformide valdkonnas. Struktuurifondidel on oluline tähtsus riikliku reformiprogrammi rakendamisel ning nende kasutamine toimub üldiselt kavakohaselt. Pärast ebastabiilsust finantsturgudel võtsid Ungari ametiasutused vastu terve rea meetmeid turu usalduse suurendamiseks, mis hõlmavad ka puudujäägi kiiret vähendamist, paremat eelarvehaldust ja finantssektori tugevamat reguleerimist ja järelevalvet.

6.

Poliitilises plaanis on Ungari ülesanne leevendada finantskriisi negatiivset mõju, säilitades samas eelarvelise stabiilsuse ja suurendades majanduspoliitika usaldusväärsust. Selleks tuleks vältida välise konkurentsivõime edasist halvenemist, tagades, et palgad tõuseksid proportsionaalselt tootlikkuse kasvuga. Keskpikal perioodil on kõige olulisem teha jõupingutusi makromajandusliku ja eelarvelise stabiilsuse parandamiseks. See nõuab avaliku sektori ja tervishoiusektori tõhususe ning tööturu toimimise parandamist, eelkõige jätkates sotsiaalkaitsesüsteemi reformi eesmärgiga muuta töö tasuvaks. Vaatamata pärast 2006. aasta keskpaika tehtud edusammudele saab avalikku sektorit veelgi tõhustada. Ungari üldine tööhõive määr (57,3 %) oli 2007. aastal ELi üks madalamaid (tagantpoolt kolmas), kusjuures noorte, eakate ja muude ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade tööhõive oli eriti madal. Haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkust reageerida tööturu vajadustele on vaja arendada, et vähendada lõhet tööturu vajaduste ja töötajate oskuste vahel. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Ungaril jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Ungaril:

1.

SKP kasvas 2008. aastal komisjoni eelduste kohaselt 2,1 %, mis on vähem kui 2007. aasta 3,9 %. Eeldatavalt aeglustub SKP kasv 2009. aastal veelgi. Kõrgete toidu- ja naftahindade tõttu ning arvatavasti nõrga sisemaise konkurentsi ja suure energiaimpordisõltuvuse toel kiirenes inflatsioon 2008. aastal, tõustes oktoobris 5,7 %ni. 2008. aastal nõrgenes eelarveseisund ning eelarve puudujääk tõusis 3,5 %le SKPst. Ülemaailmse nõudluse vähenemine suurendas jooksevkonto puudujääki.

2.

2008. aastal aeglustus tööhõive kasv ja see tendents jätkub seoses majandustegevuse aeglustumisega ka 2009. aastal. 2007. aastal kasvas veidi naiste tööhõive määr, kuid 36,9 % tasemel on see ikka veel ELi madalaim. Vanemate töötajate tööhõive määr 2007. aastal langes (28,3 %le). Töötuse määr tõenäoliselt tõuseb 2008. aasta 6,5 % tasemest kõrgemale, mõjutades peamiselt tootmis- ja turismisektori madala kvalifikatsiooniga töötajaid, ehkki ka muud sektorid võivad olla üha suuremas ohus.

3.

Malta on hiljuti teatanud majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka infrastruktuuri, keskkonda ja turismi tehtavate investeeringute suurendamist ja majapidamiste maksustamise vähendamist.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Malta on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Malta on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Edu on saavutatud konkurentsiprobleemide lahendamisel ja tööturu reformimisel. 2008. aasta positiivsete algatuste hulka kuuluvad olulised sammud laevatehaste erastamise suunas, turvalise paindlikkuse ühtse põhimõtte kehtestamine ja halduskoormuse vähendamise sihi seadmine. Täiendavaid meetmeid on vaja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse, ettevõtluskeskkonna ja energiaallikate mitmekesistamise parandamiseks. Eelarve konsolideerimisel ei saavutatud 2008. aastal varasemaga sama suurt edu.

6.

Malta sõltub suurel määral energia, loodusvarade, tootmissisendite ja tarbekaupade impordist. Malta majandusliku arengu aluseks on tema inimressursid, kellega seoses on vaja teha olulisi edusamme, eriti elukestva õppe edendamiseks madalama kvalifikatsiooniga töötajate hulgas ja õpingute varajase katkestamise vähendamiseks. Majanduse väikese mahu tõttu on konkurentsiküsimused eriti asjakohased ning on vaja parandada ettevõtluskeskkonda. Eelarvevahendite kasutamise tõhustamiseks on vaja jätkata tervishoiusüsteemi reformimist. Ehkki Malta on oma majandusbaasi mitmekesistanud, on vaja saavutada täiendavat edu, et vähendada praegust tugevat sõltuvust turismist ja elektroonika tootmisest. Konkurentsivõime tagamiseks on vaja täiendavaid struktuurireforme, mis parandaksid tootlikkust ja tagaksid selle, et palkade kasv oleks võrdeline tootlikkuse kasvuga. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Maltal jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Maltal:

1.

SKP reaalkasv aeglustus Madalmaades 3,5 %lt 2007. aastal 1,9 %le 2008. aastal. Ülemaailmse majanduslanguse, investeeringute vähenemise ja eratarbimise märgatava vähenemise tõttu jätkub majanduskasvu aeglustumine ka 2009. aastal. Võimendatuna toidu- ja energiahindade varasemast tõusust kasvas inflatsioon 2008. aastal 2,2 %ni. Eelarve ülejääk suurenes 2008. aastal 1,1 %ni SKPst. Komisjon prognoosib siiski, et 2009. aastal saab ülejäägist 1,4 % suurune eelarve puudujääk, mis 2010. aastal jõuab tasemele 2,7 % SKPst. Vaatamata ülemaailmsele langusele on Madalmaade eeldatav jooksevkonto ülejääk 2008. aastal üle 8 % SKPst, mis tõenäoliselt väheneb 2009. aastal 6,5 %ni SKPst.

2.

2008. aastal kasvas tööhõive jätkuvalt veidi alla 2 %, kuid see trend muutub 2009. aastal eeldatavalt negatiivseks. Seetõttu vähenes töötus 2008. aastal, kuid eeldatavalt suureneb see 2009. aastal. Tööandjad on seni hoidunud koondamisest, kartes et ei leia majanduse kosudes kvalifitseeritud personali. Raskeimaid tagajärgi võib tõenäoliselt oodata tööstus- ja finantssektoris.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Madalmaad võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama kaasa rahastamisvõimaluste parandamisele ja seeläbi toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks on Madalmaad hiljuti teatanud majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ettevõtte tulumaksu vähendamist VKEde jaoks, sotsiaalkindlustusmaksete vähendamist töötajate jaoks ja tööaja lühendamist. Samuti on Madalmaad võtnud lisameetmeid rahastamisvõimaluste parandamiseks nii VKEde kui suuremate äriühingute jaoks.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Madalmaad on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Madalmaad on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. On võetud meetmeid tööjõupakkumise suurendamiseks, kuid on vaja teha rohkem, et suurendada töötatud tundide üldarvu. Olenemata teadus- ja arendustegevuse kulutuste vähenemisest on saavutatud edu erinevate poliitikate vahelise sidususe suurendamisel uute juhtimisstruktuuride sisseseadmisega, ühtse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia kehtestamisega ja innovatsioonipoliitikate ühtlustamisega.

6.

Töötatud tundide arvu suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni parem tulemuslikkus aitavad säilitada tugevaid majandustulemusi tulevikus. Madalmaade ülesandeks on muuta pikaajaline teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia sidusateks ja tulemuslikeks poliitikameetmeteks, mis stimuleeriksid eriti erasektori kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Võttes arvesse elanikkonna vananemist ja sellest johtuvat tööjõupakkumise vähenemist, on vaja tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Madalmaadel jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Madalmaadel:

1.

SKP kasv aeglustus 3,1 %lt 2007. aastal 1,7 %ni 2008. aastal. Arvestades ekspordi ja investeeringute vähenemist, väheneb majanduskasv eeldatavalt rohkem kui 1 % võrra. Üldine inflatsioon jõudis 2008. aasta keskel peaaegu 4 % tasemele, kuid on nüüd kiiresti aeglustumas. Komisjoni hinnangute kohaselt lõppes 2008. aasta Austria jaoks väikese eelarvepuudujäägiga (0,6 % SKPst), mille suurenemist prognoositakse 2009. aastaks. Jooksevkonto eeldatava ülejäägiga 3 % SKPst 2008. aastal, mis peaks prognooside kohaselt püsima samal tasemel ka 2009. ja 2010. aastal, on väline tasakaal hea.

2.

Tööhõive kasv oli 2008. aastal 1,6 %, kuid 2009. aastal see eeldatavalt väheneb ning tööpuudus hakkab taas suurenema pärast peaaegu kolmeaastast vähenemist. Kõige rohkem kannatavad tõenäoliselt need tööturu segmendid, kellel on tavapäraselt piiratud väljavaated tööle saamiseks, eriti eakamad töötajad ja madala kvalifikatsiooniga töötajad. Esmalt vähendati kvalifitseeritud ajutistele töötajatele mõeldud töökohtade arvu tööstuses. Praegu on enim mõjutatud majandusharuks autotööstus.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Austria võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama kaasa rahastamisvõimaluste parandamisele ja seeläbi toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks on Austria hiljuti teatanud majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka majapidamiste maksustamise vähendamist ja neile antavat täiendava rahalist abi, rahastamisvõimaluste parandamist VKEde jaoks ning infrastruktuuri, energiatõhususse ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamist.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Austria on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses hindavad komisjon ja nõukogu ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Austria on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. On tehtud jõupingutusi eakamate töötajate tööhõive suurendamiseks, ebasoodsas olukorras noorte haridustulemuste parandamiseks, tööturul esineva soolise ebavõrdusega võitlemiseks ja ettevõtlushariduse parandamiseks. On vaja täiendavaid meetmeid eelarve konsolideerimise parandamiseks keskpikas perspektiivis ja konkurentsi suurendamiseks.

6.

Austria peamine keskpika perspektiivi ülesanne on muutuda teadmistemahukamaks majanduseks. Austria on oluliselt suurendanud kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata mitte ainult teadusesse tehtavate kulutuste suurendamisele, vaid ka inimkapitali loomisele. Palgakasvu järjepidev hoidmine mõõdukal tasemel on parandanud Austria ülemaailmset konkurentsivõimet ning soodustanud töökohtade loomist kasvava tööjõu jaoks. Austria ees seisab ülesanne kasutada tööjõuressursse, eriti eakaid töötajaid paremini ära ning parandada ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade integratsiooni, haridust ja tööalast väljaõpet. Sotsiaalhoolekandesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine sõltub reformidest ja eelarve püsivast konsolideerimisest, mis peab olema kooskõlas avaliku sektori kulutustega keskpika perioodi majanduskasvu jaoks olulistes valdkondades. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Austrial jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Austrial:

1.

Komisjoni hinnangul aeglustus Poola SKP kasv 2008. aastal 5 %ni, olles 2007. aastal kerkinud 6,7 %le. Selle kiire tõusu kutsus esile peamiselt eratarbimise kasv ja suurenev investeerimine. 2009. aastal aeglustub SKP kasv ekspordi ja investeerimise vähenemise tõttu veelgi. Inflatsioon saavutas 2008. aastal tipptaseme 4,25 % juures, kuid peaks 2009. aastal aeglustuma. Eelarve puudujääk 2008. aastal eeldatavalt veidi suurenes, ulatudes 2,5 %ni SKPst, ning 2009. aastaks prognoosib komisjon selle täiendavat suurenemist umbes ühe protsendipunkti võrra. Jooksevkonto puudujääk, mis 2008. aastal oli 5,6 % SKPst, peaks 2009. aastal jääma tõenäoliselt samale tasemele.

2.

Tööhõive kasvas 2008. aastal 3 % ja töötus vähenes 7,4 %ni. 2009. aasta jooksul aeglustub tööhõive kasv siiski märgatavalt, kusjuures töötus kasvab eeldatavalt 8,4 %ni. Tööturu praegune areng näitab, et majandustegevuse langus mõjutab kõige enam ekspordile suunatud sektoreid, tootmist, ehitust ja transporti. Suuremat rõhku tuleb hakata asetama tööturul osalemise suurendamisele ning tööjõu liikuvuse parandamisele sektorite ja tööstusharude vahel, aidates taastada ka majanduse kulutasuvust pärast tööhõive ja palkade kiire kasvu perioodi.

3.

Poola teatas hiljuti majanduslanguse peatamise meetmetest, mis hõlmavad abi VKEdele ja väikese sissetulekuga majapidamistele, kuid jätkab samas keskendumist kulude kärpimisele ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Poola on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Poola on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Hulk meetmeid on võetud konkurentsi parandamiseks võrgutööstustes, aktiivse tööturupoliitika tugevdamiseks, ettevõtjate õiguskeskkonna parandamiseks ning hariduse ja koolituse seostamiseks tööturu vajadustega. Täiendavaid jõupingutusi on vaja selleks, et tõhustada kontrolli kulutuste üle, suurendada teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkust, vaadata läbi sotsiaalhüvitiste süsteem ja suurendada osalemist elukestvas õppes.

6.

Poola majandustulemusi hoiab tagasi rida omavahel seotud struktuuriprobleeme, madal tööviljakus ja tööjõu ebatõhus kasutamine. Jõupingutused sotsiaalkindlustussüsteemide reformi lõpuleviimiseks koos eakamate töötajate arvu suurenemisega võiksid samaaegselt suurendada tööjõu pakkumist ja parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Majanduskasvu ja tööhõivet edendaks ettevõtluskeskkonna täiendav parandamine, infrastruktuuri arendamine ja inimkapitali kvaliteedi parandamine. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Poolal jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Poolal:

1.

Komisjoni hinnangul langes Portugali SKP kasv ligi 2 %lt 2007. aastal 0,2 %le 2008. aastal. Selle languse põhjustas investeeringute kokkukuivamine ja ekspordi vähenemine, mis tulenes välisnõudluse vähenemisest. 2009. aastal väheneb sisenõudlus eeldatavalt veelgi, mistõttu ka kasv aeglustub. Inflatsiooni määr tõusis 2008. aastal 2,7 %le, kuid jäi alla euroala keskmise ning on tänu viimase aja maailmaturu hindade langusele ja vähesele nõudlusele vähenemas. Jätkates viimaste aastate langust, oli Portugali eelarve puudujääk 2008. aastal veidi üle 2 % SKPst. Jooksevkonto puudujääk suurenes 2008. aastal ekspordi kasvu vähenemise ja kõrgete toorainehindade tõttu 11,8 %ni SKPst. 2009. aastal jooksevkonto puudujääk tõenäoliselt väheneb.

2.

Portugali tööhõive suurenes veidi 2007. aastal ja tööhõive määr stabiliseerus umbes 68 % juures. Töötus saavutas 2007. aastal tipptaseme 8,1 % juures, kuid on 2008. aastal mõõdukalt langenud. Vähene välisnõudlus on hakanud mõjutama ekspordile suunatud sektori tööhõivet. Kuna majanduses jätkub üleminek, kasvab struktuurne töötus veelgi, mõjutades eriti madala kvalifikatsiooniga ja ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonnarühmi.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Portugal võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama kaasa rahastamisvõimaluste parandamisele ja seeläbi toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks kiitis Portugal majanduslanguse peatamiseks ja Euroopa majanduse elavdamise kava raames hiljuti heaks uue eelarveprogrammi laiaulatusliku investeerimis- ja tööhõivealgatuse rahastamiseks, et tugevdada sihtotstarbelisi avaliku sektori investeeringuid ja toetada erasektori investeeringuid ja tööhõivet. See täiendab varasemaid otsuseid vähendada ettevõtete maksustamist ja suurendada väikese sissetulekuga peredele antavat finantsabi.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Portugal on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Portugal on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Olulisi samme on astutud valitsemissektori eelarve puudujäägi püsivaks vähendamiseks, avaliku halduse reformimiseks ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamiseks. On võetud meetmeid riikliku teadus- ja arendustegevuse sihttaseme saavutamiseks ning astutud mõningaid samme erasektori investeeringute suurendamiseks ja innovatsioonisüsteemi puuduste kõrvaldamiseks. Haridussüsteemi on tõhustatud ja tööturu osapooltega on saavutatud tööseadustiku läbivaatamise kokkulepe, mille parlament on juba heaks kiitnud. Vaja on teha rohkem jõupingutusi avaliku sektori kulutuste jätkuvaks ümbersuunamiseks kasvuvõimalusi rohkem toetavatesse valdkondadesse, tulemuste jälgimiseks ja tegeliku konkurentsi suurendamiseks energiaturgudel.

6.

Eelarvepuudujäägi olulise vähendamise ning eelarve konsolideerimisel ja avaliku halduse reformide rakendamisel saavutatud edu tulemusena on riigi rahandus muutunud usaldusväärsemaks. Ettevõtluskeskkond on paranenud, samuti haridus ja koolitus. Siiski on Portugali ees veel mitmeid olulisi ülesandeid, millega tagada tootlikkuse kiirem kasv ja tasakaalustatum välispositsioon. Sellises kontekstis oleks Portugalil kasulik jätkata poliitikatevahelisel koostoimel põhineva ühtsema poliitilise lähenemisviisi rakendamist ja selle üle järelevalve teostamist. Kõnealune lähenemisviis oleks suunatud avaliku sektori kulutuste kvaliteedi ja turgude toimimise parandamisele, haridus- ja koolitussüsteemide tõhustamisele ning konkurentsivõime suurendamisele. Konkurentsivõime taastamiseks on samuti oluline tagada suurem kooskõla palgakasvu ja tootlikkuse kasvu vahel. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu. Viimastel aastatel taastuvenergiaga seoses rakendatud meetmed ning investeerimis- ja tööhõivealgatuse raames juba otsustatud meetmed on oluline edasiminek.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Portugalil jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Portugalil:

1.

Rumeenia SKP kasv kiirenes 2008. aastal peamiselt eratarbimise ja investeeringute rekordilisest kasvust tingituna prognoositud 7,8 %ni. 2009. aastal võib tõenäoliselt siiski oodata selle olulist vähenemist laenutingimuste märkimisväärse karmistamise, tarbijate ja investeerijate usalduse languse ning välisnõudluse vähenemise tõttu. 2008. aastal peaaegu 8 %ni jõudnud inflatsioon peaks komisjoni prognooside kohaselt 2009. aastal langema. Valitsemissektori eelarve puudujääk saavutas 2008. aastal prognoositud 5,2 % taseme SKPst ja Rumeenia-poolsete poliitiliste muudatusteta suureneb 2009. aastal tõenäoliselt veelgi. Vähenenud sisenõudluse mõningasest paranemisest hoolimata jääb jooksevkonto puudujääk komisjoni prognooside kohaselt suureks, moodustades ligi 13 % SKPst 2008. aastal ja jäädes kahekohaliseks ka 2009. aastal.

2.

Tööhõive määr ei tõuse 2009. aastal eeldatavalt üle 60 % ning töötuse puhul prognoositakse mõningast kasvu. Noorte töötus (üle 20 %) on ELi üks kõrgeimaid. Ülemaailmse majanduslanguse tagajärjena prognoositakse töötuse kasvu, eriti mõnes majandussektoris, sealhulgas ka nendes, kus on varem tööjõust puudust tuntud (autotööstus, tekstiilitööstus, naftakeemiatööstus ja ehitus). Eriti mõjutab see madala kvalifikatsiooniga ja noori töötajaid.

3.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Rumeenia on eelarve konsolideerimiseks ja majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses hindavad komisjon ja nõukogu ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Seoses sellega peaks Rumeenia intensiivistama oma tegevust eelarve konsolideerimisel ja tegelema võimalikult kiiresti makromajandusliku tasakaalustamatuse küsimusega. Lisaks punktis 6 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

4.

Rumeenia on jätkanud oma riikliku reformiprogrammi rakendamist, kuid edusammud on olnud tagasihoidlikud. Rumeenia on jätkanud lõtva eelarvepoliitikat, mis on soodustanud makromajanduslikku ja eelarvelist tasakaalustamatust. On rakendatud mitmeid meetmeid hariduse kvaliteedi parandamiseks, kuid teha on veel palju. Rumeenia on samuti jätkanud oma teadus- ja arendustegevuse strateegia rakendamist. Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha avaliku halduse tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks. Palju on teha bürokraatia vähendamiseks ja oskustesse investeerimise suurendamiseks.

5.

Praeguses majandusolukorras peaks Rumeenia esmane prioriteet olema kõrvaldada makromajanduslik ja eelarveline tasakaalustamatus, mis ohustab majanduskasvu jätkusuutlikkust keskpikas ja pikemas perspektiivis. Sellal kui Rumeenia kulueelised järk-järgult kaovad, peaks riik kiirendama struktuurireforme, et minna kulueelistel põhinevalt majanduselt üle tootlikkusel, innovatsioonil ja teadmistel põhinevale majandusele, kasutades ära uusi kasvuvõimalusi. Vajalike reformide tõhus rakendamine sõltub suures osas Rumeenia võimest parandada avaliku halduse tõhusust ja tulemuslikkust. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

6.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Rumeenial jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Rumeenial:

1.

Komisjoni hinnangul langes Sloveenia SKP kasv 6,8 %lt 2007. aastal 4 %le 2008. aastal ning langeb 2009. aastal veelgi. 2007. aastal suurenes inflatsioon kasvavate energia- ja toiduhindade ning tugeva nõudlussurve tõttu märgatavalt, saavutades tipptaseme 6,5 %, kuid langes 2008. aasta lõpus 1,8 %le. Jooksevkonto puudujääk oli 2008. aastal eeldatavalt 6 % SKPst. Komisjoni prognooside kohaselt paraneb olukord 2009. aastal vaid vähesel määral. Riigi rahandus, mis 2007. aastal näitas ülejääki, jääb 2008. aastal eeldatavalt puudujääki.

2.

Sarnaselt majandustegevuse aeglustumisega hakkas tööhõive 2008. aasta teisel poolel vähenema pärast sellele eelnenud tugevaid arenguid ning peaks prognooside kohaselt 2009. aastal veelgi vähenema. Töötuse määr langes 2008. aastal eeldatavalt 4,5 %le ning suureneb 2009. aastal eeldatavalt taas. Praegused näitajad viitavad töötuse kasvule ekspordile suunatud sektorites ja töömahukate teenuste sektoris, mõjutades enim tähtajaliste lepingutega töötajaid (peamiselt noori ja välismaalasi) ning madala kvalifikatsiooniga töötajaid.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Sloveenia võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama kaasa rahastamisvõimaluste parandamisele ja seeläbi toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks võttis valitsus 2008. aasta detsembris majanduslanguse peatamiseks vastu eelarvelised stimuleerivad meetmed.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Sloveenia on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses hindavad komisjon ja nõukogu ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Sloveenia on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. On võetud märkimisväärseid meetmeid, et tugevdada seost haridussüsteemi ja tööturu vahel. Täiendavaid jõupingutusi on vaja selleks, et parandada eelarve pikaajalist jätkusuutlikkust, arendada edasi turvalist paindlikkust, suurendada teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkust, suurendada konkurentsi ning jätkata energiatõhususe edendamise meetmete rakendamist. Teatavat edu on saavutatud ettevõtluspotentsiaali vallapäästmisel.

6.

Sloveenia peab vananevast elanikkonnast tulenevate eelarveprobleemide lahendamiseks tegelema pensionireformi ja aktiivsena vananemise probleemidega. Töö- ja tooteturu struktuurilise jäikuse kõrvaldamine aitaks pehmendada riigispetsiifilisi tagasilööke ja tugevdada Sloveenia kohandumisvõimet euroalal. Jätkusuutliku kasvu ja konkurentsivõime tagamiseks on samuti oluline vältida tootlikkuse kasvust kiiremat palgatõusu. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Sloveenial jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Sloveenial:

1.

Komisjoni hinnangul vähenes Slovakkia SKP kasv, mis oli 2007. aastal 10,4 %, peamiselt välisnõudluse vähenemise tõttu 7,1 %ni 2008. aastal. Majanduskasvu on toetanud suur sisenõudlus, sealhulgas suur avaliku sektori ja eratarbimine ning aktiivne investeerimine ehitusse. 2009. aastal kasvab Slovakkia majandus aeglasemalt. 2008. aastal kasvas inflatsioon 4 %ni, kuid aeglustub 2009. aastal. Valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes 2008. aastal komisjoni hinnangul 2,2 %ni SKPst. Jooksevkonto puudujäägiks kujunes 2008. aastal prognooside kohaselt 6 % SKPst ning see jääb 2009. aastal eeldatavalt samale tasemele.

2.

Tööhõive kasvas 2008. aastal 2,3 %, kuid 2009. aastal kasv prognooside kohaselt aeglustub. Töötuse määr jääb tõenäoliselt suureks, moodustades üle 10 % 2009. aastal. Majanduslangus mõjutab tõenäoliselt kõige raskemalt ekspordile suunatud äriühinguid, eriti autotööstuses, ja ebatüüpiliste töölepingutega töötajaid.

3.

Slovakkia võttis hiljuti vastu majanduslanguse peatamise meetmed, mis hõlmavad ka VKEdele antavaid toetusi.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Slovakkia on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses hindavad komisjon ja nõukogu ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Slovakkia on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. On astutud samme ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning haridus- ja koolitussüsteemi reformimiseks. Täiendavaid meetmeid on vaja võtta ettevõtluse edendamiseks, konkurentsi tihendamiseks energiaturul, aktiivsena vananemise strateegia koostamiseks ja noorte tööhõive probleemi lahendamiseks.

6.

Slovakkia ees seisvad peamised keskpika perioodi ülesanded on töötuse, eriti pikaajalise töötuse vähendamine, haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteedi parandamine, teatavate elanikkonnarühmade konkurentsivõime suurendamine tööturul ning sissetuleku ja tööhõive piirkondlike erinevuste järkjärguline vähendamine. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on oluline parandada väljundi kvaliteeti ja suurendada erasektori osalust. Arvestades hiljutist euroala liikmeks saamist, peab Slovakkia makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks ja majanduse kohandumisvõime parandamiseks pöörama suuremat tähelepanu eelarvedistsipliinile. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Slovakkial jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Slovakkial:

1.

Soome SKP kasv aeglustus 2008. aastal välisnõudluse ja investeeringute vähenemise tõttu 1,5 %ni. Eeldatavalt nõrgeneb majandustegevus 2009. aastal veelgi. Inflatsioon tõusis 2008. aastal järsult 3,9 %ni, peegeldades toiduainete ja kütuse maailmaturuhindade tõusu ja suhteliselt suurt palgakasvu. Samas peaksid ülemaailmsed langevad toorainehinnad inflatsiooni 2009. aastal märgatavalt aeglustama. Soome eelarveülejääk ulatus 2008. aastal siiski ilmselt 4,5 %ni. Praegune jooksevkonto ülejääk (4,2 % SKPst) prognooside kohaselt kahaneb.

2.

Tööhõive 2008. aastal kasvas, ehkki aeglasemalt kui 2007. aastal. 2009. aastal on oodata tööhõive kasvu asendumist vähenemisega. Hiljutine pingeline olukord tööturul pehmendab prognooside kohaselt töötuse kasvu otsest mõju. Töötus suureneb eeldatavalt siiski eksportivates tööstusharudes ning eakamate töötajate ja noorte hulgas.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja kooskõlastatud ELi lähenemisviisi osana võttis Soome vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks teatas Soome hiljuti majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka toetusi VKEdele ja ehituse edendamist.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Soome on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud stabiilsusprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga.

5.

Soome on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Jõupingutusi on tehtud varem käivitatud reformikavade raames, eelkõige konkurentsi piirangute seaduse ja teenuste direktiivi rakendamiseks. Kuid konkurentsi tagamiseks on vaja täiendavaid meetmeid. Käimas on mitmed reformid tööturu kitsaskohtade kõrvaldamiseks, kuid tööturul kvalifitseeritud tööjõu nõudmise ja pakkumise vahelise jätkuva lõhe kõrvaldamiseks on vaja meetmeid jõulisemalt rakendada. Peale selle on pooleli sotsiaalhüvitiste süsteemi läbivaatamine ning jätkusuutlikuma majandusarengu tagamiseks on käivitatud uus kliima- ja energiastrateegia.

6.

Soome ekspordile suunatud majandus on toiminud viimastel aastatel väga hästi. Samal ajal on majanduskasvu ja konkurentsivõimet takistanud tööjõupuudus, mis elanikkonna kiire vananemise tõttu keskpikas perspektiivis veelgi suureneb. Võttes arvesse töötuhõive kõrget taset, on peamiseks ülesandeks tööturul osalemise määra edasine suurendamine ning sektorilisest ja kvalifitseeritud tööjõu nõudmise ja pakkumise vahelisest lõhest tuleneva struktuurilise töötuse vähendamine. Uue innovatsioonistrateegia vastuvõtmine ja rakendamine võiks samuti aidata kindlustada pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu. Arvestades, et Soome majandus on väga energiamahukas, aitaks selle kasvule ja tootmispotentsiaalile kaasa energiatõhususe parandamine. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

1.

Vähese välisnõudluse, tarbijate ja ettevõtete kiiresti kahaneva usalduse, langevate aktsiahindade ning jahtuva eluasemeturu tõttu aeglustus SKP kasv Rootsis 2007. aasta 2,5 %lt umbes 0,5 %le 2008. aastal. 2009. aastaks prognoositakse languse jätkumist. Inflatsioon oli 2008. aastal 3,3 %, kuid peaks 2009. aastal aeglustuma. 2008. aastal oli Rootsil eelarve ülejääk 2,3 % SKPst. Ka Rootsi jooksevkonto ülejääk oli 2008. aastal jätkuvalt suur (6,2 % SKPst).

2.

Tööhõive kasv aeglustub koos majanduskasvu aeglustumisega. Töötuse määr, mis praegu on ligi 6 %, hakkab eelduste kohaselt edaspidi oluliselt tõusma. Kriis mõjutab tõenäoliselt enim selliseid sektoreid nagu tootmine ja ehitus, samuti erateenused ja jaekaubandus.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja kooskõlastatud ELi lähenemisviisi osana on Rootsi võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama parandada rahastamisvõimalusi ja seega toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks teatas Rootsi hiljuti majanduslanguse peatamiseks võetavatest meetmetest, mis hõlmavad ka autotööstuse ja ehitussektori toetamist ja ettevõtete maksustamise edasilükkamist ning toetusi majapidamisteenustele.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Rootsi on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga.

5.

Rootsi on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Reageerides vajadusele keskenduda konkurentsile, on valitsus tellinud konkurentsi vähesuse põhjuste süvauuringu. Tööjõu pakkumise suurendamiseks on teatatud meetmetest maksude ja tööandjate sissemaksete täiendavaks vähendamiseks ning inimeste tootlikkuse ja töölevõtmise võimaluste suurendamiseks.

6.

Ehkki Rootsi majandus on tugev ja majandusreform edeneb, võiks täiendavat edu saavutada konkurentsi tõhustamise ja teatavate elanikkonnarühmade tööhõive suurendamisega. Tõhusam konkurents võiks suurendada tootlikkust, kiirendada majanduskasvu ja vähendada Rootsi ja ülejäänud ELi vahelist hinnalõhet. Pikaajaliselt töötute, haiguspuhkuselt naasjate, noorte ja sisserändajate suurem osalemine tööturul võiks samuti suurendada majanduskasvu ja parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

1.

Ühendkuningriigi majanduskasv on märgatavalt aeglustunud, langedes 2007. aasta 3 %lt 2008. aastal 0,7 %le, ning prognooside kohaselt langeb see 2009. aastal veelgi. Majanduse aeglustumine kajastab praeguse finantskriisi ja kinnisvaraturu järsu languse mõju, mis on esile kutsunud sisenõudluse märgatava nõrgenemise koos eratarbimise ja investeeringute vähenemisega. Inflatsioon kerkis 2008. aastal pea 4 %ni, kuid eeldatavalt langeb see 2009. aastal tagasi väga madalale tasemele. Riigi rahanduse olukord halveneb majanduslanguse ja eelarvepoliitika sihiliku lõdvendamise mõjul. Prognoositakse valitsemissektori eelarve puudujäägi tõusu 5,7 %ni SKPst 2008/2009. eelarveaastal ning puudujäägi edasist suurenemist järgneval eelarveaastal. Naela vahetuskurss on alates 2007. aasta keskpaigast oluliselt langenud. Jooksevkonto puudujääk, mis oli 2008. aastal umbes 2,3 % SKPst, suureneb komisjoni prognooside kohaselt 2009. aastal märkimisväärselt.

2.

Komisjoni arvutuste kohaselt tööhõive määr 2008. aastal veidi suurenes, kuid peaks 2009. aastal seoses majanduslangusega vähenema. Töötus kasvas 2008. aasta jooksul umbes 6 %ni ning kasvab tõenäoliselt 2009. aastal veelgi. Algselt tabas töökohtade kaotus finantsteenuste ja ehitussektorit, kuid mõju tööhõivele laieneb, kui tööjõu nõudlus väheneb. Töötus on siiani puudutanud eelkõige mehi ja mõningaid piirkondi, kuid vanuserühmade lõikes on mõju olnud suhteliselt ühtlane.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on Ühendkuningriik võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida pangandussektor; see peaks samuti aitama kaasa rahastamisvõimaluste parandamisele ja seeläbi toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks teatas Ühendkuningriik hiljuti majanduslanguse peatamise meetmetest, mis hõlmavad käibemaksu ajutist alandamist, 3 miljardi naela suurust avaliku sektori investeeringut, üksikisiku tulumaksu soodustuste suurendamist, lastetoetuste ja laste eest antava maksusoodustuse kavandatavat suurendamist, pensionäride toetamist, rahalise abi andmist VKEdele, autotööstusele laenu andmise toetamist ning töötutele mõeldud koolitusvõimaluste parandamist ja muu abi suurendamist ning investeeringute soodustamist.

4.

Komisjon hindab kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega meetmeid, mida Ühendkuningriik on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Riigi rahandusega seoses on komisjon ja nõukogu hinnanud ajakohastatud lähenemisprogrammi kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali.

5.

Ühendkuningriik on jätkanud riikliku reformiprogrammi rakendamist. Mitmeid meetmeid on võetud töötajate oskuste taseme ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate isikute töövõimaluste edasiseks parandamiseks. Teatatud on lühiajalistest meetmetest, millega toetatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende tööalaste oskuste arendamisel majanduslanguse ajal. Peale selle on saavutatud edu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika rakendamisel. Ehkki on võetud mõningaid meetmeid elamispindade pakkumise suurendamiseks keskpikas perspektiivis, on raske otsustada, kas need annavad praeguste turutingimuste juures tulemusi.

6.

Arvestades Ühendkuningriigi majapidamiste suurt võlakoormat, finantssektori olulisust majandusele ja kinnisvaraturu käimasolevat suurt korrigeerimist, mõjutab ülemaailmse finantsturu olukorra järsk halvenemine Ühendkuningriiki eriti tugevasti. Finantskriis on tõenäoliselt kahjustanud kasvupotentsiaali. Struktuurireformid on kaasa aidanud hiljutisele tootlikkuse kasvule, kuid tootlikkus on Ühendkuningriigi jaoks endiselt probleemiks. Jätkuvad reformimeetmed, sealhulgas poliitikate rakendamine oskuste parandamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine koos Ühendkuningriigi eelarveseisundi jätkusuutlikkuse parandamisega keskpikas perspektiivis, on eeldused kasvupotentsiaali suurendamiseks ja Ühendkuningriigi majanduse tulevaste kriiside suhtes vastupidavamaks muutmiseks. Euroopa Ülemkogu kohtumisel heakskiidetud energia- ja kliimamuutuste paketi rakendamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu Ühendkuningriigil jätkata struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse Ühendkuningriigil:

1.

Ülemaailmne finantskriis on tabanud euroala raskelt ja saabunud on majanduslangus. Finantsturgude olukord jääb arvatavasti pingeliseks kauemaks, kui esialgu arvati. Majapidamiste ja äriühingute usaldus on oluliselt vähenenud ning kriisi levik mõjutab negatiivselt euroala riikide eksporti. Inflatsioon langes järsult 2008. aasta teisel poolaastal ning peaks langustrendi jätkates jõudma 2009. aastal 1 %ni. Viimastel aastatel on saavutatud edu riigi rahanduse konsolideerimisel. Siiski on eelarvepuudujäägid ja võlad praegu kasvamas, peegeldades majanduslangust, Euroopa majanduse elavdamise kava kohaseid stimuleerivaid meetmeid ning finantssektori toetamise meetmete mõju riikide rahandusele.

2.

Elluviidud tööturureformide tulemusena talus tööturg majanduslangust viimase ajani suhteliselt hästi, kuid lähitulevikus selle olukord halveneb ja prognooside kohaselt suureneb töötus lähitulevikus märkimisväärselt. Ehkki mõned riigid kannatavad teistest rohkem, ei jää ükski euroala riik prognooside kohaselt mõjutamata.

3.

Finantskriisiga toimetulekuks ning ühise ja koordineeritud ELi lähenemisviisi osana on paljud euroala liikmesriigid võtnud vastu meetmed finantssektori toetamiseks, et stabiliseerida oma pangandussektor; see peaks aitama kaasa rahastamisvõimaluste parandamisele ja seeläbi toetama majandust laiemalt, luues aluse makromajanduslikule stabiilsusele. Selliste riiklike kavade jõuline rakendamine peaks aitama tagada finantsstabiilsuse, taastada laenuturgude normaalse toimimise ning toetada äriühingutele ja majapidamistele mõeldud laenu kättesaadavust, säilitades samas võrdsed võimalused siseturul. Peale selle, arvestades et majandusvapustused on tabanud kogu euroala, et majandustegevuse suurema kahanemisega kaasnevad märkimisväärsed ohud, ning kiiresti vähenevat inflatsiooni, on leevendatud makromajanduspoliitikat. Majanduse elavdamise kava kontekstis on paljud euroala liikmesriigid teatanud kavatsusest võtta või võtnud nõudlust toetavaid, usaldust suurendavaid ja kriisi mõju leevendavaid meetmeid.

4.

Komisjon ja nõukogu hindavad kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud majanduse elavdamise kavas sätestatud põhimõtetega jätkuvalt meetmeid, mida euroala riigid on majanduslanguse peatamiseks võtnud. Lisaks punktis 7 soovitatud meetmete kiirele rakendamisele tuleks soodustada üleminekut vähem CO2 heitmeid tekitavale majandusele ja pikaajalist kasvupotentsiaali parandavaid meetmeid.

5.

Euroala riigid on jätkanud euroala kohta antud soovituste kohaste reformide elluviimist ning riiklikes reformiprogrammides välja kuulutatud üldised reformistrateegiad peegeldavad, ehkki erineval määral, euroala mõõdet. Habras majandusolukord rõhutab vajadust tegeleda allesjäänud struktuuriliste kitsaskohtadega ka toote- ja tööturgudel – see on rahaliidu kohandamiseks hädavajalik.

6.

Euroala riikide kasvupotentsiaal sõltub tugevasti tööturu kohandamist hõlbustavate ja teenuste sektorites konkurentsi parandavate reformide kiirendamisest. Peale selle tuleks eelkõige suure välimise tasakaalustamatusega riikide tööjõukulude arengus arvesse võtta euroala-sisest konkurentsivõimet.

7.

Lähtudes komisjoni hinnangust tehtud edusammudele, soovitab nõukogu euroala riikidel kiirendada struktuurireformide rakendamist. Eelkõige soovitatakse euroala riikidel:

8.

Poliitikatevahelise sünergia (mis rahaliidus on tugevam) maksimeerimiseks ja reformide eest poliitilise vastutuse võtmise parandamiseks peaksid euroala riigid jätkama poliitikate koordineerimise tugevdamist Eurogrupi raames. Eesmärk on parandada eelarveliste meetmete tõhusust, rakendada konkurentsivõimes toimuvate arengute kokkulepitud jälgimist ja kehtestada vajalikud reformid ning jätkata koordineeritud seisukohtade kiiret ja tõhusat esitamist rahvusvahelistel foorumitel. Selleks tuleks täielikult rakendada olemasolevaid lepinguid ja kokkuleppeid euroala esindamiseks välissuhetes.