I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

7.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 176/7

KOMISJONI OTSUS,

10. detsember 2008,

riigiabi C 52/06 (ex NN 73/06, ex N 340/06) kohta, mida Poola on osaliselt rakendanud ettevõtja Odlewnia Żeliwa „Śrem” S.A. suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7049 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/523/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles vastavalt nimetatud artiklitele kutsunud huvitatud isikuid üles märkusi esitama,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

1. juunil 2006. aastal teatasid Poola ametiasutused ümberkorraldusabi andmisest ettevõtjale Odlewnia Żeliwa „Śrem” (edaspidi „Odlewnia Śrem”) peamiselt avalik-õiguslike kohustuste ajatamise vormis. Selgus, et osa abist anti komisjoni nõusolekuta pärast Poola ühinemist ELiga. Seetõttu loeti see ebaseaduslikuks abiks.

(2)	Komisjon teatas oma 6. detsembri 2006. aasta kirjas Poolale, et on otsustanud algatada abimeetmete suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(3)	Komisjoni otsus algatada abimeetmete suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kavandatud abi kohta.

(4)	31. jaanuaril 2007. aastal esitasid Poola ametiasutused oma märkused uurimismenetluse algatamise kohta. Kolmandad isikud märkusi ei esitanud.

(5)	15. aprillil 2008. aastal saatis komisjon Poola ametiasutustele taotluse esitada täiendavat teavet.

(6)

30. aprillil 2008. aastal saatsid Poola ametiasutused vastuse, milles teavitasid komisjoni, et loobuvad kavandatud meetmetest. Kuid komisjon ei saanud seda käsitleda kui loobumist nõukogu määruse (EÜ) nr 659/99 (1) artikli 8 tähenduses, sest võlamaksete juba rakendatud tähtajapikendused olid abisaajat mõjutanud, andes talle selge eelise äriühingute ees, kes tasusid oma avalik-õiguslikke kohustusi õigeaegselt.

II. ABISAAJA JA ÜMBERKORRALDAMISE KIRJELDUS

(7)

Odlewnia Śrem alustas tootmist 1968. aastal. Kõnealune äriühing toodab peamiselt malmi laevaehitustööstuse jaoks. Äriühingu erastamine algas 1999. aastal, kui riigikassa müüs 85 % selle aktsiatest äriühingutele CENTROZAP (44,9 %), BANK PEKAO (25,1 %) ja töötajatele (15 %). Üheks põhjuseks, miks abisaaja olukord halvenes, oli suurima aktsionäri CENTROZAPi raske majanduslik olukord, kellele mingil ajahetkel kuulus 71,4 % Odlewnia Śremi aktsiatest. Praegu kuulub 85,1 % Odlewnia Śremi aktsiatest ettevõtjale PIOMA-ODLEWNIA. Poola ametiasutuste kinnitusel omab Odlewnia Śrem 6–8 % Poola malmiturust ning asub piirkonnas, millel on õigus saada regionaalabi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a.

(8)	Odlewnia Śremi ümberkorraldamine algas 2003. aastal. 2004. aastal koostati esimene ümberkorraldamiskava ning selle kinnitas Tööstusarengu Agentuuri (edaspidi „ARP”) president.

(9)

Poola ametiasutuste kinnitusel tahtis äriühing kasutada võimalust, mille andsid tööturgu eriliselt mõjutavatele ettevõtjatele riigiabi andmist käsitleva 30. oktoobri 2002. aasta seaduse täiendused, millega laiendati avalik-õiguslike kohustuste kustutamise (peatükk 5a) kohaldamisala, kuid kehtestati äriühingule täiendavad nõudmised nagu osa tema varade määramine üleandmiseks sõltumatule ettevõtjale. Nimetatud ettevõtja pidi olema täielikult ARP või riigikassa omandis olev äriühing. Nimetatud varade müügist saadud tulu pidi katma vähemalt osa ümberkorraldatava ettevõtja avalik-õiguslikest kohustustest ja ülejäänu pidi ümberkorraldamise lõppedes maha kantama. Ümberkorraldamismenetluse lõpuleviimise tähtaeg, mis on sätestatud 30. oktoobri 2002. aasta seaduse peatükis 5a, sai läbi 19. märtsil 2006, kusjuures kõnealune sõltumatu ettevõtja ei suutnud varasid maha müüa. Sellele vaatamata kinnitas ARP president oma 27. juuni 2006. aasta otsuses, et ümberkorraldamine on lõpule viidud, sest Odlewnia Śrem on taas elujõuline ja ümberkorraldamise täielikuks lõpuleviimiseks on nüüd vaja ainult komisjoni nõusolekut ettevõtja avalik-õiguslike kohustuste ajatamiseks. Pärast peatükis 5a sätestatud menetluse ebarahuldavat lõpetamist pöördus ettevõtja oma viie avalik-õigusliku võlausaldaja poole palvega lükata tema kohustuste täitmise tähtaeg edasi maksuseadustiku üldisemalt kohaldatavate sätete alusel. Taotletud tingimused olid kreeditoridele vähem soodsad kui peatükis 5a sätestatud kord.

(10)	Poola ametiasutuste andmetel olid ümberkorralduskulud 43,6 miljonit Poola zlotti. Finantsilise ümberkorraldamise kulud moodustavad umbes 75 % kogu ümberkorralduskuludest ning ülejäänu on peamiselt seotud ettevõtja infrastruktuuri ajakohastamisega.

(11)	Ümberkorraldamiskavas keskendutakse esiteks tootmispaiga moderniseerimisele ja investeeringutele, mis parandaksid äriühingu kvaliteedijuhtimist (näiteks SAP R/3 süsteemi kasutuselevõtmine Odlewnia Śremi peamise informaatikavahendina).

(12)	Teiseks moodustab suure osa ümberkorraldamisest finantsiline ümberkorraldamine, st avalik-õiguslike kohustuste ajatamine ja kustutamine. 17. mail 2005. aastal võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppes lepiti kokku ka avalik-õiguslike kohustuste osaline kustutamine summas 1,4 miljonit Poola zlotti.

(13)

Kolmandaks vähendas äriühing 2005. aastal töötajate arvu 1 457-le (2002. aastal oli töötajate arv 1 776); tööjõu täiendavat ümberkorraldamist ei planeeritud. Kuid Poola teatas, et ettevõtja kollektiivläbirääkimiste kokkuleppe rakendamise ajutine peatamine tähendas tööjõukulude vähendamist, sest ettevõtja ei teinud ajutiselt makseid sotsiaaltoetuste fondi.

(14)	Varade ümberkorraldamine seisnes tootmisega mitteseotud vara nagu hotelli (Ostrowiecznos asuv Ośrodek Wypoczynkowy) ja muude rajatiste üürimises kokku 0,4 miljoni Poola zloti eest. Kavas on ka täiendavalt müüa vara väärtusega umbes 2,6 miljonit Poola zlotti, kuid see ei ole veel lõpule viidud.

(15)

Enne kui komisjon algatas EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse, teatati talle, et ettevõtja oli püüdnud alates 2003. aastast leida uusi investoreid ja Poola ametiasutused olid rõhutanud erastamise olulisust ettevõtja pikaajalise elujõulisuse tagamiseks. Poola on teatanud komisjonile, et see eesmärk on saavutatud, kuna 85,1 % Odlewnia Śremi aktsiatest on müüdud eraettevõtjale PIOMA-ODLEWNIA.

(16)

Odlewnia Śrem on vähendanud oma tootmisvõimsust 57 000 malmitonnilt aastas 55 000 tonnile ega näe ette täiendavat vähendamist, väites et see paneks ohtu ettevõtja elujõulisuse. Poola pakkus välja kaks alternatiivset kompensatsioonimeedet. Esiteks on ettevõtja vähendanud tööstustarvikute jaoks mõeldud malmi tootmist 50 % (umbes 11 000 tonnilt 5 500 tonnile). Teiseks väidab Poola, et ettevõtja ei hakka enam tootma malmi tuuleelektrijaamade jaoks.

III. EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE MENETLUSE ALGATAMISE OTSUS

(17)	Komisjon otsustas algatada ametliku uurimismenetluse, sest ta kahtles, kas ümberkorraldusabi oli ühisturuga kokkusobiv. Kahtlused põhinesid neljal asjaolul.

(18)

Esiteks kahtles komisjon, kas ettevõtjat Odlewnia Śrem võib lugeda raskustes olevaks äriühinguks nagu seda mõistetakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes (2) (edaspidi „2004. aasta suunised”) ja seega, kas tal on õigus saada ümberkorraldusabi, arvestades et Odlewnia Śrem deklareeris 2005. aastal 3,9 miljoni Poola zloti suuruse kasumi.

(19)	Teiseks kahtles komisjon, kas ümberkorralduskava sai taastada abisaaja pikaajalise elujõulisuse, arvestades et see paistis keskenduvat võla haldamisele ja tegevuskulude katmisele ning ettevõtja näis tegelevat erainvestori otsimisega.

(20)	Kolmandaks kahtles komisjon selles, kas abi suurus oli minimaalselt vajalik ning kas abisaaja enda panus oli arvestatav ja nii suur kui võimalik, eelkõige seetõttu, et Poola ametiasutused ei ole esitanud ühtki konkreetset erastamiskava, mille puhul abisaaja panus oleks olnud märgatavalt suurem.

(21)	Ja lõpuks kahtles komisjon kompensatsioonimeetmetes, sest Poola ei olnud näidanud, et põhjenduses 16 osutatud tootmise vähendamised oleksid tõepoolest kompensatsioonimeetmed ja mitte põhjustatud välistest teguritest nagu nõudluse langus või ettevõtja suutmatus asjaomastel turgudel konkureerida.

IV. KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

(22)	Komisjon sai märkusi vaid Poolalt.

(23)

Poola ametiasutused teatasid komisjonile mõningatest muudatustest pärast ELiga ühinemist antavas abis, mis peaks praeguseks moodustama 24,2 miljonit Poola zlotti. Allpool esitatud tabelis on tehtud kokkuvõte riigi poolsest (juba antud ja kavandatud) ümberkorraldusabist ettevõtjale Odlewnia Śrem, nagu Poola ametiasutused teatasid oma märkustes uurimismenetluse algatamise kohta.

(24)

Riigiabi kogu nimiväärtus on 43,6 miljonit Poola zlotti. Kõnealused meetmed on antud riigigarantii, soodustingimustel antud laenu, otsetoetuste ning avalik-õiguslike kohustuste tähtaja pikendamise ja kustutamise vormis. Riigiabimeetmete üksikasjalik kirjeldus on esitatud tabelis allpool (abi elemendid Poola ametiasutustelt saadud andmete kohaselt).

Tabel 1

Juba antud riigiabi

A	B	C	D	E	F
Nr	Lepingu või otsuse oletatav kuupäev	Abi andev asutus	Abi vorm	Nimiväärtus (Poola zlottides)	Abi summa (Poola zlottides)
Enne ühinemist antud riigiabi, mis ei ole pärast ühinemist kohaldatav
1	19.3.2004	Śremi linnapea	Kinnisvara maksukohustuste (sh intressi) kustutamine perioodi 1.3.2002 kuni 30.6.2002 eest	738 748,02	738 748,02
2	19.3.2004	Śremi linnapea	Maksukohustuste kustutamine	500 000,00	500 000,00
3	23.4.2004	ARP	Laen	4 000 000,00	4 000 000,00
4	28.4.2004	ARP	Laenu tagatis	14 000 000,00	14 000 000,00
5	30.4.2004	Śremi linnapea	Maksukohustuste intressi kustutamine	200 353,90	200 353,90
Kokku				19 439 101,92	19 439 101,92
Pärast ühinemist antud riigiabi
6	20.5.2004	Teadus- ja infotehnoloogia ministeerium	Toetus	435 000,00	352 350,00
7	9.5.2005	ZUS (sotsiaalkindlustusamet)	Sotsiaalkindlustusmaksete (sh intressi) ajatamine	5 385 415,31	134 585,81
8	17.10.2005	Provintsivalitsus	Maksetähtaja pikendamine	855 438,78	105 369,44
9	2007. aasta II kvartal	Provintsivalitsus	Kuni 30.6.2003 kogunenud keskkonnatasude ajatamine	1 272 657,45	247 003,92
10	2007. aasta II kvartal	Provintsivalitsus	Keskkonnatasude intresside ajatamine (seoses eelmise punktiga)	692 185,03	126 365,78
11	2007. aasta II kvartal	Provintsivalitsus	Kuni 30.6.2003 kogunenud keskkonnatasude ajatamine	422 946,34	51 018,68
12	2007. aasta II kvartal	Provintsivalitsus	Keskkonnatasude intresside ajatamine (seoses eelmise punktiga)	274 950,10	33 167,04
13	2007. aasta II kvartal	Puudega inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud riiklik fond (PFRON)	Kuni 30.6.2003 kogunenud puudega inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud riikliku fondi (PFRON) maksete ajatamine	803 221,50	148 274,11
14	2007. aasta II kvartal	Puudega inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud riiklik fond (PFRON)	Kuni 30.6.2003 kogunenud puudega inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud riikliku fondi (PFRON) maksete intressi kustutamine	421 085,20	421 085,20
15	2007. aasta II kvartal	Puudega inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud riiklik fond (PFRON)	2003. aasta juuli kuni 2004. aasta jaanuari puudega inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud riikliku fondi (PFRON) maksete ajatamine 20 kvartalimakseks	479 156,60	155 721,64
16	2007. aasta II kvartal	Puudega inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud riiklik fond (PFRON)	2003. aasta juuli kuni 2004. aasta jaanuari puudega inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud riikliku fondi (PFRON) maksete intressi kustutamine	38 392,87	38 392,87
17	2007. aasta II kvartal	Ringkonnavalitsus	Kuni 30.6.2003 kogunenud tootmisruumide kasutamise ja sellest tuleneva kasu eest makstava tasu ajatamine	263 496,00	34 701,67
18	2007. aasta II kvartal	Ringkonnavalitsus	Kuni 30.6.2003 kogunenud tootmisruumide kasutamise ja sellest tuleneva kasu eest makstava tasu intressi kustutamine (seoses eelmise punktiga)	137 890,00	18 159,78
19	2007. aasta II kvartal	ZUS	Kuni 30.6.2003 kogunenud sotsiaalmaksu ajatamine	4 077 498,51	46 619,38
20	2007. aasta II kvartal	ZUS	Kuni 30.6.2003 kogunenud sotsiaalmaksu intressi kustutamine (seoses eelmise punktiga)	2 306 780,00	26 341,18
21	2007. aasta II kvartal	ZUS	Kuni 30.6.2003 kogunenud Tööfondi ja Töötajate Sotsiaaltagatiste Fondi maksete ajatamine	1 275 873,09	28 618,42
22	2007. aasta II kvartal	ZUS	Kuni 30.6.2003 kogunenud Tööfondi ja Töötajate Sotsiaaltagatiste Fondi maksete intressi ajatamine (seoses eelmise punktiga)	727 023,00	16 296,744
23	2007. aasta II kvartal	ZUS	Kuni 30.6.2003 kogunenud sotsiaalmaksu ajatamine	2 085 480,55	29 309,94
24	2007. aasta II kvartal	ZUS	Kuni 30.6.2003 kogunenud sotsiaalmaksu intressi kustutamine (seoses eelmise punktiga)	1 100 260,00	15 463,36
25	2007. aasta II kvartal	ZUS	Kuni 30.6.2003 kogunenud sotsiaalmaksuga seotud menetluskulude kustutamine	641 593,80	641 593,80
26	2007. aasta II kvartal	Riiklik keskkonnakaitse- ja veemajandusfond (NFOSiGW)	Toetus	470 000,00	470 000,00
Pärast ühinemist antud riigiabi				24 166 344,12	3 140 438,76
Kokku antud ja kavandatud riigiabi				43 605 446,04	22 579 540,68

(25)	Esiteks väitsid Poola ametiasutused, et ettevõtja elujõulisuse mõttes oli ümberkorraldamine edukas, sest Odlewnia Śrem suutis leida strateegilise erainvestori, kes toob vajaliku kapitali ja võimaldab ettevõtjal võita tagasi turu usalduse.

(26)

Poola rõhutas ka, et ettevõtja on mitmekesistanud oma tootevalikut, keskendudes suurema lisaväärtusega keerukamatele toodetele. Üleminek üle 300 kg kaaluvate malmvalandite tootmisele osutus õigeks sammuks, sest mitmed konkurendid lõpetasid tootmise selles turusegmendis, andes Odlewnia Śremile niimoodi tühiku, mida täita.

(27)	Poola ametiasutused kinnitasid, et ettevõtjal ei ole enam likviidsusprobleeme ja ta tasub kõik oma jooksvad ärikohustused õigeaegselt.

(28)

Teiseks väitis Poola, et Odlewnia Śremi saab lugeda raskustes olevaks äriühinguks 2004. aasta suuniste tähenduses ning seega on tal õigus saada ümberkorraldusabi. Poola ametiasutused kinnitasid, et ümberkorraldusperiood algas 2003. aastal, kui ettevõtja oli ilmsetes raskustes. Asjaolu, et Odlewnia Śrem sai 2005. aastal 3,9 miljonit Poola zlotti puhastulu, tuleks võtta märgina, et ettevõtja taastas oma elujõulisuse ümberkorraldamise tulemusena.

(29)	Kolmandaks esitas Poola täiendavat teavet ettevõtja omapanusest ümberkorralduskuludes.

(30)

Poola ametiasutuste andmetel andis abisaaja märkimisväärse panuse. Ümberkorralduskulud moodustasid kokku 43,6 miljonit Poola zlotti ning rahastamisvahendid, mida võib pidada omapanuseks ümberkorraldamisse summas 23,7 miljonit Poola zlotti, koosnesid erainvestori kapitalist (16 miljonit Poola zlotti), laekumisest vara müügist või üürimisest (0,4 miljonit Poola zlotti) ja sotsiaaltoetuste fondi maksete ajutisest peatamisest (7,3 miljonit Poola zlotti). Viimase puhul väidavad Poola ametiasutused, et kui Odlewnia Śrem on ajutiselt vabastatud sotsiaaltoetuste fondi maksetest, on tegu tööjõukulude vähendamisega. Nimetatud fondi moodustasid Odlewnia Śrem ja tema ametiühingud vabatahtlikult ning seda ei nõuta seadusega. Seetõttu ei ole selle puhul tegu riigi rahaga. Selgitati, et otsus tehti kokkuleppel ametiühingutega, kes nõustusid ohverdama osa töötajate hüvitistest ümberkorraldamise toetuseks. Seetõttu võib kõnealust meedet lugeda omapanuseks.

(31)

Lisaks rõhutas Poola taas kord, et ka alljärgnev oli omapanus ümberkorralduskuludesse:

—	avalik-õiguslike kohustuste kustutamine ja ajatamine 2 miljoni Poola zloti ulatuses Odlewnia Śremi võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe kohaselt;

—	tarnijate antud tavalisest pikaajalisem kaubanduskrediit Odlewnia Śremile materjalide ja teenuste eest maksmisel, mille väärtus on Poola arvutuste kohaselt 2,5 miljonit Poola zlotti;

—	klientide võlad hinnanguliselt 9 miljoni Poola zloti väärtuses (mis realiseeriti klientidele lühema maksetähtaja kehtestamise abil).

(32)

Seoses konkurentsimoonutuste piiramise nõudega nimetavad Poola ametiasutused ettevõtja tööstustarvikute jaoks mõeldud malmi toodangu mahu 50 % vähendamist (umbes 11 000 tonnilt 5 500 tonnile). Asjaolu, et ettevõtja lõpetas tuuleelektrijaamade jaoks mõeldud malmi tootmise, tuleks lugeda piisavaks kompensatsioonimeetmeks.

(33)

Poola väidab, et nõudlus mõlema nimetatud tooteliigi järele on viimastel aastatel tõusnud ning see suundumus eeldatavalt jätkub. Poola rõhutas ka, et Odlewnia Śrem on tehniliselt võimeline tootma samapalju kui enne ümberkorraldamist, kuid ta on kohustunud piirama tööstustarvikute jaoks mõeldud malmi tootmist ning lõpetama täielikult tuuleelektrijaamade jaoks mõeldud malmi tootmise. Seetõttu saab Poola ametiasutuste väitel lugeda nimetatud meetmeid kompensatsioonimeetmeteks.

(34)

Komisjon pidi kindlaks tegema, kas Odlewnia Śremi toode kuulub terasesektorisse, kuna vastavalt päästmis- ja ümberkorraldamisabi terasesektoris käsitleva komisjoni teatisele (3)„on komisjon seisukohal, et päästmis- ja ümberkorraldamisabi andmine raskustes olevatele terasesektori äriühingutele, mis on määratud mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B lisas, ei sobi kokku ühisturuga”.

(35)

Abi andmise ajal kehtinud ulatuslikele investeerimisprojektidele piirkondliku abi andmist käsitleva mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi (4) B lisas on esitatud terase hulka liigitatavate toodete koondnomenklatuuri koodid (5) (edaspidi „CN”). Kõnealused tooted on loetletud kahes CNi peatükis, nimelt peatükis 72 („Raud ja teras”) ja peatükis 73 („Raud- ja terastooted”).

(36)

Vastavalt mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B lisale loetakse järgmisi raud- ja terastooteid teraseks:

—	sulundkonstruktsioonid,

—	rööpad ja liiprid,

—	õmblusteta torud ja õõnesprofiilid,

—	rauast või terasest keevistorud, välisläbimõõduga üle 406,4 mm.

(37)	Poola ametiasutuste esitatud teabe kohaselt ei tooda Odlewnia Śrem ühtki nimetatud toodetest. Lisaks ei tooda ta enam peatükis 72 „Raud ja teras” loetletud tooteid, vaid kasutab neid materjalina (näiteks toormalmi) oma toodete jaoks.

(38)	Ettevõtja toodab spetsiifilisi ja keerulisi lõpptooteid, mis kuuluvad CN-rubriiki 7325„Muud rauast või terasest valatud tooted” ja asjaomastesse alamrubriikidesse nagu 7325 10„mittetempermalmist” ja 7325 99 10„tempermalmist”.

(39)	Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B lisas ei ole liigitata nimetatud raud- ja terastooteid teraseks.

(40)	Kokkuvõtteks – Odlewnia Śremile antud ümberkorraldusabi ei ole esmapilgul keelatud ja komisjon peab hindama sellise abi ühisturuga kokkusobivust ühenduse kehtivate 2004. aasta suuniste alusel.

(41)	Et mõned käesoleva juhtumiga seotud sündmused toimusid enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004, peab komisjon esmalt kindlaks tegema, kas ta on pädev kõnealuste meetmete suhtes tegutsema.

(42)

Ühinemise eel rakendatud abimeetmeid, mis ühinemise järel ei kehti, ei saa komisjon vaadelda ei ajutise menetluse kohaselt, mida reguleerib ühinemislepingu IV lisa 3. punkt ega EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud korra kohaselt. Ei ühinemisleping ega ka EÜ asutamisleping ei näe ette, et komisjon need meetmed läbi vaataks ega anna talle selleks volitusi.

(43)

Teisest küljest saab pärast ühinemist rakendatud meetmeid käsitleda uue abina ja need kuuluvad komisjoni pädevusse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud menetlusele. Mingi meetme rakendamisaja kindlakstegemise kriteeriumiks on juriidiliselt siduv õigusakt, millega pädev riiklik ametiasutus on abi määranud (6).

(44)	Pärast ühinemist ei ole üksikabi kohaldatav, kui riigi täpne majanduslik seotus on abi andmise ajal teada.

(45)

Komisjon suutis Poola esitatud teabe alusel tuvastada meetmed, mida rakendati enne ühinemist ja mis ei ole pärast seda kohaldatavad. Need meetmed on loetletud Tabeli 1 esimeses osas ja nende maht on kokku 19,4 miljonit Poola zlotti. Tehti kindlaks, et ülejäänud meetmeid enne ühinemist ei rakendatud. Seepärast leiti, et meetmeid summas 24,2 miljonit Poola zlotti rakendati pärast ühinemist, nagu selgitatud põhjenduses 23.

(46)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(47)

Teatatud garantii, laenu, kustutamiste, maksetähtaja pikendamiste ja avalik-õiguslike kohustuste ajatamiste puhul on kaasatud riigi vahendid. Lisaks annavad need ettevõtjale eelised, vähendades tema kulusid. Raskustes oleva ettevõtjana ei oleks Odlewnia Śrem sarnastel tingimustel turult sellist rahastamist saanud. Järelikult moonutab see eelis konkurentsi.

(48)

Riigikassa oli valmis loobuma maksu- ja keskkonnatasude tulust ning tekitama ettevõtjale konkurentsieelise, andes toetusi ja garantiisid. Ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et Poola ametiasutused oleksid tegutsenud võlausaldajana turutingimustel, pealegi nad tunnistasid riigiabi olemasolu oma abiteatises.

(49)	Abisaaja tegutseb malmiturul ja ekspordib oma tooteid muudesse ELi liikmesriikidesse. Seega on täidetud ühendusesisese kaubanduse mõjutamise kriteerium.

(50)	Seetõttu loeti meetmeid, mida ei rakendatud enne ühinemist ja mida käsitletakse uue abina, riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Poola ametiasutustel sellele vastuväiteid ei ole.

(51)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohased erandid käesoleva juhtumi puhul ei kehti. Mis puutub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud eranditesse, siis arvestades, et abi põhieesmärk on taastada ettevõtja pikaajaline elujõulisus, võib kohaldada ainult artikli 87 lõike 3 punktis c sisalduvat erandit, millega on lubatud abi teatava majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta negatiivselt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(52)

Komisjon hindas uue abina käsitletavaid meetmeid ja kogu ümberkorralduskava kehtivate päästmis- ja ümberkorraldussuuniste kohaselt. Praegused raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised („2004. aasta suunised”) jõustusid 10. oktoobril 2004.

(53)

Komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses osutati, et uue ümberkorraldusabi ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks tuleb vaadelda ümberkorraldamist tervikuna. Kõiki abimeetmeid, mitte ainult uut abi, tuleb arvesse võtta selle hindamisel, kas kava tulemusena taastatakse ettevõtja elujõulisus ja kas abi piirdub minimaalse vajalikuga ja selleks, et määrata kindlaks asjakohased kompensatsioonimeetmed.

(54)

Et Odlewnia Śrem deklareeris 2005. aastal 3,9 miljoni Poola zloti suuruse puhaskasumi, kahtleb komisjon selles, kas teda saab pidada raskustes olevaks äriühinguks 2004. aasta suuniste tähenduses ning kas tal on seega õigus ümberkorraldusabi saada. Need kahtlused tekivad eelkõige seepärast, et puudub teave ümberkorraldamise alguse kohta. See tähendas, et komisjon ei teadnud seda, millisest ajahetkest alates tuleks abi saamise õigust hinnata. Poola selgitas, et ümberkorraldamine algas 2003. aastal ja Odlewnia Śremi 2005. aasta puhaskasumit tuleks seetõttu lugeda ümberkorraldamise tulemusena taastatud elujõulisuse märgiks.

(55)	Komisjon on nõus, et ümberkorraldamise alguses 2003. aastal oli ettevõtja puhul tegu raskustes äriühinguga 2004. aasta suuniste punkti 9 ja sellele järgnevate punktide tähenduses ning tal oli seetõttu õigus saada ümberkorraldusabi.

(56)

2004. aasta suunistes on sätestatud, et „ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. […] Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt sisemistest meetmetest […]”.

(57)	Odlewnia Śremi põhiprobleem oli suur võlakoorem. Komisjon märgib, et finantsiline ümberkorraldamine on lõpule viidud.

(58)	Ettevõtjal ei ole enam likviidsusprobleeme ja ta tasub kõik oma jooksvad ärikohustused õigeaegselt.

(59)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses oli komisjonil teatavaid kahtlusi selles, et ümberkorraldamine oli peamiselt finantsiline ja et ümberkorraldamise tööstuslikud aspektid olid ebapiisavad. Menetluse algatamise järgsetes märkustes esitasid Poola ametiasutused piisavaid tõendeid selle kohta, et sisseseade ajakohastamisele ja tootmise ümbersuunamisele on pööratud piisavalt tähelepanu.

(60)	Komisjon püstitas oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtluse erainvestori leidmise väljavaadete suhtes. Kuid ettevõtja suutis veenda eraäriühingut temasse investeerima, tugevdades niimoodi turu usaldust enda vastu.

(61)	Enamik finantsanalüüsi näitajaid viitavad, et ettevõtja on pärast ümberkorraldamist paremas olukorras ning tema likviidsus, maksevõime ja kasumlikkus on paranenud.

(62)	Nende elementide põhjal järeldab komisjon, et tema kahtlused on hajutatud selles küsimuses, kas kava taastab elujõulisuse.

(63)

Komisjon kahtles selles, et teatatud ümberkorraldusabi ei põhjustanud põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Poola pidi näitama, et ettevõtjapoolne tööstustarvikute jaoks mõeldud malmi tootmise 50 % vähendamine ja tuuleelektrijaamade jaoks mõeldud malmi tootmise täielik lõpetamine olid tõelised kompensatsioonimeetmed ja mitte tingitud välistest teguritest nagu nõudluse langus või suutmatus turul konkureerida ning need ei olnud seega elujõulisuse taastamiseks vajalikud.

(64)

Nagu Poola on näidanud, pakuvad mõlemad tooteliigid häid kasumiväljavaateid. Poola on näidanud ka, et Odlewnia Śrem suudaks tehniliselt toota samapalju, kui ta seda tegi enne ümberkorraldamist. Poola kohustub piirama Odlewnia Śremi tööstustarvikute jaoks mõeldud malmi tootmist 50 %ni algsest ja lõpetada täielikult tuuleelektrijaamade jaoks mõeldud malmi tootmine. Seetõttu on komisjon arvamusel, et neid meetmeid võib pidada kompensatsioonimeetmeks ja mitte ainult ettevõtja elujõulisuse taastamiseks vajalikuks tegevuseks.

(65)	Poola ametiasutused on esitanud palju üksikasjalikku teavet summade kohta, mida loetakse abisaaja omapanuseks ümberkorralduskuludesse.

(66)	Komisjon ei pea võtma seisukohta, kas põhjenduses 31 loetletud elemente saab lugeda omapanuseks ümberkorraldamisse, kuid ta on seisukohal, et omapanuseks saab lugeda põhjenduses 30 loetletud vahendeid.

(67)

Kokkuvõtteks, võttes arvesse ümberkorraldamise rahastamisallikaid, saab 23,7 miljoni Poola zloti suurust summat lugeda ettevõtja panuseks, mille ta on teinud ümberkorraldamisse omavahenditest või riigiabist vabadest välisallikatest. Ümberkorralduskulud, sealhulgas enne ühinemist tehtud ümberkorralduskulud, moodustasid kokku 43,6 miljonit Poola zlotti. Odlewnia Śremi omapanus kogu ümberkorralduskuludesse on seega 54 %.

(68)	2004. aasta suunistes on sätestatud omapanuse alamääraks ümberkorralduskuludes 50 %. Komisjon teeb seetõttu järelduse, et omapanus oli piisav ja piirdus esitatud teabe põhjal minimaalse vajalikuga.

(69)	Lisaks asub abisaaja Stalowa Wolas, mis on piirkonnas, millel on õigus saada abi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a. Seda peetakse täiendavaks asjaoluks, mis räägib abi ühisturuga kokkusobivuse kasuks (vt 2004. aasta suuniste punkt 56).

(70)	Komisjon leiab, et Poola on ebaseaduslikult rakendanud kõnealust abi, minnes vastuollu EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3. Samas järeldab komisjon, et abi on kokkusobiv ühisturuga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi kogusummas 43,6 miljonit Poola zlotti, mille Poola andis ettevõtjale Odlewnia Śrem, on ühisturuga kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 10. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(2) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(3) EÜT C 70, 19.3.2002, lk 21.

(4) EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8.

(5) EÜT L 279, 23.10.2001, lk 1.

(6) Kohtuasi T-109/01, Fleuren Compost vs. komisjon, EKL 2004, lk II-127, punkt 74.

7.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 176/17

KOMISJONI SOOVITUS,

29. juuni 2009,

ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/524/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)

Hästi toimiv ühtne turg on oluline töökohtade loomiseks ning majanduskasvu ja majanduse stabiilsuse tagamiseks. Mida tõhusam ühtne turg on, seda rohkem edendatakse ärikeskkonda, ärgitades äriühinguid investeerima ja töökohti looma, ning seda rohkem suurendatakse tarbijate usaldust ja nõudlust. Seepärast on majanduslanguse tingimustes äärmiselt tähtis hästi toimiv ühtne turg, et soodustada Euroopa majanduse elavnemist.

(2)	Hästi toimiva ühtse turu puhul on oluline korralikult üle võtta, kohaldada, jõustada, kontrollida ja nõuetekohaselt ühtlustada ühtse turu toimimist mõjutavaid ühenduse eeskirju (edaspidi „ühtse turu eeskirjad”).

(3)

Komisjoni teatise „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (edaspidi „ühtse turu läbivaatamine”) (1) ettevalmistamiseks peetud konsultatsioonide ja analüüsimise käigus selgitati välja mitmed vajakajäämised, mis annavad tunnistust sellest, et ühtne turg ei toimi veel nii tõhusalt nagu peaks. Tööd tuleb teha veel paljudes valdkondades ja sektorites. Sageli ei suuda elanikud ega ettevõtjad kasutada ühtse turu paljusid võimalusi, kuna eeskirju ei kohaldata ega jõustata nõuetekohaselt.

(4)	Seepärast soovitas komisjon ühtse turu läbivaatamise käigus konkreetset meetmepaketti selle tagamiseks, et elanikud ja ettevõtjad saaksid jätkuvalt kasu ühtse turuga kaasnevatest majanduseelistest. (2)

(5)

Liikmesriikides ja komisjoni poolt võetud meetmed peaksid üksteist täiendama. Kooskõlastatud ja koostööalane lähenemisviis, st komisjoni ja liikmesriikide partnerlus ning ühtse turu eeskirjade tõhusam ülevõtmine, kohaldamine ja jõustamine on ühtse turu nõuetekohase toimimise tagamise seisukohast olulise tähtsusega. Käesoleva soovituse kohane partnerlusel põhinev lähenemisviis on ulatuslikum koostööst, mis on juba loodud mitmes ühtse turu poliitikavaldkonnas. Selle kohaselt tuleb kõigis ühtse turuga seotud valdkondades luua liikmesriikides endis ja nende vahel tihedam koostöö ning seda säilitada. Samuti tähendab see, et liikmesriigid jagavad vastutust ühtse turu haldamise eest ja seega tegutsevad ennetavamalt.

(6)

Ühtse turu läbivaatamise käigus, eelkõige sellele järgnevatel aruteludel liikmesriikidega määrati kindlaks mõned valdkonnad, mis hästi toimiva ühtse turu saavutamiseks on äärmiselt tähtsad, täpsemalt: kooskõlastatuse tagamine ühtse turu küsimustes; liikmesriikides, nende vahel ja komisjoniga tehtava koostöö tõhustamine; ühtse turu eeskirjade ülevõtmise tõhustamine; turgude ja sektorite järelevalve, et selgitada välja võimalikud turuhäired; ühtse turu eeskirjade kohaldamise tõhustamine; ühtse turu eeskirjade jõustamise ja probleemide lahendamise tõhustamine; siseriiklike õigusaktide korrapärase hindamise tõhustamine; ning elanike ja ettevõtjate teavitamine nende õigustest seoses ühtse turuga.

(7)

Käesolevas soovituses käsitletakse üksikasjalikumalt lahendusi, mida teatavad liikmesriigid on juba rakendanud ja mis asjaomastes liikmesriikides on osutunud tegelikkuses toimivaks. Iga liikmesriik peab ise enda jaoks valima käesoleva soovituse rakendamise tagamiseks parima tava, kuna ühes liikmesriigis hästi toimivad meetodid ei pruugi olla sama tõhusad mõnes teises liikmesriigis.

(8)

Uuringud näitavad, et liikmesriikidel on vaja tõhustada riigisisest kooskõlastamist ühtse turu küsimustes, kuna praegu jaguneb pädevus eri riigiasutuste vahel. (3) Kuna ühtse turu eeskirjade kohaldamisega võivad kõikides liikmesriikides olla seotud paljud riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi asutused, tuleks nendevahelist koostööd tõhustada. Seepärast peaksid liikmesriigid oma riigiasutustes tagama ühtse turu küsimuste kooskõlastamise süsteemi ja seda tugevdama, kusjuures kõnealune süsteem võib konkreetsete riikide haldusstruktuurist ja -tavadest tulenevalt erineda. Kõnealuse süsteemi eest vastutavad asutused peaksid üldiselt vastutama käesoleva soovituse rakendamise kavandamise, kontrollimise ja hindamise eest.

(9)

Tihe piiriülene koostöö ühtse turu küsimustes liikmesriikide pädevate asutuste vahel võimaldab luua vastastikuse usalduse ja on äärmiselt oluline ühtse turu eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et tagada komisjoni loodud piiriüleste võrkude või elektrooniliste teabesüsteemide (nt siseturu infosüsteem IMI, RAPEX, (4) RASFF (5) või tarbijakaitsealase koostöö võrgustik) toimimine ning kehtestada asjakohane kord, sealhulgas seoses vahendite eraldamisega.

(10)

Siseturgu käsitlevatest tulemustabelitest selgub, et endiselt on vaja kiirendada ühtse turu direktiivide ülevõtmist ja parandada selle kvaliteeti. Kuigi komisjoni 12. juuli 2004. aasta soovitust siseturgu mõjutavate direktiivide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise kohta (6) (edaspidi „komisjoni 2004. aasta soovitus”) on laialdaselt kohaldatud ja kuigi tänu sellele on ülevõtmine märkimisväärselt paranenud, tuleb mõnda kõnealuse soovituse osa tõhusamalt kohaldada. Käesoleva soovitusega meenutatakse, et komisjoni 2004. aasta soovituses esitatud meetmed on endiselt vajalikud, ja täpsustatakse neid veelgi, kusjuures liikmesriikides ülevõtmisega tegelevad asutused peavad endiselt lähtuma kõnealusest komisjoni 2004. aasta soovitusest. Käesolevas soovituses toetutakse ka komisjoni teatistele „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine”. (7) ja „Lamfalussy menetluse läbivaatamine – Järelevalve ühtsuse tugevdamine”. (8)

(11)

Turujärelevalve on vajalik selleks, et teha kindlaks sektorid, kus turud tarbijate ja ettevõtjate jaoks ei toimi nõuetekohaselt, ning keskenduda ühtse turu poliitikale kõnealustes valdkondades. Seepärast peaks sellest saama ühtse turu poliitika kavandamise ja järelevalve lahutamatu osa (nt tarbijaturge käsitlevate tulemustabelite kaudu). Turujärelevalve ja andmekogumise alane koostöö komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahel parandab liikmesriikides ja ühenduse tasandil kasutatavate andmete ja analüüside kvaliteeti ning aitab saavutada konsensuse ühtse turu küsimustes. Liikmesriike õhutatakse osalema komisjoni teostatavas turujärelevalves ja tegema samasugust, konkreetse riigi vajadustele kohandatud tööd riigi tasandil.

(12)

Mitmesugustes siseriiklikes uurimustes on rõhutatud koolituse tähtsust, et riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul haldustasandil abistada ametnikke, sealhulgas kohtunikke ühtse turu eeskirjade nõuetekohasel ülevõtmisel, kohaldamisel ja jõustamisel. Seoses sellega on oluline tagada, et kõnealuseid eeskirju ja mõju ühenduse välisele konkurentsivõimele üldiselt võetakse alati arvesse siseriiklike õigusaktide kavandamisel. Koolituse tähtsust kinnitati ka hiljutises Euroopa Parlamendi läbiviidud uurimuses ja resolutsioonis riigikohtunike kohta, Euroopa Parlamendi resolutsioonis konkurentsiõiguse kohta (9) ja hiljutises nõukogu resolutsioonis. (10) Ametnikke tuleks ka juhendada ühenduse õiguse alal üldiselt ja eelkõige seoses ühtse turu eeskirjadega.

(13)

Ühtse turu eeskirjade tõhus jõustamine ning elanike ja ettevõtjate probleemide lahendamiseks võetavad asjakohased meetmed on äärmiselt olulised, et aidata elanikel ja ettevõtjatel kasu saada asutamislepinguga tagatud vabadustest. Tuginedes koostööle, mis on juba saavutatud probleemide lahendamise alal, eelkõige SOLVITi (11) kaudu, peaksid liikmesriigid komisjoni toetusel suurendama probleemide lahendamise mehhanismide suutlikkust kas liikmesriikide kohtutes või kohtuväliste süsteemide abil, et tagada kaebuste tõhus lahendamine. Oluline on käsitleda mitmesuguseid eri probleeme põhjustavaid asjaolusid.

(14)

Siseriiklike õigusaktide korrapärane järelevalve ja hindamine on tähtsad seetõttu, et niiviisi on võimalik veenduda ühtse turu eeskirjade kohaldamise tegelikus tõhususes ja kindlaks määrata sätted, mis võiksid takistada elanikel ja ettevõtjatel saada täielikult kasu kõnesolevatest eeskirjadest. Seda kõike tuleks teha süstemaatilisemalt kõikides liikmesriikides.

(15)

Hiljutistest Eurobaromeetri ülevaadetest (12) ning komisjonis teabe ja probleemide lahendamisega tegelevatele talitustele saadetud taotlustest selgub, et elanikele ja ettevõtjatele on vaja anda rohkem teavet nende õiguste kohta ühtsel turul, et nad suudaksid oma õigusi tegelikkuses kasutada. Lisaks peaks elanikel ja ettevõtjatel olema võimalik saada abi kõnealuste õiguste kasutamise korral. Selleks peaksid liikmesriigid komisjoni toetusel ja vajaduse korral koostöös sidusrühmadega tagama, et antakse praktilist teavet ja nõuandeid küsimustes, mis on seotud elanike ja ettevõtjatega, kes soovivad elada, õppida, töötada, asutada äriühinguid, tarnida kaupa või osutada teenuseid mõnes muus liikmesriigis.

(16)

Käesoleva soovituse lisas sätestatakse meetmed, mida liikmesriigid saaksid võtta käesoleva soovituse rakendamiseks, ja esitatakse loetelu teatavate liikmesriikide tavadest, millel kõnealused meetmed põhinevad. Leitakse, et kuigi teatavate meetmetega võivad algselt kaasneda kulud, peaksid need võimaldama kokku hoida, näiteks liikmesriikide haldustavade ühtlustamisega, ja pikas perspektiivis peaks tänu nendele paranema ühtse turu toimimine, millest saavad kasu nii tarbijad kui ka ettevõtjad.

(17)

Käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusamme tuleks jälgida siseturu nõuandekomitees komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös, sealhulgas aruteludel, võttes aluseks võrdlusandmed ja näitajad. Selleks et komisjonil oleks võimalik hinnata käesoleva soovituse mõju pärast seda, kui soovituse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas on möödunud neli aastat, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile aruande käesoleva soovituse rakendamiseks võetud meetmete kohta siis, kui selle avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas on möödunud kolm aastat,

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:

1.	Tagada ühtse turu kooskõlastamise süsteem ja tugevdada seda, et tagada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ühtse turu küsimuste eest vastutavate asutuste sisese ja nende vahelise tegevuse tõhus kooskõlastamine ning toimida ühtse turu küsimustes valitsuse kontaktpunktina.

2.	Lihtsustada eri liikmesriikides ühtse turu küsimustega tegelevate haldusasutuste omavahelist ja komisjoniga tehtavat tegelikku koostööd, eraldades selleks piisavalt vahendeid.

3.	Võtta kõik vajalikud meetmed, et parandada ühtset turgu mõjutavate direktiivide ülevõtmist.

4.	Toetada komisjoni tööd turujärelevalve ja andmekogumise alal, aidates aktiivselt kaasa tegevusele ühenduse tasandil ja vajaduse korral kaaluda samasugust tegevust riigi tasandil.

5.	Tagada liikmesriikides asutustele ja ametnikele piisavad teadmised ühenduse õigusest üldiselt ja eelkõige ühtse turu eeskirjadest, et tõhusalt kohaldada kõnealuseid eeskirju ja vajaduse korral võtta neid arvesse uute siseriiklike õigusaktide koostamisel ja kavandamisel.

Lihtsustada ja soodustada selliste probleemide kiiret ja tõhusat lahendamist, millega elanikud ja ettevõtjad puutuvad kokku ühtse turuga seotud õiguste kasutamisel üldiselt, võttes meetmeid ühtse turu eeskirjade paremaks jõustamiseks ja eelkõige tagades, et kohtunikel on piisavad teadmised ühenduse õigusest, sealhulgas ühtse turu eeskirjadest, ning piisavalt toetades probleemide lahendamise mehhanisme.

7.	Hinnata korrapäraselt siseriiklikke õigusakte, et tagada nende täielik vastavus ühtse turu eeskirjadele, ja samal ajal jälgida kehtivate ühtse turu eeskirjadega ette nähtud vabastuste ja erandite kasutamist.

8.	Tõhustada ühtse turu küsimusi käsitleva praktilise teabe andmist ettevõtjatele ja elanikele.

9.	Uurida lisas esitatud meetmeid ja tavasid ning liikmesriigi institutsioonilistest traditsioonidest lähtuvalt võtta vastu need tavad, tänu millele kindlasti või eeldatavasti paraneb ühtse turu toimimine ning mis kõige paremini sobivad käesoleva soovituse rakendamiseks.

10.

Teha koostööd komisjoni ja teiste liikmesriikidega käesoleva soovituse rakendamise järelevalve alal, teavitada korrapäraselt komisjoni käesoleva soovituse rakendamiseks võetud meetmetest ja esitada komisjonile lõpparuanne pärast kolme aasta möödumist käesoleva soovituse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) KOM(2007) 724 (lõplik), 20.11.2007.

(2) Aastatel 1992–2006 suurenes ühenduse SKP 2,15 % ja loodi 2,75 miljonit lisatöökohta ning ajavahemikul 1995–2005 suurenes ühendusesisene kaubandus 30 % (SEK(2007) 1521, 20.11.2007).

(3) Komisjoni talituste töödokument uuendatud ühtse turu poliitika vahendite kohta (SEK(2007) 1518, 20.11.2007).

(4) Toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete kiirhoiatussüsteem.

(5) Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem.

(6) ELT L 98, 16.4.2005, lk 47.

(7) KOM(2007) 502 (lõplik), 5.9.2007.

(8) KOM(2007) 727 (lõplik), 20.11.2007.

(9) Euroopa Parlamendi resolutsioon liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis (INI/2007/2027, 9.7.2008); Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis käsitleb komisjoni aruannet 2004. aasta konkurentsipoliitika kohta (INI/2005/2209, 20.3.2006).

(10) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 28. oktoobri 2008. aasta resolutsioon 14757.

(11) Komisjoni teatis „Tõhus probleemide lahendamine siseturul (SOLVIT)” (KOM(2001) 702 (lõplik), 27.11.2001).

(12) http://ec.europa.eu/internal_market/strategy/index_en.htm#061204

LISA

Ühtse turu toimimise tõhustamise meetmed ja tavad

1. ÜHTSE TURU KÜSIMUSTE PAREMA KOOSKÕLASTAMISE TAGAMISE MEETMED

Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid:

a)	määrama uue või olemasoleva riigiasutuse vastutavaks ühtse turu küsimuste kooskõlastamise eest;

b)	tagama riigi ministeeriumide ja asutuste töö kooskõlastatuse ühtse turu küsimustes;

c)	tagama töö kooskõlastatuse ühelt poolt riigi ministeeriumide ja asutuste ning teiselt poolt piirkondlike ja kohaliku tasandi asutuste vahel ning piirkondlike ja kohaliku tasandi asutuste endi vahel;

d)	tagama, et asjakohased riigi ministeeriumid, asutused ja muud institutsioonid võtavad arvesse ühtse turu eeskirju;

e)	kaaluma otsust koondada vastutus ühtse turuga seotud mitme tegevusvaldkonna eest ühele ainsale asutusele, võttes arvesse riigiasutuste struktuuri;

f)	kavandama, jälgima ja hindama käesoleva soovituse rakendamist.

Teatavate liikmesriikide tavad seoses soovitatud meetmetega

Vastutus ühtse turu küsimuste kooskõlastamise eest

—

Mõne valitsusasutuse ülesanded juba on lähedased ühtse turu kooskõlastamisega tegeleva keskse asutuse ülesannetele. Nad teevad teiste asutustega tihedat koostööd ühtse turu küsimustes, tagavad siseriikliku õiguse vastavuse ühtse turu eeskirjadele ja vastutavad ühtse turuga seotud mitme tegevusvaldkonna eest;

Koostöö ministeeriumide vahel

—	Ühtse turu küsimustega tegelevad ministeeriumidevahelised töörühmad koosnevad asjakohaste asutuste esindajatest;

Vertikaalne kooskõlastamine

—	Erivõrgustikud, nt riigihanke ja turujärelevalve valdkonnas, mis ühendavad piirkondlikke ja kohaliku tasandi asutusi. Kõnealused võrgustikud kasutavad ühiseid andmebaase ja veebilehti.

—	Piirkondlike ja kohaliku tasandi asutuste esindajaid huvitavate teemade puhul kaasatakse nad ministeeriumidevaheliste töörühmade töösse.

Poliitiline mõju

—	Ühtse turu küsimusi käsitlevaid poliitilisi arutelusid peetakse korrapäraselt, nt liikmesriigi ministrite nõukogu allkomiteedes.

—	Liikmesriigi parlament tegeleb ühtse turu küsimuste analüüsimisega aktiivselt, nt valmistab ette aruandeid ja teostab järelepärimisi kõnealuste küsimuste kohta.

Õiguslik töö

—	Valitsusasutus tagab siseriiklike õigusaktide vastavuse ühtse turu eeskirjadele, muu hulgas sõeludes kõnealuste õigusaktide eelnõusid.

Ühtse turuga seotud tegevusvaldkondade koondamine

—

Mõned valitsusasutused vastutavad ühtse turuga seotud mitme tegevusvaldkonna eest, nt SOLVITi ja IMI eest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (1) ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2679/98 (2) kohase teatamise eest ja kaupade paketiga hõlmatavate ühtsete kontaktpunktide loomise kooskõlastamise eest.

2. LIIKMESRIIKIDE OMAVAHELISE KOOSTÖÖ JA KOMISJONIGA TEHTAVA KOOSTÖÖ PARANDAMISE MEETMED

Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid:

järjepidevalt korraldama asjakohaseid keele-, infotehnoloogia- ja muid koolitusi ning suurendama teadlikkust olemasolevatest võrgustikest ja asjakohastest andmekaitse-eeskirjadest, et muuta ühenduse võrgustikud (nt siseturu infosüsteem IMI, RAPEX, RASFF, tarbijakaitsealase koostöö võrgustik jne) liikmesriigi tasandil täielikult toimivaks;

b)	organiseerima ühtse turu küsimuste eest vastutavate ametnike vahetust riigiasutuste vahel näiteks olemasolevate võrgustike kaudu;

c)	tagama, et eri liikmesriikides ühtse turu küsimuste eest vastutavate asutuste koostöö on osa liikmesriigi halduskultuurist;

d)	võtma organisatsioonilisi meetmeid, et tagada liikmesriikide suutlikkus viivitamata vastata komisjoni taotlustele saada teavet ühtse turu eeskirjade kohaldamise kohta liikmesriigi tasandil, eelkõige seoses ELi katseprojektiga (3) ja rikkumismenetlustega.

Teatavate liikmesriikide tavad seoses soovitatud meetmetega

Koostöö liikmesriikide asutuste vahel

—	Põhja- ja Baltimaad teevad tihedat koostööd turujärelevalve ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) (4) rakendamise alal ning muudes ühtse turu küsimustes.

—

Liikmesriikide asutused teevad koostööd riigihanke (nt riigihankevõrgustiku kaudu) ja turujärelevalve alal. Liikmesriikide turujärelevalveasutused teevad koostööd tarbekaupade (v.a toit) ohutuse alal PROSAFE võrgustiku kaudu ning turujärelevalve info- ja sidesüsteem (ICSMS) hõlbustab tehniliste toodete turu järelevalvet.

Ametnike vahetus

—	Liikmesriikide konkurentsiasutused on Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu kaasatud liikmesriikide ametnike vahetusse.

—	Mitmed liikmesriikide turujärelevalveasutused ja tarbijakaitseseaduste jõustamise eest vastutavad asutused osalevad ametnike vahetuses seoses tarbijaohutuse võrguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2006/2004 (6) alusel.

Toetus rahaliste vahendite ja inimressurssidega

—	Siseturu infosüsteemi (IMI) loomiseks on määratud eri rühmad, kellele on antud piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid IMI väljatöötamiseks oma liikmesriigis.

Koolitus

—	Pärast komisjoni koolituse läbimist koolitavad liikmesriikide asutuste esindajad oma riigi teisi IMI võrgustiku liikmeid. Praktikas on edusammud suurimad juhul, kui koolitamisülesanne sisaldub kõnealuste ametnike ametijuhendis.

3. ÜHTSE TURU EESKIRJADE ÜLEVÕTMISE TÕHUSTAMISE MEETMED

Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid:

a)	tegema tõhusaid ettevalmistusi ühtse turu direktiivide ülevõtmiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks liikmesriigi tasandil;

b)	tagama, et kõik asjaomased ametnikud teevad omavahel tihedat koostööd ning et liikmesriigi tasandil direktiivi ülevõtmise ja kohaldamise eest vastutavad ametnikud kaasatakse kõnealust direktiivi käsitlevatesse läbirääkimistesse;

c)	tõhustama koostööd riiklike haldusasutuste ning riiklike, piirkondlike ja kohaliku tasandi esinduskogude vahel, samuti ülevõtmisega tegelevate piirkondlike ja kohaliku tasandi asutuste vahel ning andma vajaduse korral neile kogu vajaliku teabe läbirääkimiste ja ülevõtmise kohta;

d)	andma sidusrühmadele ülevõtmise jooksul vastavalt vajadusele teavet selliste ühtset turgu käsitlevate õigusakti ettepanekute kohta, mis võiksid ettevõtjatele ja elanikele huvi pakkuda;

e)	vältima direktiivi ülevõtmiseks mittevajalike täiendavate sätete lisamist (7);

f)	soodustama dialoogi komisjoniga ühtse turu direktiivide ülevõtmise teemal, kasutades mitmeid eri vahendeid, näiteks vastavustabeleid, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide õigusaktide läbipaistvust ja kasutajasõbralikkust.

Teatavate liikmesriikide tavad seoses soovitatud meetmetega

Varajane ettevalmistustöö

—	Liikmesriikide mõjuhinnangud koostatakse pärast seda, kui komisjon on direktiivi esitanud. Nendes hinnangutes analüüsitakse üksikasjalikult kõnealuse direktiivi mõju asjaomases liikmesriigis ning selle ülevõtmise või kohaldamise võimalikke tagajärgi. Neid ajakohastatakse kogu ülevõtmise jooksul.

Järjepidevus

—	Tagatakse direktiive käsitlevate läbirääkimistega ning nende ülevõtmise ja jõustamisega seotud ametnike tihe koostöö. Vajadust sellise järjepidevuse järele rõhutatakse liikmesriikide ülevõtmissuunistes.

Koostöö parlamentidega

—	Liikmesriikide parlamentidele saadetakse varakult ja korrapäraselt teavet ühenduse direktiivide ülevõtmisega seotud arengutendentside kohta, muu hulgas igas kvartalis ülevõtmise kohta koostatava tulemustabeli kaudu.

Koostöö piirkondlike ja kohaliku tasandi asutustega

—	Piirkondlike või omavalitsustasandi asutuste ametnikud kaasatakse ministeeriumidevaheliste ülevõtmise kooskõlastamise rühmade töösse.

—	Kõigi tasandite riiklikele haldusasutustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele korraldatakse ülevõtmisalast koolitust ja konverentse.

Suhtlemine sidusrühmadega

—	Üldsusel on Interneti kaudu juurdepääs ülevõtmist käsitlevale lihtsustatud andmebaasile. Teave ülevõtmisel saavutatud edu kohta tehakse kättesaadavaks ministeeriumide veebilehtedel ja Internetis avaldatakse õigeks ajaks ülevõtmata direktiivide loetelu.

—	Liikmesriikide asutused peavad andma elanikele juhiseid uute ülevõtmisõigusaktide kohta vähemalt 12 nädalat enne kõnealuste aktide jõustumist.

Nn tarbetute lisanõuete vältimine

—	On kehtestatud konkreetsed menetlused, et juhtida ja kontrollida riski lisada selgelt tarbetuid meetmeid direktiivide ülevõtmisel, nt määratud valitsuskomitee kontrollib süstemaatiliselt siseriiklikke ülevõtmiseelnõusid, kuigi direktiivides sellist nõuet ei ole.

Vastavustabelid

—	Vastavustabeleid kasutatakse teavitus- ja sõelumiseesmärgil.

4. MEETMED TURGUDE JA SEKTORITE PAREMAKS JÄRELEVALVEKS, ET TEHA KINDLAKS TURUHÄIRED

Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid:

a)	koguma kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet nende turgude ja sektorite kohta, kus järelevalvet teostatakse, näiteks akadeemikute, konsultantide või sidusrühmade tehtud turuanalüüsidest või liikmesriikide statistikaametite ja kaebustega tegelemise asutuste kogutud andmetest;

b)	tegema kindlaks kohalikud teabeallikad ja hõlbustama kohalike sidusrühmade kaasamist turujärelevalvesse; nt organiseerima kohalikke konsultatsioone või kohtumisi komisjoni ja kohalike põhiliste sidusrühmadega;

osalema järelevalvetöös seoses konkreetsete aspektidega, näiteks konkurentsi analüüs, regulatiivsed hindamised või andmete kogumine, et mõõta turgude toimimist tarbijate jaoks (nt võrreldavate tarbekaupade ja teenuste keskmiste hindade korrapärane kogumine, tarbijate kaebuste klassifitseerimine ja jõustamise kvaliteedi mõõtmiseks asjakohaste näitajate väljatöötamine).

Teatavate liikmesriikide tavad seoses soovitatud meetmetega

Teabe kogumine

—	Liikmesriigid annavad komisjonile teavet nende turgude või sektorite kohta, kus järelevalvet teostatakse (nt seoses jaemüügituru järelevalvega).

Konkreetsed järelevalveaspektid

—

Järelevalvet teostatakse ka tarbija seisukohast (nt igal aastal avaldatakse tarbijaindeks (Consumer Condition Index), mille alusel reastatakse 57 turgu, ning muudes liikmesriikides järgitakse sama metoodikat) või konkurentsi seisukohast (nt liikmesriigi jaemüügisektori järelevalve konkurentsi seisukohast).

Riiklik järelevalve

—	Tihedas koostöös komisjoniga viidi läbi katsesõelumine, et näha, kas komisjoni metoodikat oleks võimalik kasutada riigi tasandil, ja et suunata liikmesriikides edaspidi tehtavaid süvaanalüüse.

5. ÜHTSE TURU EESKIRJADE KOHALDAMISE TÕHUSTAMISE MEETMED

Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid, mis käsitlevad ühtse turu eeskirjade kohaldamise eest vastutavaid ametnikke:

a)	korraldama kõnealustele ametnikele nende tööleasumisel koolitusi ühenduse õiguse alal üldiselt ja eelkõige ühtse turu eeskirjade kohta;

b)	töötama välja töökohas korraldatavad jätkukoolitusprogrammid ühenduse õiguse alal üldiselt ja eelkõige ühtse turu eeskirjade kohta;

c)	andma praktilisi juhiseid ja nõuandeid ühtse turu eeskirjade ja nende kohaldamise kohta.

Teatavate liikmesriikide tavad seoses soovitatud meetmetega

Koolitus

—	Ametnikele korraldatakse kohustuslikku koolitust ühenduse õiguse alal, nt ühenduse õigus on riiklikesse haldusasutustesse töölepääsu ettevalmistusetapi kohustuslik osa; korraldatakse kohustuslikke seminare avaliku halduse küsimustes, sealhulgas ühendust käsitlevates küsimustes.

Jätkukoolitus töökohas

—	Koolitust ühenduse ja ühtse turu küsimustes korraldatakse veebipõhiste koolituskavade abil; koostatakse korrapäraselt avaldatavaid teabelehti; riiklikes haldusasutustes peetakse konverentse ja korraldatakse korrapäraseid koolituskursusi.

—	Ametnikele korraldatakse konkreetseid koolitusprogramme siseturu teemal.

Praktilised juhised ja nõuanded

—	Konkreetne siseturgu käsitlev juhis aitab liikmesriikide ametnikel täiustada oma teadmisi ja oskusi; pärast kaupade paketi vastuvõtmist on väljatöötamisel üksikasjalikud suunised vastastikuse tunnustamise kohta.

—	Määratud kasutajatugi tegeleb ametnike küsimustega ühtse turu kohta.

—	Liikmesriikide ministeeriumide veebilehtedel avaldatakse mingi õigusakti mõistmist ja tõlgendamist käsitlevad selgitavad juhised, et anda konkreetset teavet selle kohaldamise kohta.

Ühenduse õiguse ja ühtse turu eeskirjade alane õpe ja testid

—	Ühenduse õigus on õigushariduse kohustuslik osa.

—	Riiklikusse haldusasutusse töökoha saamiseks peavad ametnikud sooritama eksami, mis hõlmab ka ühenduse õigust ja ühtse turu eeskirju.

6. ÜHTSE TURU EESKIRJADE JÕUSTAMISE JA PROBLEEMIDE LAHENDAMISE MEHHANISMIDE TÕHUSTAMISE MEETMED

1) Kohtuvälised probleemide lahendamise mehhanismid

Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid:

a)	tagama läbipaistvate, lihtsate ja taskukohaste menetluste kättesaadavuse elanikele ja ettevõtjatele alternatiivseks vaidluste lahendamiseks;

b)	osalema probleemide lahendamise mehhanismide, näiteks SOLVITi ja ELi katseprojekti toimimises ja edasiarendamises ühenduse tasandil ning nendele aktiivselt kaasa aitama eelkõige piisavate vahenditega;

c)	andma elanikele ja ettevõtjatele ühtset turgu käsitlevate veebisaitide kaudu piisavalt teavet probleemide lahendamise selliste mehhanismide kohta, mis on olemas liikmesriikides ja ühenduse tasandil;

d)	käsitlema probleemide lahendamise mehhanismide kasutamist tingivate probleemide põhjusi.

2) Liikmesriikide kohtud

Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid:

a)	andma kohtunikele tööleasumisel põhikoolitust ühenduse õiguse alal üldiselt ja eelkõige ühtse turu eeskirjade kohta ning edaspidi korraldama töökohas jätkukoolitusprogramme sealhulgas Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (8) kaudu, mis korraldab ja rahastab kohtunike vahetust;

tagama hõlpsa juurdepääsu täielikule ja ajakohastatud teabele ühtset turgu käsitlevatele ühenduse õigusaktidele ja Euroopa Ühenduste Kohtu praktikale, sealhulgas ühenduse e-õiguskeskkonna tulevase portaali (9) kaudu, millega osutatakse nn (elektroonilist) ühe akna teenust, mis jagab teavet Euroopa õigusemõistmise ja Euroopa õigusemõistmismenetlustele juurdepääsu kohta;

c)	innustama liikmesriikide kohtuid koguma ja kättesaadavaks tegema teavet liikmesriikides ühtse turu valdkonnas tehtud oluliste kohtuotsuste kohta, eelkõige liikmesriikide nende kohtuotsuste kohta, millega kohaldatakse Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsuseid.

Teatavate liikmesriikide tavad seoses soovitatud meetmetega

Alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid

—	Tegutseb väikeste tsiviilkohtute võrgustik, mis on ette nähtud pisivaidluste lahendamiseks, et teha otsus kiiremini, tõhusamalt ja odavamalt. See hõlmab vaidluste kohtulikku ja kohtuvälist lahendamist.

Osalemine alternatiivsetes vaidluste lahendamise mehhanismides ühenduse tasandil

—	Kui liikmesriigi pädeva asutuse koostöö ei ole olnud rahuldav, suunavad SOLVITi keskused asja arutamise kõrgemale ametkondlikule tasandile, et seal lahendus leida.

Alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme käsitlev teave

—	SOLVIT-süsteemi edendatakse sidusrühmade tihedama koostöö kaudu ja neile saadetavate teabelehtedega.

Koolitus

—	Justiitsministeerium organiseerib spetsiaalseid koolituskursusi ühtse turu eeskirjadega tegelevatele kohtunikele.

—	Kohtunikukandidaadi jaoks on ühenduse õiguse alased koolitusprogrammid kohustuslikud.

Lihtne juurdepääs teabele

—	Liikmesriigis ühtse turu eeskirjadele spetsialiseerunud ministeeriumi konkreetne üksus koostab kohtulikuks kasutamiseks kokkuvõtte ühenduse kohtupraktikast.

—	Märkimisväärsete kohtuotsuste kokkuvõtted avaldatakse õigusalases väljaandes.

Ühtse turu eeskirjade kohaldamisega seotud olulistest siseriiklikest kohtuotsustest teavitamine

—	Liikmesriikide kohtud peavad andma aru ühenduse õiguse alastest olulistest kohtuotsustest ja eelotsustest, mis avaldatakse teabelehes.

7. SISERIIKLIKE ÕIGUSAKTIDE KORRAPÄRASE HINDAMISE TÕHUSTAMISE MEETMED

Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid:

töötama välja süstemaatilise lähenemisviisi ühtse turu eeskirju rakendavate siseriiklike õigusaktide järelevalveks ja hindamiseks, et teha kindlaks kõik nende kohaldamisega seotud vastuolud, sealhulgas sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide kaudu, olemasolevatelt probleemide lahendamise mehhanismidelt saadava tagasiside kaudu jne;

b)	vajaduse korral läbi vaatama kehtivad siseriiklikud eeskirjad ja haldustavad, et teha kindlaks sätted, mis võiksid takistada elanikel ja ettevõtjatel kasutada täielikult ära ühtse turu võimalusi; ning vajaduse korral kohandama siseriiklikku õigusraamistikku;

c)	võtma organisatsioonilisi meetmeid, et tagada Euroopa Ühenduste Kohtu praktika hoolikas järelevalve, ning seoses sellega korrapäraselt hindama siseriiklike õigusaktide ja haldustavade vastavust ühtse turu eeskirjadele.

Teatavate liikmesriikide tavad seoses soovitatud meetmetega

Rakendamise hindamine

—	Tagantjärele esitatavad mõju hindamise aruanded ja auditid koostatakse selleks, et teostada järelevalvet seoses ühtse turu direktiivide rakendamisega.

—	Väljatöötamisel on sidusrühmadega korrapäraselt konsulteerimise kord, et arutada, kuidas (ja kas) rakendatakse ühtset turgu käsitlevaid omavahel seotud eeskirjade valitud pakette ning missugune on nende mõju ettevõtjatele ja elanikele.

Siseriiklike eeskirjade ja menetluste läbivaatamine

—	Põhjalikult vaadatakse läbi liikmesriikide õigusaktid kaupade ja teenuste vaba liikumise valdkonnas.

Euroopa Kohtu eelotsuste mõju kontrollimine

—	Liikmesriikide asutused analüüsivad korrapäraselt, kas siseriiklikke õigusakte oleks vaja muuta pärast Euroopa Kohtu hiljutisi otsuseid.

8. MEETMED ELANIKE JA ETTEVÕTJATE PAREMAKS TEAVITAMISEKS NENDE ÕIGUSTEST SEOSES ÜHTSE TURUGA

Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid:

a)	parandama ja suurendama teadlikkust ühenduse teabeteenustest (10) riiklikes haldusasutustes endis ning ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kooskõlas komisjoni tööga, eelkõige seoses ühtse turu abiteenustega (Single Market Assistance Services, SMAS);

b)	tagama tihedama koostöö liikmesriikides ühenduse teabeteenuste eest vastutavate kontaktpunktide vahel;

tegema ühtse turuga seotud õigusi ja kohustusi käsitleva praktilise teabe muudes keeltes ja Interneti veebisaitide kaudu hõlpsasti kättesaadavaks; võtma kasutusele selged ristviited kõikide ühtse turu alase teabega seotud asjakohaste siseriiklike ja ühenduse portaalide vahel, eelkõige portaali „Teie Euroopa” kaudu;

d)	korraldama teabekampaaniaid ja -programme ühtsest turust saadava kasu ja selle võimaluste kohta.

Teatavate liikmesriikide tavad seoses soovitatud meetmetega

Ühenduse teabeteenuste edendamine

—	Kõnealuste küsimustega kõige enam seotud sidusrühmadele antakse sihtotstarbelist teavet Interneti, brošüüride, teabelehtede, seminaride ja teadlikkuse suurendamise kampaaniatega.

Ühenduse teabeteenuste kooskõlastamine liikmesriigi tasandi

—	Kooskõlastusrühma kuuluvad Europe Direct, Enterprise Europe Network, Eurojus, Euroopa tarbijakeskus (ECC Net) ja FIN-NETi kontaktpunktid.

Hõlpsasti kättesaadav teave

—

Märkimisväärne kogus ühtse turuga seotud teavet ja nõuandeid, mis on mõeldud välismaalastele ja välisettevõtjatele ning välismaale minna tahtvatele kodanikele, tehakse kättesaadavaks horisontaalsetes e-valitsuse portaalides, liikmesriikides ühenduse küsimustega seotud veebisaitidel või ettevõtjatele ja elanikele suunatud konkreetsetel veebisaitidel.

—	Kavatsetakse luua ühtse turu alane siseriiklik veebipõhine teabeallikas. Seda sponsoreeriks valitsusasutus ja peaksid ülal kõik muud asjaomased asutused.

Teavituskampaaniad

—	Väljatöötamisel on ühtse turu alane teavitusprogramm, mis hõlmab trükiseid, koolituskursusi ja avalikke loenguid, mille eesmärk on teavitada elanikke ja ettevõtjaid ühtse turu võimalustest.

(1) 22. juuni 1998. aasta direktiiv, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

(2) 7. detsembri 1998. aasta määrus siseturu toimimise kohta liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise osas (EÜT L 337, 12.12.1998, lk 8).

(3) ELi katseprojekti katseetapp, mille eesmärk on saada kiiremini vastused ühenduse õiguse nõuetekohast tõlgendamist ja rakendamist käsitlevatele järelepärimistele ja kaebustele komisjoni ja liikmesriikide vaheliste mitteametlikumate töömeetodite abil, käivitati aprillis 2008 15 liikmesriigis.

(4) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(5) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(6) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

(7) Ilma et see piiraks selliste sätete ülevõtmist, millega direktiivides kehtestatakse jagatud pädevuse miinimumnõuded vastavalt EÜ asutamislepingule (eelkõige EÜ asutamislepingu artiklile 137).

(8) http://www.ejtn.net/www/en/html/index.htm

(9) Euroopa e-õiguskeskkonna portaal käivitatakse 14. detsembril 2009.

(10) Muu hulgas näiteks sellised teabevahendid nagu Europe Direct, Citizens’ Signpost Service (kodanike nõuandeteenistus), Your Europe, EURES, European Consumer Centres (Euroopa tarbijakeskused), Enterprise Europe Network (Euroopa ettevõtlusvõrgustik).

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.176.est
Euroopa Liidu Teataja		L 176

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 7. juuli 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 584/2009, 6. juuli 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 585/2009, 6. juuli 2009, millega nähakse ette erakorralised meetmed teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandustoodete eksporditoetuste toetussertifikaatide osas	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 586/2009, 6. juuli 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1043/2005 teatavate toetussertifikaatide kehtivusaja osas	5

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	24,2
	TR	44,0
	ZZ	34,1
0707 00 05	TR	108,5
0707 00 05	ZZ	108,5
0709 90 70	TR	100,7
0709 90 70	ZZ	100,7
0805 50 10	AR	53,6
	MK	25,1
	TR	41,9
	ZA	60,5
	ZZ	45,3
0808 10 80	AR	94,3
	BR	72,3
	CL	80,5
	CN	93,4
	NZ	113,9
	US	92,3
	UY	116,5
	ZA	88,1
	ZZ	93,9
0808 20 50	AR	70,3
	CL	70,8
	NZ	161,4
	ZA	100,3
	ZZ	100,7
0809 10 00	TR	208,8
	XS	116,3
	ZZ	162,6
0809 20 95	SY	197,7
	TR	323,5
	ZZ	260,6
0809 30	TR	140,1
0809 30	ZZ	140,1
0809 40 05	IL	160,5
0809 40 05	ZZ	160,5

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/523/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. detsember 2008, riigiabi C 52/06 (ex NN 73/06, ex N 340/06) kohta, mida Poola on osaliselt rakendanud ettevõtja Odlewnia Żeliwa Śrem S.A. suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7049 all) ( 1 )	7
	SOOVITUSED
	Komisjon
	2009/524/EÜ
*	Komisjoni soovitus, 29. juuni 2009, ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta ( 1 )	17

		Parandused
	*	Nõukogu 2. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 3290/94 (põllumajandussektoris mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingute rakendamiseks vajalike kohanduste ja üleminekukorralduste kohta) parandused (EÜT L 349, 31.12.1994) (Eestikeelne eriväljaanne, peatükk 11, köide 21, lk 432)	27