I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

2.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 172/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 572/2009,

1. juuli 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 2. juulil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuli 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	46,5
	MK	23,3
	TR	47,0
	ZZ	38,9
0707 00 05	MK	27,4
	TR	99,3
	ZZ	63,4
0709 90 70	TR	94,6
0709 90 70	ZZ	94,6
0805 50 10	AR	55,6
	TR	64,2
	ZA	60,8
	ZZ	60,2
0808 10 80	AR	77,2
	BR	78,1
	CL	95,6
	CN	97,8
	NZ	108,6
	US	93,2
	UY	55,1
	ZA	86,4
	ZZ	86,5
0809 10 00	TR	215,7
	US	172,2
	XS	120,6
	ZZ	169,5
0809 20 95	SY	197,7
	TR	330,2
	ZZ	264,0
0809 30	TR	90,5
	US	175,8
	ZZ	133,2
0809 40 05	IL	169,6
	US	196,2
	ZZ	182,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

2.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 172/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 573/2009,

29. juuni 2009,

millega algatatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2006 (millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit seemisnaha impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) läbivaatamine seoses uue eksportijaga, tunnistatakse kehtetuks ühe Hiina Rahvavabariigi eksportiva tootja impordi tollimaks ja kehtestatakse nimetatud impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. LÄBIVAATAMISTAOTLUS

(1)	Komisjon on saanud taotluse uue eksportijaga seotud läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt. Taotluse esitas Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „asjaomane riik”) eksportiv tootja Henan Prosper Skins & Leather Enterprise Co., Ltd (edaspidi „taotleja”).

B. TOODE

(2)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit seemisnahk ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnahk (mõõtu lõigatud või mitte), s.h pargitud, värvitud, kuid lõplikult viimistlemata seemisnahk (k.a rääs-formaldehüüdpargiga) (edaspidi „vaatlusalune toode”), mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide 4114 10 10 ja 4114 10 90 all.

C. KEHTIVAD MEETMED

(3)

Praegu kehtiv meede on lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2006, (2) mille kohaselt Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote, sealhulgas nimetatud äriühingu toodetud vaatlusaluse toote ühendusse importimisel kohaldatakse lõplikku dumpinguvastast tollimaksu määraga 58,9 %.

D. LÄBIVAATAMISE PÕHJUSED

(4)

Taotleja väitel tegutseb ta turumajanduse tingimustes, mis on määratletud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c, või teise võimalusena taotleb ta individuaalset kohtlemist kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 5. Lisaks väidab ta, et ta ei eksportinud kõnealust toodet ühendusse uurimisperioodil, millel dumpinguvastased meetmed põhinevad, s.o perioodil 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”), ja et ta ei ole seotud ühegi vaatlusalust toodet eksportiva tootjaga, kelle suhtes kehtivad eespool nimetatud dumpinguvastased meetmed.

(5)	Veel väidab taotleja, et ta alustas vaatlusaluse toote eksportimist ühendusse pärast esialgse uurimisperioodi lõppu.

E. MENETLUS

(6)	Ühenduse teadaolevalt asjaga seotud tootjaid on ülalnimetatud avaldusest teavitatud ja neile on antud võimalus esitada oma märkused.

(7)

Olles tutvunud kättesaadavate tõenditega, leiab komisjon, et uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt on piisavalt tõendeid. Põhjenduses 13 nimetatud taotluse alusel määratakse kindlaks, kas taotleja tegutseb algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c määratletud turumajanduse tingimustes või kas ta täidab algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaseid individuaalse tollimaksu kohaldamise nõudeid. Kui nimetatud nõuded on täidetud, siis arvutatakse taotleja suhtes kohaldatav individuaalne dumpingumarginaal ning dumpingu kindlakstegemisel määratakse tollimaksutase, mis tuleks kehtestada ühendusse saabuva vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(8)

Kui on kindlaks tehtud, et taotleja vastab nõuetele, mille kohaselt saab tema suhtes kehtestada individuaalse tollimaksu, võib osutuda vajalikuks muuta kõikide eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära, s.o tollimaksumäära, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1338/2006 artikli 1 lõikes 2 kõikide Hiina Rahvavabariigi äriühingute suhtes.

a) Küsimustikud

(9)	Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon taotlejale küsimustiku.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

(10)	Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja esitada tõendid.

(11)	Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, millest ilmneb, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

(12)	Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast teatanud käesolevas määruses nimetatud ajavahemiku jooksul.

c) Turumajanduslik/individuaalne kohtlemine

(13)

Kui taotleja esitab piisavalt tõendeid, et ta tegutseb turumajanduse tingimustes, st et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Selleks tuleb nõuetekohaselt põhjendatud taotlused esitada käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon saadab taotlejale ning Hiina Rahvavabariigi asutustele taotlusvormid. Taotleja võib sama taotlusvormi kasutada ka individuaalse kohtlemise taotlemiseks, st kinnitada, et ta vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

d) Turumajandusriigi valik

(14)

Juhul kui taotlejale ei anta turumajanduslikku staatust, kuid ta täidab algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaseid individuaalse tollimaksu kehtestamiseks vajalikke nõudeid, kasutatakse Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse määramisel asjakohast turumajandusriiki kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Komisjon kavandab sel eesmärgil kasutada taas Ameerika Ühendriike, nagu seda tehti ka uurimise käigus, mille tulemusena kehtestati meetmed Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Huvitatud isikutel palutakse esitada oma seisukoht selle valiku sobivuse kohta käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

(15)

Ka siis, kui taotleja suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, võib komisjon vajaduse korral, st kui Hiina Rahvavabariigi kohta ei ole usaldusväärseid andmeid saadaval, näiteks normaalväärtuse määramiseks vajalike kulu- või hinnategurite asendamiseks, kasutada asjakohase turumajandusriigi kohta saadud tulemusi. Komisjonil on kavas kasutada Ameerika Ühendriike ka sel eesmärgil.

F. KEHTIVA TOLLIMAKSU KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA IMPORDI REGISTREERIMINE

(16)

Algmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt tuleb taotleja toodetava ja ühendusse ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks kehtetuks tunnistada. Samal ajal tuleb algmääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt ette näha sellise impordi registreerimine tagamaks, et kui uurimise käigus avastatakse taotlejaga seoses dumping, saaks dumpinguvastased tollimaksud sisse nõuda tagasiulatuvalt alates käesoleva läbivaatamise algatamise kuupäevast. Taotleja võimalike edaspidiste kohustuste suurust ei saa menetluse praeguses järgus hinnata.

G. TÄHTAJAD

(17)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul

—	saavad huvitatud isikud endast komisjonile teatada, oma seisukohti kirjalikult teatavaks teha ning esitada vastused käesoleva määruse põhjenduses 9 nimetatud küsimustikule või muud teavet, mida tuleb uurimise käigus arvesse võtta;

—	huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse;

—	huvitatud isikud võivad avaldada arvamust selle kohta, kas Ameerika Ühendriigid on sobiv turumajandusriik normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, juhul kui taotlejale ei anta turumajanduslikku staatust;

—	taotleja peab esitama nõuetekohase taotluse turumajandusliku kohtlemise ja/või individuaalse kohtlemise saamiseks algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt.

H. KOOSTÖÖST HOIDUMINE

(18)	Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(19)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud vale või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning algmääruse artikli 18 kohaselt võidakse toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid fakte, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

I. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(20)	Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

J. ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK

(21)

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajadusel leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad teie huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike seisukohtade menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Algatatakse määruse (EÜ) nr 1338/2006 läbivaatamine määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 4 kohaselt, et määrata kindlaks kas ja millisel määral tuleks Hiina Rahvavabariigist pärit CN-koodide 4114 10 10 ja 4114 10 90 all deklareeritava ning Henan Prosper Skins & Leather Enterprise Co., Ltd (TARICi lisakood A957) toodetava ja ühendusse ekspordiks müüdava seemisnaha ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnaha (mõõtu lõigatud või mitte), s.h pargitud, värvitud, kuid lõplikult viimistlemata seemisnaha (k.a rääs-formaldehüüdpargiga) impordi suhtes kohaldada määrusega (EÜ) nr 1338/2006 kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse.

Artikkel 2

Määrusega (EÜ) nr 1338/2006 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks tunnistatakse käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud impordi puhul kehtetuks.

Artikkel 3

Toll peab võtma asjakohaseid meetmeid, et registreerida käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud import määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 14 lõike 5 kohaselt. Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 4

1. Huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teada andma ning esitama oma kirjalikud seisukohad ja vastused käesoleva määruse põhjenduses 9 nimetatud küsimustikule või muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Peale selle võivad huvitatud isikud sama 40-päevase tähtaja jooksul kirjalikult taotleda komisjonilt ärakuulamist.

2. Uurimises osalevad isikud, kes soovivad esitada märkusi selle kohta, kas Ameerika Ühendriigid, mida kavatsetakse kasutada turumajandusliku kolmanda riigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, on selleks sobiv riik, peavad oma märkused esitama kümne päeva jooksul alates käeoleva määruse jõustumisest.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud taotlus turumajandusliku ja/või individuaalse kohtlemise määramiseks tuleb esitada 40 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

4. Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas määruses nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mille huvitatud isikud saadavad konfidentsiaalsena, tuleb märgistada sõnaga „Limited” (4) ning määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 19 lõike 2 kohaselt peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties”.

Kogu asjakohane teave ja/või ärakuulamise taotlused tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: N105 4/92

1049 Brussels

Faks: (32 2) 295 65 05

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Catherine ASHTON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT L 251, 14.9.2006, lk 1.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

2.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 172/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 576/2009,

1. juuli 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 570/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. juulil 2009

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 1. juulil 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 570/2009. (3)

(2)	Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 570/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 570/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 570/2009 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrus kohaldatakse alates 2. juulil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuli 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

(3) ELT L 171, 1.7.2009, lk 3.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 2. juulist 2009

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	51,26
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	30,13
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	30,13
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	56,25

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

30.6.2009

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	196,08	98,74	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	207,47	197,47	177,47	88,62
Lahe lisatasu	—	13,16	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	8,67	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	19,99 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	17,16 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

2.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 172/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 577/2009,

1. juuli 2009,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikus 22.–26. juuni 2009 taotletud impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 950/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ajavahemikus 22.–26. juuni 2009 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 ja/või nõukogu 7. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 508/2007 (millega avatakse tariifikvoodid rafineerimistehastesse tarnitava toor-roosuhkru importimiseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbrite 09.4331 ja 09.4337 (2008–2009) ja 09.4341 (juuli–september 2009) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)	Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud ajavahemikus 22.–26. juuni 2009 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 4 lõikele 2 ja/või määruse (EÜ) nr 508/2007 artiklile 3, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuli 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 1.

(3) ELT L 122, 11.5.2007, lk 1.

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 22.6.2009-26.6.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4331	Barbados	100	Saavutatud
09.4332	Belize	100
09.4333	Côte d’Ivoire	100
09.4334	Kongo Vabariik	100
09.4335	Fidži	100
09.4336	Guyana	100
09.4337	India	100	Saavutatud
09.4338	Jamaica	100
09.4339	Kenya	100
09.4340	Madagaskar	100
09.4341	Malawi	100
09.4342	Mauritius	100
09.4343	Mosambiik	100
09.4344	Saint Kitts ja Nevis	—
09.4345	Suriname	—
09.4346	Svaasimaa	100
09.4347	Tansaania	0	Saavutatud
09.4348	Trinidad ja Tobago	100
09.4349	Uganda	—
09.4350	Sambia	100
09.4351	Zimbabwe	100

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV peatükk

Turustusaasta juulist–septembriks 2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 22.6.2009-26.6.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4331	Barbados	100
09.4332	Belize	100
09.4333	Côte d’Ivoire	100
09.4334	Kongo Vabariik	100
09.4335	Fidži	100
09.4336	Guyana	100
09.4337	India	0	Saavutatud
09.4338	Jamaica	100
09.4339	Kenya	100
09.4340	Madagaskar	100
09.4341	Malawi	75,1969	Saavutatud
09.4342	Mauritius	100
09.4343	Mosambiik	100
09.4344	Saint Kitts ja Nevis	—
09.4345	Suriname	—
09.4346	Svaasimaa	100
09.4347	Tansaania	100
09.4348	Trinidad ja Tobago	100
09.4349	Uganda	—
09.4350	Sambia	100
09.4351	Zimbabwe	0	Saavutatud

Lisasuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 V peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 22.6.2009-26.6.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4315	India	—
09.4316	AKV protokollile allakirjutanud riigid	—

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VI peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 22.6.2009-26.6.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4317	Austraalia	0	Saavutatud
09.4318	Brasiilia	0	Saavutatud
09.4319	Kuuba	0	Saavutatud
09.4320	Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

Balkani suhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VII peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 22.6.2009-26.6.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja	Piirmäär
09.4324	Albaania	100
09.4325	Bosnia ja Hertsegoviina	0	Saavutatud
09.4326	Serbia ja Kosovo (1)	100
09.4327	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	100
09.4328	Horvaatia	100

Erakorraline ja tööstuslik importsuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VIII peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Liik	Ajavahemiku 22.6.2009-26.6.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4380	Erakorraline	—
09.4390	Tööstuslik	100

Majanduspartnerluslepingute alusel tarnitav lisasuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VIIIa peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 22.6.2009-26.6.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4431	Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid, Sambia, Zimbabwe	100
09.4432	Burundi, Kenya, Rwanda, Tansaania, Uganda	100
09.4433	Svaasimaa	100
09.4434	Mosambiik	0	Saavutatud
09.4435	Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Haiti, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago	0	Saavutatud
09.4436	Dominikaani Vabariik	0	Saavutatud
09.4437	Fidži, Paapua Uus-Guinea	100

Suhkruimport Bulgaaria ja Rumeenia jaoks avatud tariifsete üleminekukvootide alusel

Määruse (EÜ) nr 508/2007 artikkel 1

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Liik	Ajavahemik 22.6.2009-26.6.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4365	Bulgaaria	0	Saavutatud
09.4366	Rumeenia	0	Saavutatud

(1) Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.

2.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 172/18

NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/71/EURATOM,

25. juuni 2009,

millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on koostatud pärast arvamuse saamist eksperdirühmalt, kelle teadus- ja tehnikakomitee on määranud liikmesriikide teadusekspertide hulgast, ning pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks.

(2)	Asutamislepingu artiklis 30 on sätestatud, et ühenduse piires kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

(3)

Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiviga 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) (3) kehtestatakse põhilised ohutusnormid. Kõnealuse direktiivi sätteid on täiendatud teiste spetsiifilisemate õigusaktidega.

(4)	Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi „kohus”) kohtupraktika (4) kohaselt on ühendusel koos liikmesriikidega jagatud pädevus tuumaohutuse konventsiooniga (5) hõlmatud valdkondades.

(5)	Kohtu kohtupraktika kohaselt moodustavad asutamislepingu 3. peatüki tervisekaitset ja ohutust käsitlevad sätted sidusa terviku, millega antakse komisjonile märkimisväärse ulatusega volitused, et kaitsta elanikkonda ja keskkonda radioaktiivse saastatuse eest.

(6)	Kohtu kohtupraktika kohaselt ei tähenda asutamislepingu artikli 2 punktiga b ühendusele seatud ülesanne kehtestada ühtsed ohutusnormid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks seda, et pärast selliste normide määratlemist ei tohi liikmesriik sätestada rangemaid ohutusmeetmeid.

(7)

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta otsusega 87/600/Euratom (ühenduse operatiivse teabevahetuse korra kohta kiirgushädaolukorra puhul) (6) on kehtestatud raamistik, mida liikmesriik peab kasutama teavitamiseks ja teabe esitamiseks, et kaitsta elanikkonda kiirgushädaolukorra puhul. Nõukogu 27. novembri 1989. aasta direktiivi 89/618/Euratom (elanikkonna teavitamise kohta kiirgushädaolukorra puhul rakendatavatest tervisekaitsemeetmetest ja kasutatavatest abinõudest) (7) kehtestas liikmesriikidele kohustuse teavitada elanikkonda kiirgushädaolukorra puhul.

(8)

Liikmesriikide vastutus tuumaseadmete tuumaohutuse eest on aluspõhimõte, mille põhjal on välja töötatud rahvusvahelise tasandi tuumaohutuseeskirjad, mis on esitatud tuumaohutuse konventsioonis. Käesoleva direktiiviga tuleks tugevdada kõnealust iga riigi vastutuse põhimõtet ning samuti põhimõtet, et loa omaja on riigi pädeva reguleeriva asutuse kontrolli all esmavastutav oma tuumaseadmete tuumaohutuse eest; samuti tuleks tugevdada pädevate reguleerivate asutuste rolli ja sõltumatust.

(9)	Igal liikmesriigil on õigus ise otsustada, milliseid energiaallikaid ta kasutab, vastavalt asjakohastele riiklikele poliitikatele.

(10)	Käesoleva direktiivi alusel asjakohase siseriikliku raamistiku väljatöötamisel võetakse arvesse siseriiklikku olukorda.

(11)	Liikmesriigid on juba rakendanud meetmeid, mis võimaldavad neil saavutada ühenduses tuumaohutuse kõrge taseme.

(12)	Kuigi käesolev direktiiv käsitleb peamiselt tuumaseadmete tuumaohutust, on samuti oluline tagada radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutu käitlemine, sealhulgas nende hoidmis- ja lõppladustamisrajatistes.

(13)	Liikmesriigid peaksid vajadusel hindama Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) kehtestatud asjakohaseid ohutuse aluspõhimõtteid, (8) mis peaksid moodustama tavade raamistiku, mida liikmesriigid peaksid järgima käesoleva direktiivi rakendamisel.

(14)	Kasulik on tugineda protsessile, mille puhul on liikmesriigi, kelle territooriumil asuvad tuumajaamad, riiklikud ohutusasutused määratlenud Tuumaküsimusi Reguleerivate Lääne-Euroopa Asutuste Ühenduse (WENRA) kaudu toimuva koostöö raames paljud tuumareaktorite ohutuse viitetasemed.

(15)

Pärast seda kui nõukogu kutsus oma 8. mai 2007. aasta järeldustes tuumaohutuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise kohta üles asutama ELi tasandi kõrgetasemelist töörühma, asutati komisjoni 17. juuli 2007. aasta otsusega 2007/530/Euratom (millega moodustatakse tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemeline Euroopa töörühm) (9) tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm (ENSREG), et anda panus ühenduse eesmärkide saavutamisele tuumaohutuse valdkonnas.

(16)

Kasulik on kehtestada ühtlustatud struktuur aruannete jaoks, mida liikmesriigid esitavad komisjonile seoses käesoleva direktiivi rakendamisega. Võttes arvesse oma liikmete laialdast kogemust, võiks ENSREG anda selles küsimuses väärtusliku panuse, lihtsustades sellega riikide reguleerivate asutuste vahelist konsulteerimist ja koostööd.

(17)	ENSREG võttis oma 15. oktoobril 2008 toimunud viiendal koosolekul vastu kümme põhimõtet, millele tugineda tuumaohutuse direktiivi eelnõu koostamisel, ning mis on kantud tema 20. novembri 2008. aasta protokolli.

(18)

Tuumatehnoloogia arenemine, käitamisel ja ohutusuuringutest omandatud kogemused ning reguleeriva raamistiku paranemine võivad omada potentsiaali ohutuse täiendavaks suurendamiseks. Liikmesriigid peaksid neid faktoreid arvesse võtma seoses tuumaohutuse säilitamise ja suurendamise alaste kohustuste täitmisega, kui nad laiendavad oma tuumaenergia programme või otsustavad alustada tuumaenergia kasutamist.

(19)	Tuumaseadmetes tugeva ohutuskultuuri kehtestamine on üks peamine ohutusalane juhtimispõhimõte, mis on vajalik tuumaseadme ohutu käitamise saavutamiseks.

(20)	Tuumaohutusalaste ekspertteadmiste ja oskuste säilitamine ja edasine täiendamine peaks muu hulgas tuginema käitamisel omandatud kogemustest õppimise protsessile ning vajadusel ka metoodikas ja teaduses toimunud arengute kasutuselevõtmisele.

(21)

Minevikus on liikmesriigid end ise hinnanud, tehes seda tihedas koostöös rahvusvaheliste vastastikuste eksperdihinnangutega, mida on läbi viidud IAEA egiidi all reguleerimise rahvusvahelise ülevaatemeeskonna missiooni või reguleerimise integreeritud ülevaateteenistuse missiooni vormis. Liikmesriigid on kõnealused enesehindamised läbi viinud ja missioonid kutsunud vabatahtlikult ning seda on tehtud avatuse ja läbipaistvuse vaimus. Enesehindamised ja kaasnevad õigusliku, regulatiivse ja korraldusliku infrastruktuuri vastastikused eksperdihinnangud peaksid olema suunatud sellele, et tugevdada ja tõhustada liikmesriikide siseriiklikke raamistikke, tunnustades samas nende pädevust oma territooriumil asuvate tuumaseadmete tuumaohutuse tagamise eest. Enesehindamised ja järgnevad rahvusvahelised vastastikused eksperdihinnangud ei kujuta endast kontrollide või auditi läbiviimist, vaid vastastikuse õppimise mehhanismi, millega aktsepteeritakse erinevaid lähenemisviise pädeva reguleeriva asutuse struktuurile ja tavadele, võttes samas arvesse tuumaohutuse range korra tagamisse panustava liikmesriigi regulatiivset, tehnilist ja poliitilist eripära. Rahvusvahelisi vastikuseid eksperdihinnanguid tuleks käsitada kui võimalust vahetada professionaalseid kogemusi ning jagada omandatud kogemusi ja häid tavasid ning seda tuleks teha pigem avatult ja koostöövalmilt ekspertide antavate nõuannete kui nendepoolse kontrollimise või kriitika kaudu. Tunnistades paindlikkuse ja asjakohasuse vajadust seoses liikmesriikides olemasolevate erinevate süsteemidega, peaks liikmesriigil olema õigus ise määrata oma süsteemi need osad, mille osas viiakse läbi konkreetne vastastikune eksperthindamine, eesmärgiga jätkuvalt suurendada tuumaohutust.

(22)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (10) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need üldsusele kättesaadavaks tegema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. PEATÜKK

EESMÄRGID, MÕISTED JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva direktiivi eesmärgid on järgmised:

a)	luua ühenduse raamistik, et säilitada ja edendada tuumaohutuse ja selle reguleerimise jätkuvat parandamist;

b)	tagada, et liikmesriigid kehtestaksid kõrgetasemelise tuumaohutuse asjakohase siseriikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks tuumaseadmete ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi tsiviilotstarbeliste tuumaseadmete suhtes, mida käitatakse artikli 3 lõikes 4 määratletud loa alusel, ning kõnealuse loaga hõlmatud kõigi etappide suhtes.

2. Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikidel kooskõlas ühenduse õigusega käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes rangemate ohutusmeetmete võtmist.

3. Käesoleva direktiiviga täiendatakse seoses tuumaseadmete tuumaohutusega asutamislepingu artiklis 30 osutatud põhistandardeid, ilma et see piiraks direktiivi 96/29/Euratom kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „tuumaseade”–

a)	rikastuskäitis, tuumakütuse valmistamise tehas, tuumaelektrijaam, ümbertöötlemiskäitis, uurimisreaktor, rajatis kasutatud kütuse ladustamiseks ning

b)	rajatis radioaktiivsete jäätmete hoidmiseks, mis asub samas kohas ning on otseselt seotud punktis a loetletud tuumaseadmetega;

2) „tuumaohutus”– õigete käitamistingimuste saavutamine, avariide ärahoidmine ja nende tagajärgede leevendamine, mille tulemuseks on töötajate ja muu elanikkonna kaitse tuumaseadmete ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest;

3) „pädev reguleeriv asutus”– asutus või asutuste süsteem, kellele on liikmesriigis tehtud ülesandeks tegutseda tuumaseadmete ohutuse reguleerimise valdkonnas vastavalt artiklile 5;

4) „luba”– liikmesriigi jurisdiktsioonis antud õiguslik dokument, millega määratakse vastutus tuumaseadme asukoha planeerimise, tuumaseadme projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtmise, käitamise või dekomisjoneerimise eest;

5) „loa omaja”– juriidiline või füüsiline isik, kellel on üldine vastutus loas nimetatud tuumaseadme eest.

2. PEATÜKK

KOHUSTUSED

Artikkel 4

Õiguslik, reguleeriv ja organisatsiooniline raamistik

1. Liikmesriigid kehtestavad tuumaseadmete ohutuse tagamiseks siseriikliku õigusliku, reguleeriva ja organisatsioonilise raamistiku (edaspidi „siseriiklik raamistik”), mille abil määratakse kindlaks asjaomaste riiklike asutuste vastutus ja koordineeritakse nende vahelist tööd, ning tagavad selle raamistiku toimimise. Siseriikliku raamistikuga kehtestatakse vastutus järgmise eest:

a)	riiklike tuumaohutusnõuete vastuvõtmine. Liikmesriikide pädevusse jääb selle otsustamine, kuidas tuumaohutusnõuded vastu võetakse ning millise õigusakti abil neid kohaldatakse;

b)	tuumaseadmetele lubade andmise süsteemi ja tuumaseadmete loata käitamise keelamise süsteemi kehtestamine;

c)	tuumaohutuse kontrollimise süsteemi kehtestamine;

d)	jõustamismeetmed, sealhulgas tuumaseadme käitamise peatamine ja loa muutmine või kehtetuks tunnistamine.

2. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikku raamistikku säilitatakse ja vajadusel ka täiustatakse, võttes arvesse käitamiskogemusi, tuumaseadmete käitamise ohutusanalüüside andmeid, tehnoloogia arengut ja ohutusuuringute tulemusi, kui need on kättesaadavad ja asjakohased.

Artikkel 5

Pädev reguleeriv asutus

1. Liikmesriigid asutavad pädeva reguleeriva asutuse tuumaseadmete tuumaohutuse valdkonnas ja tagavad selle toimimise.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädev reguleeriv asutus on funktsionaalselt eraldatud muust asutusest või organisatsioonist, mis tegeleb tuumaenergia edendamise või kasutamisega, sealhulgas elektrienergia toomisega, eesmärgiga tagada pädeva reguleeriva asutuse tegelik sõltumatus ja kaitsta teda reguleerivate otsuste tegemisel põhjendamatu mõju eest.

3. Liikmesriigid tagavad, et pädeval reguleerival asutusel on volitused ning inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks seoses artikli 4 lõikes 1 kirjeldatud siseriikliku raamistikuga, pidades esmatähtsaks ohutust. See hõlmab volitusi ja ressursse, et:

a)	nõuda loa omajalt siseriiklike tuumaohutuse nõuete ja asjaomase loaga kehtestatud tingimuste täitmist;

b)	nõuda kõnealuste nõuete ja tingimuste, sealhulgas artikli 6 lõigetes 2 kuni 5 sätestatud nõuete täitmise tõendamist;

c)	kontrollida nõuete ja tingimuste täitmist, kasutades selleks regulatiivseid hindamisi ja kontrollkäike, ning

d)	võtta regulatiivseid jõustamismeetmeid, mis hõlmavad ka tuumaseadme käitamise peatamist kooskõlas tingimustega, mis on määratletud artikli 4 lõikes 1 osutatud siseriiklikus raamistikus.

Artikkel 6

Loa omajad

1. Liikmesriigid tagavad, et loa omajal on esmavastutus tuumaseadme tuumaohutuse eest. Seda vastutust ei saa edasi delegeerida.

2. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud siseriikliku raamistikuga kohustatakse loa omajaid pädeva reguleeriva asutuse järelevalvel korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma tuumaseadmete tuumaohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil.

3. Lõikes 2 osutatud hindamised hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja loa omaja halduslike kaitsemenetluste osas, mis toimimise kestel kaitsevad töötajate ja muu elanikkonna tervist ioniseeriva kiirguse märkimisväärse mõju eest.

4. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud siseriikliku raamistikuga nõutakse loa omajatelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid juhtimissüsteeme, mis peavad esmatähtsaks tuumaohutust ning mida pädev reguleeriv asutus regulaarselt kontrollib.

5. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud siseriikliku raamistikuga nõutakse loa omajatelt piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamist ja olemasolu, et täita lõigetes 1 kuni 4 sätestatud kohustusi seoses tuumaseadme tuumaohutusega.

Artikkel 7

Tuumaohutusalased ekspertteadmised ja oskused

Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud siseriikliku raamistikuga nõutakse kõigilt asjaosalistelt haridus- ja koolitusmeetmete võtmist, et säilitada ja täiendada kõigi tuumaseadmete tuumaohutusega seotud ülesandeid täitvate töötajate tuumaohutusalaseid ekspertteadmisi ja oskuseid.

Artikkel 8

Avalik teave

Liikmesriigid tagavad, et tuumaohutuse reguleerimist käsitlev teave avalikustatakse töötajatele ja muule elanikkonnale. See kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab elanikkonda oma pädevusvaldkonnast. Teave avalikustatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele ning tingimusel, et sellega ei kahjustata teisi huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud siseriiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega.

Artikkel 9

Aruandlus

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile esimese aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 22. juuliks 2014 ja seejärel iga kolme aasta tagant, kasutades tuumaohutuse konventsioonis ettenähtuid läbivaatamis- ja aruandlustsükleid.

2. Liikmesriikide aruannete põhjal esitab komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi rakendamisel saavutatud edu kohta.

3. Tuumaohutuse jätkuva parandamise eesmärgil hindavad liikmesriigid vähemalt kord kümne aasta jooksul ise oma siseriiklikku raamistikku ja pädevaid reguleerivaid asutusi ning kutsuvad vähemalt kord kümne aasta jooksul oma siseriiklikku raamistikku ja/või pädevaid reguleerivaid asutusi hindama rahvusvahelised eksperdid. Eksperdihinnangute tulemustest teavitatakse liikmesriike ja komisjoni.

3. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 10

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juuliks 2011. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti ning kõnealuste õigusnormide hilisemad muudatused.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 25. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

L. MIKO

(1) 10. juuni 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(4) C-187/87 (1988 ECR lk 5013), C-376/90 (1992 ECR I-6153), C-29/99 (2002 ECR I-11221).

(5) EÜT L 318, 11.12.1999, lk 21.

(6) EÜT L 371, 30.12.1987, lk 76.

(7) EÜT L 357, 7.12.1989, lk 31.

(8) IAEA ohutuse põhialused: ohutuse aluspõhimõtted, IAEA Safety Standard Series nr SF-1 (2006).

(9) ELT L 195, 27.7.2007, lk 44.

(10) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

2.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 172/23

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/77/EÜ,

1. juuli 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka klorosulfuroon, tsüromasiin, dimetakloor, etofeenproks, lufenuroon, penkonasool, triallaat, triflusulfuroon

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 1991. aasta 15. juuli direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 1490/2002 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. See loetelu sisaldab klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, etofeenproksi, lufenurooni, penkonasooli, triallaati ja triflusulfurooni.

(2)

Nende toimeainete mõju inimese tervisele ja keskkonnale on vastavalt määrustes (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 1490/2002 sätestatud korrale hinnatud mitmete kasutusalade suhtes, mille kohta teavitajad on teinud ettepaneku. Kõnealuste määrustega määrati kindlaks ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 1490/2002 artikli 10 lõikele 1. Klorosulfurooni ja tsüromasiini puhul oli referentliikmesriik Kreeka ja kogu asjaomane teave esitati 27. juulil 2007 ja 31. augustil 2007. Dimetakloori ja penkonasooli puhul oli referentliikmesriik Saksamaa ning kogu asjaomane teave esitati vastavalt 2. mail 2007 ja 19. juunil 2007. Etofeenproksi puhul oli referentliikmesriik Itaalia ja kogu asjaomane teave esitati 15. juulil 2005. Lufenurooni puhul oli referentliikmesriik Portugal ja kogu asjaomane teave esitati 20. septembril 2006. Triallaadi puhul oli referentliikmesriik Ühendkuningriik ja kogu asjaomane teave esitati 6. augustil 2007. Triflusulfurooni puhul oli referentliikmesriik Prantsusmaa ja kogu asjaomane teave esitati 26. juulil 2007.

(3)

Liikmesriigid ja EFSA on hindamisaruannete kohta andnud eksperdihinnangu ning esitanud need EFSA teaduslike aruannete kujul komisjonile 26. novembril 2008 klorosulfurooni, 17. septembril 2008 tsüromasiini ja dimetakloori, 19. detsembril 2008 etofeenproksi, 30. septembril 2008 lufenurooni ja triflusulfurooni, 25. septembril 2008 penkonasooli ja 26. septembril 2008 triallaadi kohta (4). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid kõnealused aruanded läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning need vormistati 26. veebruaril 2009 komisjoni läbivaatamisaruandena klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, lufenurooni, penkonasooli, triallaadi ja triflusulfurooni ning 13. märtsil 2009 etofeenproksi kohta.

(4)

Mitmete uuringute põhjal on selgunud, et klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, etofeenproksi, lufenurooni, penkonasooli, triallaati ja triflusulfurooni sisaldavad taimekaitsevahendid peaksid üldiselt vastama direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud nõuetele, eriti nende kasutusviiside puhul, mida on uuritud ja komisjoni läbivaatamisaruandes üksikasjalikult kirjeldatud. Seetõttu on asjakohane kanda kõnealused toimeained I lisasse, et kõigis liikmesriikides oleks võimalik kõnealuse direktiivi sätete alusel anda välja load neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks.

(5)

Ilma et see piiraks eelnevat järeldust, on asjakohane koguda täiendavat teavet teatavate küsimuste kohta. Direktiivi 91/414/EÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et toimeaine kandmine I lisasse võib sõltuda teatud tingimuste täitmisest. Seepärast tuleks lufenurooni, dimetakloori ja klorosulfurooni puhul kohustada teavitajaid esitama keemilisi tunnuseid käsitlevat lisateavet nende tööstuslikult toodetavate toimeainete kohta. Lisaks sellele oleks tsüromasiini ja penkonasooli puhul asjakohane nõuda, et teavitajad esitaksid lisateavet pinnases leiduvate ainevahetussaaduste NOA 435343 (tsüromasiini puhul) ja U1 (penkonasooli puhul) leviku ja käitumise ning veeorganismidele avalduva ohu kohta. Triallaadi puhul oleks asjakohane nõuda, et teavitaja esitaks lisateavet taimede primaarse ainevahetuse, pinnases leiduva ainevahetussaaduse diisopropüülamiini leviku ja käitumise, veeorganismide toiduahelas bioloogilise kuhjumise tõenäosuse, kalatoidulistele imetajatele avalduva ohu ja vihmaussidele avalduva pikaajalise ohu kohta. Etofeenproksi puhul oleks asjakohane nõuda, et teavitaja esitaks lisateavet veeorganismidele avalduva ohu, sealhulgas mudas elavatele organismidele avalduva ohu kohta ning täiendavad uurimistulemused veeorganismidel sisesekretsioonisüsteemi häirete tekkimise tõenäosuse (kalade täieliku elutsükli uuring) ja bioloogilise kuhjumise kohta. Dimetakloori, klorosulfurooni ja triflusulfurooni puhul tuleks teavitajatelt nõuda lisateabe esitamist ainevahetussaaduste toksikoloogilise olulisuse kohta, kui aine on klassifitseeritud 3. kategooria kantserogeense ainena.

(6)	Enne toimeaine I lisasse kandmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda toimeaine lisamisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(7)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetelusse kandmist anda liikmesriikidele kuus kuud aega klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, etofeenproksi, lufenurooni, penkonasooli, triallaati ja triflusulfurooni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas esitatud asjakohaste tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid vastavalt vajadusele olemasolevaid lube muutma, need asendama või tühistama direktiivi 91/414/EMÜ sätete kohaselt. Erandina eespool nimetatud tähtajast tuleks kehtestada pikem ajavahemik III lisas ette nähtud täieliku toimiku esitamiseks iga taimekaitsevahendi iga kavandatud kasutusviisi kohta ja toimikute hindamiseks direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtete alusel.

(8)

Varasemad kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (5) raames hinnatud toimeainete kandmisel direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse on näidanud, et kehtivate kasutuslubade omanike kohustuste tõlgendamisel võib tekkida raskusi seoses andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustust kontrollida, et loa valdaja on näidanud, et tal on juurdepääs toimikule, mis vastab kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele. Täpsustamine ei too siiski liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega.

(9)	Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2010. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2010.

Kui liikmesriigid võtavad need õigus- ja haldusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

1. Vajaduse korral muudavad liikmesriigid direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt toimeainetena klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, etofeenproksi, lufenurooni, penkonasooli, triallaati ja triflusulfurooni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 30. juuniks 2010.

Eelkõige kontrollivad nad nimetatud kuupäevaks, kas kõnealuse direktiivi I lisas klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, etofeenproksi, lufenurooni, penkonasooli, triallaadi ja triflusulfurooni suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealuseid toimeaineid käsitleva kande B osas nimetatud tingimused, ning kas loa valdajal on olemas kõnealuse direktiivi artikli 13 tingimuste kohaselt II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2. Erandina lõikest 1 teevad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, etofeenproksi, lufenurooni, penkonasooli, triallaati või triflusulfurooni ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 31. detsembriks 2009 kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisa loetelusse, toote uue hindamise direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt kõnealuse direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele ning arvestades kõnealuse direktiivi I lisa vastavalt klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, etofeenproksi, lufenurooni, penkonasooli, triallaati ja triflusulfurooni käsitlevate kannete B osa. Sellest hinnangust lähtudes otsustavad liikmesriigid, kas toode vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b, c, d ja e sätestatud tingimustele.

Pärast seda toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)	kui toode sisaldab klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, etofeenproksi, lufenurooni, penkonasooli, triallaati või triflusulfurooni ainsa toimeainena, muudavad vajaduse korral toote kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 30. juuniks 2014 või

kui toode sisaldab klorosulfurooni, tsüromasiini, dimetakloori, etofeenproksi, lufenurooni, penkonasooli, triallaati või triflusulfurooni ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral toote kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 30. juuniks 2014 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas direktiivis või vastavates direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub 1. jaanuaril 2010.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2) EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25.

(3) EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23.

(4) EFSA Scientific Report (2008) 201, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance chlorsulfuron (valminud 26. novembril 2008).

EFSA Scientific Report (2008) 168, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance cyromazine (valminud 17. septembril 2008).

EFSA Scientific Report (2008) 169, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance dimethachlor (valminud 17. septembril 2008).

EFSA Scientific Report (2008) 213, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance etofenprox (valminud 19. detsembril 2008).

EFSA Scientific Report (2008) 189, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance lufenuron (valminud 30. septembril 2008).

EFSA Scientific Report (2008) 175, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance penconazole (valminud 25. septembril 2008).

EFSA Scientific Report (2008) 195, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance triflusulfuron (valminud 30. septembril 2008).

EFSA Scientific Report (2008) 181, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance tri-allate (valminud 26. septembril 2008).

(5) EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10.

LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas oleva tabeli lõppu lisatakse järgmised kanded:

Üldnimetus, tunnuskood

Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus

Puhtusaste (1)

Jõustumine

Lisamise aegumine

Erisätted

„287

Klorosulfuroon

CASi nr 64902-72-3

CIPACi nr 391

1-(2-klorofenüülsulfonüül)-3-(4-metoksü-6-metüül-1,3,5-triasiin-2-üül)uurea

≥ 950 g/kg

Lisandid:

2-klorobenseensulfonamiid (IN-A4097), mitte rohkem kui 5g/kg ja

4-metoksü-6-metüül-1,3,5-triasiin-2-amiin (IN-A4098), mitte rohkem kui 6 g/kg

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatakse kasutada ainult herbitsiidina

B OSA

VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 26. veebruaril 2009 klorosulfurooni kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi ning eelkõige selle aruande I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	veeorganismide ning muude kui sihtrühma taimede kaitsele; seoses nende kindlakstehtud riskidega kohaldatakse vajaduse korral riski vähendamise meetmeid, näiteks puhvervööndeid;

—	põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundlike mullastiku- ja/või kliimatingimustega piirkondades.

Asjaomased liikmesriigid

—	tagavad, et teavitaja esitab komisjonile lisauuringud omaduste kohta 1. jaanuariks 2010.

Kui klorosulfuroon on klassifitseeritud 3. kategooria kantserogeense ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punktile 4.2.1, nõuavad asjaomased liikmesriigid lisateabe esitamist ainevahetussaaduste IN-A4097, IN-A4098, IN-JJ998, IN-B5528 ja IN-V7160 tähtsuse kohta seoses vähktõvega ja tagavad, et teavitaja esitab kõnealuse teabe komisjonile kuue kuu jooksul alates selle aine klassifitseerimisotsusest teatamisest.

288

Tsüromasiin

CASi nr 66215-27-8

CIPACi nr 420

N-tsüklopropüül-1,3,5-triasiin-2,4,6-triamiin

≥ 950 g/kg

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatud kasutada ainult insektitsiidina kasvuhoonetes.

B OSA

Kui liikmesriigid hindavad taotlusi loa saamiseks tsüromasiini sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks muuks otstarbeks kui tomatite puhul, pööravad nad eelkõige tarbijate kokkupuute suhtes erilist tähelepanu artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud kriteeriumidele ja tagavad, et enne loa andmist on vajalikud andmed ja teave esitatud.

VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 26. veebruaril 2009 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees tsüromasiini kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi ning eelkõige selle aruande I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundliku mullastiku- ja/või kliimatingimustega piirkonnas;

—	veeorganismide kaitsele;

—	tolmeldajate kaitsele.

Kasutusloa tingimustega nähakse vajaduse korral ette ohu vähendamise meetmed.

Asjaomased liikmesriigid nõuavad lisateabe esitamist pinnases leiduva ainevahetussaaduse NOA 435343 leviku ja käitumise ning veeorganismidele avalduva ohu kohta. Nad tagavad, et teavitaja, kelle taotlusel on tsüromasiin käesolevasse lisasse kantud, esitab komisjonile selle teabe hiljemalt 31. detsembriks 2011.

289

Dimetakloor

CASi nr 50563-36-5

CIPACi nr 688

2-kloro-N-(2-metoksü-etüül)-atseet-2′,6′-ksülidiid

≥ 950 g/kg

Lisand: 2,6-dimetüülaniliin, mitte rohkem kui 0,5 g/kg

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatud kasutada ainult herbitsiidina, maksimaalselt 1,0 kg/ha, samal põllul ainult igal kolmandal aastal.

B OSA

VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 26. veebruaril 2009 dimetakloori kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi ning eelkõige selle aruande I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	kasutajate ohutusele ja tagama, et kasutustingimustega nähtaks ette piisavad isikukaitsevahendid;

—	veeorganismide ning muude kui sihtrühma taimede kaitsele; seoses nende kindlakstehtud riskidega kohaldatakse vajaduse korral riski vähendamise meetmeid, näiteks puhvervööndite jätmist;

—	põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundlike mullastiku- ja/või kliimatingimustega piirkondades.

Vajaduse korral sisaldavad loa saamise tingimused riskide vähendamise meetmeid ning ohualdiste alade suhtes tuleb käivitada kontrolliprogramme, et kontrollida ainevahetussaaduste CGA 50266, CGA 354742, CGA 102935 ja SYN 528702 sattumist põhjavette.

Asjaomased liikmesriigid

—	tagavad, et teavitaja esitab komisjonile lisauuringud omaduste kohta 1. jaanuariks 2010.

Kui dimetakloor on klassifitseeritud 3. kategooria kantserogeense ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punktile 4.2.1, nõuavad asjaomased liikmesriigid lisateabe esitamist ainevahetussaaduste CGA 50266, CGA 354742, CGA 102935 ja SYN 528702 tähtsuse kohta seoses vähktõvega ja tagavad, et teavitaja esitab kõnealuse teabe komisjonile kuue kuu jooksul alates selle aine klassifitseerimisotsusest teatamisest.

290

Etofeenproks

CASi nr 80844-07-1

CIPACi nr 471

2-(4-etoksüfenüül)-2-metüülpropüül

3-fenoksübensüüleeter

≥ 980 g/kg

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatud kasutada ainult insektitsiidina.

B OSA

VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 26. veebruaril 2009 etofeenproksi kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi ning eelkõige selle aruande I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	käitajate ja töötajate ohutusele ning tagama, et kasutustingimustega nähtaks ette piisavad isikukaitsevahendid;

—	veeorganismide kaitsele; seoses nende kindlakstehtud riskidega kohaldatakse vajaduse korral riski vähendamise meetmeid, näiteks puhvervööndeid;

—	mesilaste ja sihtrühma mittekuuluvate lülijalgsete kaitsele; seoses nende kindlakstehtud riskidega kohaldatakse vajaduse korral riski vähendamise meetmeid, näiteks puhvervööndeid;

Asjaomased liikmesriigid

—	tagavad, et teavitaja edastab komisjonile lisateabe veeorganismidele avalduva ohu, sealhulgas mudas elavatele organismidele avalduva ohu ja bioloogilise kuhjumise kohta;

—	täiendavad uurimistulemused veeorganismidel sisesekretsioonisüsteemi häirete tekkimise tõenäosuse kohta (kalade täieliku elutsükli uuring).

Nad tagavad, et teavitajad esitavad sellised uuringud komisjonile 31. detsembriks 2011.

291

Lufenuroon

CASi nr 103055-07-8

CIPACi nr 704

(RS)-1-[2,5-dikloro-4-(1,1,2,3,3,3-heksafluoro-propoksü)-fenüül]-3-(2,6-difluorobensoüül)-uurea

≥ 970 g/kg

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatud kasutada ainult sisetingimustes või vabas õhus asuvates putukalõksudes insektitsiidina.

B OSA

VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 26. veebruaril 2009 lufenurooni kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi ning eelkõige selle aruande I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	suurele püsivusele keskkonnas ja bioakumulatsiooni kõrgele riskile ning tagama, et lufenurooni kasutamisel ei oleks pikaajalist kahjulikku mõju sihtrühma mittekuuluvatele organismidele;

—	lindude, imetajate, sihtrühma mittekuuluvatele mullaorganismide, mesilaste, sihtrühma mittekuuluvate lülijalgsete, pinnavete ja tundlikes paikades olevate veeorganismide kaitsele.

Asjaomased liikmesriigid

—	tagavad, et teavitaja esitab komisjonile lisauuringud omaduste kohta 1. jaanuariks 2010.

292

Penkonasool

CASi nr 66246-88-6

CIPACi nr 446

(RS) 1-[2-(2,4-diklorofenüül)-pentüül]-1 H-[1,2,4] triasool

≥ 950 g/kg

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatud kasutada ainult fungitsiidina kasvuhoones.

B OSA

VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 26. veebruaril 2009 penkonasooli kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi ning eelkõige selle aruande I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundliku mullastiku ja/või kliimatingimustega piirkonnas.

Kasutusloa tingimustega nähakse vajaduse korral ette ohu vähendamise meetmed.

Asjaomased liikmesriigid nõuavad lisateabe esitamist pinnases leiduva ainevahetussaaduse U1 leviku ja käitumise kohta. Nad tagavad, et teavitaja, kelle taotlusel on penkonasool käesolevasse lisasse kantud, esitab komisjonile selle teabe hiljemalt 31. detsembriks 2011.

293

Triallaat

CASi nr 2303-17-5

CIPACi nr 97

S-2,3,3-trikloroallüül diisopropüül

(tiokarbamaat)

≥ 940 g/kg

NDIPA (nitroso-diisopropüülamiin)

maksimaalselt 0,02 mg/kg

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatakse kasutada ainult herbitsiidina

B OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 26. veebruaril 2009 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees triallaadi kohta koostatud hindamise aruande järeldusi, eelkõige selle I ja II lisa.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	kasutajate ohutusele ja tagama, et kasutustingimustega nähtaks ette piisavad isikukaitsevahendid;

—	tarbijate kokkupuutele toidu kaudu triallaadi jääkidega nii töödeldud põllukultuurides kui ka külvikorrakultuurides ning loomse päritoluga toodetes;

—	veeorganismide ja sihtrühma mittekuuluvate taimede kaitsele ning tagama, et kasutusloa tingimustega nõutaks vajaduse korral ohu vähendamise meetmete võtmist, näiteks puhvervööndi jätmist;

—	põhjavee võimalikule saastamisele lagunemissaaduste TCPSA kaudu, kui toimeainet kasutatakse tundlike muldade ja/või kliimatingimustega piirkondades. Kasutusloa andmise tingimused peavad vajaduse korral sisaldama riski vähendamise meetmeid.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et teavitaja esitab komisjonile

—	lisateabe, et hinnata taime primaarset ainevahetust;

—	lisateabe pinnas leiduva ainevahetussaaduse diisopropüülamiini leviku ja käitumise kohta;

—	lisateabe veeorganismide toiduahelas bioloogilise kuhjumise tõenäosuse kohta;

—	teabe, et hinnata ohtu kalatoidulistele imetajatele ja pikaajalist ohtu vihmaussidele.

Nad tagavad, et teavitaja esitab sellise teabe komisjonile 31. detsembriks 2011.

294

Triflusulfuroon

CASi nr 126535-15-7

CIPACi nr 731

2-[4-dimetüülamino-6-(2,2,2-trifluoroetoksü)-1,3,5-triasiin-2-üülkarbamoüülsulfamoüül]-m-toluhape

≥ 960 g/kg

N,N-dimetüül-6-(2,2,2-trifluoroetoksü)-1,3,5-triasiin-2,4-diamiin

maksimaalselt 6 g/kg

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatud kasutada ainult herbitsiidina suhkru- ja söödapeedi puhul, maksimaalselt 60 kg/ha, samal põllul ainult igal kolmandal aastal. Töödeldud põllukultuuride lehti ei tohi sööta kariloomadele.

B OSA

VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 26. veebruaril 2009 triflusulfurooni kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi ning eelkõige selle aruande I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	tarbijate kokkupuutele toidu kaudu ainevahetussaaduste IN-M7222 ja IN-E7710 jääkidega töödeldud põllukultuurides, külvikorrakultuurides ning loomse päritoluga toodetes;

—	veeorganismide ja veetaimede kaitsele triflusulfuroonist ja ainevahetussaadusest IN-66036 lähtuva riski vastu ning tagama, et kasutusloa tingimustega nõutaks vajaduse korral ohu vähendamise meetmete võtmist, näiteks puhvervööndi jätmist;

—	põhjavee võimalikule saastamisele lagunemissaaduste IN-M7222 ja IN-W6725 kaudu, kui toimeainet kasutatakse tundlike muldade ja/või kliimatingimustega piirkondades. Kasutusloa andmise tingimused peavad vajaduse korral sisaldama riski vähendamise meetmeid.

Kui triflusulfuroon on klassifitseeritud 3. kategooria kantserogeense ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punktile 4.2.1, nõuavad asjaomased liikmesriigid lisateabe esitamist ainevahetussaaduste IN-M7222, IN-D8526 ja IN-E7710 tähtsuse kohta seoses vähktõvega. Liikmesriigid tagavad, et teavitaja esitab kõnealuse teabe komisjonile kuue kuu jooksul alates selle aine klassifitseerimisotsusest teatamisest.”

(1) Täiendavad andmed toimeaine ja selle näitajate kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.172.est
Euroopa Liidu Teataja		L 172

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 2. juuli 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 572/2009, 1. juuli 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 573/2009, 29. juuni 2009, millega algatatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2006 (millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit seemisnaha impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) läbivaatamine seoses uue eksportijaga, tunnistatakse kehtetuks ühe Hiina Rahvavabariigi eksportiva tootja impordi tollimaks ja kehtestatakse nimetatud impordi suhtes registreerimisnõue	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 574/2009, 30. juuni 2009 millega 108. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 575/2009, 1. juuli 2009, millega määratakse kindlaks ekspordilitsentside väljaandmise heakskiiduprotsent, millega lükatakse tagasi ekspordilitsentsitaotlused ja millega peatatakse ekspordilitsentsitaotluste esitamine kvoodivälise suhkru puhul	9
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 576/2009, 1. juuli 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 570/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. juulil 2009	10
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 577/2009, 1. juuli 2009, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikus 22.–26. juuni 2009 taotletud impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	13
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, 25. juuni 2009, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik	18
	*	Komisjoni direktiiv 2009/77/EÜ, 1. juuli 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka klorosulfuroon, tsüromasiin, dimetakloor, etofeenproks, lufenuroon, penkonasool, triallaat, triflusulfuroon ( 1 )	23

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/507/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 30. juuni 2009, millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Komisjoni uus liige	34
	Euroopa Keskpank
	2009/508/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 25. juuni 2009, millega muudetakse otsust EKP/2008/20 seoses euro müntide mahuga, mida Austria võib emiteerida 2009. aastal (EKP/2009/15)	35

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2009/509/ÜVJP, 25. juuni 2009, millega muudetakse ja pikendatakse ühismeedet 2007/406/ÜVJP Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni kohta (EUSEC RD Congo)	36

(miljonit eurot)
	„Ringluseks kavandatud müntide emissioon ja ringluseks mitte kavandatud meenemüntide emissioon 2009. aastal
Belgia	105,4
Saksamaa	632,0
Iirimaa	65,5
Kreeka	85,7
Hispaania	390,0
Prantsusmaa	252,5
Itaalia	234,3
Küpros	22,5
Luksemburg	42,0
Malta	15,4
Madalmaad	68,5
Austria	376,0
Portugal	50,0
Sloveenia	27,0
Slovakkia	131,0
Soome	60,0”


	(1) EMPs kohaldatav tekst