ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.150.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 150

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
13. juuni 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 497/2009, 12. juuni 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 498/2009, 12. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 639/2003, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1254/1999 seoses eksporditoetuste andmise nõuetega, mis käsitlevad elusveiste heaolu veo ajal

3

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2009/56/EÜ, 12. juuni 2009, millega parandatakse komisjoni direktiivi 2008/126/EÜ (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) seoses selle ülevõtmiskuupäevaga ( 1 )

5

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2009/458/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale vastastikust abi

6

 

 

2009/459/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi

8

 

 

Komisjon

 

 

2009/460/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 5. juuni 2009, milles käsitletakse ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ettenähtud ühise ohutusmeetodi vastuvõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 6 (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4246 all)  ( 1 )

11

 

 

2009/461/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 12. juuni 2009, Euroopa Ravimiameti haldusnõukogusse komisjoni esindaja määramise kohta

20

 

 

2009/462/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 12. juuni 2009, erandi kohta seoses otsuse 2006/133/EÜ (muudetud otsusega 2009/420/EÜ) lisa punkti 1 alapunkti d kohaldamiskuupäevaga väljaspoolt piiritletud alasid pärit vastuvõtliku puidu suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4515 all)

21

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

13.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 497/2009,

12. juuni 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

37,3

MK

35,9

TR

41,3

ZA

28,0

ZZ

35,6

0707 00 05

JO

162,3

MK

31,4

TR

162,3

ZZ

118,7

0709 90 70

TR

85,9

ZZ

85,9

0805 50 10

AR

54,7

TR

87,8

ZA

65,6

ZZ

69,4

0808 10 80

AR

82,8

BR

76,6

CL

79,2

CN

99,5

NZ

100,2

US

117,5

ZA

78,8

ZZ

90,7

0809 10 00

TN

146,2

TR

168,7

ZZ

157,5

0809 20 95

TR

505,0

ZZ

505,0

0809 30

TR

133,0

US

340,6

ZZ

236,8

0809 40 05

CL

118,9

ZZ

118,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


13.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 498/2009,

12. juuni 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 639/2003, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1254/1999 seoses eksporditoetuste andmise nõuetega, mis käsitlevad elusveiste heaolu veo ajal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 170 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 639/2003 (2) artikli 1 kohaselt on eksporditoetuse maksmise tingimuseks selliste ühenduse õigusaktide täitmine, milles käsitletakse loomade kaitset vedamise ajal.

(2)

Pärast Euroopa Ühenduste Kohtu 17. jaanuari 2008. aasta liidetud kohtuasjade C-37/06 ja C-58/06 ning 13. märtsi 2008. aasta kohtuasja C-96/06 kohta tehtud otsuseid tuleks selgitada seost määruse (EÜ) nr 639/2003 ja nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97) (3) vahel.

(3)

Määruses (EÜ) nr 1/2005 sätestatud loomade heaolu käsitlevad eeskirjad, mis on suunatud ettevõtjatele ning mille mis tahes eiramine toob kaasa asjaomase eiramisega seotud toetusest ilma jätmise, tuleks sõnaselgelt sätestada. Sellega seoses on määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklite 2 ja 3 ning artiklite 4–9 ja selles nimetatud lisade eesmärk täpsustada ettevõtjatele suunatud sätteid, mis on otseselt seotud loomade kaitse eesmärgiga, samal ajal kui kõnealuse määruse muudes sätetes käsitletakse halduseeskirju.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 168 ja määruses (EÜ) nr 639/2003 on sätestatud, et loomade heaolu eeskirjade järgimine on eksporditoetuste maksmise tingimus. Seepärast tuleks sõnaselgelt sätestada, et kõnealuste loomade heaolu käsitlevate sätete eiramisega, välja arvatud vääramatu jõu juhtumitel, mida on tunnustatud Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikas, ei kaasne mitte eksporditoetuse vähendamine, vaid sellest ilma jätmine, mis on seotud selliste loomade arvuga, kelle puhul heaolu käsitlevaid nõudeid ei täidetud. Nii kõnealustest sätetest kui ka määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklites 2 ja 3 ning artiklites 4–9 ning selles nimetatud lisades sätestatud loomade heaolu eeskirjadest tuleneb, et toetusest jäetakse ilma selliste loomade puhul, kelle suhtes heaolu käsitlevaid nõudeid ei täidetud, olenemata loomade konkreetsest füüsilisest seisundist.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 639/2003 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„CN-koodi 0102 alla kuuluvate elusveiste (edaspidi „loomad”) eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 168 eksporditoetuste maksmise tingimuseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (4) artiklite 2 ja 3 ning artiklite 4–9 ning selles nimetatud lisade sätete ja käesoleva määruse sätete täitmine loomade vedamise jooksul lõppsihtkohaks oleva kolmanda riigi esimesse mahalaadimiskohta.

2)

artikli 5 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vastavalt teisele lõigule arvutatavat eksporditoetuse kogusummat looma kohta ei maksta:

a)

loomade eest, kes surid veo ajal, kui lõikest 2 ei tulene teisiti;

b)

loomade eest, kes poegisid või kelle tiinus enneaegselt katkes veo ajal enne nende esimest mahalaadimist lõppsihtkohaks olevas kolmandas riigis;

c)

loomade eest, kelle puhul pädev asutus leiab artikli 4 lõikes 2 nimetatud dokumentide ja/või tema käsutuses olevate muude käesoleva määruse täitmist käsitlevate üksikasjade põhjal, et määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklites 2 ja 3 ning artiklites 4–9 ning selles nimetatud lisades sätestatut ei ole täidetud.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse pärast selle jõustumise kuupäeva vastuvõetud ekspordideklaratsioonide suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 93, 10.4.2003, lk 10.

(3)  ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.

(4)  ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.”;


DIREKTIIVID

13.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/5


KOMISJONI DIREKTIIV 2009/56/EÜ,

12. juuni 2009,

millega parandatakse komisjoni direktiivi 2008/126/EÜ (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) seoses selle ülevõtmiskuupäevaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 19. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/126/EÜ (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) (2) artiklile 2 pidid liikmesriigid võtma direktiivi 2008/126/EÜ üle 30. detsembrist 2008.

(2)

Tehnilistel põhjustel ei avaldatud direktiivi 2008/126/EÜ Euroopa Liidu Teatajas enne kõnealust kuupäeva. Seepärast tuleks direktiivi 2008/126/EÜ parandada seoses selle ülevõtmiskuupäevaga.

(3)

Selleks et vältida konkurentsi moonutamist ning samuti ohutustasemete erinevusi, tuleks direktiivi 2006/87/EÜ muudatused rakendada võimalikult kiiresti. Pärast direktiivi 2008/126/EÜ avaldamist 31. jaanuaril 2009 tuleks kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks kehtestada mõistlik tähtaeg.

(4)

Käesolevas direktiivis sätestatud meede on kooskõlas nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ (siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (3) artiklis 7 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/126/EÜ artikli 2 esimeses lõigus asendatakse sõnad „30. detsembrist 2008” sõnadega „30. juunist 2009”.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on direktiivi 2006/87/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid.

Brüssel, 12. juuni 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 32, 31.1.2009, lk 1.

(3)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

13.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/6


NÕUKOGU OTSUS,

6. mai 2009,

millega antakse Rumeeniale vastastikust abi

(2009/458/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 119,

võttes arvesse soovitust, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Olukord Rumeenia kapitali- ja finantsturgudel on muutunud hiljuti pingeliseks, mis kajastab majanduskasvu ülemaailmset vähenemist ja suurenevat muret Rumeenia majanduse pärast, arvestades riigi suurt maksebilansi puudujääki ja kiiresti suurenevat eelarvepuudujääki. Vahetuskursile avalduv surve on samuti suurenenud ja see kujutab endast riski pangandussektori üldisele stabiilsusele.

(2)

Seoses sellega on valitsus ja Rumeenia Riigipank töötanud makromajanduslike poliitikasuundade kinnistamiseks ja finantsturgude pingete vähendamiseks välja laiaulatusliku strateegia, mis on esitatud eellepingus, mille komisjon sai 27. aprillil 2009. Majandusprogrammi nurgakiviks on eelarvepuudujäägi vähendamine 5,4 protsendilt SKPst 2008. aastal 5,1 protsendile SKPst 2009. aastal ja alla 3 protsendi SKPst 2011. aastal. Selleks et eelarvepuudujäägi vähendamine oleks jätkusuutlik, võetakse meetmeid eelarvestrateegia ja -menetluse tõhustamiseks. See majandusprogramm ja eriti eelarveesmärgid kajastuvad valitsemissektori eelarves ja lähenemisprogrammis.

(3)

Nõukogu vaatab Rumeenias rakendatavad majanduspoliitika põhimõtted korrapäraselt läbi, eelkõige seoses Rumeenia lähenemisprogrammi ajakohastatud versioonide ja riikliku reformikava rakendamise iga-aastase läbivaatamisega ning Rumeenias tehtavate edusammude korrapärase läbivaatamisega lähenemisaruande ja iga-aastase arenguaruande raames.

(4)

Prognoositakse, et välisrahastamine on jätkuvalt märkimisväärse surve all, kuna pidevat, kuid vähenevat jooksevkonto puudujääki koos vajadusega pikendada märkimisväärseid lühi- ja pikaajalisi välisvaluutas nomineeritud laene ei ole tõenäoliselt võimalik täielikult tasakaalustada otseste välisinvesteeringute ning muude finants- ja kapitalikonto voogudega 2009.–2011. aastal. Hinnanguliselt on kuni 2011. aasta esimese kvartalini Rumeenias vaja rahalisi välisvahendeid ligikaudu 20 miljardit eurot. Eeldatakse, et vastastikuse abi andmise korral pikendavad välispangad oma tegevust Rumeenias 100 % ulatuses, mis on kooskõlas peamiste välispankade kohustusega jätkata tegevust Rumeenias (nagu nad kinnitasid 26. märtsi 2009. aasta ühisavalduses), samal ajal prognoositakse, et ettevõtjate välisvõlgu emaettevõtjatele ja Rumeenia pankade välisvõlgu pikendatakse 50 % ulatuses 2009. aastal. Eeldatakse, et 2010. ja 2011. aastal pikendatakse kõikide väliskohustuste saabuvaid tähtaegu 100 % ulatuses kooskõlas finantsturu prognoositava stabiliseerumise ja Rumeenia peamiste eksporditurgude elavnemisega. Peale eesmärgiks seatud piisavalt suure välisvaluutareservi (üle 100 % lühiajalistest välisvõlgadest järelejäänud tähtajaga) on kapitali muid väljavooge, nagu mitteresidentide hoiuste väljavool, kaubanduskrediidi vähenemine ja portfelliinvesteeringute väljavool, käsitlevad prognoosid konservatiivsed, et arvutused sisaldaksid täiendavat manööverdamisruumi.

(5)

Rumeenia ametiasutused on taotlenud märkimisväärset finantsabi ELilt ning teistelt rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt, et toetada maksebilansi jätkusuutlikkust ja viia välisvaluutareservid usaldusväärsele tasemele.

(6)

Rumeenia maksebilanssi ähvardab tõsine oht, mis õigustab ühenduse kiireloomulise vastastikuse abi andmist. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkuse aja suhtes, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendus annab Rumeeniale vastastikust abi.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

V. TOŠOVSKÝ


13.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/8


NÕUKOGU OTSUS,

6. mai 2009,

millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi

(2009/459/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2009/458/EÜ (2) on nõukogu otsustatud anda Rumeeniale vastastikust abi.

(2)

Vaatamata jooksevkonto seisu eeldatavale paranemisele hindasid komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond ja Rumeenia ametiasutused 2009. aasta märtsis, et kuni 2011. aastani on vaja rahalisi välisvahendeid 20 miljardi euro ulatuses, kuna finantsturu hiljutuse arengu tõttu võib kapitali- ja finantskonto seis oluliselt halveneda.

(3)

On asjakohane anda Rumeeniale ühenduse abi kuni 5 miljardit eurot kooskõlas määrusega (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem. Kõnealust abi tuleks anda koos Rahvusvahelise Valuutafondi 11,443 miljardi SDR (ligikaudu 12,95 miljardi euro) suuruse valmisolekulaenuga, mis kiidetakse eeldatavasti heaks 6. mail 2009. Samuti on Maailmapank nõustunud andma Rumeeniale 1 miljardi euro suuruse laenu ning Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank eraldavad kokku 1 miljard eurot täiendava toetusena.

(4)

Ühenduse abi andmist peaks korraldama komisjon. Rumeenia ametiasutustega pärast majandus- ja rahanduskomiteega peetud konsulteerimisi kokku lepitud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused tuleks sätestada vastastikuse mõistmise memorandumis. Üksikasjalikud finantstingimused peaks komisjon sätestama laenulepingus.

(5)

Komisjon kontrollib kohapeal käies ja Rumeenia ametiasutuste esitatud aruannete abil korrapäraselt, et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused oleksid täidetud.

(6)

Programmi rakendamise ajal annab komisjon täiendavalt poliitilist nõu ja pakub tehnilist abi konkreetsetes valdkondades.

(7)

Ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli artikli 27 kohaldamist, on Euroopa Kontrollikojal õigus teha finantskontrolle ja -auditeid, mida ta peab vajalikuks seoses kõnealuse abi haldamisega. Komisjonil ja sealhulgas Euroopa Pettustevastasel Ametil on õigus saata oma ametnikke või nõuetekohaselt volitatud esindajaid tegema tehnilisi kontrolle või finantsauditeid, mida nad peavad vajalikuks seoses ühenduse keskmise tähtajaga rahalise abi haldamisega.

(8)

Sõltumata abiprogrammi kestusest ja raamistikust jälgib komisjon ka jätkuvalt edusamme avaliku sektori kulutuste läbipaistvuse parandamise valdkonnas, eelkõige kohtusüsteemi valdkonnas ja struktuurifondide rakendamise valdkonnas, et lihtsustada Rumeenial ühenduse abi mõju suurendamist, rakendades selleks olemasolevaid asjakohaseid menetlusi, sealhulgas koostöö- ja kontrollimehhanismi.

(9)

Kõnealust abi tuleks anda eesmärgiga toetada Rumeenia maksebilansi jätkusuutlikkust ja seeläbi aidata kaasa valitsuse majanduspoliitilise programmi edukale rakendamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Ühendus annab Rumeeniale keskmise tähtajaga laenu kuni 5 miljardit eurot maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga seitse aastat.

2.   Ühenduse finantsabi antakse kolme aasta jooksul alates esimesest päevast pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva.

Artikkel 2

1.   Komisjon haldab abi viisil, mis on kooskõlas Rumeenia kohustuste ja nõukogu soovitustega, eriti riigipõhiste soovitustega seoses riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi rakendamisega.

2.   Komisjon lepib pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Rumeenia ametiasutustega kokku finantsabiga seotud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused, mis on ette nähtud artikli 3 lõikega 5. Kõnealused tingimused sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis on kooskõlas lõikes 1 osutatud kohustuste ja soovitustega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestab komisjon laenulepingus.

3.   Komisjon kontrollib koostöös majandus- ja rahanduskomiteega korrapäraselt, et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused oleksid täidetud. Selleks annavad Rumeenia ametiasutused kogu vajaliku teabe komisjoni käsutusse ning teevad komisjoniga täielikku koostööd. Komisjon teavitab majandus- ja rahanduskomiteed laenude võimalikust refinantseerimisest või finantstingimuste ümberkorraldamisest.

4.   Rumeenia peab olema valmis vastu võtma ja rakendama eelarvet tugevdavaid täiendavaid meetmeid, et tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, kui sellised meetmed on abiprogrammi ajal vajalikud. Rumeenia ametiasutused peavad enne selliste täiendavate meetmete võtmist komisjoniga nõu.

Artikkel 3

1.   Komisjon teeb ühenduse finantsabi Rumeeniale kättesaadavaks kuni viie osamaksena, mille suurus sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.   Esimese osamakse tegemise tingimuseks on laenulepingu ja vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumine.

3.   Kui see on vajalik laenu rahastamiseks, on lubatud intressimäära vahetustehingute arukas sõlmimine kõrgeima krediidikvaliteedi astmega osapooltega.

4.   Komisjon teeb otsuse edasiste osamaksete tegemise kohta pärast majandus- ja rahanduskomitee arvamuse saamist.

5.   Edasiste osamaksete tegemise tingimuseks on see, et Rumeenia valitsus rakendab rahuldavalt Rumeenia lähenemisprogrammile lisatavat uut majanduspoliitilist programmi ja riiklikku reformikava, eriti täidab vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi. Need tingimused hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)

keskpika perioodi selge eelarveprogrammi vastuvõtmine, et vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki kuni asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuseni 3 % SKPst aastaks 2011;

b)

2009. aasta eelarve täitmine (2009. aasta teiseks kvartaliks), millega on eesmärgiks seatud, et valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 5,1 % SKPst ESA 95 tingimuste kohaselt;

c)

avaliku sektori palgakulude nominaalne vähendamine võrreldes 2008. aasta eelarvetulemustega, milleks loobutakse avaliku sektori 2009. aastaks kavandatud palgatõusust (nominaalselt kokku 5 %) või vähendatakse vastavalt veelgi töötajate arvu ja avaliku sektori tööhõivet, sh asendatakse üksnes üks seitsmest lahkuvast töötajast;

d)

täiendavalt kaupade soetamiseks ja teenuste saamiseks ning riigiosalusega äriühingute toetamiseks tehtavate kulutuste vähendamine;

e)

eelarve haldamise tõhustamine, milleks võetakse vastu ja rakendatakse siduv keskpika perioodi eelarveraamistik, aasta jooksul eelarve muutmise piirangute (sh eelarveeeskirjad) kehtestamine ja eelarvenõukogu loomine, kes teeb sõltumatuid eksperdikontrolle;

f)

avaliku sektori hüvitiste süsteemi reformimine, sealhulgas palgaskaala ühtlustamine ja lihtsustamine ning boonuste süsteemi reformimine;

g)

pensionisüsteemi põhiparameetrite reformimine nii, et liigutakse selles suunas, et pensionid indekseeritakse pigem tarbijahindadega kui palkadega, pensioniea järkjärguline tõstmine praegu kavandatust veelgi kõrgemale (eriti naiste puhul), pensionimaksete järkjärguline kehtestamine selliste avaliku sektori töötajate rühmade jaoks, kes praegu ei ole hõlmatud kõnealuste maksetega;

h)

pangandust ja likvideerimist käsitlevate õigusaktide muutmine, et pangakriiside korral oleks võimalik õigel ajal ja tõhusalt reageerida. Muudatuste põhieesmärk on suurendada erihalduses olevate pankade haldurite pädevust. Peale pädevuse lahendada pangaga seotud probleeme tuleks Rumeenia Riigipanga pädevust suurendada selliste sätetega, mis võimaldavad tal nõuda, et olulised aktsionärid suurendaksid oma aktisakapitali ja toetaksid panka rahaliselt. Finantsjärelevalvet tõhustatakse kooskõlas ELi asjaomaste õigusaktidega. Lisaks kehtestatakse üksikasjalikumad aruandlusnõuded likviidsuse suhtes. Peale selle tuleks muuta hoiuste tagamise süsteemi käivitamist, et lihtsustada ja kiirendada väljamaksete tegemist. Muudetud õigusaktide kohaselt käivitatakse hoiuste tagamise süsteem Rumeenia Riigipanga otsusel 20 päeva jooksul. Selleks et tagada piisav likviidsus, on Rumeenia Riigipank võtnud kohustuse laiendada tagatisena kasutatavate varade hulka. Võttes arvesse erilisi asjaolusid, tuleks sätestatud minimaalset kapitali adekvaatsuse määra suurendada sobival ajal 8 protsendilt 10 protsendini;

i)

struktuurireformi käsitlevate meetmete võtmine Lissaboni strateegia raames antud riigipõhistes soovitustes sätestatud valdkondades. Need hõlmavad meetmeid, mille eesmärk on tõhustada avalikku haldust, parandada riiklike kulutuste kvaliteeti, tagada ELi vahendite usaldusväärne kasutamine ja nende kiirem rakendamine, vähendada haldus-, fiskaal- ja õiguslikku koormust ettevõtjate jaoks, vähendada mitteametlikku töötamist ja seega laiendada maksubaasi.

6.   Selleks et tagada programmiga seotud tingimuste tõrgeteta täitmine ja vähendada tasakaalustamatust jätkusuutlikult, annab komisjon jätkuvalt nõu ja suuniseid eelarve, finantsturgude ja struktuurireformide kohta.

7.   Rumeenia avab Rumeenia Riigipangas erikonto ühenduse keskmise tähtajaga rahalise abi haldamise jaoks.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Rumeeniale.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 6. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

V. TOŠOVSKÝ


(1)  EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 6.


Komisjon

13.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/11


KOMISJONI OTSUS,

5. juuni 2009,

milles käsitletakse ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ettenähtud ühise ohutusmeetodi vastuvõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 6

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4246 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/460/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv), (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri poolt 29. aprillil 2008 komisjonile esitatud soovitust, milles käsitletakse ühiseid ohutusmeetodeid, mida tuleb kasutada arvutamisel, hindamisel ja jõustamisel ühiste ohutuseesmärkide esimese komplekti raames,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ tuleks ühised ohutuseesmärgid ja ühised ohutusmeetodid kehtestada järk-järgult, et tagada püsiv kõrge ohutustase ning seda täiustada, kui see on vajalik ja mõistlikult teostatav.

(2)

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõikele 1 peaks Euroopa Komisjon vastu võtma ühised ohutusmeetodid. Neis tuleks direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt muu hulgas kirjeldada, kuidas hinnatakse ohutustaset ning ühiste ohutuseesmärkide saavutamist.

(3)

Selleks et raudteesüsteemi olemasolev ohutustase üheski liikmesriigis ei väheneks, tuleks kehtestada ühiste ohutuseesmärkide esimene komplekt. Nende eesmärkide aluseks peaks olema liikmesriikide olemasolevate eesmärkide ja raudteesüsteemide ohutustaseme uuring.

(4)

Lisaks on raudteesüsteemi praeguse ohutustaseme säilitamiseks vaja ühtlustada liikmesriikide tervete raudteesüsteemide ohutustasemeid seoses aktsepteeritava riskitaseme näitajatega. Liikmesriikides tuleks jälgida ohutustasemetele vastavust.

(5)

Ühiste ohutuseesmärkide esimese komplekti kehtestamiseks kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõikega 3 on oluline teha kvantitatiivselt kindlaks liikmesriikide raudteesüsteemide ohutustase riiklike kontrollväärtuste abil, mida arvutab ja kasutab Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) ja komisjon. Kõnealused riiklikud kontrollväärtused arvutatakse üksnes 2009. aastal ühiste ohutuseesmärkide esimese komplekti väljatöötamiseks ja 2011. aastal ühiste ohutuseesmärkide teise komplekti väljatöötamiseks.

(6)

Selleks et tagada riiklike kontrollväärtuste järjepidevus ja vältida põhjendamatut koormust, ei tuleks käesolevat otsust kohaldada kergraudteesüsteemide, ülejäänud raudteesüsteemist funktsionaalselt eraldiseisvate võrgustike, eraomandis olevate ja üksnes omaniku kasutuses olevate raudteeinfrastruktuuride ning ajaloolise väärtusega, turistidele ettenähtud ja muuseumiraudteede suhtes.

(7)

Kuna direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõikes 4 osutatud raudteesüsteemi osade ohutustaseme kohta ühtlustatud ja usaldusväärsed andmed puuduvad, on tehtud kindlaks, et praegu on võimalik välja töötada ühiste ohutuseesmärkide esimene komplekt, mida väljendatakse aktsepteeritava riskitaseme näitajates konkreetsete inimrühmade kohta ja ühiskonna kohta tervikuna, üksnes kogu raudteesüsteemile ja mitte selle osadele.

(8)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 91/2003 (2) raudteeveo statistika kohta ning direktiiviga 2004/49/EÜ on järk-järgult ühtlustatud liikmesriikide statistilisi andmeid õnnetusjuhtumite ja nende tagajärgede kohta; sellest lähtuvalt tuleks liikmesriikides raudteesüsteemide ohutustaseme jälgimiseks ja sellega seotud eesmärkide seadmiseks ettenähtud ühiste meetodite koostamisel võtta arvesse statistiliste andmete ebatäpsust ning vajadust kasutada parimat arusaama selle üle otsustamisel, kas liikmesriigi ohutustase püsib.

(9)

Selleks et liikmesriikide raudteede ohutustaset saaks hinnata õiglaselt ja läbipaistvalt, peaksid liikmesriigid hindamisel kasutama ühist lähenemisviisi raudteesüsteemi ohutuseesmärkide kindlaksmääramiseks ja nende järgimise tõendamiseks.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 27 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega kehtestatakse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 1 kohaldamiseks ühine ohutusmeetod, mida Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) kasutab ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ning arvutamiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse iga liikmesriigi raudteesüsteemi suhtes tervikuna. Seda ei kohaldata siiski järgmise suhtes:

a)

metrood, trammid ja muud kergraudteesüsteemid;

b)

võrgustikud, mis on ülejäänud raudteesüsteemist funktsionaalselt eraldiseisvad ning ette nähtud üksnes kohalike, linna- või linnalähiliinide reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult neil võrgustikel tegutsevad raudtee-ettevõtjad;

c)

eraomandis olev raudteeinfrastruktuur, mis on ette nähtud üksnes infrastruktuuri omaniku oma kaubavedudeks;

d)

riigi raudteevõrgustikus kasutatavad ajaloolise väärtusega sõidukid, kui need vastavad riiklikele ohutuseeskirjadele ja korrale, pidades silmas selliste sõidukite ohutu liiklemise tagamist;

e)

ajaloolise väärtusega, turistidele ettenähtud ja muuseumiraudteed, mis toimivad omaette võrgustikena, sh töökojad, sõidukid ja töötajad.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse direktiivis 2004/49/EÜ ja määruses (EÜ) nr 91/2003 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „riiklik kontrollväärtus”– viiteväärtus, millega väljendatakse raudtee riskikategooria aktsepteeritavat taset asjaomases liikmesriigis;

b)   „riskikategooria”– üks raudtee riskikategooriatest, mis on määratud kindlaks direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõike 4 punktides a ja b;

c)   „ohutuse suurendamise kava”– graafik ühe või mitme riskikategooria riski vähendamiseks vajaliku organisatsioonilise struktuuri, kohustuste, korra, toimingute, suutlikkuse ja vahendite rakendamiseks;

d)   „surmajuhtumid ja kaalutud rasked vigastused”– raskete õnnetusjuhtumite tagajärgede mõõtühik, milles üks raske vigastus on statistiliselt võrdne 0,1 surmajuhtumiga;

e)   „raudteeületuskoha kasutajad”– kõik isikud, kes ületavad raudteed raudteeületuskohas mis tahes transpordivahendiga või jalgsi;

f)   „töötajad” või „töötajad, sealhulgas lepingulised töötajad”– isikud, kelle töö on seotud raudteega ja kes töötavad õnnetuse juhtumise hetkel; mõiste hõlmab rongi personali ning isikuid, kes käsitlevad veeremit ja infrastruktuurirajatisi;

g)   „raudtee territooriumil loata viibivad isikud”– isikud, kes viibivad raudtee territooriumil, kui seal viibimine on keelatud, välja arvatud raudteeületuskohtade kasutajad;

h)   „muud isikud (kolmandad isikud)”– kõik isikud, keda ei ole määratletud reisijate, töötajate (sealhulgas lepingulised töötajad), raudteeületuskoha kasutajate või raudtee territooriumil loata viibivate isikutena;

i)   „risk ühiskonnale tervikuna”– kollektiivne risk kõigile direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõike 4 punktis a loetletud inimrühmadele;

j)   „reisirongikilomeeter”– mõõtühik, mis vastab reisirongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale; arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad;

k)   „rööbasteekilomeeter”– liikmesriikides asuva raudteevõrgu pikkus kilomeetrites; arvesse on võetud mitme rööbasteega raudtee igat rööbasteed.

Artikkel 4

Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide arvutamise ning nende saavutamise hindamise meetodid

1.   Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide arvutamiseks ning nende saavutamise hindamiseks kohaldatakse lisas kirjeldatud meetodit.

2.   Agentuur teeb komisjonile ettepaneku lisa punkti 2.1 kohaselt arvutatud riiklike kontrollväärtuste ja neist lisa punktis 2.2 sätestatud meetodil tuletatud ühiste ohutuseesmärkide kohta. Kui komisjon on riiklikud kontrollväärtused ja ühised ohutuseesmärgid vastu võtnud, hindab agentuur kooskõlas lisa 3. peatükiga nende saavutamist liikmesriikides.

3.   Ühiste ohutuseesmärkide arvestuslike kulude ja tulude hinnangut, millele on osutatud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõikes 3, kohaldatakse üksnes nende liikmesriikide suhtes, kelle riiklikud kontrollväärtused igas riskikategoorias on kõrgemad kui vastavad ühised ohutuseesmärgid.

Artikkel 5

Jõustamismeetmed

Vastavalt saavutuste hindamise eri lõpptulemustele, millele on osutatud lisa punktis 3.1.5, võetakse järgmised jõustamismeetmed:

a)

ohutustaseme võimaliku halvenemise korral saadavad asjaomased liikmesriigid komisjonile aruande, milles selgitatakse saadud tulemuste tõenäolisi põhjuseid;

b)

ohutustaseme tõenäolise halvenemise korral saadavad asjaomased liikmesriigid komisjonile aruande, milles selgitatakse saadud tulemuste tõenäolisi põhjuseid, ja esitavad vajaduse korral ohutuse suurendamise kava.

Komisjon võib paluda agentuurilt tehnilist arvamust, et hinnata liikmesriikide poolt punktides a ja b osutatud korras esitatud teavet ja tõendeid.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. juuni 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44. Parandatud väljaandes ELT L 220, 21.6.2004, lk 16.

(2)  ELT L 14, 21.1.2003, lk 1.


LISA

1.   Statistilised allikad ja mõõtühikud riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide arvutamiseks

1.1.   Statistilised allikad

1.1.1.

Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide arvutamisel kasutatakse raudteeõnnetusjuhtumeid ning nende tagajärgi käsitlevaid andmeid, mis on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 91/2003 H lisale ning direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 5 ja 18 ning I lisa sätetele.

1.1.2.

Kui ühiste ohutuseesmärkide esimese komplekti kindlaksmääramisel on vastuolus andmed, mis on pärit punktis 1.1.1 osutatud kahest allikast, on määruse (EÜ) nr 91/2003 H lisa kohaselt esitatud andmed tähtsamad.

1.1.3.

Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide väärtuste määramisel kasutatavate andmete aegread hõlmavad nelja viimast aastat, mille kohta on andmed esitatud. Agentuur teeb hiljemalt 31. jaanuaril 2011 komisjonile ettepaneku võtta vastu ajakohastatud riiklikud kontrollväärtused ja ühiste ohutuseesmärkide väärtused, mille arvutamisel on kasutatud kuue viimase aasta andmeid.

1.2.   Riiklike kontrollväärtuste mõõtühikud

1.2.1.

Riiklike kontrollväärtuste mõõtühikud on väljendatud kooskõlas riski matemaatilise määratlusega. Surmajuhtumid ja kaalutud rasked vigastused on õnnetusjuhtumite tagajärjed, mida võetakse arvesse iga riskikategooria puhul.

1.2.2.

Iga riskikategooria riikliku kontrollväärtuse kvantifitseerimisel kasutatavad mõõtühikud on sätestatud 1. liites ning on saadud punktis 1.2.1 ja vajaduse korral punktis 1.2.3 osutatud põhimõtete ja mõistete kohaldamise tulemusel. Mõõtühikud sisaldavad 1. liites loetletud skaleerimisühikuid, mida kasutatakse riiklike kontrollväärtuste normimiseks.

1.2.3.

Riskikategooriatele „reisijad” ja „raudteeületuskoha kasutajad” määratakse kummalegi kaks riiklikku kontrollväärtust, mida väljendavad 1. liites osutatud kaks eri mõõtühikut. Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamisel, millele on osutatud 3. peatükis, loetakse piisavaks vastavust vähemalt ühele kõnealustest riiklikest kontrollväärtustest.

1.3.   Ühiste ohutuseesmärkide mõõtühikud

1.3.1.

Iga riskikategooria ühise ohutuseesmärgi kvantifitseerimisel kasutatakse riiklike kontrollväärtuste mõõtühikuid, mida on kirjeldatud punktis 1.2.

2.   Riiklike kontrollväärtuste arvutamise ja ühiste ohutuseesmärkide tuletamise meetod

2.1.   Riiklike kontrollväärtuste arvutamise meetod

2.1.1.

Iga liikmesriigi ja iga riskikategooria riiklik kontrollväärtus arvutatakse järgmistes etappides:

a)

arvutatakse 1. liites loetletud vastavate mõõtühikute väärtused, võttes arvesse punktis 1.1 osutatud andmeid ja sätteid;

b)

analüüsitakse punktis a kirjeldatud protsessi tulemusi, et kontrollida, kas surmajuhtumite ja kaalutud raskete vigastuste nullväärtused asjaomaste aastate ohutustaseme puhul esinevad ja korduvad;

c)

kui punktis b osutatud nullväärtusi on kõige enam kaks, tehakse arvutus punktis a osutatud väärtuste kaalutud keskmisega, nagu on kirjeldatud punktis 2.3; saadud väärtus on riiklik kontrollväärtus;

d)

kui punktis b osutatud nullväärtusi on enam kui kaks, määrab agentuur oma äranägemise järgi riikliku kontrollväärtuse, mis määratakse kindlaks pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga.

2.2.   Riiklikest kontrollväärtustest ühiste ohutuseesmärkide tuletamise meetod

2.2.1.

Kui iga liikmesriigi riiklik kontrollväärtus on arvutatud punktis 2.1 sätestatud korras, määratakse iga riskikategooria ühise ohutuseesmärgi väärtuseks madalam väärtus järgmistest:

a)

liikmesriikide suurim riiklik kontrollväärtus;

b)

kõnealuse riikliku kontrollväärtusega seotud riski Euroopa keskmise kümnekordne väärtus.

2.2.2.

Punkti 2.2.1 alapunktis b osutatud Euroopa keskmise arvutamisel kumuleeritakse kõigi liikmesriikide asjakohased andmed, kasutades 1. liites loetletud vastavaid mõõtühikuid ja punktis 2.3 kirjeldatud kaalutud keskmist.

2.3.   Kaalutud keskmise määramine riiklike kontrollväärtuste arvutamiseks

2.3.1.

Iga liikmesriigi ja iga riskikategooria puhul, mille suhtes võib kohaldada kaalutud keskmist vastavalt punkti 2.1.1 alapunktile c, arvutatakse riiklik kontrollväärtus NRVY Y aasta kohta (Y = 2009 ja 2011) järgmiselt:

a)

arvutatakse 1. liites loetletud vastavate mõõtühikute aastased väärtused OBSi (i = vaatlusalune aasta), kasutades viimaste n aastate andmeid vastavalt punkti 2.1.1 alapunktile a (esialgne n = 4; alates 2011. aastast n = 6);

b)

arvutatakse aastaste väärtuste OBSi n aasta aritmeetiline keskmine (AV);

c)

arvutatakse AV ja iga aastase väärtuse OBSi vahelise erinevuse absoluutväärtus ABSDIFFi . Kui ABSDIFFi < 0,01 * AV, määratakse ABSDIFFi väärtuseks konstant 0,01 * AV;

d)

arvutatakse iga aasta i kaal (Wi ), võttes pöördväärtuse ABSDIFFi -st;

e)

arvutatakse NRVY kaalutud keskmisena järgmiselt:

Formula;

kus i on naturaalarv ja

if Y = 2009: x = Y – 5; N = Y – 2

if Y = 2011: x = Y – 7; N = Y – 2

3.   Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ettenähtud raamistiku näidis

3.1.   Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamise meetod

3.1.1.

Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamisel kehtivad järgmised põhimõtted:

a)

iga sellise liikmesriigi ja iga sellise riskikategooria puhul, mille riiklikud kontrollväärtused võrduvad vastava ühise ohutuseesmärgiga või on sellest väiksemad, tähendab riikliku kontrollväärtuse saavutamine automaatselt ka ühiste ohutuseesmärkide saavutamist. Riiklike kontrollväärtuste saavutamist hinnatakse punktis 3.2 kirjeldatud korras, kusjuures riiklik kontrollväärtus väljendab sellega seotud riski suurimat aktsepteeritavat taset, ilma et sellega piirataks punktis 3.2.3 sätestatud tolerantsipiiri;

b)

iga sellise liikmesriigi ja iga sellise riskikategooria puhul, mille riiklikud kontrollväärtused on vastavast ühisest ohutuseesmärgist suuremad, tähistab asjaomane ühine ohutuseesmärk sellega seotud riski suurimat aktsepteeritavat taset. Ühiste ohutuseesmärkide saavutamist hinnatakse kooskõlas mõju hinnangust tulenevate nõuetega ja vajaduse korral ühiste ohutuseesmärkide järkjärgulise rakendamise ajakavaga vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõikele 3.

3.1.2.

Agentuur hindab kord aastas iga liikmesriigi ja iga riskikategooria riiklike kontrollväärtuste ning ühiste ohutuseesmärkide saavutamist, võttes arvesse nelja viimast aastat, mille kohta on andmed esitatud.

3.1.3.

Agentuur esitab hiljemalt iga aasta 31. märtsil komisjonile riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamise üldtulemused.

3.1.4.

Võttes arvesse punkti 1.1.3 sätteid, hindab agentuur alates 2012. aastast kord aastas riiklike kontrollväärtuste ning ühiste ohutuseesmärkide saavutamist, võttes arvesse viit viimast aastat, mille kohta on andmed esitatud.

3.1.5.

Punkti 3.1.1 kohase saavutuste hindamise tulemusi liigitatakse järgmiselt:

a)

nõuetekohane ohutustase;

b)

ohutustaseme võimalik halvenemine;

c)

ohutustaseme tõenäoline halvenemine.

3.2.   Punkti 3.1.1 alapunktis a osutatud korrale vastava hindamise etapid

3.2.1.

Riiklike kontrollväärtuste saavutamist hinnatakse järgmistes punktides kirjeldatud neljas etapis. 2. liites on esitatud kõnealusele korrale vastava otsustamise üldine vooskeem, kus positiivsed ja negatiivsed otsust tähistavad nooled viitavad hindamise eri etappide positiivset või negatiivset tulemust.

3.2.2.

Hindamise esimeses etapis tehakse kindlaks, kas ohutustase vastab riiklikule kontrollväärtusele või mitte. Ohutustaseme hindamiseks kasutatakse 1. liites loetletud mõõtühikuid ja punktis 1.1 osutatud andmeid, mille aegread hõlmavad viimaseid vaatlusaluseid aastaid, nagu on sätestatud punktis 3.1. Ohutustaset väljendavad järgmised näitajad:

a)

ohutustase kõige viimasel aastal, mille kohta andmeid on esitatud;

b)

liikuv kaalutud keskmine (MWA), nagu on sätestatud punktis 3.3.

Punktide a ja b kohaldamisel saadud väärtusi võrreldakse riikliku kontrollväärtusega ning kui kumbki neist seda ei ületa, loetakse ohutustase nõuetekohaseks. Vastasel korral jätkatakse hindamist teises etapis.

3.2.3.

Hindamise teises etapis loetakse ohutustase nõuetekohaseks, kui liikuv kaalutud keskmine ei ületa riiklikku kontrollväärtust, millele on lisatud tolerantsipiir (20 %). Kui see tingimus on täitmata, palub agentuur asjaomase liikmesriigi ohutusasutusel esitada üksikasjad kõige tõsisemate tagajärgedega õnnetusjuhtumi (mida väljendavad surmajuhtumid ja kaalutud rasked vigastused) kohta, mis on toimunud punktis 3.1 osutatud viimastel vaatlusalustel aastatel, välja arvatud riikliku kontrollväärtuse määramisel kasutatud aastad.

Kõnealune õnnetusjuhtum arvatakse statistikast välja, kui see on tõsisemate tagajärgedega kui riikliku kontrollväärtuse määramisel kasutatud andmetes esinenud kõige raskem õnnetus. Seejärel arvutatakse liikuv kaalutud keskmine uuesti, et kontrollida, kas see jääb nimetatud tolerantsipiiri sisse või mitte. Kui jah, loetakse ohutustase nõuetekohaseks. Vastasel korral jätkatakse hindamist kolmandas etapis.

3.2.4.

Hindamise kolmandas etapis tehakse kindlaks, kas see on esimene kord kolme viimase aasta jooksul, kui hindamise teises etapis ei tõendatud nõuetekohast ohutustaset. Kui jah, loetakse hindamise kolmanda etapi tulemus positiivseks. Sõltumata kolmanda etapi tulemusest jätkatakse hindamist neljandas etapis.

3.2.5.

Hindamise neljandas etapis tehakse kindlaks, kas raskete õnnetusjuhtumite arv rongikilomeetri kohta on jäänud eelnevate aastatega võrreldes samaks (või on vähenenud). Hindamise kriteerium on, kas asjakohaste õnnetusjuhtumite arv rongikilomeetri kohta on statistiliselt oluliselt suurenenud. Selle hindamiseks kasutatakse Poissoni jaotuse ülemist tolerantsipiiri, millega määratakse kindlaks vastuvõetav variaablus, mis põhineb eri liikmesriikides aset leidnud õnnetusjuhtumite arvul.

Kui raskete õnnetusjuhtumite arv rongikilomeetrite kohta ei ületa nimetatud tolerantsipiiri, eeldatakse, et õnnetusjuhtumite arv ei ole statistiliselt oluliselt suurenenud, ja hindamise kõnealuse etapi tulemus loetakse positiivseks.

Sõltuvalt sellest, millise riskikategooriaga on seotud riiklikud kontrollväärused nende saavutamise hindamisel, võetakse hindamise kõnealuses etapis arvesse järgmisi raskeid õnnetusjuhtumeid:

a)

risk reisijatele: kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid;

b)

risk töötajatele (sealhulgas lepingulised töötajad): kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid;

c)

risk raudteeületuskoha kasutajatele: kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid, mis liigitatakse raudteeületuskohal toimunud õnnetusjuhtumiks;

d)

risk raudtee territooriumil loata viibivatele isikutele: kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid, mis liigitatakse inimestega toimunud õnnetusjuhtumiteks, mille on põhjustanud liikuv veerem;

e)

risk muudele isikutele: kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid;

f)

risk ühiskonnale tervikuna: kõik rasked õnnetusjuhtumid.

3.3.   Liikuva keskmise määramine riiklike kontrollväärtuste saavutamise iga-aastaseks hindamiseks

3.3.1.

Iga liikmesriigi ja iga riskikategooria puhul, mille suhtes kohaldatakse liikuvat kaalutud keskmist punktis 3.2 kirjeldatud hindamisetappide teostamiseks igal Y aastal (alates Y = 2010), arvutatakse liikuv kaalutud keskmine (MWAY) järgmiselt:

a)

arvutatakse 1. liites loetletud vastavate näitajate aastased väärtused OBSi , kasutades punktis 1.1 osutatud allikatest saadud andmeid asjakohaste aastate kohta (indeksile i antakse alljärgnevalt esitatud valemis määratletud väärtused);

b)

arvutatakse aastaste väärtuste OBSi n aasta aritmeetiline keskmine (AV); (esialgne n = 4; alates 2012. aastast n = 5);

c)

arvutatakse AV ja iga aastase väärtuse OBSi vahelise erinevuse absoluutväärtus ABSDIFFi . Kui ABSDIFFi < 0,01 * AV, määratakse ABSDIFFi väärtuseks konstant 0,01 * AV;

d)

arvutatakse kaal (Wi ), võttes pöördväärtuse ABSDIFFi -st;

e)

arvutatakse MWAY järgmiselt:

Formula;

kus i on naturaalarv ja

if Y = 2010 or 2011: x = Y – 5; N = Y – 2

if Y ≥ 2012: x = Y – 6; N = Y – 2

1. LIIDE

Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutusmeetodite mõõtühikud

Riskikategooria

Mõõtühikud

Skaleerimisühikud

1.

Reisijad

1.1.

Raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud reisijate arv aastas / reisirongikilomeetrite arv aastas

Reisirongi-km aastas

1.2.

Raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud reisijate arv aastas / reisijakilomeetrite arv aastas

Reisija-km aastas

2.

Töötajad

Raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud töötajate arv aastas / rongikilomeetrite arv aastas

Rongi-km aastas

3.

Raudteeületuskoha kasutajad

3.1.

Selliste raudteeületuskoha kasutajate arv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / rongikilomeetrite arv aastas

Rongi-km aastas

3.2.

Selliste raudteeületuskoha kasutajate arv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / (rongikilomeetrite arv aastas * raudteeületuskohtade arv) / rööbasteekilomeetrid)

(rongi-km aastas * raudteeületuskohtade arv) / rööbastee-km

4.

Muud isikud

Selliste muude isikutena määratletavate isikute arv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / rongikilomeetrite arv aastas

Rongi-km aastas

5.

Raudtee territooriumil loata viibivad isikud

Selliste raudtee territooriumil loata viibivate isikute arv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / rongikilomeetrite arv aastas

Rongi-km aastas

6.

Ühiskond tervikuna

Selliste isikute koguarv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / rongikilomeetrite arv aastas

Rongi-km aastas

2. LIIDE

Lisa punkti 3.1.1 alapunktis a osutatud korrale vastava otsustamise vooskeem

Image


13.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/20


KOMISJONI OTSUS,

12. juuni 2009,

Euroopa Ravimiameti haldusnõukogusse komisjoni esindaja määramise kohta

(2009/461/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet, (1) eriti selle artiklit 65,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklile 65 kuulub Euroopa Ravimiameti (edaspidi „ravimiamet”) haldusnõukogusse ka kaks komisjoni esindajat.

(2)

Arvestades seda, et 2. juunil 2009 lõpevad praegused volitused komisjoni esindajal ning tema asetäitjal ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadist, tuleb ravimiameti haldusnõukogusse määrata ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadist üks liige ja asetäitja, kes asendab liiget tema puudumisel ja hääletab tema nimel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni esindaja Euroopa Ravimiameti haldusnõukogus on isik, kes töötab järgmisel ametikohal ja täidab järgmisi ülesandeid:

a)

ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektor.

Asendusliige on isik, kes töötab järgmisel ametikohal ja täidab järgmisi ülesandeid:

b)

direktor, kes juhib direktoraati, mis vastutab ravimite lubade eest ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi töökava alusel.

Artikkel 2

Käesolev otsus kehtib isikute suhtes, kes töötavad, sealhulgas ajutiselt, käesoleva otsuse vastuvõtmise päeval artiklis 1 osutatud ametikohtadel, või nendel ametikohtadel töötavate isikute ametijärglaste suhtes.

Artikkel 3

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektor edastab Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile artiklis 1 osutatud ametikohtadel töötavate isikute nimed ja teatab kõikidest sellekohastest muudatustest.

Brüssel, 12. juuni 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.


13.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/21


KOMISJONI OTSUS,

12. juuni 2009,

erandi kohta seoses otsuse 2006/133/EÜ (muudetud otsusega 2009/420/EÜ) lisa punkti 1 alapunkti d kohaldamiskuupäevaga väljaspoolt piiritletud alasid pärit vastuvõtliku puidu suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4515 all)

(2009/462/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

28. mail 2009 võttis komisjon vastu otsuse 2009/420/EÜ, millega muudetakse otsust 2006/133/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike võtma ajutiselt haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks lisameetmeid Portugali muude alade suhtes kui need, kus kõnealust haigustekitajat teadaolevalt ei esine (2). Kõnealuse otsusega lisati komisjoni otsusesse 2006/133/EÜ (3) alates 16. juunist 2009 kohustus, et enne, kui vastuvõtlikust puidust pakkematerjali, mis ei ole pärit piiritletud aladelt, viiakse piiritletud aladelt liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse või enne, kui see viiakse piiritletud aladelt, kus männi nematoodi esinemine on teada, puhvervööndiks määratud piiritletud aladele, töödeldakse kõnealust pakkematerjali ühel FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 I lisas kirjeldatud heakskiidetud viisil ning see märgistatakse vastavalt kõnealuse standardi II lisale.

(2)

Puidust pakkematerjali kasutatakse mitmesuguste kaupade transportimisel. Samas ei ole ühenduses kehtestatud üldist nõuet vastuvõtlikust puidust pakkematerjali töötlemise ja märgistamise kohta vastavalt FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 I ja II lisale. Eelkõige on selgunud, et lühikese aja jooksul ei ole võimalik teha kättesaadavaks piisavas koguses FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardile nr 15 vastavat puidust pakkematerjali, et katta nende ettevõtjate vajadust, kes tarnivad Portugalist pärit kaupu teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse.

(3)

Ebaproportsionaalsete häirete vältimiseks kaubanduses oleks vaja teha erand kohaldamiskuupäeva suhtes seoses otsuses 2006/133/EÜ (muudetud otsusega 2009/420/EÜ) sätestatud nõuetega, millega kohustatakse FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 I ja II lisa kohaselt töötlema ja märgistama vastuvõtlikust puidust pakkematerjali, mis ei ole pärit piiritletud aladelt, enne kui see viiakse Portugali piiritletud aladelt teistele aladele.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/133/EÜ (muudetud otsusega 2009/420/EÜ) lisa punkti 1 alapunkti d ei kohaldata väljaspool piiritletud alasid pärit vastuvõtliku puidu suhtes.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse 16. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  ELT L 135, 30.5.2009, lk 29.

(3)  ELT L 52, 23.2.2006, lk 34.