I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

10.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 145/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 479/2009,

25. mai 2009,

Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõike 14 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3605/93 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Mõisted „valitsemissektor”, „puudujääk” ja „investeerimine” on sätestatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta, viidates Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemile (ESA), mis on asendatud ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemiga (vastu võetud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, edaspidi „ESA 95”). (5) On vaja ESA 95 klassifikatsiooni koodidele osutavate mõistete täpseid määratlusi. Neid määratlusi võib muuta siseriikliku statistika ühtlustamise kontekstis või muudel põhjustel. Kõikide muutuste üle ESAs otsustab nõukogu kooskõlas asutamislepingus sätestatud pädevuseeskirjade ja menetlusega.

(3)	ESA 95 kohaselt tuleb vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga lepingute kohased intressivood liigitada finantskonto all ja nõuda erikäsitlemist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel edastatavate andmete osas.

(4)	Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevas protokollis sätestatud mõiste „võlg” määratlust tuleb laiendada viitega ESA 95 klassifikatsiooni koodidele.

(5)

ESA 95 määratletud tuletisinstrumentidel puudub teiste võlainstrumentidega identne nimiväärtus. Seepärast tuleb tuletisinstrumendid valitsemissektori võlga moodustavatest võlakohustustest välja jätta, et järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevat protokolli. Võlakohustuste puhul, mille suhtes kohaldatakse vahetuskursi kindlaksmääramise kokkuleppeid, tuleb arvestada seda kurssi omavääringusse ümberarvestamisel.

(6)

ESA 95s on esitatud turuhindadesse arvestatud sisemajanduse kogutoodangu üksikasjalik määratlus, mis on asjakohane asutamislepingu artikli 104 osutatud valitsemissektori eelarve puudujäägi ja sisemajanduse kogutoodangu suhte ning valitsemissektori võla ja sisemajanduse kogutoodangu suhte arvutamiseks.

(7)

Valitsemissektori konsolideeritud intressikulud on liikmesriigi eelarve olukorra järelevalve seisukohalt oluline näitaja. Intressikulud on lahutamatult seotud valitsemissektori võlaga; valitsemissektori võlg, millest liikmesriik komisjonile teatab, peab olema valitsemissektoris konsolideeritud. Valitsemissektori võla ja intressikulude suurus tuleb omavahel kooskõlastada. ESA 95 (punkt 1.58) metoodika alusel võib teatavate analüüside puhul pidada konsolideeritud kogusummasid üldistest brutosummadest olulisemaks.

(8)	Vastavalt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli tingimustele peab komisjon esitama kõnealuses menetluses kasutatavad statistilised andmed.

(9)

Komisjoni rolli statistikaasutusena täidab selles kontekstis komisjoni nimel Eurostat. Komisjoni talitusena, kes vastutab komisjoni kohustuseks olevate ühenduse statistika koostamisega seotud ülesannete täitmise eest, peab Eurostat tegutsema erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu on sätestatud komisjoni 21. aprilli 1997. aasta otsuses 97/281/EÜ Eurostati ülesannete kohta ühenduse statistika koostamisel. (6) Komisjoni 25. mai 2005. aasta liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatust, terviklikkust ja vastutust käsitleva soovituse rakendamine liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutuste poolt peaks tõhustama ametialase sõltumatuse, piisavate vahendite ja statistiliste andmete kvaliteedi põhimõtte elluviimist.

(10)	Eurostat vastutab komisjoni nimel andmete kvaliteedi hindamise eest ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames kasutatavate andmete esitamise eest vastavalt komisjoni otsusele 97/281/EÜ.

(11)	Komisjoni ning liikmesriikide statistikaasutuste vahel tuleks luua püsiv dialoog, et tagada nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olevate ESA 95 alusel kogutud valitsemissektori arvepidamise andmete kvaliteet.

(12)	Liikmesriikide kavandatud ja tegelikku puudujääki ning nende võlataset käsitlevate aruannete viivitamatu ja korrapärase komisjonile (Eurostatile) esitamise korraldamiseks on vaja üksikasjalikke reegleid.

(13)

Vastavalt asutamislepingu artikli 104c lõigetele 2 ja 3 jälgib komisjon liikmesriikide eelarveseisundit ja valitsemissektori võla kujunemist ning kontrollib eelarvedistsipliini täitmist valitsemissektori eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võlaga seotud kriteeriumide põhjal. Kui liikmesriik ei vasta ühele või kummalegi kriteeriumile, peab komisjon arvesse võtma kõiki asjakohaseid tegureid. Komisjon peab kontrollima, kas liikmesriigis on ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimise oht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

1. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli ja käesoleva määruse kohaldamiseks määratletakse lõigetes 2 kuni 6 nimetatud mõisteid määrusega (EÜ) nr 2223/96 vastu võetud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (edaspidi „ESA 95”) kohaselt. Sulgudes antud koodid osutavad ESA 95-le.

2. „Valitsemissektor” tähendab valitsemissektorit (S.13), st keskvalitsust (S.1311), osariigi valitsust (S.1312), kohalikku omavalitsust (S.1313) ja sotsiaalkindlustusfonde (S.1314), arvestamata ESA 95s määratletud kommertstehinguid.

Kommertstehingute väljaarvamine tähendab, et valitsemissektor (S.13) hõlmab vaid institutsioonilisi üksusi, kelle põhitegevuseks on turuväliste teenuste pakkumine.

3. „Valitsemissektori eelarve puudujääk (ülejääk)” tähendab valitsemissektori (S 13) ESA 95s määratletud võetud netolaenu (antud netolaenu) (EDP B.9). Valitsemissektori eelarve puudujäägis sisalduv intress on ESA 95s määratletud intress (EDP D.41).

4. „Valitsemissektori investeeringud” tähendavad valitsemissektori (S 13) ESA 95s määratletud kapitali kogumahutust põhivarasse (P 51).

5. „Valitsemissektori võlg” tähendab valitsemissektori (S 13) kogu täitmata võlakohustuse nimiväärtust aasta lõpus, välja arvatud need võlakohustused, millele vastavad finantsvahendid on valitsemissektori (S 13) valduses.

Valitsemissektori võlg koosneb valitsemissektori järgmist liiki võlakohustustest: ESA 95s määratletud sularaha ja hoiused (AF 2); väärtpaberid, välja arvatud aktsiad ja tuletisinstrumendid (AF 33), ja laenud (AF 4).

Täitmata võlakohustuse nimiväärtus aasta lõpus on selle nominaalväärtus.

Indeksiga seotud võlakohustuse nimiväärtus vastab kohustuse nominaalväärtusele, mida korrigeeritakse indeksiga seotud põhisumma väärtuse muutusega aasta lõpuks.

Välisvaluutas võlakohustused või lepinguliste kokkulepete alusel ühest välisvaluutast teise välisvaluutasse või teistesse välisvaluutadesse vahetatud võlakohustused arvestatakse asjaomastesse teistesse välisvaluutadesse ümber asjaomastes lepingutes kokkulepitud kursside põhjal ning arvestatakse omavääringusse ümber iga aasta viimasel tööpäeval kehtiva tüüpilise turu vahetuskursi põhjal.

Omavääringus võlakohustused, mis on lepinguliste kokkulepete alusel välisvaluutasse vahetatud, arvestatakse välisvaluutasse ümber nendes lepingutes kokkulepitud kursi põhjal ning arvestatakse omavääringusse ümber iga aasta viimasel tööpäeval kehtiva tüüpilise turu vahetuskursi põhjal.

Välisvaluutas võlakohustused, mis on lepinguliste kokkulepete alusel omavääringusse vahetatud, arvestatakse omavääringusse ümber nendes lepingutes kokkulepitud kursi põhjal.

6. „Sisemajanduse kogutoodang” on sisemajanduse kogutoodang turuhindades (SKT) (B.1*g) ESA 95 määratluse kohaselt.

Artikkel 2

1. Kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võla taset käsitlevad arvud tähendavad liikmesriikide poolt jooksvaks aastaks kehtestatud summasid. Tegemist peab olema kõige värskemate ametlike prognoosidega, milles võetakse arvesse kõige hilisemad eelarvet puudutavad otsused ning majandusarengu suunad ja väljavaated. Nimetatud arvud tuleks võimaluse piires välja töötada vahetult enne andmete esitamise tähtaega.

2. Valitsemissektori eelarve tegelikku puudujääki ja valitsemissektori võla taset käsitlevad arvud tähendavad eelnenud aasta arvestuslikke, esialgseid, lõplikult kinnitamata või lõplikke tulemusi. Kavandatud ja tegelikud andmed määratluste ja kontseptsioonide osas moodustavad järjepideva aegrea.

II PEATÜKK

ARUANDLUSEESKIRJAD JA REGULEERIMISALA

Artikkel 3

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) aruande oma valitsemissektori eelarve kavandatud ja tegeliku puudujäägi ning valitsemissektori võla taseme kohta kaks korda aastas, esimene kord enne jooksva aasta (n aasta) 1. aprilli ja teine kord enne n aasta 1. oktoobrit.

Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile), millised riigiasutused vastutavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames andmete esitamise eest.

2. Enne n aasta 1. aprilli liikmesriigid:

a)	esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande oma valitsemissektori eelarve kavandatud puudujäägi kohta n aastal, oma valitsemissektori eelarve tegeliku puudujäägi ajakohastatud arvestuse n–1 aastal ja oma valitsemissektori eelarve tegeliku puudujäägi aastatel n–2, n–3 ja n–4;

esitavad komisjonile (Eurostatile) samal ajal kavandatud andmed aasta n osas ja tegelikud andmed oma avaliku sektori vastavate eelarvete puudujäägi osas aastatel n–1, n–2, n–3 ja n–4, lähtudes liikmesriigis enamkasutatavast määratlusest, ning arvud, mis selgitavad üleminekut avaliku sektori eelarvete kõnealuse puudujäägi ja valitsemissektori puudujäägi vahel alasektori S.1311 osas;

c)	esitavad komisjonile (Eurostatile) samal ajal tegelikud andmed vastavate käibevahendite osas aastatel n–1, n–2, n–3 ja n–4 ning arvud, mis selgitavad valitsemissektori iga alasektori käibevahendite vahelisi üleminekuid ning valitsemissektori puudujäägi alasektorite S.1312, S.1313 ja S.1314 osas;

d)	esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande oma valitsemissektori võla kavandatud taseme kohta n aasta lõpus ja oma tegeliku valitsemissektori võla taseme aastate n–1, n–2, n–3 ja n–4 lõpus;

e)	esitavad samal ajal komisjonile (Eurostatile) aastate n–1, n–2, n–3 ja n–4 kohta arvud, mis selgitavad nende valitsemissektori eelarve puudujäägi põhjust, ning muud asjakohased tegurid, mis mõjutasid nende valitsemissektori võla taseme muutumist, alasektorite kaupa.

3. Enne n aasta 1. oktoobrit esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) aruande:

a)	oma valitsemissektori eelarve kavandatud ja ajakohastatud puudujäägi kohta n aastal ning oma valitsemissektori eelarve tegeliku puudujäägi kohta aastatel n–1, n–2, n–3 ja n–4, järgides lõike 2 punktide b ja c nõudeid;

b)	oma valitsemissektori võla kavandatud ja ajakohastatud taseme kohta n aasta lõpus ning oma valitsemissektori võla tegelike tasemete kohta aastate n–1, n–2, n–3 ja n–4 lõpus, järgides lõike 2 punkti e nõudeid.

4. Komisjonile (Eurostatile) kooskõlas lõigetega 2 ja 3 esitatavad arvud valitsemissektori eelarve kavandatud puudujäägi kohta on väljendatud omavääringus ja eelarveaastates.

Valitsemissektori eelarve tegelikku puudujääki ja valitsemissektori võla tegelikku taset käsitlevad arvud edastatakse komisjonile (Eurostatile) kooskõlas lõigetega 2 ja 3 ning need on väljendatud omavääringus ja kalendriaastates, välja arvatud n–1 aasta ajakohastatud arvestus, mida võib väljendada eelarveaastates.

Kui eelarveaasta erineb kalendriaastast, esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) valitsemissektori eelarve tegelikku puudujääki ja valitsemissektori võla tegelikku taset käsitlevad arvud eelarveaastates ka kahe jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta kohta.

Artikkel 4

Kooskõlas artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud menetlusega esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) oma valitsemissektori investeerimis- ja (konsolideeritud) intressikulusid käsitlevad arvud.

Artikkel 5

Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) oma sisemajanduse kogutoodangu prognoosi n aastaks ja oma sisemajanduse kogutoodangu tegeliku suuruse aastatel n–1, n–2, n–3 ja n–4 artikli 3 lõikes 1 osutatud tähtaegadeks.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) igast olulisest muudatusest niipea, kui see saab teatavaks, nende poolt juba esitatud tegelikku ja kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääki ning valitsemissektori võlga käsitlevates arvudes.

2. Olulised muudatused tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevates arvudes tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida. Igal juhul teatatakse sellistest muudatustest, mille tulemusena ületatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi protokollis sätestatud kontrollväärtuseid või mis tähendavad, et liikmesriigi andmed ei ületa enam kontrollväärtusi ning need dokumenteeritakse nõuetekohaselt.

Artikkel 7

Liikmesriigid avalikustavad varasemate aastate tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevad ning muud andmed, mis on esitatud komisjonile (Eurostatile) vastavalt artiklitele 3 kuni 6.

III PEATÜKK

ANDMETE KVALITEET

Artikkel 8

1. Komisjon (Eurostat) hindab korrapäraselt nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olnud ESA 95 alusel kogutud valitsemissektori arvepidamise andmete (edaspidi „valitsemissektori arvepidamine”) kvaliteeti. Tegelike andmete kvaliteedi all mõeldakse seda, et statistilised andmed on arvepidamiseeskirjade kohased, täielikud, usaldusväärsed, ajakohased ning järjepidevad. Hindamisel keskendutakse sellistele liikmesriikide loeteludes märgitud aspektidele nagu valitsemissektori piiritlemine, valitsemissektori tehingute ja võlakohustuste liigitus ning kirjendamisaeg.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) nii kiiresti kui võimalik statistilise teabe, mida on taotletud andmete kvaliteedi hindamise eesmärgil, ilma et see piiraks nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 322/97 (7) statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid.

Esimeses lõikes osutatud „statistiline teave” piirdub teabega, mida on eranditult vaja selleks, et kontrollida vastavust Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA) reeglitele. Eelkõige tähendab statistiline teave:

a)	rahvamajanduse arvepidamise andmeid;

b)	loetelusid;

c)	ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabeleid;

d)	teadetega seotud lisaküsimustikke ja selgitusi.

Küsimustike vormi määrab kindlaks komisjon (Eurostat) pärast konsulteerimist monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega (edaspidi „CMFB”).

3. Komisjon (Eurostat) esitab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid liikmesriikide esitatud tegelike andmete kvaliteedi kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriikide esitatud tegelikke andmeid üldiselt selles osas, mis puudutab andmete arvepidamiseeskirjade kohasust, täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ning järjepidevust.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) üksikasjaliku loetelu meetoditest, menetlustest ja allikatest, mida kasutatakse tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevate andmete kogumiseks ning nende aluseks olevaks valitsemissektori arvepidamiseks.

2. Loetelud tuleb koostada vastavalt suunistele, mille komisjon (Eurostat) on vastu võtnud pärast CMFBga konsulteerimist.

3. Pärast statistiliste andmete kogumiseks liikmesriikide poolt vastu võetud meetodites, menetlustes ja allikates muudatuste tegemist tuleb loetelusid ajakohastada.

4. Liikmesriigid teevad oma kõnealused loetelud üldsusele kättesaadavaks.

5. Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud küsimustega võib tegeleda artiklis 11 nimetatud külastuste ajal.

Artikkel 10

1. Kui on kahtlusi ESA 95 arvepidamiseeskirjade nõuetekohase rakendamise osas, nõuab asjaomane liikmesriik komisjonilt (Eurostatilt) selgitust. Komisjon (Eurostat) peab viivitamata küsimust uurima ja edastama oma selgituse asjaomasele liikmesriigile ning vajaduse korral CMFBle.

2. Kui komisjoni või asjaomase liikmesriigi arvates on tegemist keerulise või üldist huvi pakkuva juhtumiga, võtab komisjon (Eurostat) otsuse vastu pärast CMFBga konsulteerimist. Komisjon (Eurostat) teeb otsused üldsusele teatavaks koos CMFB arvamusega, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 322/97 statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid.

Artikkel 11

1. Komisjon (Eurostat) kindlustab püsiva dialoogi liikmesriikide statistikaasutustega. Selleks viib komisjon (Eurostat) kõikides liikmesriikides läbi korrapäraseid külastusi dialoogi pidamiseks ja võimalikke metodoloogilisi külastusi.

2. Dialoogkülastused on ette nähtud selleks, et kontrollida esitatud andmeid, uurida metodoloogilisi küsimusi, arutada statistilisi protsesse ja loeteludes kirjeldatud allikaid ning hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele. Dialoogkülastusi kasutatakse esitatud andmetega seotud ohtude või võimalike probleemide tuvastamiseks.

3. Metodoloogilised külastused jäävad täielikult statistikavaldkonna piiridesse. See kajastub artiklis 12 osutatud delegatsioonide koosseisus.

Metodoloogilised külastused on ette nähtud selleks, et kontrollida protsesse ja valitsemissektori arvepidamist, mis on tegelike esitatud andmete aluseks, ning selleks, et teha üksikasjalikke järeldusi esitatud andmete kvaliteedi kohta artikli 8 lõikes 1 sätestatu kohaselt.

Metodoloogilisi külastusi korraldatakse ainult siis, kui on tuvastatud olulised ohud või võimalikud probleemid seoses andmete kvaliteediga, eelkõige seoses meetodite, põhimõtete ja liigitussüsteemidega, mida kohaldatakse andmete puhul, millest liikmesriigid on kohustatud teatama.

4. Dialoogkülastusi ja metodoloogilisi külastusi korraldades edastab komisjon (Eurostat) esialgsed tulemused asjaomasele liikmesriigile kommenteerimiseks.

Artikkel 12

1. Liikmesriikides metodoloogilisi külastusi läbi viies võib komisjon (Eurostat) taotleda teiste liikmesriikide poolt vabatahtlikult soovitatud rahvamajanduse arvepidamise ekspertide ja muude komisjoni talituste ametnike abi.

Loetelu rahvamajanduse arvepidamise ekspertidest, kellelt komisjon (Eurostat) võib abi taotleda, koostatakse ettepanekute põhjal, mille on komisjonile (Eurostatile) saatnud ülemäärase eelarvepuudujäägi andmete esitamise eest vastutavad liikmesriigi asutused.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et aidata metodoloogilisi külastusi läbi viia. Nimetatud külastused peaksid hõlmama üksnes ametiasutusi, kes tegelevad andmete esitamisega ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Liikmesriigid tagavad siiski, et nende üksused, mis on otseselt või kaudselt seotud valitsemissektori arvepidamise ja võla koostamisega, ning vajaduse korral avaliku sektori arvepidamise kontrolli eest operatiivselt vastutavad liikmesriigi ametiasutused annavad komisjoni ametnikele või teistele lõikes 1 osutatud ekspertidele abi, mis on vajalik nende kohustuste täitmiseks, sealhulgas teevad kättesaadavaks dokumendid, millega põhjendatakse esitatud tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevaid andmeid ning nende aluseks olevaid valitsemissektori arvepidamise andmeid. Liikmesriikide statistikasüsteemide salastatud dokumente võib edastada ainult komisjonile (Eurostatile).

Ilma et see piiraks liikmesriikide üldist kohustust võtta kõik nõutavad meetmed metodoloogiliste külastuste hõlbustamiseks, on esimeses lõigus osutatud metodoloogiliste külastuste läbiviimisel komisjoni (Eurostati) koostööpartneriteks igas liikmesriigis teenistused, kes vastutavad ülemäärase eelarvepuudujäägi andmete esitamise eest.

3. Komisjon (Eurostat) tagab, et kõnealustel külastustel osalevad ametnikud ja eksperdid täidavad kõiki tehnilise asjatundlikkuse, professionaalse sõltumatuse ja konfidentsiaalsusega seotud nõudeid.

Artikkel 13

Komisjon (Eurostat) esitab majandus- ja rahanduskomiteele aruanded, mis käsitlevad järeldusi dialoogkülastuste ja metodoloogiliste külastuste kohta, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi mis tahes kommentaare nende järelduste kohta. Nimetatud aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks koos asjaomase liikmesriigi mis tahes kommentaaridega pärast nende majandus- ja rahanduskomiteele edastamist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 322/97 statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid.

IV PEATÜKK

ANDMETE ESITAMINE KOMISJONI (EUROSTATI) POOLT

Artikkel 14

1. Komisjon (Eurostat) esitab tegelikku valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamiseks kolme nädala jooksul pärast artikli 3 lõikes 1 nimetatud aruannete esitamise tähtpäevi või pärast artikli 6 lõikes 1 nimetatud muudatusi. Andmete esitamiseks avaldatakse need.

2. Komisjon (Eurostat) ei viivita liikmesriikide tegelikku valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevate andmete esitamisega, isegi kui liikmesriik ei ole edastanud oma andmeid.

Artikkel 15

1. Komisjon (Eurostat) võib esitada reservatsiooni liikmesriigi esitatud tegelike andmete kvaliteedi suhtes. Hiljemalt kolm tööpäeva enne kavandatavat avaldamiskuupäeva edastab komisjon (Eurostat) asjaomasele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomitee eesistujale reservatsiooni, mis tal on kavas esitada ja avaldada. Kui küsimus lahendatakse pärast andmete ja reservatsiooni avaldamist, avaldatakse kohe teade reservatsiooni tagasivõtmise kohta.

2. Komisjon (Eurostat) võib muuta liikmesriikide edastatud tegelikke andmeid ning esitada muudetud andmed koos muudatuste põhjendustega, kui on tõendeid, et liikmesriikide edastatud tegelikud andmed ei ole vastavuses artikli 8 lõike 1 nõuetega. Hiljemalt kolm tööpäeva enne kavandatavat avaldamiskuupäeva edastab komisjon (Eurostat) asjaomasele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomitee eesistujale muudetud andmed ning muudatuste põhjendused.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 16

1. Liikmesriigid tagavad, et komisjonile (Eurostatile) edastatavad tegelikud andmed koostatakse kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 kehtestatud põhimõtetega. Selles osas on liikmesriikide statistikaasutuste ülesanne tagada esitatud andmete vastavus käesoleva määruse artikli 1 sätetele ning andmete aluseks olevatele ESA 95 arvepidamiseeskirjadele.

2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et ametnikud, kes vastutavad komisjonile (Eurostatile) tegelike andmete ja nende aluseks olevate valitsemissektori arvepidamise andmete esitamise eest, toimivad kooskõlas määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 kehtestatud põhimõtetega.

Artikkel 17

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu või komisjon muudab ESA 95 või selle metoodikat kooskõlas asutamislepingus ja määruses (EÜ) nr 2223/96 sätestatud pädevuseeskirjade ja menetlusega, lisab komisjon käesoleva määruse artiklitesse 1 ja 3 uued viited ESA 95-le.

Artikkel 18

Määrus (EÜ) nr 3605/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ŠEBESTA

(1) 21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 88, 9.4.2008, lk 1.

(3) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(4) Vt lisa I.

(5) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

(6) EÜT L 112, 29.4.1997, lk 56.

(7) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3605/93	(EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 475/2000	(EÜT L 58, 3.3.2000, lk 1).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 351/2002	(EÜT L 55, 26.2.2002, lk 23).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2103/2005	(ELT L 337, 22.12.2005, lk 1).

II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 3605/93	Käesolev määrus
1 jagu	I peatükk
Artikkel 1, lõiked 1 kuni 5	Artikkel 1, lõiked 1 kuni 5
Artikkel 2	Artikkel 1, lõige 6
Artikkel 3	Artikkel 2
2 jagu	II peatükk
Artikkel 4, lõige 1	Artikkel 3, lõige 1
Artikkel 4, lõige 2, esimene kuni viies taane	Artikkel 3, lõige 2, punktid a kuni e
Artikkel 4, lõige 3, esimene ja teine taane	Artikkel 3, lõige 3, punkt a ja b
Artikkel 4, lõige 4	Artikkel 3, lõige 4
Artikkel 5	Artikkel 4
Artikkel 6	Artikkel 5
Artikkel 7	Artikkel 6
Artikkel 8	Artikkel 7
2a jagu	III peatükk
Artikkel 8a, lõige 1	Artikkel 8, lõige 1
Artikkel 8a, lõige 2, esimene lõik	Artikkel 8, lõige 2, esimene lõik
Artikkel 8a, lõige 2, teine lõik, esimene kuni neljas taane	Artikkel 8, lõige 2, teine lõik, punktid a kuni d
Artikkel 8a, lõige 2, kolmas lõik	Artikkel 8, lõige 2, kolmas lõik
Artikkel 8a, lõige 3	Artikkel 8, lõige 3
Artikkel 8b	Artikkel 9
Artikkel 8c	Artikkel 10
Artikkel 8d, esimene lõige, esimene ja teine lause	Artikkel 11, lõige 1
Artikkel 8d, esimene lõige, kolmas lause	Artikkel 11, lõige 3, kolmas lõik
Artikkel 8d, teine lõik, esimene ja teine lause	Artikkel 11, lõige 2
Artikkel 8d, teine lõik, kolmas lause	Artikkel 11, lõige 3, teine lõik
Artikkel 8d, teine lõik, neljas ja viies lause	Artikkel 11, lõige 3, esimene lõik
Artikkel 8d, kolmas lõik	Artikkel 11, lõige 4
Artikkel 8e	Artikkel 12
Artikkel 8f	Artikkel 13
2b jagu	IV peatükk
Artikkel 8g	Artikkel 14
Artikkel 8h	Artikkel 15
2c jagu	V peatükk
Artikkel 8i	Artikkel 16
Artikkel 8j	Artikkel 17
—	Artikkel 18
—	Artikkel 19
—	I lisa
—	II lisa

10.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 145/10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 480/2009,

25. mai 2009,

välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta) (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	Euroopa Liidu üldeelarve on vastuvõtlik finantsriskidele, mis tulenevad kolmandate riikide laenudele antud tagatistest.

(3)

11. ja 12. detsembril 1992 jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et eelarve usaldusväärse haldamise ja finantsdistsipliiniga seotud kaalutlused räägivad selle kasuks, et asutada uus finantsmehhanism, mistõttu tuleks asutada tagatisfond, mis kataks kolmandatele riikidele antud laenude ja laenutagatistega ning kolmandates riikides läbiviidavate projektidega seotud riskid. Seda vajadust rahuldaks fondi asutamine, mis maksaks otse ühenduste võlausaldajatele.

(4)	Vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4) tagatakse tagatisfondi rahastamine aastail 2007–2013 Euroopa Liidu üldeelarve kohustuslike kulude kaudu.

(5)	On olemas mehhanismid tagatiste maksmiseks, eriti sularahavaru ajutiseks kasutamiseks, nagu on sätestatud nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom) (5) artiklis 12.

(6)	Tagatisfond asutataks järk-järgult makstavatest maksetest. Tagatisfond peaks hiljem saama intressi investeeritud vahenditelt ja summadelt, mis saadakse laenukohustusi mittetäitvatelt võlgnikelt, kelle eest tagatisfond on juba tagatise maksnud.

(7)	Tagatisfondi toimimise kogemused on näidanud, et tagatisfondi vahendite ja tagatud kohustuste põhisumma (mida on suurendatud tasumata intressi võrra) sobivaks suhteks on 9 %.

(8)	Maksed tagatisfondi, mis on 9 % iga toimingu summast, tunduvad olevat piisavad soovitud summa saavutamiseks. Tuleks määratleda nende maksete tegemise kord.

(9)	Kui tagatisfond on saanud soovitud summast rohkem raha, tuleks ülejääk Euroopa Liidu üldeelarvesse tagasi maksta.

(10)	Tagatisfondi finantshaldamine tuleks usaldada Euroopa Investeerimispangale (edaspidi EIP). Kontrollikoja, komisjoni ja EIP vahelises kokkuleppes ettenähtud korra kohaselt kontrollib tagatisfondi finantshaldamist kontrollikoda.

(11)

Ühendused on ühinevatele riikidele või kõnealustes riikides läbiviidavatele projektidele andnud laene ja laenutagatisi. Kõnealused laenud ja tagatised kaetakse tagatisfondist ning on pärast ühinemiskuupäeva tagasi maksmata või kehtivad. Alates kõnealusest kuupäevast ei ole need laenud ja tagatised enam hõlmatud ühenduste välistegevusega ning peaksid seetõttu olema otse kaetud Euroopa Liidu üldeelarvest ning mitte enam tagatisfondist.

(12)

Tagatisfond katab nende kohustuste täitmatajätmise, mis kaasnevad EIP väljastatud laenudega, millele ühendus annab tagatise EIP välismandaadi kohaselt. Lisaks peaks fond kooskõlas 1. veebruaril 2007 jõustunud EIP välismandaadiga katma samuti EIP väljastatud laenutagatistega, millele ühendus annab tagatise, kaasnevate kohustuste täitmatajätmise.

(13)	Asutamislepingutes ei nähta käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale EÜ asutamislepingu artiklis 308 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 203 sätestatud volituste,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutatakse tagatisfond (edaspidi fond), mille vahendeid kasutatakse ühenduste võlausaldajatele tagasimaksmiseks, kui laenu saaja ei ole ühenduse antud või tagatud laenu või Euroopa Investeerimispanga (edaspidi EIP) väljastatud laenutagatist, millele ühendus annab tagatise, tagasi maksnud.

Esimeses lõikes nimetatud laenamise ja tagamise toimingud (edaspidi toimingud) on toimingud, mida tehakse kolmandate riikide kasuks või kolmandates riikides läbiviidavate projektide rahastamiseks.

Kõik toimingud, mis tehakse kolmandate riikide kasuks või kolmandates riikides läbiviidavate projektide rahastamiseks, ei kuulu alates kuupäevast, mil riik ühineb Euroopa Liiduga, enam käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Artikkel 2

Fondi rahastatakse:

—	Euroopa Liidu üldeelarvest artiklite 5 ja 6 kohaselt tehtud ühest iga-aastasest maksest,

—	fondi investeeritud vahendite intressist,

—	summadest, mis saadakse laenukohustusi mittetäitvatelt võlgnikelt, kelle eest fond on juba tagatise maksnud.

Artikkel 3

Fondi vahendid peavad jõudma eesmärgipärasele tasemele (edaspidi sihtsumma).

Sihtsumma on 9 % iga tehinguga seotud ühenduste kapitalikohustuste kogusummast, millele lisandub saadaolev tasumata intress.

Mis tahes ülejääk kantakse üheainsa tehinguna Euroopa Liidu „n+1” aasta üldeelarve tulutabeli erirubriiki aasta „n–1” lõpus sihtsumma ja fondi netovara väärtuse vahel ilmneva erinevuse alusel, mis on arvutatud aasta „n” alguses.

Artikkel 4

Alates uue liikmesriigi ühinemisest Euroopa Liiduga vähendatakse sihtsummat määral, mis arvutatakse artikli 1 kolmandas lõigus viidatud toimingute põhjal.

Kõnealuse vähendamise määra arvutamisel kasutatakse ühinemiskuupäeva seisuga lõpetamata toimingute suhtes artikli 3 teises lõigus osutatud ja ühinemiskuupäeval kohaldatavat protsendimäära.

Ülejääk makstakse Euroopa Liidu üldeelarve tulutabeli erirubriiki tagasi.

Artikkel 5

Rahastamiseks vajalik summa kantakse aastal „n+1” Euroopa Liidu üldeelarvest fondi üheainsa tehinguna aasta „n–1” lõpus sihtsumma ja fondi netovara väärtuse vahel ilmneva erinevuse alusel, mis on arvutatud aasta „n” alguses.

Artikkel 6

1. Kui rakendatavad tagatised ületavad aastal „n–1” ühe või mitme laenukohustuse täitmatajätmise tagajärjel 100 miljonit eurot, siis makstakse summa, mis ületab 100 miljonit eurot, tagasi fondi aastaste osamaksetena alates aastast „n+1” ning maksmist jätkatakse järgnevatel aastatel kuni summa täieliku tasumiseni (leevendusmehhanism). Aastase osamakse suurus oleneb selles, kumb kahest järgmisest on väiksem:

—	100 miljonit eurot või

—	maksmisele kuuluva summa jääk vastavalt leevendusmehhanismile.

Aastale „n–1” eelnevatel aastatel rakendatud tagatistest tulenev mis tahes summa, mis ei ole leevendusmehhanismi kasutamise tõttu veel täielikult tagasi makstud, tuleb tagasi maksta enne, kui aastal „n–1” ja sellele järgnevatel aastatel aset leidnud laenukohustuste täitmatajätmise suhtes saab leevendusmehhanismi kasutada. Selliseid maksmisele kuuluvate summade jääke arvestatakse jätkuvalt maha leevendusmehhanismi raames Euroopa Liidu üldeelarvest kaetavast maksimaalsest iga-aastasest summast niikaua, kuni kogu summa on fondi tagasi makstud.

2. Leevendusmehhanismile tuginevad arvutused tehakse eraldi artikli 3 kolmandas lõigus ja artiklis 5 osutatud arvutustest. Sellele vaatamata moodustavad need koos ühe aastaülekande. Leevendusmehhanismi raames Euroopa Liidu üldeelarvest makstavaid summasid käsitletakse artiklite 3 ja 5 kohastes arvutustes fondi netovarana.

3. Kui ühe või mitme laenukohustuse täitmatajätmisest tuleneva tagatiste rakendamise tagajärjel on fondis vähem raha kui 80 % sihtsummast, teatab komisjon sellest eelarvepädevatele institutsioonidele.

4. Kui ühe või mitme laenukohustuse täitmatajätmisest tuleneva tagatiste rakendamise tagajärjel on fondis vähem raha kui 70 % sihtsummast, esitab komisjon aruande erakorraliste meetmete kohta, mida võidakse võtta fondi vahendite täiendamiseks.

Artikkel 7

Komisjon usaldab fondi finantshaldamise ühendustelt saadud volituse alusel EIP-le.

Artikkel 8

Komisjon saadab järgmise finantsaasta 31. maiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale fondi eelmise aasta finants- ja juhtimisaruande.

Artikkel 9

Fondi tulude ja kulude aruanne ja bilanss lisatakse ühenduste tulude ja kulude aruandele ja bilansile.

Artikkel 10

Määrus (EÜ, Euratom) nr 2728/94, nii nagu seda on muudetud I lisas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ŠEBESTA

(1) 18. novembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1.

(3) Vt lisa I.

(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(5) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2728/94	(EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1).
Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1149/1999	(EÜT L 139, 2.6.1999, lk 1).
Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004	(ELT L 396, 31.12.2004, lk 28).
Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 89/2007	(ELT L 22, 31.1.2007, lk 1).

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ, Euratom) nr 2728/94	Käesolev määrus
Artikkel 1, 2 ja 3	Artikkel 1, 2 ja 3
Artikkel 3a	Artikkel 4
Artikkel 4	Artikkel 5
Artikkel 5	Artikkel 6
Artikkel 6	Artikkel 7
Artikkel 7	Artikkel 8
Artikkel 8	Artikkel 9
Artikkel 9	—
—	Artikkel 10
Artikkel 10, esimene lõige	Artikkel 11
Artikkel 10, teine lõige	—
—	Lisa I
—	Lisa II

10.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 145/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 482/2009,

8. juuni 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, ja määrust (EÜ) nr 883/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 42,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrust (EÜ) nr 1698/2005, millega on kehtestatud EAFRDst antavate maaelu arengu toetuste ühtne õiguslik raamistik kogu ühenduse jaoks, on muudetud nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 473/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 (maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) ning määrust (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta), (3) et võtta arvesse Euroopa majanduse elavdamise kava, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks oma 11. ja 12. detsembri 2008. aasta kohtumistel.

(2)	Järelikult tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 1974/2006 (4) täiendada üksikasjalike lisarakenduseeskirjadega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4b kohaselt võivad liikmesriigid 2009. aasta jooksul kohaldada EAFRD kaasrahastamise kõrgemaid määrasid juhul, kui kogu programmitöö perioodil on järgitud kõnealuse määruse artikli 70 lõikega 3 ette nähtud EAFRD panuse kogumäära. On vaja kinnitada kord, mille alusel võivad liikmesriigid kasutada nii kõnealust võimalust kui ka mehhanismi, millega tagatakse, et EAFRD panuse kogumäära järgitakse kogu programmitöö perioodil.

(4)	Kohalike arengustrateegiate rakendamise lihtsustamiseks ning eelkõige kohalike tegevusrühmade toimimiseks, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 62, tuleks ette näha võimalus teha ettemakseid, mis on seotud nende jooksvate kuludega.

(5)	Pidades silmas üldist keskkonnatulu, mis tuleneb põllumajandusettevõtte (või selle osa) üleandmisest looduskaitseorganile, peaks liikmesriikidel olema võimalus abisaajalt tagasimaksmist mitte nõuda juhul, kui kõnealune organ toetuse määramise tingimusena võetud kohustust üle ei võta.

(6)

Looduspärandi säilitamiseks, taastamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 57 punktis a sätestatud kõrge loodusliku väärtusega alade arendamiseks tehtavate investeeringutega seotud tegevuste rakendamist tuleks lihtsustada. Seepärast peaks liikmesriikidel võimaldama selliste tegevuste jaoks standardkulude ja saamata jäänud tulu standardhinnangute alusel kindlaks määrata toetuse määr, nagu sama laadi tegevuste jaoks on juba ette nähtud määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikliga 53.

(7)	Et võimaldada liikmesriikidel määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõikest 4b kasu saada, tuleks komisjoni määrusega (EÜ) nr 883/2006 (5) ettenähtud EAFRD raamatupidamisarvestuse raames ühenduse panuse arvutamise eeskirju kohandada.

(8)	Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 1974/2006 ja (EÜ) nr 883/2006 vastavalt muuta.

(9)	Selleks et tagada kooskõla määruse (EÜ) nr 473/2009, mida käesoleva määruse sätted täiendavad, kohaldamise kuupäevaga, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2009. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei tohiks rikkuda asjaomaste abisaajate õiguskindluse põhimõtet.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee ja põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1974/2006 muudetakse järgmiselt.

Artikli 6 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

pärast punkti b lisatakse järgmine punkt:

„ba)	määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4b rakendamisega seotud rahastamiskava muudatused;”;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	muud käesoleva lõike punktides a, b ja ba nimetamata muudatused.”.

Artikli 8 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

1. Liikmesriigid, kes kavatsevad teha määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4b rakendamisega seotud muudatusi, teatavad komisjonile muudetud rahastamiskava, mis hõlmab 2009. aastal kohaldatavaid EAFRD panuse suurendatud määrasid.

Käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud korda kohaldatakse muudatuste suhtes, millest on teatatud esimese lõigu kohaselt.

2. Pärast hiljemalt 31. jaanuaril 2010. aastal vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (6) artikli 16 lõikele 2 esitatava 2009. aasta viimase kuludeklaratsiooni laekumist arvutab komisjon EAFRD panuse ülemmäärad, mida võib kohaldada ülejäänud programmitöö perioodi suhtes, et järgida määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõigetes 3 ja 4 sätestatud EAFRD panuse üldist ülemmäära. Kõnealuse arvutuse üksikasjad ja tulemus teatakse liikmesriikidele 15. veebruariks 2010.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile 15. märtsiks 2010 uue rahastamiskava, mis hõlmab uusi EAFRD panuse määrasid ülejäänud programmitöö perioodiks kooskõlas ülemmääradega, mis komisjon on arvutanud lõike 2 kohaselt.

Kui liikmesriik ei teata uut rahastamiskava kõnealuseks kuupäevaks või kui teatatud rahastamiskava ei ole kooskõlas komisjoni arvutatud ülemmääradega, kohaldatakse neid automaatselt liikmesriigi maaelu arengu programmi suhtes alates makseasutuse poolt 2010. aasta esimeses kvartalis tehtud kulusid hõlmava deklaratsiooni esitamise kuupäevast kuni komisjoni poolt vastavalt kaasrahastamise määradele arvutatud täiendatud rahastamisplaani esitamiseni.

Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 38

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktis c osutatud kohalike tegevusrühmade jooksvad kulud võivad saada ühenduse toetust 20 % ulatuses kohaliku arengu strateegiale ettenähtud riiklikest kogukulutustest.

2. Kohalikud tegevusrühmad võivad pädevatelt makseasutustelt taotleda ettemakset juhul, kui selline võimalus on maaelu arengu programmis ette nähtud. Ettemakse suurus ei ületa 20 % jooksvate kuludega seotud riigiabist ja selle maksmise tingimuseks on 110 % ettemakse summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise esitamine. Tagatis vabastatakse hiljemalt kohaliku arengustrateegia lõpetamisel.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 (7) artikli 26 lõiget 5 ei kohaldata esimeses lõigus osutatud makse suhtes.

Artikli 44 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:

„c)	kui abisaaja põllumajandusettevõte antakse täielikult või osaliselt üle looduskaitseorganile keskkonna säilitamise eesmärgil, tingimusel et üleandmise eesmärk on maa kasutamise alaline muutmine, mis on seotud looduskaitsega ning mis on olulise tähtsusega keskkonna jaoks.”;

Artikli 53 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Vajaduse korral võivad liikmesriigid määrata määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 31, 37–41 ja 43–49 sätestatud toetuse määra standardkulude ja saamata jäänud tulu standardhinnangute alusel.

Ilma et see piiraks riigiabi sisulisi ja menetluslikke eeskirju, kohaldatakse esimest lõiku ka looduspärandi säilitamiseks, taastamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 57 punktis a osutatud kõrge loodusliku väärtusega alade arendamiseks tehtavate investeeringute suhtes.”.

6.	II ja VII lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 17 lõikele 1 lisatakse teine lõik:

„Erandina esimesest lõigust arvutatakse liikmesriikide 1. aprilli ja 31. detsembri 2009 vahel tehtud kulutuste eest antav ühenduse panus võrdlusperioodi viimasel päeval kehtiva rahanduskava alusel.”.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuar 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(3) ELT L 144, 9.6.2009, lk 3.

(4) ELT L 368, 23.12.2006, lk 15.

(5) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(6) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.”.

(7) ELT L 368, 23.12.2006, lk 74.”.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 lisasid muudetakse järgmiselt.

II lisa A osa punkt 6.3 asendatakse järgmisega:

„6.3.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a osutatud tegevuste soovituslik eelarve ajavahemikuks 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2013 (artikli 16a lõige 3b) kuni määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 5a sätestatud summadeni).

Telg/meede

EAFRD panus ajavahemikul 2009–2013

1. telg

Meede 111

…

Meede …

…

1. telg kokku

…

2. telg

Meede 211

…

Meede …

…

2. telg kokku

…

3. telg

Meede 311

Meede 321

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

Meede …

…

3. telg kokku

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

…

4. telg

Meede 411

Meede 413

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

Meede …

…

4. telg kokku

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

…

Programm kokku

Kokku 1., 2., 3. ja 4. telje kohased meetmed, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

…

Kokku 3. ja 4. telje kohased meetmed, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega”

VII lisa A osa muudetakse järgmiselt:

Punkti 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Iga liikmesriik, kes saab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5a kohaselt täiendavaid rahalisi vahendeid, peaks 2010. aastal esitatavasse aastaaruandesse esimest korda lisama eraldi peatüki, mis hõlmab vähemalt sama analüüsi, mis on nimetatud esimeses lõigus seoses kõnealuse määruse artikli 16a lõikes 1 osutatud prioriteetidega seotud tegevustega.”.

Punkt 3a asendatakse järgmisega:

„3a.

Programmi rahastamine uute küsimuste ja lairibainfrastruktuuriga seotud tegevuste puhul, esitades iga meetme kohta kuluaruande pärast 1. jaanuari 2009 abisaajatele makstud summade kohta määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste eest ning kõnealuse määruse artikli 69 lõikes 5a osutatud summade ulatuses.

Kõnealust liiki tegevuste rahastamist kirjeldav kokkuvõtlik tabel sisaldab vähemalt järgmist teavet:

Telg/meede

Iga-aastased toetused – aasta N

Toetused kokku aastatel 2009–N

Meede 111

…

Meede …

1. telg kokku

…

Meede 211

…

Meede …

2. telg kokku

…

Meede 311

…

Meede 321

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

Meede …

3. telg kokku

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

…

Meede 411

…

Meede 413

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

Meede …

4. telg kokku

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

—	Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

…

Programm kokku

Kokku 1., 2., 3. ja 4. telje kohased meetmed, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

Kokku 3. ja 4. telje kohased meetmed, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

…

…”

10.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 145/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 484/2009,

9. juuni 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artikli 51 lõiget 4, artikli 74 lõiget 4 ja artiklit 91,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast muudatuste tegemist komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusesse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määrustes (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 73/2009 ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus-ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid, ning nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 ette nähtud nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud reeglid, (2) tuleks ajakohastada komisjoni määruses (EÜ) nr 1975/2006 (3) sisalduvad viited kõnealusele määrusele.

(2)

Lisaks kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (4). Määrust (EÜ) nr 1975/2006 tuleks seega kohandada, et võtta arvesse viiteid määrusele (EÜ) nr 73/2009.

(3)	Kogemused on näidanud, et määruses (EÜ) nr 1975/2006 leidub lünki ja aegunud sätteid, mis tuleks kas täita või välja jätta, et tagada teksti õige mõistmine ja ühtsus.

(4)

Määruse (EÜ) nr 796/2004 teatavad sätted, näiteks kohapealsest kontrollist etteteatamist võimaldavad artikli 23a sätted, artikli 68 sätted, milles määratletakse erandid vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisel, ja artikli 71 lõikes 2 sätestatu, tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1698/2005 suhtes üldkohaldatavaks.

(5)

Selguse huvides tuleks määruse (EÜ) nr 1975/2006 II osa I jaotisega ette nähtud 2. ja 4. telje alla kuuluvate teatavate meetmete alusel antava maaelu arengu toetusega seonduvate kontrollieeskirjade kohaldamisel viidata määruses (EÜ) nr 796/2004 sätestatud põllumajanduslike maatükkide mõistele ja nendega seonduvatele põhimõtetele.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktis iv sätestatud meetmega seonduvate kohapealsete kontrollide puhul tuleks täpsusta, et 5 % minimaalne nõue tuleb täita meetme tasandil.

(7)	Kogemused on näidanud, et teatavaid sätteid on vaja selgitada, eelkõige teatavate pindalapõhiste ja loomadega seotud meetmete üledeklareerimise korral kohaldatavate vähendamiste ja vähendamiste kuhjumisega seonduvaid.

(8)	Selguse huvides tuleks teatavaid viiteid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) aastale muuta, et viidata kalendriaastale.

(9)	Määruse (EÜ) nr 1975/2006 säte, mis seondub kontrollvalimi moodustamisega nõuetele vastavuse kontrollimiseks, tuleks ümber sõnastada, et võtta arvesse määruse (EÜ) nr 796/2004 muudetud artiklit 45, ning kontrollisüsteemi tõhususe suurendamiseks tuleks lisada uus mehhanism.

(10)	Vähendamiste järjekindla kohaldamise tagamiseks hooletuse või tahtliku rikkumise korral on vaja täpsustada nõuetele vastavuse valdkond, kus määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3 osutatud minimaalsed väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõuded tuleb klassifitseerida.

(11)	Ühtsema järjestuse tagamiseks tuleks muuta järjekorda, mille alusel kohaldatakse vähendamiste kuhjumise korral nõuetele vastavuse kontrollimise raames vähendamisi.

(12)	Muude kui pindalapõhiste ja loomadega seotud meetmete hõlmamiseks tuleks 1. ja 3. telje ning 2. ja 4. telje teatavate meetmete alusel antava toetuse kohapealsete kontrollidega seoses lisada kontrolliaruande nõue.

(13)	Kogemused on näidanud, et on vaja selgitada iga-aastase teavitamisega seonduvaid nõudeid.

(14)	Mis tahes liiki kontrollide tulemusi käsitlev teave tuleks teha kättesaadavaks kõigile erinevate toetuskavade haldamise eest vastutavatele makseasutustele, et nad saaksid põhjendatud leidude korral kohaldada nõuetele vastavuse ja abikõlblikkusega seonduvaid vähendamisi samaaegselt.

(15)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1975/2006 vastavalt muuta.

(16)

Selleks et näha liikmesriikidele ette piisav ajavaru oma kontrollimenetluse kohandamiseks ja vältida aruandlusega seonduvaid probleeme, mis võiksid esile kerkida, kui kohaldamine algaks aasta keskel, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2010. Õiguskindluse säilitamiseks tuleks aga vähendustega seonduv erand, mis tuleneb komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1973/2004 (millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks) (5) artikli 138 lõikest 1 ja mida kohaldatakse ühtse pindalatoetuse kava kohaldavate liikmesriikide toetusesaajate suhtes, säilitada 2009. kalendriaastaga seonduvate toetusetaotluste suhtes.

(17)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1975/2006 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikleid 5, 22, 23, artikli 23a lõiget 1, artikleid 68, 69, artikli 71 lõiget 2 ja artiklit 73 mutatis mutandis.”

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamine

Käesoleva jaotise puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõikeid 10, 22 ja 23, artiklit 9, artikli 14 lõiget 1a ning artikleid 18 ja 21 mutatis mutandis.

Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 1a, artikli 6 lõiget 1 ning artikli 8 lõiget 1 kohaldatakse samuti mutatis mutandis. Siiski võivad liikmesriigid kehtestada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktides iii, iv ja v osutatud meetmete jaoks asjakohased alternatiivsed süsteemid toetuse aluseks oleva maa üheseks identifitseerimiseks.”

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 11 lõiget 3 ning artikleid 12, 15 ja 20 kohaldatakse käesoleva jaotise maksenõuete suhtes mutatis mutandis. Lisaks kõnealuse määruse artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud teabele peavad maksenõuded sisaldama ka nimetatud sättes osutatud teavet mittepõllumajandusliku maa kohta, mille jaoks toetust taotletakse.”

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Igal kalendriaastal esitatavate maksenõuetega seonduvate kohapealsete kontrollide koguarv hõlmab vähemalt 5 % kõikidest toetusesaajatest ühe või enama käesoleva jaotise reguleerimisalasse jääva meetme raames võetud kohustuste alusel. Kuid määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktis iv sätestatud meetme puhul tuleb kõnealune minimaalne nõue täita meetme tasandil.

Pärast halduskontrolli abikõlbmatuks tunnistatud taotlejad ei moodusta osa esimeses lõigus osutatud toetusesaajate koguarvust.”;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollvalim moodustatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 27.”.

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Toetuse arvutamise alus pindalapõhiste meetmete osas kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõigetele 1, 3 ja 7.

Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse toetusesaaja poolt deklareeritud pindalad, mis saavad teatava pindalapõhise meetme alusel toetust sama toetusmäära alusel, üheks põllukultuurirühmaks. Vähenevate toetussummade kasutamisel võetakse aga arvesse kõnealuste summade keskmist seoses vastavate deklareeritud pindaladega.

Kui abikõlbliku pindala suhtes on kehtestatud maksimaalne piirang või piirmäär, vähendatakse toetusetaotluses näidatud hektarite arvu kehtestatud piirangu või piirmäärani.

2. Kui asjaomase põllukultuurirühma puhul deklareeritud pindala ületab määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 kindlaks määratud pindala, arvutatakse toetus kindlaks määratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne erinevus, kui kõnealune erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 % kindlaks määratud pindalast.

Asjaomasele põllukultuurirühmale ei anta toetust, kui erinevus on üle 20 % kindlaks määratud pindalast.

Kui erinevus on suurem kui 50 %, jäetakse toetusesaaja veel kord toetusest ilma kuni selle summa ulatuses, mis vastab deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 kindlaks määratud pindala erinevusele.”;

b)	lõige 3 jäetakse välja;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui deklareeritud pindala ja kindlaks määratud pindala erinevus on suurem kui 3 %, kuid mitte rohkem kui 30 % kindlaks määratud pindalast, vähendatakse erandina lõikest 2 ja lõike 3 esimesest lõigust määruse (EÜ) nr 73/2009 (6) artiklis 122 sätestatud ühtse pindalatoetuse kava kohaldavate liikmesriikide toetusesaajatele antavat toetust 2009. kalendriaasta toetusetaotluste puhul kahekordse leitud erinevuse võrra.

2009. kalendriaasta puhul ei anta toetust, kui erinevus on üle 30 % kindlaks määratud pindalast.

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5. Kui deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud pindala erinevused tulenevad tahtlikest eeskirjade eiramistest, ei anta toetusesaajale toetust, mida tal oleks kõnealuse artikli alusel olnud kõnealusel kalendriaastal asjaomase pindalapõhise meetme eest õigus saada, kui kõnealune erinevus on suurem kui 0,5 % kindlaks määratud pindalast või suurem kui üks hektar.

Lisaks, kui erinevus on suurem kui 20 % kindlaks määratud pindalast, jäetakse toetusesaaja veel kord toetusest ilma kuni selle summa ulatuses, mis vastab deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 kindlaks määratud pindala erinevusele.

6. Summa, mis tuleneb käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus ja lõikes 5 sätestatud väljaarvamisest, tasaarvestatakse määruses (EÜ) nr 1698/2005 või määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud mis tahes toetusmeetmete toetusmaksetega, millele asjaomasel toetusesaajal on õigus taotluste raames, mille ta esitab rikkumise tuvastamise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. Kui seda summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada nimetatud maksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.”

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Toetuse arvutamise alus loomadega seotud meetmete suhtes kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 57.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 59 lõike 2 kolmandast lõigust ja artikli 59 lõike 4 teisest lõigust tasaarvestatakse väljaarvamisest tulenev summa määruses (EÜ) nr 1698/2005 või määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud mis tahes toetusmeetmete toetusmaksetega, millele asjaomasel toetusesaajal on õigus seoses mis tahes taotlustega, mille ta esitab rikkumise tuvastamise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. Kui seda summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada nimetatud maksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.”.

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kui mittevastavus tuleneb tahtlikust eeskirjade eiramisest, arvatakse toetusesaaja kõnealuse meetme toetusesaajate hulgast välja nii asjaomasel kalendriaastal kui ka sellele järgneval kalendriaastal.”;

b)	lõige 4 jäetakse välja.

8)	Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Nõuetele vastavuse kontrolli suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 4 lõiget 2 ja artiklit 22 ning määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõikeid 2, 2a ja 31–36 ning artikleid 41, 42, 43, 46, 47 ja 48.”

Artiklid 20 ja 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Kohapealne kontroll

1. Võttes arvesse nõudeid ja standardeid, mille eest ta vastutab, kontrollib pädev kontrolliasutus kohapeal vähemalt 1 % kõigist toetusesaajatest, kes on esitanud maksenõude määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v alusel.

2. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 44 lõike 1 teist ja kolmandat lõiku ning artikli 44 lõikeid 1a ja 2.

Artikkel 21

Kontrollvalimi moodustamine

1. Käesoleva määruse artiklis 20 osutatud kohapealsete kontrollide teostamiseks vajaliku kontrollvalimi moodustamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 45 lõikeid 1, 1a ja 1b.

2. Kooskõlas artikliga 20 kontrollitavate toetusesaajate valimid valitakse nende toetusesaajate valimi hulgast, kes juba valiti vastavalt artiklile 12 ning kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid nõudeid või standardeid.

3. Samas võib kooskõlas käesoleva määruse artikliga 20 kontrollitavate toetusesaajate valimid valida nende toetusesaajate üldkogumi hulgast, kes esitavad maksenõude määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v alusel ning kes peavad vastama vastavatele nõuetele või standarditele.

4. Kui selline kombinatsioon suurendab kontrollisüsteemi tõhusust, võib otsustada jätkata lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetluste kombinatsiooni kasutades.”

10)	Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Mis tahes rikkumise tuvastamisele järgnevate vähendamiste ja väljaarvamiste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklit 22 ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõikeid 2, 2a ja 31–36, artiklit 41 ning artikli 65 lõiget 4.”

11)

Artiklid 23 ja 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamine

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse rikkumise kindlakstegemisel vähendamist kõnealuse määruse artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v kohase toetuse kogusumma suhtes, mis on antud või antakse asjaomasele toetusesaajale rikkumise tuvastamise kalendriaastal esitatud või veel esitatavate maksenõuete põhjal.

Kui rikkumine tuleneb toetusesaaja hooletusest, arvutatakse vähendamine vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 66 sätestatud eeskirjadele.

Tahtliku rikkumise korral arvutatakse vähendamine vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 67 lõikele 1.

2. Lõikes 1 osutatud vähendamise arvutamise eesmärgil käsitatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3 määratletud minimaalseid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõudeid vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 5 lõikes 1 määratletud „keskkonna” ning „rahva-, looma- ja taimetervise” valdkonna osana. Mõlemad on võrdsustatud „õigusaktiga” määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 32 tähenduses.

Artikkel 24

Vähendamiste kuhjumine

Vähendamiste kuhjumise korral kohaldatakse neid esiteks käesoleva määruse artiklite 16 või 17 kohaselt, seejärel käesoleva määruse artikli 18 kohaselt, seejärel hilinenud esitamise korral määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 21 kohaselt, seejärel määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 14 lõike 1a kohaselt ning lõpuks käesoleva määruse artiklite 22 ja 23 kohaselt.”

12)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kontrollitavad kulutused moodustavad vähemalt 4 % igal kalendriaastal komisjonile deklareeritud abikõlblikest riiklikest kulutustest ning vähemalt 5 % kogu programmiperioodil komisjonile deklareeritud abikõlblikest riiklikest kulutustest.”;

b)	lõige 5 jäetakse välja.

13)

Artikli 28 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	kas toetusesaaja esitatud maksenõuded on vastavuses raamatupidamise ja muude dokumentidega, mis on toetatavaid tegevusi teostavate organite või ettevõtete valduses;”

14)	Lisatakse artikkel 28a: „Artikkel 28a Kontrolliaruanne Käesoleva jao alusel läbi viidud kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrolliaruanne. Määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 28 kohaldatakse mutatis mutandis.”

15)	Artikli 30 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Järelkontrollid hõlmavad igal kalendriaastal vähemalt 1 % abikõlblikest riiklikest kulutustest lõikes 1 osutatud tegevustele, mille puhul on tehtud EAFRDst lõppmakse. Need viiakse läbi 12 kuu jooksul pärast vastava kalendriaasta lõppu.”

16)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega: „Vähendamist ei kohaldata, kui toetusesaaja suudab näidata, et ta ei ole süüdi mitteabikõlblike summade kaasamisel. Artiklite 27 ja 30 alusel tehtud kontrollide käigus avastatud mitteabikõlblike kulude suhtes kohaldatakse vähendamist mutatis mutandis.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ning mis tahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest kõnealusel kalendriaastal ning sellele järgneval kalendriaastal.”;

c)	lõige 3 jäetakse välja.

17)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Teavitamine

Liikmesriigid saadavad iga aasta 15. juuliks komisjonile aruande:

mis hõlmab eelneval kalendriaastal I jaotise alusel esitatud maksenõuete kontrollide tulemusi ning eelkõige järgmist:

i)	maksenõuete arv iga meetme kohta, kõnealuste nõuete puhul kontrollitud kogusumma, samuti artiklite 12 ja 20 kohaste kohapealsete kontrollidega hõlmatud kogupindala ja loomade koguarv;

ii)	pindalatoetuse puhul kogupindala üksikute toetuskavade lõikes;

iii)	loomadega seotud meetmete puhul loomade koguarv üksikute toetuskavade lõikes;

iv)	teostatud kontrollide tulemused, märkides ära vastavalt artiklitele 16, 17, 18 ja 23 kohaldatud vähendamised ja väljaarvamised;

b)	mis hõlmab eelneval kalendriaastal artikli 26 alusel II jaotise kohaste meetmete suhtes teostatud halduskontrollide tulemusi ning vastavalt artiklile 31 kohaldatud vähendamisi ja väljaarvamisi;

c)	mis hõlmab II jaotise kohaste meetmete suhtes teostatud kohapealsete kontrollide tulemusi, kusjuures artikli 27 kohaselt kontrollitakse vähemalt 4 % eelneval kalendriaastal komisjonile deklareeritud riiklikest kulutustest, ning vastavalt artiklile 31 kohaldatud vähendamisi ja väljaarvamisi;

d)	mis hõlmab eelneval kalendriaastal artikli 30 alusel teostatud järelkontrollide tulemusi, märkides ära teostatud kontrollide arvu, kontrollitud kulutuste summa ning vastavalt artiklile 31 kohaldatud vähendamised ja väljaarvamised.”

18)

Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Makseasutuste teavitamine kontrollidest

1. Kui ühe toetusesaaja puhul vastutab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja punkti b alapunktides i, iv ja v, määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 punktis d ning nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 (7) artiklites 11, 12 ja 98 sätestatud erinevate toetuste haldamise eest üle ühe makseasutuse, tagavad liikmesriigid, et kindlaks määratud rikkumistest ning vajaduse korral tehtavatest vastavatest vähendamistest ja väljaarvamistest teavitatakse kõiki kõnealuste toetustega seotud makseasutusi.

2. Kui kontrolle ei teosta makseasutus, tagab liikmesriik, et makseasutus saab teostatud kontrollide kohta piisava teabe. Makseasutus peab kindlaks määrama oma teabevajaduse.

Esimeses lõigus osutatud teave võib olla aruanne iga teostatud kontrolli kohta või vajaduse korral võib teavet esitada koondaruande vormis.

3. Säilitatakse piisav kontrolljälg. Suunav kirjeldus piisava kontrolljälje andmeid käsitletavate nõuete kohta on esitatud lisas.

4. Makseasutusel on õigus kontrollida teiste organite teostatud kontrollide kvaliteeti ning saada muud teavet, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010, välja arvatud artikli 1 punkti 5 alapunkti c, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(2) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(3) ELT L 368, 23.12.2006, lk 74.

(4) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(5) ELT L 345, 20.11.2004, lk 1.

(6) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.”;

(7) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.”

10.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 145/31

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 485/2009,

9. juuni 2009,

millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) II lisa seoses tiludroonhappe ja raudfumaraadiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes, (1) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamusi, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kõiki farmakoloogilisi toimeaineid, mida kasutatakse ühenduses toiduloomadele ette nähtud veterinaarravimites, tuleks hinnata vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2377/90.

(2)	Tiludroonhape dinaatriumsoolana on praegu kantud määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse ainult veenisiseseks kasutamiseks hobuslastel.

(3)

Veterinaarravimite komitee on saanud taotluse laiendada olemasolevat tiludroonhappe dinaatriumsoola käsitlevat kannet ka kodulindudele. Olles uurinud olemasolevaid andmeid jääkide esinemise kohta kodulindudel, jõudis veterinaarravimite komitee järeldusele, et tiludroonhappe dinaatriumsoola jääkide suhtes ei ole kodulindude puhul vaja kehtestada jääkide piirnorme.

(4)

Võttes arvesse, et jääkide uuring toimus alles pärast nahaalust manustamist ning et 12–24 tundi pärast manustamist oli jääkide saamine kudedest, kaasa arvatud manustamiskohast, 88 % eeldatavast aktsepteeritavast päevadoosist, jõudis veterinaarravimite komitee järeldusele, et laiendamine on lubatud ainult seoses parenteraalse kasutusega munevate ja aretuslindude puhul. Seetõttu tuleks tiludroonhappe dinaatriumsoola praegust kannet määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisas muuta nii, et lubataks aine parenteraalne kasutamine kodulindudel (munevad ja aretuslinnud).

(5)	Raudfumaraat ei ole praegu kantud määruse (EMÜ) nr 2377/90 lisadesse.

(6)	Veterinaarravimite komitee on saanud taotluse, milles palutakse kaaluda, kas võiks määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse kantud teiste rauasoolade suhtes tehtud ohutushindamisi kohaldada ka raudfumaraadi suhtes kõikide toiduloomade liikide puhul.

(7)

Olles uurinud tehtud ohutushindamisi ja pidades silmas, et fumaarhape on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/2/EÜ (2) kohaselt lubatud toidulisand, jõudis veterinaarravimite komitee järeldusele, et määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse kantud teiste rauasoolade suhtes tehtud ohutushindamised kehtivad ka raudfumaraadi suhtes. Veterinaarravimite komitee leidis, et raudfumaraadi puhul ei ole tarvis täiendavat ohutushindamist ega ole vaja kehtestada ka jääkide piirnormi. Veterinaarravimite komitee soovitas lisada raudfumaraadi II lisasse seoses kõikide toiduloomade liikidega. Seepärast tuleks nimetatud aine lisada määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse seoses kõikide toiduloomade liikidega.

(8)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2377/90 vastavalt muuta.

(9)

Enne käesoleva määruse kohaldamist tuleks kehtestada piisav tähtaeg, et liikmesriigid saaksid seda määrust silmas pidades teha kõik vajalikud kohandused kõnealuste veterinaarravimite müügilubadesse, mis on antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta. (3)

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 9. augustist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1.

(2) EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1.

(3) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

LISA

Määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisa muudetakse järgmiselt:

Punktis 2 asendatakse kanne „Tiludroonhape, dinaatriumsool” järgmisega:

2. Orgaanilised ühendid

Farmakoloogilised toimeained	Loomaliigid	Muud sätted
„Tiludroonhape (dinaatriumsoolana)	Hobuslased	Üksnes veenisiseseks kasutuseks
„Tiludroonhape (dinaatriumsoolana)	Kodulinnud	Üksnes parenteraalseks kasutuseks ning üksnes kasutamiseks munevate ja aretuslindude puhul”

Punktis 3 lisatakse kande „rauddekstraan” järele uus kanne „raudfumaraat” järgmiselt:

3. Ained, mida peetakse üldiselt ohutuks

Farmakoloogilised toimeained	Loomaliigid	Muud sätted
„Raudfumaraat	Kõik toiduloomade liigid”

10.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 145/36

NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/55/EÜ,

25. mai 2009,

üksikisikute isikliku vara liikmesriigist alalise sissetoomise suhtes kohaldatava maksuvabastuse kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 93,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivi 83/183/EMÜ (üksikisikute isikliku vara liikmesriigist alalise importimise suhtes kohaldatava maksuvabastuse kohta) (3) on korduvalt (4) oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Selleks et liikmesriikide inimesed oleksid teadlikumad Euroopa Ühenduse tegevusest, tuleks säilitada üksikisikutele tulu toovaid meetmeid, et tagada ühenduses siseturu tingimused.

(3)	Maksutõkked üksikisikute isikliku vara sissetoomisel ühest liikmesriigist teise takistavad muu hulgas isikute vaba liikumist ühenduses. Seetõttu tuleks need tõkked võimalikult suures osas kõrvaldada maksuvabastuse kehtestamise teel.

(4)	Maksuvabastust võib kohaldada ainult sellise kauba sissetoomise suhtes, mis ei ole kaubanduslikku ega spekulatiivset laadi; seetõttu tuleks maksuvabastuse andmise suhtes kohaldada piiranguid ja tingimusi.

(5)	Käibemaksu ja aktsiisi valdkonna sätete ühtlustamise tõttu on sätted impordiga seotud maksuvabastuse ja toetuste kohta muutunud nendes valdkondades sisutuks.

(6)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Iga liikmesriik võib allpool kehtestatud tingimustel ja juhtudel vabastada üksikisikute teisest liikmesriigist alaliselt sissetoodud isikliku vara tarbimismaksudest, mida tavaliselt sellise vara suhtes kohaldatakse.

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu:

käibemaks

aktsiis

c)	eri- ja/või perioodilised lõivud ja maksud, mis on seotud esimeses lõikes nimetatud vara kasutamisega riigis, näiteks mootorsõiduki registreerimismaks, liiklusmaks ja televisioonimaks.

Artikkel 2

Vara suhtes kohaldatavad tingimused

1. Käesolevas direktiivis tähendab „isiklik vara” asjaomaste isikute isiklikuks kasutamiseks mõeldud või nende majapidamises tarvisminevat vara. Selle vara laadi või kogusega ei tohi olla seotud ühtki kaubanduslikku huvi, samuti ei tohi see olla mõeldud majandustegevuseks nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühis käibemaksusüsteemi) (5) artikli 9 lõike 1 ega artiklite 10 kuni 13 tähenduses. Isikliku vara hulka loetakse tööriistad ja instrumendid, mida asjaomane isik kasutab seoses oma kutsealaga.

2. Artiklis 1 sätestatud erand tehakse isikliku vara suhtes:

mis on omandatud kooskõlas liikmesriigi siseturul kehtivate üldiste maksustamistingimustega ja mille suhtes ei kohaldata seoses päritolu liikmesriigist väljaviimisega ühtki vabastust tarbimismaksust ega tehta nende maksude tagasimakseid. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse, et direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 151, välja arvatud selle 1 lõike 1 lõigu punktis e osutatud tingimustel omandatud kaup vastab nendele tingimustele;

mida asjaomane isik on tegelikult kasutanud enne elukoha muutust või lisaeluaseme sisseseadmist. Mootorsõidukite (sealhulgas nende haagised), haagiselamute, vagunelamute, lõbusõidulaevade ja eraisikutele kuuluvate õhusõidukite puhul võivad liikmesriigid nõuda, et asjaomane isik oleks neid kasutanud vähemalt kuus kuud enne elukoha vahetust.

Punkti a teises lauses osutatud kauba suhtes võivad liikmesriigid nõuda:

i)	mootorsõidukite (sealhulgas nende haagised), haagiselamute, vagunelamute, lõbusõidulaevade ja eraisikutele kuuluvate õhusõidukite puhul, et asjaomane isik oleks neid kasutanud vähemalt 12 kuud enne elukoha muutust;

ii)	muu kauba puhul, et asjaomane isik oleks seda kasutanud vähemalt kuus kuud enne elukoha muutust, enne elukoha vahetust.

3. Pädevad asutused nõuavad tõendeid lõike 2 tingimuste täitmise kohta mootorsõidukite (sealhulgas nende haagised), haagiselamute, vagunelamute, lõbusõidulaevade ja eraisikutele kuuluvate õhusõidukite puhul. Muu vara puhul nõuavad nad selliseid tõendeid ainult siis, kui on tõsised pettusekahtlused.

Artikkel 3

Sissetoomise tingimused

Vara sissetoomine võib toimuda ühes või mitmes osas vastavalt artiklites 7 kuni10 sätestatud ajavahemike jooksul.

Artikkel 4

Sissetoomisjärgsed kohustused

Sissetoodud mootorsõidukeid (sealhulgas nende haagised), haagiselamuid, vagunelamuid, lõbusõidulaevu ja eraisikutele kuuluvaid õhusõidukeid ei tohi 12 kuu jooksul pärast maksuvaba sissetoomist võõrandada, välja rentida või laenutada, välja arvatud olukorras, mille puhul sihtkoha liikmesriigi pädevad asutused loevad seda nõuetekohaselt põhjendatuks.

Artikkel 5

Teatavate varaliikide suhtes kohaldatavad eritingimused

Ratsahobuste, maantee-mootorsõidukite (sealhulgas nende haagised), haagiselamute, vagunelamute, lõbusõidulaevade ja eraisikutele kuuluvate õhusõidukite impordile antakse maksuvabastus ainult siis, kui üksikisik muudab oma alalist elukohta, viies selle sihtkoha liikmesriiki.

Artikkel 6

Elukoha kindlaksmääramise üldeeskirjad

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „alaline elukoht” kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike ja tööalaste sidemetega või, kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.

Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas liikmesriigis asuvates eri kohtades, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud kohta, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Viimati nimetatud tingimus ei pea olema täidetud, kui isik elab liikmesriigis kindla kestusega ülesande täitmiseks. Koolis või ülikoolis õppimine ei tähenda alalise elukoha muutust.

2. Üksikisikud tõendavad oma alalise elukoha kohaste vahenditega, näiteks isikutunnistuse või mis tahes muu kehtiva dokumendiga.

3. Kui sihtkoha liikmesriigi pädevatel asutustel on kahtlusi seoses vastavalt lõikele 2 esitatud väidetega alalise elukoha kohta või kui nad soovivad teha teatavat erikontrolli, võivad nad nõuda mis tahes neile vajalikku teavet või lisatõendite esitamist.

II PEATÜKK

ISIKLIKU VARA SISSETOOMINE SEOSES ALALISE ELUKOHA MUUTUSEGA

Artikkel 7

1. Artiklis 1 sätestatud maksuvabastus antakse artiklites 2–5 ettenähtud tingimustel isikliku vara sissetoomisele üksikisiku poolt seoses tema alalise elukoha muutusega.

Piiramata ühenduse mis tahes transiidiprotseduuri, mida võib kohaldada, antakse maksuvabastus tavalisel paberil koostatava kaubanimistu alusel, millele on, kui riik seda nõuab, lisatud deklaratsioon, mille näidis ja sisu määratletakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artikli 248a lõikes 2 ette nähtud korras. Kaubanimistus ei tohi nõuda väärtuse esitamist.

2. Vara viimane sissetoomis kord peab olema hiljemalt 12 kuud pärast alalise elukoha muutust. Kui vastavalt artiklile 3 tuuakse vara sisse mitmes osas eespool nimetatud ajavahemiku jooksul, võivad liikmesriigid ainult esimesel sissetoomis korral nõuda täieliku nimistu esitamist, mida võivad seoses järgmiste kolimisvedudega kasutada ka muud tolliasutused. Sihtkoha liikmesriigi pädevate asutuste nõusolekul võib nimistut täiendada.

III PEATÜKK

ISIKLIKU VARA SISSETOOMINE SEOSES LISAELUASEME SISSESEADMISE VÕI SELLEST LOOBUMISEGA

Artikkel 8

1. Artiklis 1 sätestatud maksuvabastus antakse artiklites 2–5 ettenähtud tingimustel isikliku vara sissetoomisele üksikisiku poolt seoses lisaeluaseme sisseseadmisega.

Maksuvabastus antakse ainult siis, kui:

a)	asjaomane isik on lisaeluaseme omanik või rendib seda vähemalt 12 kuuks;

b)	sissetoodav vara vastab lisaeluaseme tavalisele sisustusele.

2. Maksuvabastus antakse lõikes 1 nimetatud tingimustel ka, kui pärast lisaeluasemest loobumist tuuakse vara alalisse elukohta või teisele lisaeluasemele, eeldusel et kõnealune vara on tegelikult olnud asjaomase isiku valduses ja ta on seda kasutanud enne lisaeluaseme sisseseadmist.

Vara viimane sissetoomine peab toimuma hiljemalt 12 kuud pärast lisaeluasemest loobumist.

IV PEATÜKK

VARA SISSETOOMINE SEOSES ABIELLUMISEGA

Artikkel 9

1. Piiramata artiklite 2–5 sätete kohaldamist, on isikul õigus saada artikli 1 lõikes 1 osutatud maksuvabastust isikliku vara sissetoomise korral seoses abiellumisega liikmesriiki, kuhu ta kavatseb viia oma alalise elukoha, kui ta on selle vara omandanud või saanud oma kasutusse, eeldusel et:

a)	sissetoomine toimub aja jooksul, mis algab kaks kuud enne kavandatavat abiellumiskuupäeva ja lõpeb nelja kuu möödumisel tegelikust abiellumiskuupäevast;

b)	asjaomane isik tõendab, et abielu on sõlmitud või on alustatud vajalike abiellumiseelsete formaalsustega.

2. Maksuvabastus antakse ka abielu sõlmimise puhul tavapäraselt tehtavatele kingitustele, mille on saanud lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav isik muus liikmesriigis kui sihtkoha liikmesriigis alaliselt elavatelt isikutelt. Maksuvabastust kohaldatakse kingituste suhtes, mille ühikuväärtus ei ületa 350 eurot. Liikmesriigid võivad kehtestada maksuvabastuse, mis ületab 350 eurot tingimusel et iga maksust vabastatud kingituse väärtus ei ületa 1 400 eurot.

3. Liikmesriigid võivad sellise maksuvabastuse andmise tingimuseks seada piisava tagatise esitamise, kui vara tuuakse sisse enne abiellumiskuupäeva.

4. Kui üksikisik ei suuda tõendada abielu sõlmimist nelja kuu jooksul pärast esitatud abiellumiskuupäeva, tuleb sissetoomiskuupäeval maksud tasuda.

V PEATÜKK

PÄRIMISE TEEL SAADUD SURNU ISIKLIKU VARA SISSETOOMINE

Artikkel 10

Erandina artikli 2 lõigetest 2 ja 3, artiklist 4 ning artikli 5 lõikest 2, kuid piiramata artiklite 2, 3 ja 5 muude sätete kohaldamist, on pärimise teel (causa mortis) liikmesriigis asuva surnu isikliku vara omanikuks või kasutajaks saanud üksikisikul õigus saada artikli 1 lõikes 1 osutatud maksuvabastust selle vara sissetoomise korral teise liikmesriiki, kus ta elab, eeldusel et:

a)	üksikisik esitab sihtkoha liikmesriigi pädevale asutusele päritolu liikmesriigi notari või muu pädeva asutuse väljaantud tõendi, et ta on sissetoodava vara saanud pärimise teel;

b)	vara tuuakse sisse hiljemalt kaks aastat pärast kuupäeva, mil vara läks nimetatud üksikisiku valdusse.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

1. Liikmesriigid püüavad nii palju kui võimalik vähendada sissetoomisformaalsusi, kui üksikisik toob sisse selles direktiivis sätestatud piires ja tingimustel, ning püüavad vältida sissetoomisformaalsusi, mis sisaldavad sihtkoha liikmesriiki sisenemisel märkimisväärset maha- ja pealelaadimist põhjustavat kontrollimist.

2. Liikmesriigid võivad säilitada ja/või kehtestada liberaalsemad maksuvabastuse andmise tingimused, kui on sätestatud käesolevas direktiivis, välja arvatud artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud maksuvabastus.

3. Piiramata artikli 2 lõike 2 kohaldamist, ei või liikmesriigid käesolevast direktiivist tulenevalt kohaldada ühenduses maksuvabastust, mis on vähem soodne kui see, mida nad kohaldavad üksikisikute isikliku vara importimise suhtes kolmandatest riikidest.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, eelkõige artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest tulenevate õigusnormide teksti. Komisjon teatab nendest teistele liikmesriikidele.

2. Iga kahe aasta järel esitab komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikidega, nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta liikmesriikides.

Artikkel 13

Direktiiv 83/183/EMÜ, nii nagu seda on muudetud I lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, mõjutamata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ŠEBESTA

(1) 16. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 17. septembri 2008. aasta arvamus (ELT C 77, 31.3.2009, lk 148).

(3) EÜT L 105, 23.4.1983, lk 64.

(4) Vt lisa I A osa.

(5) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(6) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

I LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(viidatud artiklis 13)

Nõukogu direktiiv 83/183/EMÜ (EÜT L 105, 23.4.1983, lk 64).
Nõukogu direktiiv 89/604/EMÜ (EÜT L 348, 29.11.1989, lk 28).
Nõukogu direktiiv 91/680/EMÜ (EÜT L 376, 31.12.1991, lk 1).	ainult artikkel 2, lõige 2, kolmas taane
Nõukogu direktiiv 92/12/EMÜ (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1).	ainult artikkel 23, lõige 3, teine taane

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(viidatud artiklis 13)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
83/183/EMÜ	1. jaanuar 1984. aasta
89/604/EMÜ	1. juuli 1990. aasta
91/680/EMÜ	1. jaanuar 1993. aasta (1)
92/12/EMÜ	1. jaanuar 1993. aasta (2)

(1) Liikmesriigid jõustavad õigusnormid, mis on vajalikud direktiivi 91/680/EMÜ artikli 1 lõigete 1–20 ning 22, 23 ja 24 ning lõike 2 järgi kohandatud korralduste jõustamiseks 1. jaanuaril 1993.

(2) Artikli 9 lõike 3 puhul võib Taani Kuningriik siiski kehtestada kõnealuse sätte täitmiseks vajalikud õigusnormid 1. jaanuariks 1993.

II LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 83/183/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1, lõige 1	Artikkel 1, lõige 1
—	Artikkel 1, lõige 2, punkt a
—	Artikkel 1, lõige 2, punkt b
Artikkel 2, lõige 2	Artikkel 1, lõige 2, punkt c
Artikkel 2, lõige 1	Artikkel 2, lõige 1
Artikkel 2, lõige 2, esimene lõik, punkt a	Artikkel 2, lõige 2, esimene lõik, punkt a
Artikkel 2, lõige 2, esimene lõik, punkt b	Artikkel 2, lõige 2, esimene lõik, punkt b
Artikkel 2, lõige 2, teine lõik, sissejuhatav lause	Artikkel 2, lõige 2, teine lõik, sissejuhatav lause
Artikkel 2, lõige 2, teine lõik, esimene taane	Artikkel 2, lõige 2, teine lõik, alapunkt i
Artikkel 2, lõige 2, teine lõik, teine taane	Artikkel 2, lõige 2, teine lõik, alapunkt ii
Artikkel 2, lõige 2, teine lõik, viimane lause	Artikkel 2, lõige 2, teine lõik, viimane lause
Artikkel 2, lõige 3	Artikkel 2, lõige 3
Artiklid 3	Artiklid 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5, lõige 1	—
Artikkel 5, lõige 2	Artikkel 5
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7, lõige 1, punkt a	Artikkel 7, lõige 1, punkt b, esimene lõik
Artikkel 7, lõige 1, punkt b	Artikkel 7, lõige 1, punkt b, teine lõik
Artikkel 7, lõige 2	Artikkel 7, lõige 2
Artikkel 8, lõige 1, esimene taane	Artikkel 8, lõige 1, esimene taane
Artikkel 8, lõige 1, teine taane, sissejuhatus	Artikkel 8, lõige 1, teine taane, sissejuhatus
Artikkel 8, lõige 1, teine taane, punktid i) ja ii)	Artikkel 8, lõige 1, teine taane, punktid a) ja b)
Artikkel 8, lõige 2	Artikkel 8, lõige 2
Artiklid 9, 10 ja 11	Artiklid 9, 10 ja 11
Artikkel 12, lõige 1	—
Artikkel 12, lõige 2	Artikkel 12, lõige 1
Artikkel 12, lõige 3	Artikkel 12, lõige 2
—	Artikkel 13
—	Artikkel 14
Artikkel 13	Artikkel 15
—	Lisa I
—	Lisa II

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

10.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 145/43

NÕUKOGU OTSUS,

5. mai 2009,

millega parandatakse direktiivi 2008/73/EÜ, millega lihtsustatakse nimekirjade koostamise ja andmete avaldamise korda veterinaar- ja zootehnika valdkonnas

(2009/436/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2008/73/EÜ (2) on muudetud kokku 23 nõukogu akti, et muu hulgas ette näha nimekirjade koostamise ja andmete avaldamise lihtsustatud kord veterinaar- ja zootehnika valdkonnas.

(2)	Direktiiv 2008/73/EÜ jõustus 3. septembril 2008. Liikmesriigid jõustavad kõnealuse direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. jaanuariks 2010. Kõnealuse direktiiviga ei ole siiski ette nähtud, et liikmesriigid peavad hakkama kõnealuseid sätteid kohaldama alates nimetatud kuupäevast.

(3)

Õiguskindluse huvides tuleks direktiivi 2008/73/EÜ parandada, tagamaks, et muudatusi, mis on tehtud kõnealusesse direktiivi erinevate nõukogu aktidega eesmärgiga kehtestada nimetatud lihtsustatud kord, kohaldatakse liikmesriikides ühtemoodi alates 1. jaanuarist 2010. Seepärast tuleks direktiivi 2008/73/EÜ parandada nii, et ka seda tuleks kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Sellest tulenevalt tuleks kõnealusesse direktiivi teha ka selline parandus, milles sätestatakse liikmesriikide kohustus kohaldada kõnealuseid sätteid alates nimetatud kuupäevast.

(4)

Teatavad muud muudatused, mis on tehtud direktiiviga 2008/73/EÜ direktiividesse 64/432/EMÜ (3) ja 90/426/EMÜ, (4) ei ole siiski seotud lihtsustatud korraga ning seepärast ei pea liikmesriigid nende puhul rakendama hilisemat kohaldamise kuupäeva (1. jaanuar 2010). Need on muudatused, mis on seotud konkreetsete loomatervishoiumeetmete vastuvõtmisega vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuses 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (5) osutatud menetlusele ning millega parandatakse aegunud viide.

(5)	Selleks, et tagada sujuv üleminek uuele nimekirjade koostamise ja andmete avaldamise lihtsustatud korrale veterinaar- ja zootehnika valdkonnas, tuleks näha ette võimalus võtta üleminekusätted vastu otsuses 1999/468/EÜ osutatud menetlusele.

(6)	Õiguskindluse ja õigusliku järjepidevuse tagamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 3. septembrist 2008, mil jõustub direktiiv 2008/73/EÜ.

(7)	Seetõttu tuleks direktiivi 2008/73/EÜ vastavalt parandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/73/EÜ parandatakse järgmiselt.

1.	Artikli 20 lõige 2 jäetakse välja.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 23a

Üleminekusätted

Üleminekusätted võib võtta vastu vastavalt artikli 23b lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 23b

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 (6) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikli 24 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 1. jaanuarist 2010.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.”

Artikkel 25 asendatakse järgmisega.

„Artikkel 25

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010, välja arvatud artikli 1 lõikeid 1 ja 5 ning artikleid 7, 23a ja 23b.”

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 3. septembrist 2008.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KALOUSEK

(1) 2. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT L 219, 14.8.2008, lk 40.

(3) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(4) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.145.est
Euroopa Liidu Teataja		L 145

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 10. juuni 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 479/2009, 25. mai 2009, Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (kodifitseeritud versioon)	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009, 25. mai 2009, välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (kodifitseeritud versioon)	10
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 481/2009, 9. juuni 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 482/2009, 8. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, ja määrust (EÜ) nr 883/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 483/2009, 9. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 820/2008, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks ( 1 )	23
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 484/2009, 9. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta	25
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 485/2009, 9. juuni 2009, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) II lisa seoses tiludroonhappe ja raudfumaraadiga ( 1 )	31
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 486/2009, 9. juuni 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	34
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2009/55/EÜ, 25. mai 2009, üksikisikute isikliku vara liikmesriigist alalise sissetoomise suhtes kohaldatava maksuvabastuse kohta (kodifitseeritud versioon)	36

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	32,7
	MK	43,9
	TR	53,5
	ZZ	43,4
0707 00 05	JO	162,3
	MK	24,8
	TR	118,1
	ZZ	101,7
0709 90 70	TR	111,0
0709 90 70	ZZ	111,0
0805 50 10	AR	69,4
	TR	60,0
	ZA	64,5
	ZZ	64,6
0808 10 80	AR	81,1
	BR	71,1
	CA	69,7
	CL	80,1
	CN	88,3
	NA	101,9
	NZ	97,9
	US	115,8
	ZA	77,5
	ZZ	87,0
0809 10 00	TN	161,5
	TR	173,7
	ZZ	167,6
0809 20 95	TR	177,9
	US	453,6
	ZZ	315,8

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	28,35	2,78
1701 11 90 (1)	28,35	7,36
1701 12 10 (1)	28,35	2,65
1701 12 90 (1)	28,35	6,93
1701 91 00 (2)	31,93	9,27
1701 99 10 (2)	31,93	4,76
1701 99 90 (2)	31,93	4,76
1702 90 95 (3)	0,32	0,34

Üldnimetus, CIPACi identifitseerimisnumber	Taotleja:	Kohaldamise kuupäev	Referentliikmesriik
Apelsiniõli CIPACi nr: ei kohaldata	VIVAGRO Sarl	22. veebruar 2008	FR

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/435/EÜ
*	AKV-EÜ suursaadikute komitee otsus nr 2/2009, 16. veebruar 2009, ettevõtluse arenduskeskuse direktori ametisse nimetamise kohta	42
	2009/436/EÜ
*	Nõukogu otsus, 5. mai 2009, millega parandatakse direktiivi 2008/73/EÜ, millega lihtsustatakse nimekirjade koostamise ja andmete avaldamise korda veterinaar- ja zootehnika valdkonnas	43
	Komisjon
	2009/437/EÜ
*	Komisjoni otsus, 8. juuni 2009, millega muudetakse otsust 2007/268/EÜ liikmesriikides kodu- ja metslindudel lindude gripi avastamiseks läbiviidavate seireprogrammide rakendamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4228 all) ( 1 )	45
	2009/438/EÜ
*	Komisjoni otsus, 8. juuni 2009, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimik, mis on esitatud üksikasjalikuks läbivaatuseks seoses apelsiniõli võimaliku kandmisega nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4232 all) ( 1 )	47

		Parandused
	*	Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ (millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega) parandus (EÜT L 62, 15.3.1993) (Eestikeelne eriväljaanne, 3. põllumajandus, 14. köide, lk 71)	49


	(1) EMPs kohaldatav tekst