I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

6.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 141/3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/32/EÜ,

23. aprill 2009,

toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 13. juuni 1988. aasta direktiivi 88/344/EMÜ toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi tehakse uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Ekstrahente käsitlevate siseriiklike õigusaktide erinevused takistavad toiduainete vaba liikumist ja võivad tekitada ebavõrdseid konkurentsitingimusi, mõjutades seega otseselt siseturu toimimist.

(3)	Toiduainete vaba liikumise saavutamiseks tuleb need õigusaktid ühtlustada.

(4)	Toiduainetes kasutatavaid ekstrahente käsitlevates õigusaktides peaks eelkõige arvesse võtma inimeste tervisest lähtudes kehtestatud nõudeid, aga neis piires, mida tervisekaitse võimaldab, ka majanduse ning tehnika vajadusi.

(5)	Ühtlustamine peaks hõlmama toiduainete või toidu koostisosade valmistamiseks ette nähtud ekstrahentide ühtse nimekirja koostamist. Samuti tuleks täpsustada üldised puhtuse kriteeriumid.

(6)	Ekstrahendi kasutamisel heade tootmistavade tingimustes tuleks veenduda, et toiduainetest või toidu koostisosadest eemaldatakse kõik ekstrahentide jäägid või suurem osa nendest.

(7)	Sellistes tingimustes võib ekstrahendi jääkide või derivaatide sisaldus lõplikus toiduaines või toidu koostisosas olla tahtmatu, kuid tehniliselt vältimatu.

(8)	Kuigi eripiirang on enamasti kasulik, ei ole seda vaja kehtestada I lisa I osas loetletud ainetele, mida peetakse tarbijaohutuse seisukohast vastuvõetavaks, kui neid kasutatakse heade tootmistavade tingimustes.

(9)	Rahvatervisekaitse huvides tuleks kehtestada I lisa II ja III osas loetletud muude ekstrahentide kasutamise tingimused ning toidus ja toidu koostisosades lubatud ekstrahentide jääksisalduse piirnormid.

(10)	Ekstrahentidele tuleks kehtestada spetsiifilised puhtuse kriteeriumid ja meetodid toiduainetes kasutatavate ekstrahentide analüüsimiseks ja nendest proovide võtmiseks.

(11)	Kui käesoleva direktiiviga ette nähtud ekstrahendi kasutamine näib olevat uue teabe põhjal tervisele ohtlik, peaksid liikmesriigid saama selle kasutamist peatada või seda piirata või vähendada olemasolevaid piiranguid kuni otsuse tegemiseni ühenduse tasandil.

(12)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(13)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta ekstrahentide loetelu, mida võib kasutada toorme, toiduainete või toidu koostisosade töötlemisel; muuta nende kasutustingimuste spetsifikatsioone ja jääksisalduse piirnorme; võtta vastu ekstrahentide spetsiifilised puhtuse kriteeriumid, samuti vajalikud analüüsimeetodid üldiste ja spetsiifiliste puhtuse kriteeriumide täitmise kontrollimiseks, toiduainetes kasutatavate ekstrahentide proovivõtumenetlused ning analüüsi meetodid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(14)

Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu lühendada nende ekstrahentide nimekirja muutmiseks, mida võib kasutada toorme, toiduainete või toidu koostisosade töötlemisel, nende kasutustingimuste spetsifikatsioonide ja jääksisalduse piirnormide muutmiseks, samuti ekstrahentide spetsiifiliste puhtuse kriteeriumide vastuvõtmiseks.

(15)

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu, eriti ohu korral inimeste tervisele, ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust toorme, toiduainete või toidu koostisosade töötlemisel lubatud ekstrahentide nimekirja muutmiseks, nende kasutustingimuste spetsifikatsioonide ja jääksisalduse piirnormide muutmiseks ning ekstrahentide spetsiifiliste puhtuse kriteeriumide vastuvõtmiseks, samuti käesoleva direktiivi muudatuste tegemiseks, kui selgub, et I lisas loetletud aine kasutamine toiduainetes või sellises aines sisalduva artiklis 3 nimetatud komponendi tase võib ohustada inimeste tervist, isegi kui see vastab käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele.

(16)	Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei pea liikmesriigid neid üle võtma.

(17)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste ekstrahentide suhtes, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks toiduainete või toidu koostisosade tootmisel.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste ekstrahentide suhtes, mida kasutatakse lisaainete, vitamiinide ja muude toitaineliste lisandite tootmisel, välja arvatud I lisas loetletud lisaained, vitamiinid või toitainelised lisandid.

Liikmesriigid tagavad, et lisaainete, vitamiinide ja muude toitaineliste lisandite kasutamine ei too kaasa selliste toiduainete tootmist, mis sisaldavad inimeste tervisele ohtlikus koguses ekstrahendi jääke.

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira ühenduse täpsemate eeskirjade alusel vastuvõetud sätete kohaldamist.

2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„lahusti” – aine, mida kasutatakse toiduaine või selle komponendi, kaasa arvatud saasteaine, lahustamiseks;

„ekstrahent” – lahusti, mida kasutatakse ekstraheerimisprotsessis toorme, toiduainete või nende toodete komponentide või koostisosade töötlemisel ja mis eemaldatakse, kuid mis võib kaasa tuua tahtmatu, kuid tehniliselt vältimatu ekstrahendi jääkide või derivaatide sisalduse toiduaines või toidu koostisosades.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid lubavad I lisas loetletud ainete kasutamist ekstrahentidena toiduainete või toidu koostisosade valmistamisel I lisas ette nähtud kasutustingimuste ja vajaduse korral I lisas täpsustatud jääksisalduse piirnormide kohaselt.

Liikmesriigid ei või keelata, piirata ega takistada toiduainete või toidu koostisosade turustamist põhjendusel, et on kasutatud ekstrahente või esineb nende jääke, kui need vastavad käesolevale direktiivile.

2. Liikmesriigid ei luba ekstrahentidena kasutada muid kui I lisas loetletud aineid, samuti ei luba nad laiendada I lisas loetletud ekstrahentide kasutustingimusi ega suurendada lubatud jääksisalduse piirnorme.

3. Vesi, millele võib olla lisatud aineid selle happesuse või leelisuse reguleerimiseks ja muud lahustile iseloomulike omadustega toiduained on toiduainete või toidu koostisosade valmistamisel ekstrahentidena lubatud.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et I lisas ekstrahentidena loetletud ained vastavad järgmistele üldistele ja spetsiifilistele puhtuse kriteeriumidele:

a)	need ei sisalda ühtegi elementi ega ainet toksikoloogiliselt ohtlikus koguses;

b)	kui artikli 4 punkti d kohaselt vastu võetud spetsiifiliste puhtuse kriteeriumide eranditest ei tulene teisiti, ei sisalda need rohkem kui 1 mg/kg arseeni ega rohkem kui 1 mg/kg pliid;

c)	need vastavad artikli 4 punkti d kohaselt vastu võetud spetsiifilistele puhtuse kriteeriumidele.

Artikkel 4

Komisjon võtab vastu:

a)	teaduse ja tehnika arengut silmas pidades I lisas vajalikud muudatused ekstrahentide kasutamise, nende kasutustingimuste ja nende jääksisalduse piirnormide kohta;

b)	vajalikud analüüsimeetodid artiklis 3 ette nähtud üldiste ja spetsiifiliste puhtuse kriteeriumide täitmise kontrollimiseks;

c)	toiduainetes või toidu koostisosades kasutatavate ja I lisas loetletud ekstrahentide proovivõtumenetlused ning kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi meetodid;

d)	vajaduse korral I lisas loetletud ekstrahentide spetsiifilised puhtuse kriteeriumid, eelkõige elavhõbeda ja kaadmiumi lubatud piirnormid ekstrahentides.

Esimese lõigu punktides b ja c nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Esimese lõigu punktides a ja d nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 6 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Vajaduse korral võetakse esimese lõigu punktides a ja d nimetatud meetmed vastu vastavalt artikli 6 lõikes 4 osutatud kiirmenetlusele.

Artikkel 5

1. Kui liikmesriigil on uue teabe saamise või pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist olemasoleva teabe ümberhindamise tulemusena üksikasjalikud põhjendused selle kohta, et mõni I lisas loetletud aine, mida kasutatakse toiduainetes, või selles aines sisalduvad üks või mitu artiklis 3 nimetatud koostisosa võivad inimeste tervisele ohtlikud olla, kuigi need vastavad käesoleva direktiivi tingimustele, võib see liikmesriik kõnealuste sätete kohaldamise oma territooriumil ajutiselt peatada või seda piirata. Liikmesriik teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust.

2. Komisjon vaatab võimalikult kiiresti asjaomase liikmesriigi esitatud tõendid läbi, konsulteerib artikli 6 lõikes 1 nimetatud komiteega ja esitab seejärel viivitamata oma arvamuse ja võtab asjakohased meetmed, mis võivad asendada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud meetmeid.

3. Kui komisjon leiab, et lõikes 1 nimetatud raskuste lahendamiseks ja inimeste tervise kaitse tagamiseks on vaja käesolevat direktiivi muuta, võtab ta kõnealused muudatused vastu.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 6 lõikes 4 osutatud kiirmenetlusele.

Liikmesriik, kes on vastu võtnud kaitsemeetmed, võib nende rakendamist jätkata, kuni muudatused tema territooriumil jõustuvad.

Artikkel 6

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (6) artikli 58 kohaselt loodud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4, ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ning lõike 5 punkti b ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse vastavalt kaks kuud, üks kuu ja kaks kuud.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et I lisas loetletud ja toiduainetes ekstrahentidena kasutamiseks ette nähtud aineid ei või turustada, kui nende pakenditel, mahutitel või etikettidel ei ole hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumiskindlalt esitatud järgmised andmed:

a)	kaubanimi vastavalt I lisas viidatule;

b)	selge märge, et aine kvaliteet võimaldab seda kasutada toidu või toidu koostisosade ekstraheerimisel;

c)	tähis partii identifitseerimiseks;

d)	tootja, pakendaja või ühenduses asuva müüja nimi või ärinimi ja aadress;

e)	mahuühikutes väljendatud netokogus;

f)	vajaduse korral ladustamise või kasutuse eritingimused.

2. Erandina lõikest 1 võivad kõnealuse lõike punktides c, d, e ja f täpsustatud andmed olla ka ainult partiiga seotud kaubadokumentidel, mis tuleb esitada koos tarnega või enne seda.

3. Käesolev artikkel ei piira kaalusid ja mõõtusid käsitlevate täpsemate või laiaulatuslikumate ühenduse sätete ega ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate sätete kohaldamist.

4. Seoses käesoleva artikliga ette nähtud andmete esitamise viisiga hoiduvad liikmesriigid sätestamast üksikasjalikumaid nõudeid kui need, mis sisalduvad käesolevas artiklis.

Samas tagab iga liikmesriik, et ekstrahentide müük tema territooriumil keelatakse, kui käesoleva artikliga ette nähtud andmed ei ole esitatud ostjatele kergesti arusaadavas keeles, välja arvatud juhul, kui ostja teavitamiseks on võetud muud meetmed. Käesolev säte ei takista selliste andmete esitamist mitmes keeles.

Artikkel 8

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka sellistele ekstrahentidele, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks ühendusse imporditud toiduainete või toidu koostisosade valmistamisel.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata väljapoole ühendust eksportimiseks ette nähtud ekstrahentidele või toiduainetele.

Artikkel 9

Direktiiv 88/344/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 23. aprill 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NEČAS

(1) ELT C 224, 30.8.2008, lk 87.

(2) Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. märtsi 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 157, 24.6.1988, lk 28.

(4) Vt II lisa A osa.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

I LISA

EKSTRAHENDID, MIDA VÕIB KASUTADA TOORME, TOIDUAINETE VÕI TOIDU KOOSTISOSADE TÖÖTLEMISEL

I OSA

Ekstrahendid, mida kasutatakse heade tootmistavade kohaselt kõikidel kasutuseesmärkidel (1)

Nimi:

Propaan

Butaan

Etüülatsetaat

Etanool

Süsinikdioksiid

Atsetoon (2)

Dilämmastikoksiid

II OSA

Ekstrahendid, mille kasutustingimused on täpsustatud

Nimetus	Kasutustingimused (ekstraheerimise lühikirjeldus)	Jääksisalduse piirnormid ekstraheeritud toiduaines või toidu koostisosas
Heksaan (3)	Rasvade ja õlide tootmine või fraktsioonimine ning kakaovõi tootmine	1 mg/kg rasvas, õlis või kakaovõis
	Rasvatustatud valgutoodete ja rasvatustatud jahude valmistamine	10 mg/kg toiduaines, mis sisaldab rasvatustatud valgutooteid ja rasvatustatud jahusid
		30 mg/kg lõpptarbijale müüdavates rasvatustatud sojatoodetes
	Rasvatustatud teraviljaidude valmistamine	5 mg/kg rasvatustatud teraviljaidudes
Metüülatsetaat	Kohvi ja tee kofeiinitustamine või nendest ärritavate ainete ja mõruainete eemaldamine	20 mg/kg kohvis või tees
Metüülatsetaat	Suhkru tootmine melassist	1 mg/kg suhkrus
Etüülmetüülketoon (4)	Rasvade ja õlide fraktsioonimine	5 mg/kg rasvas või õlis
Etüülmetüülketoon (4)	Kohvi ja tee kofeiinitustamine või nendest ärritavate ainete ja mõruainete eemaldamine	20 mg/kg kohvis või tees
Diklorometaan	Kohvi ja tee kofeiinitustamine või nendest ärritavate ainete ja mõruainete eemaldamine	2 mg/kg röstitud kohvis ja 5 mg/kg tees
Metanool	Igasuguseks kasutamiseks	10 mg/kg
2-propaanool	Igasuguseks kasutamiseks	10 mg/kg

III OSA

Ekstrahendid, mille kasutustingimused on täpsustatud

Nimetus	Ekstrahendi jääksisalduse piirnormid toiduaines, mis on tingitud ekstrahendi kasutamisest ooduslikust lõhna- ja maitseainetoormest lõhna- ja maitseainete valmistamisel
Dietüüleeter	2 mg/kg
Heksaan (5)	1 mg/kg
Tsükloheksaan	1 mg/kg
Metüülatsetaat	1 mg/kg
Butanool	1 mg/kg
2-butanool	1 mg/kg
Etüülmetüülketoon (5)	1 mg/kg
Diklorometaan	0,02 mg/kg
Propanool	1 mg/kg
1, 1, 1, 2-tetrafluoroetaan	0,02 mg/kg

(1) Ekstrahenti peetakse heade tootmistavade kohaselt kasutatavaks, kui selle kasutamine toob kaasa ainult tehniliselt vältimatus koguses ekstrahendi jääke või derivaate, mis ei ohusta inimeste tervist.

(2) Atsetooni kasutamine oliivijääkõli rafineerimisel on keelatud.

(3) Heksaan – kaubanduslik toode, mis koosneb põhiliselt kuut süsinikuaatomit sisaldavatest atsüklilistest küllastatud süsivesinike fraktsioonist, mille destilliseerumistemperatuur on 64 °C–70 °C. Heksaani ja etüülmetüülketooni ei tohi koos kasutada.

(4) N-heksaani sisaldus selles ekstrahendis ei tohiks ületada 50 mg/kg. Heksaani ja etüülmetüülketooni ei tohi koos kasutada.

(5) Heksaani ja etüülmetüülketooni ei tohi koos kasutada.

II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 9)

Nõukogu direktiiv 88/344/EMÜ (EÜT L 157, 24.6.1988, lk 28)
Nõukogu direktiiv 92/115/EMÜ (EÜT L 409, 31.12.1992, lk 31)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/52/EÜ (EÜT L 331, 21.12.1994, lk 10)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/60/EÜ (EÜT L 331, 3.12.1997, lk 7)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)	Ainult III lisa punkt 9

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 9)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

88/344/EMÜ

13. juuni 1991

92/115/EMÜ

a)	1. juuli 1993

b)	1. jaanuar 1994 (1)

94/52/EÜ

7. detsember 1995

97/60/EÜ

a)	27. oktoober 1998

b)	27. aprill 1999 (2)

(1) Vastavalt direktiivi 92/115/EMÜ artikli 2 lõikele 1:

„Liikmesriigid muudavad oma õigusnorme nii, et need:

—	lubavad käesolevale direktiivile vastavate toodetega kauplemist hiljemalt 1. juulist 1993,

—	keelavad käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega kauplemise alates 1. jaanuarist 1994.”

(2) Vastavalt direktiivi 97/60/EÜ artikli 2 lõikele 1:

„Liikmesriigid muudavad oma õigus- ja haldusnorme nii, et:

—	kauplemine toodetega, mis vastavad direktiivile 88/344/EMÜ käesoleva direktiiviga muudetud kujul, on lubatud hiljemalt alates 27. oktoobrist 1998,

—

kauplemine toodetega, mis ei vasta direktiivile 88/344/EMÜ käesoleva direktiiviga muudetud kujul, on keelatud alates 27. aprillist 1999. Käesoleva direktiiviga muudetud direktiivile 88/344/EMÜ mittevastavaid, kuid enne nimetatud kuupäeva turuleviidud või märgistatud tooteid võib siiski turustada kuni varude ammendumiseni.”

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 88/344/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõige 3	Artikli 1 lõige 2
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 lõige 3	—
Artikli 2 lõige 4	Artikli 2 lõige 3
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikli 6 lõige 1	Artikli 6 lõige 1
Artikli 6 lõige 2	—
Artikli 6 lõige 3	—
—	Artikli 6 lõige 2
—	Artikli 6 lõige 3
—	Artikli 6 lõige 4
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikkel 9	—
—	Artikkel 9
—	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 11
Lisa	I lisa
—	II lisa
—	III lisa

6.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 141/12

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/40/EÜ,

6. mai 2009,

mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/96/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi tehakse uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Ühise transpordipoliitika raames peaksid ühendusesisese maanteeliikluse teatud tingimused nii kohaldatavate ohutus- kui ka konkurentsitingimuste osas olema liikmesriikidest pärit vedajatele kõige soodsamad.

(3)	Maanteeliikluse tihenemine ning sellega kaasneva ohu ja negatiivsete mõjude kasv põhjustab kõikides liikmesriikides samalaadseid tõsiseid ohutusprobleeme.

(4)	Testimine sõiduki tööea jooksul peaks olema suhteliselt lihtne, kiire ning odav.

(5)	Ühenduse miinimumnõuded ja käesolevas direktiivis loetletud sõlmede testimiseks kasutatavad meetodid tuleks seepärast ette näha üksikdirektiividega.

(6)

Üksikdirektiividega ettenähtud nõudeid ja meetodeid on tarvis kiiresti kohandada tehnika arenguga ning selleks vajalike meetmete hõlbustamiseks tuleb ette näha menetlus liikmesriikide ja komisjoni tihedaks koostööks mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse direktiivi tehnika arenguga kohandamise komitees.

(7)	Võttes arvesse varustuse ja meetodite erinevusi ühenduses, oleks keeruline kindlaks määrata pidurisüsteemide õhusurvemääranguid, rakendusaegasid jm.

(8)	Kõik sõidukite testimisega seotud isikud on ühel meelel, et testimismeetod ning eriti asjaolu, kas sõidukit testitakse laadituna, osaliselt laadituna või tühjalt, võivad mõjutada testijate veendumust pidurisüsteemi kasutuskõlblikkuses.

(9)	Seda veendumust aitaks tugevdada erineval määral koormatud sõiduki pidurdusjõu kontrollväärtuste kindlaksmääramine iga sõidukimudeli puhul. Käesolev direktiiv peaks võimaldama nimetatud viisil testimist alternatiivina testimisele iga sõidukiliigi minimaalsete kontrollväärtuste alusel.

(10)

Pidurisüsteemide osas peaks käesoleva direktiivi reguleerimisala laienema peamiselt sõidukitele, millele on vastavalt nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivile 71/320/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5) antud osa tüübikinnitustunnistus, ehkki on teada, et teatavat liiki sõidukitele on nimetatud tunnistused välja antud riigisiseste normide alusel, mis võivad selle direktiivi nõuetest erineda.

(11)	Liikmesriigid võivad pidurdustesti laiendada ka käesolevas direktiivis sätestamata sõidukitele või testitavatele sõlmedele.

(12)	Liikmesriigid võivad pidurdustesti karmistada või suurendada testimissagedust.

(13)	Käesoleva direktiivi eesmärk on korrapäraste heitgaasitestidega hoida sõiduki kogu tööea jooksul selle heitgaaside tase madalal ning tagada, et enim õhku saastavad sõidukid kõrvaldatakse kasutusest, kuni need on läbinud nõuetekohase hoolduse.

(14)	Vale seadistus ja ebapiisav hooldus kahjustab lisaks mootorile ka keskkonda, põhjustades suuremat saastet ja kütusekulu. Oluline on arendada keskkonnasõbralikku transporti.

(15)	Survesüütemootoritel (diiselmootoritel) peetakse heitgaaside opaaksust piisavaks näitajaks, et teha kindlaks, kuivõrd sõiduki mootorit on hooldatud heitgaaside osas.

(16)	Ottomootoritel (bensiinimootoritel) peetakse mootori tühikäigul summutitorust väljapaisatavat süsinikmonooksiidi piisavaks näitajaks, et teha kindlaks, kuivõrd sõiduki mootorit on hooldatud heitgaaside osas.

(17)	Tõenäoliselt ei läbi korrapäraselt hooldamata sõidukitest suur osa heitgaasitesti.

(18)	Bensiinimootoriga sõidukite puhul, mille tüübikinnitusnõuetega on ette nähtud tõhustatud heitgaasi kontrollimise süsteem, nt lambda-anduriga kolmeastmeline katalüsaator, peavad korrapäraste heitgaasitestide nõuded olema rangemad kui tavaliste sõidukite puhul.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/69/EÜ (mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta) (6) nõutakse alates 2000. aastast diagnostikasüsteemide (OBD-süsteemide) paigaldamist bensiinimootoriga autodele ning tarbesõidukitele, et jälgida sõiduki heitgaasi kontrollsüsteemi tööd sõiduki kasutamise ajal. Ka uutel diiselmootoriga autodel peavad OBD-süsteemid olema alates 2003. aastast.

(20)

Liikmesriigid võivad vajaduse korral käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta teatavad ajaloolise väärtusega sõidukid. Ka võivad nad selliste sõidukite testimiseks ette näha oma nõuded. Selline õigus ei tohi siiski kaasa tuua rangemaid nõudeid kui need, millest lähtudes nimetatud sõidukid on algselt projekteeritud.

(21)

Enamiku kiiruspiirikutega varustatud sõidukite testimiseks on olemas lihtsad ja üldlevinud diagnostikasüsteemid, mida tehnoülevaatuse organisatsioonid saavad kasutada. Nende sõidukite puhul, millele selliste hõlpsasti kättesaadavate diagnostikariistadega ligi ei pääse, peavad ametivõimud kasutama kas sõiduki tootja käest saadavaid seadmeid või ette nägema, et tunnustatakse sõiduki tootja või selle frantsiisiettevõtte väljaantud ülevaatustunnistusi.

(22)

Kiiruspiiriku nõuetekohase toimimise korrapärane kontroll tuleks muuta hõlpsamaks nende sõidukite puhul, millele on paigaldatud uued sõidumeerikud (digitaaltahhograaf) vastavalt nõukogu 24. septembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2135/98, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ja direktiivi 88/599/EMÜ, mis käsitleb määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamist (7). Uutele sõidukitele on nimetatud seadmed paigaldatud alates 2003. aastast.

(23)	Taksodele ja kiirabiautodele esitatavad tehnilised nõuded on samad, mis sõiduautode puhul. Kontrollitavate sõlmede loetelu võib seega olla sama, kuigi testimissagedus on teine.

(24)	Iga liikmesriik peab oma jurisdiktsiooni piires tagama, et tehnoülevaatus tehtaks metoodiliselt ning kõrgel tasemel.

(25)	Komisjon peaks kontrollima käesoleva direktiivi rakendamist praktikas.

(26)

Kuna kavandatud meetme eesmärke, nimelt tehnoülevaatust käsitlevate normide ühtlustamist, maanteeveoettevõtjate vahelise konkurentsi kahjustamise vältimist ning sõidukite nõuetekohase kontrolli ja hoolduse tagamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kõnealuse meetme ulatuse tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(28)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks sõlmede testimise teatavad miinimumnõuded ja meetodid ning kohandada need tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(29)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Igas liikmesriigis läbivad selles riigis registreeritud mootorsõidukid ja nende haagised ning poolhaagised korrapärase tehnoülevaatuse vastavalt käesolevale direktiivile.

2. Tehnoülevaatusega hõlmatud sõidukiliigid, tehnoülevaatuse sagedus ning testitavad sõlmed on loetletud I ja II lisas.

Artikkel 2

Käesoleva direktiiviga ette nähtud tehnoülevaatuse teeb riik või riigi poolt selleks volitatud avalik-õiguslik asutus või riigi poolt määratud ning tema otsese järelevalve alla kuuluvad organisatsioonid või asutused, sealhulgas nõuetekohaselt volitatud eraõiguslikud organisatsioonid. Eelkõige juhul, kui sõidukite testimiskeskusteks määratud asutused teevad ka mootorsõidukite remonti, võtavad liikmesriigid kõik meetmed, et tagada sõidukite ülevaatuse objektiivsus ja hea kvaliteet.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikuks peetavad meetmed, et oleks võimalik tõendada, et sõiduk on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse.

Need meetmed tehakse teatavaks teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2. Teise liikmesriigi poolt väljaantud tõendit selle kohta, et selle riigi territooriumil registreeritud mootorsõiduk koos haagise või poolhaagisega on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse, tunnustab iga liikmesriik samadel alustel kui tema enda väljaantud tõendeid.

3. Liikmesriigid kohaldavad vajalikke protseduure, et võimaluste piires veenduda nende territooriumil registreeritud sõidukite pidurdusvõime vastavuses käesoleva direktiivi nõuetele.

II PEATÜKK

ERANDID

Artikkel 4

1. Liikmesriikidel on õigus jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja relvajõududele, korrakaitsejõududele ja tuletõrjele kuuluvad sõidukid.

2. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta teatavad eritingimustes kasutatavad sõidukid ning sõidukid, mida avalikel teedel kunagi ei kasutata või kasutatakse väga harva, sealhulgas enne 1. jaanuari 1960 valmistatud või ajutiselt kasutusest kõrvaldatud ajaloolise väärtusega sõidukid, või kohaldada nende suhtes erisätteid.

3. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist kehtestada oma testimisnõuded sõidukitele, millel loetakse olevat ajalooline väärtus.

Artikkel 5

Olenemata I ja II lisa sätetest võivad liikmesriigid

a)	nihutada esimese kohustusliku tehnoülevaatuse tähtaega ettepoole ning vajaduse korral nõuda sõidukite testimist enne nende registreerimist;

b)	lühendada kahe järjestikuse kohustusliku ülevaatuse vahelist aega;

c)	teha kohustuslikuks lisaseadmete testimise;

d)	suurendada testitavate sõlmede arvu;

e)	laiendada korrapärase ülevaatuse nõuet teistele sõidukiliikidele;

f)	näha ette täiendavaid eriteste;

g)	nõuda oma territooriumil registreeritud sõidukitelt vastavust rangematele pidurdustõhususe nõuetele, kui II lisas on sätestatud, ning sätestada lisatesti raskemate koormatega autodele, kui nimetatud nõuded ei ületa sõiduki algse tüübikinnituse tingimusi.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 6

1. Komisjon võtab vastu II lisas loetletud sõlmede testimise miinimumnõuete ja meetodite kindlaksmääramiseks vajalikud üksikdirektiivid ning muudatused, mis on vajalikud nimetatud nõuete ja meetodite kohandamiseks tehnika arenguga.

2. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse direktiivi tehnika arenguga kohandamise komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Artikkel 8

Hiljemalt kolm aastat pärast kiiruspiirikute korrapäraste ülevaatuste alustamist kontrollib komisjon, kas saadud kogemustest lähtudes on ettenähtud ülevaatused piisavad vigaste või ümber tehtud kiiruspiirikute tuvastamiseks või on norme tarvis muuta.

Artikkel 9

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 10

Direktiiv 96/96/EÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 6. mai 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KOHOUT

(1) ELT C 224, 30.8.2008, lk 66.

(2) Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 46, 17.2.1997, lk 1.

(4) Vt III lisa A osa.

(5) EÜT L 202, 6.9.1971, lk 37.

(6) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1.

(7) EÜT L 274, 9.10.1998, lk 1.

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

I LISA

TEHNOÜLEVAATUSEGA HÕLMATUD SÕIDUKILIIGID JA ÜLEVAATUSTE SAGEDUS

Sõidukiliigid

Ülevaatuste sagedus

1.	Reisijateveoks ettenähtud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta

Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal

2.	Kaubaveoks ettenähtud mootorsõidukid, mille registrimass ületab 3 500 kg

Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal

3.	Haagised ja poolhaagised, mille registrimass ületab 3 500 kg

Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal

4.	Taksod, kiirabiautod

Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal

5.	Üldjuhul kaupade maanteeveoks kasutatavad vähemalt neljarattalised mootorsõidukid, mille registrimass ei ületa 3 500 kg, v.a põllumajandustraktorid ja -masinad

Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel

6.	Reisijateveoks kasutatavad vähemalt neljarattalised mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta

Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel

II LISA

SÕLMED, MILLE TESTIMINE ON KOHUSTUSLIK

Test peab hõlmama vähemalt allpool loetletud sõlmi tingimusel, et need seonduvad asjaomases liikmesriigis testitava sõiduki kohustusliku varustusega.

Käesolevas lisas sätestatud teste võib teha vaatluse teel, sõiduki osi demonteerimata.

Kui sõiduki mõni allpool loetletud testitav sõlm on vigane, peavad liikmesriigi pädevad asutused vastu võtma protseduuri, et määrata kindlaks sõiduki kasutustingimused kuni uue tehnoülevaatuse läbimiseni.

KATEGOORIATE 1, 2, 3, 4, 5 JA 6 SÕIDUKID

1. Pidurisüsteemid

Sõidukite pidurisüsteemide tehnoülevaatus peab hõlmama allpool loetletud sõlmi. Pidurisüsteemide kontrolli tulemused peavad võimaluste piires vastama direktiivi 71/320/EMÜ tehnilistele nõuetele.

Kontrollitavad/testitavad sõlmed

Läbikukkumise põhjused

1.1.	Mehaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.

Sõidupiduri pedaali šarniir

—	liiga tihke

—	laager kulunud

—	ülemäärane kulumine/vabakäik

1.1.2.

Pedaali seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara

—	liigne või ebapiisav käigutagavara

—	pidurdusseadis ei vabane korralikult

—	piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud

1.1.3.

Vaakumpump või kompressor ja mahutid

—	pidurite tõhusaks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg on liiga pikk

—	ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadme töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu)

—	märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldav õhuleke

1.1.4.

Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

—	alarõhu hoiatusmärgutuli / õhurõhumõõtur ei tööta või on rikkis

1.1.5.

Seisupidurikraan

—	pragunenud või kahjustatud käepide, liigne kulumine

—	juhtventiili rike

—	käepide ebakindel või klapivõll või klapp ebakindlad

—	ühendused lahti või süsteem lekib

—	mitterahuldav toimimine

1.1.6.

Seisupidur, pidurikang, piduri lukustus

—	piduri lukustus ei pea kindlalt

—	kangiliigend või lukustusmehhanism ülemäära kulunud

—	kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele

1.1.7.

Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid jne)

—	kahjustatud, õhku lekib liigselt

—	kompressorist lekib liiga palju õli

—	ebakindel/ebapiisav kinnitus

—	hüdraulilist pidurivedelikku lekib

1.1.8.

Haagisepidurite liitmikud

—	defektsed isolatsioonikraanid või isetihenev ventiil

—	ebakindel/ebapiisav kinnitus

—	ülemäärased lekked

1.1.9.

Energiavaru survepaak

—	kahjustatud, roostes, lekkiv

—	äravooluseade ei tööta

—	ebakindel/ebapiisav kinnitus

1.1.10.

Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

—	võimendi on defektne või ebatõhus

—	peasilinder defektne või lekib

—	peasilinder ebakindel

—	pidurivedelikku ebapiisavas koguses

—	peasilindri paagi kork puudu

—	pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne

—	pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult

1.1.11.

Jäigad piduritorud

—	purunemise või pragunemise oht

—	lekked torudest või liitmike ühenduskohtadest

—	kahjustunud või ülemäära roostes

—	vales kohas

1.1.12.

Elastsed pidurivoolikud

—	purunemise või pragunemise oht

—	kahjustunud, mässitud, pidurivoolikud liiga lühikesed, väändunud

—	lekked voolikutest või liitmikest

—	voolik paisub rõhu all

—

poorsus

1.1.13.

Piduriklotsikatted

—	ülemäärane kulumine

—	määrdunud (õli, määre jne)

1.1.14.

Piduritrumlid, pidurikettad

—	ülemäärane kulumine, ülemäärane kriimustumine, praod, ebakindlad või mõranenud

—	määrdunud (õli, määre jne)

—	alusplaat ebakindel

1.1.15.

Piduritrossid, pidurihoovastik

—	trossid kahjustunud, sõlmes

—	ülemäära kulunud või roostes

—	trossi- või hoovaliitmikud ebakindlad

—	trossijuhik defektne

—	pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud

—	hoovad/vardad/liitmikud liiguvad ebaõigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele

1.1.16.

Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised rattasilindrid)

—	mõranenud või kahjustunud

—

lekkivad

—	ebakindel/ebapiisav kinnitus

—	ülemäära roostes

—	survekolvi või -membraani ülemäärane vabakäik

—	tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud

1.1.17.

Koormuse regulaator

—	defektsed ühendused

—	ebaõige reguleerimine

—	kinni kiilunud, ei tööta

—

puuduvad

1.1.18.

Automaatsed kulumise kompensaatorid

—	kinni kiilunud või liiguvad ebapiisavalt, ülemäärane kulumine või vale reguleerimine

—

defektsed

1.1.19.

Inertspidur (kui see on olemas või nõutav)

—	ebakindlad ühendused või kinnitused

—

defektne

1.2.	Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.

Toimimine (järk-järgult kuni maksimaalse vajutuseni)

—	ühe või enama ratta pidurdus ebapiisav

—	ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Pidurite maanteel kontrollimisel kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale

—	pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine)

—	mõne ratta pidur rakendub ülemäära vara või hilja

—	pidurdusjõu ülemäärane kõikumine väändunud ketaste või ovaalsete trumlite tõttu

1.2.2.

Efektiivsus

—

pidurdustegur, mis suhestub võimalusel registrimassi või poolhaagise puhul lubatud teljekoormuste summaga, on väiksem kui

minimaalne pidurdusefektiivsus

—	kategooria 1: 50 % (1)

—	kategooria 2: 43 % (2)

—	kategooria 3: 40 % (3)

—	kategooria 4: 50 %

—	kategooria 5: 45 % (4)

—	kategooria 6: 50 %

—	või pidurdusjõud on väiksem, kui sõiduki tootja poolt sõiduki teljele ette on nähtud (5)

1.3.	Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1.

Toimimine

—	ühel küljel pidur ei tööta

—	ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust

—	pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine)

—	haagiste automaatne pidurdussüsteem ei tööta

1.3.2.

Efektiivsus

—	kõik sõidukikategooriad: pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (6) punktis 1.2.2 määratud sõidupiduri pidurdusjõust, mis suhestub registrimassi või poolhaagise puhul lubatud teljekoormuste summaga

1.4.	Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.

Toimimine

—	ühel küljel pidur ei tööta

1.4.2.

Efektiivsus

—	kõik sõidukikategooriad: pidurdusjõud on alla 16 % registrimassi järgi arvutatuna või mootorsõidukitel alla 12 % täismassi järgi arvutatuna, kusjuures kohaldatakse neist kahest suuremat

1.5.	Kestuspiduri või mootorpiduri toimimine

—	pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (kestuspidur)

—

defektne

1.6.	Mitteblokeeruvad pidurid

—	blokeerumisvastase süsteemi hoiatusseadise rike

—

defektne

Kategooriate 1, 2 ja 3 sõidukid

Kategooriate 4, 5 ja 6 sõidukid

2.	Rooliseade ja rooliratas

2.	Rooliseade

2.1.	Mehaaniline seisund

2.1.	Mehaaniline seisund

2.2.	Rooliratas

2.2.	Rooli vabakäik

2.3.	Rooli vabakäik

2.3.	Roolimehhanismi kinnitus

2.4.	Rooliratta laagrid

Nähtavus

3.1.

Vaateväli

3.1.

Vaateväli

3.2.	Klaasi seisund

3.2.	Klaasi seisund

3.3.	Tahavaatepeeglid

3.3.	Tahavaatepeeglid

3.4.	Klaasipuhastid

3.4.	Klaasipuhastid

3.5.	Klaasipesurid

3.5.	Klaasipesurid

4.	Tuled, helkurid ja elektriseadmed

4.	Valgustusseadmed

4.1.	Kaugtuled ja lähituled

4.1.	Kaugtuled ja lähituled

4.1.1.

Seisund ja toimimine

4.1.1.

Seisund ja toimimine

4.1.2.

Reguleeritus

4.1.2.

Reguleeritus

4.1.3.

Lülitid

4.1.3.

Lülitid

4.1.4.

Optiline tõhusus

4.2.	Gabariidituled ja ülemised ääretuled

4.2.	Seisund ja toimimine, läätsede seisund, värv ja optiline tõhusus järgmistel tuledel:

4.2.1.

Seisund ja toimimine

4.2.1.

Gabariidituled ja tagumised ääretuled

4.2.2.

Värv ja optiline tõhusus

4.2.2.

Pidurituled

4.2.3.

Suunatuled

4.2.4.

Tagurdustuled

4.2.5.

Udutuled

4.2.6.

Numbrituled

4.2.7.

Helkurid

4.2.8.

Ohutuled

4.3.	Pidurituled

4.3.1.

Seisund ja toimimine

4.3.2.

Värv ja optiline tõhusus

4.4.	Suunatuled

4.4.1.

Seisund ja toimimine

4.4.2.

Värv ja optiline tõhusus

4.4.3.

Lülitid

4.4.4.

Vilkumissagedus

4.5.	Eesmised ja tagumised udutuled

4.5.1.

Asend

4.5.2.

Seisund ja toimimine

4.5.3.

Värv ja optiline tõhusus

4.6.	Tagurdustuled

4.6.1.

Seisund ja toimimine

4.6.2.

Värv ja optiline tõhusus

4.7.	Numbrituli

4.8.

Helkurid

—	seisund ja värv

4.9.	Märgutuled

4.10.

Veoki ja haagise või poolhaagise elektriühendused

4.11.

Elektripaigaldised

5.	Teljed, veljed, rehvid, vedrustus

5.	Teljed, veljed, rehvid, vedrustus

5.1.

Teljed

5.1.

Teljed

5.2.	Veljed ja rehvid

5.2.	Veljed ja rehvid

5.3.

Vedrustus

5.3.

Vedrustus

6.	Šassii ja selle kinnitused

6.	Šassii ja selle kinnitused

6.1.	Šassii või raam ja selle kinnitused

6.1.	Šassii või raam ja selle kinnitused

6.1.1.

Üldine seisund

6.1.1.

Üldine seisund

6.1.2.

Väljalasketorud ja summutid

6.1.2.

Väljalasketorud ja summutid

6.1.3.

Kütusepaak või -torud

6.1.3.

Kütusepaak või -torud

6.1.4.

Tagumise allasõidutõkke geomeetrilised omadused ja seisund, raskeveokitel

6.1.4.

Varuratta kandur

6.1.5.

Varuratta kandur

6.1.5.

Haakeseadme turvalisus (kui see on olemas)

6.1.6.

Veokite, haagiste ja poolhaagiste haakeseadmed

6.2.	Kabiin ja kere

6.2.

Kere

6.2.1.

Üldine seisund

6.2.1.

Ehituslik seisund

6.2.2.

Kinnitus

6.2.2.

Uksed ja lukud

6.2.3.

Uksed ja lukud

6.2.4.

Põrand

6.2.5.

Juhiiste

6.2.6.

Astmelauad

7.	Muud seadmed

7.	Muud seadmed

7.1.

Turvavööd

7.1.	Juhiistme kinnitus

7.2.	Tulekustuti

7.2.	Aku kinnitus

7.3.	Lukud ja kasutamistõkis

7.3.	Helisignaalseade

7.4.	Ohukolmnurk

7.4.	Ohukolmnurk

7.5.	Käsiapteek

7.5.

Turvavööd

7.5.1.

Kinnituste turvalisus

7.5.2.

Vööde seisund

7.5.3.

Toimimine

7.6.	Ratta tõkisking(ad)

7.7.	Helisignaalseade

7.8.	Kiirusmõõdik

7.9.

Sõidumeerik (olemasolu, kas plommid on rikkumata)

—	kontrollida sõidumeeriku märki, kui see on nõutud määrusega (EMÜ) nr 3821/85 (7)

—	kahtluse korral kontrollida, kas rehvi nominaalümbermõõt või suurus vastab sõidumeeriku märgil esitatud andmetele

—	kui võimalik, kontrollida, kas sõidumeeriku plommid ja muud ühenduste kuritahtliku muutmise vastased vahendid, kui need on olemas, on terved

7.10.

Kiiruspiirik

—	where povõimaluse korral kontrollida, kas kiiruspiirik on paigaldatud, nagu on ette nähtud direktiiviga 92/6/EMÜ (8)

—	kontrollida kiiruspiiriku sildi kehtivust

—	kui võimalik, kontrollida, kas kiiruspiiriku plommid ja muud ühenduste kuritahtliku muutmise vastased vahendid, kui need on olemas, on terved

—	võimaluse korral kontrollida, kas kiiruspiirik takistab direktiivi 92/6/EMÜ artiklites 2 ja 3 nimetatud sõidukeid neid kindlaksmääratud väärtusi ületamast.

Saasted

8.1.

Müra

8.1.

Müra

KATEGOORIATE 1, 2, 3, 4, 5 JA 6 SÕIDUKID

8.2. Heitgaasid

8.2.1. Ottomootoriga (sädesüütega) mootorsõidukid

Kui heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis tuleb

1.	kontrollida visuaalselt heitgaasisüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras, ning avastada võimalikud lekked;

kontrollida visuaalselt tootja poolt paigaldatud heitgaaside kontrollsüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras, ning avastada võimalikud lekked.

Pärast asjakohast mootori soojendusaega (vastavalt sõiduki tootja soovitustele) mõõdetakse heitgaaside süsinikmonooksiidi (CO) sisaldust tühikäigul (ilma koormuseta).

Heitgaaside maksimaalne lubatud CO-sisaldus on ette nähtud sõiduki tootja poolt. Kui see teave ei ole kättesaadav või kui liikmesriikide pädevad asutused otsustavad seda kontrollväärtusena mitte kasutada, ei tohi CO-sisaldus ületada järgmisi näitajaid:

i)	sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud selle kuupäeva, millest alates liikmesriigid nõuavad direktiiviga 70/220/EMÜ (9) sõidukitele kehtestatud nõuete täitmist, ja 1. oktoobri 1986 vahelisel ajal: CO – 4,5 mahuprotsenti;

ii)	sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast 1. oktoobrit 1986 – 3,5 mahuprotsenti.

Kui heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis tuleb

1.	kontrollida visuaalselt heitgaasisüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras, ning avastada võimalikud lekked;

2.	kontrollida visuaalselt tootja poolt paigaldatud heitgaaside kontrollsüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras, ning avastada võimalikud lekked;

teha kindlaks sõiduki heitgaaside kontrollsüsteemi tõhusus lambdaväärtuse ja heitgaaside CO-sisalduse mõõtmise teel vastavalt punktile 4 või kooskõlas tootja poolt ette nähtud protseduuriga, mis on tüübikinnituse käigus heaks kiidetud. Kõikide testide korral tuleb mootorit kasutada vastavalt sõiduki tootja soovitustele.

Heitgaasitorustikust paisatavad heitgaasid – piirväärtused

Heitgaaside maksimaalne lubatud CO-sisaldus on ette nähtud sõiduki tootja poolt.

Kui see teave ei ole kättesaadav, ei tohi CO-sisaldus ületada järgmisi näitajaid:

mõõtmine mootori tühikäigul:

heitgaaside maksimaalne lubatud CO-sisaldus ei tohi ületada 0,5 mahuprotsenti ning sõidukite puhul, mis on tüübikinnituse saanud piirväärtuste kohaselt, mis on esitatud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli A või B reas, ei tohi maksimaalne CO-sisaldus olla üle 0,3 mahuprotsendi. Kui vastavus direktiivile 70/220/EMÜ ei ole võimalik, kohaldatakse eespool nimetatud piirväärtusi sõidukite suhtes, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002;

ii)

mõõtmine mootori kõrgendatud pööretel (ilma koormuseta), mis peavad olema vähemalt 2 000 min-1:

CO-sisaldus: maksimaalselt 0,3 mahuprotsenti ning sõidukite puhul, mis on tüübikinnituse saanud piirväärtuste kohaselt, mis on esitatud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli A või B reas, ei tohi maksimaalne CO-sisaldus olla üle 0,2 mahuprotsendi. Kui vastavus direktiivile 70/220/EMÜ ei ole võimalik, kohaldatakse eespool nimetatud piirväärtusi sõidukite suhtes, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002.

Lambda: 1 ± 0,03 või vastavalt tootja spetsifikatsioonidele;

iii)

mootorsõidukite puhul, mis on vastavalt direktiivile 70/220/EMÜ varustatud pardadiagnostika (OBD) seadmetega, võivad liikmesriigid alapunktis i nimetatud testimise asemel teha heitgaasisüsteemi nõuetekohase toimivuse kindlaks OBD-seadme vastava näidu põhjal, kontrollides samas OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust.

8.2.2. Survesüütemootoriga (diiselmootoriga) mootorsõidukid

a)	Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud.

Sõiduki ettevalmistus

1.	Sõidukit võib testida ilma ettevalmistuseta, kuid ohutuse mõttes tuleb kontrollida, kas mootor on soe ja rahuldavas mehaanilises seisukorras.

Kui välja arvata punkti d alapunktis 5 nimetatud juhud, ei loeta ühtki sõidukit tehnoülevaatust mitteläbinuks, kui see ei ole ette valmistatud vastavalt järgmistele nõuetele:

mootor peab olema täiesti soe, näiteks mootoriõli temperatuur peab õlimõõtevarda torus sondiga mõõdetuna olema vähemalt 80 °C või, kui see on madalam, vastama normaalsele töötemperatuurile või peab infrapunase kiirguse alusel mõõdetud mootorisilindrite temperatuur olema eespool nimetatud temperatuuriga vähemalt samaväärne. Kui seoses sõiduki koostega ei ole selline mõõtmine praktiline, võib mootori normaalse töötemperatuuri määrata muul viisil, näiteks mootori jahutusventilaatori töötamise põhjal;

ii)	heitgaasisüsteemi puhastatakse vähemalt kolme vabakiirendustsükliga või samaväärse meetodiga.

Testimise kord

1.	Kontrollida visuaalselt tootja poolt paigaldatud heitgaaside kontrollsüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras, ning avastada võimalikud lekked.

2.	Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmootorite puhul tähendab see vähemalt kümnesekundilist ootamist pärast gaasipedaali vabastamist.

3.	Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, saavutamaks maksimaalse sissepritse pritsepumbast.

Iga vabakiirendustsükli ajal jõuab mootor enne gaasipedaali vabastamist maksimaalselt lubatud pööreteni või automaatülekandega sõidukite puhul tootja määratud pööreteni või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, kahe kolmandikuni maksimaalselt lubatud pööretest. Seda saab kontrollida näiteks mootori pöörete arvu jälgides või jättes piisavalt aega gaasipedaali esimesest vajutamisest kuni selle vabastamiseni, mis I lisa kategooriatesse 1 ja 2 kuuluvate sõidukite puhul peaks olema vähemalt kaks sekundit.

Piirväärtused

1.	Kontsentratsioonitase ei tohi ületada vastavalt direktiivile 72/306/EMÜ (10) märgil esitatud taset.

Kui see teave ei ole kättesaadav või kui liikmesriikide pädevad asutused otsustavad seda võrdlemiseks mitte kasutada, ei tohi kontsentratsioonitase ületada tootja poolt kindlaks määratud taset või neeldumisteguri piirväärtusi, mis on järgmised:

maksimaalne neeldumistegur:

—	ülelaadeta diiselmootorite puhul 2,5 m-1;

—	turbodiiselmootorite puhul 3,0 m-1;

—

piirnorm 1,5 m-1, mis kehtib sõidukite suhtes, mis on tüübikinnituse saanud piirväärtuste kohaselt, mis on esitatud

a)	direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli B reas (diiselmootoriga väikesõiduk – Euro 4);

b)	direktiivi 88/77/EMÜ (11) I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B1 reas (diiselmootoriga raskeveok – Euro 4);

c)	direktiivi 88/77/EMÜ I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B2 reas (diiselmootoriga raskeveok – Euro 5);

d)	direktiivi 88/77/EMÜ I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli C reas (raskeveok – EEV),

või piirväärtused, mis vastavad hilisematele muudatustele direktiivis 70/220/EMÜ, või piirväärtused, mis vastavad hilisematele muudatustele direktiivis 88/77/EMÜ, või samaväärsed piirväärtused, kui kasutatakse EÜ tüübikinnitamisel kasutatavatest seadmetest erinevaid seadmeliike.

Kui vastavus direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktile 5.3.1.4 või direktiivi 88/77/EMÜ I lisa punktile 6.2.1 ei ole võimalik, kohaldatakse eespool nimetatud piirnorme sõidukite suhtes, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast 1. juulit 2008.

3.	Nende nõuete täitmisest on vabastatud sõidukid, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuari 1980.

Sõiduk loetakse ülevaatust mitteläbinuks ainult siis, kui vähemalt viimase kolme vabakiirendustsükli aritmeetiline keskmine ületab piirväärtust. Seda võib arvutada, jättes kõrvale mis tahes mõõtmised, mis märkimisväärselt erinevad mõõdetud keskmisest, või kasutades mis tahes statistilist arvutusmeetodit, mis võtab arvesse mõõtmiste hajuvust. Liikmesriigid võivad kehtestada piirangu testimistsüklite arvule.

Mittevajaliku testimise vältimiseks võivad liikmesriigid erandina punkti 8.2.2 alapunkti d alapunkti 4 sätetest tunnistada need sõidukid ülevaatuse mitteläbinuks, mille mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või punkti 8.2.2 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis ii määratletud puhastamistsükli (või sellele samaväärse) läbimist ületavad märkimisväärselt piirväärtuse. Samuti võivad liikmesriigid mittevajaliku testimise vältimiseks erandina punkti 8.2.2 alapunkti d alapunkti 4 sätetest kuulutada need sõidukid ülevaatuse läbinuks, mille mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või punkti 8.2.2 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis ii määratletud puhastamistsükli (või sellele samaväärse) läbimist jäävad märkimisväärselt piirväärtusele alla.

8.2.3. Katseseadmed

Sõidukite heitgaase kontrollitakse seadmetega, mille abil saab täpselt kindlaks määrata vastavuse tootja poolt ette nähtud või soovitatud piirväärtustele.

8.2.4. Kui EÜ tüübikinnituse käigus on leitud, et sõidukiliik ei vasta käesoleva direktiiviga ette nähtud piirväärtustele, võivad liikmesriigid asjaomase sõidukitüübi jaoks ette näha kõrgemad piirväärtused lähtuvalt sõiduki tootja esitatud tõendusmaterjalist. Nad peavad sellest viivitamata teatama komisjonile, kes omakorda teavitab teisi liikmesriike.

Kategooriate 1, 2 JA 3 sõidukid

Kategooriate 4, 5 JA 6 sõidukid

8.3.	Raadiohäirete summutamine

9.	Täiendavad ülevaatused ühissõidukitele

9.1.	Avariiväljapääs(ud) (sh haamrid akende purustamiseks), avariiväljapääsu(de) tähis(ed)

9.2.	Küttesüsteem

9.3.	Ventilatsioonisüsteem

9.4.	Istmete paigutus

9.5.	Sisevalgustus

10.	Sõiduki tehasetähis

10.	Sõiduki tehasetähis

10.1.

Registreerimismärk

10.1.

Registreerimismärk

10.2.

Šassii number

10.2.

Šassii number

(1) 48 % kategooria 1 sõidukite puhul, millel puudub ABS, või mille tüübikinnitus on varasem kui 1. oktoober 1991 (kuupäev, millest alates keelustati esmane kasutuselevõtt EÜ osa tüübikinnituseta). (direktiiv 71/320/EMÜ).

(2) 45 % sõidukite puhul, mis on liikmesriikide riiklike õigusaktide alusel registreeritud pärast 1988. aastat või pärast direktiivi 71/320/EMÜ jõustumist, kusjuures arvesse võetakse neist hilisemat.

(3) 43 % poolhaagiste ja veokonksuga haagiste puhul, mis on liikmesriikide riigisiseste õigusaktide alusel registreeritud pärast 1988. aastat või pärast direktiivi 71/320/EMÜ jõustumist, kusjuures arvesse võetakse neist hilisemat.

(4) 50 % kategooria 5 sõidukite puhul, mis on liikmesriikide riigisiseste õigusaktide alusel registreeritud pärast 1988. aastat või pärast direktiivi 71/320/EMÜ jõustumist, kusjuures arvesse võetakse neist hilisemat.

(5) Sõiduki telje kontrollväärtus on pidurdusimpulss (njuutonites), mis on vajalik minimaalse ettenähtud pidurdusjõu saavutamiseks selle massi puhul, milles sõiduk esitatakse.

(6) Kategooriate 2 ja 5 sõidukitel peab varupiduri minimaalne toimimistase olema 2,2 m/s2 (kuna varupiduri toimimist ei reguleerita direktiiviga 71/320/EMÜ).

(7) Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8).

(8) Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27).

(9) Nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1).

(10) Nõukogu 2. augusti 1972. aasta direktiiv 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1).

(11) Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest väljapaisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest väljapaisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33).

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 10)

Nõukogu direktiiv 96/96/EÜ (EÜT L 46, 17.2.1997, lk 1)
Komisjoni direktiiv 1999/52/EÜ (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 26)
Komisjoni direktiiv 2001/9/EÜ (EÜT L 48, 17.2.2001, lk 18)
Komisjoni direktiiv 2001/11/EÜ (EÜT L 48, 17.2.2001, lk 20)
Komisjoni direktiiv 2003/27/EÜ (ELT L 90, 8.4.2003, lk 41)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)	ainult III lisa punkt 68

B OSA

Riiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 10)

Direktiivid	Ülevõtmise tähtpäev
96/96/EÜ	9. märts 1998
1999/52/EÜ	30. september 2000
2001/9/EÜ	9. märts 2002
2001/11/EÜ	9. märts 2003
2003/27/EÜ	1. jaanuar 2004

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 96/96/EÜ	Käesolev direktiiv
Artiklid 1–4	Artiklid 1–4
Artikli 5 sissejuhatav lause	Artikli 5 sissejuhatav lause
Artikli 5 esimene kuni seitsmes taane	Artikli 5 punktid a–g
Artikkel 6	—
Artikkel 7	Artikli 6 lõige 1
—	Artikli 6 lõige 2
Artikli 8 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 8 lõike 2 esimene lõik	Artikli 7 lõige 2
Artikli 8 lõike 2 teine lõik	—
Artikli 8 lõige 3	—
Artikli 9 lõige 1	—
Artikli 9 lõige 2	Artikkel 8
Artikkel 10	—
Artikli 11 lõige 1	—
Artikli 11 lõige 2	Artikkel 9
Artikli 11 lõige 3	—
—	Artikkel 10
Artikkel 12	Artikkel 11
Artikkel 13	Artikkel 12
I–II lisa	I–II lisa
III–IV lisa	—
—	III lisa
—	IV lisa

6.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 141/29

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/42/EÜ,

6. mai 2009,

kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 8. detsembri 1995. aasta direktiivi 95/64/EÜ (kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Kuna kõnealusesse direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Ühtse meretranspordipoliitika suhtes komisjonile (Eurostat) määratud ülesannete täitmiseks peaksid tema käsutuses olema võrreldavad, usaldatavad, üheaegsed ja regulaarsed statistilised andmed ühendusse ja ühendusest välja kulgeva, liikmesriikidevahelise ning riigisisese kaupade ja reisijate mereveo ulatuse ja arengu kohta.

(3)	Samuti on oluline, et liikmesriigid ning ettevõtjad tunneksid hästi meretransporditurgu.

(4)	Ühenduse statistiliste andmete kogumine võrreldaval ja ühtlustatud alusel võimaldab luua usaldusväärset, järjepidevat ja ajakohastatud teavet pakkuva ühendatud süsteemi.

(5)	Andmed kaupade ja reisijate mereveo kohta tuleb teha liikmesriigiti ja transpordiliigiti võrreldavaks.

(6)	Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on ühtlustatud info tootmist võimaldavaid ühiseid statistikanõudeid võimalik efektiivselt koostada üksnes ühenduse tasandil. Andmeid kogutakse igas liikmesriigis riikliku statistika koostamise eest vastutavate asutuste ja institutsioonide järelevalve all.

(7)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (4)

(8)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu direktiivi üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(9)	Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei pea liikmesriigid neid üle võtma.

(10)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Statistika kogumine

Liikmesriigid koguvad ühenduse statistikat nende territooriumil asuvates sadamates peatuvatel merelaevadel toimuva kauba- ja reisijateveo kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kaupade ja reisijate merevedu”– kaupade ja reisijate vedu merelaevadel täielikult või osaliselt meritsi kulgevatel reisidel.

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad ka kaubad, mis:

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu ujuvvahenditele toimetatavad kütusevarud ja proviant;

b) „merelaevad”– laevad, mis ei liikle üksnes sisevetes, kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes ja aladel, kus kehtib sadamakord.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata kalapüügilaevade, kalatöötlemislaevade, puur- ja uurimislaevade, vedurlaevade, tõukurpuksiiride, uurimis- ja hüdrograafialaevade, bagerite, sõjalaevade või üksnes mittekaubanduslikul eesmärgil kasutatavate laevade suhtes;

c) „sadam”– paik, kus asuvad kaubalaevade sildumist ja kauba laadimist või lossimist või reisijate minekut laeva pardale või pardalt lahkumist võimaldavad rajatised;

d) „meretranspordiettevõtja riikkondsus või kodakondsus”– riik, kus asub transpordiettevõtja äritegevuse tegelik keskus;

e) „meretranspordiettevõtja”– mis tahes isik, kes sõlmib või kelle nimel sõlmitakse lastisaatja või reisijaga kaupade või reisijate mereveo leping.

Artikkel 3

Andmekogumise tunnusjooned

1. Liikmesriigid koguvad andmeid järgmistes valdkondades:

a)	lasti ja reisijatega seotud informatsioon;

b)	laevadega seotud informatsioon.

Andmete kogumisel võib välja jätta laevad kogumahutavusega alla 100 tonni.

2. Andmekogumise tunnusjooned, nimelt iga valdkonnaga seotud statistilised muutujad ja nende klassifitseerimiseks kasutatavad nomenklatuurid ning vaatlusperioodid nähakse ette I kuni VIII lisas.

3. Andmekogumine põhineb võimaluse korral kättesaadavatel allikatel, et piirata vastajate koormust.

4. Komisjon kohandab andmekogumise tunnusjooni ja I kuni VIII lisa sisu majandusliku ja tehnilise arenguga määral, mil nimetatud kohandamine ei too kaasa liikmesriikide kulutuste ja/või vastajate koormuse olulist suurenemist.

Kõnealused meetmed, millega muudetakse käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 4

Sadamad

1. Komisjon koostab käesoleva direktiivi kohaldamiseks kodeeritud ja riigiti ning rannikualade järgi liigitatud sadamate loetelu.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. Iga liikmesriik valib lõikes 1 nimetatud loetelust sadamad, kus töödeldakse aastas üle ühe miljoni tonni kaupu või mida läbib aastas üle 200 000 reisija.

Iga valitud sadama kohta tuleb VIII lisa kohaselt esitada üksikasjalikud andmed nende valdkondade (kaubad ja reisijad) kohta, mille puhul sadam vastab valikukriteeriumile, ning vajaduse korral kokkuvõtlikud andmed teise valdkonna kohta.

3. Loetelust valimata sadamate kohta tuleb esitada kokkuvõtlikud andmed VIII lisa andmekogumi A3 kohaselt.

Artikkel 5

Statistiliste andmete täpsus

Andmekogumismeetod peab olema selline, et ühenduse meretranspordistatistika oleks VIII lisas kirjeldatud andmekogumite jaoks piisavalt täpne.

Komisjon koostab täpsusnõuded.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 6

Andmekogumise tulemuste töötlemine

Liikmesriigid töötlevad artikli 3 kohaselt kogutud statistilisi andmeid nii, et saada võrreldav, artiklis 5 ettenähtud täpsusnõuetele vastav statistika.

Artikkel 7

Andmekogumise tulemuste edastamine

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) artiklis 3 osutatud andmekogumise tulemused, sealhulgas liikmesriikide statistika konfidentsiaalsust käsitlevate siseriiklike õigusaktide või tavade kohaselt konfidentsiaalseks tunnistatud andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (5) kohaselt.

2. Tulemused edastatakse kooskõlas VIII lisas määratletud statistiliste andmete kogumite struktuuriga. Tulemuste edastamise tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

3. Tulemused edastatakse kvartaalsete andmekogumisperioodide puhul viie kuu jooksul alates vaatlusperioodi lõppemisest ning aastaste perioodide puhul kaheksa kuu jooksul alates perioodi lõppemisest.

Esimene edastus hõlmab 1997. aasta esimest kvartalit.

Artikkel 8

Aruanded

Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) kogu asjaomase info andmekogumismeetodite kohta. Nad teevad teatavaks ka andmekogumismeetodite olulised muudatused.

Artikkel 9

Statistiliste andmete levitamine

Komisjon (Eurostat) levitab vajalikku statistikat tulemuste edastamisega võrdsete ajavahemike järel.

Komisjoni (Eurostat) poolt statistika avaldamise või levitamise kord võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 223/2009 asutatud statistikasüsteemi komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 11

Siseriiklikest õigusnormidest teatamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 95/64/EÜ, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 6. mai 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KOHOUT

(1) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus.

(2) EÜT L 320, 30.12.1995, lk 25.

(3) Vt IX lisa A osa.

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(5) ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

I LISA

MUUTUJAD JA MÕISTED

1. Statistilised muutujad

a) Andmed lasti ja reisijate kohta

—	Kaupade brutokaal tonnides,

—	lastiliik II lisa nomenklatuuri järgi,

—	kaupade kirjeldus III lisa nomenklatuuri järgi,

—	aruandev sadam,

—	liikumissuund, sissesõit või väljasõit,

—	saabuva lasti puhul: lastimissadam (st sadam, kus last laaditi laevale, millega see on aruandvasse sadamasse saabunud) sadamate loetelus näidatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide sadamate või IV lisas näidatud väljaspool EMP riikide territooriumi asuvate rannikualade järgi,

—	lähetatava lasti puhul: lossimissadam (st sadam, kus last lossitakse laevast, millega see on aruandvast sadamast lahkunud) sadamate loetelus olevate Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide sadamate või IV lisas näidatud väljaspool EMP riikide territooriumi asuvate rannikualade järgi,

—	reisi alustavate või lõpetavate reisijate arv ning ristlusreisijate arv ristlusreisijate ekskursioonil.

Konteinerites ja veeremühikutes veetavate kaupade puhul esitatakse lisaks järgmised üksikasjad:

—	konteinerite (nii lastiga kui tühjade) koguarv,

—	tühjade konteinerite arv,

—	veeremühikute (nii lastiga kui tühjade) koguarv,

—	tühjade veeremühikute arv.

b) Andmed laevade kohta

—	Laevade arv,

—	laevade dedveit (täielik kandevõime) või kogumahutavus,

—	V lisas näidatud nomenklatuuri kohane riik või territoorium, kus laevad on registreeritud,

—	laevaliik VI lisa liigituse järgi,

—	laeva suurus VII lisa liigituse järgi.

2. Mõisted

Kaubakonteiner – veovahend, mis on:

1.	püsiv ja seetõttu piisavalt tugev korduvkasutuseks;

2.	spetsiaalselt ehitatud ühe või mitme veoliigiga kaubaveo hõlbustamiseks ilma kaupa vahepeal ümber laadimata;

3.	varustatud seadistega, mis võimaldavad hõlpsat käsitsemist, eelkõige ümberlaadimist ühelt veoliigilt teisele;

4.	ehitatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada;

5.	vähemalt 20 jalga pikk.

Veeremühik – ratastel seade kaupade vedamiseks, näiteks veoauto, haagis või poolhaagis, mille võib laevale juhtida või vedada. Käesolev mõiste hõlmab ka sadamas või laeval kasutatavaid haagiseid. Liigitused peavad olema kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni soovitusega nr 21 „Lastiliikide, pakendite ja pakkematerjalide koodid” („Codes for types of cargo, packages and packaging materials”).

c)	Konteinerlast – lastiga või tühjad konteinerid, mis laaditakse neid meritsi vedavatele laevadele või lossitakse nendelt laevadelt.

d)	Veeremlast – veeremühikud ja veeremühikutes olev kaup (konteinerites või mitte), mis juhitakse neid meritsi vedavatele laevadele või nendelt maha.

e)	Kaupade brutokaal – veetavate kaupade kaal tonnides koos pakendiga, kuid välja arvatud konteinerite ja veeremühikute omakaal.

Dedveit (täielik kandevõime) – tonnides mõõdetav erinevus vee erikaalu 1,025 puhul laeva suvise veeväljasurve ning laeva omakaalu vahel, st ilma lasti, kütuse, õli, ballastvee, magevee, joogiveeta tankides ja toiduvaruta ning reisijate, meeskonna ja nende varata laeva tonnides väljendatud veeväljasurvet.

g)	Kogumahutavus – laeva kogusuurus mõõdetuna 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni sätete kohaselt.

h)	Ristlusreisija – ristluslaevaga merereisi sooritav merereisija. Siia alla ei kuulu ühepäevaseid reise sooritavad reisijad.

Ristluslaev – reisilaev, mis on mõeldud reisijatele mitmekülgse huvireisi tagamiseks. Kõikidel reisijatel on kajutid. Pardal on olemas meelelahutusvõimalused. Siia ei kuulu tavalisi parvlaevateenuseid osutavad laevad, isegi kui mõned reisijad peavad sellist teenust ristluseks. Lisaks sellele ei kuulu siia kaubalaevad, mis saavad vedada väga piiratud arvul reisijaid, kellel on oma kajut. Samuti ei kuulu siia laevad, mis on mõeldud ainult ühepäevaste ekskursioonide jaoks.

j)	Ristlusreisija ekskursioon – sadamast lähtuv turismiatraktsiooni lühikülastus ristlusreisija poolt, kes kasutab laeval kajutit.

II LISA

LASTILIIKIDE LIIGITUS

Liik (1)	Ühekohaline kood	Kahekohaline kood	Kirjeldus	Kaal tonnides	Arv
Vedellast lahtiselt	1	1X	Vedellast (lastiühikuta)	X
		11	Vedelgaas	X
		12	Toornafta	X
		13	Naftatooted	X
		19	Muud vedellastina veetavad kaubad	X
Puistlast	2	2X	Puistlast (lastiühikuta)	X
		21	Maak	X
		22	Kivisüsi	X
		23	Põllumajandussaadused (nt teravili, soja, tapiokk)	X
		29	Muu puistlast	X
Konteinerid	3	3X	Suured konteinerid	X (2)	X
		31	Lastiühik: 20 jalga	X (2)	X
		32	Lastiühik: 40 jalga	X (2)	X
		33	Lastiühik: > 20 jalga ja < 40 jalga	X (2)	X
		34	Lastiühik: > 40 jalga	X (2)	X
Veerem (iseliikuv)	5	5X	Iseliikuvad liikuvad ühikud	X	X
		51	Kaubaveomootorsõidukid ja nende haagised	X (2)	X
		52	Sõiduautod, mootorrattad ja nende haagised/haagiselamud		X (3)
		53	Reisibussid		X (3)
		54	Kaubaveokid (sh import-/eksportmootorsõidukid)	X	X (3)
		56	Omil jalul liikuvad elusloomad	X	X (3)
		59	Muud iseliikuvad liikuvad ühikud	X	X
Veerem (mitteiseliikuv)	6	6X	Mitteiseliikuvad liikuvad ühikud	X	X
		61	Vedukita kaubaveohaagised ja poolhaagised	X (2)	X
		62	Vedukita haagiselamud ja muud maantee-, põllumajandus- ja tööstussõidukid		X (3)
		63	Raudteevagunid, merekaubaveol kasutatavad haagised ja lihtrid	X (2)	X
		69	Muud mitteiseliikuvad liikuvad ühikud	X	X
Segalast (sh väikekonteinerid)	9	9X	Muu mujal liigitamata last	X
		91	Metsasaadused	X
		92	Malmi- ja terasetooted	X
		99	Muu segalast	X

(1) Liigid on kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni soovitusega nr 21.

(2) Registreeritav kogus on kaupade brutokaal, mis sisaldab pakendite kaalu, kuid mitte konteinerite ja veeremühikute omakaalu.

(3) Üksnes ühikute koguarv.

III LISA

NST 2007

Osa	Kirjeldus
01	Põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted; kala ja muud kalapüügisaadused
02	Kivisüsi ja pruunsüsi; toornafta ja maagaas
03	Metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted; turvas, uraan ja toorium
04	Toiduained, joogid ja tubakas
05	Tekstiil ja tekstiilitooted; nahk ja nahatooted
06	Puit ning puit- ja korktooted (v.a mööbel); õlest ja punumismaterjalist tooted; paberimass, paber ja pabertooted; trükised ja salvestised
07	Koks ja rafineeritud naftatooted
08	Kemikaalid, keemiatooted ja keemilised kiud; kummi- ja plasttooted; tuumkütus
09	Muud mittemetallilised mineraaltooted
10	Metall; metalltooted, v.a masinad ja seadmed
11	Mujal liigitamata masinad ja seadmed; kontorimasinad ja arvutid; mujal liigitamata elektrimasinad ja -aparaadid; raadio-, televisiooni- ja sideseadmed ja -aparatuur; meditsiinitehnika, optikariistad, täppisinstrumendid; ajanäitajad
12	Transpordivahendid
13	Mööbel; muud mujal liigitamata tööstustooted
14	Teisene toore; olme- ja muud jäätmed
15	Post, pakid
16	Kaupade transpordil kasutatavad seadmed ja materjalid
17	Kaubad, mida transporditakse kodumajapidamise või kontori kolimise puhul; pagasi transport reisijatest eraldi; remonti viidavad mootorsõidukid; muud mujal liigitamata mitteturustatavad kaubad
18	Rühmitatud kaubad: koos transporditavad eri liiki kaubad
19	Kindlaks määramata kaubad: kaubad, mida mingil põhjusel ei ole võimalik kindlaks määrata ning mida seetõttu ei saa liigitada rühmadesse 01–16
20	Muud mujal liigitamata kaubad

IV LISA

RANNIKUALAD

Kasutatakse geonomenklatuuri (riikide ja piirkondade nomenklatuur ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika jaoks, mis koostati kooskõlas nõukogu 22. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1172/95 (ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta) (1) artikliga 9), mis kehtib aastal, mille kohta andmed käivad.

Kood on neljakohaline: iga riigi puhul nimetatud nomenklatuuris märgitud kahetäheline ISO kood, millele järgneb kaks nulli (nt kood GR00 Kreeka puhul), välja arvatud kaheks või enamaks rannikualaks jagatud riikide puhul, mille tähistamisel on neljandal kohal muu number kui null (1–7), vastavalt alljärgnevale:

Kood	Rannikualad
FR01	Prantsusmaa: Atlandi ookeani ja Põhjamere rannikualad
FR02	Prantsusmaa: Vahemere rannikualad
FR03	Prantsuse ülemeredepartemangud: Prantsuse Guajaana
FR04	Prantsuse ülemeredepartemangud: Martinique ja Guadeloupe
FR05	Prantsuse ülemeredepartemangud: Réunion
DE01	Saksamaa: Põhjamere rannikualad
DE02	Saksamaa: Läänemere rannikualad
DE03	Saksamaa: sisemaa
GB01	Ühendkuningriik
GB02	Mani saar
GB03	Kanalisaared
ES01	Hispaania: põhjapoolsed Atlandi ookeani rannikualad
ES02	Hispaania: Vahemere rannikualad ja lõunapoolsed Atlandi ookeani rannikualad, sh Baleaari saared ja Kanaari saared
SE01	Rootsi: Läänemere rannikualad
SE02	Rootsi: Põhjamere rannikualad
TR01	Türgi: Musta mere rannikualad
TR02	Türgi: Vahemere rannikualad
RU01	Venemaa: Musta mere rannikualad
RU02	Venemaa: Läänemere rannikualad
RU03	Venemaa: Aasia rannikualad
MA01	Maroko: Vahemere rannikualad
MA02	Maroko: Lääne-Aafrika rannikualad
EG01	Egiptus: Vahemere rannikualad
EG02	Egiptus: Punase mere rannikualad
IL01	Iisrael: Vahemere rannikualad
IL02	Iisrael: Punase mere rannikualad
SA01	Saudi Araabia: Punase mere rannikualad
SA02	Saudi Araabia: Pärsia lahe rannikualad
US01	Ameerika Ühendriigid: Atlandi ookeani põhjapoolsed rannikualad
US02	Ameerika Ühendriigid: Atlandi ookeani lõunapoolsed rannikualad
US03	Ameerika Ühendriigid: Mehhiko laht
US04	Ameerika Ühendriigid: Vaikse ookeani lõunapoolsed rannikualad
US05	Ameerika Ühendriigid: Vaikse ookeani põhjapoolsed rannikualad
US06	Ameerika Ühendriigid: Suur järvistu
US07	Puerto Rico
CA01	Kanada: Atlandi ookeani rannikualad
CA02	Kanada: Suur järvistu ja Saint Lawrence'i ülemjooks
CA03	Kanada: läänerannik
CO01	Colombia: põhjarannik
CO02	Colombia: läänerannik
	Lisakoodid
ZZ01	Avamererajatised
ZZ02	Liit- ja mujal määratlemata alad

(1) EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10.

V LISA

LAEVADE RIIKKONDSUS

Kasutatakse geonomenklatuuri (riikide ja territooriumide nomenklatuur ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika jaoks, mis koostati kooskõlas määruse (EÜ) nr 1172/95 artikliga 9), mis kehtib aastal, mille kohta andmed käivad.

Kood on neljakohaline: iga riigi puhul nimetatud nomenklatuuris märgitud kahetäheline ISO kood, millele järgneb kaks nulli (nt kood GR00 Kreeka puhul), välja arvatud enam kui ühe registriga riikide puhul, mille tähistamisel on neljandal kohal muu number kui null, vastavalt alljärgnevale:

FR01	Prantsusmaa
FR02	Antarktika Prantsuse piirkond (sealhulgas Kergueleni saared)
IT01	Itaalia – esimene register
IT02	Itaalia – rahvusvaheline register
GB01	Ühendkuningriik
GB02	Mani saar
GB03	Kanalisaared
GB04	Gibraltar
DK01	Taani
DK02	Taani (DIS)
PT01	Portugal
PT02	Portugal (MAR)
ES01	Hispaania
ES02	Hispaania (Rebeca)
NO01	Norra
NO02	Norra (NIS)
US01	Ameerika Ühendriigid
US02	Puerto Rico

LISA VI

LAEVALIIGI KLASSIFIKATSIOON (ICST-COM)

	Liik	Hõlmatavad laevatüübid
10	Vedellast lahtiselt	Naftatanker Kemikaalitanker Vedelgaasitanker Tanklihter Muu tanker
20	Puistlast	Puistlasti/naftaveolaev Puistlastilaev
31	Konteiner	Konteinerlaev
32	Erilaevad	Praamer Kemikaalilaev Kiiritatud kütust vedav laev Loomaveolaev Autoparvlaev Muu erilaev
33	Segalast, üldotstarbelised	Külmutuslaev Reisi-veeremilaev Konteineri-veeremilaev Muu veeremilaev Segalasti/reisilaev Segalasti/konteinerlaev Ühetekiline laev Mitmetekiline laev
34	Kuivlastipraam	Tekiga praam Põhjaluukidega praam Lash-seabee praam Lahtine kuivlastipraam Kinnine kuivlastipraam Muu kuivlastipraam
35	Reisilaev	Reisilaev (välja arvatud ristlusreisilaevad)
36	Ristlusreisilaev	Ainult ristluslaevad
41	Kalalaev	Kalapüügilaev (1) Kalatöötluslaev (1)
42	Avamerelaev	Puurimis- ja uurimislaev (1) Avamere varustuslaev (1)
43	Vedurlaevad	Vedurlaevad (1) Tõukurpuksiirid (1)
49	Muud	Bagerid (1) Uurimislaevad (1) Muud laevad (1)
XX	Määratlemata laev	Määratlemata laevaliik

(1) Ei reguleerita käesolevas direktiivis.

VII LISA

LAEVADE SUURUSKLASSID

dedveiti (DWT) või kogumahutavuse (GT) järgi

Käesolevat liigitust kohaldatakse üksnes 100tonnise või suurema kogumahutavusega laevade suhtes.

Klass	Alammäär		Ülemmäär
Klass	DWT	GT	DWT	GT
01	—	100	kuni 499	kuni 499
02	500	500	999	999
03	1 000	1 000	1 999	1 999
04	2 000	2 000	2 999	2 999
05	3 000	3 000	3 999	3 999
06	4 000	4 000	4 999	4 999
07	5 000	5 000	5 999	5 999
08	6 000	6 000	6 999	6 999
09	7 000	7 000	7 999	7 999
10	8 000	8 000	8 999	8 999
11	9 000	9 000	9 999	9 999
12	10 000	10 000	19 999	19 999
13	20 000	20 000	29 999	29 999
14	30 000	30 000	39 999	39 999
15	40 000	40 000	49 999	49 999
16	50 000	50 000	79 999	79 999
17	80 000	80 000	99 999	99 999
18	100 000	100 000	149 999	149 999
19	150 000	150 000	199 999	199 999
20	200 000	200 000	249 999	249 999
21	250 000	250 000	299 999	299 999
22	≥ 300 000	≥ 300 000	—	—
NB! Kui vastavalt käesolevale direktiivile oleks tulnud arvesse võtta väiksema kui 100tonnise kogumahutavusega laevu, oleks neile antud klassikood „99”.

VIII LISA

STATISTILISTE ANDMETE KOGUMITE STRUKTUUR

Käesolevas lisas täpsustatud andmekogumite abil määratakse kindlaks ühenduses nõutava mereveostatistika ajavahemikud. Iga andmekogum määrab nomenklatuuride eri tasandite piiratud arvu mõõtmete ristklassifikatsiooni, kokku võetuna kõikide teiste mõõtmete järgi, mille osas nõutakse kvaliteetseid statistilisi andmeid.

Andmekogumi B1 kogumise tingimuste kohta teeb komisjoni ettepanekul otsuse nõukogu, võttes arvesse kooskõlas direktiivi 95/64/EÜ artiklis 10 sätestatud kolmeaastasel üleminekuperioodil tehtud prooviuuringu tulemusi ning nende andmete kogumise teostatavust ja kulutusi liikmesriikide ja vastajate jaoks.

KOOND- JA ÜKSIKASJALIK STATISTIKA

—	Kauba ja reisijate jaoks valitud sadamate kohta esitatakse andmekogumid A1, A2, B1, C1, D1, E1, F1 ja/või F2.

—	Kauba, mitte reisijate jaoks valitud sadamate kohta esitatakse andmekogumid A1, A2, A3, B1, C1, E1, F1 ja/või F2.

—	Reisijate, mitte kauba jaoks valitud sadamate kohta esitatakse andmekogumid A3, D1, F1 ja/või F2.

—	Valitud ja valimata jäänud (nii kaupade kui reisijate jaoks) sadamate kohta esitatakse andmekogum A3.

Andmekogum A1	:	Merevedu Euroopa suurimates sadamates sadama, lastiliigi ja ühendustee järgi
Periood	:	kvartal

	Muutujad	Koodi tase	Nomenklatuur
Mõõtmed	Andmekogum	Kahekohaline tähtnumbriline kood	A1
	Võrdlusaasta	Neljakohaline arv	(nt 1997)
	Võrdluskvartal	Ühekohaline arv	(1, 2, 3, 4)
	Aruandev sadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelust valitud EMP sadamad
	Suund	Ühekohaline arv	Sissesõitvad, väljasõitvad (1, 2)
	Lastimis-/lossimissadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelus sisalduvad EMP sadamad
	Ühendustee	Neljakohaline tähtnumbriline kood	Rannikualad, IV lisa
	Lastiliik	Ühekohaline arv	Lastiliik, II lisa
Andmed: kaupade brutokaal tonnides.

Andmekogum A2	:	Merevedu ilma lastiühikuta Euroopa suurimates sadamates sadama, lastiliigi ja ühendustee järgi
Periood	:	kvartal

	Muutujad	Koodi tase	Nomenklatuur
Mõõtmed	Andmekogum	Kahekohaline tähtnumbriline kood	A2
	Võrdlusaasta	Neljakohaline arv	(nt 1997)
	Võrdluskvartal	Ühekohaline arv	(1, 2, 3, 4)
	Aruandev sadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelust valitud EMP sadamad
	Suund	Ühekohaline arv	Sissesõitvad, väljasõitvad (1, 2)
	Lastimis-/lossimissadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelus sisalduvad EMP sadamad
	Ühendustee	Neljakohaline tähtnumbriline kood	Rannikualad, IV lisa
	Lastiliik	Kahekohaline arv	Lastiliik, (üksnes lastiühikuta) II lisa (alaliigid 1X, 11, 12, 13, 19, 2X, 21, 22, 23, 29, 9X, 91, 92 ja 99)
Andmed: kaupade brutokaal tonnides.

Andmekogum A3	:	Andmed, mida nõutakse nii valitud sadamatelt kui sadamatelt, mille kohta üksikasjalikke andmeid ei nõuta (vt artikli 4 lõiget 3)
Periood	:	aasta

Muutujad

Koodi tase

Nomenklatuur

Mõõtmed

Andmekogum

Kahekohaline tähtnumbriline kood

Võrdlusaasta

Neljakohaline arv

(nt 1997)

Võrdluskvartal

Ühekohaline arv

(0)

Aruandev sadam

Viiekohaline tähtnumbriline kood

Kõik sadamate loetelus sisalduvad sadamad

Suund

Ühekohaline arv

Sissesõitvad, väljasõitvad (1, 2)

Andmed:

kaupade brutokaal tonnides.

Reisijate arv (v.a ristlusreisijad).

Ristlust alustavate ja lõpetavate ristlusreisijate arv.

Ristlusreisijate arv ristlusreisijate ekskursioonil: suund: üksnes sissesõitvad (1) – (mittekohustuslik).

Andmekogum B1	:	Merevedu Euroopa suurimates sadamates sadama, lasti-, kaubaliigi ja ühendustee järgi
Periood	:	aasta

	Muutujad	Koodi tase	Nomenklatuur
Mõõtmed	Andmekogum	Kahekohaline tähtnumbriline kood	B1
	Võrdlusaasta	Neljakohaline arv	(nt 1997)
	Võrdluskvartal	Ühekohaline arv	(0)
	Aruandev sadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelust valitud EMP sadamad
	Suund	Ühekohaline arv	Sissesõitvad, väljasõitvad (1, 2)
	Lastimis-/lossimissadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelus sisalduvad EMP sadamad
	Ühendustee	Neljakohaline tähtnumbriline kood	Rannikualad, IV lisa
	Lastiliik	Ühekohaline arv	Lastiliik, II lisa
	Kaup	Kahekohaline arv	Kaupade nomenklatuur, III lisa
Andmed: kaupade brutokaal tonnides.

Andmekogum C1	:	Merevedu koos lastiühikuga Euroopa suurimates sadamates sadama, lastiliigi ja ühendustee järgi, lastiga või tühjalt
Periood	:	kvartal

Muutujad

Koodi tase

Nomenklatuur

Mõõtmed

Andmekogum

Kahekohaline tähtnumbriline kood

Võrdlusaasta

Neljakohaline arv

nt 1997)

Võrdluskvartal

Ühekohaline arv

(1, 2, 3, 4)

Aruandev sadam

Viiekohaline tähtnumbriline kood

Sadamate loetelust valitud EMP sadamad

Suund

Ühekohaline arv

Sissesõitvad, väljasõitvad (1, 2)

Lastimis-/lossimissadam

Viiekohaline tähtnumbriline kood

Sadamate loetelus sisalduvad EMP sadamad

Ühendustee

Neljakohaline tähtnumbriline kood

Rannikualad, IV lisa

Lastiliik

Kahekohaline arv

Lastiliik, (üksnes konteiner ja veerem) II lisa (alaliigid 3X, 31, 32, 33, 34, 5X, 51, 52, 53, 54, 56, 59, 6X, 61, 62, 63 ja 69)

Andmed:

kaupade brutokaal tonnides (lastiliik: alaliigid 3X, 31, 32, 33, 34, 5X, 51, 54, 56, 59, 6X, 61, 62, 63 ja 69).

Ühikute arv (lastiliik: alaliigid 3X, 31, 32, 33, 34, 5X, 51, 52, 53, 54, 56, 59, 6X, 61, 62, 63 ja 69).

Tühjade ühikute arv (lastiliik: alaliigid 3X, 31, 32, 33, 34, 5X, 51, 59, 6X, 61, 63 ja 69).

Andmekogum D1	:	Reisijatevedu Euroopa suurimates sadamates ühendustee ja laeva riikkondsuse järgi
Periood	:	kvartal

	Muutujad	Koodi tase	Nomenklatuur
Mõõtmed	Andmekogum	Kahekohaline tähtnumbriline kood	D1
	Võrdlusaasta	Neljakohaline arv	(nt 1997)
	Võrdluskvartal	Ühekohaline arv	(1, 2, 3, 4)
	Aruandev sadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelust valitud EMP sadamad
	Suund	Ühekohaline arv	Sissesõitvad, väljasõitvad (1, 2)
	Lastimis-/lossimissadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelus sisalduvad EMP sadamad
	Ühendustee	Neljakohaline tähtnumbriline kood	Rannikualad, IV lisa
	Laeva riikkondsus	Neljakohaline tähtnumbriline kood	Laeva riikkondsus, V lisa
Andmed: reisijate arv, v.a ristlust alustavad ja lõpetavad ristlusreisijad ja ekskursioonil olevad ristlusreisijad.

Andmekogum E1	:	Merevedu Euroopa suurimates sadamates sadama, lastiliigi, ühendustee ja laeva riikkondsuse järgi
Periood	:	aasta

	Muutujad	Koodi tase	Nomenklatuur
Mõõtmed	Andmekogum	Kahekohaline tähtnumbriline kood	E1
	Võrdlusaasta	Neljakohaline arv	(nt 1997)
	Võrdluskvartal	Ühekohaline arv	(0)
	Aruandev sadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelust valitud EMP sadamad
	Suund	Ühekohaline arv	Sissesõitvad, väljasõitvad (1, 2)
	Lastimis-/lossimissadam	Viiekohaline tähtnumbriline kood	Sadamate loetelus sisalduvad EMP sadamad
	Ühendustee	Neljakohaline tähtnumbriline kood	Rannikualad, IV lisa
	Lastiliik	Ühekohaline arv	Lastiliik, II lisa
	Laeva riikkondsus	Neljakohaline tähtnumbriline kood	Laeva riikkondsus, V lisa
Andmed: kaupade brutokaal tonnides.

Andmekogum F1	:	Euroopa sadamate laevaliiklus Euroopa suurimates sadamates sadama ning lastitava või lossitava, reisijaid (sh ekskursioonil olevaid ristlusreisijaid) peale võtva või maha laskva laeva liigi ja suuruse järgi
Periood	:	kvartal

Muutujad

Koodi tase

Nomenklatuur

Mõõtmed

Andmekogum

Kahekohaline tähtnumbriline kood

Võrdlusaasta

Neljakohaline arv

(nt 1997)

Võrdluskvartal

Ühekohaline arv

(1, 2, 3, 4)

Aruandev sadam

Viiekohaline tähtnumbriline kood

Sadamate loetelust valitud EMP sadamad

Suund

Ühekohaline arv

Sissesõitvad, väljasõitvad (1, 2)

Laevaliik

Kahekohaline arv

Laevaliik, VI lisa

Laeva suurus dedveiti järgi

Kahekohaline arv

Suurusklass dedveiti järgi, VII lisa

Andmed:

laevade arv;

laevade dedveit tonnides.

Andmekogum F2	:	Euroopa sadamate laevaliiklus Euroopa suurimates sadamates sadama ning lastitava või lossitava, reisijaid (sh ekskursioonil olevaid ristlusreisijaid) peale võtva või maha laskva laeva liigi ja suuruse järgi
Periood	:	kvartal

Muutujad

Koodi tase

Nomenklatuur

Mõõtmed

Andmekogum

Kahekohaline tähtnumbriline kood

Võrdlusaasta

Neljakohaline arv

(nt 1997)

Võrdluskvartal

Ühekohaline arv

(1, 2, 3, 4)

Aruandev sadam

Viiekohaline tähtnumbriline kood

Sadamate loetelust valitud EMP sadamad

Suund

Ühekohaline arv

Sissesõitvad, väljasõitvad (1, 2)

Laeva liik

Kahekohaline arv

Laeva liik, VI lisa

Laeva suurus kogumahutavuse järgi

Kahekohaline arv

Suurusklass kogumahutavuse järgi, VII lisa

Andmed:

laevade arv;

laevade kogumahutavus.

IX LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(märgitud artiklis 12)

Nõukogu direktiiv 95/64/EÜ (EÜT L 320, 30.12.1995, lk 25).
Komisjoni otsus 98/385/EÜ (EÜT L 174, 18.6.1998, lk 1).	Ainult artikkel 3
Komisjoni otsus 2000/363/EÜ (EÜT L 132, 5.6.2000, lk 1).	Ainult artikkel 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).	Ainult II lisa punkt 20
Komisjoni otsus 2005/366/EÜ (ELT L 123, 17.5.2005, lk 1).	Ainult artikkel 1
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007 (ELT L 290, 8.11.2007, lk 14).	Ainult artikkel 1

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäev

(märgitud artiklis 12)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
95/64/EÜ	31. detsember 1996

X LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 95/64/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 punkti 1 esimene lõik	Artikli 2 punkti a esimene lõik
Artikli 2 punkti 1 teise lõigu alapunktid a ja b	Artikli 2 punkti a teise lõigu alapunktid i ja ii
Artikli 2 punkti 1 kolmas lõik	Artikli 2 punkti a kolmas lõik
Artikli 2 punktid 2 kuni 5	Artikli 2 punktid b kuni e
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõike 2 esimene lõik	Artikli 4 lõike 2 esimene lõik
Artikli 4 lõike 2 teine lõik	—
Artikli 4 lõike 2 kolmas lõik	Artikli 4 lõike 2 teine lõik
Artikli 4 lõige 3	Artikli 4 lõige 3
Artiklid 5, 6 ja 7	Artiklid 5, 6 ja 7
Artikli 8 lõige 1	Artikkel 8
Artikli 8 lõige 2	—
Artikkel 9	Artikkel 9
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikli 13 lõiked 1 ja 2	Artikli 10 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 10 lõige 3
Artikli 13 lõige 3	—
Artikli 14 lõige 1	—
Artikli 14 lõige 2	Artikkel 11
—	Artikkel 12
Artikkel 15	Artikkel 13
Artikkel 16	Artikkel 14
I kuni VIII lisa	I kuni VIII lisa
—	IX lisa
—	X lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

6.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 141/48

KOMISJONI OTSUS,

29. mai 2009,

millega lubatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotletud, Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitlev erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3853 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2009/431/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik esitas 14. jaanuaril 2009 komisjonile taotluse Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitleva erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandast lõigust.

(3)

Taotletud erand käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kavatsust lubada Inglismaa, Šotimaa ja Walesi rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes kasutada kuni 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas. Hinnanguliselt hõlmab erand ligikaudu 1 950 põllumajandusettevõtet Inglismaal, Šotimaal ja Walesis ehk 1,3 % kõikidest põllumajandusettevõtetest, 1,5 % kasutatud põllumajandusmaast ja 21 % kõikidest piimaloomadest.

(4)	Direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktid on vastu võetud ja neid kohaldatakse koos käesoleva otsusega. Rakendusaktidega määratakse tundlikud alad ja kehtestatakse tegevuskavad Inglismaal (määrused 2008 nr 2349), Šotimaal (määrused 2008 nr 298) ja Walesis (määrused 2008 nr 3143).

(5)	Määratud tundlikud alad, mille suhtes kohaldatakse tegevuskavasid, hõlmavad 68 % Inglismaa, 14 % Šotimaa ja 4 % Walesi kogupindalast.

(6)

Vee kohta esitatud kvaliteediandmete kohaselt on 83 % Inglismaa põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 58 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Šotimaal ja Walesis on 90 % põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja üle 70 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Inglismaal on enam kui 50 % seirekohtades pinnavee keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l ja kuni 9 % seirekohtades üle 50 mg/l. Šotimaal ja Walesis on enam kui 90 % seirekohtades keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l ja üheski seirekohas ei ületa see 50 mg/l.

(7)

Peamised rohusööjad kariloomad Inglismaal, Šotimaal ja Walesis on lüpsiloomad, veised ja lambad; ajavahemikul 1995–2007 kariloomade arv vähenes (veiste arv vähenes 13 % ning lammaste ja tallede arv vähenes 22 %). Ligikaudu 48 % toodetud loomasõnnikust laotatakse õlgedel põhinevatest süsteemidest saadud tahke sõnnikuna ja 52 % lägana.

(8)

Viimasel 20 aastal on keemiliste väetiste kasutus vähenenud (lämmastik vähenes 42 % ja fosfor 49 %). Alates 1999. aastast on keemilise lämmastikväetise kasutus piimakarjakasvatuseks kasutataval rohumaal vähenenud 37 %. Seda kasutati 2007. aastal 128 kg N/ha. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni riikide lämmastiku- ja fosforibilanssidest ilmneb, et ajavahemikul 1985–2002 vähenes lämmastiku tase 46 kg-lt 22 kg-le N/ha ning fosfori tase vähenes 15 kg-lt 12 kg-le P/ha.

(9)	Rohumaad moodustavad 69 % Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kogu põllumajandusmaast; sellest 46 % on ekstensiivne ja 54 % majandatav rohumaa. Kogu põllumajandusmaast 31 % on viljelusmaa.

(10)

Esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 250 kg rohusööjate kariloomade sõnniku põhist lämmastikku aastas hektari kohta rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu sademete suur netohulk, pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega rohumaa suur saagikus.

(11)	Komisjon leiab pärast taotluse läbivaatamist, et kavandatav kogus 250 kg hektari kohta aastas ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused.

(12)	Käesolevat otsust tuleks kohaldada seoses Inglismaa, Šotimaa ja Walesi tegevuskavadega aastateks 2009–2012.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotletud, Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitlev erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „rohumaapõhised põllumajandusettevõtted”– ettevõtted, kus 80 % või rohkem põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

b) „rohusööjad kariloomad”– veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, hirved, kitsed ja hobused;

c) „rohumaa”– ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat).

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat otsust tuleb kohaldada rohumaapõhiste põllumajandusettevõtte suhtes iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane luba ja kohustused

1. Erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele asutustele igal aastal sellekohase taotluse.

2. Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

3. Pädevad asutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui kontrollist selgub, et artiklites 5 ja 6 ja sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasi lükatuks.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1. Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta, kui lõigetes 2–7 esitatud tingimused on täidetud.

2. Lämmastiku üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat lämmastikku.

3. Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikord ja sõnniku ning lämmastik- ja fosfaatväetiste kavandatud kasutamine. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval hiljemalt iga kalendriaasta 1. märtsiks.

Väetamiskava sisaldab järgmist:

a)	kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas sõnnikuhoidla olemasolev maht;

b)	põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c)	iga põllukultuuri külvikord ja kasvuala koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

d)	põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

e)	põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus ja liik;

f)	lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsid, kui need on olemas;

g)	sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamine igal põllul;

h)	lämmastiku ja fosfori kasutamine koos keemiliste ja muude väetistega igal põllul.

Vastavuse tagamiseks kavade ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse muudatusi.

4. Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust, kaasa arvatud lämmastiku- ja fosforiheite haldamisega seotud teave. See edastatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

5. Iga erandit kohaldav rohumaapõhine põllumajandusettevõte on nõus artikli 4 lõikes 1 osutatud taotluse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6. Igas erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes on kättesaadavad lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsi tulemused. Pinnaseproovid võetakse ja pinnaseanalüüsid tehakse kõikidel külvikorra ja pinnase omaduste suhtes samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

7. Loomasõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 6

Maaharimine

Põllumajandusettevõtetes sõnniku laotamiseks olemasolevast alast on 80 % või rohkem rohumaa. Erandit kohaldavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

a)	liivase pinnasega ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b)	sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel pinnasetüüpidel suure lämmastikunõudlusega põllukultuur;

c)	külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti aga ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %, või muude heintaimede allakülviga liblikõieliste taimede suhtes.

Artikkel 7

Muud meetmed

Käesoleva erandi kasutamine ei piira inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitset käsitlevate teiste ühenduse õigusaktide järgimiseks vajalike meetmete kohaldamist.

Artikkel 8

Järelevalve

1. Pädevad asutused koostavad kaardid, millel on esitatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete protsent, kariloomade protsent ja üksiku erandi alla kuuluva põllumajandusmaa protsent igas piirkonnas, ning ajakohastavad neid igal aastal. Kaardid, mis on lisatud käesoleva otsuse artiklis 10 osutatud aruandele, esitatakse komisjonile kord aastas.

2. Tegevuskava ja erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtete seiret tehakse põllumajandusettevõtte põllu tasandil ja põllumajanduslikel valgaladel. Võrdlusvalgalad peavad hõlmama eri pinnasetüüpe, intensiivsuse tasemeid ja väetamismeetodeid.

3. Käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud vaatlus ja toitaineanalüüs annavad teavet maade kasutamise kohta kohalikul tasandil ning külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude arvestuseks kindla mudeli põhjal põldudel, kus kasutatakse kuni 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas.

4. Seirekohtadeks olevate põllumajanduslike valgalade hulka kuuluvate põllumajandusettevõtete madala põhjavee, pinnasevee, äravooluvee ja ojade seire tulemusel saab andmeid nitraadi- ja fosforisisalduse kohta vees, mis voolab juuretasandilt põhja- ja pinnavette.

5. Kõige ohualtimate veekogude läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontrolli.

6. Erandi kohaldamisperioodi lõpuks tehakse uuring, et koguda üksikasjalikku teaduslikku teavet intensiivselt haritavate rohumaade kohta, et parandada toitainete kasutamist. Kõnealuse uuringu keskmes on toitainete kadu, kaasa arvatud nitraatide leostumine, denitrifitseerumise kaod ja fosfaatide kaod võrdluspiirkondade intensiivsete piimatootmissüsteemide puhul.

Artikkel 9

Kontroll

1. Asjaomane pädev riigiasutus korraldab halduskontrolle kõikide üksikut erandit kohaldatavate põllumajandusettevõtete suhtes, et hinnata, kas järgitakse rohusööjate kariloomade sõnniku põhise 250 kg lämmastiku ülempiiri hektari kohta aastas ning lämmastiku kasutamise maksimaalseid norme ja maakasutuse tingimusi.

2. Kohapealsete kontrollide programm koostatakse riskianalüüsi, eelnevate aastate kontrollimiste tulemuste ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide üldiste pisteliste kontrollimiste põhjal. Vähemalt 3 % üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes viiakse artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustel läbi kontrolle kohapeal.

Artikkel 10

Aruandlus

1. Asjaomane pädev asutus esitab igal aastal komisjonile seire tulemused ning põhjaliku aruande vee kvaliteedi muutumise ja hindamismeetodite kohta. Aruanne sisaldab teavet erandi tingimuste rakendamise hindamise kohta põllumajandusettevõtetes korraldatava kontrollimise abil ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teavet tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta.

Esimene aruanne edastatakse juunis 2010 ja seejärel igal aastal hiljemalt juunikuus.

2. Komisjon võtab kõnealusel viisil saadud tulemusi arvesse seoses võimaliku uue eranditaotlusega.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse seoses tegevuskava rakendusmäärustega Inglismaal (määrused 2008 nr 2349), Šotimaal (määrused 2008 nr 298) ja Walesis (määrused 2008 nr 3143). Selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 29. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.141.est
Euroopa Liidu Teataja		L 141

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 6. juuni 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 468/2009, 5. juuni 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/32/EÜ, 23. aprill 2009, toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )	3
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009, mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )	12
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/42/EÜ, 6. mai 2009, kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )	29

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	32,7
	MK	43,9
	TR	55,6
	ZZ	44,1
0707 00 05	MK	24,8
	TR	98,6
	ZZ	61,7
0709 90 70	TR	113,3
0709 90 70	ZZ	113,3
0805 50 10	AR	70,4
	TR	60,0
	ZA	64,1
	ZZ	64,8
0808 10 80	AR	114,0
	BR	74,1
	CA	69,7
	CL	88,3
	CN	85,0
	NA	101,9
	NZ	103,9
	US	124,3
	ZA	73,4
	ZZ	92,7
0809 10 00	TN	169,2
	TR	209,1
	ZZ	189,2
0809 20 95	US	453,6
0809 20 95	ZZ	453,6

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/431/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. mai 2009, millega lubatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotletud, Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitlev erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3853 all)	48