21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/1

(1)

Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (3) artiklis 56 on sätestatud, et kulude abikõlblikkuse eeskirjad kehtestatakse riigi tasandil, välja arvatud teatavad erandid, mida kohaldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) suhtes.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006 (4) artikli 11 lõikes 3 on sätestatud abikõlblikud kulud ESFi toetuse saamiseks vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 1 esitatud määratlusele.

(3)

Finantskriisi tõttu on põhjendatud vajadus täiendavalt lihtsustada juurdepääsu ESFi kaasrahastatavatele toetustele.

(4)

Euroopa Kontrollikoda soovitas oma 2007. aasta aastaaruandes õigusloomepädevatel institutsioonidel ja komisjonil kaaluda tulevaste kuluprogrammide ümberkujundamist, et lihtsustada abikõlblike kulude arvutusbaasi ja kasutada „reaalsete kulude” hüvitamise asemel rohkem kindlasummalisi või ühtsetel määradel põhinevaid makseid.

(5)

Selleks et lihtsustada ESFi toetust saavate tegevuste juhtimist, haldamist ja kontrolli (eriti kui see on seotud tulemuspõhiste hüvitussüsteemidega), on asjakohane lisada kaks täiendavat abikõlblikku kululiiki, nimelt kindlasummalised maksed ja kuluhindade standardiseeritud astmikul põhinevad ühtsed määrad.

(6)

Kulude abikõlblikkusega seotud õiguskindluse tagamiseks tuleks kõnealust lihtsustamist kohaldada kõigi ESFist antavate toetuste suhtes. Seepärast tuleb seda kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2006, st määruse (EÜ) nr 1081/2006 jõustumise kuupäevast.

(7)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1081/2006 vastavalt muuta,

1.

Punkt b asendatakse järgmisega:

2.

Lisatakse järgmised lõigud:

„Punkti b alapunktides i, ii ja iii osutatud võimalusi võib ühendada ainult juhul, kui need hõlmavad abikõlblike kulude eri kategooriaid või kui neid kasutatakse sama tegevuse eri projektide rahastamisel.

Punkti b alapunktides i, ii ja iii osutatud kulud määratakse eelnevalt kindlaks õiglase ja kontrollitava arvutuse alusel.

Punkti b alapunktis iii osutatud kindlasummaline makse ei tohi ületada 50 000 eurot.”

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/3

(1)

Eesmärgiga suurendada Euroopa pikemaajalist säästva arengu potentsiaali, võttis komisjon 26. novembril 2008 vastu teatise Euroopa majanduse taastamise kava kohta, milles käsitletakse ehitiste, sealhulgas eluasemesektori energiatõhususe parandamise investeeringute olulisust.

(2)

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetatakse meetmeid eluasemesektoris, sealhulgas energiatõhususe valdkonnas, ainult nende liikmesriikide puhul, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 (3) artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimused. Selline toetus energiatõhususe ja taastuvenergia alastele investeeringutele eluasemesektoris peaks olema kättesaadav kõigile liikmesriikidele.

(3)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid) (4) eesmärkidega tuleks toetada avaliku sektori raames tehtavaid investeeringuid.

(4)

Selleks et tagada asutamislepingu artiklis 158 sätestatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmine, peaksid meetmed toetama sotsiaalset ühtekuuluvust.

(5)

Euroopa Kontrollikoda soovitas oma 2007. aasta aastaaruandes õigusloomepädevatel institutsioonidel ja komisjonil kaaluda tulevaste kuluprogrammide ümberkujundamist, et lihtsustada abikõlblike kulude arvutusbaasi ning kasutada „reaalsete kulude” hüvitamise asemel rohkem kindlasummalisi või ühtsetel määradel põhinevaid makseid.

(6)

Selleks et lihtsustada ERFist toetust saavate toimingute juhtimist, haldamist ja kontrolli, eriti kui see on seotud tulemuspõhiste hüvitussüsteemidega, on asjakohane lisada kolm täiendavat abikõlblikku kululiiki, nimelt kaudsed kulud, kindlasummalised maksed ning kuluhindade standardiseeritud astmikul põhinevad ühtsed määrad.

(7)

Kulude abikõlblikkusega seotud õiguskindluse tagamiseks tuleks neid täiendavaid abikõlblikke kululiike kohaldada kõigi ERFist antavate toetuste suhtes. Seepärast oleks vajalik tagasiulatuv kohaldamine alates 1. augustist 2006, mis on määruse (EÜ) nr 1080/2006 jõustumise kuupäev.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1080/2006 vastavalt muuta,

1)

Lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Kõikides liikmesriikides on kulutused olemasolevate elamute energiatõhususe suurendamiseks ja neis taastuvenergia kasutamiseks abikõlblikud summa ulatuses, mis moodustab ERFi kogutoetusest kuni 4 %.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise eesmärgil määratlevad liikmesriigid eluasemega seotud kulutuste abikõlblikkuse siseriiklikes eeskirjades kooskõlas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 56 lõikega 4.”

2)

Lõike 2 sissejuhatus asendatakse järgmisega:

„2.   Kulutused elamuehituseks, välja arvatud lõikes 1a sätestatud energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud kulutused, on abikõlblikud ainult nende liikmesriikide osas, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem, ja seda järgmistel tingimustel:”.

3)

Lisatakse järgmine lõige:

„4.   Toetuste puhul on järgmised kulud kõlblikud saama ERFi toetust tingimusel, et need on tehtud kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, sealhulgas raamatupidamiseeskirjadega, ja allnimetatud eritingimuste alusel:

Alapunktides i, ii ja iii osutatud võimalusi võib ühendada ainult juhul, kui need hõlmavad abikõlblike kulude eri kategooriaid või kui neid kasutatakse sama toimingu eri projektide rahastamisel.

Alapunktides i, ii ja iii osutatud kulud määratakse eelnevalt kindlaks selge, õiglase ja kontrollitava arvutuse alusel.

Alapunktis iii osutatud kindlasummaline makse ei tohi ületada 50 000 eurot.”

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/5

(1)

Määruses (EÜ) nr 338/97 (3) on sätestatud, et teatavad meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(2)

Otsust 1999/468/EÜ on muudetud otsusega 2006/512/EÜ, (5) millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus üldmeetmete vastuvõtmiseks, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastu võetud põhiakti vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või täiendades seda uute vähemoluliste sätetega.

(3)

Vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusele (6) otsuse 2006/512/EÜ kohta tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse kohaldamiseks asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastu võetud ja juba jõustunud õigusaktide suhtes kõnealuseid õigusakte kohandada kooskõlas kehtivate menetlustega.

(4)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu teatavad meetmed, et reguleerida looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist, võtta vastu määruse (EÜ) nr 338/97 lisade teatavad muudatused ning võtta vastu lisameetmeid, et rakendada ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) (edaspidi „konventsioon”) osapoolte konverentsi resolutsioone, konventsiooni alalise komitee otsuseid ja soovitusi ning konventsiooni sekretariaadi soovitusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 338/97 vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(5)

Tõhususe eesmärgil tuleks lühendada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu selliste meetmete vastuvõtmiseks, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 338/97 lisasid, et kinni pidada konventsiooni lisade muudatuste jõustumise tähtpäevast.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 338/97 vastavalt muuta,

1)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võib määratleda lõikes 1 nimetatud keeldude üldiseid erandeid, tuginedes lõike 3 tingimustele, samuti lisas A loetletud liikide üldiseid erandeid kooskõlas artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktiga ii. Kõik sellised erandid peavad olema kooskõlas ühenduse teiste õigusaktidega, mis käsitlevad loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5)

Artikli 9 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib kehtestada selliste liikide elusisendite pidamise või teise kohta toimetamise piirangud, kelle sissetoomist ühendusse on kooskõlas artikli 4 lõikega 6 piiratud. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6)

Artikli 11 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon kehtestab lubade ja sertifikaatide väljaandmise tähtpäevad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

7)

Artikli 12 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Erandjuhtudel ja kooskõlas komisjoni kindlaks määratud kriteeriumidega võib korraldusasutus lubada ühendusse sissetoomist või ühendusest eksportimist või reeksportimist tolliasutuse kaudu, mis ei ole määratud kooskõlas lõikega 1. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

8)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

9)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

10)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

1.   Komisjon võtab artikli 4 lõikes 6, artikli 5 lõike 7 punktis b, artikli 7 lõikes 4, artikli 15 lõike 4 punktides a ja c, artikli 15 lõikes 5 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud meetmed vastu vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Komisjon määrab artiklites 4 ja 5, artikli 7 lõikes 4 ning artiklis 10 osutatud dokumentide vormi kindlaks vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

2.   Komisjon võtab vastu artikli 4 lõikes 7, artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõike 1 punktis c, artikli 7 lõike 2 punktis c, artikli 7 lõikes 3, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 6 ning artikli 11 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 4 osutatud meetmed. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Komisjon kehtestab ühtsed tingimused ja kriteeriumid:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Komisjon võtab vajaduse korral vastu lisameetmeid, et rakendada konventsiooni osapoolte konverentsi resolutsioone, konventsiooni alalise komitee otsuseid ja soovitusi ning konventsiooni sekretariaadi soovitusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5.   Komisjon muudab lisasid A–D, välja arvatud muudatused lisas A, mis ei tulene konventsiooni osapoolte konverentsi otsustest. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

11)

Artikli 21 lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„3.   Kaks kuud enne käesoleva määruse rakendamist peab komisjon vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ja konsulteerides teadusliku järelevalverühmaga:”.

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/9

(1)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1172/98 (3) on sätestatud, et teatavad meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(2)

Otsust 1999/468/EÜ on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ, (5) millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus üldmeetmete vastuvõtmiseks, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras vastu võetud põhiakti vähem olulisi sätteid.

(3)

Et kontrolliga regulatiivmenetlus oleks kohaldatav õigusaktide suhtes, mis on vastu võetud asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras ja mis on juba jõustunud, peab neid õigusakte vastavalt otsust 2006/512/EÜ käsitlevale Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusele (6) kohandama kooskõlas kehtivate menetlustega.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1172/98 puhul tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kohandada andmete kogumise tunnusjooni ja lisade sisu, kehtestada liikmesriikide edastatavate statistiliste aruannete minimaalse täpsuse nõuded ning meetmed kõnealuse määruse rakendamiseks ja selle kohandamiseks majanduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta kõnealuse määruse vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(5)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1172/98 vastavalt muuta,

1)

Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Andmete kogumise tunnusjooned ja lisade sisu võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tulemuste täpsus

Andmete kogumise ja töötlemise meetodite kujundamisel tuleb tagada, et liikmesriigi poolt edastatavad statistilised aruanded vastaksid liikmesriikide autovedude struktuuriomadusi arvestades minimaalse täpsuse nõuetele. Täpsuse nõuded võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3)

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud andmete ning vajaduse korral nimetatud andmetel põhinevate statistikatabelite edastamise kord võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.”

4)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Tulemuste levitamine

Kaupade autovedu käsitleva statistika avaldamise tingimused, sealhulgas avaldamisele kuuluvate tulemuste struktuur ja sisu, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.”

5)

Artikkel 9 jäetakse välja.

6)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab otsusega 89/382/EMÜ, Euratom loodud statistikaprogrammi komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4, lõike 5 punkti a ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/11

(1)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 2223/96 (2) on sätestatud, et teatavad meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (3).

(2)

Otsust 1999/468/EÜ on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ, (4) millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus üldmeetmete vastuvõtmiseks, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras vastuvõetud põhiakti vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või täiendades seda uute vähemoluliste sätetega.

(3)

Et kontrolliga regulatiivmenetlus oleks kohaldatav õigusaktide suhtes, mis on vastu võetud asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras ja mis on juba jõustunud, peab neid õigusakte vastavalt otsust 2006/512/EÜ käsitlevale Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusele (5) kohandama kooskõlas kehtivate menetlustega.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2223/96 puhul tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu muudatusi Euroopa arvepidamise süsteemi 1995 meetodites ning teha otsuseid seoses liikmesriikidelt nõutavate andmete muutmisega. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 2223/96 vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(5)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2223/96 vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   ESA 95 meetodite muudatused, mille eesmärk on nende sisuline selgitamine ja täiustamine, võtab vastu komisjon tingimusel, et need ei muuda põhimõisteid, nende rakendamine ei eelda lisavahendeid ja need ei põhjusta omavahendite suurenemist. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 4 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2)

Artikli 3 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriikidelt nõutavate andmete muudatused (uued tabelid, asjaomased riigid ja/või piirkonnad) võtab artikli 2 lõikes 2 sätestatu piires vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 4 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1.   Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee (edaspidi „komitee”).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/13

(1)

Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1210/90 (Euroopa Keskkonnaagentuuri (3) ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta) (4) on korduvalt oluliselt muudetud (5). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Asutamislepinguga on ette nähtud ühenduse keskkonnapoliitika arendamine ja rakendamine ning sätestatud eesmärgid ja põhimõtted, mis peaksid seda poliitikat reguleerima.

(3)

Keskkonnakaitse nõuded on osa teistest ühenduse tegevuse põhisuundadest.

(4)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 174 võtab ühendus oma keskkonnaalase tegevuse ettevalmistamisel muu hulgas arvesse tema käsutuses olevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid.

(5)

Keskkonna kohta andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi Euroopa tasandil on vaja, et anda objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, mis võimaldaks ühendusel ja liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid keskkonna kaitseks, hinnata nende meetmete tulemusi ning tagada avalikkuse küllaldane informeeritus keskkonna seisundist.

(6)

Ühenduses ja liikmesriikides on juba olemas sellist teavet ja teenuseid pakkuvad asutused.

(7)

Need peaksid olema aluseks Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgule, mida ühenduse tasandil koordineeriks Euroopa Keskkonnaamet.

(8)

Põhimõtted ja piirangud, mis reguleerivad asutamislepingu artikliga 255 ettenähtud juurdepääsuõigust dokumentidele, on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (6).

(9)

Keskkonnaamet peaks tegema koostööd ühenduse tasandil olemasolevate struktuuridega, et komisjonil oleks võimalus tagada ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamine täies ulatuses.

(10)

Ameti staatus ja struktuur peaksid vastama sellelt oodatavate tulemuste objektiivsele iseloomule ning võimaldama täita tema ülesandeid tihedas koostöös olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste asutustega.

(11)

Keskkonnaamet peaks olema juriidiliselt iseseisev ning säilitama samas tihedad sidemed ühenduse institutsioonide ja liikmesriikidega.

(12)

On soovitav ette näha, et amet oleks teiste maade ja ühenduse vahel sõlmitavate lepingute alusel avatud nendele maadele, mis jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi ameti eesmärkide vastu,

a)

objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet Euroopa tasandil, mis võimaldaks neil võtta vajalikke keskkonnakaitsemeetmeid, hinnata nende meetmete tulemusi ja tagada avalikkuse küllaldane informeeritus keskkonna seisundist, ja sel eesmärgil,

b)

vajalikku tehnilist ja teaduslikku tuge.

a)

asutada koostöös liikmesriikidega artiklis 4 osutatud võrk ning koordineerida selle tegevust; seejuures vastutab amet andmete kogumise, töötlemise ja analüüsi eest, eriti artiklis 3 osutatud valdkondades;

b)

anda ühendusele ja liikmesriikidele objektiivset teavet, mida on vaja aruka ja tõhusa keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks; anda sel eesmärgil komisjonile eriti sellist teavet, mida on vaja, et ta saaks edukalt täita oma ülesandeid keskkonnaalaste meetmete ja õigusaktide vajaduse väljaselgitamisel, ettevalmistamisel ja hindamisel;

c)

osutada abi keskkonnameetmete seire alal, toetades asjakohasel viisil andmete esitamise nõuet (sealhulgas osaledes küsimustike väljatöötamises, liikmesriikide aruannete läbitöötamisel ja tulemuste levitamisel) vastavalt oma mitmeaastasele tööprogrammile ning eesmärgiga koordineerida aruandlust;

d)

nõustada üksikuid liikmesriike nende taotlusel ja niivõrd, kui see on vastavuses ameti aastase tööprogrammiga, nende keskkonnameetmete seire süsteemide väljatöötamisel, kehtestamisel ja laiendamisel ning tingimusel, et selline tegevus ei ohusta muude käesoleva artikliga ametile pandud kohustuste täitmist; selline nõustamine võib liikmesriigi konkreetsel taotlusel hõlmata ka sama ala ekspertide hinnangut;

e)

talletada, võrrelda ja hinnata andmeid keskkonna seisundi kohta, koostada ekspertaruandeid keskkonna kvaliteedi, tundlikkuse ning koormuse kohta ühenduse territooriumil, näha ette keskkonnaandmete ühtsed hindamiskriteeriumid kõikides liikmesriikides, arendada välja ja pidada ülal keskkonnateabe võrdluskeskust; komisjon kasutab seda teavet, et tagada ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine;

f)

kaasa aidata, et keskkonnaalased andmed oleksid Euroopa tasandil võrreldavad ning vajaduse korral soodustada mõõtmismeetodite ühtlustamist asjakohaste vahenditega;

g)

soodustada Euroopa keskkonnateabe lülitamist sellistesse rahvusvahelistesse keskkonnaseire programmidesse, mida on koostanud näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle spetsialiseeritud asutused;

h)

avaldada iga viie aasta järel aruanne keskkonna seisundi, suundumuste ja väljavaadete kohta, täiendades seda konkreetseid küsimusi käsitlevate aruannetega;

i)

stimuleerida keskkonnaalase prognoosimismetoodika arendamist ja rakendamist, et oleks võimalik õigeaegselt võtta kohaseid ennetavaid meetmeid;

j)

stimuleerida keskkonnale tekitatud kahju ning keskkonnaalaste ennetus-, kaitse- ja taastusabinõude maksumuse hindamismeetodite arendamist;

k)

stimuleerida teabevahetust parima kättesaadava tehnoloogia abil, et ennetada või vähendada keskkonnale tekitatavat kahju;

l)

teha koostööd artiklis 15 osutatud asutuste ja programmidega;

m)

tagada usaldusväärse ja võrdlemist võimaldava keskkonnateabe ja eelkõige keskkonnaseisundit käsitleva teabe ulatuslik levitamine elanikkonna hulgas ning edendada uudse telemaatika tehnoloogia kasutamist sel eesmärgil;

n)

abistada komisjoni keskkonna hindamise metoodika ja heade tavade väljatöötamisega seotud teabevahetusprotsessis;

o)

abistada komisjoni asjakohaste keskkonnaalaste teadusuuringute tulemuste levitamisel viisil, millest on poliitika väljatöötamisel kõige rohkem abi.

a)

keskkonna kvaliteet;

b)

keskkonna koormus;

c)

keskkonna tundlikkus;

a)

õhu kvaliteet ja paisangud atmosfääri;

b)

vee kvaliteet, saasteained ja veeressursid;

c)

mulla, loomade ja taimede ning biotoopide seisund;

d)

maakasutus ja loodusressursid;

e)

jäätmekorraldus;

f)

müra;

g)

keskkonnaohtlikud keemilised ained;

h)

ranniku- ja merealade kaitse.

a)

riikide teabevõrkude peamised andmeandjad;

b)

riikide kontaktasutused;

c)

teemakeskused.

a)

haldusnõukogus vastuvõetud otsuste ja programmide nõuetekohase ettevalmistamise ja elluviimise eest;

b)

ameti igapäevase juhtimise eest;

c)

artiklites 12 ja 13 määratletud ülesannete täitmise eest;

d)

artikli 2 alapunktis h nimetatud aruannete ettevalmistamise ja avaldamise eest;

e)

kõikide personaliküsimuste puhul artikli 8 lõigetes 4 ja 5 osutatud ülesannete täitmise eest.

a)

hõlmab koostöö Ühisuuringute Keskusega ülesandeid, mis on sätestatud I lisa punktis A,

b)

järgitakse koordinatsioonis Eurostatiga ja Euroopa ühenduste statistikaprogrammiga I lisa punktis B esitatud juhiseid.

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/23

„b)

lõike 2 teises lõigus asendatakse sõnad „teise ajavahemiku, mis ei ole rohkem kui kuu võrra varasem” sõnadega „hiljemalt üks kuu enne artiklis 3 osutatud viieaastase tähtaja lõppu teise valimistähtaja, mis ei ole rohkem kui kahe kuu võrra varasem”;”

„b)

lõike 2 teises lõigus asendatakse sõnad „teise ajavahemiku, mis ei ole rohkem kui kuu võrra varasem” sõnadega „hiljemalt üks aasta enne artiklis 3 osutatud viieaastase tähtaja lõppu teise valimistähtaja, mis ei ole rohkem kui kahe kuu võrra varasem”;”.