I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

16.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 122/6

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/23/EÜ,

23. aprill 2009,

mitteautomaatkaalude kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivi 90/384/EMÜ mitteautomaatkaalusid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Liikmesriigid peavad üldsust kaitsma valede kaalumistulemuste eest teatavat liiki rakendusvaldkondades mitteautomaatkaalude kasutamisel.

(3)

Igas liikmesriigis on eelkõige metroloogiliste ja tehniliste nõuete kohustuslike sätete abil kehtestatud vajalikuks peetavad mitteautomaatkaalude tehnilised omadused ning kaalude kasutusele võtmisele eelneva ja järgneva kontrollimise kord. Kuigi need kohustuslikud sätted ei pruugi põhjustada liikmesriikides erinevat kaitstuse taset, takistavad nad oma erinevuste tõttu ühendusesisest kaubandust.

(4)

Käesolev direktiiv sisaldab ainult kohustuslikke ja põhilisi mitteautomaatkaalude metroloogilisi ja toimimise nõudeid. Et lihtsustada põhinõuetele vastavuse tõendamist, on tarvilikud Euroopa tasemel harmoneeritud standardid, eelkõige metroloogiliste, disaini- ja konstruktsioonitingimuste kohta, et nendekohaste toodete puhul võiks eeldada nende vastavust ohutusnõuetele. Neid Euroopa tasemel harmoneeritud standardeid koostavad eraõiguslikud juriidilised isikud ning seega ei saa need olla kohustuslikud. Sel eesmärgil tunnustatakse pädevate asutustena harmoneerstandardite vastuvõtmiseks Euroopa Standardikomiteed (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituuti (ETSI) vastavalt 28. märtsil 2003. aastal allakirjutatud üldistele koostööjuhistele komisjoni, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ja nende kolme asutuse vahel. (5)

(5)

Võeti vastu rida direktiive tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks kooskõlas põhimõtetega, mis on kehtestatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele; (6) kõigis neis direktiivides nähakse ette CE-vastavusmärgise kinnitamine; 15. juuni 1989. aasta teatises (7) üldise lähenemisviisi kohta sertifitseerimisele ja katsetele tegi komisjon ettepaneku koostada ühtsed normid ühtse kujundusega CE-vastavusmärgise kohta; 21. detsembri 1989. aasta resolutsioonis üldise lähenemisviisi kohta vastavushindamisele (8) kiitis nõukogu juhtpõhimõttena heaks järjekindla lähenemisviisi CE-vastavusmärgise kasutamise puhul. Uue lähenemisviisi puhul tuleks kahe põhimõistena rakendada olulisi nõudeid ja vastavushindamise menetlust.

(6)

Metroloogiliste ja tehniliste põhinõuete vastavuskontroll on vajalik, et tõhusalt kaitsta kasutajaid ja kolmandaid isikuid. Praegune vastavushindamise kord erineb liikmesriigiti. Selleks et vältida mitmekordset vastavushindamist, mis tegelikult takistab kaalude vaba liikumist ühenduse turul, tuleks korraldada vastavushindamise korra vastastikune tunnustamine liikmesriikides. Selleks et vastavushindamise korra vastastikust tunnustamist lihtsustada, peaks kehtestama ühenduse korra ning kriteeriumid, millega peab arvestama vastavushindamise menetluste alaste ülesannete täitmise eest vastutavate asutuste määramisel.

(7)	On oluline, et need volitatud asutused tagaksid kogu ühenduses oma pädevusalal kõrge kvaliteedi.

(8)	CE-vastavusmärgis või M-tähega kleebik mitteautomaatkaaludel peaks tähendama, et neid peetakse vastavaks käesoleva direktiivi sätetele ja seepärast puudub vajadus vastavushindamist korrata.

(9)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VII lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISALA, TURULEVIIMINE JA VABA LIIKUMINE

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi mitteautomaatkaalude suhtes.

2. Käesolevas direktiivis eristatakse kahte mitteautomaatkaalude kasutamise valdkonda:

i)	massi määramine äritehingute tegemiseks;

ii)	massi määramine tollimaksude, tariifide, maksude, soodustuste, trahvide, hüvitiste, kahjutasude jms maksete arvutamiseks;

iii)	massi määramine õigusnormide või eeskirjade kohaldamiseks või ekspertarvamuse andmiseks kohtuasjade lahendamisel;

iv)	massi määramine meditsiinis, kui patsiente kaalutakse tervise kontrollimiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks;

v)	massi määramine retsepti järgi ravimite valmistamiseks apteegis ning analüüside tegemiseks meditsiini- ja farmaatsialaboratooriumides;

vi)	hinna määramine massi abil jaemüügi ja kinnispakkide puhul;

b)	kasutusvõimalused, mida ei ole loetletud punktis a.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kaal”– on mõõteriist, mida kasutatakse keha massi määramiseks sellele kehale toimiva raskusjõu kaudu. Kaalu võib kasutada ka muude massiga seotud suuruste, koguste, parameetrite ja tunnuste määramiseks;

2) „mitteautomaatkaal”, „kaal”– kaal, mille töö nõuab inimese sekkumist;

3) „harmoneeritud standard”– Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec) või Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituudi (ETSI) või kahe või kolme nende organisatsioonide vastuvõetud tehniline täpsustus (Euroopa standard või harmoneeritud dokument) juhul, kui komisjon on selle neile üle andnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (9) ning 28. märtsil 2003. aastal allakirjutatud üldised koostööjuhised komisjoni, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ja nende kolme asutuse vahel.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid astuvad samme selle tagamiseks, et turule lubatakse viia üksnes käesoleva direktiivi nõuetele vastavaid kaalusid.

2. Liikmesriigid rakendavad kõiki meetmeid selle tagamiseks, et kaalusid ei lubata kasutusele võtta artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud kasutusvaldkondades, kui need ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele ja neil ei ole artikli 11 kohast CE-vastavusmärgist.

Artikkel 4

Artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud otstarbel kasutatavad kaalud peavad vastama I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Kui kaalul on seadiseid, mida ei kasutata artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud otstarbel, või kui kaal on selliste seadmetega ühendatud, ei kohaldata nende seadiste ja seadmete suhtes olulisi nõudeid.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid ei takista selliste kaalude turuleviimist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2. Liikmesriigid ei takista artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud otstarbel selliste kaalude kasutuselevõtmist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 6

1. Kui kaalud vastavad asjakohastele siseriiklikele standarditele, millega rakendatakse nõuete kohaseid harmoneeritud standardeid, käsitavad liikmesriigid neid I lisas määratletud olulistele nõuetele vastavatena.

2. Komisjon avaldab lõikes 1 märgitud harmoneeritud standardite alase teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Liikmesriigid avaldavad lõikes 1 osutatud siseriiklike standardite alase teabe.

Artikkel 7

Kui liikmesriik või komisjon leiab, et artikli 6 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardid ei vasta täielikult I lisas määratletud olulistele nõuetele, suunab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud alalisele komiteele (edaspidi „komitee”), esitades põhjendused.

Komitee teeb viivitamata oma arvamuse teatavaks.

Komitee arvamust silmas pidades teatab komisjon liikmesriikidele, kas on vaja või mitte kõrvaldada need standardid artikli 6 lõikes 2 viidatud trükiväljaannetest.

Artikkel 8

1. Kui liikmesriik leiab, et õigesti üles seatud ja sihipäraselt kasutatavad II lisa punktides 2, 3 ja 4 osutatud CE-vastavusmärgisega kaalud ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võtab ta kõik vajalikud meetmed nende kõrvaldamiseks turult või nende kasutuselevõtu ja turuleviimise keelamiseks või piiramiseks.

Asjaomane liikmesriik teatab viivitamata komisjonile igast sellisest meetmest, põhjendades oma otsust ning eelkõige osutades, kas mittevastavus on tingitud:

a)	I lisas määratletud olulistele nõuetele mittevastavusest, kui kaalud ei vasta artikli 6 lõikes 1 nimetatud standarditele;

b)	artikli 6 lõikes 1 nimetatud standardite ebaõigest kohaldamisest;

c)	artikli 6 lõikes 1 nimetatud standardite endi puudustest.

2. Komisjon konsulteerib asjaomaste osapooltega võimalikult kiiresti.

Kui komisjon leiab pärast sellist konsultatsiooni, et mistahes lõikes 1 viidatud meede on õigustatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele.

Kui otsus tuleneb standardite puudustest, suunab komisjon pärast asjakohaste osapooltega konsulteerimist küsimuse komiteele kahe kuu jooksul, kui meetmeid võtnud liikmesriik kavatseb neid jätkata, ja algatab seejärel artiklis 7 viidatud menetluse.

3. Kui mittevastaval kaalul on CE-vastavusmärgis, astub pädev liikmesriik vajalikke samme märgisekinnitaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Komisjon tagab liikmesriikide teavitamise selle menetluse kulgemisest ja tulemusest.

2. PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMINE

Artikkel 9

1. Kaalude vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele võib taotleja valikul tõendada ühega kahest järgmisest menetlusest:

II lisa punkti 1 kohane EÜ tüübihindamine ning järgnev II lisa punkti 2 kohase EÜ vastavusdeklaratsiooni esitamine või II lisa punkti 3 kohane EÜ taatlus.

EÜ tüübihindamine ei ole kohustuslik nende kaalude puhul, mille töös ei kasutata elektronseadiseid ja seadmeid ja mille koormusmõõteseadises ei kasutata koormuse tasakaalustamiseks vedru;

b)	II lisa punkti 4 kohane EÜ üksiktoote taatlus.

2. Lõikes 1 märgitud menetluste alased dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi riigikeeles, kus kavatsetakse nimetatud menetlusi läbi viia, või vastavalt artikli 10 lõikes 1 nimetatud asutuses lubatud asjaajamiskeeles.

3. Kui kaalud kuuluvad teisi aspekte käsitlevate direktiivide rakendusalasse, mis näevad samuti ette CE-vastavusmärgise kinnitamist, näitab märgis, et eeldatakse kaalude vastavust ka nende direktiivide sätetele.

Kui tootja võib ühe või mitme sellise kaaludele kohaldatava direktiivi kohaselt üleminekuaja jooksul valida, milliseid nõudeid kohaldada, näitab CE-märgis vastavust siiski ainult nendele direktiividele, mida ta on kohaldanud. Sellisel juhul tuleb kohaldatavate direktiivide viiteandmed esitada Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul asjakohasele kaalule lisatavates kõnesolevates direktiivides ette nähtud dokumentides, märkustes ja juhendites.

Artikkel 10

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele volitatud asutuste nimed, kelle nad esitavad artiklis 9 märgitud menetluste läbiviimiseks, nende volitustejärgsed eriülesanded ja komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud tunnuskoodid.

Komisjon avaldab volitatud asutuste nimekirja, tunnuskoodid ja volitustejärgsed ülesanded Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

2. Liikmesriigid lähtuvad asutuste määramisel V lisas kehtestatud miinimumnõuetest. Asutusi, mis vastavad asjakohaste harmoneeritud standarditega kehtestatud nõuetele, loetakse vastavaks ka ülalnimetatud lisas kehtestatud nõuetele.

3. Kui asutus ei vasta enam lõikes 2 märgitud nõuetele, tühistab asutuse määranud liikmesriik määramise. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning tunnistab eespool nimetatud teatamise kehtetuks.

3. PEATÜKK

CE-VASTAVUSMÄRGIS JA SILDID

Artikkel 11

1. Kaaludele, mille puhul EÜ vastavus on kindlaks tehtud, tuleb CE-vastavusmärgis ja nõutavad IV lisa punktis 1 märgitud lisaandmed kanda hästi nähtavalt, kergesti loetavalt ja püsivalt.

2. Kõigile muudele kaaludele tuleb kanda hästi nähtavad, kergesti loetavad ja püsivad IV lisa punktis 2 märgitud sildid.

3. Tuleb keelata selliste märgiste kinnitamine kaaludele, mida nende tähenduse ja kuju tõttu kolmandad isikud võivad segamini ajada CE-vastavusmärgisega. Muid märgiseid võib kanda kaaludele tingimusel, et sellega ei halvendata CE-vastavusmärgise nähtavust ega loetavust.

Artikkel 12

Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist:

kui liikmesriik teeb kindlaks, et CE-vastavusmärgis on kinnitatud põhjendamatult, on tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kohustatud muutma asjakohase kaalu CE-vastavusmärgist käsitlevatele sätetele vastavaks ja lõpetama seaduserikkumise selle liikmesriigi poolt kehtestatud tingimustel;

b)	kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnealuse kaalu turuleviimist, turuleviimine keelata või tagada toote turult kõrvaldamine artiklis 8 sätestatud korras.

Artikkel 13

Kui kaalul, mida kasutatakse ühel artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud otstarbel, on seadiseid, mille puhul ei rakendata artiklis 9 märgitud vastavushindamist, või kui kaal on selliste seadmetega ühendatud, peab iga selline seadis ja seade kandma IV lisa punktis 3 määratletud kasutuspiirangu märki. See märk peab kaalu küljes olema hästi nähtav ja püsiv.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et käesoleva direktiivi nõuetele vastavust tõendavat CE-vastavusmärgist kandvad kaalud vastaksid nendele nõuetele ka edaspidi.

Artikkel 15

Igas otsuses, mis on tehtud vastavalt käesolevale direktiivile ja mille tulemuseks on piirangud kaalu kasutuselevõtmise kohta, sätestatakse otsuse aluseks olevad põhjused.

Otsusest teatatakse viivitamata asjaomasele isikule; talle teatatakse samal ajal õiguskaitsevahenditest, mis on talle kättesaadavad kõnealuse liikmesriigi seaduste kohaselt, samuti nende kasutamise tähtpäevadest.

Artikkel 16

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 17

Direktiiv 90/384/EMÜ, mida on muudetud VII lisa A osas nimetatud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VII lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 23. aprill 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NEČAS

(1) ELT C 44, 16.2.2008, lk 33.

(2) Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2007. aasta arvamus (ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 57) ja nõukogu 23. märtsi 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 189, 20.7.1990, lk 1.

(4) Vt VII lisa A osa.

(5) ELT C 91, 16.4.2003, lk 7.

(6) EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

(7) EÜT C 267, 19.10.1989, lk 3.

(8) EÜT C 10, 16.1.1990, lk 1.

(9) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

I LISA

OLULISED NÕUDED

Kasutatakse Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni terminoloogiat.

Eelmärkused

Artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud otstarbel kasutatava mitme näidiku või trükiseadisega kaalu või selliste seadmetega ühendatud kaalu puhul, kui olulistele nõuetele vastav osa kaalust trükib või registreerib kaalumise tulemusi õigesti ja kustumiskindlalt ja tulemused on nähtavad mõlemale osapoolele, ei kehti olulised nõuded nende seadiste kohta, mis dubleerivad kaalumise tulemusi ega mõjuta kaalude õiget tööd. Jaemüügil kasutatavate kaalude puhul peavad siiski kõik müüja ja ostja poole suunatud kuvarid ning trükiseadised vastama olulistele nõuetele.

METROLOOGILISED NÕUDED

1. Massiühikud

Tuleb kasutada kehtivaid massiühikuid nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiivis 80/181/EMÜ (mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) määratletud tähenduses.

Selle tingimuse järgimise korral lubatakse kasutada järgmisi massiühikuid:

—	SI ühikud: kilogramm, mikrogramm, milligramm, gramm, tonn;

—	inglise süsteemi ühik: apteegiunts (väärismetallide kaalumiseks);

—	muu SI-väline ühik: meetermõõdustikuline karaat (vääriskivide kaalumiseks).

Kaalude puhul, kus kasutatakse eespool märgitud inglise süsteemi massiühikut, tuleb järgnevalt esitatavad asjakohased olulised nõuded lihtinterpolatsiooni abil väljendada nimetatud ühikuna.

2. Täpsusklassid

2.1. Kehtestatakse järgmised täpsusklassid:

eri-

II.

kõrgem

III.

keskmine

IIII.

tava-

Nendele klassidele vastavad nõuded on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Täpsusklassid

Klass	Taatlusskaala jaotise väärtus (e)		Alumine mõõtepiir (Min)	Taatlusskaala jaotiste arv FOR-L_2009122ET.01001101.notes.0001.xml.jpg
Klass	Taatlusskaala jaotise väärtus (e)		Miinimumväärtus	Miinimumväärtus	Maksimumväärtus
I	0,001	g ≤ e	100 e	50 000	—
II	0,001	g ≤ e ≤ 0,05 g	20 e	100	100 000
II	0,1	g ≤ e	50 e	5 000	100 000
III	0,1	g ≤ e ≤ 2 g	20 e	100	10 000
III	5	g ≤ e	20 e	500	10 000
IIII	5	g ≤ e	10 e	100	1 000

Nende II ja III klassi kaalude puhul, mida kasutatakse veotariifide määramiseks, vähendatakse alumist mõõtepiiri 5 e-ni.

2.2. Skaalajaotiste väärtus

2.2.1.

Tegeliku skaala jaotise väärtus (d) ja taatlusskaala jaotise väärtus (e) peavad olema:

1 × 10k, 2 × 10k või 5 × 10k massiühikut,

kus k on mis tahes täisarv, kaasa arvatud null.

2.2.2.

Kaalude puhul, millel ei ole lisanäidikut, on:

d = e.

2.2.3.

Lisanäidikuga kaalude puhul kehtivad järgmised tingimused:

e = 1 × 10k g,

d < e ≤ 10d,

välja arvatud tingimusele d < 10–4 g vastavate I klassi kaalude puhul, kus e = 10–3 g.

3. Liigitus

3.1. Ühepiirkonnalised kaalud

Lisanäidikuga varustatud kaalud kuuluvad I või II klassi. Nende kaalude puhul leitakse nende kahe klassi alumise mõõtepiiri miinimumväärtus tabelist 1, asendades tulbas 3 taatlusskaala jaotise väärtuse (e) tegeliku skaala jaotise väärtusega (d).

Kui d < 10–4 g, võib I klassi kaalude ülemine mõõtepiir olla väiksem kui 50 000 e.

3.2. Mitmepiirkonnalised kaalud

Mitu mõõtepiirkonda on lubatud, kui need on kaalul selgesti näidatud. Iga mõõtepiirkond liigitatakse punkti 3.1 kohaselt. Kui mõõtepiirkonnad kuuluvad erinevatesse täpsusklassidesse, peab kaal vastama kõige karmimatele nende nõuete hulgast, mida neile täpsusklassidele esitatakse.

3.3. Liitpiirkonnalised kaalud

3.3.1.

Ühepiirkonnalisel kaalul võib olla mitu osamõõtepiirkonda (liitpiirkonnaline kaal).

Liitpiirkonnalisel kaalul ei tohi olla lisanäidikut.

3.3.2.

Liitpiirkonnalise kaalu iga osamõõtepiirkonda i iseloomustab selle:

–	taatlusskaala jaotise väärtus ei

e(i + 1) > ei

–	ülemine mõõtepiir Maxi

Maxr = Max

–	alumine mõõtepiir Mini

Mini = Max(i – 1)

ja Min1 = Min

kus:

i	=	1, 2, … r,
i	=	osamõõtepiirkonna järjenumber,
r	=	osamõõtepiirkondade arv.

Kõik mõõtepiirid on netokaalus, olenemata kasutatava taara kaalust.

3.3.3.

Osamõõtepiirkondi liigitatakse tabeli 2 kohaselt. Kõik osamõõtepiirkonnad peavad kuuluma samasse täpsusklassi, mis on ka asjakohase kaalu täpsusklassiks.

Tabel 2

Liitpiirkonnalised kaalud

i	=	1, 2, … r
i	=	osamõõtepiirkonna järjenumber
r	=	osamõõtepiirkondade arv

Klass	Taatlusskaala jaotise väärtus (e)		Alumine mõõtepiir (Min)	Taatlusskaala jaotiste arv
Klass	Taatlusskaala jaotise väärtus (e)		Miinimumväärtus	Miinimumväärtus (2) FOR-L_2009122ET.01001101.notes.0002.xml.jpg	Maksimumväärtus FOR-L_2009122ET.01001101.notes.0003.xml.jpg
I	0,001	g ≤ ei	100 e1	50 000	—
II	0,001	g ≤ ei ≤ 0,05 g	20 e1	5 000	100 000
II	0,1	g ≤ ei	50 e1	5 000	100 000
III	0,1	g ≤ ei	20 e1	500	10 000
IIII	5	g ≤ ei	10 e1	50	1 000

4. Täpsus

4.1. Artiklis 9 ette nähtud menetluste rakendamisel ei tohi näidu viga ületada tabelis 3 märgitud näidu lubatud piirviga. Digitaalnäidu puhul tuleb näidu viga parandada ümardusvea võrra.

Lubatud piirvead kehtivad kõigi võimalike koormuste neto- ja taaraväärtuste puhul, välja arvatud arvestuslik taaraväärtus.

Tabel 3

Lubatud piirvead

Koormus				Lubatud piirviga
I klass	II klass	III klass	IIII klass	Lubatud piirviga
0 ≤ m ≤ 50 000 e	0 ≤ m ≤ 5 000 e	0 ≤ m ≤ 500 e	0 ≤ m ≤ 50 e	±0,5 e
50 000 e < m ≤ 200 000 e	5 000 e < m ≤ 20 000 e	500 e < m ≤ 2 000 e	50 e < m ≤ 200 e	±1,0 e
200 000 e < m	20 000 e < m ≤ 100 000 e	2 000 e < m ≤ 10 000 e	200 e < m ≤ 1 000 e	±1,5 e

4.2. Kaalu kasutamisel on lubatud piirvead kaks korda suuremad kui punktis 4.1 määratud lubatud piirvead.

5. Kaaluga saadavad mõõtmistulemused peavad olema korratavad ning muude näidikutega kaalude ja teiste tasakaalustusmeetodite abil reprodutseeritavad.

Mõõtmistulemused peavad piisavalt vähe olenema koormuse asendist koormuskanduril.

6. Kaal peab reageerima väikestele koormuse muutustele.

7. Mõjurite suurus ja toimeaeg

7.1. II, III ja IIII klassi kaalud, mis on ette nähtud töötamiseks ka kaldasendis, peavad olema piisavalt vähe tundlikud kalde suhtes, mis võib esineda tavakasutamisel.

7.2. Kaalud peavad vastama metroloogianõuetele tootja piiritletud temperatuurivahemikus. See vahemik on vähemalt:

—	5 °C I klassi kaalude puhul,

—	15 °C II klassi kaalude puhul,

—	30 °C III ja IIII klassi kaalude puhul.

Kui tootja ei ole temperatuurivahemikku piiritlenud, on vahemik –10 °C kuni +40 °C.

7.3. Võrgutoitel töötavad kaalud peavad vastama metroloogilistele nõuetele võrguvoolu parameetrite lubatud kõikumise piirides.

Patareitoitel töötav kaal peab andma märku, kui pinge langeb alla lubatud taseme, ja sel juhul kas õigesti edasi töötama või automaatselt välja lülituma.

7.4. Kui e on väiksem kui 1 g, peavad elektronkaalud, välja arvatud need, mis kuuluvad I ja II klassi, kõrge suhtelise õhuniiskuse juures nende töö ülemisel piirtemperatuuril vastama metroloogilistele nõuetele.

7.5. II, III ja IIII klassi kaalu pikaajaline koormamine ei tohi arvestatavalt mõjutada koormatud kaalu näitu ja nullnäitu kohe pärast koormuse eemaldamist.

7.6. Muudes tingimustes peab kaal kas õigesti edasi töötama või automaatselt välja lülituma.

Disain ja konstruktsioon

8. Üldnõuded

8.1. Kaalu disain ja konstruktsioon peab olema selline, et õigel kasutamisel ja ülesseadmisel ning ettenähtud keskkonnas kasutamisel selle metroloogilised omadused säilivad. Massi väärtus peab olema näidatud.

8.2. Häirete puhul ei tohi elektronkaal näidata olulistest riketest mõjutatud tulemusi või peab kaal need rikked automaatselt avastama ja neile osutama.

Olulise rikke automaatsel avastamisel peab elektronkaal andma nähtavat või kuuldavat signaali, kuni kasutaja parandab rikke või rike kaob.

8.3. Punktide 8.1 ja 8.2 nõudeid tuleb kestvalt järgida mõistliku aja jooksul, silmas pidades kaalu kavatsetavat kasutamist.

Digitaalelektronseadiste ja seadmete puhul tuleb alati küllaldaselt kontrollida mõõtmisseadise, näidiku ning andmesalvestus- ja -edastussüsteemi õiget tööd.

Olulise püsihälbe automaatsel avastamisel peab elektronkaal andma nähtavat või kuuldavat signaali, kuni kasutaja parandab rikke või rike kaob.

8.4. Kui elektronkaaluga on sobiva liidese abil ühendatud välisseade, ei tohi see halvendada kaalu metroloogilisi omadusi.

8.5. Kaaludel ei tohi olla omadusi, mis võiksid soodustada nende ärakasutamist pettuseks, ning ettekavatsemata väärkasutamise võimalus peab olema minimaalne. Osad, mida kasutaja ei tohi demonteerida ja reguleerida, peavad olema sellise tegevuse eest kaitstud.

8.6. Kaalude disain peab võimaldama hõlpsat käesoleva direktiivi järgset kohustuslikku kontrolli.

9. Kaalumistulemuste ja muude kaalumisandmete näitamine

Kaalumistulemusi ja muid kaalumisandmeid tuleb näidata vigadeta, ühetähenduslikult ja eksitamist välistavalt ning näidik peab võimaldama tavalistes kasutamistingimustes näitu hõlpsalt lugeda.

Käesoleva lisa punktis 1 märgitud ühikute nimetused ja tähised peavad vastama direktiivi 80/181/EMÜ normidele, millele on lisatud meetermõõdustikulise karaadi tähis „ct”.

Kaal ei tohi näidata rohkem kui ülemine mõõtepiir (Max) pluss 9 e.

Lisanäidik võib asuda ainult kümnendmärgi järel. Tihendatud skaalaga näidikut võib kasutada ainult ajutiselt ja selle töötamise ajal tuleb printimine peatada.

Võib näidata ka sekundaarnäitusid, tingimusel et neid ei ole võimalik segamini ajada primaarnäitudega.

10. Kaalumistulemuste ja muude kaalumisandmete väljatrükkimine

Väljatrükitud tulemused peavad olema vigadeta, hästi loetavad ja ühetähenduslikud. Trükikiri peab olema selge, loetav ning kustumis- ja kulumiskindel.

11. Loodimine

Kui see on vajalik, võib kaalu varustada loodimisseadise ja loodinäidikuga, mis on õige ülesseadmise võimaldamiseks piisavalt tundlikud.

12. Nullistamine

Kaalu võib varustada nullistamisseadisega. Selline seadis peab võimaldama täpse nullseisu ega tohi põhjustada mõõtmisvigu.

13. Taaraseadised ja arvestusliku taara seadised

Kaalul võib olla üks või mitu taaraseadist ja arvestusliku taara seadis. Taaraseadis peab võimaldama täpse nullseisu ja tagama õige netokaalu määramise. Arvestusliku taara seadise kasutamine peab tagama netokaalu arvestusliku väärtuse õige määramise.

14. Kaalud ülemise mõõtepiiriga kuni 100 kg kasutamiseks avalikul otsemüügil – lisanõuded

Kaal, mis on ette nähtud kasutamiseks avalikul otsemüügil, peab näitama kogu olulist informatsiooni kaalumise kohta ja hinda näitava kaalu puhul peab see ostjale selgesti näitama ostetava toote hinnakalkulatsiooni.

Kui kaal näitab müügihinda, peab hind olema täpne.

Hinda arvutav kaal peab näitama olulisi näitusid piisavalt kaua, et ostja jõuaks neid korralikult lugeda.

Muid funktsioone peale kaubaartiklite kaalumise ja hinna arvutamise võib hinda arvutav kaal täita ainult sel tingimusel, kui kõik toimingutega seotud näidud trükitakse ostjale välja kviitungil või lipikul selgesti, ühemõtteliselt ja ülevaatlikult.

Kaalul ei tohi olla omadusi, mis võiksid otseselt või kaudselt põhjustada näitusid, mis pole kergesti mõistetavad või ühetähenduslikud.

Iga kaalu puhul peab ostjale olema tagatud, et selle puudulik töö ei põhjusta ostu-müügitehingutes vigu.

Lisanäidikud ja tihendatud skaalaga näidikud ei ole lubatud.

Lisaseadmed on lubatud ainult juhul, kui neid ei saa kasutada pettuseks.

Kui kaalud on sarnased jaemüügil tavaliselt kasutatavate kaaludega, kuid ei vasta käesoleva jao nõuetele, tuleb neile kuvari lähedale kanda püsiv märgis: „Mitte kasutada avalikul otsemüügil”.

15. Hinda trükkivad kaalud

Hinda trükkiv kaal peab vastama jaemüügil kasutatavatele hinda näitavatele kaaludele esitatavatele nõuetele, kuivõrd need nõuded on kohaldatavad kõnesoleva kaalu suhtes. Hinnalipikule ei tohi olla võimalik trükkida alumisest mõõtepiirist madalamat hinda.

(1) EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

(2) Kui i = r, rakendatakse tabeli 1 vastava tulba nõudeid, kusjuures e asendatakse er-ga.

II LISA

VASTAVUSHINDAMISE MENETLUS

1. EÜ tüübihindamine

1.1. EÜ tüübihindamine on menetlus, mille puhul teatav volitatud asutus teeb kindlaks ja tõendab, et kavandatava toodangu näidiseks olev kaal vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

1.2. EÜ tüübihindamise taotluse esitab tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja ühele määratud asutusele.

Taotluses esitatakse:

—	tootja nimi ja aadress ning, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

—	kirjalik kinnitus, et seda taotlust ei ole esitatud mõnele teisele volitatud asutusele;

—	III lisa kohane tehniline dokumentatsioon.

Taotleja annab asjaomasele volitatud asutusele kavandatava toodangu näidiseks oleva kaalu (edaspidi „tüübinäidis”).

1.3. Volitatud asutus:

1.3.1.

uurib tehnilist dokumentatsiooni ja teeb kindlaks, et tüübinäidis on valmistatud selle dokumentatsiooni kohaselt;

1.3.2.

lepib taotlejaga kokku koha, kus viiakse läbi hindamine ja/või katsed;

1.3.3.

viib läbi või laseb läbi viia vajaliku hindamise ja/või katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui ei ole rakendatud artikli 6 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardeid, vastab tootja kasutatud lahendus olulistele nõuetele;

1.3.4.

viib läbi või laseb läbi viia vajaliku hindamise ja/või katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui tootja on otsustanud rakendada asjakohaseid standardeid, on neid standardeid kohaldatud tõhusalt, nii et on tagatud vastavus olulistele nõuetele.

1.4. Kui tüübinäidis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, annab volitatud asutus taotlejale EÜ tüübikinnitustunnistuse. Tunnistuses märgitakse hindamise tulemused ja kehtivuse tingimused (kui neid on), kaalu tunnusandmed, millele tüübikinnitus on antud, ja vajaduse korral esitatakse kaalu töö kirjeldus. EÜ tüübikinnitustunnistusele tuleb lisada kõik asjakohased tehnilised joonised ja eskiisid.

Tunnistuse kehtivusaeg on kümme aastat alates selle väljaandmise kuupäevast; seda võib pikendada kümneaastaste ajavahemike kaupa.

Kui kaalu disain muutub oluliselt näiteks uue tehnoloogia rakendamise tõttu, võib tunnistuse kehtivusaega lühendada kahe aasta võrra ja selle pikendamise tähtaega kolme aasta võrra.

1.5. Iga volitatud asutus teeb perioodiliselt kõigile liikmesriikidele teatavaks:

—	saadud EÜ tüübihindamise taotluste nimekirja;

—	väljaantud EÜ tüübikinnitustunnistuste nimekirja;

—	tagasilükatud tüübihindamise taotluste nimekirja;

—	juba väljaantud dokumentide lisade ja muudatuste nimekirja.

Lisaks sellele informeerib iga volitatud asutus viivitamata kõiki liikmesriike EÜ tüübikinnitustunnistuste tühistamisest.

Iga liikmesriik teeb selle informatsiooni teatavaks oma volitatud asutustele.

1.6. Muud volitatud asutused võivad saada tunnistuste koopiad ja lisad.

1.7. Taotleja informeerib EÜ tüübikinnitustunnistuse välja andnud volitatud asutust igast kinnitatud tüübi muudatusest.

Kui muudatused kinnitatud tüübis mõjutavad vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele või kaalu kasutamise suhtes esitatavatele tingimustele, vajavad need lisakinnitust volitatud asutuselt, kes on andnud välja asjakohase EÜ tüübikinnitustunnistuse. See lisakinnitus esitatakse EÜ tüübikinnitustunnistuse lisana.

2. EÜ vastavusdeklaratsioon (toodangu kvaliteedi garantii)

2.1. EÜ vastavusdeklaratsiooni (toodangu kvaliteedi garantii) esitamisel deklareerib punkti 2.2 nõudeid järginud tootja, et asjakohased kaalud vastavad, kui see on kohaldatav, EÜ tüübikinnitustunnistuses märgitud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab igale kaalule CE-vastavusmärgise ja IV lisa kohased pealdised ning koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

CE-vastavusmärgise juures peab olema punktis 2.4 märgitud järelevalve eest vastutava asutuse tunnuskood.

2.2. Tootja peab omama hästi seadmestatud ja punktis 2.3 kindlaks määratud kvaliteedisüsteemi ning olema punkti 2.4 kohaselt EÜ järelevalvekohustuslik.

2.3. Kvaliteedisüsteem

2.3.1.

Tootja esitab oma kvaliteedisüsteemi kinnituse taotluse volitatud asutusele.

Taotluses kohustutakse:

—	täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi;

—	alal hoidma kinnitatud kvaliteedisüsteemi, tagades selle kestva sobivuse ja tõhususe.

Tootja võimaldab volitatud asutusele juurdepääsu kogu asjakohasele informatsioonile, eelkõige kvaliteedisüsteemi ja kaalu tehnilisele dokumentatsioonile.

2.3.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama kaalu EÜ tüübikinnitustunnistuse kohase vastavuse tüübile ja selle vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja poolt vastu võetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida ning kehtestada kirjalikult normide, menetluste ja juhenditena. See kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab tagama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide õige mõistmise.

Selles tuleb adekvaatselt esitada eelkõige järgmine andmestik:

—	kvaliteedialased eesmärgid, tootekvaliteedi tagamise organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohane vastutus ja volitused;

—	tootmisprotsessi, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

—	enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel tehtavad ülevaatused ja katsed ning nende sagedus;

—	nõutava tootekvaliteedi järelevalve abinõud ja kvaliteedisüsteemi tõhus toimimine.

2.3.3.

Volitatud asutus vaatab kvaliteedisüsteemi üle ja hindab seda, et teha kindlaks vastavus punkti 2.3.2 nõuetele. Ta peab nendele nõuetele vastavaks asjakohaseid kvaliteedisüsteeme, mille puhul rakendatakse harmoneeritud standardeid.

Ta teatab oma otsusest tootjale ja informeerib sellest ka teisi volitatud asutusi. Tootjale antav teade peab sisaldama vaatluse tulemusi ja vastavaks mittetunnistamise puhul otsuse põhjendust.

2.3.4.

Tootja või tema volitatud esindaja informeerib kvaliteedisüsteemi kinnitanud volitatud asutust igast kvaliteedi tagamise süsteemi ajakohastamiseks tehtud muudatusest, näiteks uutest tehnoloogiatest ja kvaliteedimõistetest.

2.3.5.

Kvaliteedisüsteemi kinnitamise tühistanud volitatud asutus informeerib sellest teisi volitatud asutusi.

2.4. EÜ järelevalve

2.4.1.

EÜ järelevalve eesmärgiks on tagada, et tootja täidaks nõuetekohaselt kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi.

2.4.2.

Tootja võimaldab volitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku informatsiooni, eelkõige:

—	kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

—	tehnilise dokumentatsiooni;

—	kvaliteediandmestiku, näiteks kontrollimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms.

Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, teeb volitatud asutus korrapäraselt revisjone; ta esitab tootjale revisjoni aruande.

Volitatud asutus võib külastada tootjat ka ootamatult. Sellise külastuse puhul võib volitatud asutus teha täieliku või osalise revisjoni. Ta esitab tootjale külastuse aruande ja vajaduse korral ka revisjoni aruande.

2.4.3.

Volitatud asutus tagab, et tootja hoiab kinnitatud kvaliteedisüsteemi alal ja kasutab seda.

3. EÜ taatlus

3.1. EÜ taatlus on menetlus, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et punkti 3.3 kohaselt kontrollitud kaal vastab vajaduse korral EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja selle kaalu suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2. Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks vajaduse korral kaalude vastavus EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja kaalude suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kannab CE-vastavusmärgise igale kaalule ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

3.3. Selleks et kontrollida iga toote vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, teeb volitatud asutus punkti 3.5 kohased vajalikud kontrollimised ja katsed iga kaalu puhul eraldi.

3.4. Kaalude puhul, mis ei kuulu EÜ tüübikinnituse alla, peab volitatud asutus nõudmise korral juurde pääsema III lisas ette nähtud kaalude väljatöötamisega seotud dokumentatsioonile.

3.5. Taatlus, mille puhul iga kaalu kontrollitakse ja katsetatakse eraldi

3.5.1.

Selleks et vajaduse korral kindlaks teha kaalude vastavust EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja nende kaalude suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, tuleb iga kaalu puhul eraldi teha kontrollimised ja vajalikud, asjakohaste artikli 6 lõikes 1 nimetatud standardite kohased või samaväärsed katsed.

3.5.2.

Volitatud asutus kannab või laseb kanda oma tunnuskoodi igale kaalule, mille nõuetele vastavus on kindlaks tehtud, ja annab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

3.5.3.

Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada volitatud asutuse vastavustunnistused.

4. EÜ üksiktoote taatlus

4.1. EÜ üksiktoote taatlus on menetlus, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et tegelikult eriotstarbeks kavandatud ja punktis 4.2 märgitud vastavustunnistuse saanud kaal vastab tema suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema volitatud esindaja kannab sellele kaalule CE-vastavusmärgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

4.2. Selleks et kindlaks teha kaalu vastavus käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, hindab volitatud asutus kaalu ja viib läbi vajalikud, vastavate artikli 6 lõikes 1 nimetatud standardite kohased või samaväärsed katsed.

Kaalule, mille nõuetele vastavus on kindlaks tehtud, kannab või laseb volitatud asutus kanda oma tunnuskoodi ja annab läbiviidud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

4.3. III lisas märgitud kaalu väljatöötamisega seotud tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja aru saada kaalu väljatöötamisest, valmistamisviisist ja tööpõhimõttest. Dokumentatsioon peab olema volitatud asutusele kättesaadav.

4.4. Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada volitatud asutuse vastavustunnistused.

5. Üldsätted

5.1. EÜ vastavusdeklaratsiooni esitamine, EÜ taatlus (toodangu kvaliteedi garantii), ja EÜ üksiktoote taatlus võib toimuda tootja ettevõttes või mõnes muus kohas, kui kaalu vedu kasutuskohta ei nõua kaalu lahtimonteerimist, kui töölepanek kasutuskohas ei nõua kaalu kokkumonteerimist või muid tehnilisi töid, mis võiksid mõjutada kaalu tehnilisi omadusi, ja kui võetakse arvesse raskusjõu väärtust kaalu töölepaneku kohas või kui kaalu tehnilised omadused ei olene raskusjõu muutustest. Kõigil muudel juhtudel tuleb need toimingud sooritada kaalu kasutuskohas.

5.2. Kui kaalu tehnilised omadused sõltuvad raskusjõu muutustest, võib punktis 5.1 märgitud menetlusi teha kahes astmes, kusjuures teine aste hõlmab kontrollimisi ja katseid, mille puhul tulemus sõltub raskusjõust, esimene aste aga kõiki muid kontrollimisi ja katseid. Teine aste toimub kaalu kasutamiskohas. Kui liikmesriik on oma territooriumil kehtestanud gravitatsioonivööndid, võib väljendit „kaalu kasutamiskohas” käsitada ka kui „kaalu kasutamise gravitatsioonivööndis”.

5.2.1. Kui tootja on mõneks punktis 5.1 märgitud menetluseks valinud kaheastmelise mooduse ja kui neid astmeid sooritavad erinevad isikud, peab esimese astme läbinud kaal kandma selle astme ülesannetega seotud volitatud asutuse tunnuskoodi.

5.2.2. Toimingu esimese astme sooritanud isik annab iga kaalu kohta tunnistuse, kus on märgitud vajalikud kaalu tunnusandmed ning tehtud kontrollimised ja katsed.

Toimingu teist astet sooritav isik teeb veel tegemata kontrollimised ja katsed.

Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada volitatud asutuse vastavustunnistused.

5.2.3. Tootja, kes on esimesel astmel valinud EÜ vastavusdeklaratsiooni (toodangu kvaliteedi garantii), võib teisel astmel kas kasutada sama menetlust või valida teisel astmel EÜ taatluse.

5.2.4. CE-vastavusmärgis koos teises astmes osalenud volitatud asutuse tunnuskoodiga kantakse kaalule pärast teise astme toimingute sooritamist.

III LISA

TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama mõista toote konstruktsiooni, valmistamisviisi ja tööpõhimõtteid ning hinnata selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Kui see on hindamise jaoks oluline, peab dokumentatsioon sisaldama järgmist:

—	üldine tüübikirjeldus;

—	kontseptuaalsed projektid, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

—	eespool nimetatust arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused, sealhulgas kaalu kasutusjuhend;

—	artikli 6 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata harmoneeritud standardeid;

—	konstruktsiooniarvutuste, kontrollimiste jm tulemused;

—	ettekanne katsete kohta;

—	EÜ tüübikinnitustunnistused ja asjakohaste katsete tulemused, mis on tehtud kaaludega, mille osad vastavad tehnilises dokumentatsioonis märgitule.

IV LISA

CE-VASTAVUSMÄRGIS JA TUNNUSKOODID

1. Kaalud, mille puhul kohaldatakse EÜ vastavushindamise menetlust

1.1.

Nendel kaaludel peab olema:

—	VI lisas esitatud CE-tähisest koosnev CE-vastavusmärgis;

—	EÜ järelevalvet või EÜ taatlust teinud volitatud asutuse/asutuste tunnuskood(id).

Mainitud märgis ja tunnuskood(id) tuleb kaalule kanda selgesti rühmitatult;

b)	roheline ruudukujuline kleebik mõõtmetega vähemalt 12,5 × 12,5 mm, millel on must trükitud M-täht;

järgmised sildid:

—	vajaduse korral EÜ tüübikinnitustunnistuse number;

—	tootja märgistus või nimi;

—	täpsusklass ovaali sees või kahe poolringjoonega ühendatud rõhtjoonte vahel;

—	ülemine mõõtepiir: Max …;

—	alumine mõõtepiir: Min …;

—	taatlusskaala jaotise väärtus: e = …;

—	CE-vastavusmärgise kinnitamise aasta kaks viimast numbrit;

ja vajaduse korral:

—	seerianumber;

—	kaalu puhul, mis koosneb omavahel ühendatud eraldi seadmetest, iga seadme tähis;

—	tegeliku skaala jaotise väärtus, kui see erineb e-st: d = …;

—	taaraseadise liitva toime ülempiir: T = + …;

—	taaraseadise lahutava toime ülempiir, kui see erineb Max-st: T = – …;

—	taaraseadise skaala jaotise väärtus, kui see erineb d-st: dT = …;

—	ohutu koormuse ülempiir, kui see erineb Max-st: Lim …;

—	temperatuuri eripiirid: … °C/ … °C;

—	koormuskanduri ja koormuse massi suhe.

1.2.	Kaalul peab olema CE-vastavusmärgise ja/või siltide pealekandmiseks sobiv koht. See koht peab olema selline, et oleks võimatu võtta maha CE-vastavusmärgis ja silte neid kahjustamata ning et vastavusmärk ja pealdised oleksid kaalu harilikus tööasendis nähtavad.

1.3.	Kui kasutatakse andmeplaati, peab see olema pitseeritud, et plaati ei saaks kahjustamata kõrvaldada. Kui andmeplaat on pitseeritud, peab olema võimalik kanda sellele kontrollmärk.

1.4.	Silte Max, Min, e, d tuleb korrata kuvari läheduses, kui need ei ole sinna juba kantud.

1.5.	Igale koormusmõõteseadisele või -seadmele, mis on ühendatud või mida saab ühendada ühe või mitme koormuskanduriga, peavad olema kantud mainitud koormuskanduritega seotud asjakohased sildid.

2. Muud kaalud

Muudele kaaludele tuleb kanda:

—	tootja märgistus või nimi;

—	ülemine mõõtepiir: Max …

Nendele kaaludele ei pea kandma punkti 1.1 alapunkti b kohast kleebikut.

3. Artiklis 13 nimetatud kasutuspiirangu märk

Sellel märgil peab olema trükitud musta värvi M-täht punasel ruudukujulisel tagapõhjal mõõtmetega vähemalt 25 × 25 mm, millel lõikuvad kaks risti moodustavat diagonaali.

V LISA

Asutuste määramisel artiklis 9 ette nähtud menetluste alaste ülesannete täitmiseks liikmesriikidele kohalduvad miinimumnõuded

1.	Asutustel on vajalik personal, vahendid ja varustus.

2.	Asutuste personal on tehniliselt pädev ning laitmatu reputatsiooniga ja kutsealaselt sobiv.

3.	Asutused töötavad sõltumatult kõigist ringkondadest, rühmitustest ja isikutest, kellel on mitteautomaatkaalude katsetamise ja nendega seotud ettekannete koostamise, tunnistuste väljastamise ja käesolevas direktiivis nõutava järelevalve puhul otseseid või kaudseid huve.

4.	Asutuste töötajad hoiavad ametisaladust.

5.	Kui riik ei kanna siseriiklike seaduste kohaselt asutuse eest tsiviilvastutust, peavad asutused sõlmima kindlustuslepingu tsiviilvastutuseta.

Liikmesriigid kontrollivad regulaarselt punktide 1 ja 2 nõuete täitmist.

VI LISA

CE-VASTAVUSMÄRGIS

—	CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest CE järgmisel kujul:

—	CE-vastavusmärgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada siin esitatud joonise proportsioonidest.

—	CE-vastavusmärgise eri osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm.

VII LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 17)

Nõukogu direktiiv 90/384/EMÜ

(EÜT L 189, 20.7.1990, lk 1)

Nõukogu direktiiv 93/68/EMÜ

(EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1)

Ainult artikli 1 punkt 7 ja artikkel 8

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 17)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
90/384/EMÜ	30. juuni 1992	1. jaanuar 1993 (1)
93/68/EMÜ	30. juuni 1994	1. jaanuar 1995 (2)

(1) Vastavalt direktiivi 90/384/EMÜ artikli 15 lõikele 3 lubavad liikmesriigid kümne aasta jooksul alates nimetatud direktiivis märgitud õigus- ja haldusnormide, mille liikmesriigid on vastu võtnud nimetatud direktiivide ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusesse, kohaldamise kuupäevast tuua turule ja/või võtta kasutusele kaalud, mis vastavad enne seda kuupäeva kehtinud eeskirjadele.

(2) Vastavalt direktiivi 93/68/EMÜ artikli 14 lõikele 2: „Kuni 1. jaanuarini 1997 lubavad liikmesriigid turule viia ja kasutusele võtta 1. jaanuarini 1995 jõus olevale märgistamiskorrale vastavaid tooteid.”

VIII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 90/384/EMÜ	Käesolev direktiiv
Põhjendus 5, viimane lause	Artikkel 2, punkt 3
Artikkel 1, lõige 1, esimene lõik	Artikkel 2, punkt 1
Artikkel 1, lõige 1, teine lõik	Artikkel 2, punkt 2
Artikkel 1, lõige 1, kolmas lõik	Artikkel 1, lõige 1
Artikkel 1, lõige 2, sissejuhatav lause	Artikkel 1, lõige 2, sissejuhatav lause
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 1	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt i
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 2	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt ii
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 3	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt iii
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 4	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt iv
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 5	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt v
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 6	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt vi
Artikkel 1, lõige 2, punkt b	Artikkel 1, lõige 2, punkt b
Artikkel 2	Artikkel 3
Artikkel 3	Artikkel 4
Artikkel 4	Artikkel 5
Artikkel 5	Artikkel 6
Artikkel 6, esimene lõik, esimene lause	Artikkel 7, esimene lõik
Artikkel 6, esimene lõik, teine lause	Artikkel 7, teine lõik
Artikkel 6, teine lõik	Artikkel 7, kolmas lõik
Artikkel 7	Artikkel 8
Artikkel 8, lõiked 1 ja 2	Artikkel 9, lõiked 1 ja 2
Artikkel 8, lõige 3, punkt a	Artikkel 9, lõige 3, esimene lõik
Artikkel 8, lõige 3, punkt b	Artikkel 9, lõige 3, teine lõik
Artikkel 9	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 11
Artikkel 11	Artikkel 12
Artikkel 12	Artikkel 13
Artikkel 13	Artikkel 14
Artikkel 14, esimene lause	Artikkel 15, esimene lõik
Artikkel 14, teine lause	Artikkel 15, teine lõik
Artikkel 15, lõiked 1–3	—
Artikkel 15, lõige 4	Artikkel 16
Artikkel 15, lõige 5	—
—	Artikkel 17
—	Artikkel 18
Artikkel 16	Artikkel 19
Lisad I–VI	I–VI lisa
—	VII lisa
—	VIII lisa

16.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 122/28

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/38/EÜ,

6. mai 2009,

Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 137,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ (Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides) (3) tuleb teha mitmeid sisulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)	Vastavalt direktiivi 94/45/EÜ artiklile 15 vaatas komisjon koostöös liikmesriikide ja Euroopa tasandi tööturu osapooltega uuesti üle nimetatud direktiivi toimimise, jälgides eriti töötajate arvu künnise asjakohasust, et esitada vajalikud muudatusettepanekud.

(3)	Olles konsulteerinud liikmesriikide ja Euroopa tasandi tööturu osapooltega esitas komisjon 4. aprillil 2000. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi 94/45/EÜ kohaldamise kohta.

(4)	Komisjon konsulteeris kooskõlas asutamislepingu artikli 138 lõikega 2 ühenduse tasandi tööturu osapooltega, et selgitada välja ühenduse võimalikud tegevussuunad selles valdkonnas.

(5)	Komisjon pidas pärast kõnealust konsulteerimist ühenduse meetmeid soovitavaks ja konsulteeris uuesti ühenduse tasandil tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle vastavalt asutamislepingu artikli 138 lõikele 3.

(6)	Pärast teist konsulteerimist ei ole tööturu osapooled teatanud komisjonile oma soovist algatada asutamislepingu artikli 138 lõikega 4 ette nähtud menetlust, mis võiks viia kokkuleppe sõlmimiseni.

(7)

On osutunud vajalikuks ajakohastada ühenduse õigusakte, mis käsitlevad töötajate riigiülest teavitamist ja nendega konsulteerimist, et tagada tõhusalt töötajate õigus saada riigiülest teavet ja osaleda konsultatsioonides, suurendada Euroopa töönõukogude arvu, samal ajal võimaldades olemasolevate kokkulepete jätkuvat toimimist, lahendada direktiivi 94/45/EÜ kohaldamisel tuvastatud probleemid, vähendada direktiivi teatavatest sätetest või nende puudumisest tulenevat õiguskindlusetust ning parandada töötajate riigiülest teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamist.

(8)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 136 on ühenduse ja liikmesriikide oluline eesmärk edendada dialoogi tööturu osapoolte vahel.

(9)	Käesolev direktiiv on osa ühenduse raamistikust, mille eesmärk on toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise valdkonnas. Raamistik peaks hoidma võimalikult väiksena ettevõtete või üksuste koormuse, tagades antud õiguste tulemusliku kasutamise.

(10)

Siseturu toimimine toob kaasa ettevõtete koondumise, piiriülese ühinemise, ülevõtmised, ühisettevõtted ning selle tulemusena ettevõtete ja kontsernide muutumise riigiüleseks. Selleks et tagada majandustegevuse harmooniline areng, peavad kahes või enamas liikmesriigis tegutsevad ettevõtted ja kontsernid teavitama oma otsustest mõjutatud töötajate esindajaid ja nendega konsulteerima.

(11)

Liikmesriikide õigusaktides või tavas sisalduv töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord ei võta sageli arvesse selle üksuse riigiülest struktuuri, kes teeb töötajaid mõjutavaid otsuseid. See võib viia otsustest mõjutatud töötajate ebavõrdse kohtlemiseni ühes ja samas ettevõttes või kontsernis.

(12)	Tuleb vastu võtta vajalikud sätted, et tagada liikmesriigiüleste ettevõtete töötajate nõuetekohane teavitamine ja nendega konsulteerimine, kui neid mõjutavad otsused on tehtud muus liikmesriigis kui see, kus nad töötavad.

(13)	Selleks et tagada kahes või enamas liikmesriigis tegutsevate ettevõtete või kontsernide töötajate nõuetekohane teavitamine ja nendega konsulteerimine, on vaja asutada Euroopa töönõukogud või sisse seada muu töötajate riigiüleseks teavitamiseks ja nendega konsulteerimiseks sobiv kord.

(14)

Töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord on vaja kindlaks määrata ja seda tuleb rakendada selliselt, et oleks tagatud käesoleva direktiivi tõhus kohaldamine. Sel eesmärgil peaks Euroopa töönõukogu teavitamine ja sellega konsulteerimine tegema võimalikuks anda ettevõttele arvamus aegsasti, seadmata kahtluse alla ettevõtte kohanemisvõimet. Üksnes dialoogi pidamine otsustustasandil ning töötajate esindajate tulemuslik kaasamine võimaldavad muutusi ette näha ja nendega toime tulla.

(15)

Töötajate ja nende esindajate teavitamine ning nendega konsulteerimine peab olema tagatud asjakohasel juhtimis- ja esindustasandil, sõltuvalt arutatavast küsimusest. Seetõttu peab Euroopa töönõukogu pädevus ja tegevusulatus olema eristatav riiklike esindusorganisatsioonide omast ning piirduma riigiüleste küsimustega.

(16)

Küsimuse riigiülese olemuse väljaselgitamiseks tuleks võtta arvesse nii selle mõju võimalikku ulatust kui ka juhtimis- ja esindustasandit, mida küsimuse lahendamine eeldab. Seepärast käsitletakse riigiülestena küsimusi, mis on seotud kogu ettevõtte või kontserni või vähemalt kahe liikmesriigiga. Siia alla kuuluvad küsimused, mis asjasse puutuvate liikmesriikide arvust sõltumata on Euroopa töötajaskonnale olulised oma mõju võimaliku ulatuse poolest või mis puudutavad tegevuse üleviimist liikmesriikide vahel.

(17)	On vaja määratleda kontrolliva ettevõtte mõiste, mis on seotud ainuüksi käesoleva direktiiviga ega mõjuta kontserni või kontrolli mõistete määratlusi muudes õigusaktides.

(18)

Töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise mehhanismid sellistes ettevõtetes või kontsernides, mis tegutsevad kahes või enamas liikmesriigis, peavad hõlmama kõiki asutusi või vastavalt olukorrale ka liikmesriikides paiknevaid kontserni ettevõtteid, hoolimata sellest, kas ettevõtte või kontserni kontrolliva ettevõtte keskjuhatus paikneb liikmesriikide territooriumil või väljaspool seda.

(19)

Vastavalt poolte autonoomia põhimõttele peavad töötajate esindajad ning ettevõtte või kontserni kontrolliva ettevõtte juhatus kokkuleppe teel kindlaks määrama Euroopa töönõukogude olemuse, koosseisu, ülesanded, tööviisi, korra ja rahalised vahendid või muu nende konkreetses olukorras sobiva teavitamis- ja konsulteerimiskorra.

(20)	Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peavad liikmesriigid kindlaks määrama, kes on töötajate esindajad, ning eelkõige kindlustama, juhul kui seda peetakse vajalikuks, töötajate eri kategooriate proportsionaalse esindatuse.

(21)

Töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise mõistete täpsustamine, et need vastaksid vaadeldavat valdkonda käsitlevatele hiljutistele direktiividele ja riigisiseses raamistikus kohaldatavatele mõistetele, teenib eesmärke tõhustada dialoogi riigiülesel tasandil, tagada tegevuse kooskõlastatus riigiülese ja riikliku tasandi vahel ning vajalik õiguskindlus käesoleva direktiivi kohaldamisel.

(22)	Teavitamise mõiste määratlemisel on vaja silmas pidada eesmärki võimaldada töötajate esindajatel piisavalt teabega tutvuda, mis eeldab, et teabe edastamise aeg, viis ja sisu on asjakohased ega aeglusta otsustusprotsessi ettevõtetes.

(23)	Konsulteerimise mõiste määratlemisel on vaja silmas pidada eesmärki võimaldada arvamuse avaldamist, mida saaks otsustamisprotsessis arvesse võtta, mistõttu peab konsulteerimine toimuma asjakohasel ajal ja viisil ning olema asjakohase sisuga.

(24)

Sellises ettevõttes või kontserni kontrollivas ettevõttes, mille keskjuhatus asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, peab käesolevas direktiivis ette nähtud teavitamis- ja konsulteerimiskorda rakendama liikmesriigis vajaduse korral ametisse määratud esindaja või sellise esindaja puudumisel see asutus või kontrollitav ettevõte, kus töötab kõige rohkem liikmesriigi töötajaid.

(25)

Täpsemalt tuleb määratleda ettevõtte või kontserni vastutus läbirääkimiste alustamiseks vajaliku asjakohase teabe edastamise eest, töötajatel peab olema võimalik hinnata, kas ettevõte või kontsern, kus nad töötavad, on liikmesriigiülene, ning luua vajalikud kontaktid, et esitada taotlus läbirääkimiste alustamiseks.

(26)	Läbirääkimiste erikomisjonis peavad eri liikmesriikide töötajad olema proportsionaalselt esindatud. Töötajate esindajad peavad saama koostööd teha, et määratleda oma seisukoht keskjuhatusega peetavatel läbirääkimistel.

(27)

On vaja tunnustada tunnustatud ametiühingute rolli töötajate esindajate toetamisel, kui viimati nimetatud seda taotlevad, Euroopa töönõukogu asutamise kokkulepet käsitlevatel läbirääkimistel või kordusläbirääkimistel. Selleks et hoida Euroopa tööturu osapooltena tunnustatud pädevaid Euroopa tasandi ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone kursis uute Euroopa töönõukogude asutamisega ja edendada häid tavasid, teavitatakse neid läbirääkimiste alustamisest. Tunnustatud pädevad Euroopa tasandi ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid on need tööturu osapoolte organisatsioonid, kellega komisjon konsulteerib asutamislepingu artikli 138 alusel. Kõnealuste organisatsioonide nimekirja ajakohastab ja avaldab komisjon.

(28)	Euroopa töönõukogude asutamist ja toimimist käsitlev kokkulepe peab sisaldama sätteid selle muutmise, lõpetamise või läbivaatamise kohta vastavalt vajadusele, eelkõige juhul, kui ettevõtte või kontserni asukoht või struktuur muutuvad.

(29)

Kokkuleppes peab olema täpsustatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise riigi ja riigiülese tasandi kooskõlastamise kord, mis vastaks ettevõtte või kontserni erivajadustele. Kõnealune kord peab arvesse võtma töötajate esindusorganisatsioonide pädevus- ja tegevusvaldkondi, eelkõige seoses muutuste ennetamise ja juhtimisega.

(30)	Nimetatud kokkulepetega peab vajaduse korral olema ette nähtud vähendatud komitee loomise ja toimimise kord Euroopa töönõukogu tegevuse tõhustamiseks ja kooskõlastamiseks ning eriolukorra puhul töönõukogu koheseks teavitamiseks ja temaga konsulteerimiseks.

(31)	Töötajate esindajad võivad otsustada, et Euroopa töönõukogude loomine ei ole vajalik, või otsustavad asjaosalised pooled, et kasutavad teistsugust töötajate riigiülese teavitamise ja nendega konsulteerimise korda.

(32)	Teatavate lisavajaduste puhuks tuleks ette näha sätted, mida kohaldada siis, kui pooled nii otsustavad või kui keskjuhatus keeldub läbirääkimisi alustamast või kui läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele ei jõuta.

(33)	Selleks et tagada Euroopa töönõukogu esindusülesannete igakülgne ja tõhus täitmine, peab töötajate esindajatel olema aruandekohustus töötajate ees, keda nad esindavad, ja neil peab olema võimalus saada vajalikku koolitust.

(34)

Käesoleva direktiivi raames tegutsevatele töötajate esindajatele tuleb nende ülesannete täitmisel tagada samasugune kaitse ja tagatised, nagu on töötajate esindajatel tööle võtva riigi õigusaktide ja/või tava alusel. Neid ei tohi nende seadusliku tegevuse eest mingil moel diskrimineerida ning vallandamise ja muude sanktsioonide korral on neil õigus piisavale kaitsele.

(35)	Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed juhul, kui käesolevas direktiivis kehtestatud kohustusi ei järgita.

(36)	Kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega tuleks käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rikkumise korral kohaldada haldus- või kohtumenetlust, samuti rikkumise raskusele vastavaid proportsionaalseid, tõhusaid ja hoiatavaid karistusi.

(37)

Tõhususe, sidususe ja õiguskaitse tagamiseks on vaja tagada direktiivide ning töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate ühenduse ja liikmesriikide õigusaktide ja/või tavade kooskõlastamine. Esmatähtsaks tuleb pidada, et igas ettevõttes ja kontsernis kehtestataks läbirääkimiste tulemusena kooskõlastamise kord. Kui kõnealuses küsimuses kokkulepe puudub ja on ette näha selliste otsuste vastuvõtmist, millega muudetakse oluliselt töökorraldust või töölepinguid, tuleb menetlus läbi viia nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil, võttes arvesse töötajate esindusorganite pädevus- ja tegevusvaldkondi. Euroopa töönõukogu avaldatud arvamus ei tohi piirata keskjuhatuse võimalusi korraldada nõuetekohane konsulteerimine, lähtudes riiklikes õigusaktides ja/või tavades sätestatud tähtaegadest. Riiklikke õigusakte ja/või tavasid tuleks vajaduse korral kohandada selliselt, et Euroopa töönõukogu saaks teavitada enne või samal ajal riiklike töötajate esindusorganitega, jälgides ühtlasi, et töötajate üldine kaitsetase ei väheneks.

(38)

Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) (4) sätestatud teavitamise ja konsulteerimise korra kohaldamist ega ka nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ (kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5) artiklis 2 ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (6) artiklis 7 sätestatud erikorra kohaldamist.

(39)	Eraldi käsitlemist vajaksid need liikmesriigiülesed ettevõtted ja kontsernid, kus 22. septembri 1996. aasta seisuga oli olemas kogu töötajaskonda hõlmav riigiülest teavitamist ja konsulteerimist sätestav kokkulepe.

(40)

Juhul kui ettevõtte või kontserni struktuur oluliselt muutub, näiteks ühinemise, ülevõtmise või jagunemise korral, tuleb Euroopa töönõukogu(sid) vastavalt kohandada. Kohandamist tuleb pidada esmatähtsaks vastavalt kehtiva kokkuleppe sätetele, kui need võimaldavad vajalikke kohandusi teha. Selliste sätete puudumisel ja juhul kui on esitatud asjakohane taotlus, alustatakse toimiva(te) Euroopa töönõukogu(de) liikmete osalusel läbirääkimisi uue kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks et tagada töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine struktuuri muutmise otsustaval etapil, tuleb toimiva(te)l Euroopa töönõukogu(de)l võimaldada tegevust jätkata, vajaduse korral kohandustega, kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni. Pärast uue kokkuleppe allkirjastamist tuleb lõpetada varem asutatud töönõukogude tegevus ja töönõukogude asutamist käsitlev kokkulepe, olenemata selle sätetest kehtivuse või lõpetamise kohta.

(41)

Ainult juhul, kui kohandamisklauslit ei kohaldata, võib jätkata kehtiva kokkuleppe kohaldamist, et mitte alustada kohustuslikke läbirääkimisi, kui see ei oleks vajalik. Tuleks sätestada, et käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi ei peaks kohaldama kehtivate kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud enne 22. septembrit 1996 direktiivi 94/45/EÜ artikli 13 lõike 1 alusel või direktiivi 97/74/EÜ (7) artikli 3 lõike 1 alusel. Lisaks ei kehtestata käesoleva direktiiviga üldist kohustust korraldada uusi läbirääkimisi direktiivi 94/45/EÜ artikli 6 kohaselt 22. septembri 1996. aasta ning 5. juuni 2011. aasta vahelisel ajal sõlmitud kokkulepete üle.

(42)

Ilma et see piiraks poolte võimalust teisiti otsustada, tuleb pooltevahelise kokkuleppe puudumisel, selleks et täita käesoleva direktiivi eesmärke, teavitada loodud Euroopa töönõukogu ja sellega konsulteerida, et ettevõtte või kontserni tegevuse võimalikku mõju töötajate huvidele saaks hinnata vähemalt kahes liikmesriigis. Seepärast peab ettevõttelt või kontrollivalt ettevõttelt nõudma, et see edastaks töötajate esindajatele töötajate huvidega seotud üldist teavet ning konkreetset teavet ettevõtte või kontserni tegevuse nende aspektide kohta, mis mõjutavad töötajate huve. Euroopa töönõukogu peab nimetatud kohtumise lõpuks esitama oma arvamuse.

(43)	Teatavatest otsustest, millel on märkimisväärne mõju töötajate huvidele, tuleb töötajate esindajaid võimalikult kiiresti teavitada ja nendega konsulteerida.

(44)

Tuleb täpsustada nende täiendavate nõuete sisu, mida kohaldatakse kokkuleppe puudumisel ja millest lähtutakse läbirääkimistel, ning kohandada nõudeid vastavalt riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisvajaduste ja -tavade muutumisele. Tuleb eristada valdkondi, mille puhul tuleks lisaks teavitamisele Euroopa töönõukoguga ka konsulteerida, see tähendab, et esitatud arvamuse kohta saadakse põhjendatud vastus. Selleks, et vähendatud komitee saaks täita koordineerimise ja eriolukorra tõhusa haldamisega seotud ülesandeid, peab see koosnema kuni viiest liikmest ja kogunema korrapäraselt.

(45)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt parandada liikmesriigiüleste ettevõtete ja kontsernide töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korda, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Käesoleva direktiiviga tunnustatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva direktiivi eesmärk on eelkõige kaitsta töötajate või nende esindajate õigust saada asjakohasel tasemel aegsasti teavet ja tagada, et nendega konsulteeritaks juhtudel ja tingimustel, mis on ette nähtud ühenduse õigusaktidega ning liikmesriikide õigusaktide ja tavadega (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 27).

(47)	Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate sama valdkonna direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(48)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi tarbeks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need üldsusele teatavaks tegema.

(49)	Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas nimetatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

ÜLDOSA

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada liikmesriigiüleste ettevõtete ja kontsernide töötajate õigust saada teavet ja tagada, et nendega konsulteeritaks.

2. Selleks luuakse artikli 5 lõikes 1 sätestatud korras esitatud taotluse korral igas liikmesriigiüleses ettevõttes või kontsernis Euroopa töönõukogu või kehtestatakse töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord. Töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse viisil, mis tagab selle korra ning ettevõtte või kontserni otsustusprotsessi tõhusa toimimise.

3. Töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine toimub asjakohasel juhtimis- ja esindustasandil, sõltuvalt arutatavast küsimusest. Seepärast piirdub Euroopa töönõukogu pädevus ning käesoleva direktiiviga reguleeritav töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord ainult riigiüleste küsimustega.

4. Riigiüleste küsimustena käsitatakse küsimusi, mis on seotud liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga tervikuna või vähemalt kahe ettevõttesse või kontserni kuuluva ettevõtte või asutusega, mis asuvad kahes eri liikmesriigis.

5. Kui liikmesriigiülene kontsern artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses hõlmab ühte või mitut sellist ettevõtet või kontserni, mis artikli 2 lõike 1 punktide a või c tähenduses on liikmesriigiülesed ettevõtted või liikmesriigiülesed kontsernid, luuakse erandina lõikest 2 Euroopa töönõukogu kontserni tasandil, kui artiklis 6 osutatud kokkulepped ei sätesta teisiti.

6. Kui artiklis 6 osutatud kokkulepetega ei nähta ette suuremat tegevusulatust, hõlmavad Euroopa töönõukogude volitused ja pädevus ning lõikes 1 kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks sisse seatud teavitamis- ja konsulteerimiskord liikmesriigiülese ettevõtte puhul kõiki liikmesriikides paiknevaid asutusi ning liikmesriigiülese kontserni puhul kõiki liikmesriikides paiknevaid kontserni ettevõtteid.

7. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat direktiivi ei kohaldata kaubalaevastike laevaperede puhul.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „liikmesriigiülene ettevõte”– ettevõte, millel on liikmesriikide piires vähemalt 1 000 töötajat ja vähemalt kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat;

b) „kontsern”– kontrolliv ettevõte ja selle poolt kontrollitavad ettevõtted;

c) „liikmesriigiülene kontsern”– järgmiste tunnustega kontsern:

vähemalt 1 000 töötajat liikmesriikide piires;

vähemalt kaks kontserni kuuluvat ettevõtet eri liikmesriikides

vähemalt üks 150 töötajaga kontserni ettevõte ühes liikmesriigis ning vähemalt veel üks vähemalt 150 töötajaga kontserni ettevõte mõnes teises liikmesriigis;

d) „töötajate esindajad”– riigisisese õiguse ja/või tavaga ette nähtud töötajate esindajad;

e) „keskjuhatus”– liikmesriigiülese ettevõtte keskjuhatus või liikmesriigiülese kontserni puhul kontrolliva ettevõtte keskjuhatus;

f) „teavitamine”– tööandjapoolne andmete edastamine töötajate esindajatele, et nad saaksid asjaomase teemaga tutvuda ja seda uurida. Teavet antakse sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, nagu on vaja selleks, et töötajate esindajatel oleks võimalik põhjalikult hinnata selle võimalikku mõju ning vajaduse korral valmistuda konsulteerimiseks liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni pädeva organiga;

g) „konsulteerimine”– dialoogi arendamine ning arvamuste vahetamine töötajate esindajate ja keskjuhatuse või mõne muu vastava juhtimistaseme vahel sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, mis võimaldaks töötajate usaldusisikutel edastatud teabest lähtuvalt ja juhatuse kohustusi piiramata esitada mõistliku aja jooksul konsulteerimise teemaks olevate kavandatavate meetmete kohta oma arvamuse, mida liikmesriigiülene ettevõte või liikmesriigiülene kontsern võivad arvesse võtta;

h) „Euroopa töönõukogu”– vastavalt artikli 1 lõikele 2 või I lisa sätetele asutatud nõukogu, mille eesmärk on töötajate teavitamine ja nõustamine;

i) „läbirääkimiste erikomisjon”– organ, mis on asutatud vastavalt artikli 5 lõikele 2, et kooskõlas artikli 1 lõikega 2 pidada keskjuhatusega läbirääkimisi Euroopa töönõukogu või teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmise küsimuses.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tehakse töötajate arvu ettenähtud künnis kindlaks, lähtudes riigisisestest õigusaktidest ja/või tavadest, võttes aluseks viimased kaks aastat töötanud töötajate (kaasa arvatud osalise tööajaga töötajate) keskmise arvu.

Artikkel 3

„Kontrolliva ettevõtte” mõiste

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „kontrolliv ettevõte” see ettevõte, millel on kas omandist, rahalisest osalusest või ettevõtte tegevust reguleerivatest eeskirjadest tulenevalt ülekaalukas mõjuvõim teise ettevõtte („kontrollitava ettevõtte”) üle.

2. Kui ei ole tõendatud vastupidist, võib ülekaalukat mõjuvõimu teise ettevõtte suhtes eeldada, kui ettevõttel otseselt või kaudselt

a)	on enamik selle ettevõtte märgitud kapitalist;

b)	on kontroll selle ettevõtte emiteeritud aktsiakapitaliga seotud häälteenamuse üle või

c)	on võimalik ametisse nimetada üle poolte nimetatud ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest.

3. Lõike 2 kohaldamisel kuuluvad kontrolliva ettevõtte hääleõiguse ja ametisse nimetamise õiguse hulka ka teiste kontrollitavate ettevõtete õigused ning kõikide oma nimel, kuid kontrolliva või mis tahes teise kontrollitava ettevõtte huvides tegutsevate isikute või organite õigused.

4. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei loeta ettevõtet „kontrollivaks ettevõtteks” teise ettevõtte suhtes, milles tal on osalus, kui esimesena nimetatud ettevõte on niisugune äriühing, millele viidatakse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) (9) artikli 3 lõike 5 punktis a või c.

5. Ülekaaluka mõjuvõimu kasutamist ei saa eeldada ainuüksi seetõttu, et vastavate volitustega isik täidab kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega likvideerimise, pankroti, maksejõuetuse, maksete lakkamise, kompromissi või muude selliste menetlustega seotud ülesandeid.

6. Selleks et määrata kindlaks, kas ettevõte on kontrolliv ettevõte, kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, mille jurisdiktsiooni alla nimetatud ettevõte kuulub.

Kui nimetatud ettevõte ei juhindu liikmesriigi õigusaktidest, kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, mille territooriumil paikneb kas nimetatud ettevõtte esindaja või, sellise esindaja puudumisel, kontserni suurima töötajate arvuga ettevõtte keskjuhatus.

7. Kui lõike 2 kohaldamisel ilmneb õigusnormide vastuolu ja kontserni kaks või enam ettevõtet vastavad ühele või mitmele nimetatud lõikes sätestatud kriteeriumile, loetakse kontrollivaks ettevõtteks kõnealuse lõike punktis c sätestatud kriteeriumile vastav ettevõte, kuni tõestatakse mõne teise ettevõtte ülekaalukas mõjuvõim.

II JAGU

EUROOPA TÖÖNÕUKOGU ASUTAMINE VÕI TÖÖTAJATE TEAVITAMISE JA NENDEGA KONSULTEERIMISE KORRA SISSESEADMINE

Artikkel 4

Vastutus Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise eest

1. Liikmesriigiüleses ettevõttes või liikmesriigiüleses kontsernis vastutab artikli 1 lõikes 2 sätestatud Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmiseks vajalike tingimuste ja vahendite loomise eest keskjuhatus.

2. Kui keskjuhatus ei paikne liikmesriigis, võtab lõikes 1 osutatud vastutuse enda peale vajaduse korral selleks määratud keskjuhatuse esindaja liikmesriigis.

Nimetatud esindaja puudumisel võtab lõikes 1 osutatud vastutuse enda peale sellise asutuse või kontserni kuuluva ettevõtte juhatus, kus on kõige rohkem liikmesriigis töötavaid töötajaid.

3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse keskjuhatuseks esindaja või esindajad, nende puudumisel aga lõike 2 teises lõigus osutatud juhatus.

4. Liikmesriigiülese kontserni iga ettevõtte juhatus, samuti liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni keskjuhatus või keskjuhatusena käsitatav organ lõike 2 teise lõigu tähenduses vastutab, et huvitatud isikud, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, saavad kasutada ja neile edastatakse artiklis 5 osutatud läbirääkimiste alustamiseks vajalikku teavet, eelkõige ettevõtte või kontserni struktuuri ja personali kohta. Kohustus hõlmab eelkõige artikli 2 lõike 1 punktides a ja c osutatud teavet töötajate arvu kohta

Artikkel 5

Läbirääkimiste erikomisjon

1. Selleks et saavutada artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärki, alustab keskjuhatus omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi kahe ettevõtte või asutuse vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjaliku taotluse korral läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmiseks.

2. Sel eesmärgil moodustatakse järgmiste suuniste kohaselt läbirääkimiste erikomisjon:

liikmesriigid määravad kindlaks nende territooriumil valitavate või ametisse nimetatavate läbirääkimiste erikomisjoni liikmete valimise või ametisse nimetamise korra.

Liikmesriigid näevad ette, et nende ettevõtete ja/või asutuste töötajatel, kus neist mitteolenevatel põhjustel puuduvad töötajate esindajad, on läbirääkimiste erikomisjoni liikmete valimise või ametisse nimetamise õigus.

Teine lõik ei piira riigisiseste õigusaktide ja/või tava kohaldamist, milles nähakse ette töötajate esindusorganite asutamiseks vajalik künnis;

läbirääkimiste erikomisjoni liikmed valitakse või nimetatakse ametisse proportsionaalselt liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni töötajate arvuga igas liikmesriigis, kusjuures igale liikmesriigile eraldatakse üks koht sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10 % või osa sellest;

c)	keskjuhatust, kohalikku juhtkonda ning asjaomaseid Euroopa töötajate ja tööandjate organisatsioone tuleb teavitada läbirääkimiste erikomisjoni koosseisust ja läbirääkimiste alustamisest.

3. Läbirääkimiste erikomisjoni ülesanne on koos keskjuhatusega kirjalikus kokkuleppes kindlaks määrata Euroopa töönõukogu(de) tegevusulatus, koosseis, ülesanded ja ametiaeg või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra rakendamine.

4. Selleks et sõlmida artikli 6 kohane kokkulepe, korraldab keskjuhatus läbirääkimiste erikomisjoniga koosoleku. Keskjuhatus teavitab koosolekust kohalikke juhtkondi.

Enne ja pärast iga keskjuhatusega peetud koosolekut on läbirääkimiste erikomisjonil õigus korraldada koosolek ilma keskjuhatuse esindajate osaluseta ja kasutada selleks vajalikke kommunikatsioonivahendeid.

Läbirääkimiste pidamisel võib läbirääkimiste erikomisjon küsida oma töös abi enda valitud ekspertidelt, kelle hulgas võib olla pädevate tunnustatud ühenduse tasandi töötajate organisatsioonide esindajaid. Kõnealused eksperdid ja selliste ametiühingute esindajad võivad läbirääkimiste erikomisjoni taotlusel osaleda läbirääkimistel nõuandjana.

5. Läbirääkimiste erikomisjon võib vähemalt kahe kolmandiku häälteenamusega otsustada kooskõlas lõikega 4 läbirääkimisi mitte alustada või juba alanud läbirääkimised lõpetada.

Niisugune otsus peatab artiklis 6 osutatud kokkuleppe sõlmimise menetluse. Kui selline otsus on tehtud, ei kohaldata I lisas toodud sätteid.

Uue taotluse läbirääkimiste erikomisjoni kokkukutsumise kohta saab esitada alles kaks aastat pärast eespool nimetatud otsuse vastuvõtmist, kui asjaosalised pooled ei sätesta lühemat ajavahemikku.

6. Kõik lõigetes 3 ja 4 osutatud läbirääkimistega seotud kulud kannab keskjuhatus, nii et läbirääkimiste erikomisjonil oleks võimalik oma ülesandeid asjakohaselt täita.

Vastavalt sellele põhimõttele võivad liikmesriigid kehtestada normid läbirääkimiste erikomisjoni tegevuse rahastamiseks. Eelkõige võivad nad piirduda ainult ühe eksperdi kulude katmisega.

Artikkel 6

Kokkuleppe sisu

1. Keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon peavad pidama läbirääkimisi koostöö vaimus, et saavutada kokkulepe artikli 1 lõikes 1 sätestatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra rakendamise kohta.

2. Poolte autonoomiat piiramata määratakse lõikes 1 osutatud keskjuhatuse ja läbirääkimiste erikomisjoni vahelise kirjaliku kokkuleppega kindlaks

a)	nimetatud kokkuleppega hõlmatud liikmesriigiülese kontserni ettevõtted või liikmesriigiülese ettevõtte asutused;

b)	Euroopa töönõukogu koosseis, selle liikmete arv, kohtade jaotus, järgides võimaluste piires töötajate proportsionaalset esindatust tegevusvaldkonna, töötajate kategooriate ja soolise kuuluvuse lõikes, ning ametiaeg;

c)	Euroopa töönõukogu tööülesanded, teavitamis- ja konsulteerimiskord ning Euroopa töönõukogu ja töötajaid esindavate riiklike organisatsioonide teavitamise ja nendega konsulteerimise korra kooskõlastamismeetmed, järgides artikli 1 lõikes 3 sätestatud põhimõtteid;

d)	Euroopa töönõukogu koosolekute koht, sagedus ja kestus;

e)	vajaduse korral Euroopa töönõukogu vähendatud komitee koosseis, liikmete nimetamise kord, tööülesanded ja koosolekute toimumise kord;

f)	Euroopa töönõukogule eraldatud raha ja materiaalsed vahendid;

g)	kokkuleppe jõustumise kuupäev ja kestus, kokkuleppe muutmise ja lõpetamise kord ning uute läbirääkimiste alustamise tingimused ja kokkuleppe uuendamise kord, kaasa arvatud juhul, kui liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni struktuuri muudetakse.

3. Keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon võivad kirjalikult otsustada, et Euroopa töönõukogu loomise asemel seavad nad sisse ühe või mitu teavitamis- ja konsulteerimiskorda.

Kokkuleppes peab olema kindlaks määratud, millisel viisil on töötajate esindajatel õigus kohtuda, et arutada neile edastatud teavet.

Eelkõige on nimetatud teave seotud töötajate huve märkimisväärselt mõjutavate riigiüleste küsimustega.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud kokkulepete puhul ei kehti I lisas toodud täiendavad nõuded, kui kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti.

5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud kokkulepete sõlmimisel tegutseb läbirääkimiste erikomisjon oma liikmete häälteenamuse alusel.

Artikkel 7

Täiendavad nõuded

1. Artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse selle liikmesriigi õigusaktidega sätestatud täiendavaid nõudeid, kus keskjuhatus paikneb,

—	kui keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon nii otsustavad;

—	kui keskjuhatus keeldub läbirääkimisi alustamast kuue kuu jooksul pärast artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluse esitamist või

—	kui nad kolme aasta möödudes pärast nimetatud taotluse esitamist pole suutelised sõlmima artiklis 6 ette nähtud kokkulepet ning läbirääkimiste erikomisjon ei ole võtnud vastu artikli 5 lõikes 5 sätestatud otsust.

2. Lõikes 1 osutatud täiendavad nõuded, mis on vastu võetud liikmesriigi õigusaktides, peavad vastama I lisas toodud sätetele.

III JAGU

MUUD SÄTTED

Artikkel 8

Konfidentsiaalne teave

1. Liikmesriigid näevad ette, et läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogude liikmetel ja neid abistavatel ekspertidel ei ole lubatud avaldada mingit otseselt neile antud konfidentsiaalset teavet.

Sama kehtib ka teavitamisel ja konsulteerimisel osalevate töötajate esindajate kohta.

Nimetatud kohustus kehtib esimeses ja teises alalõigus nimetatud isikute suhtes olenemata nende asukohast ka pärast nende ametiaja lõppemist.

2. Liikmesriigid näevad ette, et erijuhtudel ja riigisiseste õigusaktidega sätestatud tingimustel ning piires ei ole nende territooriumil paiknev keskjuhatus kohustatud edastama sellist teavet, mis objektiivsete kriteeriumide järgi võiks oma olemuselt asjaosaliste ettevõtete tegutsemist tõsiselt kahjustada ning nende huve riivata.

Liikmesriik võib sellisest kohustusest vabastada eelneva haldus- või kohtuloa alusel.

3. Tingimusel, et käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval on riigisisestes õigusaktides vastavad erisätted juba olemas, võib iga liikmesriik kehtestada erisätteid oma territooriumil paiknevate ettevõtete keskjuhatuse suhtes, kelle otseseks ja põhiliseks eesmärgiks on teavitamise ja arvamuste väljendamise ideoloogiline suunamine.

Artikkel 9

Euroopa töönõukogu tegevus ning töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord

Keskjuhatus ja Euroopa töönõukogu teevad koostööd, võttes arvesse vastastikuseid õigusi ja kohustusi.

Sama kehtib ka keskjuhatuse ja töötajate esindajate koostöö kohta töötajate teavitamisel ja nendega konsulteerimisel.

Artikkel 10

Töötajate esindajate ülesanded ja kaitse

1. Ilma et see piiraks muude asutuste ja organisatsioonide tegevust selles valdkonnas, peavad Euroopa töönõukogu liikmetel olema vajalikud vahendid käesolevast direktiivist tulenevate õiguste kohaldamiseks ning liikmesriikideülese ettevõtte või liikmesriikideülese kontserni töötajate huvide kollektiivseks esindamiseks.

2. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, annab Euroopa töönõukogu asutuste või liikmesriigiülese kontserni ettevõtete töötajate esindajatele või nende puudumisel kogu töötajaskonnale teada käesolevale lisale vastava teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisust ja tulemusest.

3. Läbirääkimiste erikomisjoni liikmetel, Euroopa töönõukogude liikmetel ja artikli 6 lõikes 3 osutatud korrale vastavalt oma tööülesandeid täitvatel töötajate esindajatel on tööülesannete täitmisel õigus samasugusele kaitsele ja tagatistele, nagu on riigisiseste õigusaktide ja/või tavaga sätestatult tagatud töötajate esindajatele selles riigis, kus nad töötavad.

Eelkõige kehtib see läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogude koosolekutel või mis tahes muudel artikli 6 lõikes 3 osutatud kokkuleppe alusel toimuvatel koosolekutel osalemise kohta, samuti palga väljamaksmise kohta liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni personali liikmetele töölt puudumise ajal, kui see on vajalik nende kohustuste täitmiseks.

4. Läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmetele tagatakse koolitus palka kaotamata sellises ulatuses, mis on vajalik nende esinduskohustuste täitmiseks rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 11

Käesoleva direktiivi järgimine

1. Iga liikmesriik tagab, et tema territooriumil paiknev liikmesriigiülese ettevõtte asutuste juhtkond ja liikmesriigiülesesse kontserni kuuluvate ettevõtete juhtkond ning nende töötajate esindajad või olukorrale vastavalt töötajad järgivad käesoleva direktiiviga sätestatud kohustusi, hoolimata sellest, kas keskjuhatus paikneb tema territooriumil või mitte.

2. Liikmesriigid näevad ette asjakohased meetmed, kui käesolevat direktiivi ei täideta; eelkõige tagavad nad, et käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste jõustamiseks oleksid kättesaadavad vastavad haldus- ja kohtumenetlused.

3. Artikli 8 kohaldamisel sätestavad liikmesriigid haldusliku või kohtuliku edasikaebamise korra, mida töötajate esindajad võivad kasutada, kui keskjuhatus peab andmeid konfidentsiaalseks või ei anna nimetatud artiklis osutatud teavet.

Nimetatud kord võib hõlmata ka kõne all oleva teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks kavandatud menetlusi.

Artikkel 12

Seos muude ühenduse ja riigisiseste sätetega

1. Euroopa töönõukogu teavitamist ja temaga konsulteerimist kooskõlastatakse töötajate riiklike esindusorganitega, võttes arvesse nende mõlema pädevust ja tegevusvaldkondi ning järgides artikli 1 lõikes 3 sätestatud põhimõtteid.

2. Euroopa töönõukogu teavitamise ja temaga konsulteerimise kooskõlastamise kord töötajate riiklike esindusorganitega sätestatakse artiklis 6 osutatud kokkuleppes. Kokkulepe ei tohi piirata töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korda reguleerivate riigisiseste sätete või tava kohaldamist.

3. Liikmesriigid näevad ette, et kui kõnealust korda ei ole kokkuleppes sätestatud ja on ette näha selliste otsuste vastuvõtmist, millega muudetakse oluliselt töökorraldust või töölepinguid, viiakse teavitamis- ja konsulteerimismenetlus läbi nii Euroopa töönõukogus kui ka töötajate riiklikes esindusorganites.

4. Käesolev direktiiv ei piira direktiivis 2002/14/EÜ osutatud teavitamis- ja konsulteerimiskorra ega ka direktiivi 98/59/EÜ artiklis 2 ja direktiivi 2001/23/EÜ artiklis 7 osutatud erikorra kohaldamist.

5. Käesoleva direktiivi rakendamine ei ole piisav põhjus liikmesriigis valitseva olukorra halvendamiseks või töötajate üldise kaitsetaseme alandamiseks valdkondades, mille suhtes direktiivi kohaldatakse.

Artikkel 13

Kohandamine

Kui liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni struktuuri oluliselt muudetakse ja kui kehtivas kokkuleppes puuduvad sätted või kui kahe või enama kehtiva kokkuleppe sätted on vastuolulised, algatab keskjuhatus omal algatusel või vähemalt 100 töötaja või nende esindaja, kes töötavad vähemalt kahes ettevõttes või üksuses vähemalt kahes erinevas liikmesriigis, kirjalikul taotlusel artiklis 5 osutatud konsultatsioonid.

Lisaks artikli 5 lõike 2 kohaselt valitud või nimetatud liikmetele kuulub läbirääkimiste erikomisjoni kolm liiget toimivast Euroopa töönõukogust või igast toimivast Euroopa töönõukogust.

Läbirääkimiste ajal jätkab/jätkavad toimiv(ad) Euroopa töönõukogu(d) oma tegevust kooskõlas Euroopa töönõukogu(de) ja keskjuhatuse vahel sõlmitud kokkuleppe mis tahes üksikasjadega.

Artikkel 14

Kehtivad kokkulepped

1. Piiramata artikli 13 kohaldamist, ei kohaldata käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi nende liikmesriigiüleste ettevõtete või kontsernide puhul, kus

direktiivi 94/45/EÜ artikli 13 lõike 1 või direktiivi 97/74/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt on sõlmitud kogu töötajaskonda hõlmav kokkulepe või kokkulepped, millega nähakse ette töötajate riigiülese teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, või kui selliseid kokkuleppeid on kohandatud ettevõtte või kontserni struktuuri muutuste tõttu,

või

b)	direktiivi 94/45/EÜ artikli 6 kohaselt sõlmitud kokkulepe on alla kirjutatud või läbi vaadatud 5. juuni 2009. aasta ning 5. juuni 2011. aasta vahel.

Kokkuleppe allakirjutamise või läbivaatamise ajal kohaldatavate riigisiseste õigusaktide kohaldamist jätkatakse punkti b esimeses lõigus osutatud ettevõtete või kontsernide suhtes.

2. Kui lõikes 1 osutatud kokkulepped kaotavad kehtivuse, võivad kõnealuste kokkulepete osapooled ühiselt otsustada neid uuendada või need läbi vaadata. Kui seda ei tehta, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid.

Artikkel 15

Aruanne

Hiljemalt 5. juunil 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased soovitused.

Artikkel 16

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 1 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 2 lõike 1 punktide f ja g, artikli 3 lõike 4, artikli 4 lõike 4, artikli 5 lõike 2 punktide b ja c, artikli 5 lõike 4, artikli 6 lõike 2 punktide b, c, e ja g ja artiklite 10, 12, 13 ja 14 ning samuti I lisa punkti 1 alapunktide a, c ja d ning punktide 2 ja 3 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 5. juunil 2011 või tagavad hiljemalt selleks kuupäevaks, et tööturu osapooled kehtestavad nõutavad sätted kokkuleppe teel; seejuures on liikmesriigid kohustatud võtma vastu kõik vajalikud õigusnormid, mis tagavad käesoleva direktiiviga ette nähtud tulemused.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/45/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 6. juunist 2011, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas nimetatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõikeid 1, 5, 6 ja 7, artikli 2 lõike 1 punkte a kuni e, h ja i, artikli 2 lõiget 2, artikli 3 lõikeid 1, 2, 3, 5, 6 ja 7, artikli 4 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 5 lõikeid 1, 3, 5 ja 6, artikli 5 lõike 2 punkti a, artikli 6 lõiget 1, artikli 6 lõike 2 punkte a, d ja f, artikli 6 lõikeid 3, 4 ja 5 ning artikleid 7, 8, 9 ja 11 ning samuti I lisa punkti 1 alapunkte b, e, f ja punkte 4, 5 ja 6 kohaldatakse alates 6. juunist 2011.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 6. mai 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KOHOUT

(1) 4. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. detsembri 2008. aasta otsus.

(3) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.

(4) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.

(5) EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.

(6) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.

(7) Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/74/EÜ, millega laiendatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 10, 16.1.1998, lk 22).

(8) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(9) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

I LISA

TÄIENDAVAD NÕUDED

(osutatud artiklis 7)

Artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ning artikli 7 lõikes 1 ette nähtud juhtudel toimub Euroopa töönõukogu asutamine, koosseisu ja pädevuse määramine kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

Euroopa töönõukogu pädevus määratakse kindlaks vastavalt artikli 1 lõikele 3.

Euroopa töönõukogule edastatav teave hõlmab eelkõige liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni struktuuri, majanduslikku ja rahalist olukorda, äri-, tootmis- ja müügitegevuse võimalikku arengut. Euroopa töönõukogu teavitatakse ja temaga konsulteeritakse eelkõige järgmistes küsimustes: tööhõive ja selle võimalik arengusuund, investeeringud, olulised korralduslikud muudatused, uute tööviiside või tootmisprotsesside juurutamine, tootmise üleviimine, ettevõtete, asutuste või nende oluliste osade ühinemine, vähendamine või sulgemine ning kollektiivsed koondamised.

Konsulteerimine toimub selliselt, et töötajate esindajatel oleks võimalik kohtuda keskjuhatusega ning saada põhjendatud vastus mis tahes arvamusele, mida nad võivad sõnastada;

Euroopa töönõukogu koosseisu kuuluvad liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni töötajad, kelle valivad või nimetavad ametisse töötajate esindajad või viimaste puudumisel kogu töötajaskond.

Euroopa töönõukogu liikmete valimine või ametisse nimetamine toimub vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja/või tavale;

Euroopa töönõukogu liikmed valitakse või nimetatakse ametisse proportsionaalselt liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni töötajate arvuga igas liikmesriigis, kusjuures igale liikmesriigile eraldatakse üks koht selle riigi töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10 % või osa sellest;

d)	oma tegevuse koordineerimise tagamiseks valib Euroopa töönõukogu oma liikmete hulgast kõige rohkem viieliikmelise vähendatud komitee, kellel peavad olema korrapäraseks tegevuseks vajalikud tingimused. Ta võtab vastu oma töökorra;

e)	keskjuhatust ja teisi asjakohasemaid juhtimistasandeid teavitatakse Euroopa töönõukogu moodustamisest;

neli aastat pärast asutamist uurib Euroopa töönõukogu, kas algatada läbirääkimised artiklis 6 osutatud kokkuleppe sõlmimiseks või jätkata täiendavate nõuete kohaldamist, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva lisaga.

Kui on vastu võetud otsus pidada läbirääkimisi kokkuleppe üle vastavalt artiklile 6, kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 6 ja 7, mille puhul mõiste „läbirääkimiste erikomisjon” asendatakse mõistega „Euroopa töönõukogu”.

2.	Euroopa töönõukogul on õigus kohtuda keskjuhatusega üks kord aastas, et saada keskjuhatuse koostatud aruande põhjal teavet ja konsulteerida liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni äritegevuse edenemise ning väljavaadete küsimustes. Sellest teavitatakse ka kohalikke juhtkondi.

Vähendatud komiteel või selle puudumisel ka Euroopa töönõukogul on õigus saada teavet töötajate huve olulisel määral mõjutavate erakordsete asjaolude või otsuste kohta, eelkõige ümberpaigutamiste, asutuste või ettevõtete sulgemise või kollektiivsete koondamiste kohta. Tal on õigus nõuda kohtumist keskjuhatuse või liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni mõne teise asjakohasema ja otsustamisõigust omava juhtimistasandiga, et saada teavet ja osaleda konsultatsioonides.

Õigus koos vähendatud komiteega koosolekul osaleda on ka nendel Euroopa töönõukogu liikmetel, kes on valitud või ametisse nimetatud asutustest ja/või ettevõtetest, mida kõnealused asjaolud või otsused otseselt mõjutavad.

Nimetatud teavitamis- ja konsulteerimiskoosolek toimub võimalikult ruttu keskjuhatuse või liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni mõne muu sobiva juhtimistasandi poolt koostatud ettekande põhjal, mille kohta võib avaldada arvamust kohtumise lõpus või vastuvõetava ajavahemiku jooksul.

Nimetatud koosolek ei mõjuta keskjuhatuse eesõigusi.

Eespool osutatud asjaolude puhul ettenähtud teavitamine ja konsulteerimine ei piira artikli 1 lõike 2 ja artikli 8 kohaldamist.

4.	Liikmesriigid võivad kehtestada teavitamis- ja konsulteerimiskoosolekute juhatamise eeskirja. Enne keskjuhatusega kohtumist on Euroopa töönõukogul või vähendatud komiteel, mida on vajaduse korral laiendatud vastavalt punkti 3 teisele lõigule, õigus kohtuda ilma kõnealuse juhtkonna juuresolekuta.

5.	Euroopa töönõukogu või vähendatud komitee võib kasutada enda valitud ekspertide abi, kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks.

Euroopa töönõukogu tegevuskulud katab keskjuhatus.

Nimetatud keskjuhatus varustab Euroopa töönõukogu liikmeid raha ja materiaalsete vahenditega, et nad saaksid oma kohustusi asjakohasel viisil täita.

Eelkõige katab keskjuhatus koosolekute korraldamisega ja tõlkimisega seotud kulud ning Euroopa töönõukogu ja vähendatud komitee liikmete majutus- ja reisikulud, kui pole kokku lepitud teisiti.

Nimetatud põhimõtteid järgides võivad liikmesriigid kehtestada normid Euroopa töönõukogu tegevuse rahastamise kohta. Eelkõige võivad nad piirata rahastamist nii, et katavad ainult ühe eksperdi kulud.

II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused

(osutatud artiklis 17)

Nõukogu direktiiv 94/45/EÜ	(EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64)
Nõukogu direktiiv 97/74/EÜ	(EÜT L 10, 16.1.1998, lk 22)
Nõukogu direktiiv 2006/109/EÜ	(ELT L 363, 20.12.2006, lk 416)

B OSA

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäevade loetelu

(osutatud artiklis 17)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
94/45/EÜ	22.9.1996
97/74/EÜ	15.12.1999
2006/109/EÜ	1.1.2007

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 94/45/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõike 2 esimene lause
—	Artikli 1 lõike 2 teine lause
—	Artikli 1 lõiked 3 ja 4
Artikli 1 lõige 3	Artikli 1 lõige 5
Artikli 1 lõige 4	Artikli 1 lõige 6
Artikli 1 lõige 5	Artikli 1 lõige 7
Artikli 2 lõike 1 punktid a kuni e	Artikli 2 lõike 1 punktid a kuni e
—	Artikli 2 lõike 1 punkt f
Artikli 2 lõike 1 punkt f	Artikli 2 lõike 1 punkt g
Artikli 2 lõike 1 punktid g ja h	Artikli 2 lõike 1 punktid h ja i
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 11 lõige 2	Artikli 4 lõige 4
Artikli 5 lõige 1 ja lõike 2 punkt a	Artikli 5 lõige 1 ja lõike 2 punkt a
Artikli 5 lõike 2 punktid b ja c	Artikli 5 lõike 2 punkt b
Artikli 5 lõike 2 punkt d	Artikli 5 lõike 2 punkt c
Artikli 5 lõige 3	Artikli 5 lõige 3
Artikli 5 lõike 4 esimene lõik	Artikli 5 lõike 4 esimene lõik
—	Artikli 5 lõike 4 teine lõik
Artikli 5 lõike 4 teine lõik	Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik
Artikli 5 lõiked 5 ja 6	Artikli 5 lõiked 5 ja 6
Artikli 6 lõige 1 ja lõike 2 punkt a	Artikli 6 lõige 1 ja lõike 2 punkt a
Artikli 6 lõike 2 punkt b	Artikli 6 lõike 2 punkt b
Artikli 6 lõike 2 punkt c	Artikli 6 lõike 2 punkt c
Artikli 6 lõike 2 punkt d	Artikli 6 lõike 2 punkt d
—	Artikli 6 lõike 2 punkt e
Artikli 6 lõike 2 punkt e	Artikli 6 lõike 2 punkt f
Artikli 6 lõike 2 punkt f	Artikli 6 lõike 2 punkt g
Artikli 6 lõiked 3, 4 ja 5	Artikli 6 lõiked 3, 4 ja 5
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikkel 9	Artikkel 9
—	Artikli 10 lõiked 1 ja 2
Artikkel 10	Artikli 10 lõige 3
—	Artikli 10 lõige 4
Artikli 11 lõige 1	Artikli 11 lõige 1
Artikli 11 lõige 2	Artikli 4 lõige 4
Artikli 11 lõige 3	Artikli 11 lõige 2
Artikli 11 lõige 4	Artikli 11 lõige 3
Artikli 12 lõiked 1 ja 2	—
—	Artikli 12 lõiked 1 kuni 5
—	Artikkel 13
Artikli 13 lõige 1	Artikli 14 lõige 1
Artikli 13 lõige 2	Artikli 14 lõige 2
—	Artikkel 15
Artikkel 14	Artikkel 16
—	Artikkel 17
—	Artikkel 18
Artikkel 16	Artikkel 19
Lisa	I lisa
Punkti 1 sissejuhatav lause	Punkti 1 sissejuhatav lause
Punkti 1 alapunkt a (osaliselt) ja punkti 2 teine lõik (osaliselt)	Punkti 1 alapunkt a (osaliselt)
Punkti 1 alapunkt b	Punkti 1 alapunkt b
Punkti 1 alapunkt c (osaliselt) ja punkti 1 alapunkt d	Punkti 1 alapunkt c
Punkti 1 alapunkt c (osaliselt)	Punkti 1 alapunkt d
Punkti 1 alapunkt e	Punkti 1 alapunkt e
Punkti 1 alapunkt f	Punkti 1 alapunkt f
Punkti 2 esimene lõik	Punkt 2
Punkt 3	Punkt 3
Punkt 4	Punkt 4
Punkt 5	—
Punkt 6	Punkt 5
Punkt 7	Punkt 6
—	II ja III lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

16.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 122/47

KOMISJONI SOOVITUS,

12. mai 2009,

eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhimõtete kohaldamise kohta raadiosagedustuvastust kasutavates rakendustes

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3200 all)

(2009/387/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)	Raadiosagedustuvastus (RFID) on infoühiskonna uus arengusuund, mille puhul automaatset andmetöötlust võimaldava mikroelektroonikaga varustatud esemed muutuvad igapäevase elu lahutamatuks osaks.

(2)

RFID muutub üha tavalisemaks ja kuulub seepärast üksikisiku ellu paljudes sellistes valdkondades nagu logistika, (1) tervishoid, ühiskondlik transport, jaemüük, eelkõige seoses toodete turvalisuse suurendamisega ja toodete kiirema kõrvaldamisega ringlusest, lõbustused, töö, maanteemaksude tasumise korraldamine, pagasiveo korraldamine ja reisidokumendid.

(3)

RFID-tehnoloogia võib kujuneda uueks majanduskasvu ja tööhõive suurendamise vahendiks ning seega anda tõhusa panuse Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisse, olles majanduslikult paljutõotav, avades ärivõimalusi, aidates vähendada kulusid ja tõsta tööviljakust, eelkõige aidates vähendada võltsimist ning korraldada elektroonikajäätmete ja ohtlike materjalide käitlemist ning toodete ringlussevõttu nende olelusringi lõpus.

(4)	RFID-tehnoloogia võimaldab andmetöötlust, seejuures isikuandmete töötlemist lühidistantsil ilma andmelugemis- või -kirjutamisseadme ja märgise füüsilise kontakti või nähtava sekkumiseta; see võib toimuda nii, et asjaomane isik ei ole sellest teadlik.

(5)

RFID-rakenduste abil on võimalik töödelda kindlakstehtud või -tehtava füüsilise isikuga seotud andmeid, kusjuures füüsiline isik on tuvastatav otse või kaudselt. Kõnealused rakendused võivad töödelda märgisel säilitatavaid isikuandmeid, nagu isiku nimi, sünniaeg või aadress, või biomeetrilisi andmeid või andmeid, millega konkreetne RFID-eseme number on seotud kusagil mujal süsteemis säilitatavate isikuandmetega. Lisaks on RFID-tehnoloogiat võimalik kasutada selliste üksikisikute jälgimiseks, kel on mõni RFID-numbriga varustatud ese või mõned sellised esemed.

(6)

Kuna RFID-tehnoloogia võib muutuda üldlevinuks ja kuna see on praktiliselt nähtamatu, tuleb RFID-tehnoloogia rakendamisel pöörata erilist tähelepanu eraelu puutumatuse ja andmekaitse küsimustele. Seepärast tuleb eraelu puutumatus ja infoturve projekteerida RFID-rakendustesse sisse juba enne nende laialdast kasutust (põhimõte, et turvalisus ja eraelu puutumatus on rakendustesse juba sisse projekteeritud).

(7)	RFIDist saab ainult siis olla mitmesugust majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, kui on võetud tõhusad meetmed isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse tagamiseks ning sellega seotud eetikapõhimõtete järgimiseks; kõnealused küsimused on RFIDi üldist omaksvõttu käsitleva arutelu keskmes.

(8)	Liikmesriigid ja sidusrühmad peaksid eriti RFIDi rakendamise alguses tegema täiendavaid jõupingutusi selle tagamiseks, et RFID-rakenduste üle oleks järelevalve ning üksikisiku õigused ja vabadused oleksid kaitstud.

(9)	Komisjoni 15. märtsi 2007. aasta teatises „Raadiosagedustuvastus (RFID) Euroopas: sammud poliitilise raamistiku suunas” (2) on öeldud, et komisjoni soovituse või soovitustega antakse selgitusi ja suuniseid RFID- rakendustega seotud andmekaitse ja eraelu puutumatuse aspektide kohta.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiviga 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (4) ettenähtud õigused ja kohustused seoses isikuandmete kaitse ja selliste andmete vaba liikumisega on täielikult kohaldatavad isikuandmeid töötlevate RFID-rakenduste kasutamise suhtes.

(11)	RFID-rakenduste arendamisel tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (5) esitatud põhimõtteid.

(12)

Euroopa andmekaitseinspektori arvamuses (6) on esitatud suunised, kuidas käsitada märgist sisaldavaid tooteid, mis on ette nähtud üksikisikute jaoks, ning on kutsutud üles hindama mõju eraelu puutumatusele ja turvalisusele, et teha kindlaks parim võimalik tehnika eraelu ja puutumatuse kaitsmiseks RFID-süsteemides, ning arendama seda tehnikat.

(13)

RFID-rakenduse käitaja peaks võtma kõik mõistlikud meetmed selle tagamiseks, et mitte ühegi vahendiga, mida tõenäoliselt võib kasutada kas RFID-rakenduse käitaja või muu isik, ei oleks võimalik siduda andmeid kindlakstehtud või -tehtava füüsilise isikuga, välja arvatud andmete töötlemisel vastavalt kohaldatavatele andmekaitse põhimõtetele ja õigusnormidele.

(14)

Komisjoni 2. mai 2007. aasta teatises „Andmekaitse edendamise kohta eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate kaudu” (7) on esitatud selged meetmed, et saavutada eesmärk töödelda isikuandmeid võimalikult väikeses ulatuses ning võimaluse korral kasutada anonüümseid või varjunimega tähistatud andmeid, toetades eraelu puutumatust soodustavate tehniliste lahenduste arendamist ja nende kasutamist andmekontrollijate ja üksikisikute poolt.

(15)

Komisjoni 31. mai 2006. aasta teatises „Turvalise infoühiskonna strateegia – dialoog, partnerlus ja aktiivne osalemine” (8) on tunnistatud, et mitmekesisus, avatus, koostalitlusvõime, kasutatavus ja konkurents on turvalise infoühiskonna saavutamise põhihoovad, samuti on tõstetud esile liikmesriikide ja nende haldusasutuste osa teadlikkuse tõstmisel ning heade turvatavade levitamisel ja kutsutud erasektori sidusrühmi üles tegema algatusi, et töötada välja ELi erivajadusi, eelkõige eraelu puutumatuse vajadust rahuldavate toodete, protsesside ja teenuste turvalisuse sertifitseerimist käsitlevad mõistliku hinnaga kavad.

(16)	Nõukogu 22. märtsi 2007. aasta resolutsioonis „Turvalise infoühiskonna strateegia kohta Euroopas” (9) on kutsutud liikmesriike üles pöörama piisavalt tähelepanu vajadusele vältida elektrooniliste sidevõrkude olemasolevaid ja uusi turvaohte.

(17)

Käesoleva soovituse sätete kooskõlastatud järgimine liikmesriikides tagatakse ühenduse tasandil väljatöötatud raamistikuga eraelu puutumatuse ja andmekaitse mõju hindamiseks. Kõnealuse raamistiku väljatöötamisel tuleks toetuda olemasolevatele tavadele ning liikmesriikides, kolmandates riikides ja Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametis (ENISA) (10) tehtud tööga saadud kogemustele.

(18)

Komisjon tagab, et ühenduse tasandil töötatakse välja RFID-rakendustega seotud infoturbe haldamise suunised; suuniste väljatöötamisel toetutakse olemasolevatele tavadele ning liikmesriikides ja kolmandates riikides saadud kogemustele. Liikmesriigid peaksid andma sellesse töösse oma panuse ning innustama eraettevõtjaid ja riigiasutusi sellest osa võtma.

(19)	Vajalikku teavet sobivate kaitsemeetmete võtmiseks annab käitaja läbiviidav eraelu puutumatuse ja andmekaitse mõju hindamine enne RFID-rakenduse kasutuselevõttu. Nimetatud kaitsemeetmeid on vaja jälgida ja läbi vaadata RFID-rakenduse kogu kasutusaja jooksul.

(20)	Jaemüügisektoris tuleks eraelu puutumatuse ja andmekaitse seisukohast hinnata tarbijatele müüdavate märgisega varustatud toodete mõju, et saada vajalikku teavet selle kohta, kas toode võib ohustada eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset.

(21)

Infoturvet ja eraelu puutumatust käsitlevate meetmete haldamisel võivad kogu RFIDil põhineva äriprotsessi kasutamise jooksul olla abiks rahvusvaheliste standardite, nagu Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) väljatöötatud standardite kasutamine ning ELi reguleeriva raamistikuga kooskõlas olevad käitumisjuhendid ja parimad tavad.

(22)

Üldsust mõjutavate RFID-rakenduste, näiteks ühistranspordi e-piletisüsteemide puhul on vaja võtta sobivaid kaitsemeetmeid. Üksikisikuid töötlemise kaudu mõjutavad RFID-rakendused, kus on tegemist näiteks biomeetrilist identifitseerimist või tervise seisundit käsitlevate andmetega, on infoturbe ja eraelu puutumatuse seisukohast eriti kriitilised ja nõuavad seepärast eritähelepanu.

(23)	Ühiskond tervikuna peab olema teadlik RFID-rakenduste kasutamise puhul kehtivatest kohustustest ja õigustest. Tehnoloogiat rakendavad isikud on seepärast kohustatud andma inimestele teavet nimetatud rakenduste kasutamise kohta.

(24)	Avalikkuse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) teavitamine RFIDi omadustest ja võimalustest aitab sel tehnoloogial täita temale pandud majanduslikke ootusi ja vähendab samas ohtu, et RFIDi kasutatakse avaliku huvi kahjustamiseks; see muudab RFIDi vastuvõetavamaks.

(25)

Komisjon aitab käesoleva soovituse rakendamisele kaasa nii otse kui ka kaudselt, hõlbustades sidusrühmade vahelist dialoogi ja koostööd, kasutades selleks eelkõige konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ, (11) ning teadusuuringute seitsmendat raamprogrammi, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (12).

(26)	Kõnealuse tehnoloogia laialdasemaks kasutuselevõtuks vastuvõetavatel tingimustel on vaja ühenduse tasandil korraldada eraelu puutumatust suurendava kulutõhusa tehnoloogia ja infoturbetehnoloogia alaseid teadusuuringuid ja arendustegevust.

(27)	Käesolevas soovituses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige taotletakse käesoleva soovitusega tagada täielikku austust eraelu ja perekonnaelu puutumatuse ning isikuandmete kaitse vastu,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Reguleerimisala

1.	Käesolevas soovituses esitatakse liikmesriikidele suunised RFID-rakenduste kavandamiseks ja käitamiseks õiguspärasel, eetilisel ning sotsiaalselt ja poliitiliselt vastuvõetaval viisil, austades õigust eraelu puutumatusele ja tagades isikuandmete kaitse.

Käesolevas soovituses esitatakse suunised RFID-rakenduste kasutuselevõtu korral (kui neid võetakse kasutusele) kohaldatavate meetmete kohta selle tagamiseks, et kõnealuste rakenduste kasutuselevõtu puhul järgitakse direktiivide 95/46/EÜ, 1999/5/EÜ ja 2002/58/EÜ ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklikke õigusakte.

Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse direktiivis 95/46/EÜ sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „raadiosagedustuvastus” (RFID)– elektromagnetiliste lainete või spektri raadiosagedusosa induktiivsidestuse kasutamine selleks, et mitmesuguste moduleerimis- ja kodeerimissüsteemide abil teatada andmeid märgisele või lugeda neid märgiselt või üksnes lugeda raadiosagedusmärgise tunnuskoodi või muid märgisele salvestatud andmeid;

b) „RFID-märgis” või „märgis”– kas RFID-seade, mis suudab saata raadiosignaali, või RFID-seade, mis tagasisidestab, hajutab tagasi või peegeldab (olenevalt seadme tüübist) ja moduleerib lugemis- või kirjutusseadmelt vastuvõetud kandevsignaali;

c) „RFID-lugeja või -kirjutaja” või „lugeja”– püsiasukohaga või liikuv andmehõive- ja identifitseerimisseade, milles kasutatakse raadiosagedusega elektromagnetlaineid või induktiivsidestust, et kutsuda märgise või märgisterühma poolt esile moduleeritud andmevastus ja mõjutada seda;

d) „RFID-rakendus” või „rakendus”– rakendus, milles märgiste ja lugejatega töödeldakse saadavaid andmeid ning mida toetab tagarakendussüsteem ja sidevõrgu infrastruktuur;

e) „RFID-rakenduse käitaja” või „käitaja”– füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus või -amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks rakenduse käitamise eesmärgid ja vahendid; käitaja mõiste hõlmab ka RFID-rakenduse abil saadud isikuandmete töötlemise eest vastutavaid isikuid;

f) „infoturve”– teabe konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja kättesaadavuse säilitamine;

g) „jälgimine”– üksikisiku asukoha, liikumise, tegevuse või seisundi tuvastamise, jälgimise, kopeerimise või salvestamise eesmärgil toimuv tegevus.

Eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatava mõju hindamine

Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad koos asjaomaste kodanikuühiskonna sidusrühmadega töötavad välja eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatava mõju hindamise raamistiku. Nimetatud raamistik esitatakse kinnitamiseks artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühmale 12 kuu jooksul alates käesoleva soovituse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Liikmesriigid tagavad, et käitajad, olenemata muudest kohustustest, mis on neile pandud direktiiviga 95/46/EÜ:

a)	hindavad rakenduse mõju isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, sealhulgas võimalust, et rakendust võidakse kasutada üksikisiku jälgimiseks. Hindamine peab olema seda üksikasjalikum, mida rohkem võib rakendus ohustada eraelu puutumatust;

b)	võtavad vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmiseks;

c)	nimetavad isikud või isikute rühmad, kes vastutavad hinnangute läbivaatamise ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmiseks võetud tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete jätkuva sobivuse eest;

d)	esitavad hinnangu pädevale asutusele vähemalt kuus nädalat enne rakenduse kasutuselevõttu;

e)	kui on olemas eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatava mõju hindamise raamistik, mis on esitatud punktis 4, rakendavad nad eespool esitatud sätteid vastavalt nimetatud raamistikule.

Infoturve

Liikmesriigid toetavad komisjoni selliste rakenduste kindlakstegemisel, mis üldsust mõjutavalt võivad ohustada infoturvet. Selliste rakenduste puhul tagavad liikmesriigid, et ettevõtjad koos liikmesriigi pädevate asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega töötavad välja uued kavad või rakendavad olemasolevaid kavu, nagu sertifitseerimine või käitaja enesehindamine, millega tõendatakse, et on tagatud hinnangulistele ohtudele vastava tasemega infoturve ja eraelu kaitse.

Teavitamine ja läbipaistvus seoses RFIDi kasutamisega

Ilma et see piiraks andmetöötlejatele direktiividega 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ seatud kohustusi, tagavad liikmesriigid, et käitajad töötavad välja ja avaldavad iga oma käitatava rakenduse kohta kokkuvõtliku, täpse ja kergesti arusaadava teabedokumendi. Nimetatud dokument peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	käitaja nimi ja aadress;

b)	rakenduse otstarve;

c)	teave selle kohta, milliseid andmeid rakendusega töödeldakse, eelkõige see, kas töödeldakse isikuandmeid ja kas jälgitakse märgiste asukohta;

d)	ülevaade eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatava mõju hinnangust;

e)	võimalikud ohud eraelu puutumatusele, mis on seotud märgiste kasutamisega rakenduses, ja meetmed, mida üksikisikud saavad võtta nimetatud ohtude vähendamiseks.

Liikmesriigid tagavad, et käitajad võtavad meetmed üksikisikute informeerimiseks lugeja lähedalolekust, kasutades ühist Euroopa märki, mille Euroopa standardiorganisatsioonid on koos asjaomaste sidusrühmadega välja töötanud. Märgil näidatakse käitaja nimi ja kontaktandmed üksikisikute jaoks, kes soovivad saada teavet rakenduse kohta.

Jaekaubanduses kasutatavad RFID-rakendused

9.	Euroopa standardiorganisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmade koostöös väljatöötatud ühise Euroopa märgi abil peaksid käitajad teavitama üksikisikuid sellest, et toodetele või nende sisse on paigutatud märgised.

10.

Hinnates punktides 4 ja 5 osutatud eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatavat mõju, peaks käitaja määrama konkreetselt kindlaks, kas juhul, kui toodet, mille peale või sisse on paigutatud märgised, müüb tarbijale jaemüüja, kes ei ole kõnealuse rakenduse kasutaja, võivad märgised kujutada ohtu eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

11.

Jaemüüjad peaksid desaktiveerima või eemaldama müügipunktis märgised, mida on kasutatud nende rakenduses, kui tarbijad ei anna pärast seda, kui neid on punkti 7 kohaselt teavitatud märgise otstarbest, nõusolekut töötava märgise allesjätmiseks. Märgise desaktiveerimist tuleb mõista kui mis tahes protsessi, millega lõpetatakse märgise ja ümbruse vastastikune toime, mille jaoks ei ole vaja tarbija aktiivset osavõttu. Jaemüüjad desaktiveerivad või kõrvaldavad märgised viivitamata ega nõua tarbijalt selle eest tasu. Tarbijal peab olema võimalik kontrollida, et desaktiveerimine või kõrvaldamine on olnud tõhus.

12.

Punkti 11 ei kohaldata, kui eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatava mõju hinnangus on jõutud järeldusele, et jaemüügirakenduses kasutatav märgis, mis jääb müügikohas töökorda, ei kujuta endast võimalikku ohtu eraelu puutumatusele ega andmekaitsele. Sellele vaatamata peaksid jaemüüjad tegema tasuta kättesaadavaks lihtsa vahendi nimetatud märgiste desaktiveerimiseks või kõrvaldamiseks kas müügi ajal või hiljem.

13.	Märgiste desaktiveerimine või kõrvaldamine ei tohiks tähendada selliste seaduslike kohustuste vähenemist või lõppemist, mis jaemüüjal või tootjal on tarbija ees.

14.	Punkte 11 ja 12 kohaldatakse üksnes nende jaemüüjate suhtes, kes on käitajad.

Teadlikkuse tõstmise meetmed

15.

Liikmesriik võtab koos ettevõtjate, komisjoni ja muude sidusrühmadega sobivad meetmed riigiasutuste ja äriühingute, eelkõige VKEde teadlikkuse tõstmiseks RFID-tehnoloogia kasutamisega seotud võimalikest eelistest ja ohtudest. Erilist tähelepanu pööratakse infoturbe ja eraelu puutumatuse küsimustele.

16.

Liikmesriigid teevad koostöös ettevõtjate, kodanikuühiskonna ühenduste, komisjoni ja muude asjaomaste sidusrühmadega kindlaks RFID-rakenduste kasutuselevõtu parimad tavad ja esitavad sellekohased näited, et tõsta üldsuse teadlikkust. Nad võtavad ka vajalikud meetmed, nagu suuremastaabilised katseprojektid, et tõsta üldsuse teadlikkust seoses RFID-tehnoloogiaga ning selle kasutamise eeliste, ohtude ja mõjuga; nimetatud meetmed on kõnealuse tehnoloogia laialdasema kasutuselevõtu eeltingimus.

Teadus- ja arendustegevus

17.	Liikmesriik teeb koostööd ettevõtjate, asjaomaste kodanikuühiskonna sidusrühmade ja komisjoniga, et stimuleerida ja toetada sellise põhimõtte kasutuselevõttu, mille kohaselt turvalisus ja eraelu puutumatus projekteeritakse RFID-rakendustesse sisse juba nende väljatöötamise varases staadiumis.

Järelmeetmed

18.	Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed käesoleva soovituse tutvustamiseks kõikidele sidusrühmadele, kes on seotud RFID-rakenduste projekteerimise ja käitamisega ühenduses.

19.	Liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mis on võetud seoses käesoleva soovitusega, hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

20.	Kolm aastat pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas esitab komisjon aruande käesoleva soovituse rakendamise, tõhususe ning käitajatele ja tarbijatele avaldatava mõju kohta, pöörates eelkõige tähelepanu punktides 9–14 soovitatud meetmetele.

Adressaadid

21.	Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) KOM(2007) 607 (lõplik).

(2) KOM(2007) 96 (lõplik).

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(5) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

(6) ELT C 101, 23.4.2008, lk 1.

(7) KOM(2007) 228 (lõplik).

(8) KOM(2006) 251 (lõplik).

(9) ELT C 68, 24.3.2007, lk 1.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 460/2004 artikli 2 lõige 1 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).

(11) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

(12) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.122.est
Euroopa Liidu Teataja		L 122

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 16. mai 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 404/2009, 15. mai 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 405/2009, 15. mai 2009, millega määratakse kindlaks alates 16. maist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	3
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/23/EÜ, 23. aprill 2009, mitteautomaatkaalude kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	6
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/38/EÜ, 6. mai 2009, Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (uuesti sõnastatud) ( 1 )	28

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	73,9
	MA	48,9
	MK	80,5
	TN	115,0
	TR	101,0
	ZZ	83,9
0707 00 05	JO	155,5
	MA	32,7
	TR	148,4
	ZZ	112,2
0709 90 70	JO	216,7
	TR	120,2
	ZZ	168,5
0805 10 20	EG	42,4
	IL	55,0
	MA	48,3
	TN	49,2
	TR	99,9
	US	49,3
	ZZ	57,4
0805 50 10	AR	50,9
	TR	47,7
	ZA	59,1
	ZZ	52,6
0808 10 80	AR	81,8
	BR	75,3
	CL	76,2
	CN	97,7
	MK	42,0
	NZ	104,1
	US	128,1
	UY	71,7
	ZA	85,7
	ZZ	84,7

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	40,83
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	12,13
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	12,13
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	40,83

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/386/EÜ
*	Komisjoni otsus, 15. mai 2009, otsusega 2006/505/EÜ (millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel) loodud standardialaste nõuannete järelevalverühma kolme liikme ametisse nimetamise kohta	45
	SOOVITUSED
	Komisjon
	2009/387/EÜ
*	Komisjoni soovitus, 12. mai 2009, eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhimõtete kohaldamise kohta raadiosagedustuvastust kasutavates rakendustes (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3200 all)	47


	(1) EMPs kohaldatav tekst