I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

15.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 121/3

NÕUKOGU OTSUS,

6. aprill 2009,

Euroopa Ühenduse ühinemise kohta liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniga ja selle protokolliga (õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas

(2009/370/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühendus töötab välja ühist õigusruumi, mis rajaneks kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.

(2)

Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsioon (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) ja selle protokoll õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas, annavad kasuliku panuse kõnealuste valdkondade reguleerimisse rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu on soovitatav, et esimesel võimalusel hakataks kohaldama nende kahe dokumendi sätteid, mis käsitlevad ühenduse ainupädevusse kuuluvaid valdkondi.

(3)	Komisjon pidas ühenduse nimel läbirääkimisi Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolli sätete üle, mis kuuluvad ühenduse ainupädevusse.

(4)	Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kelle pädevusse kuuluvad teatavad Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolliga reguleeritavad valdkonnad, võivad pärast kõnealuse konventsiooni ja protokolli jõustumist nendega ühineda.

(5)

Kaplinna konventsioonis ja õhusõidukite protokollis käsitletakse ka teatavaid valdkondi, mida reguleeritakse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (2) nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (4).

(6)	Osa Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolliga reguleeritavaid valdkondi kuulub ühenduse ainupädevusse, kuid teatavates kõnealuste dokumentidega reguleeritavates valdkondades on pädevad liikmesriigid.

(7)	Seetõttu peaks ühendus Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolliga ühinema.

(8)

Kaplinna konventsiooni artiklis 48 ja õhusõidukite protokolli XXVII artiklis sätestatakse, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab ühinedes deklaratsiooni, milles täpsustatakse kõnealuse konventsiooni ja protokolliga reguleeritavad valdkonnad, mille puhul asjaomase organisatsiooni liikmesriigid on delegeerinud pädevuse kõnealusele organisatsioonile. Seetõttu peaks ühendus nende kahe aktiga ühinedes esitama asjaomase deklaratsiooni.

(9)	Kaplinna konventsiooni artiklis 55 sätestatakse, et osalisriik võib deklareerida, et ta ei kohalda kõiki artikli 13 ja/või artikli 43 sätteid või mõnda neist. Kõnealuse konventsiooniga ühinedes peaks ühendus esitama asjaomase deklaratsiooni.

(10)

Õhusõidukite protokolli X, XI ja XII artiklit kohaldatakse ainult siis, kui osalisriik on teinud vastavalt kõnealuse protokolli XXX artiklile asjaomase deklaratsiooni, ning selles deklaratsioonis kindlaks määratud tingimustel. Õhusõidukite protokolliga ühinedes peaks ühendus deklareerima, et ta ei kohalda XII artiklit ning et ta ei esita deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõigetele 2 ja 3. Liikmesriikide pädevust maksejõuetust käsitlevate materiaalõiguse sätete valdkonnas see ei mõjuta.

(11)	Õhusõidukite protokolli VIII artiklit õiguse valiku kohta kohaldatakse samuti ainult juhul, kui osalisriik esitab deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 1. Õhusõidukite protokolliga ühinedes peaks ühendus deklareerima, et ta ei kohalda VIII artiklit.

(12)

Ühendkuningriigi suhtes jääb siduvaks lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980. aasta Rooma konventsioon (5) seni, kuni tema suhtes muutuvad siduvaks määruse (EÜ) nr 593/2008 sätted. Eeldatakse, et kui Ühendkuningriik ühineb õhusõidukite protokolliga enne nimetatud aega, esitab ta ühinedes vastavalt XXX artikli lõikele 1 deklaratsiooni, mis ei mõjuta kõnealuse määruse sätete kohaldamist.

(13)	Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(14)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Ühenduse nimel kiidetakse heaks liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsioon (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) ja protokoll õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas.

Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

2. Käesolevas otsuses tähendab „liikmesriik” kõiki liikmesriike peale Taani.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel hoiule andma Kaplinna konventsiooni artikli 47 lõikes 4 ja õhusõidukite protokolli XXVI artikli lõikes 4 nimetatud dokumendid.

Artikkel 3

1. Kaplinna konventsiooniga ühinedes esitab ühendus I ja II lisa I punktides sätestatud deklaratsiooni.

2. Õhusõidukite protokolliga ühinedes esitab ühendus I ja II lisa II punktides sätestatud deklaratsiooni.

Luxembourg, 6. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. POSPÍŠIL

(1) 18. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(3) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.

(4) ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

(5) EÜT L 266, 9.10.1980, lk 1.

I LISA

Euroopa Ühenduse pädevust käsitlevad ülddeklaratsioonid, mille ühendus peab esitama ühinedes liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniga (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) ja protokolliga õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas

Artikli 48 lõike 2 kohane deklaratsioon, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse pädevust Kaplinna konventsiooniga reguleeritavates valdkondades, kus liikmesriigid on delegeerinud oma pädevuse ühendusele

Kaplinna konventsiooni artiklis 48 sätestatakse, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kuhu kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad käesoleva konventsiooniga reguleeritavad valdkonnad, võivad konventsiooniga ühineda tingimusel, et nad esitavad artikli 48 lõikes 2 nimetatud deklaratsiooni. Ühendus on otsustanud Kaplinna konventsiooniga ühineda ja esitab seetõttu kõnealuse deklaratsiooni.

Ühenduse praegused liikmed on Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik.

3.	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei kohaldata käesolevat deklaratsiooni Taani Kuningriigi suhtes.

4.	Käesolevat deklaratsiooni ei kohaldata liikmesriikide territooriumide suhtes, kus Euroopa Ühenduse asutamislepingut ei kohaldata, ja samuti ei piira see meetmeid ega seisukohti, mida asjaomased liikmesriigid võivad Kaplinna konventsiooni alusel võtta kõnealuste territooriumide nimel ja huvides.

Euroopa Ühenduse liikmesriigid on delegeerinud ühendusele pädevuse valdkondades, mida reguleeritakse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (1) nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (3).

6.	Kaplinna konventsiooniga ühinedes ei esita ühendus ühtki konventsiooni artiklis 56 nimetatud artiklites lubatud deklaratsiooni, välja arvatud artiklit 55 käsitlev deklaratsioon. Maksejõuetust käsitlevate materiaalõiguse sätete valdkonnas säilib liikmesriikide pädevus.

Pädevuse teostamine, mille liikmesriigid on ühendusele delegeerinud vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, muutub oma olemuse tõttu pidevalt. Nimetatud lepingu raames võivad pädevad institutsioonid teha otsuseid, mis määravad kindlaks ühenduse pädevuse ulatuse. Seetõttu jätab ühendus endale õiguse käesolevat deklaratsiooni vastavalt muuta, ilma et see oleks ühenduse pädevuse teostamise eeltingimus Kaplinna konventsiooniga reguleeritavates valdkondades.

II.

XXVII artikli lõike 2 kohane deklaratsioon, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse pädevust õhusõidukite protokolliga reguleeritavates valdkondades, kus liikmesriigid on delegeerinud oma pädevuse ühendusele

Õhusõidukite protokolli XXVII artiklis sätestatakse, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kuhu kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad, võivad protokolliga ühineda tingimusel, et nad esitavad XXVII artikli lõikes 2 nimetatud deklaratsiooni. Ühendus on otsustanud õhusõidukite protokolliga ühineda ja esitab seetõttu kõnealuse deklaratsiooni.

Euroopa Ühenduse praegused liikmed on Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik.

3.	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei kohaldata käesolevat deklaratsiooni Taani Kuningriigi suhtes.

4.	Käesolevat deklaratsiooni ei kohaldata liikmesriikide territooriumide suhtes, kus Euroopa Ühenduse asutamislepingut ei kohaldata, ja samuti ei piira see meetmeid ega seisukohti, mida asjaomased liikmesriigid võivad õhusõidukite protokolli alusel võtta kõnealuste territooriumide nimel ja huvides.

Euroopa Ühenduse liikmesriigid on delegeerinud ühendusele pädevuse valdkondades, mida reguleeritakse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (4) nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (6).

6.	Õhusõidukite protokolliga ühinedes ei esita ühendus vastavalt XXX artikli lõikele 1 deklaratsiooni VIII artikli kohaldamise kohta ega XXX artikli lõigetes 2 ja 3 lubatud deklaratsioone. Maksejõuetust käsitlevate materiaalõiguse sätete valdkonnas säilib liikmesriikide pädevus.

Pädevuse teostamine, mille liikmesriigid on ühendusele delegeerinud vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, muutub oma olemuse tõttu pidevalt. Nimetaud lepingu raames võivad pädevad institutsioonid teha otsuseid, mis määravad kindlaks ühenduse pädevuse ulatuse. Seetõttu jätab ühendus endale õiguse käesolevat deklaratsiooni vastavalt muuta, ilma et see oleks ühenduse pädevuse teostamise eeltingimus õhusõidukite protokolliga reguleeritavates valdkondades.

(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(2) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.

(3) ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

(4) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(5) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.

(6) ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

II LISA

Euroopa Ühenduse poolt liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniga (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) ja protokolliga õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas, ühinedes esitatavad deklaratsioonid, milles käsitletakse kõnealustes dokumentides sisalduvaid teatavaid sätteid ja meetmeid

Euroopa Ühenduse deklaratsioon vastavalt liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) artiklile 55

Kui võlgniku alaline asukoht on ühenduse liikmesriigi territooriumil, kohaldab vastavalt Kaplinna konventsiooni artiklile 55 liikmesriik, kelle suhtes on siduv nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (1) ajutiste abinõude korral Kaplinna konventsiooni artikleid 13 ja 43 ainult kooskõlas määruse nr 44/2001 artikliga 31, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Ühenduste Kohus 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooni (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (2) artikli 24 kontekstis.

II.

Euroopa Ühenduse deklaratsioon vastavalt protokolli õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”) XXX artiklile

Kooskõlas õhusõidukite protokolli XXX artikli lõikega 5 ei kohaldata ühenduses nimetatud protokolli XXI artiklit ja liikmesriikide suhtes, kellele on siduv nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (3) või muu kokkulepe kõnealuse määruse mõju laiendamiseks, kohaldatakse nimetatud määrust.

(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(2) EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32.

(3) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

TÕLGE

Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste

KONVENTSIOON

KÄESOLEVA KONVENTSIOONI OSALISRIIGID,

MÕISTES vajadust omandada ja kasutada väärtuslikke või erilise majandusliku tähtsusega liikurseadmeid ning hõlbustada liikurseadmete omandamise ja kasutuse rahastamist tõhusal viisil,

TUNNISTADES sel eesmärgil aktivatega tagatud rahastamise ja liisimise eeliseid ning soovides hõlbustada selliste tehingute tegemist, kehtestades selged eeskirjad nende reguleerimiseks,

VÕTTES ARVESSE vajadust tagada liikurseadmetega seotud tagatiste ülemaailmset tunnustamist ja kaitsmist,

SOOVIDES tagada kõikidele huvitatud isikutele laialdane ja vastastikune majanduslik kasu,

USKUDES, et sellised eeskirjad peavad kajastama aktivatega tagatud rahastamise ja liisimise aluspõhimõtteid ning edendama osapooltele selliste tehingute jaoks vajalikku autonoomiat,

OLLES TEADLIKUD vajadusest kehtestada liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste õiguslik raamistik ja luua sel eesmärgil nende kaitseks rahvusvaheline registreerimissüsteem,

VÕTTES ARVESSE kehtivates liikurseadmetega seotud konventsioonides väljendatud eesmärke ja põhimõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevas konventsioonis järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

a) „leping”– pandileping, omandireservatsiooni kokkulepe või liisinguleping;

b) „loovutamine”– kokkulepe, millega loovutatakse õiguste saajale kas pandi abil või muul viisil esemetega kaasnevad õigused ja millega võib kaasneda asjaomase rahvusvahelise tagatise üleminek;

c) „kaasnevad õigused”– kõik esemega tagatud või sellega seotud õigused nõuda võlgnikult makse tegemist või muu lepingulise kohustuse täitmist;

d) „maksejõuetusmenetluse algus”– maksejõuetusmenetluse alguseks peetav aeg vastavalt kohaldatavale pankrotiõigusele;

e) „tingimuslik ostja”– omandireservatsiooni kokkuleppes nimetatud ostja;

f) „tingimuslik müüja”– omandireservatsiooni kokkuleppes nimetatud müüja;

g) „müügileping”– müüja ja ostja vaheline kokkulepe eseme müümise kohta, mis ei ole eespool punktis a määratletud leping;

h) „kohus”– osalisriigis registreeritud kohtuasutus või haldus- või vahekohus;

i) „võlausaldaja”– pandilepingus nimetatud pandipidaja, omandireservatsiooni kokkuleppes nimetatud tingimuslik müüja või liisingulepingus nimetatud liisinguandja;

j) „võlgnik”– pandilepingus nimetatud pandiandja, omandireservatsiooni kokkuleppes nimetatud tingimuslik ostja, liisingulepingus nimetatud liisinguvõtja, või isik, kelle õigus esemele on koormatud registreerimiskõlbliku ühepoolse õigusega;

k) „pankrotihaldur”– isik, kes on volitatud korraldama saneerimist või likvideerimist, kaasa arvatud ajutiselt volitatud isik, ja valdusõiguse säilitanud võlgnik, kui see on kohaldatava pankrotiõiguse kohaselt lubatud;

l) „maksejõuetusmenetlus”– pankroti- või likvideerimismenetlus või muu kõiki võlausaldajaid puudutav kohtu- või haldusmenetlus, kaasa arvatud ajutine menetlus, milles võlgniku varad ja tegevus võetakse saneerimise või likvideerimise eesmärgil kohtuliku kontrolli või järelevalve alla;

m) „huvitatud isik”–

võlgnik;

ii)	isik, kes väljastab või emiteerib garantiikindlustuse või nõudegarantii või valmisolekuakreditiivi või mis tahes muul kujul krediidikindlustuse, et tagada kohustuste täitmine võlausaldaja kasuks;

iii)	mis tahes muu isik, kellel on eseme suhtes õigused;

n) „riigisisene tehing”– artikli 2 lõike 2 punktides a–c loetletud tehing, mille puhul kõigi tehingus osalevate isikute põhihuvide kese ja asjaomane ese (nagu on kindlaks määratud protokollis) asuvad lepingu sõlmimise ajal ühes ja samas osalisriigis ja tehinguga antud tagatis on kantud artikli 50 lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud osalisriigi registrisse;

o) „rahvusvaheline tagatis”– võlausaldaja õigus, mille suhtes kohaldatakse artiklit 2;

p) „rahvusvaheline register”– käesoleva konventsiooni või protokolli kohaldamise eesmärgil loodud rahvusvaheline registreerimissüsteem;

q) „liisinguleping”– leping, millega isik (liisinguandja) annab eseme valdus- või kontrolliõiguse (kas koos ostuvõimalusega või ilma selleta) renditasu või muu makse eest teisele isikule (liisinguvõtja);

r) „riigisisene tagatis”– õigus, mis on võlausaldajal eseme suhtes ja mis tekkis artikli 50 lõikes 1 sätestatud deklaratsioonis nimetatud riigisisese tehingu tagajärjel;

s) „ühepoolne õigus”– õigus, mis antakse artikli 39 kohase deklaratsiooni esitanud osalisriigi õiguse kohaselt eesmärgiga tagada teatava kohustuse, kaasa arvatud riigi, riikliku üksuse või valitsusvahelise või eraõigusliku organisatsiooni ees oleva kohustuse täitmine;

t) „riigisisese tagatise teatis”– rahvusvahelises registris registreeritud või registreerimiskõlblik teatis riigisisese tagatise andmise kohta;

u) „ese”– sellesse kategooriasse kuuluv ese, mille suhtes kohaldatakse artiklit 2;

v) „varasem õigus”– mis tahes õigus teatava eseme suhtes, mis tekkis või tulenes enne käesoleva konventsiooni artikli 60 lõike 2 punktis a kindlaks määratud jõustumiskuupäeva;

w) „kahjuhüvitis”– esemega seotud rahaline või mitterahaline kahjuhüvitis, mis tuleneb eseme täielikust või osalisest kaotamisest või hävimisest või selle täielikust või osalisest konfiskeerimisest, arestimisest või rekvireerimisest;

x) „võimalik loovutamine”– loovutamine, mida kavatsetakse teha kindlaksmääratud sündmuse toimumise korral tulevikus, olenemata sellest, kas selle sündmuse toimumine on kindel või mitte;

y) „võimalik rahvusvaheline tagatis”– tagatis, mida kavatsetakse anda rahvusvahelise tagatisena mingi eseme suhtes kindlaksmääratud sündmuse toimumise korral tulevikus (kaasa arvatud juhul, kui võlgnik omandab õiguse asjaomase eseme suhtes), olenemata sellest, kas selle sündmuse toimumine on kindel või mitte;

z) „võimalik müük”– müük, mida kavatsetakse sooritada kindlaksmääratud sündmuse toimumise korral tulevikus, olenemata sellest, kas selle sündmuse toimumine on kindel või mitte;

aa) „protokoll”– mis tahes esemekategooria ja kaasnevate õiguste puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevat konventsiooni, protokoll selle esemekategooria ja kaasnevate õiguste kohta;

bb) „registreeritud”– kantud rahvusvahelisse registrisse vastavalt V peatükile;

cc) „registreeritud tagatis”– V peatüki kohaselt registreeritud rahvusvaheline tagatis, registreerimiskõlblik ühepoolne õigus või riigisisese tagatise teatises nimetatud riigisisene tagatis;

dd) „registreerimiskõlblik ühepoolne õigus”– artikli 40 alusel hoiule antud deklaratsiooni kohaselt registreerimiskõlblik ühepoolne õigus;

ee) „registripidaja”– protokolli puhul isik või organ, kes on määratud kõnealuses protokollis või artikli 17 lõike 2 punkti b alusel;

ff) „eeskirjad”– järelevalveasutuse poolt vastavalt protokollile koostatud või kinnitatud eeskirjad;

gg) „müük”– eseme omandiõiguse üleandmine vastavalt müügilepingule;

hh) „tagatud kohustus”– pandiõigusega tagatud kohustus;

ii) „pandileping”– leping, millega pandiandja annab või nõustub andma pandipidajale õiguse (kaasa arvatud omandiõiguse) teatava eseme suhtes, et tagada pandiandja või kolmanda isiku olemasoleva või tulevase kohustuse täitmine;

jj) „pandiõigus”– pandilepinguga loodud õigus;

kk) „järelevalveasutus”– protokolli puhul artikli 17 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus;

ll) „omandireservatsiooni kokkulepe”– kokkulepe eseme müügi kohta tingimusel, et eseme omandiõigus läheb üle alles kokkuleppes kindlaksmääratud tingimuse või tingimuste täitmisel;

mm) „registreerimata tagatis”– kokkuleppel põhinev õigus või ühepoolne õigus (välja arvatud õigus, mille suhtes kohaldatakse artiklit 39), mis ei ole registreeritud, olenemata sellest, kas see on käesoleva konventsiooni kohaselt registreerimiskõlblik või mitte, ja

nn) „kirjalik”– teave (kaasa arvatud elektroonilisel teel edastatud andmed), mis on esitatud materiaalsel või muul kujul ja mida saab edaspidi materiaalsel kujul taasesitada ning milles on mõistlikul viisil näidatud, et isik on andmed kinnitanud.

Artikkel 2

Rahvusvaheline tagatis

1. Käesolevas konventsioonis sätestatakse teatavate liikurseadmete kategooriatega seotud rahvusvaheliste tagatiste andmine ja mõju ja nendega kaasnevad õigused.

2. Käesoleva konventsiooni tähenduses on liikurseadmetega seotud rahvusvaheline tagatis artikli 7 kohaselt antud tagatis sellise üheselt identifitseeritava eseme suhtes, mis kuulub lõikes 3 nimetatud ja protokollis kindlaksmääratud esemekategooriasse ja mis:

a)	on antud pandiandja poolt pandilepingu alusel;

b)	kuulub isikule, kes on omandireservatsiooni kokkuleppe kohaselt tingimuslik müüja, või

c)	kuulub isikule, kes on liisingulepingu kohaselt liisinguandja. Punkti a kohaldamisalasse kuuluv õigus ei kuulu samal ajal ka punktide b või c kohaldamisalasse.

3. Eelmistes lõigetes nimetatud kategooriad on järgmised:

a)	õhusõiduki plaanerid, õhusõiduki mootorid ja helikopterid;

b)	raudteeveerem ja

c)	kosmosevarustus.

4. Kohaldatava õiguse alusel määratakse kindlaks, kas tagatis, mille suhtes kohaldatakse lõiget 2, kuulub kõnealuse lõike punkti a, b või c kohaldamisalasse.

5. Rahvusvaheline tagatis teatava eseme suhtes laieneb selle eseme eest saadud kahjuhüvitisele.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse juhul, kui võlgniku asukohamaaks on rahvusvahelise tagatise andmist käsitleva lepingu sõlmimise ajal üks osalisriik.

2. Käesoleva konventsiooni kohaldamist ei mõjuta see, et võlausaldaja asukohamaaks on kolmas riik.

Artikkel 4

Võlgniku asukohamaa

1. Artikli 3 lõike 1 kohaldamisel on võlgniku asukohamaaks osalisriik:

a)	mille õiguse alusel on võlgnik asutatud või moodustatud;

b)	kus on tema registri- või põhikirjajärgne asukoht;

c)	kus asub tema asjaajamise keskus või

d)	kus on tema tegevuskoht.

2. Eelmise lõike punktis d viidatud võlgniku tegevuskohaks on mitme tegevuskoha korral tema põhitegevuskoht ja tegevuskoha puudumise korral tema alaline elukoht.

Artikkel 5

Tõlgendamine ja kohaldatav õigus

1. Käesoleva konventsiooni tõlgendamisel tuleb arvesse võtta selle preambulis sätestatud eesmärke, selle rahvusvahelist iseloomu ja vajadust tagada selle ühtne ja prognoositav kohaldamine.

2. Käesoleva konventsiooniga reguleeritud valdkondadega seotud probleemid, mida ei ole konventsioonis sõnaselgelt lahendatud, tuleb lahendada konventsiooni aluseks olevate üldpõhimõtete kohaselt või selliste põhimõtete puudumise korral kooskõlas kohaldatava õigusega.

3. Kohaldatavale õigusele viitamisel viidatakse asja menetleva kohtu asukohariigi rahvusvahelise eraõiguse alusel kohaldatavatele riigisisestele õigusnormidele.

4. Kui riik koosneb mitmest haldusüksusest, millest igaüks kohaldab asjaomase küsimuse lahendamisel omaenda õigusnorme, ja kui asjassepuutuvat haldusüksust ei ole täpsustatud, määratakse kõnealuse riigi õiguse kohaselt see haldusüksus, mille õigusnormide alusel asjaomane küsimus lahendatakse. Selliste õigusnormide puudumise korral kohaldatakse asjaga kõige tihedamalt seotud haldusüksuse õigusnorme.

Artikkel 6

Konventsiooni ja protokolli seos

1. Käesolevat konventsiooni ja protokolli loetakse ja tõlgendatakse koos ühe dokumendina.

2. Käesoleva konventsiooni ja protokolli vaheliste vasturääkivuste korral kohaldatakse protokolli.

II PEATÜKK

RAHVUSVAHELISE TAGATISE ANDMINE

Artikkel 7

Vorminõuded

Tagatis on antud käesoleva konventsiooni kohase rahvusvahelise tagatisena, kui selle andmist käsitlev leping:

a)	on kirjalik;

b)	on seotud esemega, mille käsutusõigus on pandiandjal, tingimuslikul müüjal või liisinguandjal;

c)	võimaldab eset identifitseerida kooskõlas protokolliga ja

d)	võimaldab pandilepingu korral kindlaks määrata tagatud kohustused, kuid vajaduseta täpsustada tagatud summat või maksimaalset summat.

III PEATÜKK

ABINÕUD LEPINGULISTE KOHUSTUSTE TÄITMATAJÄTMISE KORRAL

Artikkel 8

Pandipidaja abinõud

1. Artiklis 11 sätestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral võib pandipidaja, kui pandiandja on millal tahes andnud selleks oma nõusoleku ja võttes arvesse mis tahes deklaratsiooni, mille osalisriik võib esitada artikli 54 alusel, kasutada üht või mitut järgmist abinõud:

a)	võtta talle panditud ese enda valdusse või oma kontrolli alla;

b)	müüa see ese ära või liisida see välja;

c)	nõuda sisse või saada endale sellise eseme haldamisest või kasutamisest saadud tulu või kasum.

2. Pandipidaja võib teise võimalusena taotleda sellise kohtuotsuse langetamist, millega antakse luba või korraldus eelmises lõikes nimetatud toimingute sooritamiseks.

3. Lõike 1 punktides a, b või c või artiklis 13 sätestatud abinõusid rakendatakse majanduslikult põhjendatud viisil. Abinõud rakendatakse majanduslikult põhjendatud viisil siis, kui seda rakendatakse vastavalt pandilepingu tingimustele, välja arvatud juhul, kui sellised tingimused on ilmselgelt põhjendamatud.

4. Pandipidaja, kes kavandab eseme müüki või liisimist lõike 1 kohaselt, teatab kavandatud müügist või liisimisest mõistliku aja jooksul kirjalikult ette:

a)	artikli 1 punkti m alapunktides i ja ii nimetatud huvitatud isikutele ja

b)	artikli 1 punkti m alapunktis iii nimetatud huvitatud isikutele, kes on teavitanud pandipidajat oma õigustest mõistliku aja jooksul enne müüki või liisimist.

5. Mis tahes summat, mille pandipidaja nõuab sisse või saab lõikes 1 või 2 sätestatud abinõude rakendamise tagajärjel, kasutatakse tagatud kohustuste vähendamiseks.

6. Kui summad, mille pandipidaja nõuab sisse või saab lõikes 1 või 2 sätestatud abinõude rakendamise tagajärjel, ületavad pandiõigusega tagatud summat ja abinõude rakendamisel tekkinud mõistlikke kulusid, jaotab pandipidaja ülejäägi registreeritud või pandipidajale teatavaks tehtud õiguste omanike vahel vastavalt nende järjekohale, kui kohus ei otsusta teisiti, ja maksab ülejäänud osa pandiandjale.

Artikkel 9

Eseme omandiõiguse üleminek kohustuste täitmise eesmärgil; väljaost

1. Pärast artiklis 11 sätestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmist võivad pandipidaja ja kõik huvitatud isikud leppida kokku, et pandiõigusega koormatud eseme omandiõigus (või mis tahes õigus, mis pandiandjal on selle eseme suhtes) läheb tagatud kohustuste osaliseks või täielikuks täitmiseks üle pandipidajale.

2. Kohus võib pandipidaja avalduse alusel langetada otsuse, mille kohaselt läheb pandiõigusega koormatud eseme omandiõigus (või mis tahes õigus, mis pandiandjal on selle eseme suhtes) tagatud kohustuste osaliseks või täielikuks täitmiseks üle pandipidajale.

3. Kohus rahuldab eelmises lõikes nimetatud avalduse ainult juhul, kui tagatud kohustused, mis täidetakse omandiõiguse üleminekuga, on vastavuses eseme väärtusega, võttes arvesse makseid, mida pandipidaja peab tegema huvitatud isikutele.

4. Pandiandja või huvitatud isik võib pärast artiklis 11 sätestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmist ja enne panditud eseme müüki või lõike 2 kohase kohtuotsuse langetamist taotleda eseme vabastamist, makstes ära kogu tagatud summa, võttes arvesse eseme liisimist pandipidaja poolt vastavalt artikli 8 lõike 1 punkti b sätetele või artikli 8 lõike 2 kohasele kohtuotsusele. Kui pärast lepinguliste kohustuste täitmatajätmist maksab kogu tagatud summa ära muu huvitatud isik kui võlgnik, lähevad sellele isikule üle pandipidaja õigused.

5. Omandiõigus või muu pandiandja õigus, mis müüakse artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt või antakse üle käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, on vaba mis tahes muust õigusest, mille suhtes on pandipidaja pandiõigusel artikli 29 kohaselt eesõigus.

Artikkel 10

Tingimusliku müüja või liisinguandja abinõud

Omandireservatsiooni kokkuleppe või liisingulepingu kohaste kohustuste täitmatajätmise korral vastavalt artiklile 11 võib vastavalt kas tingimuslik müüja või liisinguandja:

a)	lepingu katkestada ja võtta asjaomase lepinguga seotud ese oma valdusse või oma kontrolli alla, võttes arvesse mis tahes deklaratsiooni, mille osalisriik võib esitada artikli 54 alusel, või

b)	taotleda kohtult loa või korralduse andmist neist toimingutest ühe teostamiseks.

Artikkel 11

Lepinguliste kohustuste täitmatajätmine

1. Võlgnik ja võlausaldaja võivad igal ajal leppida kirjalikult kokku sündmustes, mis tähendavad lepinguliste kohustuste täitmatajätmist või millega muul viisil kaasnevad artiklites 8–10 ja 13 sätestatud õigused ja abinõud.

2. Võlgniku ja võlausaldaja vahelise kokkuleppe puudumise korral on „lepinguliste kohustuste täitmatajätmine” artiklite 8–10 ja 13 tähenduses selline lepinguliste kohustuste täitmatajätmine, mis jätab võlausaldaja olulisel määral ilma sellest, millele tal on lepingu kohaselt õigus.

Artikkel 12

Täiendavad abinõud

Kohaldatava õiguse kohaselt lubatud täiendavaid abinõusid, kaasa arvatud poolte vahel kokkulepitud abinõusid, võib rakendada niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva peatüki kohustuslike sätetega vastavalt artiklile 15.

Artikkel 13

Abinõud enne nõude lõplikku kindlaksmääramist

1. Võttes arvesse mis tahes deklaratsiooni, mille osalisriik võib esitada artikli 55 alusel, peab ta tagama, et võlausaldaja, kes tõendab, et võlgnik on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, võib enne oma nõude lõplikku kindlaksmääramist ja tingimusel, et võlgnik on selleks andnud oma nõusoleku, saada kohtult viivitamata korralduse rakendada ühte või mitut järgmisena nimetatud abinõud vastavalt sellele, mida võlausaldaja taotleb:

a)	eseme ja selle väärtuse säilitamine;

b)	eseme võtmine oma valdusse või oma kontrolli või järelevalve alla;

c)	eseme kasutamise ja teisaldamise keelamine ja

d)	eseme liisimine või, välja arvatud punktide a–c kohaldamise korral, eseme ja sellest saadava tulu haldamine.

2. Kohus võib eelmise lõike kohast korraldust andes kehtestada tingimused, mida ta peab vajalikuks huvitatud isikute kaitsmiseks juhul, kui võlausaldaja:

a)	ei täida sellise abinõu rakendamist lubava korralduse täitmisel oma käesoleva konventsiooni või protokolli kohaseid kohustusi võlgniku vastu või

b)	ei suuda nõude lõplikul kindlaksmääramisel oma nõuet kas täielikult või osaliselt kaitsta.

3. Kohus võib enne lõike 1 kohase otsuse tegemist nõuda, et asjaomasest taotlusest teatataks huvitatud isikutele.

4. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta artikli 8 lõike 3 kohaldamist ega piira võimalust rakendada muid kui lõikes 1 sätestatud ajutisi abinõusid.

Artikkel 14

Menetlusnõuded

Käesolevas peatükis sätestatud abinõusid rakendatakse vastavalt abinõude rakendamise kohas kehtivas õiguses ette nähtud korrale, võttes arvesse artikli 54 lõiget 2.

Artikkel 15

Erandi tegemine

Kaks või enam käesolevas peatükis nimetatud isikut võivad omavahelistes suhetes igal ajal teha kirjaliku kokkuleppe alusel erandi mõnest käesoleva peatüki sättest või muuta selle sätte mõju, välja arvatud artikli 8 lõiked 3–6, artikli 9 lõiked 3 ja 4, artikli 13 lõige 2 ning artikkel 14.

IV PEATÜKK

RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMISSÜSTEEM

Artikkel 16

Rahvusvaheline register

1. Asutatakse rahvusvaheline register, kus registreeritakse:

a)	rahvusvahelised tagatised, võimalikud rahvusvahelised tagatised ja registreerimiskõlblikud ühepoolsed õigused;

b)	rahvusvaheliste tagatiste loovutamised ja võimalikud loovutamised;

c)	rahvusvaheliste tagatiste omandamine kohaldatavas õiguskorras seaduse või lepinguga sätestatud regressiõiguse kaudu;

d)	riigisisese tagatise teatised ja

e)	eelmistes punktides nimetatud õiguste järjekohas tagasiastumine.

2. Eri esemekategooriate ja nendega kaasnevate õiguste jaoks võib asutada erinevad rahvusvahelised registrid.

3. Käesoleva peatüki ja V peatüki kohaldamisel tähendab „registreerimine” vajaduse korral ka registrikande muutmist, pikendamist või kustutamist.

Artikkel 17

Järelevalveasutus ja registripidaja

1. Järelevalvet teostab protokollis ette nähtud järelevalveasutus.

2. Järelevalveasutus:

a)	asutab rahvusvahelise registri või näeb ette selle asutamise;

b)	kui protokollis ei ole sätestatud teisiti, määrab ametisse ja vabastab ametist registripidaja;

c)	tagab, et registripidaja vahetumise korral lähevad rahvusvahelise registri tegevuse tõhusaks jätkamiseks vajalikud õigused üle või kuuluvad loovutamisele uuele registripidajale;

d)	koostab või kinnitab pärast osalisriikidega konsulteerimist protokollikohased eeskirjad rahvusvahelise registri tegevuse kohta ja tagab selliste eeskirjade avaldamise;

e)	kehtestab haldusmenetlused kaebuste esitamiseks järelevalveasutusele rahvusvahelise registri tegevuse kohta;

f)	teostab järelevalvet registripidaja ja rahvusvahelise registri tegevuse üle;

g)	annab registripidaja taotluse korral registripidajale selliseid juhiseid, nagu ta peab vajalikuks;

h)	kehtestab rahvusvahelise registri teenuste ja vahendite kasutamise eest võetavate tasude struktuuri ja vaatab seda regulaarselt läbi;

i)	teeb kõik vajaliku, et tagada tõhusa teatistel põhineva elektroonilise registreerimissüsteemi olemasolu käesoleva konventsiooni ja protokolli eesmärkide saavutamiseks, ja

j)	annab osalisriikidele regulaarselt aru käesoleva konventsiooni ja protokolli kohaste kohustuste täitmise kohta.

3. Järelevalveasutus võib sõlmida oma ülesannete täitmiseks vajalikke lepinguid, kaasa arvatud artikli 27 lõikes 3 nimetatud lepinguid.

4. Järelevalveasutusele kuuluvad kõik rahvusvahelise registri andmekogude ja arhiivide varalised õigused.

5. Registripidaja tagab rahvusvahelise registri tõhusa toimimise ja täidab talle käesoleva konventsiooni, protokolli ja eeskirjadega pandud ülesandeid.

V PEATÜKK

MUUD REGISTREERIMISEGA SEOTUD ASJAOLUD

Artikkel 18

Registreerimisnõuded

1. Protokollis ja eeskirjades määratakse kindlaks nõuded, kaasa arvatud eseme identifitseerimise tingimused:

a)	registrikande tegemiseks (kaasa arvatud võimalus hankida eelnevalt elektroonilisel teel nõusolek isikult, kelle nõusolek on artikli 20 kohaselt kohustuslik);

b)	päringute tegemiseks ja nendega seotud päringutõendite väljastamiseks, ning eelnevat arvesse võttes;

c)	muude rahvusvahelise registri andmete ja dokumentide kui registreerimisega seotud andmete ja dokumentide konfidentsiaalsuse tagamiseks.

2. Registripidaja ei ole kohustatud kontrollima, kas artikli 20 kohane nõusolek registreerimiseks on tegelikult antud või kas see on kehtiv.

3. Kui võimaliku rahvusvahelise tagatisena registreeritud tagatisest saab rahvusvaheline tagatis, ei tule seda eraldi registreerida, kui registreerimisel esitatud andmed on piisavad rahvusvahelise tagatise registreerimiseks.

4. Registripidaja tagab registrikannete tegemise rahvusvahelise registri andmekogusse ja nende otsitavuse vastavalt andmete laekumise kronoloogilisele järjekorrale ning salvestab iga laekumise kuupäeva ja aja.

5. Protokollis võib sätestada, et osalisriik võib määrata oma territooriumil oleva üksuse kontaktpunktiks, mille kaudu tuleb või on võimalik edastada registreerimiseks vajalik teave rahvusvahelisele registrile. Osalisriik võib ette näha tingimused, mida tuleb täita enne kõnealuse teabe edastamist rahvusvahelisele registrile.

Artikkel 19

Registrikande kehtivus ja tegemise aeg

1. Registrikanne on kehtiv ainult juhul, kui see tehakse vastavalt artiklile 20.

2. Kehtiv registrikanne on täielik, kui kohustuslik teave on sisestatud rahvusvahelise registri andmekogusse otsitaval kujul.

3. Registrikanne on eelmise lõike tähenduses otsitaval kujul, kui:

a)	sellele on rahvusvahelises registris määratud toimiku järjekorranumber ja

b)	registreerimisandmed, kaasa arvatud toimiku number, on salvestatud püsival kujul ja nendega on võimalik rahvusvahelises registris tutvuda.

4. Kui esialgu võimaliku rahvusvahelise tagatisena registreeritud tagatisest saab rahvusvaheline tagatis, loetakse kõnealune rahvusvaheline tagatis registreerituks alates võimaliku rahvusvahelise tagatise registreerimise hetkest, kui asjaomane registrikanne oli kehtiv vahetult enne rahvusvahelise tagatise andmist artikli 7 kohaselt.

5. Eelmist lõiget kohaldatakse vajalike muudatustega rahvusvahelise tagatise võimaliku loovutamise registreerimise suhtes.

6. Registrikanne peab olema otsitav rahvusvahelise registri andmekogus vastavalt protokollis sätestatud tingimustele.

Artikkel 20

Nõusolek registreerimiseks

1. Kumbki pool võib teise poole kirjalikul nõusolekul registreerida rahvusvahelise tagatise, võimaliku rahvusvahelise tagatise või rahvusvahelise tagatise loovutamise või võimaliku loovutamise ja muuta iga asjaomast registrikannet või pikendada seda enne selle aegumist.

2. Rahvusvahelise tagatise järjekohas tagasiastumine teise rahvusvahelise tagatise suhtes võib igal ajal registreerida isik, kelle õigus on tagasi astunud, või see võidakse registreerida tema kirjalikul nõusolekul.

3. Registrikande võib kustutada isik, kelle kasuks see tehti, või seda võidakse teha tema kirjalikul nõusolekul.

4. Rahvusvahelise tagatise omandamise seaduse või lepinguga sätestatud regressiõiguse kaudu võib registreerida tagatise omandanud isik.

5. Registreerimiskõlbliku ühepoolse õiguse võib registreerida selle õiguse omanik.

6. Riigisisese tagatise teatise võib registreerida selle teatise esitaja.

Artikkel 21

Registrikande kehtivusaeg

Rahvusvahelise tagatise registrikanne kehtib kuni registrikande registrist kustutamiseni või registrikandes kindlaksmääratud ajavahemiku möödumiseni.

Artikkel 22

Päringute tegemine

1. Iga isik võib protokollis ja eeskirjades ette nähtud viisil teha rahvusvahelises registris seal registreeritud tagatiste või võimalike rahvusvaheliste tagatiste kohta elektroonilise päringu või taotleda sellise päringu tegemist.

2. Registripidaja väljastab päringutaotluse kättesaamisel asjaomase eseme kohta protokollis ja eeskirjades ette nähtud viisil elektroonilisel teel registripäringu tõendi, millel on märgitud:

a)	kõik asjaomase esemega seoses registreeritud andmed ning nende registreerimise kuupäev ja aeg või

b)	et rahvusvahelises registris ei ole teavet asjaomase eseme kohta.

3. Eelmise lõike kohaselt väljastatud päringutõendis tuleb märkida, et registreerimisandmetes nimetatud võlausaldaja on omandanud või kavatseb omandada asjaomase eseme suhtes rahvusvahelise tagatise, kuid selles ei tohi märkida, kas registreeritud on rahvusvaheline tagatis või võimalik rahvusvaheline tagatis, isegi kui see on asjaomaste registreerimisandmete alusel tuvastatav.

Artikkel 23

Deklaratsioonide ja deklareeritud ühepoolsete õiguste loetelu

Registripidaja koostab selliste deklaratsioonide, nende tagasivõtmiste ja ühepoolsete õiguste kategooriate loetelu, mille on artiklite 39 ja 40 kohaselt esitanud või deklareerinud osalisriigid ja mille on registripidajale edastanud hoiulevõtja, ning täpsustab iga sellise deklaratsiooni või selle tagasivõtmise kuupäeva. Loetelu tuleb salvestada ja see peab olema otsitav deklaratsiooni esitanud riigi nimel ja see tuleb teha protokolli ja eeskirjade kohaselt kättesaadavaks igale seda taotlevale isikule.

Artikkel 24

Tõendite tõenduslik väärtus

Eeskirjades ette nähtud vormis dokument, mis on esitatud rahvusvahelise registri väljastatud tõendina, on prima facie tõend:

a)	selle kohta, et see on sellisel viisil väljastatud, ja

b)	selles esitatud faktide, kaasa arvatud registreerimise kuupäeva ja aja kohta.

Artikkel 25

Registrikande kustutamine

1. Kui registreeritud pandiõigusega tagatud kohustused või registreeritud ühepoolse õiguse aluseks olevad kohustused või registreeritud omandireservatsiooni kokkuleppe kohased omandiõiguse üleandmise tingimused on täidetud, peab sellise tagatise või õiguse omanik taotlema registrikande kustutamist viivitamata pärast seda, kui võlgniku kirjalik nõue on toimetatud või laekunud tema registris märgitud aadressile.

2. Kui registreeritud on võimalik rahvusvaheline tagatis või rahvusvahelise tagatise võimalik loovutamine, peab potentsiaalne võlausaldaja või potentsiaalne õiguste saaja taotlema registrikande kustutamist viivitamata pärast seda, kui potentsiaalse võlgniku või õiguste loovutaja kirjalik nõue on toimetatud või laekunud tema registris märgitud aadressile, enne kui potentsiaalne võlausaldaja või potentsiaalne õiguste saaja on sooritanud makseid või võtnud kohustuse seda teha.

3. Kui registreeritud riigisisese tagatise teatises nimetatud riigisisese tagatisega tagatud kohustused on täidetud, peab sellise tagatise omanik taotlema registrikande kustutamist viivitamata pärast seda, kui võlgniku kirjalik nõue on toimetatud või laekunud tema registris märgitud aadressile.

4. Kui registrikannet ei oleks pidanud tegema või kui see on vale, peab isik, kelle kasuks registrikanne tehti, taotlema registrikande kustutamist või muutmist viivitamata pärast seda, kui võlgniku kirjalik nõue on toimetatud või laekunud tema registris märgitud aadressile.

Artikkel 26

Juurdepääs rahvusvahelisele registreerimissüsteemile

Kellelegi ei tohi keelata juurdepääsu rahvusvahelise registri registreerimis- ja otsingusüsteemidele, välja arvatud juhul, kui ta ei järgi käesolevas peatükis sätestatud korda.

VI PEATÜKK

JÄRELEVALVEASUTUSE JA REGISTRIPIDAJA EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS

Artikkel 27

Juriidiline isik; puutumatus

1. Järelevalveasutus peab olema rahvusvaheline juriidiline isik, kui ta seda juba ei ole.

2. Järelevalveasutusel ja selle ametnikel ja töötajatel on protokollis sätestatud kohtulik ja halduslik puutumatus.

a)	Asukohariigiga sõlmitud lepinguga nähakse ette järelevalveasutuse vabastamine maksudest ja muud privileegid.
b)	Käesoleva lõike tähenduses on „asukohariik” järelevalveasutuse asukoha järgne riik.

4. Rahvusvahelise registri varad, dokumendid, andmekogud ja arhiivid on puutumatud arestimise või muude kohtu- ja haldusmenetluste suhtes.

5. Nõude esitamiseks registripidaja vastu artikli 28 lõike 1 või artikli 44 alusel on nõude esitajal õigus tutvuda sellise teabe ja dokumentidega, mis on nõude esitajale nõude esitamiseks vajalikud.

6. Järelevalveasutus võib loobuda lõikes 4 sätestatud puutumatusest.

VII PEATÜKK

REGISTRIPIDAJA VASTUTUS

Artikkel 28

Vastutus ja finantstagatised

1. Registripidaja vastutab isikule registripidaja või tema ametnike ning töötajate vea või tegematajätmise või rahvusvahelise registreerimissüsteemi talitlushäire tõttu tekitatud kahju hüvitamise eest, välja arvatud juhul, kui talitlushäire põhjustas vältimatu ja kontrollimatu sündmus, mida ei olnud võimalik ära hoida, rakendades elektrooniliste registrite ülesehituse ja toimimise valdkonnas kasutusel olevaid parimaid tavasid, kaasa arvatud varundamise, süsteemide turvalisuse ja võrguks ühendamisega seotud tavasid.

2. Registripidaja ei ole eelmise lõike kohaselt vastutav selliste registreeritud andmete faktilise ebatäpsuse eest, mille registripidaja saab või edastab saadud kujul, ega selliste sündmuste või olukordade eest, mille eest registripidaja ja tema ametnikud ning töötajad ei vastuta ning mis toimuvad või tekivad enne, kui andmed kantakse rahvusvahelisse registrisse.

3. Lõike 1 kohast hüvitist võib vähendada niivõrd, kuivõrd kahju kannatanud isik tekitas selle kahju ise või aitas kaasa selle tekkele.

4. Registripidajal peab olema protokollile vastavalt ja järelevalveasutuse kindlaksmääratud ulatuses kindlustus või finantstagatis käesolevas artiklis nimetatud vastutuse katmiseks.

VIII PEATÜKK

RAHVUSVAHELISE TAGATISE MÕJU KOLMANDATELE ISIKUTELE

Artikkel 29

Konkureerivate tagatiste järjekoht

1. Registreeritud tagatisel on prioriteet mis tahes hiljem registreeritud tagatise ja registreerimata tagatise ees.

2. Eelmise lõike kohaselt esemena registreeritud tagatise eesõigust kohaldatakse:

a)	isegi kui esimesena registreeritud tagatis omandati või registreeriti, olles tegelikult teadlik teise tagatise olemasolust, ja

b)	isegi seoses maksetega, mille esimesena registreeritud tagatise omanik on sooritanud sellise teadmisega.

3. Eseme ostja õigus esemele:

a)	on koormatud tagatisega, mis oli registreeritud selle õiguse omandamise ajal, ja

b)	on vaba mis tahes registreerimata tagatisest, isegi kui ta on tegelikult teadlik sellise tagatise olemasolust.

4. Tingimusliku ostja või liisinguvõtja õigus esemele:

a)	on koormatud tagatisega, mis oli registreeritud enne tingimusliku müüja või liisinguandja rahvusvahelise tagatise registreerimist, ja

b)	on vaba mis tahes tagatisest, mis ei olnud sel ajal sellisena registreeritud, isegi kui ta on tegelikult teadlik sellise tagatise olemasolust.

5. Konkureerivate tagatiste käesoleva artikli kohast eesõigust võib muuta asjaomaste tagatiste omanike vahelise lepinguga, kuid järjekohas tagasi astuva tagatise saaja ei ole kohustatud täitma tagatise tagasiastumist käsitlevat lepingut, välja arvatud juhul, kui järjekohas tagasiastumine nimetatud lepingu alusel oli tagatise loovutamise ajaks registreeritud.

6. Tagatisele eesõiguse andmine käesoleva artikli alusel laieneb kahjuhüvitisele.

7. Käesolev konventsioon:

a)	ei mõjuta isiku õigusi selliste asjade suhtes (välja arvatud ese), mis olid isiku omanduses enne nende paigaldamist esemele, kui need õigused kehtivad kohaldatava õiguse kohaselt ka pärast paigaldamist, ja

b)	ei takista õiguste tekkimist asjade suhtes (välja arvatud ese), mis olid eelnevalt paigaldatud esemele, kui sellised õigused tekivad kohaldatava õiguse alusel.

Artikkel 30

Maksejõuetuse tagajärjed

1. Võlgniku vastu algatatud maksejõuetusmenetluses on rahvusvaheline tagatis kehtiv, kui see tagatis oli käesoleva konventsiooni kohaselt registreeritud enne maksejõuetusmenetluse algust.

2. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta rahvusvahelise tagatise kehtivust maksejõuetusmenetluses, kui selline tagatis on kohaldatava õiguse kohaselt kehtiv.

3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta:

a)	maksejõuetusmenetluses seoses eeliseid andva või võlausaldajaid pettuse teel kahjustava tehingu vältimisega kohaldatavaid õigusnorme või

b)	menetlusnorme, mis on seotud pankrotihalduri kontrolli või järelevalve all oleva vara suhtes kehtivate õiguste täitmisele pööramisega.

IX PEATÜKK

KAASNEVATE ÕIGUSTE JA RAHVUSVAHELISTE TAGATISTE LOOVUTAMINE; REGRESSIÕIGUS

Artikkel 31

Loovutamise tagajärjed

1. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, läheb kaasnevate õiguste loovutamisel vastavalt artiklile 32 õiguste saajale üle ka:

a)	asjaomane rahvusvaheline tagatis ja

b)	kõik õiguste loovutaja käesoleva konventsiooni kohased õigused ja nende järjekohad.

2. Käesoleva konventsiooni sätted ei takista õiguste loovutaja kaasnevate õiguste osalist loovutamist. Sellise osalise loovutamise korral võivad loovutaja ja saaja leppida kokku oma asjaomased õigused seoses eelmise lõike kohaselt loovutatud rahvusvahelise tagatisega, kuid nad ei tohi kahjustada võlgniku õigusi ilma tema nõusolekuta.

3. Kaitseabinõud ja tasaarveldamisõigused, mida võlgnik võib rakendada õiguse saaja vastu, määratakse kindlaks kohaldatavas õiguses, kui lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.

4. Võlgnik võib igal ajal kirjaliku lepinguga loobuda kõigist eelmises lõikes nimetatud kaitseabinõudest ja tasaarveldusõigustest või mõnest neist, välja arvatud õiguse saaja sooritatud pettusest tulenevatest kaitseabinõudest.

5. Kui õiguste loovutamine toimub pandi alusel, lähevad loovutatud kaasnevad õigused tagasi õiguse loovutajale niivõrd, kuivõrd need on pärast loovutamisega tagatud kohustuste täitmist ikka veel olemas.

Artikkel 32

Loovutamise vorminõuded

1. Kaasnevate õiguste loovutamisega läheb asjaomane rahvusvaheline tagatis üle ainult juhul, kui loovutamine:

a)	on kirjalik;

b)	võimaldab kaasnevaid õigusi identifitseerida lepingu alusel, millest need õigused tulenevad, ja

c)	kui õigused loovutatakse pandi alusel, võimaldab vastavalt protokollile kindlaks määrata loovutamisega tagatud kohustused, kuid vajaduseta täpsustada tagatud summat või maksimaalset summat.

2. Pandilepinguga antud rahvusvahelise tagatise loovutamine ei kehti, kui sellega koos ei loovutata mõnd kaasnevat õigust või kõiki kaasnevaid õigusi.

3. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata kaasnevate õiguste loovutamise suhtes, millega ei kaasne asjaomase rahvusvahelise tagatise üleandmist.

Artikkel 33

Võlgniku kohustused õiguste saaja suhtes

1. Kui kaasnevad õigused ja asjaomane rahvusvaheline tagatis on artiklite 31 ja 32 kohaselt üle läinud, on selliste õiguste ja tagatise loovutamine võlgnikule siduv ning ta on kohustatud tegema õiguste saajale makse või täitma muu kohustuse, kuid ainult juhul, kui:

a)	võlgnikule on loovutamisest õiguste loovutaja poolt või tema volituse kohaselt eelnevalt kirjalikult teatatud ja

b)	teatises on täpsustatud kaasnevad õigused.

2. Olenemata mis tahes muust tingimusest, mille alusel tehtud makse või kohustuse täitmine vabastab võlgniku vastutusest, vabastab makse tegemine või kohustuse täitmine võlgniku vastutusest ainult juhul, kui makse tehti või kohustus täideti vastavalt eelmisele lõikele.

3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta konkureerivate loovutamiste järjekohta.

Artikkel 34

Abinõud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral seoses õiguste loovutamisega pandi alusel

Kui õiguste loovutaja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi kaasnevate õiguste ja asjaomase rahvusvahelise tagatise loovutamisel pandi alusel, kohaldatakse artikleid 8, 9 ja 11–14 õiguste loovutaja ja saaja vaheliste suhete suhtes (ja kaasnevate õiguste suhtes niivõrd, kuivõrd neid saab kohaldada immateriaalse vara suhtes) järgmiselt:

a)	viited tagatud kohustusele ja pandiõigusele loetakse viideteks kaasnevate õiguste ja asjaomase rahvusvahelise tagatise loovutamisega tagatud kohustusele ja selle loovutamisega tekkinud pandiõigusele;

b)	viited pandipidajale või võlausaldajale ja pandiandjale või võlgnikule loetakse viideteks õiguste saajale ja loovutajale;

c)	viited rahvusvahelise tagatise omanikule loetakse viideteks õiguste saajale ja

d)	viited esemele loetakse viideteks loovutatud kaasnevatele õigustele ja asjaomasele rahvusvahelisele tagatisele.

Artikkel 35

Konkureerivate loovutamiste järjekoht

1. Kui tegemist on kaasnevate õiguste konkureerivate loovutamistega ja vähemalt üks loovutamine hõlmab asjaomast rahvusvahelist tagatist ja on registreeritud, kohaldatakse artiklit 29 selliselt, et viited registreeritud tagatisele loetakse viideteks kaasnevate õiguste ja asjaomase registreeritud tagatise loovutamisele ning viited registreeritud või registreerimata tagatisele loetakse viideteks registreeritud või registreerimata loovutamisele.

2. Artiklit 30 kohaldatakse kaasnevate õiguste loovutamise suhtes selliselt, et viited rahvusvahelisele tagatisele loetakse viideteks kaasnevate õiguste ja asjaomase rahvusvahelise tagatise loovutamisele.

Artikkel 36

Õiguste saaja eesõigus seoses kaasnevate õigustega

1. Kaasnevate õiguste ja asjaomase rahvusvahelise tagatise registreeritud loovutamise korral on õiguste saajal artikli 35 lõike 1 kohaselt eesõigus teise kaasnevate õiguste saaja ees ainult:

a)	juhul, kui lepingus, millest kaasnevad õigused tulenevad, on märgitud, et need on tagatud või seotud esemega, ja

b)	niivõrd, kuivõrd kaasnevad õigused on esemega seotud.

2. Eelmise lõike punkti b tähenduses on kaasnevad õigused esemega seotud ainult niivõrd, kuivõrd need seisnevad õiguses maksele või kohustuste täitmisele, mis on seotud:

a)	eseme ostmiseks antud ja kasutatud summaga;

b)	summaga, mis on antud ja kasutatud muu eseme ostmiseks, mille suhtes õiguste loovutajal oli muu rahvusvaheline tagatis, kui õiguste loovutaja andis selle tagatise üle õiguste saajale ja loovutamine on registreeritud;

c)	eseme eest makstava hinnaga;

d)	eseme eest makstava renditasuga või

e)	muude kohustustega, mis tulenevad mõnes eelmises punktis nimetatud tehingust.

3. Muul juhul määratakse kaasnevate õiguste konkureerivate loovutamiste järjekoht kindlaks kohaldatava õigusega.

Artikkel 37

Õiguste loovutaja maksejõuetuse tagajärjed

Artikli 30 sätteid kohaldatakse õiguste loovutaja suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse suhtes selliselt, et viited võlgnikule loetakse viideteks õiguste loovutajale.

Artikkel 38

Regress

1. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta kaasnevate õiguste ja asjaomaste rahvusvaheliste tagatiste omandamist kohaldatavas õiguskorras seaduse või lepinguga sätestatud regressiõiguse kaudu, kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

2. Eelmise lõike kohase õiguse ja konkureeriva õiguse järjekohti üksteise suhtes võib muuta asjaomaste õiguste omanike vahelise kirjaliku lepinguga, kuid järjekohas tagasi astunud õiguse saaja ei ole kohustatud täitma selle tagasiastumist käsitlevat lepingut, välja arvatud juhul, kui õiguse loovutamise ajal oli tagasiastumine lepinguga seoses registreeritud.

X PEATÜKK

ÕIGUSED JA TAGATISED, MIDA OSALISRIIGID VÕIVAD DEKLAREERIDA

Artikkel 39

Ilma registreerimata eesõigust omavad õigused

1. Osalisriik võib igal ajal nimetada protokollis määratud hoiulevõtjale hoiule antavas deklaratsioonis üldiselt või konkreetselt:

ühepoolsete õiguste (välja arvatud õigused, mille suhtes kohaldatakse artiklit 40) kategooriad, millel on asjaomase riigi õiguse alusel eesõigus sellise esemega seotud õiguse suhtes, mis on võrdväärne registreeritud rahvusvahelise tagatise omaniku õigusega ja millel on maksejõuetusmenetluses või väljaspool sellist menetlust eesõigus registreeritud rahvusvahelise tagatise suhtes, ja

et käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta riigi või riikliku üksuse, valitsusvahelise organisatsiooni või muu eraõigusliku avalike teenuste pakkuja õigust asjaomase riigi seaduse alusel arestida või kinni pidada teatavat eset selliste summade tasumise tagamiseks, mida võlgnetakse sellisele üksusele, organisatsioonile või teenusepakkujale ja mis on otseselt seotud asjaomase eseme või muu esemega seoses osutatud teenustega.

2. Eelmise lõike kohaselt esitatud deklaratsiooni võib sõnastada selliselt, et see hõlmaks kategooriaid, mis tekivad pärast kõnealuse deklaratsiooni hoiule andmist.

3. Ühepoolsel õigusel on eesõigus rahvusvahelise tagatise suhtes ainult juhul, kui see kuulub enne rahvusvahelise tagatise registreerimist hoiule antud deklaratsioonis nimetatud kategooriasse.

4. Olenemata eelmisest lõikest võib osalisriik protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades, või sellega ühinedes deklareerida, et õigusel, mis kuulub lõike 1 punkti a kohaselt esitatud deklaratsioonis nimetatud kategooriasse, on eesõigus enne kõnealuse ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise kuupäeva registreeritud rahvusvahelise tagatise suhtes.

Artikkel 40

Registreerimiskõlblikud ühepoolsed õigused ja tagatised

Osalisriik võib igal ajal protokollis nimetatud hoiulevõtjale hoiule antud deklaratsioonis loetleda selliste ühepoolsete õiguste kategooriad, mis on käesoleva konventsiooni kohaselt registreerimiskõlblikud mis tahes esemekategooria suhtes samamoodi, nagu oleks rahvusvaheline tagatis, mille suhtes kohaldatakse samu eeskirju. Sellist deklaratsiooni võib muuta millal tahes.

XI PEATÜKK

KONVENTSIOONI KOHALDAMINE MÜÜGI SUHTES

Artikkel 41

Müük ja võimalik müük

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse esemete müügi ja võimaliku müügi suhtes protokollis või selle muudatustes sätestatud korras.

XII PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

Artikkel 42

Kohtualluvuse valik

1. Kui artiklites 43 ja 44 ei ole sätestatud teisiti, on selle osalisriigi kohtud, mille pooled on tehingu jaoks valinud, pädevad arutama mis tahes käesoleva konventsiooni alusel esitatud nõuet, olenemata sellest, kas valitud kohtu asukohariik on poolte või tehinguga seotud või mitte. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on valitud kohtul või kohtutel ainupädevus.

2. Selline kokkulepe sõlmitakse kirjalikult või vastavalt valitud kohtu asukohariigi õiguse vorminõuetele.

Artikkel 43

Artikli 13 kohane kohtualluvus

1. Poolte valitud osalisriigi kohtud ja selle osalisriigi kohtud, mille territooriumil ese asub, on pädevad otsustama artikli 13 lõike 1 punktide a, b, c ja artikli 13 lõike 4 kohase abinõu rakendamise üle seoses kõnealuse esemega.

2. Pädevus otsustada artikli 13 lõike 1 punkti d kohase abinõu või artikli 13 lõike 4 kohase muu ajutise abinõu rakendamise üle on kas:

a)	poolte valitud kohtutel või

b)	selle osalisriigi kohtutel, mille territooriumil võlgnik asub, kui tegemist on abinõuga, mida saab selle rakendamist lubava otsuse tingimuste kohaselt rakendada ainult asjaomase osalisriigi territooriumil.

3. Kohtul on eelmiste lõigete kohane pädevus isegi juhul, kui artikli 13 lõikes 1 nimetatud nõue määratakse või võidakse määrata lõplikult kindlaks teise osalisriigi kohtus või vahekohtus.

Artikkel 44

Kohtualluvus otsuste langetamisel registripidaja vastu

1. Selle riigi kohtutel, kus asub registripidaja asjaajamise keskus, on ainupädevus mõista registripidajalt välja kahjutasu või langetada otsust registripidaja kahjuks.

2. Kui isik ei vasta artikli 25 alusel esitatud nõudele ja kui seda isikut enam ei ole või teda ei suudeta leida, et võimaldada langetada temale suunatud otsust, milles temalt nõutakse registrikande kustutamist, on eelmises lõikes nimetatud kohtutel ainupädevus langetada võlgniku või potentsiaalse võlgniku avalduse alusel registripidajale suunatud otsus, milles nõutakse registripidajalt registrikande kustutamist.

3. Kui isik ei täida käesoleva konventsiooni kohase pädeva kohtu otsust või riigisisese tagatise korral muu pädeva kohtu otsust, milles nõutakse asjaomaselt isikult registrikande muutmist või kustutamist, võivad lõikes 1 nimetatud kohtud anda registripidajale korralduse võtta seda otsust kohaldavaid meetmeid.

4. Kui eelmistes lõigetes ei ole sätestatud teisiti, ei või ükski kohus anda korraldust või langetada kohtuotsust või teha määrust, mis on suunatud registripidaja vastu või on talle siduv.

Artikkel 45

Kohtualluvus seoses maksejõuetusmenetlusega

Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata maksejõuetusmenetluse suhtes.

XIII PEATÜKK

SEOS TEISTE KONVENTSIOONIDEGA

Artikkel 45a

Seos ÜRO konventsiooniga nõuete loovutamise kohta rahvusvahelises kaubanduses

Käesolev konventsioon on ülimuslik ÜRO konventsiooni suhtes nõuete loovutamise kohta rahvusvahelises kaubanduses, mis avati allakirjutamiseks New Yorgis 12. detsembril 2001, niivõrd kuivõrd loovutatava nõude puhul on tegemist õhusõidukite seadmete, raudteeveeremi või kosmosevarustusega seotud rahvusvahelise tagatisega kaasnevate õigustega.

Artikkel 46

Seos UNIDROIT rahvusvahelisefinantsliisingu konventsiooniga

Protokollis võib kindlaks määrata käesoleva konventsiooni ja 28. mail 1988 Ottawas allakirjutatud UNIDROIT rahvusvahelise finantsliisingu konventsiooni vahelise seose.

XIV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1. Käesolev konventsioon on avatud allkirjutamiseks 16. novembril 2001 Kaplinnas riikidele, kes osalesid liikurseadmete konventsiooni ja õhusõidukeid käsitleva protokolli vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil Kaplinnas 29. oktoobrist kuni 16. novembrini 2001. Pärast 16. novembrit 2001 on konventsioon allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) peakontoris Roomas kuni selle jõustumiseni vastavalt artiklile 49.

2. Käesolevale konventsioonile allakirjutanud riigid peavad selle ratifitseerima, vastu võtma või kinnitama.

3. Riigid, kes ei ole käesolevale konventsioonile alla kirjutanud, võivad sellega igal ajal ühineda.

4. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine toimub vastava ametliku dokumendi hoiule andmisega hoiulevõtja kätte.

Artikkel 48

Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid

1. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kuhu kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad käesoleva konventsiooniga reguleeritavad valdkonnad, võib samuti käesolevale konventsioonile alla kirjutada, selle vastu võtta, kinnitada või sellega ühineda. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil on sel juhul osalisriigi õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd selle organisatsiooni pädevusse kuuluvad käesoleva konventsiooniga reguleeritavad valdkonnad. Kui osalisriikide arv on käesoleva konventsiooni seisukohalt oluline, ei arvata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni osalisriikide hulka lisaks tema liikmesriikidele, kes on osalisriigid.

2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab konventsioonile alla kirjutades, seda vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes hoiulevõtjale deklaratsiooni, milles täpsustatakse need käesoleva konventsiooniga reguleeritavad valdkonnad, mille puhul on asjaomase organisatsiooni liikmesriigid delegeerinud pädevuse sellele organisatsioonile. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teavitab hoiulevõtjat viivitamata mis tahes muudatustest käesoleva lõike kohases deklaratsioonis täpsustatud pädevuste jaotuses, kaasa arvatud uuest pädevuste delegeerimisest.

3. Käesolevas konventsioonis esinevad viited osalisriigile või osalisriikidele kehtivad vastavalt kontekstile võrdväärselt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni kohta.

Artikkel 49

Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast, kuid ainult esemekategooria osas, mille suhtes kohaldatakse protokolli:

a)	alates kõnealuse protokolli jõustumisest;

b)	vastavalt kõnealuse protokolli tingimustele ja

c)	käesoleva konventsiooni ja kõnealuse protokolli osalisriikide vahel.

2. Teiste riikide jaoks jõustub käesolev konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast, kuid ainult esemekategooria osas, mille suhtes kohaldatakse protokolli ja sellise protokolliga seoses vastavalt eelmise lõike punktidele a, b ja c.

Artikkel 50

Riigisisesed tehingud

1. Osalisriik võib protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et käesolevat konventsiooni ei kohaldata tehingu suhtes, mis on asjaomase riigi puhul kõigi esemetega või mõne esemega seoses riigisisene tehing.

2. Olenemata eelmisest lõikest kohaldatakse riigisisese tehingu suhtes käesoleva konventsiooni artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1, artiklit 16, V peatükki, artiklit 29 ja kõiki registreeritud tagatisi käsitlevaid sätteid.

3. Kui riigisisese tagatise teatis on rahvusvahelises registris registreeritud, ei avalda selle tagatise omaniku artikli 29 kohasele eesõigusele mõju see, kui selline tagatis on kohaldatava õiguse kohase loovutamise või regressiõiguse alusel üle läinud teisele isikule.

Artikkel 51

Tulevased protokollid

1. Hoiulevõtja võib moodustada töörühmi koostöös selliste asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega nagu hoiulevõtja peab vajalikuks, et hinnata seda, kas käesoleva konventsiooni reguleerimisala on võimalik laiendada ühe või mitme protokolli kaudu väärtuslike liikurseadmete kategooriatesse, välja arvatud artikli 2 lõikes 3 nimetatud kategooriad, kuuluvatele esemetele, mis kõik on üheselt identifitseeritavad, ja selliste esemetega seotud kaasnevatele õigustele.

2. Hoiulevõtja edastab selliste töörühmade koostatud protokolli esialgse eelnõu teatava esemekategooria kohta kõigile käesoleva konventsiooni osalisriikidele, kõigile hoiulevõtja liikmesriikidele, neile ÜRO liikmesriikidele, kes ei ole hoiulevõtja liikmesriigid, ja asjaomastele valitusvahelistele organisatsioonidele ning kutsub neid riike ja organisatsioone osalema valitsusvahelistel läbirääkimistel, et koostada protokolli esialgse eelnõu alusel protokolli eelnõu.

3. Hoiulevõtja edastab selliste töörühmade koostatud protokolli esialgse eelnõu ka sellistele valitsusvälistele organisatsioonidele, nagu hoiulevõtja peab vajalikuks. Selliseid valitsusväliseid organisatsioone kutsutakse üles viivitamata esitama protokolli esialgse eelnõu kohta hoiulevõtjale märkusi ja osalema vaatlejana protokolli eelnõu ettevalmistamisel.

4. Kui hoiulevõtja pädevad organid otsustavad, et selline protokolli eelnõu on vastuvõtmiseks valmis, korraldab hoiulevõtja selle vastuvõtmiseks diplomaatilise konverentsi.

5. Kui selline protokoll on vastu võetud, kohaldatakse käesolevat konventsiooni protokolliga hõlmatud esemekategooria suhtes, võttes arvesse lõiget 6.

6. Käesoleva konventsooni artiklit 45a kohaldatakse sellise protokolli suhtes ainult juhul, kui see on kõnealuses protokollis konkreetselt sätestatud.

Artikkel 52

Haldusüksused

1. Kui osalisriigil on haldusüksused, kus kehtib käesoleva konventsiooniga reguleeritavates valdkondades erisugune õiguskord, võib see riik konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et käesolev konventsioon laieneb kõigile haldusüksustele või ainult ühele või mitmele neist, ja seda deklaratsiooni muuta, esitades uue deklaratsiooni.

2. Igas sellises deklaratsioonis tuleb selgelt nimetada kõik haldusüksused, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

3. Kui osalisriik ei ole esitanud lõike 1 kohast deklaratsiooni, kohaldatakse käesolevat konventsiooni kõigi asjaomase riigi haldusüksuste suhtes.

4. Kui osalisriik laiendab käesolevat konventsiooni ühele või mitmele oma haldusüksusele, võib iga sellise haldusüksuse puhul esitada käesoleva konventsiooni alusel lubatud deklaratsioonid, ja ühe haldusüksuse kohta esitatud deklaratsioonid võivad erineda teise haldusüksuse kohta esitatud deklaratsioonidest.

5. Kui käesolevat konventsiooni laiendatakse lõike 1 kohase deklaratsiooni põhjal ühele või mitmele osalisriigi haldusüksusele:

loetakse võlgniku asukohariigiks osalisriik ainult juhul, kui ta on asutatud või moodustatud käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses kehtiva seaduse alusel või kui tema registri- või põhikirjajärgne asukoht, asjaajamise keskus, tegevuskoht või alaline elukoht on käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses;

b)	käsitatakse viiteid eseme asukohale osalisriigis viidetena eseme asukohale käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses ja

c)	käsitatakse viiteid asjaomase osalisriigi haldusorganitele viidetena käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses pädevust omavatele haldusorganitele.

Artikkel 53

Kohtute kindlaksmääramine

Osalisriik võib konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes nimetada käesoleva konventsiooni artikli 1 ja XII peatüki kohaldamisel pädevust omava „kohtu” või „kohtud”.

Artikkel 54

Abinõudega seotud deklaratsioonid

1. Osalisriik võib protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et kui panditud ese asub tema territooriumil või seda kontrollitakse tema territooriumilt, ei tohi pandipidaja asjaomast eset sellel territooriumil välja liisida.

2. Osalisriik peab protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerima, kas abinõud, mida võlausaldaja saab mõne selle konventsiooni sätte alusel rakendada ja mille kohta ei ole konventsioonis selgelt nõutud kohtule avalduse esitamist, võib rakendada ainult kohtu loal.

Artikkel 55

Deklaratsioonid seoses abinõudega, mida on lubatud rakendada enne nõude lõplikku kindlaksmääramist

Osalisriik võib protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta ei kohalda kõiki artikli 13 ja/või artikli 43 sätteid või mõnda neist. Deklaratsioonis tuleb täpsustada tingimused, mille alusel asjaomast artiklit kohaldatakse, kui seda kohaldatakse osaliselt, või milliseid teisi ajutisi abinõusid rakendatakse.

Artikkel 56

Reservatsioonid ja deklaratsioonid

1. Käesolevat konventsiooni kohaldades ei või teha reservatsioone, kuid artiklites 39, 40, 50, 52, 53, 54, 55, 57, 58 ja 60 lubatud deklaratsioone võib esitada vastavalt nendele sätetele.

2. Igast käesoleva konventsiooni alusel esitatud deklaratsioonist või hilisemast deklaratsioonist või deklaratsiooni tagasivõtmisest tuleb hoiulevõtjale kirjalikult teatada.

Artikkel 57

Hilisemad deklaratsioonid

1. Osalisriik võib esitada hilisema deklaratsiooni, välja arvatud artikli 60 alusel lubatud deklaratsioon, igal ajal pärast käesoleva konventsiooni jõustumiskuupäeva nimetatud osalisriigis, teatades sellest hoiulevõtjale.

2. Iga hilisem deklaratsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast. Kui teates on deklaratsiooni jõustumiseks ette nähtud pikem periood, jõustub see kõnealuse pikema perioodi möödumisel pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.

3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat konventsiooni kõigi enne kõnealuste hilisemate deklaratsioonide jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks esitatud ühtegi sellist hilisemat deklaratsiooni.

Artikkel 58

Deklaratsioonide tagasivõtmine

1. Iga osalisriik, kes on esitanud käesoleva konventsiooni alusel deklaratsiooni, välja arvatud artikli 60 alusel lubatud deklaratsioon, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades sellest hoiulevõtjale. Kõnealune tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.

2. Olenemata eelmisest lõikest kohaldatakse käesolevat konventsiooni kõigi enne kõnealuse deklaratsioonide tagasivõtmise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks deklaratsiooni tagasi võetud.

Artikkel 59

Denonsseerimine

1. Iga osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.

2. Iga selline denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.

3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat konventsiooni kõigi enne kõnealuse denonsseerimise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks denonsseerimist toimunud.

Artikkel 60

Üleminekusätted

1. Kui osalisriik ei ole deklareerinud teisiti, ei kohaldata käesolevat konventsiooni varasema õiguse või tagatise suhtes, mis säilitab eesõiguse, mis tal oli kohaldatava õiguse alusel enne käesoleva konventsiooni jõustumist.

2. Käesoleva konventsiooni artikli 1 punkti v kohaldamisel ja järjekoha kindlaksmääramisel:

a)	tähendab „käesoleva konventsiooni jõustumiskuupäev” võlgniku puhul käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva või päeva, millal võlgniku asukohariik saab osalisriigiks, olenevalt sellest, kumb päev on hilisem, ja

b)	loetakse võlgniku asukohariigiks riik, kus on tema asjaajamise keskus või, kui tal ei ole asjaajamise keskust, tema tegevuskoht või, kui tal on mitu tegevuskohta, tema põhitegevuskoht või, kui tal puudub tegevuskoht, tema alaline elukoht.

3. Osalisriik võib oma lõike 1 alusel esitatud deklaratsioonis kindlaks määrata kuupäeva, mis ei ole varasem kui kolm aastat pärast deklaratsiooni jõustumise kuupäeva ja millest alates käesolevat konventsiooni ja protokolli hakatakse järjekoha kindlaksmääramise, kaasa arvatud mis tahes olemasoleva eesõiguse kaitsmise eesmärgil kohaldama varasemate õiguste või tagatiste suhtes, mis tekkisid lepingu alusel, mis sõlmiti ajal, kui võlgnik asus eelmise lõike punktis b nimetatud riigis, kuid ainult deklaratsioonis kindlaksmääratud ulatuses ja viisil.

Artikkel 61

Konventsiooni läbivaatamise konverentsid, muudatuste tegemine ja sellega seotud küsimused

1. Hoiulevõtja koostab kord aastas või vastavalt olukorrale muul ajal osalisriikide jaoks aruande selle kohta, kuidas on käesoleva konventsiooniga kehtestatud rahvusvaheline kord toiminud. Hoiulevõtja võtab selliseid aruandeid koostades arvesse järelevalveasutuse aruandeid rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimise kohta.

2. Hoiulevõtja korraldab vähemalt 25 % osalisriikide taotlusel järelevalveasutusega konsulteerides aeg-ajalt osalisriikide konverentse konventsiooni läbivaatamiseks, et hinnata:

a)	käesoleva konventsiooni tegelikku toimimist ja selle tõhusust selle reguleerimisalasse kuuluvate esemete aktivatega tagatud rahastamise ja liisimise hõlbustamisel;

b)	käesoleva konventsiooni kohtulikku tõlgendamist ning konventsiooni tingimuste ja eeskirjade kohaldamist;

c)	rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimist, registripidaja tegevust ja järelevalveasutuse teostatud järelevalvet registripidaja üle, võttes arvesse järelevalveasutuse aruandeid, ning

d)	käesoleva konventsiooni või rahvusvahelise registriga seotud korra muutmise vajadust.

3. Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, kinnitatakse käesoleva konventsiooni muudatused eelmises lõikes nimetatud konverentsil osalevate osalisriikide vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega ja need jõustuvad muudatused ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud riikide suhtes siis, kui kolm riiki on muudatused artikli 49 jõustumissätete kohaselt ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud.

4. Kui käesoleva konventsiooni kavandatavat muudatust kavatsetakse kohaldada enam kui ühes liikurseadmete kategoorias, peavad sellise muudatuse samuti vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega kinnitama iga protokolli osalisriigid, kes osalevad lõikes 2 nimetatud konverentsil.

Artikkel 62

Hoiulevõtja ja tema ülesanded

1. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- ja ühinemiskirjad antakse hoiule Rahvusvahelisele Eraõiguse Ühtlustamise Instituudile (UNIDROIT), kes on käesolevaga määratud hoiulevõtjaks.

2. Hoiulevõtja:

teavitab osalisriike:

i)	igast uuest ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja allakirjutamisest või hoiuleandmisest koos selle kuupäevaga;

ii)	käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast;

iii)	igast käesoleva konventsiooni kohaselt esitatud deklaratsioonist koos selle kuupäevaga;

iv)	igast deklaratsiooni tagasivõtmisest või muutmisest koos selle kuupäevaga ning

v)	igast käesoleva konventsiooni denonsseerimise teatest koos selle kuupäeva ja selle jõustumiskuupäevaga;

b)	edastab kõigile osalisriikidele käesoleva konventsiooni kinnitatud koopiad;

edastab järelevalveasutusele ja registripidajale iga ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja koopia koos hoiuleandmise kuupäevaga, iga deklaratsiooni või deklaratsiooni tagasivõtmise või muutmise ja iga denonsseerimisteate koopia koos sellele vastava teate kuupäevaga, nii et selles sisalduva teabega oleks võimalik hõlpsalt ja täielikult tutvuda, ning

d)	täidab teisi hoiulevõtja tavapäraseid ülesandeid.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

KOOSTATUD kuueteistkümnendal novembril kahe tuhande esimesel aastal Kaplinnas inglise, araabia, hiina, prantsuse, vene ja hispaania keeles ühes eksemplaris, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed ja nende autentsus jõustub, kui konverentsi ühissekretariaat on konverentsi presidendi järelevalve all kontrollinud käesolevast hetkest alates üheksakümne päeva jooksul nende tekstide omavahelist vastavust.

Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni

PROTOKOLL

õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta

KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISRIIGID,

PIDADES vajalikuks rakendada liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) õhusõidukite seadmete suhtes, arvestades konventsiooni preambulis sätestatud eesmärke,

VÕTTES ARVESSE vajadust kohandada konventsiooni vastavalt õhusõidukite rahastamise erinõuetele ja laiendada konventsiooni reguleerimisala õhusõidukite seadmete müügilepingutele,

VÕTTES ARVESSE 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni põhimõtteid ja eesmärke,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes õhusõidukite seadmeid käsitlevates sätetes:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED

I artikkel

Mõisted

1. Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevas protokollis mõisteid konventsioonis sätestatud tähenduses.

2. Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

a) „õhusõiduk”– Chicago konventsioonis määratletud õhusõiduk, mis on kas plaaner koos selle külge paigaldatud õhusõiduki mootoriga või helikopter;

b) „õhusõiduki mootor”– õhusõiduki reaktiiv-, turbiin- või klappmootor (v.a sõjaväe-, tolli- või politseiteenistuses kasutatava õhusõiduki mootor) ja:

c) „lennuaparaat”– plaaner, õhusõiduki mootor ja helikopter;

d) „õhusõidukite register”– Chicago konventsiooni kohaldamise eesmärgil riigi või ühtse registreerimisasutuse peetav register;

e) „plaaner”– plaaner (v.a sõjaväe-, tolli- või politseiteenistuses kasutatav plaaner), millele sobiva õhusõiduki mootori paigaldamise korral on pädev lennundusasutus andnud tüübikinnituse, et vedada:

f) „volitatud isik”– XIII artikli lõikes 3 nimetatud isik;

g) „Chicago konventsioon”– 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutatud rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon koos muudatuste ja lisadega;

h) „ühtne registreerimisasutus”– asutus, mis peab registrit vastavalt Chicago konventsiooni artiklile 77, mida rakendatakse nõukogu poolt 14. detsembril 1967 vastu võetud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni resolutsiooniga rahvusvaheliste veondusettevõtjate teenindatud õhusõidukite riikkondsuse ja registreerimise kohta;

i) „õhusõiduki registrist kustutamine”– õhusõidukit käsitleva kande kustutamine või eemaldamine õhusõidukite registrist vastavalt Chicago konventsioonile;

j) „garantiileping”– leping, mille isik on sõlminud garandina;

k) „garant”– isik, kes väljastab või emiteerib garantiikindlustuse või nõudegarantii või valmisolekuakreditiivi või mis tahes muul kujul krediidikindlustuse, et tagada pandilepinguga tagatud või muude lepinguliste kohustuste täitmine võlausaldaja kasuks;

l) „helikopter”– õhust raskem masin (v.a sõjaväe-, tolli- või politseiteenistuse kasutuses olev masin), mis lendab peamiselt ühe või mitme põhiliselt vertikaalsetel telgedel paiknevate elektrirootorite toimel ja millele pädev lennundusasutus on andnud tüübikinnituse, et vedada:

m) „maksejõuetusega seotud sündmus”–

i)	maksejõuetusmenetluse algus või

ii)	võlgniku teatatud kavatsus maksed peatada või maksete tegelik peatamine, kui seaduse kohaselt või riigi tegevuse tõttu on takistatud või peatatud võlausaldaja õigus algatada võlgniku vastu maksejõuetusmenetlust või rakendada konventsioonikohaseid abinõusid;

n) „esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral”– osalisriik, kus asub võlgniku põhihuvide kese ja mida tuleb seetõttu pidada võlgniku põhikirjajärgseks asukohaks, või, kui selline kese puudub, võlgniku asutamise või moodustamise koht, kui ei ole tõendatud vastupidist;

o) „registreerimisasutus”– riigi ametiasutus või ühtne registreerimisasutus, mis peab osalisriigis õhusõidukite registrit ja vastutab õhusõidukite registreerimise ja registrist kustutamise eest vastavalt Chicago konventsioonile, ja

p) „registreerimisriik”– õhusõidukitega seoses riik, mille riiklikku registrisse on õhusõiduk kantud, või õhusõidukite registrit pidava ühtse registreerimisasutuse asukohariik.

II artikkel

Konventsiooni kohaldamine lennuaparaatide suhtes

1. Konventsiooni kohaldatakse lennuaparaatide suhtes käesoleva protokolli sätete kohaselt.

2. Konventsiooni ja käesolevat protokolli nimetatakse ühisnimetusega õhusõiduke seadmete suhtes kohaldatavaks liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniks.

III artikkel

Konventsiooni kohaldamine müügi suhtes

Konventsiooni järgmisi sätteid kohaldatakse selliselt, et viited rahvusvahelise tagatise andmist käsitlevale lepingule loetakse viideteks müügilepingule ja viited rahvusvahelisele tagatisele, võimalikule rahvusvahelisele tagatisele, võlgnikule ja võlausaldajale loetakse viideteks vastavalt müügile, võimalikule müügile, müüjale ja ostjale:

—	artiklid 3 ja 4;

—	artikli 16 lõike 1 punkt a;

—	artikli 19 lõige 4;

—	artikli 20 lõige 1 (seoses müügilepingu või võimaliku müügi registreerimisega);

—	artikli 25 lõige 2 (seoses võimaliku müügiga) ja

—	artikkel 30.

Lisaks kohaldatakse müügilepingute ja võimaliku müügi suhtes artikli 1, artikli 5, IV–VII peatüki, artikli 29 (v.a artikli 29 lõige 3, mida asendavad XIV artikli lõiked 1 ja 2), X peatüki, XII peatüki (v.a artikkel 43), XIII peatüki ja XIV peatüki (v.a artikkel 60) üldsätteid.

IV artikkel

Reguleerimisala

1. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse konventsiooni ka helikopterite ja õhusõiduki juurde kuuluvate plaanerite suhtes, mis on kantud selle osalisriigi registrisse, mis on registreerimisriik, ja kui selline registreerimine on toimunud vastavalt õhusõiduki registreerimise lepingule, loetakse registreerimine toimunuks lepingu sõlmimise ajal.

2. Konventsiooni artiklis 1 määratletud mõiste „riigisisene tehing” tähenduses:

a)	asub plaaner selle õhusõiduki registreerimisriigis, mille osa see on;

b)	asub õhusõiduki mootor selle õhusõiduki registreerimisriigis, millele see on paigaldatud, või riigis, kus ta füüsiliselt asub, kui see ei ole paigaldatud õhusõidukile, ja

c)	asub helikopter tagatise andmist käsitleva lepingu sõlmimise ajal registreerimisriigiks olevas riigis.

3. Pooled võivad kirjaliku kokkuleppe alusel välistada XI artikli kohaldamise ja kalduda omavahelistes suhetes kõrvale käesoleva protokolli sätetest või muuta nende mõju, välja arvatud IX artikli lõiked 2–4.

V artikkel

Müügilepingu vorminõuded, tagajärjed ja registreerimine

1. Käesoleva protokolli tähenduses on müügileping leping, mis:

a)	on kirjalik;

b)	on seotud sellise lennuaparaadiga, mille käsutusõigus on müüjal, ja

c)	võimaldab lennuaparaadi identifitseerimist kooskõlas käesoleva protokolliga.

2. Müügilepinguga antakse müüja õigus lennuaparaadi suhtes üle ostjale lepingu tingimuste kohaselt.

3. Müügilepingu registrikanne kehtib määramata aja. Võimaliku müügi registrikanne kehtib seni, kuni seda ei ole registrist kustutatud, või registrikandes kindlaksmääratud tähtaja möödumiseni.

VI artikkel

Esindamine

Isik võib sõlmida lepingu või sooritada müügitehingu ja registreerida lennuaparaadiga seotud rahvusvahelise tagatise või lennuaparaadi müügi agendi, usaldusisiku või muu esindajana. Kõnealusel isikul on sel juhul õigus kasutada oma konventsioonikohaseid õigusi.

VII artikkel

Lennuaparaadi kirjeldus

Lennuaparaadi kirjeldus, mis sisaldab tootja seerianumbrit, tootja nime ja mudeli nimetust, on vajalik ja piisav lennuaparaadi identifitseerimiseks konventsiooni artikli 7 punkti c ja käesoleva protokolli V artikli lõike 1 punkti c tähenduses.

VIII artikkel

Õiguse valik

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik on esitanud deklaratsiooni artikli XXX lõike 1 kohaselt.

2. Lepingu või müügilepingu või sellega soetud garantiilepingu või järjekoha muutmise lepingu pooled võivad kokku leppida õiguse, mille alusel reguleeritakse täielikult või osaliselt nende lepingulisi õigusi ja kohustusi.

3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse eelmises lõikes osutatud viidet poolte valitud õigusele viitena asjaomase riigi siseriiklikele õigusnormidele või, kui kõnealune riik hõlmab mitut haldusüksust, asjaomase haldusüksuse õigusnormidele.

II PEATÜKK

ABINÕUD LEPINGULISTE KOHUSTUSTE TÄITMATAJÄTMISE KORRAL, EESÕIGUSED JA LOOVUTAMINE

IX artikkel

Lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral võetavaid abinõusid käsitlevate sätete muutmine

1. Võlausaldaja võib lisaks konventsiooni III peatükis sätestatud abinõudele, kui võlgnik on mis tahes ajal sellega nõustunud ja kõnealuses peatükis sätestatud tingimustel:

a)	taotleda õhusõiduki registrist kustutamist ja

b)	korraldada lennuaparaadi ekspordi ja füüsilise äraveo sellelt territooriumilt, kus seade asub.

2. Võlausaldaja ei tohi rakendada eelmises lõikes sätestatud abinõusid ilma võlausaldaja õiguse suhtes eesõigust omava registreeritud tagatise omaniku eelneva kirjaliku nõusolekuta.

3. Konventsiooni artikli 8 lõiget 3 ei kohaldata lennuaparaatide suhtes. Konventsioonis sätestatud abinõusid rakendatakse lennuaparaatide puhul majanduslikult põhjendatud viisil. Abinõud rakendatakse majanduslikult põhjendatud viisil siis, kui seda rakendatakse vastavalt lepingu tingimustele, välja arvatud juhul, kui sellised tingimused on ilmselgelt põhjendamatud.

4. Kui pandipidaja saadab huvitatud isikutele kirjaliku teate kavandatud müügi või liisimise kohta vähemalt kümme tööpäeva enne müügi- või liisingutehingu toimumist, loetakse konventsiooni artikli 8 lõikes 4 sätestatud mõistliku aja jooksul etteteatamise nõue täidetuks. Eelöeldu ei takista pandipidajal ja pandiandjal või garandil kokku leppimast pikemat etteteatamisaega.

5. Osalisriigi registreerimisasutus peab kohaldatavaid ohutusnorme ja eeskirju arvestades rahuldama registrist kustutamise ja ekspordi taotluse, kui:

a)	taotluse esitab volitatud isik nõuetekohaselt ja see põhineb registreeritud tühistamatul volitusel taotleda registrist kustutamist ja eksportimist ja

volitatud isik tõendab registreerimisasutusele, kui viimane seda nõuab, et ese on vabastatud kõigist registreeritud tagatistest, millel on eesõigus selle võlausaldaja tagatise ees, kelle kasuks on volitus väljastatud, või et selliste tagatiste omanikud on nõustunud registrist kustutamise ja ekspordiga.

6. Pandipidaja, kes kavatseb taotleda lõike 1 kohast õhusõiduki registrist kustutamist ja eksporti muul viisil kui kohtuotsuse alusel, teatab kavandatavast registrist kustutamisest ja ekspordist kirjalikult mõistliku aja jooksul ette:

a)	konventsiooni artikli 1 punkti m alapunktides i ja ii nimetatud huvitatud isikutele ja

b)	konventsiooni artikli 1 punkti m alapunktis iii nimetatud huvitatud isikutele, kes on teavitanud pandipidajat oma õigustest mõistliku aja jooksul enne registrist kustutamist ja eksporti.

X artikkel

Enne nõude lõplikku kindlaksmääramist rakendatavaid abinõusid käsitlevate sätete muutmine

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik on esitanud deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 2 ja ainult sellises deklaratsioonis nimetatud ulatuses.

2. Konventsiooni artikli 13 lõike 1 kohaldamisel tähendab abinõu rakendamise korralduse „viivitamatu” saamine kõnealuse korralduse saamist sellise arvu tööpäevade jooksul alates abinõu taotluse esitamise kuupäevast, nagu on märgitud selle osalisriigi deklaratsioonis, kus taotlus esitatakse.

3. Konventsiooni artikli 13 lõike 1 kohaldamisel lisatakse vahetult pärast alapunkti d järgmine säte:

„e)	müük ja sellest saadava tulu kasutamine, kui võlgnik ja võlausaldaja on selles mis tahes ajal eraldi kokku leppinud”, ja artikli 43 lõike 2 kohaldamisel asendatakse sõnad „artikli 13 lõike 1 punkti d kohase abinõu” sõnadega „artikli 13 lõike 1 punktide d ja e kohaste abinõude”.

4. Omandiõigus või muu võlgniku õigus, mis antakse üle eelmise lõike kohase müügi korral, on vaba mis tahes muust õigusest või tagatisest, mille suhtes on võlausaldaja rahvusvahelisel tagatisel konventsiooni artikli 29 alusel eesõigus.

5. Võlausaldaja ja võlgnik või muu huvitatud isik võivad kirjaliku kokkuleppe alusel välistada konventsiooni artikli 13 lõike 2 kohaldamise.

6. IX artikli lõike 1 kohaste abinõude korral:

peab vastavalt olukorrale kas osalisriigi registreerimisasutus või muu haldusasutus tegema need kättesaadavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui võlausaldaja teavitab neid ametiasutusi, et kõnealuse osalisriigi kohus on lubanud rakendada IX artikli lõikes 1 sätestatud abinõud või, kui abinõud on lubanud rakendada välisriigi kohus, tunnustanud sellise abinõu rakendamist, ja et võlausaldajal on vastavalt konventsioonile õigus rakendada selliseid abinõusid, ja

b)	teevad asjakohased ametiasutused võlausaldajaga viivitamata koostööd ja abistavad teda selliste abinõude rakendamisel vastavalt kehtivatele lennundusohutuse normidele ja eeskirjadele.

7. Lõiked 2 ja 6 ei mõjuta kehtivaid lennundusohutuse norme.

XI artikkel

Abinõud maksejõuetuse korral

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik, kellel on esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral, on esitanud deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 3.

2. Maksejõuetusega seotud sündmuse toimumise korral ja kui lõikest 7 ei tulene teisiti, annab vastavalt olukorrale kas pankrotihaldur või võlgnik lennuaparaadi võlausaldaja valdusse üle hiljemalt ühel järgmistest kuupäevadest, olenevalt sellest, kumb on varasem:

a)	ooteaja lõpus või

b)	päeval, mil võlausaldajal oleks õigus saada lennuaparaat oma valdusse, kui käesolevat artiklit ei kohaldataks.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel on „ooteaeg” selle osalisriigi deklaratsioonis kindlaksmääratud aeg, kellel on esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral.

4. Käesolevas artiklis esitatud viiteid pankrotihaldurile käsitatakse viidetena sellele isikule tema ametiülesannete täitmisel ja mitte isikuliselt.

5. Kui ja kuni võlausaldajale ei ole antud võimalust võtta ese lõike 2 kohaselt oma valdusse:

a)	tagab vastavalt olukorrale kas pankrotihaldur või võlgnik lennuaparaadi ja selle väärtuse säilimise vastavalt lepingule ja

b)	on võlausaldajal õigus rakendada muid ajutisi abinõusid, mida ta võib kohaldatava õiguse alusel rakendada.

6. Eelmise lõike punkt a ei välista lennuaparaadi kasutamist sellise alusel, mille eesmärk on tagada lennuaparaadi ja selle väärtuse säilimine.

7. Pankrotihaldur või vajaduse korral võlgnik võib jätta lennuaparaadi oma valdusse, kui ta on täitnud lõikes 2 sätestatud tähtajaks kõik seni täitmata lepingulised kohustused, välja arvatud kohustused, mille täitmatajätmine tuleneb maksejõuetusmenetluse algatamisest, ja ta on nõustunud täitma kõik tulevased lepingulised kohustused. Selliste tulevaste lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral ei kohaldata teist ooteaega.

8. IX artikli lõike 1 kohaste abinõude korral:

a)	peab vastavalt olukorrale kas osalisriigi registreerimisasutus või muu haldusasutus tegema need kättesaadavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui võlausaldaja teatab neile ametiasutustele, et tal on konventsiooni kohaselt õigus rakendada selliseid abinõusid, ja

b)	teevad asjakohased ametiasutused võlausaldajaga viivitamata koostööd ja abistavad teda selliste abinõude rakendamisel vastavalt kehtivatele lennundusohutuse normidele ja eeskirjadele.

9. Konventsiooni või käesoleva protokolli alusel lubatud abinõude rakendamist ei või takistada või edasi lükata pärast lõikes 2 nimetatud kuupäeva.

10. Võlgniku lepingulisi kohustusi ei või muuta ilma võlausaldaja nõusolekuta.

11. Eelmine lõige ei mõjuta pankrotihalduri kohaldatava õiguse kohast õigust lepingut lõpetada.

12. Ühelgi õigusel ega tagatisel, välja arvatud artikli 39 lõikes 1 sätestatud deklaratsioonis nimetatud kategooriasse kuuluvad ühepoolsed õigused, ei ole maksejõuetusmenetluses eesõigust registreeritud tagatiste ees.

13. Konventsiooni kohaldatakse käesoleva artikli kohaste abinõude rakendamise suhtes käesoleva protokolli IX artikliga muudetud kujul.

2. Maksejõuetusega seotud sündmuse toimumise korral teatab vastavalt kas pankrotihaldur või võlgnik võlausaldaja taotluse alusel võlausaldajale XXX artikli lõike 3 kohases osalisriigi deklaratsioonis kindlaksmääratud aja jooksul sellest, kas ta:

a)	täidab kõik lepingulised kohustused, välja arvatud maksejõuetusmenetluse algatamise tõttu täitmata jäänud kohustused, ja nõustub täitma kõik tulevased lepingust ja sellega seotud dokumentidest tulenevad kohustused, või

b)	annab võlausaldajale võimaluse võtta üle lennuaparaat oma valdusse vastavalt kohaldatavale õigusele.

3. Eelmise lõike punktis b nimetatud kohaldatava õigusega võidakse lubada kohtul nõuda täiendavate meetmete rakendamist või täiendava tagatise andmist.

4. Võlausaldaja peab tõendama oma nõuet ja seda, et tema rahvusvaheline tagatis on registreeritud.

5. Kui vastavalt olukorrale kas pankrotihaldur või võlgnik ei saada lõike 2 kohast teadet või kui pankrotihaldur või võlgnik on teatanud, et ta annab võlausaldajale võimaluse võtta lennuaparaat oma valdusse, kuid ei ole seda teinud, võib kohus lubada võlausaldajal võtta lennuaparaat oma valdusse kohtu kindlaksmääratud tingimustel ja nõuda täiendavate meetmete rakendamist või täiendava tagatise andmist.

6. Lennuaparaati ei tohi müüa enne, kui kohus on langetanud otsuse nõude ja rahvusvahelise tagatise kohta.

XII artikkel

Maksejõuetuse korral antav abi

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik on esitanud deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 1.

2. Selle osalisriigi kohtud, kus asub lennuaparaat, teevad XI artikli kohaldamisel osalisriigi õigusnormide kohaselt võimalikult suures ulatuses koostööd välisriigi kohtute ja pankrotihalduritega.

XIII artikkel

Volitus taotleda registrist kustutamist ja eksportimist

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik on esitanud deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 1.

2. Kui võlgniku antud tühistamatu volitus taotleda registrist kustutamist ja eksportimist enamjaolt vastab käesolevale protokollile lisatud vormile ja võlgnik on esitanud sellise volituse registreerimiseks registreerimisasutusele, tuleb see volitus sellisel kujul registreerida.

3. Isik, kelle kasuks volitus on antud („volitatud isik”), või tema poolt tõendatult määratud isik on ainus isik, kellel on õigus rakendada IX artikli lõikes 1 sätestatud abinõusid ja ta võib seda teha ainult vastavalt volitusele ja kehtivatele lennundusohutuse normidele ja eeskirjadele. Võlgnik ei või sellist volitust tühistada ilma volitatud isiku kirjaliku nõusolekuta. Registreerimisasutus kustutab volituse registrist volitatud isiku taotluse alusel.

4. Registreerimisasutus ja muud osalisriigi haldusasutused teevad volitatud isikuga viivitamata koostööd ja abistavad teda IX artiklis sätestatud abinõude rakendamisel.

XIV artikkel

Eesõigust käsitlevate sätete muutmine

1. Registreeritud müügi objektiks oleva lennuaparaadi ostja omandab õiguse asjaomase lennuaparaadi suhtes vabana mis tahes hiljem registreeritud õigusest ja registreerimata õigusest, isegi kui ostja on registreerimata õigusest tegelikult teadlik.

2. Lennuaparaadi ostja omandatud õigus lennuaparaadi suhtes on koormatud lennuaparaadi omandamise ajal registreeritud õigusega.

3. Õhusõiduki mootori omandiõigust või muud sellega seotud õigust või tagatist ei mõjuta selle paigaldamine õhusõidukile või selle õhusõiduki küljest eemaldamine.

4. Konventsiooni artikli 29 lõiget 7 kohaldatakse asja suhtes (välja arvatud ese), mis on paigaldatud plaaneri, õhusõiduki mootori või helikopteri külge.

XV artikkel

Loovutamissätete muutmine

Konventsiooni artikli 33 lõiget 1 kohaldatakse selliselt, nagu oleks vahetult pärast punkti b lisatud järgmine punkt:

„ja c) võlgnik on sellega kirjalikult nõustunud, olenemata sellest, kas nõusolek anti enne loovutamist või kas selles on identifitseeritud õiguste saaja.”

XVI artikkel

Võlgnikku käsitlevad sätted

1. Kui konventsiooni artiklis 11 sätestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmist ei ole toimunud, on võlgnikul õigus eset häirimatult vallata ja kasutada vastavalt lepingule järgmiste isikute suhtes:

a)	tema võlausaldaja ja sellise tagatise omanik, mis ei ole võlgniku jaoks siduv konventsiooni artikli 29 lõike 4 kohaselt või, kui ta on ostja, käesoleva protokolli XIV artikli lõike 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole kokku leppinud teisiti, ja

b)	sellise tagatise omanik, millega võlgniku õigus on koormatud konventsiooni artikli 29 lõike 4 kohaselt või, kui ta on ostja, käesoleva protokolli XIV artikli lõike 2 kohaselt, kuid ainult juhul, kui kõnealune omanik on sellega nõustunud.

2. Konventsiooni ega käesoleva protokolli sätted ei mõjuta võlausaldaja kohaldatavas õiguses sätestatud vastutust lepingu rikkumise eest, kui selline leping on seotud lennuaparaadiga.

III PEATÜKK

LENNUAPARAADIGA SEOTUD RAHVUSVAHELISTE TAGATISTE REGISTREERIMISE SÄTTED

XVII artikkel

Järelevalveasutus ja registripidaja

1. Järelevalveasutuseks on liikurseadmete konventsiooni ja õhusõidukeid käsitleva protokolli vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilise konverentsi resolutsioonis kindlaks määratud rahvusvaheline üksus.

2. Kui eelmises lõikes nimetatud rahvusvaheline üksus ei ole suuteline või ei soovi tegutseda järelevalveasutusena, kutsutakse kokku allakirjutanud riikide ja osalisriikide konverents, et määrata teine järelevalveasutus.

3. Järelevalveasutusel ning tema ametnikel ja töötajatel on kohtulik ja halduslik puutumatus, mis on sätestatud nende kui rahvusvahelise üksuse suhtes kohaldatavates või muudes eeskirjades.

4. Järelevalveasutus võib moodustada eksperdikomisjoni, mis koosneb allakirjutanud ja osalisriikide nimetatud isikutest, kellel on vajalik kvalifikatsioon ja kogemused, ning usaldada kõnealusele komisjonile järelevalveasutuse abistamise tema ülesannete täitmisel.

5. Esimene registripidaja haldab rahvusvahelist registrit viis aastat alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast. Seejärel nimetab järelevalveasutus iga viie aasta järel uue registripidaja või nimetab tagasi eelmise registripidaja.

XVIII artikkel

Esimesed eeskirjad

Esimesed eeskirjad sätestab järelevalveasutus, et need saaksid jõustuda koos käesoleva protokolliga.

XIX artikkel

Kindlaksmääratud kontaktpunktid

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, võib osalisriik igal ajal määrata oma territooriumil asuva(d) üksuse(d) kontaktpunkti(de)ks, mille kaudu peab või võib edastada registreerimiseks vajaliku teabe rahvusvahelisele registrile, välja arvatud riigisisese tagatise teatise või artikli 40 kohase õiguse registreerimise korral, mis mõlemad tulenevad teise riigi seadustest.

2. Eelmise lõike kohasel määramisel võib lubada, kuid mitte kohustada, kasutada määratud kontaktpunkti või -punkte õhusõiduki mootorite registreerimiseks vajaliku teabe jaoks.

XX artikkel

Registreerimissätete muud erandid

1. Konventsiooni artikli 19 lõike 6 kohaldamisel on lennuaparaadi puhul päringukriteeriumideks tootja nimi, tootja seerianumber ja mudeli nimetus, kusjuures neid kriteeriume võib täiendada, et lennuaparaat oleks üheselt identifitseeritav. Täiendav teave määratakse kindlaks eeskirjadega.

2. Konventsiooni artikli 25 lõike 2 kohaldamisel ja seal kirjeldatud asjaoludel võtab registreeritud võimaliku rahvusvahelise tagatise või rahvusvahelise tagatise registreeritud võimaliku loovutamise omanik või isik, kelle kasuks on võimalik müük registreeritud, tema käsutuses olevaid meetmeid, et taotleda registrist kustutamine hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast asjaomases lõikes kirjeldatud nõude kättesaamist.

3. Konventsiooni artikli 17 lõike 2 punktis h nimetatud tasud määratakse selliselt, et need kataksid mõistlikke rahvusvahelise registri asutamise, toimimise ja reguleerimise kulusid ning järelevalveasutuse ülesannete täitmisega, tema volituste kasutamisega ja konventsiooni artikli 17 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmisega seotud mõistlikke kulusid.

4. Rahvusvahelise registri tsentraliseeritud funktsioone juhib ja haldab registripidaja ööpäev läbi. Kontaktpunktid peavad oma territooriumidel tegutsema vähemalt tööajal.

5. Konventsiooni artikli 28 lõikes 4 nimetatud kindlustus või finantstagatis ei tohi mis tahes sündmuse puhul olla väiksem kui järelevalveasutuse kindlaksmääratud lennuaparaadi maksimaalne väärtus.

6. Konventsiooni sätted ei takista registripidajal hankida kindlustust või finantstagatist selliste sündmuste katteks, mille eest registripidaja konventsiooni artikli 28 kohaselt ei vastuta.

IV PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

XXI artikkel

Erandid kohtualluvust käsitlevatest sätetest

Konventsiooni artikli 43 tähenduses ja kui konventsiooni artiklist 42 ei tulene teisiti, on jurisdiktsioon ka osalisriigi kohtul, kui esemeks on helikopter või õhusõiduki juurde kuuluv plaaner, mille puhul asjaomane riik on registreerimisriik.

XXII artikkel

Riiklikust puutumatusest loobumine

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, on loobumine riiklikust puutumatusest konventsiooni artiklis 42 või 43 nimetatud kohtualluvuse suhtes või seoses konventsioonikohase lennuaparaadiga seotud õiguste ja tagatiste kasutamisega siduv ja, kui muud kohtualluvuse või õiguste kasutamisega seotud tingimused on täidetud, piisav vastavalt olukorrale kas kohtualluvuse üleandmiseks või õiguste kasutamise võimaldamiseks.

2. Eelmise lõike kohane loobumine peab olema kirjalik ja sisaldama lennuaparaadi kirjeldust.

V PEATÜKK

SEOS TEISTE KONVENTSIOONIDEGA

XXIII artikkel

Suhe õhusõidukitega seotud õiguste rahvusvahelise tunnustamise konventsiooniga

Käesolev konventsioon asendab 19. juunil 1948 Genfis sõlmitud õhusõidukitega seotud õiguste rahvusvahelise tunnustamise konventsiooni osalisriigi jaoks selle konventsiooni osi, mis käsitlevad käesolevas protokollis määratletud õhusõidukeid ja lennuaparaate. Käesolev konventsioon ei asenda siiski Genfi konventsiooni osi, mis käsitlevad õigusi või tagatisi, mida käesolev konventsioon ei reguleeri ega mõjuta.

XXIV artikkel

Suhe teatavate õhusõiduki ennetava arestimisega seotud eeskirjade ühtlustamise konventsiooniga

1. Käesolev konventsioon asendab 29. mail 1933 Roomas sõlmitud teatavate õhusõiduki ennetava arestimisega seotud eeskirjade ühtlustamise konventsiooni osalisriigi jaoks selle konventsiooni osi, mis käsitlevad käesolevas protokollis määratletud õhusõidukeid.

2. Nimetatud konventsiooni osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta ei kohalda käesolevat artiklit.

XXV artikkel

Suhe UNIDROIT rahvusvahelise finantsliisingu konventsiooniga

Käesolev konventsioon asendab 28. mail 1988 Ottawas sõlmitud UNIDROIT rahvusvahelise finantsliisingu konventsiooni osi, mis käsitlevad lennuaparaate.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

XXVI artikkel

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine

1. Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks 16. novembril 2001 Kaplinnas riikidele, kes osalesid liikurseadmete konventsiooni ja õhusõidukeid käsitlev protokolli vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil Kaplinnas 29. oktoobrist kuni 16. novembrini 2001. Pärast 16. novembrit 2001 on käesolev protokoll allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) peakontoris Roomas kuni selle jõustumiseni vastavalt XXVIII artiklile.

2. Käesolevale protokollile allakirjutanud riigid peavad selle ratifitseerima, vatsu võtma või kinnitama.

3. Riigid, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud, võivad sellega igal ajal ühineda.

4. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine toimub vastava ametliku dokumendi hoiuleandmisega hoiulevõtja kätte.

5. Riik ei või ühineda käesoleva protokolliga, kui ta ei ole ühinenud või ei ühine konventsiooniga.

XXVII artikkel

Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid

1. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kuhu kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad, võib samuti käesolevale protokollile alla kirjutada, selle vastu võtta, kinnitada või sellega ühineda. Piirkondlikul majandusintegratsiooni organisatsioonil on sel juhul osalisriigi õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd selle organisatsiooni pädevusse kuuluvad käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad. Kui osalisriikide arv on käesoleva protokolli seisukohalt oluline, ei arvata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni osalisriikide hulka lisaks tema liikmesriikidele, kes on osalisriigid.

2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab protokollile alla kirjutades, seda vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes hoiulevõtjale deklaratsiooni, milles täpsustatakse need käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad, mille puhul on asjaomase organisatsiooni liikmesriigid delegeerinud pädevuse kõnealusele organisatsioonile. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teavitab hoiulevõtjat viivitamata mis tahes muudatustest käesoleva lõike kohases deklaratsioonis täpsustatud pädevuste jaotuses, kaasa arvatud uuest pädevuste delegeerimisest.

3. Käesolevas konventsioonis esitatud viited osalisriigile või osalisriikidele kehtivad vastavalt kontekstile võrdväärselt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni kohta.

XXVIII artikkel

Jõustumine

1. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kaheksanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast, sellised kirjad hoiule andnud riikide vahel.

2. Teiste riikide puhul jõustub käesolev protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast.

XXIX artikkel

Haldusüksused

1. Kui osalisriigil on haldusüksused, kus kehtib käesoleva protokolliga reguleeritavates valdkondades erisugune õiguskord, võib see riik protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et käesolev protokoll laieneb kõigile haldusüksustele või ainult ühele või mitmele neist, ja seda deklaratsiooni muuta, esitades teise deklaratsiooni.

2. Igas sellises deklaratsioonis tuleb selgelt nimetada kõik haldusüksused, mille suhtes käesolevat protokolli kohaldatakse.

3. Kui osalisriik ei ole esitanud lõike 1 kohast deklaratsiooni, kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi asjaomase riigi haldusüksuste suhtes.

4. Kui osalisriik laiendab käesolevat protokolli ühele või mitmele oma haldusüksusele, võib iga sellise haldusüksuse puhul esitada käesoleva protokolli alusel lubatud deklaratsioone, ja ühe haldusüksuse kohta esitatud deklaratsioonid võivad erineda teiste haldusüksuste kohta esitatud deklaratsioonidest.

5. Kui käesolevat protokolli laiendatakse lõike 1 kohase deklaratsiooni põhjal ühele või mitmele osalisriigi haldusüksusele:

loetakse osalisriik võlgniku asukohariigiks ainult juhul, kui ta on asutatud või moodustatud konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses kehtiva seaduse alusel või kui tema registri- või põhikirjajärgne asukoht, asjaajamise keskus, tegevuskoht või alaline elukoht on konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses;

b)	käsitatakse viiteid eseme asukohale osalisriigis viidetena eseme asukohale konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses ja

käsitatakse viiteid asjaomase osalisriigi haldusasutustele viidetena konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses pädevust omavatele haldusasutustele ning viiteid selle osalisriigi registrile või registreerimisasutusele viidetena kehtivale õhusõidukite registrile või konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses või üksustes pädevust omavatele registreerimisasutustele.

XXX artikkel

Teatavate sätetega seotud deklaratsioonid

1. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta kohaldab käesoleva protokolli VIII, XII ja XIII artiklit või ühte või mitut neist.

2. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta kohaldab kas täielikult või osaliselt käesoleva protokolli X artiklit. Kui ta deklareerib seda seoses X artikli lõikega 2, peab ta kindlaks määrama selles nõutud ajavahemiku.

3. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta kohaldab täielikult XI artikli varianti A või täielikult XI artikli varianti B ja peab seda tehes kindlaks määrama maksejõuetusmenetluse liigid, mille suhtes ta kohaldab varianti A, ja need maksejõuetumenetluse liigid, mille suhtes ta kohaldab varianti B. Osalisriik peab käesoleva lõike kohast deklaratsiooni esitades kindlaks määrama XI artiklis nõutud ajavahemiku.

4. Osalisriikide kohtud kohaldavad XI artiklit vastavalt selle osalisriigi deklaratsioonile, kellel on maksejõuetuse korral esmane jurisdiktsioon.

5. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta ei kohalda XXI artiklit täielikult või osaliselt. Deklaratsioonis tuleb kindlaks määrata, millistel tingimustel asjaomast artiklit kohaldatakse, juhul kui seda kohaldatakse osaliselt, või milliseid teisi ajutisi abinõusid rakendatakse.

XXXI artikkel

Konventsioonikohased deklaratsioonid

Konventsiooni kohaselt esitatud deklaratsioonid, kaasa arvatud konventsiooni artiklite 39, 40, 50, 53, 54, 55, 57, 58 ja 60 kohaselt esitatud deklaratsioonid, loetakse esitatuks ka käesoleva protokolli kohaselt, kui ei ole sätestatud teisiti.

XXXII artikkel

Reservatsioonid ja deklaratsioonid

1. Käesoleva protokolli suhtes ei või teha reservatsioone, kuid XXIV, XXIX, XXX, XXXI, XXXIII ja XXXIV artiklis lubatud deklaratsioone võib esitada vastavalt nendele sätetele.

2. Igast käesoleva protokolli alusel esitatud deklaratsioonist või hilisemast deklaratsioonist või deklaratsiooni tagasivõtmisest tuleb hoiulevõtjale kirjalikult teatada.

XXXIII artikkel

Hilisemad deklaratsioonid

1. Osalisriik võib esitada hilisema deklaratsiooni, välja arvatud konventsiooni artikli 60 alusel ja vastavalt XXXI artiklile esitatud deklaratsioon, igal ajal pärast käesoleva protokolli jõustumiskuupäeva nimetatud osalisriigis, teatades sellest hoiulevõtjale.

2. Iga hilisem deklaratsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.

Kui teates on deklaratsiooni jõustumiseks ette nähtud pikem periood, jõustub see kõnealuse pikema perioodi möödumisel pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.

3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi enne kõnealuste hilisemate deklaratsioonide jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks esitatud ühtegi sellist hilisemat deklaratsiooni.

XXXIV artikkel

Deklaratsioonide tagasivõtmine

1. Iga osalisriik, kes on esitanud käesoleva protokolli alusel deklaratsiooni, välja arvatud konventsiooni artikli 60 alusel vastavalt XXXI artiklile esitatud deklaratsioon, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades selles hoiulevõtjale. Kõnealune tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.

2. Olenemata eelmisest lõikest kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi enne sellise deklaratsioonide tagasivõtmise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks deklaratsiooni tagasi võetud.

XXXV artikkel

Denonsseerimine

1. Osalisriik võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.

3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi enne sellise denonsseerimise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks denonsseerimist toimunud.

XXXVI artikkel

Protokolli läbivaatamise konverentsid, muudatuste tegemine ja sellega seotud küsimused

1. Hoiulevõtja koostab kord aastas või vastavalt olukorrale muul ajal osalisriikide jaoks aruande selle kohta, kuidas on käesoleva protokolliga muudetud konventsioonis kehtestatud rahvusvaheline kord toiminud. Hoiulevõtja võtab selliseid aruandeid koostades arvesse järelevalveasutuse aruandeid rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimise kohta.

2. Hoiulevõtja korraldab vähemalt 25 % osalisriikide taotlusel järelevalveasutusega konsulteerides aeg-ajalt osalisriikide konverentse konventsiooni läbivaatamiseks, et hinnata:

a)	käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni tegelikku toimimist ja selle tõhusust selle reguleerimisalasse kuuluvate esemete aktivatega tagatud rahastamise ja liisimise hõlbustamisel;

b)	käesoleva protokolli tingimuste ja eeskirjade kohtulikku tõlgendamist ning kohaldamist;

c)	rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimist, registripidaja tegevust ja järelevalveasutuse teostatud järelevalvet registripidaja üle, võttes arvesse järelevalveasutuse aruandeid, ning

d)	käesoleva protokolli või rahvusvahelise registriga seotud korra muutmise vajadust.

3. Käesoleva protokolli muudatused kinnitatakse eelmises lõikes nimetatud konverentsil osalevate osalisriikide vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega ja need jõustuvad muudatused ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud riikide suhtes siis, kui kaheksa riiki on muudatused XXXVIII artikli jõustumissätete kohaselt ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud.

XXXVII artikkel

Hoiulevõtja ja tema ülesanded

1. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- ja ühinemiskirjad antakse hoiule Rahvusvahelisele Eraõiguse Ühtlustamise Instituudile (UNIDROIT), kes on käesolevaga määratud hoiulevõtjaks.

2. Hoiulevõtja:

teavitab kõiki osalisriike:

i)	igast uuest ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja allkirjastamisest või hoiuleandmisest koos selle kuupäevaga;

ii)	käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast;

iii)	igast käesoleva protokolli kohaselt esitatud deklaratsioonist koos selle kuupäevaga;

iv)	igast deklaratsiooni tagasivõtmisest või muutmisest koos selle kuupäevaga ning

v)	igast käesoleva protokolli denonsseerimise teatest koos selle kuupäeva ja selle jõustumiskuupäevaga;

b)	edastab kõigile osalisriikidele käesoleva protokolli kinnitatud koopiad;

edastab järelevalveasutusele ja registripidajale iga ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja koopia koos kirja hoiuleandmise kuupäevaga, iga deklaratsiooni või deklaratsiooni tagasivõtmise või muutmise ja iga denonsseerimisteate koopia koos teate kuupäevaga, nii et selles sisalduva teabega oleks võimalik hõlpsalt ja täielikult tutvuda, ning

d)	täidab teisi hoiulevõtja tavapäraseid ülesandeid.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.

LISA

VORM TÜHISTAMATU VOLITUSE JAOKS TAOTLEDA REGISTRIST KUSTUTAMIST JA EKSPORTIMIST

XIII artiklis nimetatud lisa

15.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 121/37

NÕUKOGU OTSUS,

6. aprill 2009,

millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)

(2009/371/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkti b, artikli 30 lõiget 2 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Politseiameti (Europol) asutamine lepiti kokku 7. veebruari 1992. aasta Euroopa Liidu lepingus ning see on reguleeritud Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooniga Euroopa Politseiameti loomise kohta (Europoli konventsioon) (2).

(2)	Europoli konventsiooni kohta on kolmes protokollis sätestatud mitmed muudatused, mis on jõustunud pärast pikka ratifitseerimisprotsessi. Sellest tulenevalt lihtsustab konventsiooni asendamine otsusega selle hilisemat muutmist, kui see osutub vajalikuks.

(3)	Europoli õiguslikku raamistikku on osaliselt võimalik lihtsustada ja parandada Europoli asutamise kaudu liidu asutusena, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest ning mille suhtes hakatakse kohaldama üldeeskirju ja -menetlusi.

(4)

Hiljutised õigusaktid, millega asutatakse sarnased liidu asutused Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega hõlmatud valdkondades (nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu, (3) ja nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/681/JSK, millega luuakse Euroopa Politseikolledž (CEPOL)) (4), on vormistatud nõukogu otsustena, kuna niisuguseid otsuseid on kergem kohandada muutuvate olude ja esilekerkivate poliitiliste prioriteetidega.

(5)

Europoli asutamine Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatava liidu asutusena annab Euroopa Parlamendile suuremad volitused Europoli üle järelevalve teostamisel, kaasates Euroopa Parlamendi kõnealuse eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu ja eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse vastuvõtmisesse.

(6)	Hakates Europoli suhtes kohaldama sarnaste liidu asutuste suhtes kohaldatavaid üldeeskirju ja -menetlusi, tagatakse halduslik lihtsustamine, mis võimaldab Europolil pühendada rohkem ressursse oma põhiülesannete täitmisele.

(7)	Europoli toimimise edasine lihtsustamine ja parandamine saavutatakse meetmete kaudu, mille eesmärk on laiendada Europoli võimalusi abistada ja toetada liikmesriikide pädevaid õiguskaitseasutusi, nägemata Europoli töötajate jaoks ette täidesaatvaid volitusi.

(8)	Üheks selliseks parandusmeetmeks on tagada, et Europol saab abistada liikmesriikide pädevaid asutusi võitluses konkreetsete raskete kuriteovormidega ilma praeguse piiranguta, mille kohaselt peab olema organiseeritud kuritegeliku struktuuri osaluse kohta faktilisi tõendeid.

(9)

Tuleks julgustada ühiste uurimisrühmade loomist ning on tähtis, et Europoli töötajad saaksid nendes osaleda. Selleks et tagada sellise osalemise võimalus igas liikmesriigis, tuleks tagada, et Europoli töötajate suhtes ei kohaldataks immuniteete ajal, kui nad osalevad abistavas rollis ühistes uurimisrühmades. See on võimalik pärast vastava määruse XX vastuvõtmist Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 16 alusel.

(10)	Europoli siseriiklikel üksustel peaks olema tarbetute menetluste vältimiseks otsene juurdepääs kõikidele Europoli infosüsteemis olevatele andmetele.

(11)

Oma eesmärkide saavutamiseks töötleb Europol isikuandmeid automaatselt või hoiab neid korrastatud automatiseerimata kataloogides. Tuleks astuda vajalikke samme, mis tagaksid sellise andmekaitse taseme, mis on vähemalt samaväärne tasemega, mis tuleneb 28. jaanuaril 1981. aastal Strasbourgis alla kirjutatud Euroopa Nõukogu konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel põhimõtete ja sellesse konventsiooni hiljem tehtud muudatuste rakendamisest, kui need muudatused on liikmesriikides jõustunud.

(12)

Nõukogu raamotsust kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta kohaldatakse liikmesriikide poolt Europolile isikuandmete edastamise suhtes. See raamotsus ei mõjuta käesoleva otsuse asjakohaseid andmekaitsealaseid sätteid ja käesolev otsus peaks sisaldama isikuandmete kaitset käsitlevaid konkreetseid sätteid, millega reguleeritakse neid küsimusi üksikasjalikumalt, pidades silmas Europoli eriomast laadi, ülesandeid ja pädevusi.

(13)

Tuleb nimetada andmekaitseametnik, kes peaks sõltumatuna tegutsedes vastutama andmetöötluse õiguspärasuse tagamise ning käesoleva otsuse nende sätete järgimise eest, mis käsitlevad isikuandmete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (5) artikliga 24 kaitstud Europoli töötajate isikuandmete töötlemist.

(14)

Tuleks laiendada Europoli võimalusi luua ja hallata selliseid andmetöötlussüsteeme, mis on vajalikud Europoli ülesannete toetamiseks. Sellised täiendavad andmetöötlussüsteemid tuleks luua ja neid tuleks hallata nõukogu poolt heakskiidetud haldusnõukogu otsusega kooskõlas Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovituses nr R (87) 15 sätestatud andmekaitse üldpõhimõtetega.

(15)	Käesolev otsus peaks võimaldama võtta arvesse ametlike dokumentide üldise kättesaadavuse põhimõtet.

(16)	Oma ülesannete täitmisel peaks Europol tegema koostööd Euroopa institutsioonide, organite, ametkondade ja asutustega, sealhulgas Eurojustiga, tagades andmekaitse piisava taseme.

(17)	Europolil peaks olema võimalik kehtestada kokkuleppeid ja töökordi liidu või ühendusega seotud institutsioonide, ametite, büroode ja asutustega, et suurendada vastastikust tõhusust mõlema poole vastavasse pädevusse kuuluvate raskete kuriteovormidega võitlemisel ning vältida topelttööd.

(18)	Tuleks parandada Europoli võimalusi teha koostööd kolmandate riikide ja organisatsioonidega, et tagada sidusus liidu üldise poliitikaga selles vallas, ja tuleks sätestada uued sätted sellise koostöö tegemiseks tulevikus.

(19)	Europoli juhtimist tuleks parandada lihtsustatud menetluste, haldusnõukogu ülesannete üldisema kirjeldamisega ning üldreegli kehtestamisega selle kohta, et otsused tuleks vastu võtta kahekolmandikulise häälteenamusega.

(20)	Samuti on soovitatav ette näha Euroopa Parlamendi tõhusam kontroll Europoli üle, et tagada, et Europol jääb täielikult vastutavaks ja läbipaistvaks organisatsiooniks, võttes samas nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivse teabe konfidentsiaalsus.

(21)	Kohtuliku kontrolli Europoli üle teostatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 35.

(22)	Et võimaldada Europolil jätkata ülesannete täitmist kõige operatiivsemalt, tuleks sätestada hoolikalt väljatöötatud üleminekumeetmed.

(23)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt liidu tasandil õiguskaitsealase koostöö eest vastutava asutuse asutamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud subsidiaarsuse põhimõttega. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)	Käesolevas otsuses on kinni peetud põhiõigustest ning järgitud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

ASUTAMINE JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Asutamine

1. Käesolev otsus asendab Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni (Euroopa Politseiameti asutamise kohta) (Europoli konventsioon) sätted.

Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.

2. Europol, millele osutatakse käesolevas otsuses, loetakse Europoli konventsiooniga asutatud Europoli õigusjärglaseks.

3. Europol on ühenduses iga liikmesriigi siseriikliku üksusega, mis luuakse või nimetatakse artikli 8 kohaselt.

Artikkel 2

Õigusvõime

1. Europol on juriidiline isik.

2. Europolil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilistele isikutele võimaldavad. Eelkõige võib Europol omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. Europolil on õigus sõlmida peakontori leping Madalmaade Kuningriigiga.

Artikkel 3

Eesmärk

Europoli eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ennetamisel ja nende tõkestamisel.

Käesoleva otsuse kohaldamisel on „pädevad asutused” kõik liikmesriikide avalik-õiguslikud asutused, kes vastutavad liikmesriigi õiguse kohaselt kuritegude ennetamise ja nende tõkestamise eest.

Artikkel 4

Pädevus

1. Europoli pädevus hõlmab organiseeritud kuritegevust, terrorismi ja muid raskeid kuritegusid, nagu on sätestatud lisas, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki nii, et kõnealuste kuritegude ulatuse, raskuse ja tagajärgede tõttu on vajalik liikmesriikide ühine lähenemisviis.

2. Nõukogu kehtestab haldusnõukogu soovituse alusel oma prioriteedid seoses Europoliga, võttes eelkõige arvesse Europoli koostatud strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid.

3. Samuti hõlmab Europoli pädevus seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse:

a)	kuritegusid, mis on toime pandud, et soetada vahendeid Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude sooritamiseks;

b)	kuritegusid, mis on toime pandud, et hõlbustada Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude sooritamist või need toime panna;

c)	kuritegusid, mis on toime pandud, et tagada karistamatus Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude eest.

Artikkel 5

Ülesanded

1. Europolil on järgmised põhiülesanded:

a)	teabe ja luureandmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetamine;

b)	liikmesriikide pädevate asutuste viivitamatu teavitamine artiklis 8 nimetatud siseriiklike üksuste kaudu liikmesriike puudutavatest asjaoludest ja kõikidest tuvastatud seostest kuritegude vahel;

c)	kaasaaitamine uurimistele liikmesriikides, eelkõige edastades kogu asjakohase teabe siseriiklikele üksustele;

d)	taotluste esitamine asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutusele, et alustada, läbi viia või koordineerida uurimisi, ja soovituste esitamine ühise uurimisrühma moodustamise kohta konkreetsete juhtumite korral;

e)	liikmesriikide toetamine luureandmete ja analüüsiteabe andmise näol seoses ulatuslike rahvusvaheliste sündmustega;

f)	oma eesmärgiga seotud ohuhinnangute, strateegiliste analüüside ja üldolukorda käsitlevate aruannete koostamine, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse ohu hindamine.

2. Lõikes 1 osutatud ülesannete hulka kuulub liikmesriikide toetamine nende ülesannetes, mis on seotud Internetis leiduva teabe kogumise ja analüüsimisega, et aidata tuvastada kuritegusid, mille toimepanemist on hõlbustatud või mis on toime pandud Interneti kasutamise abil.

3. Europolil on järgmised lisaülesanded:

a)	arendada liikmesriikide pädevate asutuste eriteadmisi uurimismenetluste kohta ja anda uurimisalast nõu;

b)	varustada strateegiliste luureandmetega, et aidata kaasa liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusale ja tulemuslikule kasutamisele ning seda edendada ja sellist tegevust toetada;

4. Lisaks võib Europol seoses artiklis 3 nimetatud eesmärgiga vastavalt tema käsutuses olevatele töötajatele ja eelarvele ning haldusnõukogu kehtestatud ulatuses abistada liikmesriike, andes toetust ja nõu ning aidates läbi viia uurimistööd järgmistes valdkondades:

a)	liikmesriikide pädevate asutuste töötajate koolitamine, vajaduse korral koostöös Euroopa Politseikolledžiga;

b)	kõnealuste asutuste töö organiseerimine ja varustamine liikmesriikidevahelise tehnilise toetuse andmise hõlbustamise kaudu;

c)	kuritegude ennetamise meetodid;

d)	tehnilised ja kohtuekspertiisialased meetodid ja analüüs ning uurimismenetlused.

5. Kooskõlas nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsusega 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest määrates Europoli eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks (6) on Europol eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks. Europol võib samuti ergutada liikmesriikide pädevate asutuste poolt või ühiste uurimisrühmade raames eurode võltsimise vastu võitlemiseks võetud meetmete koordineerimist, vajaduse korral koostöös liidu üksustega või kolmandate riikide asutustega. Taotluse korral võib Europol rahaliselt toetada eurode võltsimisega seotud uurimisi.

Artikkel 6

Osalemine ühistes uurimisrühmades

1. Europoli töötajad võivad abistavas rollis osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas rühmades, mis on moodustatud kooskõlas nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/465/JSK (ühiste uurimisrühmade kohta) (7) artikliga 1, kooskõlas kriminaalasjades Euroopa Liidu liikmesriikide vahel antavat vastastikust õigusabi käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni (8) artikliga 13 või kooskõlas 18. detsembri 1997. aasta tolliametite vahelise vastastikuse abistamise konventsiooni (9) artikliga 24, kuivõrd need rühmad uurivad kuritegusid, mis kuuluvad artikli 4 kohaselt Europoli pädevusse.

Europoli töötajad võivad ühise uurimisrühma tegevuskohaks oleva liikmesriigi õigusnormidega ettenähtud ulatuses ja lõikes 2 osutatud kokkuleppe kohaselt olla kooskõlas lõikega 4 abiks kõikides toimingutes ja vahetada teavet ühise uurimisrühma kõigi liikmetega. Nad ei osale siiski ühegi sunnimeetme võtmisel.

2. Europoli töötajate ühistes uurimisrühmades osalemise halduskord sätestatakse Europoli direktori ja ühises uurimisrühmas osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahelises kokkuleppes, kaasates ka siseriiklikud üksused. Selliseid kokkuleppeid reguleerivad eeskirjad määrab kindlaks haldusnõukogu.

3. Lõikes 2 osutatud eeskirjades täpsustatakse tingimused, mille alusel Europoli töötajad nimetatakse ühise uurimisrühma käsutusse.

4. Europoli töötajad võivad lõikes 2 osutatud kokkuleppe kohaselt suhelda otse ühise uurimisrühma liikmetega ja anda rühma liikmetele ja lähetatud liikmetele kooskõlas käesoleva otsusega teavet, mis pärineb artiklis 10 osutatud andmetöötlussüsteemide mis tahes osast. Sellise otsesuhtluse korral teatab Europol sellest samal ajal rühmas esindatud liikmesriikide ja teavet andnud liikmesriikide siseriiklikele üksustele.

5. Teabe, mille Europoli töötaja on saanud ühises uurimisrühmas osaledes, võib teavet andnud liikmesriigi nõusolekul ja vastutusel lisada artiklis 10 osutatud andmetöötlussüsteemi mis tahes osasse käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

6. Ühise uurimisrühma tegevuse ajal kohaldatakse Europoli töötajate suhtes seoses nende vastu toime pandud kuritegudega asukohaliikmesriigi õigust, mida kohaldatakse võrreldavate ülesannetega isikute suhtes.

Artikkel 7

Europoli taotlused eeluurimise algatamiseks

1. Liikmesriigid võtavad vastu kõik Europoli taotlused uurimiste alustamiseks, läbiviimiseks või koordineerimiseks ja kaaluvad nõuetekohaselt selliste taotluste rahuldamist. Liikmesriigid teavitavad Europoli sellest, kas algatatakse uurimine, mille kohta taotlus saadi.

2. Enne taotluse tegemist eeluurimise algatamiseks teavitab Europol sellest Eurojusti.

3. Kui liikmesriigi pädevad asutused otsustavad jätta Europoli taotluse rahuldamata, teatavad nad Europolile oma otsusest ja samuti sellise otsuse põhjendustest, välja arvatud juhul, kui nad ei saa oma põhjendust esitada, sest:

a)	selline tegevus kahjustaks olulisi riigi julgeolekuga seotud huvisid; või

b)	selline tegevus kahjustaks käimasoleva uurimise läbiviimist või isikute turvalisust.

4. Vastused Europoli taotlustele algatada, viia läbi või koordineerida uurimisi konkreetsete juhtumite puhul ning Europolile antav teave uurimistulemuste kohta edastatakse liikmesriikide pädevate asutuste kaudu kooskõlas käesolevas otsuses kehtestatud eeskirjadega ja asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 8

Siseriiklikud üksused

1. Iga liikmesriik asutab või määrab siseriikliku üksuse, kes täidab käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid. Iga liikmesriik nimetab ühe ametniku siseriikliku üksuse juhiks.

2. Siseriiklik üksus on ainus kontaktasutus Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid võivad siiski lubada määratud pädevate asutuste ja Europoli vahel otsekontakte vastavalt kõnealuse liikmesriigi kindlaksmääratud tingimustele, sealhulgas siseriikliku üksuse eelnevat kaasamist.

Siseriiklik üksus saab samal ajal Europolilt kogu teabe, mis on vahetatud Europoli ja määratud pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide kaudu. Siseriikliku üksuse ja pädevate asutuste vahelisi suhteid reguleerib siseriiklik õigus ning eelkõige liikmesriigi asjakohased põhiõiguslikud normid.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada siseriiklikele üksustele võimalused oma ülesannete täitmiseks ning eelkõige juurdepääs asjakohastele siseriiklikele andmetele.

4. Siseriiklike üksuste ülesanded on järgmised:

a)	anda omal algatusel Europolile tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja luureandmeid;

b)	vastata Europoli taotlustele teabe, luuerandmete ja nõu saamiseks;

c)	ajakohastada teavet ja luureandmeid;

d)	hinnata kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele antavat teavet ja luureandmeid ning edastada see materjal neile;

e)	edastada Europolile taotlusi nõu, teabe, luureandmete ja analüüsi saamiseks;

f)	anda Europolile tema andmebaasides säilitamiseks teavet;

g)	tagada õigusaktide järgimine iga teabevahetuse korral nende ja Europoli vahel.

5. Ilma et see piiraks seoses korrakaitse ja sisejulgeoleku tagamisega liikmesriikidel lasuvate kohustuste täitmist, ei ole siseriiklik üksus konkreetsel juhul kohustatud andma teavet ja luureandmeid, kui see tooks kaasa:

a)	riigi julgeolekuga seotud oluliste huvide kahjustamise; või

b)	käimasoleva uurimise või üksikisikute turvalisuse ohustamise; või

c)	riigi julgeolekuga seotud organisatsioonide või konkreetset luuretegevust käsitleva teabe avaldamise.

6. Siseriiklike üksuste Europoliga suhtlemiseks tehtud kulud kannavad liikmesriigid ning Europolilt nende kandmist ei nõuta, välja arvatud ühendamiskulud.

7. Siseriiklike üksuste juhid tulevad omal algatusel või haldusnõukogu või direktori taotlusel regulaarselt kokku, et abistada Europoli operatiivküsimustes, eelkõige selleks, et:

a)	vaadata läbi ja töötada välja ettepanekud, mis parandavad Europoli töö tulemuslikkust ja ergutavad liikmesriike võtma kohustusi;

b)	hinnata Europoli poolt vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile f koostatud aruandeid ja analüüse ja töötada välja meetmed, et aidata tehtud järeldusi ellu viia;

c)	toetada selliste ühiste uurimisrühmade loomist, milles artikli 5 lõike 1 punkti d ja artikli 6 kohaselt osaleb Europol.

Artikkel 9

Kontaktametnikud

1. Iga siseriiklik üksus lähetab Europoli vähemalt ühe kontaktametniku. Kui käesoleva otsuse konkreetsetes sätetes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontaktametnike suhtes lähetava liikmesriigi õigust.

2. Kontaktametnikud moodustavad riigi kontaktbüroo Europolis ja nende siseriiklikud üksused teevad neile ülesandeks esindada Europolis oma üksuste huve kooskõlas lähetava liikmesriigi õigusega ning Europoli juhtimise suhtes kohaldatavate sätetega.

3. Ilma et see piiraks artikli 8 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teevad kontaktametnikud järgmist:

a)	edastavad lähetanud siseriiklikult üksuselt saadud teabe Europolile;

b)	edastavad Europolilt saadud teabe neid lähetanud siseriiklikule üksusele;

c)	teevad koostööd Europoli töötajatega, edastades neile teavet ja andes nõu; ning

d)	annavad oma kohustuste kohaselt abi oma siseriiklike üksuste ja teiste liikmesriikide kontaktametnike vahelisel teabevahetusel kooskõlas siseriikliku õigusega. Need kahepoolsed teabevahetused võivad hõlmata ka Europoli pädevusse mittekuuluvaid kuritegusid, kui siseriiklik õigus seda võimaldab.

4. Artiklit 35 kohaldatakse mutatis mutandis kontaktametnike tegevuse suhtes.

5. Kontaktametnike Europoliga seotud õigused ja kohustused määrab kindlaks haldusnõukogu.

6. Kontaktametnikel on artikli 51 lõike 2 kohaselt oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.

7. Europol tagab, et kontaktametnikud on täielikult informeeritud ja kaasatud Europoli mis tahes tegevusse niivõrd, kuivõrd see on vastavuses nende ametikohaga.

8. Europol annab liikmesriikidele nende kontaktametnike tegevuseks tasuta vajalikud ruumid Europoli hoones ja piisava toetuse nende ülesannete täitmiseks. Kõik muud kontaktametnike lähetamisega seotud kulud kannab lähetanud liikmesriik, sealhulgas kontaktametnike töövahendite kulud niivõrd, kui haldusnõukogu ei soovita Europoli eelarve koostamisel konkreetsel juhul teisiti.

II PEATÜKK

ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID

Artikkel 10

Andmetöötlus

1. Niivõrd kui see on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks, töötleb Europol teavet ja luureandmeid, sealhulgas isikuandmeid, vastavalt käesolevale otsusele. Europol loob artiklis 11 osutatud Europoli infosüsteemi ja artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfailid ning haldab neid. Europol võib luua ja hallata ka teisi isikuandmete töötlemise süsteeme, mis on loodud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3.

2. Haldusnõukogu teeb uue isikuandmete töötlemise süsteemi loomise kohta otsuse direktori ettepaneku alusel, olles eelnevalt võtnud arvesse olemasolevate Europoli andmetöötlussüsteemide pakutavaid võimalusi ning konsulteerinud ühise järelevalveasutusega. Haldusnõukogu otsus esitatakse nõukogule heakskiitmiseks.

3. Lõikes 2 osutatud haldusnõukogu otsusega määratakse kindlaks tingimused ja piirangud, millest lähtuvalt Europol võib uue isikuandmete töötlemise süsteemi luua. Otsusega võidakse lubada selliste isikuandmete töötlemist, mis on seotud artikli 14 lõikes 1 nimetatud isikukategooriatega, kuid ei lubata töödelda isikuandmeid, mis annavad teavet rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste veendumuste, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta. Haldusnõukogu otsusega tagatakse, et artiklites 18, 19, 20, 27, 29 ja 35 nimetatud meetmeid ja põhimõtteid rakendatakse nõuetekohaselt. Eelkõige määratakse haldusnõukogu otsuses kindlaks uue süsteemi eesmärk, andmetele juurdepääs ja nende kasutamine ning andmete säilitamise ja nende kustutamise tähtajad.

4. Europol võib andmeid töödelda selleks, et määrata kindlaks, kas sellised andmed on tema ülesannete täitmiseks vajalikud ja kas need võib lisada artiklis 11 osutatud Europoli infosüsteemi, artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfailidesse või teistesse käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt loodud isikuandmete töötlemise süsteemidesse. Haldusnõukogu määrab direktori ettepaneku alusel ning pärast ühise järelevalveasutusega konsulteerimist kindlaks selliste andmete töötlemise tingimused, eelkõige seoses andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega ning selliste andemete säilitamise ja kustutamise tähtaegadega, mille säilitamine ei või ületada kuut kuud, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 27 nimetatud põhimõtteid. Kõnealune haldusnõukogu otsus esitatakse nõukogule heakskiitmiseks.

Artikkel 11

Europoli infosüsteem

1. Europol haldab Europoli infosüsteemi.

2. Europol tagab Europoli infosüsteemi toimimist reguleerivate käesoleva otsuse sätete järgimise. Ta vastutab Europoli infosüsteemi nõuetekohase toimimise eest tehniliste ja kasutamisega seotud aspektide osas ning võtab eelkõige kõik vajalikud meetmed, et tagada artiklites 20, 29, 31 ja 35 seoses Europoli infosüsteemiga osutatud meetmete nõuetekohane rakendamine.

3. Iga liikmesriigi siseriiklik üksus vastutab Europoli infosüsteemiga sidepidamise eest. Eelkõige vastutab ta artiklis 35 osutatud turvameetmete kohaldamise eest kõnealuse liikmesriigi territooriumil kasutatud andmetöötlusvahendite suhtes, artiklis 20 ettenähtud andmefailide läbivaatamise eest ning niivõrd, kuivõrd kõnealuse liikmesriigi õigusnormid seda nõuavad, käesoleva otsuse nõuetekohase rakendamise eest seoses muude aspektidega.

Artikkel 12

Europoli infosüsteemi sisu

1. Europoli infosüsteemi võib kasutada ainult Europoli ülesannete täitmiseks vajalike andmete töötlemiseks. Sisestatavad andmed on seotud:

a)	isikutega, keda vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b)	isikutega, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevuse kuuluvaid kuritegusid.

2. Lõikes 1 osutatud isikutega seotud andmed võivad sisaldada ainult järgmisi üksikasju:

a)	perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b)	sünniaeg ja -koht;

c)	kodakondsus;

sugu;

e)	asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f)	sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid ja passiandmed; ning

g)	vajaduse korral muud tunnused, mis võivad olla abiks isiku tuvastamisel, sealhulgas kõik konkreetsed ja objektiivsed füüsilised tunnused, mis on muutumatud, näiteks sõrmejäljed ja DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeerivast osast).

3. Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele võib Europoli infosüsteemi kasutada ka järgmiste lõikes 1 osutatud isikutega seotud üksikasjade töötlemiseks:

a)	kuriteod, arvatavad kuriteod ning millal, kus ja kuidas nende (arvatav) toimepanemine toimus;

b)	vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada nende kuritegude toimepanemiseks, sealhulgas teave juriidiliste isikute kohta;

c)	juhtumit uurivad asutused ja nende kasutatavate toimikute viited;

d)	kahtlustus isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

e)	süüdimõistmised, kui need on seotud Europoli pädevusse kuuluvate kuritegudega;

f)	andmed sisestanud pool.

Neid andmeid võib sisestada ka siis, kui need ei sisalda veel ühtegi viidet isikutele. Kui Europol sisestab andmed ise ning kui ta annab oma kasutatavate toimikute viited, lisab ta ka andmete allika.

4. Europoli või siseriikliku üksuse valduses olevat lisateavet lõikes 1 osutatud isikute kohta võib edastada mis tahes teisele siseriiklikule üksusele või Europolile, kui nad seda taotlevad. Siseriiklikud üksused järgivad seejuures oma riigi õigust.

Kui täiendav teave puudutab ühte või enamat artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud seotud kuritegu, lisatakse Europoli infosüsteemis säilitatavatele andmetele sellekohane märge, et siseriiklikud üksused ja Europol saaksid vahetada teavet seotud kuritegude kohta.

5. Kui asjaomase isiku vastane menetlus on lõplikult lõpetatud või kui isik mõistetakse lõplikult õigeks, siis kustutatakse selle juhtumiga seotud andmed, mille kohta üks nimetatud otsustest on vastu võetud.

Artikkel 13

Europoli infosüsteemi kasutamine

1. Siseriiklikel üksustel, kontaktametnikel, direktoril, asedirektoritel ja nõuetekohaste volitustega Europoli töötajatel on õigus andmeid vahetult Europoli infosüsteemi sisestada ja nende kohta sealt väljavõtteid teha. Europol võib andmetest väljavõtteid teha siis, kui see on tema ülesannete täitmiseks konkreetsel juhul vajalik. Siseriiklikud üksused ja kontaktametnikud teevad väljavõtteid andmeid kasutava poole õigus- ja haldusnormide kohaselt vastavalt käesolevas otsuses sätestatud mis tahes lisasätetele.

2. Andmeid võib muuta, parandada või kustutada ainult kõnealused andmed sisestanud pool. Kui mõnel teisel poolel on põhjust arvata, et artikli 12 lõikes 2 osutatud andmed on ebaõiged, või kui ta soovib neid täiendada, teatab ta sellest viivitamata andmed sisestanud poolele. Andmed sisestanud pool vaatab sellise teate viivitamata läbi ja vajaduse korral muudab, täiendab, parandab või kustutab andmed kohe.

3. Kui süsteem sisaldab artikli 12 lõikes 3 osutatud andmeid isiku kohta, võib iga pool sisestada selles sättes osutatud lisaandmeid. Kui sisestatud andmed on ilmselgelt vasturääkivad, peavad asjaomased pooled üksteisega nõu ning lepivad kokku.

4. Kui pool kavatseb kustutada kõik artikli 12 lõikes 2 osutatud andmed, mille ta on isiku kohta sisestanud, ning teised pooled on sama isiku kohta sisestanud artikli 12 lõikes 3 osutatud andmeid, läheb artikli 29 lõike 1 kohane andmekaitsealane vastutus ning õigus muuta, täiendada, parandada ja kustutada selliseid andmeid vastavalt artikli 12 lõikele 2 üle järgmisele poolele, kes sisestas kõnealuse isiku kohta andmeid vastavalt artikli 12 lõikele 3. Andmeid kustutada kavatsev pool teatab oma kavatsusest sellele poolele, kellele läheb üle andmekaitsealane vastutus.

5. Europoli infosüsteemist andmete kohta väljavõtete tegemise, nende sisestamise ja muutmise õiguspärasuse eest vastutab väljavõtet tegev, andmeid sisestav või neid muutev pool. Seda poolt peab olema võimalik kindlaks teha. Teabe edastamist siseriiklike üksuste ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel reguleeritakse siseriikliku õigusega.

6. Lisaks siseriiklikele üksustele ja lõikes 1 osutatud isikutele võivad Europoli infosüsteemile päringuid esitada ka liikmesriikide poolt selleks määratud pädevad asutused. Päringu tulemus näitab ainult seda, kas soovitud andmed on Europoli infosüsteemis kättesaadavad. Lisateavet on seejärel võimalik saada siseriikliku üksuse kaudu.

7. Vastavalt lõikele 6 määratud pädevaid asutusi käsitlev teave, sealhulgas selle hilisemad muudatused, edastatakse nõukogu peasekretariaadile, kes avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Analüüsimiseks koostatud tööfailid

1. Kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik, võib Europol analüüsimiseks koostatud tööfailides säilitada, muuta ja kasutada oma pädevusse kuuluvaid kuritegusid käsitlevaid andmeid, sealhulgas artikli 4 lõikes 3 osutatud seotud kuritegusid käsitlevaid andmeid. Analüüsimiseks koostatud tööfailid võivad sisaldada andmeid järgmiste isikukategooriate kohta:

a)	artikli 12 lõikes 1 osutatud isikud;

b)	isikud, keda võidakse kutsuda tunnistusi andma uurimise käigus seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega;

c)	isikud, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos;

d)	isikud, kellega asjaomane isik on ühenduses või on temaga kaasas; ning

e)	isikud, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet.

Selliste isikuandmete töötlemine, mis annavad teavet rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste veendumuste, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta, on lubatud ainult siis, kui see on asjaomase faili eesmärgil hädavajalik ja kui sellised andmed täiendavad kõnealusesse faili juba sisestatud muid isikuandmeid. On keelatud valida teatavat isikute rühma ainuüksi eespool nimetatud tundlike andmete põhjal, rikkudes seoses eesmärgiga eespool nimetatud eeskirju.

Nõukogu võtab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega vastu analüüsimiseks koostatud tööfailide rakenduseeskirjad, mis sisaldavad täpsemaid üksikasju, eelkõige käesolevas artiklis nimetatud isikuandmete liigi, kõnealuste andmete turvet käsitlevate sätete ja nende andmete kasutamise sisekontrolli kohta, ning mille on ette valmistanud haldusnõukogu, kes on eelnevalt saanud ühise järelevalveasutuse arvamuse.

2. Analüüsimiseks koostatud tööfailid avatakse andmete kogumise, töötlemise või kasutamisena määratletud analüüsimiseks, et aidata kaasa eeluurimisele. Iga analüüsiprojekti jaoks luuakse analüüsirühm, kes teeb tihedat koostööd järgmiste osalistega:

a)	analüütikud ja teised Europoli direktori määratud Europoli töötajad;

b)	liikmesriikide kontaktametnikud ja/või eksperdid, kes annavad teavet või kes on lõike 4 tähenduses analüüsiga seotud.

Ainult analüütikutel on lubatud asjaomasesse faili andmeid sisestada ja andmeid muuta. Kõik analüüsirühma osalised võivad failist väljavõtteid teha.

3. Siseriiklikud üksused edastavad Europoli taotluse korral või omal algatusel vastavalt artikli 8 lõikele 5 Europolile kogu teabe, mida tal võib konkreetse analüüsimiseks koostatud tööfaili tarvis vaja minna. Liikmesriigid edastavad selliseid andmeid üksnes siis, kui kõnealuste andmete töötlemine kuritegude ennetamise, analüüsimise või kuritegude vastu võitlemise eesmärgil on lubatud ka nende siseriikliku õigusega. Olenevalt andmete kiireloomulisusest võib andmed suunata pädevateks asutusteks määratud asutustest otse analüüsiks koostatud tööfailidesse kooskõlas artikli 8 lõikega 2.

4. Kui analüüs on üldist ja strateegilist laadi, saavad kõik liikmesriigid kontaktametnike ja/või ekspertide kaudu täielikult teada analüüsi tulemustest; eelkõige edastatakse neile Europoli koostatud aruanded.

Kui analüüsitakse konkreetseid juhtumeid, mis ei ole kõigi liikmesriikidega seotud ja millel on otsene kasutuseesmärk, osalevad analüüsis järgmiste liikmesriikide esindajad:

a)	liikmesriigid, kellelt analüüsimiseks koostatud tööfaili avamise otsuse aluseks olnud teave pärines või kellega kõnealune teave on otse seotud, ja liikmesriigid, keda analüüsirühm on hiljem kutsunud analüüsis osalema, kuna see on ka nendega seotud;

b)	liikmesriigid, kes artiklis 15 osutatud indeksisüsteemis päringute tegemisel jõuavad arvamusele, et neid tuleb teavitada, ja nõuavad seda käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tingimustel.

5. Teavitamist võivad taotleda volitatud kontaktametnikud. Iga liikmesriik nimetab ja volitab selleks piiratud arvu kontaktametnikke.

Kontaktametnik taotleb lõike 4 teise lõigu punktis b määratletud teavitamist kirjaliku põhjendatud avaldusega, mille on heaks kiitnud tema liikmesriigi asutus, kellele ta allub, ja mis edastatakse kõikidele analüüsis osalejatele. Seejärel kaasatakse ta automaatselt käimasolevasse analüüsi.

Kui analüüsirühm esitab vastuväite, lükatakse automaatne kaasamine edasi kuni lepitusmenetluse lõppemiseni, mis hõlmab kolme järgmist etappi:

a)	analüüsis osalejad püüavad teavitamist nõudva kontaktametnikuga kokkuleppele jõuda. Selleks on neil kõige rohkem kaheksa päeva aega;

b)	kui kokkuleppele ei jõuta, kohtuvad asjaomaste siseriiklike üksuste juhid ja direktor kolme päeva jooksul ning püüavad jõuda kokkuleppele;

c)	kui lahkarvamus püsib, kohtuvad haldusnõukogu asjaomaste poolte esindajad kaheksa päeva jooksul. Kui asjaomane liikmesriik ei loobu teavitamise nõudest, otsustatakse selle liikmesriigi kaasamine konsensuse alusel.

6. Andmete tundlikkust ja nende muudatusi hindab ainult need andmed Europolile edastanud liikmesriik ning tal on õigus määrata nende andmete käitlemistingimused. Analüüsiandmete levitamise või tööks kasutamise üle otsustab Europolile andmed edastanud liikmesriik. Kui ei ole võimalik määrata, milline liikmesriik andmed Europolile edastas, otsustavad andmete levitamise või tööks kasutamise üle analüüsis osalejad. Liikmesriik või käimasoleva analüüsiga ühinev kaasatud ekspert ei või andmeid eelkõige levitada või kasutada ilma asjaga alguses seotud liikmesriigi eelneva loata.

7. Erandina lõikest 6 teatatakse vastavalt artiklile 17 tuvastatud seosest viivitamata asjaomasele liikmesriigile või kolmandale isikule juhtudel, kui Europol leiab pärast andmete lisamist analüüsimiseks koostatud tööfailile, et andmed on seotud juba teise liikmesriigi või kolmanda isiku poolt faili sisestatud isikute või objektidega.

8. Europol võib kutsuda artikli 22 lõikes 1 või artikli 23 lõikes 1 osutatud üksuste eksperte analüüsirühma töös osalema, kui:

a)	Europoli ja üksuse vahel on sõlmitud artikli 22 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud kokkulepe või töökord, mis sisaldab asjakohaseid sätteid teabevahetuse, sealhulgas isikuandmete edastamise kohta, ning vahetatud teabe konfidentsiaalsuse kohta;

b)	üksuse ekspertide kaasamine on liikmesriikide huvides;

c)	üksus osaleb otseselt analüüsis; ning

d)	kõik osalejad nõustuvad üksuse ekspertide kaasamisega analüüsirühma töösse.

Europol kutsub esimese lõigu punktides b, c ja d sätestatud tingimustel Euroopa Pettustevastase Ameti eksperte analüüsirühma tegevustes kaastööd tegema, kui analüüsiprojekt käsitleb pettust või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve.

Üksuse ekspertide kaasamist analüüsirühma töösse reguleerib Europoli ja üksuse vaheline kokkulepe. Selliseid kokkuleppeid reguleerivad eeskirjad määrab kindlaks haldusnõukogu.

Europoli ja üksuste vaheliste kokkulepete üksikasjad saadetakse ühisele järelevalveasutusele, mis võib haldusnõukogule edastada vajalikuks peetavaid märkusi.

Artikkel 15

Indeksisüsteem

1. Europol loob analüüsimiseks koostatud tööfailides säilitatavate andmete jaoks indeksisüsteemi.

2. Indeksisüsteemile juurdepääsu õigus on direktoril, asedirektoritel, Europoli nõuetekohaselt volitatud töötajatel, kontaktametnikel ja siseriiklike üksuste nõuetekohaselt volitatud liikmetel. Indeksisüsteem võimaldab seda kasutavatel isikutel päritavate andmete põhjal aru saada, kas analüüsimiseks koostatud tööfail sisaldab andmeid, mis on indeksisüsteemi kasutava isiku ülesannete täitmise huvides.

3. Juurdepääs indeksisüsteemile määratletakse nii, et on võimalik kindlaks määrata, kas teavet säilitatakse analüüsimiseks koostatud tööfailis või mitte, kuid ei ole võimalik luua seoseid või teha faili sisu põhjal edasisi järeldusi.

4. Saanud ühiselt järelevalveasutuselt nõu, sätestab haldusnõukogu indeksisüsteemi loomise üksikasjaliku korra, sealhulgas indeksisüsteemile juurdepääsu tingimused.

Artikkel 16

Analüüsimiseks koostatud tööfaili avamise korraldus

1. Iga analüüsimiseks koostatud tööfaili puhul määrab direktor faili avamise korralduses:

a)	faili nime;

b)	faili otstarbe;

c)	isikute rühmad, kelle kohta andmeid säilitatakse;

d)	säilitatavate andmete laadi ja isikuandmed, mis annavad teavet rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste veendumuste, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta, kui need andmed on hädavajalikud;

e)	faili avamise otsuseni viinud üldise konteksti;

f)	faili avamise ajal analüüsirühma kuuluvad osalised;

g)	tingimused, mille alusel võib failis säilitatavaid andmeid edastada, millistele saajatele ja millise korra kohaselt;

h)	andmete vaatamise tähtajad ja säilitamise kestuse;

i)	auditilogi loomise meetodi.

2. Direktor teatab viivitamata haldusnõukogule ja ühisele järelevalveasutusele faili avamise korraldusest või lõikes 1 nimetatud teabesse tehtud mis tahes hilisematest muudatustest ning edastab neile vastavad dokumendid. Ühine järelevalveasutus võib edastada haldusnõukogule vajalikuks peetavaid märkusi. Direktor võib nõuda, et ühine järelevalveasutus teeks seda määratletud ajavahemiku jooksul.

3. Analüüsimiseks koostatud tööfaili säilitatakse kõige rohkem kolm aastat. Enne kõnealuse kolmeaastase ajavahemiku möödumist vaatab Europol faili jätkamise vajaduse uuesti läbi. Kui see on faili otstarvet silmas pidades ilmselgelt vajalik, võib direktor anda korralduse faili jätkata täiendaval kolmeaastasel ajavahemikul. Direktor teatab viivitamata haldusnõukogule ja ühisele järelevalveasutusele faili komponentidest, mille tõttu on faili jätkamise vajadus ilmselgelt õigustatud. Ühine järelevalveasutus edastab haldusnõukogule mis tahes vajalikuks peetavad märkused. Direktor võib nõuda, et ühine järelevalveasutus teeks seda määratletud ajavahemiku jooksul.

4. Haldusnõukogu võib igal ajal anda direktorile korralduse avamiskorraldust muuta või analüüsimiseks koostatud tööfail sulgeda. Haldusnõukogu otsustab, millisel kuupäeval selline muutmine või sulgemine jõustub.

III PEATÜKK

ÜLDSÄTTED ANDMETÖÖTLUSE KOHTA

Artikkel 17

Teatamiskohustus

Ilma et see piiraks artikli 14 lõigete 6 ja 7 sätete kohaldamist, teavitab Europol viivitamata siseriiklikke üksusi ja siseriiklike üksuste taotluse korral nende kontaktametnikke mis tahes nende liikmesriigiga seotud teabest ning seostest artikli 4 kohaselt Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude vahel. Samuti võib edastada Europolile tema kohustuste täitmisel teatavaks saanud teavet ja luureandmeid, mis on seotud teiste raskete kuritegudega.

Artikkel 18

Sätted väljavõtete kontrolli kohta

Europol seab koostöös liikmesriikidega sisse asjakohased kontrollimehhanismid, mis võimaldavad kontrollida kõikidest tema isikuandmete töötlemiseks kasutatavatest automaatsetest andmefailidest tehtud väljavõtete õiguspärasust, ning võimaldab liikmesriikidele taotluse korral juurdepääsu auditilogidele. Sel viisil kogutud andmeid kasutavad Europol ning artiklites 33 ja 34 osutatud järelevalveasutused ainult sellel eesmärgil ning need kustutatakse 18 kuu pärast, välja arvatud juhul, kui andmeid vajatakse jätkuvaks kontrollimiseks. Haldusnõukogu teeb otsuse sellise kontrollimehhanismi üksikasjade kohta pärast ühise järelevalveasutusega konsulteerimist.

Artikkel 19

Andmete kasutamise eeskirjad

1. Europoli mis tahes andmetöötlusfailidest võetud või mis tahes muul asjakohasel moel esitatud isikuandmeid edastavad või kasutavad ainult liikmesriikide pädevad asutused, et ennetada Europoli pädevusse kuuluvaid kuritegusid ja ka muid raskeid kuriteovorme ning nendega võidelda. Europol kasutab andmeid ainult oma ülesannete täitmiseks.

2. Kui andmeid edastav liikmesriik või neid edastav kolmas riik või kolmandad isikud kehtestavad andmete puhul teatavad piirangud selliste andmete kasutamisele kõnealuses liikmesriigis, kolmandas riigis või kolmandate isikute poolt, siis peab kõnealuseid piiranguid järgima ka andmete kasutaja, välja arvatud erijuhud, kui siseriiklikus õiguses sätestatakse, et kasutamispiirangutest tuleb loobuda kohtuasutuste, seadusandlike asutuste või teiste seaduse alusel asutatud iseseisvate asutuste puhul, kes vastutavad siseriiklike pädevate asutuste järelevalve eest. Sellisel juhul kasutatakse andmeid ainult pärast eelnevat konsulteerimist andmeid edastanud liikmesriigiga, kelle huve ja arvamusi võetakse võimalikult palju arvesse.

3. Andmeid võib kasutada muul eesmärgil ning muud asutused peale siseriiklike pädevate asutuste võivad neid kasutada ainult pärast eelnevat konsulteerimist andmed edastanud liikmesriigiga niivõrd, kuivõrd kõnealuse liikmesriigi õigus seda lubab.

Artikkel 20

Andmete säilitamise ja kustutamise tähtajad

1. Europol säilitab andmeid andmefailides ainult nii kaua, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Andmete jätkuva säilitamise vajadus vaadatakse läbi hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete sisestamist. Europoli infosüsteemis säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab andmed sisestanud üksus. Teistes Europoli andmefailides säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab Europol. Europol teatab liikmesriikidele andmete säilitamise läbivaatamise tähtaegade kättejõudmisest automaatselt kolm kuud ette.

2. Kui see on Europoli ülesannete täitmiseks siiski vajalik, võivad lõike 1 kolmandas ja neljandas lauses osutatud üksused läbivaatamise ajal otsustada säilitada andmeid järgmise läbivaatuseni, mis toimub pärast järgmist kolmeaastast ajavahemikku. Kui otsust andmete jätkuvaks säilitamiseks ei tehta, kustutatakse need automaatselt.

3. Kui liikmesriik kustutab oma siseriiklikest andmefailidest Europolile edastatud andmed, mida säilitatakse teistes Europoli andmefailides, teatab ta sellest vastavalt Europolile. Sellistel juhtudel kustutab Europol andmed, välja arvatud juhul, kui need pakuvad talle edasist huvi seetõttu, et tema valduses olev teave on ulatuslikum kui andmed edastanud liikmesriigil. Europol teatab asjaomasele liikmesriigile selliste andmete jätkuvast säilitamisest.

4. Andmeid ei kustutata, kui see kahjustaks kaitset vajava asjaomase isiku huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid vaid asjaomase isiku nõusolekul.

Artikkel 21

Juurdepääs andmetele teistest infosüsteemidest

Niivõrd kui Europolil on õigus Euroopa Liidu, rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktide alusel saada elektroonset juurdepääsu teistele kas riiklikku või rahvusvahelist laadi infosüsteemidele, võib Europol teha selliste vahendite abil isikuandmetest väljavõtteid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Selliste liidu, rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktide kehtivad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu nendele andmetele ja nende kasutamist niivõrd, kuivõrd nendes nähakse ette käesolevast otsusest rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad.

IV PEATÜKK

SUHTED PARTNERITEGA

Artikkel 22

Suhted liidu või ühendusega seotud institutsioonide, ametite, büroode ja asutustega

1. Niivõrd kui see on asjakohane Europoli ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa ühenduste asutamislepingutega või nende alusel moodustatud institutsioonide, organite, ametkondade ja asutustega, eelkõige järgmistega:

Eurojust;

b)	Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (10);

c)	Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex) (11);

d)	Euroopa Politseikolledž (CEPOL);

e)	Euroopa Keskpank;

f)	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Järelevalvekeskus (EMCDDA) (12).

2. Europol sõlmib kokkulepped või seab sisse töökorra lõikes 1 osutatud asutustega. Sellised kokkulepped või töökorrad võivad hõlmata operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist. Mis tahes sellise kokkuleppe võib sõlmida või töökorra sisse seada üksnes pärast heakskiidu saamist haldusnõukogult, kes on eelnevalt saanud ühise järelevalveasutuse arvamuse.

3. Enne lõikes 2 osutatud kokkuleppe või töökorra jõustumist võib Europol saada otse ja kasutada teavet, sealhulgas isikuandmeid, lõikes 1 osutatud asutustelt niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks, ning Europol võib artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustel otse edastada teavet, sealhulgas isikuandmeid, sellistele asutustele niivõrd, kuivõrd see on vajalik saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

4. Europolil on lubatud edastada salastatud teavet lõikes 1 osutatud asutustele üksnes juhul, kui Europoli ja saaja vahel on sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe.

Artikkel 23

Suhted kolmandate riikide ja organisatsioonidega

1. Niivõrd kui see on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid:

a)	kolmandate riikidega;

selliste organisatsioonidega nagu:

i)	rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad avalik-õiguslikud asutused;

ii)	muud avalik-õiguslikud asutused, mis on loodud või tuginevad kahe või enama riigi vahelisele kokkuleppele; ning

iii)	Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol).

2. Europol sõlmib kokkulepped lõikes 1 osutatud asutustega, mis on nimetatud artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud loetelus. Kõnealused kokkulepped võivad käsitleda operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist, kui selline teave edastatakse käesoleva artikli lõike 6 punktis b osutatud kokkuleppes nimetatud määratud kontaktpunkti kaudu. Kõnealuseid kokkuleppeid võib sõlmida üksnes pärast nõukogu heakskiitu, nõukogu konsulteerib eelnevalt haldusnõukoguga ning isikuandmete vahetamise puhul saab haldusnõukogu kaudu ühiselt järelevalveasutuselt arvamuse.

3. Enne lõikes 2 osutatud kokkulepete jõustumist võib Europol otse saada ja kasutada teavet, sealhulgas isikuandmeid ja salastatud teavet niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

4. Enne lõikes 2 osutatud kokkulepete jõustumist võib Europol artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustel otse edastada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutustele teavet, välja arvatud isikuandmeid ja salastatud teavet niivõrd, kuivõrd see on vajalik saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

5. Europol võib artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustel otse edastada teavet, välja arvatud isikuandmeid ja salastatud teavet, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutustele, mida ei ole nimetatud artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud loetelus, niivõrd, kuivõrd see on üksikjuhtudel absoluutselt vajalik Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude ennetamiseks või tõkestamiseks.

6. Europol võib artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustel edastada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutustele:

a)	isikuandmeid ja salastatud teavet, kui see on üksikjuhtudel vajalik Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude ennetamiseks või tõkestamiseks, ning

b)	isikuandmeid, kui Europol on sõlminud asjaomase asutusega käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kokkuleppe, millega kõnealuste andmete edastamist lubatakse hinnangu põhjal, et kõnealune asutus tagab piisava andmekaitse taseme olemasolu.

7. Europolil on lubatud edastada salastatud teavet lõikes 1 osutatud asutustele üksnes juhul, kui Europoli ja saaja vahel on sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe.

8. Erandina lõigetest 6 ja 7 ning ilma et see piiraks artikli 24 lõike 1 kohaldamist, võib Europol edastada tema valdusesse kuuluvaid isikuandmeid ja salastatud teavet käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutustele, kui direktor peab andmete edastamist absoluutselt vajalikuks, et kaitsta asjaomase liikmesriigi esmaseid huve Europoli eesmärkide ulatuses või kuriteo või terroriaktidega seostatava otsese ohu vältimise huvides. Direktor võtab igal juhul arvesse kõnealuse asutuse suhtes kohaldatava andmekaitse taset, et tasakaalustada andmekaitse tase kõnealuste huvidega. Direktor teavitab haldusnõukogu ja ühist järelevalveasutust võimalikult kiiresti oma otsusest ning asjaomaste asutuste poolt pakutava andmekaitse taseme hindamise alustest.

9. Enne isikuandmete edastamist vastavalt lõikele 8 hindab direktor asjaomaste asutuste poolt pakutava andmekaitse taseme piisavust, võttes arvesse kõiki isikuandmete edastamisega seotud asjaolusid, eelkõige:

a)	andmete laadi;

b)	andmete kasutamise otstarvet;

c)	kavandatud töötlemise kestust;

d)	üksuse suhtes kohaldatavad andmekaitse üld- või erisätteid;

e)	asjaolu, kas üksus on nõustunud Europoli nõutavate andmeid käsitlevate eritingimustega.

Artikkel 24

Andmete edastamine

1. Juhul kui asjaomased andmed on Europolile edastanud liikmesriik, edastab Europol need artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud asutustele üksnes kõnealuse liikmesriigi nõusolekul. Asjaomane liikmesriik võib sellisele edastamisele anda oma eelneva nõusoleku üld- või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

Kui andmeid ei ole edastanud liikmesriik, teeb Europol kindlaks, et andmed:

a)	ei takista liikmesriigi pädevusse kuuluvate ülesannete nõuetekohast täitmist,

b)	ei ohusta liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ega kahjusta muul viisil tema üldist heaolu.

2. Europol vastutab andmete edastamise õiguspärasuse eest. Europol peab arvestust käesoleva artikli alusel toimunud andmeedastuse ja selle põhjuste kohta. Andmeid edastatakse vaid siis, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.

Artikkel 25

Eraõiguslike isikute ja eraisikute edastatud teave

1. Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „eraõiguslikud isikud”- asutused ja organid, kes on asutatud liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, eelkõige äriühingud ja ettevõtted, ettevõtjate ühendused, mittetulundusorganisatsioonid ja teisi eraõiguslikud juriidilised isikud, kes ei kuulu artikli 23 lõike 1 reguleerimisalasse;

b) „eraisikud”- kõik füüsilised isikud.

2. Europol võib töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mille on lõikes 3 sätestatud tingimustel edastanud eraõiguslikud isikud, niivõrd kui see on tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks vajalik.

3. Europol võib töödelda eraõiguslike isikute edastatud isikuandmeid järgmistel tingimustel:

liikmesriikide õiguse alusel asutatud eraõiguslike isikute edastatud isikuandmeid võib Europol töödelda üksnes juhul, kui need on edastatud kõnealuse liikmesriigi siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas selle siseriikliku õigusega. Europol ei tohi võtta teabe saamiseks otse ühendust eraõiguslike isikutega liikmesriikides;

isikuandmeid, mille on edastanud eraõiguslikud isikud, kes on asutatud sellise kolmanda riigi õiguse alusel, kellega Europol on kooskõlas artikliga 23 sõlminud koostöökokkuleppe, millega lubatakse isikuandmete vahetust, võib edastada Europolile üksnes kõnealuse riigi kontaktpunkti kaudu, mis on kindlaks määratud kehtivas koostöökokkuleppes ja vastavalt kõnealusele kokkuleppele;

isikuandmeid, mille on edastanud eraõiguslikud isikud, kes on asutatud sellise kolmanda riigi õiguse alusel, kellega Europolil ei ole isikuandmete vahetust lubavat koostöökokkulepet, võib Europol töödelda üksnes juhul, kui:

i)	asjaomane eraõiguslik isik on nimetatud artikli 26 lõikes 2 osutatud loetelus ning

ii)

Europol ja asjaomane eraõiguslik isik on sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi teabe, sealhulgas isikuandmete edastamise kohta, millega kinnitatakse eraõigusliku isiku poolt isikuandmete kogumise ja edastamise õiguspärasust ning täpsustatakse, et edastatavaid isikuandmeid võib kasutada üksnes Europoli ülesannete õiguspäraseks täitmiseks. Sellise vastastikuse mõistmise memorandumi võib sõlmida üksnes pärast heakskiidu saamist haldusnõukogult, kes on eelnevalt saanud ühise järelevalveasutuse arvamuse.

Juhul kui edastatud andmed mõjutavad liikmesriigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi siseriiklikku üksust.

4. Lisaks eraõiguslike isikute vastavalt lõikele 3 edastatud andmete töötlemisele võib Europol otse saada ja töödelda andmeid, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit avalikult kättesaavatest allikatest, nagu meedia ja avalikud andmed, ning ettevõtlusalase teabe pakkujatelt vastavalt käesoleva otsuse andmekaitsealastele sätetele. Kooskõlas artikliga 17 edastab Europol kogu olulise teabe siseriiklikele üksustele.

5. Europol võib töödelda eraisikute edastatud teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui need saadakse siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas siseriikliku õigusega või kontaktpunkti kaudu kolmandas riigis, kellega Europol on sõlminud koostöökokkuleppe vastavalt artiklile 23. Kui Europol saab teavet, sealhulgas isikuandmeid, eraisikult, kes elab kolmandas riigis, kellega Europolil ei ole koostöökokkulepet, võib Europol need andmed edastada üksnes asjaomasele liikmesriigile või kolmandale riigile, kellega Europol on sõlminud koostöökokkuleppe vastavalt artiklile 23. Europol ei tohi võtta teabe saamiseks otse ühendust eraisikutega.

6. Käesoleva artikli lõike 3 punkti c alusel Europoli poolt edastatud või saadud isikuandmeid võib töödelda üksnes nende kandmiseks artiklis 11 osutatud Europoli infosüsteemi ning artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfailidesse või teistesse isikuandmeid töötlevatesse süsteemidesse, mis on loodud kooskõlas artikli 10 lõigetega 2 ja 3, kui andmed on seotud teiste eespool nimetatud süsteemidesse juba kantud andmetega või kui need on seotud siseriikliku üksuse poolt ühest eespool nimetatud süsteemist tehtud eelneva päringuga.

Vastavalt käesoleva otsuse artikli 29 lõike 1 punktile b vastutab Europol enda poolt töödeldud teabe eest, mis on edastatud käesoleva artikli lõike 3 punktides b ja c ning lõikes 4 sätestatud tingimustel, ning teabe eest, mis on edastatud sellise kolmanda riigi kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on sõlminud koostöökokkuleppe vastavalt artiklile 23.

7. Direktor esitab haldusnõukogule põhjaliku aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta kaks aastat pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva. Haldusnõukogu võib ühise järelevalveasutuse soovitusel või omal algatusel võtta meetmeid, mida peetakse vajalikuks vastavalt artikli 37 lõike 9 punktile b.

Artikkel 26

Europoli suhteid reguleerivad rakenduseeskirjad

1. Nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ja kvalifitseeritud häälteenamusega:

a)	koostab loetelu artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandatest riikidest ja organisatsioonidest, kellega Europol sõlmib kokkulepped. Loetelu valmistab ette haldusnõukogu ja vajaduse korral vaadatakse see läbi; ning

b)	võtab vastu rakenduseeskirjad, mis reguleerivad Europoli suhteid, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe edastamist, artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud üksustega. Rakenduseeskirjad valmistab ette haldusnõukogu, kes on eelnevalt saanud ühise järelevalveasutuse arvamuse.

2. Haldusnõukogu koostab pärast ühiselt järelevalveasutuselt arvamuse saamist ja vajaduse korral vaatab läbi loetelu eraõiguslikest isikutest, kellega Europol võib sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumi vastavalt artikli 25 lõike 3 punkti c alapunktile ii, ning võtab vastu eeskirjad, mis reguleerivad sellise vastastikuse mõistmise memorandumi sisu ja sõlmimise korda.

V PEATÜKK

ANDMEKAITSE JA ANDMETE TURVALISUS

Artikkel 27

Andmekaitsestandard

Ilma et see piiraks käesoleva otsuse konkreetsete sätete kohaldamist, võtab Europol arvesse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R (87) 15. Europol järgib neid põhimõtteid isikuandmete töötlemisel, sealhulgas andmefailidena säilitatavate automatiseeritud ja mitteautomatiseeritud andmete, eelkõige vastavalt konkreetsetele tingimustele kättesaadavate mis tahes struktureeritud isikuandmete kogumi puhul.

Artikkel 28

Andmekaitseametnik

1. Haldusnõukogu nimetab direktori ettepanekul ametisse andmekaitseametniku, kes on töötajaskonna liige. Ta on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

2. Andmekaitseametnikul on eelkõige järgmised ülesanded:

a)	tagada sõltumatult õiguspärasus ja käesoleva otsuse sätete täitmine isikuandmete, sealhulgas Europoli töötajatega seotud isikuandmete töötlemisel;

b)	tagada isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalik registreerimine vastavalt käesolevale otsusele;

c)	tagada andmesubjektide taotluse korral nende teavitamine nende õigustest vastavalt käesolevale otsusele;

d)	teha koostööd Europoli töötajatega, kes vastutavad andmetöötlemise menetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

e)	teha koostööd ühise järelevalveasutusega;

f)	koostada aastaaruanne ning edastada see haldusnõukogule ja ühisele järelevalveasutusele.

3. Ülesannete täitmisel on andmekaitseametnikul juurdepääs kõigile Europoli töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele.

4. Kui andmekaitseametnik leiab, et käesoleva otsuse isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid ei järgita, siis ta teavitab direktorit, paludes viimasel mittevastavus määratud aja jooksul kõrvaldada.

Kui direktor ei lahenda töötlemise mittevastavust määratud aja jooksul, teavitab andmekaitseametnik haldusnõukogu ja lepib haldusnõukoguga kokku vastamiseks määratud aja.

Kui haldusnõukogu ei lahenda töötlemise mittevastavust määratud aja jooksul, saadab andmekaitseametnik asja edasi ühisele järelevalveasutusele.

5. Haldusnõukogu võtab vastu täiendavad andmekaitseametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku valimist ja ametist vabastamist, ülesandeid, kohustusi ja pädevusi ning tema sõltumatuse tagatisi.

Artikkel 29

Andmekaitsega seotud vastutus

1. Europolis töödeldavate andmete eest, eelkõige andmete kogumise, Europolile edastamise ja sisestamise õiguspärasuse ning nende õigsuse, ajakohasuse ja säilitamistähtaja kontrollimise eest vastutab:

a)	andmed sisestanud või muul viisil edastanud liikmesriik;

kolmandate isikute poolt Europolile edastatud, sealhulgas eraõiguslike isikute poolt artikli 25 lõike 3 punktide b ja c ning artikli 25 lõike 4 kohaselt edastatud andmete, samuti kolmanda riigi kontaktpunkti (kellega Europol on vastavalt artiklile 23 sõlminud koostöökokkuleppe) kaudu edastatud andmete või Europoli tehtud analüüsi tulemusena saadud andmete puhul Europol.

2. Europolile edastatud, kuid ühte Europoli andmefaili veel lisamata andmed jäävad andmed edastanud poole andmekaitsevastutuse alla. Europol vastutab siiski andmete turvalisuse tagamise eest vastavalt artikli 35 lõikele 2 selles osas, et kuni nende andmete lisamiseni andmefaili on neile võimalik juurdepääsu saada üksnes Europoli volitatud töötajatel selleks, et teha kindlaks, kas Europol saab neid töödelda, või andmed edastanud poole volitatud ametnikel. Kui Europolil on pärast nende hindamist põhjust eeldada, et esitatud andmed on ebatäpsed või aegunud, teavitab ta andmed edastanud poolt.

3. Lisaks sellele vastutab Europol kõikide tema poolt töödeldud andmete eest vastavalt käesoleva otsuse muudele sätetele.

4. Kui Europolil on tõendeid selle kohta, et II peatükis osutatud ühte tema süsteemi sisestatud andmed on faktiliselt ebaõiged või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teavitab ta sellest liikmesriiki või muud vastavat seotud poolt.

5. Europol säilitab andmeid nii, et on võimalik kindlaks teha, milline liikmesriik või kolmas isik on andmed edastanud või kas need on saadud Europoli analüüsi tulemusel.

Artikkel 30

Isiku juurdepääsuõigus

1. Igal isikul on mõistlike ajavahemike järel ja kõikidel käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus saada teavet, kas Europol töötleb teda puudutavaid isikuandmed, õigus saada arusaadaval kujul teavet selliste andmete kohta ja õigus lasta selliseid andmeid kontrollida.

2. Iga isik, kes soovib kasutada oma käesoleva artikli kohast õigust, võib esitada ülemääraste kulutusteta sellekohase taotluse oma valitud liikmesriigis selles liikmesriigis selleks määratud asutusele. See asutus saadab taotluse viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul selle laekumisest arvates Europolile.

3. Europol vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul alates selle laekumisest Europolile vastavalt käesolevale artiklile.

4. Europol konsulteerib asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega enne, kui ta otsustab taotlusele vastata vastavalt lõikele 1. Andmetele juurdepääsu andmise otsuse tingimuseks on Europoli ja selliste andmete edastamisega otseselt seotud liikmesriikide tihe koostöö. Kui liikmesriik on vastu sellele, et Europol vastab taotlusele, teavitab ta oma vastuseisu põhjustest Europoli.

5. Teabe andmisest vastuseks vastavalt lõikele 1 esitatud taotlusele keeldutakse, kui see keeldumine on vajalik selleks, et:

a)	võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

b)	kaitsta liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda või ennetada kuritegevust;

c)	tagada, et ei kahjustataks ühtegi siseriiklikku uurimist;

d)	kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

Erandi kohaldamise hindamisel võetakse arvesse asjaomase isiku huvisid.

6. Kui vastuseks vastavalt lõikele 1 esitatud taotlusele keeldutakse teabe andmisest, teatab Europol asjaomasele isikule, et ta on korraldanud kontrolli, andmata asjaomasele isikule seejuures mingit teavet, mis võiks osutada sellele, kas Europol töötleb teda puudutavaid isikuandmeid.

7. Igal isikul on õigus mõistlike ajavahemike järel taotleda ühiselt järelevalveasutuselt, et see kontrolliks, kas teda puudutavaid isikuandmeid kogutakse, säilitatakse, töödeldakse ja kasutatakse Europolis käesolevas otsuses isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega kooskõlas oleval viisil. Ühine järelevalveasutus teatab asjaomasele isikule, et ta on korraldanud kontrolli, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada sellele, kas Europol töötleb teda puudutavaid isikuandmeid.

Artikkel 31

Andmesubjekti õigus lasta andmeid parandada ja kustutada

1. Igal isikul on õigus paluda Europolil parandada või kustutada teda puudutavad ebaõiged andmed. Kui selle õiguse teostamise käigus või muul viisil ilmneb, et Europolis hoitavad andmed, mille on talle edastanud kolmandad isikud või mis on saadud tema enda analüüside tulemusena, on ebaõiged või et nende sisestamine või säilitamine on vastuolus käesoleva otsusega, parandab või kustutab Europol sellised andmed.

2. Kui ebaõiged või käesoleva otsusega vastuolus olevad andmed on Europolile otse edastanud liikmesriigid, parandavad või kustutavad sellised andmed asjaomased liikmesriigid koostöös Europoliga.

3. Kui ebaõiged andmed on edastatud teiste nõuetekohaste vahendite abil või vead liikmesriikide antud andmetes on põhjustanud vigane edastamine või edastamine vastuolus käesoleva otsusega või kui andmed on ebaõiged seetõttu, et Europol on need ebaõigesti või vastuolus käesoleva otsusega sisestanud, vastu võtnud või neid säilitanud, parandab või kustutab Europol andmed koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud juhtudel teatatakse sellest viivitamata andmeid saanud liikmesriikidele või kolmandatele isikutele. Andmeid saanud liikmesriigid ja kolmandad isikud parandavad või kustutavad samuti need andmed. Kui kustutamine ei ole võimalik, siis andmed blokeeritakse, et hoida ära mis tahes edasine töötlemine.

5. Europol teatab taotluse esitajale põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul kirjalikult, et teda puudutavad andmed on parandatud või kustutatud.

Artikkel 32

Kaebused

1. Oma vastuses kontrollimistaotlusele, andmetele juurdepääsu taotlusele või andmete parandamise või kustutamise taotlusele teatab Europol taotluse esitanud isikule, et kui ta ei ole otsusega rahul, võib ta otsuse edasi kaevata ühisele järelevalveasutusele. Kõnealune isik võib küsimuse ühisele järelevalveasutusele edastada ka siis, kui tema taotlusele ei ole artiklis 30 või 31 sätestatud tähtaegade jooksul vastatud.

2. Kui taotluse esitanud isik kaebab otsuse edasi ühisele järelevalveasutusele, vaatab kõnealune asutus kaebuse läbi.

3. Kui kaebus puudutab artiklis 30 või 31 osutatud otsust, konsulteerib ühine järelevalveasutus selle liikmesriigi järelevalveasutuste või pädeva kohtuasutusega, kust andmed pärinevad, või otseselt seotud liikmesriigiga. Ühine järelevalveasutus võtab tihedas koostöös siseriikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuasutusega vastu otsuse, mis võib hõlmata mis tahes teabe edastamisest keeldumist.

4. Kui kaebus on seotud Europoli poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmetele või analüüsimiseks koostatud tööfailides või mis tahes muus isikuandmete töötlemiseks artikli 10 kohaselt Europoli loodud süsteemis säilitatavatele andmetele juurdepääsuga ning Europoli jätkuvate vastuväidete korral võib ühine järelevalveasutus selliseid vastuväiteid taandada üksnes oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, olles eelnevalt ära kuulanud Europoli ja liikmesriigi või liikmesriigid, nagu on osutatud artikli 30 lõikes 4. Kui sellist häälteenamust ei saavutata, teatab ühine järelevalveasutus taotluse esitanud isikule keeldumisest, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada asjaomase isiku isikuandmete olemasolule.

5. Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmete ja analüüsimiseks koostatud tööfailides või mis tahes muus isikuandmete töötlemiseks artikli 10 kohaselt Europoli loodud süsteemis säilitatavate andmete kontrollimisega, tagab ühine järelevalveasutus, et vajalik kontroll on korraldatud nõuetekohaselt tihedas koostöös andmed sisestanud liikmesriigi järelevalveasutusega. Ühine järelevalveasutus teatab taotluse esitanud isikule, et ta on kontrolli korraldanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada kõnealuse isiku isikuandmete olemasolule.

6. Kui kaebus on seotud Europoli poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmete või analüüsimiseks koostatud tööfailides või mis tahes muus isikuandmete töötlemiseks artikli 10 kohaselt Europoli loodud süsteemis säilitatavate andmete kontrollimisega, tagab ühine järelevalveasutus, et Europol on korraldanud vajaliku kontrolli. Ühine järelevalveasutus teatab taotluse esitanud isikule, et ta on kontrolli korraldanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada kõnealuse isiku isikuandmete olemasolule.

Artikkel 33

Siseriiklik järelevalveasutus

1. Iga liikmesriik määrab siseriikliku järelevalveasutuse, kelle ülesandeks on kooskõlas siseriikliku õigusega sõltumatult jälgida isikuandmete sisestamise, nendest väljavõtete tegemise ja isikuandmete asjaomase liikmesriigi kaudu Europolile edastamise lubatavust ning kontrollida, kas selline sisestamine, väljavõtete tegemine või edastamine kahjustab andmesubjekti õigusi. Selleks on siseriiklikul järelevalveasutusel asjaomase siseriiklike menetluste kohaselt siseriikliku üksuse või kontaktametnike ruumides juurdepääs liikmesriigi poolt Europoli infosüsteemi või mis tahes muusse Europoli poolt artikli 10 kohaselt isikuandmete töötlemiseks loodud süsteemi sisestatud andmetele.

Järelevalveülesannete täitmiseks on siseriiklikel järelevalveasutustel juurdepääs oma vastavate Europoli kontaktametnike töökohtadele ja dokumentidele.

Lisaks teostavad siseriiklikud järelevalveasutused asjaomaste siseriiklike menetluste kohaselt järelevalvet siseriiklike üksuste tegevuse ja kontaktametnike tegevuse üle, kui selline tegevus on seotud isikuandmete kaitsega. Samuti teavitavad nad ühist järelevalveasutust mis tahes meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.

2. Igal isikul on õigus nõuda siseriiklikult järelevalveasutuselt, et see tagaks teda puudutavate andmete sisestamise või ükskõik millisel kujul Europolile edastamise ja asjaomaste liikmesriikide poolt andmete kasutamise õiguspärasuse.

Seda õigust kasutatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitati.

Artikkel 34

Ühine järelevalveasutus

1. Europoli tegevuse jälgimiseks kooskõlas käesoleva otsusega moodustatakse sõltumatu ühine järelevalveasutus, eesmärgiga tagada, et Europoli valduses olevate andmete säilitamine, töötlemine ja kasutamine ei kahjusta isiku õigusi. Lisaks jälgib ühine järelevalveasutus Europolist pärinevate andmete edastamise lubatavust. Ühine järelevalveasutus koosneb kõige rohkem kahest iga sõltumatu siseriikliku järelevalveasutuse liikmest või esindajast, keda vajaduse korral abistavad asendajad ja kellel on vajalikud oskused ning kelle iga liikmesriik määrab viieks aastaks. Igal delegatsioonil on üks hääl.

Ühine järelevalveasutus valib oma liikmete hulgast esimehe.

Oma ülesandeid täites ei võta ühise järelevalveasutuse liikmed vastu ühegi teise asutuse juhtnööre.

2. Europol abistab ühist järelevalveasutust viimase ülesannete täitmisel. Eelkõige teeb ta sel puhul järgmist:

a)	annab ühise järelevalveasutuse taotletud teavet, võimaldab talle juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja paberkandjatele ning andmefailides säilitatavatele andmetele;

b)	võimaldab ühisele järelevalveasutusele igal ajal vaba juurdepääsu kõikidesse oma ametiruumidesse;

c)	rakendab ühise järelevalveasutuse otsused kaebuste kohta.

3. Ühine järelevalveasutus on pädev uurima Europoli tegevusega seotud rakendamis- ja tõlgendamisküsimusi seoses isikuandmete töötlemise ja kasutamisega, uurima liikmesriikide järelevalveasutuste sõltumatu kontrolli või juurdepääsu saamise õiguse kasutamisega seotud küsimusi ning koostama kooskõlastatud ettepanekuid ühiste lahenduste leidmiseks olemasolevatele probleemidele.

4. Kui ühine järelevalveasutus tuvastab, et isikuandmete säilitamisel, töötlemisel või kasutamisel rikutakse käesoleva otsuse sätteid, esitab ta direktorile vajalikuks peetavad pretensioonid ja palub tal vastata määratud tähtaja jooksul. Direktor hoiab haldusnõukogu kogu menetlusega kursis. Kui ta ei ole rahul direktori poolt taotlusele antud vastusega, edastab ühine järelevalveasutus küsimuse haldusnõukogule.

5. Oma ülesannete täitmiseks ning järjepidevuse parandamisele kaasaaitamiseks andmetöötlus-eeskirjade ja korra kohaldamisel teeb ühine järelevalveasutus vajaduse korral koostööd teiste järelevalveasutustega.

6. Ühine järelevalveasutus koostab korrapäraselt tegevusaruandeid. Sellised aruanded edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Haldusnõukogule antakse võimalus esitada märkusi, mis lisatakse aruannetele.

Ühine järelevalveasutus otsustab, kas avalikustada oma tegevusaruanne või mitte, ja määrab avalikustamise otsuse korral kindlaks selle avalikustamise viisi.

7. Ühine järelevalveasutus võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma töökorra ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

8. Ühine järelevalveasutus moodustab sisekomitee, kus iga liikmesriiki esindab üks kvalifitseeritud liige, kellel on hääleõigus. Komitee ülesandeks on uurida artiklis 32 ettenähtud kaebusi kõikide nõuetekohaste vahendite abil. Kui nad seda taotlevad, siis kuulab komitee ära pooled, keda nende soovi korral võivad abistada nõustajad. Seoses sellega langetatud otsus on kõikide asjaomaste poolte suhtes lõplik.

9. Ühine järelevalveasutus võib moodustada ühe või mitu lõikes 8 osutamata komiteed.

10. Ühise järelevalveasutusega konsulteeritakse teda puudutava Europoli eelarveosa suhtes. Tema arvamus lisatakse kõnealusele eelarveprojektile.

11. Ühist järelevalveasutust abistab sekretariaat, kelle ülesanded nähakse ette töökorras.

Artikkel 35

Andmete turvalisus

1. Europol võtab vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada käesoleva otsuse rakendamine. Meetmeid loetakse vajalikuks siis, kui nendega kaasnev jõupingutus on proportsionaalne kavandatud kaitse saavutamisega.

2. Iga liikmesriik ja Europol rakendavad seoses andmete automaattöötlusega Europolis meetmeid, mis on kavandatud selleks, et:

a)	keelata kõrvaliste isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

b)	hoida ära, et andmekandjaid võiksid lugeda, kopeerida, muuta või eemaldada isikud, kellel puudub selleks luba (andmekandjate kontroll);

c)	hoida ära isikuandmete sisestamine ilma loata ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma loata (säilitamise kontroll);

d)	vältida automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamist andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

e)	tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisloaga isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida võimaldab nende juurdepääsuluba (juurdepääsu kontroll);

f)	tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib edastada või on edastatud isikuandmeid andmesidevahendite abil (andmeedastuse kontroll);

g)	tagada võimalus tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);

h)	hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine andmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

i)	tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral kohe taastada (taastamine);

j)	tagada, et süsteem toimib veatult, et selle ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus) ja et säilitatavaid andmeid ei ole võimalik süsteemi rikete abil moonutada (terviklikkus).

VI PEATÜKK

ORGANISATSIOON

Artikkel 36

Europoli organid

Europoli organid on:

a)	haldusnõukogu;

direktor.

Artikkel 37

Haldusnõukogu

1. Haldusnõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ja ühest komisjoni esindajast. Haldusnõukogu igal liikmel on üks hääl. Haldusnõukogu igal liikmel võib olla asendusliige; täisliikme puudumisel võib hääletusõigust kasutada asendusliige.

2. Haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valivad oma esindajate hulgast need kolm liikmesriiki, kes on ühiselt koostanud nõukogu 18 kuu programmi. Nad on oma ametikohal 18 kuud vastavalt kõnealusele nõukogu programmile. Selle aja jooksul ei tegutse esimees haldusnõukogus enam vastava liikmesriigi esindajana. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

3. Esimees vastutab haldusnõukogu lõikes 9 sätestatud ülesannete tõhusa täitmise eest, tagades, et erilist tähelepanu pööratakse strateegilistele küsimustele ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud Europoli põhiülesannete täitmisele.

4. Esimeest abistab haldusnõukogu sekretariaat. Sekretariaat teeb eelkõige järgmist:

a)	on tihedalt ja pidevalt kaasatud haldusnõukogu töö korraldamisse, koordineerimisse ja selle sidususe tagamisse. Sekretariaat abistab esimeest lahenduste leidmisel viimase vastutusel ja suuniste kohaselt;

b)	osutab haldusnõukogule haldusabi, mida haldusnõukogu vajab oma ülesannete täitmiseks.

5. Direktor osaleb haldusnõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

6. Haldusnõukogu liikmete või asendusliikmete ja direktoriga võivad kaasas käia eksperdid.

7. Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

8. Haldusnõukogu teeb otsuse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

9. Haldusnõukogu:

a)	võtab vastu Europoli strateegia, mis sisaldab kriteeriume, et mõõta, kas seatud eesmärgid on saavutatud;

b)	teostab järelevalvet direktori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

c)	võtab vastu mis tahes otsuseid ja rakendusmeetmeid kooskõlas käesoleva otsusega;

d)	võtab direktori ettepanekul ja pärast komisjonilt nõusoleku taotlemist vastu Europoli töötajate suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad;

võtab vastu finantsmääruse ja nimetab ametisse peaarvepidaja vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (13) pärast komisjoniga konsulteerimist;

loob siseauditi üksuse ja nimetab selle töötajad, kes on Europoli töötajaskonna liikmed. Haldusnõukogu võtab vastu täiendavad siseauditi üksust käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad peaksid eelkõige hõlmama üksuse töötajate valimist ja ametist vabastamist, ülesandeid, kohustusi ja volitusi ning nende sõltumatuse tagatisi. Siseauditi üksus annab oma kohustuste täitmisel aru üksnes haldusnõukogule ja tal on juurdepääs kõikidele tema ülesannete täitmiseks vajalikele dokumentidele;

g)	võtab vastu vähemalt kolmest direktori ja asedirektori kandidaadist koosneva nimekirja, mis esitatakse nõukogule;

h)	täidab kõiki muid ülesandeid, mis nõukogu on talle määranud, eelkõige käesoleva otsuse rakendussätetes;

i)	kehtestab oma töökorra, sealhulgas sätted, mis näevad ette sekretariaadi sõltumatuse.

10. Haldusnõukogu võtab igal aastal vastu:

a)	komisjonile esitatava tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti koos ametikohtade loetelu kavaga; ning lõpliku eelarve;

b)	Europoli edasise tegevuse tööprogrammi, võttes arvesse liikmesriikide operatiivvajadusi ning nende mõju Europoli eelarvele ja töötajaskonnale, pärast arvamuse saamist komisjonilt;

c)	Europoli eelmise aasta tegevuse üldaruande, sealhulgas nõukogu seatud prioriteetide osas saavutatud tulemused.

Kõnealused dokumendid esitatakse nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu edastab need teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendile.

11. Nelja aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva ja seejärel iga nelja aasta järel tellib haldusnõukogu käesoleva otsuse rakendamise ja Europoli tegevuse sõltumatu välishindamise.

Haldusnõukogu annab sel eesmärgil välja konkreetsed lähtetingimused.

Hindamisaruanne edastatakse komisjonile Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

12. Haldusnõukogu võib otsustada moodustada töörühmi. Selliste töörühmade loomist ja tegevust reguleerivad eeskirjad sätestatakse haldusnõukogu töökorras.

13. Haldusnõukogu kasutab artikli 39 lõikes 3 sätestatud volitusi seoses direktoriga, ilma et see piiraks artikli 38 lõigete 1 ja 7 kohaldamist.

Artikkel 38

Direktor

1. Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ametisse neljaks aastaks haldusnõukogu esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosneva nimekirja alusel. Nõukogu võib direktori tööle hinnangu andnud haldusnõukogu ettepaneku alusel pikendada direktori ametiaega üks kord maksimaalselt neljaks aastaks.

2. Direktorit abistab kolm asedirektorit, kes nimetatakse ametisse neljaks aastaks lõikes 1 sätestatud korras; samad isikud võib nimetada veel üheks ametiajaks. Nende täpsemad ülesanded määrab kindlaks direktor.

3. Haldusnõukogu kehtestab eeskirjad, mis käsitlevad kandidaatide valimist direktori ja asedirektori ametikohale, sealhulgas eeskirjad nende ametiaegade pikendamiseks. Nõukogu kiidab kõnealused eeskirjad enne nende jõustumist kvalifitseeritud häälteenamusega heaks.

4. Direktor vastutab järgmise eest:

a)	Europolile määratud ülesannete täitmine;

b)	igapäevane juhtimine;

c)	artikli 39 lõikes 3 sätestatud volituste kasutamine seoses töötajate ja asedirektoritega, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2 ja 7 kohaldamist;

d)	haldusnõukogu otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning haldusnõukogult saadud ülesannete täitmine;

e)	haldusnõukogu esimehe abistamine haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel;

f)	tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti koos ametikohtade loetelu kavaga; ja esialgse tööprogrammi koostamine;

g)	artikli 37 lõike 10 punktis c osutatud aruande koostamine;

h)	Europoli eelarve täitmine;

i)	haldusnõukogu korrapärane teavitamine nõukogu määratletud prioriteetide rakendamise ja Europoli välissuhete asjus;

j)	Europoli eesmärkide saavutamiseks Europoli tehtava töö tõhusaks ja tulemuslikuks järelevalveks ja hindamiseks asjakohase menetluse loomine ja rakendamine koostöös haldusnõukoguga. Direktor annab haldusnõukogule kõnealuse järelevalve tulemuste kohta korrapäraselt aru;

k)	kõigi muude käesolevas otsuses direktorile määratud ülesannete täitmine.

5. Direktor annab oma kohustuste täitmisest aru haldusnõukogule.

6. Direktor on Europoli seaduslik esindaja.

7. Direktori ja asedirektorid võib ametist vabastada nõukogu otsusega, mis võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega pärast haldusnõukogult arvamuse saamist. Haldusnõukogu kehtestab sellistel juhtudel kohaldatavad eeskirjad. Nõukogu kiidab kõnealused eeskirjad enne nende jõustumist kvalifitseeritud häälteenamusega heaks.

Artikkel 39

Töötajad

1. Europoli direktori, asedirektorite ja töötajate suhtes, kes on tööle võetud pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva, kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi vastavalt „personalieeskirjad” ja „teenistustingimused”), mis on kehtestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (14) ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2. Personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamisel käsitatakse Europoli ametina personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses.

3. Europol kasutab oma töötajate ja direktori suhtes vastavalt käesoleva otsuse artikli 37 lõikele 13 ja artikli 38 lõike 4 punktile c neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja lepingute sõlmimiseks volitatud ametiisikule teenistustingimustega.

4. Europoli töötajaskond koosneb ajutistest ja/või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu annab igal aastal oma heakskiidu direktori ettepanekutele tähtajatute töölepingute sõlmimiseks. Haldusnõukogu otsustab, millised ametikohtade loetelus ettenähtud ajutised ametikohad võib täita üksnes töötajatega, kes on tööle võetud liikmesriikide pädevatest asutustest. Kõnealustele ametikohtadele tööle võetud töötajad on vastavalt teenistustingimuste artiklile 2a ajutised töötajad ning nendega saab sõlmida üksnes tähtajalisi lepinguid, mida saab uuendada ühe korra kindlaksmääratud ajavahemikuks.

5. Liikmesriigid võivad saata oma eksperte Europoli teenistusse. Selleks puhuks võtab haldusnõukogu kasutusele vajaliku rakenduskorra.

6. Europol kohaldab oma töötajate isikuandmete töötlemisel määruse (EÜ) nr 45/2001 põhimõtteid.

VII PEATÜKK

KONFIDENTSIAALSUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

Artikkel 40

Konfidentsiaalsus

1. Europol ja liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et kaitsta teavet, mida Europol käesoleva otsuse alusel kogub või mida Europoliga vahetatakse ning mille suhtes kehtib konfidentsiaalsusnõue. Selleks võtab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega vastu asjakohased konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad, mille koostab haldusnõukogu. Kõnealused eeskirjad sisaldavad sätteid juhtumite kohta, mil Europol võib vahetada kolmandate isikutega teavet, mille suhtes kehtib konfidentsiaalsusnõue.

2. Kui Europol kavatseb usaldada isikutele delikaatse ülesande, kohustuvad liikmesriigid direktori taotlusel korraldama oma kodanikele usaldatavuskontrolli oma riigi õigusnormide kohaselt ning üksteist sel eesmärgil vastastikku abistama. Vastavalt siseriiklikele õigusnormidele asjaomane ametiasutus teatab Europolile ainult usaldatavuskontrolli tulemused. Need tulemused on Europolile siduvad.

3. Iga liikmesriik ja Europol võivad andmete töötlemise Europolis usaldada ainult nendele isikutele, kes on saanud eriväljaõppe ja läbinud usaldatavuskontrolli. Haldusnõukogu võtab vastu Europoli töötajate julgeolekukontrolli käsitlevad eeskirjad. Direktor teavitab haldusnõukogu korrapäraselt Europoli töötajate usaldatavuskontrolli olukorrast.

Artikkel 41

Vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustus

1. Haldusnõukogu liikmed, direktor, asedirektorid, Europoli töötajad ja kontaktametnikud hoiduvad igasugusest tegevusest ja arvamusavaldustest, mis võiksid kahjustada Europoli või tema tegevust.

2. Haldusnõukogu liikmed, direktor, asedirektorid, Europoli töötajad ja kontaktametnikud ning kõik teised isikud, kelle puhul kehtib teatav vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustus, ei avalda oma kohustuste täitmisel või tegevuse käigus saadud asjaolusid ja teavet mitte ühelegi kõrvalisele isikule või avalikkusele. See ei kehti asjaolude ja teabe kohta, mis konfidentsiaalsuse seisukohast on täiesti ebaolulised. Vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustus kehtib isegi pärast ametist või töölt lahkumist või pärast tegevuse lõpetamist. Europol teatab esimeses lauses osutatud kohustusest ja hoiatab selle rikkumise korral tulenevate õiguslike tagajärgede eest. Selline teade vormistatakse kirjalikult.

3. Haldusnõukogu liikmed, direktor, asedirektorid, Europoli töötajad ja kontaktametnikud ning teised isikud, kelle kohta kehtib lõikes 2 ettenähtud kohustus, ei anna tunnistusi kohtus või kohtuväliselt ega avalda mingeid asjaolusid või teavet, mis on saanud neile teatavaks oma kohustuste täitmisel või tegevuse käigus, ilma eelnevalt direktorile või direktori enda puhul haldusnõukogule teatamata.

Sõltuvalt olukorrast haldusnõukogu või direktor pöördub kohtuasutuse või mõne muu pädeva asutuse poole, et tagada vajalike meetmete võtmine selle asutuse suhtes kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt.

Niisugusteks meetmeteks võib olla kas tunnistuste andmise korra kohandamine, et tagada teabe konfidentsiaalsus, või kui asjakohane siseriiklik õigus seda lubab, igasugusest andmeedastusest keeldumine, kui see on Europoli või liikmesriigi huvide kaitsmiseks möödapääsmatu.

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt on õigus keelduda tunnistuste andmisest, peavad lõikes 2 osutatud isikud, kellel palutakse tunnistusi anda, saama selleks luba. Loa annab direktor ja direktori antavate tunnistuste puhul haldusnõukogu. Kui kontaktametnikul palutakse anda tunnistusi teabe kohta, mida ta saab Europolist, antakse kõnealune luba pärast asjaomase kontaktametniku eest vastutavalt liikmesriigilt nõusoleku saamist. Kohustus taotleda tunnistuste andmiseks luba kehtib isegi pärast ametist või töölt lahkumist või pärast ülesannete täitmise lõpetamist.

Kui on olemas võimalus, et tunnistused võivad sisaldada liikmesriigi poolt Europolile edastatud teavet või selgelt mõne liikmesriigiga seotud andmeid, tuleb enne loa andmist saada kõnealuse liikmesriigi seisukoht antavate tunnistuste suhtes.

Tunnistuste andmise loast võib keelduda ainult niivõrd, kui see on vajalik Europoli või liikmesriigi või liikmesriikide kaitset vajavate oluliste huvide kaitsmiseks.

4. Iga liikmesriik käsitab lõigetes 2 ja 3 sätestatud vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist tema riigiteenistus- või ametisaladusi käsitlevate õigusaktidega või salastatud teabe kaitsmist käsitlevate sätetega kehtestatud kohustuste rikkumisena.

Liikmesriik tagab, et asjakohaseid eeskirju ja sätteid kohaldatakse ka tema töötajate suhtes, kes oma töö käigus on seotud Europoliga.

VIII PEATÜKK

EELARVESÄTTED

Artikkel 42

Eelarve

1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, koosnevad Europoli tulud ühenduse toetusest, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarveosa) alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast. Europoli rahastatakse eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppe kohaselt vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (15) sätestatule.

2. Europoli kuludeks on töötajate töötasud, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

3. Direktor koostab Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti koos ametikohtade loetelu kavaga ning edastab need haldusnõukogule. Ametikohtade loetelu kava koosneb alalist või ajutist laadi ametikohtadest ja viitest lähetatud riiklikele ekspertidele ning selles on ära märgitud kõnealusel eelarveaastal Europoli teenistuses olevate isikute arv, palgaaste ja kategooria.

4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5. Haldusnõukogu võtab vastu tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti koos ametikohtade loetelu kavaga, mille juurde kuulub esialgne tööprogramm, ning edastab need iga aasta 31. märtsiks komisjonile. Kui komisjonil on vastuväiteid tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti kohta, teavitab ta haldusnõukogu 30 päeva jooksul pärast selle kättesaamist.

6. Komisjon edastab kalkulatsiooni („eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu ühenduste üldeelarve esialgse projektiga.

7. Kõnealuse kalkulatsiooni alusel kannab komisjon kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 272 Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja kõnealusest eelarvest makstava toetuse summa, ning esitab üldeelarve esialgse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele.

8. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmisel Europoli toetuseks eraldatavad assigneeringud ja ametikohtade loetelu.

9. Haldusnõukogu võtab vastu Europoli eelarve ja ametikohtade loetelu. Need muutuvad lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse nendes vastavaid kohandusi, võttes vastu muudetud eelarve.

10. Mis tahes muudatuste tegemisel eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse lõigetes 5 kuni 9 sätestatud menetlust.

11. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju eelarve rahastamisele, eelkõige projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete rentimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon teatab oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast eelarvepädevale asutusele projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 43

Eelarve täitmine ja kontroll

1. Direktor vastutab Europoli eelarve täitmise eest.

2. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 28. veebruariks edastab Europoli peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (16) artikliga 128.

3. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja Europoli esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129 esitatud tähelepanekud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel Europoli lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab Europoli lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks saadab direktor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8. Direktor saadab 30. septembriks kontrollikojale selle tähelepanekute kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse koopia ka haldusnõukogule.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovitust arvesse võttes annab Euroopa Parlament kinnituse Europoli direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

Artikkel 44

Finantsmäärus

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatava finantsmääruse. See ei tohi lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on Europoli konkreetse tegevuse jaoks vajalik. Määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 lahknevate eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav komisjoni eelnev nõusolek. Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse mis tahes sellistest eranditest.

IX PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 45

Europoli dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad

Haldusnõukogu võtab direktori ettepanekul ja hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva vastu eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu Europoli dokumentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (17) sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.

Artikkel 46

ELi salastatud teave

ELi salastatud teabe käsitlemisel kohaldatakse Europoli suhtes nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (18) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 47

Keeled

1. Europoli suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (19).

2. Haldusnõukogu teeb ühehäälselt otsuse Europoli sisese keelekorralduse kohta.

3. Europoli tööks vajalike tõlgete eest hoolitseb Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus (20).

Artikkel 48

Euroopa Parlamendi teavitamine

Nõukogu eesistuja, haldusnõukogu esimees ja direktor osalevad Euroopa Parlamendi taotlusel parlamendi istungil, et arutada Europoliga seotud küsimusi, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

Artikkel 49

Pettuste vastu võitlemine

Europoli suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (21) sätestatud eeskirju. Haldusnõukogu võtab direktori ettepanekul ja hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva vastu vajalikud rakendusmeetmed, millega võib OLAFi juurdlustest välja jätta operatiivandmed.

Artikkel 50

Peakontorit käsitlev kokkulepe

Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Europolile peakorteri asukohariigis antavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Europoli peakorteri asukohariigis direktori, haldusnõukogu liikmete, asedirektorite, Europoli töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Europoli ja Madalmaade Kuningriigi vahelises peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

Artikkel 51

Privileegid ja immuniteedid

1. Direktori ja asedirektorite ning Europoli töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli ja määrust, mis võetakse vastu Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 16 alusel.

2. Europoli suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

3. Madalmaade Kuningriik ja teised liikmesriigid lepivad kokku, et teistest liikmesriikidest lähetatud kontaktametnikel ja nende perekonnaliikmetel on sellised privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks Europolis.

Artikkel 52

Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1. Iga liikmesriik vastutab siseriikliku õiguse kohaselt kõikide üksikisikule põhjustatud kahjude eest, mis tulenevad õiguslikest või faktivigadest Europoli säilitatavates või töödeldavates andmetes. Ainult selle liikmesriigi suhtes, kus leidis aset kahju tekitanud juhtum, võib kahjukannataja pöörduda hüvitise nõudega asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt pädevasse kohtusse. Liikmesriik ei või ennast kaitsta sellega, et teine liikmesriik või Europol on edastanud ebaõigeid andmeid, et vabaneda siseriikliku õiguse kohasest vastutusest kahju kannatanud isiku ees.

2. Kui lõikes 1 osutatud õiguslikud või faktivead tekivad andmete vigasest edastamisest või käesolevas otsuses sätestatud kohustuste täitmata jätmisest ühe või mitme liikmesriigi poolt või seetõttu, et Europol on andmeid omavoliliselt või ebaõigesti salvestanud või töödelnud, on Europol või teised liikmesriigid nõude korral kohustatud tagasi maksma lõike 1 kohaselt hüvitisena makstavad summad, välja arvatud juhul, kui andmeid kasutas käesolevat otsust rikkudes see liikmesriik, kelle territooriumil kahju põhjustati.

3. Kõik vaidlused liikmesriigi, kes maksis hüvitise vastavalt lõikele 1, ja Europoli või teise liikmesriigi vahel tagasi maksmise põhimõtte või summa üle esitatakse haldusnõukogule, kes lahendab vaidluse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 53

Muu vastutus

1. Europoli lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral on Europol kohustatud sõltumatult artiklis 52 nimetatud vastutusest heastama kogu kahju, mille on põhjustanud tema organite või töötajate viga oma kohustuste täitmisel, kuivõrd selle võib nende süüks arvata; see ei välista liikmesriikide õiguse kohaste muude kahjuhüvitamisnõuete esitamist.

3. Kahju kannatanud isikul on õigus nõuda, et Europol loobuks mis tahes hagidest või tühistaks need.

4. Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Europoli vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks, viidates nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (22).

Artikkel 54

Vastutus seoses Europoli osalemisega ühistes uurimisrühmades

1. Liikmesriik, kelle territooriumil artikli 6 kohaselt tegutsevad Europoli töötajad põhjustasid abistamise käigus kahju, hüvitab selle kahju tingimuste kohaselt, mida kohaldatakse tema enda ametnike põhjustatud kahju suhtes.

2. Kui asjaomane liikmesriik ei ole teisiti kokku leppinud, maksab Europol tagasi täielikult kõik summad, mis kõnealune liikmesriik on maksnud ohvritele või nende õigusjärglastele lõikes 1 osutatud kahju eest. Mis tahes vaidlused kõnealuse liikmesriigi ja Europoli vahel tagasi maksmise põhimõtte või summa üle esitatakse haldusnõukogule, kes lahendab vaidluse.

X PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 55

Üldine õigusjärglus

1. Käesolev otsus ei mõjuta Europoli konventsioonis sätestatud Europoli poolt enne käesoleva otsuse kohaldamist sõlmitud kokkulepete õiguslikku jõudu.

2. Lõiget 1 kohaldatakse eelkõige Europoli konventsiooni artikli 37 alusel sõlmitud peakorterit käsitleva lepingu ning Europoli konventsiooni artikli 41 lõike 2 alusel Madalmaade Kuningriigi ja teiste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingute ning kõigi rahvusvaheliste kokkulepete, sealhulgas nende teabevahetust käsitlevate sätete suhtes, ning Europoli konventsioonis sätestatud Europoli sõlmitud lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema poolt omandatud varade suhtes.

Artikkel 56

Direktor ja asedirektorid

1. Europoli konventsiooni artikli 29 alusel ametisse nimetatud direktor ja asedirektorid täidavad oma ametiaja lõpuni direktori ja asedirektorite ülesandeid käesoleva otsuse artikli 38 tähenduses. Juhul kui nende ametiaeg lõpeb ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva või varem, pikendatakse nende ametiaega automaatselt ühe aastani pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva.

2. Kui direktor või üks või mitu asedirektorit ei ole nõus või ei saa tegutseda kooskõlas lõikega 1, määrab haldusnõukogu vastavalt vajadusele maksimaalselt kaheksateistkümneks kuuks ajutise direktori või ajutise(d) asedirektori(d) kuni artikli 38 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud ametissenimetamiseni.

Artikkel 57

Töötajad

1. Erandina artiklist 39 kehtivad kõik Europoli konventsiooni alusel Europoli poolt sõlmitud ja käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeval kehtivad töölepingud neis sätestatud tähtajani ja neid ei saa pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva Europoli personalieeskirjade (23) alusel enam pikendada.

2. Kõigile lõikes 1 osutatud lepingutega seotud töötajatele pakutakse võimalust sõlmida ajutiste töötajate lepingud vastavalt teenistustingimuste artikli 2 punktile a ja ametikohtade loetelus sätestatud palgaastmetele või lepinguliste töötajate lepingud vastavalt teenistustingimuste artiklile 3a.

Selleks viib lepingute sõlmimiseks volitatud asutus pärast käesoleva otsuse jõustumist ja kahe aasta jooksul alates selle kohaldamise kuupäevast läbi sisemise valikuprotsessi, mis piirdub töötajatega, kellel on käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeval Europoliga kehtiv leping, et kontrollida tööle võetavate isikute võimekust, tulemuslikkust ja eetilisust.

Sõltuvalt sooritatavate ülesannete laadist ja tasemest pakutakse edukatele kandidaatidele kas ajutise töötaja lepingut või lepingulise töötaja lepingut ajavahemikuks vähemalt enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva sõlmitud lepingu tähtaja lõpuni.

3. Kui Europol on enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva sõlminud teise tähtajalise lepingu ning töötaja on võtnud vastu ajutise töötaja lepingu või lepingulise töötaja lepingu lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud tingimustel, saab lepingut hiljem pikendada ainult määramata ajaks kooskõlas artikli 39 lõikega 4.

4. Kui Europol on enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva sõlminud tähtajatu lepingu ning töötaja on võtnud vastu ajutise töötaja lepingu või lepingulise töötaja lepingu lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud tingimustel, sõlmitakse see leping määramata ajaks kooskõlas teenistustingimuste artikli 8 lõikega 1 ja artikli 85 lõikega 1.

5. Töötajate suhtes, kes ei ole tööle võetud kooskõlas lõikega 2, kohaldatakse jätkuvalt Europoli personalieeskirju ja muid asjakohaseid õigusakte. Erandina Europoli personalieeskirjade 5. peatükist kohaldatakse Europoli töötajate suhtes töötasu iga-aastase kohandamise protsendimäära, mille otsustab nõukogu vastavalt personalieeskirjade artiklile 65.

Artikkel 58

Eelarve

1. Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel heakskiidetud eelarvete täitmise aruande kinnitamismenetlus toimub vastavalt Europoli konventsiooni artikli 36 lõikele 5 ja Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 9 alusel vastu võetud finantsmäärusele.

2. Lõikes 1 nimetatud eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse läbiviimisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse läbiviimise eesmärgil käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale eelneva aasta raamatupidamisaruannete osas jätkab tegevust Europoli konventsiooni artikli 36 alusel loodud ühine auditikomitee. Europoli konventsiooni kohaldatakse selle eesmärgi täitmiseks vajalikus ulatuses,

b)	käesoleva otsuse artiklis 36 osutatud haldusnõukogu võib teha otsuse Europoli konventsiooni alusel finantskontrolöri ja finantskomitee poolt varem täidetud ülesannete asendamise kohta.

3. Kõik Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 9 alusel vastu võetud finantsmääruse kohaselt enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva Europoli poolt võetud kohustustest tulenevad kulud, mis ei ole selleks ajaks veel tasutud, kaetakse käesoleva artikli lõikes 4 kirjeldatud viisil.

4. Enne 12 kuu möödumist käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast kehtestab haldusnõukogu summa, mis katab lõikes 3 osutatud kulud. Vastav summa, mida rahastatakse Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel kinnitatud eelarvete akumuleerunud tulemist, kantakse selle kulu katmiseks mõeldud sihtotstarbelise tuluna esimesse käesoleva otsuse kohaselt kehtestatud eelarvesse.

Kui tulemist ei piisa lõikes 3 osutatud kulude katmiseks, tagavad liikmesriigid Europoli konventsiooni alusel vajaliku rahastamise.

5. Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel kinnitatud eelarvete ülejääkide järelejäänud osa makstakse liikmesriikidele tagasi. Summa, mis tuleb tasuda igale liikmesriigile, arvutatakse vastavalt liikmesriikide aastamaksetele Europoli eelarvetesse, mis on kehtestatud Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 2 alusel.

Makse sooritatakse kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud kulu katva summa kindlaksmääramist ja Europoli konventsiooni artikli 35 lõikel 5 põhineva eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse lõpuleviimist.

Artikkel 59

Enne kohaldamist ettevalmistatavad ja vastuvõetavad meetmed

1. Europoli konventsiooni alusel moodustatud haldusnõukogu ja kõnealuse konventsiooni alusel ametisse nimetatud direktor ning Europoli konventsiooni alusel moodustatud ühine järelevalveasutus valmistavad ette allpool loetletud dokumentide vastuvõtmise:

a)	artikli 9 lõikes 5 osutatud kontaktametnikke käsitlevad õigused ja kohustused;

b)	artikli 14 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevad eeskirjad;

c)	artikli 26 lõike 1 punktis b osutatud Europoli suhetega seotud eeskirjad;

d)	artikli 37 lõike 9 punktis d osutatud Europoli töötajate suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad;

e)	artikli 38 lõigetes 3 ja 7 osutatud direktori ja asedirektorite valikut ja ametist vabastamist käsitlevad eeskirjad;

f)	artikli 40 lõikes 1 osutatud konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad;

g)	artiklis 44 osutatud finantsmäärus;

h)	mis tahes muud käesoleva otsuse kohaldamise ettevalmistamiseks vajalikud instrumendid.

2. Lõike 1 punktides a, d, e, g ja h osutatud meetmete vastuvõtmiseks peab haldusnõukogu koosseis vastama artikli 37 lõikes 1 sätestatule. Haldusnõukogu võtab kõnealused meetmed vastu käesoleva artikli lõike 1 punktides a, d, e ja g sätestatud korras.

Nõukogu võtab lõike 1 punktides b, c ja f osutatud meetmed vastu lõike 1 punktides b, c ja f sätestatud korras.

Artikkel 60

Enne kohaldamist vastuvõetavad finantsmeetmed ja otsused

1. Haldusnõukogu võtab artikli 37 lõikes 1 sätestatud koosseisus vastu kõik uue finantsraamistiku kohaldamiseks vajalikud finantsmeetmed ja otsused.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed ja otsused võetakse vastu kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 ning need sisaldavad muu hulgas järgmist:

a)	artiklis 42 osutatud meetmete ja otsuste vastuvõtmine seoses käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgneva esimese eelarveaastaga;

b)	artikli 37 lõike 9 punktis e ettenähtud peaarvepidaja ametisse nimetamine käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgnevale esimesele eelarveaastale eelneva aasta 15. novembriks;

c)	artikli 37 lõike 9 punktis f ettenähtud siseauditi üksuse loomine.

3. Käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgneva esimese eelarveaasta toimingud kiidab heaks Europoli konventsiooni artikli 29 alusel ametisse nimetatud direktor alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgnevale esimesele eelarveaastale eelneva aasta 15. novembrist. Alates sellest kuupäevast on direktoril samuti õigus eelarvevahendite käsutaja ülesanded delegeerida. Eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmisel järgitakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 nõudeid.

4. Käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgneva esimese eelarveaasta toimingute eelkontrolli viib läbi Europoli konventsiooni artikli 27 lõike 3 alusel ametisse nimetatud finantskontrolör käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgnevale esimesele eelarveaastale eelneva aasta 15. novembrist kuni 31. detsembrini. Finantskontrolör täidab oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002.

5. Osa üleminekukuludest, mis tulenevad Europolile uue finantsraamistiku ettevalmistamisest enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgneva esimese eelarveaasta algust, kantakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Nende kulude finantseerimine võib toimuda ühenduse toetuse vormis.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 61

Ülevõtmine

Liikmesriigid tagavad oma õigusaktide vastavuse käesoleva otsusega käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevaks.

Artikkel 62

Asendamine

Käesolev otsus asendab Europoli konventsiooni ning Europoli, selle organite liikmete ning Europoli asedirektorite ja töötajate privileege ja immuniteete käsitleva protokolli alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 63

Kehtetuks tunnistamine

Kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti, tunnistatakse kõik Europoli konventsiooni rakendusmeetmed kehtetuks alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 64

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010 või artikli 51 lõikes 1 osutatud määruse kohaldamise kuupäevast, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem.

Artikli 57 lõike 2 teist lõiku ning artikleid 59, 60 ja 61 kohaldatakse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Luxembourg, 6. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. POSPÍŠIL

(1) 17. jaanuari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.

(3) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(4) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(6) ELT L 185, 16.7.2005, lk 35.

(7) EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.

(8) EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.

(9) EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2.

(10) Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20).

(11) Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(14) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(15) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(16) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(17) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(18) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(19) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.

(20) Nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

(21) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(22) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(23) Nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akt, mis sätestab Europoli töötajaile kohaldatavad personalieeskirjad (EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23).

LISA

Nimekiri muudest rasketest kuriteovormidest, millega Europol on pädev tegelema vastavalt artikli 4 lõikele 1:

—	ebaseaduslik uimastikaubandus,

—

rahapesu,

—	tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus,

—	immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine,

—	inimkaubandus,

—	mootorsõidukitega seotud kuritegevus,

—	tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine,

—	ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

—	inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

—	rassism ja ksenofoobia,

—	organiseeritud rööv,

—	ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, kaasa arvatud antiikesemed ja kunstiteosed,

—

kelmus,

—	väljapressimine ja raha väljapressimine,

—	toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

—	haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

—	raha või väärtpaberi võltsimine,

—	arvutikuriteod,

—	korruptsioon,

—	ebaseaduslik relva-, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

—	ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega,

—	ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega,

—	keskkonna vastu suunatud kuriteod,

—	hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine.

Artikli 4 lõikes 1 loetletud kuriteovorme määratletakse käesoleva otsuse kohaldamisel järgmiselt:

a) „tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus”– Viinis ja New Yorgis 3. märtsil 1980. aastal allkirjastatud tuumamaterjali füüsilise kaitsmise konventsiooni artikli 7 lõikes 1 loetletud kuriteod, mis on seotud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 197 ja nõukogu 13. mail 1996. aasta direktiivis 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) (1) määratletud tuumamaterjalide ja/või radioaktiivsete ainetega;

b) „immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine”– liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade ja tingimustega vastuolus olevad toimingud, mis on majandusliku kasu eesmärgil kavandatud hõlbustamaks liikmesriikide territooriumile sisenemist, seal elamist või töötamist;

c) „inimkaubandus”– isikute värbamine, transportimine, üleviimine, majutamine või vastuvõtmine ähvarduse või vägivalla või muude sunnimeetodite kasutamise, inimröövi, pettuse, võimu kuritarvitamise või kaitsetu seisundi ärakasutamise või teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste andmise või võtmise abil. Ekspluateerimine hõlmab vähemalt isiku prostituudina kasutamist või muul viisil seksuaalselt ärakasutamist, lapsporno materjalide tootmist, müüki ja levitamist, sunniviisilist tööd või pealesunnitud teenuseid, orjust või orjuse või sunnitööga samalaadseid tingimusi või organite eemaldamist;

d) „mootorsõidukitega seotud kuritegevus”– mootorsõidukite, veoautode, poolhaagiste, veoautode või poolhaagiste koormate, busside, mootorrataste, haagissuvilate, põllumajandus- ja töösõidukite ning kõnealuste sõidukite varuosade vargus või ärandamine ning kõnealuste esemete vastuvõtmine ja varjamine;

e) „rahapesu”– Strasbourg’is 8. novembril 1990. aastal allkirjastatud Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni artikli 6 lõigetes 1 kuni 3 loetletud kuriteod;

f) „ebaseaduslik uimastikaubandus”– narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO 20. detsembri 1988. aasta konventsiooni artikli 3 lõikes 1 ja selle konventsiooni muutmis- või asendussätetes loetletud kuriteod.

Artiklis 4 ja käesolevas lisas nimetatud kuritegusid hindavad liikmesriikide pädevad asutused vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kuhu nad kuuluvad.

(1) EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.121.est
Euroopa Liidu Teataja		L 121

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 15. mai 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 371/2009, 27. november 2008, millega muudetakse määrust (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14	1

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2009/371/JSK
*	Nõukogu otsus, 6. aprill 2009, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)	37

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/370/EÜ
*	Nõukogu otsus, 6. aprill 2009, Euroopa Ühenduse ühinemise kohta liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniga ja selle protokolliga (õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas	3
	Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsioon	8
	Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni protokoll õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta	25