1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 358/2009,

30. aprill 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. mail 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	88,9
	MA	82,6
	TN	139,0
	TR	120,1
	ZZ	107,7
0707 00 05	JO	155,5
	MA	32,7
	TR	143,3
	ZZ	110,5
0709 90 70	JO	216,7
	TR	96,2
	ZZ	156,5
0805 10 20	EG	45,0
	IL	55,9
	MA	49,7
	TN	53,5
	TR	54,0
	US	51,9
	ZZ	51,7
0805 50 10	TR	55,3
	ZA	56,7
	ZZ	56,0
0808 10 80	AR	83,6
	BR	73,4
	CA	114,7
	CL	86,5
	CN	96,9
	MK	33,9
	NZ	117,2
	US	127,7
	UY	71,7
	ZA	79,5
	ZZ	88,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 359/2009,

30. aprill 2009,

millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 2,

olles konsulteerinud teadusliku järelevalverühmaga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 4 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon võib nimetatud lõike punktidega a–d ette nähtud tingimustel kehtestada piiranguid teatavate liikide sissetoomisele ühendusse. Lisaks sellele on selliste piirangute jaoks meetmete rakendamine sätestatud komisjoni 4. mai 2006. aasta määruses (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (2).

(2)	Loetelu liikidest, mille sissetoomine ühendusse on peatatud, kehtestati komisjoni 13. augusti 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 811/2008, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse (3).

(3)

Teaduslik järelevalverühm on viimaste andmete põhjal jõudnud järeldusele, et teatavate määruse (EÜ) nr 338/97 A ja B lisas loetletud liikide kaitsestaatus halveneb tunduvalt, kui nende sissetoomist ühendusse teatavatest päritoluriikidest ei peatata. Seepärast tuleks peatada järgmiste liikide sissetoomine:

—	Psittacus erithacus Ekvatoriaal-Guineast;

—	Calumma andringitraensis, Calumma glawi, Calumma guillaumeti, Calumma marojezensis, Calumma vatosoa, Calumma vencesi ja Furcifer nicosiai Madagaskarilt;

—	Chamaeleo camerunensis Kamerunist;

—	Phelsuma berghofi, Phelsuma hielscheri, Phelsuma malamakibo ja Phelsuma masohoala Madagaskarilt;

(4)

Lisaks on teaduslik järelevalverühm kõige värskemate andmete põhjal jõudnud järeldusele, et ühendusse sissetoomise peatamist ei tuleks enam nõuda järgmiste liikide puhul:

—	Lynx lynx Moldova Vabariigist ja Ukrainast;

—	Lama guanicoe (praegu tuntud nime all Lama glama guanicoe) Argentinast;

—	Hippopotamus amphibius Rwandast;

—	Aratinga erythrogenys Peruust;

—	Dendrobates auratus ja Dendrobates pumilio Nicaraguast;

—	Dendrobates tinctorius Surinamest;

—	Plerogyra simplex, Hydnophora rigida ja Blastomussa wellsi Fidžilt;

—	Plerogyra sinuosa, Acanthastrea spp. (v.a Acanthastrea hemprichii) ja Cynarina lacrymalis Tongalt.

(5)	Konsulteeritud on kõikide riikidega, kust on pärit liigid, mille suhtes käesoleva määrusega kehtestatakse uued ühendusse sissetoomise piirangud.

(6)	Tuleks kõrvaldada mõned vastuolud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) liidete ja konventsiooniosaliste konverentsi 14. istungil vastu võetud nomenklatuuriviidetes esinevate teaduslike loomanimede vahel.

(7)	Seepärast tuleks muuta loendit liikidest, mille sissetoomine ühendusse on peatatud ning määrus (EÜ) nr 811/2008 tuleks selguse huvides asendada.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kui määruse (EÜ) nr 865/2006 artikli 71 sätetest ei tulene teisiti, peatatakse teatavate käesoleva määruse lisas loetletud looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 811/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(2) ELT L 166, 19.6.2006, lk 1.

(3) ELT L 219, 14.8.2008, lk 17.

LISA

Määruse (EÜ) nr 338/97 A lisas esitatud liigid, mille isendite sissetoomine ühendusse on peatatud

Liik	Päritolu	Isend(id)	Päritoluriigid	Alus artikli 4 lõike 6 punkt:
FAUNA
CHORDATA
MAMMALIA
ARTIODACTYLA
Bovidae
Capra falconeri	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Usbekistan	a
Ovis ammon nigrimontana	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Kasahstan	a
CARNIVORA
Canidae
Canis lupus	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Valgevene, Kõrgõzstan, Türgi	a
Felidae
Lynx lynx	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Aserbaidžaan	a
Ursidae
Ursus arctos	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Kanada (Briti Columbia)	a
Ursus thibetanus	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Venemaa	a
AVES
FALCONIFORMES
Accipitridae
Leucopternis occidentalis	Looduses kasvanud	Kõik	Ecuador, Peruu	a
Falconidae
Falco cherrug	Looduses kasvanud	Kõik	Armeenia, Bahrein, Iraak, Mauritaania, Tadžikistan	a

Määruse (EÜ) nr 338/97 B lisas esitatud liigid, mille isendite sissetoomine ühendusse on peatatud

Liik	Päritolu	Isend(id)	Päritoluriigid	Alus artikli 4 lõike 6 punkt:
FAUNA
CHORDATA
MAMMALIA
ARTIODACTYLA
Bovidae
Ovis vignei bocharensis	Looduses kasvanud	Kõik	Usbekistan	b
Saiga borealis	Looduses kasvanud	Kõik	Venemaa	b
Saiga tatarica	Looduses kasvanud	Kõik	Kasahstan, Venemaa	b
Cervidae
Cervus elaphus bactrianus	Looduses kasvanud	Kõik	Usbekistan	b
Hippopotamidae
Hexaprotodon liberiensis (sünonüüm Choeropsis liberiensis)	Looduses kasvanud	Kõik	Côte d’Ivoire, Guinea, Guinea-Bissau, Nigeeria, Sierra Leone	b
Hippopotamus amphibius	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik, Gambia, Malawi, Niger, Nigeeria, Sierra Leone, Togo	b
Moschidae
Moschus anhuiensis	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Moschus berezovskii	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Moschus chrysogaster	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Moschus fuscus	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Moschus moschiferus	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina, Venemaa	b
CARNIVORA
Canidae
Chrysocyon brachyurus	Looduses kasvanud	Kõik	Boliivia, Peruu	b
Eupleridae
Cryptoprocta ferox	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Eupleres goudotii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Fossa fossana	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Felidae
Leopardus colocolo	Looduses kasvanud	Kõik	Tšiili	b
Leopardus pajeros	Looduses kasvanud	Kõik	Tšiili	b
Leptailurus serval	Looduses kasvanud	Kõik	Alžeeria	b
Panthera leo	Looduses kasvanud	Kõik	Etioopia	b
Prionailurus bengalensis	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina (Aomen)	b
Profelis aurata	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Mustelidae
Hydrictis maculicollis	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Odobenidae
Odobenus rosmarus	Looduses kasvanud	Kõik	Gröönimaa	b
Viverridae
Cynogale bennettii	Looduses kasvanud	Kõik	Brunei, Hiina, Indoneesia, Malaisia, Singapur, Tai	b
MONOTREMATA
Tachyglossidae
Zaglossus bartoni	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia, Paapua Uus-Guinea	b
Zaglossus bruijni	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
PERISSODACTYLA
Equidae
Equus zebra hartmannae	Looduses kasvanud	Kõik	Angola	b
PHOLIDOTA
Manidae
Manis temminckii	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik	b
PILOSA
Myrmecophagidae
Myrmecophaga tridactyla	Looduses kasvanud	Kõik	Belize, Uruguay	b
PRIMATES
Atelidae
Alouatta guariba	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Alouatta macconnelli	Looduses kasvanud	Kõik	Trinidad ja Tobago	b
Ateles belzebuth	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Ateles fusciceps	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Ateles geoffroyi	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Ateles hybridus	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Ateles paniscus	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Lagothrix cana	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Lagothrix lagotricha	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Lagothrix lugens	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Lagothrix poeppigii	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cebidae
Callithrix geoffroyi (sünonüüm C. jacchus geoffroyi)	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Cebus capucinus	Looduses kasvanud	Kõik	Belize	b
Cercopithecidae
Cercocebus atys	Looduses kasvanud	Kõik	Ghana	b
Cercopithecus ascanius	Looduses kasvanud	Kõik	Burundi	b
Cercopithecus cephus	Looduses kasvanud	Kõik	Kesk-Aafrika Vabariik	b
Cercopithecus dryas (sealhulgas C. salongo)	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik	b
Cercopithecus erythrogaster	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cercopithecus erythrotis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cercopithecus hamlyni	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cercopithecus mona	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Cercopithecus petaurista	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Cercopithecus pogonias	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Ekvatoriaal-Guinea, Nigeeria	b
Cercopithecus preussi (sünonüüm C. lhoesti preussi)	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Ekvatoriaal-Guinea, Nigeeria	b
Colobus polykomos	Looduses kasvanud	Kõik	Côte d’Ivoire	b
Colobus vellerosus	Looduses kasvanud	Kõik	Côte d’Ivoire, Ghana, Nigeeria, Togo	b
Lophocebus albigena (sünonüüm Cercocebus albigena)	Looduses kasvanud	Kõik	Nigeeria	b
Macaca arctoides	Looduses kasvanud	Kõik	India, Malaisia, Tai	b
Macaca assamensis	Looduses kasvanud	Kõik	Nepal	b
Macaca cyclopis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Macaca fascicularis	Looduses kasvanud	Kõik	Bangladesh, India	b
Macaca leonina	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Macaca maura	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Macaca nigra	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Macaca nigrescens	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Macaca ochreata	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Macaca pagensis	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Macaca sylvanus	Looduses kasvanud	Kõik	Alžeeria, Maroko	b
Papio anubis	Looduses kasvanud	Kõik	Liibüa	b
Papio papio	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea-Bissau	b
Piliocolobus badius (sünonüüm Colobus badius)	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Procolobus verus (sünonüüm Colobus verus)	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Côte d’Ivoire, Ghana, Sierra Leone, Togo	b
Trachypithecus phayrei (sünonüüm Presbytis phayrei)	Looduses kasvanud	Kõik	Kambodža, Hiina, India	b
Trachypithecus vetulus (sünonüüm Presbytis senex)	Looduses kasvanud	Kõik	Sri Lanka	b
Galagidae
Euoticus pallidus (sünonüüm Galago elegantulus pallidus)	Looduses kasvanud	Kõik	Nigeeria	b
Galago demidoff (sünonüüm Galago demidovii)	Looduses kasvanud	Kõik	Burkina Faso, Kesk-Aafrika Vabariik	b
Galago granti	Looduses kasvanud	Kõik	Malawi	b
Galago matschiei (sünonüüm G. inustus)	Looduses kasvanud	Kõik	Rwanda	b
Lorisidae
Arctocebus aureus	Looduses kasvanud	Kõik	Kesk-Aafrika Vabariik, Gabon	b
Arctocebus calabarensis	Looduses kasvanud	Kõik	Nigeeria	b
Nycticebus pygmaeus	Looduses kasvanud	Kõik	Kambodža, Laos	b
Perodicticus potto	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Pithecidae
Chiropotes chiropotes	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia, Guyana	b
Chiropotes israelita	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Chiropotes satanas	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Chiropotes utahickae	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Pithecia pithecia	Looduses kasvanud	Kõik	Guyana	b
RODENTIA
Sciuridae
Ratufa affinis	Looduses kasvanud	Kõik	Singapur	b
Ratufa bicolor	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
AVES
ANSERIFORMES
Anatidae
Anas bernieri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Oxyura jamaicensis	Kõik	Elusad	Kõik	d
APODIFORMES
Trochilidae
Chalcostigma olivaceum	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Heliodoxa rubinoides	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
CICONIIFORMES
Balaenicipitidae
Balaeniceps rex	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania, Sambia	b
COLUMBIFORMES
Columbidae
Goura cristata	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Goura scheepmakeri	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Goura victoria	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
CORACIIFORMES
Bucerotidae
Buceros rhinoceros	Looduses kasvanud	Kõik	Tai	b
CUCULIFORMES
Musophagidae
Tauraco corythaix	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Tauraco fischeri	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Tauraco macrorhynchus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Tauraco porphyreolopha	Looduses kasvanud	Kõik	Uganda	b
FALCONIFORMES
Accipitridae
Accipiter brachyurus	Looduses kasvanud	Kõik	Paapua Uus-Guinea	b
Accipiter erythropus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Accipiter gundlachi	Looduses kasvanud	Kõik	Kuuba	b
Accipiter imitator	Looduses kasvanud	Kõik	Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared	b
Accipiter melanoleucus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Accipiter ovampensis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Aquila rapax	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Aviceda cuculoides	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Buteo albonotatus	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Buteo galapagoensis	Looduses kasvanud	Kõik	Ecuador	b
Buteo platypterus	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Buteo ridgwayi	Looduses kasvanud	Kõik	Dominikaani Vabariik, Haiti	b
Erythrotriorchis radiatus	Looduses kasvanud	Kõik	Austraalia	b
Gyps africanus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Gyps bengalensis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Gyps coprotheres	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik, Namiibia, Svaasimaa	b
Gyps indicus	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Gyps rueppellii	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Gyps tenuirostris	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Harpyopsis novaeguineae	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia, Paapua Uus-Guinea	b
Hieraaetus ayresii	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Guinea, Togo	b
Hieraaetus spilogaster	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea, Togo	b
Leucopternis lacernulatus	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Lophaetus occipitalis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Lophoictinia isura	Looduses kasvanud	Kõik	Austraalia	b
Macheiramphus alcinus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Polemaetus bellicosus	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Guinea, Togo	b
Spizaetus africanus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Spizaetus bartelsi	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Stephanoaetus coronatus	Looduses kasvanud	Kõik	Côte d’Ivoire, Guinea, Togo	b
Terathopius ecaudatus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Torgos tracheliotus	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Sudaan	b
Trigonoceps occipitalis	Looduses kasvanud	Kõik	Côte d’Ivoire, Guinea	b
Urotriorchis macrourus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Falconidae
Falco chicquera	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea, Togo	b
Falco deiroleucus	Looduses kasvanud	Kõik	Belize, Guatemala	b
Falco fasciinucha	Looduses kasvanud	Kõik	Botswana, Etioopia, Kenia, Malawi, Mosambiik, Lõuna-Aafrika Vabariik, Sudaan, Tansaania, Zambia, Zimbabwe	b
Falco hypoleucos	Looduses kasvanud	Kõik	Austraalia, Paapua Uus-Guinea	b
Micrastur plumbeus	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia, Ecuador	b
Sagittariidae
Sagittarius serpentarius	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Guinea, Togo	b
GALLIFORMES
Phasianidae
Polyplectron schleiermacheri	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia, Malaisia	b
GRUIFORMES
Gruidae
Anthropoides virgo	Looduses kasvanud	Kõik	Sudaan	b
Balearica pavonina	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea, Mali	b
Balearica regulorum	Looduses kasvanud	Kõik	Angola, Botswana, Burundi, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kenya, Lesotho, Malawi, Mosambiik, Namiibia, Rwanda, Lõuna-Aafrika Vabariik, Svaasimaa, Uganda, Sambia, Zimbabwe	b
Bugeranus carunculatus	Looduses kasvanud	Kõik	Lõuna-Aafrika Vabariik, Tansaania	b
PASSERIFORMES
Pittidae
Pitta nympha	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik (välja arvatud Vietnam)	b
Pycnonotidae
Pycnonotus zeylanicus	Looduses kasvanud	Kõik	Malaisia	b
PSITTACIFORMES
Cacatuidae
Cacatua sanguinea	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Loriidae
Charmosyna aureicincta	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži	b
Charmosyna diadema	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Lorius domicella	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Trichoglossus johnstoniae	Looduses kasvanud	Kõik	Filipiinid	b
Psittacidae
Agapornis fischeri	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Mosambiik	b
Agapornis lilianae	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Agapornis nigrigenis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Agapornis pullarius	Looduses kasvanud	Kõik	Angola, Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d’Ivoire, Guinea, Kenya, Mali, Togo	b
Alisterus chloropterus chloropterus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Amazona agilis	Looduses kasvanud	Kõik	Jamaica	b
Amazona autumnalis	Looduses kasvanud	Kõik	Ecuador	b
Amazona collaria	Looduses kasvanud	Kõik	Jamaica	b
Amazona mercenaria	Looduses kasvanud	Kõik	Venezuela	b
Amazona xanthops	Looduses kasvanud	Kõik	Boliivia, Paraguay	b
Ara chloropterus	Looduses kasvanud	Kõik	Argentina, Panama	b
Ara severus	Looduses kasvanud	Kõik	Guyana	b
Aratinga acuticaudata	Looduses kasvanud	Kõik	Uruguay	b
Aratinga aurea	Looduses kasvanud	Kõik	Argentina	b
Aratinga auricapillus	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Aratinga euops	Looduses kasvanud	Kõik	Kuuba	b
Bolborhynchus ferrugineifrons	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia	b
Coracopsis vasa	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Cyanoliseus patagonus	Looduses kasvanud	Kõik	Tšiili, Uruguay	b
Deroptyus accipitrinus	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu, Suriname	b
Eclectus roratus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Forpus xanthops	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Hapalopsittaca amazonina	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Hapalopsittaca fuertesi	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia	b
Hapalopsittaca pyrrhops	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Leptosittaca branickii	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Nannopsittaca panychlora	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Pionus chalcopterus	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Poicephalus cryptoxanthus	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Poicephalus gulielmi	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Côte d’Ivoire, Kongo, Guinea	b
Poicephalus meyeri	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Poicephalus robustus	Looduses kasvanud	Kõik	Botswana, Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d’Ivoire, Gambia, Guinea, Mali, Namiibia, Nigeeria, Senegal, Lõuna-Aafrika Vabariik, Svaasimaa, Togo, Uganda	b
Poicephalus rufiventris	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Polytelis alexandrae	Looduses kasvanud	Kõik	Austraalia	b
Prioniturus luconensis	Looduses kasvanud	Kõik	Filipiinid	b
Psittacula alexandri	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Psittacula finschii	Looduses kasvanud	Kõik	Bangladesh, Kambodža	b
Psittacula roseata	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Psittacus erithacus	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Burundi, Ekvatoriaal-Guinea, Libeeria, Mali, Nigeeria, Togo	b
Psittacus erithacus timneh	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea, Guinea-Bissau	b
Psittrichas fulgidus	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Pyrrhura albipectus	Looduses kasvanud	Kõik	Ecuador	b
Pyrrhura caeruleiceps	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia	b
Pyrrhura calliptera	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia	b
Pyrrhura leucotis	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Pyrrhura orcesi	Looduses kasvanud	Kõik	Ecuador	b
Pyrrhura pfrimeri	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Pyrrhura subandina	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia	b
Pyrrhura viridicata	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia	b
Tanygnathus gramineus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Touit melanonotus	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Touit surdus	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Triclaria malachitacea	Looduses kasvanud	Kõik	Argentina, Brasiilia	b
STRIGIFORMES
Strigidae
Asio capensis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Bubo blakistoni	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina, Jaapan, Venemaa	b
Bubo lacteus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Bubo philippensis	Looduses kasvanud	Kõik	Filipiinid	b
Bubo poensis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Bubo vosseleri	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Glaucidium capense	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik, Rwanda	b
Glaucidium perlatum	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Guinea	b
Ketupa ketupu	Looduses kasvanud	Kõik	Singapur	b
Nesasio solomonensis	Looduses kasvanud	Kõik	Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared	b
Ninox affinis	Looduses kasvanud	Kõik	India	b
Ninox rudolfi	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Otus angelinae	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Otus capnodes	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid	b
Otus fuliginosus	Looduses kasvanud	Kõik	Filipiinid	b
Otus insularis	Looduses kasvanud	Kõik	Seišellid	b
Otus longicornis	Looduses kasvanud	Kõik	Filipiinid	b
Otus mindorensis	Looduses kasvanud	Kõik	Filipiinid	b
Otus mirus	Looduses kasvanud	Kõik	Filipiinid	b
Otus pauliani	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid	b
Otus roboratus	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Pseudoscops clamator	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Ptilopsis leucotis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Pulsatrix melanota	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Scotopelia bouvieri	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Scotopelia peli	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Scotopelia ussheri	Looduses kasvanud	Kõik	Côte d’Ivoire, Ghana, Guinea, Libeeria, Sierra Leone	b
Strix uralensis davidi	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Strix woodfordii	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Tytonidae
Phodilus prigoginei	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik	b
Tyto aurantia	Looduses kasvanud	Kõik	Paapua Uus-Guinea	b
Tyto inexspectata	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Tyto manusi	Looduses kasvanud	Kõik	Paapua Uus-Guinea	b
Tyto nigrobrunnea	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Tyto sororcula	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
REPTILIA
CROCODYLIA
Alligatoridae
Caiman crocodilus	Looduses kasvanud	Kõik	El Salvador, Guatemala, Mehhiko	b
Palaeosuchus trigonatus	Looduses kasvanud	Kõik	Guyana	b
Crocodylidae
Crocodylus niloticus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
SAURIA
Agamidae
Uromastyx aegyptia	Allikas „F” (1)	Kõik	Egiptus	b
Uromastyx dispar	Looduses kasvanud	Kõik	Alžeeria, Mali, Sudaan	b
Uromastyx geyri	Looduses kasvanud	Kõik	Mali, Niger	b
Chamaeleonidae
Brookesia decaryi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma andringitraensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma boettgeri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma brevicornis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma capuroni	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma cucullata	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma fallax	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma furcifer	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma gallus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma gastrotaenia	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma glawi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma globifer	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma guibei	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma guillaumeti	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma hilleniusi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma linota	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma malthe	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma marojezensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma nasuta	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma oshaughnessyi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma parsonii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma peyrierasi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma tsaratananensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma vatosoa	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma vencesi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Chamaeleo camerunensis	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Chamaeleo deremensis	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Chamaeleo eisentrauti	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Chamaeleo ellioti	Looduses kasvanud	Kõik	Burundi	b
Chamaeleo feae	Looduses kasvanud	Kõik	Ekvatoriaal-Guinea	b
Chamaeleo fuelleborni	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Chamaeleo gracilis	Looduses kasvanud	Kõik	Benin	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
	Farmis kasvatatud	Pikkus ninamikust pärakuni üle 8 cm	Togo	b
Chamaeleo montium	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Chamaeleo pfefferi	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Chamaeleo senegalensis	Farmis kasvatatud	Pikkus ninamikust pärakuni üle 6 cm	Togo	b
Chamaeleo werneri	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Chamaeleo wiedersheimi	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Furcifer angeli	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer antimena	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer balteatus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer belalandaensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer bifidus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer campani	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer labordi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer minor	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer monoceras	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer nicosiai	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer petteri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer rhinoceratus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer tuzetae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer willsii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Cordylidae
Cordylus mossambicus	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Cordylus tropidosternum	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Cordylus vittifer	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Gekkonidae
Phelsuma abbotti	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma antanosy	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma barbouri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma berghofi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma breviceps	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma comorensis	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid	b
Phelsuma dubia	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid, Madagaskar	b
Phelsuma flavigularis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma guttata	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma hielscheri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma klemmeri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma laticauda	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid	b
Phelsuma malamakibo	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma masohoala	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma modesta	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma mutabilis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma pronki	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma pusilla	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma seippi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma serraticauda	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma standingi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma v-nigra	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid	b
Uroplatus ebenaui	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus fimbriatus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus guentheri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus henkeli	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus lineatus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus malama	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus phantasticus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus pietschmanni	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus sikorae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Helodermatidae
Heloderma horridum	Looduses kasvanud	Kõik	Guatemala, Mehhiko	b
Heloderma suspectum	Looduses kasvanud	Kõik	Mehhiko, Ameerika Ühendriigid	b
Iguanidae
Conolophus pallidus	Looduses kasvanud	Kõik	Ecuador	b
Conolophus subcristatus	Looduses kasvanud	Kõik	Ecuador	b
Iguana iguana	Looduses kasvanud	Kõik	El Salvador	b
Scincidae
Corucia zebrata	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni saared	b
Varanidae
Varanus bogerti	Looduses kasvanud	Kõik	Paapua Uus-Guinea	b
Varanus dumerilii	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Varanus exanthematicus	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Togo	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
	Farmis kasvatatud	Pikemad kui 35 cm	Togo	b
Varanus jobiensis (sünonüüm V. karlschmidti)	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Varanus keithhornei	Looduses kasvanud	Kõik	Austraalia	b
Varanus niloticus	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Burundi, Mosambiik, Togo	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin, Togo	b
Varanus ornatus	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Togo	b
Varanus prasinus beccarii	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Varanus salvadorii	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Varanus salvator	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina, India, Singapur	b
Varanus telenesetes	Looduses kasvanud	Kõik	Paapua Uus-Guinea	b
Varanus yemenensis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
SERPENTES
Boidae
Boa constrictor	Looduses kasvanud	Kõik	El Salvador, Honduras	b
Calabaria reinhardtii	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin, Togo	b
Eunectes deschauenseei	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Eunectes murinus	Looduses kasvanud	Kõik	Paraguay	b
Gongylophis colubrinus	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Elapidae
Naja atra	Looduses kasvanud	Kõik	Laos	b
Naja kaouthia	Looduses kasvanud	Kõik	Laos	b
Naja siamensis	Looduses kasvanud	Kõik	Laos	b
Pythonidae
Liasis fuscus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Morelia boeleni	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Python molurus	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Python regius	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Guinea	b
Python reticulatus	Looduses kasvanud	Kõik	India, Malaisia (poolsaarel asuv osa), Singapur	b
Python sebae	Looduses kasvanud	Kõik	Mauritaania, Mosambiik	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Mosambiik	b
TESTUDINES
Emydidae
Chrysemys picta	Kõik	Elusad	Kõik	d
Trachemys scripta elegans	Kõik	Elusad	Kõik	d
Geoemydidae
Callagur borneoensis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cuora amboinensis	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia, Malaisia	b
Cuora galbinifrons	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Heosemys spinosa	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Leucocephalon yuwonoi	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Malayemys subtrijuga	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Notochelys platynota	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Siebenrockiella crassicollis	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Podocnemididae
Erymnochelys madagascariensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Peltocephalus dumerilianus	Looduses kasvanud	Kõik	Guyana	b
Podocnemis erythrocephala	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia, Venezuela	b
Podocnemis expansa	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia, Ecuador, Guyana, Peruu, Trinidad ja Tobago, Venezuela	b
Podocnemis lewyana	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Podocnemis sextuberculata	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Podocnemis unifilis	Looduses kasvanud	Kõik	Suriname	b
Testudinidae
Aldabrachelys gigantea	Looduses kasvanud	Kõik	Seišellid	b
Chelonoidis denticulata	Looduses kasvanud	Kõik	Boliivia, Ecuador	b
Geochelone elegans	Looduses kasvanud	Kõik	Pakistan	b
Geochelone platynota	Looduses kasvanud	Kõik	Myanmar	b
Geochelone sulcata	Farmis kasvatatud	Kõik	Togo, Benin	b
Gopherus agassizii	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Gopherus berlandieri	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Gopherus polyphemus	Looduses kasvanud	Kõik	Ameerika Ühendriigid	b
Indotestudo elongata	Looduses kasvanud	Kõik	Bangladesh, Hiina, India	b
Indotestudo forstenii	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Indotestudo travancorica	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Kinixys belliana	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
Kinixys homeana	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Togo	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
Kinixys spekii	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Manouria emys	Looduses kasvanud	Kõik	Bangladesh, India, Indoneesia, Myanmar, Tai	b
Manouria impressa	Looduses kasvanud	Kõik	Vietnam	b
Stigmochelys pardalis	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik, Mosambiik, Uganda, Tansaania	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Mosambiik, Sambia	b
	Allikas „F” (1)	Kõik	Sambia	b
Testudo horsfieldii	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina, Kasahstan, Pakistan	b
Trionychidae
Amyda cartilaginea	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Chitra chitra	Looduses kasvanud	Kõik	Malaisia	b
Pelochelys cantorii	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
AMPHIBIA
ANURA
Dendrobatidae
Cryptophyllobates azureiventris	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Dendrobates variabilis	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Dendrobates ventrimaculatus	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Mantellidae
Mantella aurantiaca	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella baroni (sünonüüm Phrynomantis maculatus)	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella aff. baroni	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella bernhardi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella cowanii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella crocea	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella expectata	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella haraldmeieri (sünonüüm M. madagascariensis haraldmeieri)	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella laevigata	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella madagascariensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella manery	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella milotympanum (sünonüüm M. aurantiaca milotympanum)	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella nigricans (sünonüüm M. cowani nigricans)	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella pulchra	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella viridis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Microhylidae
Scaphiophryne gottlebei	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Ranidae
Conraua goliath	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Rana catesbeiana	Kõik	Elusad	Kõik	d
ACTINOPTERYGII
PERCIFORMES
Labridae
Cheilinus undulatus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
SYNGNATHIFORMES
Syngnathidae
Hippocampus barbouri	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Hippocampus comes	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Hippocampus histrix	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Hippocampus kelloggi	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Hippocampus kuda	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia, Vietnam	b
Hippocampus spinosissimus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
ARTHROPODA
ARACHNIDA
ARANEAE
Theraphosidae
Brachypelma albopilosum	Looduses kasvanud	Kõik	Nicaragua	b
SCORPIONES
Scorpionidae
Pandinus imperator	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
INSECTA
LEPIDOPTERA
Papilionidae
Ornithoptera croesus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Ornithoptera tithonus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Ornithoptera urvillianus	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni saared	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Saalomoni saared	b
Ornithoptera victoriae	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni saared	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Saalomoni saared	b
Troides andromache	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Indoneesia	b
MOLLUSCA
BIVALVIA
MESOGASTROPODA
Strombidae
Strombus gigas	Looduses kasvanud	Kõik	Grenada, Haiti	b
VENEROIDA
Tridacnidae
Hippopus hippopus	Looduses kasvanud	Kõik	Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna crocea	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna derasa	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži, Uus-Kaledoonia, Filipiinid, Palau, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna gigas	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži, Indoneesia, Marshalli saared, Mikroneesia, Palau, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna maxima	Looduses kasvanud	Kõik	Mikroneesia, Fidži, Marshalli saared, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna rosewateri	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Tridacna squamosa	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna tevoroa	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
CNIDARIA
HELIOPORACEA
Helioporidae
Heliopora coerulea	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni saared	b
SCLERACTINIA
Acroporidae
Montipora caliculata	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
Agariciidae
Agaricia agaricites	Looduses kasvanud	Kõik	Haiti	b
Caryophylliidae
Catalaphyllia jardinei	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Catalaphyllia jardinei	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni saared	b
Euphyllia cristata	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Euphyllia divisa	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Euphyllia fimbriata	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Plerogyra spp.	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Faviidae
Favites halicora	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
Platygyra sinensis	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
Merulinidae
Hydnophora microconos	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Mussidae
Acanthastrea hemprichii	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
Blastomussa spp.	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Cynarina lacrymalis	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Scolymia vitiensis	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
Scolymia vitiensis	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Pocilloporidae
Seriatopora stellata	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Trachyphylliidae
Trachyphyllia geoffroyi	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži	b
Trachyphyllia geoffroyi	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
FLORA
Amaryllidaceae
Galanthus nivalis	Looduses kasvanud	Kõik	Bosnia ja Hertsegoviina, Šveits, Ukraina	b
Apocynaceae
Pachypodium inopinatum	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Pachypodium rosulatum	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Pachypodium rutenbergianum ssp. sofiense	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Cycadaceae
Cycadaceae spp.	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar, Mosambiik, Vietnam	b
Euphorbiaceae
Euphorbia ankarensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia banae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia berorohae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia bongolavensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia bulbispina	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia duranii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia fiananantsoae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia guillauminiana	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia iharanae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia kondoi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia labatii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia lophogona	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia millotii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia neohumbertii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia pachypodoides	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia razafindratsirae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia suzannae-manieri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia waringiae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Orchidaceae
Anacamptis pyramidalis	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits, Türgi	b
Barlia robertiana	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Cephalanthera rubra	Looduses kasvanud	Kõik	Norra	b
Cypripedium japonicum	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina, Põhja-Korea, Jaapan, Lõuna-Korea	b
Cypripedium macranthos	Looduses kasvanud	Kõik	Lõuna-Korea, Venemaa	b
Cypripedium margaritaceum	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Cypripedium micranthum	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Dactylorhiza latifolia	Looduses kasvanud	Kõik	Norra	b
Dactylorhiza romana	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Dactylorhiza russowii	Looduses kasvanud	Kõik	Norra	b
Dactylorhiza traunsteineri	Looduses kasvanud	Kõik	Liechtenstein	b
Dendrobium bellatulum	Looduses kasvanud	Kõik	Vietnam	b
Dendrobium wardianum	Looduses kasvanud	Kõik	Vietnam	b
Himantoglossum hircinum	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits	b
Nigritella nigra	Looduses kasvanud	Kõik	Norra	b
Ophrys holoserica	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Ophrys insectifera	Looduses kasvanud	Kõik	Liechtenstein, Norra	b
Ophrys pallida	Looduses kasvanud	Kõik	Alžeeria	b
Ophrys sphegodes	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits	b
Ophrys tenthredinifera	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Ophrys umbilicata	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis coriophora	Looduses kasvanud	Kõik	Venemaa, Šveits	b
Orchis italica	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis laxiflora	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits	b
Orchis mascula	Looduses kasvanud / farmis kasvatatud	Kõik	Albaania	b
Orchis morio	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis pallens	Looduses kasvanud	Kõik	Venemaa	b
Orchis provincialis	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits	b
Orchis punctulata	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis purpurea	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits, Türgi	b
Orchis simia	Looduses kasvanud	Kõik	Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Šveits, Türgi	b
Orchis tridentata	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis ustulata	Looduses kasvanud	Kõik	Venemaa	b
Phalaenopsis parishii	Looduses kasvanud	Kõik	Vietnam	b
Serapias cordigera	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Serapias parviflora	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Serapias vomeracea	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits, Türgi	b
Spiranthes spiralis	Looduses kasvanud	Kõik	Liechtenstein, Šveits	b
Primulaceae
Cyclamen intaminatum	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Cyclamen mirabile	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Cyclamen pseudibericum	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Cyclamen trochopteranthum	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Stangeriaceae
Stangeriaceae spp.	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar, Mosambiik, Vietnam	b
Zamiaceae
Zamiaceae spp.	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar, Mosambiik, Vietnam	b

(1) St määruse (EÜ) nr 865/2006 XIII peatüki tingimustele mittevastavad vangistuses sündinud loomad ning ka nende osad ning neist saadu.

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 360/2009,

30. aprill 2009,

millega määratakse kindlaks alates 1. maist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. maist 2009 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. maist 2009 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. maist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. mai 2009

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	37,15
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	18,95
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	18,95
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	37,15

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

16.4.2009-29.4.2009

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	197,12	113,72	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	207,54	197,54	177,54	108,89
Lahe lisatasu	—	14,13	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	12,66	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	15,22 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	15,98 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/30

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/22/EÜ,

23. aprill 2009,

tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/27/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Teatavates direktiivides, mis on loetletud käesoleva direktiivi I lisa nimekirjas, sätestatakse tarbijate huvide kaitse eeskirjad.

(3)

Olemasolevad mehhanismid kõnealuste direktiivide täitmise tagamiseks nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil ei võimalda alati õigel ajal lõpetada tarbijate ühishuve kahjustavaid rikkumisi. Ühishuvid ei tähenda rikkumiste tõttu kahju kannatanud inimeste huvide summat. Käesolevaga ei piirata rikkumise tõttu kahju kannatanud üksikisikute algatatud hagisid.

(4)

Siseriiklike sätete kohaselt keelatud tegevuse lõpetamisel võib direktiive ülevõtvate siseriiklike meetmete tõhusus olla takistatud, kuigi tegemist on direktiivi nõuetest rangemate nõuetega, mis on kooskõlas asutamislepinguga ning nendes direktiivides lubatud kaitsemeetmetega, kui need meetmed toovad kaasa tagajärgi ka mõnes teises kui need direktiivid vastuvõtnud liikmesriigis.

(5)	Kõnealused raskused võivad tekitada häireid siseturu tõrgeteta toimimises, sest piisab õigusvastase tegevuse viimisest teise riiki, et see oleks väljaspool õigusaktide kohaldamisala. Selline tegevus moonutab konkurentsi.

(6)	Kõnealused raskused vähendavad tõenäoliselt tarbijate usaldust siseturu vastu ja võivad piirata ühenduse õiguse rikkumise läbi kahjustatud tarbijate ühishuve esindavate organisatsioonide või neid huve kaitsvate sõltumatute riigiasutuste tegevusulatust.

(7)

Kõnealune tegevus ulatub sageli üle liikmesriikide piiride. On vaja kiiresti teataval määral ühtlustada siseriiklikke sätteid, mis võimaldavad eespool mainitud õigusvastasele tegevusele lõpu teha, olenemata liikmesriigist, milles selle tagajärjed ilmnevad. Kohtualluvuse osas ei piirata käesolevaga rahvusvahelise eraõiguse norme ega liikmesriikidevahelisi kehtivaid konventsioone, austades samas liikmesriikide üldisi asutamislepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustusi, mis on seotud siseturu tõrgeteta toimimisega.

(8)	Kavandatud meetmete eesmärgi võib saavutada ainult ühendus. Seepärast on ühendus kohustatud tegutsema.

(9)

Asutamislepingu artikli 5 kolmas lõik kohustab ühendust mitte võtma meetmeid, mis läheksid kaugemale sellest, mida on vaja asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks. Vastavalt kõnealusele artiklile tuleb võimalikult suurel määral arvesse võtta siseriiklike õigussüsteemide eripära, jättes liikmesriikidele vabaduse valida erinevate samaväärse mõjuga võimaluste vahel. Kohtutel ja haldusasutustel, kes on pädevad otsustama käesolevas direktiivis osutatud menetlustes, peaks olema õigus tutvuda varasemate otsuste tulemustega.

(10)

Ühe võimalusena tuleks nõuda, et üks või mitu tarbijate ühishuvide kaitsmise eest vastutavat sõltumatut riigiasutust teostaksid käesolevas direktiivis sätestatud hagemisõigust. Teise võimalusena tuleks ette näha, et kõnealust õigust teostaksid organisatsioonid, kelle tegevuse eesmärk on kaitsta tarbijate ühishuve vastavalt siseriiklikes õigusaktides ettenähtud tingimustele.

(11)	Liikmesriikidel peaks olema võimalus valida kahe kõnealuse võimaluse vahel või need ühendada, et määrata siseriiklikul tasandil käesoleva direktiivi eesmärkide jaoks pädevad asutused ja/või organisatsioonid.

(12)

Ühendusesiseste rikkumiste korral peaks kõnealuste asutuste ja/või organisatsioonide puhul kohalduma vastastikuse tunnustamise põhimõte. Siseriiklike üksuste taotluse peale peaksid liikmesriigid teatama komisjonile nende siseriiklike üksuste nimed ja nende tegevuse eesmärgid, kes on pädevad käesoleva direktiivi sätete alusel oma riigis esitama hagi.

(13)	Komisjon peab tagama kõnealuste pädevate üksuste nimekirja avaldamise Euroopa Liidu Teatajas. Kuni ei ole avaldatud vastupidise sisuga teadet, eeldatakse, et selles nimekirjas olev pädev üksus on teo- ja õigusvõimeline.

(14)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus nõuda ettekirjutust taotleva hagi esitamist kavatsevalt osapoolelt eelnevaid läbirääkimisi, mis annaks kostjale võimaluse lõpetada vaidlustatud rikkumine. Liikmesriikidel peaks olema võimalus nõuda, et kõnealune eelnev läbirääkimine toimuks kõnealuste liikmesriikide määratud sõltumatu riigiasutuse osavõtul.

(15)	Kui liikmesriigid on kehtestanud eelneva läbirääkimise nõude, tuleks määrata kahenädalane tähtaeg alates läbirääkimistaotluse saamisest. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei saavutata rikkumise lõpetamist, on taotlejal õigus viivitamata esitada hagi pädevale kohtule või haldusasutusele.

(16)	On otstarbekas, et komisjon annab aru käesoleva direktiivi toimimise, eelkõige selle ulatuse ja eelneva läbirääkimise kohta.

(17)	Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks kahjustada ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(18)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis on seotud artiklis 2 nimetatud ettekirjutust taotlevate hagidega, mille eesmärk on kaitsta tarbijate ühishuve I lisas loetletud direktiivide alusel, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine.

2. Käesolevas direktiivis tähendab „rikkumine” igasugust tegu, mis on vastuolus I lisas loetletud direktiividega sellistena, nagu need on siseriiklikku õiguskorda üle võetud, ja mis kahjustab lõikes 1 osutatud ühishuve.

Artikkel 2

Ettekirjutuste taotlemine

1. Liikmesriigid määravad kohtud või haldusasutused, kes on pädevad otsustama artiklis 3 määratletud pädevate üksuste algatatud menetlustes, mille eesmärgiks on:

a)	igasuguse rikkumise võimalikult kiire lõpetamine või ärakeelamine, vajaduse korral lihtmenetlusega;

b)	vajaduse korral selliste meetmete vastuvõtmine nagu otsuse täielik või osaline avaldamine sellisel viisil, nagu peetakse otstarbekaks, ja/või endist olukorda taastava dokumendi avaldamine selleks, et kõrvaldada rikkumise kestev mõju;

kuivõrd asjaomase liikmesriigi õigussüsteem seda võimaldab, kohustada kaotanud kostjat otsuse täitmata jätmise korral kohtu või haldusasutuse poolt täpsustatud tähtaja jooksul tasuma riigikassale või mõnele muule siseriiklikes õigusaktides või nende alusel määratud saajale kindlaksmääratud summa iga viivitatud päeva eest või mingi muu siseriiklikes õigusaktides ettenähtud summa selleks, et tagada otsuste täitmine.

2. Käesolev direktiiv ei piira kohaldatava õiguse osas rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist; tavaliselt kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kus rikkumine alguse sai, või selle liikmesriigi õigusakte, kus ilmnevad rikkumise tagajärjed.

Artikkel 3

Hagi esitamiseks pädevad üksused

Käesolevas direktiivis tähendab „pädev üksus” igasugust vastavalt liikmesriigi õigusaktidele moodustatud asutust või organisatsiooni, kellel on õigustatud huvi, et artiklis 1 osutatud sätted oleksid tagatud, eelkõige:

a)	üht või mitut sõltumatut riigiasutust, kelle konkreetseks ülesandeks on artiklis 1 osutatud huvide kaitsmine neis liikmesriikides, kus sellised asutused olemas on ja/või

b)	organisatsioone, kelle eesmärk on artiklis 1 osutatud huvide kaitsmine vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 4

Ühendusesisesed rikkumised

1. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et kõnealuses liikmesriigis alguse saanud rikkumise puhul võib iga pädev üksus teises liikmesriigis, kus rikkumine mõjutab pädeva üksuse kaitstavaid huve, anda asja artiklis 2 osutatud kohtusse või haldusasutusse, esitades käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud nimekirja. Kohtud või haldusasutused aktsepteerivad seda nimekirja pädeva üksuse õigus- ja teovõime tõendina, aga see ei piira nende õigust kontrollida, kas pädeva asutuse tegevuse eesmärk õigustab konkreetsel juhul hagi esitamist.

2. Ühendusesiseseid rikkumisi silmas pidades ja piiramata teistele üksustele siseriiklike õigusaktide alusel antud õigusi, teatavad liikmesriigid oma pädevate üksuste taotluse peale komisjonile, et kõnealustel üksustel on artikli 2 alusel hagemisõigus. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende pädevate üksuste nimed ja tegevuse eesmärgid.

3. Komisjon koostab lõikes 2 osutatud pädevate üksuste nimekirja, täpsustades nende tegevuse eesmärgid. Kõnealune nimekiri avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas; muudatused nimekirjas avaldatakse viivitamata ja ajakohastatud nimekiri avaldatakse iga kuue kuu tagant.

Artikkel 5

Eelnev läbirääkimine

1. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada sätteid, mille kohaselt ettekirjutust taotleda kavatsev osapool saab menetlust alustada alles pärast seda, kui ta on proovinud saavutada rikkumise lõpetamist läbirääkimistel kostjaga või kostja ja artikli 3 punktis a määratletud pädeva üksusega selles liikmesriigis, kus ettekirjutust taotletakse. Liikmesriik otsustab, kas ettekirjutust taotlev osapool peab pädeva üksusega läbi rääkima. Kui rikkumise lõpetamist ei saavutata kahe nädala jooksul pärast läbirääkimistaotluse vastuvõtmist, võib asjaomane osapool viivitamata esitada ettekirjutust taotleva hagi.

2. Liikmesriikides vastuvõetud eelnevat läbirääkimist reguleerivatest eeskirjadest teatatakse komisjonile ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Aruanded

1. Komisjon esitab käesoleva direktiivi kohaldamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande iga kolme aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 2. juuliks 2003.

2. Esimeses aruandes käsitleb komisjon eelkõige:

a)	käesoleva direktiivi reguleerimisala isikute ühishuvide kaitsmisel kaubanduse, tööstuse, käsitöönduse või kutsetegevuse valdkonnas;

b)	käesoleva direktiivi reguleerimisala nii, nagu see on määratletud I lisas loetletud direktiividega;

c)	seda, kas artiklis 5 sätestatud eelnev läbirääkimine on aidanud tarbijakaitset tõhustada.

Vajaduse korral lisatakse nimetatud aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.

Artikkel 7

Ulatuslikumat hagemisõigust käsitlevad sätted

Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel vastu võtmast või säilitamast sätteid, mis annavad pädevatele üksustele ja teistele asjaomastele isikutele ulatuslikumad hagemisõigused siseriiklikul tasandil.

Artikkel 8

Rakendamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriiklike õigusaktide sätted, mis nad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtavad.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 98/27/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub 29. detsembril 2009.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 23. aprill 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NEČAS

(1) ELT C 161, 13.7.2007, lk 39.

(2) Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 73) ja nõukogu 23. märtsi 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 51.

(4) Vt II lisa A osa.

I LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD DIREKTIIVIDE NIMEKIRI (1)

1.	Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiiv 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 31).

2.	Nõukogu 22. detsembri 1986. aasta direktiiv 87/102/EMÜ tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 12.2.1987, lk 48) (2).

3.	Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta: artiklid 10–21 (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23).

4.	Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59).

5.	Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

6.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiiv 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19).

7.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12).

8.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul. (Direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

9.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta: artiklid 86–100 (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

10.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).

11.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

12.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

13.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiiv 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega (ELT L 33, 3.2.2009, lk 10).

(1) Punktides 5, 6, 9 ja 11 osutatud direktiivid sisaldavad erisätteid ettekirjutust taotlevate hagide kohta.

(2) „Nimetatud direktiiv tunnistati kehtetuks ja asendati alates 12. maist 2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiviga 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid) (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).”

II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/27/EÜ (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 51).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ (EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12).	ainult mis puudutab artiklit 10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).	ainult mis puudutab artikli 18 lõiget 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).	ainut mis puudutab artiklit 19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).	ainult mis puudutab artikli 16 lõiget 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).	ainult artikkel 42

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 9)

Direktiiv	ülevõtmise tähtpäev	kohaldamise tähtpäev
Direktiiv 98/27/EÜ	1. jaanuar 2001	—
Direktiiv 1999/44/EÜ	1. jaanuar 2002	—
Direktiiv 2000/31/EÜ	16. jaanuar 2002	—
Direktiiv 2002/65/EÜ	9. oktoober 2004	—
Direktiiv 2005/29/EÜ	12. juuni 2007	12. detsember 2007
Direktiiv 2006/123/EÜ	28. detsember 2009	—

III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 98/27/EÜ	Käesolev direktiiv
Artiklid 1 – 5	Artiklid 1 – 5
Artikkel 6, lõige 1	Artikkel 6, lõige 1
Artikkel 6, lõige 2, esimene lõik, esimene taane	Artikkel 6, lõige 2, esimene lõik, punkt a
Artikkel 6, lõige 2, esimene lõik, teine taane	Artikkel 6, lõige 2, esimene lõik, punkt b
Artikkel 6, lõige 2, esimene lõik, kolmas taane	Artikkel 6, lõige 2, esimene lõik, punkt c
Artikkel 6, lõige 2, teine lõik	Artikkel 6, lõige 2, teine lõik
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8, lõige 1	—
Artikkel 8, lõige 2	Artikkel 8
—	Artikkel 9
Artikkel 9	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 11
Lisa	I lisa
—	II lisa
—	III lisa

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/37

KOMISJONI OTSUS,

27. aprill 2009,

millega muudetakse otsust 2007/134/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/357/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, (1) mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), eriti selle artikleid 2 ja 3,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsust 2006/972/EÜ, (2) mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) rakendavat eriprogrammi „Ideed”, eriti selle artikli 4 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Seitsmenda raamprogrammi raames on eriprogrammi „Ideed” eesmärk toetada teadlaste algatatud „eesliini” teadusprojekte kõikides teaduse, tehnoloogia ja uurimistöö valdkondades teadlaste valitud teemadel.

(2)	Komisjoni otsusega 2007/134/EÜ (3) loodi Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi „ERC”), mis tegeleb eriprogrammi „Ideed” rakendamisega.

(3)	Otsuse 2007/134/EÜ artikli 1 kohaselt koosneb ERC sõltumatust teadusnõukogust ja seda toetavast spetsiaalsest rakendamiskolleegiumist.

(4)	Sõltumatu teadusnõukogu koosneb komisjoni poolt nimetatud kõige tuntumatest teadlastest, inseneridest ja teaduritest, kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud välismõjudest. Sõltumatu teadusnõukogu tegutseb vastavalt otsuse 2007/134/EÜ artiklis 3 sätestatud volitustele.

(5)	Vastavalt otsuse 2007/134/EÜ artikli 4 lõikele 1 koosneb sõltumatu teadusnõukogu kuni 22 liikmest.

(6)	Kolm sõltumatu teadusnõukogu liiget on isiklikel põhjustel tagasi astunud: prof Manuel CASTELLS, Kataloonia Avatud Ülikool; prof Paul J. CRUTZEN, Max Plancki Keemiainstituut, Mainz; prof Lord MAY, Oxfordi Ülikool.

(7)	Otsuse 2007/134/EÜ artikli 4 lõikes 7 on sätestatud, et kui liige lahkub ametist või kui lõpeb ametiaeg, mida ei saa pikendada, nimetab komisjon uue liikme.

(8)	Otsuse 2007/134/EÜ artikli 4 lõikes 6 on sätestatud, et liikmed määratakse ametisse neljaks aastaks ja nende ametiaega võib pikendada ühel korral rotatsiooni alusel, mis tagab kõnealuse nõukogu tegevuse järjepidevuse.

(9)

Otsuse 2007/134/EÜ artikli 4 lõikes 4 on sätestatud, et komisjon nimetab tulevased liikmed I lisas sätestatud tegurite ja kriteeriumide alusel pärast seda, kui nad on valitud sõltumatu teadusnõukogu poolt heaks kiidetud sõltumatu ja läbipaistva menetluse teel, konsulteerides ka teadusringkonnaga ning andes aru parlamendile ja nõukogule. Niisuguse menetluse viis läbi sõltumatu valimiskomitee, kelle aruanne saadeti parlamendile ja nõukogule. Kõnealune valimiskomitee esitas kolme uue liikme kohta soovitused ja need soovitused on vastu võetud.

(10)	Otsuse 2007/134/EÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt avaldatakse tulevaste liikmete nimed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (4),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse käesoleva otsuse lisas nimetatud isikud neljaks aastaks Euroopa Teadusnõukogu liikmeks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 27. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(2) ELT L 400, 30.12.2006, lk 243. Parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 81.

(3) ELT L 57, 24.2.2007, lk 14.

(4) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

LISA

ERC SÕLTUMATU TEADUSNÕUKOGU UUED LIIKMED

Prof Sierd A.P.L. CLOETINGH, Amsterdami Vabaülikool

Prof Carlos M. DUARTE, Hispaania Teadusnõukogu, Mallorca

Prof Henrietta L. MOORE, Cambridge’i Ülikool

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/39

KOMISJONI OTSUS,

29. aprill 2009,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ, mis käsitleb kaevandustööstuse jäätmete käitlemist, artikli 22 lõikes 1 osutatud teabe ühtlustamise ja korrapärase edastamise ning artiklis 18 osutatud küsimustiku kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3011 all)

(2009/358/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 22 lõike 1 punkti a ja artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva otsuse eesmärk on kehtestada miinimumnõuded, et tagada direktiivi 2006/21/EÜ artikli 7 lõikes 5, artikli 11 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 6 osutatud teabe ühtlustatud, õigeaegne ja asjakohane kogumine ja vajaduse korral edastamine ning luua alus sama direktiivi artikli 18 lõikes 1 osutatud küsimustikule.

(2)	Direktiivi 2006/21/EÜ artikli 7 lõikes 5, artikli 11 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 6 osutatud teave, mis edastatakse kord aastas, peaks hõlmama ajavahemikku 1. maist kuni järgmise aasta 30. aprillini.

(3)	Direktiivi 2006/21/EÜ artikli 18 lõikes 1 osutatud aruanne peaks esimesel korral hõlmama ajavahemikku 1. maist 2008 kuni 30. aprillini 2011 ning see tuleks komisjonile edastada hiljemalt 1. veebruariks 2012.

(4)

Selleks et vähendada käesoleva otsuse rakendamisega seotud halduskoormust, peaks nõutud teave hõlmama üksnes direktiivi parema rakendamise seisukohalt kasulikke andmeid. Samuti peaks teabe artikli 11 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 6 osutatud juhtumite kohta esitama igal aastal üksnes need liikmesriigid, kus sellised juhtumid vaatlusalusel perioodil aset leidsid.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2006/21/EÜ artikli 23 lõike 2 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üksikasjad direktiivi 2006/21/EÜ artikli 7 kohaselt antud lubades sisalduva teabe kohta, mis tehakse kättesaadavaks ühenduse statistikaasutustele, kui nad seda statistiliste andmete saamise eesmärgil taotlevad, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

Kui liikmesriigis leiab aset üks või mitu direktiivi 2006/21/EÜ artikli 11 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 6 osutatud juhtumit, edastab asjaomane liikmesriik komisjonile kord aastas II lisas esitatud üksikasjaliku teabe iga juhtumi kohta. Nimetatud teave hõlmab ajavahemikku 1. maist kuni järgmise aasta 30. aprillini ning see edastatakse komisjonile hiljemalt sama aasta 1. juuliks.

Artikkel 3

Liikmesriigid kasutavad direktiivi 2006/21/EÜ artikli 18 lõikes 1 osutatud direktiivi rakendamist käsitleva aruande koostamisel III lisas esitatud küsimustikku.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.

I LISA

Teave, mis lisatakse direktiivi 2006/21/EÜ alusel antavate lubade loetellu

1.	Jäätmehoidla nimi ja aadress, loa andev pädev asutus ning kontrolli korraldav pädev asutus.

2.	Põhiteave loa kohta, sealhulgas väljastamise kuupäev, kehtivusaeg, jäätmehoidla kategooria vastavalt direktiivi artiklile 9, käitise kasutusetapi kirjeldus (tegutseb, sulgemisetapis või sulgemisjärgses etapis).

3.	Vajaduse korral teave jäätmeliigi kohta ning käitiste ja seire- ning kontrollimenetluste lühikirjeldus.

II LISA

Teave, mis edastatakse komisjonile vastavalt direktiivi 2006/21/EÜ 18 lõikele 2 artikli 11 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 6 osutatud juhtumite kohta

Iga juhtumi kohta kogutakse ja edastatakse järgmine teave:

1.	Jäätmehoidla nimi ja aadress, loa andev pädev asutus ning kontrolli korraldav pädev asutus.

2.	Teave loa kohta, sealhulgas väljastamise kuupäev, kehtivusaeg, jäätmehoidla kategooria direktiivi artikli 9 kohaselt, jäätmeliik ning käitiste ja seire- ning kontrollimenetluste lühikirjeldus; käitise kasutusetapi kirjeldus (tegutseb, sulgemisetapis või sulgemisjärgses etapis).

Juhtumi kirjeldus, sealhulgas:

a)	juhtumi laad ja kirjeldus, juhtumi avastamise kirjeldus, juhtumi toimumise koht ja aeg;

b)	käitaja poolt pädevatele asutustele ja üldsusele ning vajaduse korral muudele liikmesriikidele, kelle puhul võib ilmneda piiriülene mõju, edastatud teabe kirjeldus ja aeg;

c)	võimalike keskkonna- ja tervisemõjude ning jäätmehoidla stabiilsust mõjutavate tagajärgede hindamine;

d)	juhtumi võimalike põhjuste analüüs.

Juhtumi heastamiseks võetud parandusmeetmete kirjeldus, eelkõige:

a)	vajaduse korral hädaolukorra lahendamise kava rakendamise kirjeldus;

b)	pädevate asutuste antud juhiste liik;

c)	muud meetmed (täpsustada).

Edaspidi samalaadi juhtumi ennetamiseks võetud meetmete kirjeldus, eelkõige:

a)	loa tingimustele lisatud uued tingimused;

b)	seire- ja kontrollisüsteemide kohandamine;

c)	teabe edastamise parandamine;

d)	muud meetmed (täpsustada).

6.	Täiendav teave, millest võib teistele liikmesriikidele ja komisjonile direktiivi paremaks rakendamiseks kasu olla.

III LISA

„Küsimustik direktiivi 2006/21/EÜ rakendamist käsitlevate liikmesriikide aruannete koostamiseks

A OSA. KÜSIMUSED, MILLELE TULEB VASTATA ÜKS KORD ESIMESE ARUANDEPERIOODI KOHTA

1. Halduskord ja üldteave

Palun märkige pädev asutus / pädevad asutused, kelle vastutusel on:

a)	käitajate koostatud jäätmekavade kontrollimine ja heakskiitmine;

b)	hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kavade koostamine A-kategooria käitiste jaoks;

c)	lubade andmine ja ajakohastamine ning rahalise tagatise kehtestamine ja ajakohastamine, ning

d)	jäätmehoidlate kontrollimine.

2. Jäätmekavad ning suurõnnetuste vältimine ja nendest teavitamine

a)	Palun kirjeldage lühidalt direktiivi artikli 5 lõikes 6 osutatud menetlusi jäätmekavade heakskiitmiseks.

A-kategooria käitiste puhul, mis ei kuulu nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ (1) (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) reguleerimisalasse, kirjeldage palun meetmeid, mis on võetud selleks, et:

—	tuvastada suurõnnetuse oht,

—	võtta käitise projekteerimisel, kasutamisel ja sulgemisel arvesse vajalikke elemente, ning

—	piirata kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele ja/või keskkonnale.

3. Luba ja rahaline tagatis

a)	Palun märkige, milliseid meetmeid on võetud, et tagada direktiivi kohase loa olemasolu kõikidel tegutsevatel jäätmehoidlatel enne 1. maid 2012.

b)	Palun kirjeldage lühidalt, milliseid meetmeid on võetud parima võimaliku tehnika tutvustamiseks lubade kehtestamise ja kontrollimise eest vastutavatele asutustele.

c)	Palun märkige, kas direktiivi artikli 1 lõikes 3 osutatud võimalust, mille kohaselt võib mitteohtlike püsi- või tavajäätmete suhtes kehtivaid nõudeid leevendada või selliste nõuete kohaldamisest loobuda, on kasutatud.

d)	Palun selgitage, milliseid meetmeid on võetud loatingimuste korrapärase ajakohastamise tagamiseks direktiivi artikli 7 lõike 4 kohaselt.

Palun kirjeldage üksikasjalikult direktiivi artikli 14 lõikes 1 osutatud menetlust ning rahalise tagatise kehtestamise ja selle korrapärase kohandamisega seotud korda. Kui palju käitisi on juba vastavalt direktiivi sätetele tagatisega kaetud? Kuidas on kavas tagada, et kõik käitised oleksid tagatisega kaetud enne 1. maid 2014?

4. Üldsuse osalus ja piiriülesed mõjud

a)	Palun selgitage, kuidas analüüsitakse ning võetakse arvesse üldsuse arvamust ja märkusi enne lubade kohta otsuste tegemisel ning hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamisel.

b)	Kuidas selliste käitiste puhul, mis võivad avaldada piiriülest mõju, on tagatud, et nõutud teave on tehtud kättesaadavaks asjakohase ajavahemiku jooksul ka tõenäoliselt mõjutatava liikmesriigi asjaomasele üldsusele?

Milline tegutsemiskord on ette nähtud A-kategooria käitistele võimaliku suurõnnetuse korral, et tagada:

—	nõutud teabe viivitamata edastamine käitaja poolt pädevale asutusele,

—	üldsuse teavitamine ohutus- ja muudest meetmetest, ning

—	käitaja esitatud teabe edastamine liikmesriigile juhul, kui käitis võib avaldada piiriülest mõju?

5. Jäätmehoidlate ehitamine ja haldamine

a)	Palun kirjeldage üksikasjalikult, milliseid meetmeid on võetud selle tagamiseks, et jäätmehoidlaid haldab artikli 11 lõikes 1 osutatud pädev isik ning et personal on saanud asjakohase väljaõppe.

b)	Palun kirjeldage lühidalt menetlust, mis on kehtestatud pädeva asutuse teavitamiseks 48 tunni jooksul igast juhtumist, mis tõenäoliselt võib mõjutada jäätmehoidla stabiilsust, ning jäätmehoidla seiremenetluse käigus ilmnenud kõikidest keskkonda oluliselt kahjustavatest mõjudest.

Palun kirjeldage, kuidas pädev asutus kontrollib kooskõlas artikliga 11, et korrapärased aruanded seiretulemuste kohta:

—	edastatakse käitaja poolt asutusele,

—	näitavad vastavust loatingimustele.

6. Sulgemis- ja sulgemisjärgsed toimingud, inventeerimine

a)	Palun selgitage lühidalt korda, mis on kehtestatud selle tagamiseks, et pärast hoidlate sulgemist, ning juhul kui pädev asutus peab seda vajalikuks, kontrollitakse korrapäraselt hoidlate stabiilsust ning võetakse meetmed keskkonnakahju vähendamiseks.

b)	Palun kirjeldage üksikasjalikult, milline meede on võetud direktiivi artikli 20 kohase suletud jäätmehoidlate inventeerimise tagamiseks enne 1. maid 2012.

7. Kontrollimine

a)	Palun selgitage lühidalt, kas – ja kui, siis kuidas – on direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate hoidlate kontrollimisel arvesse võetud keskkonnaekspertiisi miinimumnõudeid. (2)

b)	Palun kirjeldage lühidalt, kuidas on kontrollitegevused kavandatud. Kas ja milliste kriteeriumide alusel on kindlaks määratud esmajärjekorras kontrollitavad käitised? Kas kontrolli sagedus ja liik on kohandatud käitise ja selle keskkonnaga seotud ohtudega?

c)	Palun selgitage, milliseid järgmisi kontrollitoiminguid on tehtud: kohapealne kontroll (tavapärane või mitte), proovide võtmine, sisekontrolli andmete kontroll, jäätmekäitlustoimingute ajakohastatud registri kontroll.

d)	Palun selgitage, milliseid meetmeid on võetud selle tagamiseks, et heakskiidetud jäätmekavasid ajakohastatakse korrapäraselt ja nende täitmist kontrollitakse.

e)	Millised on eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse direktiivi artikli 19 kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral?

B OSA. KÜSIMUSED, MILLELE TULEB VASTATA KÕIKIDE ARUANDEPERIOODIDE KOHTA

1. Halduskord ja üldteave

a)	Palun märkige haldusasutus (nimi, aadress, kontaktisik, e-posti aadress), kes vastutab käesoleva küsimustiku vastuste kooskõlastamise eest.

b)	Palun märkige võimaluse korral liikmesriigi territooriumil asuvate kaevandamisjäätmete hoidlate hinnanguline arv, kasutades lisas esitatud tabelit.

c)	Palun märkige liikmesriigi territooriumil tegutsevate A-kategooria jäätmehoidlate arv, mis võivad avaldada mõju keskkonnale või inimeste tervisele teises liikmesriigis.

2. Jäätmekavad ning suurõnnetuste vältimine ja nendest teavitamine

Palun märkige lühidalt:

—	aruandeperioodi jooksul heakskiidetud või ajutiselt või lõplikult tagasi lükatud jäätmekavade arv, ning

—	vajaduse ja võimaluse korral jäätmekava lõpliku tagasilükkamise peamised põhjused.

b)	Palun esitage loetelu direktiivi artikli 6 lõikes 3 osutatud hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kavadest. Kui kõikide A-kategooria käitiste jaoks ei ole veel koostatud hädaolukorra lahendamise kavasid, märkige palun puuduvate kavade arv ning nende koostamise ajakava.

Kui teie riigis on koostatud püsijäätmete nimistu, nagu osutatud komisjoni 30. aprilli 2009. aasta otsuse 2009/359/EÜ (püsijäätmete mõiste täiendava määratlemise kohta kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ artikli 22 lõike 1 punkti f rakendamiseks) (3) artikli 2 lõikes 3, lisage palun kõnealuse nimistu koopia koos jäätmete määratlemisel püsijäätmetena kasutatud teabe ja andmete lühikirjeldusega.

3. Luba ja rahaline tagatis

Palun märkige võimaluse korral lisas esitatud tabelit kasutades käitiste arv, millele on antud luba kooskõlas direktiivi sätetega.

4. Sulgemis- ja sulgemisjärgsed toimingud, inventeerimine

a)	Palun märkige, kui mitu direktiivi artiklis 12 kirjeldatud sulgemismenetlust on aruandeperioodil tehtud ja/või heaks kiidetud.

b)	Kui palju on teie riigis neid käitisi, mis on suletud ning mille üle teostatakse korrapärast järelevalvet?

5. Kontrollimine

Palun märkige aruandeperioodil tehtud kontrollimiste arv ning eristage võimaluse korral kontrollimised, mis on tehtud:

—	A-kategooria käitistes ja muudes käitistes,

—	püsijäätmete käitlemisega tegelevates käitistes, ja

—	tavajäätmete käitlemisega tegelevates käitistes.

Kui asjakohasel geograafilisel tasandil (riigi/piirkonna/kohalik) on koostatud kontrollikava, lisage palun aruandele kõnealuse kava / kõnealuste kavade koopia.

b)	Mitu direktiivi sätete täitmatajätmise juhtumit on tuvastatud? Palun märkige täitmatajätmise peamised põhjused ning nõuete täitmise tagamiseks võetud meetmed?

6. Muu asjakohane teave

a)	Palun kirjeldage kokkuvõtvalt direktiivi rakendamisel tekkinud peamisi raskusi. Kuidas tekkinud probleeme lahendati?

b)	Muud märkused, ettepanekud ja teave direktiivi rakendamise kohta.

LISA (4)

	Tegutseb	Tegutseb loa alusel (5)	Üleminekuetapis (6)	Sulgemisetapis (7)	Suletud või mahajäetud (8)
A-kategooria (9)
sh „Seveso” käitised (10)
Mitte A-kategooria
Püsijäätmed (11)
Mitteohtlikud tavajäätmed
Kokku

(1) EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta soovitus, milles sätestatakse liikmesriikides läbiviidavate keskkonnaekspertiiside miinimumnõuded (EÜT L 118, 27.4.2001, lk 41).

(3) ELT L 110, 1.5.2009, lk 46.

(4) Võimaluse korral esitage palun eraldi.

(5) Selliste käitiste arv, kellel on juba direktiivi nõuetele vastav luba.

(6) Selliste käitiste arv, mis suletakse enne 2010. aastat ning mis kuuluvad artikli 24 lõike 4 reguleerimisalasse.

(7) Selliste käitiste arv, mille puhul ei ole sulgemismenetlused veel lõppenud (artikkel 12).

(8) Võimaluse korral märkida selliste mahajäetud ja suletud hoidlate hinnanguline arv, mis võivad avaldada kahjulikku mõju ning mis kuuluvad direktiivi artikli 20 reguleerimisalasse.

(9) Käitised, mis on vastavalt direktiivi artiklile 9 klassifitseeritud A-kategooria käitiseks.

(10) Direktiivi 96/82/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad käitised.

(11) Käitised, kus käideldakse üksnes direktiivis määratletud püsijäätmeid.”

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/46

KOMISJONI OTSUS,

30. aprill 2009,

püsijäätmete mõiste täiendava määratlemise kohta kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ artikli 22 lõike 1 punkti f rakendamiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3012 all)

(2009/359/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2006/21/EÜ artikli 3 lõikes 3 on määratletud püsijäätmete mõiste.

(2)	Püsijäätmete mõiste täiendava määratlemise eesmärk on kehtestada selged kriteeriumid ja tingimused, mille alusel saab kaevandustööstuse jäätmeid käsitada püsijäätmetena.

(3)

Selleks et vähendada käesoleva otsuse rakendamisega seotud halduskoormust, on tehnilisest seisukohast asjakohane jätta teatavatest katsetest välja sellised jäätmed, mille kohta on kättesaadav olemasolev asjakohane teave, ning võimaldada liikmesriikidel koostada nimistud sellise jäätmematerjali kohta, mida saab käsitada püsijäätmetena kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumidega.

(4)	Selleks et tagada kasutatava teabe kvaliteet ja esindavus, tuleks käesolevat otsust kohaldada jäätmete iseloomustamisel kooskõlas komisjoni otsusega 2009/360/EÜ, (2) ning see peaks põhinema samadel teabeallikatel.

(5)	Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (3) artikli 18 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Jäätmeid käsitatakse püsijäätmetena direktiivi 2006/21/EÜ artikli 3 lõike 3 tähenduses, kui lühema ja pikema aja jooksul on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

a)	jäätmed ei lagune ega lahustu ega muutu muul olulisel viisil, mis võib olulisel määral kahjustada keskkonda või inimeste tervist;

b)	jäätmete maksimaalne sulfiidse väävli sisaldus on 0,1 % või jäätmete maksimaalne sulfiidse väävli sisaldus on 1 % ja neutraliseerimisvõime suhtarv, mis on määratletud neutraliseerimisvõime ja hapestumisvõime suhtena ja kindlaks määratud prEN 15875 staatilise katse alusel, on suurem kui 3;

c)	jäätmed ei sütti ise ning need ei põle;

selliste ainete, mis võivad kahjustada keskkonda ja inimeste tervist, eelkõige As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mo, Ni, Pb, V ja Zn, sisaldus jäätmetes ning jäätmetest eraldi olevates ükskõik millistes peentes osakestes, on piisavalt väike ega ohusta oluliselt inimeste tervist ja keskkonda lühema ja pikema aja jooksul. Kõnealuste ainete sisaldus jäätmetes on piisavalt väike ega ohusta oluliselt inimeste tervist ja keskkonda juhul, kui see ei ületa kehtestatud riiklikke piirväärtusi selliste tegevuskohtade puhul, mille saastumatus on kindlaks tehtud, või riigi asjaomaseid looduslikke taustkontsentratsioone;

e)	jäätmed ei sisalda eraldamisel või töötlemisel kasutatud tooteid, mis võiksid kahjustada keskkonda või inimeste tervist.

2. Jäätmeid võib käsitada püsijäätmetena teatavaid katseid tegemata juhul, kui pädevat asutust rahuldaval viisil on võimalik näidata, et lõikes 1 sätestatud kriteeriume on nõuetekohaselt arvesse võetud ning neid on täidetud, toetudes olemasolevale teabele või kehtivatele menetlustele või skeemidele.

3. Liikmesriigid võivad koostada nimistud selliste jäätmematerjalide kohta, mida käsitatakse püsijäätmetena kooskõlas lõigetes 1 ja 2 määratletud kriteeriumidega.

Artikkel 2

Jäätmete inertsust, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva otsusega, hinnatakse otsuses 2009/360/EÜ osutatud jäätmete iseloomustamise raames ning see põhineb samadel teabeallikatel.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 48.

(3) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/48

KOMISJONI OTSUS,

30. aprill 2009,

millega täiendatakse kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/21/EÜ sätestatud jäätmete iseloomustamise tehnilisi nõudeid

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3013 all)

(2009/360/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2006/21/EÜ on ette nähtud, et jäätmete iseloomustus on üks osa jäätmekavast, mille koostab kaevandustööstuses tegutseva ettevõtte käitaja ning kiidab heaks pädev asutus. Kõnealuse direktiivi II lisas on sätestatud teatavad aspektid, mida jäätmete iseloomustus peab sisaldama.

(2)

Kaevandamisjäätmete iseloomustamise eesmärk on saada asjaomast teavet käideldavate jäätmete kohta, et hinnata ja jälgida jäätmete omadusi, käitumist ja näitajaid ning tagada sellega keskkonnale ohutu jäätmete käitlemine pika aja jooksul. Lisaks peaks kaevandamisjäätmete iseloomustus lihtsustama kõnealuste jäätmete käitlemisvõimaluste ning riski vähendamise meetmete kindlaksmääramist, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

(3)

Kaevandamisjäätmete iseloomustamiseks vajalik teave ja andmed tuleks koguda olemasoleva olulise ja asjakohase teabe alusel või võtta vajaduse korral proove ning teha katseid. Tuleks tagada, et jäätmete iseloomustamiseks vajalik teave ja andmed oleksid asjakohased, piisavalt kvaliteetsed ja esindavad. Kõnealune teave peaks olema jäätmekavas nõuetekohaselt põhjendatud, et see oleks pädeva asutuse jaoks täielikult usaldusväärne.

(4)	Kogutava teabe üksikasjalikkus ning vajalikud proovid ja katsed peaksid sõltuma jäätmete liigist ja võimalikest keskkonnaohtudest ning kavandatud jäätmehoidlast. Tehnilisest seisukohast tuleks võimaldada järkjärgulist lähenemist, et tagada jäätmete nõuetekohane iseloomustamine.

(5)	Tehnilisest seisukohast on asjakohane jätta geokeemilistest katsetest välja sellised jäätmed, mis on määratletud püsijäätmetena kooskõlas komisjoni otsuses 2009/359/EÜ (2) sätestatud kriteeriumidega.

(6)	Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (3) artikli 18 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Jäätmete iseloomustus

1. Liikmesriigid tagavad, et jäätmete iseloomustus, mille koostavad kaevandustööstuses tegutsevate ettevõtete käitajad, on kooskõlas käesoleva otsusega.

2. Jäätmete iseloomustus hõlmab järgmisi lisas täpsustatud teabe kategooriaid:

a)	taustteave;

b)	kaevandatava maardla geoloogiline taust;

c)	jäätmete tüüp ja kavandatud käitlusviis;

d)	jäätmete geotehniline käitumine;

e)	jäätmete geokeemilised näitajad ja käitumine.

3. Jäätmete geokeemilise käitumise hindamisel võetakse arvesse püsijäätmete määratlemise kriteeriume, mis on sätestatud komisjoni otsuses 2009/359/EÜ. Kui kõnealuste kriteeriumide alusel määratletakse jäätmed püsijäätmetena, tehakse nende puhul üksnes asjaomane osa lisa punktis 5 osutatud geokeemilisest katsest.

Artikkel 2

Teabe kogumine ja hindamine

1. Jäätmete iseloomustamiseks vajalik teave ja andmed kogutakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.

2. Kasutatakse olemasolevaid uuringuid ja uurimusi, sealhulgas olemasolevaid lubasid, geoloogilisi uuringuid, samalaadseid tegevuskohti, püsijäätmete nimistuid, asjakohaseid sertifitseerimiskavasid, samalaadset materjali käsitlevaid Euroopa või riigi standardeid, mis vastavad lisas sätestatud nõuetele.

3. Kogu teabe kvaliteeti ja esindavust hinnatakse ning tehakse kindlaks puuduv teave.

4. Kui jäätmete iseloomustamiseks vajalik teave puudub, koostatakse kooskõlas standardiga EN 14899 proovivõtukava ning võetakse sellega kooskõlas proovid. Proovivõtukavad põhinevad vajaduse korral kindlaks määratud teabel, mis sisaldab järgmist:

a)	andmete kogumise eesmärk;

b)	katsekava ja proovivõtu nõuded;

c)	proovivõtu kohad, sealhulgas puursüdamikud, kaeveesi, lintkonveierid, puistangud, hiivahoidlad või muud asjaomased kohad;

d)	menetlused ja soovitused, mis käsitlevad proovide arvu, suurust, massi, kirjeldust ja käitlemist.

Proovide tulemuste usaldusväärsust ja kvaliteeti hinnatakse.

5. Iseloomustamisprotsessi tulemusi hinnatakse. Vajaduse korral kogutakse täiendavat teavet sama meetodit kasutades. Lõplik tulemus lisatakse jäätmekavasse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 46.

(3) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

LISA

JÄÄTMETE ISELOOMUSTAMISE TEHNILISED NÕUDED

1. Taustteave

Kaevandamise üldise tausta ja eesmärkide läbivaatamine ning neist aru saamine.

Üldteabe kogumine järgmiste aspektide kohta:

—	uuring, kaevandamine või töötlemine;

—	kasutatud kaevandamis- ja töötlemismeetodi liik ja kirjeldus;

—	saadava toote tüüp.

2. Kaevandatava maardla geoloogiline taust

Kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmeühikute kindlaksmääramine, esitades asjaomast teavet järgmiste aspektide kohta:

—	ümbruskonna kivimite tüüp, nende keemiline koostis ja mineraloogia, sealhulgas mineraliseeritud kivimite ja aherkivimite hüdrotermaalne muutumine;

—	maardla tüüp, sealhulgas mineraliseeritud kivimid või mineralisatsiooni sisaldav kivim;

—	mineraliseerumise tüpoloogia, keemia ja mineraloogia, sealhulgas kaevandatud maavarade, aherainete, hiljuti moodustunud hüdrotermaalsete maavarade füüsikalised omadused, nagu tihedus, poorsus, osakeste jaotumine suuruse järgi, veesisaldus;

—	maardla suurus ja geomeetria;

—	porsumine ja rabenemine keemilisest ja mineraloogilisest seisukohast.

3. Jäätmed ja kavandatud käitlusviis

Uuringute käigus, kaevandamisel ja töötlemisel tekkinud kõikide jäätmete tüübi, sealhulgas lasundi, aheraine ja rikastusjäätmete kirjeldus, esitades teavet järgmiste aspektide kohta:

—	kaevandamiskohas olevate jäätmete päritolu ning nimetatud jäätmeid tekitav tegevus, näiteks uuring, kaevandamine, jahvatamine, rikastamine;

—	jäätmete kogus;

—	jäätmete transportimise süsteemi kirjeldus;

—	töötlemisel kasutatavate keemiliste ainete kirjeldus;

—	jäätmete liigitus vastavalt komisjoni otsusele 2000/532/EÜ, (1) sealhulgas nende ohtlikud omadused;

—	kavandatud jäätmehoidla liik, jäätmetega kokkupuute lõplik vorm ja jäätmete ladustamise meetod jäätmehoidlas.

4. Jäätmete geotehniline käitumine

Jäätmete peamiste füüsikaliste omaduste hindamiseks sobivate näitajate kindlaksmääramine, arvestades jäätmehoidla liiki.

Asjaomased näitajad, mida tuleb arvesse võtta, on järgmised: granulomeetriline koostis, plastsus, tihedus ja veesisaldus, kompaktsus, nihkejõud ja hõõrdenurk, läbilaskvus ja poorsustegur, kokkusurutavus ja tihenemine.

5. Jäätmete geokeemilised omadused ja käitumine

Jäätmete ja neis sisalduvate kõikide lisandite või jääkide keemiliste ja mineraloogiliste omaduste täpsustamine.

Aja jooksul filtratsiooniprotsessi käigus toimuvate keemiliste protsesside prognoosimine iga jäätmeliigi puhul, arvestades kavandatud käitlusviisi, eelkõige

—	aja jooksul toimuva metallide, oksüanioonide ja soola leostuvuse hindamine leostuvuse pH-sõltuvuse testi ja/või perkolatsioonitesti ja/või ajast sõltuva vabanemise testi ja/või muu sobiva katse abil;

—	sulfiide sisaldavate jäätmete puhul tehakse staatilised või kineetilised katsed, et määrata kindlaks happelise kaevandusvee tekkimise võimalus ja metallide leostumine aja jooksul.

(1) EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3.

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/52

KOMISJONI OTSUS,

30. aprill 2009,

millega lubatakse Soomel anda toetust 2009. saagiaasta seemne ja teraviljaseemne eest

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3078 all)

(Ainult soome- ja rootsikeelne tekst on autentsed)

(2009/361/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	10. detsembri 2008. aasta kirjaga taotles Soome valitsus luba anda 2009.-2010. aastal põllumajandustootjatele toetust eranditult Soomes toodetud seemne ja teraviljaseemne sortide teatavate koguste puhul seoses eriliste ilmastikutingimustega.

(2)	Soome on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 182 lõike 2 teise lõiguga esitanud komisjonile rahuldava aruande lubatud toetuse tulemuste kohta. Seepärast lubatakse Soomel anda riiklikku toetust 2009. aastal kasvatatud seemnete eest.

(3)

Soome taotleb luba anda hektaritoetust teatavatele aladele, kus kasvatatakse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003) (2) XIII lisas loetletud Gramineae (kõrrelised) ja Leguminosae (liblikõielised) liikide seemneid, v.a Phleum pratense L. (timut), ja teatavatele aladele, kus kasvatatakse teraviljaseemet.

(4)

Kavandatav toetus peab vastama määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 182 lõikes 2 sätestatud tingimustele. See kehtib ainult Soomes kasvatatavate seemne ja teraviljaseemne sortide suhtes, mis on kohandunud selle maa ilmastikutingimustega ja mida ei kasvatata teistes liikmesriikides. Komisjoni luba peaks piirduma ainult sortidega, mis on loetletud Soome sordilehel nende sortide hulgas, mida toodetakse ainult Soomes.

(5)	Tuleks ette näha, et komisjoni tuleb teavitada meetmetest, mida Soome on võtnud käesolevas otsuses kehtestatud piirmäärade järgimiseks.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Soomel lubatakse anda toetust 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 toodetud seemne eest tema territooriumil asuvatele registreeritud seemnekasvatajatele, kes kasvatavad lisas osutatud sertifitseeritud seemet ja teraviljaseemet kõnealuses lisas ette nähtud kogustes.

Luba hõlmab ainult sorte, mis on loetletud Soome riiklikul sordilehel ja mida kasvatatakse ainult Soomes.

Artikkel 2

Soome tagab asjakohase kontrollisüsteemi kaudu, et toetust antakse ainult käesoleva otsuse lisas osutatud sortide eest.

Artikkel 3

Soome saadab komisjonile asjaomaste sertifitseeritud sortide nimekirja ja kõik selle muudatused ning esitab komisjonile piirkonnad ning seemne ja teraviljaseemne kogused, millega seoses toetust antakse.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.

Brüssel, 30. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

LISA

Seemned

Toetuskõlblik	:	maa-ala, kus kasvatatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 XIII lisas loetletud sertifitseeritud Gramineae (kõrrelised) ja Leguminosae (liblikõielised) liikide seemneid, v.a Phleum pratense L. (timut).
Maksimaalne toetus hektari kohta	:	220 eurot.
Maksimaalne eelarve	:	442 200 eurot.

Teraviljaseeme

Toetuskõlblik	:	maa-ala, kus kasvatatakse sertifitseeritud nisu, kaera, otra ja rukist.
Maksimaalne toetus hektari kohta	:	73 eurot.
Maksimaalne eelarve	:	2 190 000 eurot.

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/54

KOMISJONI OTSUS,

30. aprill 2009,

millega antakse luba lükopeeni turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3149 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2009/362/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Äriühing DSM Nutritional Products Ltd. esitas 18. juulil 2008 Iirimaa pädevale ametiasutusele taotluse sünteetilise lükopeeni turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana; Iirimaa pädev toiduhindamisasutus esitas 6. oktoobril 2008 esmase ohutushindamise aruande. Selles aruandes jõuti järeldusele, et muid menetluses olevaid lükopeeni käsitlevaid taotlusi silmas pidades on sünteetilise lükopeeni kohta vaja teha täiendav hindamine tagamaks, et toidu uuendkoostisosana kasutamiseks antaks eri lükopeenide jaoks load samadel tingimustel.

(2)	Komisjon edastas esialgse hindamisaruande kõikidele liikmesriikidele 22. oktoobril 2008.

(3)

EFSA võttis 4. detsembril 2008 vastu dieettoiduainete, toitumise ja allergia teaduskomisjoni teadusliku arvamuse komisjoni taotluse kohta, milles käsitleti Blakeslea trispora’st saadud külmas vees dispergeeritava lükopeeni ohutust („Scientific Opinion of the Scientific Panel on dietetic Products, Nutrition and Allergies on a request from the Commission related to the safety of lycopene from Blakeslea trispora Cold Water Dispersion (CWD)”). Kõnealuses arvamuses jõuti järeldusele, et toiduainetes ja -lisandites kasutamiseks ette nähtud lükopeeni valmistised kujutavad endast lükopeeni suspensioone toiduks kasutatavates õlides või otsepressitavaid või vees dispergeeritavaid pulbreid. Kuna sellisel kujul võib lükopeen oksüdeeruda, tuleb ette näha piisav kaitse oksüdatsiooni eest.

(4)

Samuti leidis EFSA, et kuigi lükopeeni tarbimine jääb tavakasutaja puhul allapoole lubatavast päevasest annusest, võib juhtuda, et mõni lükopeeni kasutaja tarbib seda lubatust rohkem. Seepärast on asjakohane koguda andmeid lükopeeni tarbimise kohta mitme aasta jooksul pärast loa andmist, et selle loa läbivaatamise puhul saaks arvesse võtta hilisemaid andmeid lükopeeni ja selle tarbimise ohutuse kohta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata andmete kogumisele hommikuhelveste lükopeenisisalduse kohta. Kõnealust käesoleva otsuse kohast nõuet kohaldatakse toidu uuendkoostisosana kasutatava lükopeeni suhtes, kuid mitte toiduvärvina kasutatava lükopeeni suhtes, mis kuulub nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (2) reguleerimisalasse.

(5)	Teadusliku hindamise alusel on kindlaks tehtud, et sünteetiline lükopeen vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas kirjeldatud sünteetilist lükopeeni (edaspidi „toode”) tohib viia ühenduse turule toidu uuendkoostisosana ja kasutada II lisas loetletud toiduainetes.

Artikkel 2

Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud toidu uuendkoostisosa sisaldava toiduaine märgisele, on „lükopeen”.

Artikkel 3

Äriühing DSM Nutritional Products Ltd. kehtestab toote turustamise järelevalve kava. Kõnealuse kavaga hõlmatakse III lisas täpsustatud teave toiduainetes kasutatava lükopeeni koguste kohta.

Kogutud teave tehakse komisjonile ja liikmesriikidele kättesaadavaks. Uut teavet ja EFSA aruannet silmas pidades vaadatakse lükopeeni toiduainete koostisosana kasutamise tingimused uuesti läbi hiljemalt 2014. aastal.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule DSM Nutritional Products Ltd., Wurmis 576, CH – 4363 Kaiseraugst, Šveits.

Brüssel, 30. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27.

I LISA

Sünteetilise lükopeeni tehnilised nõuded

KIRJELDUS

Sünteetilist lükopeeni toodetakse muude toiduainetes kasutatavate karotenoidide tootmisel tavaliselt kasutatavate sünteetiliste vaheühendite kondenseerimisega Wittigi meetodil. Sünteetiline lükopeen sisaldab vähemalt 96 % lükopeeni, lisaks väikestes kogustes muid keemiliselt lähedasi karotenoide. Lükopeen on kaubanduslikult kättesaadav sobivale täidisainele lisatud pulbrina või õlidispersioonina. Värvus on tumepunane või punakas-violetne. Tuleb tagada kaitse oksüdatsiooni eest.

ISELOOMUSTUS

Keemiline nimetus	:	lükopeen
CASi number	:	502-65-8 (kõik-trans-lükopeen)
Keemiline valem	:	C40H56
Struktuurivalem	:
Valemijärgne molekulmass	:	536,85

II LISA

Loetelu toiduainetest, millele võib lisada sünteetilist lükopeeni

Toidukategooria	Lükopeeni suurim lubatud sisaldus
Puuvilja- või köögiviljamahlal põhinevad joogid (sealhulgas kontsentraadid)	2,5 mg/100 g
Joogid, mis on ette nähtud eelkõige sportlastele intensiivsest lihaste tööst tingitud energiakao korvamiseks	2,5 mg/100 g
Kehakaalu vähendamiseks ette nähtud madala energiasisaldusega dieetides kasutatavad toidud	8 mg söögikorra asendaja kohta
Hommikuhelbed	5 mg/100 g
Rasvad ja kastmed	10 mg/100 g
Muud supid kui tomatisupid	1 mg/100 g
Leib (sealhulgas näkileib)	3 mg/100 g
Meditsiinilise eriotstarbega dieettoidud	Kooskõlas konkreetsete toitumisnõuetega
Toidulisandid	15 mg päevadoosi kohta vastavalt tootja soovitusele

III LISA

Sünteetilise lükopeeni järelevalve pärast selle turuleviimist

KOGUTAV TEAVE

Sünteetilise lükopeeni kogused, mis äriühing DSM Nutritional Products Ltd. on tarninud oma klientidele Euroopa Liidu turule viimiseks ette nähtud valmistoiduainete tootmise eesmärgil.

Andmebaasiotsingute tulemused lükopeenilisandiga toiduainete kasutusele võtmise kohta, samuti teatatakse kasutusele võetud toiduaine lükopeenisisaldus ja portsjoni suurus igas liikmesriigis.

TEABE ESITAMINE

Eespool kirjeldatud teave esitatakse aastate 2009–2012 kohta Euroopa Komisjonile igal aastal. Esimene kord esitatakse teave 31. oktoobril 2010 aruandeperioodi kohta, mis kestab 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010, ja seejärel kahel järgmisel aastal samasuguste aastaste aruandeperioodide kohta.

TÄIENDAV TEAVE

Äriühing DSM Nutritional Products Ltd. peaks esitama sama teabe toiduvärvina kasutatava lükopeeni tarbitud koguste kohta, kui see on asjakohane ja kui selline teave on äriühingule kättesaadav.

Kui see on võimalik, esitab äriühing DSM Nutritional Products Ltd. uue teadusliku teabe, et lükopeeni ohutu tarbimise piirmäär uuesti läbi vaadataks.

TARBITUD LÜKOPEENIKOGUSTE HINDAMINE

Eespool kirjeldatud kogutud ja esitatud teabe põhjal viib äriühing DSM Nutritional Products Ltd. läbi ajakohastatud hindamise lükopeeni tarbimise kohta.

LÄBIVAATAMINE

Komisjon konsulteerib EFSAga aastal 2013, et tootja esitatud teave läbi vaadata.

1.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 110/58

KOMISJONI OTSUS,

30. aprill 2009,

millega muudetakse otsust 2002/253/EÜ, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3517 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/363/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsust, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik, (1) eriti selle artikli 3 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsuse 2000/96/EÜ (nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järk-järgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ) (2) I lisa punkti 2.1 kohaselt on „vaktsineerimise abil ärahoitavad haigused”, sealhulgas „gripp”, hõlmatud epidemioloogilise seirega vastavalt otsusele nr 2119/98/EÜ.

(2)

Komisjoni 19. märtsi 2002. aasta otsuse 2002/253/EÜ (millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ) (3) artikli 2 kohaselt tuleks kõnealuse otsuse lisas sätestatud haigusjuhtude määratlusi vajalikul määral ajakohastada uusimate teaduslike andmete arvessevõtmiseks.

(3)

Põhja-Ameerikas ja viimasel ajal mitmes liikmesriigis on teateid mitmest uue gripiviirusega nakatumise juhtumist. Kõnealune viirus on otsuse 2000/96/EÜ I lisas nimetatud haiguse „gripp” üks paljudest vormidest. Võttes aga arvesse asjaolu, et kõnealuse viiruse puhul esineb oht gripipandeemia tekkeks ning et selline olukord nõuab viivitamata kooskõlastamist ühenduse ja riiklike pädevate asutuste vahel, on vaja esitada eraldi haigusjuhu määratlus, mis eristuks üldisemast gripi määratlusest, nii et riiklikel pädevatel asutustel oleks võimalik edastada ühenduse võrgustikku asjakohast teavet vastavalt otsuse nr 2119/98/EÜ artiklile 4.

(4)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus) (4) artikliga 9 esitas nimetatud keskus komisjoni nõudmisel tehnilise dokumendi kõnealuse nakkushaiguse haigusjuhu määratluse kohta, et aidata komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada sekkumisstrateegiad järelevalve ja reageerimise valdkonnas. Otsuse 2002/253/EÜ lisas nimetatud nakkushaiguste haigusjuhu määratlusi tuleks selle dokumendi alusel ajakohastada.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsuse nr 2119/98/EÜ artikli 7 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2002/253/EÜ lisa täiendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud täiendava haigusjuhu määratlusega.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1.

(2) EÜT L 28, 3.2.2000, lk 50.

(3) EÜT L 86, 3.4.2002, lk 44.

(4) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

LISA

Otsuse 2002/253/EÜ lisa täiendatakse järgmiselt:

„UUS GRIPIVIIRUS A (H1N1) (NIINIMETATUD SEAGRIPIVIIRUS A(H1N1) JA MEHHIKO GRIPIVIIRUS) (1)

Kliinilised kriteeriumid

Inimesed, kellel on üks kolmest järgnevast:

—	palavik üle 38 °C JA äge hingamisteede nakkus;

—	kopsupõletik (raskekujuline hingamisteede haigus);

—	surm ebaselge ägeda hingamisteede nakkuse tõttu.

Laboratoorsed kriteeriumid

Vähemalt üks järgmistest proovidest:

—

RT-PCR;

—	viiruse kultiveerimine (nõutavad BSL-3 ruumid);

—	A-tüüpi uuele gripiviirusele (H1N1) viirusele iseloomulike neutraliseerivate antikehade neljakordne tõus (tingib vajaduse paarisseerumite järele, haiguse ägedas faasis ja paranemisfaasis vähemalt 10–14 päeva hiljem).

Epidemioloogilised kriteeriumid

Vähemalt üks järgnevast kolmest seitse päeva enne haiguse ilmnemist:

—	isik, kes on olnud lähedases kokkupuutes sellise isikuga, kelle puhul on kinnitatud uue gripiviiruse A (H1N1) haigusjuhu esinemist, sel ajal, kui vastav isik oli haige;

—	isik, kes käis reisil piirkonnas, kus on dokumenteeritud uue gripiviiruse A (H1N1) jätkuv inimeselt inimesele ülekandumine;

—	isik, kes töötab laboris, kus uuritakse uue gripiviiruse A (H1N1) proove.

Haigusjuhu klassifikatsioon

A. Uurimisel olev juht

Kõik isikud, kes vastavad kliinilistele ja epidemioloogilistele kriteeriumidele.

B. Tõenäoline haigusjuht

Kõik isikud, kes vastavad kliinilistele JA epidemioloogilistele kriteeriumidele JA kellel on analüüsitulemustega tõestatud A-tüüpi gripi nakkus, mille alamtüüpi ei osata määrata.

C. Kinnitatud haigusjuht

Kõik kinnitatud laboratoorsetele kriteeriumidele vastavad isikud.

(1) Viiruse nimetust muudetakse kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni esitatud definitsiooniga.”.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.110.est
Euroopa Liidu Teataja		L 110

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 1. mai 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 358/2009, 30. aprill 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 359/2009, 30. aprill 2009, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 360/2009, 30. aprill 2009, millega määratakse kindlaks alates 1. maist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	27
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/22/EÜ, 23. aprill 2009, tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	30

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/357/EÜ
*	Komisjoni otsus, 27. aprill 2009, millega muudetakse otsust 2007/134/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu ( 1 )	37
	2009/358/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. aprill 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ, mis käsitleb kaevandustööstuse jäätmete käitlemist, artikli 22 lõikes 1 osutatud teabe ühtlustamise ja korrapärase edastamise ning artiklis 18 osutatud küsimustiku kohta (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3011 all)	39
	2009/359/EÜ
*	Komisjoni otsus, 30. aprill 2009, püsijäätmete mõiste täiendava määratlemise kohta kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ artikli 22 lõike 1 punkti f rakendamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3012 all)	46
	2009/360/EÜ
*	Komisjoni otsus, 30. aprill 2009, millega täiendatakse kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/21/EÜ sätestatud jäätmete iseloomustamise tehnilisi nõudeid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3013 all)	48
	2009/361/EÜ
*	Komisjoni otsus, 30. aprill 2009, millega lubatakse Soomel anda toetust 2009. saagiaasta seemne ja teraviljaseemne eest (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3078 all)	52
	2009/362/EÜ
*	Komisjoni otsus, 30. aprill 2009, millega antakse luba lükopeeni turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3149 all)	54
	2009/363/EÜ
*	Komisjoni otsus, 30. aprill 2009, millega muudetakse otsust 2002/253/EÜ, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3517 all) ( 1 )	58