21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/1

(1)

Pärast dumpinguvastase menetluse algatamist 2004. aasta oktoobris (2) kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 628/2005 (3) Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu väärtuselise maksu kujul.

(2)

1. juulil 2005 muutis komisjon määrusega (EÜ) nr 1010/2005 (4) ajutise tollimaksu minimaalseks impordihinnaks.

(3)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 85/2006 (5) Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu („esialgne uurimine” ja „lõplik määrus”). Lõplik tollimaks kehtestati minimaalse impordihinna kujul.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 685/2008, (6) mis järgnes vahepealsele läbivaatamisele, mille ulatus oli piiratud dumpingu aspektide uurimisega eesmärgiga hinnata olemasolevate meetmete jätkamise, kõrvaldamise või muutmise vajadust, tunnistas nõukogu lõplikus määruses sätestatud dumpinguvastased meetmed kehtetuks.

(5)

Komisjon algatas osalise vahepealse läbivaatamise omal algatusel pärast seda, kui Tallinna Halduskohus pöördus Euroopa Kohtusse, et saada eelotsus selle kohta, kas külmutatud lõhe selgroog (luud koos kalalihaga) kuulub lõpliku määruse artiklis 1 nimetatud Tarici koodide alla. Lõpliku määruse artiklis 1 sätestatakse erineva tasemega meetmeid vastavalt vaatlusaluse toote esitusviisile. Üheks esitusviisiks on „muu (sealhulgas roogitud, peata), värske, jahutatud või külmutatud”.

(6)

Sellepärast peeti asjakohaseks uurida, kas külmutatud lõhe selgroog kuulub vaatlusaluse toote määratluse alla, eelkõige esitusviisi „muu (sealhulgas roogitud, peata), värske, jahutatud või külmutatud” alla, mille puhul võib uurimise järeldusel olla tagasiulatuv mõju alates asjaomaste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise kuupäevast.

(7)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (7) teate Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse osalise läbivaatamise algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”) algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel, kusjuures läbivaatamise ulatust piirati tootevaliku uurimisega.

(8)

Komisjon teatas ametlikult Norra ametiasutustele, Norra tootjate ühendusele, teadaolevatele ühenduse importijatele ja tarbijatele, ühenduse tootjate ühendustele ja teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele uurimise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Kõikidele teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõikidele muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid, saadeti küsimustikud.

(10)

Osalise läbivaatamise eesmärki silmas pidades ei määratud kindlaks uurimisperioodi. Küsimustikele laekunud vastustest saadud teave hõlmas ajavahemikku 2005–2007 (edaspidi „vaatlusalune periood”). Vaatlusaluse perioodi osas küsiti teavet tarnemahtude, müügimahtude ja väärtuse kohta. Lisaks sellele paluti asjaomastel isikutel esitada märkusi selle kohta, millised erinevused või sarnasused on lõhe selgrool ja tehistingimustes kasvatatud lõhel nende füüsikaliste, keemiliste ja/või bioloogiliste näitajate, lõppkasutusalade, vastastikuse asendatavuse ja omavahelise konkurentsi osas.

(11)

Kaks ühenduse importijat ja Norra tootjate ühendus tegid käesolevas uurimises koostööd ja esitasid nõutud põhiteabe.

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks, et selgitada välja olemasolevate meetmete kohaldamisala, ja kontrollis nimetatud andmeid ning korraldas uurimise järgmiste importijate valdustes:

Külastati ka järgmist lõhe selgroogude töötlejat:

(12)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, millel põhinevad käesoleva läbivaatamise järeldused. Asjaomastele isikutele anti algmääruse artikli 20 lõike 5 kohaselt võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajaduse korral tehti järeldustes muudatused.

(13)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, s.o Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud (mittelooduslik), fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud lõhe (edaspidi „vaatlusalune toode”). Määratlus ei hõlma teisi samalaadseid tehistingimustes kasvatatud kalatooteid, nagu vikerforell, biomass (eluslõhe), samuti looduslik lõhe ja töödeldud tooted, nagu suitsulõhe.

(14)

Toodet klassifitseeritakse praegu CN-koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 19 13 ja ex 0304 29 13 alla, mis vastavad toote erinevatele liikidele (värske või jahutatud kala, värske või jahutatud filee, külmutatud kala ja külmutatud filee).

(15)

Selleks et hinnata, kas lõhe selgroog kuulub lõpliku määruse artikli 1 tootevalikusse, uuriti, kas lõhe selgrool ja tehistingimustes kasvatatud lõhel on ühesuguseid füüsikalisi ja/või bioloogilisi näitajaid ja lõppkasutusalasid. Samuti hinnati sel eesmärgil ka lõhe selgroo ja muu tehistingimustes kasvatatud lõhe vastastikust asendatavust ja omavahelist konkurentsi ühenduses.

(16)

Lõhe selgroog, mille kaal on tavaliselt umbes 10 % terve kala kaalust, on lõhe fileerimisel tekkiv kõrvalsaadus. Pärast lõhe rookimist ja pea eemaldamist saadakse filee, milleks lõhe lõigatakse vähemalt kolmeks tükiks: kaks fileetükki ja selgroog, mille külge jääb ka veidi liha. Parem viimistletus saavutatakse sel teel, et tehakse täiendavaid toiminguid, nagu seljauimede, rangluu, roideluude, kõhuäärte ja naha eemaldamine.

(17)

Lõpliku määruse artiklis 1 osutatakse tehistingimustes kasvatatud lõhe erinevatele esitusviisidele, sealhulgas terve kala, terve roogitud kala peaga ja fileed erinevates esitusviisides (kaal, nahaga, nahata).

(18)

Vaieldamatult on selge, et lõhe selgroog ei lange kokku selliste esitusviisidega nagu terve kala, roogitud kala peaga või peata ega ka filee esitusviisidega, mis on loetletud lõpliku määruse artiklis 1. Tõepoolest, esitusviiside osas on lõhe selgroog selgelt ja lihtsalt eristatav, sest sellel on, nagu järgnevas märgitud, selgelt erinevad füüsikalised näitajad.

(19)

Tekib küsimus, kas lõhe selgroog kuulub kategooriasse „muu” lõpliku määruse artiklis 1, mis hõlmab roogitud ilma peata lõhet (värske, jahutatud või külmutatud), kuid ei ole reserveeritud ainult selle esitusviisi jaoks.

(20)

Selles osas leiti, et lõplikus määruses eristatakse kahte toote tüüpi: fileeritud ja fileerimata lõhet ning et viimase all peetakse silmas tervet lõhet. See ilmneb esialgsest uurimisest, kus koguti andmeid ainult terve kala ja filee, mitte teiste kalaosade kohta. Selle tulemusel arvutati kohaldatud minimaalsed impordihinnad ainult selle teabe põhjal. Seega, kuigi lõhe selgroogu selgelt ei välistatud, ei peetud uurimisel sel korral selgroogu silmas.

(21)

Nagu eespool mainitud, jääb osa liha selgroo külge ja see liha on osaliselt mõeldud ka inimtoiduks. Kuid selgroogu, nagu nimetuski ütleb, iseloomustab peamiselt luu, seevastu tehistingimustes kasvatatud lõhet, nii fileeritud kui ka fileerimata, iseloomustab peamiselt liha. Tõepoolest, lõhe selgroog moodustab terve lõhe kaalust umbes 10 %, liha selgrool aga moodustab 25–40 % selgroo kaalust. See tähendab, et selgroo küljes olev liha moodustab terve lõhe kaalust vaid 2,5–4 %, kuna terve lõhe puhul moodustab liha kaal rohkem kui 65 % kala kaalust.

(22)

Seetõttu tehti otsus, et lõhe selgrool ja tehistingimustes kasvatatud lõhel, nagu see on määratletud lõplikus määruses, ei ole ühesuguseid põhilisi füüsikalisi näitajaid.

(23)

Edasise uurimise teel selgus, et tehistingimustes kasvatatud lõhel, mis on määratletud lõplikus määruses, on mitu kasutusala kõrgema hinnataseme turusegmendis. Seda toodet turustatakse roogitult peaga ja peata, fileena, praelõiguna või fileeritakse suitsutamiseks või marineerimiseks. Selliseid tooteid müüakse tavaliselt toidukauplustes või töödeldakse neid ja pakutakse toitlustusasutustes või spetsialiseeritud kauplustes. Arvestades nende toodete hinnataset, reklaamitakse neid kui kõrgekvaliteedilisi tooteid ja neid võib käsitada kui luksuskaupadele lähedasi tooteid.

(24)

Lõhe selgroog loetakse sageli jäätmeks ja see kõrvaldatakse fileerimisel kasutuselt. Kui lõhe selgroogu fileerimisel pakkimisjaamas kasutuselt ei kõrvaldata, müüakse seda enamasti madalakvaliteedilise tootena ja kasutatakse peamiselt loomatoidus, aga ka suppide, pihvide ja pasteedi valmistamiseks. Mõnedel üksikutel juhtudel lõhe selgroogu suitsutatakse ja müüakse suitsutatult (ilma liha eelnevalt eraldamata) inimtoiduks. Suitsutatult on liha selgroo küljes aga kaalu järgi veelgi vähem alles.

(25)

Kogutud andmed näitasid, et lõhe selgroo hind on märksa madalam kui tehistingimustes kasvatatud lõhel. Kui tehistingimustes kasvatatud lõhe ei imporditud ajavahemikul 2006. aasta jaanuarist kuni 2008. aasta juulini kordagi hinnaga alla 2,88 eurot kilo, siis lõhe selgroo impordihind oli samal ajavahemikul keskmiselt 0,5 eurot kilo. Lisaks tuleb märkida, et kui tehistingimustes kasvatatud lõhe hind kõikus eespool nimetatud ajavahemiku jooksul tugevasti, siis lõhe selgroo hinna muutus oli väike.

(26)

Eespool esitatu põhjal tehti järeldus, et nende kahe toote peamised kasutusalad ei ole ühesugused ja nad on ette nähtud erinevatele turgudele. Kui tehistingimustes kasvatatud lõhe on kõrgekvaliteediline toode, siis lõhe selgroog on kõrvalsaadus, mis on ette nähtud madalakvaliteediliste toodete turule ja seda kasutatakse peamiselt loomatoidus või toiduaineid töötlevas tööstuses.

(27)

Eespool esitatust ilmneb, et tehistingimustes kasvatatud lõhel ja lõhe selgrool ei ole ühesuguseid kasutusalasid ja nad ei ole vastastikku asendatavad.

(28)

Eespool esitatud järeldustest ilmneb, et lõhe selgroo ja lõplikus määruses esitatud määratlusele vastava tehistingimustes kasvatatud lõhe füüsikalised näitajad ei ole ühesugused ja nende peamised kasutusalad ei ühti. Need ei ole vastastikku asendatavad ega konkureeri üksteisega ühenduse turul. Selle põhjal järeldati, et lõhe selgroog ja tehistingimustes kasvatatud lõhe, nagu määratletud lõpliku määruse artiklis 1, on erinevad tooted. Kuna lõhe selgroog ei kuulunud esialgse uurimise tootevalikusse, ei oleks tulnud lõhe selgroo impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu.

(29)

Eelöeldu põhjal tuleks täpsustada tagasiulatuvalt meetmete kohaldamisala ja muuta lõplikku määrust.

(30)

Kuna praegune läbivaatamisega seotud uurimine piirdub vaatlusaluse toote määratluse täpsustamisega ning kuna esialgne uurimine ja sellest tulenev dumpinguvastane meede ei hõlmanud lõhe selgroogu, peetakse asjakohaseks kohaldada järeldusi alates lõpliku määruse jõustumise kuupäevast, sealhulgas igasuguse impordi puhul, mille suhtes kohaldati ajutist tollimaksu.

(31)

Järelikult tuleb määruse (EÜ) nr 85/2006 alusel lõhe selgroo impordilt ühendusse lõplikult sisse nõutud ajutine tollimaks ja makstud lõplik dumpinguvastane tollimaks tagasi maksta või seda vähendada. Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas asjakohaste riiklike tolliõigusaktidega,

21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/5

21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/7

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2008/2009. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 945/2008. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 306/2009. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/9

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 25 on sätestatud üleminekumeetmed söödalisandite loataotluste jaoks, mis on esitatud vastavalt direktiivile 70/524/EMÜ enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(3)

Käesoleva määruse lisades loetletud söödalisandite loataotlused esitati enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(4)

Direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt esitati esialgsed märkused taotluste kohta komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva. Seepärast käsitletakse neid taotlusi jätkuvalt direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 kohaselt.

(5)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 358/2005 (3) lubati esmakordselt ajutiselt kasutada Bacillus subtilis’est (LMG S-15136) saadud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ensüümpreparaati munakanade puhul. Tähtajatu luba anti selle kasutamiseks broilerkanade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1259/2004, (4) (võõrutatud) põrsaste puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1206/2005, (5) nuumsigade ja nuumkalkunite puhul komisjoni määrusega (EÜ) 516/2007 (6) ning partide puhul anti komisjoni määrusega (EÜ) nr 242/2007 (7) kümneaastane luba. Kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks munakanade puhul on esitatud uusi andmeid. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse ensüümpreparaadi käesoleva määruse I lisa kohaseks kasutamiseks.

(6)

Trichoderma longibrachiatum’ist (IMI SD 135) saadud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ensüümpreparaadi kasutamiseks munakanade, nuumsigade ja võõrutatud põrsaste puhul anti ajutine luba komisjoni määrusega (EÜ) nr 1436/1998 (8). Selle kasutamiseks anti tähtajatu luba broilerkanade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 2148/2004 (9) ning nuumkalkunite puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 828/2007 (10). Kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks munakanade ja võõrutatud põrsaste puhul on esitatud uusi andmeid. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kasutada kõnealust ensüümpreparaadi käesoleva määruse II lisa kohaselt.

(7)

Penicillium funiculosum’ist (IMI SD 101) saadud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ja endo-1,4-beeta-ksülanaasi ensüümpreparaadi kasutamiseks (võõrutatud) põrsaste ja nuumpartide puhul anti ajutine luba määrusega (EÜ) nr 2148/2004. Tähtajatu luba on antud selle kasutamiseks broilerkanade puhul määrusega (EÜ) nr 1259/2004, munakanade ja nuumkalkunite puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 943/2005 (11) ja nuumsigade puhul määrusega (EÜ) nr 1206/2005. Kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks nuumpartide ja võõrutatud põrsaste puhul on esitatud uusi andmeid. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kasutada kõnealust ensüümpreparaadi käesoleva määruse III lisa kohaselt.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/14

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) Poola taotlus registreerida nimetus „Wielkopolsky ser smażony” ning Ungari taotlus registreerida nimetus „Budapesti téliszalámi”.

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleb kõnealused nimetused registreerida,

21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/16

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõiguga ja vastavalt kõnealuse määruse artikli 17 lõikele 2 on komisjon vaadanud läbi Hispaania taotluse kiita heaks komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Jamón de Teruel” spetsifikaati tehtav muudatus.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 esimese lõigu kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3). Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleb muudatus heaks kiita,

21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/18

(1)

Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud ühenduse rahalise toetuse andmise kord konkreetsete veterinaarmeetmete puhul, eelkõige nende meetmete puhul, mis hõlmavad loomatervise, loomade heaolu ja toiduohutuse alast teabepoliitikat, tehnilisi ja teaduslikke meetmeid ning veterinaarkontrolli.

(2)

Ühendus annab vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artiklile 16 rahalist toetust teabepoliitika sisseseadmiseks loomatervise, loomade heaolu ja loomse päritoluga toodete toiduohutuse valdkonnas, sh loomade heaolu käsitlevate õigusaktide ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks vajalike uuringute tegemiseks.

(3)

Seetõttu on asjakohane, et ühendus rahastab 2009. aastal toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu ning zootehnika valdkonda käsitlevaid uuringuid, mõju hindamisi ja muud liiki hindamisi ning teabepoliitikat. Kõnealuste meetmete rahastamiseks eraldatav maksimaalne summa tuleks kindlaks määrata.

(4)

Tuleks teha põllumajandusloomade heaolu käsitlevate õigusaktide üldise läbivaatamise ja põllumajandusloomade heaolu näitajate õigusaktidesse integreerimise teostatavusuuring. Lisaks sellele tuleks teha mõju hindamise uuring, milles käsitletakse loomade heaolu transportimise ajal ja tehistingimustes peetavate kalade tapmist. Kõnealuste uuringutega toetatakse meetmeid, mis on esitatud loomade kaitset ja heaolu käsitlevas ühenduse tegevuskavas aastateks 2006–2010.

(5)

Vastavalt loomade kaitset ja heaolu käsitlevale ühenduse tegevuskavale aastateks 2006–2010 (2) tuleks eelkõige hinnata edusamme ning kavandada pärast 2010. aastat võetavad järelmeetmed. Seega on loomade heaolu käsitlevat ühenduse poliitikat vaja üldiselt hinnata enne 2010. aastat.

(6)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (Euroopa Liidu uus loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013: „Haiguste ennetamine on parem kui ravi”) (3) märgitakse, et tuleb välja töötada üldkohaldatavad loomatervist käsitlevad ELi õigusaktid ning ühtlustada vastutuse ja kulude jagamise kavade kohta kehtivate tingimuste raamistik. Seega tuleks teha üldkohaldatavate loomatervist käsitlevate ELi õigusaktide mõju hindamist toetav uuring ja otsuse 90/424/EMÜ läbivaatamise teostatavusuuring.

(7)

Kõikide uuringute suhtes, välja arvatud teostatavusuuring, mis käsitleb otsuse 90/424/EMÜ läbivaatamist, kohaldatakse erilepinguid, mis vastavad hindamist, mõju hindamist ja nendega seotud teenuseid käsitleva tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi raamlepingu 3. osale (toiduahel) (mille sõlmimiseks esitati pakkumiskutse 2004. aastal). Kõnealused lepingud sõlmitakse vastavalt raamkokkuleppele komisjoni ja valitud töövõtja vahel. 2009. aastal esitatakse pakkumiskutse, mis käsitleb otsuse 90/424/EMÜ läbivaatamise teostatavusuuringut.

(8)

Otsuse 90/424/EMÜ artikli 37a lõike 1 punktis b on sätestatud, et ühenduse rahalist toetust võib anda veterinaarprotseduuride arvutistamiseks seoses ühtsete veterinaariaalaste elektrooniliste süsteemide veebimajutuse, haldamise ja hooldusega (sealhulgas vajaduse korral liidesed riiklike andmebaasidega). Ühenduse rahalist toetust tuleks seega anda ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES (kaubanduse kontrolli ja eksperdisüsteem) veebimajutuseks, haldamiseks ja hoolduseks, et tagada selle süsteemi kättesaadavus, turvalisus ja ajakohasus; TRACES loodi komisjoni 30. detsembri 2002. aasta otsusega 2003/24/EÜ (ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi väljatöötamise kohta) (4).

(9)

Otsuse 90/424/EMÜ artikli 37 lõikes 1 on sätestatud, et ühenduselt võib saada rahalist abi loomade identifitseerimise ja haigustest teatamise süsteemide sisseseadmiseks õigusaktide alusel, mis käsitlevad veterinaarkontrolli ühendusesiseses elusloomakaubanduses, pidades silmas siseturu väljakujundamist. Seega tuleks anda ühenduse rahalist toetust, et ajakohastada vajalike tehniliste paranduste tegemisega loomahaigustest teatamise süsteemi, mis loodi komisjoni 1. märtsi 2005. aasta otsusega 2005/176/EÜ, milles sätestatakse loomahaigustest teatamise kodeeritud vorm ja koodid vastavalt nõukogu direktiivile 82/894/EMÜ (5).

(10)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (Euroopa Liidu uus loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013: „Haiguste ennetamine on parem kui ravi”) tunnistatakse kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) vahelise dialoogi tähtsust. Seega on vaja välja töötada teabevahetusstrateegia, et parandada huvirühmade, organisatsioonide ja ühiskonna kui terviku teadlikkust loomatervisega seotud küsimustest ja loomatervishoiustrateegia põhimõtetest.

(11)

Vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artiklile 19 võib ühendus võtta või aidata liikmesriikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mis on vajalikud ühenduse veterinaaria valdkonda käsitlevate õigusaktide täiendamiseks ning veterinaariahariduse või -koolituse arendamiseks.

(12)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon on valitsustevaheline organisatsioon, mis vastutab loomatervise parandamise eest kogu maailmas. Maailma Kaubandusorganisatsioon tunnustab Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni referentorganisatsioonina, mis kehtestab loomade ja loomsete saaduste rahvusvahelise kaubanduse standardid.

(13)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonil on kavas korraldada suu- ja sõrataudi rahvusvaheline konverents. Konverentsiga toetatakse meetmeid, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (Euroopa Liidu uus loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013: „Haiguste ennetamine on parem kui ravi”). Seega on asjakohane, et komisjon toetab seda algatust, et saavutada parem kaitse kõnealuse haiguse vastu. Seepärast peaks ühendus toetama kõnealust Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni algatust.

(14)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonil on oma sektoris de facto monopol, nagu on nimetatud komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) artikli 168 lõike 1 punktis c; seega ei ole suu- ja sõrataudi rahvusvahelisele konverentsile ühenduse toetuse andmiseks vaja pakkumiskutset esitada.

(15)

Käesolevat otsust käsitatakse rahastamisotsusena nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) artikli 75 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 90 tähenduses.

(16)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

600 000 eurot süsteemi veebimajutuseks;

b)

450 000 eurot kasutajate abistamiseks ette nähtud logistilise toetuse pakkumiseks;

c)

400 000 eurot süsteemi juriidilise ja tehnilise arenguga kooskõlla viimiseks vajaliku hoolduse jaoks;

d)

380 000 eurot andmetöötluse arendamiseks;

e)

300 000 eurot veiste identifitseerimise riiklike andmebaaside vaheliste sidemete arendamiseks;

f)

120 000 eurot infotehnoloogialitsentside ostmiseks.

—

1 400 000 eurot loomatervist käsitleva teabe ja strateegia avaldamiseks ja levitamiseks;

—

150 000 eurot loomade heaolu käsitleva teabe ja strateegia avaldamiseks ja levitamiseks.

21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/22

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (1) on põhjalikult muudetud kõnealuse kahe programmi juhtimise ja rahastamise skeemi.

(2)

Määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 13 lõike 1 kohaselt haldab komisjon kõiki süsteemide julgeolekuga seonduvaid küsimusi, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust järelevalve ja julgeolekunõuete programmide integreerimise järele. Kõnealuse artikli lõike 2 kohaselt võtab komisjon vastu rakendusmeetmed, milles sätestatakse peamised tehnilised nõuded süsteemi julgeoleku tagamise tehnoloogiatele juurdepääsu kontrollimise ja nende käitlemise kohta. Lõikega 3 on ette nähtud, et komisjon tagab omalt poolt lõikes 2 osutatud meetmete järgimiseks vajalike toimingute läbiviimise, samuti selle, et täidetakse kõiki süsteemide julgeolekuga seotud täiendavaid nõudeid, võttes täiel määral arvesse eksperdinõuandeid.

(3)

Lisaks sellele on määruse (EÜ) nr 683/2008 artikliga 23 tunnistatud alates 25. juulist 2009 kehtetuks nõukogu 21. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 876/2002 (millega luuakse ühisettevõte Galileo) (2) artikkel 7. Kõnealuse artikliga oli ette nähtud, et Galileo süsteemiga seonduvate julgeolekuküsimustega tegelemiseks moodustatakse julgeolekunõukogu.

(4)

Komisjonil on vaja liikmesriikide ekspertide abi, et täita talle määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 13 eespool osutatud sätetega pandud ülesanded ja võtta alates 25. juulist 2009 enda kanda kohustused, mis kuni nimetatud kuupäevani olid usaldatud määruse (EÜ) nr 876/2002 artikli 7 kohaselt asutatud julgeolekunõukogule.

(5)

Määruse (EÜ) nr 683/2008 vastuvõtmise puhul tegi komisjon muu hulgas avalduse, milles ta teatas oma kavatsusest asutada liikmesriikide esindajatest koosnev eksperdirühm, et viia ellu määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud sätted ja uurida süsteemide turvalisusega seotud küsimusi.

(6)

Avalduses on täpsustatud, et komisjon tagab, et eksperdirühma kuulub üks esindaja igast Euroopa Liidu liikmesriigist ja komisjoni esindaja, kes on ühtlasi ka eksperdirühma esimees, ning et eksperdirühm võtab vastu oma kodukorra, milles on muu hulgas ette nähtud arvamuste vastuvõtmine konsensusega ning ekspertide kohustus tõstatada mis tahes küsimused, mis on seotud süsteemide julgeolekuga.

(7)

Avalduses võttis komisjon ka kohustuse võtta oma pädevuste piires täielikult arvesse eksperdirühma seisukohti ja eksperdirühmaga konsulteerida, eelkõige enne määruse (EÜ) nr 683/2008 artikliga 13 ette nähtud turvasüsteemidega seotud peamiste nõudmiste kindlaksmääramist.

(8)

Samas avalduses leidis komisjon, et ühest küljest peaksid kodukorras sätestatud tingimustel osalema eksperdirühma tegevuses vaatlejatena Euroopa GNSSi Järelevalveameti, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esindajad ning teisest küljest tuleks Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingutes näha ette kolmandate riikide esindajate osalemine eksperdirühma töös kodukorras sätestatud tingimustel.

(9)

Seetõttu tuleks asutada eksperdirühm nimega Euroopa GNSSi süsteemide julgeolekunõukogu, mille loomine, ülesanded, koosseis ja toimimine oleks vastavuses komisjoni eespool osutatud avalduses olevate seisukohtadega ning mis arvestaks ühtlasi komisjoni otsuses K(2005) 2817 sätestatud komisjoni eksperdirühmade raamistiku horisontaaleeskirju.

(10)

Muu hulgas tuleks näha ette võimalus kolmandate riikide osaluseks kõnealuse eksperdirühma töös. Võttes eelkõige arvesse asjaolu, et Norra ja Šveits osalevad Euroopa Kosmoseagentuuri liikmetena Euroopa GNSSi programmides ning on kõnealuste programmide turvalisusega seotud küsimustega tihedalt seotud, oleks vaja võimaldada neil ühineda eksperdirühma tegevusega kolmeaastaseks ajavahemikuks, mida saab pikendada Euroopa Ühenduse ja iga selle liikmesriigi vahel sõlmitava lepingu raames,

21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/25

(1)

Selleks et tagada liikmesriikide ühine lähenemine direktiivi 2006/21/EÜ artiklis 14 osutatud rahalise tagatise kehtestamisel, tuleks määratleda minimaalne ühine alus tagatise arvutamiseks, eelkõige arvesse võetava teabe ja tagatise arvutamise meetodi osas.

(2)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2006/21/EÜ artikli 23 lõike 2 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

a)

jäätmehoidla tõenäoline mõju keskkonnale ja inimeste tervisele;

b)

taastamise mõiste, sealhulgas jäätmehoidla sulgemisjärgne kasutamine;

c)

kohaldatavad keskkonnastandardid ja -eesmärgid, sealhulgas jäätmehoidla füüsiline stabiilsus, pinnase ja veevarude kvaliteedi miinimumnõuded ning saasteainete keskkonda viimise ülemmäärad;

d)

keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalikud tehnilised meetmed, eelkõige sellised, millega tagatakse jäätmehoidla stabiilsus ning vähendatakse keskkonnakahju;

e)

meetmed, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks sulgemise ajal ja pärast seda, sealhulgas meetmed maa-ala taastamiseks, vajaduse korral sulgemisjärgne hooldus ja seire ning meetmed bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks;

f)

hinnanguline mõju aeg ning nõutavad riski vähendamise meetmed;

g)

maa-ala taastamiseks, sulgemiseks ja sulgemisjärgseks hoolduseks, sealhulgas võimalikuks sulgemisjärgseks seireks või saasteainete töötlemiseks vajaminevate kulude hindamine.

21.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/26

(1)

Komisjon asutas otsusega 2005/56/EÜ (2) Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutuse (edaspidi „asutus”) ning usaldas sellele asutusele ühenduse programmide juhtimise hariduse, audiovisuaalvahendite ja kultuuri valdkonnas.

(2)

Komisjon muutis seejärel mitu korda asutuse volitusi, laiendades neid, et kaasata asutuse juhtimisalasse uusi projekte ja programme.

(3)

Nende muudatuste tõttu tuleb otsus 2005/56/EÜ asendada selguse huvides käesoleva otsusega.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 58/2003 antakse komisjonile õigus luua vastavalt kõnealuses määruses sätestatud üldisele põhikirjale täitevasutused ja usaldada neile teatavad ülesanded, mis on seotud ühe või mitme ühenduse programmi juhtimisega.

(5)

Komisjonile täitevasutuste loomise õiguse andmise eesmärk on võimaldada komisjonil keskenduda oma põhitegevusele ja -ülesannetele, mille täitmiseks ei ole võimalik volitada muid organeid, ilma et komisjon loovutaks seejuures kontrolli kõnealuste täitevasutuste tegevuse üle ja lõplikku vastutust selle eest.

(6)

Mitme hariduse, audiovisuaalvahendite ja kultuurivaldkonna programmi puhul hõlmab teatavate tsentraliseeritud tegevuslõikude juhtimine selliste tehniliste projektide elluviimist, mis ei nõua poliitiliste otsuste vastuvõtmist, ent eeldavad kogu programmi rakendamise aja jooksul suurt asjatundlikkust tehnika ja rahanduse alal.

(7)

Programmide rakendamisega seotud ülesannete delegeerimine on võimalik tingimusel, et projekti kavandamise etapid ja rahastamisotsuste vastuvõtmine, millega tegeleb komisjon, eristatakse selgelt programmi rakendamisest, mille võib usaldada täitevasutusele.

(8)

Täitevasutuse rajamine ei mõjuta asjaolu, et nõukogu võib delegeerida eri programmide raames toimuva tegevuse teatavate etappide juhtimise komisjonile ja et teatavate programmidega seotud juhtimisülesanded võidakse delegeerida riiklikele asutustele.

(9)

Sel eesmärgil tehtud tasuvusanalüüs näitas, et täitevasutuse kasutamine hariduse ja kultuuriga seotud programmide teatavate tsentraliseeritud tegevuslõikude juhtimiseks on olemasolevatest võimalustest kõige otstarbekam nii rahalisest kui ka mitterahalisest aspektist.

(10)

Asutuse juhtimisalasse kuulub programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus). Programmi kehtivusaeg lõppes 31. detsembril 2008 ja see asendati ajavahemikuks 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2013 tegevusprogrammiga Erasmus Mundus 2009–2013, mille eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (edaspidi „Erasmus Mundus II”).

(11)

Välishindamine, mille komisjon viis lõpule 2009. aasta veebruaris, näitas, et asutuse kaudu on programmi Erasmus Mundus II juhtimine parim lahendus. Seetõttu soovitasid hindajad laiendada asutuse juhtimisala ka sellele programmile.

(12)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1653/2004 (3) sätestatakse täitevasutuste standardfinantsmäärus vastavalt määrusele (EÜ) nr 58/2003.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas täitevasutuste komitee arvamusega.

(14)

Otsus 2005/56/EÜ tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada,

1)

kõrgharidusalased projektid, mida rahastatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3906/89, mis käsitleb majandusabi andmist teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele (PHARE); (4)

2)

Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise soodustamiseks ette nähtud programm (MEDIA II – arendamine ja levitamine, 1996–2000), mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 95/563/EÜ; (5)

3)

Euroopa audiovisuaaltööstuse kvalifitseeritud tööjõu koolitusprogramm (MEDIA II – koolitus, 1996–2000), mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega nr 95/564/EÜ; (6)

4)

ühenduse haridusalase tegevusprogrammi Socrates teine etapp (2000–2006), mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 253/2000/EÜ; (7)

5)

ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi Leonardo da Vinci teine etapp (2000–2006), mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega nr 1999/382/EÜ; (8)

6)

ühenduse tegevusprogramm „Noored” (2000–2006), mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1031/2000/EÜ; (9)

7)

programm „Kultuur 2000” (2000–2006), mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 508/2000/EÜ; (10)

8)

kõrgharidusalased projektid, mida rahastatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 99/2000 sätetele, mis käsitlevad abi andmist partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias (2000–2006); (11)

9)

kõrgharidusalased projektid, mida rahastatakse Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Horvaatiale, endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile, Montenegrole, Serbiale ja Kosovole antavast abist (UNSCR 1244) (2000–2006) ning mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2666/2000; (12)

10)

kõrgharidusalased projektid, mida rahastatakse majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevaid finants- ja tehnilisi meetmeid (MEDA) käsitlevate sätete kohaselt Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse raames ning mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2698/2000; (13)

11)

üleeuroopalise kõrgharidusalase koostööprogrammi kolmas etapp (Tempus III) (2000–2006), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 1999/311/EÜ; (14)

12)

projektid, mida rahastatakse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu (2001–2005) raames, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega nr 2001/196/EÜ; (15)

13)

projektid, mida rahastatakse Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu (2001–2005) raames, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2001/197/EÜ; (16)

14)

Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise soodustamise programm (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine, 2001–2006), mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2000/821/EÜ; (17)

15)

Euroopa audiovisuaaltööstuse kvalifitseeritud tööjõu koolitusprogramm (MEDIA-Training, 2001–2006), mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 163/2001/EÜ; (18)

16)

mitmeaastane programm (2004–2006) info- ja sidetehnoloogiate (IKT) tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm), mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2318/2003/EÜ; (19)

17)

ühenduse tegevusprogramm (2004–2006) aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus), mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2004/100/EÜ; (20)

18)

ühenduse tegevusprogramm (2004–2006) noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks, mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 790/2004/EÜ; (21)

19)

ühenduse tegevusprogramm (2004–2006) Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks, mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 791/2004/EÜ; (22)

20)

ühenduse tegevusprogramm (2004–2006) Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks, mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 792/2004/EÜ; (23)

21)

programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus, 2004–2008), mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2317/2003/EÜ; (24)

22)

projektid, mida rahastatakse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu (2006–2013) raames, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2006/910/EÜ; (25)

23)

projektid, mida rahastatakse Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse-, koolituse- ja noortevaldkonna koostööraamistikku käsitleva lepingu (2006–2013) raames, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2006/964/EÜ; (26)

24)

elukestva õppe tegevusprogramm (2007–2013), mis on heaks kiidetud parlamendi ja nõukogu otsusega 1720/2006/EÜ; (27)

25)

programm „Kultuur” (2007–2013), mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1855/2006/EÜ; (28)

26)

programm „Kodanike Euroopa” aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (2007–2013), mis on heaks kiidetud parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1904/2006/EÜ; (29)

27)

programm „Aktiivsed noored” (2007–2013), mis on heaks kiidetud parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1719/2006/EÜ; (30)

28)

Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm „MEDIA 2007” (2007–2013), mis on heaks kiidetud parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1718/2006/EÜ; (31)

29)

tegevusprogramm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus II, 2009–2013), mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1298/2008/EÜ; (32)

30)

kõrgharidusalased projektid, mida rahastatakse Aasia arengumaadega tehtavaks majanduskoostööks antava abi raames, mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 443/92; (33)

31)

kõrgharidus- ja noorsooprogrammid, mida rahastatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA), mis on loodud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1085/2006; (34)

32)

kõrgharidusalased projektid, mida rahastatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 1638/2006; (35)

33)

kõrgharidusalased projektid, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 1905/2006; (36)

34)

kõrgharidus- ja noorsooprogrammid, mida rahastatakse tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega tehtava koostöö rahastamisvahendist, mis on loodud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1934/2006; (37)

35)

kõrgharidusalased projektid, mida rahastatakse Euroopa Arengufondi vahenditest vastavalt koostöölepingule ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele kirjutati alla Cotonous 23. juunil 2000 (nõukogu otsus 2003/159/EÜ) (38) ning mille muudetud versioonile kirjutati alla Luxembourgis 25. juunil 2005 (nõukogu otsus 2005/599/EÜ). (39)

a)

ühenduse programmide rakendamise raames asutusele usaldatud projektide juhtimine kogu tegevuslõigu kestuse ajal aastase tööprogrammi järgi, mis loetakse hariduse, audiovisuaalvahendite ja kultuuri valdkonnas toetuste ja lepingute puhul rahastamisotsuseks ja mille võtab vastu komisjon, või komisjoni vastuvõetud konkreetsete rahastamisotsuste alusel, samuti selleks otstarbeks vajalike kontrollide tegemine, võttes vastu asjakohased otsused vastavalt komisjoni antud volitustele;

b)

eelarve täitmisega seotud kulude ja tulude dokumentide vastuvõtmine ning vastavalt komisjoni antud volitustele mõne või kõigi toimingute teostamine, mis on vajalikud ühenduse programmi haldamiseks, eelkõige lepingute sõlmimise ja toetuste andmisega seotud toimingud;

c)

ühenduse programmi rakendamise suunamiseks vajalike andmete kogumine, analüüs ja edastamine komisjonile;

d)

Euroopa haridusalase teabevõrgu Eurydice rakendamine ühenduse tasandil; selles teabevõrgus tegeldakse teabe kogumise, analüüsi ja levitamisega, uuringute ja trükiste väljaandmisega.