I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

7.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 93/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 278/2009,

6. aprill 2009,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt peab komisjon kehtestama ökodisaininõuded energiat tarbivatele toodetele, mida müüakse ja turustatakse olulises mahus ning millel on oluline keskkonnamõju ja mille puhul on võimalik keskkonnamõju oluliselt vähendada ilma liigsete kuludeta.

(2)	Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõikega 2 on ette nähtud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 osutatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetme kontoriseadmete ja olmeelektroonikaseadmete kohta.

(3)

Kontori- ja olmeelektroonikaseadmed saavad sageli toidet välistoiteallikate kaudu, milles toimub toitevõrgu elektriliste parameetrite muundamine. Elektrienergia muundamise kasutegur välistoiteallikates on oluline asjaolu, mis määrab selliste toodete energiatõhususe, seepärast on välistoiteallikad üks erilist tähelepanu nõudvaid tooterühmi, mille jaoks tuleb kehtestada ökodisaininõuded.

(4)	Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida välistoiteallikate tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring viidi läbi koostöös ühenduse ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning uuringu tulemused avaldati.

(5)

Ettevalmistava uuringu kokkuvõttes on öeldud, et välistoiteallikaid viiakse ühenduse turule suurtes kogustes, kusjuures nende iga-aastasel energiatarbimisel kõigis olelusringi etappides on kõige suurem keskkonnamõju ja iga-aastane muundamiskadudest ja koormamata seisundis töötamisest tingitud energiatarbimine on 17 TWh, mis vastab 6,8 Mt CO2 heitmete kogusele. Kui meetmeid ei võeta, suureneks selline energiatarbimine 2020. aastaks 31 TWh-ni. On jõutud järeldusele, et olelusringi ja kasutusetapi energiatarbimist on võimalik oluliselt vähendada.

(6)	Välistoiteallikate energiatarbe vähenemine tuleb saavutada olemasolevate kulutõhusate tehniliste lahenduste abil, mis ei ole intellektuaalomandi kaitse all ja millega on võimalik vähendada välistoiteallikate ostmise ja kasutamisega seotud kogukulusid.

(7)	Ökodisaininõuetega tuleks kogu ühenduses ühtlustada nõuded välistoiteallikate elektritarbimise kohta koormamata seisundis ja tööseisundi keskmise kasuteguri kohta, mis aitaks kaasa siseturu toimimisele ja nimetatud toodete keskkonnasõbralikkuse parandamisele.

(8)	Ökodisaininõuded ei tohiks kahjustada toote kasutamisvõimalusi ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale. Eelkõige peaks kasutusetapi elektritarbimise vähendamisest saadud tulu ületama tootmisetapiga seotud võimalikku täiendavat keskkonnamõju.

(9)

Ökodisaininõuete jõustumine kahes etapis peaks andma tootjatele toodete ümberkavandamiseks piisavalt aega. Etappide ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju turulolevate seadmete kasutamisvõimalustele ja võetaks arvesse mõju tootjate, eelkõige VKEde kuludele, tagades samas määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise. Energiatarbimise mõõtmisel tuleks arvesse võtta üldtunnustatud tehnilist taset. Tootjad võivad kasutada direktiivi 2005/32/EÜ artikli 10 kohaselt kehtestatud ühtlustatud standardeid.

(10)

Käesoleva määruse tulemusel peaks laiemalt võetama kasutusele tehnilised lahendused, millega paraneb välistoiteallikate olelusringi keskkonnamõju; tänu sellele hoitakse olelusringi kohta kokku hinnanguliselt 118 PJ ja säästetakse 2020. aastaks 9 TWh elektrienergiat võrreldes olukorraga, mis tekiks meetmete võtmata jätmisel.

(11)	Kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikliga 8 tuleks käesoleva määrusega kindlaks määrata, et kohaldatavad vastavushindamismenetlused on direktiivi 2005/32/EÜ IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll ja direktiivi 2005/32/EÜ V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

(12)	Vastavuse kontrollimise hõlbustamiseks tuleks nõuda, et tootjad esitaksid direktiivi 2005/32/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis teabe tööseisundi keskmise kasuteguri kohta ja energia tarbimise kohta koormamata seisundis.

(13)

Tuleks kindlaks määrata võrdlustasemed olemasolevate tehniliste lahenduste puhul, millel on suur tööseisundi kasutegur ja väike energiatarbimine koormamata seisundis. See aitab tagada teabe laialdase kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse eelkõige VKEde ja väga väikeste ettevõtjate jaoks, mis hõlbustaks veelgi parimate kavandamisviiside kasutuselevõtmist energiatarbimise vähendamiseks.

(14)

Ökodisaininõuetega madalpinge välistoiteallikate energiatarbimisele koormamata seisundis lahendatakse samu keskkonnamõjuga seotud küsimusi kui ökodisaininõuetega selliste madalpinge välistoitega elektriliste ja elektrooniliste kodu- ja kontoriseadmete energiatarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis, mida viiakse turule koos madalpinge välistoiteallikatega. Kuna ökodisaininõuded koormamata seisundis olevatele madalpinge välistoiteallikatele peaksid olema rangemad kui ökodisaininõuded selliste elektriliste ja elektrooniliste kodu- ja kontoriseadmete energiatarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis, mida viiakse turule koos madalpinge välistoiteallikatega, ei peaks komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodu- ja kontoriseadmete energiatarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis, (2) kehtima selliste elektriliste ja elektrooniliste kodu- ja kontoriseadmete kohta, mida viiakse turule koos madalpinge välistoiteallikatega. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1275/2008 vastavalt muuta.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

a)	pingemuundurid;

b)	katkematu toite allikad;

c)	akulaadijad;

d)	halogeenvalgustite pingemuundurid;

e)	meditsiiniseadmete välistoiteallikad;

välistoiteallikad, mis viiakse turule kuni 30. juunini 2015 hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist turuleviidud identse välistoiteallika juurde kuuluva lisaseadme või tagavaraosana, tingimusel et kõnealusele lisaseadmele või tagavaraosale või selle pakendile on selgelt märgitud primaarkoormusseadme(d), millega kõnesolevat lisaseadet või tagavaraosa kavatsetakse kasutada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivis 2005/32/EÜ esitatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1) „välistoiteallikas”– seade, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

2) „madalpinge välistoiteallikas”– välistoiteallikas, mille nimiväljundpinge on kuni 6 V ja nimiväljundvool on vähemalt 550 mA;

3) „halogeenvalgusti pingemuundur”– välistoiteallikas, mida kasutatakse eriti madala pinge juures töötavate volfram-halogeenlampide toiteks;

4) „katkematu toite allikas”– seade, mis automaatselt tagab varutoite, kui toitevõrgu pinge langeb vastuvõetamatule tasemele;

5) „akulaadija”– seade, mille väljundliides ühendatakse otse eemaldatava akuga;

6) „pingemuundur”– seade, mis muundab vooluvõrgu 230 V väljundpinge 110 V väljundpingeks, mille näitajad on sarnased vooluvõrgu väljundnäitajatega;

7) „nimiväljundvõimsus (P O)”– tootja määratud väljundvõimsus;

8) „koormamata seisund”– seisund, milles välistoiteallika sisend on ühendatud vooluvõrku, kuid väljund ei ole ühendatud ühegi primaarkoormusseadmega;

9) „tööseisund”– seisund, milles välistoiteallika sisend on ühendatud vooluvõrku ja väljund on ühendatud koormusseadmega;

10) „tööseisundi kasutegur”– tööseisundis välistoiteallika toodetud energia ja selle tootmiseks kulunud sisendenergia suhe;

11) „tööseisundi keskmine kasutegur”– 25 %, 50 %, 75 % ja 100 % nimiväljundvõimsuse juures mõõdetud tööseisundi kasutegurite keskmine.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

Ökodisaininõuded, mis on seotud turuleviidud välistoiteallikate tööseisundi keskmise kasuteguriga ja elektrienergia tarbimisega koormamata seisundis, on esitatud I lisas.

Artikkel 4

Vastavushindamine

Direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on direktiivi 2005/32/EÜ IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll või direktiivi 2005/32/EÜ V lisas sätestatud juhtimissüsteem vastavuse hindamiseks.

Artikkel 5

Kontrollimenetlus turujärelevalve tegemiseks

Järelevalve tegemisel järgitakse II lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Soovituslikud võrdlustasemed

Parimate turul olevate toodete ja tehnoloogialahenduste võrdlustasemed on esitatud III lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt neli aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse tehnika arengut, ja esitab läbivaatamise tulemused nõuandefoorumile.

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 1275/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1275/2008 muudetakse järgmiselt:

1)	artiklile 1 lisatakse teine lõik: „Käesolevat määrust ei kohaldata turul olevate elektriliste ja elektrooniliste kodu- ja kontoriseadmete suhtes, mis on viidud turule koos madalpinge-välistoiteallikaga.”;

2)	artiklile 2 lisatakse punkt 9: „9. „madalpinge-välistoiteallikas”– välistoiteallikas, mille nimiväljundpinge on kuni 6 V ja nimiväljundvool on vähemalt 550 mA.”

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I lisa punkti 1 alapunkti a kohaldatakse alates ajast, kui esimeses lõigus osutatud kuupäevast on möödunud üks aasta.

I lisa punkti 1 alapunkti b kohaldatakse alates ajast, kui esimeses lõigus osutatud kuupäevast on möödunud kaks aastat.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS

(1) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.

(2) ELT L 339, 18.12.2008, lk 45.

I LISA

ÖKODISAININÕUDED

1. ENERGIATARBIMINE KOORMAMATA SEISUNDIS JA TÖÖSEISUNDI KESKMINE KASUTEGUR

Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist

Energiatarbimine koormamata seisundis ei ole üle 0,50 W.

Tööseisundi keskmine kasutegur on vähemalt järgmine:

0,500 · PO, kui PO < 1,0 W;

0,090 · ln(PO) + 0,500, kui 1,0 W ≤ PO ≤ 51,0 W;

0,850, kui PO > 51,0 W.

Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist

Energiatarbimine koormamata seisundis ei ületa järgmisi piirväärtusi:

	Vahelduvvoolu-vahelduvvoolu välistoiteallikad, välja arvatud madalpinge välistoiteallikad	Vahelduvvoolu-alalisvoolu välistoiteallikad, välja arvatud madalpinge välistoiteallikad	Madalpinge välistoiteallikad
PO ≤ 51,0 W	0,50 W	0,30 W	0,30 W
PO > 51,0 W	0,50 W	0,50 W	ei kohaldata

Tööseisundi keskmine kasutegur ei ole väiksem järgmistest piirväärtustest:

	Vahelduvvoolu-vahelduvvoolu ja vahelduvvoolu-alalisvoolu välistoiteallikad, välja arvatud madalpinge välistoiteallikad	Madalpinge välistoiteallikad
PO ≤ 1,0 W	0,480 · PO + 0,140	0,497 · PO + 0,067
1,0 W < P O ≤ 51,0 W	0,063 · ln(PO) + 0,622	0,075 · ln(PO) + 0,561
PO > 51,0 W	0,870	0,860

2. MÕÕTMISED

Energiatarbimist koormamata seisundis ja tööseisundi keskmist kasutegurit, millele on osutatud punktis 1, määratakse usaldusväärse, täpse ja korratava mõõtmismeetodiga, mille puhul on võetud arvesse üldiselt tunnustatud tehnilist taset.

0,50 W ja suurema võimsuse mõõtmisel ei tohi lubatud viga 95 % usaldatavusel olla üle 2 %. 0,50 W või väiksema võimsuse mõõtmised tehakse mõõtemääramatusega kuni 0,01 W 95protsendilise usaldatavustaseme juures.

3. TOOTJATE ESITATAV TEAVE

Artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi osi:

Teatatud kogus	Kirjeldus
Väljundvoolu efektiivväärtus (mA)	Mõõdetakse koormusviisidel 1 kuni 4
Väljundpinge efektiivväärtus (V)
Tööseisundi väljundvõimsus (W)
Sisendpinge efektiivväärtus (V)	Mõõdetakse koormusviisidel 1 kuni 5
Ruutkeskmine sisendvõimsus (W)
Harmooniliste komponentide summaarne moonutustegur (Total Harmonic Distortion, THD)
Tegelik võimsustegur
Tarbitud võimsus (W)	Arvutatakse koormusviisidel 1 kuni 4, mõõdetakse koormusviisil 5
Tõhusus	Arvutatakse koormusviisidel 1 kuni 4
Keskmine tõhusus	Aritmeetiline keskmine tõhusustest koormusviisidel 1 kuni 4

Asjaomased koormusviisid on järgmised:

Suhteline nimiväljundvool
Koormusviis 1	100 % ± 2 %
Koormusviis 2	75 % ± 2 %
Koormusviis 3	50 % ± 2 %
Koormusviis 4	25 % ± 2 %
Koormusviis 5	0 % (koormamata seisundis)

II LISA

KONTROLLIMENETLUS

Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollimisel kohaldavad liikmesriikide ametiasutused I lisas sätestatud nõuete suhtes järgmist kontrollimenetlust.

1.	Liikmesriigi asutus katsetab ühte tooteeksemplari.

Loetakse, et tootemudel vastab I lisa sätetele, kui

a)	koormamata seisundis saadud tulemus ei ületa I lisas sätestatud kohaldatavat piirväärtust rohkem kui 0,10 W ja

b)	I lisas määratletud koormusviisidel 1 kuni 4 mõõdetud kasutegurite aritmeetiline keskmine ei ole kohaldatavast tööseisundi keskmise kasuteguri piirväärtusest väiksem üle 5 %.

3.	Kui punkti 2 alapunktides a ja b osutatud tulemusi ei saavutata, võetakse katsetamiseks kolm täiendavat sama mudeli eksemplari.

Kui kolme täiendavat sama mudeli eksemplari on katsetatud, loetakse mudel nõuetele vastavaks, kui

a)	koormamata seisundis saadud tulemuste keskmine ei ületa I lisas sätestatud kohaldatavat piirväärtust rohkem kui 0,10 W ja

b)	I lisas määratletud koormusviisidel 1 kuni 4 mõõdetud kasutegurite aritmeetiliste keskmiste keskmine ei ole kohaldatavast tööseisundi keskmise kasuteguri piirväärtusest väiksem üle 5 %.

5.	Kui punkti 4 alapunktides a ja b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel nõuetele mittevastavaks.

III LISA

ARTIKLIS 6 OSUTATUD SOOVITUSLIKUD VÕRDLUSTASEMED

a) Koormamata seisundis

Välistoiteallikate väiksemat saavutatavat energiatarbimist koormamata seisundis võib lugeda järgmiseks:

—	0,1 W või vähem, kui P O ≤ 90 W;

—	0,2 W või vähem, kui 90 W < P O ≤ 150 W;

—	0,4 W või vähem, kui 150 W < P O ≤ 180 W;

—	0,5 W või vähem, kui P O > 180 W.

b) Tööseisundi keskmine kasutegur

Välistoiteallikate suurimat keskmist tööseisundi kasutegurit võib kõige viimaste andmete põhjal (2008. aasta jaanuari seisuga) lugeda järgmiseks:

—	0,090 · ln(P O) + 0,680, kui 1,0 W ≤ P O ≤ 10,0 W;

—	0,890, kui P O > 10,0 W.

7.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 93/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 280/2009,

6. aprill 2009,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) I, II, III ja IV lisa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, (1) eriti selle artiklit 74,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 44/2001 I lisas loetletakse määruse artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud siseriikliku kohtualluvuse eeskirjad. II lisa sisaldab loetelu kohtute või pädevate asutuste kohta, kellel on pädevus tegeleda täitmismääruste taotlustega liikmesriikides. III lisas loetletakse kohtud, kuhu võib esitada apellatsioonikaebused täitmismääruse peale, ning IV lisas loetletakse selliste otsuste puhul kasutatavad lõplikud apellatsioonimenetlused.

(2)	Määruse (EÜ) nr 44/2001 I, II, III ja IV lisa on muudetud mitmel korral, viimati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006, (2) et lisada Bulgaaria ja Rumeenia kohtualluvuse eeskirjad, kohtute ja pädevate asutuste loetelu ning apellatsioonimenetlused.

(3)	Liikmesriigid on komisjoni teavitanud I, II, III ja IV lisas esitatud loeteludesse tehtud täiendavatest muudatustest. Seetõttu tundub asjakohane avaldada nimetatud lisades sisalduvate loetelude konsolideeritud versioonid.

(4)	Taani ei osale vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise, kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu (3) artiklile 3 Brüsseli I määruse muudatuste vastuvõtmisel ning need muudatused ei ole Taani suhtes siduvad ega kohaldatavad.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 44/2001 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 44/2001 I–IV lisa asendatakse käesoleva määruse vastavate lisadega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(2) ELT L 363, 20.12.2006, lk 1.

(3) ELT L 299, 16.11.2005, lk 62.

I LISA

Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse eeskirjad

—	Belgias: 16. juuli 2004. aasta rahvusvahelise eraõiguse seaduse artiklid 5–14;

—	Bulgaarias: rahvusvahelise eraõiguse seadustiku artikli 4 lõiked 1 ja 2;

—	Tšehhi Vabariigis: muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (občanský soudní řád) seaduse nr 99/1963 artikkel 86;

—	Saksamaal: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozeßordnung) artikkel 23;

—	Eestis: tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 86;

—	Kreekas: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Κώδικας Πολιτικής Δικονομίας) artikkel 40;

—	Prantsusmaal: tsiviilseadustiku (Code civil) artiklid 14 ja 15;

—	Iirimaal: sätted, mis võimaldavad kohtualluvuse alusena käsitada menetluse algatamist käsitlevat dokumenti, mis on kostjale kätte antud tema ajutise viibimise ajal Iirimaal;

—	Itaalias: 31. mai 1995. aasta seaduse nr 218 artiklid 3 ja 4;

—	Küprosel: kohtuid käsitleva 1960. aasta seaduse nr 14 muudetud redaktsiooni paragrahvi 21 lõige 2;

—	Lätis: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) paragrahv 27 ja paragrahvi 28 lõiked 3, 5, 6 ja 9;

—	Leedus: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilinio proceso kodeksas) artikkel 31;

—	Luksemburgis: tsiviilseadustiku (Code civil) artiklid 14 ja 15;

—	Ungaris: rahvusvahelist eraõigust käsitleva 1979. aasta dekreetseaduse nr 13 artikkel 57 (a nemzetközi magánjogról szóló 1979. évi 13. törvényerejű rendelet);

—	Maltal: kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kodiċi ta’ Organizzazzjoni u Proċedura Ċivili) 12. peatüki artiklid 742, 743 ja 744 ning äriseadustiku (Kodiċi tal-kummerċ) 13. peatüki artikkel 549;

—	Austrias: kohtualluvuse eeskirjade (Jurisdiktionsnorm) artikkel 99;

—	Poolas: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kodeks postępowania cywilnego) artiklid 1103 ja 1110, niivõrd kui need kehtestavad kohtualluvuse tingimusel, et kostja omab Poolas alalist elukohta või vara või varalisi õigusi, et vaidlusalune objekt asub Poolas ja et üks pooltest on Poola kodanik;

—	Portugalis: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artiklid 65 ja 65A ning töövaidlusmenetluse seadustiku (Código de Processo de Trabalho) artikkel 11;

—	Rumeenias: rahvusvahelise eraõigusega reguleeritavaid suhteid käsitleva seaduse nr 105/1992 artiklid 148–157;

—

Sloveenias: rahvusvahelist eraõigust ja sellega seotud menetlusõigust käsitleva seaduse (Zakon o medarodnem zasebnem pravu in postopku) artikli 48 lõige 2 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artikli 47 lõikega 2 ning rahvusvahelist eraõigust ja sellega seotud menetlusõigust käsitleva seaduse (Zakon o medarodnem zasebnem pravu in postopku) artikkel 58 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artikliga 59;

—	Slovakkias: rahvusvahelise eraõiguse ja sellega seotud menetlusõiguse seaduse nr 97/1963 artiklid 37–37e;

—	Soomes: kohtumenetluse seaduse (oikeudenkäymiskaari/rättegångsbalken) 10. peatüki 1. jao esimese lõigu teine, kolmas ja neljas lause;

—	Rootsis: kohtumenetluse seadustiku (rättegångsbalken) 10. peatüki 3. jao esimese lõigu esimene lause;

—

Ühendkuningriigis: sätted, mis võimaldavad käsitada kohtualluvuse alusena

a)	kohtumenetluse algatamist käsitlevat dokumenti, mis on kostjale kätte antud tema ajutise viibimise ajal Ühendkuningriigis, või

b)	kostjale kuuluva vara asumist Ühendkuningriigi territooriumil või

c)	Ühendkuningriigis asuva vara arestimist hageja taotlusel.

II LISA

Kohtud või pädevad asutused, kellele võib esitada artiklis 39 nimetatud taotluse, on järgmised:

—	Belgias: tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg või erstinstanzliches Gericht;

—	Bulgaarias: окръжния съд;

—	Tšehhi Vabariigis: okresní soud või soudní exekutor;

—

Saksamaal:

a)	Landgericht’i kolleegiumi eesistuja;

b)	notar ametliku dokumendi täitmise määrusega seotud menetluses;

—	Eestis: maakohus;

—	Kreekas: Μονομελές Πρωτοδικείο;

—	Hispaanias: Juzgado de Primera Instancia;

—

Prantsusmaal:

a)	greffier en chef du tribunal de grande instance;

b)	président de la chambre départementale des notaires täitmismääruse või ametliku notariaalse dokumendi puhul;

—	Iirimaal: High Court;

—	Itaalias corte d’appello;

—	Küprosel: Επαρχιακό Δικαστήριο või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Οικογενειακό Δικαστήριο;

—	Lätis: rajona (pilsētas) tiesa;

—	Leedus: Lietuvos apeliacinis teismas;

—	Luksemburgis: tribunal d’arrondissement’i eesistuja;

—	Ungaris: megyei bíróság székhelyén működő helyi bíróság ning Budapestis Budai Központi Kerületi Bíróság;

—	Maltal: Prim Awla tal-Qorti Ċivili, või Qorti tal-Maġistrati ta Għawdex fil-ġurisdizzjoni superjuri tagħha või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Reġistratur tal-Qorti, kellele edastab taotluse Ministru responsabbli għall-Ġustizzja;

—	Madalmaades: voorzieningenrechter van de rechtbank;

—	Austrias: Bezirksgericht;

—	Poolas: sąd okręgowy;

—	Portugalis: Tribunal de Comarca;

—	Rumeenias: Tribunal;

—	Sloveenias: okrožno sodišče;

—	Slovakkias: okresný súd;

—	Soomes: käräjäoikeus/tingsrätt;

—	Rootsis: Svea hovrätt;

—

Ühendkuningriigis:

a)	Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court, kellele edastab taotluse Secretary of State;

b)	Šotimaal: Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court, kellele edastab taotluse Secretary of State;

c)	Põhja-Iirimaal: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court, kellele edastab taotluse Secretary of State;

d)	Gibraltaril: Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court, kellele edastab taotluse Attorney General of Gibraltar.

III LISA

Artikli 43 lõikes 2 nimetatud apellatsioonkaebuse võib esitada järgmistele kohtutele:

—

Belgias:

a)	kostja esitatava apellatsioonkaebuse puhul tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg või erstinstanzliches Gericht;

b)	hageja esitatava apellatsioonkaebuse puhul Cour d’appel või hof van beroep;

—	Bulgaarias: Апелативен съд – София;

—	Tšehhi Vabariigis: apellatsioonikohus ringkonnakohtu kaudu;

—	Saksamaal: Oberlandesgericht;

—	Eestis: ringkonnakohus;

—	Kreekas: Εφετείο;

—	Hispaanias: Juzgado de Primera Instancia, kes tegi vaidlustatud otsuse, apellatsioonkaebust arutab Audiencia Provincial;

—

Prantsusmaal:

a)	cour d’appel taotluse vastuvõtmise otsuste puhul;

b)	tribunal de grande instance’i eesistuja taotluse tagasilükkamise otsuste puhul;

—	Iirimaal: High Court;

—	Islandil: heradsdomur;

—	Itaalias: corte d’appello;

—	Küprosel: Επαρχιακό Δικαστήριο või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Οικογενειακό Δικαστήριο;

—	Lätis: Apgabaltiesa rajona (pilsētas) tiesa kaudu;

—	Leedus: Lietuvos apeliacinis teismas;

—	Luksemburgis: Cour supérieure de justice, kes arutab asja tsiviilapellatsioonikohtuna;

—	Ungaris: maakohtu juures asuv piirkondlik kohus megyei bíróság (Budapestis Budai Központi Kerületi Bíróság); apellatsioonkaebuse kohta teeb otsuse maakohus (Budapestis Fövárosi Bíróság);

—

Maltal: Qorti ta’ l-Appell kooskõlas apellatsioonkaebuste jaoks seadustiku Kodiċi ta’ Organizzazzjoni u Proċedura Ċivili 12. peatükis sätestatud menetlusega või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul, mida menetleb ċitazzjoni, Prim’ Awla tal-Qorti ivili jew il-Qorti tal-Maġistrati ta’ Għawdex fil-ġurisdizzjoni superjuri tagħha’;

—

Madalmaades:

a)	kostja: arrondissementsrechtbank;

b)	hageja: gerechtshof;

—	Austrias: Landesgericht Bezirksgericht’i kaudu;

—	Poolas: sąd apelacyjny sąd okręgowy’i kaudu;

—	Portugalis: pädev kohus on Tribunal da Relação. Apellatsioonkaebus esitatakse kooskõlas kehtivate riiklike õigusaktidega asjaomase otsuse vastu võtnud kohtule;

—	Rumeenias: Curte de Apel;

—	Sloveenias: okrožno sodišče;

—	Slovakkias: apellatsioonikohus selle ringkonnakohtu kaudu, kelle otsus edasi kaevati;

—	Soomes: hovioikeus/hovrätt;

—	Rootsis: Svea hovrätt;

—

Ühendkuningriigis:

a)	Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court;

b)	Šotimaal: Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court;

c)	Põhja-Iirimaal: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court;

d)	Gibraltaril: Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court.

IV LISA

Artikli 44 kohaselt võib esitada järgmised apellatsioonkaebused:

—	Belgias, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis ja Madalmaades: kassatsioonkaebus;

—	Bulgaarias: „обжалване пред Върховния касационен съд”;

—	Tšehhi Vabariigis: dovolání ja žaloba pro zmatečnost;

—	Saksamaal: Rechtsbeschwerde;

—	Eestis: kassatsioonkaebus;

—	Iirimaal: õigusküsimustega piirduv kaebus Supreme Court’ile;

—	Islandil: apellatsioonkaebus Hæstiréttur’ile;

—	Küprosel: kaebus kõrgeimale kohtule;

—	Lätis: apellatsioonkaebus Augstākās tiesas Senāts’ile Apgabaltiesa kaudu;

—	Leedus: kaebus Lietuvos Aukščiausiasis Teismas’ile;

—	Ungaris: felülvizsgálati kérelem;

—	Maltal: täiendavat apellatsioonkaebust ei saa esitada ühelegi teisele kohtule; ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Qorti ta’ l-Appell kooskõlas apellatsioonkaebuste jaoks seadustiku kodiċi ta’ Organizzazzjoni u Procedura Ċivili 12. peatükis sätestatud menetlusega;

—	Austrias: Revisionsrekurs;

—	Poolas: skarga kasacyjna;

—	Portugalis: õigusküsimustega piirduv kaebus;

—	Rumeenias: contestatie in anulare või revizuire;

—	Sloveenias: kaebus Vrhovno sodišče Republike Slovenije’ele;

—	Slovakkias: dovolanie;

—	Soomes: kaebus korkein oikeus’ele/högsta domstolen’ile;

—	Rootsis: kaebus Högstadomstolen’ile;

—	Ühendkuningriigis õigusküsimustega piirduv üks edasikaebus.

7.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 93/23

NÕUKOGU RAAMOTSUS 2009/315/JSK,

26. veebruar 2009,

mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ja Belgia Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. See eesmärk eeldab liikmesriikide pädevate asutuste vahelist karistusregistrite andmete vahetust.

(2)

Vastavalt 15. ja 16. oktoobril 1999 Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustele võttis nõukogu 29. novembril 2000 vastu meetmete programmi kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks. (2) Käesolev raamotsus aitab saavutada nimetatud programmi kolmandas meetmes sätestatud eesmärke võtta Schengeni asutuste jaoks koostatud vormi eeskujul kasutusele karistusregistri andmete päringu tüüpvorm, mis tõlgitakse kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse.

(3)	Kriminaalasjades vastastikust õigusabi käsitleva esimese hindamisvooru lõpparuandes (3) kutsutakse liikmesriike üles lihtsustama riikide vahel dokumentide edastamise protseduure, kasutades vajaduse korral vastastikuse õigusabi lihtsustamiseks tüüpvorme.

(4)

Süüdimõistvate kohtuotsuste kohta vahetatava teabe kvaliteedi parandamine seati prioriteediks Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. märtsi 2004 deklaratsioonis terrorismivastase võitluse kohta ning seda toonitati veel kord Euroopa Ülemkogus 4. ja 5. novembril 2004 vastu võetud Haagi programmis, (4) milles kutsuti üles suurendama süüdimõistvate kohtuotsuste ja õiguste äravõtmise kohta peetavates riiklikes registrites olevate andmete vahetust. Samad eesmärgid kajastuvad tegevuskavas, mille nõukogu ja komisjon võtsid 2. ja 3. juunil 2005 ühiselt vastu Haagi programmi elluviimiseks.

(5)

Pidades silmas karistusregistrite andmeid käsitleva liikmesriikide teabevahetuse parandamist, tervitatakse selle eesmärgi saavutamiseks koostatud projekte, sealhulgas olemasolevat liikmesriikide karistusregistrite sidumise projekti. Selle tegevuse käigus saadud kogemused on julgustanud liikmesriike oma jõupingutusi veelgi suurendama ning on näidanud, et oluline on jätkata liikmesriikide süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabevahetuse tõhustamist.

(6)

Käesoleva raamotsusega võetakse arvesse 14. aprillil 2005 nõukogu väljendatud ootusi, mis tulenesid valgest raamatust, mis käsitleb teabevahetust süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ja nende otsuste mõju Euroopa Liidus, ning selle avaldamisele järgnenud üldisest arutelust. Selle peamiseks eesmärgiks on parandada teabevahetust liidu kodanike suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste ning, kui neid rakendatakse ja kantakse kohtuotsuse teinud liikmesriigi karistusregistrisse, süüdimõistvatest kohtuotsustest tulenevate õiguste äravõtmise kohta.

(7)	Käesoleva raamotsuse mehhanismide kohaldamine üksnes füüsilisi isikuid käsitlevate karistusregistri andmete edastamise suhtes ei tohiks mõjutada sellise mehhanismi kohaldamisala võimalikku laiendamist juriidilisi isikuid käsitlevale teabele tulevikus.

(8)

Teabe edastamist teistes liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta reguleeritakse praegu kriminaalasjades vastastikuse abistamise 20. aprilli 1959. aasta Euroopa konventsiooni artiklitega 13 ja 22. Need sätted ei ole siiski piisavad, et vastata õigusalase koostöö praegustele nõuetele sellisel alal nagu Euroopa Liit.

(9)

Käesolev raamotsus peaks liikmesriikidevahelistes suhetes asendama kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni artikli 22. Lisaks kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohustustele edastada kodakondsusjärgsele liikmesriigile andmeid tema kodanike suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis käesoleva raamotsusega üle võetakse ja selgemalt määratletakse, kehtestatakse ka kodakondsusjärgse liikmesriigi kohustus selliselt edastatud andmeid talletada, et tagada teiste liikmesriikide andmepäringute korral neile täieliku vastuse andmine.

(10)

Käesolev raamotsus ei tohiks piirata õigusasutustele antud võimalust teha otse päringuid karistusregistri andmete saamiseks ja neid andmeid otse edastada vastavalt kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni artiklile 13 koostoimes artikli 15 lõikega 3 ja nõukogu 29. mai 2000. aasta aktiga kehtestatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni (5) artikli 6 lõikele 1.

(11)

Süüdimõistvate kohtuotsuste alase teabevahetuse parandamisest on vähe kasu, kui liikmesriigid ei saa edastatud andmeid arvesse võtta. Nõukogu võttis 24. juulil 2008 vastu raamotsuse 2008/675/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes. (6)

(12)

Käesoleva raamotsusega saavutatakse Belgia Kuningriigi algatuse peamine eesmärk, mis käsitleb kõigi liikmesriikide keskasutuste kohustust esitada asjaomase isiku päringule vastates päring isiku kodakondsusjärgse liikmesriigi karistusregistri kõikide andmete saamiseks ning lisada need andmed isikule edastatavale karistusregistri andmete väljavõttele. Süüdimõistvast kohtuotsusest ning samuti, kui seda rakendatakse ja kui see on kantud karistusregistrisse, sellest tulenevast õiguste äravõtmisest teadmine on eelduseks nende jõustamisele kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus isik kavatseb tegeleda laste juhendamisega seotud kutsetegevusega. Raamotsuses sätestatud mehhanismi eesmärk on muu hulgas tagada, et lastevastases seksuaalkuriteos süüdi mõistetud isikul ei peaks juhul, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigi karistusregistris sisalduvad andmed sellise süüdimõistva kohtuotsuse kohta ning, kui seda rakendatakse ja see on kantud karistusregistrisse, süüdimõistvast kohtuotsusest tuleneva õiguste äravõtmise kohta, enam olema võimalik kõnealust kohtuotsust või õiguste äravõtmist varjata, et tegeleda laste juhendamisega seotud kutsetegevusega teises liikmesriigis.

(13)

Käesoleva raamotsusega kehtestatakse eeskirjad selle rakendamise raames liikmesriikide vahel vahetatavate isikuandmete kaitse kohta. Kehtivaid kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitset käsitlevaid üldisi eeskirju täiendatakse käesoleva raamotsusega kehtestatud eeskirjadega. Lisaks kohaldatakse käesoleva raamotsuse alusel töödeldavate isikuandmete suhtes Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni, mis käsitleb isiku kaitset isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Käesolevasse raamotsusesse võetakse üle ka nõukogu 21. novembri 2005. aasta otsuse 2005/876/JSK (mis käsitleb teabevahetust karistusregistri väljavõtete osas) (7) sätted, milles nähakse päringu teinud liikmesriigile ette piirangud saadud andmete kasutamiseks. Käesolev raamotsus täiendab nimetatud sätteid erieeskirjadega juhuks, kui kodakondsusjärgne liikmesriik saadab kohtuotsuse teinud liikmesriigilt saadud andmed süüdimõistvate kohtuotsuste kohta edasi.

(14)	Käesolev raamotsus ei muuda kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooniga kolmandate riikide suhtes kehtestatud kohustusi ja tavasid, kui selle konventsiooni kohaldamist jätkatakse.

(15)

Vastavalt Euroopa Nõukogu soovitusele nr R (84) 10 süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise ja karistusregistrite kohta on karistusregistri loomise peamine eesmärk teavitada kriminaalõigussüsteemi pädevaid asutusi kohtualuse taustast, et otsuse tegemisel arvesse võtta konkreetset olukorda. Kuna nii palju kui võimalik tuleb piirata karistusregistri muul eesmärgil kasutamist, mis võiks ohustada süüdimõistetud isiku võimalusi ühiskonda taasintegreeruda, võivad nii päringu teinud kui selle saanud liikmesriik vastavalt riigisisesele õigusele piirata käesoleva raamotsuse kohaselt edastatud andmete kasutamist muul eesmärgil kui kriminaalmenetluses.

(16)

Käesoleva otsuse sätete eesmärk, mis käsitleb andmete edastamist kodakondsusjärgsele liikmesriigile nende talletamiseks ja uuesti edastamiseks, ei ole ühtlustada liikmesriikide karistusregistrite süsteeme. Käesolev raamotsus ei kohusta kohtuotsuse teinud liikmesriiki muutma oma karistusregistri süsteemi seoses teabe riigisisese kasutamisega.

(17)

Süüdimõistvate kohtuotsuste alase teabevahetuse parandamisest ei ole suurt kasu, kui andmed ei ole neid saavale liikmesriigile mõistetavad. Vastastikust mõistmist võib parandada Euroopa tüüpvormi loomine, mis võimaldaks andmeid vahetada ühtsel, elektroonilisel ja masintõlkeks sobilikul kujul. Kohtuotsuse teinud liikmesriigi saadetud andmed süüdimõistva kohtuotsuse kohta peaks edastama nimetatud liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Nõukogu peaks võtma meetmed käesoleva raamotsusega kehtestatud teabevahetussüsteemi loomiseks.

(18)	Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(19)

Käesolev raamotsus järgib Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet, kuna süüdimõistvate kohtuotsuste alast liikmesriikidevahelist teabevahetussüsteemi ei ole liikmesriikide ühepoolse tegutsemise korral võimalik piisavalt parandada ning selle saavutamine eeldab kooskõlastatud meetmeid Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva raamotsuse eesmärk on järgmine:

määrata kindlaks kord, mille alusel liikmesriik, kus on tehtud mõne muu liikmesriigi kodaniku suhtes süüdimõistev kohtuotsus (edaspidi „kohtuotsuse teinud liikmesriik”) edastab andmeid sellise kohtuotsuse kohta süüdimõistetud isiku kodakondsusjärgsele liikmesriigile (edaspidi „kodakondsusjärgne liikmesriik”);

b)	määratleda kodakondsusjärgse liikmesriigi kohustus talletada need andmed ning täpsustada karistusregistris sisalduvate andmete kohta esitatud päringutele vastamise tingimused;

c)	kehtestada käesoleva raamotsuse ning artikli 11 lõikes 4 viidatud hiljem vastuvõetava otsuse alusel raamistik, et luua elektrooniline süsteem süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel ning seda süsteemi arendada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „süüdimõistev kohtuotsus”– kriminaalkohtu mis tahes lõplik otsus füüsilise isiku kuriteos süüdimõistmise kohta, kui nimetatud otsus on kantud kohtuotsuse teinud liikmesriigi karistusregistrisse;

b) „kriminaalmenetlus”– kohtueelne etapp, kohtumenetluse etapp ja süüdimõistva kohtuotsuse täitmine;

c) „karistusregister”– riigi register või registrid, mis vastavalt riigisisesele õigusele sisaldavad süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

Artikkel 3

Keskasutus

1. Käesoleva raamotsuse kohaldamiseks määrab iga liikmesriik keskasutuse. Siiski võib liikmesriik määrata andmete edastamiseks artikli 4 alusel ja artiklis 6 osutatud päringutele vastamiseks artikli 7 alusel kas ühe keskasutuse või mitu keskasutust.

2. Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile lõike 1 kohaselt määratud keskasutuse või keskasutused. Nõukogu peasekretariaat edastab selle teabe liikmesriikidele ja Eurojustile.

Artikkel 4

Kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohustused

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada iga tema territooriumil langetatud süüdimõistva kohtuotsuse kandmisel riigi karistusregistrisse andmete lisamine süüdimõistetud isiku kodakondsuse või kodakondsuste kohta, kui tegemist on teise liikmesriigi kodanikuga.

2. Kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus teatab võimalikult kiiresti teiste liikmesriikide keskasutustele süüdimõistvad kohtuotsused, mis on tehtud tema territooriumil nimetatud teiste liikmesriikide kodanike suhtes ja mis on kantud karistusregistrisse.

Kui on teada, et süüdimõistetud isikul on mitme liikmesriigi kodakondsus, edastatakse asjakohased andmed kõigile kõnealustele liikmesriikidele, isegi juhul, kui süüdimõistetud isikul on selle liikmesriigi kodakondsus, kus tehti tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus.

3. Kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus edastab viivitamata kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele teabe karistusregistri andmete muutmise või kustutamise kohta.

4. Iga liikmesriik, kes on väljastanud andmeid lõigete 2 ja 3 alusel, edastab isiku kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele viimase poolt üksikjuhtumitel tehtava päringu korral süüdimõistvate kohtuotsuste ja võetavate meetmete koopia ning mis tahes muu sellega seotud teabe, et võimaldada keskasutusel analüüsida, kas on vajalik võtta riigisiseseid meetmeid.

Artikkel 5

Kodakondsusjärgse liikmesriigi kohustused

1. Kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutus talletab kooskõlas artikli 11 lõigetega 1 ja 2 kõik artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt edastatud andmed, et neid artikli 7 alusel uuesti edastada.

2. Kui artikli 4 lõike 3 kohaselt edastatud andmeid muudetakse või need kustutatakse, muudab või kustutab kodakondsusjärgne liikmesriik samad andmed, mis on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt talletatud uuesti edastamiseks artikli 7 alusel.

3. Andmete uuesti edastamiseks artikli 7 alusel tohib kodakondsusjärgne liikmesriik kasutada vaid käesoleva artikli lõike 2 kohaselt ajakohastatud andmeid.

Artikkel 6

Päringud süüdimõistva kohtuotsuse kohta

1. Kui liikmesriigi karistusregistrist taotletakse andmeid isiku vastu algatatud kriminaalmenetluse eesmärgil või muudel eesmärkidel, võib kõnealuse liikmesriigi keskasutus vastavalt riigisisesele õigusele esitada päringu karistusregistris sisalduvate andmete ja nendega seotud andmete kohta mõne muu liikmesriigi keskasutusele.

2. Kui isik küsib karistusregistrist andmeid enda kohta, võib selle liikmesriigi keskasutus, kus päring on tehtud, esitada vastavalt riigisisesele õigusele päringu karistusregistris sisalduvate andmete ja nendega seotud andmete kohta mõne muu liikmesriigi keskasutusele, juhul kui asjaomane isik oli või on päringu saanud või päringu teinud liikmesriigi kodanik või alaline elanik.

3. Kui artikli 11 lõikes 7 sätestatud tähtaeg on möödunud ning kui isik küsib karistusregistrist andmeid enda kohta liikmesriigi keskasutuselt, mis ei ole kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutus, esitab päringu saanud liikmesriigi keskasutus päringu kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate ja nendega seotud andmete saamiseks, et oleks võimalik lisada need andmed asjaomasele isikule väljastatavatele andmetele.

4. Liikmesriigi keskasutus esitab kõik päringud karistusregistri andmete kohta kasutades lisas sätestatud vormi.

Artikkel 7

Vastus päringule süüdimõistva kohtuotsuse kohta

1. Kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele esitatakse kriminaalmenetluse eesmärgil artikli 6 kohaselt päring karistusregistri andmete kohta, edastab nimetatud keskasutus päringu teinud liikmesriigi keskasutusele järgmised andmed:

a)	kodakondsusjärgses liikmesriigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on kantud karistusregistrisse;

b)	teistes liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on pärast 27. aprilli 2012 edastatud artikli 4 alusel kodakondsusjärgsele liikmesriigile ning talletatud kooskõlas artikli 5 lõigetega 1 ja 2;

c)	teistes liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on edastatud kodakondsusjärgsele liikmesriigile hiljemalt 27. aprillil 2012 ja on kantud karistusregistrisse;

d)	kolmandates riikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on edastatud kodakondsusjärgsele liikmesriigile ja on kantud karistusregistrisse.

2. Kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele artikli 6 kohaselt esitatud päring karistusregistri andmete kohta on tehtud muul otstarbel kui kriminaalmenetluse eesmärgil, vastab nimetatud keskasutus sellele oma riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste ning kolmandates riikides tehtud ja talle seejärel edastatud ning karistusregistrisse kantud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul vastavalt riigisisesele õigusele.

Teises liikmesriigis tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitlevate andmete puhul, mis on edastatud kodakondsusjärgsele liikmesriigile, edastab viimase keskasutus kooskõlas oma riigisisese õigusega päringu teinud liikmesriigile artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt talletatud andmed ning samuti andmed, mis on nimetatud keskasutusele edastatud hiljemalt 27. aprillil 2012 ning mis on kantud tema karistusregistrisse.

Andmete edastamisel artikli 4 kohaselt võib kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus teavitada kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutust sellest, et andmeid esimesena nimetatud liikmesriigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on edastatud viimati nimetatud keskasutusele, võib uuesti edastada kasutamiseks üksnes kriminaalmenetluse eesmärgil. Sellisel juhul teatab kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutus seoses selliste süüdimõistvate kohtuotsustega päringu teinud liikmesriigile, milline liikmesriik sellised andmed edastas, et päringu teinud liikmesriik saaks andmete saamiseks nende kohtuotsuste kohta esitada päringu otse kohtuotsuse teinud liikmesriigile.

3. Kui kolmas riik esitab kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele päringu karistusregistris sisalduvate andmete kohta, võib kodakondsusjärgne liikmesriik anda vastuse teise liikmesriigi edastatud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta üksnes kooskõlas piirangutega, mida kohaldatakse teistele liikmesriikidele andmete edastamisel lõigete 1 ja 2 kohaselt.

4. Kui päring karistusregistris sisalduvate andmete kohta esitatakse artikli 6 kohaselt muu liikmesriigi kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele, edastab päringu saanud liikmesriik oma karistusregistris sisalduvad andmed tema riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste ja kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta sellises ulatuses, nagu on sätestatud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni artiklis 13.

5. Päringule vastamiseks kasutatakse lisas sätestatud vormi. Koos sellega esitatakse süüdimõistvate kohtuotsuste loetelu vastavalt riigisisesele õigusele.

Artikkel 8

Vastamise tähtpäevad

1. Päringu saanud liikmesriigi keskasutus saadab artikli 6 lõikes 1 osutatud päringu vastuse päringu teinud liikmesriigi keskasutusele riigisiseste õigusnormide, eeskirjade või tavade kohaselt viivitamata ja mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul alates päringu kättesaamise kuupäevast, kasutades lisas sätestatud vormi.

Kui päringu saanud liikmesriigil on asjaomase isiku tuvastamiseks vaja täiendavaid andmeid, konsulteerib ta päringu teinud liikmesriigiga viivitamata, et oleks võimalik väljastada vastus kümne tööpäeva jooksul alates täiendavate andmete saamise kuupäevast.

2. Artikli 6 lõikes 2 osutatud päringule vastatakse 20 tööpäeva jooksul alates päringu kättesaamise päevast.

Artikkel 9

Isikuandmete kasutamise tingimused

1. Päringu teinud liikmesriik võib talle kriminaalmenetluse eesmärgil artikli 7 lõigete 1 ja 4 kohaselt edastatud isikuandmeid kasutada üksnes selle kriminaalmenetluse eesmärgil, milleks päring tehti vastavalt lisas sätestatud vormil märgitule.

2. Päringu teinud liikmesriik võib talle muuks otstarbeks kui kriminaalmenetluse eesmärgil artikli 7 lõigete 2 ja 4 kohaselt edastatud isikuandmeid kasutada kooskõlas oma riigisisese õigusega üksnes sel eesmärgil, milleks päring tehti, ja päringu saanud liikmesriigi poolt lisas sätestatud vormil määratud ulatuses.

3. Lõigetest 1 ja 2 olenemata võib päringu teinud liikmesriik talle artikli 7 lõigete 1, 2 ja 4 alusel edastatud isikuandmeid kasutada avalikku julgeolekut ähvardava otsese ja tõsise ohu ärahoidmiseks.

4. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada teiselt liikmesriigilt artikli 4 kohaselt saadud isikuandmete suhtes artikli 7 lõike 3 alusel kolmandale riigile edastamisel samasuguste kasutuspiirangute kohaldamine kui need, mida kohaldatakse päringu teinud liikmesriigis vastavalt käesoleva artikli lõikele 2. Liikmesriik määrab kindlaks, et kolmas riik võib talle kriminaalmenetluse eesmärgil edastatud isikuandmeid kasutada üksnes kriminaalmenetluse eesmärgil.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata isikuandmete suhtes, mille liikmesriik on saanud käesoleva raamotsuse alusel ja mis on pärit samast liikmesriigist.

Artikkel 10

Keeled

Päringut esitav liikmesriik edastab artikli 6 lõikes 1 osutatud päringu lisas sätestatud vormis ning päringut saava liikmesriigi ametlikus keeles või ühes tema ametlikest keeltest.

Päringu saanud liikmesriik vastab kas ühes oma ametlikest keeltest või mõnes muus nende liikmesriikide vahel kokku lepitud keeles.

Mis tahes liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem esitada nõukogu peasekretariaadile avalduse selle kohta, milliste Euroopa Liidu institutsioonide ametlike keelte kasutamisega ta nõus on. Nõukogu peasekretariaat edastab nimetatud teabe liikmesriikidele.

Artikkel 11

Vorm ning muud viisid süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabevahetuse korraldamiseks ja lihtsustamiseks

1. Andmete edastamisel artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt edastab kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus järgmise teabe:

andmed, mis edastatakse alati, välja arvatud üksikjuhtudel, kui sellised andmed ei ole keskasutusele teada (kohustuslikud andmed):

i)	süüdimõistetud isiku kohta (kõik ees- ja perekonnanimed, sünniaeg, sünnikoht (linn ja riik), sugu, rahvus ning olemasolu korral eelmine nimi või varasemad nimed);

ii)	süüdimõistva kohtuotsuse laadi kohta (süüdimõistva kohtuotsuse kuupäev, kohtu nimi, kuupäev, mil otsus muutus lõplikuks);

iii)	kuriteo kohta, millest tulenevalt süüdimõistev kohtuotsus langetati (süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo kuupäev ja nimetus või juriidiline kvalifikatsioon ning viide kohaldatavatele õigusnormidele), ja

iv)	süüdimõistva kohtuotsuse sisu kohta (eelkõige põhikaristus ja võimalikud lisakaristused, julgeolekumeetmed ja karistuse täitmist muutvad hilisemad otsused);

andmed, mis edastatakse, kui need on kantud karistusregistrisse (mittekohustuslikud andmed):

i)	süüdimõistetud isiku vanemate nimede kohta;

ii)	süüdimõistva kohtuotsuse viitenumbri kohta;

iii)	kuriteo koha kohta ja

iv)	süüdimõistvast kohtuotsusest tuleneva õiguste äravõtmise kohta;

andmed, mis edastatakse, kui need on keskasutusele kättesaadavad (täiendavad andmed):

i)	süüdimõistetud isiku isikukoodi või isikut tõendava dokumendi liigi ja numbri kohta;

ii)	kõnealuselt isikult võetud sõrmejäljed ja

iii)	olemasolu korral varjunimi ja/või teine nimi või teised nimed.

Lisaks võib keskasutus edastada mis tahes muid andmeid süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, kui need on kantud karistusregistrisse.

2. Kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutus talletab kõik lõike 1 punktides a ja b loetletud andmed, mis ta on saanud kooskõlas artikli 5 lõikega 1 uuesti edastamiseks artikli 7 kohaselt. Ta võib samal eesmärgil talletada lõike 1 esimese lõigu punktis c ja teises lõigus nimetatud andmed.

3. Liikmesriikide keskasutused, kes ei ole lõike 6 kohast teavet esitanud, edastavad enne lõikes 7 osutatud tähtaja lõppemist kõik andmed vastavalt artiklile 4, päringud vastavalt artiklile 6 ja vastused vastavalt artiklile 7 ning muu asjakohase teabe mis tahes viisil, millest jääb kirjalik jälg ning mis võimaldab andmeid saaval liikmesriigi keskasutusel kontrollida nende autentsust.

Käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud tähtaja möödudes edastavad liikmesriikide keskasutused sellist teavet elektrooniliselt, kasutades tüüpvormi.

4. Lõikes 3 osutatud vormi ning muud liikmesriikide keskasutuste vahel süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabevahetuse korraldamise ja lihtsustamise viisid kehtestab nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu lepingus sätestatud asjaomase korraga hiljemalt 27. aprillil 2012.

Nimetatud muud viisid hõlmavad järgmist:

a)	kõigi selliste vahendite kindlaksmääramine, mis hõlbustavad edastatavate andmete mõistmist ja masintõlget;

b)	elektroonilise teabevahetuse tingimuste, eelkõige kasutatavate tehniliste näitajate ning vajaduse korral kohaldatavate vahetusmenetluste määramine;

c)	võimalikud lisas sätestatud vormi muudatused.

5. Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud andmete edastusviis ei ole kättesaadav, jätkatakse lõike 3 esimese lõigu kohaldamist kogu aja jooksul, mil see edastusviis ei ole kättesaadav.

6. Iga liikmesriik teeb tehnilised kohandused, mis on vajalikud tüüpvormi kasutuselevõtuks ja selle elektrooniliseks edastamiseks teistele liikmesriikidele. Liikmesriik teatab nõukogule, millisest kuupäevast alates on ta valmis selliseks andmete edastuseks.

7. Liikmesriik teeb lõikes 6 nimetatud tehnilised kohandused kolme aasta jooksul alates tüüpvormi ja süüdimõistvate kohtuotsuste elektroonilise teabevahetuskorra vastuvõtmisest.

Artikkel 12

Seos muude õigusaktidega

1. Liikmesriikidevahelistes suhetes täiendab käesolev raamotsus kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni artikli 13 sätteid ning nimetatud konventsiooni 17. märtsi 1978. aasta ja 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolli, samuti Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni ja selle 16. oktoobri 2001. aasta protokolli. (8)

2. Käesoleva raamotsuse kohaldamisel loobuvad liikmesriigid omavahelistes suhetes kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni artikli 13 suhtes esitatud reservatsioonide kasutamisest.

3. Ilma et see piiraks nimetatud sätete kohaldamist liikmesriikide suhetes kolmandate riikidega, asendab käesolev raamotsus nende liikmesriikide omavahelistes suhetes, kes on võtnud vajalikke meetmeid käesoleva raamotsuse järgimiseks, ja hiljemalt alates 27. aprillist 2012 kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni artiklit 22, nagu seda on täiendatud konventsiooni 17. märtsi 1978. aasta lisaprotokolli artikliga 4.

4. Tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/876/JSK.

5. Käesolev raamotsus ei mõjuta liikmesriikide vahel kahe- või mitmepoolsete lepingute soodsamate sätete kohaldamist.

Artikkel 13

Rakendamine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse täitmiseks vajalikud meetmed hiljemalt 27. aprillil 2012.

2. Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile sätete teksti, millega võetakse riigisisesesse õigusesse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused.

3. Nimetatud teabe alusel esitab komisjon hiljemalt 27. aprillil 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande raamotsuse kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral õigusaktide ettepanekud.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

I. LANGER

(1) 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 10.

(3) EÜT C 216, 1.8.2001, lk 14.

(4) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(5) EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.

(6) ELT L 220, 15.8.2008, lk 32.

(7) ELT L 322, 9.12.2005, lk 33.

(8) EÜT C 326, 21.11.2001, lk 1.

LISA

Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu, artiklites 6, 7, 8, 9 ja 10 nimetatud vorm

Karistusregistris sisalduvate andmete päring

Päringuvormi korrektseks täitmiseks palutakse liikmesriikidel tutvuda menetluskorra käsiraamatuga

a)	Andmed päringu teinud liikmesriigi kohta: Liikmesriik: Keskasutus(ed): Kontaktisik: Tel (suunakoodiga): Faks (suunakoodiga): E-post: Postiaadress: Dokumendi viitenumber, kui on teada:

Isiku, kelle kohta päring esitati, andmed (1):

Täielik nimi (kõik ees- ja perekonnanimed):

Varasemad nimed:

Võimalik varjunimi ja/või teine nimi:

Sugu: M  N 

Kodakondsus:

Sünniaeg (numbritega: pp/kk/aaaa):

Sünnikoht (linn ja riik):

Isa nimi:

Ema nimi:

Elukoht või teadaolev aadress:

Isikukood või isikut tõendava dokumendi liik ja number:

Sõrmejäljed:

Muud teadaolevad isikuandmed:

Päringu eesmärk:

Tehke asjakohasesse kasti rist



kriminaalmenetlus (märkige asutus, kus menetlus toimub, ning olemasolu korral juhtumi viitenumber) …

…



päring väljaspool kriminaalmenetlust (märkige asutus, kus menetlus toimub, ning olemasolu korral juhtumi viitenumber, tehes asjakohasesse kasti risti):



õigusasutuselt …

…

ii)



pädeva haldusasutuse päring …

…

iii)



isiku enda päring teda käsitlevate karistusregistri andmete saamiseks …

…

Eesmärk, milleks teavet soovitakse:

Päringu esitav asutus:

	asjaomane isik ei nõustu andmete avaldamisega (kui asjaomaselt isikult küsiti nõusolekut kooskõlas päringu esitanud liikmesriigi õigusega).

Kontaktisik lisateabe saamiseks:

Nimi:

Tel:

E-post:

Muu teave (nt päringu kiireloomulisus):

Päringu vastus

Asjaomase isiku andmed

Tehke asjakohasesse kasti rist

Allakirjutanu kinnitab käesolevaga, et:

	karistusregistris ei ole andmeid asjaomase isiku suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse kohta;
	karistusregistris on andmed asjaomase isiku suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse kohta; süüdimõistvate kohtuotsuste loetelu on lisatud;
	karistusregistris on muid nimetatud isikut käsitlevaid andmeid; nimetatud andmed on lisatud (ei ole kohustuslik);
	karistusregistris on andmed asjaomase isiku suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, kuid kohtuotsuse teinud liikmesriik teatas, et andmeid nende süüdimõistvate kohtuotsuste kohta võib taasedastada üksnes kriminaalmenetluse eesmärgil. Päringu täiendava teabe saamiseks võib saata otse … (märkige kohtuotsuse teinud liikmesriik);
	vastavalt päringu saanud liikmesriigi õigusele ei tohi vastata päringutele, mida ei ole esitatud kriminaalmenetluse eesmärgil.

Kontaktisik lisateabe saamiseks:

Nimi:

Tel:

E-post:

Muu teave (andmete kasutamise piirangud seoses päringutega väljaspool kriminaalmenetlust):

Märkige vastuse vormile lisatud lehekülgede arv:

[koht]

[kuupäev]

Allkiri ja asutuse tempel (vajaduse korral):

Nimi ja ametikoht/asutus:

Vajaduse korral lisada süüdimõistvate kohtuotsuste loetelu ning saata kõik dokumendid päringu teinud liikmesriigile. Vastust ega süüdimõistvate kohtuotsuste loetelu ei pea tõlkima päringu teinud liikmesriigi keelde.

(1) Isiku tuvastamiseks tuleks esitada võimalikult palju teavet.

7.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 93/33

NÕUKOGU OTSUS 2009/316/JSK,

6. aprill 2009,

Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsust 2009/315/JSK (mis käsitleb liikmesriikide karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja nende andmete sisu), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 29 on sätestatud, et liidu eesmärk on tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. See eesmärk eeldab karistusregistrite andmete süstemaatilist vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel viisil, mis tagaks ühtse arusaama andmetest ja andmevahetuse tõhususe.

(2)

Teave, mis käsitleb liikmesriikide kodanike suhtes teiste liikmesriikide poolt tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ei levi praegu 20. aprilli 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni alusel tõhusalt. Seepärast on sellise teabe vahetamiseks Euroopa Liidu tasandil vaja tõhusamat ja kättesaadavamat menetlust.

(3)

Süüdimõistvate kohtuotsuste kohta peetava teabevahetuse parandamine seati prioriteediks 25. ja 26. märtsil 2004 toimunud Euroopa Ülemkogu istungil vastu võetud deklaratsioonis terrorismivastase võitluse kohta ning seejärel kinnitati seda veel Haagi programmis (3) ja selle programmi rakendamiseks koostatud tegevuskavas. (4) Lisaks on Euroopa Ülemkogu tunnustanud karistusregistrite elektroonilist sidumist Euroopa Liidu tasandil poliitilise prioriteedina oma 21. ja 22. juuni 2007. aasta järeldustes.

(4)	Karistusregistrite elektrooniline sidumine on osa e-õiguskeskkonna projektist, mida Euroopa Ülemkogu on 2007. aastal mitmel korral prioriteediks nimetanud.

(5)	Praegu on käimas katseprojekt, mille eesmärk on karistusregistrid siduda. Selle projekti raames saavutatud tulemused on oluliseks aluseks edasisele tööle, mida tehakse andmete elektrooniliseks vahetamiseks Euroopa Liidu tasandil.

(6)

Käesoleva otsuse eesmärk on rakendada raamotsust 2009/315/JSK, et luua liikmesriikidevaheline elektrooniline süsteem süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamiseks ja seda süsteemi arendada. Selline süsteem peaks võimaldama esitada teavet süüdimõistva kohtuotsuse kohta viisil, mis on lihtsalt arusaadav. Seepärast tuleks koostada tüüpvorm, mis võimaldaks vahetada teavet ühtses, elektroonilises ja masintõlkeks sobilikus vormis, ning korraldada ja hõlbustada süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe elektroonilist vahetamist liikmesriikide keskasutuste vahel.

(7)	Käesolev otsus tugineb raamotsusega 2009/315/JSK kehtestatud põhimõtetel ning kohaldab ja täiendab neid põhimõtteid tehnilisest aspektist.

(8)	Raamotsuses 2009/315/JSK on määratletud süsteemi sisestatavate andmete liigid, andmete sisestamise eesmärk ja kriteeriumid, andmetele juurdepääsu luba omavad asutused ning teatavad isikuandmete kaitset käsitlevad erieeskirjad.

(9)	Käesolev otsus ega raamotsus 2009/315/JSK ei sätesta kohustust vahetada teavet kriminaalasjadega mitte seotud otsuste kohta.

(10)	Kuna käesoleva otsuse eesmärk ei ole ühtlustada karistusregistrite siseriiklikke süsteeme, ei pea süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik muutma oma karistusregistri sisemist süsteemi seoses teabe kasutamisega siseriiklikel eesmärkidel.

(11)

Euroopa karistusregistrite süsteem (ECRIS) on detsentraliseeritud infotehnoloogiline süsteem. Karistusregistri andmeid tuleks talletada ainult liikmesriikide hallatavates andmebaasides ning otsest sidusjuurdepääsu teise liikmesriigi karistusregistrile ei tohiks luua. Liikmesriigid peaksid vastutama siseriiklike karistusregistrite andmebaaside toimimise eest ning omavahelise andmevahetuse tõhususe eest. ECRISe ühiseks sideinfrastruktuuriks peaks alguses olema üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (S-TESTA) võrk. Kõik ühise sideinfrastruktuuriga seonduvad kulud tuleks katta Euroopa Liidu üldeelarvest.

(12)

Käesolevas otsuses sätestatud süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite liike kajastavad tabelid peaksid hõlbustama masintõlget ning koodisüsteemi kasutamine peaks tagama ühtse arusaama edastatud andmetest. Tabelite aluseks on kõigi 27 liikmesriigi vajaduste analüüs. Selles analüüsis võeti arvesse katseprojektis kasutatud liigitust ning erinevates liikmesriikides kindlaks määratud süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite liigituse analüüsi tulemusi. Lisaks võeti süütegusid käsitleva tabeli koostamisel arvesse Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil kasutatavaid ühtlustatud ühiseid määratlusi ning Eurojusti ja Europoli andmemudeleid.

(13)

Selleks et tagada ühtne arusaam ühisest liigitusest ja selle läbipaistvus, peaks iga liikmesriik esitama oma riigi õiguses sätestatud süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite nimekirja vastavas tabelis esitatud liikide alusel. Liikmesriigid võivad esitada süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite kirjeldused ning võttes arvesse selliste kirjelduste kasulikkust, tuleks neid innustada seda tegema. Kõnealune teave tuleks teha liikmesriikidele kättesaadavaks.

(14)

Käesolevas otsuses sätestatud süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite liike kajastavad tabelid ei ole koostatud selleks, et kehtestada õiguslik samaväärsus siseriiklikul tasandil kehtestatud süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite liikide vahel. Tabelite eesmärk on aidata teabe saajal paremini aru saada edastatud teabes sisalduvatest faktidest ja karistuste ja mõjutusvahendite liikidest. Nimetatud koodide täpsust ei saa täielikult tagada teavet esitav liikmesriik ning see ei välista teabe tõlgendamist pädevate asutuste poolt teavet saavas riigis.

(15)	Süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite liike kajastavad tabelid tuleks läbi vaadata ja ajakohastada vastavalt menetlusele, mille kohaselt võetakse vastu Euroopa Liidu lepingus sätestatud otsuste rakendusmeetmed.

(16)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid üksteist teavitama ja nõukogus konsulteerima kooskõlas Euroopa Liidu lepingus sätestatud korraga, et koostada mittesiduvad juhendid töötlejatele, milles tuleks käsitleda teabe vahetamise korda, eelkõige karistatu tuvastamise korda, ühtset arusaama süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite liikidest ning esitada siseriiklikus õiguses sätestatud probleeme tekitavate süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite selgitused, ja tagada ECRIS arendamiseks ja toimimiseks vajalik koordineerimine.

(17)

ECRISe väljatöötamise kiirendamiseks peaks komisjon võtma vastu mitmeid tehnilisi meetmeid, et aidata liikmesriikidel nende karistusregistrite andmebaaside ühendamiseks tehnilist infrastruktuuri ette valmistada. Komisjon võib pakkuda rakendustarkvara, nimelt asjakohast tarkvara, mis võimaldab liikmesriikidel luua nimetatud ühenduse ja mida nad võivad eelistada oma sidumistarkvarale ühtsete protokollide (mis võimaldavad karistusregistrite andmebaaside vahel teabe vahetamist) rakendamisel.

(18)

Liikmesriikide karistusregistrite andmete elektroonilise vahetuse suhtes tuleks kohaldada nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta, (5) tagades andmekaitse piisava taseme, kui teavet vahetatakse liikmesriikide vahel, võimaldades samal ajal liikmesriikidel nõuda rangemate andmekaitsemeetmete kohaldamist siseriiklikul andmetöötlusel.

(19)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel elektroonilise süsteemi väljatöötamist, ei suuda liikmesriigid üksinda piisavalt saavutada ning vajaduse tõttu kooskõlastatud tegevuse järele Euroopa Liidus on seda parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)	Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 tunnustatud ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastuvaid põhimõtteid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega luuakse Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS).

Käesoleva otsusega luuakse ka liikmesriikide vahel karistusregistrite andmete elektroonilise vahetamise tüüpvormi osad, eelkõige need, mis hõlmavad andmeid süüteo kohta, mille eest langetati süüdimõistev kohtuotsus, ja andmeid süüdimõistva kohtuotsuse sisu kohta, samuti muid üldisi ja tehnilisi rakendusviise, mis on seotud andmevahetuse korraldamise ja lihtsustamisega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kohaldatakse raamotsuses 2009/315/JSK sätestatud mõisteid.

Artikkel 3

Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS)

1. ECRIS on detsentraliseeritud infotehnoloogia süsteem, mis rajaneb kõikide liikmesriikide karistusregistrite andmebaasidel. See koosneb järgmistest osadest:

a)	ühistele protokollidele vastav sidumistarkvara, mis võimaldab liikmesriikide karistusregistrite andmebaaside vahel andmeid vahetada;

b)	ühine sideinfrastruktuur, mis võimaldab kasutada krüpteeritud võrku.

2. Käesoleva otsuse eesmärk ei ole luua karistusregistrite keskset andmebaasi. Kõik karistusregistrite andmed talletatakse üksnes liikmesriikide hallatavates andmebaasides.

3. Raamotsuse 2009/315/JSK artiklis 3 osutatud liikmesriikide keskasutustel ei ole otsest sidusjuurdepääsu teiste liikmesriikide karistusregistrite andmebaasidele. Selleks et tagada teistele liikmesriikidele edastatud karistusregistri andmete konfidentsiaalsus ja terviklus, kasutatakse parimaid võimalikke meetodeid, mille määravad komisjoni toetusel kindlaks liikmesriigid ühiselt.

4. Asjaomane liikmesriik vastutab sidumistarkvara ning andmebaaside eest, kus talletatakse karistusregistri andmeid ning mis saadavad ja võtavad vastu selliseid andmeid.

5. Ühiseks sideinfrastruktuuriks on S-TESTA sidevõrk. Selle mis tahes edasiarenduste või muude alternatiivsete turvaliste võrkudega tagatakse, et ühine sideinfrastruktuur vastab lõikes 6 sätestatud tingimustele.

6. Ühise sideinfrastruktuuri haldamise eest vastutab komisjon ning see infrastruktuur peab täitma turvanõudeid ja täielikult vastama ECRISe vajadustele.

7. Selleks et tagada ECRISe tõhus toimimine, pakub komisjon üldist tuge ja tehnilist abi, sealhulgas artikli 6 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud statistika kogumine ja koostamine ning rakendustarkvara.

8. Olenemata võimalusest kasutada Euroopa Liidu rahastamisprogramme kooskõlas kehtivate eeskirjadega, kannab iga liikmesriik oma kulud, mis tekivad tema lõikes 1 osutatud karistusregistri andmebaasi ja sidumistarkvara rakendamise, haldamise, kasutamise ja hooldamisega.

Komisjon kannab ECRISe ühise sideinfrastruktuuri rakendamisel, haldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja edasiarendamisel ning samuti rakendustarkvara rakendamisel ja edasiarendamisel tekkivad kulud.

Artikkel 4

Teabe edastamise vorm

1. Kui liikmesriigid edastavad raamotsuse 2009/315/JSK artikli 4 lõigete 2 ja 3 ja artikli 7 kohaseid andmeid, mis hõlmavad kuriteo nimetust või juriidilist kvalifikatsiooni ning viidet kohaldatavatele õigusnormidele, märgivad nad igale süüteole, mille kohta andmed edastatakse, vastava koodi, mis on esitatud A lisas olevas süütegusid käsitlevas tabelis. Erandjuhtudel, kui süütegu ei vasta ühelegi konkreetsele alaliigile, kasutatakse konkreetse süüteo märkimiseks asjakohase või lähima süütegude liigi „avatud kategooria” koodi või selle puudumisel koodi „muud süüteod”.

Liikmesriigid võivad samuti esitada teadaolevaid andmeid süüteo toimepanemise määra ja selles osalemise ning vajadusel täieliku või osalise kriminaalvastutusest vabastuse või korduvkuritegevuse kohta.

2. Kui liikmesriigid edastavad raamotsuse 2009/315/JSK artikli 4 lõigete 2 ja 3 ja artikli 7 kohaseid andmeid, mis hõlmavad süüdimõistva kohtuotsuse sisu, eelkõige karistust, võimalikke lisakaristusi, mõjutusvahendeid ja karistuse täitmist muutvaid hilisemaid otsuseid, märgivad nad igale karistusele ja mõjutusvahendile, mille kohta andmeid edastatakse, vastava koodi, mis on esitatud B lisas olevas karistusi ja mõjutusvahendeid käsitlevas tabelis. Erandjuhtudel, kui karistus või mõjutusvahend ei vasta ühelegi konkreetsele alaliigile, kasutatakse selle konkreetse karistuse või mõjutusvahendi märkimiseks asjakohase või lähima karistuse või mõjutusvahendi liigi „avatud kategooria” koodi või selle puudumisel koodi „muud karistused ja mõjutusvahendid”.

Liikmesriigid esitavad vajaduse korral teadaolevaid andmeid määratud karistuse või mõjutusvahendi olemuse ja/või täideviimise tingimuste kohta vastavalt lisas B sätestatud parameetritele. Parameetrile „kriminaalasjadega mitte seotud otsus” osutatakse üksnes juhul, kui isiku kodakondsusjärgne liikmesriik, kes vastab süüdimõistva kohtuotsuse kohta teabe saamise taotlusele, edastab sellekohase teabe vabatahtlikult.

Artikkel 5

Siseriiklikus õiguses sätestatud süütegusid ning karistusi ja mõjutusvahendeid käsitlev teave

1. Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile järgmise teabe, eelkõige selleks, et koostada artikli 6 lõike 2 punktis a nimetatud mittesiduv juhend töötlejatele:

siseriiklikus õiguses sätestatud süütegude nimekiri, mis vastab A lisas esitatud süütegusid käsitlevas tabelis loetletud liikidele. Nimekirjas peab olema märgitud süüteo nimetus või selle juriidiline kvalifikatsioon ning viide kohaldatavale õigusnormile. Samuti võib see sisaldada süüteokoosseisu tunnuste lühikirjeldust;

siseriiklikus õiguses sätestatud karistusliikide, võimalike lisakaristuste liikide ja mõjutusvahendite liikide ning karistuse täitmist muutvate võimalike hilisemate otsuste nimekiri, mis vastab B lisas esitatud karistusi ja mõjutusvahendeid käsitlevas tabelis loetletud liikidele. Samuti võib see sisaldada konkreetse karistuse või mõjutusvahendi lühikirjeldust.

2. Liikmesriigid ajakohastavad korrapäraselt lõikes 1 osutatud nimekirju ja kirjeldusi. Ajakohastatud teave edastatakse nõukogu peasekretariaadile.

3. Nõukogu peasekretariaat edastab liikmesriikidele ja komisjonile käesoleva artikli kohaselt saadud teabe.

Artikkel 6

Rakendusmeetmed

1. Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu mis tahes vajalikud lisade A ja B muudatused.

2. Liikmesriikide asjaomaste haldusasutuste osakondade ja komisjoni esindajad teavitavad üksteist ja konsulteerivad nõukogus, et:

a)	koostada mittesiduv juhend töötlejatele, milles kehtestatakse andmevahetuse kord ECRISes, pöörates eelkõige tähelepanu karistatu tuvastamise korrale, ja pannakse kirja ühtne arusaam A ja B lisas loetletud süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite liikidest;

koordineerida oma tegevust, mis on vajalik ECRISe väljatöötamiseks ja toimimiseks, hõlmates eelkõige järgmist:

i)	logimissüsteemide ja -menetluste loomine, mis võimaldab jälgida ECRISe toimimist, ja ECRISe kaudu toimuva karistusregistrite andmete vahetusega seotud isikustamata andmete statistika loomine;

ii)	andmevahetuse tehniliste kirjelduste, sealhulgas turvanõuete, eelkõige ühist protokollide vastuvõtmine;

iii)	menetluskorra loomine, mille kohaselt kontrollitakse riikide tarkvararakenduste vastavust tehnilistele kirjeldustele.

Artikkel 7

Aruandlus

Komisjoni talitused avaldavad korrapäraselt aruande ECRISe kaudu karistusregistri andmete vahetamise kohta, mis põhineb artikli 6 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud statistikal. Esimene selline aruanne avaldatakse üks aasta pärast raamotsuse 2009/315/JSK artikli 13 lõikes 3 nimetatud aruande esitamist.

Artikkel 8

Rakendamine ja tähtajad

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt 7. aprilliks 2012.

2. Alates raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 lõikes 6 osutatud korras teavitatud kuupäevast kasutavad liikmesriigid artiklis 4 kindlaks määratud vormi ning järgivad käesolevas otsuses kindlaksmääratud andmevahetuse korraldamise ja lihtsustamise viise.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 6. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. POSPÍŠIL

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja nr 23.

(2) 9. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(4) ELT C 198, 12.8.2005, lk 1.

(5) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

A LISA

Süütegude liikide ühtne tabel osutatud artiklis 4

Parameetrid
Süüteo toimepanemise määr:	Süütegu on toime pandud	C
	Süüteokatse või ettevalmistamine	A
	Mitteedastatav osa	Ø
Süüteo toimepanija:	Täideviija	M
	Süüteole kaasaaitaja või kihutaja/organiseerija, vandenõulane	H
	Mitteedastatav osa	Ø
Kriminaalvastutusest vabastamine:	Süüdimatus või piiratud süüdivus	S
Korduvkuritegevus		R

Kood	Süütegude liigid ja alaliigid
0100 00 avatud kategooria	Rahvusvahelise kriminaalkohtu alluvusse kuuluvad kuriteod
0101 00	Genotsiid
0102 00	Inimsusvastane kuritegu
0103 00	Sõjasüüteod
0200 00 avatud kategooria	Kuritegelikus ühenduses osalemine
0201 00	Kuritegeliku ühenduse juhtimine
0202 00	Teadlik osalemine kuritegeliku ühenduse kuritegudes
0203 00	Teadlik osalemine kuritegeliku ühenduse tegevuses, mis ei olnud kuritegelik
0300 00 avatud kategooria	Terrorism
0301 00	Terroristliku ühenduse juhtimine
0302 00	Teadlik osalemine terroristliku ühenduse tegevuses
0303 00	Terrorismi rahastamine
0304 00	Avalik üleskutse panna toime terroriakt
0305 00	Värbamine või väljaõpe terroristlikel eesmärkidel
0400 00 avatud kategooria	Inimkaubandus
0401 00	Inimkaubandus ärakasutamiseks tööjõuna või teenuste osutamise eesmärgil
0402 00	Inimkaubandus prostituudina ärakasutamise või muul viisil seksuaalselt ärakasutamise eesmärgil
0403 00	Inimkaubandus elundi või inimkoe eraldamise eesmärgil
0404 00	Inimkaubandus orjastamise eesmärgil, orjuse või sundusega samaväärse olukorra loomise eesmärgil
0405 00	Inimkaubandus alaealise ärakasutamiseks tööjõuna või teenuste osutamise eesmärgil
0406 00	Inimkaubandus alaealise ärakasutamiseks prostituudina või muul viisil seksuaalselt ärakasutamise eesmärgil
0407 00	Inimkaubandus alaealiselt elundi või inimkoe eraldamise eesmärgil
0408 00	Inimkaubandus alaealise orjastamise eesmärgil, orjuse või sundusega samaväärse olukorra loomise eesmärgil
0500 00 avatud kategooria	Relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainetega seotud ebaseaduslik kauplemine (1) ja muud süüteod
0501 00	Ebaseaduslik relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete valmistamine
0502 00	Ebaseaduslik relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine riiklikul tasandil (2)
0503 00	Ebaseaduslik relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete eksport või import
0504 00	Relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine
0600 00 avatud kategooria	Keskkonnavastased kuriteod
0601 00	Kaitsealuste looma- või taimeliikide hävitamine või kahjustamine
0602 00	Saasteainete või ioniseeriva kiirguse õigusvastane juhtimine õhku, maapinda või vette
0603 00	Jäätmetega, sealhulgas ohtlike jäätmetega seotud süüteod
0604 00	Kaitsealuste looma- ja taimeliikide või nende osadega ebaseadusliku kauplemisega (1) seotud süüteod
0605 00	Ettevaatamatusest toimepandud keskkonnaalased süüteod
0700 00 avatud kategooria	Uimastite ja lähteainetega seotud ning muud tervisevastased süüteod
0701 00	Muude kui üksnes isiklikuks tarbimiseks ettenähtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ning lähteainetega ebaseadusliku kauplemisega (3) seotud süüteod
0702 00	Uimastite ebaseaduslik tarbimine ja nende ebaseaduslik omandamine, valdamine, valmistamine või tootmine ainult isiklikuks tarbimiseks
0703 00	Abistamine narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul kasutamisel või kihutamine sellele
0704 00	Muude kui üksnes isiklikuks tarbimiseks ettenähtud narkootiliste ainete valmistamine
0800 00 avatud kategooria	Isikuvastased süüteod
0801 00	Tahtlik tapmine
0802 00	Tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel (4)
0803 00	Surma põhjustamine ettevaatamatusest
0804 00	Vastsündinu tahtlik tapmine ema poolt
0805 00	Ebaseaduslik abort
0806 00	Ebaseaduslik eutanaasia
0807 00	Enesetapu sooritamisega seotud süüteod
0808 00	Vägivallast põhjustatud surm
0809 00	Raske tervisekahjustuse, moonutava vigastuse või alalise puude tekitamine
0810 00	Raske tervisekahjustuse, moonutava vigastuse või alalise puude tekitamine ettevaatamatusest
0811 00	Kerge tervisekahjustuse tekitamine
0812 00	Kerge tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest
0813 00	Teise isiku asetamine eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda
0814 00	Piinamine
0815 00	Abita jätmine
0816 00	Loata või nõusolekuta elundi või inimkoe eraldamisega seotud süüteod
0817 00	Elundite ja inimkoega ebaseadusliku kauplemisega (3) seotud süüteod
0818 00	Koduvägivald või ähvardamine
0900 00 avatud kategooria	Vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia
0901 00	Inimrööv, inimrööv koos lunaraha nõudmisega, ebaseaduslik vabadusevõtmine
0902 00	Ebaseaduslik vahistamine või vabaduse võtmine ametivõimude poolt
0903 00	Pantvangi võtmine
0904 00	Õhusõiduki või laeva kaaperdamine
0905 00	Solvamine, laimamine, teotamine
0906 00	Ähvardamine
0907 00	Sundimine, surve avaldamine, jälitamine või psüühilist või emotsionaalset laadi tagakiusamine
0908 00	Väljapressimine
0909 00	Väljapressimine raskendavail asjaoludel
0910 00	Ebaseaduslik eravaldusesse sisenemine
0911 00	Eraelu puutumatuse rikkumine ilma ebaseaduslikult eravaldusesse sisenemiseta
0912 00	Isikuandmete kaitse vastased süüteod
0913 00	Andme- või muu side ebaseaduslik pealtkuulamine
0914 00	Diskrimineerimine soo, rassi, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või etnilise päritolu alusel
0915 00	Rassilise diskrimineerimise avalik õhutamine
0916 00	Rassiviha avalik õhutamine
0917 00	Väljapressimine
1000 00 avatud kategooria	Seksuaalkuriteod
1001 00	Vägistamine
1002 00	Vägistamine raskendavail asjaoludel, (5) va alaealise vägistamine
1003 00	Seksuaalne väärkohtlemine
1004 00	Prostitutsiooni või suguühte vahendamine
1005 00	Ekshibitsionism
1006 00	Seksuaalne ahistamine
1007 00	Seksuaalteenuse pakkumine prostituudi poolt
1008 00	Laste seksuaalne ärakasutamine
1009 00	Lapsporno või alaealiste ebasündsa kujutamisega seotud süüteod
1010 00	Alaealise vägistamine
1011 00	Alaealise seksuaalne väärkohtlemine
1100 00 avatud kategooria	Süüteod perekonna vastu
1101 00	Ebaseaduslikud lähedaste pereliikmete vahelised seksuaalsuhted
1102 00	Polügaamia
1103 00	Elatusraha maksmise kohustusest või ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidmine
1104 00	Alaealise või puudega isiku hooletusse jätmine või hülgamine
1105 00	Alaealise kohaletoimetamise või teise asukohta toimetamise korralduse eiramine
1200 00 avatud kategooria	Riigi-, avaliku korra ja õigusemõistmisevastased või avaliku võimu kandja suhtes toimepandud õigusrikkumised
1201 00	Spionaaž
1202 00	Riigireetmine
1203 00	Valimiste ja referendumiga seotud süüteod
1204 00	Riigipea tapmis- või tervisekahjustuse tekitamise katse
1205 00	Riigi, rahva või riiklike sümbolite teotamine
1206 00	Võimuesindaja solvamine või tema korralduse eiramine
1207 00	Võimuesindajalt väljapressimine, tema sundimine või talle surve avaldamine
1208 00	Võimuesindaja ründamine või ähvardamine
1209 00	Avaliku korra vastased süüteod, avaliku rahu rikkumine
1210 00	Vägivald spordiüritustel
1211 00	Avaliku või haldusdokumendi vargus
1212 00	Kriminaal- või kohtumenetluse käigus valeütluse või valevande andmisega õigusemõistmise takistamine või eksitamine
1213 00	Ebaseaduslik teise isiku või ametiisikuna esinemine
1214 00	Seaduslikult kinnipeetavana kinnipidamiskohast põgenemine
1300 00 avatud kategooria	Riigivara või avalike huvide vastased süüteod
1301 00	Riiklike toetuste, sotsiaalkindlustushüvitiste või perehüvitistega seotud pettused
1302 00	Euroopa hüvitiste või toetustega seotud pettused
1303 00	Ebaseaduslike hasartmängudega seotud süüteod
1304 00	Avaliku pakkumismenetluse takistamine
1305 00	Avaliku teenistuja või ametiisiku või avaliku võimu kandja aktiivne või passiivne korruptsioon
1306 00	Vara omastamine, väärkasutamine või muu varaga seotud pettus avaliku võimu kandja poolt
1307 00	Võimu kuritarvitamine avaliku võimu kandja poolt
1400 00 avatud kategooria	Tolli- või muude maksudega seotud süüteod
1401 00	Maksualased süüteod
1402 00	Tollieeskirjade rikkumine
1500 00 avatud kategooria	Majanduse ja kaubandusega seotud süüteod
1501 00	Pankrot või pettuslik maksejõuetus
1502 00	Raamatupidamisseaduse rikkumine, vara omastamine, varjamine või ettevõtja kohustuste ebaseaduslik suurendamine
1503 00	Konkurentsieeskirjade rikkumine
1504 00	Kuritegelikul teel saadud raha pesu
1505 00	Aktiivne või passiivne korruptsioon erasektoris
1506 00	Saladuse avaldamine või saladuse hoidmise kohustuse rikkumine
1507 00	Siseringitehingud
1600 00 avatud kategooria	Varavastased süüteod ja kauba kahjustamine
1601 00	Ebaseaduslik omastamine
1602 00	Energia ebaseaduslik kasutamine
1603 00	Pettus, sealhulgas kelmus
1604 00	Kauplemine varastatud kaupadega
1605 00	Ebaseaduslik kauplemine (6) kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega
1606 00	Tahtlik kahju tekitamine või omandi hävitamine
1607 00	Tahtmatu kahju tekitamine või omandi hävitamine
1608 00	Sabotaaž
1609 00	Tööstus- või intellektuaalomandi vastased süüteod
1610 00	Süütamine
1611 00	Süütamine, põhjustades inimeste surma või vigastusi
1612 00	Metsa süütamine
1700 00 avatud kategooria	Vargust hõlmavad süüteod
1701 00	Vargus
1702 00	Vargus pärast ebaseaduslikult eravaldusesse sisenemist
1703 00	Vargus, kasutades isiku vastu vägivalda või relva või isikut vägivallaga või relvaga ähvardades
1704 00	Raskendavatel asjaoludel toimepandud varguse vormid, mille käigus ei ole isikute suhtes kasutatud vägivalda või relvi või vägivalla või relvaga ähvardamist
1800 00 avatud kategooria	Infosüsteemide vastased süüteod ja muud arvutikuriteod
1801 00	Ebaseaduslik juurdepääs infosüsteemidele
1802 00	Ebaseaduslik sekkumine süsteemi
1803 00	Ebaseaduslik sekkumine andmetesse
1804 00	Arvutikuritegude toimepanemist võimaldavate arvutiseadmete või andmete tootmine, valdamine, levitamine või nendega kauplemine
1900 00 avatud kategooria	Maksevahendi võltsimine
1901 00	Vääringu, sealhulgas euro võltsimine
1902 00	Mittesularahalise maksevahendi võltsimine
1903 00	Avalike finantsdokumentide võltsimine
1904 00	Võltsitud vääringu, mittesularahalise maksevahendi või avalike finantsdokumentide ringlusse laskmine/kasutamine
1905 00	Vääringu või avalike finantsdokumentide võltsimist võimaldava seadme omamine
2000 00 avatud kategooria	Dokumentide võltsimine
2001 00	Avaliku või haldusdokumendi võltsimine eraisiku poolt
2002 00	Dokumendi võltsimine avaliku teenistuja või võimuesindaja poolt
2003 00	Võltsitud avaliku või haldusdokumendi esitamine või valdamine; võltsitud dokumendi esitamine või valdamine avaliku teenistuja või võimuesindaja poolt
2004 00	Võltsitud avaliku või haldusdokumendi kasutamine
2005 00	Avaliku või haldusdokumendi võltsimist võimaldava seadme omamine
2006 00	Eraisiku dokumentide võltsimine eraisiku poolt
2100 00 avatud kategooria	Liiklussüüteod
2101 00	Ohtlik juhtimine
2102 00	Alkoholi- või narkojoobes juhtimine
2103 00	Juhiloata või juhtimisõiguseta juhtimine
2104 00	Põgenemine liiklusõnnetuse sündmuskohalt
2105 00	Liiklusjärelevalve vältimine
2106 00	Maanteetranspordiga seotud süüteod
2200 00 avatud kategooria	Tööõiguse alased süüteod
2201 00	Ebaseaduslik töötamine
2202 00	Tasustamisega, sealhulgas sotsiaalkindlustusmaksetega seotud süüteod
2203 00	Töötingimuste, töötervishoiu ja tööohutusega seotud süüteod
2204 00	Kutsetegevusele juurdepääsu või kutsetegevusega seotud süüteod
2205 00	Töö- ja puhkeajaga seotud süüteod
2300 00 avatud kategooria	Migratsiooniõiguse alased süüteod
2301 00	Ebaseaduslik riiki sisenemine või seal viibimine
2302 00	Ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasa aitamine
2400 00 avatud kategooria	Kaitseväeteenistusalased süüteod
2500 00 avatud kategooria	Hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega seotud süüteod
2501 00	Hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajate ebaseaduslik import, eksport või tarnimine
2600 00 avatud kategooria	Tuumamaterjali või muude ohtlike radioaktiivsete ainetega seotud süüteod
2601 00	Tuumamaterjali või radioaktiivsete ainete ebaseaduslik import, eksport, tarnimine või omandamine
2700 00 avatud kategooria	Muud süüteod
2701 00	Muud tahtlikult toime pandud süüteod
2702 00	Muud mitte tahtlikult toime pandud süüteod

(1) Kui selles kategoorias ei ole märgitud teisiti, tähendab kauplemine importi, eksporti, omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist.

(2) Selles alaliigis tähendab kauplemine omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist.

(3) Selles alaliigis tähendab kauplemine importi, eksporti, omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist.

(4) Näiteks: erakordselt rasketel asjaoludel.

(5) Näiteks erilise julmusega vägistamine.

(6) Kauplemine hõlmab importi, eksporti, omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist.

B LISA

Karistuste ja mõjutusvahendite liikide ühtne tabel osutatud artiklis 4

Kood	Karistuste ja mõjutusvahendite liigid ja alaliigid
1000 avatud kategooria	Vabadusekaotus
1001	Vangistus
1002	Eluaegne vangistus
2000 avatud kategooria	Isikuvabaduse piiramine
2001	Keeld viibida teatud paikades
2002	Välisriikidesse reisimise piiramine
2003	Keeld elada teatud paikades
2004	Keeld osaleda massiüritusel
2005	Keeld astuda mis tahes vahendite abil ühendusse teatud isikutega
2006	Elektroonilise valve määramine (1)
2007	Kohustus ilmuda kindlaksmääratud aegadel konkreetsesse asutusse
2008	Kohustus viibida/elada teatud kohas
2009	Kohustus viibida oma elukohas kindlaksmääratud ajal
2010	Kohustus järgida kohtu poolt määratud tingimuslikke meetmeid, sealhulgas kohustust olla järelevalve all
3000 avatud kategooria	Konkreetse õiguse piiramine
3001	Tegutsemiskeeld
3002	Keeld töötada avalikus teenistuses või teenistussuhte peatamine avalikus teenistuses
3003	Hääletamis- või kandideerimisõiguse äravõtmine/peatamine
3004	Keeld sõlmida lepinguid avaliku sektoriga
3005	Riiklike toetuste saamise õiguse äravõtmine
3006	Juhtimisõiguse tühistamine (2)
3007	Juhtimisõiguse peatamine
3008	Keeld juhtida teatavaid sõidukeid
3009	Vanema õiguste äravõtmine/peatamine
3010	Kohtumenetluses eksperdina/vande all oleva tunnistajana/vandekohtunikuna osalemise õiguse äravõtmine/peatamine
3011	Eestkosteõiguste äravõtmine/peatamine (3)
3012	Teenetemärkide või ametinimetuse kasutamisõiguse äravõtmine/peatamine
3013	Kutse-, äri- või sotsiaalse tegevuse keeld
3014	Keeld töötada alaealistega või teha noorsootööd
3015	Ettevõtte sundlõpetamine
3016	Relva valdamise või kandmise keeld
3017	Jahipidamis-/kalapüügiõiguse äravõtmine
3018	Keeld väljastada pangatšekke või kasutada makse-/krediitkaarte
3019	Loomapidamise õiguse äravõtmine
3020	Keeld omada või kasutada teatavaid esemeid peale relvade
3021	Keeld mängida teatavaid mänge või tegeleda teatavate spordialadega
4000 avatud kategooria	Territooriumile sisenemise keeld või territooriumilt väljasaatmine
4001	Riigi territooriumile sisenemise keeld
4002	Riigi territooriumilt väljasaatmine
5000 avatud kategooria	Käitumiskontroll
5001	Allumine ettenähtud meditsiinilisele või muule ravile
5002	Kohustus osaleda sotsiaal- ja haridusprogrammis
5003	Kohustus olla perekonna hoolduse/järelevalve all
5004	Haridusmeetmed
5005	Sotsiaal-õiguslik katseaeg
5006	Kohustus osaleda täiendõppes/töötada
5007	Kohustus esitada õigusasutustele ettenähtud teavet
5008	Kohustus avaldada kohtuotsus
5009	Kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju
6000 avatud kategooria	Varaline karistus
6001	Vara konfiskeerimine
6002	Vara hävitamine
6003	Vara taastamine
7000 avatud kategooria	Sundravi
7001	Psühhiaatriline sundravi
7002	Võõrutusravi
7003	Suunamine haridusasutusse
8000 avatud kategooria	Rahaline karistus
8001	Rahatrahv
8002	Rahaline karistus (4)
8003	Rahatrahv kindlaks määratud abisaaja suhtes (5)
9000 avatud kategooria	Töökohustus
9001	Üldkasulik töö
9002	Üldkasulik töö, millega kaasnevad muud piiravad meetmed
10000 avatud kategooria	Sõjaväeline karistus
10001	Sõjaväelise auastme äravõtmine (6)
10002	Kutselisest sõjaväeteenistusest vabastamine
10003	Distsiplinaarkinnipidamine
11000 avatud kategooria	Karistusest vabastamine/karistuse täitmise edasilükkamine, hoiatus
12000 avatud kategooria	Muud karistused ja mõjutusvahendid

Parameetrid (vajadusel täpsustada)
ø	Karistus
m	Mõjutusvahend
a	Karistuse/mõjutusvahendi täitmine peatatud
b	Karistuse/mõjutusvahendi täitmine osaliselt peatatud
c	Karistuse/mõjutusvahendi täitmine peatatud katseaja/järelevalve kehtestamisega
d	Karistuse/mõjutusvahendi täitmine osaliselt peatatud katseaja/järelevalve kehtestamisega
e	Karistus/mõjutusvahend muudetud
f	Põhikaristuse asemel ette nähtud alternatiivne karistus/mõjutusvahend
g	Põhikaristuse mittetäitmise korral on ette nähtud alternatiivne karistus/mõjutusvahend
h	Karistuse/mõjutusvahendi täitmise peatamine tühistatud
i	Hiljem mõistetud liitkaristus
j	Karistuse/mõjutusvahendi täitmine või selle edasilükkamine peatatud (7)
k	Karistuse täitmisest vabastatud
l	Karistuse täitmisest vabastatud karistuse täitmise peatamise ajal
n	Karistuse täitmine lõpetatud
o	Armuandmine
p	Amnestia
q	Karistusest tingimisi vabastatud (teatavatel tingimustel isik vabastatud enne karistuse täielikku täitmist)
r	Rehabilitatsioon (kas koos karistusregistrist kustutamisega või ilma)
s	Alaealistele määratav erikaristus või -mõjutusvahend
t	Kriminaalasjadega mitte seotud otsus (8)

(1) Kindlaks määratud asukohas või liikumist võimaldav.

(2) Juhtimisõiguse taastamiseks on vaja seda uuesti taotleda.

(3) Eestkoste isikule, kes ei ole teovõimeline või kes on alaealine.

(4) Rahatrahv trahviühikutes.

(5) Näiteks: asutus, ühendus, sihtasutus või ohver.

(6) Sõjaväelise auastme alandamine.

(7) Ei võimalda vältida karistuse täitmist.

(8) See parameeter märgitakse üksnes juhul, kui sellekohane teave edastatakse vastusena taotlusele, mille saab liikmesriik, kelle kodanik asjaomane isik on.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.093.est
Euroopa Liidu Teataja		L 93

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 7. aprill 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 277/2009, 6. aprill 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009, 6. aprill 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 279/2009, 6. aprill 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II lisa ( 1 )	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 280/2009, 6. aprill 2009, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) I, II, III ja IV lisa	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 281/2009, 6. aprill 2009, milles käsitletakse imporditollimaksude kohaldamise peatamist tööstusliku suhkru teatavate koguste suhtes 2009/2010. turustusaastal	20

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühine seisukoht 2009/314/ÜVJP, 6. aprill 2009, millega muudetakse ühist seisukohta 2006/276/ÜVJP, mis käsitleb teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/844/ÜVJP	21
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu raamotsus 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu	23
*	Nõukogu otsus 2009/316/JSK, 6. aprill 2009, Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks	33

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	88,9
	MA	46,8
	SN	208,5
	TN	134,4
	TR	105,6
	ZZ	116,8
0707 00 05	JO	155,5
	MA	51,1
	TR	137,9
	ZZ	114,8
0709 90 70	JO	249,0
	MA	85,2
	TR	107,3
	ZZ	147,2
0709 90 80	EG	60,4
0709 90 80	ZZ	60,4
0805 10 20	CN	39,7
	EG	41,3
	IL	58,5
	MA	48,9
	TN	48,8
	TR	63,8
	ZZ	50,2
0805 50 10	TR	64,3
0805 50 10	ZZ	64,3
0808 10 80	AR	86,7
	BR	78,8
	CA	110,7
	CL	88,3
	CN	81,0
	MK	24,7
	NZ	93,9
	US	122,4
	UY	57,0
	ZA	77,2
	ZZ	82,1
0808 20 50	AR	90,5
	CL	100,4
	CN	59,2
	UY	52,8
	ZA	102,2
	ZZ	81,0


	(1) EMPs kohaldatav tekst