ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 67 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. köide |
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
|
||
|
|
||
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 192/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik) seoses konfidentsiaalsete andmete vahetamisega komisjoni (Eurostat) ja liikmesriikide vahel ( 1 ) |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
2009/180/EÜ |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 11. märts 2009, standardi EN 12312-9:2005 Õhusõidukite maapealsed teenindusseadmed. Erinõuded. Osa 9: Konteinerite/aluste laadimisseadmed viite tingimustega avaldamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/37/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2009) 1551 all) ( 1 ) |
|
|
III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid |
|
|
|
EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
* |
|
|
IV Muud aktid |
|
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND |
|
|
|
EFTA riikide alaline komitee |
|
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 188/2009,
9. märts 2009,
millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
1. Kehtivad meetmed
(1) |
Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärinevatele käsikahveltõstukitele ja nende olulistele osadele. Esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004. |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 684/2008 (3) täpsustas nõukogu esialgse uurimisega hõlmatud tootevalikut. |
2. Läbivaatamistaotlus
(3) |
Kõnealune osaline vahepealne läbivaatamine algatati vastavalt Hiina eksportija Yale (Hangzhou) Industrial Products Co. Ltd. (edaspidi „äriühing Yale”) esitatud läbivaatamistaotlusele ja teabele. Esitatud teave sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et asjaolud, mille alusel äriühingu Yale suhtes meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Eelkõige esitas äriühing Yale esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et turumajanduslikuks kohtlemiseks vajalikud tingimused on täidetud ning et äriühingu oma kuludel põhinevate normaalhindade võrdlemisel ühendusse suunduva ekspordi hindadega selguks, et dumpingu määr on märgatavalt madalam kui kehtivate meetmete aluseks olev määr. Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel, mis põhineb varem kindlaks tehtud dumpingumääral, enam dumpingu korvamiseks vajalik. |
3. Läbivaatamisega seotud uurimine
(4) |
Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tegi komisjon kindlaks, et on olemas esmapilgul usutavad tõendid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, ja teatas Euroopa Liidu Teatajas (4) avaldatud algatamisteates äriühinguga Yale seotud dumpingu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. |
(5) |
Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). |
(6) |
Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult äriühingule Yale, Hiina esindajatele ja ühenduse tootmisharule, nagu on määratletud esialgses uurimises. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus. |
(7) |
Komisjon saatis asjakohase küsimustiku äriühingule Yale, teadaolevatele asjaomastele ühenduse tootmisharu tootjatele, esialgse uurimise käigus võrdlusriigiks valitud Kanada teadaolevatele käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade tootjatele ning esialgse uurimise käigus võimalike võrdlusriikidena mainitud India ja Malaisia teadaolevatele käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade tootjatele. Komisjon saatis äriühingule Yale ka turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi. |
(8) |
Vastused küsimustikele ning kommentaarid ja teave saadi äriühingult Yale ning ühelt ühenduse tootmisharu tootjalt. |
(9) |
Komisjon taotles ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta turumajandusliku kohtlemise määramiseks ja dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, analüüsis saadud andmeid ning tegi kontrollkäike järgmistesse äriühingutesse:
|
B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
1. Vaatlusalune toode
(10) |
Vaatlusaluse toote määratlus vastab esialgses uurimises kasutatud määratlusele, mida on täpsustatud määruses (EÜ) nr 684/2008. Vaatlusalune toode on Hiinast pärit mitteiseliikuvad käsikahveltõstukid, mida kasutatakse kaubaalustele paigutatud materjalide liigutamiseks, ning nende olulised osad, st kered ja hüdraulikasüsteemid, mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. Põhjenduses 1 nimetatud määruse (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks) kohaldamisel on käsikahveltõstukid ratastega ning kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega masinad, mis on ette nähtud liigendkäepideme abil käsitsi lükkamiseks, tõmbamiseks ja juhtimiseks siledal, tasasel ja kõval pinnal. Käsikahveltõstukid on ette nähtud koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise abil) üksnes transportimiseks vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, nagu näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine koormate kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks, ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad), iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) ja iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid). |
2. Samasugune toode
(11) |
Käesolev läbivaatamine on näidanud, et Hiina äriühingu Yale toodetud ja Hiina turul müüdud käsikahveltõstukitel ning ühendusse eksporditud käsikahveltõstukitel on samad põhilised füüsikalised omadused ja sama kasutusotstarve. Seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
C. UURIMISE TULEMUSED
1. Turumajanduslik kohtlemine
(12) |
Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st juhul kui sellised eksportivad tootjad on näidanud, et samasuguste toodete valmistamisel ja müügil valitsevad turumajanduslikud tingimused. Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused tingimused järgmised:
|
(13) |
Äriühing Yale taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitis eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. |
(14) |
Komisjon hankis kõik andmed, mida vajalikuks peeti, ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotlusega esitatud andmeid kõnealuse äriühingu valdustes. |
(15) |
Äriühing Yale ei näidanud, et ta vastab kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Äriühing ei vastanud kriteeriumidele 1 ja 2. |
(16) |
Seoses esimese kriteeriumiga tehti kohapeal kindlaks, et äriühingu põhikiri sisaldas selgesõnalist piirangut omamaise müügi suhtes, st äriühingul oli kohustus müüa 100 % oma toodangust välismaale. Kuna uurimisperioodi ajal toimus väikeses mahus omamaine müük, väitis äriühing Yale, et piirangut ei ole kunagi kohaldatud. Samas ei suutnud äriühing esitada konkreetseid tõendeid, et tema suhtes ei kohaldata de facto ega de jure eespool nimetatud ja äriühingu põhikirjas kirjeldatud piiranguid. Lisaks tehti kohapeal kindlaks, et riik mõjutab äriühingu ekspordimüügiga seotud otsuseid. Selgus, et alates 2002. aastast sai äriühing Yale 50 % soodustust tulumaksumäärast. Maksusoodustust saadi vastavalt välismaiste investeeringutega äriühingute ja välisriigi äriühingute tulumaksuseaduse rakenduseeskirjadele. Eeskirjades on sätestatud, et selliste ekspordile orienteeritud välismaiste investeeringutega äriühingute suhtes nagu Yale, kelle aastamüügist moodustab eksport 70 % või rohkem, kohaldatakse pärast äriühingu tulumaksuvähendamise aegumist 50 %-list maksusoodustust. Eeltoodust järeldub, et äriühing Yale ei lähtunud oma ekspordimüügiga seotud äriotsustes ainult turul valitsevast pakkumise ja nõudmise vahekorrast. Riik mõjutab äriühingut olulisel määral, andes talle kindlaksmääratud tingimustel teatavaid maksusoodustusi lähtudes omamaise ja eksportmüügiga seotud äriotsustest. Eespool toodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et äriühing ei ole tõestanud oma vastavust esimesele kriteeriumile. |
(17) |
Seoses teise kriteeriumiga tehti kohapeal kindlaks, et nii raamatupidamisdokumentide kui ka nende auditeerimise puhul ei olnud järgitud peamisi rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (st ei olnud järgitud tekkepõhisuse põhimõtet ja vahetuskursi poliitikat, andmed finantsaruandes olid puudulikud ning aruanded olid koostatud ainult uurimise jaoks), mis seadis ettevõtte raamatupidamise usaldusväärsuse kahtluse alla. Sellest tulenevalt järeldati, et äriühing ei ole tõestanud oma vastavust 2. kriteeriumile. |
(18) |
Äriühingule Yale ja ühenduse tootmisharule anti võimalus kommenteerida eespool esitatud järeldusi. Äriühing Yale ei esitanud konkreetseid märkusi eespool esitatud tulemuste kohta, üks ühenduse tootmisharu tootja esitas mõned üldised märkused. |
(19) |
Ülaltoodust tulenevalt jõuti järeldusele, et äriühing Yale ei ole näidanud, et ta vastab kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele ning seetõttu ei saa tema suhtes turumajanduslikku kohtlemist kohaldada. |
2. Individuaalne kohtlemine
(20) |
Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele ning neile võimaldatakse individuaalset kohtlemist. |
(21) |
Äriühing Yale taotles individuaalset kohtlemist juhul, kui turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata. |
(22) |
Olemasoleva teabe alusel leiti, et äriühing ei täitnud kõiki individuaalse kohtlemise nõudeid, nagu need on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 5. Eelkõige, nagu kirjeldatud põhjenduses 16, selgus kontrollimise käigus kohapeal, et äriühing ei saa vabalt kindlaks määrata oma ekspordikoguseid ega müügitingimusi. Äriühingu põhikirjas oli sätestatud, et äriühingu omamaise ja eksportmüügiga seotud otsused sõltuvad riigi kehtestatud müügipiirangutest. Seepärast jõuti järeldusele, et äriühingu suhtes ei saa kohaldada individuaalset kohtlemist. |
3. Dumpingumarginaal uurimisperioodi ajal
(23) |
Nagu on kirjeldatud põhjendustes 18 ja 22, ei kohaldata äriühingu Yale suhtes ei turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist. Seega võrreldes esialgse uurimisega äriühingu Yale olukord ei muutunud. Tuleb meeles pidada, et nagu tõdeti põhjenduses 4, hõlmab käesolev läbivaatamine ainult äriühinguga Yale seotud dumpingut. Kuna ei kohaldata ei turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist, ei saa käesoleva läbivaatamise alusel kehtestada äriühingule Yale uut dumpingumarginaali, mis on kehtivast dumpingumarginaalist kas kõrgem või madalam. Lisaks on kohane märkida, et esialgse uurimisperioodi ajal oli äriühing Yale teadaolev eksportiv tootja Hiinas, kellele komisjon esialgse uurimisperioodi algusest ametlikult teatas, kuid äriühing ei teinud koostööd. Esialgse uurimisperioodi jooksul tegid uurimisel koostööd viis eksportivat tootjat, neist ühe äriühingu suhtes kehtestati turumajanduslik kohtlemine ja nelja äriühingu suhtes individuaalne kohtlemine. Sarnaselt eksportijatega, kes ei teinud esialgse uurimisperioodi jooksul koostööd, kehtib äriühingu Yale suhtes üleriigiline dumpingumarginaal. |
D. LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE
(24) |
Uurimise tulemustest lähtudes tuleks läbivaatamine lõpetada, muutmata seejuures äriühingu Yale suhtes kehtiva tollimaksu taset, mis peaks jääma talle esialgse uurimisega kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu tasemele, s.t 46,7 %. |
E. AVALIKUSTAMINE
(25) |
Huvitatud isikuid on teavitatud olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse lõpetada käesolev läbivaatamine ja säilitada kehtiv dumpinguvastane tollimaks äriühingu Yale toodetud käsikahveltõstukite impordile. |
(26) |
Kõigile huvitatud isikutele on antud võimalus esitada märkusi. Ei ole saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud järeldusi muuta. |
(27) |
Pärast avalikustamist väitis äriühing Yale, et tema suhtes tuleks kohaldada individuaalset kohtlemist. Nende väidete toetamiseks ei esitatud piisavalt tõendeid ning seetõttu ei saa põhjendustes 16 ja 22 kirjeldatud uurimistulemusi vaidlustada. 22. jaanuaril 2009 komisjonile saadetud kirjaga võttis äriühing Yale osalise vahepealse läbivaatamise taotluse tagasi. |
(28) |
Seega tuleks käesolev läbivaatamine lõpetada ilma määrust (EÜ) nr 1174/2005 muutmata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes rakendatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine, mis algatati vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3, ilma kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid muutmata.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 9. märts 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
P. NEČAS
(2) ELT L 189, 21.7.2005, lk 1.
(3) ELT L 192, 19.7.2008, lk 1.
(4) ELT C 308, 19.12.2007, lk 15.
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/5 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 189/2009,
9. märts 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1425/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus teatavate Malaisiast pärinevate kilekottide impordi suhtes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”),
võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1425/2006, (2) eriti selle artiklit 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. EELNENUD MENETLUS
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1425/2006 kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu CN koodide ex 3923 21 00 (TARICi kood 3923210020), ex 3923 29 10 (TARICi kood 3923291020) ja ex 3923 29 90 (TARICi kood 3923299020) alla kuuluvate teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit kilekottide impordi suhtes ühendusse. Võttes arvesse eksportivate tootjate suurt hulka, moodustati lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseni viinud uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) käigus Hiina ja Tai eksportivatest tootjatest valim ning valimisse kaasatud äriühingutele kehtestati individuaalsed tollimaksumäärad vahemikus 4,8 % kuni 14,3 %, samas kui valimivälistele koostööd tegevatele äriühingutele kehtestati Hiina äriühingute puhul 8,4 % ja Tai äriühingute puhul 7,9 % suurune individuaalne tollimaksumäär. Äriühingutele, kes ei andnud endast teada või ei teinud uurimise käigus koostööd, kehtestati Hiina Rahvavabariigi äriühingute puhul 28,8 % ja Tai äriühingute puhul 14,3 % suurune tollimaksumäär. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1425/2006 artiklis 2 on sätestatud, et kui uus Hiina Rahvavabariigi või Tai eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et
võib muuta kõnealuse määruse artiklit 1 ja määrata uuele eksportivale tootjale koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes kohaldatava tollimaksumäära, mis on Hiina äriühingute puhul 8,4 % ja Tai äriühingute puhul 7,9 %. |
B. UUTE EKSPORTIVATE TOOTJATE TAOTLUSED
(3) |
Seitse äriühingut (viis Hiinast ja kaks Taist) on esitanud taotluse, et neile võimaldataks sama kohtlemist nagu valimivälistele äriühingutele, kes tegid koostööd esialgse uurimise käigus (edaspidi „uue eksportiva tootja režiim”). |
(4) |
Kontrolli käigus määrati kindlaks, kas need seitse äriühingut vastavad määruse (EÜ) nr 1425/2006 artiklis 2 sätestatud uue eksportiva tootja režiimi kohaldamise kriteeriumidele. |
(5) |
Kõigile seitsmele taotlejatele saadeti taotluse vorm ning neil paluti esitada tõendeid selle kohta, et nad vastavad kolmele eespool nimetatud kriteeriumile. |
(6) |
Kaks Hiina äriühingut, kes taotlesid uue eksportiva tootja režiimi kohaldamist, ei esitanud nõutud teavet. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, kas need äriühingud vastavad määruse (EÜ) nr 1425/2006 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, ning nende taotlused tuli tagasi lükata. |
(7) |
Üks Tai äriühing esitas eksitavat teavet ja tema taotlus tuli seetõttu tagasi lükata. |
(8) |
Üks Tai äriühing eksportis kõnealust kaupa ühendusse uurimisperioodi ajal. Seega ei vastanud ta teisele kriteeriumile ja tema taotlus tuli seetõttu tagasi lükata. |
(9) |
Ülejäänud kolme Hiina eksportiva tootja esitatud tõendeid peetakse piisavaks, et tõendada nende vastavust määruse (EÜ) nr 1425/2006 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, ning seepärast kohaldatakse nende suhtes koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära (Hiina äriühingute puhul 8,4 %) ning seetõttu lisatakse need äriühingud määruse (EÜ) nr 1425/2006 I lisas esitatud eksportivate tootjate loetelusse. |
(10) |
Taotlejatele ja ühenduse tootmisharule on teatatud uurimise tulemustest ja neil on olnud võimalus avaldada oma arvamust. |
(11) |
Kõiki huvitatud isikute esitatud seisukohti ja taotlusi analüüsiti ning, kui need olid õigustatud, võeti neid nõuetekohaselt arvesse, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1425/2006 I lisas esitatud Hiina Rahvavabariigi tootjate loetelusse lisatakse järgmised äriühingud:
Äriühing |
Linn |
Huiyang Kanlun Polyethylene Manufacture Factory |
Huizhou |
Bao Xiang Plastic Bag Manufacturing (Shenzhen) Co., Ltd. |
Shenzhen |
Quanzhou Polywin Packaging Co. Ltd. |
Nanan |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. märts 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
P. NEČAS
(2) ELT L 270, 29.9.2006, lk 4.
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/7 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 190/2009,
11. märts 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 12. märtsil 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. märts 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
JO |
78,3 |
MA |
64,4 |
|
TN |
134,4 |
|
TR |
101,2 |
|
ZZ |
94,6 |
|
0707 00 05 |
EG |
147,3 |
JO |
166,9 |
|
MA |
93,4 |
|
MK |
133,4 |
|
TR |
147,6 |
|
ZZ |
137,7 |
|
0709 90 70 |
JO |
249,0 |
MA |
58,8 |
|
TR |
90,4 |
|
ZZ |
132,7 |
|
0709 90 80 |
EG |
74,5 |
ZZ |
74,5 |
|
0805 10 20 |
EG |
42,0 |
IL |
52,8 |
|
MA |
45,2 |
|
TN |
56,6 |
|
TR |
62,9 |
|
ZZ |
51,9 |
|
0805 50 10 |
EG |
51,3 |
MA |
61,0 |
|
TR |
46,2 |
|
ZZ |
52,8 |
|
0808 10 80 |
AR |
103,2 |
CA |
86,3 |
|
CL |
100,5 |
|
CN |
85,4 |
|
MK |
22,7 |
|
US |
119,3 |
|
UY |
68,9 |
|
ZZ |
83,8 |
|
0808 20 50 |
AR |
81,0 |
CL |
144,0 |
|
CN |
46,0 |
|
US |
105,7 |
|
ZA |
97,6 |
|
ZZ |
94,9 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/9 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 191/2009,
11. märts 2009,
millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikus 2.–6. märts 2009 taotletud impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 950/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ajavahemikus 2.–6. märts 2009 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 ja/või nõukogu 7. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 508/2007 (millega avatakse tariifikvoodid rafineerimistehastesse tarnitava toor-roosuhkru importimiseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbriga 09.4341 (2008–2009) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda. |
(2) |
Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud ajavahemikus 2.–6. märts 2009 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 4 lõikele 2 ja/või määruse (EÜ) nr 508/2007 artiklile 3, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. märts 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 1.
(3) ELT L 122, 11.5.2007, lk 1.
LISA
AKV–INDIA soodussuhkur
Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV peatükk
Turustusaasta 2008/2009
Jrk number |
Riik |
Ajavahemik 2.3.2009-6.3.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents |
Piirmäär |
09.4331 |
Barbados |
100 |
|
09.4332 |
Belize |
0 |
Saavutatud |
09.4333 |
Côte d’Ivoire |
100 |
|
09.4334 |
Kongo Vabariik |
100 |
|
09.4335 |
Fidži |
100 |
|
09.4336 |
Guyana |
100 |
|
09.4337 |
India |
0 |
Saavutatud |
09.4338 |
Jamaica |
100 |
|
09.4339 |
Kenya |
100 |
|
09.4340 |
Madagaskar |
100 |
|
09.4341 |
Malawi |
53,3492 |
Saavutatud |
09.4342 |
Mauritius |
100 |
|
09.4343 |
Mosambiik |
0 |
Saavutatud |
09.4344 |
Saint Kitts ja Nevis |
— |
|
09.4345 |
Suriname |
— |
|
09.4346 |
Svaasimaa |
0 |
Saavutatud |
09.4347 |
Tansaania |
100 |
|
09.4348 |
Trinidad ja Tobago |
100 |
|
09.4349 |
Uganda |
— |
|
09.4350 |
Sambia |
100 |
|
09.4351 |
Zimbabwe |
0 |
Saavutatud |
AKV–INDIA soodussuhkur
Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV peatükk
Turustusaasta juulist–septembriks 2009
Jrk number |
Riik |
Ajavahemik 2.3.2009-6.3.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents |
Piirmäär |
09.4331 |
Barbados |
— |
|
09.4332 |
Belize |
100 |
|
09.4333 |
Côte d’Ivoire |
— |
|
09.4334 |
Kongo Vabariik |
— |
|
09.4335 |
Fidži |
— |
|
09.4336 |
Guyana |
— |
|
09.4337 |
India |
0 |
Saavutatud |
09.4338 |
Jamaica |
— |
|
09.4339 |
Kenya |
— |
|
09.4340 |
Madagaskar |
— |
|
09.4341 |
Malawi |
— |
|
09.4342 |
Mauritius |
— |
|
09.4343 |
Mosambiik |
100 |
|
09.4344 |
Saint Kitts ja Nevis |
— |
|
09.4345 |
Suriname |
— |
|
09.4346 |
Svaasimaa |
100 |
|
09.4347 |
Tansaania |
— |
|
09.4348 |
Trinidad ja Tobago |
— |
|
09.4349 |
Uganda |
— |
|
09.4350 |
Sambia |
— |
|
09.4351 |
Zimbabwe |
0 |
Saavutatud |
Lisasuhkur
Määruse (EÜ) nr 950/2006 V peatükk
Turustusaasta 2008/2009
Jrk number |
Riik |
Ajavahemik 2.3.2009-6.3.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents |
Piirmäär |
09.4315 |
India |
— |
|
09.4316 |
AKV protokollile allakirjutanud riigid |
— |
|
CXL kontsessioonisuhkur
Määruse (EÜ) nr 950/2006 VI peatükk
Turustusaasta 2008/2009
Jrk number |
Riik |
Ajavahemik 2.3.2009-6.3.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents |
Piirmäär |
09.4317 |
Austraalia |
0 |
Saavutatud |
09.4318 |
Brasiilia |
0 |
Saavutatud |
09.4319 |
Kuuba |
0 |
Saavutatud |
09.4320 |
Muud kolmandad riigid |
0 |
Saavutatud |
Balkani suhkur
Määruse (EÜ) nr 950/2006 VII peatükk
Turustusaasta 2008/2009
Jrk number |
Riik |
Ajavahemik 2.3.2009-6.3.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja |
Piirmäär |
09.4324 |
Albaania |
100 |
|
09.4325 |
Bosnia ja Hertsegoviina |
0 |
Saavutatud |
09.4326 |
Serbia ja Kosovo (1) |
100 |
|
09.4327 |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |
100 |
|
09.4328 |
Horvaatia |
100 |
|
Erakorraline ja tööstuslik importsuhkur
Määruse (EÜ) nr 950/2006 VIII peatükk
Turustusaasta 2008/2009
Jrk number |
Liik |
Ajavahemiku 2.3.2009-6.3.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents |
Piirmäär |
09.4380 |
Erakorraline |
— |
|
09.4390 |
Tööstuslik |
100 |
|
Majanduspartnerluslepingute alusel tarnitav lisasuhkur
Määruse (EÜ) nr 950/2006 VIIIa peatükk
Turustusaasta 2008/2009
Jrk number |
Riik |
Ajavahemik 2.3.2009-6.3.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents |
Piirmäär |
09.4431 |
Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid, Sambia, Zimbabwe |
100 |
|
09.4432 |
Burundi, Kenya, Rwanda, Tansaania, Uganda |
100 |
|
09.4433 |
Svaasimaa |
100 |
|
09.4434 |
Mosambiik |
0 |
Saavutatud |
09.4435 |
Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Haiti, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago |
0 |
Saavutatud |
09.4436 |
Dominikaani Vabariik |
0 |
Saavutatud |
09.4437 |
Fidži, Paapua Uus-Guinea |
100 |
|
Suhkruimport Bulgaaria ja Rumeenia jaoks avatud tariifsete üleminekukvootide alusel
Määruse (EÜ) nr 508/2007 artikkel 1
Turustusaasta 2008/2009
Jrk number |
Liik |
Ajavahemik 2.3.2009-6.3.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents |
Piirmäär |
09.4365 |
Bulgaaria |
0 |
Saavutatud |
09.4366 |
Rumeenia |
100 |
|
(1) Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/14 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 192/2009,
11. märts 2009,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik) seoses konfidentsiaalsete andmete vahetamisega komisjoni (Eurostat) ja liikmesriikide vahel
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 177/2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 177/2008 on moodustatud eranditult statistilistel eesmärkidel uus ettevõtlusregistrite ühine raamistik, et jätkuks ettevõtlusregistrite ühtne areng. |
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 177/2008 artiklile 11 on vaja kehtestada komisjonile (Eurostatile) üksikute andmete edastamise ja liikmesriikide asjakohastele ametiasutustele rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kohta andmete edastamisel kohaldatav vorm, turvalisuse ja konfidentsiaalsuse meetmed ning andmete edastamise kord. |
(3) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (2) asutatud statistikaprogrammi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Vorm
Komisjon (Eurostat) ja asjakohased riiklikud asutused edastavad määruse (EÜ) nr 177/2008 artiklis 11 osutatud andmed käesoleva määruse lisa A osas sätestatud vormis.
Komisjon (Eurostat) ja asjakohased riiklikud asutused esitavad iga andmeedastuse puhul vajaliku metaandmeid käsitleva teabe elektrooniliselt kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi standarditega ja andmestruktuuriga, mis on määratletud kõige uuemas Eurostati ettevõtlusregistreid käsitlevas soovituste käsiraamatus.
Artikkel 2
Konfidentsiaalsusmeetmed
1. Andmed, mida komisjonile (Eurostatile) edastavad asjakohased riiklikud asutused või mida komisjon saab muudest allikatest, kantakse ühenduse rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja nende osade registrisse (edaspidi „EuroGroupsi register”).
2. Asjakohased riiklikud asutused tähistavad määruse (EÜ) nr 177/2008 artikli 11 lõike 1 kohaselt komisjonile (Eurostatile) andmete edastamisel andmed, mis on riiklike õigusaktide kohaselt konfidentsiaalsed.
3. Üksnes statistilistel eesmärkidel esitatavate andmete ühetaolise registreerimise tagamiseks edastab komisjon (Eurostat) sellise liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele, mis ei ole andmeid esitav riik, lisa B osas täpsustatud rahvusvaheliste ettevõtete gruppe ja nende osasid käsitlevad andmed, sealhulgas konfidentsiaalsusmärgistus, kui vähemalt üks grupi üksus asub selle liikmesriigi territooriumil.
Artikkel 3
Turvalisusmeetmed
Komisjon (Eurostat) ja asjakohased riiklikud asutused hoiavad andmeid, mille riiklikud asutused on vastavalt artikli 2 lõikele 2 tähistanud kui konfidentsiaalsed andmed, turvalisel alal, kuhu on piiratud juurdepääs ja seda kontrollitakse. Asjakohased riiklikud asutused annavad komisjonile (Eurostatile) nõudmise korral teavet asjakohases liikmesriigis kohaldatavate turvalisusmeetmete kohta. Komisjon (Eurostat) edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. Samamoodi annab komisjon (Eurostat) teavet riiklikele asutustele oma turvalisusmeetmete kohta.
Teavet edastatakse krüpteeritult turvalise andmekandja kaudu, mida komisjon (Eurostat) kasutab konfidentsiaalsete andmete vahetamiseks.
Artikkel 4
Edastamise kord
1. Vastavalt käesolevale määrusele edastatavaid metaandmeid vahetatakse asjakohaste riiklike asutuste ja komisjoni (Eurostat) vahel elektrooniliselt. Edastamise vorm peab vastama komisjoni (Eurostati) sätestatud asjakohastele andmevahetusstandarditele. Andmed edastatakse elektrooniliselt ja laaditakse üles komisjoni (Eurostati) ühise andmesisestusportaali kaudu.
2. Liikmesriigid rakendavad andmevahetusstandardeid ja -juhiseid, mille komisjon (Eurostat) on esitanud vastavalt käesoleva määruse nõuetele.
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. märts 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joaquín ALMUNIA
(2) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.
LISA
A. EDASTATAVATE ANDMETE STRUKTUUR JA VORM
1. Sissejuhatus
Andmekirje struktuuri standardimine on tõhusa andmetöötluse alus. See on vajalik samm komisjoni (Eurostati) määratud andmevahetusstandarditele vastavate andmete esitamise suunas.
Andmed esitatakse kirjete kogumina (andmekogum).
Konfidentsiaalsete andmete esitamisel tuleb tegelik väärtus esitada väärtuse väljal ning kirjele tuleks lisada märge selle kohta, et andmed on konfidentsiaalsed vastavalt artikli 2 lõikele 2.
Rahalised andmed tuleb esitada tuhandetes omavääringu ühikutes (euroala riikide puhul eurodes). Euroalaga ühinevad riigid teatavad alates oma ühinemisaastast rahalised andmed omavääringu asemel eurodes.
2. Andmekogumi tunnus
Kõik andmekogumid, mida komisjon (Eurostat) ja riiklikud asutused edastavad, tuvastatakse nimetamismeetodi abil, mis on täpsustatud üksikasjalikus dokumentatsioonis ja andmevahetusstandardeid käsitlevates suunistes, mille komisjon teeb kättesaadavaks.
3. Andmekogumid, andmestruktuur ja väljade määratlus
Selles jaos esitatakse komisjoni (Eurostati) ja riiklike ametiasutuste edastatavate andmekogumite sisu. Kasutatavad andmekogumite tehnilised nimetused, struktuur, väljad, koodid ja atribuudid lisatakse määruse (EÜ) nr 177/2008 artiklis 7 osutatud kõige uuemasse Eurostati ettevõtlusregistreid käsitlevasse soovituste käsiraamatusse.
EuroGroupsi registri andmete töötlemine on tsükliline protsess, mille komisjon (Eurostat) käivitab tsentraliseeritult. Iga tsükli lõpus on liikmesriikide statistika koostajatele kättesaadav populatsiooni loend.
Iga tsükli alguses edastab komisjon (Eurostat) andmekogumid koos metaandmetega, nt NACE klassifikatsioon, asjakohastele riiklikele statistikaasutustele, et kõikides riikides oleks kättesaadavad ja kasutusel samasugused metaandmed.
3.1. Esimene andmevahetus
Esimene andmevahetus toimub pärast seda, kui on alustatud selliste uute andmete töötlemist, mis käsitlevad juriidilisi üksusi ning mis on saadud registrite kohta põhiandmeid esitavatelt eraettevõtjatelt. Kui andmeesitajaid on mitu, ühendatakse sama juriidilist üksust käsitlevad andmed. Komisjon (Eurostat) edastab riiklikele statistikaasutustele järgmised andmekogumid koos teabega kõnealuse ühendamise protsessi tulemuste ja juriidiliste üksuste kohta. Riiklikud statistikaasutused saadavad samad andmed tagasi parandatult ja täiendatult koos konfidentsiaalsusmärgistusega.
Andmekogumid koos ühendamise protsessi tulemustega
Sisukord |
Registreerimisnumber (1.1) Nimi (1.2a) Käibemaksukohustuslase registreerimisnumber, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber (1.3) |
Andmekogumid juriidiliste üksuste kohta
Sisukord |
Registreerimisnumber (1.1) Nimi (1.2a) Võimalikult täpne aadress (kaasa arvatud sihtnumber) (1.2b) Vabatahtlik: telefoni- ja faksinumber, elektronposti aadress, teave, mis võimaldab andmete elektroonilist kogumist (1.2.c) Käibemaksukohustuslase registreerimisnumber, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber (1.3) Juriidilise isiku asutamise kuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev (1.4) Kuupäev, millest alates juriidiline üksus ei ole enam ettevõtte osa (nagu on kindlaks määratud punktis 3.3) (1.5) Õiguslik vorm (1.6) Viited ühendusesisesele ettevõtjate registrile ja tolliandmetele või ühenduseväliste ettevõtjate registrile (1.7a) Vabatahtlik: viide bilansiandmetele ja maksebilansi registrile või välismaiste otseinvesteeringute registrile ning põllumajanduslike majapidamiste registrile (1.7b) Ettevõtete grupi residentse osa (4.1), millesse üksus kuulub, registreerimisnumber (1.8) |
3.2. Eri liikmesriikide teabeallikate integreerimine
Andmetöötluse järgmises etapis integreeritakse eri liikmesriikidelt saadav teave komisjonis (Eurostatis) tsentraalselt. Kõnealune teave käsitleb juriidiliste üksuste kontrollsuhteid ja omandilist kuuluvust ning statistilise üksusena toimivat ettevõtet, mille on määratlenud liikmesriigid ning mis võib koosneda ühest või mitmest juriidilisest üksusest. Komisjon (Eurostat) edastab kõnealuse integreerimise tulemused riiklikele statistikaasutustele, kes saadavad andmekogumid tagasi parandatult ja täiendatult koos konfidentsiaalsusmärgistusega.
Andmekogumid üksuste kontrollsuhete ja omandilise kuuluvuse kohta
Sisukord |
Juriidilise üksuse poolt kontrollitava residendist juriidilis(t)e üksus(t)e registreerimisnumber/-numbrid (1.11a) Juriidilist üksust kontrolliva residendist juriidilise üksuse registreerimisnumber (1.11b) Juriidilise üksuse kontrollitavate mitteresidendist juriidiliste üksuste registreerijariigid (1.12a) Juriidilise üksuse kontrollitavate residendist juriidiliste üksuste registreerimisnumbrid või nimed ja aadressid (1.12a) Seotud tingimustega: juriidilise üksuse kontrollitavate residendist juriidiliste üksuste käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrid (1.12b) Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse registreerijariik (1.13a) Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse registreerimisnumber või nimi ja aadress (1.13a) Seotud tingimustega: juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse käibemaksukohustuslase registreerimisnumber (1.13b) Seotud tingimustega: juriidilise üksuse omandis olevate residendist juriidiliste üksuste registreerimisnumbrid ja omandiosa (%) (1.14a) Seotud tingimustega: juriidilist üksust omavate residendist juriidiliste üksuste registreerimisnumbrid ja omandiosa (%) (1.14b) Seotud tingimustega: juriidilise üksuse omandis olevate mitteresidendist juriidiliste üksuste registreerijariigid (1.15) Juriidilise üksuse omandis olevate mitteresidendist juriidiliste üksuste registreerimisnumbrid või nimed ja aadressid ja omandiosa (%) (1.15) Juriidilise üksuse omandis olevate mitteresidendist juriidiliste üksuste käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrid (1.15) Seotud tingimustega: juriidilist üksust omavate mitteresidendist juriidiliste üksuste registreerijariigid (1.16) Juriidilise üksuse omandis olevate mitteresidendist juriidiliste üksuste registreerimisnumbrid või nimed, aadressid ja omandiosa (%) (1.16) Juriidilise üksuse omandis oleva mitteresidendist juriidilise üksuse käibemaksukohustuslase registreerimisnumber (1.16) |
Andmekogumid ettevõtete kohta
Sisukord |
Registreerimisnumber (3.1) Nimi (3.2a) Vabatahtlik: posti-, elektronposti ning veebisaidi aadress (3.2b) Ettevõtte osadeks oleva(te) juriidilis(t)e üksus(t)e registreerimisnumber/-numbrid (3.3) Tegevuse alustamise kuupäev (3.4) Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev (3.5) Põhitegevusala kood NACE neljanumbrilisel tasemel (3.6) Seotud tingimustega: kõrvaltegevusalad (nende olemasolul) NACE neljakohalisel tasemel (3.7) Tööga hõivatud isikute arv (3.8) Töötajate arv (3.9a) Vabatahtlik: töötajate arv täistööajale taandatuna (3.9b) Käive (3.10a ja vabatahtlik: 3.10b) Institutsiooniline sektor ja allsektor vastavalt Euroopa arvepidamissüsteemile (3.11) Ettevõtete grupi residentse osa (4.1), millesse ettevõte kuulub, registreerimisnumber (3.12) |
3.3. Statistika koostamine ettevõtete grupi residentsete osade ja globaalsete ettevõttegruppide kohta
Järgmises etapis koostatakse statistikat ettevõtete grupi residentsete osade ja globaalsete ettevõttegruppide kohta. Komisjon (Eurostat) edastab kõnealuse koostamise tulemused riiklikele statistikaasutustele, kes saadavad andmekogumid tagasi parandatult ja täiendatult koos konfidentsiaalsusmärgistusega.
Tsükli lõpus edastab komisjon (Eurostat) riiklikele statistikaasutustele ettevõtete grupi residentsete osade ja globaalsete ettevõttegruppide kohta viimase statistika koostamise tulemused. Komisjon (Eurostat) edastab muu kui andmeid esitava riigi statistikaasutustele andmed ainult käesoleva lisa B osas loetletud andmete kohta.
Andmekogumid globaalsete ettevõttegruppide kohta
Sisukord |
Globaalse grupi registreerimisnumber (4.11) Globaalse grupi nimi (4.12a) Vabatahtlik: peakontori registreerijariik, posti-, elektronposti ja veebisaidi aadress (4.12b) Globaalse grupi peaettevõtte registreerimisnumber, kui peaettevõte on resident (4.13a) Globaalse grupi peaettevõtte registreerijariik, kui globaalse grupi peaettevõte on mitteresident (4.13a) Vabatahtlik: globaalse grupi peaettevõtte registreerimisnumber või nimi ja aadress, kui grupi peaettevõte on mitteresident (4.13b) Vabatahtlik: tööga hõivatud isikute üldarv (4.14) Vabatahtlik: konsolideeritud kogukäive (4.15) Vabatahtlik: üldise otsustuskeskuse riik (4.16) Vabatahtlik: ettevõtete või kohalike üksuste asukohariigid (4.17) |
Andmekogumid ettevõtete grupi residentse osa kohta
Sisukord |
Ettevõtete grupi residentse osa registreerimisnumber (4.1) Ettevõtete grupi residentse osa nimi (4.2a) Vabatahtlik: ettevõtete grupi residentse osa peakorteri posti-, elektronposti ja veebisaidi aadress (4.2b) Seotud tingimustega: ettevõtete grupi residentse osa peaettevõtte registreerimisnumber (4.3) Ettevõtete grupi liik (4.4) Ettevõtete grupi residentse osa tegevuse alustamise kuupäev (4.5) Ettevõtete grupi residentse osa tegevuse lõpetamise kuupäev (4.6) Ettevõtete grupi residentse osa põhitegevusala kood NACE kahenumbrilisel tasemel (4.7) Vabatahtlik: ettevõtete grupi residentse osa kõrvaltegevusala kood NACE kahenumbrilisel tasemel (4.8) Ettevõtete grupi residentses osas tööga hõivatud isikute arv (4.9) Vabatahtlik: konsolideeritud käive (4.10) Ettevõtete grupi residentse osaga ühinemise kuupäev (juriidiliste üksuste puhul) (1.9) Ettevõtete grupi residentsest osast eraldumise kuupäev (juriidiliste üksuste puhul) (1.10) |
B. ANDMED, MIDA TULEB EDASTADA VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKELE 3
Komisjon (Eurostat) edastab eranditult statistilistel põhjustel sellise liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele, mis ei ole andmeid esitav riik, rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja nende osade kohta järgmised andmed, sealhulgas konfidentsiaalsusmärgistus, kui vähemalt üks grupi üksus asub selle liikmesriigi territooriumil.
1. JURIIDILINE ÜKSUS |
||||||||
IDENTIFITSEERIMISANDMED |
1.1. |
|
Registreerimisnumber |
|||||
1.2a. |
|
Nimi |
||||||
1.2b. |
|
Võimalikult täpne aadress (kaasa arvatud sihtnumber) |
||||||
1.2c. |
Vabatahtlik |
Telefoni- ja faksinumber, elektronposti aadress, teave, mis võimaldab andmete elektroonilist kogumist |
||||||
1.3. |
|
Käibemaksukohustuslase registreerimisnumber, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber |
||||||
DEMOGRAAFILISED ANDMED |
1.4. |
|
Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev |
|||||
1.5. |
|
Kuupäev, millest alates juriidiline üksus ei ole enam ettevõtte osa (nagu on kindlaks määratud punktis 3.3) |
||||||
MAJANDUSLIKUD/STRATIFITSEERIMISANDMED |
1.6. |
|
Õiguslik vorm |
|||||
SEOSED TEISTE REGISTRITEGA |
1.7a. |
|
Viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 638/2004 (1) kohaselt moodustatud ühendusesisesele ettevõtjate registrile ja tolliandmetele või ühenduseväliste ettevõtjate registrile |
|||||
SEOS ETTEVÕTETE GRUPIGA |
1.8. |
|
Ettevõtete grupi residentse osa (4.1), millesse üksus kuulub, registreerimisnumber |
|||||
1.9. |
|
Ettevõtete grupi residentse osaga ühinemise kuupäev |
||||||
1.10. |
|
Ettevõtete grupi residentsest osast eraldumise kuupäev |
||||||
ÜKSUSTE KONTROLL |
1.11a. |
|
Juriidilise üksuse poolt kontrollitava(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e registreerimisnumber/-numbrid |
|||||
1.11b. |
|
Juriidilist üksust kontrolliva residendist juriidilise üksuse registreerimisnumber |
||||||
1.12a. |
|
Juriidilise üksuse poolt kontrollitava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e registreerijariik/-riigid ja registreerimisnumber/-numbrid või nimi/nimed ja aadress(id) |
||||||
1.12b. |
Seotud tingimustega |
Juriidilise üksuse poolt kontrollitava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e käibemaksukohustuslase registreerimisnumber/-numbrid |
||||||
1.13a. |
|
Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse registreerijariik ja registreerimisnumber või nimi ja aadress |
||||||
1.13b. |
Seotud tingimustega |
Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse käibemaksukohustuslase registreerimisnumber |
||||||
ÜKSUSTE OMANDIÕIGUS |
1.14a. |
Seotud tingimustega |
|
|||||
1.14b. |
Seotud tingimustega |
|
||||||
1.15. |
Seotud tingimustega |
|
||||||
1.16. |
Seotud tingimustega |
|
||||||
3. ETTEVÕTE |
||||||||
IDENTIFITSEERIMISANDMED |
3.1. |
|
Registreerimisnumber |
|||||
3.2a. |
|
Nimi |
||||||
3.2b. |
Vabatahtlik |
Posti-, elektronposti ning veebisaidi aadress |
||||||
3.3. |
|
Ettevõtte osadeks oleva(te) juriidilis(t)e üksus(t)e registreerimisnumber/-numbrid |
||||||
DEMOGRAAFILISED ANDMED |
3.4. |
|
Tegevuse alustamise kuupäev |
|||||
3.5. |
|
Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev |
||||||
MAJANDUSLIKUD/STRATIFITSEERIMISANDMED |
3.6. |
|
Põhitegevusala kood NACE neljanumbrilisel tasemel |
|||||
3.8. |
|
Tööga hõivatud isikute arv |
||||||
3.11. |
|
Institutsiooniline sektor ja allsektor vastavalt Euroopa arvepidamissüsteemile |
||||||
SEOS ETTEVÕTETE GRUPIGA |
3.12. |
|
Ettevõtete grupi residentse osa (4.1), millesse üksus kuulub, registreerimisnumber |
|||||
4. ETTEVÕTETE GRUPP |
||||||||
IDENTIFITSEERIMISANDMED |
4.1. |
|
Ettevõtete grupi residentse osa registreerimisnumber |
|||||
4.2a. |
|
Ettevõtete grupi residentse osa nimi |
||||||
4.2b. |
Vabatahtlik |
Ettevõtete grupi residentse osa peakorteri posti-, elektronposti ja veebisaidi aadress |
||||||
4.3. |
Osaliselt seotud tingimustega |
Ettevõtete grupi residentse osa peaettevõtte registreerimisnumber (sama mis residendist ettevõtete grupi peaettevõttest juriidilise üksuse registreerimisnumber). Seotud tingimustega, kui kontrolliv üksus on füüsiline isik, kes ei ole ettevõtja, oleneb registrisse kandmine selle teabe olemasolust haldusallikates |
||||||
4.4. |
|
Ettevõtete grupi liik:
|
||||||
DEMOGRAAFILISED ANDMED |
4.5. |
|
Ettevõtete grupi residentse osa tegevuse alustamise kuupäev |
|||||
4.6. |
|
Ettevõtete grupi residentse osa tegevuse lõpetamise kuupäev |
||||||
MAJANDUSLIKUD/STRATIFITSEERIMISANDMED |
4.7. |
|
Ettevõtete grupi residentse osa põhitegevusala kood NACE kahenumbrilisel tasemel |
|||||
4.9. |
|
Ettevõtete grupi residentses osas tööga hõivatud isikute arv |
||||||
IDENTIFITSEERIMISANDMED |
4.11. |
|
Globaalse grupi registreerimisnumber |
|||||
4.12a. |
|
Globaalse grupi nimi |
||||||
4.12b. |
Vabatahtlik |
Peakontori registreerijariik, posti-, elektronposti- ja veebisaidi aadress |
||||||
4.13a. |
|
Globaalse grupi peaettevõtte registreerimisnumber, kui peaettevõte on resident (sama, mis grupi peaettevõttest juriidilise üksuse registreerimisnumber). Kui globaalse grupi peaettevõte on mitteresident, selle registreerijariik |
||||||
4.13b. |
Vabatahtlik |
Globaalse grupi peaettevõtte registreerimisnumber või kui grupi peaettevõte on mitteresident, selle nimi ja aadress |
||||||
MAJANDUSLIKUD/STRATIFITSEERIMISANDMED |
4.14. |
Vabatahtlik |
Tööga hõivatud isikute üldarv |
|||||
4.16. |
Vabatahtlik |
Üldise otsustuskeskuse riik |
||||||
4.17. |
Vabatahtlik |
Ettevõtete või kohalike üksuste asukohariigid |
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/22 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 193/2009,
11. märts 2009,
millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 7,
olles konsulteerinud nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
13. juunil 2008 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) (2) dumpinguvastase menetluse (edaspidi „dumpinguvastane uurimine” või „uurimine”) algatamisest Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit biodiisli ühendusse importimise suhtes. |
(2) |
Samal kuupäeval teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (3) subsiidiumivastase menetluse algatamisest USAst pärit biodiisli ühendusse importimise suhtes ja algatas eraldi uurimise (edaspidi „subsiidiumivastane menetlus”). |
(3) |
Dumpinguvastase uurimise aluseks oli kaebus, mille 29. aprillil 2008 esitas Euroopa Biodiisli Nõukogu (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse biodiisli kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti dumpinguvastase uurimise algatamiseks piisavaks. |
(4) |
Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada USA eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja ühingutele, USA ametiasutustele, kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ja teistele teadaolevalt asjaga seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Selline võimalus anti kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata. |
1.1. USA eksportivate tootjate väljavõtteline uuring
(5) |
Pidades silmas USA eksportivate tootjate ilmselgelt suurt arvu, nähti algatamisteates algmääruse artikli 17 lõike 1 alusel ette dumpingu kindlakstegemiseks väljavõtteline uuring. |
(6) |
Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõigil USA eksportivatel tootjatel endast uurimise algatamise kuupäevast arvates 15 päeva jooksul teada anda, esitada põhiteave biodiisli ekspordikäibe ja riigisisese müügikäibe kohta, teatada oma täpsed tegevused seoses biodiisli tootmise, segamise ja müügiga ning kõigi biodiisli tootmise, segamise ja müügiga tegelevate seotud äriühingute nimed ja täpsed tegevused uuritava ajavahemiku kohta, milleks oli 1. aprill 2007 kuni 31. märts 2008 (edaspidi „uurimisperiood”), nagu on märgitud ka allpool põhjenduses 15. |
(7) |
Representatiivse valimi moodustamise suhtes peeti nõu ka USA ametiasutuste ja Riikliku Biodiisli Nõukoguga (USA tootjate ühendus). |
1.1.1. Koostööd tegevate USA eksportivate tootjate eelvalik
(8) |
Algatamisteates määratud tähtaja jooksul esitasid nõutud teabe kokku 54 eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma. Neist 29 teatasid biodiisli eksportimisest ühendusse uurimisperioodil ja avaldasid soovi väljavõttelises uuringus osaleda, samas kui 25 ettevõtjat teatasid, et nad ei ole ühendusse uurimisperioodil biodiislit eksportinud, ja neist kaks taotles menetlusest väljaarvamist. Seega arvati kõnealuse uurimisega seoses koostööd tegevate äriühingute hulka 52 eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma. |
(9) |
Eksportivad tootjad, kes ei teatanud endast eespool nimetatud tähtaja jooksul või ei esitanud nõutud teavet tähtaegselt, loeti kõnealuse uurimisega seoses koostööst keeldunuks. Võrreldes USA ekspordistatistikat ning koostööd tegevate äriühingute poolt uurimisperioodi kohta esitatud andmeid vaatlusaluse toote ühendusse eksporditud mahtude kohta, võib USA eksportivate tootjate koostöötaset lugeda kõrgeks, nagu on osutatud ka allpool põhjenduses 57. |
1.1.2. Koostööd tegevate USA eksportivate tootjate valimi moodustamine
(10) |
Valim moodustati algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt ühendusse suunatud vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal valis komisjon välja kuus eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma, kelle ekspordimaht ühendusse on suurim. Väljavõttelise uuringu andmete kohaselt esindasid valitud tootjad või tootjate rühmad vaadeldaval ajavahemikul rohkem kui 73 % eespool põhjenduses 8 nimetatud koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud vaatlusaluse toote koguekspordist ühendusse. Seepärast leiti, et moodustatud valim võimaldab uurimisel piirduda mõistliku arvu eksportivate tootjatega, keda on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, tagades samal ajal representatiivsuse kõrge taseme. Valimi moodustamise asjus peeti nõu kõigi asjaomaste eksportivate tootjatega, samuti USA tootjate ühenduste ja USA ametiasutustega, kes kiitsid selle heaks. |
1.2. Ühenduse tootjate valimi moodustamine
(11) |
Ühenduse tootjate valimi moodustamisel lähtuti kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 ning pärast konsulteerimist kaebuse esitajaga suurimast tüüpilisest toodangu- ja müügimahust ühenduses, nagu on märgitud allpool põhjenduses 63. Selline valik võimaldas arvesse võtta ka ühenduse tootjate teatavat geograafilist jaotust. Selle tulemusena valiti valimi jaoks välja 11 ühenduse tootjat. Komisjon saatis 11 väljavalitud ettevõtjale küsimustikud. Üks esialgu valimisse kaasatud tootja tuli valimist välja arvata, kuna ta ei esitanud küsimustikule sisulist tähtsust omavat vastust. Ülejäänud kümnelt ettevõtjalt saadi määratud tähtaja jooksul asjakohased vastused. Need kümme valimisse kaasatud tootjat loeti esindavat ühenduse kõiki tootjaid. |
1.3. Menetlusega seotud isikud
(12) |
Komisjon saatis küsimustiku kõikidele teadaolevatelt asjaga seotud isikutele ja kõikidele teistele ettevõtjatele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid. Seega saadeti küsimustikud kuuele valimisse kaasatud USA eksportivale tootjale või tootjate rühmale, 11 valimisse kaasatud ühenduse tootjale, 18 kasutajale ja 90 toormetarnijale. |
(13) |
Vastused küsimustikule saadi kuuelt valimisse kaasatud USA eksportivalt tootjalt või tootjate rühmalt, kümnelt valimisse kaasatud ühenduse tootjalt, ühelt kasutajalt ja kuuelt toormetarnijalt. |
(14) |
Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja ühenduse huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.
|
1.4. Uurimisperiood
(15) |
Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 („uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste tendentside uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). |
2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
(16) |
Algatamisteate kohaselt on väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode määratletud kui USAst pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel saadud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiisel), kas puhtal kujul või segatuna, mida peamiselt, kuid mitte ainult, kasutatakse taastuvkütusena (edaspidi „vaatlusalune toode”), ja mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide 3824 90 91, ex 3824 90 97, ex 2710 19 41, ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99 all. |
(17) |
USA maksuseadustiku (US Internal Revenue Code) (4) 26. jao lõike 40A punktis d on biodiisel määratletud pika ahelaga rasvhapete monoalküülestritena, mis saadakse taimse või loomse päritoluga ainetest, mis vastavad USA keskkonnakaitseagentuuri poolt puhta õhu seaduse (Clean Air Act; 42 U.S.C 7545) 211. jao alusel kütuste ja kütuselisandite suhtes kehtestatud registreerimisnõuetele ning USA Materjalide Katsetamise Ühingu (American Society of Testing and Materials – ASTM) standardi D6751 tingimustele. |
(18) |
Turuinformatsiooni ja üldsusele kättesaadava teabe (5) põhjal käsitatakse biodiislikütustena igat liiki biodiisleid ja biodiisli segusid (biodiisli ja mineraaldiisli segu, nagu on selgitatud põhjenduses 20, mida toodetakse ja müüakse USAs, ning need on osa õigusaktide paketist, mis käsitleb energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja alternatiivkütuseid. |
(19) |
Uurimine näitas, et USAs toodetud biodiisel on eelkõige „rasvhappe metüülester” (FAME), mida saadakse mitmesugustest taimeõlidest, mis on biodiisli lähteaine. (6) Mõiste „ester” viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga. Termin „metüül” viitab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile, kuigi tootmisprotsessis on võimalik kasutada ka etanooli, mis annab tulemuseks „rasvhappe etüülestrid”. Ümberesterdamine on suhteliselt lihtne keemiline protsess, kuid kvaliteetse biodiisli saamiseks on vaja järgida kõige rangemaid tööstusstandardeid. |
(20) |
Uurimine kinnitas, et erinevate segude tootmiseks segavad tootjad USAs toodetud biodiisli üldjuhul mineraaldiisliga (edaspidi „biodiisli segud”) ning segud müüakse seejärel eri klientidele. Samuti ilmnes, et biodiislit müüdi puhtal kujul sõltumatutele äriühingutele, kes ostsid või importisid seda mineraaldiisliga segamiseks. Biodiisli segamine mineraaldiisliga on suhteliselt lihtne tegevus, mida on võimalik teha näiteks tsisternides segamise teel tootmispaigas enne segu tsisternautole toimetamist või tilkhaaval tsisternautos segamise teel, lisades soovitud biodiisli ja mineraaldiisli hulga järk-järgult, või samaaegse segamise teel, mille korral mõlemad komponendid jõuavad tsisterni või autosse üheaegselt. |
(21) |
Erinevate biodiisli segude selgeks tuvastamiseks on olemas „B” faktori („B” factor) nime all tuntud rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem, mis näitab täpset biodiisli kogust biodiisli segus – näiteks saab „X” % biodiislit sisaldav biodiisli segu märgistuse B„X”, kuna puhta biodiisli märgistus on B100, mis tähendab, et see sisaldab 100 % biodiislit. USA turul müüdi tavaliselt B99 diislit, mis sisaldas 99 % (7) biodiislit ja 1 % mineraaldiislit. Vastupidiselt mineraaldiislile tuleks puhast biodiislit kasutada suhteliselt kiiresti ning sellel ei tohiks lasta seista kauem kui kolm kuni neli kuud, kuna vastasel juhul see oksüdeerub ega ole enam tarbimiseks sobiv. Biodiisli segamine mineraaldiisliga võimaldab kütust kauem säilitada. 1 % mineraaldiislit segus B99 on piisavalt toksiline biodiisli seente pärssimiseks. |
(22) |
Uurimine näitas, et kuigi biodiisel ja suure biodiisli sisaldusega segud (8) on üldiselt ette nähtud USA turul müümiseks eesmärgiga neid edasi segada, toodetakse väikese biodiisli sisaldusega segusid (9) harilikult USA turul tarbimiseks. Seega saab USAs eristada turgu suure biodiisli sisaldusega segude ja väikese sisaldusega segude jaoks. |
(23) |
Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et USAs toodetav ja müüdav ning ühendusse imporditav biodiisel ja teatud segud mõjutasid kaebuse esitanud ühenduse biodiisli tootjate majanduslikku olukorda. Kooskõlas asjaomaste USA tootjate ja siseturu omadustega oli vaatlusaluse toote määratluse eesmärk hõlmata ka asjaomastes biodiisli segudes olevat biodiislit. Nagu on märgitud algatamisteates ja põhjenduses 16, peaks vaatlusaluse toote määratlust selgitama, et teha kindlaks tooted, mida oli kavas uurimisse kaasata. |
(24) |
Uurimine näitas, et suurem osa USAs otsetarbimiseks müüdavatest biodiisli segudest on märgistusega B20, st segud, mis sisaldavad 20 % biodiislit, nagu on selgitatud põhjenduses 21, ning mida on võimalik kasutada 1992. aasta energiapoliitika seaduse järgimiseks (Energy Policy Act), (10) ning märgistusega B6, B5 ja B2. Üldsusele kättesaadava teabe kohaselt on mis tahes diiselmootor võimeline nende segudega töötama sisuliselt mingeid täiendusi tegemata ja autotootjate antud garantii kehtivust kaotamata. Väikese biodiisli sisaldusega segud (2 %–20 % biodiislit) toimivad sarnaselt mineraaldiisliga. Kasutades mootoris kõrgemat kui B20 biodiislikütust, võib tarbija kogeda teatavat langust võimsuses, pöördemomendis ja kütusesäästus, samuti ei kehti mootorile tekitatud kahju puhul üldjuhul autotootja garantii. |
(25) |
Uurimine on näidanud, et puhast biodiislit ja suure biodiisli sisaldusega segusid ei kasutata üldjuhul USAs otsetarbimiseks. Puhas biodiisel tuleb tavaliselt enne turustamist segada. Kõnealuseid segusid kasutatakse transpordisektoris diislikütusega töötavate maanteesõidukite kütusena, näiteks sõiduautodes, veoautodes ja bussides, ning samuti rongides. Biodiislit saab kasutada ka katlakütusena kodustes, kaubanduslikes või tööstuslikes kateldes ning generaatorite kütusena elektri tootmiseks. Hetkel katsetatakse biodiisli segude kasutamise võimalikkust õhusõidukites. |
(26) |
Seega tuleks uuritav vaatlusalune toode määratleda kui mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid, üldtuntud kui biodiisel, kas puhtal kujul või segudes, mis on suurema biodiisli sisaldusega kui B20 segud. Teisisõnu hõlmab vaatlusalune toode USAst pärit puhast biodiislit (B100) ja kõiki segusid, mis on suurema biodiisli sisaldusega kui B20 segud, st segusid, mis sisaldavad üle 20 % USAst pärit biodiislit (edaspidi „vaatlusalune toode”). Seda künnist peetakse sobivaks USA turul saadaolevate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks. |
(27) |
On leitud, et olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on kõnealusesse uurimisse kaasatud igat tüüpi biodiislid ja segudes olevad biodiislid samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote võimalikud varieerumised ei muuda selle põhimõistet, selle omadusi ega erinevatel isikutel sellest olevat ettekujutust. |
(28) |
Vaatlusalust toodet deklareeritakse CN-koodide ex 3824 90 91, ex 3824 90 97, ex 2710 19 41, ex 1516 20 98, ex 1518 00 91 ja ex 1518 00 99 all. |
2.1. Samasugune toode
(29) |
Leiti, et kõnealusesse uurimisse kaasatud tooted, mida toodetakse ja müüakse USA siseturul, ning USAst ühenduse turule eksporditavad tooted on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Samamoodi on tooted, mida toodavad ühenduse tootjad ja mida müüakse ühenduse turul, ning tooted, mida eksporditakse asjaomasest riigist ühendusse, sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega. |
(30) |
On väidetud, et mõned kasutajad, eriti Saksamaal, kasutavad vahetult puhast biodiislit (B100) odavama alternatiivina mineraaldiisli või tavaliste ühenduse turul otsetarbimiseks kasutatavate segude asemel. Selle väite uurimine näitas, et suurem osa ühenduse tootjate müügist ühenduse turul oli suunatud äriühingutele, kes segasid seda mineraaldiisliga. Asjaolu, et mõned autoparkide omanikud B100 biodiisli peale üle lähevad, on ühenduse tasandil pigem erand kui reegel. Biodiisel on pigem mineraaldiislit ühenduse turul täiendav toode, mitte seda asendav. |
(31) |
See ei muuda asjaolu, et USAs toodetavad ja ühendusse eksporditavad erinevat tüüpi vaatlusalused tooted on asendatavad toodetega, mida ühenduses toodavad ja müüvad ühenduse biodiisli tootjad. Kasutusviisides või tootjate ja tarbijate ettekujutustes tootest ei ole selliseid olulisi erinevusi, mis muudaksid samasuguse toote määrtalust. |
(32) |
Üks huvitatud isik väitis, et vaatlusalusel tootel, eriti puhtal biodiislil, on teistsugused füüsikalised ja keemilised omadused kui ühenduses toodetud samasugusel biodiislil. Kui EÜ biodiisli tootmine baseerub rapsiõlil, siis USA tootjad kasutavad ainult sojaõli. Seega väideti, et need kaks toodet ei ole omavahel asendatavad ega konkureeri teineteisega ühenduse turul. Kõnealune huvitatud isik rõhutas eelkõige asjaolu, et külma voo omadused ja joodiarvud on erinevad. |
(33) |
Komisjon uuris seda väidet ja jõudis järgmistele järeldustele:
|
(34) |
Arvestades, et „samasugusus” ei nõua vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4 toodetelt identsust kõigis aspektides, ei ole erinevate tootetüüpide vahelised väikesed erinevused piisavad selleks, et muuta üldist järeldust selle kohta, kas vaatlusalune toode ja ühenduse samasugune toode on sarnased. |
(35) |
Seega ei leitud vaatlusaluse toote erinevate tüüpide ning ühenduse turul müüdavate ühenduse samasuguste toodete vahel erinevusi, mis võiksid viia järelduseni, et ühenduse turul toodetavad ja müüdavad tooted ei ole samasugused tooted, millel on samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu USAs toodetavatel ja ühendusse eksporditavatel vaatlusaluse toote tüüpidel. Seetõttu otsustatakse esialgu, et igat tüüpi biodiislid on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses sarnased. |
3. DUMPING
3.1. Sissejuhatav märkus
(36) |
Uurimise käigus leiti, et USAs võimaldatakse niinimetatud „segaja maksukrediiti” 1 USA dollar ühe galloni puhta biodiisli kohta biodiisli ja mineraaldiisli segus. |
(37) |
Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad väitsid, et nende dumpingumarginaali kindlaksmääramisel tuleks korrigeerida nende eksporditava ja siseturul müüdava segatud biodiisli müügikäivet, suurendades müügihinda saadud maksukrediidi võrra või lahutades segaja maksukrediidi müüdud toodangu tootmiskuludest. |
(38) |
Tuleks märkida, et vastavalt asjakohastele õigusnormidele, nimelt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (11) artikli 24 lõikele 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Subsiidiumivastases menetluses ilmnes aga, et segaja maksukrediit on subsiidium, mida võimaldatakse nii ekspordi kui ka siseriikliku müügi puhul täpselt samal viisil ja samasugustes summades ning seda ei saa seega pidada ekspordisubsiidiumiks. Seega asuti ajutiselt seisukohale, et korrigeerimise nõudeid ei saa rahuldada. |
3.2. Normaalväärtus
(39) |
Algmääruse artikli 2 lõike 2 alusel normaalväärtuse kindlakstegemiseks uuris komisjon kõigepealt, kas siseturul sõltumatutele tarbijatele müüdud vaatlusaluse toote müügimaht oli tüüpiline, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % samasuguse toote ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil. |
(40) |
Ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul leiti, et tal kas puudus üldse või puudus tüüpiline vaatlusaluse toote müügimaht siseturul. Kõnealuse eksportiva tootja puhul tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel. |
3.2.1. Koostööd tegevad eksportijad, kelle müügimahud siseturul olid tüüpilised
(41) |
Seejärel tegi komisjon nende valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kelle müügimahud siseturul olid tüüpilised, kindlaks need eksportivate tootjate siseturul müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad. |
(42) |
Konkreetse tooteliigi müüki siseturul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht siseturul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust. |
(43) |
Seejärel uuris komisjon, kas asjaomaste ettevõtjate müüki siseturul võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul. |
(44) |
Kui tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati uurimisperioodi jooksul selle tooteliigi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte. |
(45) |
Kui tooteliigi tulutoova müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust 80 % või alla selle, või kui kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega. |
(46) |
Tooteliikide puhul, mida siseturul ei müüdud tüüpilistes kogustes või mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus, tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel. Selleks liideti uurimisperioodil kõnealuse tooteliigiga seotud eksportija keskmistele tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning põhjendatud kasumimarginaal. Algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt võeti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali puhul aluseks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali kaalutud keskmine, mille esitas asjaomane eksportiv tootja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta. |
3.2.2. Koostööd tegevad eksportivad tootjad, kelle müügimahud siseturul ei olnud tüüpilised
(47) |
Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kelle müügimahud siseturul ei olnud tüüpilised, arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel, liites vaatlusaluse tootega seotud tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning põhjendatud kasumimarginaali. Algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a kohaselt võeti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali kindlaksmääramisel aluseks teiste uurimisaluste eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasumimarginaal seoses samasuguse toote valmistamise ja müügiga siseturul. |
(48) |
Ühe sellise ettevõtja puhul tehti algmääruse artikli 2 lõike 5 alusel korrektsioon, et võtta arvesse asjaolu, et ettevõtja oli alles tegevust käivitamas. Korrigeeriti selle ettevõtja üldkulusid, et võtta arvesse tootmisrajatiste tootmisvõimsuse madalat rakendusastet käivitamisetapis. |
3.3. Ekspordihind
(49) |
Ekspordihinnad määrati kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8. |
(50) |
Kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses või väljaspool ühendust paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks nende jaemüügihindade põhjal, millega tooted müüdi esimesele sõltumatule ostjale ühenduses ning mida korrigeeriti importimise ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kuludega ning kasumiga. |
3.4. Võrdlus
(51) |
Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemega. |
(52) |
Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. |
(53) |
Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse transpordi-, mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pakkimis- ja krediidikulusid ning komisjonitasusid. |
3.5. Dumpingumarginaalid
3.5.1. Valimisse kaasatud koostööd tegevad eksportivad tootjad
(54) |
Valimisse kaasatud ettevõtjate puhul võrreldi iga ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12. |
(55) |
Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:
|
3.5.2. Teised koostööd tegevad eksportivad tootjad
(56) |
Valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati kooskõlas algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetega. See marginaal arvutati valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud marginaalide põhjal. Selle põhjal määrati valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal ajutiselt tasemel 33,7 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata. |
3.5.3. Koostööst hoidunud eksportivad tootjad
(57) |
Kõigi teiste USA eksportijate puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu võrreldi USAst pärit impordi kogumahuga, mis tuletati USA ekspordistatistikast. Koostöö moodustas 81 %. Selle alusel leiti, et koostöö tase on kõrge. Sellest lähtuvalt leiti, et on asjakohane määrata koostööd mittetegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal kindlaks vastavalt kõrgeimale koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalile, tagamaks meetmete efektiivsust. |
(58) |
Selle põhjal määrati üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 57,3 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist. |
4. ÜHENDUSE TOOTMISHARU
4.1. Ühenduse toodang ja olukord
(59) |
Kogu kättesaadavat teavet, kaasa arvatud kaebuses esitatud teave, ning ühenduse tootjatelt enne ja pärast menetluse alustamist kogutud teavet kasutati ühenduse kogutoodangu välja selgitamiseks ning uurimise toetamiseks. |
(60) |
Nende andmete põhjal leiti, et ühenduse toodang oli uurimisperioodil ligikaudu 5 400 000 tonni. Tehti kindlaks, et kolm samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat on seotud USA eksportivate tootjatega ja et see kontsern ise impordib märkimisväärsetes kogustes vaatlusalust toodet kontserniga seotud USA eksportijatelt. Seetõttu arvati kõnealused ettevõtjad välja ühenduse tootmisharu mõistest algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Selle tulemusena oli olukorra hindamisel aluseks võetav tootmismaht vahemikus 4 200 000–4 600 000 tonni. |
(61) |
Tehti kindlaks, et ettevõtjad, kes toetasid kaebust ja nõustusid uurimisel koostööd tegema, tootsid uurimisperioodil üle 60 % põhjenduses 60 esitatud ühenduse biodiislitoodangust. Põhjenduses 63 viidatud ettevõtjat, kes uurimises koostööd ei teinud, ei peetud kaebuse toetajaks. Jõuti järeldusele, et kaebuse ja uurimise aluseks on põhiosa ühenduse toodangust algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. |
4.2. Väljavõtteline uuring
(62) |
Ühenduse tootjate suure arvu tõttu otsustati olulise kahju kandmise kindlakstegemiseks tugineda väljavõttelisele uuringule. Valimi moodustamiseks saadeti küsimustikud kõikidele ühenduse samasuguse toote võimalikele tootjatele. Esialgu andis valimi moodustamise küsimustikule sisulised vastused ja nõustus menetluses koostööd tegema rohkem kui 40 ettevõtjat. Põhjenduses 60 nimetatud kolm ettevõtjat jäeti samas põhjenduses esitatud põhjustel valimisse kaasamata. |
(63) |
Ülejäänud ettevõtjate seast moodustati 11 ettevõtjast koosnev valim, lähtudes suurimast tüüpilisest toodangu- ja müügimahust ühenduses, nagu kirjeldatakse eespool põhjenduses 11. Üks esialgu valimisse kaasatud tootja tuli valimist välja arvata, kuna ta ei teinud uurimisega seoses koostööd. Ülejäänud kümme valimisse kaasatud ettevõtjat loeti esindavat kogu ühenduse tootmist. |
(64) |
Edaspidi kasutatavate viidetega „ühenduse tootmisharule” ja „valimisse kaasatud ühenduse tootjatele” viidatakse neile kümnele valimisse kaasatud tootjale. |
5. KAHJU
(65) |
Nagu on nimetatud eespool põhjenduses 15, hõlmas kahju hindamise seisukohalt asjakohaste tendentside uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni. Uurimise käigus ilmnes aga, et ühenduse tootmisharu oli 2004. aastal sisuliselt alles käivitumas. Seetõttu peeti kohasemaks analüüsida tendentse alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini (edaspidi „analüüsitud ajavahemik”). Sellegipoolest esitatakse alljärgnevas hinnangus ka 2004. aasta kohta kogutud teave. |
5.1. Ühenduse tarbimine
Tabel 1
Ühenduse tarbimine |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Tonnid |
1 936 034 |
3 204 504 |
4 968 838 |
6 644 042 |
6 608 659 |
Indeks 2005 = 100 |
60 |
100 |
155 |
207 |
206 |
(66) |
Ühenduse tarbimine tehti kindlaks ühenduse kõikide tootjate kogutoodangu alusel, millele viidati eespool põhjenduses 60, ning sellest lahutati ühenduse tootjate eksporditud toodang ja liideti asjaomasest riigist imporditud toodang ning muudest kolmandatest riikidest imporditud toodang. |
(67) |
USAst imporditud toodangu mahu kindlakstegemisel tugineti järgmistele teabeallikatele:
|
(68) |
Selle teabe analüüsimisel ilmnes, et Eurostati andmeid ei saanud kasutada tarbimise hindamiseks, sest kuni 2007. aasta lõpuni puudusid vaatlusaluse toote erinevate liikide tolliklassifikatsiooni jaoks eraldi CN-koodid. Vaatlusaluse toote import liigitati mitmete koodide alla, mis hõlmasid ka muude toodete importimise andmed. Seega peeti kohasemaks kasutada usaldusväärsete impordi- ja tarbimisandmete ja imporditendentside kindlakstegemiseks USA ekspordistatistikat. Selle teabeallika kasutamisel võeti arvesse kauba USAst ühendusse tarnimiseks kuluvat aega, mistõttu ekspordistatistikat korrigeeriti ühe kuu võrra. |
(69) |
Teistest riikidest imporditud toodangu ja ühenduse tootjate eksporditud toodangu suhtes tugineti uurimisel kaebuses esitatud andmetele, kuna Eurostati andmeid ei olnud eespool nimetatud põhjusel võimalik arvesse võtta. |
(70) |
Eeltoodu põhjal leiti, et biodiisli tarbimine kasvas ühenduses aastatel 2005–2007 107 % ja seejärel vähenes uurimisperioodil ühe protsendipunkti võrra. Kokkuvõttes kasvas tarbimine analüüsitud ajavahemikul enam kui kaks korda. |
(71) |
Nõudluse kasv oli eelkõige tingitud biokütuste kasutamise edendamise meetmetest, mida liikmesriigid võtsid pärast seda, kui võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris, (12) ja nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik. (13) |
5.2. Asjaomasest riigist imporditud toodangu maht ja turuosa
Tabel 2
Import USAst |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Tonnid |
2 634 |
11 504 |
50 838 |
730 922 |
1 137 152 |
Indeks 2005 = 100 |
23 |
100 |
442 |
6 354 |
9 885 |
Turuosa |
0,1 % |
0,4 % |
1,0 % |
11,0 % |
17,2 % |
Indeks 2005 = 100 |
25 |
100 |
250 |
2 750 |
4 300 |
Allikas: USA ekspordistatistika. |
(72) |
USAst imporditud toodangu mahud kasvasid märkimisväärselt: ligikaudu 11 500 tonnilt 2005. aastal umbes 1 137 000 tonnini uurimisperioodil. |
(73) |
Analüüsitud ajavahemikul suurenes järjepidevalt USAst dumpinguhindadega imporditud toodangu turuosa ühenduse turul: 0,4 %-lt 2005. aastal 17,2 %-ni uurimisperioodil. Seega on dumpinguhindadega imporditud toodangu maht märkimisväärselt kasvanud nii absoluutarvudes kui suhteliselt, arvestades tarbimist ühenduses nimetatud ajavahemikul. |
(74) |
Biodiisli tarnijad kasutavad väljendit splash and dash, kirjeldamaks seda, kuidas väidetavalt välismaise päritoluga biodiislit USA kaudu ühendusse tarnitakse: USAs lisatakse biodiislile sisuliselt tilgake tavalist diislit (0,01 % lõplikust segust), et segu valmistaja saaks kasutada USAs subsiidiumi. |
(75) |
USA osapooled on väitnud, et splash and dash selgitab USAst ühenduse turule saabunud impordimahu järsku kasvu ja et selliselt tarnitud toodang moodustas uurimisperioodil USAst imporditud toodangust väidetavalt 40 %. Need isikud on ka väitnud, et kuna uurimine algatati USAst pärineva biodiisli importimise suhtes, siis võib splash and dash-meetodil tarnitud kogused kahju analüüsist eraldada ja neid võib käsitleda muudest kolmandatest riikidest pärineva impordina. |
(76) |
Kaebuse esitaja väitis aga, et splash and dash-meetodil tarnitud kogus moodustaks parimal juhul üksnes 10 % USA ekspordimahtudest, olles seega tähtsusetu, ja see ei muuda järeldust, et ühenduse turule suunati suures koguses dumpinguhindadega imporditud toodangut, eriti uurimisperioodil. |
(77) |
Uurimine on näidanud, et USA ekspordistatistika ei võimalda eristada ükskõik millist väidetavalt splash and dash-protsessi raames eksporditud biodiislit ja muud USA eksporti, mis on märgitud statistikas eksporti käsitleva peatüki alla. Samast statistikast leiti äärmiselt vähe koguseid, mis olid deklareeritud reeksporti käsitleva peatüki all. USA ametiasutused väitsid ka, et kõik eksporti käsitlevas peatükis märgitud kogused on pärit USAst. |
(78) |
Lisaks teatas enamik uuritud USA ettevõtjaid, et ühendusse eksporditud või siseriiklikul turul müüdud koguste puhul ei ole võimalik eristada USAs toodetud või USAst pärinevaid koguseid ning splash and dash-meetodil tarnitud koguseid. |
(79) |
Uuritud USA ettevõtjate puhul leiti ka, et kogu biodiisli eksport deklareeriti USA päritolu biodiislina nii USAst eksportimise kui ühendusse importimise ajal. |
(80) |
Tuginedes ülaltoodule ning võttes eriti arvesse seda, et kui splash and dash-eksporti üldse esines, oli see eksporditud deklareerituna USAst pärinevana ja USA ametiasutused pidasid seda USAst pärinevaks; leiti, et pole põhjust käsitleda splash and dash-ekspordijuhte USAst mittepärineva impordina. |
5.3. Dumpinguhindadega imporditud toodangu hinnad ja hindade allalöömine
5.3.1. Ühiku müügihind
Tabel 3
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Hind (eurot tonni kohta) |
463 |
575 |
600 |
596 |
616 |
Indeks 2005 = 100 |
81 |
100 |
104 |
104 |
107 |
Allikas: USA ekspordistatistika ja valimisse kaasatud USA eksportijate poolt küsimustikule antud vastused. |
(81) |
USA ekspordistatistikat kasutati ka USAst dumpinguhindadega imporditud toodangu hinnatendentside kindlakstegemiseks, eriti 2007. aasta ja uurimisperioodi puhul. Et kajastada hinnataset ühenduse piiril, korrigeeriti keskmisi ekspordihindu asjakohaste veo- ja kindlustuskuludega. Tuleks märkida, et analüüsitud ajavahemiku varasemate perioodide, nimelt 2005. ja 2006. aasta, aga ka 2004. aasta puhul ei ole USA ekspordistatistika müügihindade seisukohalt täiesti usaldusväärne, arvestades seda, et arvutatud keskmised ekspordihinnad leiti olevat ebaproportsionaalselt kõrged võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud hindadega. Seetõttu lähtuti nende aastate puhul USA keskmise ekspordihinna kindlaks määramisel valimisse kaasatud USA eksportivate tootjate poolt küsimustikule antud vastustest. |
(82) |
USAst imporditud toodangu keskmised hinnad kõikusid vaatlusalusel perioodil, ent kokkuvõttes tõusid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 7 %. |
5.3.2. Hinna allalöömine
(83) |
Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi valimisse kaasatud ühenduse tootjate poolt sõltumatutele klientidele kohaldatud kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate USAst pärit importtoodangu kaalutud keskmiste hindadega, mis olid valimisse kaasatud USA eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud CIF-hindade põhjal. Vajaduse korral korrigeeriti tollimakse, impordijärgseid kulusid ning erinevusi biodiisli tootmiseks kasutatavates lähteainetes (vt järgmine põhjendus). |
(84) |
Uurimise käigus tehti kindlaks vaatlusaluse toote erinevad liigid, kusjuures liigituse aluseks olid ennekõike tootmisprotsessiks kasutatud lähteained. Kui ühenduses on peamiseks lähteaineks rapsiseemned, siis USA tootjad kasutavad muid lähteaineid, näiteks sojaube, rapsiõli, palmi jne. Arvestades asjaolu, et lähteaine on vaatlusaluse tootmisel kasutatav peamine toormaterjal, asuti seisukohale, et tuleks võimaldada korrigeerimist, võtmaks arvesse lähteaine erinevusi. Korrektsioon arvutati selliselt, et see vastaks vaatlusaluse toote asjakohaste liikide ja rapsiseemnetest toodetud toote vahelise erinevuse turuväärtusele. Selliselt võrreldi nii ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu kui asjaomaste imporditud toodete kaalutud keskmisi hindu sama lähteaine – rapsiseemnete – baasil. |
(85) |
Eeltoodud metoodika kohaselt leiti, et erinevus USA ja ühenduse hindade vahel, väljendatuna protsendina ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisest tehasehinnast, ehk hinna allalöömise marginaal oli vahemikus 18,9–33,0 %. |
5.4. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord
(86) |
Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhindadega impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta analüüsitud ajavahemikul. |
5.4.1. Tootmisvõimsus, toodang ja tootmisvõimsuse rakendusaste
Tabel 4
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Tootmisvõimsus (tonnides) |
529 000 |
920 000 |
1 306 572 |
2 189 910 |
2 520 508 |
Indeks 2005 = 100 |
58 |
100 |
142 |
238 |
274 |
Toodang (tonnides) |
475 710 |
813 657 |
1 214 054 |
1 832 649 |
2 016 573 |
Indeks 2005 = 100 |
58 |
100 |
149 |
225 |
248 |
Tootmisvõimsuse rakendusaste |
90 % |
88 % |
93 % |
84 % |
80 % |
Indeks 2005 = 100 |
102 |
100 |
106 |
95 |
91 |
Allikas: Valimisse kaasatud ühenduse tootjate vastused küsimustikule. |
(87) |
Koos kasvava tarbimisega kasvas analüüsitud ajavahemikul järjepidevalt ka valimisse kaasatud ühenduse tootjate tootmisvõimsus. Tootmisvõimsus kasvas aastatel 2005–2006 42 %, seejärel 2007. aastal 68 % ning uurimisperioodi ja 2007. aasta vahel veel 15 %. Kogukasv analüüsitud ajavahemikul oli 174 %. Tootmisvõimsuse kasvu põhjuseks olid nõudluse kasvu prognoosi arvestades tehtud uued investeeringud. |
(88) |
Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse kasv on selgitatav direktiivis 2003/30/EÜ seatud eesmärgiga saavutada ühenduses biokütuste ja teiste taastuvkütuste tarbimise 5,75 %-line osakaal, arvutatuna energiasisalduse alusel kogu transpordis kasutatavast bensiinist ja diislikütusest, mis on ühenduse turule toodud 31. detsembriks 2010. Lisaks kinnitas Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsis kõikidele liikmesriikidele siduva miinimumeesmärgi saavutada 2020. aastaks biokütuste 10 %-line osakaal kogu ühenduse transpordis kasutatavast bensiinist ja diislikütusest. (14) Nii suureneks biokütuste tarbimine ühenduses nimetatud aastaks ligikaudu 33 miljoni tonni õli ekvivalendini. 2006. aastal oli tootmisvõimsus kogu ühenduses ainult umbes 6 miljonit tonni. Eeltoodut arvestades on mõistetav, et ühenduse tootjad on nõudluse kasvu prognoosidest tulenevalt investeerinud lisavõimsustesse. |
(89) |
Samasuguse toote valmistamine ühenduse tootmisharu poolt kasvas samuti järjepidevalt; kogukasv moodustas analüüsitud ajavahemikul 148 %. |
(90) |
Kuna tootmismahtude kasv oli tootmisvõimsuse kasvust veidi aeglasem, vähenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste analüüsitud ajavahemiku jooksul 9 %. |
5.4.2. Müügimaht, turuosa ja keskmine ühikuhind ühenduses
Tabel 5
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Müügimahud (tonnides) |
476 552 |
810 168 |
1 194 594 |
1 792 502 |
1 972 184 |
Indeks 2005 = 100 |
59 |
100 |
147 |
221 |
243 |
Turuosa |
24,6 % |
25,3 % |
24,0 % |
27,0 % |
29,8 % |
Indeks 2005 = 100 |
97 |
100 |
95 |
107 |
118 |
Keskmised hinnad (eurot tonni kohta) |
655 |
759 |
900 |
892 |
933 |
Indeks 2005 = 100 |
86 |
100 |
119 |
118 |
123 |
Allikas: Valimisse kaasatud ühenduse tootjate vastused küsimustikule. |
(91) |
Koos tarbimise kasvuga kasvas stabiilselt ka ühenduse tootjate poolt ühenduse turul müüdud toodangu maht; kogukasv moodustas analüüsitud ajavahemikul 143 %. Samal ajavahemikul suurendas ühenduse tootmisharu ka oma turuosa 4,5 protsendipunkti võrra. |
(92) |
Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad kasvasid analüüsitud ajavahemikul 23 %. Hinnatõus on põhjendatav toormaterjalide ja muude sisenditega seotud kulude kasvuga. |
5.4.3. Kasv
(93) |
Ühenduse tootmisharu kasv kajastub mahunäitajates, milleks on näiteks toodangumaht ja müügimaht, ent eelkõige turuosas. Vaatamata tarbimise hoogsale kasvule ühenduse turul analüüsitud ajavahemikul jäi valimisse kaasatud ühenduse tootjate turuosa kasv suhteliselt tagasihoidlikuks. Näiteks 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas valimisse kaasatud ühenduse tootjate turuosa üksnes 5,8 protsendipunkti võrra. Samal ajal kasvas dumpinguhindadega impordi turuosa üle 16 protsendipunkti. Asjaolu, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu kasvanud turust, avaldas kokkuvõttes negatiivset mõju selle majanduslikule olukorrale. Märkimisväärset mõju avaldati mitmetele teguritele, näiteks tootmisele, tootmisvõimsuse rakendusastmele, tootlikkusele, müügile, investeerimispoliitikale ja investeeringute tasuvusele. |
5.4.4. Varud
Tabel 6
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Varud (tonnides) |
11 195 |
14 663 |
34 123 |
55 410 |
58 566 |
Indeks 2005 = 100 |
76 |
100 |
233 |
378 |
399 |
Allikas: Valimisse kaasatud ühenduse tootjate vastused küsimustikule. |
(94) |
Analüüsitud ajavahemikul kasvasid biodiisli varud ligikaudu 200 %. Varud kasvasid kogu analüüsitud ajavahemiku vältel ning isegi kiiremini pärast seda, kui ühenduse tootmisharu tootmismahud kasvasid samal ajavahemikul. Kuna biodiislit ei saa ladustada kuuest kuust pikema perioodi vältel (keskmine ladustamisperiood on üksnes kolm kuud), siis on varusid puudutavatel andmetel ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel üksnes piiratud väärtus. |
5.4.5. Kasumlikkus, investeeringud, investeeringutasuvus, rahavood ja kapitali kaasamise võime
Tabel 7
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Tasuvus |
9,3 % |
18,3 % |
18,0 % |
5,7 % |
5,7 % |
Indeks 2005 = 100 |
51 |
100 |
98 |
31 |
31 |
Investeeringud (tuhandetes eurodes) |
19 497 |
70 885 |
237 115 |
140 014 |
131 358 |
Indeks 2005 = 100 |
28 |
100 |
335 |
198 |
185 |
Investeeringutasuvus |
92 % |
114 % |
108 % |
23 % |
23 % |
Indeks 2005 = 100 |
81 |
100 |
95 |
20 |
20 |
Rahavood (tuhandetes eurodes) |
24 113 |
131 211 |
213 560 |
167 042 |
180 602 |
Indeks 2005 = 100 |
18 |
100 |
163 |
127 |
138 |
Allikas: Valimisse kaasatud ühenduse tootjate vastused küsimustikule. |
(95) |
Valimisse kaasatud ühenduse tootjate kasumlikkus määrati kindlaks ühenduses samasuguse toote müügist teenitud maksustamiseelse puhaskasumi ja müügikäibe suhtena. Analüüsitud ajavahemikul langes valimisse kaasatud ühenduse tootjate kasumlikkus 18,3 %-lt 2005. aastal 5,7 %-ni uurimisperioodil. Seega oli langus analüüsitud ajavahemikul 12,6 protsendipunkti. |
(96) |
Valimisse kaasatud ühenduse tootjate poolt biodiisli tootmisse tehtud investeeringud kasvasid aastatel 2005–2006 235 %. See kasv oli seotud tootmisvõimsuse laiendamisega, kuna eeldati nõudluse kasvu ühenduses. Sellega seoses märgitakse, et enamikul juhtudel planeeritakse investeeringuid vähemalt kaks aastat enne, kui biodiislitehas täie võimsusega tööle hakkab. Samad tootjad jätkasid investeerimist 2007. aastal ja uurimisperioodil, ehkki palju aeglasemas tempos. See periood langeb samale ajale perioodiga, mil dumpinguhinnaga import ühenduse turul kiiresti suurenes. |
(97) |
Vähenes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate investeeringutasuvus, mis väljendab nende maksustamiseelset tulu protsendina biodiisli tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus. Tegelik langus oli järsk: investeeringutasuvus vähenes analüüsitud ajavahemiku jooksul 91 protsendipunkti võrra. Asuti seisukohale, et investeeringutasuvuse vähenemine on selge märk ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisest. |
(98) |
Rahavood, mis väljendavad tööstusharu võimet oma tegevust ise rahastada, kasvasid analüüsitud ajavahemikul 38 %. Vaatamata kasumlikkuse vähenemisele samal ajavahemikul viitab rahavoogude kasv positiivsele tendentsile, mis tulenes peamiselt kasvanud amortisatsioonikuludest, mida rahavoogude taseme kindlaksmääramisel arvesse võetakse. Teiseks kasvu põhjuseks oli asjaolu, et absoluutarvudes ei olnud kasumi vähenemine vaatlusalusel perioodil nii märkimisväärne kui käibe vähenemine. 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenesid rahavood siiski 15 %, märkides analüüsitud ajavahemiku lõpuosas toiminud langust, mis langes kokku dumpinguhinnaga impordi suurema osakaaluga ühenduse turul. |
5.4.6. Tööhõive, tootlikkus ja töötasud
Tabel 8
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Tööhõive (täistööaja ekvivalent) |
61 |
182 |
278 |
462 |
506 |
Indeks 2005 = 100 |
34 |
100 |
153 |
254 |
278 |
Tootlikkus (tonnid/täistööaja ekvivalent) |
7 798 |
4 470 |
4 367 |
3 967 |
3 985 |
Indeks 2005 = 100 |
174 |
100 |
98 |
89 |
89 |
Palgad (eurod/täistööaja ekvivalent) |
62 374 |
59 395 |
54 290 |
55 433 |
55 555 |
Indeks 2005 = 100 |
105 |
100 |
91 |
93 |
94 |
Allikas: Valimisse kaasatud ühenduse tootjate vastused küsimustikule. |
(99) |
Koos tootmis- ja müügimahtude kasvuga suurenes ühenduse tootmisharus tööhõive analüüsitud ajavahemikul 178 %. Märgitakse, et biodiislitööstus on kapitalimahukas tööstusharu, mis ei vaja tootmisprotsessis palju tööjõudu. |
(100) |
Keskmine palk vähenes analüüsitud ajavahemikul 6 %. See on selgitatav asjaoluga, et ühenduse tootmisharus analüüsitud ajavahemiku lõpuosas tootmise laiendamiseks palgatud lisatööjõud ei pidanud olema kõrge kvalifikatsiooniga. |
(101) |
Tootlikkus vähenes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 11 %. |
5.4.7. Tegeliku dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast dumpingust
(102) |
USA eksportivate tootjate dumpingumarginaalid, mis on esitatud dumpingut käsitlevas jaotises, ületavad miinimummarginaali märkimisväärselt. Dumpinguhindadega impordi mahtusid ja hindu arvestades ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju pidada tähtsusetuks. |
5.4.8. Ühenduse tootjad, keda valimisse ei kaasatud
(103) |
Ühenduse turgu puudutavate andmete analüüsist ilmnes, et nende ühenduse tootjate, keda ei kaasatud valimisse ja keda ei mainita eespool põhjenduses 60, turuosa nende toodetud biodiisli müügi turul vähenes analüüsitud ajavahemikul ühenduses märkimisväärselt. Nende tootjate turuosa vähenemine moodustas analüüsitud ajavahemikul hinnanguliselt üle 20 protsendipunkti. |
(104) |
Kaebuse esitaja antud teabe põhjal ilmnes, et paljud neist äriühingutest lõpetasid tegevuse või vähendasid oma tegevust biodiisli alal ning ei olnud võimelised uurimise käigus küllaldaselt koostööd tegema. |
(105) |
Lisaks märkisid mitmed ettevõtjad, kes valimi moodustamisega seoses teavet edastasid, et nad olid USAst pärineva odava imporditud toodangu tõttu sunnitud oma tootmist ja personali vähendama. Sarnaseid kommentaare esitasid ka teised tootjad, kes olid olnud valmis tootmist alustama, ent pidid USAst pärineva odava imporditud toodangu mahu järsu kasvu tõttu (eriti uurimisperioodil) turule sisenemise edasi lükkama. |
(106) |
Ülaltoodud valimisse kaasamata tootjatega seotud andmed kinnitaksid järeldusi kahju kohta, mida kandsid valimisse kaasatud ühenduse tootjad. |
5.5. Järeldus kahju kohta
(107) |
Uurimine näitas, et tänu kasvavale nõudlusele paranes valimisse kaasatud ühenduse tootjate olukord analüüsitud ajavahemiku jooksul mõne mahunäitaja osas, nimelt tootmine (+150 %), tootmisvõimsus (+174 %) ja müügimaht (+143 %). Valmisse kuuluvad ühenduse tootjad suurendasid ka oma turuosa 25,3 %-lt 2005. aastal 29,8 %-ni uurimisperioodi ajal, nimelt tagasihoidliku 4,5 protsendipunkti võrra. Seoses biodiisli nõudluse kasvuga ühenduse turul kasvasid sel ajavahemikul ka tööhõive ja investeeringud. Kuna aga tootmismaht ei vastanud turu kasvule, vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste analüüsitud ajavahemiku jooksul 9 % ja tootlikkus vähenes 11 %. |
(108) |
Peamised valimisse kaasatud ühenduse tootjate finantsolukorda kajastavad näitajad halvenesid analüüsitud ajavahemiku jooksul. Kasumlikkus vähenes 2005. ja 2006. aasta 18 %-lt uurimisperioodi jooksul tasemele alla 6 %. Vaatamata võimele ise oma tegevust finantseerida, eelkõige tänu suurenenud rahavoole, investeeringutasuvus vähenes uurimisperioodi ajal järsult – 80 %. |
(109) |
Lisaks ilmnes uurimise käigus, et aastatel 2005–2007 ning 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvasid järsult ka valimisse kaasatud ühenduse tootjate kulud (vastavalt +36 % ja +42 %); kulude kasvu põhjuseks oli lähteainete (peamiselt rapsiseemneõli ja sojaoaõli) hindade kasv, mis moodustavad peaaegu 80 % biodiisli kogukuludest. Kulude kasvu ei olnud võimalik täies ulatuses edasi kanda ühenduse turu klientidele. |
(110) |
Eeltoodu põhjal võib järeldada, et kogu ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
6. PÕHJUSLIK SEOS
6.1. Sissejuhatus
(111) |
Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas USAst pärinev dumpinguhindadega import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhindadega impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhindadega impordile. |
6.2. Dumpinguhindadega impordi mõju
(112) |
Uurimine näitas, et USAst pärineva dumpinguhindadega impordi maht kasvas analüüsitud ajavahemikul märkimisväärselt – 100 korda. Selle tulemusena kasvas märkimisväärselt ehk 16,8 protsendipunkti võrra ka dumpinguhindadega impordi turuosa, mis 2005. aastal oli 0,4 % ja uurimisperioodil juba 17,2 %. Näitamaks USAst pärineva dumpinguhindadega impordi järsu kasvu ühendusele avaldatava mõju olulisust, märgitakse, et turuosa kasv 16,8 protsendipunkti võrra saavutati 15 kuuga. |
(113) |
Samal ajal kasvas ühenduse tootmisharu osa oma põhiturul analüüsitud ajavahemiku jooksul vaatamata tarbimise märkimisväärsele kasvule üksnes ligikaudu 4,5 protsendipunkti võrra. Uurimise käigus ilmnes, et see toimus üksnes teiste ühenduse tootjate arvelt, kes lõpetasid tootmise või vähendasid tootmist analüüsitud ajavahemikul. |
(114) |
Dumpinguhindadega impordi keskmised hinnad kasvasid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 7 %, ent olid märkimisväärselt madalamad ühenduse tootmisharu keskmistest hindadest samal ajavahemikul. Seega lõi dumpinguhindadega import ühenduse tootmisharu hinnad oluliselt alla; keskmine hinna allalöömismarginaal oli uurimisperioodil 25 %. |
(115) |
Dumpinguhindadega impordi mahu järsust kasvust ühenduse turul tulenev surve ei võimaldanud ühenduse tootmisharul kehtestada oma müügihindu kooskõlas turutingimuste ja kulude kasvuga. Uurimisperioodil olid ühenduse tootmisharus biodiisli tootmiseks kasutatava lähteaine keskmised hinnad 2006. aastaga võrreldes 25 % kõrgemad. Ühenduse tootmisharul oli võimalik hinnatõusukulud klientidele edasi kanda üksnes 4 % ulatuses, samas kui kogukulud kasvasid samal ajavahemikul 20 %. Väärib märkimist, et ka USA tootjate kasutatud peamise lähteaine – sojaoaõli – hind kasvas sel ajavahemikul märkimisväärselt. Nagu on märgitud ka eespool põhjenduses 109, ei kajastunud see kulude kasv dumpinguhindadega impordi hindades. |
(116) |
Et tõendada põhjuslikku seost USAst pärit madalate dumpinguhindadega impordi mahu järsu kasvu ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel, võrreldi olukorda ühenduse turul aastatel 2005–2006, mil dumpinguhindadega importi ühenduse turul veel ei olnud, 2006. aastast uurimisperioodini valitsenud olukorraga, mil toimus madala hinnaga impordi järsk suurenemine. |
(117) |
Aastatel 2005–2006, mil dumpinguhindadega importi ühenduse turul veel ei olnud, kasvas tarbimine ligikaudu 1,8 miljoni tonni võrra. Kõik ühenduse tootjad võisid oma äriplaanide koostamisel tugineda kiiresti kasvava ja tugeva turu perspektiivile. Sel ajavahemikul kasvasid hinnad 19 % ja ühenduse tootmisharu kasum ulatus 18,3 %-ni. 2007. aastal ja uurimisperioodi vältel muutus olukord dramaatiliselt. Turule hakkas tulema USAst pärit madalate dumpinguhindadega import. Ehkki turg kasvas 1,6 miljoni tonni võrra, moodustas suurema osa turukasvust (üle ühe miljoni tonni) USAst pärinev dumpinguhindadega import. Ühenduse tootmisharu omandas vaid väikese turuosa, biodiisli tootmise kulud kasvasid sel ajavahemikul ligikaudu 25 %, ent keskmine müügihind kasvas vaid umbes 4 %. Seega halvenes üldine majanduslik ja rahaline olukord uurimisperioodi vältel, kuna kasum vähenes tasemele alla 6 % käibest. |
(118) |
Eeltoodu põhjal otsustatakse ajutiselt, et USAst pärit dumpinguhindadega import, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul oluliselt alla, kasvades samas märkimisväärselt ka mahult, mängis otsustavat rolli ühenduse tootmisharu kantud kahjus, mis kajastus eelkõige ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemises uurimisperioodi ajal. |
6.3. Muude tegurite mõju
6.3.1. Import muudest kolmandatest riikidest
Tabel 9
Muud kolmandad riigid |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Import kokku (tonnides) |
0 |
30 000 |
55 000 |
144 596 |
147 812 |
Indeks |
0 |
100 |
183 |
482 |
493 |
Turuosa |
0 % |
0,9 % |
1,1 % |
2,2 % |
2,2 % |
Indeks 2005 = 100 |
0 |
100 |
122 |
244 |
244 |
Allikas: Kaebuse esitaja edastatud teave. |
(119) |
Kolmandatest riikidest pärit importi ei olnud eespool põhjenduses 69 selgitatud põhjustel võimalik täpselt hinnata. Seetõttu põhinevad ülal olevas tabelis esitatud andmed kaebuse esitaja edastatud hinnangutel. |
(120) |
Kolmandatest riikidest, mida kõnealune uurimine ei hõlma, pärinev import kasvas 2005. aasta 30 000 tonnilt uurimisperioodil 147 812 tonnini. Selle tulemusena kasvas turuosa samal ajavahemikul üksnes 1,3 protsendipunkti võrra. Seetõttu otsustati ajutiselt, et kolmandatest riikidest pärit import sai avaldada vaid tähtsusetut mõju ühenduse tootmisharu kantud kahjule. |
6.3.2. Nõudluse muutumine
(121) |
Arvestades nõudluse olulist kasvu vaatlusalusel perioodil ja analüüsitud ajavahemikul, ei saanud ühenduse tootmisharu poolt uurimisperioodil kantud oluline kahju tuleneda nõudluse kaduvväikesest vähenemisest (-0,5 %), mida ühenduse turul täheldati 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. |
6.3.3. Poliitilised otsused
(122) |
Üks huvitatud isik väitis, et Saksamaal võis biodiisli puhul energiamaksude taaskehtestamine (15) negatiivselt mõjutada sellesse liikmesriiki biodiislit tarnivate ühenduse tootjate majanduslikku olukorda. |
(123) |
Uurimise käigus ilmnes, et puhastele biokütustele laienes Saksamaal alates 1999. aastast maksusoodustus, mida vähendati alates 1. augustist 2006. 1. jaanuaril 2007 kehtestati aga kohustusliku segamise nõue, (16) millega fikseeriti biodiisli kvoot tasemel 4,4 %, arvutatuna energiasisalduse alusel kogu transpordis kasutatavast bensiinist ja diislikütusest, mis on Saksamaa turule toodud. Ettevõtjad, kes seda kvooti ei täida, peavad maksma trahvi summas 0,60 eurot biodiisli liitri kohta, mis kvoodi täitmisest puudu jääb. See kohustusliku segamise nõue tundub suurel määral olevat korvanud väidetavad müügikahjumid ja tasakaalustanud stiimulite vähendamise. Uurimisel ilmneski, et Saksamaale tarnivate ja valimisse kaasatud ühenduse tootjate müügimahud kasvasid 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 68 %. |
(124) |
Eeltoodut arvestades otsustatakse, et ühenduse ametiasutuste otsused ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel. |
6.3.4. Ühenduse tootjate kasutamata tootmisvõimsus
(125) |
Üks huvitatud isik väitis, et biodiisli tootmise edendamiseks võetud poliitiliste meetmete tõttu otsustasid paljud ühenduse ettevõtjad investeerida olemasolevate tootmisvõimsuste laiendamisse ja uute tehaste rajamisse. See isik väitis ka, et ühenduse biodiisli tootmisvõimsus oli uurimisperioodil koguni 11,5 miljonit tonni. See isik lisas, et kuna tarbimise kasv ei vastanud ootustele, jäi märkimisväärne osa tootmisvõimsusest kasutamata ja oleks jäänud kasutamata ka USAst pärineva impordita. Selle tulemusena avaldasid suhtelised püsikulud negatiivset mõju ühenduse tootjate kasumlikkusele, investeeringutasuvusele ja rahavoogudele. |
(126) |
Sellega seoses märgitakse, et uurimisel keskenduti ühenduse tootjate olukorrale. Isegi kui vastab tõele, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvas (+189 %) suhteliselt enam kui nõudlus (+106 %), tuleb tähele panna, et biodiisli tootmisel on suurimateks kuluartikliteks muutuvkulud. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 109, moodustab biodiisli tootmisel kasutatava tooraine maksumus 80 % kogukuludest. Selle väite täiendaval uurimisel ilmnes, et püsikulude osakaal biodiisli tootmise ja müügiga seotud püsikuludes moodustas üksnes 6 % kogukuludest. Seega ei selgita kasutamata tootmisvõimsuse tõttu kasvanud püsikulude väidetav mõju ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemist uurimisperioodi vältel. |
(127) |
Lisaks väärib märkimist, et nagu on märgitud tabelis 4, oli valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tootmisvõimsuse realiseerimise määr uurimisperioodi vältel 80 %. Seega ei tõendatud väiteid ülemäärase tootmisvõimsuse kohta ühenduses. |
(128) |
Eeltoodu põhjal asutakse seisukohale, et kasutamata tootmisvõimsuse võimalik negatiivne mõju ühenduse tootmisharule ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel. |
6.3.5. Suurenenud nõudlus lähteaine järele ja kasvavad hinnad
(129) |
Üks huvitatud isik väitis, et seoses suurenenud nõudlusega rapsiseemnete ja rapsiseemneõli järele tõusid ühenduses toormaterjalide hinnad. Asjaolu, et ühenduse tootjad kasutavad peamise toormena rapsiseemneõli, selgitaks seda, miks nad kandsid rohkem kahju kui teised tootjad, kes kasutavad biodiisli tootmiseks teisi taimeõlisid, näiteks sojaoaõli või palmiõli. |
(130) |
Kõigepealt märgitakse, et uurimise käigus ilmnes, et valimisse kaasatud ühenduse tootjad ei kasutanud biodiisli tootmiseks mitte üksnes rapsiseemneõli, vaid ka teisi taimeõlisid (sojaoaõli, palmiõli, päevalilleõli) ning aeg-ajalt ka loomset rasva. |
(131) |
Pealegi mööndi juba eespool põhjenduses 109, et analüüsitud ajavahemikul kasvasid ühenduse tööstusharu kasutatava toormega (lähteainega) seotud kulud märkimisväärselt. Samas tuleb selle arengu puhul arvesse võtta põllumajandussaaduste üldist hinnatõusu kogu maailmas; sellega seoses märgitakse, et sojaoaõli (peamine asjaomase riigi tootjate kasutatav lähteaine) hinnatõus oli samal ajavahemikul suurem. Seega mõjutas lähteainete hindade tõus kõiki biodiisliliike. |
(132) |
Ausa konkurentsiga turul tuleks eeldada, et tootjatel on võimalik kulude kasvust toibuda ja kanda hinnatõus üle turule. Uurimise käigus ilmnes aga, et dumpinguhindadega impordi mahu järsu kasvu poolt ühenduse turule avaldatud surve ei võimaldanud ühenduse tootjatel kehtestada oma müügihindu kooskõlas turutingimuste ja kulude kasvuga. Nagu juba märgitud, kasvas analüüsitud ajavahemikul märgatavalt ka USA tootjate kasutatava peamise lähteaine – sojaoaõli – hind. Kulude kasv USAs ei kajastunud aga ühenduse turule suunatud dumpinguhindadega toodangu hindades. |
(133) |
Seda taustteavet arvestades tuleb otsustada, et toorme hinnatõus ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel. |
6.3.6. Mineraaldiisli hinnamuutused
(134) |
Üks huvitatud isik väitis, et mineraaldiisli ja biodiisli hindade vahelise tugeva seose tõttu võis biodiisli hindade tõus, mis oli mineraaldiisli hinnatõusuga võrreldes järsem, eriti Saksamaal, põhjustada selle liikmesriigi turule oma toodangut tarnivate tootjate müügi vähenemise. |
(135) |
Kõigepealt märgitakse, et see isik ei esitanud oma väite toetuseks mingeid andmeid. Lisaks ilmnes uurimise käigus, vastupidiselt selle isiku väitele, et ühenduse tootmisharu oli analüüsitud ajavahemikul müüki ja turuosa suurendanud. Lisaks tuleb märkida, et kuna toornafta hinnad kehtestatakse ülemaailmselt, siis oleks see asjaolu pidanud avaldama vaatlusaluse toote müügile ühenduses toodetud biodiisliga võrreldes samasugust mõju. |
(136) |
Eeltoodut arvestades tuleb see väide tagasi lükata. |
6.3.7. Ühenduse biodiislitehaste asukoha tähtsus
(137) |
Üks huvitatud isik väitis, et mis tahes biodiislitootja asukoht on konkurentsivõime seisukohalt oluline tegur, ja kasutas näitena Saksamaad, osutamaks sellele, et sisemaal asuvad biodiislitootjad peavad kandma suuri transpordikulusid, kuna kõik suurkliendid, eriti rafineerimis- ja segamistehased, asuvad rannikul. |
(138) |
Uurimise käigus ilmnes, et sisemaal asub vaid väike osa ühenduse tootmisharu tootjatest. Lisaks leiti teatavate sisemaal asuvate tootjate puhul, et nende läheduses asuvad ka rafineerimistehased. Teiste tootjate puhul ilmnes uurimisel, et sisemaal asuvate biodiislitootjate ebasoodsat olukorda, mis seisneb asjaolus, et nad asuvad oma klientidest kaugel (segamis- ja rafineerimistehased), korvab see, et nad asuvad lähedal jahvatustehaste ja/või lähteainetarnijate lähedal. |
(139) |
Ülaltoodu alusel lükati tagasi väide, mille kohaselt põhjustab tehase asukoht sisemaal ühenduse tootmisharule olulist kahju. |
6.3.8 USA eksportijatega seotud tootjad
(140) |
Märgitakse, et põhjenduses 60 viidatud kolmelt USA ettevõtjalt imporditud toodangu mõju on arvesse võetud USAst pärit dumpinguhindadega impordi mõju analüüsis, mis on esitatud põhjendustes 112–118. Uurimise käigus ei avastatud nende ettevõtjate endi toodetud biodiisli müügi suhtes teistsugust hinnakujundust ega käitumist võrreldes valimisse kaasatud ühenduse tootjatega, eriti uurimisperioodi vältel. |
6.4. Järeldus põhjusliku seose kohta
(141) |
Eespool esitatud analüüs tõendab, et 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes USAst pärit madalate dumpinguhindadega import ja turuosa oluliselt. Lisaks leiti, et kõnealune import lõi oluliselt alla ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodi vältel. |
(142) |
Uurimise käigus tuvastatud mitmesugustest asjaoludest ning aastate 2005–2006 ja 2007. aastast kuni uurimisperioodini kestnud ajavahemiku võrdluse analüüsist nähtub, et USAst pärit dumpinguhindadega impordi järsu kasvu ja ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra märkimisväärse halvenemise vahel, eriti uurimisperioodil, on selge ajaline kokkulangevus. |
(143) |
Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et USAst pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. |
7. ÜHENDUSE HUVID
7.1. Sissejuhatav märkus
(144) |
Komisjon uuris algmääruse artikli 21 kohaselt, kas olenemata järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul ühenduse huvides. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas ühenduse tootmisharu, importijate, toormetarnijate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. |
7.2. Ühenduse tootmisharu huvid
7.2.1. Meetmete kehtestamise või nendest loobumise mõju ühenduse tootmisharule
(145) |
Nagu eespool märgitud, kandis ühenduse tootmisharu USAst pärit dumpinguhindadega impordi tõttu olulist kahju. Meetmete võtmata jätmine tähendaks kõige tõenäolisemalt ühenduse tootmisharu finantsolukorra negatiivse tendentsi jätkumist. Ühenduse tootmisharu olukorda iseloomustas iseäranis kasumlikkuse vähenemine 12,6 protsendipunkti võrra 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mille põhjuseks oli ebapiisav hinnatõus. Arvestades kasumlikkuse vähenemise tendentsi, on väga tõenäoline, et meetmete võtmata jätmisel halveneks ühenduse tootmisharu finantsolukord veelgi. See viiks lõpptulemusena tootmise vähendamiseni ja edasise tootmisettevõtete sulgemiseni, mis omakorda ohustaks tööhõivet ja investeeringuid ühenduses. |
(146) |
Ollakse arvamusel, et meetmete kehtestamine taastaks turul ausa konkurentsi. Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu kasumlikkuse vähenemise tendents on tingitud raskustest konkureerimisel USAst pärit madalate dumpinguhindadega impordiga. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel suudab ühenduse tootmisharu tõenäoliselt säilitada oma kasumlikkuse vähemalt tasemel, mida kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu puhul vajalikuks peetakse. |
(147) |
Kokkuvõttes eeldatakse, et meetmete rakendamine annaks ühenduse tootmisharule võimaluse toibuda käesoleva uurimise raames tuvastatud kahjustavast dumpingust. |
7.3. Sõltumatute importijate/hulgimüüjate huvid
(148) |
Menetluse algatamisel võeti ühendust umbes 25 ühenduse sõltumatu importija/hulgimüüjaga. Need isikud aga ei soostunud koostööd tegema. |
(149) |
Neil asjaoludel ei ole ajutiselt võimalik täpselt hinnata meetmete võimalikku mõju importijatele. |
7.4. Kasutajate huvid
(150) |
Ühendust võeti kõikide teadaolevate kasutavate ettevõtjatega, kes tegelevad mineraaldiisli tootmise ja turustamisega ning mineraaldiisli kohustusliku segamisega biodiisliga; neile saadeti menetluse algatamisel küsimustikud. |
(151) |
Koostööd soostus tegema vaid üks kasutav ettevõtja. See kasutaja edastas vastuse küsimustikule, milles märkis, et pooldab USAst pärineva odava impordi sissevoolu peatamist, kuna see moonutab konkurentsi ühenduses ning tekitab kahju diisli tootmise ja müügiga tegelevatele ettevõtjatele, kuna teatud konkurendid ei hoidu selle madala hinnaga toote ostmisest ja neil on seetõttu ebaõiglane konkurentsieelis nende ettevõtjate ees, kes seda madala hinnaga toodet ei osta. Samuti väitis see kasutaja, et meetmed võimaldaksid taaskäivitada estritootmistehased (eriti Saksamaal) ja/või alustada projekte uute estritootmistehaste rajamiseks ühenduses. Kuna Euroopas valmistatakse estrit traditsiooniliselt rapsiseemnetest (B99 tootmiseks parema kvaliteediga tooraine võrreldes palmi- või sojaoaõliga), siis tähendaks Euroopas tootjate arvu suurendamine suuremal arvul parema kvaliteediga tooteid; see omakorda alandaks estri hinda, mis on kasulik tarbijale. |
(152) |
Üks kasutajate ühendus, mis esindab ühe liikmesriigi importijate huve, väitis, et meetmete kehtestamine avaldaks negatiivset mõju ühenduse liikmete tegevusele. See isik väitis, et transpordisektori kuludes moodustavad diisliga seotud kulud 20–25 % ja et selle sektori väikest kasumlikkust (0–5 %) arvestades otsustab diisli hind tuhandete ettevõtjate püsimajäämise. Neid väiteid ei olnud aga võimalik kontrollida, sest küsimustikule ei saatnud eraldi vastuseid selle ühenduse ükski liige. |
(153) |
Neil asjaoludel tehti esialgu järeldus, et saadud teabe põhjal tundub dumpinguvastastel meetmetel olema vastandlik mõju ja seega ei saa teha ühest järeldust kasutajatega seotud kaalukate põhjuste olemasolu kohta, mis viitaksid käesoleval juhul meetmete kehtestamise ebaotstarbekusele. |
7.5. Toormetarnijate huvid
(154) |
Küsimustikule ei vastas kuus tarnijat. Neli neist toetas dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, väites, et kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, seatakse ohtu ühenduse tootmisharu olemasolu pikas perspektiivis. Kui see peaks juhtuma, mõjuks see ilmselgelt negatiivselt nende olukorrale. |
(155) |
Kaks tarnijat, kes olid seotud USA eksportivate biodiislitootjatega, teatasid, et võimalikud meetmed ei avaldaks märkimisväärset mõju, kuna nende tulemuseks oleks nihe kaubavoogudes (üleminek importimisele riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata). |
(156) |
Eeltoodu põhjal otsustati, et meetmete kehtestamisel oleks kokkuvõttes positiivne mõju toormetarnijate olukorrale. |
7.6. Konkurentsi ja kauplemist moonutav mõju
(157) |
Üks huvitatud isik väitis, et käesolev menetlus ei ole kooskõlas rahvusvaheliste ja ühenduse poliitikast tulenevate otsustega edendada biokütuste tootmist ja müüki seoses keskkonnakaitsega ja vajadusega vähendada sõltuvust mineraalkütustest. |
(158) |
Sellega seoses märgitakse, et algmääruse artikli 21 kohaselt tuleb pöörata erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Seetõttu ei saa analüüsis arvesse võtta üldisi keskkonnakaitset ja mineraaldiisli tarnimist käsitlevaid kaalutlusi; need kaalutlused ei saa ka õigustada ebaõiglast kaubanduspraktikat. |
(159) |
Seoses ühenduse turuga jätkavad asjaomased USA eksportivad tootjad, arvestades nende tugevat turupositsiooni, dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel tõenäoliselt oma toodete müümist, kuid mitte dumpinguhindadega. Samuti on tõenäoline, et ühenduse turule jääb siiski piisaval arvul suuri konkurente, nimelt ühenduse tootjad, kes ajutiselt tootmise lõpetasid, ja teised tootjad, kellel dumpinguhindadega impordi tõttu ei olnud võimalik tootmistegevust käivitada. Sellega seoses tuleb märkida, et analüüsitud ajavahemiku alguses moodustas kõnealuse uurimisega hõlmamata ühenduse tootjate müük ühenduse turul vähemalt 30 % ning see vähenes järsult USAst pärit dumpinguhindadega impordi tõttu. Seega saavad kasutajad tõenäoliselt ka edaspidi valida erinevate biodiislitarnijate vahel. Kui meetmeid ei kehtestata, oleks aga kaalul ühenduse tootmisharu tulevik. Selle kadumine vähendaks oluliselt konkurentsi ühenduse turul. |
7.7. Järeldus ühenduse huvide kohta
(160) |
USAst pärit biodiisli impordi suhtes rakendatavate meetmete kehtestamine oleks ilmselgelt ühenduse tootmisharu huvides. See võimaldaks ühenduse tootmisharul kasvada ja toibuda dumpinguhindadega impordi põhjustatud kahjust. Meetmete kehtestamata jätmisel aga halveneks ühenduse tootmisharu olukord veelgi ja veel enam ettevõtjaid peaksid tegevuse lõpetama. Ehkki kasutajate ja importijate puhul ei olnud ühest järeldust võimalik teha, eeldatakse, et meetmete kehtestamine on toormetarnijate huvides. |
(161) |
Eespool öeldut silmas pidades jõuti esialgsele järeldusele, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu mingeid kaalukaid põhjusi. |
8. ETTEPANEK AJUTISTE DUMPINGUVASTASTE MEETMETE KOHTA
8.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase
(162) |
Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhindadega import ei tekitaks ühenduse tootmisharule lisakahju. |
(163) |
Dumpinguvastaste meetmete tase peab olema piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhindadega impordist tulenev kahju, kuid mitte suurem täheldatud dumpingumarginaalidest. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhindadega impordi puudumise korral. |
(164) |
Leiti, et 15 % on kohane kasumimarginaal, mille ühenduse tootmisharu võiks eelduste kohaselt saavutada dumpinguhindadega impordi puudumise korral, arvestades ühenduse tootmisharu tegevuse tulemit vaatlusaluse perioodi esimesel poolel (aastad 2004, 2005 ja 2006), ja see oleks mõistlik tase, tagamaks tulemuslikud pikaajalised investeeringud sellesse uude tööstusharusse. |
(165) |
Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu ühenduse turul samasugust toodet müüs. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati valimisse kaasatud ühenduse tootjate müügihindu uurimisperioodi jooksul saadud tegeliku kasumiga või tegelikult kantud kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast. |
8.2. Ajutised meetmed
(166) |
Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada USAst pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks kas dumpingu- või kahjumarginaalile, olenevalt sellest, kumb on madalam. |
(167) |
Paralleelses subsiidiumivastases menetluses kehtestatakse USAst pärit biodiisli impordi suhtes ka tasakaalustav tollimaks. Nimetatud paralleelse menetluse käigus kindlaks tehtud subsiidiumid ei ole ekspordisubsiidiumid ja seetõttu otsustatakse, et need ei ole mõjutanud ekspordihinda ega sellega seotud dumpingumarginaali. Arvestades asjaolu, et uuritud import on seotud mõlema menetlusega, võib dumpinguvastase tollimaksu kehtestada koos tasakaalustava tollimaksuga selliselt, et need kaks maksu kokku ei ületa kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali. |
(168) |
Sellest tulenevalt kehtestati dumpinguvastase tollimaksu määrad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali, dumpingumarginaali ja tasakaalustava tollimaksu määra. Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:
|
(169) |
Pidades silmas asjaolu, et dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse segude suhtes, mis sisaldavad kaalu järgi üle 20 % biodiislit, vastavalt nende biodiisli sisaldusele, on asjakohane kehtestada tollimaksud kindlaksmääratud summadena biodiisli sisalduse põhjal, et liikmesriikide tolliasutused saaksid meetmeid efektiivselt rakendada. |
(170) |
Käesoleva määrusega ettevõtjatele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende ettevõtjate puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste ettevõtjate” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mis on toodetud nimetatud ettevõtjate, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid. |
9. AVALIKUSTAMINE
(171) |
Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lõplike järelduste tegemisel võib osutuda vajalikuks esialgsed järeldused uuesti läbi vaadata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kehtestatakse ajutine tasakaalustav tollimaks selliste USAst pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiisel) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab kaalu järgi üle 20 % mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209820), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009120), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009920), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194120), ex 3824 90 91, ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909787) alla.
2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse toodete suhtes, mida kirjeldatakse lõikes 1 ning mida toodavad allpool loetletud äriühingud, on järgmine:
Ettevõtja |
Dumpinguvastane tollimaksu määr eurot tonni kohta |
TARICi lisakood |
Archer Daniels Midland Company, Decatur |
23,6 |
A933 |
Cargill Inc., Wayzata |
60,5 |
A934 |
Green Earth Fuels of Houston LLC, Houston |
70,6 |
A935 |
Imperium Renewables Inc., Seattle |
76,5 |
A936 |
Peter Cremer North America LP, Cincinnati |
208,2 |
A937 |
World Energy Alternatives LLC, Boston |
82,7 |
A939 |
Lisas loetletud ettevõtjad |
122,9 |
vt lisa |
Kõik teised ettevõtjad |
182,4 |
A999 |
Segude suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (biodiisli) kogusisaldusele.
3. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse ühenduses vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.
Artikkel 2
1. Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud isikud taotleda käesoleva määruse vastuvõtmise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist 16 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
2. Nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 21 lõike 4 kohaselt võivad asjaomased isikud käesoleva määruse kohaldamise kohta arvamust avaldada ühe kuu jooksul pärast selle jõustumist.
Artikkel 3
Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse maksimaalselt kuue kuu vältel.
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. märts 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Catherine ASHTON
(2) ELT C 147, 13.6.2008, lk 5.
(3) ELT C 147, 13.6.2008, lk 10.
(4) USA valitsus esitas täieliku kuni 15. detsembrini 2006 kehtivaid õigusakte kajastava maksuseadustiku (2006. aasta detsembri redaktsioon), mis on asjakohane kõnealuse uurimisperioodi puhul.
(5) Näiteks a) biodiisli käitlemise ja kasutamise juhend (Biodiesel handling and use guide), välja andnud septembris 2008 riiklik taastuvenergia labor (National renewable energy laboratory), b) biomassi õli analüüs (Biomass oil analysis), välja andnud juunis 2004 riiklik taastuvenergia labor c) avalik teave, avalikud uudised ja spetsifikaadid biodiisli kohta, väljaandja USA Materjalide Katsetamise Ühing (American Society of Testing Material – ASTM), d) biodiislit käsitlevad avalikud uudised ja avalik teave, väljaandja NBB, e) infolehed, väljaandja USA energeetikaministeerium (US Department of energy) puhaste linnade tegevuse (Clean cities actions) raames jne.
(6) Neitsiõlid, sealhulgas estrid, mida saadakse mitmesugusest põllumajandustoormest, näiteks mais, sojaoad, päevalilleseemned, puuvillaseemned, kanoola, krambe, rapsiseemned, värvisafloorid, linaseemned, riisikliid, sinepiseemned jne või loomsed rasvad.
(7) Õigupoolest 99,9 %, kuna segude valmistaja krediidi kasutamiseks piisab USAs 0,1 % mineraaldiisli lisamisest.
(8) Sisuliselt segud B50–B99.
(9) Sisuliselt segud B2–B20.
(10) Vt 1992. aasta energiapoliitika seadust (Energy Policy Act).
(11) EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.
(12) ELT L 123, 17.5.2003, lk 42.
(13) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.
(14) Selle kinnituse järel on parlament ja nõukogu 2008. aasta detsembris kokku leppinud taastuvate energiaallikate edendamist käsitleva direktiivi osas, milles on seatud eesmärk saavutada aastaks 2020 taastuvkütuste 10 %-line osakaal, mis loodetakse saavutada peamiselt biokütuste abil.
(15) „Energiesteuergesetz” jõustus 1. augustil 2006 ning selle kohaselt kehtestati 9 eurosendi suurune maks ühe liitri B100 kohta.
(16) „Biokraftstoffquotengesetz” BGBl. 2006, I osa, nr 62, 21.12.2006, lk 3180, millega rakendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/30/EÜ ning nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ.
LISA
Koostööd tegevad valimisse kaasamata USA eksportivad tootjad
Ettevõtja |
Linn |
TARICi lisakood |
AG Processing Inc. |
Omaha |
A942 |
Alabama Clean Fuels Coalition Inc. |
Birmingham |
A940 |
Central Iowa Energy, LLC |
Newton |
A940 |
Chesapeake Custom Chemical Corp. |
Ridgeway |
A940 |
Delta BioFuels, Inc. |
Natchez |
A940 |
East Fork Biodiesel, LLC |
Algona |
A940 |
Ecogy Biofuels, LLC |
Tulsa |
A940 |
ED & F Man Biofuels Inc. |
New Orleans |
A940 |
Freedom Biofuels, Inc. |
Madison |
A940 |
Fuel Bio |
Elizabeth |
A940 |
FUMPA Bio Fuels |
Redwood Falls |
A940 |
Galveston Bay Biodiesel, LP (BioSelect Fuels) |
Houston |
A940 |
Geo Green Fuels, LLC |
Houston |
A940 |
Griffin Industries, Inc. |
Cold Spring |
A940 |
Huish Detergents, Inc. |
Salt Lake City |
A940 |
Incobrasa Industries, Ltd. |
Gilman |
A940 |
Independence Renewable Energy Corp. |
Perdue Hill |
A940 |
Innovation Fuels, Inc. |
Newark |
A940 |
Iowa Renewable Energy, LLC |
Washington |
A940 |
Johann Haltermann Ltd (JHL) |
Houston |
A940 |
Lake Erie Biofuels, LLC |
Erie |
A940 |
Louis Dreyfus Agricultural Industries, LLC |
Wilton |
A940 |
Memphis Biofuels, LLC |
Memphis |
A942 |
Middletown Biofuels, LLC |
Blairsville |
A940 |
Musket Corporation |
Oklahoma City |
A940 |
Nova Biofuels Clinton County, LLC |
Clinton |
A940 |
Organic Fuels, Ltd |
Houston |
A940 |
Owensboro Grain Company |
Owensboro |
A940 |
Peach State Labs, Inc. |
Rome |
A940 |
Philadelphia Fry-O-Diesel Inc. |
Philadelphia |
A940 |
RBF Port Neches LLC |
Houston |
A940 |
REG Ralston, LLC |
Ralston |
A940 |
Riksch BioFuels L.L.C. |
Crawfordsville |
A940 |
Sanimax Energy Inc. |
De Forest |
A940 |
Scott Petroleum |
Itta Bena |
A942 |
Soy Solutions |
Milford |
A940 |
SoyMor Biodiesel, LLC |
Albert Lea |
A940 |
Trafigura AG |
Stamford |
A940 |
U.S. Biofuels, Inc. |
Rome |
A940 |
United Oil Company |
Pittsbourgh |
A940 |
Vinmar Overseas, Ltd |
Houston |
A938 |
Vitol Inc. |
Houston |
A940 |
Western Dubque Biodiesel, LLC |
Farley |
A940 |
Western Iowa Energy, LLC |
Wall Lake |
A940 |
Western Petroleum Company |
Eden Prairie |
A940 |
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/50 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 194/2009,
11. märts 2009,
millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes ajutine tasakaalustav tollimaks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 12,
pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
13. juunil 2008. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (2) („algatamisteade”) subsiidiumidevastase menetluse (edaspidi „subsiidiumivastane uurimine” või „uurimine”) algatamise kohta Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit biodiisli ühendusse importimise suhtes. |
(2) |
Samal päeval avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (3) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta USA-st pärit biodiisli ühendusse importimise suhtes ning alustas eraldi uurimist (edaspidi „dumpinguvastane menetlus”). |
(3) |
Subsiidiumivastane uurimine algatati kaebuse põhjal, mille 29. aprillil 2008. esitas Euroopa Biodiisli Nõukogu (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kes esindavad olulist osa, kõnealusel juhul üle 25 % ühenduse biodiisli kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote subsideerimise ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitleti piisava põhjusena subsiidiumivastase uurimise algatamiseks. |
(4) |
Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 9 kohaselt USA valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et USA-st pärit biodiisli subsideeritud import põhjustab ühenduse tööstusele olulist kahju. USA valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada kaebusest tulenevat olukorda ja jõuda üksmeelse lahenduseni. USA valitsus võttis pakkumise vastu ning konsultatsioonid peeti seejärel 2. juunil 2008. Konsulteerimise käigus ei jõutud vastastikku kooskõlastatud lahenduseni. Siiski võeti asjakohaselt arvesse USA ametiasutuste esitatud märkused, mille kohaselt ei olnud mõne kaebuses käsitletud osariigi programmi puhul kaebuses sisalduva teabe põhjal alati selge, kas USA biodiisli tootjad/eksportijad on saanud tasakaalustatavaid soodustusi. Pärast kättesaadava teabega tutvumist otsustati järgmised osariikide kavad uurimise käsitlusalast välja jätta, kuigi need on algatamisteates loetletud: Florida osariigi taastuva energia tehnoloogia toetusprogramm, Texase osariigi uute tehnoloogiate teadus- ja arenguprogramm, Washingtoni osariigi vaba energia programm (teine osa), Alabama osariigi alternatiivsete kütuste ja teadusuuringute arengufond, Põhja-Dakota osariigi biodiislikütuse müügivarustuse maksukrediidikava ning Nebraska osariigi alternatiivkütusega töötavate sõidukite ja tankimise infrastruktuuride laenukava. |
(5) |
Komisjon teatas ametlikult menetluse algatamisest USA eksportijatele/tootjatele, asjaga teadaolevalt seotud importijatele, tarnijatele, tarbijatele ja ühendustele, USA ametiasutustele, kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ning teistele asjaga teadaolevalt seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus. |
1.1. USA eksportijate väljavõtteline uuring
(6) |
Pidades silmas USA eksportijate/tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates kooskõlas algmääruse artikliga 27 subsideerimise kindlakstegemiseks ette väljavõtteline uuring. |
(7) |
Selleks, et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti USA eksportijatel/tootjatel endast teada anda 15 päeva jooksul alates uurimise algatamise kuupäevast ning esitada komisjonile põhiteave oma ekspordi ja omamaise müügi ning biodiisli tootmise, segamise ja sellega kauplemisega seotud täpsete toimingute kohta, ning kõigi vaatlusaluse toote tootmise, segamise ja sellega kauplemisega tegelevate seotud äriühingute nimed ja teave nende tegevuse kohta ajavahemikus 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”), nagu on määratletud ka põhjenduses (17). |
(8) |
Valimi moodustamise raames andis 15 päeva jooksul endast teada ja esitas nõutud teabe üle 50 äriühingu. Nende äriühingute import moodustas üle 80 % biodiisli koguimpordist USA-st ühendusse. |
(9) |
Algmääruse artikli 27 lõike 1 punkti b kohaselt moodustati valim ühenduse vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida suudeti olemasoleva aja jooksul uurida. Algmääruse artikli 27 lõike 2 kohaselt peeti kavandatava valimi osas nõu äriühingutega, kes soovisid valimi hulka kuuluda, USA biodiisli tootjate kutseühendusega (the National Biodiesel Board) ning Ameerika Ühendriikide valitsusega. Huvitatud isikutelt saadud märkuste põhjal kaasati algselt valimisse seitse äriühingut. Esialgu otsustati aga, et USA-st pärit biodiisli importi käsitleva dumpinguvastase menetluse käigus moodustatud valimiga paralleelsuse tagamiseks tuleks üks algselt valimisse kaasatud äriühing valimist välja arvata. Märgitakse, et kõnealune äriühing on ainult biodiisli hulgimüüja, samas kui teised valimisse kuuluvad äriühingud tegelevad biodiisli tootmisega. Kõnealust äriühingut kontrollitakse vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 3 aga individuaalselt ning tema kohta kehtestatakse eraldi subsiidiumidevastane tollimaks. USA ekspordistatistika kohaselt oli kuue valimisse kuuluva äriühingu osa USA ekspordi kogumahust uurimisperioodil 50 % ja 73 % endast teada andnud äriühingute biodiisli impordist, nagu on selgitatud põhjenduses (8). |
(10) |
Kümme kaasamata jäetud koostööd tegevat äriühingut taotlesid individuaalsete määrade väljaarvutamist algmääruse artikli 27 lõike 3 ja artikli 15 lõike 3 rakendamiseks. Asjaomastele äriühingutele saadeti küsimustikud. Ainult üks äriühing vastas küsimustikule ettenähtud tähtaja jooksul. Siiski võeti taotlus hiljem tagasi. |
1.2. Ühenduse tootjate väljavõtteline uuring
(11) |
Kooskõlas algmääruse artikliga 27 ning pärast konsulteerimist kaebuse esitajaga lähtuti ühenduse tootjate valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest toodangu- ja müügimahust ühenduses, nagu on nimetatud põhjenduses (164). See valik võimaldas ka tootjate teatava geograafilise jaotumise ühenduses. Selle tulemusel valiti valimisse üksteist ühenduse tootjat. Komisjon saatis üheteistkümnele valimisse kaasatud äriühingule küsimustikud. Samas ei esitanud üks algselt valimisse kaasatud äriühing küsimustikule sisulisi vastuseid ning tuli seetõttu valimist välja arvata. Seega saadi ettenähtud tähtaja jooksul teistelt äriühingutelt kümme täielikku vastust. Neid valimisse kaasatud kümmet äriühingut käsitati kui ühenduse tüüpilisi tootjaid. |
1.3. Menetlusega seotud isikud
(12) |
Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ning teistele äriühingutele, kes endast algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid. Seega saadeti küsimustikud USA ametiasutustele, seitsmele algselt USA äriühingute valimisse kaasatud äriühingule, kümnele põhjenduses (10) viidatud äriühingule, 11 valimisse kaasatud ühenduse tootjale, 18 tarbijale ning 90 tooraine tarnijale. |
(13) |
Küsimustikele saadi vastused USA ametiasutustelt, seitsmelt algselt USA äriühingute valimisse kaasatud äriühingult ja ühelt äriühingult, kes avaldas soovi individuaalseks uurimiseks, nagu on osutatud põhjenduses (10), kümnelt valimisse kaasatud ühenduse tootjalt, ühelt tarbijalt ning kuuelt tooraine tarnijalt. |
(14) |
Komisjon püüdis saada ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta subsideerimise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas. |
(15) |
Kontrollkäigud tehti järgmistesse Ameerika Ühendriikide ametiasutuste valdustesse.
|
(16) |
Kontrollkäigud tehti ka järgmiste äriühingute valdustesse.
|
1.4. Uurimisperiood
(17) |
Subsideerimist ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste kontrollimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). |
2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Vaatlusalune toode
(18) |
Algatamisteates on väidetavalt subsideeritav toode määratletud kui USA-st pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiisel) kas puhtal kujul või segatuna, mida peamiselt, kuid mitte ainult, kasutatakse taastuvkütusena (edaspidi „vaatlusalune toode”), ja mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide ex 3824 90 91, ex 3824 90 97, ex 2710 19 41, ex 1516 20 98, ex 1518 00 91 ja ex 1518 00 99 all. |
(19) |
Vastavalt USA maksuseaduse (4) (US Internal Revenue Code) 26. jaotise lõike 40 punktile d määratletakse mõiste „biodiisel” pikaahelaliste rasvhapete monoalküülestritena, mis saadakse taimse või loomse päritoluga ainetest, mis vastavad a) kütuste ja kütuselisandite registreerimise tingimustele, nagu on nõutud USA Keskkonnakaitse Agentuuri (Environmental Protection Agency) puhta õhu seaduse (Clean Air Act, 42 U.S.C 7545) 211. jaos ja b) USA Materjalide Katsetamise Ühingu (American Society of Testing and Materials) standardi D6751 tingimustele. |
(20) |
Turuinformatsiooni ja üldsusele kättesaadava teabe (5) põhjal loetakse biodiislikütusteks igat liiki biodiislid ja biodiisli segud (biodiisli ja mineraaldiisli segu, nagu on selgitatud põhjenduses (22), mida toodetakse ja müüakse USA-s,, ning need on osa õigusaktide paketist, mis käsitleb energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja alternatiivkütuseid. |
(21) |
Uurimine näitas, et USA-s toodetud biodiisel on eelkõige „rasvhappe metüülester” (FAME), mida saadakse mitmesugustest taimeõlidest, mis on biodiisli lähteaine. (6) Mõiste „ester” viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga. Termin „metüül” viitab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile, kuigi tootmisprotsessis on võimalik kasutada ka etanooli, mis annab tulemuseks „rasvhappe etüülestrid”. Ümberesterdamine on suhteliselt lihtne keemiline protsess, kuid kvaliteetse biodiisli saamiseks on vaja järgida kõige rangemaid tööstusstandardeid. |
(22) |
Uurimine kinnitas, et erinevate segude tootmiseks segavad tootjad USA-s toodetud biodiisli üldjuhul mineraaldiisliga (edaspidi „biodiisli segud”) ning segud müüakse seejärel eri klientidele. Samuti ilmnes, et biodiislit müüdi puhtal kujul sõltumatutele äriühingutele, kes ostsid või importisid seda mineraaldiisliga segamiseks. Biodiisli segamine mineraaldiisliga on suhteliselt lihtne tegevus, mida on võimalik teha näiteks tsisternides segamise teel tootmispaigas enne segu tsisternautosse toimetamist või tilkhaaval tsisternautos segamise teel, lisades soovitud biodiisli ja mineraaldiisli hulga järk-järgult, või samaaegse segamise teel, mille korral mõlemad komponendid jõuavad tsisterni või autosse üheaegselt. |
(23) |
Erinevate biodiisli segude selgeks tuvastamiseks on olemas „B” faktori nime all tuntud rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem, mis näitab täpset biodiisli kogust biodiisli segus – näiteks saab „X” % biodiislit sisaldav biodiisli segu märgistuse B„X”, kuna puhta biodiisli märgistus on B100, mis tähendab, et see sisaldab 100 % biodiislit. USA turul müüdi tavaliselt B99 diislit, mis sisaldas 99 % (7) biodiislit ja 1 % mineraaldiislit. Vastupidiselt mineraaldiislile tuleks puhast biodiislit kasutada suhteliselt kiiresti ning sellel ei tohiks lasta seista kauem kui kolm kuni neli kuud, kuna vastasel juhul see oksüdeerub ega ole enam tarbimiseks sobiv. Biodiisli segamine mineraaldiisliga võimaldab kütust kauem säilitada. 1 % mineraaldiislit segus B99 on piisavalt toksiline biodiisli seente pärssimiseks. |
(24) |
Uurimine näitas, et kuigi biodiisel ja suure biodiisli sisaldusega segud (8) on üldiselt ette nähtud USA turul müümiseks eesmärgiga neid edasi segada, toodetakse väikese biodiisli sisaldusega segusid (9) harilikult USA turul tarbimiseks. Seega saab USA-s eristada turgu suure biodiisli sisaldusega segude ja väikese sisaldusega segude jaoks. |
(25) |
Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et USA-s toodetav ja müüdav ning ühendusse imporditav biodiisel ja teatud segud mõjutasid kaebuse esitanud ühenduse biodiisli tootjate majanduslikku olukorda. Kooskõlas asjaomaste USA tootjate ja siseturu omadustega oli vaatlusaluse toote määratluse eesmärk hõlmata ka asjaomastes biodiisli segudes olevat biodiislit. Nagu on märgitud algatamisteates ja põhjenduses (18), peaks vaatlusaluse toote määratlust selgitama, et teha kindlaks tooted, mida oli kavas uurimisse kaasata. |
(26) |
Uurimine näitas, et suurem osa USA-s otsetarbimiseks müüdavatest biodiisli segudest on märgistusega B20, st segud, mis sisaldavad 20 % biodiislit, nagu on selgitatud põhjenduses (22), ning mida on võimalik kasutada 1992. aasta energiapoliitika seaduse järgimiseks (Energy Policy Act – EPAct), (10) ning märgistusega B6, B5 ja B2. Üldsusele kättesaadava teabe kohaselt on mis tahes diiselmootor võimeline nende segudega töötama sisuliselt mingeid täiendusi tegemata ja autotootjate antud garantii kehtivust kaotamata. Väikese biodiisli sisaldusega segud (2 %–20 % biodiislit) toimivad sarnaselt mineraaldiisliga. Kasutades mootoris biodiislikütust, mis sisaldab biodiislit rohkem kui B20 segu, võib tarbija kogeda teatavat langust võimsuses, pöördemomendis ja kütusesäästus, samuti ei kehti mootorile tekitatud kahju puhul üldjuhul autotootja garantii. |
(27) |
Uurimine on näidanud, et puhast biodiislit ja suure biodiisli sisaldusega segusid ei kasutata üldjuhul USA-s otsetarbimiseks. Puhas biodiisel tuleb tavaliselt enne turustamist segada. Saadud segusid kasutatakse transpordisektoris diislikütusega töötavate maanteesõidukite kütusena, näiteks sõiduautodes, veoautodes ja bussides, ning samuti rongides. Biodiislit saab kasutada ka katlakütusena kodustes, kaubanduslikes või tööstuslikes kateldes ning generaatorite kütusena elektri tootmiseks. Hetkel katsetatakse biodiisli segude kasutamise võimalikkust õhusõidukites. |
(28) |
Seega tuleks uuritav vaatlusalune toode määratleda kui mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid, üldtuntud kui biodiisel, kas puhtal kujul või segudes, mis on suurema biodiisli sisaldusega kui B20 segud. Teisisõnu hõlmab vaatlusalune toode USA-st pärit puhast biodiislit (B100) ja kõiki segusid, mis on suurema biodiisli sisaldusega kui B20 segud, st segusid, mis sisaldavad üle 20 % USA-st pärit biodiislit (edaspidi „vaatlusalune toode”). Seda künnist peetakse sobivaks USA turul saadaolevate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks. |
(29) |
On leitud, et olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on kõnealusesse uurimisse kaasatud igat tüüpi biodiislid ja segudes olevad biodiislid samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote võimalikud varieerumised ei muuda selle põhimõistet, selle omadusi ega erinevatel isikutel sellest olevat ettekujutust. |
(30) |
Vaatlusalune toode kuulub CN-koodide ex 3824 90 91, ex 3824 90 97, ex 2710 19 41, ex 1516 20 98, ex 1518 00 91 ja ex 1518 00 99 alla. |
2.2. Samasugune toode
(31) |
Leiti, et kõnealusesse uurimisse kaasatud tooted, mida toodetakse ja müüakse USA siseturul, ning USA-st ühenduse turule eksporditavad tooted on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Samamoodi on tooted, mida toodab ühenduse tootmisharu ja mida müüakse ühenduse turul, ning tooted, mida eksporditakse asjaomasest riigist ühendusse, sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega. |
(32) |
On väidetud, et mõned kasutajad, eriti Saksamaal, kasutavad vahetult puhast biodiislit (B100) odavama alternatiivina mineraaldiisli või tavaliste ühenduse turul otsetarbimiseks kasutatavate segude asemel. Selle väite uurimine näitas, et suurem osa ühenduse tootjate müügist ühenduse turul oli suunatud äriühingutele, kes segasid seda mineraaldiisliga. Asjaolu, et mõned autoparkide omanikud B100 biodiisli peale üle lähevad, on ühenduse tasandil pigem erand kui reegel. Biodiisel on pigem mineraaldiislit ühenduse turul täiendav toode, mitte seda asendav. |
(33) |
See ei muuda asjaolu, et USA-s toodetavad ja ühendusse eksporditavad erinevat tüüpi vaatlusalused tooted on asendatavad toodetega, mida ühenduses toodavad ja müüvad ühenduse biodiisli tootjad. Kasutusviisides või tootjate ja tarbijate ettekujutustes tootest ei ole selliseid olulisi erinevusi, mis muudaksid samasuguse toote määratlust. |
(34) |
Üks huvitatud isik väitis, et vaatlusalusel tootel, eriti puhtal biodiislil, on teistsugused füüsikalised ja keemilised omadused kui ühenduses toodetud biodiislil. Kui EÜ biodiisli tootmine baseerub rapsiõlil, siis USA tootjad kasutavad ainult sojaõli. Seega ei ole need kaks toodet omavahel asendatavad ega konkureeri teineteisega ühenduse turul. Kõnealune huvitatud isik rõhutas eelkõige asjaolu, et külma voo omadused ja joodiarvud on erinevad. |
(35) |
Komisjon uuris seda väidet ja leidis järgmist:
|
(36) |
Arvestades, et „samasugusus” ei nõua vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 5 toodetelt identsust kõigis aspektides, ei ole erinevate tootetüüpide vahelised väikesed erinevused piisavad selleks, et muuta üldist järeldust selle kohta, kas vaatlusalune toode ja ühenduse samasugune toode on sarnased. |
(37) |
Seega ei leitud vaatlusaluse toote erinevate tüüpide ning ühenduse turul müüdavate ühenduse samasuguste toodete vahel erinevusi, mis võiksid viia järelduseni, et ühenduse turul toodetavad ja müüdavad tooted ei ole samasugused tooted, millel on samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu USA-s toodetavatel ja ühendusse eksporditavatel vaatlusaluse toote tüüpidel. Seetõttu otsustatakse esialgu, et igat tüüpi biodiislid on algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses sarnased. |
3. SUBSIDEERIMINE
3.1. Sissejuhatus
(38) |
Kaebuses ja komisjoni küsimustikule saadud vastustes sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi riiklikke kavasid, mis väidetavalt hõlmasid subsiidiumide andmist. Riiklikud kavad
|
(39) |
Samuti uuriti kaebuses ja komisjoni küsimustikule saadud vastustes sisalduva teabe põhjal järgmisi osariikide kavasid, mis väidetavalt hõlmasid subsiidiumide andmist. Osariikide kavad
|
(40) |
Mõned algatamisteate punktis 3 loetletud osariikide kavadest, nagu on selgitatud põhjenduses (4), jäeti pärast algatamise-eelseid nõupidamisi Ameerika Ühendriikide valitsusega uurimisest välja. Järelejäänud osariikide kavade osas sedastasid valimisse kaasatud äriühingud ja põhjenduses (9) nimetatud äriühing, keda uuriti individuaalselt, et nemad pole uurimisperioodi jooksul kavade raames toetusi saanud, ning vastupidist tõestavaid materjale ei leitud. Seega otsustati esialgu, et kõnealuse uurimise raames ei ole nende kavade edasisel uurimisel alust. |
3.2. Aktsiisimaksu-/tulumaksukrediit
a) Õiguslik alus
(41) |
USA seadustiku (US Code – U.S.C.) 26. jaotise lõige 40A on biodiisli segajate, jaemüüjate ja lõpptarbijate maksukrediitide kava õiguslik alus. Selles nimetatakse järgmisi biodiislikütuse krediite:
|
(42) |
Agrobiodiisli väiketootja tulumaksukrediit on tulumaksukrediit, mida kohaldatakse ainult agrobiodiisli väiketootjate suhtes. Seda kava käsitletakse põhjendustes (64) kuni (72). |
(43) |
Energiakasutuse tõhususe ja laiendamise akti 2008 (Energy Improvement and Extension Act 2008) 202. jao punktis a on sätestatud, et põhjenduses (41) nimetatud maksukrediidid on kättesaadavad kuni 31. detsembrini 2009. |
b) Abikõlblikkus
(44) |
Et põhjenduse (41) punktis i nimetatud biodiisli segu toetuse saamise tingimusele vastata, peab äriühing valmistama biodiisli ja diislikütuse segu, mida müüakse või kasutatakse kütusena. Kõnealust toetust taotlev isik peab biodiisli tootjalt või importijalt hankima sertifikaadi, millega määratakse kindlaks toode ning biodiisli ja agrobiodiisli protsent tootes. Krediit realiseeritakse aktsiisimaksukrediidina või juhul, kui äriühingu aktsiisimaksukohustus on väiksem kui kogu aktsiisimaksukrediit, võib äriühing oma krediidi jääki taotleda ka tagastamisele kuuluva tulumaksukrediidina. Tagastamisele kuuluv tulumaksukrediit on maksumaksja tulumaksukrediit või otsetoetus. See on tagasimakstav, kuna ülemäärast krediiti on võimalik maksumaksjale rahalise otsetoetusena välja maksta, kui krediit on suurem kui üksikisiku maksukohustus. |
(45) |
Põhjenduse (41) alapunktis ii nimetatud biodiisli krediit on mittetagastatav tulumaksukrediit puhta biodiisli jaemüüjatele või lõpptarbijatele. Puhta biodiisli krediiti saab ainult isik, kes tangib sõidukit galloni puhta biodiisliga või kasutab seda kütusena. Tuleks märkida, et ka biodiisli tootjatel, kes ise oma biodiislit toodavad, on võimalik kõnealust krediiti saada. Seega peab biodiisli tootja kõnealuse krediidi saamiseks täitma kas jaemüüja (paneb galloni biodiislit lõpptarbija bensiinipaaki) või lõpptarbija (nt tangib biodiisliga oma sõidukeid) ülesandeid. |
c) Praktiline rakendamine
(46) |
Segamata biodiisli jaemüüja (või biodiisli tootja, kes tegutseb jaemüüjana) või lõpptarbija saab taotleda 1,00 USA dollar segamata (puhta) agrobiodiisli galloni kohta või 0,50 USA dollarit muu segamata (puhta) biodiisli kohta mittetagastatava ettevõtte tulumaksukrediidina. Mittetagastatav ettevõtte tulumaksukrediit on ettevõtte tulumaksu ümberarvutus. See on mittetagastatav, kuna juhul, kui ettevõtte krediidid on suuremad kui tema maksukohustus, ei ole üleliigset krediiti võimalik ettevõttele rahalise otsetoetusena välja maksta. |
(47) |
Uurimine näitas, et ükski valimisse kaasatud äriühing ega individuaalselt uuritud äriühing, nagu on nimetatud põhjenduses (9), ei saanud segamata (puhta) biodiisli jaoks saadaolevat biodiisli krediiti. Järelikult ei ole praeguse uurimise käigus seda osa kavast (biodiisli krediit) vaja põhjalikumalt hinnata. |
(48) |
Kõik uuritud äriühingud said maksukrediite biodiisli segu krediiditeotuse raames, mida antakse kütusena kasutamise eesmärgil müüdavatele biodiisli segudele. |
(49) |
Mineraaldiislikütusega segatud biodiisel annab õiguse saada biodiisli segu aktsiisimaksu- või tulumaksukrediiti. Uurimisperioodi jooksul oli valdav krediit 1 USA dollar segamata agrobiodiisli (11) galloni kohta või 0,50 USA dollarit (12) iga muu segamata biodiisli galloni kohta, mida kütusesegus kasutati. Seega sõltub segatud kütuse lõplik maksukrediit selles oleva biodiisli osakaalust. Miinimumnõudeks ja ühtlasi ka kõige levinumaks tavaks on lisada 99,9 % biodiislile 0,1 % mineraaldiislit (segatud toote nimi USA-s on B99), kuna see kindlustab maksimaalse maksukrediidi saamise. Biodiisli osakaal segatud tootes mõjutab maksukrediiti (nt 100 gallonit B99 sisaldab 99,9 gallonit biodiislit ning annab õiguse saada 99,90 USA dollari ulatuses maksukrediiti). Puhta toote (B100) muutmine segatud tooteks (B99) on lihtne protsess. Selle all mõistetakse puhtale biodiislile 0,1 % mineraaldiisli lisamist ja sellega ei kaasne vaatlusaluse toote oluline muutmine. Segamine annab õiguse krediidi saamiseks. |
(50) |
Biodiisli tootjad saavad toetust taotleda juhul, kui nad teevad segamisprotsessi ise. Tootja peab segama puhta biodiisli mineraaldiislikütusega. Sellel, kas segatud biodiislit müüakse omamaiselt või ekspordiks, ei ole toetuse saamise õigusele mingit mõju. |
(51) |
Äriühingutel, mis biodiislit ise ei tooda, vaid ostavad puhast biodiislit ja segavad selle biodiisli seguks, on samuti õigus saada maksukrediiti. Sellised äriühingud peavad saama biodiisli tootjalt (ning vajaduse korral ka vahepealsetelt edasimüüjatelt) sertifikaadi, kus tootja efektiivselt tõestab, et ei ole maksukrediiti taotlenud. Sertifikaat on edasiantav, andes omanikule õiguse 1 USA dollarile maksukrediidile puhta biodiisli galloni kohta. |
(52) |
Toetust on võimalik taotleda aktsiisimaksu- või tulumaksukrediidina või otsetoetusena. Toetuse kogusumma jääb samaks (1 USA dollar galloni kohta) olenemata sellest, kas toetust taotletakse aktsiisimaksu- või tulumaksukrediidina, maksumaksja otsetoetusena või kombinatsioonina eespool nimetatutest. |
(53) |
Uurimisperioodi jooksul sai enamik äriühinguid segatud biodiisli kogusest lähtuvalt otsetoetusi, samas kui teised said nii maksuvähendust (biodiisli segu krediiti kasutati osaliselt aktsiisi- või tulumaksukohustuse tasaarvestamiseks) kui ka otsetoetust. Asjaomaste äriühingute maksukohustused olid võrreldes saadud biodiisli segu krediidiga väikesed, järelikult saadi suurem osa toetusest otsetoetusena ning väiksem maksuvähendusena. |
(54) |
U.S.C. näeb ette, et biodiisli segu krediiti antakse ainult juhul, kui biodiisli ja mineraaldiisli segu valmistav äriühing (segu valmistaja) saab biodiisli tootjalt sertifikaadi (edaspidi „biodiisli sertifikaat”), milles tootja muu hulgas kinnitab sertifikaadiga seonduva biodiisli kogust ning seda, kas kõnealune biodiisel on agrobiodiisel või muud tüüpi biodiisel. Kui biodiislit tootev äriühing segab selle biodiisli hiljem mineraaldiisliga ja taotleb maksukrediiti, peab kõnealune äriühing krediidi taotlemiseks esitama biodiisli sertifikaadi koos vajalike dokumentidega. Isik, kes biodiisli sertifikaadi vastu võtab ning hiljem biodiisli ilma biodiisli segu valmistamata edasi müüb, peab esitama ostjale biodiisli sertifikaadi ning biodiisli edasimüüja teatise. Teisisõnu võib segu valmistav ja maksukrediiti taotlev äriühing saada biodiisli sertifikaadi otse biodiisli tootjalt või kaudselt biodiisli edasimüüjalt. Seega on kõnealune sertifikaat edasiantav, andes omanikule õiguse 1 USA dollari suurusele maksukrediidile galloni kohta igalt gallonilt biodiislilt, mida taotleja kasutab biodiisli segu tootmiseks. |
(55) |
Uurimine näitas, et puhta biodiisli (B100) ja segatud biodiisli (B99) vahel oli selge hinnaerinevus. Kuigi ainus erinevus kahe tootetüübi vahel on B99 biodiisli saamiseks 0,1 % mineraaldiisli lisamine, müüdi piirkonnas B100 biodiislit 1 USA dollar galloni kohta kallimalt kui B99 biodiislit. USA biodiisli turg osutus väga läbipaistvaks. Majandustegevuses osalejad Ameerika Ühendriikide biodiisli turul teavad, et biodiisli segude valmistajad saavad 1 USA dollari suurust maksukrediiti galloni kohta. Mõne valimisse kaasatud äriühingu puhul näitasid kodumaisel turul müüdud B100 biodiisli müügiarved nii toote hinda kui ka biodiisli segu valmistaja krediiti, st krediiti müüdi edukalt B100 ostjale. Selle alusel leitakse, et kogu biodiislit subsideeritakse maksukrediidi kaudu. |
d) Järeldus
(56) |
Biodiisli segu krediiti tuleb vaadelda fiskaaltoetusena sellest olenemata, kas seda antakse rahalise toetuse või maksukohustuste tasaarvestamise vormis. |
(57) |
Kõnealust kava käsitatakse subsiidiumina vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i ja artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähendusele, kuna kava pakub Ameerika Ühendriikide valitsuse rahalist toetust otsetoetustena (sularahamaksed) ja saamatajäänud tuluna, mis vastasel juhul maksmisele kuuluks (maksude tasaarvestus). Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu. |
(58) |
Kava raames võivad toetusi saada äriühingud, kes on osa biodiisli tööstusest, ja kava on seega algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning järelikult tasakaalustatav. |
e) Subsiidiumi suuruse arvutamine
(59) |
Biodiisli segu krediiti anti segus kasutatud biodiisli kogustest lähtuvalt, st 1 USA dollar galloni kohta, kuna kõik asjaomased äriühingud kasutasid agrobiodiislit. Toetuse suuruse arvutamise aluseks uurimisperioodil sai 1 USA dollar uurimisperioodil müüdud puhta biodiisli galloni kohta, mida müüdi puhta biodiislina (B100) või osana segust. Toetuse kindlaks määramiseks võeti subsiidiumi suuruse arvutamisel arvesse ka mineraaldiisli lisamine. |
(60) |
Üks valimisse kaasatud biodiisli tootjatest sai kõnealuse kava raames toetusi kaudselt, kuna kasutas faktooringusüsteemi, et saada biodiisli krediiti, milleks tal õigus oli. Segamiseks kasutati allhanget sõltumatult äriühingult, kes taotles krediiti ning maksis asjaomasele äriühingule sularahas faktooringutasu võrra vähem. |
(61) |
Subsiidiumi suurus jagati vaatlusaluse toote kogumüügiga uurimisperioodil. |
(62) |
Edasimüük jäeti eespool tehtud arvestusest välja. |
(63) |
Kõnealuse kava raames saadud tasakaalustatavate subsiidiumide suurus esitatuna väärtuselise tollimaksuna jäi uuritud äriühingute puhul vahemikku 28,4 % kuni 41,1 %. |
3.3. Agrobiodiisli väiketootja tulumaksukrediit
a) Õiguslik alus
(64) |
U.S.C. 26. jaotise lõikega 40A on ette nähtud ka agrobiodiisli väiketootja tulumaksukrediiti. |
b) Abikõlblikkus
(65) |
Kõnealust kava saavad kasutada ainult puhta agrobiodiisli väiketootjad. Segajad või müüjad, kes ostavad biodiislit, kuid ei tooda seda, ei ole krediidi saamiseks kõlblikud. Väiketootja on iga isik, kelle tootmisvõimsus ei ületa 60 miljonit gallonit agrobiodiislit aastas. Agrobiodiisli väiketootja võib taotleda iga toodetud agrobiodiisli galloni kohta 0,10 USA dollarit mittetagastatavat ettevõtte tulumaksukrediiti. Tootja nõuetele vastava toodangu hulk ei tohi ühelgi maksustamisaastal ületada 15 miljonit gallonit. Krediidi taotlemiseks peab toodetud agrobiodiislit kasutama kütusena, müüma kütusena kasutamise eesmärgil või kasutama biodiisli ja diislikütuse segu loomiseks, mida kasutatakse kütusena või müüakse kütusena kasutamise eesmärgil. |
c) Praktiline rakendamine
(66) |
Ettevõtte mittetagastatavate tulumaksukrediitide taotlused esitatakse igal aastal, kui taotleja esitab oma tuludeklaratsiooni. Asjaomase maksuaasta jooksul taotleja toodetud iga biodiisli galloni, maksimaalselt 15 miljoni galloni eest saadav krediit tasaarvestatakse taotleva ettevõtte tulumaksukohustusega. Kui taotleja maksukohustus on väiksem kui taotletud krediidi suurus, saab ülemäärase summa järgmistesse maksuaastatesse edasi kanda. |
(67) |
Uurimisperioodi jooksul kasutas kõnealust kava üks valimisse kaasatud äriühing. Äriühing kasutas krediiti oma tulumaksukohustuse vähendamiseks. |
d) Järeldus
(68) |
Kõnealust kava käsitatakse subsiidiumina algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähendusele, kuna kava alusel pakub Ameerika Ühendriikide valitsuse rahalist toetust saamatajäänud tulu vormis, mis kuuluks vastasel juhul maksmisele. Toetatavad ettevõtted saavad tänu sellele kasu. |
(69) |
Kava raames võivad toetusi saada biodiislit tootvad äriühingud ja kava on seega algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning järelikult tasakaalustatav. |
e) Subsiidiumi suuruse arvutamine
(70) |
Subsiidiumi suurus arvutati uurimisperioodil lõppeva eelarveaasta tulumaksuvähenduse suuruse põhjal. |
(71) |
Subsiidiumi suurus (lugeja) jagati seejärel vaatlusaluse toote kogumüügiga uurimisperioodil. |
(72) |
Asjaomane äriühing sai uurimisperioodil kõnealuse kava alusel 0,4 % subsiidiume. |
3.4. USA põllumajandusministeeriumi bioenergia programm
a) Õiguslik alus
(73) |
USA põllumajandusministeeriumi (US Department of Agriculture) bioenergia programmi kiitis algselt heaks ja rahastas USA põllumajandusministeeriumi kaubakrediidi korporatsioon (Commodity Credit Corporation) üldvolituste alusel, mis on antud kaubakrediidi korporatsiooni põhikirja 5. jaoga; kaubakrediidi korporatsiooni põhikiri on kodifitseeritud U.S.C-s (15. jaotise 15. peatüki II alapeatüki jao 714 punkti c alapunkt e). See statuut esitab ainueesmärgid, mille nimel kaubakrediidi korporatsioonil on seadusega lubatud oma üldvolitusi kasutada. Täpsemalt põhines see kava põhikirja 5. jao punktil e, mis lubab kaubakrediidi korporatsioonil „suurendada põllumajandustoorme (välja arvatud tubakas) sisetarbimist, laiendades siseturge või aidates kaasa nende laienemisele, või arendades uusi turge, turustuskohti ja selliste kaupade kasutusvõimalusi või aidates kaasa nende arendamisele.” |
(74) |
Kaubakrediidi korporatsioon avaldas lõpliku eeskirja, millega kehtestati kavale föderaalõigusaktide koodeksis (7 C.F.R. § 1424) kodifitseeritud õigusaktid. |
(75) |
Nagu algselt kavandatud, kasutas kaubakrediidi korporatsioon kava jaoks 5. jao punkti e alust rahastamist ainult 2002. eelarveaastani (13). USA kongress siiski andis 2002. aastal loa jätkata kava rakendamist eelarveaastani 2006 (kaasa arvatud) ja rahastas seda. |
(76) |
Kava rakendati 1. detsembrist 2000 kuni juunini 2006. Seda haldas USA põllumajandusministeeriumi põllumajandusteenuse amet (Farm Service Agency). |
b) Abikõlblikkus
(77) |
Programmi rakendamise ajal olid kõik kaubanduslikud bioenergia tootjad osalemiseks abikõlblikud. Tootjad pidid esitama tõendid tootmise kohta ning sellega seotud ostude ja põllumajanduskaupade kasutamise kohta. Täpsemalt öeldes pidid biodiisli tootjad biodiislit kaubanduslikult tootma ja müüma. |
(78) |
Statuudis määratleti biodiisel kui USA Materjalide Katsetamise Ühingu asjaomasele standardile vastav monoalküülester. Et olla abikõlblik, pidi tootja vastama teatud nõuetele, mis käsitlesid arvestusdokumentide pidamist ja vajaliku teabe esitamist, samuti kaubakrediidi korporatsioonile vastava teabe kontrollimiseks loa andmist. Asjaomastes õigusaktides esitati üksikasjalik programmiga liitumise, maksetaotluste ja aruannete esitamise kord, mida saajad pidid järgima, et olla abikõlblikud. |
(79) |
2002. aasta statuudi kohaselt on abikõlblikud järgmised kaubad, mida on võimalik bioenergia (biodiisli või kütuse kvaliteediga etanool) tootmiseks kasutada:
|
(80) |
Ameerika Ühendriikide ametiasutuste sõnul kasutas suurem osa kõnealuse kava raames toetusi saanud biodiisli tootjatest sojaube. |
(81) |
Kõigil kaubanduslikel biodiisli tootjatel oli võimalus osaleda, juhul kui nad järgisid eespool kirjeldatud taotluste ja aruannete esitamise korda. Valitsus rakendas oma kaalutlusõigust ainult abikõlblikkuskriteeriumidele vastamise tagamisel. |
c) Praktiline rakendamine
(82) |
Biodiisli tootjad said igal eelarveaastal kavaga liituda, esitades asjaomased vormid. Pärast liitumist esitasid biodiisli tootjad toetuste saamiseks kvartalitaotlused. Biodiisli tootjad pidid esitama dokumendid abikõlblike kaupade netoostude ja biodiisli netotoodangu kohta asjakohastel perioodidel. |
(83) |
Kava pakkus biodiisli tootjatele makseid nende biodiisli põhitoodangu ja biodiisli toodangu kasvu põhjal eelmise eelarveaasta vastaval perioodil. 2006. eelarveaasta kohta said äriühingud toetusi ainult biodiisli toodangu kasvu eest. USA põllumajandusministeerium arvutas maksed iga toetusesaaja abikõlblikest põllumajanduskaupadest saadud biodiisli toodangu ja biodiisli toodangu kasvu põhjal õigusaktidega ettenähtud viisil. |
(84) |
Kuna kava katkestati 2006. aasta juunis, ei saanud ükski valimisse kaasatud äriühing ega põhjenduses (9) nimetatud äriühing, kellele võimaldati individuaalset uurimist, uurimisperioodil kõnealuse kava raames toetusi. Kava rakendamise ajal tehti aastatel 2002–2006 makseid kolmele valimisse kaasatud äriühingule. Üks äriühing sai USA põllumajandusministeeriumi põllumajandusteenuse ametilt otsemakseid. Teine äriühing sai kava raames kaudseid makseid, kuna äriühing, kes kõnealuse kava raames toetusi sai, suunas osa saadud summast kasumijaotuskokkuleppena edasi teisele valimisse kaasatud äriühingule, kellega tal oli töötlemisleping. Kolmas äriühing sai 2006. eelarveaastal ainult väikese summa. |
d) Järeldus
(85) |
Leiti, et kõnealuse kava raames anti teatud biodiisli tootjatele nende biodiisli toodangu põhjal toetusi mitme aasta jooksul ning USA valitsus andis selgelt rahalist toetust konkreetsete biodiislitööstusele suunatud toetuste vormis. Subsiidiume peetakse siiski korduvateks ning igal konkreetsel aastal kulutusi nõudvateks, seega uurimisperioodil kasu ei saadud. |
(86) |
Ühtlasi leiti, et kava rakendati uuesti 2009. eelarveaasta jaoks (oktoober 2008 kuni september 2009). Kuna aga uurimisperiood kestab aprillist 2007 kuni märtsini 2008, ei ole mingit alust tasakaalustamaks toetusi, mis võivad uuesti sisse viidud kava alusel lisanduda. |
Nelja uuritud osariikide kava ei kasutanud ükski valimisse kaasatud äriühing ega individuaalselt uuritud äriühing. Neil asjaoludel ei ole kõnealuseid kavasid põhjalikumalt analüüsitud. Need kavad on järgmised: Põhja-Dakota osariigi biodiislikütuse kasutamiseks vajaliku varustuse maksuvabastuskava, Washingtoni osariigi vaba energia programm, Washingtoni osariigi biokütuste jaemüügi maksuvabastuskava ja Washingtoni osariigi biokütuste maksukärbete kava.
3.5. Illinoisi osariigi biodiislikütuse maksuvabastuskava
(87) |
Illinoisi osariigis koosneb müügimaks kahest eraldiseisvast, kuid teineteist täiendavast maksust. Materiaalse isikliku vara (tangible personal property) (14) jaemüüja kannab jaemüügimaksu (Retailers’ Occupation Tax) kohustust ja materiaalse isikliku vara ostja vastavat kasutusmaksu (Use Tax) kohustust. |
(88) |
Jaemüügimaksu õiguslik alus on Illinoisi osariigi õigusaktide kogu 35 (35 Illinois Compiled Statutes –35 ILCS) 120. peatüki 2. jagu, kuna USA kasutusmaksu alus on 35 ILCS-i 105. peatüki 3.–45. jagu. Varasemate sätete kohaselt kehtestatakse maks inimestele, kes tegelevad jaekaubanduses materiaalse isikliku vara müügiga. Hilisemates sätetes on märgitud, et jaemüüjad koguvad tarbijatelt maksu, lisades maksu kaupade müügihinnale, kui neid müüakse kasutamiseks. |
(89) |
Jaemüügimaksu määr oli uurimisperioodil 6,25 % materiaalse isikliku vara müügist laekuvast kogutulust; sellele lisanduvad asjaomased Illinoisi osariigi maakondade kohalikud maksud (35 ILCS 105. peatükk, 2.–10. jagu). |
(90) |
Kasutusmaksu määr oli uurimisperioodil 6,25 % materiaalse isikliku vara müügihinnast või ausast turuväärtusest; sellele lisanduvad asjaomased Illinoisi osariigi maakondade kohalikud maksud (35 ILCS 105. peatükk, 3.–10. jagu). |
(91) |
Tegelikult maksaks oma läbimüügilt kasutusmaksu kogunud äriühing selle Illinoisi tulude osakonnale (Illinois Department of Revenue) jaemüügimaksuna tagasi. |
a) Õiguslik alus
(92) |
Seoses biodiislile ja biodiisli segudele kehtestatud jaemüügimaksuga on 35 ILCS-i 120. peatüki 2.–10. jaos sätestatud, et alates 1. juulist 2003 kuni 31. detsembrini 2013 tehtavatest müügitehingutest saadav tulu maksustatakse
|
(93) |
Biodiislile ja biodiisli segude suhtes kehtestatud kasutusmaksu puhul kehtivad samad osalised/täielikud vabastused nagu eespool jaemüügimaksu puhul (35 ILCS 105. peatükk, 3.–10. jagu). |
(94) |
Vabastused ameti- ja kasutusmaksust nähakse ette ka muude toodete müügist saadud tulusid käsitlevates õigusaktides, mida on nimetatud eespool. |
b) Abikõlblikkus
(95) |
Igal biodiislikütuse jaemüüjal või ostjal on õigus taotleda eespool põhjendustes (92) ja (93) nimetatud vabastusi. |
c) Praktiline rakendamine
(96) |
Põhjendustes (92) ja (93) nimetatud vabastuse kohaselt ei koguta kasutusmaksu biodiisli/biodiisli segude jaemüügilt. Tulenevalt asjaolust, et biodiisli/biodiisli segude jaemüük on kasutusmaksust vabastatud, ei pea jaemüüjatele biodiislit/biodiisli segusid müüvad äriühingud (kaasa arvatud tootjad/segajad), oma biodiisli/biodiisli segude müügilt jaemüügimaksu maksma. |
d) Järeldused
(97) |
On selge, et kasutus- ja jaemüügimaksust vabastamise käivitab biodiisli/biodiisli segude jaemüük. Seepärast saavad vabastustest kasu toote tarbijad. Vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 1 ei tohi selles olukorras kehtestada tasakaalustavat tollimaksu kõnealuse subsiidiumi tasakaalustamiseks, kuna seda ei antud otseselt ega kaudselt vaatlusaluse toote tootmiseks, eksportimiseks ega transportimiseks. |
(98) |
Üks valimisse kaasatud koostööd tegevatest äriühingutest ei kogunud kasutusmaksu oma biodiisli/biodiisli segude müügilt jaemüüjatele ja ei maksnud järelikult nendelt tehingutelt jaemüügimaksu. Eespool esitatud põhjenduses (97) jõutud järelduste valguses leiti, et kõnealune äriühing ei ole saanud tasakaalustatavat toetust. |
3.6. Missouri osariigi kvaliteetse biodiislikütuse tootjate toetusfond
a) Õiguslik alus
(99) |
2002. aastal asutati Missouri osariigi seaduse (Missouri State Law – RSMo) (142. peatükk, jagu 142.031) alusel Missouri kvaliteetse biodiisli tootjate toetusfond (Missouri Qualified Biodiesel Producer Incentive Fund, edaspidi „fond”). Fondi eesmärk on anda Missouri kvaliteetse biodiisli tootjatele majanduslikku toetust. |
(100) |
Missouri põllumajandusosakond annab igal eelarveaastal (mis kestab 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini) Missouri kvaliteetse biodiisli tootjate (Missouri Qualified Biodiesel Producers) käsutusse kõik summad, mille Missouri seadusandja on fondile eraldanud ja mille Missouri kuberner on seadusena allkirjastanud. |
b) Abikõlblikkus
(101) |
Uurimisperioodi alguses (1. aprill 2007) oli Missouri kvaliteetse biodiisli tootja selline käitis, kus toodeti biodiislit ja
|
(102) |
Kõnealuseid abikõlblikkuse kriteeriume on muudetud alates 28. augustist 2007, kui eespool olev punkt iii asendati järgmise tekstiga ja lisati allpool punktis iv esitatud täiendav tingimus:
|
c) Praktiline rakendamine
(103) |
Fondist toetuse saamiseks peab Missouri kvaliteetse biodiisli tootja muu hulgas olema litsentsitud. Litsents väljastatakse Missouri kvaliteetse biodiisli tootjale siis, kui ta vastab kõigile eespool esitatud kriteeriumitele ja esitab Missouri osariigi põllumajandusosakonnale (State of Missouri Department of Agriculture) kogu vajaliku teabe, kaasa arvatud äriühingu Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri numbri, föderaalse maksukohuslase numbri jne. Litsents hakkab kehtima kuupäevast, mil Missouri osariigi põllumajandusosakond on kogu vajaliku teabe kätte saanud ja kinnitanud, ning kaotab kehtivuse pärast seda, kui Missouri kvaliteetse biodiisli tootja on saanud kuuekümne kuu jooksul toetusi või ei vasta enam abikõlblikkuse tingimustele. |
(104) |
Pärast litsentsi väljastamist võib Missouri kvaliteetse biodiisli tootja taotleda tootja ergutustoetust, taotledes Missouri osariigi põllumajandusosakonnalt kvaliteetse biodiisli tootja toetusfondist igakuise toetuse taotlusvormi. Konkreetse kuu tootja ergutustoetuse saamiseks peab Missouri kvaliteetse biodiisli tootja täitma ettenähtud taotlusvormi. |
(105) |
Missouri kvaliteetse biodiisli tootja peab Missouri osariigi põllumajandusosakonnale esitama täidetud toetuse taotlusvormi mitte hiljem kui viieteistkümne päeva jooksul pärast selle kuu viimast päeva, mille jaoks toetust taotletakse. Taotlused, mis esitatakse pärast kõnealuse tähtaja möödumist, lükatakse automaatselt tagasi. |
(106) |
Igakuise toetuse suuruse arvutamiseks määratakse esmalt Missouri osariigi põllumajandustoodetest eelarveaasta eelmise kuu jooksul toodetud kvaliteetse biodiisli gallonite arv, nagu on Missouri osariigi põllumajandusosakond tõendanud. Saadud number korrutatakse seejärel RSMo (osariigi seadus) jaos 142.031 ja osariigi õigusaktide koodeksi (Code of State Regulations – CSR) 110-2.0102. jaotises esitatud toetusega galloni kohta. Igal Missouri kvaliteetse biodiisli tootjal on igal eelarveaastal õigus kogutoetusele 0,30 USA dollarit galloni kohta Missouri osariigi põllumajandustoodetest eelarveaasta jooksul toodetud esimese viieteistkümne miljoni galloni kvaliteetse biodiisli eest, lisaks 0,10 USA dollarit galloni kohta Missouri osariigi põllumajandustoodetest eelarveaasta jooksul toodetud järgmise viieteistkümne galloni kvaliteetse biodiisli eest. Kogu Missouri kvaliteetse biodiisli tootja eelarveaasta jooksul toodetud kvaliteetne biodiisel, mis ületab kolmkümmend miljonit gallonit, ei lähe toetuse arvutamisel arvesse. |
(107) |
Kui olemasolevast rahast ei piisa kõigi Missouri kvaliteetse biodiisli tootjate seadusega lubatud maksimaalse igakuise toetuse maksmisest, jaotatakse olemasolev raha osadeks nii, et iga Missouri kvaliteetse biodiisli tootja saab proportsionaalse osa summast vastavalt kõigi Missouri kvaliteetse biodiisli tootjate abikõlblikule biodiisli tootmisele konkreetsel kuul. |
(108) |
Missouri osariigi põllumajandusosakond püüab maksta kõik konkreetse kuu toetused kolmekümne päeva jooksul toetuse taotlusvormi kättesaamisest ja heakskiitmisest. |
d) Järeldused
(109) |
Kõnealust kava käsitatakse subsiidiumina vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i määratletud tähendusele, kuna kava pakub otsetoetuste vormis Missouri osariigi valitsuse (15) rahalist toetust. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu. |
(110) |
Kava raames võivad toetusi saada biodiisli tootjad ja seega on kava algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning järelikult tasakaalustatav. |
e) Subsiidiumi suuruse arvutamine
(111) |
Üks valimisse kaasatud koostööd tegev eksportija sai kõnealuse kava raames uurimisperioodil toetust. Uurimisperioodil saadud toetuste suurus jagati vaatlusaluse toote kogumüügiga uurimisperioodil. Kõnealuse kava raames saadud tasakaalustatavate subsiidiumide suurus esitatuna väärtuselise tollimaksuna oli kõnealuse äriühingu puhul 3,8 %. |
3.7. Põhja-Dakota osariigi biokütuste alane partnerlusprogramm, millega täiendatakse osariigi laenuprogramme
(112) |
Biokütuste PACE (partnership in assisting community expansion – partnerlusprogramm kogukonna edasiarendamiseks) kavale, mis jõustus juulis 2007, eelnes biodiisli alane partnerlusprogramm osariigi laenuprogrammide täiendamiseks (edaspidi „biodiisli PACE”, mida rakendati juulist 2005 kuni juunini 2007). |
a) Õiguslik alus
(113) |
Biodiisli PACE kava kehtestas Põhja-Dakota seadusandja, luues 2005. aastal Põhja-Dakota õigusaktide kogu (North Dakota Century Code – N.D.C.C.) jaoga 6.-09.17 biodiisli alase partnerlusprogrammi, millega täiendatakse osariigi laenuprogramme. Selle õigusaktide kogu raames seati sisse biodiisli alane partnerlusprogramm osariigi laenufondi täiendamiseks. |
(114) |
2007. aastal pärast senati seaduseelnõu nr 2180 vastuvõtmist muudeti eespool nimetatud Põhja-Dakota seadust 6.-09.17 ja biodiisli PACE kava muudeti alates juulist 2007 ning nimetati ümber biokütuste PACE kavaks. |
b) Abikõlblikkus
(115) |
Biokütuste PACE kava raames oli biodiislit tootev käitis abikõlblik laenufondist raha saamiseks. |
(116) |
Biodiislit tootev käitis määratleti kui korporatiivne ettevõte, äriühing, ühing, üksikisik või ühendus, mis on kaasatud sellise diislikütuse tootmisesse, milles on vähemalt viis protsenti USA Materjalide Katsetamise Ühingu nõuetele vastavat biodiislit. |
(117) |
Rahalist toetust anti sellistelt laenudelt sissenõutud intressimäära vähenduse vormis, mida andis juhtiv (kaubanduslik) rahaasutus Põhja-Dakota panga osalusel. Kõnealune pank on Põhja-Dakota riigiasutus. Laenusaajad võivad saada paikapandud määrast 5 % suuruse intressimäära allaostu. Individuaalsel biodiislit tootval käitisel on võimalus saada kuni 400 000 USA dollari suurust intressimäära allaostu toetust laenu kohta. |
(118) |
Biokütuste PACE kava kehtestati biodiisli ja etanooli käitiste, karjakasvatuse, biokütuste jaemüüjate ja teravilja käitlevate ettevõtjatega seotud laenude intressimäärade allaostuks. Biodiisli käitised, mis asjaomastele kriteeriumitele vastavad, on kõnealuseks kavaks abikõlblikud. |
c) Praktiline rakendamine
(119) |
Fondis olevat raha kasutatakse laenusaaja kohalikelt laenuandjatelt või Põhja-Dakota pangalt (Bank of North Dakota), mis on Põhja-Dakota osariigi omanduses olev avalik-õiguslik üksus, võetud laenude intressimäärade vähendamiseks. Laenu hallatakse läbi kohaliku laenuasutuse – panga, hoiu-laenuühistu, krediidiühistu või põllumajanduskrediidi teenuste – mis nõuab Põhja-Dakota pank osalust. Kohalikud laenuasutused võivad olla nii avalikud kui eraasutused. Laenuandja ja Põhja-Dakota pank määravad koos laenusaajaga kindlaks laenu tingimused, kaasa arvatud intressimäära. Peamine laenuandja taotleb seejärel fondi kasutamist intressimäära allaostuks. Tegelikult esitab taotlusprotsessis taotluse juhtiv laenuandja (tavaliselt erapank) Põhja-Dakota pangale. |
(120) |
Äriühing maksab laenu vähendatud intressiga juhtivale laenuandjale tagasi. Juhtiv laenuandja saab seejärel Põhja-Dakota pangalt (fondist) tagasimakse, mis „tavalise” intressimäära puhul maksmisele kuuluks, ja äriühingu makstud vähendatud summa vahe. |
(121) |
Nii biodiisli PACE-i kui biokütuste PACE-i rakendatakse vastavalt eelmises kahes põhjenduses esitatud kirjeldusele. |
d) Järeldused
(122) |
Põhja-Dakota osariigi riigiasutused toetavad biodiisli PACE-i ja biokütuste PACE-i rahaliselt, kuna asutused teevad makseid rahastamismehhanismi (biodiisli partnerlusprogramm, millega täiendatakse osariigi laenuprogramme või biokütuste partnerlusprogramm, millega täiendatakse osariigi laenuprogramme). Kõnealust fondi kasutatakse osade intressimaksete rahastamiseks, mis kuuluvad laenu võtnud äriühingu poolt tasumisele. Võimalus toetuse saamiseks kavade raames on muu hulgas piiratud biodiisli tootjatega. Nendes tingimustes on algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt mõlemad kavad konkreetsed. Kõnealuse kava raames saavad äriühingud toetusi vähendatud intressi tagasimaksete vormis. |
e) Subsiidiumi suuruse arvutamine
(123) |
Üks äriühing sai biodiisli PACE raames uurimisperioodi jooksul toetust. Kuna äriühingule makstav toetus oli aga väiksem kui 0,1 %, peeti seda ebaoluliseks. |
3.8. Põhja-Dakota osariigi biodiislikütuse müügivarustuse maksukrediidikava
a) Õiguslik alus
(124) |
Põhja-Dakota ettevõtte tulumaksu õiguslik alus on kättesaadav Põhja-Dakota põhiseaduse artiklis 10, § 3, ja dokumendis N.D.C.C. § 57-38-30. Selle kava kohaselt põhineb biodiisli vahendite moderniseerimise suhtes kohaldatav maksukrediit Põhja-Dakota õigusaktide kogul N.D.C.C. § 57-38-30.6. |
b) Abikõlblikkus
(125) |
Maksumaksja peab olema korporatiivne ettevõte, millel on Põhja-Dakota tulumaksu maksmise kohustus. |
c) Praktiline rakendamine
(126) |
Tulumaksukrediit kehtib maksukohustuse puhul kümne protsendi ulatuses aastas viie aasta vältel otsestest kuludest, mille maksumaksja on teinud pärast 31. detsembrit 2002. aastal, Kuludeks loetakse maksumaksja otseseid kulusid, mis on tekkinud vahendite kohandamisel või juurdehankimisel olemasolevate seadmete moderniseerimiseks või uue seadme kohandamisel osariigi territooriumil, eesmärgiga toota või segada diiselkütust, mis sisaldab vähemalt 2 % biodiislikütust kogumahust. |
d) Järeldused
(127) |
Seda kava kohaldatakse ainult maksumaksjatele, kes kohustuvad olemasolevate seadmete moderniseerimiseks vahendeid kohandama või juurde hankima või kohandama uut seadet osariigi territooriumil, eesmärgiga toota või segada diislikütus, mis sisaldab vähemalt 2 % biodiislikütust kogumahust. Kava on seetõttu konkreetne algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt. Seda kava loetakse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile i subsiidiumiks, mis on muul juhul valitsusele tasumisele kuuluv tulu (ettevõtte tulumaks), mis on saamata jäänud tulu või mida ei koguta. Äriühingu vähendatud maksukohustus toob talle hüvitise. |
e) Subsiidiumi summa arvutamine
(128) |
Seda kava kasutas uurimisperioodil kasu saamiseks üks äriühing. Kasu äriühingule hinnati ebaoluliseks, kuna see oli alla 0,1 %. |
3.9. Põhja-Dakota osariigi biodiislikütuselt saadava tulumaksu krediidikava
a) Õiguslik alus
(129) |
Biodiislikütuse segamise maksukrediit põhineb Põhja-Dakota õigusaktide kogul N.D.C.C. § 57-38-01.22 |
b) Abikõlblikkus
(130) |
Maksumaksja peab olema Põhja-Dakota tulumaksu kohuslane ja omama osariigi maksuametilt kehtivat tunnistust kütuse tarnijana, kes segab biodiislikütust vastavalt Põhja-Dakota õigusaktide kogul N.D.C.C. § 57-43.2-05(1). |
c) Praktiline rakendamine
(131) |
Maksumaksjal on õigus võtta laenu maksukohustise jaoks, mis on 0,05 USA dollarit galloni segatud biodiislikütuse kohta, milles biodiislit on mahust vähemalt 5 % (B5). |
d) Järeldused
(132) |
Seda kava loetakse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile i subsiidiumiks, mis on muul juhul valitsusele tasumisele kuuluv tulu (ettevõtte tulumaks), mis on saamata jäänud tulu või mida ei koguta. Äriühingu vähendatud maksukohustus toob talle hüvitise. |
e) Subsiidiumi summa arvutamine
(133) |
Seda kava kasutas uurimisperioodil kasu saamiseks üks äriühing. Kasu äriühingule hinnati ebaoluliseks, kuna see oli alla 0,1 %. |
3.10. Texase osariigi etanooli- ja biodiislikütuse segude maksuvabastuskava
(134) |
Vastavalt Texase osariigi koodeksile kuuluvad mootorikütused, sealhulgas diislikütus maksustamisele riikliku aktsiisimaksuga. Seaduses on sätestatud, et diislikütuse riiklik maks lisatakse igale müügihinnale iga müügitehingu puhul, mis tagab, et maksu tasub inimene, kes kütust kasutab või tarbib. Texase osariigi seadustes käsitletakse biodiislit eraldi tootena. See ei ole maksustatav toode. Seega ei pea biodiisli tootjad ostjalt osariigi maksahalduri nimel ja teda vahendades makse koguma. Järeldati, et biodiisli tootjad ei saa Texase osariigi etanooli- ja biodiislikütuse segude maksuvabastuskava raames kasumit ning kuni Texase seadusega ei kehtestata konkreetsetele toodetele maksu, ei saaks sellest osariigis keegi kasumit, tänu millele koguneb selle kasu lõpptarbija. Nendel tingimustel peetakse seda kava mittetasakaalustatavaks. |
3.11. Texase osariigi etanooli- ja biodiislikütuse tootmist ergutav programm
a) Õiguslik alus
(135) |
Texase põllumajandusalaste õigusaktide kogu (Texan Agriculture Code) 16. peatükk; etanooli- ja biodiislikütuse tootmist ergutava programmi reeglid; etanooli- ja biodiislikütuse tootmist ergutava programmi juhised. |
b) Abikõlblikkus
(136) |
Sellest kava alusel saavad abi etanooli ja biodiislit tootvad abikõlblikud äriühingud. Toetust sooviv tootja oli kohustatud esitama taotluse, mis kinnitab, et:
|
c) Praktiline rakendamine
(137) |
Kava kohaselt oli tootjal, kes tasus 3,2 senti gallonilt maksu biodiisli eest, mis oli toodetud registreeritud tehases, õigus saada 20 senti igalt gallonilt biodiislilt, mis oli toodetud ühes registreeritud tehastest tootmise alustamise kuupäevast kümne aasta jooksul. |
(138) |
Registreeritud tehas oli kohustatud esitama iga kuu tootmisaruandeid ja akrediteeritud riikliku raamatupidaja kinnitusega kvartali aruande. Pärast kvartali aruande esitamist pidi ka tehas 3,2 senti gallon kohta maksu maksma. Makstud maks korrutati 5,25-ga, nii et tehasele maksti ergutustasu 20 senti galloni kohta. Selle saamise alampiiriks oli aastas toodetud esimesed 18 miljonit gallonit tehase kohta. |
(139) |
Kava muutus efektiivseks alates septembrist 2003. aastal, aga esimesed väljamaksed tehti selle kava põhjal alles juunis 2006. aastal, sest raha ei eraldatud enne finantsaastat 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta augustini. Seda kava ei rakendata enam alates 31. augustist 2007. aastast, kuna Texase osariigi seadusandjad lõpetasid kava rahastamise alates 2008–2009 kaheaastasest assigneeringust (2007. aasta septembrist kuni 2009. aasta augustini). Seaduslikult eksisteerib see kava Texases endiselt. Lisaks on selgunud, et üks äriühing sai selle kava alusel kasu veel uurimisperioodil. |
d) Järeldused
(140) |
Kõnealust kava käsitatakse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i määratletud tähendusele subsiidiumina, kuna kava kaudu annab Texase osariigi valitsus rahalist toetust otseste toetuste vormis. Toetusi antakse äriühingutele, kes vastavad algmääruse artiklile 2 lõikele 2. Kava piirdub muu hulgas biodiisli tootjatega ning kava on seega vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 2 punktile a konkreetne ning järelikult tasakaalustatava. |
e) Subsiidiumi summa arvutamine
(141) |
Kõnealust kava kasutas uurimisperioodil kasu saamiseks üks äriühing. Subsiidiumi summa arvutati uurimisperioodil saadud maksete summa põhjal. Subsiidiumi saamiseks vältimatult tekkinud maksud lahutati saadud tasudest, et saada subsiidiumi summa (lugeja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a. |
(142) |
Subsiidiumisumma jagati asjaomase äriühingu biodiisli kogumüügiga uurimisperioodil, mis on sobiv nimetaja. |
(143) |
Kõnealusele äriühingule anti uurimisperioodil selle kava alusel toetust 0,3 %. |
3.12. Washingtoni osariigi biokütuste tootmise maksuvabastuskava
(144) |
Washingtoni osariik võimaldab vähendada ettevõtlusmaksu (Business and Occupation tax) ja maksuvabastust omandimaksust (property tax) ja rendimaksust (leasehold excise tax). |
(145) |
Washingtoni osariigil ei ole tulumaksusüsteemi. Ettevõtted peavad selle asemel maksma ettevõtlusmaksu, mis kehtib tootmistegevuse suhtes. Tootmistegevuse suhtes kehtestatav tavaline maksutase on 0,484 %, kui Washingtoni õigusaktides ei ole teisiti sätestatud. |
(146) |
Omandimaksu suuruse määravad Washingtoni osariigis kindlaks paljud kattuvad ametiasutused ning see on osariigisiseselt erinev. Üldine osariigi keskmine on umbes 1,2 % turuhinnast. |
(147) |
Rendimaks on maks, mis kehtestatakse omandimaksu asemel, kui maksust vabastatud vara, näiteks avalikku sadamat, kasutab maksust mittevabastatud üksus näiteks kasumit toovaks äritegevuseks. Kõnealuse maksu määr on 12,84 % lepingu rendihinnast. |
a) Seaduslik alus
(148) |
Washingtoni koodeksi parandustega versiooni (Revised Code of Washington – RCW) peatüki 82.04.260 lõike 1 punktis e on sätestatud, et puhta biokütuse, sh biodiisli tootjate ettevõtlusmaksu määra on vähendatud 0,484 %-lt 0,138 %-le. Seda vähendatud taset rakendatakse kuni 1. juulini 2009. aastal. |
(149) |
Omandimaksu ja rendimaksu vabastuse kohta on RCW peatükkides 84.36.635 ja 82.29A.135 sätestatud, et nõuetele vastav kinnisvara ja vallasvara (real and personal property) on vabastatud omandimaksust ja rendimaksust. |
b) Abikõlblikkus
(150) |
Kõik eespool nimetatud maksuvähendamised ja -erandid kehtivad biokütuse tootjatele. Maksuvähendamine ja -erandid on osariigiülesed; muud piiravad kriteeriumid peale abikõlblikkuse nõude puuduvad. |
(151) |
Ettevõtlusmaksu vähendamine kehtib ainult biodiisli tootjate kohta, nagu on märgitud eespool. |
(152) |
Nagu on märgitud eespool, saavad omandimaksu ja rendimaksu maksuvabastuse puhul omandimaksust ja rendimaksust maksevabastuse kinnis- ja vallasvara. Kõnealust nõuetele vastavat kinnis- ja vallasvara peab kasutama eelkõige puhta biokütuse tootmiseks. Nõuetele vastav vara hõlmab hooneid, masinaid ja varustust ning muud vallasvara ja maad, mis on seotud biokütuste tootmisega, kuid mitte maad, kus kasvatakse vilja. Hooned ja varustus peavad olema uued ega või olla pärit varasemast ajast kui juuli 2003. |
c) Praktiline rakendamine
(153) |
Selleks, et kasutada ainult biodiisli tootjate suhtes rakendatavat ettevõtlusmaksu vähendatud määra, peab abikõlblik äriühing esitama selliste toodete müügiväärtuse asjakohasel maksudeklaratsioonil. |
(154) |
Omandimaksust ja rendimaksust vabastamise taotlus tuleb esitada igal aastal 1. novembriks. Omandimaksust maksuvabastuse saamise otsustab kohalik hindaja. Rendimaksust vabastuse saamise otsustab maksuamet. |
d) Järeldused
(155) |
Seda kava loetakse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile i subsiidiumiks, kuna kava kaudu annab Washingtoni osariigi valitsus rahalist toetust, mis on valitsusele tasumisele kuuluv tulu (ettevõtlusmaks), mis on saamata jäänud tulu või mida ei koguta. Vähendatud ettevõtlusmaks, mida rakendatakse biokütuste tootjate suhtes, on konkreetne, kuna see piirdub biokütuste tootmisega, sh biodiisli tootmisega, ja lisaks teatud teiste kindlaksmääratud tegevustega ning on seega tasakaalustatav. |
(156) |
Ükski valimisse kaasatud äriühingutest ei saanud kasu omandimaksu maksuvabastusest. Seetõttu ei saa siinkohal selle maksuvabastuse liigi kohta järeldusi teha. Üks äriühing sai kasu rendimaksu vabastusest, kuid kasu suurus oli alla 0,1 % ja seega ebaoluline. Seetõttu ei saa siinkohal selle maksuvabastuse liigi kohta järeldusi teha. |
e) Subsiidiumi summa arvutamine
(157) |
Üks äriühing sai ettevõtlusmaksu maksuvabastusest uurimisperioodi jooksul kasu. Subsiidiumi summa arvutamiseks rakendati ettevõtlusmaksu vähendatud määra kõnealuse äriühingu uurimisperioodi jooksul toodetud biodiisli käibe suhtes. Subsiidiumi summa uurimisperioodil müüdud biodiisli kogumahust protsentuaalselt väljendades on 0,7 %: |
3.13. Tasakaalustatavate subsiidiumide summa
(158) |
Tasakaalustatavate toetuste summa vastavalt algmääruse sätetele ja väljendatuna väärtuselise tollimaksuna on uuritud äriühingute puhul vahemikus 29,1 %–41,1 %.
|
(159) |
Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3 on valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal arvutatuna valimis sisalduvate koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal 36,0 %. |
(160) |
Kõiki teisi USA eksportijaid arvesse võttes määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöö ulatuse. Kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu võrreldi USA-st pärit impordi kogumahuga, mis saadi USA ekspordistatistikast. Koostööprotsendiks saadi 81 %. Selle põhjal otsustati, et koostöötase on kõrge. Sellest lähtuvalt leiti, et on asjakohane määrata koostööd mittetegevate eksportivate tootjate subsiidiumi määr kindlaks vastavalt kõrgeimale koostööd tegevate eksportivate tootjate subsiidiumi määrale, tagamaks meetmete efektiivsust. |
4. ÜHENDUSE TOOTMISHARU
4.1. Ühenduse toodang ja olukord
(161) |
Kogu kättesaadavat teavet, kaasa arvatud kaebuses esitatud teave, ning ühenduse tootjatelt enne ja pärast menetluse alustamist kogutud teavet kasutati ühenduse kogutoodangu välja selgitamiseks ning uurimise toetamiseks. |
(162) |
Kõnealuse teabe põhjal leiti, et uurimisperioodi ajal oli ühenduse kogutoodang 5 400 000 tonni. Leiti, et kolm samasse äriühingute rühma kuuluvat äriühingut on seotud USA eksportivate ettevõtetega ning kõnealune ettevõtete rühm importis ka ise vaatlusalust toodet olulistes kogustes oma seotud eksportijatelt USA-st. Seega arvati kõnealused äriühingud algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses mõistest „ühenduse toodang” välja. Selle tulemusena jäi tootmismaht, mille alusel määrati kindlaks olukord, vahemikku 4 200 000 kuni 4 600 000 tonni. |
(163) |
Tehti kindlaks, et äriühingud, kes kaebust toetasid ning nõustusid uurimises koostööd tegema, moodustasid ühenduse biodiisli tootjatest uurimisperioodi ajal üle 60 %, nagu on märgitud põhjenduses (162). Põhjenduses (165) viidatud äriühingut, kes uurimise käigus koostööd ei teinud, ei peetud kaebuse toetajaks. Seega järeldatakse, et kaebust ja uurimist toetab algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses suur osa ühenduse tootjatest. |
4.2. Väljavõtteline uuring
(164) |
Kuna ühenduses on palju tootjaid, otsustati olulise kahju kindlakstegemiseks moodustada valim. Väljavõttelise uuringu küsimustikud saadeti kõigile potentsiaalsetele samasugust toodet valmistavatele tootjatele ühenduses. Algselt esitas küsimustikule olulisi vastuseid ja andis nõusoleku uurimise käigus koostööd teha 40 äriühingut. Põhjenduses (162) nimetatud kolme äriühingu puhul ei kaalutud nende kaasamist valimi moodustamisse põhjustel, mis on nimetatud kõnealuses põhjenduses. |
(165) |
Ülejäänud äriühingute hulgast valiti välja 11-st äriühingust koosnev valim tuginedes suurimale tüüpilisele tootmismahule ja müügile ühenduse piires, nagu on näidatud põhjenduses (11). Üks tootja, kes oli algselt valimisse kaasatud, tuli valimist välja jätta, kuna ta ei teinud uurimise käigus koostööd. Ülejäänud kümme valimisse kaasatud äriühingut esindavad ühenduse kogu tootmist. |
(166) |
Edaspidi viitavad tekstis esinevad mõisted „ühenduse tootmisharu” või „valimisse kuuluvad ühenduse tootjad” nendele kümnele tootjale. |
5. KAHJU
(167) |
Nagu näidatud põhjenduses (17), kestis hindamisega seotud suundumuste uurimine 2004. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni. Ometi näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu sai tegelikult alguse aastal 2004. Seega peeti sobivamaks võtta analüüsi aluseks suundumused ajavahemikust 2005 kuni uurimisperioodini (edaspidi „analüüsitav periood”). Sellest hoolimata on järgmises hinnangus esitatud ka 2004. aasta kohta kogutud teave. |
5.1. Ühenduse tarbimine
Tabel 1
Ühenduse tarbimine |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Tonnides |
1 936 034 |
3 204 504 |
4 968 838 |
6 644 042 |
6 608 659 |
Indeks 2005=100 |
60 |
100 |
155 |
207 |
206 |
(168) |
Ühenduse tarbimine tehti kindlaks ühenduse kogutoodangu põhjal kõikidest ühenduse tootjatest koosneval ühenduse turul, nagu on näidatud põhjenduses 162, selest näitajast lahutati nende eksport ja liideti import asjaomasest riigist ning import muudest kolmandatest riikidest. |
(169) |
USA-st pärit impordi kohta olid kättesaadavad järgmised teabeallikad:
|
(170) |
Ometi näitas kõnealuse teabe analüüs, et Eurostati andmeid ei saa tarbimise hindamiseks kasutada, kuna kuni 2007. aasta lõpuni ei olnud vaatlusaluse toote erinevate tüüpide klassifitseerimiseks tollis eraldi CN-koodi. Vaatlusaluse toote import klassifitseeriti erinevate koodide alla, mis sisaldasid samas ka teiste toodete impordiandmeid. Seega peeti sobivamaks kasutada usaldusväärsete impordi ja tarbimise näitajate ning oluliste suundumuste välja selgitamiseks USA ekspordistatistikat. Selle teabeallika kasutamisel võeti arvesse kauba USA-st ühendusse tarnimiseks kuluvat aega, mistõttu ekspordistatistikat korrigeeriti ühe kuu võrra. |
(171) |
Seoses impordiga teistest riikidest ja ühenduse toodangu ekspordiga ning pidades silmas ülal kirjeldatud Eurostati andmete kasutamise suhtes kehtivaid piiranguid, rajanes uurimine kaebuses esitatud teabele. |
(172) |
Toetudes ülaltoodule leiti, et biodiisli kasutamine ühenduses kasvas aastatel 2005–2007 107 % ning seejärel langes kergelt uurimisperioodi ajal 1 protsendipunkti võrra. Üldiselt suurenes tarbimine analüüsitava perioodi jooksul rohkem kui kaks korda. |
(173) |
Nõudluse suurenemine tulenes peamiselt liikmesriikide algatusest edendada biokütuste kasutamist pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris, (16) ja nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (17) vastuvõtmist. |
5.2. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa
Tabel 2
Import USA-st |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Tonnides |
2 634 |
11 504 |
50 838 |
730 922 |
1 137 152 |
Indeks 2005=100 |
23 |
100 |
442 |
6 354 |
9 885 |
Turuosa |
0,1 % |
0,4 % |
1,0 % |
11,0 % |
17,2 % |
Indeks 2005=100 |
25 |
100 |
250 |
2 750 |
4 300 |
Allikas: USA ekspordistatistika |
(174) |
Impordimahud USA-st suurenesid oluliselt tõustes umbes 11 500 tonnilt aastal 2005 kuni ligikaudu 1 137 000 tonnini uurimisperioodil. |
(175) |
USA-st pärit subsideeritud impordi turuosa ühenduse turul kasvas analüüsitava perioodi jooksul pidevalt alates 0,4 %-st aastal 2005 kuni 17,2 %-ni uurimisperioodi ajal. Seega on subsideeritud import oluliselt kasvanud nii absoluutarvudes kui ka suhteliselt kui võrrelda tarbimisega ühenduses kõnealuse perioodi jooksul. |
(176) |
Splash and dash on mõiste, mida kasutavad biodiisli tootjad kirjeldamaks tegevust, mille käigus väidetavalt välismaist päritolu biokütust veetakse läbi USA ühendusse, kus seda segatakse põhimõtteliselt tilga (0,01 % lõppsegust) tavadiisliga, et segu valmistaja saaks USA-s subsiidiumi. |
(177) |
USA osapooled on väitnud, et splash and dash-protsess selgitab USA impordi kiiret suurenemist ühenduse turul, kuna see oli väidetavalt 40 % USA impordist uurimisperioodi ajal. Need osapooled on samuti väitnud, et kuna uurimine algatati USA-st pärineva biodiisli impordi suhtes, tuleks splash and dash-protsessiga seostatavaid koguseid kahjuanalüüsist eraldiseisvalt vaadata ning käsitleda neid kui importi teistest kolmandatest riikidest. |
(178) |
Teisest küljest väidetati kaebuses, et kui splash and dash-importi üldse esineb, siis moodustab see USA ekspordimahust kõige rohkem 10 % ning on seega tähtsusetu ja ei muuda tulemusi, mille kohaselt jõudsid ühenduse turule suured USA-st pärinevad subsideeritud impordikogused, eriti just uurimisperioodi ajal. |
(179) |
Uurimine on näidanud, et USA ekspordistatistika ei võimalda eristada ükskõik millist väidetavalt splash and dash-protsessi raames eksporditud biodiislit ja muud USA eksporti, mis on märgitud statistikas eksporti käsitleva peatüki alla. Samast statistikast leiti äärmiselt vähe koguseid, mis olid deklareeritud reeksporti käsitleva peatüki all. USA ametiasutused väitsid ka, et kõik eksporti käsitlevas peatükis märgitud kogused on pärit USA-st. |
(180) |
Lisaks väitis enamik uuritavatest USA äriühingutest, et ei ole võimalik teha vahet ühendusse eksporditud või siseturul müüdavatel kogustel ning USA-s toodetud või sealt pärinevatel ja splash and dash-protsessi käigus eksporditud kogustel. |
(181) |
Samuti leiti USA uuritavate äriühingute puhul, et kõikidel biodiisli eksportimise juhtudel, nii USA eksportijate ekspordid kui ka nendega seotud importijate import ühendusse, oli biodiisel deklareeritud USA-st pärineva biodiislina. |
(182) |
Tuginedes eespool selgitatule ning võttes eriti arvesse seda, et kui splash and dash-eksporti üldse esines, oli see eksporditud deklareerituna USAst pärit ekspordina ja USA ametiasutused käsitasid seda USAst pärit ekspordina; leiti, et ei ole põhjust käsitada splash and dash-ekspordijuhte impordina, mis ei ole pärit USAst |
5.3. Subsideeritud impordi hinnad ja hinna allalöömine
5.3.1. Ühiku müügihind
Tabel 3
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Hinnad EUR/tonn |
463 |
575 |
600 |
596 |
616 |
Indeks 2005=100 |
81 |
100 |
104 |
104 |
107 |
Allikas: USA ekspordistatistika ja valimisse kuuluvate USA eksportijate küsimustike vastused |
(183) |
USA ekspordistatistikat kasutati ka USA-st pärinevate subsideeritud importide hinnatendentside välja selgitamiseks, eriti aastal 2007 ning uurimisperioodi ajal. Kajastamaks hinnataset ühenduse piiril, lisati keskmistele ekspordihindadele asjakohased veokulud ja kindlustusmaksed. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et analüüsitava perioodi varasemate aastate puhul, nimelt 2005 ja 2006 ning ka 2004, ei olnud USA ekspordistatistikas sisalduvad müüginäitajad täiesti usaldusväärsed, kuna leiti, et arvutatud keskmised ekspordihinnad olid ebaproportsionaalselt kõrged võrreldes hindadega, millest olid teatanud koostööd tegevad eksportivad tootjad. Seepärast tugines USA keskmine ekspordihind nendel aastatel küsimustiku vastustel, mille olid andnud valimisse kuuluvad USA eksportivad tootjad. |
(184) |
Keskmised impordihinnad USA-st kõikusid vaatlusalusel perioodil ning tõusid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kokku 7 %. |
5.3.2. Hinna allalöömine
(185) |
Hinna allalöömise analüüsimiseks võrreldi valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kaalutud keskmisi müügihindu (mis olid kohaldatud tehasest hankimise hinna tasemele) sõltumatutele klientidele ühenduse turul vastavate kaalutud keskmiste USA-st pärit impordi hindadega, mis olid saadud valimisse kuuluvate USA eksportivate tootjate CIF-hindade alusel. Vajaduse korral korrigeeriti tollimakse, impordijärgseid kulusid ning erinevusi biodiisli tootmiseks kasutatavates lähteainetes (vt järgmist põhjendust). |
(186) |
Uurimine tegi kindlaks erinevaid vaatlusaluse toote tüüpe, mis erinesid täpsemalt tootmisprotsessis kasutatava lähteaine osas. Kui ühenduses kasutatakse peamiselt rapsiseemneid, siis USA tootjad kasutavad teistsuguseid lähteaineid nagu sojaoad, rapsiõli, palmiõli jne. Võttes arvesse, et lähteaine on vaatlusaluse toote valmistamisel vaieldamatult peamine tooraine, peeti õigeks, et lähteainete erinevusi tuleks korrigeerida. See arvutati nii, et muudatus vastaks turuväärtuste erinevustele asjakohaste vaatlusaluse toote tüüpide ja rapsiseemnetest valmistatud toodete vahel. Nii sai ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisi hindasid ja vaatlusaluste importide kaalutud keskmisi hindasid võrrelda sama lähteaine põhjal, milleks oli nimelt rapsiseeme. |
(187) |
Tuginedes ülaltoodud meetodile leiti, et erinevus USA ja ühenduse hindade vahel, mida väljendatakse ühenduse tootmisharu kaalutud keskmise tehasehinna protsendina, s.t hinna allalöömise marginaalina, jääb vahemikku 18,9–33,0 %. |
5.4. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord
(188) |
Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles subsideeritud impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta analüüsitaval perioodil. |
5.4.1. Tootmisvõimsus, tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine
Tabel 4
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
UP |
Tootmisvõimsus (tonnides) |
529 000 |
920 000 |
1 306 572 |
2 189 910 |
2 520 508 |
Indeks 2005=100 |
58 |
100 |
142 |
238 |
274 |
Tootmine (tonnides) |
475 710 |
813 657 |
1 214 054 |
1 832 649 |
2 016 573 |
Indeks 2005=100 |
58 |
100 |
149 |
225 |
248 |
Tootmisvõimsuse rakendamine |
90 % |
88 % |
93 % |
84 % |
80 % |
Indeks 2005=100 |
102 |
100 |
106 |
95 |
91 |
Allikas: Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate küsimustiku vastused |
(189) |
Koos tarbimise kasvuga tõusis analüüsitava perioodi jooksul pidevalt ka valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tootmisvõimsus. See tõusis aastatel 2005–2006 42 % ja aastal 2007 jätkus tootmisvõimsuse suurenemine 68 % ning 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes veelgi 15 %. Kokkuvõttes suurenes tootmisvõimsus analüüsitaval perioodil 174 %. Sellise kasvu tekitasid uued oodatavast nõudluse suurenemisest ajendatud investeeringud. |
(190) |
Tõepoolest, ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse suurenemist tuleb vaadata direktiivis 2003/30/EÜ kindlaks määratud 5,75 %-lise ühenduse biokütuste ja teiste taastuvkütuste tarbimise eesmärgi taustal, mis arvutatakse välja kõigi 31. detsembriks 2010 ühenduse turule toodavate transpordiks kasutatavate bensiinide ja diislite energiasisalduse põhjal. Lisaks sellele kinnitas Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsis miinimumeesmärgi, mille kohaselt peab kõikides liikmesriikides biokütuste osakaal aastaks 2020 olema 10 % kogu ühenduse transpordis tarvitatavast bensiinist ja diislist. (18) Kõnealune eesmärk suurendaks ühenduse biokütuste tarbimist kõnealuseks aastaks umbes 33 miljoni tonni õli ekvivalendini. Kogu ühenduse tootmisvõimsuseks 2006. aastal hinnati ainult 6 tonni. Eespool kirjeldatut silmas pidades on mõistetav, et ühenduse tootjad tegid nõudluse kasvu oodates lisainvesteeringuid lisavõimsustesse. |
(191) |
Ka samasuguse toote tootmine ühenduse tootmisharus kasvas analüüsitava perioodi jooksul pidevalt ning saavutas kokkuvõttes 148 %-lise suurenemise. |
(192) |
Kuna võrreldes tootmisvõimsusega tõusid tootmismahud suhteliselt aeglaselt, vähenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse kasutamine analüüsitaval perioodil 9 %. |
5.4.2. Müügimaht, turuosa ja keskmised ühikuhinnad ühenduses
Tabel 5
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Müügimahud (tonnides) |
476 552 |
810 168 |
1 194 594 |
1 792 502 |
1 972 184 |
Indeks 2005=100 |
59 |
100 |
147 |
221 |
243 |
Turuosa |
24,6 % |
25,3 % |
24,0 % |
27,0 % |
29,8 % |
Indeks 2005=100 |
97 |
100 |
95 |
107 |
118 |
Keskmine hind (EUR/tonn) |
655 |
759 |
900 |
892 |
933 |
Indeks 2005=100 |
86 |
100 |
119 |
118 |
123 |
Allikas: Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate küsimustiku vastused |
(193) |
Koos tarbimise arenemisega kasvas pidevalt ka ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul, saavutades analüüsitava perioodi jooksul 143 %-lise kogukasvu. Samal perioodil suurendas ühenduse tootmisharu ka oma turuosa 4,5 protsendipunkti võrra. |
(194) |
Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad ühenduse turul tõusid analüüsitaval perioodil 23 %. Hinnatõus oli toormaterjalide ja teiste sisendite maksumuse suurenemist arvesse võttes õigustatud. |
5.4.3. Kasv
(195) |
Ühenduse tootmisharu kasv peegeldub selle mahunäitajates nagu näiteks tootmine, müük, kuid eriti just turuosa. Hoolimata rohkest tarbimisest ühenduse turul analüüsitaval perioodil oli valimisse kuuluvate ühenduse tootjate turuosa kasv suhteliselt tagasihoidlik. Eriti 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui valimisse kuuluvad ühenduse tootjad said turuosa juurde ainult 5,8 protsendipunkti võrra. Sama aja jooksul sai subsideeritud import turuosa juurde üle 16 protsendipunkti võrra. Kuna ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik turu kasvust täiel määral kasu saada, sai ühenduse tootmisharu majanduslik olukord negatiivse löögi. Märkimisväärset mõju avaldati mitmetele teguritele, näiteks tootmisele, tootmisvõimsuse rakendusastmele, tootlikkusele, müügile, investeerimispoliitikale ja investeeringute tasuvusele. |
5.4.4. Varud
Tabel 6
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Varud (tonnides) |
11 195 |
14 663 |
34 123 |
55 410 |
58 566 |
Indeks 2005=100 |
76 |
100 |
233 |
378 |
399 |
Allikas: Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate küsimustiku vastused |
(196) |
Kogu analüüsitava perioodi jooksul kasvasid biodiisli varud umbes 200 %. Varud kasvasid kogu analüüsitaval perioodil isegi kiiremini kui ühenduse tootmisharu tootmismahud samal ajavahemikul. Siiski antakse varudega seotud teabele ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel piiratud tähendus, kuna biodiislit ei saa hoiustada kauem kui 6 kuud (keskmine hoiustamisperiood on ainult umbes 3 kuud). |
5.4.5. Kulutasuvus, investeeringud, investeeringutasuvus, rahavoog ja kapitali kaasamise võime
Tabel 7
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Kulutasuvus |
9,3 % |
18,3 % |
18,0 % |
5,7 % |
5,7 % |
Indeks 2005=100 |
51 |
100 |
98 |
31 |
31 |
Investeeringud tuhandetes eurodes |
19 497 |
70 885 |
237 115 |
140 014 |
131 358 |
Indeks 2005=100 |
28 |
100 |
335 |
198 |
185 |
Investeeringutasuvus |
92 % |
114 % |
108 % |
23 % |
23 % |
Indeks 2005=100 |
80 |
100 |
95 |
20 |
20 |
Rahavoog tuhandetes eurodes |
24 113 |
131 211 |
213 560 |
167 042 |
180 602 |
Indeks 2005=100 |
18 |
100 |
163 |
127 |
138 |
Allikas: Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate küsimustiku vastused |
(197) |
Valimisse kaasatud ühenduse tootjate kasumlikkus määrati kindlaks ühenduses samasuguse toote müügist teenitud maksustamiseelse puhaskasumi ja müügikäibe suhtena. Analüüsitava perioodi jooksul langes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kulutasuvus 18,3 %-lt aastal 2005 kuni 5,7 %-ni uurimisperioodi ajal. See näitab 12,6 protsendipunktilist langust analüüsitava perioodi jooksul. |
(198) |
Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate poolt biodiisli tootmisesse tehtud investeeringute hulk suurenes aastatel 2005–2006 235 %. Selline tõus oli seotud tootmisvõimsuse suurendamisega, kuna eeldati, et ühenduses nõudlus kasvab. Seda silmas pidades on välja toodud, et enamikel juhtudel hakatakse investeeringuid kavandama vähemalt kaks aastat enne seda, kui biodiisli tehas täielikult tööle hakkab. Samad tootjad jätkasid investeerimist aastal 2007 ning ka uurimisperioodi ajal, kuid siis juba väiksema hooga. See periood ühildub perioodiga, mil subsideeritud import ühenduse turul kiiresti suurenes. |
(199) |
Vähenes alimisse kuuluvate ühenduse tootjate investeeringutasuvus, mis väljendab nende maksustamiseelset tulu protsendina biodiisli tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus. Tegelik langus oli siiski veel dramaatilisem, kuna analüüsitava perioodi jooksul kahanes investeeringutasuvus 91 protsendipunkti võrra. Arvatakse, et investeeringutasuvuse halvenemine on selge märk ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisest. |
(200) |
Rahavoog, mis näitab tootmisharu suutlikkust enda tegevust ise finantseerida, on analüüsitava perioodi jooksul kasvanud 38 %. Hoolimata kulutasuvuse langusest samal perioodil liigub kõnealune näitaja tõusuteed ja seda peamiselt tänu suurenenud amortisatsioonikuludele, mis on kaasatud rahavoo taseme kindlaks määramisse. Teiseks põhjuseks oli see, et absoluutarvudes ei olnud kasumi langus vaatlusalusel perioodil nii suur kui käibe langus. Kuid 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel on rahavoog siiski 15 % langenud, tähistades pööret languse suunas analüüsitava perioodi lõpus, kui subsideeritud imporditooteid oli ühenduse turul rohkem. |
5.4.6. Tööhõive, tootlikkus ja töötasu
Tabel 8
|
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Tööhõive (täistööaja ekvivalent) |
61 |
182 |
278 |
462 |
506 |
Indeks 2005=100 |
34 |
100 |
153 |
254 |
278 |
Tootlikkus (tonni/täistööaja ekvivalent) |
7 798 |
4 470 |
4 367 |
3 967 |
3 985 |
Indeks 2005=100 |
174 |
100 |
98 |
89 |
89 |
Töötasu EUR/täistööaja ekvivalent |
62 374 |
59 395 |
54 290 |
55 433 |
55 555 |
Indeks 2005=100 |
105 |
100 |
91 |
93 |
94 |
Allikas: Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate küsimustiku vastused |
(201) |
Koos tootmis- ja müügimahtude kasvuga tõusis tööhõive ühenduse tootmisharus analüüsitaval perioodil 178 %. Märgitakse, et biodiislitööstus on kapitalimahukas tööstus, mis ei vaja tootmisprotsessis suurt tööjõudu. |
(202) |
Keskmine töötasu langes analüüsitaval perioodil 6 %. Seda selgitab asjaolu, et analüüsitava perioodi lõpus ühenduse tootmisharu tootmise laiendamiseks värvatud lisatööjõule esitatavad kvalifikatsiooninõuded olid madalamad. |
(203) |
Tootlikkus langes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 11 %. |
5.4.7. Subsideerimise tegelik määr ja taastumine varasemast subsideerimisest
(204) |
USA eksportivate tootjate subsideerimise määrad on täpsustatud eespool subsideerimist käsitlevas osas ja ületavad märkimisväärselt miinimummarginaali. Arvestades subsideeritud impordi mahtu ja hinda, ei saa subsideerimise tegelikku määra pidada ebaoluliseks. |
5.4.8. Valimist välja jäetud ühenduse tootjad
(205) |
Ühenduse turgu käsitlevate andmete analüüsi kohaselt kaotasid valimisse kaasamata ning põhjenduses (162) nimetatud ühenduse tootjad analüüsitava perioodi jooksul ühenduse turul oma toodetud biodiisli müügi osas märkimisväärse turuosa. Kõnealuste tootjate analüüsitava perioodi jooksul kaotatud turuosa ületab hinnanguliselt 20 protsendipunkti |
(206) |
Kaebuse esitaja antud teabe põhjal ilmnes, et mitu sellist äriühingut lõpetas tegevuse või vähendas oma tegevust biodiisli alal ning ei teinud uurimise käigus nõuetekohaselt koostööd. |
(207) |
Lisaks sellele märkisid mitmed valimi koostamise raames teavet andnud äriühingud, et nad pidid USA odava impordi tõttu tootmist ja personali vähendama. Sarnaseid märkusi tegid ka teised tootjad, kes olid valmis tootmist alustama, kuid pidid turule sisenemist edasi lükkama USA madalahinnalise impordi sissevoolu tõttu, eelkõige uurimisperioodi ajal. |
(208) |
Eespool kirjeldatud valimisse kaasamata tootjatega seotud andmed kinnitaksid järeldusi kahju kohta, mida kandsid valimisse kaasatud ühenduse tootjad. |
5.5. Järeldus kahju kohta
(209) |
Uurimine näitas, et kasvava nõudluse kontekstis paranes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate olukord analüüsitaval perioodil selliste mahunäitajate nagu tootlikkuse (+ 150 %), tootmisvõimsuse (+ 174 %) ja müügimahu (+ 143 %) osas. Valmisse kuuluvad ühenduse tootjad suurendasid ka oma turuosa 25,3 %-lt 2005. aastal 29,8 %-ni uurimisperioodi ajal, nimelt tagasihoidliku 4,5 protsendipunkti võrra. Suureneva biodiisli nõudluse valguses sel perioodil ühenduse turul kasvasid ka tööhõive ja investeeringud. Kuna aga tootmismaht ei vastanud turu kasvule, vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste analüüsitava perioodi jooksul 9 % ja tootlikkus vähenes 11 %. |
(210) |
Peamised valimisse kuulunud ühenduse tootjate finantsseisundiga seotud näitajad halvenesid analüüsitava perioodi jooksul. Kasumlikkus langes ligikaudu 18 %-lt 2005. ja 2006. aastal kuni alla 6 % uurimisperioodil. Vaatamata võimele ise oma tegevust finantseerida, eelkõige tänu suurenenud rahavoole, investeeringutasuvus vähenes uurimisperioodi ajal järsult – 80 %. |
(211) |
Uurimine näitas ka, et valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kulud suurenesid järsult aastatel 2005–2007 (+ 36 %) ning 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel (+ 42 %) lähteainete (peamiselt rapsiseemnete ja sojaõli) hinnatõusu tõttu; lähteained moodustavad peaaegu 80 % biodiisliga seotud kuludest. Seesugust kulude suurenemist ei saanud kogu ulatuses ühenduse turu klientidele edasi kanda. |
(212) |
Eespool kirjeldatu põhjal võib järeldada, et ühenduse tootmisharu tervikuna on algmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt kandnud olulist kahju. |
6. PÕHJUSLIK SEOS
6.1. Sissejuhatus
(213) |
Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 6 ja artikli 8 lõikele 7 uuriti, kas USA-st pärinev subsideeritud import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Tagamaks, et muude tegurite põhjustatud võimalikku kahju ei omistataks subsideeritud impordile, uuriti lisaks subsideeritud impordile ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal ühenduse tootmisharule kahju põhjustada. |
6.2. Subsideeritud impordi mõju
(214) |
Uurimine näitas, et USA madalahinnalise subsideeritud impordi maht kasvas analüüsitava perioodi jooksul oluliselt, nimelt sada korda. Selle tagajärjeks oli turuosa oluline suurenemine 16,8 protsendipunkti võrra – 0,4 %-lt 2005. aastal 17,2 %-ni uurimisperioodil. Näitamaks, et USA-st pärit subsideeritud impordi sissevool oli ühendusele oluline mõju, märgitakse, et turuosa suurenes 16,8 protsendipunkti võrra 15-kuulise perioodi jooksul. |
(215) |
Samal ajal suutis ühenduse tööstus oma põhiturul vaatamata tarbimise märkimisväärsele suurenemisele analüüsitava perioodi jooksul oma turuosa suurendada ainult umbes 4,5 protsendipunkti. Uurimine näitas, et see saavutati täies ulatuses teiste ühenduse tootjate arvelt, kes analüüsitava perioodil tootmise lõpetasid või tootmist vähendasid. |
(216) |
Subsideeritud impordi keskmised hinnad tõusid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 7 %, kuid olid oluliselt madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad samal perioodil. Seega lõid subsideeritud impordi hinnad ühenduse tööstuse hindu uurimisperioodi jooksul oluliselt alla; hinnalanguse keskmine määr oli 25 %. |
(217) |
Surve, mis tulenes madalahinnalisest subsideeritud impordi sissevoost ühenduse turule, ei võimaldanud ühenduse tööstusel müügihindu vastavalt turutingimustele ja kulude kasvule kohandada. Uuritaval perioodil olid ühenduse tootmisharu biodiisli tootmiseks kasutatavate lähteainete keskmised hinnad 25 % kõrgemad kui 2006. aastal. Ühenduse tootmisharu sai oma tarbijatele edasi anda vaid piiratud 4 %-lise hinnatõusu, samas kui tööstuse kogukulud suurenesid sama perioodi jooksul 20 %. Märkimist väärib asjaolu, et peamise USA tootjate kasutatava lähteaine, nimelt sojaoaõli hind kasvas samal perioodil samuti märgatavalt. Nagu ilmneb põhjendusest (211), ei peegeldanud subsideeritud impordi hind seda tõusu. |
(218) |
Näitamaks täiendavalt põhjuslikku seost USA madalahinnalise subsideeritud impordi sissevoo ja ühenduse tööstusele osaks saanud kahju vahel, võrreldi olukorda ühenduse turul perioodil 2005–2006, kui subsideeritud importi turul ei olnud, turul valitseva olukorraga 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, mil leidis aset madalahinnalise subsideeritud impordi sissevoog. |
(219) |
Perioodil 2005–2006, kui subsideeritud importi turul ei olnud, kasvas tarbimine ligikaudu 1,8 miljoni tonni võrra. Kõik ühenduse tootjad võisid koostada oma äriplaane, pidades silmas kiiresti kasvavat ja tervet turgu. Sel perioodil tõusid hinnad 19 % ja ühenduse tootmisharu kasum ulatus 18,3 %-ni. 2007 aastal ja uurimisperioodil muutus olukord dramaatiliselt. Turule hakkas jõudma USA madalahinnaline subsideeritud import. Ehkki turg kasvas 1,6 miljoni tonni võrra, moodustas suurema osa turukasvust (üle ühe miljoni tonni) USA-st pärinev subsideeritud import. Ühenduse tootmisharu võitis juurde vaid tagasihoidliku turuosa; tootmisharu peamised biodiisli tootmise kulud suurenesid märgatavalt umbes 25 %, samas tõusis tootjate keskmine müügihind samal perioodil ainult umbes 4 %. Seega halvenes uurimisperioodi jooksul ühenduse tootmisharu üldine majanduslik ja finantsolukord, kuna kasum vähenes tasemele alla 6 % käibest. |
(220) |
Ülaltoodu põhjal järeldatakse esialgu, et USA-st pärit madala hinnaga subsideeritud impordil, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodil oluliselt alla ja mille maht samuti märgatavalt kasvas, oli määrav roll ühenduse tootmisharu kantud olulises kahjus, mida eriti peegeldab tootmisharu finantsolukorra halvenemine uurimisperioodil. |
6.3. Muude tegurite mõju
6.3.1. Import muudest kolmandatest riikidest
Tabel 9
Muud kolmandad riigid |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
Uurimisperiood |
Kogu import (tonnides) |
0 |
30 000 |
55 000 |
144 596 |
147 812 |
Indeks |
0 |
100 |
183 |
482 |
493 |
Turuosa |
0 % |
0,9 % |
1,1 % |
2,2 % |
2,2 % |
Indeks 2005=100 |
0 |
100 |
122 |
244 |
244 |
Allikas: Kaebuse esitaja antud teave |
(221) |
Põhjenduses (171) selgitatud põhjustel ei saanud kolmandate riikide impordimahte uurimisel täpselt hinnata. Seetõttu põhinevad ülaltoodud tabelis olevad andmed kaebuse esitaja antud hinnangutel. |
(222) |
Uurimisse kaasamata kolmandate riikide import suurenes umbes 30 000 tonnilt 2005. aastal 147 812 tonnini uurimisperioodi ajal. Selle tulemuseks oli mõõdukas turuosa kasv 1,3 protsendipunkti võrra sama perioodi jooksul. Seetõttu järeldati esialgu, et import muudest kolmandatest riikidest ei saanud anda rohkem kui ebaolulist panust ühenduse tootmisharu kantud kahjule. |
6.3.2. Nõudluse muutumine
(223) |
Pidades silmas nõudluse olulist kasvu vaatlusalusel perioodil ja analüüsitaval perioodil, ei saa ühenduse tootmisharu uurimisperioodil kantud olulist kahju põhjendada nõudluse ebaolulise langemisega (– 0,5 %), mida täheldati ühenduse turul 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel. |
6.3.3. Riiklik poliitika
(224) |
Ühe huvitatud isiku väitel mõjutas energiamaksu taaskehtestamine biodiislile Saksamaal (19) seda konkreetset liikmesriiki varustavate ühenduse tootjate majanduslikku olukorda negatiivselt. |
(225) |
Uurimisel ilmnes, et Saksamaal kasutatavate puhaste biokütuste suhtes on alates 1999. aastast kohaldatud maksusoodustust, mida alates 1. augustist 2006 vähendati. Ent 1. jaanuaril 2007 kehtestati kohustuslik segamise nõue, (20) millega määrati biodiisli kvoodiks 4,4 % arvestatuna kogu transpordi eesmärgil Saksamaa turule toodava bensiini ja diisli energiasisalduse põhjal. Ettevõtjad, kes seda kvooti ei täida, peavad maksma 0,60 eurot trahvi iga biodiisli liitri kohta, mis neil kvoodist puudu jääb. Paistab, et kirjeldatud kohustuslik segamise nõue on väidetavalt vähenenud müügi suurel määral kompenseerinud ja soodustuste vähendamise tasakaalustanud. Uurimine näitas tõepoolest, et valimisse kuuluvate Saksamaa turgu varustavate ühenduse tootjate müügimahud kasvasid 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 68 %. |
(226) |
Ülaltoodu põhjal leitakse, et ühenduse ametiasutuste vastu võetud otsused ei kõrvalda põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel. |
6.3.4. Ühenduse tootjate rakendamata tootmisvõimsus
(227) |
Ühe huvitatud isiku väitel otsustasid paljud ühenduse äriühingud kannustatuna riikliku poliitika meetmetest biodiisli tootmise edendamiseks investeerida olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamisse ja uutesse tehastesse. Kõnealune isik väitis, et biodiisli tootmisvõimsus ühenduses oli uurimisperioodi jooksul koguni 11,5 miljonit tonni. Kõnealune isik väitis veel, et kuna tarbimise areng ei vastanud ootustele, jäi oluline osa tootmisvõimsusest rakendamata ja oleks rakendamata jäänud ka ilma USA impordita. Selle tulemusena oli suhtelistel püsikuludel negatiivne mõju ühenduse tootjate kulutasuvusele ning ka investeeringutasuvusele ja rahavoole. |
(228) |
Sellega seoses märgitakse, et uurimine keskendus ühenduse tootjate olukorrale. Isegi kui on tõsi, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus suurenes (+ 189 %) rohkem kui nõudlus (+ 106 %), on märkimisväärne, et biodiisli tootmise peamised kuluallikad on muutuvkulud. Põhjenduses (211) märgitakse, et tooraine moodustab 80 % biodiisli tootmise kogukuludest. Kõnealuse väite edasine uurimine näitas, et biodiisli tootmise ja müügi püsikulude osakaal oli ainult 6 % kogukuludest. Seega ei saa rakendamata tootmisvõimsuse tulemusel suurenenud püsikulude mõjuga põhjendada ühenduse tööstuse finantsolukorra märgatavat halvenemist uurimisperioodi jooksul. |
(229) |
Lisaks väärib märkimist, et nagu märgitud tabelis 4, oli valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tootmisvõimsuse realiseerimise määr uurimisperioodi vältel 80 %. Seega ei tõendatud väiteid ülemäärase tootmisvõimsuse kohta ühenduses. |
(230) |
Ülaltoodu põhjal tunnistatakse, et mis tahes negatiivne mõju, mida rakendamata tootmisvõimsus võis ühenduse tootmisharule avaldada, ei olnud piisav kaotamaks põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel. |
6.3.5. Suurenenud nõudlus lähteaine järele ja kasvavad hinnad
(231) |
Ühe huvitatud isiku väitel viis rapsiseemnete ja rapsiseemneõli suurenenud nõudlus kõrgemate toorainehindadeni ühenduses. Tõsiasi, et ühenduse tootjad toetuvad rapsiseemneõlile kui peamisele toorainele põhjendaks, miks nad võisid rohkem kahju kanda kui teised tootjad, kes kasutavad biodiisli tootmiseks köögiviljaõlisid nagu sojaõli või palmiõli. |
(232) |
Esiteks märgitakse, et uurimisel selgus, et valmisse kuuluvad ühenduse tootjad ei toetunud biodiisli tootmisel ainult rapsiseemneõlile, vaid ka köögiviljaõlidele (sojauba, palm, päevalill) ja paiguti loomarasvale. |
(233) |
Sealjuures tunnistatakse põhjenduses (211) tõepoolest, et ühenduse tootmisharu seisis analüüsitaval perioodil silmitsi tooraine (lähteainete) kulude märkimisväärse suurenemisega. Seda arengut tuleb siiski vaadelda üldise ülemaailmse põllumajandustoodete hinnatõusu taustal ning selles osas märgitakse, et sojaõli (asjaomase riigi tootjate kasutatav peamine lähteaine) hinnatõus oli sel perioodil suurem. Järelikult mõjutas lähteainete hinnatõus igasugust biodiisli tootmist. |
(234) |
Turul, kus valitseb terve konkurents, peaksid tootjad kulude suurenemisega toime tulema ja need turule edasi kandma. Uurimine näitas aga, et surve, mida avaldas USA madala hinnaga subsideeritud impordi sissevoog ühenduse turule, ei võimaldanud ühenduse tootjatel müügihindu vastavalt turutingimustele ja suurenenud kuludele kohandada. Eespool märgiti, et peamiste USA tootjate kasutatava lähteaine, nimelt sojaõli hind tõusis analüüsitaval perioodil oluliselt. Ometi ei peegeldunud selline kulude suurenemine subsideeritud impordi hindades ühenduse turul. |
(235) |
Kirjeldatu taustal ei kaota tooraine hinnatõus põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel. |
6.3.6. Mineraaldiisli hinna areng
(236) |
Üks huvitatud isik väitis, et tugeva korrelatsiooni tõttu mineraaldiisli ja biodiisli hindade vahel põhjustas biodiisli hinna tõus, mis oli mineraaldiisli hinnatõusust järsem, eriti Saksamaal, languse kõnealuse liikmesriigi turgu varustavate tootjate müügis. |
(237) |
Esmalt märgitakse, et kõnealune isik ei esitanud teavet selle väite tõestamiseks. Uurimisel selgus ka, et vastupidiselt kõnealusele väitele suurenesid ühenduse tootmisharu müük ja turuosa analüüsitaval perioodil. Lõpetuseks, kuna toornafta hinnad määratakse ülemaailmselt, oleks vaatlusaluse toote müügile pidanud avalduma sama mõju kui ühenduses toodetud biodiisli müügile. |
(238) |
Ülaltoodu alusel tuli väide tagasi lükata. |
6.3.7. Ühenduse biodiislitehaste asukoha tähtsus
(239) |
Üks huvitatud isik väitis, et biodiislit tootva ettevõtte asukoht on konkurentsivõime oluline element ja kasutas Saksamaa näidet tõestamaks, et sisemaal asuvate biodiisli tehaste transpordikulud on kõrged, kuna kõik suured tarbijad, eriti rafineerimis- ja segamistehased, asuvad rannikul. |
(240) |
Uurimine näitas, et vaid vähesed ühenduse tööstuse tootjad asuvad sisemaal. Seejuures leiti, et sisemaal seesuguste tootjate läheduses asub ka naftatöötlemistehaseid. Muudel juhtudel selgus uurimisel, et sisemaal asuvate biodiisli tootjate ebasoodsa olukorra, mis tulenes sellest, et nad asusid oma tarbijatest (segu valmistajatest, töötlejatest) liiga kaugel, kompenseeris asjaolu, et nad asusid veskite ja lähteainete hankijate läheduses. |
(241) |
Ülaltoodu alusel lükati tagasi väide, mille kohaselt põhjustab tehase asukoht sisemaal ühenduse tootmisharule olulist kahju. |
6.3.8. USA eksportijatega seotud tootjad
(242) |
Tuleks märkida, et põhjenduses (162) viidatud kolme äriühingu USA-st pärineva impordi mõju on arvesse võetud USA subsideeritud impordi mõju analüüsis, mis on esitatud põhjendustes (214)–(220). Seoses nende endi toodetud biodiisli müügiga ei osutatud uurimises hinnakujundusele või käitumisele, mis erineks valimisse kaasatud ühenduse tootjate omast, eriti uurimisperioodi jooksul. |
6.4. Järeldus põhjusliku seose kohta
(243) |
Ülaltoodud analüüs näitas, et USA madalahinnalise subsideeritud impordi maht ja turuosa suurenesid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel märgatavalt. Samas leiti, et kõnealune import lõi uurimisperioodil oluliselt alla ühenduse tootmisharu hindu. |
(244) |
Uurimise tulemused ja analüüs, mille käigus võrreldi perioode 2005–2006 ning 2007 kuni uurimisperiood, näitasid, et USA madalahinnalise impordi sissevoo ja ühenduse tööstuse majandusliku olukorra märgatava halvenemise vahel, eriti uurimisperioodi jooksul, on selge ajaline kokkulangevus. |
(245) |
Toetudes eespool esitatud analüüsile, mille käigus eristati ja eraldati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime subsideeritud impordi kahjulikust mõjust, järeldati esialgu, et USA-st pärit subsideeritud import on algmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju. |
7. ÜHENDUSE HUVID
7.1. Sissejuhatav märkus
(246) |
Komisjon uuris vastavalt algmääruse artiklile 31, kas hoolimata kahjustava subsideerimise kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjuseid, mis viiksid järelduseni, et meetmete võtmine käesoleval juhul ei ole ühenduse huvides. Ühenduse huvide kindlaks määramisel võeti arvesse kõiki asjakohaseid huve, kaasa arvatud ühenduse tootmisharu, importijate, toorainetarnijate ja vaatlusaluse toote tarbijate huve. |
7.2. Ühenduse tootmisharu huvid
7.2.1. Meetmete rakendamise või mitterakendamise mõju ühenduse tootmisharule
(247) |
Nagu eespool märgitud, kandis ühenduse tootmisharu USA-st pärit subsideeritud impordi tõttu olulist kahju. Meetmete mitterakendamine tooks tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu finantsolukorra negatiivse arengu jätkumise. Ühenduse tootmisharu olukorda iseloomustas eelkõige kulutasuvuse langus 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 12,6 protsendipunkti võrra, kuna hinnatõus oli ebapiisav. Kulutasuvuse langemise suundumust silmas pidades on tõepoolest väga tõenäoline, et meetmete mitterakendamise puhul halveneb ühenduse tööstuse finantsolukord veelgi. See viiks lõpuks tootmise vähendamiseni ja edasise tehaste sulgemiseni, mis seega ohustaks ühenduse tööhõivet ja investeeringuid. |
(248) |
Arvatakse, et meetmete rakendamine taastaks turul ausa konkurentsi. Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu kulutasuvuse langev suundumus on tingitud raskustest USA subsideeritud madalahinnalise impordiga konkureerimisel. Subsiidiumivastaste meetmete rakendamine võimaldaks ühenduse tootmisharul tõenäoliselt säilitada seesuguse kapitalimahuka tootmisharu puhul vajalikku kasumlikkuse taset. |
(249) |
Kokkuvõttes eeldati, et meetmete rakendamine annaks ühenduse tootmisharule võimaluse taastuda uurimisel avastatud kahjuliku subsideerimise mõjust. |
7.3. Ühenduse sõltumatute importijate/kauplejate huvid
(250) |
Algatuse käigus võeti ühendust ligikaudu 25 ühenduse sõltumatu importija/kauplejaga. Need isikud ei soovinud siiski koostööd teha. |
(251) |
Kõnealustes tingimustes ei olnud esialgu võimalik täpselt hinnata meetmete võimalikku mõju importijatele. |
7.4. Kasutajate huvid
(252) |
Algatuse käigus võeti ühendust kõigi teadaolevate mineraaldiisli tootmise ja levitamisega seotud kasutavate äriühingutega ning samuti mineraaldiisli ja biodiisli kohustusliku segamisega seotud kasutavate äriühingutega ja neile saadeti küsimustikud. |
(253) |
Koostöö saavutati vaid ühe kasutava äriühinguga. Kõnealune kasutaja vastas küsimustikule, andes teada, et toetab USA odava impordi sissevoo lõpetamist, kuna see moonutab ühenduses konkurentsi, mis põhjustab diislit tootvatele ja müüvatele äriühingutele kahju, kuna mõnel konkurendil, kes ei väldi kõnealuse odava toote ostmist, on ebaõiglane konkurentsieelis nende ees, kes sellest hoiduvad. Kasutaja väitis ka, et meetmed võimaldaksid taaskäivitada estrit tootvad tehased (eriti Saksamaal) ja/või võimaldaks jätkuda uute esterdamise tehaste loomise projektidel ühenduses. Kuna euroopa estrit valmistatakse traditsiooniliselt rapsiseemnetest (parema kvaliteediga tooraine kui palm või soja, mida kasutatakse B99 tootmisel), tähendaks tootjate arvu suurenemine Euroopas seega rohkem parema kvaliteediga tooteid, mis tooks kaasa estri hinna languse, millest kokkuvõttes saab kasu tarbija. |
(254) |
Üks kasutajate ühendus, mis esindab ühe liikmesriigi ekspediitorite huve väitis, et meetmete rakendamisel oleks ühenduse liikmete tegevusele ebasoodne mõju. Ühendus väitis, et diisel moodustab 20–25 % transpordisektori kuludest ja arvestades sektori madalat kulutasuvust (0–5 %), on diisli hind määrav tuhandete äriühingute ellujäämisel. Neid väiteid ei saanud siiski kontrollida, kuna kõnealuse ühenduse liikmetelt ei saadud vastuseid kasutajatele saadetud küsimustikule. |
(255) |
Kõnealustel tingimustel järeldati esialgu, et tuginedes saadud teabele paistab, et tasakaalustavate meetmete mõju oleks mitmesugune ning seetõttu ei saa teha selget järeldust kaalukate põhjuste olemasolu kohta, mis kõnealusel juhul toetaksid meetmete mitterakendamist kasutajate huvisid silmas pidades. |
7.5. Toorainete tarnijate huvid
(256) |
Küsimustikule vastasid kuus tarnijat. Neli toetasid subsiidiumivastaste meetmete rakendamist märkides, et kui subsiidiumivastaseid meetmeid ei rakendata, on ühenduse tootmisharu säilimine pikemas perspektiivis ohus. Kui see peaks juhtuma, mõjutaks see nende olukorda kindlasti negatiivselt. |
(257) |
Kaks tarnijat, kes olid seotud USA eksportivate biodiisli tootjatega, vastasid, et võimalikel meetmetel ei oleks märgatavat mõju, kuna nende tulemuseks oleks nihe kaubavoogudes (hakatakse importima neist riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata). |
(258) |
Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et meetmete rakendamisel oleks kokkuvõttes tooraine tarnijate olukorrale positiivne mõju. |
7.6. Konkurentsi ja kaubandust moonutav mõju
(259) |
Üks huvitatud isik väitis, et praegune menetlus ei ole kooskõlas rahvusvahelise ja ühenduse poliitikaga, millega edendatakse biokütuste tootmist ja müüki seoses keskkonnakaitsega ning vähendatakse sõltuvust mineraalkütustest. |
(260) |
Sellega seoses peab märkima, et algmääruse artikli 31 kohaselt tuleb erilist tähelepanu pöörata vajadusele kõrvaldada kahjuliku subsideerimise kaubandust moonutav mõju ja taastada toimiv konkurents. Kõnealuses kontekstis ei saa analüüsimisel arvesse võtta üldisi keskkonnakaitse ja mineraaldiisli pakkumise kaalutlusi ning nendega ei saa õigustada ebaõiglase kaubanduse viljelemist. |
(261) |
Võttes arvesse nende tugevat turupositsiooni, jätkaksid asjaomased USA eksportivad tootjad tõenäoliselt pärast subsiidiumivastaste meetmete rakendamist oma toodangu müümist ühenduse turul, kuigi mittesubsideeritud hindadega. Samuti on tõenäoline, et ühenduse turule jääks endiselt piisav arv suuri konkurente, nimelt ühenduse tootjad, mis on ajutiselt tootmise katkestanud ja teised, kes ei ole subsideeritud impordi tõttu saanud tootmisega algust teha. Sellega seoses tuleks märkida, et analüüsitaval perioodi alguses moodustas kõnealuses uurimises mitteosalenud ühenduse tootjate müük vähemalt 30 % ühenduse turust ja see osakaal langes USA subsideeritud impordi tõttu dramaatiliselt. Seega on tõenäoline, et kasutajatel on ka edaspidi võimalus valida erinevate biodiisli tarnijate vahel. Kui aga meetmeid ei rakendata, on ohus ühenduse tootmisharu tulevik. Selle kadumine vähendaks oluliselt konkurentsi ühenduse turul. |
7.7. Järeldus ühenduse huvide kohta
(262) |
Meetmete rakendamine USA-st pärit biodiisli impordi suhtes oleks selgelt ühenduse tootmisharu huvides. See võimaldaks ühenduse tootmisharul kasvada ja taastuda subsideeritud impordi põhjustatud kahjust. Kui meetmeid ei rakendata, on tõenäoline, et jätkub ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine ja veel rohkem ettevõtjaid pankrotistub. Kuigi kasutajate ja importijate kohta ei saanud teha selgeid järeldusi, eeldatakse, et meetmete rakendamine oleks ka tooraine tarnijate huvides. |
(263) |
Eespool esitatut silmas pidades järeldati esialgu, et praegusel juhul ei ole ühenduse huvide seisukohast ühtegi kaalukat põhjust tasakaalustavate meetmete võtmise vastu. |
8. ETTEPANEK AJUTISTE SUBSIIDIUMIVASTASTE MEETMETE KOHTA
8.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase
(264) |
Pidades silmas subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised subsiidiumivastased meetmed, et subsideeritud import ei tekitaks ühenduse tootmisharule lisakahju. |
(265) |
Tasakaalustavate meetmete tase peaks olema piisav, et kõrvaldada kahju, mida subsideeritud import on ühenduse tootmisharule tekitanud, ilma tuvastatud subsiidiumitaset ületamata. Kahjustava toimega subsideerimise mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks tavapärastes konkurentsitingimustes mõistlikuks pidada, st subsideeritud impordi puudumise korral. |
(266) |
Sel eesmärgil võiks 15 %-list käibepõhist kasumimarginaali käsitleda sobiva tasemena, mille ühenduse tootmisharu oleks võinud kahjustava toimega subsideerimise puudumisel saavutada, tuginedes ühenduse tootmisharu tulemustele vaatlusaluse perioodi esimesel poolel (2004, 2005 ja 2006), ja pidada mõistlikuks selle värskelt rajatud tootmisharu pikaajalise tootliku investeeringu garanteerimise seisukohalt. |
(267) |
Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutustega kindlaks määratud kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdava samasuguse toote mittekahjustavat hinda. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati valimisse kaasatud ühenduse tootjate müügihinda uurimisperioodil tegeliku kasumi/kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud erinevus väljendati protsendina kogu CIF-impordihinnast. |
(268) |
Äriühing, mida kontrolliti individuaalselt, nagu on viidatud põhjenduses (9), ei esitanud olulist teavet enda ekspordi kohta ühendusse ning sellega seotud importija edasimüügi kohta ühenduses. Äriühingul paluti esitada teatavaid andmeid, et korrigeerida puudujääke teabes, mida äriühing esitas oma küsimustiku vastuses. Komisjon teavitas äriühingut samuti sellest, et kui nõutud informatsiooni ei esitata, võidakse vastavalt algmääruse artiklile 28 jätta küsimustiku vastustes esitatud puudulik teave arvesse võtmata, kuna see põhjustas ülemääraseid raskusi kõnealuse äriühingu kohta täpsete järelduste tegemisel. |
(269) |
Äriühingut teavitati sellise osalise koostöö tagajärgedest ning anti võimalus märkusi esitada. Selleks ettenähtud tähtaja jooksul siiski vastust ei saadud. |
(270) |
Sellest tulenevalt määrati kõnealuse äriühingu puhul kahju kõrvaldamise määr ajutiselt kindlaks vastavalt kõrgeimale kahju määrale, mis valimisse kaasatud äriühingu puhul leiti. |
8.2. Ajutised meetmed
(271) |
Eespool esitatut silmas pidades leitakse, et algmääruse artikli 12 lõike 1 kohaselt tuleks ajutised tasakaalustavad meetmed kehtestada vastavalt kindlaksmääratud subsiidiumimäära ulatusele, kuid mitte kõrgemad, kui väiksema tollimaksu reegli kohaselt arvutatud kahjumäär |
(272) |
Eespool esitatu kohaselt kehtestati tasakaalustavad tollimaksumäärad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid ja subsiidiumimarginaale. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek kehtestada järgmised tasakaalustavad tollimaksud:
|
(273) |
Pidades silmas asjaolu, et tasakaalustavat tollimaksu kohaldatakse segude suhtes, mis sisaldavad kaalu järgi üle 20 % biodiislit, vastavalt nende biodiisli sisaldusele, on asjakohane kehtestada tollimaksud kindlaksmääratud summadena biodiisli sisalduse põhjal, et liikmesriikide tolliasutused saaksid meetmeid efektiivselt rakendada. |
(274) |
Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustavad tollimaksu määrad kehtestati kõnealuse uurimise tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid. |
9. AVALIKUSTAMINE
(275) |
Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist. Nende märkusi analüüsitakse ning võetakse enne mis tahes lõplike otsuste tegemist arvesse, kui need on põhjendatud. Lõplike järelduste tegemisel võib osutuda vajalikuks esialgsed järeldused uuesti läbi vaadata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kehtestatakse ajutine tasakaalustav tollimaks selliste USA-st pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiisel) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab kaalu järgi üle 20 % mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209820), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009120), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009920), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194120), ex 3824 90 91, ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909787 alla.
2. Ajutise tasakaalustava tollimaksu määr, mida kohaldatakse toodete suhtes, mida kirjeldatakse lõikes 1 ning mida toodavad allpool loetletud äriühingud, on järgmine:
Äriühing |
Tasakaalustava tollimaksu määr Eurot tonni kohta |
TARIC-i lisakood |
Archer Daniels Midland Company, Decatur |
237,0 |
A933 |
Cargill Inc., Wayzata |
213,8 |
A934 |
Green Earth Fuels of Houston LLC, Houston |
213,4 |
A935 |
Imperium Renewables Inc., Seattle |
216,8 |
A936 |
Peter Cremer North America LP, Cincinnati |
211,2 |
A937 |
Vinmar Overseas Limited, Houston |
211,2 |
A938 |
World Energy Alternatives LLC, Boston |
211,2 |
A939 |
Lisas loetletud äriühingud |
219,4 |
Vt Lisa |
Kõik teised äriühingud |
237,0 |
A999 |
Segude suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (biodiisli) kogusisaldusele.
3. Lõikes 1 osutatud toode lubatakse ühenduses vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.
4. Kui ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 30 kohaldamist, võivad huvitatud isikud 16 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest taotleda selle vastuvõtmise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist, esitada kirjalikult oma seisukohad ning taotleda komisjonilt ärakuulamist.
2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 31 lõikele 4 võivad asjaomased isikud esitada märkusi seoses käesoleva määruse kohaldamisega ühe kuu jooksul alates selle jõustumisest.
Artikkel 3
Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse neli kuud.
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. märts 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Catherine ASHTON
(1) EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.
(2) ELT C 147, 13.6.2008, lk 10.
(3) ELT C 147, 13.6.2008, lk 5.
(4) USA valitsus esitas täieliku maksuseaduse, mida oli uuendatud kõigi maksuõigusnormide kajastamiseks kuni 15. detsembrini 2006 (detsember 2006 versioon), mis on käesoleva IP jaoks olulised.
(5) Näiteks a) biodiisli käitlemise ja kasutamise juhend (Biodiesel handling and use guide), välja andnud septembris 2008 riiklik taastuvenergia labor (National renewable energy laboratory), b) biomassi õli analüüs (Biomass oil analysis), välja andnud juunis 2004 riiklik taastuvenergia labor c) avalik teave, avalikud uudised ja spetsifikaadid biodiisli kohta, väljaandja USA Materjalide Katsetamise Ühing (American Society of Testing Material – ASTM), d) biodiislit käsitlevad avalikud uudised ja avalik teave, väljaandja NBB, e) infolehed, väljaandja USA energeetikaministeerium (US Department of energy) puhaste linnade tegevuse (Clean cities actions) raames jne.
(6) Neitsiõlid, sealhulgas estrid, mida saadakse mitmesugusest põllumajandustoormest, näiteks mais, sojaoad, päevalilleseemned, puuvillaseemned, kanoola, krambe, rapsiseemned, värvisafloorid, linaseemned, riisikliid, sinepiseemned jne või loomsed rasvad.
(7) Õigupoolest 99,9 %, kuna segude valmistaja krediidi kasutamiseks piisab USA-s 0,1 % mineraaldiisli lisamisest.
(8) Sisuliselt segud B50–B99.
(9) Sisuliselt segud B2–B20.
(10) Vt 1992. aasta energiapoliitika seadust (Energy Policy Act).
(11) U.S.C.-s viitab mõiste „agrobiodiisel” biodiislile, mis pärineb ainult neitsitaimeõlidest, kaasa arvatud maisist, sojaubadest, päevalilleseemnetest, puuvillaseemnetest, kanoolast, krambest, rapsiseemnetest, värvisafloorist, linaseemnetest, riisikliidest ja sinepiseemnetest saadavatest estritest, ning loomarasvadest. Uurimine näitas, et rohkem kui 98 % uurimisperioodil USA-st ühendusse eksporditud biodiislist oli agrobiodiisel.
(12) Krediiti 0,50 USA dollarit galloni kohta tõsteti 2008. aasta energiakasutuse tõhususe ja laienduse aktiga (Energy Improvement and Extension Act, jõustus 1. jaanuarist 2009) 1,00 USA dollarini galloni kohta.
(13) Bioenergia programmi raames kestsid eelarveaastad 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 30. septembrini.
(14) Mõiste „tangible personal property” ei ole Illinoisi õigusaktides defineeritud, vaid viitab ükskõik millisele materiaalsele varale.
(15) Mõistet „valitsus” tõlgendatakse käesoleva määruse kohaldamisel vastavalt algmääruse artikli 1 lõike 3 teisele lõigule, milles on sätestatud, et mõiste „„valitsus” tähendab käesolevas määruses päritolu- või ekspordiriigi territooriumil asuvat valitsust või muud riigiorganit”.
(16) ELT L 123, 17.3.2003, lk 42.
(17) ELT L 283 31.10.2003, lk 51.
(18) Selle kinnituse järel on parlament ja nõukogu 2008. aasta detsembris kokku leppinud taastuvate energiaallikate edendamist käsitleva direktiivi osas, milles on seatud eesmärk saavutada aastaks 2020 taastuvkütuste 10 %-line osakaal, mis loodetakse saavutada peamiselt biokütuste abil.
(19) „Energiesteuergesetz” jõustus 1. augustil 2006 ning selle kohaselt kehtestati 9 eurosendi suurune maks ühe liitri B100 kohta.
(20) Biokraftstoffquotengesetz, BGBl. 2006, osa I, nr 62, 21.12.2006, lk 3180, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/30/EÜ ning nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ rakendamine.
LISA
Valimisse kaasamata koostööd tegevad USA eksportivad tootjad
Äriühingu nimi |
Linn |
TARICi lisakood |
AC & S Inc. |
Nitro |
A941 |
Alabama Clean Fuels Coalition Inc. |
Birmingham |
A940 |
Amereco |
Phoenix |
A941 |
BioPur Inc. |
Bethlehem |
A941 |
Central Iowa Energy LLC |
Newton |
A940 |
Chesapeake Custom Chemical Corp. |
Ridgeway |
A940 |
Delta BioFuels Inc. |
Natchez |
A940 |
East Fork Biodiesel LLC |
Algona |
A940 |
Ecogy Biofuels LLC |
Tulsa |
A940 |
ED&F Man Biofuels Inc. |
New Orleans |
A940 |
Freedom Biofuels Inc. |
Madison |
A940 |
Freedom Fuels LLC |
Mason City |
A941 |
Fuel Bio |
Elizabeth |
A940 |
FUMPA Bio Fuels |
Redwood Falls |
A940 |
Galveston Bay Biodiesel LP (BioSelect Fuels) |
Houston |
A940 |
GeoGreen Fuels LLC |
Houston |
A940 |
Griffin Industries Inc. |
Cold Spring |
A940 |
Huish Detergents Inc. |
Salt Lake City |
A940 |
Incobrasa Industries Ltd. |
Gilman |
A940 |
Independence Renewable Energy Corp. |
Perdue Hill |
A940 |
Innovation Fuels Inc. |
Newark |
A940 |
Integrity Biofuels |
Morristown |
A941 |
Iowa Renewable Energy LLC |
Washington |
A940 |
Johann Haltermann Ltd. |
Houston |
A940 |
Lake Erie Biofuels LLC |
Erie |
A940 |
Louis Dreyfus Agricultural Industries LLC |
Wilton |
A940 |
Middletown Biofuels LLC |
Blairsville |
A940 |
Musket Corporation |
Oklahoma City |
A940 |
Natural Biodiesel Plant LLC |
Hayti |
A941 |
Nova Biofuels Clinton County LLC |
Clinton |
A940 |
Organic Fuels Ltd. |
Houston |
A940 |
Owensboro Grain Company LLC |
Owensboro |
A940 |
Pacific Biodiesel Inc. |
Kahului |
A941 |
Peach State Labs Inc. |
Rome |
A940 |
Philadelphia Fry-O-Diesel Inc. |
Philadelphia |
A940 |
Piedmont Biofuels Industrial LLC |
Pittsboro |
A941 |
Prairie Pride |
Deerfield |
A941 |
RBF Port Neches LLC |
Houston |
A940 |
REG Ralston LLC |
Ralston |
A940 |
Riksch BioFuels LLC |
Crawfordsville |
A940 |
Sanimax Energy Inc. |
DeForest |
A940 |
Southeast BioDiesel LLC |
Charlotte |
A941 |
Soy Solutions |
Milford |
A940 |
SoyMor Biodiesel LLC |
Albert Lea |
A940 |
Stepan Company |
Northfield |
A941 |
Trafigura AG |
Stamford |
A940 |
U.S. Biofuels Inc. |
Rome |
A940 |
United Oil Company |
Pittsburgh |
A940 |
Vitol Inc. |
Houston |
A940 |
Western Dubque Biodiesel LLC |
Farley |
A940 |
Western Iowa Energy LLC |
Wall Lake |
A940 |
Western Petroleum Company |
Eden Prairie |
A940 |
Yokaya Biofuels Inc. |
Ukiah |
A941 |
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Komisjon
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/85 |
KOMISJONI OTSUS,
11. märts 2009,
standardi EN 12312-9:2005 „Õhusõidukite maapealsed teenindusseadmed. Erinõuded. Osa 9: Konteinerite/aluste laadimisseadmed” viite tingimustega avaldamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/37/EÜ
(teatavaks tehtud numbri K(2009) 1551 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2009/180/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/37/EÜ (1) masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, eriti selle artikli 6 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (2) (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) artikli 5 alusel loodud alalise komitee arvamust,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kui riiklik standard, millega on üle võetud selline ühtlustatud standard, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, hõlmab üht või mitut olulist direktiivi 98/37/EÜ I lisas sätestatud tervisekaitse- või ohutusnõuet, eeldatakse, et vastavalt kõnealusele standardile ehitatud masin vastab asjaomastele olulistele nõuetele. |
(2) |
Prantsusmaa on direktiivi 98/37/EÜ artikli 6 lõike 1 kohaselt esitanud ametliku vastuväite standardi EN 12312-9:2005 „Õhusõidukite maapealsed teenindusseadmed. Erinõuded. Osa 9: Konteinerite/aluste laadimisseadmed” kohta, mille Euroopa Standardikomitee võttis vastu 21. märtsil 2005 ning mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. (3) |
(3) |
Peamisi ohte lennujaama konteinerite ja aluste laadimisseadmete puhul on kukkumine ülestõstetud tööasendist ja muudest asenditest, mida seadmete kasutajad võivad laadimisluugi juures ja laadimisel kasutada. On vaja tõhusaid kaitsevahendeid nimetatud ohu vastu, arvestades samal ajal õhusõidukite kuju ja hoidudes neid kahjustamast. |
(4) |
Pärast standardi EN 12312-9:2005 uurimist on komisjon kindlaks teinud, et see ei vasta ei direktiivi 98/37/EÜ I lisa olulisele tervisekaitse- ja ohutusnõudele 1.5.15 (libisemis-, komistamis- ja kukkumisoht) ega olulisele tervisekaitsenõude 1.1.2 punktile b (ohutuse tagamise põhimõtted). Standardi sättes 5.6 (muljumine, lõikamine ja kukkumine) ei ole täpsustatud, kuidas valida, projekteerida, paigutada ja konstrueerida konteinerilt ja aluste laadimisseadmelt kukkumise ärahoidmiseks kasutatavaid vahendeid, vaid selles üksnes viidatakse üldnõuetele standardis EN 1915-1:2001 „Üldnõuded. Osa 1: Põhilised ohutusnõuded”, milles kirjeldatakse võimalikke eri liiki kaitsevahendeid. |
(5) |
Ohutuse ja õiguskindluse huvides peaks standardi EN 12312-9:2005 viidete avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas kaasnema asjakohane hoiatus. |
(6) |
Liikmesriigid peaksid lisama samasuguse hoiatuse, kui nad avaldavad viite nendele riiklikele standarditele, millega standard EN 12312:-9:2005 üle võetakse, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Viide standardile EN 12312-9:2005 „Õhusõidukite maapealsed teenindusseadmed. Erinõuded. Osa 9: Konteinerite/aluste laadimisseadmed” avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas nii, nagu on sätestatud lisas.
Artikkel 2
Kui liikmesriigid vastavalt direktiivi 98/37/EÜ artikli 5 lõikele 2 avaldavad viite riiklikule standardile, millega võetakse üle ühtlustatud standard EN 12312-9:2005, lisavad nad viitele käesoleva otsuse lisas sätestatud hoiatuse.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 11. märts 2009
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 207, 23.7.1998, lk 1.
(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
(3) ELT C 336, 31.12.2005, lk 12.
LISA
Direktiivi 98/37/EÜ kohaste Euroopa ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine
ESO (1) |
Ühtlustatud standardi viide ja pealkiri (ja viitedokument) |
Esmakordne avaldamine ELTs |
Asendatava standardi viide |
Asendatava standardi vastavuseelduse kehtivuse lõppkuupäev (Märkus 1) |
||
CEN |
EN 12312-9:2005 Õhusõidukite maapealsed teenindusseadmed. Erinõuded. Osa 9: Konteinerite/aluste laadimisseadmed |
31.12.2005 |
— |
|
||
|
Märkus 1 |
Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti. |
Märkus:
— |
standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiasutustest, mille nimekiri on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/34/EÜ, |
— |
viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes. |
Täpsemat teavet ühtlustatud standardite kohta leiab Interneti-aadressilt:
http://europa.eu.int/comm/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/
(1) ESO: Euroopa standardiorganisatsioon:
— |
CEN: rue de Stassart/de Stassartstraat 36, 1050 Bruxelles/Brussel, Belgique/België, tél./tel. +32 25500811; fax +32 25500819 (http://www.cen.eu). |
III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/88 |
NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/181/ÜVJP,
11. märts 2009,
millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 18. juunil 2007 vastu otsuse 2007/427/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Bosnias ja Hertsegoviinas Miroslav LAJČÁK. |
(2) |
Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/130/ÜVJP, (2) millega pikendatakse ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009. |
(3) |
Tuginedes ühismeetme 2008/130/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi veel 12 kuu võrra pikendada. |
(4) |
Oma 26. jaanuari 2009. aasta kirjaga teatas Miroslav LAJČÁK oma tagasiastumisest. Seetõttu tuleks ajavahemikuks alates 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 nimetada ametisse uus ELi eriesindaja. |
(5) |
Peasekretär/kõrge esindaja on soovitanud nimetada uueks ELi eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas Valentin INZKO. |
(6) |
ELi eriesindaja volitusi tuleks rakendada kooskõlastatult komisjoniga, et tagada ühtsus teiste ühenduse pädevusse kuuluvate asjakohaste tegevustega. |
(7) |
ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:
Artikkel 1
Euroopa Liidu eriesindaja
Käesolevaga nimetatakse Valentin INZKO Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Bosnias ja Hertsegoviinas ajavahemikuks 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010.
Artikkel 2
Poliitilised eesmärgid
ELi eriesindaja volitused põhinevad ELi poliitilistel eesmärkidel Bosnias ja Hertsegoviinas. Need eesmärgid keskenduvad jätkuvatele edusammudele rahukokkuleppe üldraamistiku rakendamisel Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas kõrge esindaja büroo missiooni rakendusplaaniga ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi jätkuvatele edusammudele sellise stabiilse, elujõulise, rahumeelse ja mitmerahvuselise Bosnia ja Hertsegoviina rajamisel, kes teeb rahumeelset koostööd naabritega ja liigub pöördumatult ELi liikmesuse suunas.
Artikkel 3
Volitused
ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Bosnias ja Hertsegoviinas on ELi eriesindajal järgmised volitused:
a) |
pakkuda ELi nõu ja abi poliitilises protsessis; |
b) |
edendada ELi üldist poliitilist koordineerimist ja toetada ELi-sisese koordineerimise ja ühtlustamise tugevdamist Bosnias ja Hertsegoviinas, sealhulgas korraldades ELi esinduste juhtidele teabekoosolekuid ja osaledes või olles esindatud nende korralistel koosolekutel, juhatades koordineerimisrühma, mis moodustatakse kõigist kõnealuse piirkonna ELi osalejatest eesmärgiga koordineerida ELi tegevuse elluviimist, ning andes nimetatud osapooltele juhiseid Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega suhtlemiseks; |
c) |
edendada ELi üldist poliitilist koordineerimist ja anda poliitilisi juhiseid ELi jõupingutusteks piirkonnas organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel, ilma et see piiraks Euroopa Liidu politseimissiooni (ELi politseimissioon) juhtivat rolli kõnealuste jõupingutuste korrakaitsealasel koordineerimisel ja ALTHEA (EUFOR) sõjalist käsuliini; |
d) |
anda ELi relvajõudude juhatajale sõjalist käsuliini rikkumata poliitilisi suuniseid sõjalistes küsimustes, millel on kohalik poliitiline mõõde, eelkõige seoses tundlike operatsioonidega ja suhetega kohalike ametivõimude ning kohaliku meediaga; |
e) |
konsulteerida ELi relvajõudude juhatajaga enne sellise poliitilise meetme võtmist, mis võib mõjutada julgeoleku olukorda; |
f) |
tagada ELi avalikkusele suunatud tegevuse järjepidevus ja ühtsus; ELi eriesindaja pressiesindaja on Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanduse jaoks peamine ELi kontaktisik ühise välis- ja julgeolekupoliitika/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP/EJKP) küsimustes; |
g) |
omada ülevaadet kõigi õigusriigi põhimõtete valdkonda kuuluvate tegevuste kohta ning vajaduse korral nõustada vastavates küsimustes peasekretäri/kõrget esindajat ja komisjoni; |
h) |
anda ELi politseimissiooni juhile kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid; vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsiooni ülem teineteisega; |
i) |
toetada politseisüsteemi ümberkorraldamise ettevalmistamist ja läbiviimist osana rahvusvahelise üldsuse ning Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste laiemast osalemisest õigusriigi loomisel ning toetudes ELi politseimissiooni korrakaitsealastele tehnilistele teadmistele ja abile selles valdkonnas; |
j) |
toetada tihedas koostöös ELi politseimissiooniga õigusemõistmise ja politsei vahelist tugevdatud ja tõhusamat koostööd kriminaalasjades Bosnias ja Hertsegoviinas; |
k) |
konsulteerida ELi politseimissiooni juhiga enne sellise poliitilise meetme võtmist, mis võib mõjutada politsei ja julgeoleku olukorda; |
l) |
anda peasekretärile/kõrgele esindajale ja vajaduse korral komisjonile nõu ELi lepingu VI jaotises nimetatud tegevuste, sealhulgas Europoli ja ühenduse seonduvate tegevuste kohta, ning osaleda vajalikus kohalikus koordineerimistegevuses; |
m) |
pidades silmas ühtsust ja võimalikke koostoimeid, jätkata konsultatsioone ühinemiseelse abi rahastamisvahendi prioriteetide küsimustes; |
n) |
toetada tihedas koostöös komisjoniga ELi eriesindaja tugevdatud büroo planeerimist seoses kõrge esindaja büroo sulgemisega, sealhulgas andes nõu üldsuse teavitamisega seonduvate ülemineku aspektide osas; |
o) |
aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas inimõigusi käsitleva ELi poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suunistega; |
p) |
olla kontaktis Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudega eesmärgiga saavutada nende täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaaltribunaliga; |
q) |
pakkuda poliitilist nõu ja abi põhiseaduse reformi protsessis; |
r) |
kehtivat käsuliini rikkumata osutada abi tagamaks, et kõiki tegevuspaigas asuvaid ELi vahendeid rakendataks ühtselt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. |
Artikkel 4
Volituste rakendamine
1. ELi eriesindaja vastutab volituste rakendamise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.
2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.
Artikkel 5
Kõrge esindaja
ELi eriesindaja ülesanded ei mõjuta ühelgi viisil kõrge esindaja volitusi Bosnias ja Hertsegoviinas, sealhulgas tema rolli kõikide kodanikuorganisatsioonide ja -ametite koordineerijana, mis on ette nähtud Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku ja rahu tagamise nõukogu hilisemate järelduste ja avaldustega.
Artikkel 6
Rahastamine
1. Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ette nähtud lähtesumma on 3 200 000 eurot.
2. Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Kõnealuste kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.
Artikkel 7
Meeskonna moodustamine ja koosseis
1. Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab oma meeskonna koosseisust peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni.
2. Liikmesriigid ja ELi institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.
3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.
Artikkel 8
ELi eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid
ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete ülesannete täitmiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva osapoolega/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.
Artikkel 9
ELi salastatud teabe kaitse
ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.
Artikkel 10
Juurdepääs teabele ja logistiline abi
1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.
2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.
Artikkel 11
Julgeolek
ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:
a) |
koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, korralduslikke ja menetluslikke julgeolekumeetmeid, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist ja mis sisaldab ka plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks; |
b) |
tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele; |
c) |
tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele; |
d) |
tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames. |
Artikkel 12
Aruandlus
ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.
Artikkel 13
Koordineerimine
1. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.
Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.
2. ELi kriisiohjamisoperatsioonide toetamiseks parandab ELi eriesindaja koos teiste kohapeal viibivate ELi osalistega teabe levitamist ja jagamist kõnealuste ELi osaliste vahel, et saavutada võimalikult ühtne arusaam olukorrast ja olukorra ühine hindamine.
Artikkel 14
Läbivaatamine
Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste ELi meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste rakendamise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 16
Avaldamine
Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 11. märts 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
K. SCHWARZENBERG
(1) ELT L 159, 20.6.2007, lk 63.
(2) ELT L 43, 19.2.2008, lk 22.
(3) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.
IV Muud aktid
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
EFTA riikide alaline komitee
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/93 |
EFTA RIIKIDE ALALISE KOMITEE OTSUS
nr 5/2008/SC,
4. detsember 2008,
millega muudetakse alalise komitee otsuseid nr 5/2004/SC ja nr 1/2007/SC EMP finantsmehhanismi kulude jagamise põhimõtte kohta
EFTA RIIKIDE ALALINE KOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „EMP leping”,
võttes arvesse EMP finantsmehhanismi käsitlevat protokolli 38a, mis on EMP lepingule lisatud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas ning mida on muudetud lepinguga Bulgaaria ja Rumeenia osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas,
võttes arvesse EFTA riikide alalise komitee 23. septembri 2004. aasta otsust nr 5/2004/SC EMP finantsmehhanismi kulude jagamise põhimõtte kohta,
võttes arvesse asjaolu, et Liechtenstein saab nüüd esitada ametlikke andmeid oma sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta, kuigi tavaliselt kaheaastase hilinemisega,
võttes arvesse riikide statistikaasutuste juhtide 24. aprilli 2008. aasta soovitusi,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Alalise komitee otsuse nr 1/2007/SC (millega muudetakse alalise komitee otsust nr 5/2004/SC EMP finantsmehhanismi kulude jagamise põhimõtte kohta) artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Alalise komitee otsuse nr 5/2004/SC (EMP finantsmehhanismi kulude jagamise põhimõtte kohta) lisa lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:
„6. |
SKP-andmed, millele teatava aasta t sissemaksed tuginevad, tuleb edastada sama aasta 1. veebruariks ja need peavad käsitlema aastat t–2. Kui Liechtensteini puhul ei ole SKP-andmed aasta t–2 kohta kättesaadavad, kasutatakse hinnangulisi andmeid, toetudes viimastele kättesaadavatele SKP-andmetele (t–4), mida kohandatakse Šveitsi SKP kasvumääraga aastatel t–3 ja t–2. Kõnealune meetod vaadatakse läbi kolme aasta jooksul.” ” |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub viivitamatult ja seda kohaldatakse viienda/viimase sissemakse suhtes (2008/2009).
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMPosas ja EMP kaasandes.
Brüssel, 4. detsember 2008
Alalise komitee nimel
esimees
Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus
peasekretär
Kåre BRYN
Parandused
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/95 |
Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/96/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) parandused
( Euroopa Ühenduste Teataja L 46, 17. veebruar 1997 )
(Eestikeelne eriväljaanne 2004, 07. Transpordipoliitika, 2. köide, lk 514)
Leheküljel 524 II lisa tabeli punktis 2
asendatakse
|
|
||||||||||||||
|
|
järgmisega:
|
|
||||||||||||||
|
|
Leheküljel 526 II lisa tabeli punktis 7.5
asendatakse
|
|
||||
|
|
||||
|
|
järgmisega:
|
|
||||
|
|||||
|
|||||
|
12.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 67/96 |
Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 347, 11. detsember 2006 )
Leheküljel 32 artikli 146 lõike 1 punktis e
asendatakse
„e) |
teenuste osutamine, sealhulgas veoteenused ja abitoimingud, kuid mitte artiklite 132 ja 135 alusel maksust vabastatud teenuste osutamine, kui teenused on otseselt seotud artikli 61 ja artikli 157 lõike 1 punkti a sätetega hõlmatud kaupade ekspordi või impordiga.” |
järgmisega:
„e) |
teenuste osutamine, sealhulgas veoteenused ja abitoimingud, kuid mitte artiklite 132 ja 135 alusel maksust vabastatud teenuste osutamine, kui teenused on otseselt seotud kaupade ekspordiga või artikli 61 ja artikli 157 lõike 1 punkti a sätetega hõlmatud kaupade impordiga.” |