(1)

Nõukogu 19. juuli 1968. aasta määrust (EMÜ) nr 1017/68 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Konkurentsieeskirjad on raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis ühise transpordipoliitika ja üldise majanduspoliitika osa.

(3)

Kõnealuste sektorite konkurentsieeskirjades tuleks arvesse võtta transpordile omaseid tüüpilisi tunnusjooni.

(4)

Kuna konkurentsieeskirjad transpordi alal erinevad üldistest konkurentsieeskirjadest, peaks ettevõtjatel olema võimalus teada saada, millised eeskirjad igal konkreetsel juhul kehtivad.

(5)

Konkurentsieeskirjade süsteem transpordi alal peaks kehtima võrdväärselt nii ühisrahastamise ja ettevõtjate teatavate rühmituste poolt ühiseks teenuste osutamiseks mõeldud transpordivahendite ühise omandamise puhul kui ka veo lisateenuseid osutavate ettevõtjate poolt pakutavate teatavate raudtee-, maantee- ja siseveetranspordiga seotud teenuste puhul.

(6)

Tagamaks hoidumist liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamisest ning siseturul toimiva konkurentsi moonutamisest, on eespool nimetatud kolme transpordiliigi puhul tarvis põhimõtteliselt ära keelata kõik sellist mõju avaldada võivad ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste vahelised otsused ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevus ning turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhud siseturul.

(7)

Teatavat liiki transpordialastele kokkulepetele, otsustele ja kooskõlastatud tegevusele, mille ainsaks eesmärgiks või tagajärjeks on saavutada areng ja koostöö tehnika alal, võib anda erandi kitsendavate kokkulepete keelust, sest nad aitavad parandada tootlikkust. Tulenevalt käesoleva määruse kohaldamise kogemustest, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal teha sellist liiki kokkulepete loetelus muudatusi.

(8)

Soodustamaks maantee- ja siseveetranspordi mõnikord liiga hajutatud struktuuri parandamist, tuleks kitsendavate kokkulepete kohta sätestatud keelu alt vabastada need kokkulepped, otsused ja selline kooskõlastatud tegevus, mis näevad kõnealuses kahes transpordisektoris ette ettevõtjate rühmituste loomise ja tegutsemise veoteenuste osutamiseks, kaasa arvatud ühine rahastamine või transpordivahendite ühine omandamine ühiseks teenuste osutamiseks. Sellist ülderandit saab anda ainult tingimusel, et rühmituse üldine veomaht ei ületa kindlaksmääratud ülemist piiri ning rühmitusse kuuluvate üksikute ettevõtjate veomaht ei ületa teatavaid piire, mis on kindlaks määratud nii, et ühelgi ettevõtjal ei oleks rühmituses turgu valitsevat seisundit. Komisjonil peaks siiski olema õigus sekkuda erijuhtudel, kui selliste kokkulepete mõju ei vasta tingimustele, mille puhul kitsendavat kokkulepet saab pidada seadusele vastavaks, ning kui nad kujutavad endast erandi kuritarvitamist. Asjaolu, et rühmituse üldine veomaht ületab kindlaksmääratud ülemise piiri või et rühmitusse kuuluvate üksikute ettevõtjate veomahu tõttu ei saa rühmitus taotleda ülderandit, ei takista rühmituse seaduslikku kokkulepet, otsust või kooskõlastatud tegevust, kui see vastab käesolevas määruses ette nähtud tingimustele.

(9)

Eelkõige tuleb ettevõtjatel endil hinnata, kas nende kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse peamine mõju kujutab endast konkurentsipiirangut või sellist piirangut õigustavat majanduslikku eelist, ning vastavalt sellele omal vastutusel otsustada selliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse üle.

(10)

Niisiis tuleks lubada ettevõtjatel sõlmida ja täita kokkuleppeid ilma neist teatamata. Seetõttu tekib risk, et sellised kokkulepped võidakse tunnistada tühiseks tagasiulatuvalt, juhul kui komisjon peaks need kas seoses kaebusega või omal algatusel üle vaatama, kuid see ei takista hilisema ülevaatamise järel neid tagasiulatuvalt seaduslikuks tunnistamast,

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 341/2007 (3) avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem.

(2)

Kogused, mille kohta on senised ja uued importijad viie esimese tööpäeva jooksul pärast 15. veebruarist 2009 määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel esitanud A-litsentside taotlused, ületavad Hiinast ja kõikidest muudest kolmandatest riikidest, v.a Hiina, pärinevatele toodetele ettenähtud koguseid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 2 on seetõttu vaja kindlaks määrata, millises ulatuses võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 341/2007 artikliga 12 komisjonile hiljemalt 2009. aasta veebruari lõpus saadetud A-litsentside taotlused rahuldada,

(1)

Pädevate asutuste edastatud teabe alusel tõdeb komisjon, et CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi impordilitsentse, välja arvatud basmati riisi impordilitsentsid, on ajavahemikuks 1. septembrist 2008 kuni 28. veebruarini 2009 välja antud 221 765 tonni kohta. Seega tuleks muuta CN-koodi 1006 20 alla kuuluva riisi, välja arvatud basmati riis, impordimaksu määra.

(2)

Kehtestatav maks tuleks kasutusele võtta kümne päeva jooksul alates eespool osutatud ajavahemiku lõppemisest. Seetõttu peaks käesolev määrus viivitamatult jõustuma,

(1)

Pädevate asutuste edastatud teabe alusel tõdeb komisjon, et CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud ja kroovitud riisi impordilitsentse on ajavahemikuks 1. septembrist 2008 kuni 28. veebruarini 2009 välja antud 160 203 tonni kohta. CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud ja kroovitud riisi impordimaksu tuleks seega muuta.

(2)

Kuna kehtestatav tollimaks tuleks kasutusele võtta kümne päeva jooksul alates eespool osutatud ajavahemiku lõppemisest, peaks käesolev määrus viivitamatult jõustuma,

(1)

Ajavahemikus 23.–27. veebruar 2009 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 ja/või nõukogu 7. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 508/2007 (millega avatakse tariifikvoodid rafineerimistehastesse tarnitava toor-roosuhkru importimiseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbriga 09.4351 (juuli–september 2009) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)

Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

(1)

Diplomaatilistele ja konsulaaresindustele mõeldud viisasid käsitlevate ühiste konsulaarjuhiste (2) 2. lisa nimekiri A sisaldab loendit riikidest, kelle kodanike suhtes ühes või mitmes Schengeni riigis viisanõuet ei kohaldata, kui neil on diplomaatiline, ameti- või teenistuspass, kuid kelle suhtes kohaldatakse seda nõuet siis, kui neil on tavaline pass.

(2)

Austria soovib vabastada Indoneesia diplomaatiliste passide ja teenistuspasside kasutajad viisanõudest. Seetõttu tuleks ühiseid konsulaarjuhiseid vastavalt muuta.

(3)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(4)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(5)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes). (5) Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes). (6) Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(8)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/261/EÜ (9) artikliga 3.

(9)

Küprose puhul kujutab käesolev otsus endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on sellega seotud mõnel muul viisil vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikele 2.

(10)

Käesolev otsus kujutab endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on sellega seotud mõnel muul viisil vastavalt 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikele 2,