17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 133/2009,

16. veebruar 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. veebruaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	129,4
	JO	68,6
	MA	43,2
	TN	134,4
	TR	87,8
	ZZ	92,7
0707 00 05	JO	170,1
	MA	134,2
	TR	164,1
	ZZ	156,1
0709 90 70	MA	85,2
	TR	128,4
	ZZ	106,8
0709 90 80	EG	164,4
0709 90 80	ZZ	164,4
0805 10 20	EG	49,2
	IL	51,8
	MA	64,3
	TN	46,4
	TR	71,0
	ZZ	56,5
0805 20 10	IL	144,4
	MA	91,8
	ZZ	118,1
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	IL	88,6
	JM	85,4
	MA	150,0
	PK	47,6
	TR	65,9
	ZZ	87,5
0805 50 10	EG	44,9
	MA	55,8
	TR	52,5
	ZZ	51,1
0808 10 80	CN	71,6
	MK	32,6
	US	105,7
	ZZ	70,0
0808 20 50	AR	113,7
	CL	79,6
	CN	84,1
	US	107,3
	ZA	115,2
	ZZ	100,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 134/2009,

16. veebruar 2009,

millega muudetakse XI lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ), (1) eriti selle artiklit 131,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 on kehtestatud registreerimiskohustused ühenduse tootjate või importijate jaoks, kes toodavad või impordivad aineid nii ainena kui ka valmistise või toote koostises esineva ainena, kusjuures registreerijad peavad registreerimistoimikus esitama VI–XI lisas nõutud teabe.

(2)	Määruse XI lisa kohaselt võivad registreerijad määruse (EÜ) nr 1907/2006 VIII lisa punktidele 8.6 ja 8.7 ning lisadele IX ja X vastava katsetamise teatavatel tingimustel ära jätta.

(3)	Kahtluste vältimiseks tuleks selgitada, et punktis 3.1. osutatud punktidega 8.6 ja 8.7 viidatakse ainult VIII lisale.

(4)	On vaja kehtestada kriteeriumid, millega määratletakse piisavad põhjendused määruse (EÜ) nr 1907/2006 VIII lisa punktidele 8.6 ja 8.7 ning IX ja X lisale vastava katsetamise ärajätmiseks.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohase kemikaaliohutuse hindamise suuniste väljatöötamisel saadud kogemuse põhjal on välja selgitatud kolm eri kriteeriumi kokkupuutealaste katsete ärajätmiseks. Esimese kriteeriumiga nõutakse selle tõendamist ja dokumenteerimist, et kokkupuude on kõikide stsenaariumide puhul tunduvalt alla asjakohast DNELi või PNECi taset, mis on saavutatud eritingimustel. Teise kriteeriumi kohaselt tuleb tõendada ja dokumenteerida, et rangelt ohjatud tingimusi kohaldatakse kogu elutsükli vältel. Kolmanda kriteeriumiga nõutakse, et kui aine sisaldub tootes, sisaldub see sellisel viisil, et puutub kokkupuute võimalus ja kõnealune aine ei eraldu oma elutsükli jooksul ning seda käsitletakse rangelt ohjatud tingimustes kõikidel valmistamis- ja tootmisetappidel. Seega tuleb kõnealused katsetamise ärajätmist põhjendavad kriteeriumid lisada määruse (EÜ) nr 1907/2006 teksti.

(6)	Määrust (EÜ) nr 1907/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa 3. jagu asendatakse järgmisega:

„3. AINEPÕHINE KOKKUPUUTEALANE KATSETAMINE

3.1. VIII lisa punktidele 8.6 ja 8.7 ning lisadele IX ja X vastava katsetamise võib ära jätta, tuginedes kemikaaliohutuse aruandes esitatud kokkupuutestsenaariumi(de)le.

3.2. Igal juhul esitatakse piisav põhjendus ja dokumentatsioon. Kõnealune põhjendus põhineb kokkupuute põhjalikul ja rangel hindamisel vastavalt I lisa punktile 5 ja see peab olema kooskõlas ühega järgmistest kriteeriumidest:

tootja või importija tõendab ja dokumenteerib, et kõik alljärgnevad tingimused on täidetud:

i)	kokkupuute hindamise tulemused, mis hõlmavad kõiki aine asjakohaseid kokkupuuteid elutsükli vältel, tõendavad kokkupuute puudumist või olulise kokkupuute puudumist kõikide tootmisstsenaariumide ja VI lisa punktis 3.1 osutatud tuvastatud kasutusalade korral;

ii)

kättesaadavatest asjaomase aine katseandmetest saab tuletada DNELi või PNECi, võttes täielikult arvesse nõutavate andmete esitamise väljajätmise tõttu suurenevat ebakindlust ning asjaolu, et DNEL või PNEC on oluline ja asjakohane nii esitamisel väljajäetavate nõutavate andmete puhul kui ka ohtlikkuse hindamise eesmärgil; (*1)

iii)	tuletatud DNELi või PNECi võrdlemisel kokkupuute hindamise tulemustega tõendatakse, et kokkupuude on alati tunduvalt väiksem kui tuletatud DNEL või PNEC;

b)	kui aine ei sisaldu tootes, tõendab ja dokumenteerib tootja või importija kõikide asjakohaste stsenaariumide puhul, et kogu elutsükli vältel kohaldatakse artikli 18 lõike 4 punktides a–f sätestatud rangelt ohjatud tingimusi;

kui aine sisaldub tootes, mille puhul ta on alaliselt maatriksi struktuuri seotud või tehniliste vahenditega muul viisil rangelt seotud, tõendatakse ja dokumenteeritakse, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

i)	aine ei eraldu oma elutsükli jooksul;

ii)	töötajate või laiema avalikkuse või keskkonna kokkupuute tõenäosus kõnealuse ainega normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel on minimaalne;

iii)	kõnealust ainet käsitletakse vastavalt artikli 18 lõike 4 punktides a–f sätestatud tingimustele kõikide valmistamis- ja tootmisetappide, sealhulgas kõnealustel etappidel toimuva aine jäätmekäitluse käigus.

3.3. Olenevalt juhtumist tuleb kasutamise eritingimused edastada tarneahela kaudu kooskõlas artikliga 31 või 32.

(*1) Punkti 3.2 alapunkti a alapunkti ii kohaldamisel ja ilma et see piiraks IX ja X lisa punkti 8.7 teise veeru kohaldamist, ei saa reproduktiivtoksilisuse/arenguhäireid põhjustava toksilisuse sõeluuringu tulemustest tuletatud DNELi lugeda piisavaks põhjuseks, et ära jätta sünnieelseid arenguhäireid põhjustava toksilisuse uuringut või kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringut. Punkti 3.2 alapunkti a alapunkti ii kohaldamisel ja ilma et see piiraks IX ja X lisa punkti 8.6 teise veeru kohaldamist, ei saa lühiajalise korduvannuse toksilisuse uuringu (28 päeva) tulemustest tuletatud DNELi lugeda piisavaks põhjuseks, et ära jätta subkroonilise toksilisuse uuringut (90 päeva).” ”

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/6

NÕUKOGU OTSUS,

18. detsember 2008,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöölepingu, nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, sõlmimise kohta

(2009/127/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 280 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 14. detsembril 2000 komisjoni pidama läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga, et sõlmida leping ühenduse ja selle liikmesriikide finantshuve kahjustava pettuse ning muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, sealhulgas seoses käibemaksu ja aktsiisimaksuga.

(2)

Vastavalt nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta otsusele, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöölepingu nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, allkirjastamist Euroopa Ühenduse nimel, kirjutati lepingule Euroopa Ühenduse nimel 26. oktoobril 2004 alla, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)	Lepinguga luuakse ühiskomitee, kellel on otsustusõigus teatavates valdkondades, ja seetõttu on vaja täpsustada, kes esindab ühendust kõnealuses komitees.

(4)	Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline koostööleping nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks (edaspidi „leping”) ning sellele lisatud lõppakt kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Leping ja lõppakt on lisatud käesolevale otsusele. (2)

Artikkel 2

Ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes esindab ühendust lepingu artikli 39 kohaselt loodud ühiskomitees komisjon.

Ühenduse poolt lepingu rakendamise käigus võetava seisukoha ühiskomitee otsuste või soovituste suhtes määrab kindlaks nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui seisukoht hõlmab valdkonda, mille puhul ühendusesiseste eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja edastab Euroopa Ühenduse nimel lepingu artikli 44 lõikes 2 ettenähtud teatise. (3)

Nõukogu eesistuja edastab kooskõlas lepingu artikli 44 lõikega 3 Euroopa Ühenduse deklaratsiooni, mille kohaselt kuni lepingu jõustumiseni loeb ühendus oma pädevuse piires lepingut enda suhtes siduvaks suhetes mis tahes muu lepinguosalisega, kes on esitanud samasuguse deklaratsiooni. (4)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 106.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 8.

(3) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu artikli 44 lõike 3 kohase lepingu kohaldamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline

KOOSTÖÖLEPING

nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks

EUROOPA ÜHENDUS,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK ning

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

ühelt poolt ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelisi tihedaid sidemeid,

SOOVIDES tõhusalt võidelda lepinguosaliste finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu,

ARVESTADES vajadusega tugevdada haldusabi kõnealustes valdkondades,

OLLES VEENDUNUD, et tuleb osutada läbiotsimist ja arestimist hõlmavat õigusabi, sealhulgas salakaubaveo puhul ning kaudsetest maksudest, eriti käibemaksust ning tolli- ja aktsiisimaksudest kõrvalehoidumise juhtudel,

TÕDEDES rahapesu vastase võitluse tähtsust,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA KOKKULEPPE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärgiks on laiendada ühelt poolt Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel haldusabi ja vastastikuse õigusabi osutamist karistusõiguse valdkonnas, et võidelda artiklis 2 osutatud ebaseadusliku tegevuse vastu.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse järgmistes valdkondades:

lepinguosaliste finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine, tuvastamine, uurimine, selle eest süüdistuse esitamine ning haldus- ja kriminaalkaristuste kohaldamine järgmistes valdkondades:

—	tolli- ja põllumajandusalaseid õigusakte rikkuv kaubavahetus;

—	käibemaksu, tarbimismakse ja aktsiisimakse reguleerivaid maksualaseid õigusakte rikkuv kaubavahetus;

—	lepinguosaliste eelarves või nende poolt või nende nimel hallatavates eelarvetes sisalduvate vahendite, nagu näiteks toetuste ja hüvitiste vastuvõtmine ja hoidmine, sealhulgas kõnealuste vahendite kasutamine muuks kui algselt ettenähtud otstarbeks;

—	lepinguosaliste hankelepingute sõlmimise kord;

b)	punktis a osutatud ebaseadusliku tegevuse tulemusel maksmisele kuuluvate või põhjendamatult saadud summade arestimine ja sissenõudmine.

2. Koostööst II jaotise (haldusabi) ja III jaotise (õigusabi) tähenduses ei või keelduda pelgalt seetõttu, et taotlus seondub rikkumisega, mida taotluse saanud lepinguosaline käsitleb maksualase rikkumisena, või et taotluse saanud lepinguosalise õigusaktid ei sisalda sama tüüpi makse ega kulusid, või et neis ei reguleerita ega kvalifitseerita asjaolusid juriidiliselt samamoodi nagu taotluse esitanud lepinguosalise õigusaktides.

3. Käesoleva lepinguga reguleeritud tegevusest saadud tuluga seotud rahapesu kuulub lepingu kohaldamisalasse tingimusel, et kuriteona kvalifitseeruva tegevuse eest karistatakse mõlema lepinguosalise õiguse alusel vangistusega või kohaldatakse muud vabadust piiravat julgeolekumeedet maksimaalse tähtajaga rohkem kui kuus kuud.

4. Otsesed maksud käesoleva lepingu kohaldamisalasse ei kuulu.

Artikkel 3

Vähemtähtsad juhtumid

1. Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib koostöötaotluse rahuldamisest keelduda, kui nõutust vähem makstud või maksmata jäetud maksude summa ei ületa 25 000 eurot või kui loata eksporditud või imporditud kaupade hinnanguline väärtus ei ületa 100 000 eurot, välja arvatud juhtudel kui taotluse esitanud lepinguosaline peab juhtumit kas asjaolusid või kahtlustatava isikut arvestades väga tõsiseks.

2. Taotluse saanud lepinguosalise asutus teatab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele viivitamata koostöötaotluse tagasilükkamise põhjustest.

Artikkel 4

Avalik kord

Koostööst võib keelduda juhul, kui taotluse saanud lepinguosaline leiab, et taotluse täitmine võib seada ohtu taotluse saanud lepinguosalise suveräänsuse, julgeoleku, avaliku korra või muud olulised huvid.

Artikkel 5

Teabe ja tõendite edastamine

1. Käesoleva lepingu alusel edastatud või saadud mis tahes kujul teave ja tõendid on ametisaladus ning selle suhtes kohaldatakse samasugust kaitset nagu on analoogilisele teabele antud teabe saanud lepinguosalise siseriikliku õigusega ja ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavate sätetega.

Eelkõige ei tohi kõnealust teavet ja tõendeid edastada kellelegi peale isikute, kellel on ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsi Konföderatsioonis oma tööülesannete tõttu õigus sellise teabega tutvuda, ning kõnealused isikud ei või sellist teavet ega tõendeid kasutada muuks kui käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate eesmärkide saavutamiseks.

2. Teavet ja tõendeid, mida taotluse esitanud lepinguosaline on käesoleva lepingu alusel saanud, võib edastada kõikidele lepinguosalistele, kui see lepinguosaline viib läbi uurimist, mille puhul koostöö ei ole välistatud, või kui esinevad kindlad märgid selle kohta, et nimetatud lepinguosaline on võimeline sellise uurimise tõhusalt läbi viima. Teavet võib edastada üksnes käesoleva lepinguga sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

3. Lepinguosaline, kellele esitati algne taotlus, ei või vaidlustada käesoleva lepingu alusel antud teabe ja tõendite edastamist ühele või mitmele lepinguosalisele.

4. Iga lepinguosaline, kellele edastatakse teavet või tõendeid kooskõlas lõikega 2, peab kinni algse taotluse saanud lepinguosalise poolt taotluse esitanud lepinguosalisele esmakordsel edastamisel seatud teabe ja tõendite kasutamise piirangutest.

5. Lepinguosaline võib edastada käesoleva lepingu kohaldamisel saadud teavet ja tõendeid kolmandale riigile üksnes juhul, kui selleks annab loa lepinguosaline, kellelt teave ja tõendid pärinevad.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus

Taotluse esitanud lepinguosaline võib taotluse saanud lepinguosaliselt nõuda, et taotlus ja selle sisu jääksid konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui see takistaks taotluse täitmist. Kui taotluse saanud lepinguosaline ei saa konfidentsiaalsusnõuet täita, teatab ta sellest taotluse esitanud lepinguosalise asutusele.

II JAOTIS

HALDUSABI

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 7

Seos teiste lepingutega

Käesolev jaotis ei piira kriminaalasjades osutatavale õigusabile kohaldatavate sätete või haldusabi valdkonnas laiaulatuslikumate kohustuste või lepinguosaliste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete koostöölepingute soodsamate sätete, eriti 9. juunil 1997. aasta tolliküsimustes osutatavat vastastikust haldusabi käsitleva lisaprotokolli sätete kohaldamist.

Artikkel 8

Ulatus

1. Lepinguosalised abistavad üksteist käesoleva lepinguga reguleeritud ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel, eelkõige asjakohaste õigusaktidega vastuolus olevate toimingute ning muu tegevuse ja tegevusetuse ennetamisel ja tuvastamisel ning sellega seotud uurimiste läbiviimisel.

2. Käesolevas jaotises ettenähtud abi osutamise kohustus on lepinguosaliste kõikidel haldusasutustel, kellel on õigus läbi viia haldus- või kriminaalmenetlusi, sealhulgas juhul kui kõnealused asutused tegutsevad õigusasutuse taotlusel.

Kui uurimist kriminaalasjas viib läbi õigusasutus või kui seda tehakse õigusasutuse juhtimisel, otsustab kõnealune õigusasutus, kas uurimisega seotud vastastikuse abi või koostöötaotlused esitatakse kriminaalasjades osutatavale õigusabile kohaldatavate sätete või käesoleva jaotise alusel.

Artikkel 9

Pädevus

1. Lepinguosaliste asutused kohaldavad käesoleva jaotise sätteid neile siseriikliku õiguse alusel antud pädevuse piires. Ühtki käesoleva jaotise sätet ei või tõlgendada käesolevas jaotises määratletud lepinguosaliste asutustele siseriiklike õigusnormide alusel antud pädevuse muutmisena.

Kõnealused asutused tegutsevad nii nagu nad tegutseksid iseenda huvides või sama lepinguosalise teise asutuse taotlusel. Selleks kasutavad nad kõiki seadusjärgseid volitusi, mis neile on taotluse täitmiseks siseriikliku õigusega antud.

2. Taotlused, mis on adresseeritud asutustele, mis ei ole konkreetses valdkonnas pädevad, edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

Artikkel 10

Proportsionaalsus

Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib koostöötaotluse rahuldamisest keelduda kui on ilmselge, et:

a)	taotluse esitanud lepinguosalise teatud ajavahemiku jooksul esitatud taotluste hulk ja laad põhjustavad taotluse saanud lepinguosalise asutusele ebaproportsionaalselt suuri halduskulusid;

b)	taotluse esitanud lepinguosalise asutus ei ole kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta oleks antud asjaoludel saanud taotletava teabe hankimiseks kasutada soovitud tulemuse saavutamist ohtu seadmata.

Artikkel 11

Kesktalitused

1. Iga lepinguosaline määrab ühe või mitu kesktalitust, kes on pädevad menetlema haldusabitaotlusi käesoleva jaotise tähenduses.

Kõnealused talitused pöörduvad taotletud abi osutamiseks pädevate haldusasutuste poole.

2. Kesktalitused suhtlevad üksteisega otse.

3. Kesktalituste tegevus ei välista eelkõige kiireloomulistel juhtudel otsest koostööd lepinguosaliste teiste käesoleva lepingu kohaldamise valdkondades pädevate asutuste vahel. Kesktalitustele teatatakse kõikidest meetmetest, mille puhul tehakse nimetatud viisil otsest koostööd.

4. Lepinguosalised teatavad artikli 44 lõikes 2 ettenähtud teavitamise käigus asutused, kes on kesktalitused käesoleva artikli tähenduses.

II PEATÜKK

Abistamine taotluse korral

Artikkel 12

Teabenõuded

1. Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel edastab taotluse saanud lepinguosalise asutus talle käesoleva lepingu kohaldamisala piires kogu tema enda või teiste sama lepinguosalise asutuste käsutuses oleva teabe, mis võimaldab taotluse esitanud lepinguosalisel ennetada ja tuvastada lepingus sätestatud ebaseaduslikku tegevust ning selle eest karistada, või mis on vajalik nõude sissenõudmiseks. Taotluse saanud lepinguosalise asutus viib läbi kõik teabe saamiseks vajalikud haldusuurimised.

2. Edastatavale teabele lisatakse taotluse saanud lepinguosalise asutuse käsutuses olevad või teabenõude rahuldamiseks koostatud või saadud aruanded ja muud dokumendid, millel edastatav teave põhineb, või selliste aruannete ja dokumentide koopiad.

3. Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse ja taotluse saanud lepinguosalise asutuse vahelisel kokkuleppel ja vastavalt viimase üksikasjalikele juhtnööridele võivad taotluse esitanud lepinguosalise asutuse nõuetekohaselt volitatud ametnikud pääseda taotluse saanud lepinguosalise asutuste ruumidesse ning omada juurdepääsu selle lepinguosalise asutuste käsutuses olevatele dokumentidele ja teabeallikatele lõike 1 tähenduses, mis viitavad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvale ebaseaduslikule tegevusele. Nimetatud ametnikel on õigus teha nendest dokumentidest koopiaid.

Artikkel 13

Järelevalvetaotlused

Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel teostab taotluse saanud lepinguosalise asutus võimaluse piires järelevalvet artiklis 2 osutatud õigusakte rikkuva kaubavahetuse üle. Nimetatud järelevalve võib puudutada isikuid, keda kahtlustatakse põhjendatult selles, et nad on osalenud või osalevad ebaseaduslikus tegevuses või valmistavad sellist tegevust ette, ning samuti sellise tegevusega seotud kohti, transpordivahendeid ja kaupu.

Artikkel 14

Teatamine ja edastamine posti teel

1. Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel teatab taotluse saanud lepinguosalise asutus talle või laseb vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele talle teatada kõikidest taotluse esitanud lepinguosaliste asutuste dokumentidest või otsustest, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse.

2. Teavitamistaotlustele, milles tuleb märkida taotletava akti või otsuse objekt, lisatakse tõlge taotluse saanud lepinguosalise ametlikku keelde või sellele lepinguosalisele vastuvõetavasse keelde.

3. Lepinguosalised võivad saata teatisi ning teabenõudeid ja dokumentidega tutvumise taotlusi otse posti teel teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punkti a kolmandat ja neljandat taanet.

Kõnealused isikud võivad teatistele vastata ning edastada asjakohased dokumendid ja teabe viisil, mis on ette nähtud eeskirjades, mille alusel neile vahendeid eraldati.

Artikkel 15

Uurimistaotlused

1. Taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel algatab taotluse saanud lepinguosaline uurimise või laseb algatada uurimise seoses toimingute või käitumisega, mis kujutab endast lepingus osutatud ebaseaduslikku tegevust või mis annab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele alust põhjendatult kahtlustada, et selline ebaseaduslik tegevus on toimunud.

2. Taotluse saanud lepinguosaline kasutab kõiki tema õigussüsteemis olemasolevaid uurimisvahendeid samadel tingimustel, nagu ta kasutaks neid juhul, kui ta tegutseks iseenda huvides või mõne muu siseriikliku asutuse taotlusel, sealhulgas sekkumise kaudu või vajaduse korral õigusasutuse loal.

Käesolev säte ei piira artiklis 17 sätestatud majandustegevuses osalejate koostöökohustust.

Taotluse saanud lepinguosalise asutus edastab selliste uurimiste tulemused taotluse esitanud lepinguosalise asutusele. Artikli 12 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib ilma täiendava taotluseta abi laiendada abitaotluse objektiga ilmselt seotud asjaoludele, esemetele ja isikutele. Kahtluse korral võtab taotluse saanud lepinguosalise asutus esmalt ühendust taotluse esitanud lepinguosalise asutusega.

Artikkel 16

Taotluse esitanud lepinguosalise volitatud ametnike osalemine

1. Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse ja taotluse saanud lepinguosalise asutuse kokkuleppel võivad eelmises artiklis osutatud uurimises osaleda taotluse esitanud lepinguosalise asutuse volitatud ametnikud. Nende osalemiseks ei ole vaja uuritava isiku või majandustegevuses osalejate nõusolekut.

2. Uurimist juhivad kogu uurimise kestel taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnikud. Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse ametnikud ei või omal initsiatiivil asuda täitma taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnike ülesandeid.

Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnikel, seda aga nende vahendusel ja üksnes käimasoleva uurimise raames.

3. Loaga võivad olla seotud lisatingimused.

4. Taotluse esitanud lepinguosalisele teatavaks saanud andmeid ei või kasutada tõenditena enne, kui on saadud luba nende edastamiseks.

Artikkel 17

Koostöökohustus

Majandustegevuses osalejad on kohustatud tegema koostööd haldusabi taotluse täitmisel, võimaldades juurdepääsu oma ruumidele, transpordivahenditele ja dokumentidele ning edastades kogu vajaliku teabe.

Artikkel 18

Abitaotluste vorm ja sisu

1. Abitaotlused vormistatakse kirjalikult. Neile lisatakse dokumendid, mida peetakse vastamisel vajalikuks.

Kiireloomuliste juhtumite puhul võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb niipea kui võimalik kirjalikult kinnitada.

2. Taotlustele lisatakse järgmine teave:

a)	taotluse esitanud asutus;

b)	taotletav meede;

c)	taotluse objekt ja põhjendus;

d)	asjakohased õigusaktid, eeskirjad ja muud asjaomased õiguslikud asjaolud;

e)	võimalikult täpsed ja täielikud andmed uurimise objektiks olevate füüsiliste või juriidiliste isikute kohta;

f)	asjakohaste faktide ja juba läbi viidud uurimiste kokkuvõte, välja arvatud artiklis 14 sätestatud juhtudel.

3. Taotlused tehakse taotluse saanud lepinguosalise ametlikus keeles või sellele lepinguosalisele vastuvõetavas keeles.

4. Nõuetele mittevastavaid või mittetäielikke taotlusi võib parandada või täiendada. Samaaegselt asutakse rakendama taotluse täitmiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 19

Teabe kasutamine

1. Saadud teavet kasutatakse üksnes käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidel. Kui mõni lepinguosalistest taotleb sellise teabe kasutamist muul otstarbel, tuleb tal selleks taotleda teabe andnud asutuselt eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse seatud piiranguid.

2. Lõige 1 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis on algatatud haldusabi taotluses osutatud õigusaktide rikkumise suhtes, kui kõnealuste menetluste puhul oleks võimalik kasutada samasugust abi. Teabe hankinud lepinguosalise pädevat asutust teavitatakse viivitamata teabe sellisest kasutamisest.

3. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõendina oma protokollides, aruannetes ja tunnistustes ning kriminaalmenetluses.

III PEATÜKK

Omaalgatuslik abi

Artikkel 20

Omaalgatuslik abi

1. Eelmises peatükis sätestatud koostöö võib toimuda ilma teise lepinguosalise eelneva taotluseta.

2. Teavet edastava lepinguosalise asutus võib kooskõlas oma siseriikliku õigusega seada teavet saanud lepinguosalise asutusele tingimusi teabe kasutamiseks.

3. Need tingimused on lepinguosaliste kõikide asutuste suhtes siduvad.

IV PEATÜKK

Koostöö erivormid

Artikkel 21

Ühisoperatsioonid

1. Kui kaupade impordi, ekspordi ja transiidi korral võib oletada, et tehingute suurus ja neist tulenevad maksude ja toetustega seotud riskid võivad lepinguosaliste eelarve suhtes kaasa tuua olulisi kadusid, võivad nimetatud lepinguosalised kokku leppida ühiste piiriüleste operatsioonide korraldamises käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks ja kriminaalmenetluse läbiviimiseks.

2. Piiriüleste operatsioonide kooskõlastamise ja kavandamise eest vastutab kesktalitus või tema volitatud allüksus.

Artikkel 22

Ühised eriuurimisrühmad

1. Mitme lepinguosalise asutused võivad ühisel kokkuleppel moodustada ühise eriuurimisrühma, mis tegutseb ühe lepinguosalise territooriumil.

2. Uurimisrühm viib läbi keerulisi uurimisi, mis eeldavad suure hulga uurimisvahendite mobiliseerimist, ja koordineerib ühistegevust.

3. Sellise uurimisrühma töös osalemine ei anna uurimisrühma kuuluvate lepinguosaliste esindajatele õigust tegutseda iseseisvalt selle lepinguosalise territooriumil, kus uurimine toimub.

Artikkel 23

Kontaktametnikud

1. Lepinguosaliste pädevad asutused võivad kokku leppida, et ühe lepinguosalise kontaktametnikud lähetatakse määratud või määramata ajaks teise lepinguosalise pädevate talituste juurde, et tagada vastastikune toetus haldusabi osutamisel.

2. Kontaktametnike ülesandeks on anda nõu ja abi. Neil ei ole õigust tegutseda iseseisvalt selle lepinguosalise territooriumil, kus uurimine toimub. Lepinguosaliste pädevate asutuste nõusolekul või taotlusel võivad kontaktametnikud:

a)	hõlbustada ja kiirendada teabevahetust;

b)	osutada abi uurimisel;

c)	osaleda abitaotluste menetlemisel;

d)	nõustada ja abistada vastuvõtvat lepinguosalist piiriüleste operatsioonide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

e)	täita mis tahes muid ülesandeid, milles lepinguosalised võivad omavahel kokku leppida.

3. Ühise kokkuleppe üksikasjad määravad kindlaks lepinguosaliste pädevad asutused.

4. Kontaktametnikud võivad esindada ühe või mitme lepinguosalise huve.

V PEATÜKK

Sissenõudmine

Artikkel 24

Sissenõudmine

1. Taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel nõuab taotluse saanud lepinguosaline sisse käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvad nõuded samadel tingimustel, nagu ta nõuaks sisse oma nõudeid.

2. Sissenõudmistaotlusele lisatakse selle täitmist lubav taotluse esitanud lepinguosalise poolt välja antud ametlik dokument või selle tõestatud koopia, ning vajaduse korral muude sissenõudmiseks vajalike dokumentide originaalid või tõestatud koopiad.

3. Taotluse saanud lepinguosaline rakendab nõude sissenõudmise tagamiseks vajalikke kaitsemeetmeid.

4. Taotluse saanud lepinguosalise asutus edastab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele sissenõutud nõude summa. Kokkuleppel taotluse esitanud lepinguosalisega võib ta sellest maha arvata sissenõudmise käigus tekkinud halduskulud.

5. Olenemata esimesest lõikest ei pruugi sissenõutavate nõuete suhtes kehtida samasugused eesõigused, nagu taotluse saanud lepinguosalise territooriumil tekkinud nõuete suhtes.

III JAOTIS

ÕIGUSABI

Artikkel 25

Seos teiste lepingutega

1. Käesoleva jaotise sätete eesmärgiks on täiendada 20. aprilli 1959. aasta Euroopa konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja 8. novembri 1990. aasta rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni ning hõlbustada nende kohaldamist lepinguosaliste vahel.

2. Käesolev jaotis ei mõjuta lepinguosaliste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute soodsamate sätete kohaldamist.

Artikkel 26

Menetlused, mille puhul samuti osutatakse õigusabi

1. Õigusabi osutatakse samuti:

a)	haldusorganite algatatud menetluse puhul ühe või mõlema lepinguosalise siseriikliku õiguse kohaselt väärteona karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib algatada menetluse eelkõige kohtutes, mis on pädevad arutama kriminaalasju;

b)	kriminaalasja menetluses esitatud tsiviilhagi puhul, niikaua kui kriminaalkohus ei ole veel kriminaalasjas lõplikku otsust teinud;

c)	tegude või kuritegude puhul, mille eest võib vastutusele võtta taotluse esitanud lepinguosalise juriidilist isikut.

2. Õigusabi osutatakse samuti uurimiste ja menetluste puhul, mille eesmärgiks on kuriteovahendite või kuritegelikul teel saadud tulu arestimine või konfiskeerimine.

Artikkel 27

Taotluste edastamine

1. Käesoleva jaotise alusel koostatud taotlused esitab taotluse esitanud lepinguosalise asutus kas taotluse saanud lepinguosalise keskasutuse kaudu või otse taotluse saanud lepinguosalise asutusele, kes on pädev taotluse esitanud lepinguosalise taotlust täitma. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus ja vajaduse korral taotluse saanud lepinguosalise asutus saadavad taotluse koopia asjaomasele keskasutusele.

2. Taotluse või selle täitmisega seotud mis tahes materjali võib edastada samal viisil. Materjalid või vähemalt nende koopiad saadetakse otse taotluse esitanud lepinguosalise asutusele.

3. Kui taotluse saanud lepinguosalise asutus ei ole pädev õigusabi osutama, edastab ta taotluse viivitamata pädevale asutusele.

4. Nõuetele mittevastavad või mittetäielikud taotlused täidetakse juhul, kui need sisaldavad täitmiseks vajalikku teavet, kuid täitmine ei vabasta taotluse esitanud lepinguosalise asutust kohustusest need hiljem nõuetega vastavusse viia. Taotluse saanud lepinguosalise asutus teatab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele esinevatest puudustest ja määrab talle tähtaja, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada.

Taotluse saanud lepinguosalise asutus annab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele viivitamata kõik teised andmed taotluse täiendamiseks või laiendab taotlust muude meetmete kaasamiseks.

5. Lepinguosalised teatavad artikli 44 lõikes 2 ettenähtud teavitamise käigus, millised on nende pädevad keskasutused käesoleva artikli tähenduses.

Artikkel 28

Edastamine posti teel

1. Üldreeglina saadavad lepinguosalised käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate ebaseaduslikku tegevust käsitlevate menetlustega seotud menetlusdokumendid teise lepinguosalise territooriumil viibivatele isikutele otse posti teel.

2. Kui dokumendid väljastanud lepinguosalise asutus teab või kui tal on põhjust arvata, et adressaat valdab üksnes mõnda teist keelt, tuleb dokumendid või vähemalt nende kõige olulisemad osad tõlkida sellesse keelde.

3. Saatja lepinguosalise asutus teatab adressaadile, et ta ei saa kohaldada teise lepinguosalise territooriumil ühtki sunni- ega karistusmeedet.

4. Kõikidele menetlusdokumentidele lisatakse teade selle kohta, et adressaat saab teates nimetatud asutuselt teavet menetlusdokumendiga seonduvate õiguste ja kohustuste kohta.

Artikkel 29

Ajutised meetmed

1. Taotluse saanud lepinguosalise asutus võtab kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel ajutised meetmed, mida on vaja hetkeolukorra säilitamiseks, ohustatud õigushuvide kaitseks või tõendite säilitamiseks, juhul kui õigusabitaotlus ei tundu selgelt vastuvõetamatu.

2. Kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu suhtes, mille puhul õigusabi taotletakse, kohaldatakse ennetavat külmutamist või arestimist. Kui kuritegelikul teel saadud tulu on osaliselt või täielikult kulutatud, kohaldatakse samu meetmeid taotluse saanud lepinguosalise territooriumil asuva vara suhtes, mille väärtus vastab kuritegelikul teel saadud tulu väärtusele.

Artikkel 30

Taotluse esitanud lepinguosalise asutuste osalemine

1. Taotluse saanud lepinguosaline lubab taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel viimase asutustel osaleda õigusabitaotluse täitmisel. Nende osalemiseks ei ole vaja isiku nõusolekut, kelle suhtes meedet kohaldatakse.

Loaga võivad olla seotud lisatingimused.

2. Osalevatele isikutele tagatakse juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele, kui taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnikel, seda aga nende vahendusel ja üksnes õigusabi taotluse täitmise raames. Eelkõige võivad nad esitada või soovitada esitamiseks küsimusi ning pakkuda välja uurimistoiminguid.

3. Osalemise tagajärjel ei tohi kohtuasja salastatust ega asjaomase isiku õigusi rikkudes avaldada teavet muudele kui eelnevates lõigetes osutatud isikutele. Taotluse esitanud lepinguosalisele teatavaks saanud andmeid ei või kasutada tõenditena enne, kui täitmisega seotud materjalide edastamine on saanud res judicata jõu.

Artikkel 31

Läbiotsimine ja arestimine

1. Lepinguosalised ei või teha läbiotsimiseks või arestimiseks esitatud õigusabitaotluse vastuvõetavust sõltuvaks muudest tingimustest kui järgmised:

õigusabitaotluse aluseks olev tegu on mõlema lepinguosalise õiguse kohaselt karistatav vangistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega maksimaalse tähtajaga vähem kui kuus kuud või on emma-kumma lepinguosalise õiguse kohaselt karistatav samaväärse karistusega ja teise lepinguosalise õiguse kohaselt süüteona, milles menetluse algatavad haldusorganid, kelle tehtud otsuse põhjal võib algatada menetluse eelkõige kohtutes, mis on pädevad arutama kriminaalasju;

b)	õigusabitaotluse täitmine on kooskõlas taotluse saanud lepinguosalise õigusega.

2. Käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate rahapesualaste kuritegudega seotud läbiotsimist ja arestimist käsitlevad õigusabitaotlused on samuti vastuvõetavad tingimusel, et kuriteona kvalifitseeruva tegevuse eest karistatakse mõlema lepinguosalise õiguse alusel vangistusega või kohaldatakse muud vabadust piiravat julgeolekumeedet maksimaalse tähtajaga üle kuue kuu.

Artikkel 32

Pangandus- ja finantsalase teabe taotlemine

1. Kui artiklis 31 esitatud tingimused on täidetud, täidab taotluse saanud lepinguosaline pangandus- ja finantsalase teabe saamise ja edastamisega seotud õigusabitaotlused, sealhulgas:

a)	tuvastab tema territooriumil asuvates pankades avatud pangakontod, mille puhul uurimisalused isikud on konto omanikud, volitatud kasutajad või mille üle nad omavad tõhusat kontrolli, ja edastab selliseid kontosid käsitleva teabe;

b)	tuvastab ühele või enamale pangakontole või nende vahendusel teostatud või teatavate isikute poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul teostatud pangaülekanded ja -toimingud ning edastab neid käsitleva teabe.

2. Taotluse saanud lepinguosaline võib oma siseriikliku kriminaalmenetlusõiguse alusel lubatud piires tagada järelevalve ühe või enama konto vahendusel või teatavate isikute poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul teostatud toimingute üle ning edastada järelevalve tulemused taotluse esitanud lepinguosalisele. Pangatoimingute jälgimise otsuse teevad taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega iga juhtumi kohta eraldi. Jälgimise praktilised üksikasjad määratakse kindlaks taotluse esitanud ja taotluse saanud liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

3. Iga lepinguosaline võtab vajalikud meetmed tagamaks, et finantsasutused ei avalikustaks nii kaua kuni see on uurimise tulemuste kahjustamise vältimiseks vajalik, asjaomasele isikule või kolmandatele isikutele, et taotluse esitanud riigi taotlusel on rakendatud meetmeid või et viiakse läbi uurimist.

4. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus:

a)	teatab, miks tema arvates võib taotletav teave olla õiguserikkumise uurimise seisukohalt oluline;

b)	esitab põhjused, miks ta kahtlustab, et asjakohased kontod on avatud taotluse saanud lepinguosalise territooriumil asuvates pankades ning, kui tal on tõendeid, teatab asjakohastest pankadest;

c)	edastab kogu teabe, mis võib hõlbustada taotluse täitmist.

5. Lepinguosaline ei tohi pangasaladusele viidates keelduda koostööst teise lepinguosalise esitatud õigusabitaotluse raames.

Artikkel 33

Kontrollitavad saadetised

1. Taotluse saanud lepinguosalise pädev asutus kohustub tagama, et taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel võimaldatakse kontrollitava saadetise meetodi kasutamist tema territooriumil selliste kuritegudega seotud kriminaalasja uurimisel, mis võivad olla väljaandmise aluseks.

2. Otsuse kontrollitava saadetise meetodi kasutamise kohta teevad taotluse saanud lepinguosalise pädevad asutused kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja iga juhtumi kohta eraldi.

3. Kontrollitava saadetise meetodit kasutatakse taotluse saanud lepinguosalise õigusega sätestatud menetluskorda järgides. Õigus tegutseda ning toiminguid juhtida ja kontrollida on selle liikmesriigi pädevatel asutustel.

Artikkel 34

Üleandmine konfiskeerimiseks või tagastamiseks

1. Taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel võib ettevaatusprintsiibil arestitud esemed, dokumendid, rahalised vahendid või muu vara üle anda konfiskeerimiseks või õigustatud isikule tagastamiseks.

2. Taotluse saanud lepinguosaline ei või rahaliste vahendite üleandmisest keelduda põhjusel, et vara väärtus vastab maksu- või tollivõla suurusele.

3. Käesolev ei piira heausksete kolmandate isikute õigusi nimetatud vara suhtes.

Artikkel 35

Abi osutamise kiirendamine

1. Taotluse saanud lepinguosalise asutus täidab abitaotluse võimalikult kiiresti, võttes võimalikult suurel määral arvesse taotluse esitanud lepinguosalise asutuse märgitud menetlus- ja muid tähtaegu. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus selgitab tähtaja põhjuseid.

2. Kui taotlust ei ole võimalik täielikult või osaliselt täita taotluse esitanud lepinguosalise asutuse nõuetele vastavalt, teatab taotluse saanud liikmesriigi asutus sellest viivitamata taotluse esitanud lepinguosalise asutusele ning nimetab tingimused, mille kohaselt taotlust on võimalik täita. Taotluse esitanud ja taotluse saanud lepinguosaliste asutused võivad seejärel taotluse täitmiseks võetavates meetmetes kokku leppida, nõudes vajaduse korral nimetatud tingimuste täitmist.

Kui võib ette näha, et taotluse esitanud lepinguosalise asutuse määratud taotluse täitmise tähtajast ei ole võimalik kinni pidada ja kui lõike 1 teises lauses nimetatud põhjustel on selge, et viivitus häirib oluliselt taotluse esitanud lepinguosalise asutuses algatatud menetlust, nimetab taotluse saanud lepinguosalise asutus viivitamata taotluse täitmiseks eeldatavalt vajaliku tähtaja. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus teatab viivitamata, kas taotlus jääb sellest hoolimata jõusse. Taotluse esitanud ja taotluse saanud lepinguosalise asutused võivad seejärel taotluse täitmiseks võetavates meetmetes kokku leppida.

Artikkel 36

Teabe ja tõendusmaterjali kasutamine

Õigusabi osutamise käigus edastatud teavet ja tõendusmaterjali võib lisaks menetlusele, mille raames õigusabi osutati, kasutada:

a)	taotluse esitanud lepinguosalise alustatud kriminaalmenetluses teiste isikute vastu, kes osalesid kuriteo toimepanemises, millega seoses õigusabi osutati;

b)	kui taotluse aluseks olnud tegu on käsitatav teist tüüpi süüteona, mille puhul tuleks samuti osutada õigusabi;

c)	kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise menetlustes, mille puhul tuleks osutada õigusabi, ja kuritegudega, mille puhul õigusabi osutati, seotud kahju hüvitamise menetlustes.

Artikkel 37

Omaalgatuslik edastamine

1. Lepinguosalise õigusasutused võivad edastada kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja oma volituste piires teise lepinguosalise õigusasutusele omaalgatuslikult teavet ja tõendusmaterjali, kui nad leiavad, et see võib teavet või tõendusmaterjali saava lepinguosalise asutust aidata uurimise või menetluse algatamisel või läbiviimisel või võib viia õigusabitaotluse esitamiseni selle lepinguosalise poolt.

2. Teavet edastava lepinguosalise asutus võib kooskõlas oma siseriikliku õigusega seada teavet või tõendusmaterjali saanud lepinguosalise asutusele tingimusi teabe või tõendusmaterjali kasutamiseks.

3. Need tingimused on lepinguosaliste kõikide asutuste suhtes siduvad.

Artikkel 38

Taotluse saanud lepinguosalise menetlused

Õigusabitaotlus ei piira taotluse esitanud lepinguosalise õigusi, mis tal tsiviilhagejana võivad olla taotluse saanud lepinguosalise õigusasutuse ees algatatud siseriiklikus kriminaalmenetluses.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Ühiskomitee

1. Moodustatakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee, mis vastutab käesoleva lepingu nõuetekohase kohaldamise eest. Sel eesmärgil annab ta soovitusi ning võtab lepingus sätestatud juhtudel vastu otsuseid. Ühiskomitee tegutseb omavahelise kokkuleppe alusel.

2. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra, mis muu hulgas sisaldab sätteid koosolekute kokkukutsumise, eesistuja määramise ja tema ülesannete kohta.

3. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele ja vähemalt korra aastas. Iga lepinguosaline võib nõuda koosoleku kokkukutsumist.

4. Ühiskomitee võib vastu võtta otsuse töörühmade või ekspertrühmade loomise kohta, mis abistaksid teda ülesannete täitmisel.

Artikkel 40

Vaidluste lahendamine

1. Iga lepinguosaline võib pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusega ühiskomitee poole, eriti juhul, kui ta leiab, et mõni lepinguosaline keeldub pidevalt täitmast talle esitatud koostöötaotlusi.

2. Ühiskomitee püüab vaidluse lahendada võimalikult kiiresti. Ühiskomiteele esitatakse kõik andmed, mis võivad osutuda vajalikuks olukorra põhjalikul uurimisel, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil teeb ühiskomitee kindlaks kõik käesoleva lepingu tõhusa toimimise säilitamise võimalused.

Artikkel 41

Vastastikkus

1. Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib koostöötaotluse tagasi lükata, kui taotluse esitanud lepinguosaline on sarnastel juhtudel korduvalt keeldunud meetmeid võtmast.

2. Enne koostöötaotluse tagasilükkamist vastastikkuse põhimõtte alusel teatatakse sellest ühiskomiteele, et komitee saaks selles küsimuses oma arvamust avaldada.

Artikkel 42

Läbivaatamine

Kui lepinguosaline soovib käesoleva lepingu läbivaatamist, teeb ta selleks ettepaneku ühiskomiteele, kes esitab oma soovitused, eelkõige läbirääkimiste alustamise kohta.

Artikkel 43

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Šveitsi Konföderatsiooni territooriumi suhtes ning teiselt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles sätestatud tingimustel.

Artikkel 44

Jõustumine

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2. Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma vastavate menetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

3. Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni võib iga lepinguosaline lõikes 2 osutatud teate edastamisel või hiljem deklareerida, et käesolev leping jõustub tema ja nende liikmesriikide vahelistes suhetes, kes on esitanud samasuguse deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsioonid jõustuvad 90 päeva möödumisel nimetatud teate edastamisest.

Artikkel 45

Denonsseerimine

Euroopa Ühendus või Šveitsi Konföderatsioon võivad käesoleva lepingu denonsseerida, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast denonsseerimisteate kättesaamist.

Artikkel 46

Ajaline kohaldamine

Käesoleva lepingu sätted on kohaldatavad taotluste suhtes, mis käsitlevad ebaseaduslikku tegevust, mis on toime pandud vähemalt kuus kuud pärast lepingule allakirjutamist.

Artikkel 47

Lepingu laienemine Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele

1. Iga riik, kellest saab Euroopa Liidu liikmesriik, võib käesoleva lepinguga ühineda, teatades sellest kirjalikult lepinguosalistele.

2. Lepingu tekst uue liikmesriigi keeles, mille koostab Euroopa Liidu Nõukogu, kinnitatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse teel. Kõnealune tekst on autentne artikli 48 tähenduses.

3. Käesolev leping jõustub lepinguga ühineva Euroopa Liidu iga uue liikmesriigi suhtes üheksakümne päeva möödumisel ühinemiskirja üleandmisest või käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, kui see pole nimetatud üheksakümne päeva pikkuse ajavahemiku jooksul veel jõustunud.

4. Kui käesolev leping ei ole ajal, mil uus liikmesriik annab hoiule oma ühinemiskirja, veel jõustunud, kohaldatakse tema suhtes artikli 44 lõiget 3.

Artikkel 48

Keeled

1. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2. Käesoleva lepingu maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Hecho en Luxemburgo, el veintiseis de octubre del dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussembourgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer negyedik év október huszonhatodik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwutysięcznego czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għar-Repubblika ta' Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Za Republiko Slovenijo

Za Slovinskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

LÕPPAKT

BELGIA KUNINGRIIGI,

TŠEHHI VABARIIGI,

TAANI KUNINGRIIGI,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI,

EESTI VABARIIGI,

KREEKA VABARIIGI,

HISPAANIA KUNINGRIIGI,

PRANTSUSE VABARIIGI,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIGI,

KÜPROSE VABARIIGI,

LÄTI VABARIIGI,

LEEDU VABARIIGI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI,

UNGARI VABARIIGI,

MALTA VABARIIGI,

MADALMAADE KUNINGRIIGI,

AUSTRIA VABARIIGI,

POOLA VABARIIGI,

PORTUGALI VABARIIGI,

SLOVEENIA VABARIIGI,

SLOVAKI VABARIIGI,

SOOME VABARIIGI,

ROOTSI KUNINGRIIGI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI ning

EUROOPA ÜHENDUSE

täievolilised esindajad ühelt poolt, ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI

täievolilised esindajad teiselt poolt,

olles kokku tulnud 26.oktoobril 2004. aastal Luxembourgis, et allkirjastada ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline koostööleping nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, on vastu võtnud järgmised ühisdeklaratsioonid, mille tekst on lisatud käesolevale lõppaktile:

1.	Ühisdeklaratsioon rahapesu kohta;

2.	Ühisdeklaratsioon Šveitsi Konföderatsiooni koostöö kohta Eurojustiga ning võimaluse korral Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga.

Lisaks on Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni täievolilised esindajad vastu võtnud läbirääkimiste kooskõlastatud protokolli, mille tekst on lisatud käesolevale lõppaktile. Kooskõlastatud protokoll on juriidiliselt siduv.

Hecho en Luxemburgo, el veintiseis de octubre del dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tũkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer negyedik év október huszonhatodik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwutysięcznego czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage égalerment la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għar-Repubblika ta' Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Za Republiko Slovenijo

Za Slovinskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

ÜHISDEKLARATSIOON RAHAPESU KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et rahapesu vastu võitlemiseks sõlmitud koostöölepingu artikli 2 lõikes 3 sätestatud tegude hulka kuuluvad ka Šveitsi õiguses määratletud maksupettused ja salakaubavedu ametipositsiooni kasutades. Rahapesu puudutava taotluse alusel saadud teavet võib kasutada rahapesuga seoses algatatud menetlustes, välja arvatud Šveitsi isikute vastu algatatud menetlustes, kui kõik kuriteo koosseisu kuuluvad teod on toime pandud üksnes Šveitsi territooriumil.

ÜHISDEKLARATSIOON ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI KOOSTÖÖ KOHTA EUROJUSTIGA NING VÕIMALUSE KORRAL EUROOPA ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ VÕRGUSTIKUGA

Lepinguosalised nendivad, et Šveitsi Konföderatsioon soovib uurida võimalusi koostööks Eurojusti raames ning võimaluse korral ka Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames.

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHEL NENDE FINANTSHUVE KAHJUSTAVA PETTUSE JA MUU EBASEADUSLIKU TEGEVUSE VASTU VÕITLEMISEKS SÕLMITUD KOOSTÖÖLEPINGU LÄBIRÄÄKIMISTE KOOSKÕLASTATUD PROTOKOLL

Lepinguosalised on kokku leppinud järgmises.

Artikli 2 lõike 1 punkt a:

Mõiste „pettus ja mis tahes muu ebaseaduslik tegevus” hõlmab ka salakaubavedu, korruptsiooni ja käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvast ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu, arvestades artikli 2 lõikes 3 esitatud tingimusega;

mõiste „tolli- ja põllumajandusalaseid õigusakte rikkuv kaubavahetus” tõlgendamine ei sõltu sellest, kas kaup läbib teise lepinguosalise territooriumi (väljub sealt, saabub sinna või läbib selle transiidina);

mõiste „käibemaksu, tarbimismakse ja aktsiisimakse reguleerivaid maksualaseid õigusakte rikkuv kaubavahetus” tõlgendamine ei sõltu sellest, kas kaup läbib teise lepinguosalise territooriumi (väljub sealt, saabub sinna või läbib selle transiidina).

Artikli 15 lõige 2:

Mõiste „uurimisvahendid” hõlmab isikute küsitlemist, ruumidesse ja transpordivahenditesse sisenemist ja nende läbiotsimist, dokumentidest koopiate tegemist, teabe nõudmist ning esemete, dokumentide ja muu vara arestimist.

Artikli 16 lõike 2 teine lõik:

Käesolev lõik hõlmab ka seda, et osalevatele isikutele võib anda loa esitada küsimusi ja pakkuda välja uurimistoiminguid.

Artikli 25 lõike 2 juurde:

Lepinguosaliste vahel sõlmitud mitmepoolsed lepingud hõlmavad eelkõige Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, kui nimetatud leping jõustub.

Artikli 35 lõike 1 juurde:

„Õigusabitaotluse” all mõistetakse samuti teabe ja tõendite edastamist taotluse esitanud lepinguosalise asutusele.

Artikli 43 juurde:

Euroopa Komisjon edastab hiljemalt lepingu allakirjutamise ajaks territooriumide nimekirja, mille suhtes käesolevat lepingut kohaldatakse.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/36

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/128/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007 vastu ühismeetme 2007/112/ÜVJP, (1) millega nimetati Roeland VAN DE GEER Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Ida-Aafrika järvede piirkonnas.

(2)	Nõukogu võttis 12. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/108/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2008/108/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi veel 12 kuu võrra pikendada.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Roeland VAN DER GEERi volitusi Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu (EL) poliitilistel eesmärkidel seoses Ida-Aafrika järvede piirkonna konfliktijärgse olukorra edasise stabiliseerimise ja konsolideerimisega, pöörates sealjuures erilist tähelepanu asjaomastes riikides asetleidvate arengute piirkondlikule mõõtmele. Nimetatud eesmärgid, millega edendatakse eelkõige demokraatia ja hea valitsemistava, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist, hõlmavad järgmist:

a)	aktiivse ja tõhusa panuse andmine ühtsele, järjepidevale ja vastutustundelisele ELi poliitikale Ida-Aafrika järvede piirkonnas ning ELi sidusa üldise lähenemisviisi edendamine piirkonnas. ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas;

b)	ELi jätkuva toetuse tagamine piirkonna stabiliseerimis- ja ülesehitusprotsessidele, kasutades selleks aktiivset kohalolekut kõnealuses piirkonnas ja asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, ühenduse hoidmist kesksete osapooltega ja panustamist kriisiohjamisse;

c)	Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) üleminekujärgse etapi toetamine, eelkõige seoses uute institutsioonide tugevdamise poliitilise protsessiga ning laiema rahvusvahelise raamistiku määratlemisega poliitilisteks konsultatsioonideks ja kooskõlastamiseks uue valitsusega;

d)	tihedas koostöös Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni/MONUCiga rahvusvahelistele jõupingutustele kaasa aitamine, mis toetavad KDVs julgeolekusektori ulatusliku reformi läbiviimist, võttes eelkõige arvesse koordineerivat rolli, mida EL on antud kontekstis valmis võtma;

e)	Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi asjakohaste järelmeetmete toetamine, eelkõige luues tihedad suhted Ida-Aafrika järvede piirkonna sekretariaadi ja selle täitevsekretäri ning järelmeetmemehhanismide kolmikuga, ning samuti edendades piirkonnas heanaaberlikke suhteid;

f)	piiriüleselt tegutsevate relvarühmituste jätkuvalt märkimisväärse probleemi käsitlemine, mis võib endaga kaasa tuua piirkonna riikide destabiliseerumise ja süvendada nende siseprobleeme;

g)	Burundi, Rwanda ja Uganda konfliktijärgse stabiliseerimise toetamine, aidates eelkõige kaasa selliste relvarühmitustega nagu FNL ja LRA peetavatele rahuläbirääkimistele.

Artikkel 3

Volitused

Nimetatud ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

luua ja hoida tihedaid suhteid Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide, Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liidu, võtmetähtsusega Aafrika riikide ning KDV ja ELi peamiste partnerriikidega, samuti ka piirkondlike ja allpiirkondlike Aafrika organisatsioonide, teiste asjaomaste kolmandate riikide ja teiste võtmetähtsusega piirkondlike liidritega;

b)	anda nõu ja aru, millised on ELi võimalused toetada stabiliseerimis- ja konsolideerimisprotsessi ning kuidas ELi algatusi kõige paremini läbi viia;

c)	anda nõu ja abi julgeolekusektori reformi korraldamiseks KDVs;

toetada Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi järelmeetmeid, eelkõige avaldades toetust piirkonnas määratletud poliitikatele, mis on suunatud konfliktide vägivallatule ja vastastikuse kaitse alusel lahendamisele, ning samuti toetada piirkondlikku koostööd, edendades inimõigusi ja demokraatiat, head valitsemistava ja õiguskoostööd, ning võitlust karistamatuse ja loodusvarade ebaseadusliku kasutamise vastu;

e)	aidata antud piirkonna arvamusliidritel paremini mõista ELi rolli;

f)	toetada vajadusel rahu- ja relvarahukokkulepete läbirääkimisi ning nende rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta; LRAga käimasolevate läbirääkimiste kontekstis tuleks nimetatud tegevusi tihedalt kooskõlastada Sudaani määratud ELi eriesindajaga;

toetada inimõiguste alase ELi poliitika ja inimõiguste alaste ELi suuniste (eelkõige lapsi ja relvastatud konflikte käsitlevate ELi suuniste ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) suhtes võetud ELi poliitika) rakendamist, mis hõlmab ka antud valdkonnas asetleidvate arengute järelevalvet ja vastavat aruandlust.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri / kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 1 425 000 eurot.

2. Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja talle selleks eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid ja ELi institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist, ja mis sisaldab ka plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile / kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja edendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika osapoolte ühtsust ja üldist ELi poliitilist koordineerimist. ELi eriesindaja aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

3. ELi eriesindaja tagab EUSEC RD Congo ja EUPOL RD Congo missioonide tegevuste järjepidevuse ning annab nimetatud missioonide juhtidele kohalike küsimuste suhtes poliitilisi juhtnööre. ELi eriesindaja aitab kaasa tegevuse kooskõlastamisele teiste rahvusvaheliste osalejatega, kes osalevad KDV julgeolekusektori reformimises. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vastavalt vajadusele üksteisega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste ELi meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisele asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 46, 16.2.2007, lk 79.

(2) ELT L 38, 13.2.2008, lk 22.

(3) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/40

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/129/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 17. oktoobril 2005. aastal vastu ühismeetme 2005/724/ÜVJP, (1) millega nimetati Erwan FOUÉRÉ Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis.

(2)	Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/129/ÜVJP, (2) millega pikendati ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2008/129/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi pikendada 30. septembrini 2009,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Erwan FOUÉRÉ volitusi endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 30. septembrini 2009.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitika eesmärgil endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, aidata kaasa rahumeelse poliitilise protsessi tagamisele ja Ohridi raamlepingu täielikule rakendamisele, hõlbustades seeläbi edasisi edusamme Euroopa integratsiooni suunas läbi stabiliseerimis- ja assotsieerumisprotsessi.

ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tööd kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuse poliitilise eesmärgi saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	hoida tihedaid sidemeid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsusega ja poliitilises protsessis osalejatega;

b)	pakkuda Euroopa Liidu nõu ja abi poliitilises protsessis;

c)	tagada rahvusvahelise üldsuse jõupingutuste kooskõlastamine 13. augusti 2001. aasta raamlepingu sätete rakendamiseks ja järjepidevuse tagamiseks vastavalt nimetatud lepingus ja selles lisades sätestatule;

d)	jälgida pingsalt olukorda julgeolekut ja rahvustevahelisi suhteid käsitlevates küsimustes ja anda nende kohta aru ning suhelda kõigi selleks vajalike asjaomaste organitega;

e)	aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis kooskõlas Euroopa Liidu inimõigusi käsitleva poliitika ja inimõigusi käsitlevate Euroopa Liidu suunistega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 30. septembrini 2009 ettenähtud lähtesumma on 305 000 eurot.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

Artikkel 12

Koordineerimine

ELi eriesindaja edendab üldist ELi poliitilist koordineerimist. ELi eriesindaja aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanne on aluseks ühismeetme hindamisele asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 272, 18.10.2005, lk 26.

(2) ELT L 43, 19.2.2008, lk 19.

(3) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/43

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/130/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 5. oktoobril 2006. aastal vastu otsuse 2006/670/ÜVJP, (1) nimetati Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Kesk-Aasias Pierre MOREL.

(2)	Nõukogu võttis 12. veebruaril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/107/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2008/107/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi veel 12 kuu võrra pikendada.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada EL-i lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Pierre MORELI volitusi Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Kesk-Aasias. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	edendada häid ja tihedaid suhteid Kesk-Aasia riikide ja Euroopa Liidu vahel vastavates kokkulepetes määratletud ühiste väärtuste ning huvide alusel;

b)	toetada piirkonnas asuvate riikide stabiilsust ja omavahelist koostööd;

c)	toetada demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamist Kesk-Aasias;

d)	käsitleda peamisi ohte, eelkõige spetsiifilisi probleeme, millel on otsene mõju Euroopale;

e)	edendada Euroopa Liidu tõhusust ja nähtavust piirkonnas, kaasa arvatud tihedama tegevuse kooskõlastamise kaudu teiste asjaomaste partneritega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks OSCE.

Artikkel 3

Volitused

1. Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	edendada üldist Euroopa Liidu poliitilist kooskõlastamist Kesk-Aasias ja tagada Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevus piirkonnas ilma ühenduse pädevust piiramata;

b)	kõrge esindaja nimel, kooskõlas oma volitustega, koos komisjoni ja eesistujariigiga ning ilma et see piiraks ühenduse pädevusi, jälgida Kesk-Aasiaga loodavat uut partnerlust käsitleva ELi strateegia rakendamisprotsessi, anda soovitusi ja anda regulaarselt aru asjaomastele nõukogu organitele;

c)	abistada nõukogu Kesk-Aasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamist;

d)	järgida tähelepanelikult poliitilisi arenguid Kesk-Aasias, arendades ja säilitades tihedaid suhteid valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi, kodanikuühiskonna ja massimeediaga;

e)	julgustada Kasahstani, Kirgiisi Vabariiki, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes;

luua suhted ja arendada koostööd peamiste huvitatud osalejatega piirkonnas ning asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Šanghai koostööorganisatsiooni (SCO), Euraasia Majandusühenduse (EURASEC), Aasia interaktsiooni ja usalduse suurendamise meetmete konverentsi (CICA), ühise julgeoleku lepingu organisatsiooni (CSTO), Kesk-Aasia piirkondliku majanduskoostöö organisatsiooni (CAREC) ja Kesk-Aasia piirkondliku teabe ja koordinatsiooni keskusega (CARICC);

g)	toetada inimõigusi käsitleva Euroopa Liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate Euroopa Liidu suuniste rakendamist, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate naiste ja laste osas, eelkõige nende olukorra arengut jälgides ja käsitledes;

h)	toetada tihedas koostöös OSCEga konfliktide vältimist ja lahendamist, luues suhted ametiasutuste ja muude kohalike osalejatega (valitsusväliste organisatsioonide, poliitiliste parteide, vähemuste, religioossete rühmituste ja nende juhtidega);

i)	aidata kaasa Kesk-Aasiaga seonduvate ÜVJP energiavarustuse kindluse, narkootikumidevastaste ja veeressursside majandamise aspektide sõnastamisele.

2. ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust ning omab ülevaadet kõigist Euroopa Liidu tegevustest piirkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 998 000 eurot.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeoleku olukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab muu hulgas missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist, ja mis sisaldab ka plaane kriisiolukorraks missiooni evakueerimiseks;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal töölevõetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

Artikkel 12

Koordineerimine

ELi eriesindaja edendab üldist ELi poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel Afganistani nimetatud ELi eriesindaja tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste ELi meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks käesoleva ühismeetme hindamisele asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 275, 6.10.2006, lk 65.

(2) ELT L 38, 13.2.2008, lk 19.

(3) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/47

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/131/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 25. septembril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/760/ÜVJP, (1) millega nimetati Pierre MOREL Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Gruusia kriisi jaoks kuni 28. veebruarini 2009.

(2)	Tuginedes ühismeetme 2008/760/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi kuue kuu võrra pikendada.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Pierre MORELi volitusi Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 31. augustini 2009.

Artikkel 2

Eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad eesmärkidel, mis on esitatud 1. septembril 2008 Brüsselis toimunud erakorralise Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes ning nõukogu 15. septembri 2008. aasta järeldustes Gruusia kohta.

ELi eriesindaja suurendab ELi tegevuse tulemuslikkust ja nähtavust Gruusia konflikti lahendamisele kaasa aitamisel.

Artikkel 3

Volitused

ELi eriesindaja volitused on järgmised:

ühelt poolt aidata ette valmistada 12. augusti 2008. aasta kokkuleppe punkti 6 alusel peetavaid rahvusvahelisi läbirääkimisi, mis hõlmavad eelkõige järgmisi küsimusi:

—	vahendid julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks piirkonnas,

—	pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute küsimus, tuginedes rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele, ja

—	mis tahes muud küsimused osapoolte kokkuleppel;

teiselt poolt aidata määrata kindlaks ELi seisukoht ja esindada seda kõnealustel läbirääkimistel;

b)	hõlbustada tihedas koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga nii 8. septembril 2008 Moskvas ja Tbilisis sõlmitud kokkuleppe kui ka 12. augusti 2008. aasta kokkuleppe rakendamist;

eespool nimetatud tegevuste raames aidata kaasa ELi inimõigustepoliitika ja kõnealuse valdkonna põhimõtete rakendamisele, eelkõige seoses laste ja naistega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning see on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames poliitilisi suuniseid ja strateegilisi juhtnööre.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul alates 1. märtsist 2009 kuni 31. augustini 2009 ettenähtud lähtesumma on 445 000 eurot.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni täitmiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist ja plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni piirkonna riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja edendab üldist ELi poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning teiste piirkonnas tegutsevate ELi eriesindajate, eelkõige Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud ELi eriesindaja tegevusega, võttes arvesse viimase volituste konkreetseid eesmärke. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

2. Tihedat koostööd tehakse eesistujariigi, komisjoni ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste ELi meetmetega vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta maikuu lõppu täieliku aruande oma volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanne on aluseks käesoleva ühismeetme hindamisele asjaomastes töörühmades ning poliitika- ja julgeolekukomitees. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 259, 27.9.2008, lk 16.

(2) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/50

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/132/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Moldova Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007. aastal vastu ühismeetme 2007/107/ÜVJP, (1) millega nimetati Kálmán MIZSEI Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Moldova Vabariigis.

(2)	Nõukogu võttis 12. veebruaril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/106/ÜVJP, (2) millega pikendati Moldova Vabariiki nimetatud ELi eriesindaja volitusi kuni 28. veebruarini 2009.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2008/106/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi pikendada 12 kuu võrra.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Moldova Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) Kálmán MIZSEI volitusi kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1. ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu (EL) poliitilistel eesmärkidel Moldova Vabariigis. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	aidata kaasa Transnistria konflikti rahumeelsele lahendamisele ja sellele, et see lahendus oleks püsiv, austades Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piires;

b)	toetada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ning kõikide Moldova Vabariigi kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamist;

c)	edendada ühistel väärtustel ja huvidel põhinevaid häid ja tihedaid suhteid Moldova Vabariigi ja ELi vahel vastavalt Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas sätestatule;

d)	aidata tõkestada Moldova Vabariigist ja Moldova Vabariigi kaudu toimuvat inimkaubandust ja ebaseaduslikku äri relvade ning muude kaupadega;

e)	aidata kaasa stabiilsuse ja koostöö tugevdamisele kõnealuses piirkonnas;

f)	edendada ELi tõhusust ja nähtavust Moldova Vabariigis ja kõnealuses piirkonnas;

g)	parandada esmajoones ELi piirikontrolli missiooni abil piiri- ja tollikontrolli tõhusust ja piirivalvetegevust Moldova Vabariigis ja Ukrainas nende ühisel piiril, keskendudes eriti Transnistria piirilõigule.

2. ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tööd Moldova Vabariigis ja kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

1. Kõnealuste ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	suurendada ELi panust Transnistria konflikti lahendamisel vastavalt ELi heakskiidetud poliitilistele eesmärkidele ja tihedas koostöös OSCEga, esindades ELi sobival viisil ja kokkulepitud foorumitel ning arendades ja säilitades tihedaid sidemeid kõigi asjaomaste osalejatega;

b)	aidata vajadusel ette valmistada ELi panust konflikti võimalikul lahendamisel;

c)	jälgida tähelepanelikult poliitilisi arenguid Moldova Vabariigis, sealhulgas Transnistria piirkonnas, arendades ja säilitades tihedaid sidemeid Moldova Vabariigi valitsusega ja teiste riiklike osalejatega, ning pakkuda vajadusel ELi nõu ja abi;

d)	aidata edasi arendada ELi poliitikat, mis käsitleb Moldova Vabariiki ja kõnealust piirkonda, eelkõige konfliktide ennetamise ja lahendamise osas;

ELi eriesindaja kõrgetasemelise poliitilise nõuniku juhitava tugirühma abil:

i)	saada poliitiline ülevaade Moldova ja Ukraina vahelise riigipiiriga seotud arengute ja tegevuste kohta;

ii)	analüüsida Moldova Vabariigi ja Ukraina poliitilist kaasatust piirivalve parandamises;

iii)	edendada Moldova Vabariigi ja Ukraina vahelist koostööd piiriküsimuste alal, mille eesmärk on ka eeltingimuste loomine Transnistria konflikti lahendamiseks;

f)	aidata kaasa inimõigusi käsitleva ELi poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamisele, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate laste ja naiste osas, eelkõige nende olukorra arengut jälgides ja käsitledes.

2. Oma volituste täitmisel hoiab ELi eriesindaja end jätkuvalt kursis kõigi ELi tegevustega, eelkõige Euroopa naabruspoliitika tegevuskava asjaomaste aspektidega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on EL-i eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 1 280 000 eurot.

2. Lõikes 1 sätestatud summast rahastatud kulutused on abikõlblikud alates 1. märtsist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid ja ELi institutsioonid võivad teha ettepanekuid isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperte võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik siirdud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku koos vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitsmine

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi poolt missioonipiirkonnale määratud riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

Artikkel 12

Kooskõlastamine

ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist kooskõlastamist. ELi eriesindaja aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele.

Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla teiste ELi meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 46, 16.2.2007, lk 59.

(2) ELT L 38, 13.2.2008, lk 15.

(3) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/53

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/133/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 20. veebruaril 2006. aastal vastu ühismeetme 2006/121/ÜVJP, (1) millega nimetati Peter SEMNEBY Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Lõuna-Kaukaasias.

(2)	Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/132/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2008/132/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi veel 12 kuu võrra pikendada.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Peter SEMNEBY volitusi Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1. ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	abistada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisel, eelkõige õigusriigi, demokratiseerimise, inimõiguste, hea valitsemistava, arengu ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

b)	ennetada kooskõlas olemasolevate mehhanismidega konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele, muu hulgas pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumise edendamise abil;

c)	teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

d)	julgustada piirkonna riike, eelkõige Lõuna-Kaukaasia riike edasisele koostööle, muu hulgas majanduse, energeetika ja transpordiga seotud küsimustes, ning toetada nende koostööd;

e)	edendada Euroopa Liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

2. ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	arendada kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)	julgustada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)	aidata kaasa konfliktide ennetamisele ning abistada tingimuste loomisel konfliktide lahendamise edendamiseks, sealhulgas andes soovitusi kodanikuühiskonna ja alade ülesehitamisega seotud meetmete võtmiseks, ilma et see piiraks komisjoni EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi;

aidata kaasa konfliktide lahendamisele ja hõlbustada leitud lahenduste rakendamist tihedas koostöös ÜRO peasekretäri ja tema Gruusia eriesindaja, ÜRO peasekretäri Gruusia sõprade rühma, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja selle Minski rühma ning Lõuna-Osseetia konfliktide lahendamise mehhanismiga;

e)	anda Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhile kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid;

f)	tõhustada Euroopa Liidu ja piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejate dialoogi;

g)	abistada nõukogu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

toetusüksuse kaudu:

—	edastada Euroopa Liidule aruandeid ja jätkuvaid hinnanguid piiriolukorra kohta;

—	hõlbustada usalduse suurendamist Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahel, tagades seeläbi tõhusa koostöö ja sidemed kõikide asjaomaste osapooltega;

—

luua konfliktipiirkondades asjakohased kontaktid, mille kaudu on üksusel võimalik aidata kaasa usalduse suurendamisele ja hinnata kõnealustes piirkondades piiriküsimusi, olles Gruusia valitsusega kokku leppinud volituste osas ja pärast konsulteerimist kõikide asjaomaste osapooltega (välja arvatud kohapealsed operatiivtegevused Abhaasias ja Lõuna-Osseetias);

—	aidata Gruusia piiripolitseil ja teistel Tbilisi asjaomastel valitsusasutustel rakendada ulatuslikku integreeritud piirihaldusstrateegiat;

—	töötada koos Gruusia võimudega, et parandada sidet Tbilisi ja piiri vahel, sealhulgas juhendamist. Selleks hoitakse kontakti ja tehakse tihedat koostööd Tbilisi ja piiri vahelise käsuliini kõikide tasanditega (välja arvatud kohapealsed operatiivtegevused Abhaasias ja Lõuna-Osseetias);

i)	aidata kaasa inimõigusi käsitleva ELi poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamisele, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate laste ja naiste osas, eelkõige nende olukorra arengut jälgides ja käsitledes.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning see on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 2 510 000 eurot.

2. Lõikes 1 sätestatud summast rahastatud kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ning tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni piirkonna riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja edendab üldist ELi poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate, eelkõige Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja tegevusega, võttes arvesse viimase volituste konkreetseid eesmärke. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhile kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsiooni ülem konsulteerivad vajaduse korral teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisele asjaomastes töörühmades ning poliitika- ja julgeolekukomitees. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 49, 21.2.2006, lk 14.

(2) ELT L 43, 19.2.2008, lk 30.

(3) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/57

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/134/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Sudaani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 19. aprillil 2007 vastu otsuse 2007/238/ÜVJP, (1) millega Torben BRYLLE nimetati Euroopa Liidu eriesindajaks Sudaani.

(2)	Nõukogu võttis 12. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/110/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) volitusi kuni 28. veebruarini 2009.

(3)	Ühismeetme 2008/110/ÜVJP läbivaatamise alusel tuleks ELi eriesindaja volitusi 12 kuu võrra pikendada.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Torben BRYLLE volitusi Sudaani nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1. ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu (EL) poliitilistel eesmärkidel Sudaanis, eelkõige: rahvusvahelise üldsuse osana tehtavate jõupingutuste abil ning toetades Aafrika Liitu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) abistada Sudaani parteidel, Aafrika Liidul ja ÜRO-l jõuda Darfuri konflikti poliitilise lahenduseni, sealhulgas viies ellu Darfuri rahukokkulepet, aidata kaasa üldise rahukokkuleppe elluviimisele ja edendada Lõuna-Lõuna dialoogi, hõlbustades Ida-Sudaani rahukokkuleppe (ESPA) elluviimist, võttes täiel määral arvesse nende küsimuste piirkondlikke mõjusid ning Aafrika enda vastutuse põhimõtet.

2. ELi eriesindaja volitused põhinevad lisaks ka Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel, mis on sätestatud nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta ühismeetmes 2007/677/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis (3) (EUFOR Tchad/RCA).

Artikkel 3

Volitused

1. Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

olla ühenduses Aafrika Liidu, Sudaani valitsuse, Lõuna-Sudaani valitsuse, Darfuri relvastatud rühmituste ja teiste Sudaani osapooltega, samuti Darfuri kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonidega, ning säilitada tihe koostöö ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste osalejatega, et edendada Euroopa Liidu poliitilisi eesmärke;

b)	esindada Euroopa Liitu Darfuri-Darfuri dialoogis, ühiskomitee kõrgetasemelistel kohtumistel ning vajaduse korral muudel asjakohastel kohtumistel;

c)	esindada võimaluse korral Euroopa Liitu üldise rahukokkuleppe ja Darfuri rahukokkuleppe hindamiskomisjonides;

d)	jälgida Ida-Sudaani rahukokkuleppe rakendamise arengut;

e)	tagada kooskõla Darfuris läbi viidavale kriisiohjamisele antava Euroopa Liidu abi ja Sudaaniga arendatavate Euroopa Liidu üldiste poliitiliste suhete vahel;

jälgida Sudaanis olukorda seoses inimõigustega, sealhulgas laste ja naiste õigustega, ning karistamatuse vastase võitlusega ning säilitada korrapäraseid kontakte Sudaani ametiasutuste, Aafrika Liidu ja ÜROga, eelkõige ÜRO Inimõiguste Ülemkomissari Ametiga, piirkonnas tegutsevate inimõiguste vaatlejatega ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuriga;

olla ühenduses eesistujariigi, peasekretäri/kõrge esindaja, ELi operatsiooni ülema ja operatsiooni EUFOR Tchad/RCA ELi relvajõudude juhatajaga, et tagada nende ühismeetme 2007/677/ÜVJP rakendamisega seotud tegevuse tihe kooskõlastamine; samuti tagatakse tihe kooskõlastamine komisjoni delegatsioonidega kohapeal;

h)	ühismeetme 2007/677/ÜVJP rakendamise osas abistada peasekretäri/kõrget esindajat ÜROga, Tšaadi ametiasutustega, Kesk-Aafrika Vabariigi ja naaberriikide ametiasutuste ning teiste asjaomaste osalejatega suhtlemisel;

i)	anda operatsiooni EUFOR Tchad/RCA ELi relvajõudude juhatajale ilma käsuliini rikkumata poliitilisi suuniseid eelkõige küsimustes, millel on piirkondlik poliitiline mõõde;

j)	konsulteerida vastavalt oma operatsiooniga EUFOR Tchad/RCA seotud ülesannetele ELi relvajõudude juhatajaga poliitilistes küsimustes, millel on julgeolekumõõde.

2. Oma volituste täitmiseks ELi eriesindaja muu hulgas

a)	säilitab ülevaate kõigi Euroopa Liidu tegevuste üle;

b)	tagab operatsiooniga EUFOR Tchad/RCA seotud Euroopa Liidu tegevuse tiheda kooskõlastatuse ja ühtsuse;

c)	toetab poliitilist protsessi ning üldise rahukokkuleppe, Darfuri rahukokkuleppe ja Ida-Sudaani rahukokkuleppe rakendamisega seotud tegevusi ning

d)	jälgib ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 1556 (2004), 1564 (2004), 1591 (2005), 1593 (2005), 1672 (2006), 1679 (2006), 1706 (2006), 1769 (2007) ja 1778 (2007) järgimist Sudaani osalejate poolt ning annab selle kohta aru.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning see on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ette nähtud lähtesumma on 1 800 000 eurot.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab Euroopa Liidu eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete siirmiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde siirdud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati siirdud eksperdid võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik siirdud isikkoosseisu liikmed jäävad neid siirnud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4. ELi eriesindaja bürood, mille koosseisu kuuluvad poliitiline nõunik ning vajalik haldus- ja logisitikaalane abipersonal, hakkavad tööle Khartoumis ja Jubas. Juhul, kui Khartoumis ja Jubas asuvad bürood ei suuda piisaval määral osutada vajalikku toetust Darfuri piirkonda siirdud ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmetele, siis võib kooskõlas artiklis 3 kirjeldatud ELi eriesindaja volitustega ka Darfuris asutada abibüroo.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku koos vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitsmine

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (4) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava suure riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi siirdud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi siirdavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

1. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

2. ELi eriesindaja annab poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aru olukorrast Darfuris ja olukorrast Sudaanis tervikuna ning samuti olukorrast Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis seoses operatsiooniga EUFOR Tchad/RCA.

Artikkel 12

Kooskõlastamine

1. ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist kooskõlastamist. ELi eriesindaja aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vastavalt vajadusele piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 103, 20.4.2007, lk 52.

(2) ELT L 38, 13.2.2008, lk 28.

(3) ELT L 279, 23.10.2007, lk 21.

(4) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/61

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/135/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 24. juulil 2008 vastu ühismeetme 2008/612/ÜVJP, (1) millega nimetati Ettore F. SEQUI Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Afganistanis kuni 28. veebruarini 2009.

(2)	Tuginedes ühismeetme 2008/612/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi 12 kuu võrra pikendada.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Ettore F. SEQUI volitusi Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) Afganistanis kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel Afganistanis. Konkreetsemalt on eriesindaja ülesanded järgmised:

a)	aidata kaasa ELi-Afganistani ühisdeklaratsiooni ja Afganistani kokkuleppe ning ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekukomitee resolutsioonide ja muude asjaomaste ÜRO resolutsioonide rakendamisele;

b)	julgustada Afganistani piirkondlikke ja naaberriikide osalejaid andma oma panust Afganistani rahuprotsessi ja aitama seega kaasa Afganistani riigi tugevnemisele;

c)	toetada ÜRO, eelkõige peasekretäri eriesindaja keskset rolli, ning

d)	toetada peasekretäri/kõrge esindaja tööd kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	edastada Euroopa Liidu arvamusi poliitiliste protsesside kohta, tuginedes Afganistani ja rahvusvahelise üldsuse vahel kokkulepitud peamistele põhimõtetele, eelkõige ELi-Afganistani ühisdeklaratsioonile ja Afganistani kokkuleppele;

b)	luua ja hoida tihedaid sidemeid Afganistani esindusinstitutsioonide, eelkõige valitsuse ja parlamendiga, ning avaldada neile toetust. Samuti tuleks hoida sidemeid Afganistani poliitikute ja teiste asjaomaste osalejatega nii riigi territooriumil kui väljaspool;

c)	hoida tihedaid sidemeid asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige ÜRO kohalike esindajatega;

d)	hoida tihedaid sidemeid naaberriikide ja teiste huvitatud riikidega kõnealuses piirkonnas, et arvestada Euroopa Liidu poliitikas nende arvamusi Afganistani olukorra ning nimetatud riikide ja Afganistani vahelise koostöö arendamise kohta;

anda teavet ELi-Afganistani ühisdeklaratsiooni ja Afganistani kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

—	hea valitsemistava ja õigusriigi institutsioonide loomine;

—	julgeolekusektori reformid, sh õigusasutuste, riikliku sõjaväe ja politseiteenistuse loomine;

—	kõikide afgaanide inimõiguste austamine olenemata soolisest, rahvuslikust või usulisest kuuluvusest;

—	demokraatia põhimõtete, õigusriigi põhimõtete, vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste, naiste ja laste õiguste ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine;

—	naiste avalikus halduses ja kodanikuühiskonnas osalemise edendamine;

—	Afganistani rahvusvaheliste kohustuste, sh terrorismi, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastasele võitlusele pühendatud rahvusvahelise koostöö austamine;

—	humanitaarabi andmise hõlbustamine ning pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute nõuetekohane tagasisaatmine;

f)	aidata liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerides tagada, et Afganistani arengule suunatud Euroopa Liidu meetmed kajastaksid liidu poliitilist lähenemisviisi;

g)	osaleda koos komisjoniga aktiivselt Afganistani kokkuleppega loodud koordineerimis- ja järelevalveorganis;

h)	anda teavet Euroopa Liidu osalemise ja seisukohtade kohta Afganistani käsitlevatel rahvusvahelistel konverentsidel.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 2 830 000 eurot.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda peavad kuuluma vastavalt volitustele teatud konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja edendab üldist ELi poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel Kesk-Aasiasse nimetatud ELi eriesindaja tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Afganistanis läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL AFGHANISTAN) juhile kohalikul tasandil poliitilisi suuniseid. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vajaduse korral omavahel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Need aruanded on aluseks volituste hindamisele asjaomastes töörühmades ja poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 197, 25.7.2008, lk 60.

(2) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/65

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/136/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega muudetakse ja pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 21. juulil 2003. aastal vastu ühismeetme 2003/537/ÜVJP, (1) millega nimetati Marc OTTE Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks.

(2)	Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/133/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2008/133/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi pikendada 12 kuu võrra.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) Marc OTTE volitusi kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1. Euroopa Liidu eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga.

2. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

leida lahendus, mis põhineb kahe riigi olemasolul ning mis hõlmab Iisraeli ja demokraatlikku, elujõulist, rahumeelset ja suveräänset Palestiina riiki, mis eksisteerivad kõrvuti turvaliste ja tunnustatud piiride raames ning millel on normaalsed suhted naaberriikidega vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 242 (1967), 338 (1973), 1397 (2002) ja 1402 (2002) ning Madridi konverentsi põhimõtetele;

b)	leida lahendus Iisraeli-Süüria ja Iisraeli-Liibanoni küsimuses;

c)	leida õiglane lahendus Jeruusalemma keerukale küsimusele ning õiglane, elujõuline ja kokkuleppel põhinev lahendus Palestiina pagulaste probleemile;

võtta järelmeetmeid seoses lõplikku staatust käsitleva kokkuleppe saavutamisele ja palestiina riigi loomisele suunatud Annapolise protsessiga, sealhulgas tugevdades neliku rolli teekaardi järgmise järelevalvajana, pidades eelkõige silmas teekaardi kohaselt mõlemale osapoolele pandud kohustuste täitmise üle järelevalve teostamist; ning püüdes kooskõlas rahvusvaheliste jõupingutustega saavutada kõikehõlmav Araabia-Iisraeli rahu;

luua kooskõlas parimate rahvusvaheliste standarditega jätkusuutlik ja tõhus Palestiina politseisüsteem, tehes koostööd nii Euroopa Ühenduse institutsioonide loomise programmide kui ka teiste rahvusvaheliste algatustega julgeolekusektori laiemas kontekstis, sealhulgas kriminaalmenetluse reformi rakendamisel;

f)	taasavada Gaza piiriületuspunktid, sealhulgas Rafah piiriületuspunkt, muuhulgas rahvastiku humanitaarvajaduse rahuldamiseks, ning pakkuda jätkuvalt kolmanda osapoole kohalolekut, kui mõlemad osapooled sellega nõustuvad, koostöös institutsioonide loomisele suunatud ühenduse jõupingutustega.

3. Need eesmärgid põhinevad järgmistel kohustustel, mille Euroopa Liit on endale võtnud:

a)	teha koostööd rahvusvaheliste osalejate ja partneritega, eelkõige Lähis-Ida neliku raames, ning kasutada iga võimalust rahu edendamiseks ning kõigile piirkonnas elavatele inimestele inimväärse tuleviku tagamiseks;

b)	jätkata Palestiina abistamist poliitiliste ja haldusreformide, valimisprotsessi ning julgeolekureformide vallas;

c)	anda täielik panus rahu tagamisse ning Palestiina majanduse kui piirkondliku arengu lahutamatu osa taastamisse.

4. ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas, muu hulgas Lähis-Ida neliku raames.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	anda Euroopa Liidu poolne aktiivne ja tõhus panus tegevustesse ja algatustesse, mis on suunatud Iisraeli ja Palestiina konflikti ning Iisraeli-Süüria ja Iisraeli-Liibanoni konfliktide lõplikule lahendamisele;

b)	hõlbustada ja säilitada tihedad suhted kõigi Lähis-Ida rahuprotsessi osalejatega, teiste piirkonna riikidega, Lähis-Ida neliku liikmetega ja teiste asjaomaste riikidega, samuti ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et teha nendega koostööd rahuprotsessi tugevdamisel;

c)	tagada Euroopa Liidu jätkuv kohalolek kõnealuses piirkonnas ja asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ning osaleda kriisiohjamises ning -ennetamises;

d)	jälgida ning toetada pooltevahelisi rahuläbirääkimisi ning vajadusel pakkuda Euroopa Liidu nõu ja häid teeneid;

e)	toetada taotluse korral poolte vahel saavutatud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

f)	pöörata erilist tähelepanu teguritele, mis mõjutavad Lähis-Ida rahuprotsessi piirkondlikku mõõdet;

g)	võtta rahuprotsessi raames koos kokkulepetele allakirjutanud pooltega konstruktiivseid meetmeid, et edendada demokraatia ja hea valitsemistava, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist;

h)	aidata kaasa inimõigusi käsitleva Euroopa Liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate Euroopa Liidu suuniste rakendamisele, eriti seoses konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate laste ja naistega, eelkõige sellega seonduvaid arenguid jälgides ja käsitledes;

anda aru, mil moel on Euroopa Liidul võimalik sekkuda rahuprotsessi ning milline on parim viis viia ellu Euroopa Liidu algatusi ja käimasoleva Lähis-Ida rahuprotsessiga seotud Euroopa Liidu jõupingutusi (nt Euroopa Liidu panus Palestiinas läbiviidavatesse reformidesse), sealhulgas seoses Euroopa Liidu asjaomaste arendusprojektide poliitiliste aspektidega;

j)	teostada järelevalvet kummagi osapoole tegevuse üle teekaardi rakendamisel ja küsimustes, mis võivad kahjustada alalist staatust käsitlevate läbirääkimiste tulemust, et võimaldada Lähis-Ida nelikul paremini hinnata osapoolte kohustuste täitmist;

k)	teha julgeolekusektori reformimisel suuremat koostööd Euroopa Komisjoni ja Ameerika Ühendriikide julgeolekukoordinaatoriga ning hõlbustada julgeolekualast koostööd kõigi asjakohaste osalistega;

l)	aidata antud piirkonna arvamusliidritel paremini mõista Euroopa Liidu rolli.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 1 190 000 eurot.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja vastavalt eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad volituste kohastes konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepanekuid isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperte võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik töötajad jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

Euroopa Liidu eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku koos vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitsmine

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

koostab nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagab missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)	tagab, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi poolt missioonipiirkonnale määratud riskiastmele;

tagab, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste rakendamist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Kooskõlastamine

1. ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist kooskõlastamist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoni ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Euroopa Liidu politseimissiooni Palestiina aladel (EUPOL COPPS) ja Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah) juhtidele poliitilisi suuniseid kohalikul tasandil. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vajaduse korral üksteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded võetakse aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi seoses nõukogu otsusega volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 184, 23.7.2003, lk 45.

(2) ELT L 43, 19.2.2008, lk 34.

(3) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/69

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/137/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 10. juunil 1999 vastu resolutsiooni 1244.

(2)	Nõukogu võttis 15. septembril 2006. aastal vastu ühismeetme 2006/623/ÜVJP, (1) millega asutatakse rühm Kosovos võimaliku rahvusvahelise tsiviilbüroo ja selle koostisosana Euroopa Liidu eriesindaja ametikoha loomise ettevalmistamisele kaasaaitamiseks (ICMi/EUSRi ettevalmistusrühm).

(3)

Euroopa Ülemkogu rõhutas 13. ja 14. detsembril 2007, et Euroopa Liit (EL) on valmis täitma juhtivat rolli piirkonnas stabiilsuse tugevdamisel ja Kosovo tulevast staatust määratleva kokkuleppe rakendamisel. Euroopa Ülemkogu märkis, et EL on valmis aitama Kosovot teel jätkusuutliku stabiilsuse suunas, sealhulgas Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) missiooni abil ja toetades rahvusvahelist tsiviilbürood, mis on osa rahvusvahelisest kohalolekust.

(4)	Nõukogu võttis 4. veebruaril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (2) ja ühismeetme 2008/123/ÜVJP, (3) millega nimetati Peter FEITH Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Kosovos kuni 28. veebruarini 2009.

(5)	Tuginedes ühismeetme 2008/123/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi 12 kuu võrra pikendada.

(6)

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess on Lääne-Balkani piirkonnale suunatud ELi poliitika strateegiline raamistik ning Kosovo suhtes kohaldatakse selle vahendeid, sealhulgas Euroopa partnerlust, poliitilist ja tehnilist dialoogi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi järelevalvemehhanismi raames ning valdkonnaga seotud ühenduse abiprogramme.

(7)	ELi eriesindaja volitusi tuleks rakendada komisjoniga kooskõlastatult, et tagada ühtsus teiste ühenduse pädevusse kuuluvate asjakohaste tegevustega.

(8)	Nõukogu näeb ette, et ELi eriesindaja ja rahvusvahelise tsiviilesindaja volitused ja ülesanded jäävad sama isiku kanda.

(9)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Pieter FEITHi volitusi Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) Kosovos kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu (EL) poliitilistel eesmärkidel Kosovos. Need hõlmavad juhtiva rolli täitmist piirkonnas stabiilsuse tugevdamisel ja Kosovo tulevast staatust määratleva kokkuleppe rakendamisel, eesmärgiga saavutada stabiilne, elujõuline, rahumeelne, demokraatlik ja mitmerahvuseline Kosovo, kes heanaaberlike suhete kaudu aitab kaasa piirkondlikule koostööle ja stabiilsusele; Kosovo, kes järgib õigusriigi põhimõtet, kaitseb vähemuste õigusi ning kultuuri- ja usupärandit.

Artikkel 3

Volitused

ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Kosovos on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	pakkuda ELi nõu ja abi poliitilises protsessis;

b)	edendada üldist ELi poliitilist koordineerimist Kosovos;

c)	anda Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhile Kosovos kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas;

tagada ELi avalikkusele suunatud tegevuse järjepidevus ja ühtsus. ELi eriesindaja pressiesindaja on Kosovo ajakirjanduse jaoks peamine ELi kontaktisik ühise välis- ja julgeolekupoliitika/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP/EJKP) küsimustes. Ajakirjanduse ja avaliku teavitamisega seotud tegevusi viiakse läbi tihedas ja pidevas koostöös peasekretäri/kõrge esindaja pressiesindaja/nõukogu sekretariaadi pressibürooga;

e)	aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste (sealhulgas naiste ja laste osas) austamise arendamisele ja tugevdamisele Kosovos kooskõlas inimõigusi käsitlevate ELi poliitika ja suunistega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning see on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul alates 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 645 000 eurot.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Spetsiaalne ELi personal määratakse abistama ELi eriesindajat tema volituste täitmisel ning toetama kogu ELi tegevuse järjepidevust, nähtavust ja tõhusust Kosovos. Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud töötajad jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni täitmiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastavalt vajadusele. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

Salastatud teabe kaitse

1. ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (4) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

2. Peasekretäril/kõrgel esindajal on õigus kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega avaldada NATOle/KFORile ELi salastatud teavet ning kõnealuse meetme jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „CONFIDENTIEL UE”.

3. Samuti on peasekretäril/kõrgel esindajal õigus kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega ning vastavalt ELi eriesindaja operatiivvajadustele avaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) ELi salastatud teavet ning kõnealuse meetme jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

4. Peasekretäril/kõrgel esindajal on õigus avaldada käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele osapooltele ELi salastamata dokumente, mis on seotud meedet käsitlevate nõukogu aruteludega, mille kohta vastavalt nõukogu kodukorra (5) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas, samuti julgeolekualaste juhtumite haldamist ja plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja edendab üldist ELi poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus viiakse kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajaduse korral teiste piirkonnas tegutsevate ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigi, komisjoni ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhile Kosovos kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega.

3. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd asjakohaste kohalike asutuste ning teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

4. ELi eriesindaja tagab koos teiste kohapeal viibivate ELi-poolsete osalistega teabe levitamise ja jagamise operatsiooni toimumiskohas asuvate ELi-poolsete osaliste vahel, et jõuda võimalikult ühtsele arusaamale olukorrast ja sellele antavast hinnangust.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisele asjaomastes töörühmades ning poliitika- ja julgeolekukomitees. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 253, 16.9.2006, lk 29.

(2) ELT L 42, 16.2.2008, lk 92.

(3) ELT L 42, 16.2.2008, lk 88.

(4) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(5) Nõukogu 15. septembri 2006. aasta otsus 2006/683/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 285, 16.10.2006, lk 47).

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/73

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2009/138/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

mis käsitleb Sudaani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2002/960/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 733 (1992), 1356 (2001) ja 1425 (2002), mis käsitlevad relvaembargot Somaalia suhtes, 10. detsembril 2002 vastu ühise seisukoha 2002/960/ÜVJP. (1)

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 20. novembril 2008 vastu resolutsiooni 1844 (2008), millega kehtestati piiravad meetmed nende suhtes, kes püüavad takistada või peatada rahumeelset poliitilist protsessi, ähvardavad Somaalia üleminekuaja föderaalinstitutsioone või Aafrika Liidu missiooni Somaalias (AMISOM) jõuga või tegutsevad Somaalia või piirkonna stabiilsuse kahjustamise nimel.

(3)	Selguse huvides tuleks koondada ühise seisukohaga 2002/960/ÜVJP kehtestatud meetmed ja resolutsiooni 1844 (2008) kohaselt kehtestatavad meetmed ühte õigusakti.

(4)	Ühine seisukoht 2002/960/ÜVJP tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(5)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja ühenduse meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

1. Keelatakse liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt tarnida või müüa Somaaliasse relvi ja igasuguseid nendega seotud materjale, sealhulgas tulirelvasid ja laskemoona, sõjaväeveokeid ja -seadmeid, poolsõjalist varustust ja eespool nimetatud toodetele ettenähtud varuosasid, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2. Keelatakse liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt pakkuda Somaaliale otseselt või kaudselt sõjaväelise tegevusega seotud tehnilist nõustamist, rahalist või muud toetust ja väljaõpet, muu hulgas eelkõige tehnilist väljaõpet ja abi, mis on seotud lõikes 1 nimetatud toodete kohaletoimetamise, valmistamise või kasutamisega.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:

relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide tarnimise või müügi suhtes ning sõjalise tegevusega seotud tehnilise nõustamise, rahalise või muu toetuse ja väljaõppe otsese või kaudse pakkumise suhtes, mis on ette nähtud üksnes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1744 (2007) punktis 4 sätestatud AMISOMi missiooni toetuseks või selle poolt kasutamiseks või üksnes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1851 (2008) punkti 6 ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1846 (2008) punkti 10 kohaselt meetmeid võtvate riikide ja piirkondlike organisatsioonide poolt kasutamiseks;

relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide tarnimise või müügi suhtes ning tehnilise nõustamise otsese või kaudse pakkumise suhtes, mis on ette nähtud üksnes julgeolekusektori institutsioonide väljaarendamise toetamiseks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1744 (2007) punktides 1, 2 ja 3 sätestatud poliitilise protsessiga ning juhul, kui viie tööpäeva möödumisel asjaomase teate saamisest ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 751 (1992) punkti 11 alusel asutatud komitee (edaspidi „sanktsioonide komitee”) teinud negatiivset otsust;

mittesurmava sõjalise varustuse suhtes, mis on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks, ega materjalide suhtes, mis on ette nähtud institutsioonide väljaarendamisele suunatud liidu, ühenduse või liikmesriikide programmide, sealhulgas julgeoleku valdkonna programmide jaoks, mida rakendatakse sanktsioonide komitee poolt eelnevalt heakskiidetud rahu- ja lepitusprotsessi raames, samuti kaitseriietuse suhtes, sealhulgas kuulivestid ja kiivrid, mida eksporditakse ajutiselt Somaaliasse üksnes ÜRO töötajate, meediaesindajate ning humanitaar- ja arengu valdkonna töötajate ning nendega seotud personali isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 2

Artikliga 3, artikli 4 lõikega 1 ja artikli 5 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud piiravad meetmed kehtestatakse sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikute ja üksuste suhtes:

—	isikud ja üksused, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, mis ohustab Somaalias rahu, julgeolekut või stabiilsust, sealhulgas tegevus, mis ohustab 18. augusti 2008. aasta Djibouti kokkulepet või poliitilist protsessi, või üleminekuaja föderaalinstitutsioone või AMISOMi jõuga;

—	isikud või üksused, kes rikuvad relvaembargot ja artiklis 1 osutatud seotud meetmeid;

—	isikud ja üksused, kes takistavad humanitaarabi toimetamist Somaaliasse või juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Somaalias.

Asjaomased isikud ja üksused on loetletud lisas.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad meetmed, mis on vajalikud selleks, et takistada relvade ja sõjalise varutuse otsest ja kaudset tarnimist, müüki või ülekandmist ning sõjalise tegevuse või relvade ja sõjalise varustuse tarnimise, müügi, ülekandmise, tootmise, hoolduse või kasutamisega seotud tehnilise abi või väljaõppe ning rahalise ja muu toetuse, sealhulgas investeerimis-, vahendus- ja muude finantsteenuste otsest või kaudset pakkumist artiklis 2 osutatud isikutele või üksustele.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid võtavad meetmed, mis on vajalikud selleks, et takistada artiklis 2 osutatud isikutel oma territooriumile siseneda või seda läbida.

2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee:

a)	otsustab igal üksikjuhul eraldi, et selline sisenemine või läbimine on õigustatud seoses humanitaarvajadustega, sealhulgas usuliste kohustustega;

b)	otsustab igal üksikjuhul eraldi, et erandi tegemine aitab muul moel kaasa eesmärgile edendada rahu ja rahvuslikku leppimist Somaalias ning piirkonna stabiilsust.

4. Juhul kui liikmesriik lubab lõike 3 alusel sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikutel siseneda oma territooriumile või seda läbida, kehtib luba ainult väljastamise põhjuseks olnud eesmärgil ja ainult asjaomaste isikute suhtes.

Artikkel 5

1. Külmutatakse sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad artiklis 2 osutatud isikutele või üksustele või mis on nende isikute või üksuste otsese või kaudse kontrolli all, või mida valdavad üksused, mis kuuluvad neile või muudele isikutele või üksustele, kes tegutsevad nende nimel või nende juhtimisel, või mis on nende otsese või kaudse kontrolli all, ning kes on kindlaks määratud lisas.

2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt lõikes 1 osutatud isikute ega üksuste käsutusse ega nende toetamiseks.

3. Liikmesriigid võivad lubada lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete suhtes erandeid seoses rahaliste vahendite ja majandusressurssidega, mis on:

a)	vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste katteks, nagu tasumine toiduainete eest, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude tasumine, maksud, kindlustusmaksed ning tasu kommunaalteenuste eest;

b)	ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud töötasude maksmiseks mõistlikus ulatuses ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)	ette nähtud üksnes siseriiklike õigusaktidega kooskõlas olevate tasude ja teenustasude maksmiseks, sealhulgas tasud külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)	vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane liikmesriik on oma kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja sanktsioonide komitee on selle heaks kiitnud;

kohtu, haldusorgani või vahekohtu antud pandiõiguse või tehtud otsuse esemeks, millisel juhul võib rahalisi vahendeid ja majandusressursse kasutada sellise pandiõiguse või otsuse täitmiseks tingimusel, et selline otsus võeti vastu või pandiõigus tekkis enne sanktsioonide komitee poolt asjaomase isiku või üksuse kindlaksmääramist ja artiklis 2 viidatud isik või üksus ei saa sellest kasu ning asjaomane liikmesriik on sellest sanktsioonide komiteed teavitanud.

4. Lõike 3 punktides a, b ja c osutatud erandeid võib teha pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on sanktsioonide komiteele teatatud oma kavatsusest lubada vajaduse korral ligipääs neile rahalistele vahenditele ja majandusressurssidele ning kui sanktsioonide komitee ei ole kolme tööpäeva jooksul pärast sellist teatamist teinud negatiivset otsust.

5. Lõiget 2 ei kohaldata järgmiste külmutatud kontodele kantud summade suhtes:

a)	nendelt kontodega seotud intressid või muud tulud või

b)	maksed lepingute, kokkulepete või kohustuste kohaselt, mis lepiti kokku või mis tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama piiravaid meetmeid,

tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõiget 1.

Artikkel 6

Nõukogu kehtestab lisas oleva nimekirja ja muudab seda vastavalt sanktsioonide komitee otsustele.

Artikkel 7

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 8

Käesolev ühine seisukoht vaadatakse läbi, seda muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomastele otsustele.

Artikkel 9

Ühine seisukoht 2002/960/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) EÜT L 334, 11.12.2002, lk 1.

LISA

Artiklites 2, 3, 4 ja 5 osutatud isikute ja üksuste nimekiri

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/76

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2009/139/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega uuendatakse Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	25. veebruaril 2008 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2008/160/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta. (1) Kõnealust ühist seisukohta kohaldatakse kuni 27. veebruarini 2009.

(2)	Ühise seisukoha 2008/160/ÜVJP taasläbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada veel 12-kuuliseks ajavahemikuks.

(3)	Ühise seisukoha 2008/160/ÜVJP I ja II lisa tuleks muuta, et võtta arvesse piiravate meetmetega hõlmatud teatud isikute muutunud ülesandeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 2008/160/ÜVJP kehtivusaega pikendatakse 27. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Ühise seisukoha 2008/160/ÜVJP I ja II lisa asendatakse käesoleva ühise seisukoha I ja II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) ELT L 51, 26.2.2008, lk 23.

I LISA

„I LISA

Artikli 1 lõike 1 alapunktis i osutatud isikute loetelu

1.	SMIRNOV, Igor Nikolayevich, „president”, sündinud 23. oktoobril 1941 Habarovskis Venemaa Föderatsioonis. Venemaa pass nr 50No0337530.

2.	SMIRNOV, Vladimir Igorevich, „presidendi” poeg ja „riikliku tollikomitee esimees”, sündinud 3. aprillil 1961 Kupjanskis Harkovi oblastis või Novaja Kahhovkas Hersoni oblastis Ukrainas. Venemaa pass nr 50No00337016.

3.	SMIRNOV, Oleg Igorevich, „presidendi” poeg ja „riikliku tollikomitee nõunik”, „ülemnõukogu liige”, sündinud 8. augustil 1967 Novaja Kahhovkas Hersoni oblastis Ukrainas. Venemaa pass nr 60No1907537.

4.	MARAKUTSA, Grigori Stepanovich, „ülemnõukogu liige”, „ülemnõukogu eriesindaja parlamentidevaheliste suhete alal”, sündinud 15. oktoobril 1942 Teias Grigoriopoli rajoonis Moldova Vabariigis. Vana nõukogude pass nr 8BM724835.

5.	LITSKAI, Valeri Anatolyevich, endine „välisminister”, sündinud 13. veebruaril 1949 Tveris Venemaa Föderatsioonis. Venemaa pass nr 51No0076099, välja antud 9. augustil 2000.

6.	KHAZHEYEV, Stanislav Galimovich, „kaitseminister”, sündinud 28. detsembril 1941 Tšeljabinskis Venemaa Föderatsioonis.

7.	ANTYUFEYEV, Vladimir Yuryevich, alias SHEVTSOV, Vadim, „riikliku julgeoleku minister”, sündinud 1951 Novosibirskis Venemaa Föderatsioonis. Venemaa pass.

8.	KOROLYOV, Alexandr Ivanovich, „asepresident”, sündinud 24. oktoobril 1958 Wrocławis Poolas. Venemaa pass.

9.	BALALA, Viktor Alekseyevich, endine „justiitsminister”, sündinud 1961 Vinnõtsjas Ukrainas.

10.	ZAKHAROV, Viktor Pavlovich, endine „Transnistria prokurör”, sündinud 1948 Kamenkas Moldova Vabariigis.

11.	GUDYMO, Oleg Andreyevich, „ülemnõukogu liige”, „ülemnõukogu julgeoleku, kaitse ja rahutagamise komitee esimees”, endine „asejulgeolekuminister”, sündinud 11. septembril 1944 Almatõs Kasahstanis. Venemaa pass nr 51No0592094.

12.	KRASNOSELSKY, Vadim Nikolayevich, „siseminister”, sündinud 14. aprillil 1970 Dauurias Zabaikalski rajoonis Tšita oblastis Venemaa Föderatsioonis

13.	ATAMANIUK, Vladimir, „asekaitseminister”.”

II LISA

„II LISA

Artikli 1 lõike 1 alapunktis ii osutatud isikute loetelu

1.	URSKAYA, Galina Vasilyevna, endine „justiitsminister”, sündinud 10. detsembril 1957 Pjatiletka külas Brianski rajoonis Brianski oblastis Venemaa Föderatsioonis.

2.	MAZUR, Igor Leonidovich, „Dubăsari rajooni kohaliku omavalitsuse juht”, sündinud 29. jaanuaril 1967 Dubăsaris Moldova Vabariigis.

3.	PLATONOV, Yuri Mikhailovich, tuntud Yury PLATONOVI nime all, „Rîbnița rajooni ja Rîbnița linna kohaliku omavalitsuse juht”, sündinud 16. jaanuaril 1948, Klimkovos, Podorski rajoonis, Novgorodi oblastis, Venemaa pass nr 51No0527002, välja andnud Venemaa Saatkond Chișinăus 4. mail 2001.

4.	CHERBULENKO, Alla Viktorovna, „Rîbnița omavalitsuse asejuht”, vastutav haridusküsimuste eest.

5.	KOGUT, Vecheslav Vasyilevich, „Benderi kohaliku omavalitsuse juht”, sündinud 16. veebruaril 1950 Taraclias Chadir-Lunga rajoonis Moldova Vabariigis.

6.	KOSTIRKO, Viktor Ivanovich, „Tiraspoli kohaliku omavalitsuse juht”, sündinud 24. mail 1948 Komsomolskis Amuuri ääres Habarovski krais Venemaa Föderatsioonis.”

17.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 46/79

Komisjoni 26. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 77/2009 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Zimbabwe suhtes) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 23, 27. jaanuar 2009 )

—	Leheküljel 8, lisa punktis 24

asendatakse

„Kanne loetellu vastavalt artikli 7 lõikele 2: 16.6.2005 ”

järgmisega:

„Kanne loetellu vastavalt artikli 7 lõikele 2: 27.1.2009 ”.

—	Leheküljel 15, lisa punktis 122

asendatakse

„Amet / nimekirja kandmise põhjus; isikuandmed: Zimbabwe rahvusarmee abiinspektor.”

järgmisega:

„Amet / nimekirja kandmise põhjus; isikuandmed: Zimbabwe Vabariigi politsei abiinspektor.”.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 46

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. aastakäik 17. veebruar 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 133/2009, 16. veebruar 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 134/2009, 16. veebruar 2009, millega muudetakse XI lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ( 1 )	3

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2009/128/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	36
*	Nõukogu ühismeede 2009/129/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	40
*	Nõukogu ühismeede 2009/130/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	43
*	Nõukogu ühismeede 2009/131/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	47
*	Nõukogu ühismeede 2009/132/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Moldova Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	50
*	Nõukogu ühismeede 2009/133/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	53
*	Nõukogu ühismeede 2009/134/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Sudaani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	57
*	Nõukogu ühismeede 2009/135/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	61
*	Nõukogu ühismeede 2009/136/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega muudetakse ja pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	65
*	Nõukogu ühismeede 2009/137/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	69
*	Nõukogu ühine seisukoht 2009/138/ÜVJP, 16. veebruar 2009, mis käsitleb Sudaani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2002/960/ÜVJP	73
*	Nõukogu ühine seisukoht 2009/139/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega uuendatakse Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravaid meetmeid	76

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/127/EÜ
*	Nõukogu otsus, 18. detsember 2008, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöölepingu, nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, sõlmimise kohta	6
	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline koostööleping nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks	8

		Parandused
	*	Komisjoni 26. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 77/2009 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Zimbabwe suhtes) parandused ( ELT L 23, 27.1.2009 )	79