13.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/1

13.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/3

(1)

Komisjoni 28. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused, (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Sekkumisametid või makseasutused võivad teravilja kokku osta määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 11 sätestatud sekkumismeetmete või kõnealuse määruse artiklis 47 osutatud sekkumise erimeetmete alusel.

(3)

Sekkumisametite või makseasutuste valduses olev teravili tuleb müüa ühenduse ostjaid diskrimineerimata. Pakkumismenetlused võimaldavad põhimõtteliselt seda eesmärki saavutada. Teatavatel juhtudel peab siiski olema võimalik kasutada muid müügiviise.

(4)

Ühenduse kõikide huvitatud isikute võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb pakkumismenetluste teadaanded avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning nende avaldamise kuupäeva ja pakkumiste esitamise esimese tähtpäeva vahele peab jääma mõistlik aeg. Selline avaldamine ei ole vajalik alla 5 000 tonni suuruste koguste puhul.

(5)

Sekkumisvarudes olevad tooted on eelkõige ettenähtud toiduks ja söödaks, et võtta arvesse teraviljaturu eriolukordi. Varudes olevate toodete koguse ja kvaliteedi tõttu võib ajutiselt ja juhuti siiski vajalikuks osutuda nende müümine muudel eesmärkidel, eelkõige ühenduste kohustuste täitmiseks, juhul kui varude olukorraga on see põhjendatud ning juhul kui traditsioonilise toiduainete turu varustamine ei ole ohus.

(6)

Teravilja kasvav kasutamine biokütuste tootmiseks ühenduse transpordis on osa meetmetekogumist täitmaks ühenduse võetud keskkonnaalaseid kohustusi. Biokütuste kasutamise edendamine võib avada liikmesriikide sekkumisvarudes olevatele põllumajandustoodetele uue turu tingimusel, et teravilja müügi hinnatingimused on kohandatud sellele konkreetsele biokütuste turule. Teravilja ostmine bioetanooliks tootmise eesmärgil ja selle kasutamine biokütusena võib siiski olla raske. Seetõttu tuleks ette näha võimalus müüa sekkumisvarud eri hinnatingimustega.

(7)

Teravilja sekkumisvarud müüakse ühenduse turul olenevalt kättesaadavatest varudest ja turuolukorrast. Müüki võivad mõjutada või see võib sõltuda kõnealuse turu eri- või erandlikest asjaoludest ning seetõttu peab olema võimalus neid asjaolusid arvesse võtta. Seetõttu tuleks ette näha hinnatingimused, mis võimaldaksid ühelt poolt vältida turuhäireid ning teiselt poolt teostada müüki vastavalt kõnealustele asjaoludele. Mõlemat eesmärki on võimalik saavutada juhul, kui arvesse võttes müüki pandud teravilja kvaliteeti vastab müügihind koos transpordikuluga asjaomase tarbijaturu hinnale.

(8)

Teravilja ekspordiks müümisel tuleb hinnad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks määrata, võttes arvesse turusuundumusi ja -nõudeid. Selline müük ei tohi siiski põhjustada moonutusi, mis kahjustaksid vabaturult pärit eksporti. Seepärast peaks komisjon esitatud pakkumiste põhjal kindlaks määrama madalaima müügihinna.

(9)

Komisjon kehtestab madalaima müügihinna, võttes arvesse kogu pakkumiste esitamise päeval kättesaadavat asjakohast teavet. Spekuleerimise vältimiseks ja kõikidele pakkumismenetluse asjaosalistele võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb kõikidele pakkumistele lisada ekspordilitsents, vajaduse korral koos eksporditoetuse või -maksu eelkinnituse taotlusega.

(10)

Eri partiisid käsitlevad pakkumised on võrreldavad üksnes juhul, kui need on esitatud ühesuguses olukorras oleva teravilja kohta. Pakkumisele ülesseatavat teravilja ladustatakse eri kohtades. Paremat võrreldavust saab tagada, kui edukale pakkujale hüvitatakse väikseimad kõnealuse teravilja ladustamiskohast väljumiskohta transportimise kulud. Eelarvelistel põhjustel saab kõnealune hüvitamine toimuda üksnes väljumiskoha puhul, milleni jõudmise kulud on väikseimad. Kõnealuse koha kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse selle koha vahendeid teravilja eksportimiseks.

(11)

Liikmesriikides, kus ei ole meresadamaid, peavad müügiks pandud teravilja pakkujad kandma suuremaid veokulusid. Kõnealuste lisakulude tulemusena on teravilja neist liikmesriikidest raskem eksportida ning sellega kaasnevad eelkõige pikem ladustusaeg sekkumislaos ja ühenduse eelarvesse kantavad lisakulud. Sellest tulenevalt tuleks ette näha võimalus rahastada kõige soodsamad veokulud ladustamiskoha ja väljumiskoha vahel, et muuta pakkumised võrreldavaks.

(12)

Horvaatia sadamad Rijeka ja Split olid Kesk-Euroopa riikide jaoks tavapärasteks väljumissadamateks enne viimaste liitumist Euroopa Liiduga. Seega tuleb lisada Rijeka ja Split selliste väljumiskohtade hulka, mida arvestatakse ekspordi puhul hüvitamisele kuuluvate transpordikulude arvutamisel.

(13)

Pakkumismenetlus saab nõuetekohaselt toimuda üksnes juhul, kui asjaomased isikud esitavad asjakohaseid pakkumisi. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võib nõuda, et esitataks tagatis, mis vabastatakse, kui müügihind makstakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

(14)

Ekspordiga seotud pakkumismenetluste puhul tuleb võtta meetmeid, millega tagatakse, et teravilja ei viida tagasi ühenduse turule. See oht on olemas, kui müügihind on madalam kui siseturul edasimüümisel kehtiv miinimumhind. Sellistel juhtudel tuleks vastavalt sätestada, et esitatakse teine tagatis, mis peab võrduma müügihinna ja kõnealuse miinimumhinna vahega. Sellest tulenevalt võib kõnealuse tagatise vabastada üksnes juhul, kui teravilja eksportida kavatsev edukas pakkuja esitab komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (4) artiklis 16 osutatud tõendi.

(15)

Teravilja sekkumiskava nõuetekohase haldamise võimaldamiseks tuleks täpsustada teave, mida liikmesriigid peavad komisjonile edastama ning ette näha, et teave edastatakse elektroonilisel kujul.

(16)

Selleks, et tagada sekkumisvarude kiire ja kaubandustavasid võimalikult hästi järgiv müük, tuleks pakkumiste vastuvõtmisest tulenevate õiguste ja kohustuste jaoks kehtestada teatav tähtaeg.

(17)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

pakkumisele ülesseatavad kogused;

b)

pakkumiste esitamise tähtpäev konkreetsete pakkumismenetluse puhul ning pakkumiste esitamise esimene ja viimane tähtpäev alalise pakkumismenetluse puhul.

a)

täiendavad müügitingimused, mis on kooskõlas käesoleva määrusega;

b)

eri partiide peamised füüsikalised ja tehnilised omadused, mis tehakse kindlaks sekkumisametipoolse kokkuostmise või hilisemate kontrollide ajal;

c)

ladustamiskohad ning ladustajate nimed ja aadressid.

a)

Maisi ja terasorgo edasimüügi puhul turustusaasta esimese kolme kuu jooksul ning pehme nisu, kõva nisu ja odra edasimüügi puhul turustusaasta esimese kahe kuu jooksul vastab eduka pakkuja pakutav hind vähemalt eelmise turustusaasta 11. kuul kohaldatud sekkumishinnale, millele on lisatud asjaomase aasta jaoks kindlaksmääratud igakuine hinnatõstmine;

b)

ülejäänud turustusaasta jooksul toimunud edasimüügi korral ei või pakkumine olla madalam kui pakkumiste esitamise tähtpäeval kohaldatav sekkumishind; turustusaasta 12. kuul arvesse võetavad sekkumishinnad on siiski need, mis kehtivad 11. kuul ja millele on lisatud igakuine hinnatõstmine.

a)

pakkumiste esitamise päeval eristatakse üksnes ühelt poolt Šveitsi või Liechtensteini puhul kohaldatavat toetust ning teiselt poolt muude kolmandate riikide puhul kohaldatavat toetust;

b)

edukas pakkuja on eelnevalt kinnitanud madalaima standardtoetuse, mis erineb Šveitsi või Liechtensteini puhul kohaldatavast standardtoetusest.

a)

ei ole sõlmitud lepingut;

b)

on müügihind makstud ettenähtud tähtaja jooksul ning ekspordiks müümise korral ja juhul, kui makstud hind on väiksem kui ühenduse turul edasimüügi miinimumhind vastavalt artiklile 7, on esitatud tagatis, mis katab nende kahe hinna vahe.

a)

on esitatud tõend, et kaup on muutunud inim- või loomatoiduks kõlbmatuks;

b)

on esitatud tõend, et on täidetud tolliformaalsused ekspordi osas ühenduse tolliterritooriumilt ja impordi osas pakkumise raames ette nähtud kolmandasse riiki. Ekspordi tõendid ühenduse tolliterritooriumilt ja impordi tõendid kolmandasse riiki on esitatud vastavalt käesoleva määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklile 7 ning artikli 16 lõigetele 1, 2 ja 3;

c)

sertifikaat pole välja antud vastavalt määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklile 47;

d)

leping on tühistatud vastavalt artikli 16 neljandale lõigule.

a)

ei ole tagastatud ekspordisertifikaadi tõendamiseks esitatud tagatist;

b)

makset ei ole sooritatud artiklis 16 sätestatud tähtaja jooksul, välja arvatud vääramatu jõu korral.

13.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/13

(1)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004 kehtestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erinõuded toidukäitlejatele. Selles sätestatakse, et toidukäitlejad ei kasuta loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks mingit muud ainet peale vee, välja arvatud juhul, kui sellise aine kasutamine on nimetatud määruse kohaselt heaks kiidetud.

(2)

Ühenduse poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste tervisekaitse kõrge tase. Toitu ja sööta reguleerivad ühenduse meetmed peavad põhinema inimeste ja loomade tervist mõjutavate võimalike riskide asjakohasel hindamisel ning need peavad olemasolevaid teaduslikke tõendeid arvesse võttes säilitama ühenduses tagatud inimeste ja loomade tervisekaitse kõrge taseme või seda taset tõstma, kui see on teaduslikult põhjendatud. Ühenduses on peamiseks prioriteediks kõrged hügieeninõuded, mis kehtivad kogu toidutootmisahelas, ning nõuetele mittevastavaid hügieenitavasid varjata võivate ainete kasutamise vältimine või keelustamine.

(3)

Lisaks tuleks ühenduse poliitikate elluviimisel tagada keskkonnakaitse kõrge tase nii keskkonnapoliitika alaste õigusaktidega kui keskkonnapoliitika nõuete integreerimisega muude ühenduse poliitikate ja tegevuste määratlemisse ja rakendamisse.

(4)

Komisjoni ettepanekus rõhutatakse, et mitmed antimikroobsed ained, näiteks kloordioksiid, hapestatud naatriumklorit (acidified sodium chlorite) e ASC, trinaatriumfosfaat või peroksühapped, mida kasutatakse pinnasaaste eemaldamiseks kodulinnurümpadelt, võivad kujutada ohtu veekeskkonnale, heitveesüsteemides töötavate inimeste tervisele ning kanalisatsioonisüsteemide ja/või heitveepuhastusseadmete toimimisele ja tulemuslikkusele. Kloori sisaldavate antimikroobsete ainete kasutamine võib samuti põhjustada kloororgaaniliste ühendite moodustumist, millest mitmed on püsivad, bioakumuleeruvad või kantserogeensed. Fosforiühendid on samuti üks Euroopa regionaalmerede eutrofeerumise allikas, põhjustades vetikate vohamist ja avaldades muud soovimatut mõju veekeskkonnale.

(5)

Rahvatervisega seotud veterinaarmeetmete teaduskomitee (SCVPH) andis 30. oktoobril 1998. aastal välja aruande, milles käsitleti kodulinnurümpade antimikroobsest töötlemisest saadavat kasu ja sellise töötlemise piiranguid, ning soovitas, et enne igasuguse saastatusest puhastamiseks mõeldud segu või meetodi kasutamise autoriseerimist tuleks seda täielikult hinnata.

(6)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 14.–15. detsembril 2005. aastal vastu teadusliku arvamuse peroksühapete kui kodulinnurümpade töötlemisel kasutatavate antimikroobsete ainete tõhususe hindamise kohta. EFSA järeldas, et peroksühapete tõhusust oli raske hinnata, sest esitatud protokollid ei sisaldanud alati täpset kirjeldust, ning isegi kui nad seda sisaldasid, ei olnud see piisav tõendamaks peroksühapete tõhusust kaubanduslikes tingimustes.

(7)

EFSA võttis 6. märtsil 2008. aastal vastu teadusliku arvamuse, mis käsitleb kloordioksiidi, ASC, trinaatriumfosfaadi ja peroksühapete võimaliku mõju hindamist ravimresistentsuse tekkele. Selle järeldused innustasid EFSAt jätkama teadusuuringuid selle kohta, milline on seda liiki ainete suhtes vastuvõtlikkuse tekkimise tõenäosus, ning seoses võimalusega, et tekib resistentsus raviantibiootikumide ja muude antimikroobsete toimeainete suhtes.

(8)

Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee (SCHER) ning tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) võtsid 18. märtsil 2008. aastal ja 2. aprillil 2008. aastal vastu ühise teadusliku arvamuse kodulinnurümpadelt mikroobse pinnasaaste eemaldamiseks kasutatava nelja aine keskkonnamõju ja nende põhjustatava ravimresistentsuse kohta. Nad väitsid, et praegu puuduvad piisavad teadmised erinevate biotsiidide kasutamise võimalike kahjulike mõjude kohta, ning järeldasid, et igakülgse kvantitatiivse hinnangu koostamiseks ei olnud vajalikul määral teavet. Seoses võimalusega levitada või valida suurema resistentsusega tüvesid ning seoses kodulinnurümpadele jäävate võimalike jääkidega on tekkinud keskkonnaga seonduvad mureküsimused.

(9)

Võttes arvesse olemasolevat teaduslikku teavet, ei saa kindlalt väita, et selliste ainete heakskiitmine ei põhjusta inimestel suurenenud ravimresistentsust.

(10)

Ravimresistentsuse tekkimine on suur ja alaline mureküsimus ka inimmeditsiiniga tegelevate rahvusvaheliste organite jaoks. Komisjon on teinud mitmeid olulisi seadusandlikke algatusi, mille eesmärk on sööda, loomade veterinaarravi ja toiduga seonduva ravimresistentsuse vähendamine.

(11)

Sarnaselt võttis nõukogu oma 9.–10. juuni 2008. aasta istungil vastu nõukogu järeldused antimikroobse resistentsuse kohta, rõhutades, et antimikroobne resistentsus on Euroopas ja kogu maailmas ikka veel kasvav terviseprobleem.

(12)

Euroopa Parlament väljendas oma 19. juuni 2008. aasta resolutsioonis vastuseisu komisjoni ettepanekule, tuues aluseks eespool nimetatud põhjused, ning kutsus nõukogu üles ettepanekut tagasi lükkama.

(13)

Teaduslike andmete puudumine nende ainete kasutamisega seonduvate ohtude kohta toob kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (3) artiklis 7 osutatud ettevaatuspõhimõtte kohaldamise. See põhimõte sätestab, et konkreetsetes olukordades, kui olemasolevat teavet hinnates tehakse kindlaks tervistkahjustava mõju võimalus, kuid see ei ole teaduslikult tõestatud, võib võtta ajutised riskijuhtimismeetmed, mis on vajalikud ühenduses ettenähtud tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks, kuni saadakse teaduslikku lisateavet igakülgsemaks riski hindamiseks.

(14)

Andmete kogumist toidukäitlejate ja teadusprogrammide poolt tuleks seetõttu soodustada, et oleks võimalik täiel määral hinnata nii nende ainete tõhusust ja ravimresistentsuse arenemist kui ka võimalikku keskkonnamõju. Sel eesmärgil avaldas EFSA lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni (AFC) ja bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni (BIOHAZ) ühise juhenddokumendi, (4) mis käsitleb andmete esitamist loomset päritolu toidu pinnalt mikroobse pinnasaaste eemaldamiseks kasutatavate ainete ohutuse ja tõhususe hindamiseks. Selliste andmete kogumist ja hindamist oodates leiab nõukogu, et tuleks oodata ära sellise hindamise tulemused ning seniks lükata tagasi komisjoni ettepanek,

13.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/16

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud liikmekoht seoses William John WILLIAMSI volituste lõppemisega,

—

Robert BRIGHT, Councillor, Newport City.

13.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/17

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks asendusliikme koht seoses Vasco CORDEIRO ametiaja lõppemisega,

—

André Jorge DIONÍSIO BRADFORD, Secretário Regional da Presidência, Ponta Delgada, Açores.

13.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/18

(1)

Vastavalt otsuse 2007/75/EÜ artiklile 4 nimetab komisjon esimehe ning erasektorist kuni viisteist spetsialisti, kellel on kogemused ja pädevus siirdehindade valdkonnas.

(2)

Ühises siirdehindade foorumis erasektorit esindavate liikmete ametiaeg lõpeb 28. veebruaril 2009. Seega on vajalik nimetada ametisse ühe liikme asendaja ning pikendada esimehe ja ülejäänud praeguste liikmete ametiaega.

(3)

Ühise siirdehindade foorumi liikmed tuleb ametisse nimetada kaheks aastaks alates 1. märtsist 2009,

13.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/20

(1)

Vastavalt otsusele 90/424/EMÜ võib ühendus toetada kolmandas riigis puhkenud haiguse tõrje meetmeid, kui sellise haiguse esinemine või areng kolmandas riigis võib kujutada endast ohtu ühendusele.

(2)

Väikemäletsejaliste katk (mida tuntakse ka nimetuse lammaste ja kitsede katk all) on väga suure nakkusohuga väikemäletsejaliste haigus, mis on väga sarnane veiste katkuga. Kõnealune haigus on viimase kümnendi jooksul näidanud selget levikutendentsi nii Aafrikas kui ka Aasias.

(3)

Maroko on teatanud komisjonile, et tema territooriumil on tuvastatud väikemäletsejaliste katk ning et selle levik on lühikese ajaga oluliselt suurenenud. Hiljuti Marokos tuvastatud viirustüve tüüpi ei ole varem Aafrikas leitud.

(4)

Väikemäletsejaliste katku saab vaktsineerimise abil tõrjuda ning on olemas vaktsiin, mis kaitseb kõikide serotüüpide vastu ja annab haiguse vastu pikaajalise kaitse.

(5)

Maroko asutused on välja töötanud vaktsineerimisstrateegia. Nad on kõnealuse strateegia saatnud komisjonile ning on taotlenud ühenduse rahalist toetust.

(6)

Väikemäletsejaliste katku levimist ühendusse ei saa alati ühenduse piiridel võetavate meetmetega tõkestada, kuigi kõnealuse haiguse puhanguid ühenduses oleks vaja ära hoida, sest neil on väga tõsised tagajärjed. Sel eesmärgil on asjakohane toetada Marokos haiguse tõrjeks tehtavaid jõupingutusi, et kõnealune haigus ei saavutaks selles riigis epideemia mõõtmeid, ning teha Marokole kättesaadavaks vaktsiinid massiliseks vaktsineerimiseks väikemäletsejaliste katku vastu. Tuleb täpsustada kõnealuse toetuse maksimaalne summa.

(7)

Kuna tegemist on pakilise olukorraga, on soovitatav, et käesoleva otsusega ette nähtud meetmete võtmine viiakse lõpule hiljemalt 31. maiks 2009.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

13.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/s3