I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

4.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 34/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 103/2009,

3. veebruar 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) VII ja IX lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on kehtestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Neid eeskirju kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turuleviimise suhtes.

(2)	Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas on sätestatud likvideerimismeetmed, mida tuleb rakendada, kui transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) olemasolu lammastel ja kitsedel on leidnud kinnitust.

(3)	Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisas on sätestatud elusloomade, embrüote, munarakkude ning loomsete saaduste ühendusse importimise eeskirjad.

(4)

6. novembril 2008 avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) arvamuse (2) inimeste ja loomade nakatumise ohu kohta transmissiivsesse spongioossesse entsefalopaatiasse väikemäletsejalistelt pärit piima ja piimatoodete kaudu. Kõnealuses arvamuses järeldas EFSA, et klassikaline skreipi võib piima või ternespiima kaudu edasi kanduda utelt tallele. Samuti märkis EFSA, et klassikalisse skreipisse nakatunud karjalt pärit piima ja piimatoodete kasutamisega võib kaasneda inimeste ja loomade TSEsse nakatumise oht. Veel järeldas EFSA, et aretusprogrammid, mis on ette nähtud skreipi resistentsuse saavutamiseks lammastel, võivad eeldatavalt vähendada inimeste ja loomade nakatumisohtu seoses väikemäletsejalistelt pärit piimatoodete tarbimisega. Ebatüüpilise skreipi osas jõudis EFSA ka järeldusele, et haigustekitajate otsene piiratud levik nakatunud organismides võib vähendada piima kaudu edasikandumist. Veiste spongioosse entsefalopaatiaga (BSE) seoses märkis EFSA, et BSEsse nakatunud väikemäletsejaliste ternespiimas või piimas leiduva nakkuse nakkavuse või PrPSc olemasolu kohta teave puudub. BSE tekitaja varajase ja progresseeruva perifeerse levi tõttu katseliselt nakatatud vastuvõtlike lammaste hulgas järeldas EFSA, et BSEga nakatunud vastuvõtlike väikemäletsejaliste ternespiimas ja piimas leiduva nakkuse nakkavuse kujunemine on tõenäoline.

(5)

Pidades silmas kõnealuseid uusi teaduslikke andmeid, ning eelkõige klassikalise skreipi tõendatud edasikandumist piima kaudu utelt tallele, on käesolevas etapis vaja õigel ajal vastu võtta uued kaitsemeetmed seoses klassikalise skreipiga nakatunud karjadelt pärit piima ja piimatoodetega, et piirata klassikalise skreipi levikut söötmise kaudu ka teistele väikemäletsejaliste karjadele.

(6)	Selleks et tagada lammastelt ja kitsedelt saadud piima ja piimatoodete puhul samasugune ohutustase, tuleb ühendusse imporditavate toodete suhtes kohaldada samalaadseid meetmeid.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2) EFSA Teataja (2008) 849, lk 1–47.

LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

VII lisa A peatükki muudetakse järgmiselt.

Punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

„2.2.

Kui liikmesriigi põllumajandusettevõtte lamba või kitse puhul on tekkinud TSE esinemise kahtlus, rakendatakse kõigi teiste selle põllumajandusettevõtte lammaste ja kitsede suhtes ametlikku liikumispiirangut, kuni selguvad kinnitava uuringu tulemused. Kui on tõendusi, et põllumajandusettevõte, kus loom viibis, kui TSE esinemise kahtlus tekkis, ei ole tõenäoliselt ettevõte, kus loom TSEga kokku võis puutuda, võib pädev asutus otsustada, et muude põllumajandusettevõtete või ainult nakkuse tekitajatega kokku puutunud ettevõtte loomade suhtes rakendatakse ametlikku kontrolli, sõltuvalt olemasolevast epidemioloogilisest infost. Ametliku kontrolli alla võetud põllumajandusettevõtte lammastelt ja kitsedelt saadud piima ja piimatooteid, mis on kõnealuses ettevõttes olemas alates TSE esinemiskahtluse kuupäevast, kasutatakse ainult ettevõttesiseselt, kuni selguvad kinnitava uuringu tulemused.”

Punkti 2.3 muudetakse järgmiselt.

Alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kui pärast X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis c sätestatud korra kohaselt teostatud laboritevahelise võrdluse tulemuste laekumist ei saa BSEd välistada, kõigi punkti 1 alapunkti b teises kuni viiendas taandes osutatud uurimise käigus tuvastatud loomade, embrüote ja munarakkude hävitamine. Hävitamisele kuuluvatelt loomadelt saadud piim ja piimatooted, mis olid kõnealuses ettevõttes olemas alates kuupäevast, mil saadi kinnitus, et BSEd ei saa välistada, kuni loomade täieliku hävitamise kuupäevani, hävitatakse.”

ii)

Alapunktis b asendatakse alapunktid i ja ii järgmistega:

„i)

punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks tehtud loomade tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude hävitamine. Kui kinnitatud TSE juhtumi korral on tegu klassikalise skreipijuhtumiga, ei kasutata hävitamisele kuuluvatelt loomadelt saadud piima ja piimatooteid, mis olid kõnealuses ettevõttes olemas alates klassikalise skreipijuhtumi kinnituse kuupäevast kuni loomade täieliku hävitamiseni, muude kui kõnealuses ettevõttes asuvate mäletsejaliste söötmiseks. Selliseid tooteid võib muude kui mäletsejaliste söödana turule viia ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil. Selliste toodete saadetiste äridokumendil ja neid saadetisi sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad „Ei tohi anda mäletsejalistele”. Selliseid tooteid sisaldava sööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi. Selliseid tooteid sisaldavat pakendamata sööta veetakse sõidukitega, milles ei veeta samal ajal mäletsejaliste sööta. Kui selliseid sõidukeid kasutatakse edaspidi mäletsejaliste sööda vedamiseks, tuleb sõidukid ristsaastumise vältimiseks põhjalikult puhastada vastavalt pädeva asutuse heakskiidetud korrale.

Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse punktis 3 sätestatud tingimusi;

või

ii)

punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks tehtud loomade tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude hävitamine, välja arvatud:

—	ARR/ARR-genotüübi tõujäärad;

—	vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted ja, kui sellised uted on uurimise ajal tiined, sündivad talled, kui nende genotüüp vastab selle lõike nõuetele;

—	ainult tapaks mõeldud vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;

—	kui pädev asutus nii otsustab, alla kolme kuu vanused ainult tapaks ettenähtud lambad ja kitsed.

Kui kinnitatud TSE juhtumi näol on tegu klassikalise skreipijuhtumiga, ei kasutata hävitamisele kuuluvatelt loomadelt saadud piima ja piimatooteid, mis olid kõnealuses ettevõttes olemas alates klassikalise skreipijuhtumi kinnituse kuupäevast kuni loomade täieliku hävitamiseni, muude kui kõnealuses ettevõttes asuvate mäletsejaliste söötmiseks. Selliseid tooteid võib muude kui mäletsejaliste söödana turule viia ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil. Selliste toodete saadetiste äridokumendil ja neid saadetisi sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad „Ei tohi anda mäletsejalistele”. Selliseid tooteid sisaldava sööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi. Selliseid tooteid sisaldavat pakendamata sööta veetakse sõidukitega, milles ei veeta samal ajal mäletsejaliste sööta. Kui selliseid sõidukeid kasutatakse edaspidi mäletsejaliste sööda vedamiseks, tuleb sõidukid ristsaastumise vältimiseks põhjalikult puhastada vastavalt pädeva asutuse heakskiidetud korrale.

Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse punktis 3 sätestatud tingimusi;”.

iii)

Alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

juhul kui ARR-alleeli esinemissagedus on asjaomase tõu või põllumajandusettevõtte puhul väike või puudub või kui seda peetakse vajalikuks sugulasaretuse vältimiseks, võib liikmesriik otsustada lükata punkti 2.3 alapunkti b alapunktides i ja ii osutatud loomade hävitamist edasi kuni viis aastat, eeldusel et põllumajandusettevõttes on ainult ARR/ARR-genotüübi tõujäärad.

Selliste lammaste ja kitsede puhul, keda peetakse piima tootmiseks hilisema turuleviimise eesmärgiga, võib kõnealuste loomade hävitamist edasi lükata maksimaalselt 18 kuud.”

IX lisa D peatükis asendatakse B jagu järgmisega:

„B JAGU

Veterinaartõend

Käesoleva peatüki A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja neist nende töötlemise teel valmistatud toodete impordi korral tuleb esitada veterinaartõend, millele on lisatud järgmine kinnitus:

a)	loomne kõrvalsaadus ei sisalda ega ole saadud V lisas sätestatud määratletud riskiteguriga materjalist ega veiste, lammaste või kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist;

b)	loomi, kellelt selline loomne kõrvalsaadus pärineb, ei ole tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud vigastamise teel pärast kesknärvisüsteemikudede tuimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga, või

loomne kõrvalsaadus ei ole saadud muust veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud materjalist, kui see, mis on saadud loomadelt, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud riigis või piirkonnas, mis on vastavalt artikli 5 lõikele 2 liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide või piirkondade hulka, ega sisalda sellist materjali.

Käesoleva peatüki A jaos osutatud loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete ning lammastelt ja kitsedelt saadud piima ja piimatooteid sisaldavate toodete impordil tuleb esitada veterinaartõend, mis vastab määruse (EÜ) nr 1774/2002 X lisa 2. peatükis esitatud näidisele ning millele on tõendi punkti 6 järele lisatud järgmine kinnitus:

„7.

TSE puhul:

(2)

kas [selliste loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on ette nähtud mäletsejaliste söötmiseks ning mis sisaldavad lammastelt ja kitsedelt pärit piima või piimatooteid, on lambaid ja kitsi, kellelt kõnealused tooted on saadud, sünnist saadik või viimased kolm aastat pidevalt hoitud põllumajandusettevõttes, kus ei ole TSEsse nakatumise kahtluse tõttu kehtestatud ametlikku liikumispiirangut ning mis on viimase kolme aasta jooksul vastanud järgmistele nõuetele:

i)	põllumajandusettevõttes on korrapäraselt läbiviidud ametlikke veterinaarkontrolle;

ii)

ei ole tuvastatud määruse (EÜ) nr 999/2001 I lisa punkti 2 alapunktis g määratletud klassikalise skreipi juhtumeid või klassikalise skreipi juhtumi esinemise kinnitamisele järgnevalt:

—	on kõik loomad, kelle puhul leidis kinnitust klassikalisse skreipi haigestumine, tapetud ja hävitatud, ning

—	on tapetud ja hävitatud kõik põllumajandusettevõtte kitsed ja lambad, välja arvatud ARR/ARR-genotüübiga jäärad ning vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted;

iii)	lambaid ja kitsi, välja arvatud ARR/ARR-prioonvalgu genotüübiga lambaid, tuuakse põllumajandusettevõttesse ainult siis, kui need on pärit punktides i ja ii sätestatud nõudeid täitvast ettevõttest.]

(2)

või [selliste loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on ette nähtud mäletsejaliste söötmiseks ning mis sisaldavad lammastelt ja kitsedelt pärit piima või piimatooteid ja mille sihtkohaks on määruse (EÜ) nr 546/2006 lisas loetletud liikmesriik, on lambaid ja kitsi, kellelt kõnealused tooted on saadud, sünnist saadik pidevalt või viimased seitse aastat hoitud põllumajandusettevõttes, kus ei ole TSEsse nakatumise kahtluse tõttu kehtestatud ametlikku liikumispiirangut ning mis on viimase kolme aasta jooksul vastanud järgmistele nõuetele:

i)	põllumajandusettevõttes on korrapäraselt läbi viidud ametlikke veterinaarkontrolle;

ii)

ei ole tuvastatud määruse (EÜ) nr 999/2001 I lisa punkti 2 alapunktis g määratletud klassikalise skreipi juhtumeid või klassikalise skreipi juhtumi esinemise kinnitamisele järgnevalt:

—	on kõik loomad, kelle puhul leidis kinnitust klassikalisse skreipi haigestumine, tapetud ja hävitatud;

—	on tapetud ja hävitatud kõik põllumajandusettevõtte kitsed ja lambad, välja arvatud ARR/ARR-genotüübiga jäärad ning vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted;

iii)	lambaid ja kitsi, välja arvatud ARR/ARR-prioonvalgu genotüübiga lambad, tuuakse põllumajandusettevõttesse ainult siis, kui need on pärit punktides i ja ii sätestatud nõudeid täitvast ettevõttest.]””

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

4.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 34/17

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2008,

mis käsitleb Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli allakirjutamist Euroopa Ühenduse poolt

(2009/89/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vahemere saastekaitse konventsioon, mis hiljem nimetati ümber Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooniks (edaspidi „Barcelona konventsioon”), sõlmiti Euroopa Ühenduse poolt nõukogu otsustega 77/585/EMÜ (1) ja 1999/802/EÜ. (2)

(2)	Konventsiooniosalised kohustuvad kooskõlas Barcelona konventsiooni artikli 4 lõike 3 punktiga e edendama rannikualade integreeritud majandamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovituses Euroopa rannikualade integreeritud majandamise strateegia elluviimiseks, (3) eelkõige selle V peatükis, kutsutakse liikmesriike üles olemasolevate konventsioonide kohasele rannikuvööndi terviklikule majandamisele koostöös naaberriikidega, kaasa arvatud sama piirkondliku mere äärsete kolmandate riikidega.

(4)	Ühendus soodustab integreeritud majandamist laiemal tasandil, kaasa arvatud keskkonnakaitse valdkonnas, horisontaalsete vahendite kaudu. Kõnealused meetmed aitavad seega kaasa rannikualade integreeritud majandamisele.

(5)	Rannikualade integreeritud majandamine on osa ELi integreeritud merenduspoliitikast, mis kiideti heaks 13.–14. detsembril 2007 Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

(6)	Nõukogu 27. novembri 2006. aasta otsuse kohaselt osales komisjon ühenduse nimel ja konsulteerides liikmesriikide esindajatega Barcelona konventsiooni raames toimunud läbirääkimistel, et valmistada ette Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll (edaspidi „protokoll”).

(7)	Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel võeti täievoliliste esindajate konverentsil 20. jaanuaril 2008 vastu protokolli tekst, mis on allakirjutamiseks avatud 20. jaanuarini 2009.

(8)

Vahemere rannikualadel on keskkonnakoormus endiselt suur ja rannikuressursid vähenevad. Protokolliga nähakse ette raamistik paremini kooskõlastatud ja integreeritud lähenemisviisi soodustamiseks, kaasates nii avaliku kui ka erasektori huvirühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna ja ettevõtjad. Selline terviklik lähenemisviis on vajalik nimetatud probleemide tõhusamaks lahendamiseks ja Vahemere rannikualade säästvama arengu tagamiseks.

(9)

Protokoll hõlmab arvukaid sätteid, mida tuleb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades rakendada erinevatel haldustasanditel. On asjakohane, et ühendus toetab rannikualade integreeritud majandamist, pidades muu hulgas silmas enamiku keskkonnaprobleemide piiriülest iseloomu, ning liikmesriigid ja nende pädevad asutused vastutavad protokolliga sätestatud üksikasjalike rannikualasid käsitlevate meetmete (nagu näiteks ehituskeeluvööndite kehtestamine) väljatöötamise ja rakendamise eest.

(10)	On asjakohane, et protokoll allkirjastatakse ühenduse nimel, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühendus kiidab käesolevaga heaks Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli allkirjastamise, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele. (4)

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel protokollile alla kirjutama.

Brüssel, 4. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

N. KOSCIUSKO-MORIZET

(1) EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1.

(2) EÜT L 322, 14.12.1999, lk 32.

(3) EÜT L 148, 6.6.2002, lk 24.

(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 19.

TÕLGE

Vahemere rannikualade integreeritud majandamise

PROTOKOLL

KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED,

OLLES 16. veebruaril 1976 Barcelonas vastu võetud ja 10. juunil 1995 muudetud Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni osalised,

SOOVIDES täita nimetatud konventsiooni artikli 4 lõike 3 punktis e ja lõikes 5 sätestatud kohustusi,

VÕTTES ARVESSE, et Vahemere rannikualad on Vahemere piirkonnas elavate rahvaste ühine loodus- ja kultuuripärand ning et neid tuleks praeguste ja tulevaste põlvkondade huvides kaitsta ja mõistlikult kasutada,

TUNDES MURET Vahemere rannikualade habrast loodust ohustava inimtegevuse kasvava surve pärast ning soovides peatada ja tagasi pöörata olukorra halvenemist rannikualadel ning oluliselt vähendada rannikualade ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse kadumist,

OLLES MURES kliimamuutuse tõttu rannikualasid ähvardavate ohtude pärast, millega muu hulgas kaasneb tõenäoliselt ka meretaseme tõus, ning olles teadlik vajadusest võtta vastu säästvad meetmed, et vähendada loodusnähtuste negatiivset mõju,

OLLES VEENDUNUD, et asendamatu ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse ressursina nõuab rannikualade planeerimine ja haldamine nende säilitamise ja säästva arengu eesmärgil ühtset erilähenemist kogu Vahemere basseini ja selle rannikuäärsete riikide tasandil, võttes arvesse rannikualade mitmekesisust, eriti saarte erivajadusi, mis tulenevad nende geomorfoloogilistest omadustest,

VÕTTES ARVESSE 10. detsembril 1982 Montego Bays koostatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, 2. veebruaril 1971 Ramsaris koostatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade, konventsiooni, ning 5. juunil 1992 Rio de Janeiros koostatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, mille osalised on mitmed Vahemere rannikuäärsed riigid ja Euroopa Ühendus,

SOOVIDES eelkõige teha koostööd, et töötada välja sobivad ühised tegevuskavad rannikualade haldamiseks vastavalt 9. mail 1992 New Yorgis koostatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni artikli 4 lõike 1 punktile e,

TOETUDES olemaolevatele integreeritud rannikualade majandamise kogemustele ja erinevate organisatsioonide, sealhulgas Euroopa institutsioonide tööle,

LÄHTUDES Vahemere piirkonna säästva arengu komisjoni soovitustest ja tööst ning 1997. aastal Tunises, 2001. aastal Monacos, 2003. aastal Catanias ja 2005. aastal Portorozis toimunud protokolliosaliste kohtumistel koostatud soovitustest, samuti 2005. aastal Portorozis vastu võetud Vahemere piirkonna säästva arengu strateegiast,

OLLES OTSUSTANUD tugevdada Vahemere tasandil rannikuäärsete riikide jõupingutusi rannikualade integreeritud majandamise tagamiseks,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD stimuleerida riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke algatusi koordineeritud edendusmeetmete, koostöö ja partnerluse kaudu koos erinevate asjaomaste osapooltega, et edendada rannikualade integreeritud majandamise tõhusat juhtimist,

SOOVIDES, et kõnealuse konventsiooni ja selle protokollide kohaldamisel oleks tagatud rannikualade integreeritud majandamise ühtsus,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Üldised kohustused

Vastavalt Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioonile ja selle protokollidele loovad protokolliosalised ühise raamistiku Vahemere rannikualade integreeritud majandamiseks ning võtavad vajalikke meetmeid piirkondliku koostöö tugevdamiseks sel eesmärgil.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„protokolliosalised” – käesoleva protokolli osalised;

b)	„konventsioon” – 16. veebruaril 1976 Barcelonas koostatud ja 10. juunil 1995 muudetud Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon;

c)	„organisatsioon” – asutus, millele on viidatud nimetatud konventsiooni artiklis 17;

d)	„keskus” – prioriteetsete tegevuste programmi piirkondlik tegevuskeskus;

„rannikuala” – rannikust mõlemale poolele jääv geomorfoloogiline ala, kus toimub mere ja maismaa vaheline vastastikune mõjutamine keeruliste ökoloogiliste ja elusressursside süsteemide vormis, mis koosnevad biootilistest ja abiootilistest komponentidest, mis eksisteerivad koos inimühiskonnaga ning on selle ja tema sotsiaalmajandusliku tegevusega vastastikku mõjutavates suhetes;

„rannikualade integreeritud majandamine” – dünaamiline protsess rannikualade säästvaks majandamiseks ja kasutamiseks, mille puhul võetakse samal ajal arvesse rannikualade ökosüsteemide ja maastike haavatavust, tegevuste ja kasutuse mitmekesisust, nende vastasmõjusid, teatavate tegevuste ja kasutusviiside merelist suunitlust ning nende mõju nii merele kui ka maismaale.

Artikkel 3

Geograafiline katvus

1. Käesolevat protokolli kohaldatakse Vahemere piirkonna suhtes, mis on määratletud kõnealuse konventsiooni artiklis 1. Kõnealust piirkonda piiritletakse ka:

a)	rannikuala merepoolse piiriga, mis on protokolliosaliste territoriaalmere välispiir, ja

b)	rannikuala maapoolse piiriga, mis on pädevate rannikuüksuste piir vastavalt protokolliosaliste määratlusele.

2. Kui mõni protokolliosaline kehtestab oma suveräänsete õiguste kohaselt piiri, mis erineb käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtust, edastab ta sellekohase avalduse hoiulevõtjale käesoleva protokolli ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisega samal ajal või mis tahes hilisemal ajal, kui

a)	merepoolne piir jääb territoriaalmere välispiirist sissepoole;

maapoolne piir jääb sisse- või väljapoole eespool määratletud rannikuüksuste territooriumi piirist, selleks et oleks võimalik muu hulgas kohaldada ökosüsteemist lähtuvat lähenemist ning majanduslikke ja sotsiaalseid kriteeriume ning kaaluda saarte erivajadusi, mis on seotud nende geomorfoloogiliste omadustega, ning võtta arvesse kliimamuutuste negatiivseid mõjusid.

3. Kõik protokolliosalised võtavad vastu ja edendavad sobival institutsionaalsel tasandil asjakohaseid meetmeid, et teavitada elanikkonda ja kõiki asjaomaseid osalisi käesoleva protokolli geograafilisest katvusest.

Artikkel 4

Õiguste säilitamine

1. Käesoleva protokolli või ühegi õigusaktiga, mis võetakse vastu käesoleva protokolli alusel, ei piirata ühegi protokolliosalise õigusi, kehtivaid või tulevasi nõudeid ega juriidilisi seisukohti, mis on seotud mereõigusega, eriti neid, mis on seotud merealade looduse või ulatusega, merealade piiristamisega riikide vahel, mille rannikud paiknevad vastamisi või kõrvuti, rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud väinade läbimise õigust ja viise ega territoriaalmere rahumeelse läbimise õigust, samuti rannikuäärse riigi, lipuriigi või sadamariigi jurisdiktsiooni olemust ja ulatust.

2. Mitte ükski käesolevast protokollist tulenev õigusakt ega tegevus ei anna alust riikliku suveräänsuse või jurisdiktsiooni suhtes nõudeid esitada, seda vaidlustada ega kahtluse alla seada.

3. Käesoleva protokolli sätted ei piira olemasolevates ja tulevastes riiklikes või rahvusvahelistes dokumentides ja programmides rannikualade kaitsmiseks ja majandamiseks rangemate sätete kohaldamist.

4. Käesoleva protokolliga ei piirata riikliku julgeoleku ja riigikaitsega seotud tegevuste või vahendite kasutamist, kuid kõik protokolliosalised nõusutvad, et nimetatud tegevusi ja vahendeid tuleks rakendada ja kehtestada nii, et need oleksid mõistlikkuse ja võimalikkuse piires kooskõlas käesoleva protokolliga.

Artikkel 5

Rannikualade integreeritud majandamise eesmärgid

Rannikualade integreeritud majandamise eesmärgid on järgmised:

a)	soodustada tegevuse riikliku planeerimise kaudu rannikualade säästvat arengut, tagades, et keskkonda ja maastikke võetakse arvesse kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arenguga;

b)	säilitada rannikualasid praeguste ja tulevaste põlvkondade huvides;

c)	tagada loodusvarade, eriti vee säästev kasutamine;

d)	tagada rannikualade ökosüsteemide, maastike ja geomorfoloogia puutumatuse säilitamine;

e)	ennetada ja/või vähendada looduslike ohtude, eriti kliimamuutuse, mida võivad põhjustada loodusjõud või inimtegevus, mõjusid;

f)	saavutada sidusus rannikualade kasutamist mõjutavate riiklike ja eraalgatuste vahel ning kõikide otsuste vahel, mida ametiasutused teevad nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

Artikkel 6

Rannikualade integreeritud majandamise üldised põhimõtted

Käesoleva protokolli rakendamisel juhinduvad protokolliosalised järgmistest rannikualade integreeritud majandamise põhimõtetest:

a)	erilist tähelepanu tuleb pöörata padumere bioloogilisele rikkusele ning looduslikule dünaamikale ja funktsioneerimisele, samuti ühtse terviku moodustava mere- ja maismaaosa teineteist täiendavale ja teineteisest sõltuvale olemusele;

kõiki aspekte, mis on seotud hüdroloogiliste, geomorfoloogiliste, klimaatiliste, ökoloogiliste, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste süsteemidega, tuleb integreeritud viisil arvesse võtta, et ei ületataks rannikualade kandevõimet ning ennetataks loodusõnnetuste ja arenguga kaasnevaid negatiivseid mõjusid;

c)	rannikualade planeerimisel ja majandamisel tuleb kohaldada ökosüsteemidest lähtuvat lähenemisviisi, mis tagaks rannikualade säästva arengu;

d)	tagatakse selline valitsemistava, mis võimaldab kohalikul elanikkonnal ja rannikualade pärast muret tundvatel kodanikuühiskonna huvirühmadel asjakohaselt ja õigeaegselt osaleda läbipaistvas otsuste tegemise protsessis;

e)	nähakse ette haldusteenuste ja rannikualadega tegelevate piirkondlike ja kohalike asutuste tegevuse institutsionaalne kooskõlastamine erinevate sektorite vahel;

f)	nähakse ette linnade arengut ja sotsiaalmajanduslikku tegevust, samuti muid asjakohaseid sektoriaalseid tegevuspõhimõtteid sisaldavate maakasutusstrateegiate, -plaanide ja programmide koostamine;

g)	arvesse tuleb võtta rannikualadel võetavate meetmete arvukust ja mitmekesisust ning vajaduse korral eelistatakse avalikke teenuseid ja meetmeid, mis nõuavad mere vahetut lähedust;

h)	kogu rannikuala kasutamine tuleks tasakaalustatult hajutada ning vältida asjatut kontsentratsiooni ja valglinnastumist;

i)	inimtegevuse ja infrastruktuuriga kaasnevaid riske tuleb eelnevalt hinnata, et ennetada ja vähendada nende negatiivset mõju rannikualadele;

j)	rannikukeskkonna kahjustamist tuleb ennetada ja kui see peaks ilmnema, siis tuleb see asjakohaselt heastada.

Artikkel 7

Kooskõlastamine

1. Rannikualade integreeritud majandamiseks teevad protokolliosalised järgmist:

a)	tagavad institutsioonidevahelise kooskõlastamise, tehes seda vajaduse korral sobivate asutuste ja mehhanismide kaudu, et vältida sektoriaalset ja soodustada terviklikku lähenemist;

b)	korraldavad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil asjakohase kooskõlastamise erinevate haldusteenistuste asutuste vahel, kes on pädevad nii rannikualade mere- kui ka maismaa-ala suhtes;

c)	korraldavad tihedat koostööd riiklike asutuse ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahel rannikualasid käsitlevate strateegiate, kavade ja programmide valdkonnas ning seoses erinevate lubadega tegevuseks, mida on võimalik läbi viia ühiste konsultatiivorganite või ühise otsuste tegemise raames.

2. Pädevad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud rannikualadega tegelevad asutused teevad nii palju kui otstarbekas koostööd, et tugevdada rannikualade juba kehtestatud strateegiate, kavade ja programmide sidusust ja tõhusust.

II OSA

RANNIKUALADE INTEGREERITUD MAJANDAMISE ELEMENDID

Artikkel 8

Rannikualade kaitse ja säästev kasutamine

1. Protokolliosalised püüavad kooskõlas käesoleva protokolli artiklites 5 ja 6 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega tagada rannikualade säästva kasutamise ja majandamise, et säilitada rannikualade looduslikud elupaigad, maastikud, loodusvarad ja ökosüsteemid vastavalt rahvusvahelistele ja piirkondlikele õigusaktidele.

2. Selleks teevad protokolliosalised järgmist:

kehtestavad rannikualadel ehituskeeluvööndi, mis ulatub kaugeima talvise veepiirini. Võttes muu hulgas arvesse kliimamuutusest ja looduslikest ohtudest otseselt ja negatiivselt mõjutatud piirkondi, ei tohi nimetatud ala olla kitsam kui 100 meetrit, sõltuvalt allpool esitatud punkti b sätetest. Karmimad riiklikud sätted, mis määravad kõnealuse ala laiuse, jäävad kehtima;

võivad kooskõlas käesoleva protokolli eesmärkide ja põhimõtetega kohandada eespool mainitud sätted sobivaks:

1.	avalikku huvi pakkuvate projektidega;

2.	piirkondadele, kus on erilised geograafilised või muud kohalikud piirangud, eriti sellised, mis on seotud rahvastiku tiheduse või sotsiaalsete vajadustega, mille puhul on individuaalelamuehitus, urbaniseerumine või areng sätestatud riiklike õigusaktidega;

c)	teatavad organisatsioonile riiklikest õigusaktidest, millega on sätestatud eespool nimetatud kohandused.

3. Ühtlasi püüavad protokolliosalised tagada, et nende riiklikud õigusaktid sisaldaksid rannikualade säästva kasutamise kriteeriume. Nimetatud kriteeriumid peavad kohalikke eritingimusi arvesse võttes hõlmama muu hulgas järgmist:

a)	määrama kindlaks ja piiritlema väljapoole kaitstud alasid jäävad avamaad, kus linnade laienemine ja muud tegevused on piiratud või vajaduse korral keelatud;

b)	piirama linnade lineaarset laienemist ja uute transpordiinfrastruktuuride rajamist piki rannikut;

c)	tagama, et mure keskkonna pärast oleks kajastatud avalike rannikualade haldamise ja kasutamise eeskirjades;

d)	tagama avalikkusele vaba juurdepääsu merele ja rannikualadele;

e)	piirama või vajaduse korral keelama maismaasõidukite liikumist ja parkimist, samuti meresõidukite liikumist ja ankurdamist hapra looduskeskkonnaga maismaa- või merealadel, sealhulgas randadel ja luidetel.

Artikkel 9

Majandustegevus

1. Kooskõlas käesoleva protokolli artiklites 5 ja 6 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega ja võttes arvesse Barcelona konventsiooni ja selle protokollide asjakohaseid sätteid protokolliosalised:

a)	pööravad erilist tähelepanu majandustegevusele, mis nõuab mere vahetut lähedust;

b)	tagavad, et erinevate majandustegevuste käigus kasutatakse võimalikult vähe loodusvarasid ning arvestatakse tulevaste põlvkondade vajadustega;

c)	tagavad integreeritud veeressursside majandamise ja keskkonnasäästliku jäätmehoolduse nõuete järgimise;

d)	tagavad ranniku- ja meremajanduse kohandamise rannikualade hapra loodusega ja mereressursside kaitsmise reostuse eest;

e)	määratlevad majandustegevuse arengunäitajad, et tagada rannikualade säästev kasutamine ja vähendada survet, mis ületab nende kandevõimet;

f)	propageerivad heade tavade juhiseid ametivõimude, ettevõtjate ja valitsusväliste organisatsioonide seas.

2. Lisaks sellele lepivad protokolliosalised majandustegevuste suhtes kokku järgmist:

a)	Põllumajandus ja tööstus Tagada põllumajandus- ja tööstustegevuse paiknemis- ja toimumiskohas kõrgetasemeline keskkonnakaitse, et säiliksid rannikualade ökosüsteemid ja maastikud ning välditaks mere, vee, õhu ja pinnase reostamist.

Kalandus

i)	Võtta arenguprojektides arvesse vajadust kaitsta püügipiirkondi;

ii)	tagada, et kalastustavad vastaksid mere loodusressursside säästva kasutamise põhimõtetele.

Vesiviljelus

i)	Võtta arenguprojektides arvesse vajadust kaitsta vesiviljeluse ja karbikasvatuspiirkondi;

ii)	reguleerida vesiviljelust, kontrollides sisendite kasutamist ja jäätmetöötlust.

Turism, spordi- ja puhketegevus

i)	Soodustada säästvat rannikuturismi, mis säilitaks rannikualade ökosüsteeme, loodusvarasid, kultuuripärandit ja maastikke;

ii)	edendada rannikuturismi erivorme, sealhulgas kultuuri-, maa- ja ökoturismi, austades samal ajal kohalike elanike traditsioone;

iii)	reguleerida erinevate spordi- ja puhketegevuste harrastamist, sealhulgas harrastuspüük ja karpide korjamine, või see vajaduse korral keelata.

Looduslike eriressursside kasutamine

i)	Lubada mineraalide väljakaevamist ja kaevandamist, sealhulgas merevee kasutamist veemagestamistehastes ja kivitehastes ainult eelnevalt saadud loa alusel;

ii)	reguleerida liiva kaevandamist, sealhulgas merepõhjast ja jõesetetest, või keelata see kohtades, kus see mõjutaks tõenäoliselt ebasoodsalt rannikuala ökosüsteemide tasakaalu;

iii)	jälgida rannikualade põhjaveekihte ja dünaamilisi piirkondi, kus mage- ja soolane vesi kokku puutuvad või segunevad, ja mida põhjavee võtmine või heitvee laskmine looduslikku keskkonda võivad negatiivselt mõjutada.

Infrastruktuurid, energiaseadmed, sadamad ja mererajatised

Lubada infrastruktuuride, seadmete, ehitiste ja rajatiste ehitamist üksnes eelneva loa alusel, et nende negatiivne mõju rannikualade ökosüsteemidele, maastikele ja geomorfoloogiale on võimalikult väike või vajaduse korral hüvitatud mitterahaliste meetmete kaudu.

g)	Merendusalane tegevus Viia merealast tegevust läbi niimoodi, et oleks tagatud rannikualade ökosüsteemide säilimine vastavalt asjakohastes rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud reeglitele, standarditele ja menetlustele.

Artikkel 10

Rannikualade ökosüsteemid

Protokolliosalised võtavad järgmisi meetmeid, et kaitsta teatavate eripäraste ökosüsteemide omadusi:

Märg- ja suudmealad

Lisaks kaitsealade loomisele ja eemärgiga ennetada märg- ja suudmealade kadumist, protokolliosalised:

a)	võtavad riiklikes rannikualade strateegiates, kavades ja plaanides ning lubade andmisel arvesse märg- ja suudmealade keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset funktsiooni;

b)	võtavad vajalikke meetmeid märg- ja suudmealadele kahjulikku mõju avaldava tegevuse reguleerimiseks või vajaduse korral keelamiseks;

c)	kohustuvad nii palju kui võimalik taastama halvas olukorras olevad rannikuala märgalad, eesmärgiga elavdada nende positiivset osa rannikuala keskkonnaprotsessides.

Merelised elupaigad

Protokolliosalised, tunnistades vajadust kaitsta merealasid, kus paiknevad elupaigad ja liigid, millel on kõrge looduskaitseline väärtus, hoolimata sellest, kas need alad on liigitatud kaitsealade alla või mitte:

a)	võtavad meetmeid, et tagada mere- ja rannikualade, eriti nende, kus paiknevad elupaigad ja liigid, millel on kõrge looduskaitseline väärtus, kaitse ja säilimine asjakohaste õigusaktide, planeerimise ja majandamise abil;

b)	kohustuvad edendama piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd mereliste elupaikade kaitsmiseks koostatud ühiste programmide rakendamiseks.

3.	Rannikuäärsed metsad ja puiestikud Protokolliosalised võtavad meetmeid, mille eesmärk on kaitsta või arendada rannikuäärseid metsi ja puiestikke, eriti neid, mis asuvad väljapool erikaitsealasid.

4.	Luited Protokolliosalised kohustuvad säilitama ja võimaluse korral säästval viisil taastama luiteid ja leetseljakuid.

Artikkel 11

Rannamaastikud

1. Tunnustades rannamaastike erilist esteetilist, looduslikku ja kultuurilist väärtust, hoolimata sellest, kas need on liigitatud kaitsealadeks või mitte, võtavad protokolliosalised meetmeid, mis tagavad asjakohaste õigusaktide, planeerimise ja majandamise abil rannikualade kaitse.

2. Protokolliosalised kohustuvad edendama piirkondlikku ja rahvusvahelist maastikualade kaitsealast koostööd, eriti ühismeetmete rakendamist piiriüleste rannikualade kaitseks, kui see on asjakohane.

Artikkel 12

Saared

Protokolliosalised kohustuvad tagama erikaitse saartele, sealhulgas väikesaartele, ning sel otstarbel

a)	edendama sellistes piirkondades keskkonnasõbralikke tegevusi ja võtma erimeetmeid, et tagada elanikkonna osalemine rannikualade ökosüsteemide kaitsmisel, tuginedes kohalikele tavadele ja teadmistele;

b)	võtma arvesse saarelise keskkonna eripära ja vajadust tagada saartevaheline koostoime riiklikes rannikualade strateegiates, kavades ja programmides ning majandamisdokumentides, eriti transpordi, turismi, kalanduse, jäätme- ja veemajanduse alal.

Artikkel 13

Kultuuripärand

1. Protokolliosalised võtavad kas üksikult või kollektiivselt vastu kõik vajalikud meetmed, et säilitada ja kaitsta rannikualade kultuuripärandit, eriti arheoloogilist ja ajaloolist pärandit, sealhulgas veealust kultuuripärandit kooskõlas kehtivate riiklike ja rahvusvaheliste õigusaktidega.

2. Protokolliosalised tagavad, et rannikualade kultuuripärandi kohapeal säilitamist kaalutakse esimese võimalusena, enne sellisele pärandile suunatud sekkumist.

3. Protokolliosalised tagavad eelkõige, et rannikualade veealuse kultuuripärandi elemente, mis on merekeskkonnast eemaldatud, konserveeritakse ja käsitletakse viisil, mis tagab nende pikaajalise säilimise, ning et nendega ei kaubelda ning neid müüda, osteta ega vahetata kui kaupu.

Artikkel 14

Osalemine

1. Eesmärgiga tagada rannikualade integreeritud majandamise tõhus juhtimine kogu protsessi jooksul võtavad protokolliosalised vajalikke meetmeid, et osaleda asjakohaselt ranniku- ja merestrateegiate, -kavade, -programmide või projektide koostamise ja rakendamise etappides ning anda mitmesuguseid lube erinevatele huvirühmadele, sealhulgas:

—	kõnealusel territooriumil elavatele kogukondadele ja asjaomastele avalik-õiguslikele üksustele;

—	ettevõtjatele;

—	valitsusvälistele organisatsioonidele;

—	sotsiaalvaldkonna huvirühmadele;

—	asjast huvitatud avalikkuse esindajatele.

Kõnealune osalemine peab sisaldama muu hulgas nõuandvate asutuste kaasamist, päringute esitamist või avalikke arutelusid ning võib laieneda partnerlusteni.

2. Sellise osalemise tagamiseks edastavad protokolliosalised teavet adekvaatselt, õigeaegselt ja tõhusalt.

3. Igal huvirühmal, kes vaidlustab otsuseid, õigusakte või tegevusetust, peaks olema juurdepääs vahendus- või lepitusmenetlusele ja õigus pöörduda haldusorgani või kohtu poole vastavalt osalust käsitlevatele sätetele, mille protokolliosalised on kehtestanud rannikualasid käsitlevate kavade, programmide või projektide suhtes.

Artikkel 15

Teadlikkuse tõstmine, koolitus, haridus ja teadustegevus

1. Protokolliosalised kohustuvad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil läbi viima tegevusi, mis tõstavad teadlikkust rannikualade integreeritud majandamisest ning töötama selles valdkonnas välja haridusprogramme, koolitusi ja avalikkust harivaid üritusi.

2. Protokolliosalised korraldavad otse, mitme- või kahepoolselt, või organisatsiooni, keskuse või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide abiga haridusprogramme, koolitusi ja avalikkuse harimist rannikualade integreeritud majandamise teemal, eesmärgiga tagada nimetatud alade säästev areng.

3. Protokolliosalised näevad ette rannikualade integreeritud majandamist ja erinevate tegevuste koostoimet ja selle mõjusid rannikualadele käsitlevad valdkonnasisesed teadusuuringud. Sel eesmärgil peaksid protokolliosalised looma spetsialiseeritud uurimiskeskused või neid toetama. Kõnealuse teadustegevuse eesmärk on eelkõige täiendada teadmisi rannikualade integreeritud majandamise kohta, aidata kaasa avalikkuse teavitamisele ning hõlbustada otsuste tegemist avalikus ja erasektoris.

III OSA

RANNIKUALADE INTEGREERITUD MAJANDAMISE VAHENDID

Artikkel 16

Järelevalve ja vaatlusmehhanismid ja võrgustikud

1. Protokolliosalised kasutavad ja tugevdavad olemasolevaid asjakohaseid mehhanisme järelevalve ja vaatluse teostamiseks või loovad vajaduse korral uusi. Ühtlasi koostavad ja ajakohastavad nad regulaarselt rannikualade riiklikke nimestikke, mis peaksid sisaldama võimalikult palju teavet ressursside ja tegevuste, samuti rannikualasid mõjutada võivate institutsioonide, õigusaktide ja planeeringute kohta.

2. Selleks et edendada teaduskogemuste, andmete ja heade tavade vahetamist, osalevad protokolliosalised koostöös organisatsiooniga Vahemere rannikualade võrgustikus, tehes seda sobival haldus- ja teadustasandil.

3. Eesmärgiga aidata kaasa rannikualade olukorra ja arengu regulaarsele jälgimisele kehtestavad protokolliosalised kokkulepitud teavitusvormi ja -menetluse, et koguda asjakohast teavet riiklikesse nimestikesse.

4. Protokolliosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada avalikkuse juurdepääs järelevalve- ja vaatlusmehhanismide ja võrgustike abil kogutud teabele.

Artikkel 17

Rannikualade integreeritud majandamise Vahemere piirkonna strateegia

Protokolliosalised kohustuvad tegema koostööd, et edendada rannikualade säästvat arengut ja integreeritud majandamist võttes arvesse Vahemere piirkonna säästva arengu strateegiat ning vajaduse korral seda täiendades. Sel eesmärgil määratlevad protokolliosalised keskuse kaasabil ühtse regionaalse Vahemere piirkonna rannikualade integreeritud majandamise raamistiku, mida tuleb rakendada asjakohaste piirkondlike tegevuskavade ja -vahendite ning riiklike strateegiate abil.

Artikkel 18

Riiklikud rannikualade strateegiad, kavad ja programmid

1. Kõik protokolliosalised tugevdavad veelgi rannikualade integreeritud majandamise riiklikku strateegiat ja rannikualade majandamise kavasid ja programme, mis on kooskõlas ühtse regionaalse raamistikuga ja vastavad käesolevas protokollis sätestatud integreeritud majandamise eesmärkidele ja põhimõtetele, või koostavad nimetatud strateegia, kavad ja programmid, ning teavitavad organisatsiooni kõnealuse strateegia rakendamiseks kehtestatud kooskõlastusmehhanismist.

2. Riiklikus strateegias, mis põhineb olemasoleva olukorra analüüsil, püstitatakse eesmärgid, kehtestatakse prioriteedid koos asjakohaste põhjendustega, määratakse kindlaks majandamist vajavad rannikuäärsed ökosüsteemid, samuti kõik asjaomased huvirühmad ja protsessid, loetletakse meetmed, mida on tarvis võtta ja nende maksumus, samuti olemasolevad institutsionaalsed, õiguslikud ja rahalised vahendid ning kehtestatakse rakendamise ajakava.

3. Rannikualasid hõlmavates kavades ja programmides, mis võivad olla eraldiseisvad või integreeritud muudesse kavadesse ja programmidesse, täpsustatakse riikliku strateegia suundi ja selle rakendamist sobival territoriaalsel tasandil, määrates muu hulgas vajaduse korral kindlaks asjaomaste rannikualade mere- ja maismaa-alade kandevõime ning jaotus- ja kasutustingimused.

4. Protokolliosalised määravad kindlaks asjakohased näitajad, millega hinnata rannikualade integreeritud majandamise strateegiate, kavade ja programmide tõhusust ja edusamme protokolli rakendamisel.

Artikkel 19

Keskkonnamõju hindamine

1. Võttes arvesse rannikualade haavatavust, tagavad protokolliosalised, et keskkonnamõju hindamise ajal ja sellega seotud uuringute käigus, mis viiakse läbi avalike või eraprojektide puhul, mis tõenäoliselt avaldavad rannikualadele, eriti nende ökosüsteemidele märkimisväärset keskkonnamõju, võetaks arvesse kõnealuse keskkonna erilist tundlikkust ning rannikualade mere- ja maismaaosade omavahelisi suhteid.

2. Samadest kriteeriumitest lähtudes koostavad protokolliosalised vajaduse korral rannikualasid mõjutavate kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise.

3. Keskkonnamõju hindamisel tuleks võtta arvesse kumulatiivseid mõjusid rannikualadele, pöörates muu hulgas piisavalt tähelepanu nende alade kandevõimele.

Artikkel 20

Maakorralduspoliitika

1. Rannikualade integreeritud majandamise edendamiseks, majandusliku surve vähendamiseks, avatud piirkondade säilitamiseks ja võimaldamaks avalikkusele juurdepääsu merele ja kaldapiirkonnale võtavad protokolliosalised tarvitusele asjakohased poliitilised vahendid ja meetmed, sealhulgas planeerimise.

2. Sel eesmärgil ning et tagada rannikualade avalikus kasutuses ja eraomanduses oleva maa säästev majandamine, võivad protokolliosalised kehtestada muu hulgas mehhanismid maa omandamiseks, loovutamiseks, annetamiseks või üleandmiseks avalikku valdusse ja kehtestada servituudid maaomandile.

Artikkel 21

Majanduslikud, maksualased ja rahastamisvahendid

Riiklike rannikualasid hõlmavate strateegiate, kavade ja programmide rakendamiseks võivad protokolliosalised võtta asjakohaseid meetmeid sobivate majanduslike maksualaste ja/või rahastamisvahendite vastuvõtmiseks, et toetada kohalikke, piirkondlikke ja riiklike algatusi rannikualade integreeritud majandamiseks.

IV OSA

RANNIKUALASID MÕJUTAVAD OHUD

Artikkel 22

Looduslikud ohud

Rannikualade integreeritud majandamine riiklike strateegiate raames töötavad protokolliosalised välja poliitikasuunad looduslike ohtude ennetamiseks. Sel otstarbel viivad nad läbi rannikualade haavatavuse ja ohtude hindamise ning võtavad ennetavaid, leevendavaid ja kohandavaid meetmeid, et tulla toime loodusõnnetustega, eriti kliimamuutustega.

Artikkel 23

Rannikuerosioon

1. Kooskõlas käesoleva protokolli artiklites 5 ja 6 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega kohustuvad protokolliosalised rannikuerosiooni negatiivse mõju tõhusamaks ennetamiseks ja leevendamiseks võtma meetmeid, mis on vajalikud, et säilitada või taastada rannikualade loomulikku võimet kohanduda muutustega, sealhulgas nendega, mida tekitab merepinna tõus.

2. Kaaludes uusi tegevusi ja ehitustöid rannikualadel, sealhulgas mereehitiste ja ranniku kaitserajatiste ehitamist, arvestavad protokolliosalised eelkõige nende negatiivsee mõjuga rannikuerosioonile ja sellega kaasneda võivate otseste ja kaudsete kuludega. Käimasolevate tegevuste ja olemasolevate ehitiste puhul peaksid protokolliosalised võtma meetmeid, et muuta nende mõju rannikuerosioonile võimalikult minimaalseks.

3. Protokolliosalised püüavad rannikuerosiooni mõju ette näha integreeritud majandamise kaudu, võttes muu hulgas vastu erimeetmed, mis käsitlevad rannikusetteid ja rannikuehitisi.

4. Protokolliosalised kohustuvad jagama teadusuuringute tulemusi, mis võivad täiendada teadmisi rannikuerosiooni olukorra, arengu ja mõju kohta.

Artikkel 24

Loodusõnnetustele reageerimine

1. Protokolliosalised kohustuvad edendama rahvusvahelist koostööd loodusõnnetustele reageerimise valdkonnas ning võtma kõik vajalikud meetmed, et nende mõjuga õigeaegselt tegeleda.

2. Protokolliosalised kohustuvad kooskõlastama nende käsutuses olevate avastamis-, hoiatamis- ja sideseadmete kasutamist olemasolevate mehhanismide ja algatuste abil, et tagada suurte loodusõnnetuste korral kiireloomulise teabe edastamine nii ruttu kui võimalik. Protokolliosalised teavitavad organisatsiooni riiklikest asutustest, kes on pädevad asjakohaste rahvusvaheliste mehhanismide raames sellist teavet andma ja vastu võtma.

3. Protokolliosalised kohustuvad edendama vastastikust koostööd ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja muude pädevate organisatsioonide vahelist koostööd humanitaarabi kiireks tagamiseks, et reageerida loodusõnnetustele, mis mõjutavad Vahemere rannikualasid.

V OSA

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 25

Koolitus ja teadustegevus

1. Protokolliosalised kohustuvad kas otse või organisatsiooni või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabil tegema koostööd teadus-, tehnilise ja halduspersonali koolitamiseks rannikualade integreeritud majandamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga

a)	määrata kindlaks suutlikkus ja seda tugevdada;

b)	arendada teadus- ja tehnikauuringuid;

c)	edendada rannikualade integreeritud majandamisele spetsialiseerunud keskusi;

d)	edendada kohalikele professionaalidele suunatud koolitusprogramme.

2. Protokolliosalised kohustuvad kas otse või organisatsiooni või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabil edendama teadus- ja tehnikauuringuid rannikualade integreeritud majandamise valdkonnas, eelkõige teadus- ja tehnikauuringute alase teabe vahetamise kaudu ning kooskõlastades uurimisprogramme ühist huvi pakkuvatel teemadel.

Artikkel 26

Teaduslik ja tehniline abi

Rannikualade integreeritud majandamiseks kohustuvad protokolliosalised kas otse või organisatsiooni või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabil tegema koostööd, et anda teaduslikku ja tehnilist abi neile protokolliosalistele, kes sellist abi vajavad, sealhulgas tagama juurdepääsu keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja tehnosiirdele ning muudele võimalikele abivormidele.

Artikkel 27

Teabevahetus ja ühist huvi pakkuvad tegevused

1. Protokolliosalised kohustuvad kas otse või organisatsiooni või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabil tegema koostööd teabe vahetamiseks parimate keskkonnaalaste tavade kasutamise kohta.

2. Organisatsiooni toetusel protokolliosalised eelkõige

a)	määratlevad rannikualade majandamise näitajad võttes arvesse olemasolevaid näitajaid ning teevad koostööd selliste näitajate kasutamisel;

b)	koostavad ja säilitavad ajakohaseid hinnanguid rannikualade kasutamise ja majandamise kohta;

c)	viivad ellu ühist huvi pakkuvaid tegevusi, näiteks rannikualade integreeritud majandamist käsitlevate projektide demonstreerimine.

Artikkel 28

Piiriülene koostöö

Protokolliosalised püüavad vajaduse korral kas otse või organisatsiooni või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabil kahe- või mitmepoolselt kooskõlastada oma rannikualasid käsitlevaid riiklikke strateegiaid, kavasid ja programme, mis käsitlevad üksteisega külgnevaid rannikualasid. Sellise koordineerimisega tegelevad asjaomased kohalikud haldusasutused.

Artikkel 29

Piiriülene keskkonnamõju hindamine

1. Enne loa või heakskiidu andmist kavadele, programmidele ja projektidele, millel on tõenäoliselt märkimisväärselt ebasoodne mõju teise protokolliosalise rannikualadele, teevad protokolliosalised käesoleva protokolli raames koostööd teavitamise, teabevahetuse ja konsulteerimise teel, et hinnata selliste kavade, programmide ja projektide keskkonnamõju võttes arvesse käesoleva protokolli artiklit 19 ja konventsiooni artikli 4 lõike 3 punkti d.

2. Sel eesmärgil kohustuvad protokolliosalised tegema koostööd, et koostada ja vastu võtta asjakohased juhised teavitamise, teabevahetuse ja konsulteerimise korra kehtestamiseks kõikides protsessi etappides.

3. Protokolliosalised võivad, kui see on asjakohane, sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid käesoleva artikli tulemuslikuks rakendamiseks.

VI OSA

INSTITUTSIONAALSED SÄTTED

Artikkel 30

Teabekeskused

Iga protokolliosaline määrab teabekeskuse, mille ülesanne on pidada keskusega sidet käesoleva protokolli rakendamisega seotud tehnilistes ja teaduslikes küsimustes ning levitada teavet riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Teabekeskuste esindajad kohtuvad regulaarselt, et täita käesolevast protokollist tulenevaid ülesandeid.

Artikkel 31

Aruanded

Protokolliosalised esitavad protokolliosaliste korralistele koosolekutele aruandeid käesoleva protokolli rakendamise, sealhulgas võetud meetmete, nende tulemuslikkuse ja nende rakendamise käigus tekkinud probleemide kohta, sellises vormis ja selliste ajavahemike järel, nagu neil koosolekutel otsustatakse.

Artikkel 32

Institutsionaalne kooskõlastamine

1. Organisatsioon vastutab käesoleva protokolli rakendamise koordineerimise eest. Selle ülesande täitmiseks saab ta abi keskuselt, millele organisatsioon võib usaldada järgmised ülesanded:

a)	protokolliosaliste abistamine Vahemere rannikualade integreeritud majandamise ühtse regionaalse raamistiku määratlemisel vastavalt artiklile 17;

b)	regulaarsete aruannete koostamine Vahemere rannikualade integreeritud majandamise olukorra ja arengu kohta eesmärgiga aidata kaasa käesoleva protokolli rakendamisele;

c)	teabe vahetamine ja ühist huvi pakkuva tegevuse elluviimine vastavalt artiklile 27;

taotluse korral protokolliosaliste abistamine järgmistes valdkondades:

—	osalemine Vahemere rannikuala võrgustikus vastavalt artiklile 16;

—	rannikualade integreeritud majandamise riiklike strateegiate koostamine ja rakendamine vastavalt artiklile 18;

—	koostöö korraldamine koolituste ja teadus- ja tehnikaprogrammide raames vastavalt artiklile 25;

—	vajaduse korral piiriüleste rannikualade majandamise koordineerimine vastavalt artiklile 28;

e)	teabekeskuste koosolekute korraldamine vastavalt artiklile 30;

f)	mis tahes muude ülesannete täitmine, mida protokolliosalised on talle andnud.

2. Käesoleva protokolli rakendamiseks võivad protokolliosalised, organisatsioon ja keskus alustada ühist koostööd valitsusväliste organisatsioonidega käesoleva protokolliga seotud meetmete elluviimiseks.

Artikkel 33

Protokolliosaliste koosolekud

1. Käesoleva protokolli osaliste korralisi koosolekuid peetakse koos konventsiooniosaliste korraliste koosolekutega, mis toimuvad vastavalt konventsiooni artiklile 18. Kooskõlas nimetatud artikliga võivad osalised pidada ka erakorralisi koosolekuid.

2. Käesoleva protokolli osaliste koosolekutel on järgmised üleanded:

a)	jälgida käesoleva protokolli rakendamist;

b)	tagada, et käesolevat protokolli rakendatakse kooskõlas ja koostoimes muude protokollidega;

c)	kontrollida organisatsiooni ja keskuse tööd, mis on seotud käesoleva protokolli rakendamisega, ning anda neile tegevusjuhiseid;

d)	kaaluda rannikualade integreeritud majandamiseks vastu võetud meetmete tõhusust ning vajadust muude meetmete järele, eelkõige käesoleva protokolli lisade või paranduste vormis;

e)	anda protokolliosalistele soovitusi meetmete kohta, mida tuleb vastu võtta käesoleva protokolli rakendamiseks;

f)	vaadata läbi ettepanekud, mis on tehtud teabepunktide koosolekutel vastavalt käesoleva protokolli artiklile 30;

g)	vaadata läbi protokolliosaliste esitatud aruanded ja teha asjakohaseid soovitusi vastavalt konventsiooni artiklile 26;

h)	vaadata läbi mis tahes muu keskuse kaudu laekunud asjakohane teave;

i)	vaadata läbi mis tahes käesoleva protokolliga seotud muu küsimus, kui see on asjakohane.

VII OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Seos konventsiooniga

1. Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni mis tahes sätteid, milles käsitletakse protokolle.

2. Kui käesoleva protokolli osalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva protokolli suhtes protseduurireegleid ja finantseeskirju, mis on vastu võetud vastavalt konventsiooni artiklile 24.

Artikkel 35

Suhted kolmandate osalistega

1. Asjakohastel puhkudel kutsuvad protokolliosalised riike, kes ei ole protokolliga ühinenud, ja rahvusvahelisi organisatsioone tegema koostööd protokolli rakendamiseks.

2. Protokolliosalised kohustuvad võtma rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et keegi ei tegutseks viisil, mis on vastuolus käesoleva protokolli põhimõtete ja eesmärkidega.

Artikkel 36

Allakirjutamine

Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud kõigile konventsiooniosalistele Hispaanias Madridis alates 21. jaanuarist 2008 kuni 20. jaanuarini 2009.

Artikkel 37

Ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtu- või heakskiidukirjad antakse hoiule Hispaania valitsusele, kes täidab hoiulevõtja ülesandeid.

Artikkel 38

Ühinemine

Alates 21. jaanuarist 2009 on käesolev protokoll ühinemiseks avatud kõigile konventsiooniosalistele.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kolmekümnendal (30) päeval pärast seda, kui antakse hoiule kuues (6) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri.

Artikkel 40

Autentsed tekstid

Käesoleva protokolli originaal, mille araabia-, inglis-, prantsus- ja hispaaniakeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule hoiulevõtjale.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

KOOSTATUD HISPAANIAS MADRIDIS kahekümne esimesel jaanuaril kahe tuhande kaheksandal aastal.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 34

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. aastakäik 4. veebruar 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 99/2009, 3. veebruar 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 100/2009, 3. veebruar 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 101/2009, 3. veebruar 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1800/2004 Cycostat 66G lubamise kohta söödalisandina ( 1 )	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 102/2009, 3. veebruar 2009, teatava söödalisandi kasutamise alalise lubamise kohta ( 1 )	8
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 103/2009, 3. veebruar 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) VII ja IX lisa ( 1 )	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 104/2009, 3. veebruar 2009, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Gorgonzola (KPN))	16

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	73,2
	MA	43,0
	TN	134,4
	TR	103,7
	ZZ	88,6
0707 00 05	JO	172,9
	MA	126,0
	TR	188,5
	ZZ	162,5
0709 90 70	MA	115,7
	TR	177,8
	ZZ	146,8
0709 90 80	EG	84,3
0709 90 80	ZZ	84,3
0805 10 20	EG	58,1
	IL	53,3
	MA	66,7
	TN	41,0
	TR	58,3
	ZZ	55,5
0805 20 10	IL	180,3
	MA	90,0
	TR	63,0
	ZZ	111,1
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	CN	70,2
	IL	72,1
	JM	75,5
	MA	136,5
	PK	73,9
	TR	72,9
	ZZ	83,5
0805 50 10	MA	51,7
	TR	50,6
	ZZ	51,2
0808 10 80	CA	86,3
	CL	67,8
	CN	67,8
	MK	31,6
	US	87,1
	ZZ	68,1
0808 20 50	AR	82,3
	CL	73,7
	CN	37,3
	TR	40,0
	US	104,1
	ZA	135,1
	ZZ	78,8

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	24,73	3,93
1701 11 90 (1)	24,73	9,17
1701 12 10 (1)	24,73	3,74
1701 12 90 (1)	24,73	8,74
1701 91 00 (2)	29,84	10,31
1701 99 10 (2)	29,84	5,79
1701 99 90 (2)	29,84	5,79
1702 90 95 (3)	0,30	0,35

EÜ nr	Söödalisand	Keemiline valem, kirjeldus	Loomaliik või -kategooria	Vanuse ülempiir	Miinimumsisaldus	Maksimumsisaldus	Muud sätted	Loa kehtivusaja lõpp
					CFU/täissööda kg
Mikroorganismid
E 1705	Enterococcus faecium NCIMB 10415	Enterococcus faecium’i preparaat, mikrokapslitesse suletud toode, mis sisaldab vähemalt 5 × 109 CFU/g	Koerad	—	4,5 × 106	2,0 × 109	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus	Tähtajatu
			Kassid		5,0 × 106	8,0 × 109	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/89/EÜ
*	Nõukogu otsus, 4. detsember 2008, mis käsitleb Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli allakirjutamist Euroopa Ühenduse poolt	17
	Vahemere rannikualade integreeritud majandamise Protokoll	19