NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 43/2009,

16. jaanuar 2009,

millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide reguleerimise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (2) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks, (3) eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks, (4) eriti selle artikleid 4 ja 8,

võttes arvesse nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava, (5) eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava, (6) eriti selle artikleid 3 ja 5,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava, (7) eriti selle artikleid 6 ja 9,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse mitmeaastane kava seoses Šotimaast lääne poole jäävate räimevarudega ja nende varude püügiga, (8) eelkõige selle artiklit 4,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava (9), eelkõige selle artikleid 7, 8, 9 ja 12,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2009. aastaks ning lisatingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Lisaks määratakse kindlaks teatavad püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused 2010. aasta jaanuariks ning teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused kindlaks IE lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesoleva määruse sätteid, välja arvatud III lisa punkt 4.2 ning XI lisa joonealune märkus 1, kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad. Teadusuuringute eesmärgil püügitoiminguid läbi viiv liikmesriik teavitab komisjoni, liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad, ICESit ning STECFi kogu selliste püügitoimingute käigus püütud saagist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Püügi piirnormid ja nende jaotamine

1.   Ühenduse laevade püügi piirnormid ühenduse vetes ja teatavates väljaspool ühendust asuvates vetes, kõnealuste piirnormide jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on sätestatud I lisas.

2.   Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvootide piires vastavalt artiklites 11, 20 ja 21 sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse kalastuspiirkonda.

3.   Komisjon kehtestab tobiapüügi piirnormid ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes vastavalt IID lisa punktis 6 sätestatud korrale.

4.   Komisjon kehtestab ühenduse kasutuses olevaks moivapüügi püügi piirnormiks ICES V, XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes 7,7 % moiva lubatud kogupüügist niipea, kui lubatud kogupüük on kindlaks määratud.

5.   Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2009 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata tursiku püügi piirnormi ICES IIIa püügipiirkonnas ja ICES IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, kilu püügi piirnormi ICES IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, pidades silmas 2009. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid.

6.   Komisjon võib kehtestada anšoovisevaru püügi piirnormi ICES VIII püügipiirkonnas vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2009 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale ning pidades silmas 2009. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid.

7.   Lõike 5 kohasest norra tursiku varude läbivaatamisest tulenevalt võib komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata merlangipüügi piirnormi ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes ning kilttursa püügi piirnormi ICES IIIa püügipiirkonnas ja ICES IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ vetes ja ICES IV püügipiirkonnas ja ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes, et võtta norra tursiku püügil arvesse tööstuslikku kaaspüüki.

Artikkel 6

Keelatud liigid

Ühenduse laevadel on kõigis ühenduse vetes ja väljaspool ühendust asuvates vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

Artikkel 7

Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.   I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

2.   Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 kohaldatakse kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2010. aastasse kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

Artikkel 8

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1.   Alates 1. veebruarist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi järgmiselt:

2.   Ajavahemikul 1.– 31. jaanuar 2009 kohaldatakse lõikes 1 nimetatud varude suhtes jätkuvalt määruse (EÜ) nr 40/2008 IIA, IIB, IIC ja IID lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3.   Komisjon kehtestab tobiapüügi püügikoormuse 2009. aastaks ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes IID lisa punktides 4–5 sätestatud korras.

4.   Liikmesriigid tagavad, et 2009. aastal ei ületa süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba ja/või mille jooksul püüti määruse (EÜ) nr 2347/2002 I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhjaatlandi hõbekala.

Artikkel 9

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud püügipiirangud, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

2.   Erandina lõikest 1 võib järgmistesse liikidesse kuuluvat kala pardal hoida ja lossida ka siis, kui liikmesriigil ei ole kvooti või kui kvoot või püügiosa on ammendatud:

3.   Kõik lossimised, välja arvatud lõike 2 kohane püük, arvatakse kvoodist või, kui ühenduse osa ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha.

4.   Kaaspüügi määr ja kõrvaldamine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitega 4 ja 11 ettenähtud korras.

Artikkel 10

Sortimata lossimised ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes

1.   Määruse (EÜ) nr 1434/98 (heeringa pardal hoidmise keelustamise kohta teatavatel tingimustel) artikli 2 lõiget 1 ei kohaldata ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ja IIa püügipiirkonna EÜ vetes püütud heeringa suhtes.

2.   Kui liikmesriigi heeringapüügi piirnormid ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna EÜ vetes on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, kes tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

3.   Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse nõuetekohast proovivõtusüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult kontrollida ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes püütud, sortimata lossitud saagi koguseid liikide kaupa.

4.   ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes püütud, sortimata kalasaaki võib lossida ainult sadamates või lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 3 osutatud proovivõtusüsteem.

Artikkel 11

Juurdepääsupiirangud

Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni nelja meremiili kaugusel Norra lähtejoontest.

Artikkel 12

Võrgusilma suuruse ja võrguniidi jämeduse määramine

Võrgusilma suurus ja võrguniidi jämedus määratakse kindlaks komisjoni 10. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 517/2003 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks) (42) kohaselt, kui ühenduse inspektorid, komisjoni inspektorid ja riiklikud inspektorid kontrollivad ühenduse laevu.

Artikkel 13

Tehnilised ja kontrollialased üleminekumeetmed

Ühenduse laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ja kontrollialased üleminekumeetmed on sätestatud III lisas.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGI PIIRNORMID JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 14

Loa andmine

Venezuela või Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügi piirnormide alusel ning määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ja käesoleva määruse artiklitega 15–18 ja 22–27 ettenähtud tingimustel.

Artikkel 15

Keelatud liigid

Kolmandate riikide kalalaevadel on kõigis ühenduse vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

Artikkel 16

Geograafilised piirangud

1.   Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest ICES IV piirkonnas, Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43o00′N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 osutatud piirkonnas.

2.   Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest.

3.   Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 17

Läbisõit ühenduse vetest

Ühenduse vetest läbisõitvad kolmanda riigi kalalaevad peavad paigutama oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis:

Artikkel 18

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalaliike, millele on kehtestatud püügi piirnormid, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 19

Tehnilised ja kontrollialased üleminekumeetmed

Kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ja kontrollialased üleminekumeetmed on sätestatud III lisas.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGILOAD

Artikkel 20

Kalapüügiload ja seonduvad tingimused

1.   Järgmised ühenduse laevad, mis kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes, vabastatakse määruse (EÜ) nr 1006/2008 artiklis 3 sätestatud kohustusest omada kalapüügiluba:

2.   Kolmanda riigi vetes kalastavatele ühenduse laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv ja seonduvad tingimused on sätestatud IV lisa I osas.

3.   Kui üks liikmesriik kannab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile (vahetusleping) IV lisa I osas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. IV lisa I osas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

4.   Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid asjaomases püügipiirkonnas kehtivaid tingimusi.

Artikkel 21

Fääri saared

Ühenduse laevad, millel on püügiluba ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte ametiasutustele.

V PEATÜKK

KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE KALAPÜÜGILOAD

Artikkel 22

Kohustus omada kalapüügiluba

1.   Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatakse määruse (EÜ) nr 1006/2008 artiklis 18 sätestatud kohustusest omada kalapüügiluba, kui nad kalastavad ühenduse vetes.

2.   Kalapüügiluba, mis on välja antud ühenduse vetes kalastavale kolmanda riigi laevale, peab olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud kalalaevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

Artikkel 23

Kalapüügiloa taotlemine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 19 lõike 2 kohaldamist, peab kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatava kalapüügiloa taotlus sisaldama järgmisi andmeid:

Artikkel 24

Kalapüügilubade arv

Ühenduse vetes kalastavatele kolmanda riigi laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv ja seonduvad tingimused sätestatakse IV lisa II osas.

Artikkel 25

Tühistamine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatüki kohaldamist, võib kalapüügilube tühistada uute püügilubade väljaandmiseks. Selline tühistamine jõustub komisjoni poolt uute püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

Artikkel 26

Kalapüügiloa omaniku kohustused

1.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 23 lõike 1 kohase andmete edastamise nõudele vastavusele peavad kolmanda riigi kalalaevad pidama püügipäevikut, millesse kantakse I lisa V osas sätestatud andmed.

2.   Määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 23 kohaselt edastab kolmanda riigi kalalaev komisjonile teabe, mis on sätestatud VI lisas, vastavalt samas lisas sätestatud eeskirjadele.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata Norra lipu all sõitvate laevade suhtes, mis kalastavad ICES IIIa püügipiirkonnas.

Artikkel 27

Prantsuse Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükis sätestatud tingimustele on püügilubade andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes seotud asjaomase kolmanda riigi laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1006/2008 artiklis 23 sätestatud andmete edastamise nõuete täitmisele peavad Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad kolmanda riigi kalalaevad pidama V lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Komisjoni taotluse korral saadetakse püügiandmed Prantsusmaa ametiasutuste kaudu komisjonile.

VI PEATÜKK

GFCM PIIRKONNAS KALASTAMIST KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Kaitsemeetmed

Artikkel 28

Püügikeelu kehtestamine peibutuspüügivahenditega harilikku kuldmakrelli püüdvatele kaluritele

1.   Hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus), eriti selle liigi noorkalade kaitseks keelatakse peibutuspüügivahenditega püük 1. jaanuarist kuni 14. augustini 2009 Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud ala kõigis geograafilistes allpiirkondades vastavalt VII lisale.

2.   Erandina lõikest 1 võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi kalastuspäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega kalastavate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Liikmesriigid, kes soovivad sellist ülekandmist kasutada, esitavad enne 1. jaanuari 2010 komisjonile taotluse, et saada teatav arv lisapäevi, millal kalalaeval on lubatud püüda harilikku kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega keeluperioodil 1. jaanuarist 2010 kuni 31. jaanuarini 2010. Kõnealusele taotlusele lisatakse järgmine teave:

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretärile.

3.   Liikmesriigid saadavad komisjonile enne 1. novembrit 2009 aruande lõikes 2 osutatud meetmete rakendamise kohta 2008. aastal.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma lipu all sõitvate kalalaevade poolt 2009. aastal kõigis GFCM lepinguga hõlmatud piirkondades, mis on sätestatud VII lisas, lossitud ja ümberlaaditud hariliku kuldmakrelli üldkoguse15. jaanuariks 2010.

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretärile.

Artikkel 29

Püügipiirangutega piirkondade kehtestamine süvamere tundlike elupaikade kaitseks

1.   Veetavate tragide ja põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud aladel:

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed süvamere tundlike elupaikade kaitseks lõikes 1 viidatud piirkondades ja tagavad eelkõige, et kõnealused piirkonnad oleksid kaitstud muu tegevuse kui kalapüügi eest, mis ohustaks nende konkreetsete elupaikade iseloomulike joonte säilitamist.

Artikkel 30

Traalnooda vähim silmasuurus teatava kohaliku kalapüügi ja põhjalähedaste kalade hooajalise traalpüügi puhul Vahemeres

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 8 lõike 1 punktist h ja artikli 9 lõike 3 punktist 2 võivad liikmesriigid jätkata oma riigi lipu all sõitvatele laevadele lubade andmist kasutada noodapära rombikujulise võrgusilma suurusega alla 40 mm teatava kohaliku kalapüügi ja põhjalähedaste kalade hooajalise traalpüügi puhul, mille käigus püütakse kolmandate riikidega jagamata kalavarusid.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse üksnes lubatud püügitegevuste suhtes kooskõlas liikmesriigis 1. jaanuaril 2007 kehtivate riiklike õigusaktidega ning see ei hõlma edaspidist püügikoormuse suurendamist võrreldes 2006. aastal kehtinud koormusega.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. jaanuariks 2009 tavapärase andmeedastussüsteemi abil nimekirja laevadest, millele on antud lõike 1 kohane kalapüügiluba.

4.   Püügiloaga laevade nimekiri sisaldab järgmist teavet:

5.   Kui lõikes 4 osutatud püügiloaga laevade nimekiri ei ole muutunud võrreldes 2008. aastal edastatud nimekirjaga, teatavad liikmesriigid komisjonile 15. jaanuariks 2009, et muudatusi ei ole tehtud.

6.   Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretariaadile.

2 OSA

statistiliste maatrikside andmete teatamine

Artikkel 31

Andmete edastamine

1.   Liikmesriigid edastavad 30. juuniks 2009 GFCMi täitevsekretärile GFCM statistilise maatriksi ülesande 1.1 ja 1.2 andmed vastavalt X lisale.

2.   Liikmesriigid edastavad 30. juuniks 2009 GFCMi täitevsekretärile nii palju kui võimalik GFCM statistilise maatriksi ülesande 1.3, 1.4 ja 1.5 andmeid vastavalt X lisale.

3.   Liikmesriigid kasutavad lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete edastamiseks GFCM andmesisestuse süsteemi, mis on kättesaadav GFCMi veebisaidil (44).

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile andmetest, mis nad käesolevat artikli alusel edastasid.

VII PEATÜKK

NAFO REGULEERIMISPIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 32

Püügiaruanded

1.   Määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laeva kapten saadab oma lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele elektrooniliselt püügiaruande, märkides oma laeva püütud süvalesta koguse, sealhulgas aruande nullpüügi kohta.

2.   Lõikega 1 ettenähtud aruanne edastatakse esimest korda hiljemalt kümnenda päeva lõpus pärast laeva sisenemist NAFO reguleerimispiirkonda või pärast püügireisi algust. Kõnealune aruanne edastatakse iga viie päeva tagant. Kui lõike 1 kohaselt teatatud süvalestapüügiga on ammendatud 75 % lipuliikmesriigile määratud kvoodist, edastab kapten aruandeid kolme päeva tagant.

3.   Liikmesriigid edastavad aruanded kohe pärast kättesaamist komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 33

Täiendavad kontrollimeetmed

1.   Määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laevad võivad siseneda NAFO reguleerimispiirkonda süvalesta püügiks ainult juhul, kui neil on pardal alla 50 tonni ükskõik mis liiki püütud saak või kui sisenemine on lubatud käesoleva artikli lõigete 2, 3 või 4 kohaselt.

2.   Kui määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laeval on pardal üle 50 tonni või rohkem väljastpoolt NAFO reguleerimispiirkonda püütud saaki, edastatakse NAFO sekretariaadile e-posti või faksiga hiljemalt 72 tundi enne NAFO reguleerimispiirkonda sisenemist pardal hoitava saagi kogus, laeva kapteni määratud hinnanguline püügi alustamise koht (läänepikkus/põhjalaius) ja sinna saabumise eeldatav aeg.

3.   Kui inspekteerimislaev annab pärast lõike 2 kohase teate saamist märku kontrollimise kavatsusest, edastab ta kalalaevale selle kontrollpunkti koordinaadid, kus kontroll läbi viiakse. Kontrollpunkt ei tohi asuda kaugemal kui 60 meremiili kapteni määratud hinnangulisest püügi alustamise kohast.

4.   Kui määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laev ei ole NAFO reguleerimispiirkonda sisenemise ajaks saanud NAFO sekretariaadilt ega inspekteerimislaevalt mingit teadet selle kohta, et inspekteerimislaev kavatseb läbi viia lõike 3 kohase kontrolli, võib kalalaev jätkata püüki. Kalalaev võib alustada püügitegevust ilma eelneva kontrollita ka juhul, kui inspekteerimislaev ei ole kontrolli alustanud kolme tunni jooksul alates kalalaeva saabumisest kontrollpunkti.

VIII PEATÜKK

ERISÄTTED NEAFC KONVENTSIOONI PIIRKONNAS KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE POOLT PÜÜTUD JA PÄRAST SEDA KÜLMUTATUD KALA LOSSIMISE JA ÜMBERLAADIMISE KOHTA

Artikkel 34

Sadamariigi kontroll

Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 2847/93 ja nõukogu 6. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1093/94, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel kolmandate riikide kalalaevad võivad otse ühenduse sadamates lossida ja saaki turustada, (45) kohaldamist, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud korda liikmesriikide sadamates sellise kala lossimise ja ümberlaadimise suhtes, mille kolmanda riigi kalalaevad on püüdnud NEAFC konventsiooni piirkonnas ja mis on pärast seda külmutatud.

Artikkel 35

Määratud sadamad

Ühenduse vetes on lossimine ja ümberlaadimine lubatud üksnes määratud sadamates.

Liikmesriigid määravad lossimiskoha või kalda lähedal asuva koha (määratud sadamad), kus on lubatud lossida ja ümber laadida artiklis 34 osutatud kalu. Liikmesriigid teatavad komisjonile 2007. aastal määratud sadamate nimekirja muudatustest vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Komisjon avaldab määratud sadamate nimekirja ja selles tehtud muudatused Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja paneb selle üles oma veebisaidile.

Artikkel 36

Eelteade enne sadamasse sisenemist

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28e lõikest 1 teavitab kalalaeva, mille pardal on käesoleva määruse artiklis 34 osutatud kala, kapten või tema esindaja vähemalt kolm päeva enne kavandatud saabumisaega selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle sadamasse ta kavatseb saabuda, oma kavatsusest siseneda sadamasse kala lossimiseks või ümberlaadimiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud teatisele lisatakse IX lisa I osas esitatud vorm, mille A osa peab olema korralikult täidetud järgmiselt:

3.   Laeva kapten või tema esindaja võib eelteate tühistada, teavitades selle sadama pädevaid asutusi, kuhu ta kavatses saabuda, vähemalt 24 tundi enne eelnevalt teatatud kavandatud saabumisaega. Asjakohasele teatisele lisatakse originaalteatise vormi PSC 1 või PSC 2 koopia, mille B osale on põiki üle kirjutatud sõna „CANCELLED” (tühistatud).

4.   Sadamaliikmesriigi pädev asutus edastab koopia lõigetes 2 ja 3 osutatud vormist viivitamatult asjaomase kalalaeva lipuliikmesriigile ja kui kalalaev on saaki ümber laadinud, siis ka nende laevade lipuliikmesriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi, ning NEAFCi sekretärile.

Artikkel 37

Luba lossimiseks või ümberlaadimiseks

1.   Sadamariigi pädevad asutused võivad lubada lossimist või ümberlaadimist, kui selle kalalaeva lipuriik, kes kavatseb lossida või ümber laadida, või, kui kalalaev on väljaspool sadamat kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriik (-riigid), millelt saak ümber laaditi, on tõendanud, saates korralikult täidetuna tagasi talle (neile) artikli 36 lõike 4 kohaselt edastatud vormi B osa, järgmist:

Lossimine või ümberlaadimine võib alata alles pärast sadamariigi pädevalt asutuselt loa saamist.

2.   Erandina lõikest 1 võivad sadama liikmesriigi pädevad asutused anda loa kalasaagi või selle osa lossimiseks lõikes 1 osutatud kinnituse puudumisel, kuid sellisel juhul hoitakse seda kala nende kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamaliikmesriigi pädev asutus kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma riigi eeskirjade kohaselt.

3.   Sadamaliikmesriigi pädevad asutused teatavad oma otsusest lossimise või ümberlaadimise lubamise kohta viivitamatult komisjonile ja NEAFC sekretärile, saates neile koopia IX lisa I osas ettenähtud vormist, olles nõuetekohaselt täitnud C osa, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFC konventsiooni piirkonnas.

Artikkel 38

Kontrollimised

1.   Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % artiklis 34 osutatud kolmandate riikide kalalaevade lossimistest ja ümberlaadimistest.

2.   Kontrollimine hõlmab kogu maha- või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises osutatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist.

3.   Inspektorid teevad kõik, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks, ja tagavad, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja et oleks välditud kala kvaliteedi halvenemine.

Artikkel 39

Kontrolliaruanded

1.   Iga kontrollikord dokumenteeritakse IX lisa II osas esitatud kontrolliaruande täitmisega.

2.   Igast kontrolliaruandest saadetakse viivitamatult koopia kontrollitud kalalaeva lipuriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi, ning komisjonile ja NEAFC sekretärile, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi konventsiooni piirkonnas.

3.   Iga kontrolliaruande originaal või sertifitseeritud koopia saadetakse nõudmise korral kontrollitud kalalaeva lipuriigile.

IX PEATÜKK

CCAMLR KONVENTSIOONI PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Piirangud ja laevade kohta nõutavad andmed

Artikkel 40

Keelud ja püügipiirangud

1.   X lisas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.   Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse XI lisas sätestatud püügi ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

2. JAGU

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 41

Uurimusliku kalapüügi läbiviimise eeskirjad

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kõik ühenduse laevad täidavad järgmisi tingimusi:

Artikkel 42

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1.   Liikmesriigi lipu all sõitvad ja liikmesriigis registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLRile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitele 7 ja 7a, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3b väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi.

2.   Alapiirkonnas 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks kalalaev.

3.   Alapiirkondade FAO 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3b kogupüügi ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel on kindlaks määratud XII lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügi piirnormini, ning uurimisala suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4.   Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida püügi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 and 58.4.3b on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 43

Aruandlussüsteemid

Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade jaoks kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruannete süsteemid:

Artikkel 44

Loomuse mõiste

1.   Käesolevas jaos tähendab üks loomus ühe või mitme õngejada vettelaskmist ühes paigas. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.

2.   Loomus on teaduslik järgmistel tingimustel:

Artikkel 45

Teadusuuringute kavad

Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisalades, milleks on jaotatud rajoonid 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3b. Teadusuuringute kava rakendatakse järgmiselt:

Artikkel 46

Andmekogumiskavad

1.   Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisalades, milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3 (b). Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

2.   Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga teadusloomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva teadusloomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 47

Märgistamisprogramm

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7b kohaldamist, märgistab iga õngejadasid kasutav kalalaev Dissostichus spp. isendid ja laseb nad vabadusse kogu kalapüügi jooksul, järgides sellise püügi jaoks ettenähtud kaitsemeetmes täpsustatud määra, vastavalt CCAMLRi märgistamisprotokollile.

2.   Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 2008/2009 püügihooaja lõpuni märgistab iga õngejadasid kasutav kalalaev railaseid ja laseb nad vabadusse kogu kalapüügi jooksul, järgides sellise püügi jaoks ettenähtud kaitsemeetmes täpsustatud määra, vastavalt CCAMLRi märgistamisprotokollile. Kõik merre tagasi lastavad railased tuleb kahekordselt märgistada ja vabastada elusana.

3.   Kõik kihvkalade ja railaste uurimuslikus kalapüügis kasutatavad märgised saadakse CCAMLRi sekretariaadist.

Artikkel 48

Teadusvaatlejad

1.   Iga artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

2.   Iga liikmesriik, toimides oma kohaldatavate seaduste ja eeskirjade, sealhulgas oma kohtutes tõendite hindamist käsitlevate eeskirjade kohaselt, käsitleb käesoleva kava raames uuringud tellinud CCAMLRi osalisriigi kalandusinspektorite ettekandeid samuti kui oma inspektorite ettekandeid ja liikmesriik ning kõnealune tellinud CCAMLRi osalisriik teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel.

Artikkel 49

Tavalise hiilgevähi püügis osalemise kavatsuse teatised seoses 2009/2010 püügihooajaga

1.   Üksnes CCAMLRi komisjoni liikmeteks olevad liikmesriigid võivad 2009/2010 püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki CCAMLR konventsiooni piirkonnas. Erandina määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklist 5a teatavad need liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni piirkonnas, CCAMLRi sekretariaadile ja komisjonile oma kavatsusest hiljemalt 1. juuniks 2009 vahetult enne püügihooaega, mil nad kavatsevad seda püüda, kasutades käesoleva määruse XII lisas esitatud vormi, et tagada nõuetekohane läbivaatamine CCAMLRi komisjoni poolt enne, kui laevad püüki alustavad, ning samuti püügivahendite vormi, mis on toodud XIII lisas.

2.   Lõikes 1 osutatud teatis sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks loa annab.

3.   Liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni piirkonnas, esitavad teatise üksnes nende laevade kohta, mis teatamise ajal tema lipu all sõidavad.

4.   Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid lubada hiigelvähi püügis osaleda muul kui lõigete 1–3 kohaselt CCAMLRile teatatud laeval, kui teatatud laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud operatiivsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni, esitades:

5.   Erandina lõigetest 3 ja 4 ei või liikmesriigid lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

Artikkel 50

Tavalise hiilgevähi püügi ennetuslikud püügipiirangud teatavates alapiirkondades

1.   Tavalise hiilgevähi kombineeritud kogupüük statistilistes alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ei ületa 3,47 miljonit tonni mis tahes püügihooajal. Tavalise hiilgevähi kogupüük statistilises rajoonis 58.4.2 ei ületa 2,645 miljonit tonni mis tahes püügihooajal.

2.   Kuni selle kogupüügi piirnormi jaotamiseni väiksemate haldusühikute vahel vastavalt teaduskomitee nõuandele ei ületa statistilistes alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 teostatav kombineeritud kogupüük 620 000 tonni mis tahes püügihooajal. Kogupüük rajoonis 58.4.2 ei ületa 260 000 tonni lääne pool 55o E ja 192 000 tonni ida pool 55o E mis tahes püügihooajal.

3.   Püügihooaeg algab 1. detsembril ja lõpeb järgneva aasta 30. novembril.

4.   Iga rajoonis 58.4.2 tavalise hiilgevähi püügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt üks CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluse kavale vastav teadusvaatleja või riigisisene teadusvaatleja, kes täidab nimetatud kavas esitatud nõudmisi, ning võimalusel üks täiendav teadusvaatleja.

Artikkel 51

Tavalise hiilgevähi püügi andmete aruandlussüsteem

1.   Tavalise hiilgevähi saakide kohta esitatakse aruanne vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitele 11, 13 ja 14.

2.   Tavalise hiigelvähi püük toimub kooskõlas nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuses suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas, (46) artikliga 9.

3.   Kalalaevad kasutavad traalidel mereimetajate traalidesse sattumist välistavaid seadmeid.

4.   Kui mis tahes püügihooajahooaja teatatud kogusaak on vähemalt 80 % 620 000 tonnisest käivituslävest alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning 260 000 tonnist lääne pool 55oE ja 192 000 tonnist ida pool 55oE alapiirkonnas 58.4.2, esitatakse saakide kohta aruanne vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 11.

5.   Püügihooajal, mis järgneb püügihooajale, mil kogupüük oli vähemalt 80 % lõikes 2 sätestatud käivituslävest, saadetakse püügi kohta aruanne kooskõlas määruse (EÜ) 601/2004 artikliga 11, kui kogupüük on vähemalt 50 % nimetatud käivituslävest.

6.   Liikmesriigid teatavad CCAMLRi täitevsekretärile kogu püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu, saates komisjonile teate koopia.

7.   Iga püügihooaja lõpus saavad liikmesriigid igalt oma laevalt loomuste kaupa esitatavad andmed, mis on vajalikud CCAMLRi üksikasjalike saagi ja püügikoormuse andmete vormi täitmiseks. Liikmesriigid edastavad nimetatud andmed CCAMLRi traalpüügi vormis C1 CCAMLRi peasekretärile ja komisjonile hiljemalt järgneva aasta 1. aprilliks.

Artikkel 52

Nakkevõrkudega süvamerepüügi ajutine keelustamine

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmist mõistet:

Nakkevõrgud on vertikaalsed ühe-, kahe- või kolmekordsete võrkseintega nöörid, veepinna lähedal, vahemises kihis või põhjas ning millesse kala nakkub, takerdub või end mähib. Nakkevõrkudel on ülemisel veeliinil ujukid (ülemine selis) ning tavaliselt raskused alumisel veeliinil (raskusselis). Nakkevõrgud koosnevad ühekordsetest või harvemini kahe- või kolmekordsetest võrkudest (abarad), mis on kinnitatud koos samadele toestavatele trossidele. Ühes püügivahendis võib koos kasutada mitut liiki võrke (nt abaraid ja nakkevõrke). Selliseid võrke võib kasutada kas ühekaupa või korraga mitut ritta seatuna (võrgujadad), mis on tavalisem. Püügivahendit võib paigale ankurdada (seisevvõrk) või jätta triivima laevast lahus või sellega ühendatuna (triivvõrk).

2.   Nakkevõrkude kasutamine CCAMLR konventsiooni piirkonnas muuks kui teaduslikuks otstarbeks on keelatud, kuni teaduskomitee on uurinud selle püügivahendi võimalikku mõju ja teinud selle kohta ettekande ning komisjon on teaduskomitee soovituste põhjal andnud nõusoleku, et sellist meetodit tohib kasutada CCAMLR konventsiooni piirkonnas.

3.   Nakkevõrkude kasutamisest teaduslikuks uurimistööks sügavamal kui 100 meetrit teatatakse eelnevalt teaduskomiteele ja komisjon kinnitab selle enne, kui sellise uurimistööga tohib alustada.

4.   Iga kalalaev, mis soovib läbida CCAMLR konventsiooni piirkonda, vedades oma pardal nakkevõrke, peab oma kavatsusest eelnevalt teatama CCAMLRi sekretariaadile, teatades ka kuupäevad, mil ta kavatseb läbida CCAMLR konventsiooni piirkonda. Iga nakkevõrkudega kalalaeva viibimine CCAMLR konventsiooni piirkonnas, millest ei ole eelnevalt teatatud, loetakse käesoleva sätte rikkumiseks.

Artikkel 53

Merelindude juhusliku hukkumise minimeerimine

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 8 kohaldamist, vabastavad laevad, mis kasutavad üksnes hispaania õngepüügimeetodit, raskused enne trosside pinguldumist.

2.   Kasutada võib järgmiseid raskuseid:

3.   Laevad, mis kasutavad üksnes põhjaõngejadaga püügi meetodit, kasutavad raskuseid üksnes põhjaõngejada rippköite otsas. Raskused on vähemalt 6 kg massiga tavalised raskused või vähemalt 5 kg massiga terasest raskused.

4.   Laevad, mis kasutavad nii lõikes 1 osutatud hispaania meetodit ja lõikes 3 osutatud põhjaõngejadaga püügi meetodit, kasutavad:

Artikkel 54

Püügikeeluaeg

1.   Pärast seda, kui CCAMLRi sekretariaat on teatanud püügikeeluaja kehtestamisest, tagavad liikmesriigid, et kõik nende lipu all asjaomases piirkonnas, halduspiirkonnas, alapiirkonnas, rajoonis, väikesel uurimisalal või muus haldusüksuses kalastavad laevad hiivavad teate saamisel püügikeeluaja algusajaks pardale kõik püügivahendid.

2.   Kui kalalaev on saanud sellise teate, ei tohi ta teatatud kuupäevale ja ajale järgneva 24 tunni jooksul õngejada vette lasta. Kui selline teade saadakse vähem kui 24 tundi enne püügikeeluaja algust, ei tohi pärast sellise teate saamist õngejadasid enam vette lasta.

3.   Püügikeeluaja kehtestamise korral lahkuvad kõik kalalaevad püügipiirkonnast kohe pärast kõikide püügivahendite pardale hiivamist.

4.   Kui kalalaev ei suuda kõiki püügivahendeid teatatud püügikeeluaja alguseks pardale hiivata põhjustel, mis on seotud:

teavitab kalalaev sellest olukorrast asjaomast liikmesriiki. Liikmesriigid teavitavad viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni. Sellele vaatamata teeb kalalaev kõik endast oleneva, et hiivata kõik oma püügivahendid pardale nii kiiresti kui võimalik.

5.   Lõike 4 kohaldamisel viivad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele menetlustele läbi uurimise kalalaeva tegevuste kohta ning teavitavad CCALMRi sekretariaati ja komisjoni uurimise tulemustest, sealhulgas kõikidest asjakohastest küsimustest, hiljemalt CCAMLRi järgmiseks kokkusaamiseks. Lõpparuandes hinnatakse, kas kalalaev tegi kõik endast oleneva, et hiivata kõik oma püügivahendid pardale:

6.   Juhul kui kalalaev ei lahku püügikeelupiirkonnast pärast püügivahendite pardalehiivamist nii kiiresti kui võimalik, teavitab kalalaeva lipuliikmesriik või kalalaev ise sellest CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni.

X PEATÜKK

SEAFO KONVENTSIOONI PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Püügiloa andmine laevadele

Artikkel 55

Püügiloa andmine laevadele

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile, võimaluse korral elektrooniliselt, 1. juuniks 2009 oma selliste laevade nimekirja, kellele kalapüügiloa väljaandmisega on antud luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

2.   Lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud peavad olema ühenduse kodanikud või juriidilised isikud.

3.   Kalalaevadel lubatakse tegutseda SEAFO konventsiooni piirkonnas, kui need suudavad täita kalalaevadele SEAFO konventsiooniga kehtestatud nõudeid ja kohustusi ning konventsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid.

4.   Kalapüügiluba ei anta kalalaevadele, mis on varem tegelenud ebaseadusliku, teatamata, reguleerimata kalapüügiga, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisava dokumenteeritud tõendusmaterjali, et eelmised omanikud ja käitajad ei oma nendes mingisugust õiguslikku, kasusaamisega seotud või rahalist osalust või kontrolli nende üle, või et kogu asjakohase teabe põhjal nende laevad ei osale ebaseaduslikus, teatamata, reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud.

5.   Lõikes 1 osutatud nimekiri sisaldab järgmist teavet:

6.   Pärast püügiloaga laevade esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamatult iga laeva nimekirja lisamisest, nimekirjast väljajätmisest või mis tahes muudatusest nimekirjas iga kord, kui need aset leiavad.

Artikkel 56

Püügiloaga laevade kohustused

1.   Laevad järgivad kõiki asjakohaseid SEAFO kaitse- ja majandamismeetmeid.

2.   Püügiloaga laevad hoiavad pardal kehtivaid tõendeid laeva registreerimise kohta ja kehtivat luba püüda või ümber laadida kala.

Artikkel 57

Püügiloata laevad

1.   Liikmesriigid võtavad meetmed, et keelata laevadel, mis ei ole kantud püügiloaga laevade SEAFO nimekirja, püüda, hoida pardal, ümber laadida ja lossida SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõik andmed, mille kohaselt on põhjust kahtlustada, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kandmata laevad tegelevad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluva kala püügi või ümberlaadimisega SEAFO konventsiooni piirkonnas.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kantud laevade omanikud ei tegele ega ole seotud kalapüügiga SEAFO konventsiooni piirkonnas, mida teostavad laevad, mis ei ole kantud püügiloaga laevade nimekirja.

2. JAGU

Ümberlaadimine

Artikkel 58

Merel toimuva ümberlaadimise keelamine

Iga liikmesriik keelab tema lipu all sõitvatel kalalaevadel laadida SEAFO konventsiooni piirkonnas merel ümber SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

Artikkel 59

Sadamas toimuv ümberlaadimine

1.   Ühenduse laevad, mis püüavad SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, laadivad kala ümber ainult SEAFO konventsiooniosalise sadamas, kui neil on selle konventsiooniosalise eelnev luba, kelle sadamas toimub ümberlaadimine. Ühenduse laevadel on lubatud kala ümber laadida ainult juhul, kui nad on saanud selleks eelneva loa oma lipuliikmesriigi ja sadamariigi pädevalt asutuselt.

2.   Iga liikmesriik tagab, et tema püügiloaga kalalaevad saavad eelneva loa sadamas ümberlaadimiseks. Liikmesriik tagab ka, et ümberlaadimised sobivad kokku iga laeva teatatud püügikogusega, ja nõuab ümberlaadimisest teatamist.

3.   Ühenduse kalalaeva kapten, kes laadib ümber teisele laevale, edaspidi „vastuvõttev laev”, mis tahes koguse SEAFO konventsiooni piirkonnas püütud ja konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab ümberlaadimise ajal vastuvõtva laeva lipuliikmesriigile asjakohased kalaliigid ja kogused, ümberlaadimise kuupäeva ja püügikohad ning esitab oma lipuliikmesriigile SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni vastavalt XIV lisa I osas esitatud vormile.

4.   Ühenduse kalalaeva kapten teatab vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist SEAFO konventsiooni osalisele, kelle sadamas ümberlaadimine toimub, järgmised andmed:

5.   Hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise algust ja ümberlaadimise lõpul, kui ümberlaadimine toimub SEAFO lepinguosalise sadamas, teatab ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten sadamariigi pädevale asutusele tema laeva pardal olevate SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide kogused ja esitab 24 tunni jooksul kõnealusele pädevale asutusele SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni.

6.   Ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten esitab 48 tundi enne lossimist SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni selle riigi pädevale asutusele, kus asub sadam, milles toimub lossimine.

7.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed saadud teabe õigsuse kontrollimiseks ja teeb koostööd lipuriigiga selle tagamiseks, et lossitud kogused on kooskõlas iga laeva teatatud püügikogustega.

8.   Iga liikmesriik, kelle laevadel on lubatud püüda SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab 1. juuniks 2009 komisjonile kõik üksikasjad tema lipu all sõitvate laevade kalasaagi ümberlaadimise kohta.

3. JAGU

Kaitsemeetmed ohualtide süvamereelupaikade ja ökosüsteemide majandamiseks

Artikkel 60

Suletud piirkonnad

Ühenduse laevadel on keelatud SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide püük järgmistes piirkondades:

Artikkel 61

Kalastamise jätkamine suletud piirkonnas

1.   Artiklis 60 osutatud suletud piirkondades ei jätkata kalastamist enne, kui lipuriik on kindlaks määranud ja kaardistanud ohualtid mereökosüsteemid, sealhulgas neis piirkondades asuvad veealused mäed, hüdrotermilised lõõrid ja külmaveekorallid, ning hinnanud kalastamise jätkamise mõju sellistele tundlikele mereökosüsteemidele.

2.   Lipuliikmeriik saadab lõike 1 kohaselt teostatud määramise, kaardistamise ja hindamise tulemused komisjonile edastamiseks SEAFO teaduskomisjoni aastakoosolekule.

3.   Liikmesriigid võivad uurimusliku kalapüügi kavad saata komisjonile hindamiseks, milline on kalastamise mõju kalavarude säästvale arengule ja ohualtidele mereökosüsteemidele.

4. JAGU

Merelindude tahtmatu kaaspüügi vähendamise meetmed

Artikkel 62

Merelindudega kokkupuuteid käsitlev teave

Liikmesriigid koguvad andmeid merelindudega kokkupuutumise, sealhulgas nende tahtmatu püügi kohta nende kalalaevade poolt, kes püüavad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, ja edastavad kõik sellekohased andmed komisjonile 1. juuniks 2009.

Artikkel 63

Leevendavad meetmed

1.   Kõik ühenduse kalalaevad, kes püüavad kala lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastid):

2.   Õngejadad lastakse vette üksnes öösel (s.o kahe nautilise hämariku vahelisel pimedal ajal) (47). Öisel õngepüügil kasutatakse üksnes nii vähe laevatulesid, kui on vajalik ohutuse tagamiseks.

3.   Sisikondade heitmine vette on keelatud püügivahendite vettelaskmise ajal. Tuleb vältida sisikondade heitmist vette ajal, mil püügivahendid on vees. Sisikondade vetteheitmine peab võimaluse korral toimuma laeva teisel poolel, mitte seal, kust püügivahendid on vette lastud. Laevade või püügipiirkondade puhul, mille puhul ei ole nõuet jätta kogu sisikond pardale, on vaja rakendada süsteem, millega sisikonnast ja kalapeadest eemaldatakse enne nende vetteheitmist kõik konksud. Enne vettelaskmist tuleb võrgud puhastada, et eemaldada kõik, mis võiks merelinde kohale meelitada.

4.   Ühenduse laevad rakendavad võrkude vettelaskmisel ja võrkudega püügil korda, millega ajavahemik, mil lõtvade võrgusilmadega võrk on veepinnal, on viidud miinimumini. Võrkude hooldustööd tehakse võimaluse korral nii, et võrk ei oleks vees.

5.   Ühenduse laevu kutsutakse üles kasutama sellise kujuga püügivahendeid, mille puhul lindudel oleks vähem võimalusi puutuda kokku püügivahendi nende jaoks kõige ohtlikuma osaga. Selleks võib suurendada võrgu raskusi või vähendada ujuvust, nii et võrk vajuks kiiremini vette, või panna eredavärviline plagu vm asi nende võrguosade kohale, kus võrgusilmad on lindude jaoks kõige ohtlikuma suurusega.

6.   Ühenduse laevadele, mille pardal ei ole võimalusi kalasaagi töötlemiseks või sisikondade hoidmiseks, või millel ei ole võimalust heita sisikonnad vette laeva teisel küljel, kust ei ole vette lastud püügivahendeid, ei anta luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

7.   Tehakse kõik vajalik, et püügivahenditesse elusana kinnijäänud linnud vabastataks elusana ja et võimaluse korral eemaldataks konksud ilma asjaomase linnu elu ohtu seadmata.

5. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 64

Süvamerehaide kaitsemeetmed

Süvamerehaide sihtpüük SEAFO konventsiooni piirkonnas on keelatud.

6. JAGU

kontrollimine

Artikkel 65

Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) käsitlevad erisätted

1.   Artikli 55 kohaselt SEAFO konventsiooni piirkonnas patagoonia kihvkala püügiks loa saanud laeva kapten edastab elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele ja SEAFO sekretariaadile püügiaruande, märkides oma laeva poolt püütud patagoonia kihvkalade kogused, sealhulgas tühiteatised. Kõnealune aruanne edastatakse püügireisi iga viie päeva tagant. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teabe viivitamata komisjonile.

2.   Liikmesriigid, kellel on laevu, mis on saanud loa patagoonia kihvkala püügiks SEAFO konventsiooni piirkonnas, esitavad komisjonile ja SEAFO sekretariaadile üksikasjalikud andmed saagi ja püügikoormuse kohta hiljemalt 30. juunil 2009.

Artikkel 66

Süvamere punakrabisid (Chaceon spp) käsitlevad erisätted

1.   Artikli 55 kohaselt SEAFO konventsiooni piirkonnas süvamere punakrabide püügiks loa saanud laeva kapten edastab elektrooniliselt oma lipuriigi pädevatele asutustele ja SEAFO sekretariaadile püügiaruande, märkides oma laeva poolt püütud süvamere punakrabide kogused, sealhulgas tühiteatised. Kõnealune aruanne edastatakse püügireisi iga viie päeva tagant. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teabe viivitamata komisjonile.

2.   Liikmesriigid, kellel on laevu, mis on saanud loa süvamere punakrabi püügiks SEAFO konventsiooni piirkonnas, esitavad komisjonile ja SEAFO sekretariaadile üksikasjalikud andmed saagi ja püügikoormuse kohta hiljemalt 30. juunil 2009.

Artikkel 67

Limapeasid (Beryx spp) käsitlevad erisätted

1.   Artikli 55 kohaselt SEAFO konventsiooni piirkonnas limapeade püügiks loa saanud laeva kapten edastab elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele ja SEAFO sekretariaadile püügiaruande, märkides oma laeva poolt püütud limapeade koguse, sealhulgas tühiteatised. Kõnealune aruanne edastatakse püügireisi iga viie päeva tagant. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teabe viivitamata komisjonile.

2.   Liikmesriigid, kellel on laevu, mis on saanud loa limapeade püügiks SEAFO konventsiooni piirkonnas, esitavad komisjonile ja SEAFO sekretariaadile üksikasjalikud andmed saagi ja püügikoormuse kohta hiljemalt 30. juunil 2009.

Artikkel 68

Atlandi karekala (Hopolostethus atlanticus) käsitlevad erisätted

1.   Artikli 55 kohaselt SEAFO konventsiooni piirkonnas atlandi karekala püügiks loa saanud laeva kapten edastab elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele ja SEAFO sekretariaadile püügiaruande, märkides oma laeva poolt püütud atlandi karekala kogused, sealhulgas tühiteatised. Kõnealune aruanne edastatakse püügireisi iga viie päeva tagant. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teabe viivitamata komisjonile.

2.   Liikmesriigid, kellel on laevu, mis on saanud loa atlandi karekala püügiks SEAFO konventsiooni piirkonnas, esitavad komisjonile ja SEAFO sekretariaadile üksikasjalikud andmed saagi ja püügikoormuse kohta hiljemalt 30. juunil 2009.

Artikkel 69

Kalalaeva liikumisest ja püükidest teatamine

1.   Kalalaevad ja uurimislaevad, millel on luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas ja mis seda teevad, saadavad laevaseiresüsteemi või muu sobiva vahendiga lipuliikmesriigi asutusele ja, kui lipuliikmesriik nõuab, SEAFO täitevsekretärile ettekanded konventsiooni piirkonda sisenemise, sellest väljumise ja püügi kohta.

2.   Ettekanne sisenemise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga sisenemist SEAFO konventsiooni piirkonda, näidates sisenemise kuupäeva ja kellaaja, laeva geograafilise asukoha ja pardal oleva kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

3.   Iga kalendrikuu lõpul esitatakse ettekandes püügi kohta püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

4.   Ettekanne väljumise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga väljumist SEAFO konventsiooni piirkonnast. Selles esitatakse väljumise kuupäev ja kellaaeg, laeva geograafiline asukoht, püügipäevade arv ja SEAFO konventsiooni piirkonnas püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood) kas alates kalapüügi algusest kõnealuses piirkonnas või viimasest püügiettekandest.

Artikkel 70

Teaduslik vaatlus ja andmete kogumine kalavarude suuruse hindamiseks

1.   Iga liikmesriik tagab, et iga tema kalalaeva, mis püüab SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, pardal oleksid kvalifitseeritud teadusvaatlejad.

2.   Iga liikmesriik nõuab, et teave, mille vaatlejad on kogunud iga tema lipu all sõitva kalalaeva kohta, esitataks 30 päeva jooksul pärast SEAFO konventsiooni piirkonnast lahkumist. Teave esitatakse SEAFO teaduskomitee määratud vormis. Liikmesriigid saadavad koopia andmetest võimalikult kiiresti komisjonile, võttes arvesse, et teabe esitamisel on vaja säilitada koondamata andmete konfidentsiaalsus. Liikmesriigid võivad saata koopia teabest ka SEAFO täitevsekretärile.

3.   Määratud vaatlejad koguvad ja kontrollivad käesolevas artiklis viidatud teabe, kuivõrd see on võimalik, 30. juuniks 2009.

Artikkel 71

Konventsiooniga mitte liitunud riikide laevade täheldamine

1.   Liikmesriikide lipu all sõitvad laevad teatavad oma lipuliikmesriigile võimalikust kalapüügist, mida konventsiooni piirkonnas teostavad kalalaevad, mis sõidavad SEAFO konventsiooniga mitte liitunud riigi lipu all. Selline teave hõlmab muu hulgas järgmist:

2.   Iga liikmesriik saadab lõikes 1 osutatud andmed võimalikult kiiresti komisjonile. Komisjon edastab need andmed teadmiseks SEAFO täitevsekretärile.

7. JAGU

Ohualtide mereökosüsteemide kaitse

Artikkel 72

Kasutatavad mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 73

Olemasolevate põhjalähedase püügi piirkondade kindlaksmääramine

Liikmesriigid, kelle laevad tegelesid ajavahemikul 1987–2007 põhjalähedase püügiga SEAFO konventsiooni piirkonnas, esitavad komisjonile 2009. aasta 1. aprilliks olemasolevate püügipiirkondade üksikasjalikud kaardid. Komisjon edastab need kaardid viivitamata SEAFO täitevsekretärile. Kaardid põhinevad laevaseiresüsteemi andmetel ja/või muudel kättesaadavatel geograafilistel andmetel ning need tuleb esitada suurima võimaliku ruumilise ja ajalise täpsusega.

Artikkel 74

Põhjalähedane püük uutes põhjalähedase püügi piirkondades

1.   Alates 1. novembrist 2009 teostatakse uurimuslikku püüki või varem asjaomases olemasolevas püügipiirkonnas mitte kasutatud põhjapüügivahenditega püüki vastavalt uurimusliku põhjalähedase püügi protokollis sätestatud nõuetele.

2.   Lõikes 1 osutatud uurimusliku põhjalähedase püügi protokolli töötab välja iga asjaomane liikmesriik ning see sisaldab järgmist:

3.   Alates lõikes 1 nimetatud kuupäevast ei alustata uurimuslikku püüki või varem asjaomases olemasolevas püügipiirkonnas mitte kasutatud põhjapüügivahenditega püüki enne, kui liikmesriik edastab lõikes 2 käsitletud teabe komisjoni kaudu SEAFO täitevsekretärile.

4.   Liikmesriigid esitavad põhjalähedase püügi tulemuste kohta aruande komisjoni kaudu SEAFO sekretärile.

Artikkel 75

Põhjalähedase püügi hinnang uutes ja olemasolevates piirkondades

1.   Liikmesriigid, kelle laevad teostavad või kavatsevad teostada põhjalähedast püüki SEAFO konventsiooniga reguleeritud piirkonnas, hindavad selle tegevusega ohualtidele mereökosüsteemidele teadaolevalt ja eeldatavalt avaldatavat mõju. Sellise hindamise eesmärk on määrata kindlaks, kas kõnealused tegevused põhjustavad märkimisväärset kahjulikku mõju ohualtidele mereökosüsteemidele, võttes arvesse varasemat põhjalähedast püüki SEAFO konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas.

2.   Lõikes 1 nimetatud hindamise läbiviimiseks toetuvad liikmesriigid parimale kättesaadavale teaduslikule ja tehnilisele teabele ohualtide mereökosüsteemide asukohtade kohta piirkonnas, kus nende kalalaevad kavatsevad püügiga tegeleda. Nende andmete hulka kuuluvad teaduslikud andmed, mille põhjal saab hinnata selliste ökosüsteemide esinemise tõenäosust, kui need on olemas.

3.   Liikmesriigid esitavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud hinnangud komisjonile ja SEAFO sekretariaadile võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 1. septembriks 2009. Esitatavate andmete hulka kuulub ka ohualtidele mereökosüsteemidele avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks kavandatavate ning SCEAFO teaduskomisjoni koostatavate suuniste kohaselt läbiviidavate mõju vähendamise meetmete kirjeldus, kui selliseid meetmeid võetakse.

Artikkel 76

Teadusvaatlejad

1.   Lisaks artiklis 70 sätestatud nõuetele tagavad liikmesriigid, et nende lipu all sõitvate ja artikli 74 kohast uurimuslikku püüki teostavate laevade pardal viibib teadusvaatleja. Vaatlejad koguvad andmeid vastavalt protokollile, milles käsitletakse ohualtide mereökosüsteemide alase teabe kogumist.

2.   Lõikes 1 osutatud vaatlejad, kes koguvad andmeid vastavalt ohualtide mereökosüsteemide alase teabe kogumist käsitlevale protokollile:

Artikkel 77

Ohualti mereökosüsteemi juhuslik kohtamine

1.   Ühenduse lipu all sõitvad laevad, kes teostavad põhjalähedast püüki SEAFO konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas, järgivad järgmiseid nõudeid:

2.   Kui leiab kinnitust, et uutes püügipiirkondades on kohatud ohualteid mereökosüsteeme, suleb komisjon SEAFO täitevsekretäri teatise alusel esialgselt kahe meremiili raadiusega ala ümber selle koha, millega seoses esitati aruanne lõike 1 punkti b alusel. Laev teatab aruande esitamisega seotud asukoha, teatades kas traalimise / loomuse võtmise lõpppunkti või muu asukohta, mis tõenditele tuginedes on lähim täpsele tundlike mereökosüsteemide kohtamise paigale. Sellist ajutist sulgemist rakendatakse kuni ajani, mil SEAFO sekretariaat teatab, et piirkonna võib uuesti avada.

XI PEATÜKK

IOTC PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 78

Merelindude kaaspüügi vähendamine

1.   Liikmesriigid koguvad kogu kättesaadava teabe merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu kaaspüügi kohta oma kalalaevade poolt ning edastavad kõnealused andmed IOTC-le, saates komisjonile koopia.

2.   Liikmesriigid püüavad tõhusate leevendusmeetmete abil vähendada merelindude kaaspüügi taset mis tahes püügil kõigis kalastuspiirkondades ja kõigil püügihooaegadel.

3.   Ühenduse kalalaevad, mis püüavad kala lõuna pool 30o lõunalaiust, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastid) vastavalt järgmistele tehnilistele sätetele:

4.   Triivõngejadasid kasutavad ühenduse kalapüügilaevad vabastatakse lõike 3 nõuetest, kui nad püüavad mõõkkala „ameerika õngejada süsteemi” kasutades.

Artikkel 79

Püügivõimsuse piirangud troopikatuuni püüdvate laevade puhul

1.   IOTC piirkonnas troopikatuuni püüdvate ühenduse laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus on järgmine:

2.   Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid muuta laevade arvu püügivahendite järgi, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus kavandatava püügivõimsuse muudatuse puhul oleksid ülekantavad laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laev, üle ei kanta.

4.   Lõikes 1 osutatud ühenduse laevadel on samuti luba kalastada IOTC piirkonnas mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

5.   IOTCle esitatud arenguplaanide rakendamise arvessevõtmiseks võib käesolevas artiklis esitatud püügivõimsuse piiranguid suurendada nendes arenguplaanides kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 80

Püügivõimsuse piirangud mõõkkala ja pikkuim-tuuni püüdvate laevade puhul

1.   IOTC piirkonnas mõõkkala ja pikkuim-tuuni püüdvate ühenduse laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus on järgmine:

2.   Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid muuta laevade arvu püügivahendite järgi, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus kavandatava püügivõimsuse muudatuse puhul oleksid ülekantavad laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laev, üle ei kanta.

4.   Lõikes 1 osutatud ühenduse laevadel on samuti luba kalastada IOTC piirkonnas troopilisi tuunikalu.

5.   IOTCle esitatud arenguplaanide rakendamise arvessevõtmiseks võib käesolevas artiklis esitatud püügivõimsuse piiranguid suurendada nendes arenguplaanides kehtestatud piiride ulatuses.

XII PEATÜKK

SPFO PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 81

Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuse piirangud

1.   Liikmesriigid, kes 2008. aastal tegelesid aktiivselt kalapüügiga, piiravad 2009. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade GT taset SPFO piirkonnas tasemeni 63 000 GT, et oleks tagatud pelaagiliste kalavarude säästev kasutamine Vaikse ookeani lõunaosas.

2.   Liikmesriigid, kes on varem püüdnud pelaagilisi liike Vaikse ookeani lõunaosas, kuid 2008. aastal kalapüügiga ei tegelenud, võivad 2009. aastal siseneda püügiks SPFO piirkonda, juhul kui nad vabatahtlikult piiravad püügikoormust.

3.   Liikmesriigid teatavad igal kuul komisjonile SPFO piirkonnas kalapüügiga tegelevate oma laevade nimed ja omadused, sh kogumahutavuse.

4.   Liikmesriigid edastavad igal kuul komisjonile teabe oma laevade 2009. aastal SPFO piirkonnas tegeliku viibimise kohta. Teavitamisel tuginetakse laevaseiresüsteemi andmetele, püügipäevikutele ja olemasolu korral sadamasse sisenemise teabele.

5.   Liikmesriigid edastavad SPFO ajutisele teaduslikule töörühmale ülevaatamiseks kõik SPFO piirkonna pelaagiliste kalavarude hindamise ja uuringute tulemused ning taotlevad oma teadusekspertide aktiivset osalemist SPFO teadustöös, mis käsitleb pelaagilisi liike.

6.   Liikmesriigid tagavad nii palju kui võimalik vaatlejate olemasolu oma riigi lipu all sõitvatel laevadel, et jälgida pelaagilist kalapüüki Vaikse ookeani lõunaosas ja koguda asjakohaseid teaduslikke andmeid.

Artikkel 82

Põhjalähedane kalapüük

1.   Liikmesriigid piiravad SPFO piirkonnas põhjalähedase kalapüügi püügikoormust või saaki aasta keskmisele tasemele ajavahemiku 1. jaanuar 2002 kuni 31. detsember 2006 põhjal, arvestades kalalaevade arvu ja muid näitajaid, mis kajastavad saagi taset, püügikoormust ja -võimsust.

2.   Liikmesriigid ei laienda põhjalähedast püüki SPFO uutesse piirkondadesse, kus praegu sellise püügiga ei tegelda.

3.   Ühenduse laevad lõpetavad põhjalähedase kalapüügi viie miili kaugusel sellisest kohast SPFO piirkonnas, kus on püügitegevuse käigus leitud tõendeid ohualtidest mereökosüsteemidest. Ühenduse laevad teatavad oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele, komisjonile ja SPFO ajutisele sekretariaadile leiu asukoha ja asjaomase ökosüsteemi liigi, et asjassepuutuva koha kaitseks saaks võtta vajalikud meetmed.

4.   Liikmesriigid määravad vaatlejad kõigile oma lipu all sõitvatele laevadele, mis tegelevad või kavatsevad hakata tegelema põhjatraalpüügiga SPFO piirkonnas ning tagavad vaatlejate kohalolu piisava taseme oma lipu all sõitvatel laevadel, mis tegelevad muu põhjalähedase püügiga SPFO piirkonnas.

Artikkel 83

Andmete kogumine ja jagamine

Liikmesriigid koguvad, kontrollivad ja esitavad andmeid kooskõlas menetlustega, mida on kirjeldatud andmete kogumise, edastamise, kontrollimise ja vahetuse SPFO normides.

XIII PEATÜKK

WCPFC PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 84

Püügikoormuse piirangud

Liikmesriigid tagavad, et suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügikoormus WCPFC piirkonnas piirdub üksnes nende püügikoormustega, mille suhtes ühendus on sõlminud kalanduse partnerluslepingud kõnealuse piirkonna rannikuriikidega.

Artikkel 85

Suletud piirkond püügiks peibutuspüügivahenditega

1.   Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni (WCPFC) piirkonnas, mis asub 20o põhjalaiuse ja 20o lõunalaiuse vahel, on püük seinnoodaga varustatud laevadega, mis kasutavad peibutusvahendeid, keelatud 1. augustist 2009 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2009 (kell 24.00). Sellel ajal võib seinnoodaga varustatud laev kalastada nimetatud WCPFC piirkonnas üksnes juhul, kui tema pardal on vaatleja, kes jälgib, et mitte mingil ajahetkel:

2.   Kõik lõike 1 esimeses lauses osutatud WCPFC piirkonnas kalastavad seinnoodaga varustatud laevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik kulduim-tuunid, suursilm-tuunid ja vööttuunid.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

Artikkel 86

Majandamiskavad peibutuspüügivahendite kasutamiseks

1.   Liikmesriigid, kelle laevadel on luba kalastada WCPFC piirkonnas, koostavad majanduskavad ankurdatud või triivivate peibutuspüügivahendite kasutamiseks. Kõnealused majanduskavad sisaldavad strateegiaid, mille abil piirata suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni noorkalade häirimist.

2.   Punktis 1 osutatud majanduskavad esitatakse komisjonile hiljemalt 15. oktoobril 2009. Komisjon koostab nende majanduskavade põhjal ühenduse majanduskava ja esitab selle WCPFC sekretariaadile hiljemalt 31. detsembril 2009.

Artikkel 87

Mõõkkala püüdvate laevade maksimaalne arv

1.   WCPFC piirkonnast lõuna pool 20o S mõõkkala püüdvate ühenduse laevade arv ei või ületada 14 laeva. Ühenduse osalus piirdub Hispaania lipu all sõitvate laevadega.

2.   Lõikes 1 osutatud piirkonnas püütava mõõkkala kogupüügi piirnorm on 3 107 tonni.

XIV PEATÜKK

ICCAT PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 88

Merelindude kaaspüügi vähendamine

1.   Liikmesriigid koguvad kogu kättesaadava teabe merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu püügi kohta oma kalalaevade poolt, ning edastavad kõnealused andmed ICCATi sekretariaadile ja komisjonile.

2.   Liikmesriigid püüavad tõhusate leevendusmeetmete abil vähendada merelindude kaaspüügi taset mis tahes püügil kõigis kalastuspiirkondades ja kõigil püügihooaegadel.

3.   Ühenduse kalalaevad, mis püüavad kala lõuna pool 20o S, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastid) vastavalt järgmistele tehnilistele sätetele:

4.   Erandina lõikest 3 võivad mõõkkala püüdvad ühenduse õngejadalaevad kasutada monokiust õngejada vahendeid, tingimusel et need laevad:

Artikkel 89

Suletud püügipiirkondade ja püügikeeluaja kehtestamine mõõkkala püügiks Vahemeres

Mõõkkalade, eriti noorkalade kaitseks keelatakse mõõkkala püük Vahemeres 1. oktoobrist kuni 30. novembrini 2009.

Artikkel 90

Atlandi mõõkkala alammõõt

Sellise atlandi mõõkkala tahtmatu püük, mis on vastavalt määruse (EÜ) nr 520/2007 artikli 8 lõikele 1 alamõõduline, on lubatud, kui lossitud kalade arvuna väljendatud tahtmatu püük ei ületa 15 % asjaomase laeva poolt püütud mõõkkala kogupüügist.

Artikkel 91

Haid

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed kalastussuremuse vähendamiseks põhjaatlandi makohai püügil.

2.   Kalastavad ühenduse laevad lasevad viivitamata elusatena ja vigastamatutena vette ICCATi hallatava püügi käigus püütud ja laeva pardale tõmmatud suursilm-rebashaid (Alopias superciliosus).

Juhuslik püük ja elusatena vettelaskmine registreeritakse püügipäevikus.

Artikkel 92

Hariliku tuuni püügikeeld

1.   Hariliku tuuni püük pelaagilise õngepüügiga tegeleva suure, üle 24meetrise kalalaevaga on Atlandi ookean idaosas ja Vahemerel keelatud 1. juunist 31. detsembrini.

Erandina esimesest lõigust on piirkonnas, mis on lääne pool W ja põhja pool 42o N, sellistele laevadele selline püük keelatud 1. veebruarist 31. juulini.

2.   Atlandi ookean idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük seinnoodaga keelatud 15. juunist 15. aprillini.

3.   Atlandi ookeani idaosas on hariliku tuuni püük söödalaevade ja veoõngelaevadega keelatud 15. oktoobrist 15. juunini.

4.   Atlandi ookeani idaosas on hariliku tuuni püük pelaagilise püügi traaleritega keelatud 15. oktoobrist 15. juunini.

5.   Hariliku tuuni harrastus- ja sportpüük on Atlandi ookean idaosas ja Vahemerel keelatud 15. oktoobrist 15. juunini.

Artikkel 93

Hariliku tuuni harrastus- ja sportpüük

Liikmesriigid eraldavad ID lisas sätestatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportpüügiks.

XV PEATÜKK

EBASEADUSLIK, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜK

Artikkel 94

Atlandi ookeani põhjaosa

Atlandi ookeani põhjaosas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatakse XV lisas sätestatud meetmeid.

XVI PEATÜKK

BERINGI MERE AVAMEREPIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 95

Beringi mere avamerepiirkonnas kalastamise keeld

Beringi mere avamerepiirkonnas on keelatud euroopa süsika (Theragra chalcogramma) püük.

XVII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 96

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 97

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Enne 1. jaanuari 2009 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLR piirkonna lubatud kogupüükide suhtes kohaldatakse artiklit 40 alates lubatud kogupüükide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(3)  ELT L 150, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

(5)  ELT L 65, 7.3.2006, lk 1.

(6)  ELT L 122, 11.5.2007, lk 7.

(7)  ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

(8)  ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.

(9)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(10)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

(11)  EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.

(12)  EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(13)  EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.

(14)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(15)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(16)  EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.

(17)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.

(18)  EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

(19)  ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.

(20)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(21)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 16.

(22)  ELT L 340, 23.12.2005, lk 3.

(23)  ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(24)  ELT L 123, 12.5.2007, lk 3.

(25)  ELT L 318, 5.12.2007, lk 1.

(26)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.

(27)  ELT L 352, 31. 12 2008, lk 1.

(28)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

(29)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

(30)  ELT L 172, 30.6.2007, lk 1.

(31)  ELT L 19, 23.1.2008, lk 1.

(32)  EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

(33)  EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1.

(34)  EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21.

(35)  EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1.

(36)  EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39.

(37)  EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(38)  EÜT L 224, 16.8.2006, lk 22.

(39)  EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24.

(40)  EÜT L 196, 18.7.2006, lk 14.

(41)  ELT L 32, 4.2.2005, lk 1.

(42)  ELT L 151, 11.6.2008, lk 5.

(43)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

(44)  http://www.gfcm.org/gfcm/topic/16164

(45)  EÜT L 121, 12.5 1994, lk 3.

(46)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 1.

(47)  Nautilise hämariku täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu Nautical Almanac tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva jaoks. Kõik kellaajad nii laevade kui ka vaatlejate tegevuse dokumenteerimisel esitatakse koos viitega Greenwichi ajale (GMT).