I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

22.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 17/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 44/2009,

18. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 123 lõike 4 kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1338/2001 (3) nõutakse, et krediidiasutused ja teised asjaomased asutused kõrvaldaksid ringlusest kõik saadud euro pangatähed ja mündid, mille kohta nad teavad või mille suhtes neil on piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud, ning annaksid need viivitamatult üle pädevatele siseriiklikele asutustele.

(2)

On oluline tagada kõikide ringluses olevate euro pangatähtede ja müntide ehtsus. Sel eesmärgil peaksid kõik krediidiasutused, muud makseteenuse pakkujad ja teised ettevõtjad, kes osalevad pangatähtede ja müntide käsitlemisel ja jaotamisel, kontrollima saadud euro pangatähtede ja müntide ehtsust enne ringlusesse tagasi saatmist, välja arvatud juhul, kui need on pärit muudest asutustest või isikutelt, kes ise on kohustatud neid kontrollima, või kui need on saadud asutustelt, kellel on õigus neid välja anda. Nimetatud kohustused peaksid laienema ka muudele ettevõtjatele, nagu kauplejad ja kasiinod, kui nad kõrvaltegevusena täidavad pangaautomaate (sularahaautomaadid), kuid see jääb nimetatud kõrvaltegevuste piiresse. Asjaomased ettevõtjad vajavad aega oma tegevuse sisemiseks kohandamiseks, et täita ehtsuse kontrollimise kohustust. Pangatähtede puhul võivad euro ühisrahana kasutusele võtnud liikmesriikidele määratud menetlused ühtlasi hõlmata kontrollitud pangatähtede ringlust.

(3)

Euro pangatähtede ja müntide ehtsuse kontrollimiseks on eelkõige oluline seadmeid vastavalt seadistada. Ehtsuse kontrollimiseks kasutatavate seadmete seadistamiseks on oluline, et kontrollimise kohtades oleks vajalikul hulgal võltsitud pangatähti ja münte. Seetõttu on oluline lubada võltsitud pangatähtede ja müntide transportimist pädevate siseriiklike asutuste ning Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vahel.

(4)	Nõukogu otsusega 2003/861/EÜ (4) ja komisjoni otsusega 2005/37/EÜ (5) on Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus ametlikult asutatud komisjoni raames. Seetõttu võib välja jätta sätte, mis käsitleb andmete edastamist Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskuselt komisjonile.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1338/2001 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Määrust (EÜ) nr 1338/2001 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	„krediidiasutused” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (6) artikli 4 punkti 1 alapunktis a nimetatud krediidiasutused;

lisatakse järgmine punkt:

„g)	„makseteenuse pakkujad” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) (7) artikli 1 lõikes 1 nimetatud makseteenuse pakkujad.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Võltsitud pangatähtede edastamise kohustus”;

lõike 2 lõppu lisatakse järgmised laused:

„Ringluses olevate euro pangatähtede ehtsuse kontrollimise hõlbustamiseks lubatakse võltsitud pangatähti transportida pädevate siseriiklike asutuste ning Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vahel. Transpordi ajal peavad võltsitud pangatähtedega pidevalt kaasas olema selleks otstarbeks eespool nimetatud asutuste ja institutsioonide väljastatud asjaomased saatedokumendid.”;

c)	lõike 3 lõppu lisatakse järgmine lause: „Pädevad siseriiklikud asutused võivad seejuures osa nimetatud pangatähtedest edastada kontrollimiseks või testimiseks siseriiklikule analüüsikeskusele ja vajadusel Euroopa Keskpangale.”.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Võltsitud müntide edastamise kohustus”;

lõike 2 lõppu lisatakse järgmised laused:

„Ringluses olevate euro müntide kontrollimise hõlbustamiseks lubatakse võltsitud münte transportida pädevate siseriiklike asutuste ning Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vahel. Transpordi ajal peavad võltsitud müntidega pidevalt kaasas olema selleks otstarbeks eespool nimetatud asutuste ja institutsioonide väljastatud asjaomased saatedokumendid.”;

c)	lõike 3 lõppu lisatakse järgmine lause: „Pädevad siseriiklikud asutused võivad seejuures osa nimetatud müntidest edastada kontrollimiseks või testimiseks siseriiklikule mündianalüüsikeskusele ja vajadusel ETTKle.”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. ETTK analüüsib kõiki uusi võltsitud euro mündi liike ja liigitab need. Selleks võimaldatakse ETTKle juurdepääs Euroopa Keskpangas säilitatavatele võltsitud euro müntide tehnilistele ja statistilistele andmetele. ETTK edastab oma analüüsi asjakohased lõpptulemused pädevatele siseriiklikele asutustele ja Euroopa Keskpangale vastavalt viimase pädevusalale. Euroopa Keskpank edastab tulemused Europolile vastavalt artikli 3 lõikes 3 nimetatud kokkuleppele.”.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Pangatähtede ja müntide käsitlemisel ja jaotamisel osalevate asutuste kohustused”;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutused ja nende maksetegevuse piires ka muud makseteenuse pakkujad ning kõik teised pangatähtede ja müntide käsitlemisel ja jaotamisel osalevad asutused, sealhulgas

—	asutused, kelle tegevus koosneb erinevas vääringus pangatähtede või müntide vahetamisest, nagu valuutavahetuskontorid;

—	sularaha vedajad;

—	muud ettevõtjad, nagu kauplejad ja kasiinod, kes kõrvaltegevusena osalevad pangatähtede ja müntide käsitlemisel ja jaotamisel pangaautomaatide kaudu (sularahaautomaadid) nimetatud kõrvaltegevuse piires,

on kohustatud tagama nende euro pangatähtede ja müntide ehtsuse, mis nad on saanud ja mida nad kavatsevad ringlusesse tagasi saata, ning hoolitsema võltsingute avastamise eest.

Euro pangatähtede puhul teostatakse kontroll vastavalt Euroopa Keskpanga määratud menetlusele. (8)

Esimeses lõigus nimetatud asutused ja ettevõtjad on kohustatud kõrvaldama ringlusest kõik saadud euro pangatähed ja mündid, mille kohta nad teavad või mille suhtes neil on piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud. Nad annavad need viivitamata üle pädevatele siseriiklikele asutustele.

lisatakse järgmine lõige:

„1a. Liikmesriikides, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud, kontrollib erandina lõike 1 teise lõigu sätetest euro pangatähtede ja müntide ehtsust

—	kas koolitatud personal

—	või kontrollitakse neid pangatähtede või münditöötlusseadme abil, mis on toodud Euroopa Keskpanga avaldatud loetelus pangatähtede puhul (9) või komisjoni loetelus müntide puhul. (10)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Ilma et see piiraks Euroopa Keskpanga määratud menetluste kohaldamiseks kehtestatud kuupäevi, võtavad liikmesriigid käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu kohaldamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 31. detsembriks 2011. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile ja Euroopa Keskpangale.”.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1) ELT C 27, 31.1.2008, lk 1.

(2) 17. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Mittekohustusliku konsulteerimise tulemusel esitatud arvamus.

(3) EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6.

(4) Nõukogu 8. detsembri 2003. aasta otsus 2003/861/EÜ, mis käsitleb võltsitud euromüntidega seotud analüüsimist ja koostööd (ELT L 325, 12.12.2003, lk 44).

(5) Komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta otsus 2005/37/EÜ, millega asutatakse Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (ETTK) ja nähakse ette tehniliste meetmete kooskõlastamine euromüntide kaitsmiseks võltsimise eest (ELT L 19, 21.1.2005, lk 73).

(6) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.”;

(7) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.”;

(8) Vt raamistikku võltsingute tuvastamiseks ja pangatähtede sortimiseks ringluskõlblikkuse alusel krediidiasutuste ja teiste sularahakäitlejate poolt, mis on saadaval Euroopa Keskpanga veebilehel järgmisel aadressil: http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/recyclingeurobanknotes2005.en.pdf”;

(9) Euroopa Keskpanga avaldatud loetelu on kättesaadaval järgmisel aadressil: http://www.ecb.int/euro/cashhand/devices/results/html/index.fr.html

(10) Komisjoni avaldatud loetelu on kättesaadaval järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/anti_fraud/pages_euro/euro-coins/machines.pdf”;

22.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 17/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 49/2009,

21. jaanuar 2009,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikus 12.–16. jaanuar 2009 taotletud impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 950/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ajavahemikus 12.–16. jaanuar 2009 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 ja/või nõukogu 7. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 508/2007 (millega avatakse tariifikvoodid rafineerimistehastesse tarnitava toor-roosuhkru importimiseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbriga 09.4319 jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)	Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud ajavahemikus 12.–16. jaanuar 2009 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 4 lõikele 2 ja/või määruse (EÜ) nr 508/2007 artiklile 3, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 1.

(3) ELT L 122, 11.5.2007, lk 1.

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 12.1.2009-16.1.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4331	Barbados	100
09.4332	Belize	100
09.4333	Côte d’Ivoire	100
09.4334	Kongo Vabariik	100
09.4335	Fidži	100
09.4336	Guyana	100
09.4337	India	0	Saavutatud
09.4338	Jamaica	100
09.4339	Kenya	100
09.4340	Madagaskar	100
09.4341	Malawi	100
09.4342	Mauritius	100
09.4343	Mosambiik	0	Saavutatud
09.4344	Saint Kitts ja Nevis	—
09.4345	Suriname	—
09.4346	Svaasimaa	0	Saavutatud
09.4347	Tansaania	100
09.4348	Trinidad ja Tobago	100
09.4349	Uganda	—
09.4350	Sambia	100
09.4351	Zimbabwe	100

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV peatükk

Turustusaasta juulist–septembriks 2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 12.1.2009-16.1.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4331	Barbados	—
09.4332	Belize	—
09.4333	Côte d’Ivoire	—
09.4334	Kongo Vabariik	—
09.4335	Fidži	—
09.4336	Guyana	—
09.4337	India	0	Saavutatud
09.4338	Jamaica	—
09.4339	Kenya	—
09.4340	Madagaskar	—
09.4341	Malawi	—
09.4342	Mauritius	—
09.4343	Mosambiik	100
09.4344	Saint Kitts ja Nevis	—
09.4345	Suriname	—
09.4346	Svaasimaa	100
09.4347	Tansaania	—
09.4348	Trinidad ja Tobago	—
09.4349	Uganda	—
09.4350	Sambia	—
09.4351	Zimbabwe	—

Lisasuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 V peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 12.1.2009-16.1.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4315	India	—
09.4316	AKV protokollile allakirjutanud riigid	—

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VI peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 12.1.2009-16.1.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4317	Austraalia	0	Saavutatud
09.4318	Brasiilia	0	Saavutatud
09.4319	Kuuba	100	Saavutatud
09.4320	Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

Balkani suhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VII peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 12.1.2009-16.1.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja	Piirmäär
09.4324	Albaania	100
09.4325	Bosnia ja Hertsegoviina	0	Saavutatud
09.4326	Serbia ja Kosovo (1)	100
09.4327	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	100
09.4328	Horvaatia	100

Erakorraline ja tööstuslik importsuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VIII peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Liik	Ajavahemiku 12.1.2009-16.1.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4380	Erakorraline	—
09.4390	Tööstuslik	100

Majanduspartnerluslepingute alusel tarnitav lisasuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VIIIa peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 12.1.2009-16.1.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4431	Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid, Sambia, Zimbabwe	100
09.4432	Burundi, Kenya, Rwanda, Tansaania, Uganda	100
09.4433	Svaasimaa	100
09.4434	Mosambiik	0	Saavutatud
09.4435	Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Haiti, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago	0	Saavutatud
09.4436	Dominikaani Vabariik	0	Saavutatud
09.4437	Fidži, Paapua Uus-Guinea	100

Suhkruimport Bulgaaria ja Rumeenia jaoks avatud tariifsete üleminekukvootide alusel

Määruse (EÜ) nr 508/2007 artikkel 1

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Liik	Ajavahemik 12.1.2009-16.1.2009: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4365	Bulgaaria	0	Saavutatud
09.4366	Rumeenia	100

(1) Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.

22.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 17/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 52/2009,

21. jaanuar 2009,

millega algatatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1174/2005 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärinevate kaubaaluste käsivedukitele ja nende olulistele osadele) läbivaatamine seoses uue eksportijaga, tunnistatakse kehtetuks ühe Hiina Rahvavabariigi eksportija impordi tollimaks ja kehtestatakse nimetatud impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. LÄBIVAATAMISTAOTLUS

(1)	Komisjon on saanud taotluse uue eksportijaga seotud läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt. Taotluse esitas Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „asjaomane riik”) eksportiv tootja Crown Equipment (Suzhou) Co. Ltd. (edaspidi „taotleja”).

B. TOODE

(2)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukid ja nende olulised osad, st šassiid ja hüdraulikaseadmed, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. Kaubaaluste käsivedukid on määratletud kui ratastega ja kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega seadmed, mis on ette nähtud liigendkäepideme abil käsitsi lükkamiseks, tõmbamiseks ja juhtimiseks siledal, tasasel ja kõval pinnal. Kaubaaluste käsivedukid on ette nähtud ainult koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise abil) transportimiseks vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, nagu näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine koormate kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks, ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad), iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) ja iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid) (edaspidi „vaatlusalune toode”).

C. OLEMASOLEVAD MEETMED

(3)

Praegu kehtivad meetmed on lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005, (2) mille alusel maksustatakse Hiina Rahvavabariigist pärit, sealhulgas taotleja toodetud vaatlusaluse toote import ühendusse lõpliku dumpinguvastase tollimaksuga 46,7 %, välja arvatud mitmete eraldi nimetatud äriühingute puhul, kelle suhtes kehtivad individuaalsed tollimaksumäärad.

D. LÄBIVAATAMISE PÕHJUSED

(4)

Taotleja väidab, et ta tegutseb algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c määratletud turumajanduse tingimuste kohaselt. Samuti väidab taotleja, et ta ei eksportinud kõnealust toodet ühendusse uurimisperioodi jooksul, mille suhtes dumpinguvastased meetmed olid kehtestatud, s.o perioodil 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”) ja et ta ei ole seotud ühegi seda toodet eksportiva tootjaga, kelle toodete suhtes kehtivad eespool nimetatud dumpinguvastased meetmed.

(5)	Taotleja väidab lisaks, et ta alustas vaatlusaluse toote eksportimist ühendusse pärast esialgse uurimisperioodi lõppu.

E. MENETLUS

(6)	Ühenduse teadaolevalt asjaga seotud tootjaid on ülalnimetatud taotlusest teavitatud ja neile on antud võimalus esitada oma märkused. Arvamusavaldusi ei ole laekunud.

(7)

Olles tutvunud kättesaadavate tõenditega, leidis komisjon, et uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 on piisavalt tõendeid. Allpool põhjenduse 8 punktis c nimetatud taotluse alusel määratletakse, kas taotleja tegutseb algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c määratletud turumajanduse tingimustes või kas ta täidab algmääruse artikli 9 lõige 5 kohaseid nõudeid individuaalse tollimaksu kohaldamise osas. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, siis arvutatakse taotleja suhtes kohaldatav individuaalne dumpingumarginaal. Dumpingu avastamise korral määratakse kindlaks tollimaksu tase, mis tuleks vaatlusaluse toote ühendusse impordi suhtes kehtestada.

(8)

Kui on kindlaks tehtud, et taotleja vastab nõudmistele, mille kohaselt saab tema suhtes kehtestada individuaalse tollimaksu, siis võib olla vajalik muuta määruse (EÜ) nr 1174/2005 artikli 1 lõikes 2 nimetamata äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära.

a)	Küsimustikud Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon taotlejale küsimustiku.

Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja esitada tõendusmaterjal.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse ja näitavad, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste rakendamine sõltub sellest, kas isikud on endast teatanud käesolevas määruses nimetatud ajavahemiku jooksul.

Turumajanduslik/individuaalne kohtlemine

Kui taotleja esitab piisavalt tõendeid, et ta tegutseb turumajanduse tingimustes, st et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Selleks tuleb nõuetekohaselt põhjendatud taotlused esitada käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon saadab taotlejale ning Hiina Rahvavabariigi pädevatele asutustele taotluse vormid. Taotleja võib seda taotlusvormi kasutada ka individuaalse kohtlemise taotlemiseks, st et see vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

Turumajandusriigi valik

Kui taotleja suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, ent ta vastab nõuetele, mille kohaselt saab tema suhtes kehtestada individuaalse tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5, kasutatakse Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohast turumajandusriiki kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Komisjon kavatseb kasutada sel eesmärgil taas Kanadat, nagu tehti ka uurimises, mille tulemusena kehtestati meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga esitada oma seisukoht selle valiku sobivuse kohta käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Isegi kui taotleja suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, võib komisjon vajaduse korral, st kui Hiina Rahvavabariigis ei ole usaldusväärsed andmed kättesaadavad, kasutada asjakohases turumajandusriigis kindlaks tehtud normaalväärtusega seotud tulemusi näiteks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vajalike Hiina Rahvavabariigi kulu-või hinnategurite asendamiseks. Komisjon kavatseb ka sel eesmärgil kasutada Kanadat.

F. KEHTIVA TOLLIMAKSU TÜHISTAMINE JA IMPORDI REGISTREERIMINE

(9)

Algmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt tuleb taotleja toodetava ja ühendusse ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud tühistada. Samal ajal tuleks selline import registreerida vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, tagamaks et kui läbivaatamise tulemusel tuvastatakse taotleja puhul dumping, võidakse dumpinguvastased tollimaksud sisse nõuda tagasiulatuvalt alates käesoleva läbivaatamise algatamise kuupäevast. Taotleja võimalike tulevaste kohustuste suurust ei saa hinnata menetlemise praeguse etapi käigus.

G. TÄHTAJAD

(10)

Nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul:

a)	huvitatud isikud saavad endast komisjonile teatada, oma seisukohti kirjalikult teatavaks teha ning esitada vastused käesoleva määruse põhjenduse 8 punktis a nimetatud küsimustikule või muud teavet, mida tuleb uurimise käigus arvesse võtta;

b)	huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse;

c)	juhul kui taotleja suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, võivad huvitatud isikud esitada märkusi selle kohta, kas Kanada on sobiv turumajandusriik normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul;

d)	taotleja peab esitama nõuetekohase taotluse turumajandusliku kohtlemise ja/või individuaalse kohtlemise saamiseks algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt.

H. KOOSTÖÖST HOIDUMINE

(11)	Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(12)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse vastavalt algmääruse artiklile 18 toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

I. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(13)

Juhitakse tähelepanu asjaolule, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta). (3)

J. ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK

(14)

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Täiendav teave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga on algatatud määruse (EÜ) nr 1174/2005 läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 4, selleks et määrata kindlaks, kas ja millisel määral tuleks Hiina Rahvavabariigist pärinevate Crown Equipment (Suzhou) Co. Ltd poolt toodetavate ja ekspordiks ühendusse müüdavate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade (mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 ning TARICi koodide 8427900011, 8427900019, 8431200011 ja 8431200019 alla (TARICi lisakood A929)) ühendusse impordi suhtes kohaldada määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse. Käesoleva määruse kohaldamisel on kaubaaluste käsivedukid määratletud kui ratastega ja kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega seadmed, mis on ette nähtud liigendkäepideme abil käsitsi lükkamiseks, tõmbamiseks ja juhtimiseks siledal, tasasel ja kõval pinnal. Kaubaaluste käsivedukid on ette nähtud koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise abil) üksnes transportimiseks vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, nagu näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine koormate kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks, ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad), iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) ja iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid).

Artikkel 2

Määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks tunnistatakse käesoleva määruse artiklis 1 määratletud impordi puhul kehtetuks.

Artikkel 3

Liikmesriikide tolliasutused peavad võtma asjakohaseid meetmeid artiklis 1 määratletud impordi registreerimiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 14 lõikele 5. Registreerimine aegub üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Artikkel 4

1. Huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma kirjalikud seisukohad ja vastused käesoleva määruse põhjenduse 8 punktis a nimetatud küsimustikule või muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste rakendamine sõltub sellest, kas isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud. Huvitatud isikud võivad sama 40päevase tähtaja jooksul kirjalikult taotleda komisjonilt ärakuulamist.

2. Uurimises osalevad isikud, kes soovivad esitada märkusi selle kohta, kas Kanada, mida kavatsetakse kasutada turumajandusliku kolmanda riigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, on selleks sobiv, peavad oma märkused esitama 10 päeva jooksul alates käeoleva määruse jõustumisest.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud taotlus turumajandusliku ja/või individuaalse kohtlemise määramiseks tuleb esitada 40 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

4. Kõik huvitatud isikute märkused ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mille huvitatud pooled saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (4) ning vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES” (tutvumiseks huvitatud isikutele).

Kogu asjakohane teave ja/või ärakuulamise taotlused tuleks saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: N-105 4/92

B-1040 Brussels

Faks +32 22956505.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Catherine ASHTON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT L 189, 21.7.2005, lk 1.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

22.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 17/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 53/2009,

21. jaanuar 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IAS) 32 ja IAS 1

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

14. veebruaril 2008 avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 32 „Finantsinstrumendid: esitamine” ja IAS 1 „Finantsaruannete esitamine –Tagasimüüdavad finantsinstrumendid ja likvideerimisel tekkivad kohustused” muudatused (edaspidi „IAS 32 ja IAS 1 muudatused”). Muudatustest tingituna tuleb teatavad äriühingute emiteeritud instrumendid, mis on praegu liigitatud kohustisteks, kuigi need sarnanevad omadustelt lihtaktsiatega, liigitada omakapitaliks. Nende instrumentide kohta tuleb esitada lisaandmeid ning nende ümberliigitamise suhtes tuleks kohaldada uusi eeskirju.

(3)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et standardite IAS 32 ja IAS 1 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema standardi vastuvõtmiseks täidetud. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:

1.	rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 32 „Finantsinstrumendid: esitamine” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

2.	rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 1 „Finantsaruannete esitamine” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

3.	rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 7, IAS 39 ja rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendust 2 muudetakse vastavalt IAS 32 ja IAS 1 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad rakendama IAS 32 ja IAS 1 muudatusi, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2008 algavaid majandusaastaid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.

LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IAS 32	IAS 32 „Finantsinstrumendid: esitamine” muudatused
IAS 1	IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” muudatused

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

IAS 32 FINANTSINSTRUMENDID: ESITAMINE JA IAS 1 FINANTSARUANNETE ESITAMINE MUUDATUSED

(TAGASI)MÜÜDAVAD FINANTSINSTRUMENDID JA LIKVIDEERIMISEL TEKKIVAD KOHUSTUSED

IFRSide muudatused

Käesolevas dokumendis sätestatakse IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine ja IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudatused ja IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave, IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine ning IFRIC 2 Liikmete osalused ühistulistes (majandus)üksustes ja sarnased instrumendid täiendavad muudatused. Käesolev dokument sisaldab samuti muudatusi IAS 32 ja IAS 1 puudutavate järelduste alustes ja IAS 32 illustratiivsetes näidetes. Muudatused tulenevad ettepanekutest, mis esitati 2006. aasta juunis avaldatud IAS 32 ja IAS 1–Õiglases väärtuses (tagasi)müüdavad finantsinstrumendid ja likvideerimisel tekkivad kohustused kavandatud muudatuste avalikustatud projektis.

(Majandus)üksused rakendavad neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksused rakendavad neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustavad nad selle asjaolu.

IAS 32

Finantsinstrumendid: esitamine muudatused

Standardi paragrahvis 11 muudetakse finantsvara ja finantskohustise mõisted ja õiglase väärtuse mõiste järele lisatakse (tagasi)müüdava instrumendi mõiste.

MÕISTED (VAATA KA PARAGRAHVID AG3–AG23)

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

…

Finantsvara on igasugune vara, mis on:

…

leping, mida arveldatakse või võidakse arveldada (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentidega ja mis on:

…

ii)

tuletisinstrument, mida arveldatakse või võidakse arveldada teisiti, kui vahetades kindlaksmääratud rahasumma või muu finantsvara kindlaksmääratud arvu (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentide vastu. Sellel eesmärgil ei sisalda (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendid (tagasi)müüdavaid finantsinstrumente, mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B, instrumente, mis kohustavad (majandus)üksust andma teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral ja mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16C ja 16D, ega instrumente, mis on (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentide tulevikus vastuvõtmise või üleandmise lepingud.

Finantskohustis on igasugune kohustis, mis on:

lepingupõhine kohustus:

i)	üle anda teisele (majandus)üksusele raha või muu finantsvara või

ii)	vahetada teise (majandus)üksusega finantsvarasid või finantskohustisi (majandus)üksusele potentsiaalselt ebasoodsatel tingimustel või

leping, mida arveldatakse või võidakse arveldada (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentidega ja mis on:

i)	mitte-tuletisinstrument, mille eest (majandus)üksus on või võib olla kohustatud üle andma muutuva arvu (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumente; või

ii)

tuletisinstrument, mida arveldatakse või mida võidakse arveldada teisiti, kui vahetades kindlaksmääratud rahasumma või muu finantsvara kindlaksmääratud arvu (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentide vastu. Sellel eesmärgil ei sisalda (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendid (tagasi)müüdavaid finantsinstrumente, mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B, instrumente, mis kohustavad (majandus)üksust andma teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral ja mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16C ja 16D, ega instrumente, mis on (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentide tulevikus vastuvõtmise või üleandmise lepingud.

Instrumenti, mis vastab finantskohustise mõistele, võib erandkorras liigitada omakapitaliinstrumendiks, kui sellel on kõik paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnused ja see vastab nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele.

…

(Tagasi)müüdav instrument on finantsinstrument, mis annab selle omanikule õiguse seda raha või muu finantsvara eest emitendile tagasi müüa või mis automaatselt müüakse emitendile tagasi teatud ebakindla tulevikusündmuse toimumise või instrumendi omaniku surma või pensionile jäämise korral.

Paragrahvi 15 ees olev pealkiri ja paragrahv 16 muudetakse. Paragrahvi 16 järele lisatakse pealkiri, paragrahvid 16A ja 16B, veel üks pealkiri, paragrahvid 16C ja 16D, veel üks pealkiri ja paragrahvid 16E ja 16F.

ESITAMINE

Kohustised ja omakapital (vaata ka paragrahvid AG13–AG14J ja AG25–AG 29A)

…

Kui emitent rakendab paragrahvi 11 mõisteid, et määrata kindlaks, kas finantsinstrument on pigem omakapitaliinstrument kui finantskohustis, on instrument omakapitaliinstrument siis ja ainult siis, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused a ja b.

…

Kui instrumenti arveldatakse või seda võidakse arveldada emitendi enda omakapitaliinstrumentidega, on see:

…

ii)

tuletisinstrument, mida arveldatakse üksnes selliselt, et emitent vahetab kindlaksmääratud rahasumma või muu finantsvara kindlaksmääratud koguse enda omakapitaliinstrumentide vastu. Sellel eesmärgil ei sisalda emitendi enda omakapitaliinstrumendid instrumente, millel on kõik paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnused ja mis vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele, ega instrumente, mis on emitendi enda omakapitaliinstrumentide tulevikus vastuvõtmise või üleandmise lepingud.

Lepingupõhine kohustus, sealhulgas tuletisfinantsinstrumendist tulenev kohustus, millest tuleneb või võib tuleneda emitendi enda omakapitaliinstrumentide tulevikus vastuvõtmine või üleandmine, kuid mis ei vasta eespool kirjeldatud tingimustele a ja b, ei ole omakapitaliinstrument. Instrumenti, mis vastab finantsvara mõistele, võib erandkorras liigitada omakapitaliinstrumendiks, kui selle on kõik paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnused ja see vastab nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele.

(Tagasi)müüdavad instrumendid

16A

(Tagasi)müüdav finantsinstrument sisaldab emitendi lepingupõhist kohustust nimetatud instrument tagasi osta või lunastada raha või muu finantsvara vastu (tagasi)müügi sooritamisel. Instrumenti, mis sisaldab sellist kohustust, võib erandina finantskohustise mõistest liigitada omakapitaliinstrumendiks, kui sellel on kõik järgmised tunnused:

See annab omanikule õiguse (majandus)üksuse netovara proportsionaalsele osale (majandus)üksuse likvideerimise korral. (Majandus)üksuse netovara on need varad, mis jäävad alles pärast tema varade vastu esitatud nõuete mahaarvamist. Proportsionaalne osa määratakse kindlaks:

i)	jagades (majandus)üksuse netovara likvideerimise korral võrdse summaga osakuteks ja

ii)	korrutades nimetatud summa finantsinstrumendi omanikule kuuluvate osakute arvuga.

Instrument kuulub selliste instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele teistele instrumentide liikidele. Sellisesse liiki kuulumiseks instrumendil:

i)	puudub likvideerimise korral eelisõigus võrreldes muude (majandus)üksuse varade vastu esitatud nõuetega ja

ii)	seda ei pea vahetama teise instrumendi vastu enne selle kuulumist instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele teistele instrumentide liikidele.

Kõikidel finantsinstrumentidel instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele teistele instrumentide liikidele, on identsed tunnused. Näiteks peavad need kõik olema (tagasi)müüdavad, ja tagasiostu või lunastushinna arvutamiseks kasutatud valem või mõni teine meetod on ühesugune kõikide selle liigi instrumentide jaoks.

Välja arvatud emitendi lepingupõhine kohustus tagasi osta või lunastada instrumenti raha või muu finantsvara vastu, ei sisalda instrument mistahes lepingupõhist kohustust anda teisele (majandus)üksusele üle raha või muu finantsvara või vahetada teise (majandus)üksusega emitendile potentsiaalselt ebasoodsatel tingimustel finantsvarasid või finantskohustisi, ja see ei ole leping, mida arveldatakse või võidakse arveldada (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentidega, nagu on sätestatud finantskohustise mõiste alapunktis b.

Instrumendiga seotud kogu eeldatavad rahavood instrumendi eluea jooksul põhinevad olulisel määral (majandus)üksuse kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel instrumendi eluea jooksul (arvestamata instrumendi mistahes mõjusid).

16B

Instrumendi liigitamiseks omakapitaliinstrumendiks ei tohi emitent lisaks eespool esitatud tunnustega instrumendile omada teist finantsinstrumenti või lepingut, mille:

a)	kogu rahavood põhinevad olulisel määral (majandus)üksuse kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel (arvestamata instrumendi või lepingu mistahes mõjusid) ja

b)	mõju on (tagasi)müüdava instrumendi omanike lisatulu oluline piiramine või kindlaksmääramine.

Nimetatud tingimuse rakendamise eesmärgil ei arvesta (majandus)üksus paragrahvis 16A kirjeldatud instrumendi omanikuga sõlmitud mittefinantsilisi lepinguid, mille lepingutingimused on sarnased sellise võrdväärse lepingu lepingutingimustele, mis võib esineda instrumenti mitteomava omaniku ja emiteeriva (majandus)üksuse vahel. Kui (majandus)üksus ei saa kindlaks teha, et nimetatud tingimus on täidetud, ei liigita ta (tagasi)müüdavat instrumenti omakapitaliinstrumendiks.

Instrumendid või instrumentide komponendid, mis kohustavad (majandus)üksust andma teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral

16C

Mõned finantsinstrumendid sisaldavad emiteeriva (majandus)üksuse lepingupõhist kohustust anda teisele (majandus)üksusele üle oma netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral. See kohustus tekib, kuna likvideerimise toimumine on kindel ja see ei ole (majandus)üksuse (näiteks piiratud elueaga (majandus)üksus) kontrolli all või selle toimumine ei ole kindel, kuid see võib toimuda instrumendi omaniku valikul. Erandina finantskohustise mõistest liigitatakse sellist kohustust sisaldavat instrumenti omakapitaliinstrumendiks, kui sellel esinevad kõik järgmised tunnused:

See annab omanikule õiguse (majandus)üksuse netovara proportsionaalsele osale (majandus)üksuse likvideerimise korral. (Majandus)üksuse netovara on need varad, mis jäävad alles pärast kõikide tema varade vastu esitatud nõuete mahaarvamist. Proportsionaalne osa määratakse kindlaks:

i)	jagades (majandus)üksuse netovara likvideerimise korral võrdse summaga osakuteks ja

ii)	korrutades nimetatud summa finantsinstrumendi omanikule kuuluvate osakute arvuga.

Instrument kuulub selliste instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele teistele instrumentide liikidele. Sellisesse liiki kuulumiseks instrumendil:

i)	puudub likvideerimise korral eelisõigus võrreldes muude (majandus)üksuse varade vastu esitatud nõuetega ja

ii)	seda ei pea vahetama teise instrumendi vastu enne selle kuulumist instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele teistele instrumentide liikidele.

c)	Kõikide finantsinstrumentide puhul instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele teistele instrumentide liikidele, on emiteerival (majandus)üksusel identne lepingupõhine kohustus anda üle oma netovara proportsionaalne osa likvideerimise korral.

16D

Instrumendi liigitamisel omakapitaliinstrumendiks ei tohi emitent lisaks eespool esitatud tunnustega instrumendile omada teist finantsinstrumenti või lepingut, mille:

a)	kogu rahavood põhinevad olulisel määral (majandus)üksuse kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel (arvestamata instrumendi või lepingu mistahes mõjusid) ja

b)	mõju on instrumendi omanike lisatulu oluline piiramine või kindlaksmääramine.

Nimetatud tingimuse rakendamise eesmärgil ei arvesta (majandus)üksus paragrahvis 16C kirjeldatud instrumendi omanikuga sõlmitud mittefinantsilisi lepinguid, mille lepingutingimused on sarnased sellise võrdväärse lepingu lepingutingimustele, mis võib esineda instrumenti mitteomava omaniku ja emiteeriva (majandus)üksuse vahel. Kui (majandus)üksus ei saa kindlaks teha, et nimetatud tingimus on täidetud, ei liigita ta instrumenti omakapitaliinstrumendiks.

Selliste (tagasi)müüdavate instrumentide ja instrumentide ümberliigitamine, mis kohustavad (majandus)üksust andma teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral

16E

(Majandus)üksus liigitab finantsinstrumendi omakapitaliinstrumendiks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D alates kuupäevast, mil instrumendil on kõik nimetatud paragrahvides esitatud tunnused ja see vastab seal sätestatud tingimustele. (Majandus)üksus liigitab finantsinstrumendi ümber alates kuupäevast, mil instrumendil ei ole enam nimetatud paragrahvides esitatud tunnuseid või mil see ei vasta enam kõikidele seal sätestatud tingimustele. Näiteks kui (majandus)üksus lunastab kõik tema poolt väljaantud mitte(tagasi)müüdavad instrumendid ja kõikidel (tagasi)müüdavatel instrumentidel, mis on endiselt jõus, on kõik paragrahvides 16A ja 16B esitatud tunnused ja need vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele, liigitab (majandus)üksus (tagasi)müüdavad instrumendid ümber omakapitaliinstrumentideks alates kuupäevast, mil ta lunastab mitte(tagasi)müüdavad instrumendid.

16F

(Majandus)üksus arvestab instrumendi ümberliigitamist kooskõlas paragrahviga 16E järgmiselt:

Ta liigitab omakapitaliinstrumendi ümber finantskohustiseks alates kuupäevast, mil instrumendil ei ole enam kõiki paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnuseid või see ei vasta enam nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele. Finantskohustist mõõdetakse instrumendi õiglases väärtuses ümberliigitamise kuupäeval. (Majandus)üksus kajastab kõik erinevused omakapitaliinstrumendi bilansilise (jääk)maksumuse ja finantskohustise õiglase väärtuse vahel omakapitalis ümberliigitamise kuupäeval.

Ta liigitab finantskohustise ümber omakapitaliks alates kuupäevast, mil instrumendil on kõik paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnused ja see vastab nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele. Omakapitaliinstrumenti mõõdetakse finantskohustise bilansilises (jääk)maksumuses ümberliigitamise kuupäeval.

Paragrahvid 17–19 muudetakse.

Puudub lepingupõhine kohustus anda üle raha või muu finantsvara (paragrahvi 16 punkt a)

Erandina paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D kirjeldatud olukordadest on finantskohustise eristamisel omakapitaliinstrumendist oluliseks tunnuseks see, kas finantsinstrumendi ühel osapoolel (emitent) on lepingupõhine kohustus anda teisele osapoolele (omanik) üle raha või muu finantsvara või vahetada omanikuga emitendile potentsiaalselt ebasoodsatel tingimustel finantsvarasid või finantskohustisi.

Finantsinstrumendi liigitust (majandus)üksuse finantsseisundi aruandes mõjutab pigem selle sisu kui õiguslik vorm. Sisu ja õiguslik vorm on tavaliselt, kuid mitte alati, kooskõlas. Mõnedel finantsinstrumentidel on omakapitali õiguslik vorm, kuid on sisuliselt kohustised, ning teistel võivad olla nii omakapitaliinstrumentide kui ka finantskohustiste tunnused. Näiteks:

…

finantsinstrument, mis annab omanikule õiguse seda raha või muu finantsvara eest („(tagasi)müüdav instrument”) emitendile tagasi müüa, on finantskohustis, välja arvatud need instrumendid, mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D. Finantsinstrument on finantskohustis isegi siis, kui rahasumma või muud finantsvarad määratakse kindlaks indeksi või muu objekti põhjal, millel on potentsiaal kas tõusta või langeda. Kui omanikul on optsioon müüa instrument raha või muu finantsvara eest emitendile tagasi, siis tähendab see seda, et (tagasi)müüdav instrument vastab finantskohustise mõistele, välja arvatud need instrumendid, mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D. Näiteks avatud investeerimisfondid, usaldusühingu vormis asutatud fondid, täisühingud ning teatavad ühistulised majandus(üksused) võivad anda oma osakute omanikele või liikmetele õiguse lunastada oma osalused emitendis igal ajahetkel rahasumma eest, mille tulemusena liigitatakse osakute omanike või liikmete osalus finantskohustiseks, välja arvatud need instrumendid, mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D. Siiski ei välista finantskohustisena liigitamine selliste mõistete nagu „osaku omanikele kuuluv netovara väärtus” ja „muutus osaku omanikele kuuluvas netovara väärtuses” kasutamist sellise (majandus)üksuse finantsaruandes, kellel ei ole sissemakstud omakapitali (nagu mõned avatud investeerimisfondid ja usaldusühingu vormis asutatud fondid, vaata illustreerivat näidet 7) või täiendavat avalikustamist näitamaks, et kõikide liikmete osalus hõlmab selliseid kirjeid nagu reservid, mis vastavad omakapitali mõistele, ja (tagasi)müüdavad instrumendid, mis ei vasta omakapitali mõistele (vaata illustreerivat näidet 8).

Kui (majandus)üksusel puudub tingimusteta õigus vältida lepingupõhise kohustuse rahuldamiseks raha või muu finantsvara üleandmist, vastab kohustus finantskohustise mõistele, välja arvatud instrumendid, mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D. Näiteks:

…

Paragrahvid 22, 23 ja 25 muudetakse. Paragrahvi 22 järele lisatakse paragrahv 22A.

Arveldamine (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentidega (paragrahvi 16 punkt b)

22	Leping, mis arveldatakse (majandus)üksuse poolt, (võttes vastu või) andes üle kindlaksmääratud arvu enda omakapitaliinstrumente kindlaksmääratud rahasumma või muu finantsvara vastu, on omakapitaliinstrument, välja arvatud paragrahvis 22A sätestatu korral. Näiteks …

22A

Kui (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendid, mida (majandus)üksus võtab vastu või annab üle lepingu alusel toimuvas arvelduses, on (tagasi)müüdavad finantsinstrumendid, millel on kõik paragrahvides 16A ja 16B esitatud tunnused ja mis vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele, või instrumendid, mis kohustavad (majandus)üksust andma teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa ainult tema likvideerimise korral, millel on kõik paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnused ja mis vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele, on leping finantsvara või finantskohustis. See hõlmab ka lepingut, mille alusel toimuvas arvelduses (majandus)üksus (võtab vastu või) annab üle kindlaksmääratud arvu selliseid omakapitaliinstrumente kindlaksmääratud rahasumma või muu finantsvara vastu.

Leping, mis sisaldab (majandus)üksuse kohustust osta enda omakapitaliinstrumente raha või muu finantsvara eest, tekitab finantskohustise lunastussumma nüüdisväärtuse ulatuses (näiteks forvard tagasiostu hinna, optsiooni täitmishinna või muu tagasiostu summa nüüdisväärtuses), välja arvatud paragrahvides 16A ja 16B või 16C ja 16D kirjeldatud tingimustes. Nii on see ka juhul, kui leping ise on käsitletav omakapitaliinstrumendina. Näiteks …

Tingimuslikud arvelduskokkulepped

Finantsinstrumendiga võidakse nõuda (majandus)üksuselt raha või muu finantsvara üleandmist või selle arveldamist selliselt, et finantsinstrument muutub finantskohustiseks, sõltuvalt teatavate ebakindlate tulevaste sündmuste toimumisest või mittetoimumisest (või ebakindlate tingimuste tulemustest), mis on nii emitendi kui ka instrumendi omaniku kontrolli alt väljas, nagu aktsiaturu indeksi, tarbijahinnaindeksi, intressimäära või maksustamisnõuete muutus või emitendi tulevane müügitulu, netotulu või võlgnevuse suhe omakapitali. Sellise instrumendi emitendil ei ole tingimusteta õigust vältida raha või muu finantsvara üleandmist (või arveldada seda muul viisil selliselt, et finantsinstrument muutub finantskohustiseks). Seega on see emitendi finantskohustis, välja arvatud juhul, kui:

a)	osa tingimuslikust arvelduskokkuleppest, millega võidakse nõuda arveldamist rahas või muus finantsvaras (või muul viisil selliselt, et finantsinstrument muutub finantskohustiseks), ei ole tõeline;

b)	emitendilt saab nõuda kohustuse täitmist rahas või muus finantsvaras (või arveldamist selliselt, et finantsinstrument muutub finantskohustiseks) üksnes emitendi likvideerimise korral või

c)	instrumendil on kõik paragrahvides 16A ja 16B esitatud tunnused ja see vastab nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele.

Paragrahvi 96 ees olev pealkiri muudetakse. Paragrahvi 96 järele lisatakse paragrahvid 96A–96C. Paragrahvi 97B järele lisatakse paragrahv 97C.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

96A

2008. aasta veebruaris välja antud (Tagasi)müüdavad finantsinstrumendid ja likvideerimisel tekkivad kohustused (IAS 32 ja IAS 1 muudatused) nõudis, et finantsinstrumendid, mis sisaldavad kõiki paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnuseid ja vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele, liigitataks omakapitaliinstrumentideks, muutis paragrahvid 11, 16, 17–19, 22, 23, 25, AG13, AG14 ja AG27 ja lisas paragrahvid 16A–16F, 22A, 96B, 96C, 97C, AG14A–AG14J ja AG29A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ning rakendab samaaegselt IAS 1-ga, IAS 39-ga, IFRS 7-ga ja IFRIC 2-ga seotud muudatusi.

96B	(Tagasi)müüdavad finantsinstrumendid ja likvideerimisel tekkivad kohustused võttis kasutusele piiratud ulatusega erandi; seega ei rakenda (majandus)üksus erandit analoogia põhjal.

96C	Vastavalt nimetatud erandile on instrumentide liigitamine piiratud sellise instrumendi IAS 1, IAS 32, IAS 39 ja IFRS 7 kohase arvestusega. Instrumenti ei loeta omakapitaliinstrumendiks muude juhiste, näiteks IFRS 2 Aktsiapõhine makse kohaselt.

97C

Paragrahvis 96A kirjeldatud muudatuste rakendamisel peab (majandus)üksus tükeldama liitfinantsinstrumendi, millega kaasneb kohustus anda teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral, eraldi kohustise ja omakapitali komponentideks. Kui kohustise komponent ei ole enam jõus, kujutab IAS 32 nimetatud muudatuste tagasiulatuv rakendamine endast kahe omakapitali komponendi eraldamist. Esimene komponent oleks jaotamata kasum ning kujutaks endast kohustise komponendilt kogunenud kumulatiivset intressi. Teine komponent kujutaks endast algset omakapitali komponenti. Seega ei pea (majandus)üksus neid kahte komponenti eraldama, kui kohustise komponent ei ole enam muudatuste rakendamise kuupäeval jõus.

Lisas Rakendusjuhised muudetakse paragrahvid AG13 ja AG14. Paragrahvi AG14 järele lisatakse pealkiri, paragrahvid AG14A–AG14D, veel üks pealkiri, paragrahv AG14E, veel üks pealkiri, paragrahvid AG14F–AG14I, veel üks pealkiri ja paragrahv AG14J.

Omakapitaliinstrumendid

AG13

Omakapitaliinstrumendid on näiteks mitte(tagasi)müüdavad lihtaktsiad, teatavad (tagasi)müüdavad instrumendid (vt paragrahvid 16A ja 16B), teatavad instrumendid, mis kohustavad (majandus)üksust andma teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral (vt paragrahvid 16C ja 16D), teatavad eelisaktsiate liigid (vt paragrahvid AG25 ja AG26) ja ostutähed või kirjutatud ostuoptsioonid, mis lubavad omanikul märkida või osta emiteeriva (majandus)üksuse kindlaksmääratud arvu mitte(tagasi)müüdavaid lihtaktsiaid kindlaksmääratud rahasumma või muu finantsvara eest. (Majandus)üksuse kohustus emiteerida või osta kindlaksmääratud kogus enda omakapitaliinstrumente kindlaksmääratud rahasumma või muu finantsvara eest on (majandus)üksuse omakapitaliinstrument (välja arvatud paragrahvis 22A sätestatu). Kui aga nimetatud leping sisaldab (majandus)üksuse kohustust maksta raha või muu finantsvara (välja arvatud leping, mida liigitatakse omakapitaliks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D), siis tekitab ta ka kohustise lunastussumma nüüdisväärtuse ulatuses (vt paragrahvi AG27 punkt a). Mitte(tagasi)müüdavate lihtaktsiate emitendil tekib kohustis, kui ta ametlikult otsustab teha väljamakseid ja tal tekib seadusjärgne kohustus aktsionäride ees seda teha. See võib toimuda pärast dividendide väljakuulutamist või siis, kui (majandus)üksus likvideeritakse ja kõik pärast kohustiste täitmist järelejäänud varad kuuluvad aktsionäridele väljamaksmisele.

AG14

(Majandus)üksuse ostetud ostuoptsioon või muu sarnane leping, mis annab talle õiguse taasomandada kindlaksmääratud koguse enda omakapitaliinstrumente kindlaksmääratud rahasumma või muu finantsvara eest, ei ole (majandus)üksuse finantsvara (välja arvatud paragrahvis 22A sätestatu). Iga sellise lepingu eest makstud tasu arvatakse omakapitalist maha.

Instrumentide liik, mis on allutatud kõikidele teistele liikidele (paragrahvi 16A punkt b ja paragrahvi 16C punkt b)

AG14A

Üks paragrahvide 16A ja 16C tunnuseid on see, et finantsinstrument kuulub instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele teistele liikidele.

AG14B

Otsustamaks, kas instrument on allutatud liigis, hindab (majandus)üksus instrumendi nõuet likvideerimise korral nagu toimuks likvideerimine instrumendi liigitamise kuupäeval. (Majandus)üksus hindab liigitust uuesti, kui on toimunud muutus asjakohastes tingimustes. Näiteks kui (majandus)üksus annab välja või lunastab mõne teise finantsinstrumendi, võib see mõjutada seda, kas kõnealune instrument on instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele teistele liikidele.

AG14C

Instrument, millel on (majandus)üksuse likvideerimise korral eelisõigus, ei ole instrument, millel on õigus (majandus)üksuse netovara proportsionaalsele osale. Näiteks on instrumendil likvideerimise korral eelisõigus siis, kui ta annab likvideerimisel selle omanikule õiguse saada lisaks (majandus)üksuse netovara proportsionaalsele osale kindlaksmääratud dividendi, ja teistel instrumentidel allutatud liigis, millel on õigus (majandus)üksuse netovara proportsionaalsele osale, puudub likvideerimisel samasugune õigus.

AG14D

Kui (majandus)üksus omab üksnes üht finantsinstrumentide liiki, käsitatakse seda liiki nii, nagu oleks see allutatud kõikidele teistele liikidele.

Kogu eeldatavad rahavood instrumendist instrumendi eluea jooksul (paragrahvi 16A punkt e)

AG14E

Kogu eeldatavad rahavood instrumendist instrumendi eluea jooksul peavad olulisel määral põhinema (majandus)üksuse kasumil või kahjumil, kajastatud netovara või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel instrumendi eluea jooksul. Kasumit või kahjumit ja muutust kajastatud netovaras mõõdetakse kooskõlas asjakohaste IFRSidega.

Instrumendi omaniku poolt, kes on muu kui (majandus)üksuse omanik, sõlmitud tehingud (paragrahvid 16A ja 16C)

AG14F

(Tagasi)müüdava finantsinstrumendi või instrumendi, mis kohustab (majandus)üksust andma teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral, omanik võib sõlmida tehinguid (majandus)üksusega muus kui omaniku rollis. Näiteks võib instrumendi omanik olla samuti (majandus)üksuse töötaja. Hinnates, kas instrument tuleks liigitada omakapitaliks paragrahvid 16A või paragrahvi 16C kohaselt, võetakse arvesse üksnes neid instrumendi rahavoogusid ja lepingutingimusi, mis seonduvad (majandus)üksuse omanikust instrumendi omanikuga.

AG14G

Üheks näiteks on usaldusühing, millel on usaldusosanikud ja täisosanikud. Mõned täisosanikud võivad (majandus)üksusele anda garantii ja nad võivad selle garantii eest tasu saada. Sellistes olukordades on garantii ja sellega seotud rahavood seotud instrumendi omanikega tagatise andjate rollis ja mitte (majandus)üksuse omanike rollides. Seega ei ole sellise garantii ja sellega seotud rahavoogude tulemuseks olukord, kus täisosanikke peetakse usaldusosanikele allutatuteks, ja nendega ei arvestata usaldusühingu instrumentide ning täisühingu instrumentide lepinguliste tingimuste identsuse hindamisel.

AG14H

Teiseks näiteks on kasumi või kahjumi jaotamise kokkulepe, mille alusel jaotatakse kasum või kahjum instrumendi omanikele käesoleva või eelmiste aastate jooksul osutatud teenuste või loodud äritegevuse põhjal. Sellised kokkulepped on tehingud mitteinstrumendi omanikega mitteomanike rollis ja neid ei peaks arvestama paragrahvis 16A või paragrahvis 16C loetletud tunnuste hindamisel. Siiski kujutavad kasumi või kahjumi jaotamise kokkulepped, mille alusel jaotatakse kasum või kahjum instrumendi omanikele nende instrumentide nominaalsumma põhjal võrreldes teiste instrumentidega samas liigis, endast tehinguid instrumendi omanikega omaniku rollis ja neid peaks arvestama paragrahvis 16A või paragrahvis 16C loetletud tunnuste hindamisel.

AG14I

(Mitteomaniku rollis) instrumendi omaniku ja emiteeriva (majandus)üksuse vahelise tehingu rahavood ja lepingutingimused peavad olema sarnased võrdväärsele tehingule, mis võiks toimuda instrumenti mitteomava omaniku ja emiteeriva (majandus)üksuse vahel.

Puudub muu finantsinstrument või leping kogu rahavoogudega, mis olulisel määral määrab kindlaks või piirab instrumendi omaniku jääktulu (paragrahvid 16B ja 16D)

AG14J

Finantsinstrument, mis muidu vastab paragrahvis 16A või paragrahvis 16C esitatud kriteeriumitele, liigitatakse omakapitaliks üksnes tingimusel, et (majandus)üksusel puudub muu finantsinstrument või leping, mille a) kogu rahavood põhinevad olulisel määral (majandus)üksuse kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel ja b) mõju on jääktulu oluline piiramine või kindlaksmääramine. Järgmised instrumendid, olles sõlmitud sõltumatute osapooltega tavapärastel äritingimustel, ei välista tõenäoliselt selliste instrumentide liigitamist omakapitaliks, mis muidu vastavad paragrahvis 16A või 16C esitatud kriteeriumitele:

a)	instrumendid, mille kogu rahavoog põhineb olulisel määral (majandus)üksuse teatavatel varadel;

b)	instrumendid, mille kogu rahavoog põhineb tulu protsendil;

c)	lepingud, mis on kavandatud üksikute töötajate premeerimiseks (majandus)üksusele osutatud teenuste eest;

d)	lepingud, millega nõutakse osutatud teenuste või üleantud kaupade eest kasumi mittemärkimisväärse protsendi tasumist.

Paragrahv AG27 muudetakse ja paragrahvi AG29 järele lisatakse paragrahv AG29A.

AG27

Järgmised näited illustreerivad, kuidas liigitada eri tüüpi lepinguid (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentides:

Leping, mida (majandus)üksus arveldab, võttes vastu või andes üle kindlaksmääratud koguse enda aktsiaid ilma tulevikus saadava tasuta või vahetab kindlaksmääratud koguse enda aktsiaid kindlaksmääratud rahasumma või muu finantsvara vastu, on omakapitaliinstrument (välja arvatud paragrahvis 22A sätestatu). Seega lisatakse sellise lepingu alusel saadud või makstud tasu otse omakapitalile või arvatakse otse sellest maha. Üheks näiteks on emiteeritud aktsiaoptsioon, mis annab teisele osapoolele õiguse osta kindlaksmääratud arvu (majandus)üksuse aktsiaid kindlaksmääratud rahasumma eest. Siiski, kui lepingus nähakse ette, et (majandus)üksus peab oma aktsiad ostma (lunastama) raha või muu finantsvara eest kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval kuupäeval või nõudmisel, kajastab (majandus)üksus ka finantskohustise lunastussumma nüüdisväärtuses (välja arvatud finantsinstrumendid, millel on kõik paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnused ja mis vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele). Üheks näiteks on forvardlepingust tulenev (majandus)üksuse kohustus osta tagasi kindlaksmääratud arv enda aktsiaid kindlaksmääratud rahasumma eest.

(Majandus)üksuse kohustusest osta raha eest enda aktsiaid tuleneb finantskohustis lunastussumma nüüdisväärtuse ulatuses isegi siis, kui aktsiate arv, mida (majandus)üksus peab tagasi ostma, ei ole kindlaks määratud või kui kohustus on tingimuslik teisest osapoolest, kellele kuulub lunastusõigus (välja arvatud paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D sätestatu). Üks tingimusliku kohustuse näide on emiteeritud optsioon, mis nõuab (majandus)üksuselt aktsiate raha eest tagasiostmist, kui teine osapool seda optsiooni kasutab.

Leping, mida arveldatakse rahas või muus finantsvaras, on finantsvara või -kohustis isegi siis, kui rahasumma või muu finantsvara, mis saadakse või antakse üle, põhineb (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi turuhinna muutustel (välja arvatud paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D sätestatu). Üheks näiteks on netona sularahas arveldatav aktsiaoptsioon.

…

AG29A

Teatavaid instrumentide tüüpe, mis panevad (majandus)üksusele lepingupõhise kohustuse, liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D. Nimetatud paragrahvidega kooskõlas olev liigitus on erandiks põhimõtetest, mida vastasel korral rakendataks instrumendi liigitamisel käesolevas standardis. See erand ei laiene konsolideeritud finantsaruannetes esitatud mittekontrollivate osaluste liigitamisele. Seega liigitatakse kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D eraldiseisvates või individuaalsetes finantsaruannetes omakapitaliinstrumentidena liigitatud instrumente, mis ei ole mittekontrollivad osalused, kohustistena kontserni konsolideeritud finantsaruannetes.

IAS 1

Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudatused

MÕISTED

Paragrahvi 8 järele lisatakse paragrahv 8A.

Järgmisi IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine kirjeldatud mõisteid kasutatakse selles standardis IAS 32-s määratletud tähenduses:

a)	omakapitaliinstrumendiks liigitatud (tagasi)müüdav finantsinstrument (kirjeldatakse IAS 32 paragrahvides 16A ja 16B)

b)	instrument, mis paneb (majandus)üksusele kohustuse anda teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral ja mida liigitatakse omakapitaliinstrumendiks (kirjeldatakse IAS 32 paragrahvides 16C ja 16D).

Finantsseisundi aruandes või lisades esitatav informatsioon

Paragrahvi 80 järele lisatakse paragrahv 80A.

80A

Kui (majandus)üksus on liigitanud

a)	(tagasi)müüdava finantsinstrumendi, mida liigitatakse omakapitaliinstrumendiks, või

b)	instrumendi, mis paneb (majandus)üksusele kohustuse anda teisele osapoolele üle (majandus)üksuse netovara proportsionaalse osa üksnes tema likvideerimise korral ja mida liigitatakse omakapitaliinstrumendiks,

ümber finantskohustiste ja omakapitali vahel, avalikustab ta igasse kategooriasse (finantskohustised või omakapital) ümberliigitatud või nendest eemaldatud summa ja selle ümberliigitamise ajastuse ning põhjuse.

Paragrahvi 136 järele lisatakse pealkiri ja paragrahv 136A. Paragrahv 138 muudetakse.

Omakapitaliks liigitatud (tagasi)müüdavad finantsinstrumendid

136A

(Majandus)üksus avalikustab omakapitaliinstrumendiks liigitatud (tagasi)müüdavate finantsinstrumentide kohta (kui seda ei ole mujal avalikustatud):

a)	summaarsed kvantitatiivsed andmed omakapitaliks liigitatud summa kohta;

b)	oma eesmärgid, poliitik ja protsessid, millega ta juhib oma kohustust instrumente tagasi osta või lunastada, kui seda nõuavad instrumentide omanikud, kaasa arvatud kõik eelmisest perioodist alates toimunud muutused;

c)	eeldatava raha väljavoo finantsinstrumentide nimetatud liigi lunastamisel või tagasiostmisel ja

d)	informatsiooni selle kohta, kuidas määrati kindlaks eeldatav raha väljavoog lunastamisel või tagasiostmisel.

Muu avalikustatav teave

138

(Majandus)üksus avalikustab järgneva, kui seda ei ole avalikustatud mujal finantsaruannetega koos avaldatud informatsioonis:

a)	(majandus)üksuse alaline asukoht ja õiguslik vorm, asutamiskohajärgne riik ja registreeritud asukoha aadress (või peamine tegevuskoht, kui see erineb registreeritud asukohast);

b)	(majandus)üksuse äritegevuse ja põhitegevusvaldkondade olemuse kirjeldus;

c)	emaettevõtte ja kontserni kõrgeima emaettevõtte nimi ja

d)	kui tegemist on piiratud elueaga (majandus)üksusega, informatsioon selle eluea pikkuse kohta.

Paragrahvi 139A järele lisatakse paragrahv 139B.

ÜLEMINEK JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

139B

2008. aasta veebruaris välja antud (Tagasi)müüdavad finantsinstrumendid ja likvideerimisel tekkivad kohustused (IAS 32 ja IAS 1 muudatused) muutis paragrahvi 138 ja lisas paragrahvid 8A, 80A and 136A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab samaaegselt IAS 32-ga, IAS 39-ga, IFRS 7-ga ja IFRIC 2-ga Liikmete osad ühistulistes (majandus)üksustes ja sarnased instrumendid seotud muudatusi.

IFRS 7, IAS 39 ja IFRIC 2 muudatused

(Majandus)üksused rakendavad järgmisi IFRS 7, IAS 39 ja IFRIC 2 muudatusi, kui nad rakendavad nendega seotud IAS 32 ja IAS 1 muudatusi.

IFRS 7

Finantsinstrumendid: avalikustatav teave

Paragrahv 3 muudetakse.

RAKENDUSALA

Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)üksused finantsinstrumentide kõikidele liikidele, välja arvatud:

…

f)	instrumendid, mida tuleb liigitada omakapitaliinstrumentideks kooskõlas IAS 32 paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D.

Paragrahvi 44B järele lisatakse paragrahv 44C.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

44C

(Majandus)üksus rakendab paragrahvi 3 muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab 2008. aasta veebruaris välja antud (Tagasi)müüdavad finantsinstrumendid ja likvideerimisel tekkivad kohustused (IAS 32 ja IAS 1 muudatused) varasema perioodi suhtes, rakendatakse paragrahvi 3 muudatust ka selle varasema perioodi suhtes.

IAS 39

Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine

Paragrahvi 2 punkt d muudetakse.

RAKENDUSALA

Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)üksused finantsinstrumentide kõikidele liikidele, välja arvatud:

(majandus)üksuse poolt välja antud finantsinstrumendid, mis vastavad IAS 32 omakapitaliinstrumendi mõistele (kaasa arvatud optsioonid ja ostutähed) või mida tuleb liigitada omakapitaliinstrumentideks kooskõlas IAS 32 paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D. Siiski rakendab selliste omakapitaliinstrumentide omanik käesolevat standardit nimetatud instrumentide suhtes, välja arvatud juhul, kui need ei vasta eespool punktis a nimetatud erandile.

Paragrahvi 103E järele lisatakse paragrahv 103F.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

103F

(Majandus)üksus rakendab paragrahvis 2 esitatud muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab 2008. aasta veebruaris välja antud (Tagasi)müüdavad finantsinstrumendid ja likvideerimisel tekkivad kohustused (IAS 32 ja IAS 1 muudatused) varasema perioodi suhtes, rakendatakse paragrahvi 2 muudatust ka selle varasema perioodi suhtes.

IFRIC 2

Liikmete osad ühistulistes (majandus)üksustes ja sarnased instrumendid

Osas Viited muudetakse joonealune märkus.

(*)

2005. aasta augustis muudeti IAS 32 nimetust ja uus nimetus on IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine. 2008. aasta veebruaris muutis IASB IAS 32 ja nõudis, et kõik instrumendid, millel on IAS 32 paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnused ja mis vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele, liigitataks omakapitaliks.

Paragrahvid 6 ja 9 muudetakse ja lisatakse paragrahv 14A.

KONSENSUS

Liikmete osad, mida liigitataks omakapitaliks, kui liikmetel ei oleks õigust nõuda nende lunastamist, on omakapital, kui esineb ükskõik kumb paragrahvides 7 ja 8 kirjeldatud tingimustest või liikmete osadel on kõik IAS 32 paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tunnused ja need vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele. Nõudmiseni hoiused, sealhulgas jooksevkontod, hoiukontod ja sarnased lepingud, mis tekivad liikmete tegutsemisel klientidena, on (majandus)üksuse finantskohustised.

Tingimusteta keeld võib olla absoluutne selles mõttes, et kõik lunastamised on keelatud. Tingimusteta keeld võib olla osaline selles mõttes, et see keelab liikmete osade lunastamise, kui lunastamine põhjustaks liikmete osade arvu või liikmete osade arvelt sissemakstud omakapitali summa langemise allapoole teatud taset. Liikmete osad, mis ei kuulu lunastamiskeelu alla, on kohustised, välja arvatud juhul, kui (majandus)üksusel ei ole tingimusteta õigust keelduda lunastamisest paragrahvi 7 kohaselt või liikmete osadel on kõik tunnused ja need vastavad IAS 32 paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tingimustele. Mõningatel juhtudel võib osade arv või sissemakstud omakapitali summa, mille suhtes kehtib lunastamiskeeld, aja jooksul muutuda. Selline lunastamiskeelu muutus tingib finantskohustiste ja omakapitali vahelise ümberliigitamise.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

14A

(Majandus)üksus rakendab paragrahvide 6, 9, A1 ja A12 muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab 2008. aasta veebruaris välja antud (Tagasi)müüdavad finantsinstrumendid ja likvideerimisel tekkivad kohustused (IAS 32 ja IAS 1 muudatused) varasema perioodi suhtes, rakendatakse paragrahvide 6, 9, A1 ja A12 muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes.

Lisas (Näited konsensuse rakendamise kohta) muudetakse paragrahvid A1 ja A12.

NÄITED KONSENSUSE RAKENDAMISE KOHTA

Käesolevas lisas esitatakse seitse näidet IFRIC konsensuse rakendamise kohta. Need näited ei kujuta endast ammendavat loetelu; muud faktide variatsioonid on võimalikud. Iga näite puhul eeldatakse, et ei ole muid tingimusi peale näite faktides esitatute, mis nõuaksid finantsinstrumendi liigitamist finantskohustiseks ja et finantsinstrumendil ei ole kõiki tunnuseid või see ei vasta IAS 32 paragrahvides 16A ja 16B või paragrahvides 16C ja 16D esitatud tingimustele.

Näide 4

Liigitus

A12

Antud juhul tuleks 750 000 VÜ-d liigitada omakapitaliks ja 150 000 VÜ-d tuleks liigitada finantskohustiseks. Lisaks juba mainitud paragrahvidele sätestab IAS 32 paragrahvi 18 punkti b ühes osas:

…finantsinstrument on finantskohustis, kui ta annab omanikule õiguse seda raha või muu finantsvara eest („(tagasi)müüdav instrument”) emitendile tagasi müüa, välja arvatud need instrumendid, mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D. Finantsinstrument on finantskohustis isegi siis, kui rahasumma või muud finantsvarad määratakse kindlaks indeksi või muu näitaja põhjal, millel on potentsiaal tõusta või langeda. Omaniku õigus instrument raha või muu finantsvara eest emitendile tagasi müüa tähendab seda, et (tagasi)müüdav instrument vastab finantskohustise mõistele, välja arvatud need instrumendid, mida liigitatakse omakapitaliinstrumentideks kooskõlas paragrahvidega 16A ja 16B või paragrahvidega 16C ja 16D.

22.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 17/39

NÕUKOGU OTSUS 2009/42/ÜVJP,

19. jaanuar 2009,

toetuse kohta ELi tegevusele, millega edendatakse Euroopa julgeolekustrateegia raames relvakaubanduslepingu sõlmimiseni viivat protsessi kolmandates riikides

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003. aastal vastu Euroopa julgeolekustrateegia, milles kutsutakse üles arendama välja tõhusal mitmepoolsusel põhinev rahvusvaheline kord. Euroopa julgeolekustrateegias tunnustatakse rahvusvaheliste suhete põhiraamistikuna ÜRO põhikirja. Euroopa Liidu jaoks on esmatähtis ÜRO tugevdamine, andes talle piisavad vahendid oma kohustuste täitmiseks ja tõhusaks tegutsemiseks.

(2)	ÜRO Peaassamblee võttis 6. detsembril 2006. aastal vastu resolutsiooni 61/89 pealkirjaga „Relvakaubandusleping: tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühiste rahvusvaheliste standardite kehtestamine”.

(3)

Oma 11. detsembri 2006. aasta järeldustes tervitas nõukogu õiguslikult siduva rahvusvahelise relvakaubanduslepingu väljatöötamisele suunatud protsessi ametlikku algust ning märkis tunnustavalt, et ÜRO liikmesriikide selge enamus, kaasa arvatud kõik ELi liikmesriigid, toetas eespool nimetatud resolutsiooni. Nõukogu kinnitas taas, et EL ja selle liikmesriigid kavatsevad kõnealuses protsessis aktiivselt osaleda, ning rõhutas, et selles protsessis on suur tähtsus koostööl teiste riikide ja piirkondlike organisatsioonidega.

(4)

ÜRO peasekretär moodustas 28 liikmest koosneva valitsusekspertide töörühma, mis peab jätkama võimaliku relvakaubanduslepingu sõlmimise kaalumist. Töörühm tuli 2008. aastal korduvalt kokku ja esitas oma järeldused ÜRO Peaassamblee 63. istungjärgu ministrite nädala raames. Töörühm järeldas, et on vaja täiendavat kaalumist ning et tegevus peaks toimuma ÜRO raames järk-järgult avatud ja läbipaistval moel. Valitsusekspertide töörühm innustas riike, kellel on selleks võimalused, andma taotluse korral abi seda vajavatele riikidele.

(5)

Nõukogu rõhutas oma 10. detsembri 2007. aasta järeldustes, kui tähtsat ülesannet täidab ÜRO määratud valitsusekspertide töörühm, keda nõukogu innustas protsessi jätkama. Nõukogu väljendas oma kindlat usku, et õiguslikult siduv üldine instrument, mis on kooskõlas riikide asjakohasest rahvusvahelisest õigusest tulenevate olemasolevate kohustustega ja millega kehtestatakse tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühised rahvusvahelised standardid, oleks oluline panus tõkestamaks tavarelvade ebasoovitavat ja vastutustundetut levikut.

(6)	Oktoobris 2008 võttis ÜRO Peaassamblee esimene komitee vastu resolutsiooni „Relvakaubandusleping: tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühtsete rahvusvaheliste standardite kehtestamine”. Kõik ELi liikmesriigid toetasid seda teksti.

(7)

ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituut (UNIDIR) toetas seda protsessi, viies läbi kaheosalise uuringu, milles analüüsiti süvitsi ÜRO liikmesriikide seisukohti relvakaubanduslepingu teostatavuse, ulatuse ja esialgsete kriteeriumite kohta. UNIDIRi analüüsid aitasid edasi viia relvakaubanduslepingu üle toimuvaid arutelusid, määrates kindlaks konsensuse ja arvamuste lahknemise valdkonnad, samuti tähelepanuta jäänud teemad. Analüüsid andsid kasuliku panuse valitsusekspertide töörühma töösse. Seetõttu on mõistlik usaldada käesoleva otsuse kohaste tegevuste tehniline elluviimine UNIDIRile.

(8)

Eespool toodud nõukogu järeldusi arvesse võttes peaks EL seda protsessi toetama, et kinnistada seni tehtud tööd, alustades mõttevahetust valitsusekspertide töörühma töös mitteosalevate riikide ning samuti teiste osalejate, näiteks kodanikuühiskonna ja tööstuse kaasamiseks, eesmärgiga edendada teema mõistmist ja soodustada valitsusekspertide töörühma soovituste täiendamist,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Relvakaubanduslepingu sõlmimiseni viiva protsessi edendamiseks kolmandates riikides toetab Euroopa Liit järgmiste eesmärkide täitmiseks mõeldud tegevusi:

a)	riiklike ja piirkondlike osalejate, ÜRO liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja tööstuse teadlikkuse suurendamine relvakaubanduslepingu üle toimuvast rahvusvahelisest arutelust;

b)	ÜRO peasekretäri loodud ja relvakaubanduslepingut käsitleva valitsusekspertide töörühma eesmärgi tugevdamine ja ÜRO tähtsuse suurendamine ainsa foorumina, mis suudab võtta vastu tõeliselt universaalse õigusakti;

c)	kõigi ÜRO liikmesriikide ja piirkondlike organisatsioonide osalemise suurendamine relvakaubanduslepingut käsitlevas protsessis;

d)	arvamustevahetuse soodustamine valitsusekspertide töörühma töös osalevate ja selles mitteosalevate riikide vahel;

e)	arutelu edendamine ÜRO liikmesriikide vahel, eelkõige valitsusekspertide töörühma töös mitteosalevate riikide vahel;

f)	ÜRO liikmesriikide, piirkondlike organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja tööstuse vahelise arvamustevahetuse edendamine;

g)	relvakaubanduslepingu võimalike elementide, ulatuse ja mõju kindlaksmääramine ning

h)	nimetatud arutelude tulemuste ja seisukohtade jagamine kogu rahvusvahelise üldsusega.

2. Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks viib EL ellu järgmise projekti:

—	avamisürituse, kuue piirkondlikku seminari, ühe kokkuvõtva lõppseminari ja ühe esimese komitee raames toimuva kõrvalürituse (peaassamblee 64. istungjärgu ajal) korraldamine ning nende tulemuste levitamine.

Projekti üksikasjalik kirjeldus on ära toodud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.

2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projekti tehnilise elluviimisega tegeleb ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituut (UNIDIR). UNIDIRi ülesande täitmist kontrollib peasekretär/kõrge esindaja, keda abistab eesistujariik. Sel eesmärgil sõlmib peasekretär/kõrge esindaja UNIDIRiga vajalikud kokkulepped.

3. Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja ja komisjon teavitavad üksteist regulaarselt projekti edenemisest kooskõlas oma vastava pädevusega.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevuste elluviimiseks on 836 260 eurot, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2. Lõikes 1 sätestatud summa ulatuses rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele.

3. Komisjon teostab järelevalvet lõikes 2 osutatud ja toetusena antavate kulutuste nõuetekohase haldamise üle. Sel eesmärgil sõlmib komisjon UNIDIRiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et UNIDIR peab tagama ELi toetuse nähtavuse selliselt, et see vastaks toetuse suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu võimalikult kiiresti pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist protsessi käigus ilmnevatest raskustest ning teatab nõukogule rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Eesistujariik, keda abistab peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamise kohta, tuginedes ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituudi (UNIDIR) poolt pärast iga piirkondlikku seminari ja pärast lõppseminari koostatud regulaarsetele aruannetele. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud ning annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud projekti rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Otsus kaotab kehtivuse 15 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimisest või kuue kuu möödumisel otsuse vastuvõtmisest, kui selle perioodi jooksul ei ole sõlmitud rahastamislepingut.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. jaanuar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

P. GANDALOVIČ

LISA

1. Eesmärk

Käesoleva nõukogu otsuse üldeesmärk on edendada kõikide sidusrühmade osalemist relvakaubanduslepingu üle toimuvates aruteludes, ühendada käimasolevasse protsessi antavad riiklikud ja piirkondlikud panused ning määrata kindlaks võimaliku relvakaubanduslepingu ulatus ja mõju.

2. Projekt

2.1 Projekti eesmärk

Projekti abil:

a)	suurendatakse riiklike ja piirkondlike osalejate, ÜRO liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja tööstuse teadlikkust relvakaubanduslepingu üle toimuvast rahvusvahelisest arutelust;

b)	tugevdatakse ÜRO peasekretäri loodud ja relvakaubanduslepingut käsitleva valitsusekspertide töörühma eesmärki ja suurendatakse ÜRO tähtsust ainsa foorumina, mis suudab võtta vastu tõeliselt universaalse õigusakti;

c)	suurendatakse kõigi ÜRO liikmesriikide ja piirkondlike organisatsioonide osalemist relvakaubanduslepingut käsitlevas protsessis;

d)	soodustatakse arvamustevahetust valitsusekspertide töörühma töös osalevate ja selles mitteosalevate riikide vahel;

e)	edendatakse arutelu ÜRO liikmesriikide vahel, eelkõige valitsusekspertide töörühma töös mitteosalevate riikide vahel;

f)	edendatakse ÜRO liikmesriikide, piirkondlike organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja tööstuse vahelist arvamustevahetust;

g)	määratakse kindlaks relvakaubanduslepingu võimalikud elemendid, ulatus ja mõju ning

h)	jagatakse nimetatud arutelude tulemusi ja seisukohti kogu rahvusvahelise üldsusega.

2.2 Projekti tulemused

Projekti tulemusena:

a)	suureneb teadlikkus ja arusaamine ning suurenevad teadmised relvakaubanduslepingut käsitlevast protsessist;

b)	kaasatakse arutellu uusi osalejaid;

c)	tutvustatakse riiklikke ja piirkondlikke mureküsimusi ja ideid rahvusvahelistel aruteludel ning

d)	esitatakse täiendavaid ideid ja ettepanekuid relvakaubanduslepingu sisu osas, eelkõige lepingu ulatuse ja mõju osas.

2.3 Projekti kirjeldus

Projektiga nähakse ette avamisürituse, kuue piirkondliku seminari, üldisi tulemusi esitava lõppseminari ja ühe esimese komitee raames toimuva kõrvalürituse (peaassamblee 64. istungjärgu ajal) korraldamine. Lõppseminar on üles ehitatud järgmiselt: ühepäevane OSCE riikide seminar ja ühepäevane lõppseminar.

2.3.1 Avamisüritus

Avamisüritus on ühepäevane üritus, millel tutvustatakse projekti eesmärke ja oodatakse kodanikuühiskonna, teadlaste ja valitsusväliste organisatsioonide panust, et tagada toetus projektile.

2.3.2 Piirkondlikud seminarid

Piirkondlikud seminarid toimuvad kahe päeva jooksul sihtpiirkondades kindlaks määratavates asukohtades. Seminarid jagatakse nelja ossa, mis võimaldab esitada ettekandeid ja korraldada arutelusid järgmistel teemadel:

a)	relvakaubanduslepingu ülevaade, taust, osalejad jne;

b)	käimasoleva rahvusvahelise protsessi eritutvustus;

c)	arutelu võimaliku relvakaubanduslepingu ulatuse ja mõju teemal; ning

d)	ideede kogumine edasiseks tegevuseks, soovitused ja ettepanekud relvakaubanduslepingut käsitleva protsessi jätkamiseks.

Kõnealustel piirkondlikel seminaridel osalejad:

a)	piirkonna riikide esindajad;

b)	piirkondlike organisatsioonide, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide esindajad;

c)	kohaliku/piirkonna tööstuse esindajad;

d)	UNIDIRi ja UNODA esindajad (tavarelvastuse teenistusest ja piirkondlikust teenistusest, sealhulgas vajaduse korral kohalikest keskustest);

e)	tehnilised eksperdid ELi liikmesriikidest, sealhulgas tööstuse esindajad;

f)	partnerorganisatsioonide esindajad, muu hulgas nt Stockholmi Rahvusvahelisest Rahu-uuringute Instituudist (Rootsi) või Strateegiliste Uuringute Sihtasutusest (Prantsusmaa).

3.	Piirkonna suurusest sõltuvalt oodatakse igale seminarile 30 kuni 40 osalejat.

4.	Pärast iga seminari koostatakse aruanne, milles tehakse kokkuvõte aruteludest ja soovitustest. Kõnealune aruanne tehakse kättesaadavaks internetis ja elektroonilistel andmekandjatel.

Piirkondlikud seminarid toimuvad vastavalt järgmistele gruppidele:

a)	üks seminar Kesk-, Põhja- ja Lääne-Aafrika jaoks;

b)	üks seminar Ida- ja Lõuna-Aafrika jaoks;

c)	üks seminar Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna jaoks;

d)	üks seminar Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna jaoks;

e)	üks seminar OSCE riikide jaoks;

f)	üks seminar Lähis-Ida jaoks.

Ettepanekud seminaride võimalikeks asukohtadeks:

a)	Dakar ja Nairobi või Addis Abeba (kummagi Aafrikat hõlmava seminari jaoks);

b)	México või Rio de Janeiro (Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna jaoks);

c)	Phnom Penh või New Delhi (Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna jaoks);

d)	Ammān või Kairo (Lähis-Ida jaoks);

e)	Brüssel või Viin (OSCE riikide jaoks).

7.	Lõplike asukohtade kindlaksmääramisel võetakse arvesse ressursside maksimeerimist ja kohalikul tasandil kasutada olevat abi. Eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, vastutab lõpliku asukohavaliku eest, tuginedes UNIDIRi soovitustele.

2.3.3 Kokkuvõttev lõppseminar

Kokkuvõttev lõppseminar korraldatakse pärast kõigi kuue piirkondliku seminari toimumist, et esitada relvakaubanduslepingu protsessi käsitlevate arutelude tulemused, sellealased soovitused ja ideed rahvusvahelisele üldsusele. Lõppseminar on üles ehitatud järgmiselt: ühepäevane OSCE riikide seminar ja ühepäevane lõppseminar.

2.3.4 Esimese komitee raames toimuv kõrvalüritus (peaassamblee 64. istungjärgu ajal)

Kõrvalüritus korraldatakse esimese komitee raames (peaassamblee 64. istungjärgu ajal), et esitada New Yorki kogunenud sidusrühmadele projekti selle hetke tulemused.

2.3.5 Väljundid – avaldamine

Pärast iga seminari koostatakse lühike aruanne, milles tehakse kokkuvõte arutelude tulemustest ning relvakaubanduslepingu protsessiga seoses tehtud ettepanekutest ja ideedest. Seminaride aruanded tehakse kättesaadavaks internetis ja neid levitatakse elektroonilistel andmekandjatel.

Lõpparuanne, millesse on koondatud kuue piirkondliku seminari kokkuvõtlikud aruanded, koostatakse kokkuvõtva lõppseminari ajal ja esitatakse osalejatele märkuste tegemiseks. See tehakse kättesaadavaks internetis ning seda levitatakse elektroonilistel andmekandjatel.

3. Kestus

Käesoleva projekti eeldatav rakendamisaeg on 15 kuud.

4. Kasusaajad

Projekti kasusaajad on:

a)	kõik ÜRO liikmesriigid, eelkõige valitsusekspertide töörühma töös mitteosalevad riigid;

b)	kodanikuühiskond ja tööstus;

c)	asjaomased piirkondlikud organisatsioonid.

5. Rakendusasutus

Eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, vastutab käesoleva projekti rakendamise ja järelevalve eest. Eesistujariik usaldab otsuse tehnilise rakendamise ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituudile (UNIDIR).

Projekti rakendamisel teeb UNIDIR koostööd UNODAga, Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudiga (Rootsi) või Strateegiliste Uuringute Sihtasutusega (Prantsusmaa). UNIDIR teeb vajaduse korral koostööd piirkondlike organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja tööstusega.

UNIDIR tagab ELi toetuse nähtavuse selliselt, et see on kooskõlas toetuse suurusega.

6. Projekti kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma.

Projekti kogumaksumus on 836 260 eurot.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 17

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 22. jaanuar 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2009, 18. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2009, 18. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1339/2001, millega laiendatakse euro võltsimise takistamiseks vajalike meetmete sätestamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1338/2001 mõju nendele liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud	4
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 46/2009, 18. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2182/2004 euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta	5
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 47/2009, 18. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2183/2004, millega laiendatakse määruse (EÜ) nr 2182/2004 (euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta) kohaldamisala mitteosalevatele liikmesriikidele	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 48/2009, 21. jaanuar 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 49/2009, 21. jaanuar 2009, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikus 12.–16. jaanuar 2009 taotletud impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	10
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 50/2009, 21. jaanuar 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 51/2009, 15. jaanuar 2009, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 52/2009, 21. jaanuar 2009, millega algatatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1174/2005 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärinevate kaubaaluste käsivedukitele ja nende olulistele osadele) läbivaatamine seoses uue eksportijaga, tunnistatakse kehtetuks ühe Hiina Rahvavabariigi eksportija impordi tollimaks ja kehtestatakse nimetatud impordi suhtes registreerimisnõue	19
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 53/2009, 21. jaanuar 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IAS) 32 ja IAS 1 ( 1 )	23
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 54/2009, 21. jaanuar 2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 669/97 seoses teatavate Fääri saartelt pärit kalade ja kalatoodete ühenduse tariifikvootide avamise ja haldamisega	37

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2009/42/ÜVJP, 19. jaanuar 2009, toetuse kohta ELi tegevusele, millega edendatakse Euroopa julgeolekustrateegia raames relvakaubanduslepingu sõlmimiseni viivat protsessi kolmandates riikides	39

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	138,6
	JO	75,8
	MA	44,4
	TN	134,4
	TR	99,6
	ZZ	98,6
0707 00 05	JO	155,5
	MA	116,0
	TR	132,3
	ZZ	134,6
0709 90 70	MA	164,3
	TR	98,4
	ZZ	131,4
0805 10 20	EG	56,8
	IL	49,6
	MA	64,1
	TN	61,5
	TR	62,6
	ZZ	58,9
0805 20 10	MA	91,6
0805 20 10	ZZ	91,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	63,5
	EG	88,6
	IL	68,2
	JM	93,4
	PK	46,6
	TR	77,2
	ZZ	72,9
0805 50 10	EG	52,5
	MA	67,1
	TR	63,2
	ZZ	60,9
0808 10 80	CN	79,9
	MK	32,6
	TR	67,5
	US	104,9
	ZZ	71,2
0808 20 50	CN	66,8
	KR	148,7
	TR	97,0
	US	118,2
	ZZ	107,7

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	24,73	3,93
1701 11 90 (1)	24,73	9,17
1701 12 10 (1)	24,73	3,74
1701 12 90 (1)	24,73	8,74
1701 91 00 (2)	26,92	11,77
1701 99 10 (2)	26,92	7,25
1701 99 90 (2)	26,92	7,25
1702 90 95 (3)	0,27	0,38

Jrk-nr	CN-kood	TARICi alamrubriik	Kirjeldus	Tollimaksumäär	Kvoodi maht (tonnides)
„09.0672	ex 0305 59 80	80	Põhja-Atlandi süsikas (Pollachius Virens), soolatud ja kuivatatud	0	Alates 1.9.2008 kuni 31.12.2008: 250 Alates 1.1.2009 kuni 31.12.2009 ja igal sellele järgneval aastal 1.1 kuni 31.12: 750
09.0674	ex 0307 91 00 ex 0307 99 18 ex 1605 90 30	10 10 30	Tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum), elus, värske või jahutatud, külmutatud, töödeldud või konserveeritud	0	Alates 1.9.2008 kuni 31.12.2008: 400 Alates 1.1.2009 kuni 31.12.2009 ja igal sellele järgneval aastal 1.1 kuni 31.12: 1 200
09.0676	ex 0306 14 90	10	Krabid liigist Geryon affinis, külmutatud	0	Alates 1.9.2008 kuni 31.12.2008: 250 Alates 1.1.2009 kuni 31.12.2009 ja igal sellele järgneval aastal 1.1 kuni 31.12: 750”


	(1) EMPs kohaldatav tekst