15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 21/2009,

14. jaanuar 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. jaanuaril 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 22/2009,

14. jaanuar 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1347/2008, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. jaanuarist 2009

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 1. jaanuarist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1347/2008. (3)

(2)	Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 1347/2008 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1347/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1347/2008 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrus kohaldatakse alates 15. jaanuaril 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

(3)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 81.

---

---

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/6

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 23/2009,

14. jaanuar 2009,

millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1282/2001 seoses 2008/2009. turustusaasta saagi- ja tootedeklaratsioonide esitamise tähtajaga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et saada vajalikuks ajaks andmed ühenduse veinitoodangu suuruse kohta, on komisjoni määruse (EÜ) nr 1282/2001 (2) artikli 11 lõikega 1 nähtud ette tootjate saagi- ja tootedeklaratsioonide esitamine hiljemalt 10. detsembriks.

(2)

Tulenevalt nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2008 (mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999) (3) kehtestatud uutest meetmetest seoses viinamarjaistandusregistrisse kantud maatükkide, eelkõige alkohoolsete jookide destilleerimisega, on ühel liikmesriigil tekkinud vajadus kohandada kohustuslike deklaratsioonide töötlemise arvutipõhist süsteemi, mistõttu kõnealune süsteem ei ole olnud tootjate jaoks õigel ajal kättesaadav.

(3)	Teise liikmesriigi mõnes infotöötlemiskeskuses, kellele tootjad peavad kõnealused deklaratsioonid esitama, ei olnud piisavalt võimsust andmete käsitlemiseks. Asjaomased keskused ei ole võimelised vahetult enne tähtaega kõiki deklaratsioone vastu võtma.

(4)	Selleks et parandada kõnealust kaht eri olukorda, mille eest tootjad ei vastuta, ja et vältida tootjate põhjendamatut karistamist, tuleks neile anda lisaaega saagi- ja tootedeklaratsioonide esitamiseks ning jätta liikmesriikidele võimalus kõnealust tähtaega konkreetse kuupäevani veelgi pikendada.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 1282/2001 artikli 11 lõikest 1 võib 2008/2009. turustusaasta puhul kõnealuse määruse artiklites 2 ja 4 osutatud deklaratsioone esitada kuni 31. detsembrini 2008.Liikmesriigid võivad seda tähtaega siiski pikendada 15. jaanuarini 2009.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 10. detsembrist 2008.

---

(1)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(2)  EÜT L 176, 29.6.2001, lk 14.

(3)  ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/7

---

NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/119/EÜ,

18. detsember 2008,

milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 19. novembri 1991 aasta direktiivi 91/629/EMÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded, (3) on korduvalt (4) oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Enamik liikmesriike on ratifitseerinud põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni; ühendus on samuti nimetatud konventsiooni heaks kiitnud nõukogu otsusega 78/923/EMÜ. (5)

(3)	Vasikad kuuluvad elusloomadena asutamislepingu I lisas esitatud toodete loetelusse.

(4)	Vasikate pidamine on põllumajanduse lahutamatu osa; see on osa põllumajandusega tegeleva elanikkonna jaoks tuluallikaks.

(5)	Konkurentsitingimusi moonutada võivad erinevused takistavad vasikate ja vasikasaaduste ühisturu korralduse tõrgeteta toimimist.

(6)	Seega on vaja kehtestada ühised miinimumnõuded tarbevasikate või nuumvasikate kaitseks, et tagada tootmise ratsionaalne areng.

(7)

On teaduslikult tunnustatud, et vasikaid tuleb kasvatada karjas elava liigi vajadustele vastavas keskkonnas; seetõttu tuleks vasikaid kasvatada rühmadena; nii rühmas kui ka üksinda aedikus kasvatatavatel vasikatel peaks olema piisavalt liikumisruumi, kontakti muu karjaga, neil peab olema võimalik normaalselt üles tõusta ja pikali heita.

(8)

Ametkondadel, tootjatel, tarbijatel ja teistel on vaja saada informatsiooni valdkonna arengust; seetõttu peaks komisjon Euroopa Toiduohutusameti arvamuse alusel jätkama aktiivselt vasikate heaolu seisukohalt efektiivse(te) kasvatussüsteemi(de) teaduslikke uuringud; komisjonile tuleks kehtestada vaheperiood käesoleva ülesande edukaks täitmiseks.

(9)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (6)

(10)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tarbe- ja nuumvasikate kaitse miinimumnõuded.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„vasikas” – kuni kuue kuu vanune veis;

2)	„pädev asutus” – nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) (7) artikli 2 punktis 6 määratletud pädev asutus.

Artikkel 3

1.   Alates 1. jaanuarist 1998 kehtivad uute või ümberehitatud ning pärast nimetatud kuupäeva kasutusele võetud majandite hoonete suhtes järgmised sätted:

a)

ükski vasikas ei tohi pärast kaheksanädalaseks saamist olla üksinda aedikus, kui veterinaararst ei ole kinnitanud, et tema tervis või käitumine nõuab ravi saamiseks isoleerimist. Üksikaediku laius peab olema vähemalt võrdne vasika seisuasendis mõõdetud turja kõrgusega ning pikkus vähemalt võrdne vasika pikkusega ninaotsast ristluu sabapoolse otsani korrutatuna 1,1-ga. Vasikate üksikaedikutel (välja arvatud haigete loomade isoleerimiseks mõeldud aedikud) ei tohi olla monoliitseid vaheseinu, vaid perforeeritud vaheseinad, mis võimaldavad vasikatel otsest pilk- ja puutekontakti;

b)

rühmades kasvatatavatel vasikatel peab iga vasika jaoks olema vaba ruumi, mis on vähemalt 1,5 m2 iga alla 150-kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 iga 150-kilogrammise või suurema, kuid alla 220-kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, ning vähemalt 1,8 m2 iga 220-kilogrammise või suurema eluskaaluga vasika kohta.

Esimese lõike sätteid ei kohaldata:

a)	vähem kui kuue vasikaga majandite suhtes;

b)	emaloomaga koos peetavate imevate vasikate suhtes.

2.   Alates 31. detsembrist 2006 kohaldatakse lõikes 1 esitatud sätteid kõikide majandite suhtes.

Artikkel 4

Liikmesriigid peavad tagama, et vasikate pidamine vastab I lisas toodud üldsätetele.

Artikkel 5

I lisa üldsätteid võib muuta vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korrale teaduse arenguga arvestamiseks.

Artikkel 6

Hiljemalt 1. jaanuaril 2006 esitab komisjon nõukogule Euroopa Toiduohutusameti arvamuse alusel koostatud aruande intensiivse põllumajandustootmise süsteemi(de) kohta, mis vastab (vastavad) vasikate heaolu nõuetele patoloogia, zootehnika, füsioloogia ja käitumise seisukohast, samuti erinevate süsteemide sotsiaalmajanduslike tagajärgede kohta koos aruande järeldusi arvestavate asjakohaste ettepanekutega.

Artikkel 7

1.   Liikmesriigid peavad tagama, et pädeva asutuse vastutusel viiakse läbi käesoleva direktiivi sätete täitmise kontrolle.

Nimetatud kontrollid, mida võidakse viia läbi teistel eesmärkidel teostatavate kontrollide käigus, hõlmavad iga aasta statistiliselt esindusliku valimi igas liikmesriigis kasutatavatest erinevatest põllumajandustootmise süsteemidest.

2.   Komisjon kinnitab vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud menetlusele eeskirjad, mida tuleb järgida käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kontrollide läbiviimisel.

3.   Iga kahe aasta tagant aprilli viimaseks tööpäevaks ja esimest korda 30. aprilliks 1996 peavad liikmesriigid teatama komisjonile kahe eelmise aasta jooksul vastavalt käesolevale artiklile läbi viidud kontrollide tulemustest, sealhulgas läbi viidud kontrollide arv võrreldes nende territooriumil olevate majandite arvuga.

Artikkel 8

Kolmandast riigist ühendusse imporditavate loomadega peab olema kaasas kõnealuse riigi pädeva asutuse poolt väljastatud sertifikaat, mis kinnitab, et neid on koheldud vähemalt samaväärselt käesolevas direktiivis ühendusest pärit loomade kohta sätestatuga.

Artikkel 9

Kui käesoleva direktiivi ühtseks kohaldamiseks vajalik, võivad komisjoni veterinaareksperdid koostöös pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle. Neid kontrolle läbi viivad isikud peavad täitma spetsiaalseid isikliku hügieeni meetmeid igasuguse haiguste edasikandumise riski välistamiseks.

Liikmesriik, mille territooriumil kontrolli läbi viiakse, peab andma ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi. Komisjon teatab kontrolli tulemustest asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed kontrolli tulemuste arvessevõtmiseks.

Suhetes kolmandate riikidega kohaldatakse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ (millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted) (8) III peatüki sätteid.

Käesoleva artikli üldised rakenduseeskirjad võetakse vastu käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (9) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 11

Liikmesriigid võivad vastavalt asutamislepingu üldsätetele siiski säilitada või kohaldada vasikate kaitseks rangemaid sätteid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile kõigist sellistest meetmetest.

Artikkel 12

Direktiiv 91/629/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  11. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 324, 30.12.2006, lk 26.

(3)  EÜT L 340, 11.12.1991, lk 28.

(4)  Vt II lisa A osa.

(5)  EÜT L 323, 17.11.1978, lk 12.

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(8)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(9)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

---

---

---

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/14

---

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2008,

Regioonide Komitee Hispaania asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2009/24/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Hispaania valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)	Regioonide Komitees on vabanenud asendusliikme koht seoses María Dolores ALARCÓN MARTÍNEZE ametiaja lõppemisega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010:

—	Juan Antonio MORALES RODRÍGUEZ, Director General de Relaciones Institucionales y Acción Exterior, Murcia.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/15

---

KOMISJONI OTSUS,

4. detsember 2006,

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahelise tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta

(2009/25/Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu heakskiitu,

ning arvestades järgmist:

Tuleks sõlmida Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Aatomienergiaühendus kiidab heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahelise tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitleva koostöölepingu. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Komisjoni president või energeetika eest vastutav komisjoni liige on volitatud kõnealusele lepingule alla kirjutama ja võtma vajalikke meetmeid Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmitava lepingu jõustumiseks.

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/16

---

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev

KOOSTÖÖLEPING

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „ühendus”

ja

KASAHSTANI VABARIIGI VALITSUS, edaspidi „Kasahstani valitsus”,

edaspidi vastavalt vajadusele „lepinguosaline” või „lepinguosalised”,

PIDADES MEELES, et 1. juulil 1999. aastal jõustunud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingus on sätestatud, et tuumamaterjalidega kauplemine toimub vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani valitsuse vahel sõlmitavale erilepingule,

ARVESTADES, et lepinguosalised on sõlminud Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi vahelise tuumaohutust käsitleva koostöölepingu ning Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi vahelise juhitavat termotuumasünteesi käsitleva koostöölepingu, mis jõustusid vastavalt 1. juunil 2003 ja 13. aprillil 2004,

ARVESTADES, et kõik ühenduse liikmesriigid ja Kasahstani Vabariik on tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (edaspidi „tõkestamisleping”) osalised,

ARVESTADES, et ühendus, selle liikmesriigid ja Kasahstani Vabariik soovivad tagada, et tuumaenergiaalane uurimis- ja arendustegevus ning tuumaenergia rahumeelne kasutamine on kooskõlas tõkestamislepingu eesmärkidega,

ARVESTADES, et ühenduses kohaldatakse tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid nii Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „Euratomi asutamisleping”) II jaotise 7. peatüki kui ka ühenduse, selle liikmesriikide ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi „IAEA”) vahel sõlmitud kaitsemeetmete lepingute alusel ning et Kasahstani Vabariigis kohaldatakse tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid kooskõlas Kasahstani Vabariigi ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepinguga kaitsemeetmete kohaldamiseks seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga, mis jõustus 11. augustil 1995 (edaspidi „kaitsemeetmete kohaldamise leping”),

ARVESTADES, et ühendus, selle liikmesriigid ja Kasahstani valitsus kinnitavad veel kord, et toetavad IAEAd ja selle tugevdatud kaitsemeetmete süsteemi,

ARVESTADES, et lepinguosalised hõlbustavad nii omavahelist kui ka ühenduse ja Kasahstani Vabariigi vastavatel territooriumidel tegutsevate volitatud isikute või ettevõtete vahelist tuumaenergiaalast kaubandust, lähtudes tootjate, tuumakütusetsükli tööstuse, elektrijaamade ja tarbijate vastastikustest huvidest,

ARVESTADES, et arvesse võetakse kohustusi, mida ühenduse liikmesriikide ja Kasahstani Vabariigi valitsused on endale tuumatarneriikide grupi raames võtnud,

ARVESTADES, et lepinguosaliste koostöö aluseid tsiviilotstarbelise tuumaenergia sektoris on asjakohane tugevdada raamlepinguga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„tuumamaterjal” – lähtematerjal või lõhustuv erimaterjal Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja XX artiklis määratletud tähenduses;

2.	„ühendus” – a) Euratomi asutamislepinguga loodud juriidiline isik, kes on käesoleva lepingu osaline, ning b) territoorium, mille suhtes kohaldatakse Euratomi asutamislepingut;

3.	„lepinguosaliste pädevad asutused” – — ühenduse puhul Euroopa Komisjon; — Kasahstani valitsuse puhul Kasahstani Vabariigi energeetika ja maavarade ministeeriumi aatomienergia komisjon.

Muudatuste korral teatavad lepinguosalised sellest teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on näha ette lepinguosaliste vaheline koostööraamistik tuumaenergia rahuotstarbeliseks kasutamiseks, et tugevdada ühenduse ja Kasahstani Vabariigi vahelist üldist koostööd ühise kasu ja vastastikkuse põhimõtte alusel, ilma et see piiraks lepinguosaliste asjaomaseid pädevusi.

Artikkel 3

Koostöö ulatus

1.   Lepinguosalised võivad teha tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise nimel koostööd käesoleva lepingu artiklites 4–8 sätestatud viisidel järgmistes valdkondades:

a)	tuumaohutus (artikkel 4);

b)	juhitav tuumasüntees (artikkel 5);

c)	tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alane uurimis- ja arendustegevus muudes valdkondades kui need, mis on sätestatud käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b (artikkel 6);

d)	kauplemine tuumamaterjalidega ning tuumakütusetsükliga seotud teenuste osutamine (artikkel 7);

e)	muud käesoleva lepinguga seotud valdkonnad (artikkel 8).

2.   Käesolevas artiklis osutatud lepinguosaliste vaheline koostöö võib toimuda ka ühenduse ja Kasahstani Vabariigi territooriumil tegutsevate volitatud isikute ja ettevõtete vahel.

Artikkel 4

Tuumaohutus

Tuumaohutusealast koostööd tehakse kooskõlas Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi vahelise tuumaohutust käsitleva koostöölepinguga, mis jõustus 1. juunil 2003.

Artikkel 5

Juhitav tuumasüntees

Juhitava tuumasünteesi alane koostöö toimub kooskõlas Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahelise juhitavat termotuumasünteesi käsitleva koostöölepinguga, mis jõustus 13. aprillil 2004.

Artikkel 6

Tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alane uurimis- ja arendustegevus muudes valdkondades

1.   Koostöö hõlmab ka muid kui käesoleva lepingu artiklites 4 ja 5 sätestatud tuumaenergiaalase uurimis- ja arendustegevuse valdkondi, mis pakuvad lepinguosalistele vastastikust huvi ning milles lepinguosalised on omavahel kokku leppinud, kuivõrd need tegevused on hõlmatud lepinguosaliste vastavate programmidega.

2.   Koostöö võib hõlmata eelkõige järgmisi valdkondi:

a)	tuumaenergia rakendused meditsiinis ja tööstuses, sealhulgas elektrienergia tootmine;

b)	tuumaenergia mõju keskkonnale;

c)	muud tuumaenergiaalased uurimis- ja arendustegevuse valdkonnad, milles lepinguosalised on omavahel kokku leppinud, kuivõrd need tegevused on hõlmatud lepinguosaliste vastavate programmidega.

3.   Koostööd tehakse eelkõige järgmisel viisil:

a)	tehnilise teabe vahetus aruannete, visiitide, seminaride, tehnikaalaste nõupidamiste jne abil;

b)	töötajate vahetus kummagi poole asjaomaste laboratooriumide ja/või asutuste vahel, sealhulgas väljaõppeks;

c)	proovide, materjalide, vahendite ja seadmete vahetamine katsete tegemise eesmärgil;

d)	tasakaalustatud osalemine ühisuuringutes ja -tegevuses.

4.   Koostöö ulatus ja konkreetsete projektide tingimused sätestatakse vajalikus ulatuses rakenduskokkulepetes, milles lepinguosaliste pädevad asutused osalevad vastavalt ühenduse ja Kasahstani Vabariigi asjakohastele õigusnormidele.

Sellised rakenduskokkulepped võivad muu hulgas hõlmata finantssätteid, juhtimisülesannete määramist ning üksikasjalikke sätteid teabe levitamise ja intellektuaalomandi õiguste kohta.

5.   Koostöö tulemusena tekkinud kulud kannab need tekitanud lepinguosaline, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 7

Tuumamaterjaliga kauplemine ning asjaomaste teenuste osutamine

1.   Lepinguosaliste vahel otse või kolmanda riigi kaudu veetava tuumamaterjali suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut sellest hetkest alates, kui see jõuab ühenduse või Kasahstani Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvale territooriumile, tingimusel et tarniv lepinguosaline on vastuvõtvale lepinguosalisele sellest kirjalikult teatanud enne vedu või selle ajal lepinguosaliste pädevate asutuste halduskokkuleppes sätestatud korras.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tuumamaterjali suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid kuni

a)	kooskõlas käesoleva artikli lõike 6 punktis b osutatud asjaomase lepingu tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete lõpetamise sätetega tehakse kindlaks, et tuumamaterjal ei ole enam kaitsemeetmete seisukohast tuumaenergiana kasutatav või ei see on taaskasutamiseks kõlbmatu;

b)	tuumamaterjal on veetud ühenduse või Kasahstani Vabariigi jurisdiktsioonis olevalt territooriumilt välja kooskõlas käesoleva artikli lõike 6 punktiga e, või

c)	lepinguosalised lepivad kirjalikult kokku, et käesolevat lepingut ei peaks tuumamaterjali suhtes enam kohaldama.

3.   Koostöö raames korraldatakse tuumamaterjali vedu vastavalt ühenduse, Euroopa Liidu liikmesriikide ja Kasahstani Vabariigi tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlevatele rahvusvahelistele kohustustele, mis on loetletud käesoleva artikli lõikes 6.

4.   Lepinguosaliste omavahelisel tuumamaterjalidega kauplemisel ja vastavate teenuste osutamisel kasutatakse turuhindu.

5.   Lepinguosalised püüavad vältida konfliktiolukordi, mis nõuavad nendevahelises tuumamaterjalidega kauplemises ärialaseid kaitsemeetmeid. Kui vastastikuses tuumamaterjalidega kauplemises peaks sellest olenemata esinema probleeme, mis võiksid tõsiselt ohustada ühenduse ja Kasahstani Vabariigi tuumatööstuse, sealhulgas uraanikaevandamise elujõulisust, võivad lepinguosalised taotleda konsultatsioonide pidamist, mis toimuvad sihtkomitee raames niipea kui võimalik. Sihtkomitee kokkukutsumise kord, konsultatsioonide kestus ja nendes osalejate tase määratakse kindlaks lepinguosaliste poolt.

Kui konsultatsioonide käigus ei ole neile probleemidele võimalik leida mõlemat poolt rahuldavat lahendust, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline võtta probleemide lahendamiseks või probleemide mõju leevendamiseks asjakohaseid ärilisi kaitsemeetmeid kooskõlas ühenduse ja Kasahstani õigusaktide ning asjakohaste rahvusvahelise õiguse põhimõtetega.

Käesoleva artikli lõike 5 rakendamine ei piira Euratomi asutamislepingu ega sellel põhinevate teiseste õigusaktide kohaldamist.

6.   Tuumamaterjali veo suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	tuumamaterjali kasutatakse rahuotstarbeliselt, mitte tuumalõhkeseadmete tootmiseks või selliste seadmete tootmiseks vajalikuks uurimis- või arendustegevuseks;

b)

tuumamaterjali suhtes kohaldatakse: — ühenduses Euratomi kaitsemeetmeid kooskõlas Euratomi asutamislepinguga ning IAEA kaitsemeetmeid kooskõlas järgmiste kaitsemeetmete lepingutega, kuivõrd need on asjakohased ning võttes arvesse nende võimalikku muutmist ja asendamist, kuni tagatakse tõkestamislepinguga nõutav reguleerimisala: 1) ühenduse tuumarelvavabade liikmesriikide, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline leping, mis jõustus 21. veebruaril 1977 (avaldamisviide INFCIRC/193); 2) Prantsusmaa, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline leping, mis jõustus 12. septembril 1981 (avaldamisviide INFCIRC/290); 3) Ühendkuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline leping, mis jõustus 14. augustil 1978 (avaldamisviide INFCIRC/263); lepinguid on aja jooksul täiendatud lisaprotokollidega, mis jõustusid 30. aprillil 2004 dokumendi INFCIRC/540 alusel (riigi (riikide) ja IAEA vahelist lepingut (vahelisi lepinguid) täiendav näidisprotokoll kaitsemeetmete kohaldamiseks); — Kasahstani Vabariigis kaitsemeetmete lepingut, mis jõustus 11. augustil 1995 (avaldamisviide INFCIRC/504) ja mida on täiendatud IAEA ja Kasahstani Vabariigi vahelise tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga seotud kaitsemeetmete kohaldamise lepingule lisatud protokolliga, mis sõlmiti 6. veebruaril 2004 dokumendi INFCIRC/540 alusel (riigi (riikide) ja IAEA vahelist lepingut (vahelisi lepinguid) täiendav näidisprotokoll kaitsemeetmete kohaldamiseks), kui see kehtib;

c)

kui ühenduses või Kasahstani Vabariigis peatatakse või lõpetatakse mingil põhjusel mõne käesoleva artikli lõike 6 punktis b osutatud IAEAga sõlmitud lepingu kohaldamine, sõlmib asjaomane lepinguosaline IAEAga lepingu, millega tagatakse samasugune tõhusus ja kohaldamisala, nagu on ette nähtud lõike 6 punkti b alapunktis 1 või 2 osutatud kaitsemeetmete lepingus, või kui see ei ole võimalik, kohaldab ühendus, niivõrd kui see ühendust puudutab, Euratomi kaitsemeetmete süsteemil põhinevaid kaitsemeetmeid, mis tagavad samasuguse tõhususe ja kohaldamisala, nagu on ette nähtud lõike 6 punkti b alapunktis 1 osutatud kaitsemeetmete lepingutes, või kui see ei ole võimalik, lepivad lepinguosalised kokku menetluses selliste kaitsemeetmete kohaldamiseks, millega tagatakse samasugune tõhusus ja kohaldamisala, nagu on ette nähtud lõike 6 punkti b alapunktis 1 või 2 osutatud kaitsemeetmete lepingutes;

d)

füüsilise kaitse meetmeid kohaldatakse tasemetel, mis vastavad vähemalt IAEA dokumendis INFCIRC/254/Rev.6/1. osa (tuumamaterjali transpordi suunised) lisas C sätestatud kriteeriumidele, võttes arvesse selle võimalikku muutmist; lisaks sellele dokumendile viitavad ühenduse liikmesriigid, vajaduse korral Euroopa Komisjon ja Kasahstani Vabariik, füüsilise kaitse meetmete kohaldamisel soovitustele, mis on sätestatud IAEA parandatud dokumendis INFCIRC/225/Rev.4 (tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsiline kaitse), võttes arvesse selle võimalikku muutmist. Rahvusvahelise transpordi suhtes kohaldatakse rahvusvahelise tuumamaterjali füüsilise kaitsmise konventsiooni sätteid (IAEA dokument INFCIRC/274/Rev.1), võttes arvesse selle võimalikku muutmist ja vastuvõtmist lepinguosaliste ja ühenduse liikmesriikide poolt, ning IAEA radioaktiivsete ainete ohutu veo eeskirju (IAEA ohutusstandardite seeria n. ST-1, muudetud), võttes arvesse nende võimalikku muutmist ning ühenduse ja Kasahstani Vabariigi õigusaktidesse ülevõtmist;

e)

käesoleva artikli reguleerimisalasse kuuluvate materjalide edasiviimine väljapoole ühenduse või Kasahstani Vabariigi jurisdiktsiooni on lubatud ainult tingimustel, mis on toodud tuumamaterjali transpordi suunistes, nagu on sätestatud IAEA dokumendis INFCIRC/254/Rev.6/1. osa, võttes arvesse selle võimalikku muutmist.

7.   Ühenduse või Kasahstani Vabariigi territooriumil toimuva kaubanduse, tööstusliku tegevuse või tuumamaterjali veoga seotud haldussätteid ei kasutata kaubanduse piiramiseks ega tuumaenergia rahvusvahelise ja riigisisese rahuotstarbelise kasutusega seotud lepinguosaliste äriliste huvide takistamiseks.

Käesoleva lepingu sätteid ei kasutata tuumamaterjali vaba liikumise takistamiseks ühenduse territooriumil.

Käesoleva artikli lõike 7 rakendamine ei piira Euratomi asutamislepingu ega sellel põhinevate teiseste õigusaktide kohaldamist.

8.   Olenemata käesoleva lepingu võimalikust peatamisest või lõpetamisest mingil põhjusel, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 6 jätkuvalt seni, kuni ühenduse või Kasahstani Vabariigi jurisdiktsioonis oleval territooriumil on nende sätete reguleerimisalasse kuuluvat tuumamaterjali või kuni tehakse käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus.

Artikkel 8

Muud käesoleva lepinguga seotud valdkonnad

1.   Lepinguosalised võivad oma vastavate pädevuste raames leppida tuumaenergia valdkonnas kokku muudes koostöötegevustes.

2.   Ühenduse tegevused peavad olema hõlmatud asjaomaste tegevusprogrammidega ja vastama nende jaoks sätestatud tingimustele, näiteks tuumaohutuse, tuumamaterjali ohutu transpordi, kaitsemeetmete või tuumarajatiste ohutuse teatud aspektide edendamiseks tehtava tööstuskoostöö valdkonnas.

3.   Käesoleva lepingu artikli 6 lõiget 4 kohaldatakse ka kõnealuse koostöö suhtes.

Artikkel 9

Kohaldatav õigus

Käesoleva lepingu alusel tehtav koostöö on kooskõlas ühenduses ja Kasahstani Vabariigis kohaldatavate õigusnormidega ning lepinguosaliste sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepetega.

Artikkel 10

Intellektuaalomand

Käesoleva lepingu raames tehtava koostööga seotud teavet ja intellektuaalomandi õigusi, patente ja autoriõigusi kasutatakse ja levitatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklites 4 ja 5 osutatud tuumaohutust ja juhitavat tuumasünteesi käsitlevate koostöölepingute lisadele.

Artikkel 11

Konsultatsioonid ja vahekohus

1.   Lepinguosalised peavad partnerlus- ja koostöölepingu raames korrapäraselt nõu, et jälgida käesoleva lepingu alusel tehtavat koostööd, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised näevad ette konkreetsed nõupidamise mehhanismid.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlused võib lahendada kooskõlas partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 88.

Artikkel 12

Kahepoolsed tuumaenergiaalase koostöö lepingud

1.   Käesoleva lepingu sätted asendavad ühenduse üksikute liikmesriikide ja Kasahstani Vabariigi vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute sätteid, mis käsitlevad käesolevas lepingus toodud õigusi ja kohustusi.

2.   Ühenduse üksikute liikmesriikide ja Kasahstani Vabariigi vahel sõlmitud nimetatud kahepoolsetes lepingutes ette nähtud vastavate ühenduse liikmesriikide ja Kasahstani Vabariigi õigusi ja kohustusi, mida käesolevas lepingus ei käsitleta, rakendatakse jätkuvalt vastavate kahepoolsete lepingute alusel.

Artikkel 13

Jõustumine ja kehtivus

1.   Käesolev leping jõustub kuupäeval, mille lepinguosalised pärast asjakohaste menetluste lõpuleviimist diplomaatilisi noote vahetades selle jõustumise kuupäevaks märgivad, ning kehtib kümme aastat.

2.   Käesolevat lepingut uuendatakse automaatselt viieaastaste ajavahemike kaupa, kui kumbki lepinguosaline ei nõua kirjalikult selle lõpetamist. Leping kaotab kehtivuse kuue kuu jooksul pärast lepinguosaliselt vastava teate saamist.

3.   Kui üks lepinguosaline või mõni ühenduse liikmesriik rikub mõnda käesoleva lepingu olulist sätet, võib teine lepinguosaline käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö täielikult või osaliselt peatada või lõpetada, teatades sellest kirjalikult ette. Enne kui lepinguosalised võtavad nimetatud meetmeid, peavad nad üksteisega nõu, püüdes jõuda kokkuleppele võetavate parandusmeetmete ning ajavahemiku osas, mille jooksul need meetmed võetakse. Meetmeid võetakse üksnes juhul, kui kokkulepitud aja jooksul ei ole olnud võimalik võtta kokkulepitud meetmeid, või kui pärast lepinguosaliste määratud ajavahemiku möödumist ei suudetud kokkulepet saavutada.

Artikkel 14

Käesolevasse lepingusse võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel teha muudatusi, mis lisatakse lepingule protokollide kujul selle lahutamatu osana.

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, tšehhi, taani, ungari ja kasahhi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/22

---

KOMISJONI OTSUS,

22. detsember 2008,

Ühendkuningriigi taotluse kohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”)) kohaldamisega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8554 all)

(2009/26/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 11a,

ning arvestades järgmist:

(1)	17. juunil 2008 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”). (1)

(2)	Vastavalt Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 1 ei osalenud Ühendkuningriik määruse (EÜ) nr 593/2008 vastuvõtmises.

(3)	Vastavalt nimetatud protokolli artiklile 4 teatas Ühendkuningriik 24. juuli 2008. aasta kirjas, mille komisjon sai kätte 30. juulil 2008, oma kavatsusest määrust (EÜ) nr 593/2008 kohaldada ja selles osaleda.

(4)	11. novembril 2008 esitas komisjon nõukogule Ühendkuningriigi teate kohta positiivse otsuse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 593/2008 kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes vastavalt artiklile 2.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 593/2008 jõustub Ühendkuningriigi jaoks alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast. Määrust kohaldatakse alates 17. detsembrist 2009, välja arvatud artikkel 26, mida kohaldatakse alates 17. juunist 2009.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/23

---

KOMISJONI OTSUS,

12. jaanuar 2009,

millega muudetakse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VI lisa liidet seoses teatavate Bulgaaria piimatöötlemisettevõtetega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 9000 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/27/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle VI lisa 4. peatüki B osa lõike f esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisaktis on Bulgaariale võimaldatud üleminekuperiood, et viia teatavad piimatöötlemisettevõtted vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. (1)

(2)	Ühinemisakti VI lisa liidet on muudetud komisjoni otsustega 2007/26/EÜ, (2) 2007/689/EÜ, (3) 2008/209/EÜ, (4) 2008/331/EÜ, (5) 2008/547/EÜ, (6) 2008/672/EÜ (7) ja 2008/827/EÜ. (8)

(3)

Bulgaaria on esitanud tõendid, et neli piimatöötlemisettevõtet on ajakohastamise lõpetanud ja vastavad nüüd täielikult ühenduse õigusaktidele. Kõnealustest ettevõtetest kolmel lubatakse nõuetele vastavat ja nõuetele mittevastavat toorpiima ilma eraldamata vastu võtta ja töödelda. Seepärast tuleks asjaomased ettevõtted lisada VI lisa liite I peatüki loetelusse. Ühel ettevõttel on lubatud võtta vastu ja töödelda nõuetele vastavat toorpiima ja nõuetele mittevastavat toorpiima kahel täielikult eraldatud liinil. Asjaomane ettevõte tuleks lisada VI lisa liite II peatüki loetelusse.

(4)	Üks I peatükis loetletud piimatöötlemisettevõte töötleb üksnes nõuetele vastavat toorpiima ning seega kiidetakse see ettevõtte heaks ELi piimatöötlemisettevõttena. Seepärast tuleks asjaomane ettevõte VI lisa liite I peatüki loetelust välja jätta.

(5)	Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VI lisa liidet tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VI lisa liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2)  ELT L 8, 13.1.2007, lk 35.

(3)  ELT L 282, 26.10.2007, lk 60.

(4)  ELT L 65, 8.3.2008, lk 18.

(5)  ELT L 114, 26.4.2008, lk 97.

(6)  ELT L 176, 4.7.2008, lk 11.

(7)  ELT L 220, 15.8.2008, lk 27.

(8)  ELT L 294, 1.11.2008, lk 9.

---

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/25

---

KOMISJONI OTSUS,

13. jaanuar 2009,

flurprimidooli nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8967 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/28/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad nimetatud direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid ja mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, kui kõnesolevaid aineid uuritakse järk-järgult tööprogrammi raames.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 1490/2002 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Flurprimidool kuulub kõnealusesse loetelusse.

(3)

Flurprimidooli mõju inimeste tervisele ja keskkonnale on teavitaja kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 ja määruse (EÜ) nr 1490/2002 sätetele. Kõnealuste määrustega on määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 1490/2002 artikli 10 lõikele 1. Flurprimidooli puhul oli referentliikmesriik Soome ja kogu asjaomane teave esitati 20. aprillil 2007.

(4)

Liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusameti hindamistöörühm on esitanud vastastikused eksperdihinnangud hindamisaruande kohta, mis esitati komisjonile 31. juulil 2008. aastal EFSA kokkuvõttena, milles käsitletakse vastastikuseid eksperdihinnanguid pestitsiidse toimeaine flurprimidooli riskianalüüsi kohta. (4) Liikmesriigid ja komisjon vaatasid selle aruande läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati 26. septembril 2008 komisjoni läbivaatamisaruandena flurprimidooli kohta.

(5)

Kõnealuse toimeaine hindamisel on esile kerkinud terve rida küsimusi. Eelkõige võib olemasoleva teabe põhjal järeldada, et käitajate ja töötajate puhul ületab ainega kokkupuute tase ainega kokkupuutumise vastuvõetava ulatuse kõikide hinnatud kasutusstsenaariumide ja -tingimuste korral. Samuti ei olnud kättesaadavaid andmeid toksikoloogilistes uuringutes kasutatud partiide lisandite sisalduse kohta. Seega ei olnud kättesaadava teabe põhjal võimalik järeldada, et flurprimidoon vastab direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise kriteeriumidele.

(6)

Komisjon palus teavitajal esitada oma märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teavitaja esitas oma märkused, mida on tähelepanelikult uuritud. Vaatamata teavitaja esitatud väidetele jäid eespool kirjeldatud probleemid lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ning hinnatud teabe põhjal koostatud hindamisaruandest ei selgu, et flurprimidooli sisaldavad taimekaitsevahendid võiksid kavandatud kasutustingimustes üldiselt vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(7)	Seepärast ei tuleks flurprimidooli kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(8)	Tuleb võtta meetmeid selle tagamiseks, et flurprimidooli sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistatakse ettenähtud ajavahemiku jooksul, et neid ei pikendata ning et selliste toodete jaoks ei anta uusi lubasid.

(9)

Liikmesriigi antud ajapikendus flurprimidooli sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevate varude müügiks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks ei tohiks olla pikem kui kaksteist kuud, et olemasolevad varud saaks ära kasutada ühe järgmise kasvuperioodi jooksul; sellisel juhul on tagatud, et flurprimidooli sisaldavad taimekaitsevahendid on kättesaadavad veel 18 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.

(10)	Käesolev otsus ei piira õigust esitada direktiivi 91/414/EMÜ (mille üksikasjalikud rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 33/2008) (5) artikli 6 lõike 2 sätete kohast taotlust flurprimidooli võimalikuks kandmiseks direktiivi I lisasse.

(11)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Flurprimidooli ei kanta toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et:

a)	flurprimidooli sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse hiljemalt 13. juuliks 2009;

b)	alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta ega pikendata flurprimidooli sisaldavate taimekaitsevahendite lubasid.

Artikkel 3

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõikele 6, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 13. juulil 2010.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25.

(3)  EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23.

(4)  EFSA Scientific Report (2008) 151, Conclusion on the peer review of flurprimidol, valmimiskuupäev 31. juuli 2008.

(5)  ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/27

---

NÕUKOGU OTSUS 2009/29/ÜVJP,

22. detsember 2008,

mis käsitleb Euroopa Liidu ja Somaalia Vabariigi vahelise lepingu sõlmimist Euroopa Liidu juhitavate merevägede staatuse kohta Somaalia Vabariigis ELi sõjalise operatsiooni Atalanta raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 15. mail 2008 vastu resolutsiooni 1814 (2008), kutsudes riike ja piirkondlikke organisatsioone üles võtma meetmeid, et kaitsta veesõidukeid, mis osalevad Somaaliale ette nähtud humanitaarabi transpordis ja kättetoimetamises ning ÜRO poolt volitatud tegevustes.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2. juunil 2008 vastu resolutsiooni 1816 (2008), millega andis kuueks kuuks alates resolutsiooni vastuvõtmise kuupäevast Somaalia föderaalse üleminekuvalitsusega koostööd tegevatele riikidele loa siseneda Somaalia territoriaalvetesse ning kasutada kooskõlas asjakohase rahvusvahelise õigusega kõiki vahendeid piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste mahasurumiseks merel. Nende sätete kehtivust pikendati täiendava 12 kuu võrra 2. detsembril 2008 vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1846 (2008).

(3)	10. novembril 2008. aastal võttis nõukogu vastu ühismeetme 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (1) (operatsioon Atalanta).

(4)	Ühismeetme artiklis 11 sätestatakse, et ELi juhitavate vägede ja nende isikkoosseisu, kes on paigutatud kolmandate riikide maismaaterritooriumile või tegutsevad kolmandate riikide territoriaal- või sisevetes, staatus lepitakse kokku ELi lepingu artiklis 24 sätestatud korras.

(5)	Olles saanud nõukogult 18. septembril 2007. aastal volitused kooskõlas ELi lepingu artikliga 24, pidas eesistujariik, keda abistas peasekretär / kõrge esindaja, läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Somaalia Vabariigi vahelise lepingu üle ELi juhitava merevägede staatuse kohta Somaalia Vabariigis.

(6)	Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Somaalia Vabariigi vaheline leping Euroopa Liidu merevägede staatuse kohta Somaalia Vabariigis.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see Euroopa Liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/29

---

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Somaalia Vabariigi vaheline

LEPING

Euroopa Liidu juhitavate merevägede staatuse kohta Somaalia Vabariigis ELi sõjalise operatsiooni Atalanta raames

EUROOPA LIIT (EL)

ühelt poolt ja

SOMAALIA VABARIIK, edaspidi „vastuvõttev riik”,

teiselt poolt,

edaspidi koos „pooled”,

VÕTTES ARVESSE:

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1814 (2008), 1816 (2008) ja 1838 (2008) ning nendele järgnevaid resolutsioone,

Somaalia föderaalse üleminekuvalitsuse peaministri 1. novembri 2008. aasta kirja, mis saadeti Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile/ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale vastuseks ELi koostööpakkumisele, ning seda pakkumist käsitlevat Somaalia föderaalse üleminekuvalitsuse 14. novembri 2008. aasta teatist ÜRO Julgeolekunõukogule,

Euroopa Liidu Nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (operatsioon Atalanta),

et käesolev leping ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisi kohtuid asutavatest rahvusvahelistest lepingutest ja muudest õigusaktidest, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirjast,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Euroopa Liidu juhitavate vägede ja nende isikkoosseisu suhtes.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse üksnes vastuvõtva riigi territooriumil, sealhulgas tema sisevetes, territoriaalmerel ja õhuruumis.

3.   Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Euroopa Liidu juhitavad mereväed (EUNAVFOR)” – ELi sõjaline peakorter, operatsioonis osalevad riiklikud kontingendid, nende veesõidukid, õhusõidukid, varustus ja vahendid ning transpordivahendid;

b)

„operatsioon” – ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1814 (2008) ja 1816 (2008) ja mis tahes järgnevate asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ning ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga antud mandaadist tuleneva sõjalise missiooni ettevalmistamine, käivitamine, läbiviimine ja toetamine;

c)	„ELi operatsiooni ülem” – operatsiooni ülem;

d)	„ELi relvajõudude juhataja” – väejuhataja operatsiooni toimumiskohas;

e)	„ELi sõjaline peakorter” – operatsiooni sõjalist juhtimist või kontrolli teostavale ELi väejuhatusele alluv sõjaline peakorter ja selle osad, olenemata nende asukohast;

f)	„riiklikud kontingendid” – Euroopa Liidu liikmesriikidele ning teistele operatsioonis osalevatele riikidele kuuluvad üksused, veesõidukid, õhusõidukid ja elemendid, sealhulgas veesõidukite kaitseks mõeldud üksused ning kaubalaevade pardal asuvad sõjalised väed;

g)

„EUNAVFORi isikkoosseis” – EUNAVFORi koosseisu määratud tsiviilisikud ja sõjaväelased, samuti operatsiooni ettevalmistamiseks missioonile siirdud isikud ning lähetajariigi või ELi institutsiooni poolt missioonil osalev personal, kes viibib, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, operatsiooni raames vastuvõtva riigi territooriumil, välja arvatud kohapealt palgatud isikkoosseis ja rahvusvaheliste kaubandusettevõtjate palgatud personal;

h)	„lähetajariik” – EUNAVFORi oma riikliku kontingendi lähetanud riik;

i)	„veed” – vastuvõtva riigi siseveed ja territoriaalmeri ning nende vete kohal asuv õhuruum.

Artikkel 2

Üldsätted

1.   EUNAVFOR ja EUNAVFORi isikkoosseis peavad kinni vastuvõtva riigi õigusaktidest ning hoiduvad mis tahes tegudest või tegevusest, mis on vastuolus operatsiooni eesmärkidega.

2.   EUNAVFOR teavitab vastuvõtva riigi valitsust vastuvõtva riigi vetes tegutsevatest veesõidukitest ja õhusõidukitest ning vastuvõtva riigi sadamaid külastavatest veesõidukitest.

Artikkel 3

Tuvastamine

1.   Vastuvõtva riigi maismaaterritooriumil viibivad EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed peavad igal ajal kaasas kandma passi või sõjaväelase isikutunnistust.

2.   EUNAVFORi õhusõidukitel ja veesõidukitel on selgesti eristatav EUNAVFORi tunnus, millest teavitatakse asjakohaseid vastuvõtva riigi ametiasutusi.

3.   EUNAVFORil on õigus kasutada oma õhusõidukitel ja veesõidukitel Euroopa Liidu lippu ning märgistusi, nagu näiteks sõjaväeline sümboolika, auastmed ja ametlikud sümbolid. Vastuvõtva riigi maismaaterritooriumil on EUNAVFORi isikkoosseisu vormiriietusel selgesti eristatav EUNAVFORi embleem. Operatsioonis osalevate riiklike kontingentide riigilippe või sümboolikat võib kasutada EUNAVFORi vormiriietusel vastavalt ELi relvajõudude juhataja otsustele.

Artikkel 4

Piiri ületamine ja liikumine vastuvõtva riigi territooriumil

1.   EUNAVFORi isikkoosseis siseneb vastuvõtva riigi maismaaterritooriumile üksnes artikli 3 lõikes 1 ette nähtud dokumentide esitamisel. EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed vabastatakse vastuvõtva riigi territooriumile sisenemisel, seal viibides ja sealt lahkudes passi- ja viisaeeskirjade täitmisest ning immigratsiooni- ja tollikontrollist.

2.   EUNAVFORi isikkoosseis vabastatakse välismaalaste registreerimist ja kontrolli käsitlevatest vastuvõtva riigi eeskirjade täitmisest, kuid ta ei omanda mingit õigust alalisele asukohale või elukohale vastuvõtva riigi territooriumil.

3.   Operatsiooni toetamise raames vastuvõtva riigi territooriumile sisenevate, seda läbivate või sealt väljuvate EUNAVFORi vahendite ja transpordivahendite suhtes ei rakendata nõuet esitada inventarinimestikke või muid tollidokumente ning nende suhtes ei teostata mis tahes kontrolli.

4.   EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed võivad vastuvõtva riigi territooriumil juhtida mootorsõidukeid ja lennukeid tingimusel, et neil on vastavalt vajadusele kas kehtiv riiklik, rahvusvaheline või sõjaväeline juhiluba või pilooditunnistus.

5.   Operatsiooni läbiviimiseks annab vastuvõttev riik EUNAVFORile ja EUNAVFORi isikkoosseisule liikumis- ja reisimisvabaduse tema territooriumil, sealhulgas tema vetes ja õhuruumis. Vastuvõtva riigi territoriaalmerel kehtiv liikumisvabadus hõlmab peatumist ja ankrusse jäämist mis tahes tingimustel.

6.   Operatsiooni läbiviimiseks võib EUNAVFOR vastuvõtva riigi vetes ja õhuruumis läbi viia õppusi või manöövreid relvade kasutamisega ning veesõidukilt startida, veesõidukile maandada või pardale võtta mis tahes õhusõidukeid ja sõjalisi seadmeid.

7.   Operatsiooni läbiviimisega seoses ei pea EUNAVFORi allveelaevad vastuvõtva riigi territoriaalmerel sõitma veepinnal ega panema välja oma lippu.

8.   Operatsiooni läbiviimiseks võivad EUNAVFOR ja tema üüritavad transpordivahendid kasutada avalikke teid, sildu, parvlaevu ja lennujaamu ilma tollimakse, tasusid, teemakse, lõive ja muid sarnaseid tasusid maksmata. EUNAVFOR ei ole vabastatud taotletud ja kasutatud teenuste eest mõistlike tasude maksmisest vastavalt vastuvõtva riigi relvajõududele osutatavate teenuste suhtes kohaldatavatele tingimustele.

Artikkel 5

Vastuvõtva riigi poolt EUNAVFORile antud privileegid ja immuniteedid

1.   EUNAVFORi veesõidukid ja õhusõidukid on puutumatud. Vastuvõtva riigi esindajad ei või nendesse siseneda ilma ELi relvajõudude juhataja nõusolekuta.

2.   EUNAVFORi veesõidukite ja õhusõidukite ning samuti transpordivahendite suhtes ei saa rakendada läbiotsimist, rekvireerimist, arestimist ega sundtäitmist.

3.   EUNAVFORil, selle veesõidukitel, õhusõidukitel, omandil ja vahenditel, olenemata nende asukohast ja haldajast, on täielik kohtulik puutumatus.

4.   EUNAVFORi arhiivid ja dokumendid on puutumatud igal ajal, olenemata nende asukohast.

5.   EUNAVFORi ametlik kirjavahetus on puutumatu. Ametlik kirjavahetus tähendab operatsiooni ja selle funktsioonidega seotud kogu kirjavahetust.

6.   EUNAVFOR ning samuti selle tarnijad ja tööettevõtjad on operatsiooni eesmärkide täitmisel vabastatud kõikidest riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest maksudest, lõivudest ja sarnastest tasudest seoses ostetud või imporditud kaupadega, EUNAVFORile osutatud teenustega ja kasutatud rajatistega. EUNAVFOR ei ole vabastatud osutatud teenuste eest makstavatest maksudest, lõivudest ja tasudest.

7.   Vastuvõttev riik lubab riiki sisse tuua operatsiooniks vajalikud vahendid ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest sarnastest maksudest, välja arvatud maksudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude osutatud teenustega.

Artikkel 6

Vastuvõtva riigi poolt EUNAVFORi isikkoosseisule antud privileegid ja immuniteedid

1.   EUNAVFORi isikkoosseisu liikmeid ei või ühelgi viisil vahistada ega kinni pidada.

2.   EUNAVFORi isikkoosseisu dokumendid, kirjavahetus ja omand on puutumatud.

3.   EUNAVFORi isikkoosseis omab vastuvõtvas riigis kõikidel asjaoludel kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulikku puutumatust.

Lähetajariik või asjaomane ELi institutsioon võib lähtuvalt olukorrast EUNAVFORi isikkoosseisu kohtulikust puutumatusest loobuda. Selline loobumine peab alati olema esitatud kirjalikult.

4.   EUNAVFORi isikkoosseisu liikme poolt kohtumenetluse algatamine jätab kõnealuse liikme ilma kohtulikust puutumatusest põhihagiga otseselt seotud mis tahes vastuhagi suhtes.

5.   EUNAVFORi isikkoosseisu liige ei ole kohustatud esinema kohtus tunnistajana.

6.   EUNAVFORi isikkoosseisu suhtes ei või võtta ühtegi täitemeedet.

7.   EUNAVFORi isikkoosseisu puutumatus vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta selle liikmeid asjakohaste lähetajariikide jurisdiktsioonist.

8.   EUNAVFORi isikkoosseis on vabastatud neile EUNAVFORi või lähetajariikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool vastuvõtvat riiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest vastuvõtvas riigis.

9.   Vastuvõttev riik lubab vastavalt õigusnormidele, mida ta võib vastu võtta, EUNAVFORi isikkoosseisu isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest sarnastest maksudest, välja arvatud maksudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude osutatud teenustega.

EUNAVFORi isikkoosseisu isiklik pagas ei kuulu kontrollimisele, välja arvatud juhul, kui on tõsine põhjus arvata, et pagasis on asju või esemeid, mis ei ole mõeldud EUNAVFORi isikkoosseisu liikme isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on vastuvõtva riigi seadusega keelatud või mis kuuluvad vastuvõtva riigi karantiinieeskirjade kohaselt kontrollimisele. Sellist kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase EUNAVFORi isikkoosseisu liikme või EUNAVFORi volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 7

Kriminaaljurisdiktsioon

Lähetajariigi pädevatel asutustel on õigus teostada vastuvõtva riigi territooriumil neile lähetajariigi seadustega antud kogu kriminaal- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni kõigi EUNAVFORi isikkoosseisu liikmete suhtes, kes alluvad lähetajariigi asjakohastele õigusaktidele.

Artikkel 8

Vormiriietus ja relvad

1.   Vormiriietust kantakse vastavalt ELi relvajõudude juhataja vastuvõetud eeskirjadele.

2.   EUNAVFORi sõjaväelased võivad kanda relvi ja laskemoona tingimusel, et neile on antud selleks käsu alusel volitused.

Artikkel 9

Vastuvõtva riigi toetus ja lepingute sõlmimine

1.   Vastuvõttev riik annab oma vahendite ja võimete piires abi operatsiooni ettevalmistamisel, käivitamisel, läbiviimisel ja toetamisel.

2.   Vastuvõtvas riigis EUNAVFORi sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks asjaomase lepinguga.

3.   Vastuvõttev riik hõlbustab EUNAVFORi poolt äriüksustega operatsiooni eesmärgil sõlmitud lepingute rakendamist.

Artikkel 10

EUNAVFORi isikkoosseisu liikme surm

ELi relvajõudude juhatajal on õigus korraldada EUNAVFORi isikkoosseisu surnud liikme ja tema isikliku vara kodumaale tagasi toimetamine ja võtta selleks sobivad meetmed.

Artikkel 11

EUNAVFORi julgeolek

EUNAVFORil on vastuvõtva riigi territooriumil, sealhulgas tema sisevetes lubatud võtta vajalikke meetmeid oma veesõidukite, õhusõidukite ja vahendite ning samuti tema kaitstavate veesõidukite kaitseks igasuguse välise rünnaku või sissetungi eest.

Artikkel 12

Side

EUNAVFORil on õigus piiramatule sidele raadio (kaasa arvatud satelliit-, mobiil- ja käsiraadio), telefoni, telegraafi- ja faksiaparaadi abil või muul viisil. Vastuvõttev riik võimaldab sagedusaladele juurdepääsu tasuta.

Artikkel 13

Kahjunõuded surma, vigastuse, kahju või kaotsimineku korral

1.   EUNAVFOR ja EUNAVFORi isikkoosseis ei vastuta era- või riigiomandile tekkinud mis tahes kahju või selle kaotsimineku eest, kui see on seotud operatiivvajaduste täitmisega või kui selle põhjuseks on rahvarahutustega või EUNAVFORi vägede kaitsmisega seotud tegevus.

2.   Nõuded era- või riigiomandile tekitatud kahju või selle kaotsimineku eest, mida ei ole käsitletud lõikes 1, ja samuti nõuded isikute surma või vigastuse ja EUNAVFORi omandile tekitatud kahju või selle kaotsimineku eest lahendatakse diplomaatilisel teel.

3.   Kolmandatele pooltele põhjustatud kahju korral algatatud kohtumenetluse korral osaleb EUNAVFORi asemel menetlustes Somaalia Vabariik. Igal juhul maksab Somaalia Vabariik kolmandatele, välja arvatud lõikes 1 osutatud pooltele põhjustatud kahju hüvitamiseks määratud kompensatsiooni. Kui selle kompensatsiooni maksmine on omistatav EUNAVFORile, hüvitab EUNAVFOR kompensatsiooni summa osaliselt või täies ulatuses.

Artikkel 14

Sidepidamine ja vaidlused

1.   Kõiki käesoleva lepingu kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad EUNAVFORi esindajad ja vastuvõtva riigi pädevad asutused ühiselt.

2.   Varasemate lahenduste puudumise korral lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused vastuvõtva riigi ja ELi esindajate vahel eranditult diplomaatilisel teel.

Artikkel 15

Muud sätted

1.   Kui käesolevas lepingus viidatakse EUNAVFORi ja EUNAVFORi isikkoosseisu privileegidele, immuniteetidele ja õigustele, vastutab vastuvõtva riigi valitsus nende rakendamise ja järgimise eest asjakohaste kohalike asutuste poolt.

2.   Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei ole kavandatud ega tohi tõlgendada nii, et sellega tehtaks erandeid mis tahes õigustest, mis ELi liikmesriigil või muul EUNAVFORis osaleval riigil võivad olla muude lepingute kohaselt.

Artikkel 16

Rakenduskord

Käesoleva lepingu kohaldamiseks võidakse operatiiv-, haldus- ja tehnilisi küsimusi käsitleda eraldi lepingutes, mille sõlmivad ühelt poolt ELi operatsiooni ülem või ELi relvajõudude juhataja ja teiselt poolt vastuvõtva riigi haldusasutused.

Artikkel 17

Jõustumine ja lõpetamine

1.   Käeolev leping jõustub sellele allakirjutamise päeval ja jääb jõusse kuupäevani, mil EUNAVFORi teatel lahkub viimane EUNAVFORi üksus ja isikkoosseisu liige.

2.   Olenemata lõikest 1 loetakse artikli 4 lõige 8, artikli 5 lõiked 1–3, artikli 5 lõiked 6 ja 7, artikli 6 lõiked 1, 3, 4, 6, 8 ja 9 ning artikkel 13 kohaldatavateks alates kuupäevast, mil esimene EUNAVFORi isikkoosseisu liige missioonile siirdi, kui see kuupäev on varasem kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäev.

3.   Käesolevat lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.

4.   Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu täitmisest enne selle lõpetamist.

---

15.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/s3

---

MÄRKUS LUGEJALE

Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.

Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.

---