|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 9 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. aastakäik |
|
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
|
Nõukogu |
|
|
|
|
2009/20/EÜ |
|
|
|
* |
||
|
|
|
2009/21/EÜ |
|
|
|
* |
||
|
|
|
2009/22/EÜ |
|
|
|
* |
Nõukogu otsus, 8. detsember 2008, millega määratakse Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees |
|
|
|
|
SOOVITUSED |
|
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
|
2009/23/EÜ |
|
|
|
* |
|
|
|
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 18/2009,
13. jaanuar 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 14. jaanuaril 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. jaanuar 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
IL |
147,8 |
|
MA |
46,6 |
|
|
TN |
134,4 |
|
|
TR |
114,9 |
|
|
ZZ |
110,9 |
|
|
0707 00 05 |
JO |
155,5 |
|
MA |
110,0 |
|
|
TR |
138,7 |
|
|
ZZ |
134,7 |
|
|
0709 90 70 |
MA |
110,2 |
|
TR |
139,4 |
|
|
ZZ |
124,8 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
53,5 |
|
IL |
54,9 |
|
|
MA |
65,0 |
|
|
TN |
47,4 |
|
|
TR |
64,9 |
|
|
ZZ |
57,1 |
|
|
0805 20 10 |
MA |
74,2 |
|
TR |
58,0 |
|
|
ZZ |
66,1 |
|
|
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90 |
CN |
59,6 |
|
EG |
91,8 |
|
|
IL |
69,9 |
|
|
TR |
57,2 |
|
|
ZZ |
69,6 |
|
|
0805 50 10 |
EG |
47,1 |
|
MA |
57,3 |
|
|
TR |
65,2 |
|
|
ZZ |
56,5 |
|
|
0808 10 80 |
CA |
87,4 |
|
CN |
64,4 |
|
|
MK |
28,8 |
|
|
US |
114,9 |
|
|
ZZ |
73,9 |
|
|
0808 20 50 |
CN |
54,2 |
|
US |
114,1 |
|
|
ZZ |
84,2 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 19/2009,
13. jaanuar 2009,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 453/2008 (ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta) vaba ametikoha, andmete kogumise võrdluskuupäevade, andmete edastamisele esitatavate nõuete ja otstarbekusuuringute määratlemise osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 453/2008 (ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta), (1) eriti selle artikli 2 punkti 1 teist lõiku ning artikli 3 lõiget 1, artikli 5 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 453/2008 kehtestati ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik. |
|
(2) |
On vaja kehtestada rakendusmeetmed esitatava teabe ja teabe kogumise võrdluskuupäevade määratlemiseks. |
|
(3) |
Samuti on vaja täpsustada nõutavate andmete edastamise formaati ja tähtaegu ning kuupäeva, millal tuleb edastada esimese vaatluskvartali andmed. |
|
(4) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 453/2008 artiklile 7 on vaja kehtestada asjakohane raamistik otstarbekusuuringute tegemiseks liikmesriikides, kellel on raskusi andmete esitamisega väikeste üksuste ja teatavate tegevuste kohta. |
|
(5) |
Euroopa Keskpangaga on konsulteeritud. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Vaba ametikohaga seotud mõisted
Määruse (EÜ) nr 453/2008 artikli 2 punkti 1 kohaldamisel
|
a) |
hõlmab mõiste „aktiivne tegutsemine sobiva kandidaadi leidmiseks” järgmist:
|
|
b) |
„kindlaksmääratud aja jooksul” tähendab maksimumajavahemikku, mille jooksul ametikoht on vaba ja mille vältel see kavatsetakse täita. Kõnealuse ajavahemiku määramisel ei ole piiranguid; teatatakse kõikidest vabadest ametikohtadest, mille täitmiseks võrdluskuupäeval veel aktiivselt tegutsetakse. |
Artikkel 2
Võrdluskuupäevad
Liikmesriigid esitavad andmed selliste vabade ja hõivatud ametikohtade arvu kohta, mida võib käsitleda vaatluskvartali puhul representatiivsetena vastavalt määruse (EÜ) nr 453/2008 artikli 2 punktidele 1 ja 2. Eelistatud meetodid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on pidev andmete kogumine või teatavatel võrdluskuupäevadel kogutud andmete representatiivse keskmise arvutamine.
Artikkel 3
Andmete edastamine
1. Liikmesriigid edastavad 70 päeva jooksul pärast vaatluskvartali lõppemist andmed, mis on jaotatud vastavalt määruse (EÜ) nr 453/2008 artikli 1 punktile 2; andmed esitatakse koos vastavate metaandmetega.
Liikmesriigid, mille töötajate arv moodustab üle 3 % Euroopa Ühenduse töötajate koguarvust, edastavad vabade ja hõivatud ametikohtade koguarvu ning vastavad metaandmed 45 päeva jooksul pärast vaatluskvartali lõppemist.
Iga liikmesriigi töötajate osa Euroopa Ühenduse töötajate koguarvust arvutatakse iga viie aasta järel eelmise kalendriaasta nelja kvartali keskmise alusel. Uute liikmesriikide liitumise korral tehakse ajutised arvutused. Esimene arvutus tehakse käesoleva määruse vastuvõtmise aastale eelnenud kalendriaasta kohta. Töötajatega seotud andmete allikaks on Euroopa Liidu tööjõuvaatlus, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 577/98. (2) Andmed tuleb esitada määruse (EÜ) nr 453/2008 artikliga 1 hõlmatud ettevõtete kohta.
Riikide puhul, mille töötajate arv ületab 3 % künnise esimest korda, kohaldatakse edastamistähtaegades tehtud mis tahes muudatusi alates arvutusele järgneva aasta esimesest vaatluskvartalist.
2. Vastavad metaandmed selgitavad konkreetselt vaatluskvartali jooksul toimunud metoodilisi või tehnilisi sündmusi käsitlevat teavet, mida on tulemuste tõlgendamisel vaja kasutada, ning teavet andmeühikute kohta, mida ei käsitleta piisavalt usaldusväärsetena või mida ei tohi avaldada.
3. Liikmesriigid saadavad komisjonile (Eurostatile) kvartaliandmed ja vastavad metaandmed elektroonilises vormis. Edastamine peab vastama sobivatele statistikaprogrammi komitees tunnustatud andmevahetusstandarditele. Komisjon (Eurostat) teeb kättesaadavaks üksikasjaliku dokumentatsiooni tunnustatud standardite kohta ning annab suunised nende standardite rakendamiseks.
4. Esimene andmeedastus tehakse käesoleva määruse jõustumise aastale järgneva aasta esimese kvartali kohta.
Aegread edastatakse järgmistes vormides:
|
a) |
korrigeerimata; |
|
b) |
sesoonselt korrigeeritud vastavalt komisjoni määrusele, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 453/2008 sesoonse korrigeerimise menetluste ja kvaliteediaruannete osas, ning |
|
c) |
vabatahtlikkuse alusel trendi-tsükli ridadena. |
Artikkel 4
Otstarbekusuuringud
Määruse (EÜ) nr 453/2008 artikliga 7 ette nähtud raamistik otstarbekusuuringute tegemiseks on sätestatud lisas.
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. jaanuar 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joaquín ALMUNIA
LISA
Otstarbekusuuring NACE Rev. 2 jagude O, P, Q, R ja/või S kohta vabade ametikohtade kvartalistatistika saamise viiside hindamiseks
Liikmesriigis tehtav otstarbekusuuring peab eelkõige hõlmama järgmist:
|
1) |
iga sellise majandustegevuse panus rahvamajandusse, väljendatuna ettevõtete arvuna ja tööjõu osakaaluna või sobiva alternatiivse väärtusena; |
|
2) |
vabade ametikohtade struktuuride sarnasuste ja erinevuste kirjeldus ning nende majandustegevuse areng võrrelduna vabade ametikohtade struktuuride ja arenguga NACE Rev. 2 jagudes B–N. |
Variandid
NACE Rev. 2 jagude O, P, Q, R ja/või S kohta vabade ja hõivatud ametikohtade arvu saamise erinevaid variante tuleb hinnata. Arvesse tuleks võtta järgmisi võimalikke andmeallikaid:
|
a) |
olemasolevad andmekogumid; |
|
b) |
halduslikud allikad; |
|
c) |
statistilised hindamismenetlused; |
|
d) |
uued andmekogumid. |
Hinnang peab iga kaalutud variandi kohta sisaldama sellega seotud tehniliste ja õiguslike küsimuste üksikasju, sealhulgas rakendamise ajastus, tulemuste eeldatav statistiline kvaliteet, eeldatavad andmekogumise alustamise ja läbiviimise kulud väljendatuna eurodes ja täistööajaga töötajate arvuna, kulud iga vaadeldud üksuse kohta, hinnang ettevõtetele tekkiva lisakoormuse kohta, kõik ohud või ebamäärasused ja konkreetsed eelised või puudused. Kulusid ja kvaliteeti võrreldakse jagude B–N kohta olemas olevate andmekogumite kulude ja kvaliteediga.
Soovitus
Erinevatele variantidele antud hinnangu põhjal esitatakse soovitus kõige sobivama lähenemisviisi kohta.
Rakendamine
Esitatakse kavandatava rakenduskava üksikasjad, sealhulgas konkreetsete etappide algus- ja lõppkuupäevad.
Otstarbekusuuringuid tegevad liikmesriigid
Järgmised liikmesriigid teevad otstarbekusuuringuid, et hinnata NACE Rev. 2 jagude O, P, Q, R ja/või S kohta määruse (EÜ) nr 453/2008 artiklis 2 määratletud vabade ametikohtade kvartaliandmete saamise viise:
|
— |
Taani |
|
— |
Saksamaa |
|
— |
Hispaania |
|
— |
Prantsusmaa |
|
— |
Itaalia |
|
— |
Malta |
|
— |
Austria. |
Otstarbekusuuring alla kümne töötajaga ettevõtete vabade ametikohtade kvartalistatistika saamise viiside hindamiseks
Liikmesriigis tehtav otstarbekusuuring peab hõlmama eelkõige järgmist:
|
1) |
iga ettevõtete suurusklassi panus rahvamajandusse, väljendatuna ettevõtete arvuna ja tööjõu osakaaluna või sobiva alternatiivse väärtusena; |
|
2) |
vabade ametikohtade struktuuride sarnasuste ja erinevuste kirjeldus ning kõnealuse ettevõtete suurusklassi areng võrrelduna vabade ametikohtade struktuuride ja arenguga ettevõtetes, kus on kümme või enam töötajat. |
Variandid
Tuleb hinnata alla kümne töötajaga ettevõtete vabade ja hõivatud ametikohtade arvu saamise erinevaid variante. Arvesse tuleks võtta järgmisi võimalikke andmeallikaid:
|
a) |
olemasolevad andmekogumid; |
|
b) |
halduslikud allikad; |
|
c) |
statistilised hindamismenetlused; |
|
d) |
uued andmekogumid. |
Hinnang peab iga kaalutud variandi kohta sisaldama sellega seotud tehniliste ja õiguslike küsimuste üksikasju, sealhulgas rakendamise ajastus, tulemuste eeldatav statistiline kvaliteet, eeldatavad andmekogumise alustamise ja läbiviimise kulud väljendatuna eurodes ja täistööajaga töötajate arvuna, kulud iga vaadeldud üksuse kohta, hinnang ettevõtetele tekkiva lisakoormuse kohta, kõik ohud või ebamäärasused ja konkreetsed eelised või puudused. Kulusid ja kvaliteeti võrreldakse kümne või enama töötajaga ettevõtete kohta olemasolevate andmekogumite kulude ja kvaliteediga.
Soovitus
Erinevatele variantidele antud hinnangu põhjal esitatakse soovitus kõige sobivama lähenemisviisi kohta.
Rakendamine
Esitatakse kavandatava rakenduskava üksikasjad, sealhulgas konkreetsete etappide algus- ja lõppkuupäevad.
Otstarbekusuuringuid tegevad liikmesriigid
Järgmised liikmesriigid teevad otstarbekusuuringuid, et hinnata alla kümne töötajaga ettevõtete kohta määruse (EÜ) nr 453/2008 artiklis 2 määratletud vabade ametikohtade kvartaliandmete saamise viise:
|
— |
Taani |
|
— |
Prantsusmaa |
|
— |
Itaalia |
|
— |
Malta. |
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/7 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 20/2009,
13. jaanuar 2009,
millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud töö- ja pereelu kokkusobitamist käsitleva lisaküsimustiku kirjeldus 2010. aastaks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 23. aprilli 2008. määruses (EÜ) nr 365/2008, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike kavad aastateks 2010, 2011 ja 2012, (2) on sätestatud töö- ja pereelu kokkusobitamist käsitlev lisaküsimustik. |
|
(2) |
Nõukogu 15. juuli 2008. aasta otsuses 2008/618/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, (3) Euroopa Komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes (4) ning Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis (5) julgustatakse liikmesriike võtma meetmeid, et paremini tasakaalustada kõigi inimeste töö- ja eraelu, luues laste- ja teiste ülalpeetavate hooldusvõimalusi ning pakkudes vanemapuhkust nii naistele kui ka meestele. Selleks et jälgida, kuidas edeneb ühenduse tööhõivestrateegia eesmärkide saavutamine ja hinnata viimase aja poliitika mõju selles valdkonnas, on vaja igakülgset ja võrreldavat andmekogumit töö- ja pereelu kokkusobitamise kohta. |
|
(3) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Üksikasjalik nimekiri andmetest, mida on vaja koguda töö- ja pereelu kokkusobitamist käsitleva 2010. aasta lisaküsimustikuga, on sätestatud lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. jaanuar 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joaquín ALMUNIA
(1) EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3.
(2) ELT L 112, 24.4.2008, lk 22.
(3) ELT L 198, 26.7.2008, lk 47.
(4) KOM(2006) 0092 (lõplik).
(5) Eesistujariigi järeldused, Euroopa Ülemkogu, Brüssel, 23.–24. märtsil 2006.
LISA
TÖÖJÕU VAATLUS
Töö- ja pereelu kokkusobitamist käsitlev 2010. aasta lisaküsimustik
|
1. |
Hõlmatud liikmesriigid ja piirkonnad: kõik. |
|
2. |
Muutujad tähistatakse järgmiselt:
Tööjõu vaatluse muutujate kodeerimine veerus „filtrid” põhineb komisjoni 25. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 377/2008 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 (tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses) alates 2009. aastast andmeedastuses kasutatavate koodide, struktuuriliste muutujate kohta andmete kogumiseks kasutatava alavalimi ja vaatluskvartalite kindlaksmääramise suhtes) (1) III lisal.
|
DIREKTIIVID
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/12 |
NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/118/EÜ,
16. detsember 2008,
mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 93,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna direktiivi tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks see selguse huvides tervikuna asendada. |
|
(2) |
Direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud kaupade (edaspidi „aktsiisikaup”) aktsiisiga maksustamise tingimused peavad jääma ühtlustatuks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. |
|
(3) |
Tuleks täpsustada, milliste aktsiisikaupade suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse ning viidata sel eesmärgil nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivile 92/79/EMÜ sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta, (4) nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivile 92/80/EMÜ muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta, (5) nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivile 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta, (6) nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivile 92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta, (7) nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiivile 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu (8) ja nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivile 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik. (9) |
|
(4) |
Aktsiisikaupu võib maksustada muude kaudsete eriotstarbeliste maksudega. Sellisel juhul ja selleks, et mitte ohustada kaudseid makse käsitlevate ühenduse eeskirjade kasulikku mõju, peaksid liikmesriigid siiski järgima kõnealuste eeskirjade teatud põhimõtteid. |
|
(5) |
Kaupade vaba liikumise tagamiseks ei tohiks kaupade, mis ei ole aktsiisikaubad, maksustamine tuua kaasa piiriületamisega seotud formaalsusi. |
|
(6) |
Tuleb tagada formaalsuste kohaldamine juhul, kui aktsiisikaubad liiguvad ühenduse tolliterritooriumi osana määratletud territooriumitelt, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, territooriumitele, mis on samuti sellisena määratletud, kuid mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse. |
|
(7) |
Kuna nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (10) ette nähtud peatamismenetlustega on sätestatud piisav järelevalve ja kõnealuse määruse sätted kehtivad aktsiisikaupade suhtes, ei ole vaja kohaldada eraldi aktsiisijärelevalve süsteemi ajal, mil aktsiisikaupade suhtes kehtib ühenduse tolli peatamismenetlus või -kord. |
|
(8) |
Kuna siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on jätkuvalt vajalik, et aktsiisi sissenõutavuse mõiste ja tingimused oleksid samad kõikides liikmesriikides, tuleb ühenduse tasandil selgitada, millal toimub aktsiisikauba tarbimisse lubamine ja kes on aktsiisi maksukohustuslane. |
|
(9) |
Kuna aktsiis on teatud kaupade tarbimise pealt makstav maks, ei tohiks maksustada neid aktsiisikaupu, mis on teatud asjaoludel hävinud või pöördumatult kahjustunud. |
|
(10) |
Maksu kogumise ja tagastamise kord mõjutab siseturu nõuetekohast toimimist ja peaks seetõttu toimuma mittediskrimineerivatel tingimustel. |
|
(11) |
Eeskirjade rikkumise korral tuleks aktsiis maksta selles liikmesriigis, kelle territooriumil pandi toime rikkumine, mille tagajärjel lubati kaup tarbimisse, või kui pole võimalik kindlaks määrata, kus rikkumine toime pandi, siis liikmesriigis, kus see avastati. Kui aktsiisikaup ei jõua sihtkohta ja ühtegi rikkumist ei avastata, tuleb eeskirjade rikkumine lugeda toimunuks lähteliikmesriigis. |
|
(12) |
Lisaks käesolevas direktiivis sätestatud aktsiisi tagastamise juhtudele peaks liikmesriikidel olema võimalus tagastada tarbimisse lubatud kaupade pealt juba makstud aktsiis juhul, kui käesoleva direktiivi eesmärk seda võimaldab. |
|
(13) |
Aktsiisist vabastatud saadetisi käsitlevad eeskirjad ja tingimused peaksid jätkuvalt olema ühtlustatud. Aktsiisist vabastatud saadetiste puhul, mis lähevad teistes liikmesriikides asuvatele organisatsioonidele, tuleks kasutada vabastussertifikaati. |
|
(14) |
Juhud, mil on lubatud maksuvaba müük ühenduse territooriumilt lahkuvatele reisijatele, tuleks selgelt määratleda, et vältida maksudest kõrvalehoidumist ja kuritarvitusi. Kuna maitsi reisivad isikud saavad liikuda sagedamini ja vabamalt kui laeva või õhusõidukiga reisivad isikud, on maitsi reisimise puhul oluliselt suurem nii oht, et reisijad ei järgi maksuvaba impordi puhul lubatud määrasid, kui ka sellest tulevalt tolliasutuste kontrollikohustus. Seetõttu on asjakohane ette näha, et aktsiisimaksuvaba müük maismaapiiridel ei tohiks olla lubatud, nii nagu seda on juba tehtud enamikus liikmesriikides. Samas tuleks siiski ette näha üleminekuperiood, mille jooksul liikmesriikidel lubatakse aktsiisist jätkuvalt vabastada kaupa, mida müüakse olemasolevates, kolmanda riigiga ühisel maismaapiiril asuvates maksuvabades kauplustes. |
|
(15) |
Kuna maksuvõla sissenõudmise tagamiseks tuleb tootmis- ja laohoonetes teostada kontrolli, on kontrollimise hõlbustamiseks vajalik säilitada pädevate asutuste loaga tegutsevate ladude süsteem. |
|
(16) |
Samuti tuleb sätestada nõuded, mida peavad täitma volitatud laopidajad ja ettevõtjad, kel puudub volitatud laopidaja staatus. |
|
(17) |
Enne tarbimisse lubamist peaks olema võimalik vedada aktsiisikaupa ühenduse piires aktsiisi peatamise korra alusel. Kõnealune vedu peaks olema lubatud maksulaost eri sihtkohtadesse, eelkõige teise maksulattu, kuid ka kohtadesse, mis on käesoleva direktiivi tähenduses samaväärsed. |
|
(18) |
Samuti tuleks lubada aktsiisikauba liikumist aktsiisi peatamise korra alusel impordi kohast nimetatud sihtkohtadesse ning seetõttu tuleks vastu võtta kaupa impordi kohast lähetama, kuid mitte valdama volitatud isiku staatust reguleerivad sätted. |
|
(19) |
Aktsiisi maksmise tagamiseks juhul, kui aktsiisikauba liikumine ei ole lõppenud, peaksid liikmesriigid nõudma tagatist, mille peaks esitama aktsiisikauba lähtekoha volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja või, kui lähteliikmesriik seda lubab, muu veoga seotud isik vastavalt liikmesriigi sätestatud tingimustele. |
|
(20) |
Selleks et tagada maksude kogumine liikmesriigis sätestatud määrades, peab pädevatel asutustel olema võimalus jälgida aktsiisikauba liikumist ning seetõttu tuleks ette näha kõnealuste kaupade järelevalvesüsteem. |
|
(21) |
Seetõttu tuleks kasutusele võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsusega nr 1152/2003/EÜ aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (11) loodud arvutipõhine süsteem. Võrreldes paberipõhise süsteemiga kiirendab kõnealuse süsteemi kasutamine vajalike formaalsuste läbimist ja hõlbustab aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisikauba järelevalvet. |
|
(22) |
Tuleks ette näha menetlus, mille kaudu ettevõtjad teavitavad liikmesriikide maksuasutusi aktsiisikaupade lähetatud või vastuvõetud partiidest. Asjakohaselt tuleks arvesse võtta teatud kaubasaajate olukorda, kes ei ole ühendatud arvutisüsteemi, kuid kes võivad vastu võtta aktsiisi peatamise korra alusel liikuvat aktsiisikaupa. |
|
(23) |
Selleks, et tagada aktsiisi peatamise korra alusel toimuvat liikumist käsitlevate eeskirjade nõuetekohane toimimine, tuleks selgitada, kuidas liikumine algab ja lõpeb ning kes nende eest vastutab. |
|
(24) |
Tuleb määratleda menetlused, mida kasutatakse juhtudel, kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada. |
|
(25) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada üksnes nende territooriumil aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise erikord või sõlmida menetluse lihtsustamiseks kahepoolseid kokkuleppeid teiste liikmesriikidega. |
|
(26) |
Muutmata üldist lähenemisviisi, tuleks selgitada kaupade, mille pealt liikmesriigis on juba aktsiis makstud, liikumisega seotud maksustamis- ja menetluseeskirju. |
|
(27) |
Kui aktsiisikauba soetab füüsiline isik oma tarbeks ja veab selle ise teise liikmesriiki, tuleks vastavalt ühtset turgu reguleerivatele põhimõtetele aktsiisi maksta liikmesriigis, kus aktsiisikaup soetati. |
|
(28) |
Juhtudel, mil pärast aktsiisikauba liikmesriigis tarbimisse lubamist hoitakse seda kaubanduslikel eesmärkidel teises liikmesriigis, peab sätestama, et aktsiis tuleb maksta teises liikmesriigis. Selleks on vaja eelkõige määratleda „kaubandusliku eesmärgi” mõiste. |
|
(29) |
Kui aktsiisikauba on soetanud isik, kes ei ole volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja ning kes ei teosta iseseisvalt majandustegevust, ja lähetanud või vedanud otse või kaudselt müüja või tema poolt volitatud isik, tuleks aktsiisi maksta sihtliikmesriigis ning tuleks sätestada menetlus, mida müüja peab järgima. |
|
(30) |
Liikmesriikidevahelise huvide konflikti ja topeltmaksustamise vältimiseks juhtudel, kui ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup liigub ühenduse piires, tuleks sätestada olukorrad, mil aktsiisikauba puhul toimub pärast tarbimisse lubamist eeskirjade rikkumine. |
|
(31) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et tarbimisse lubatud kaubad peavad kandma maksumärki või riiklikku identifitseerimistähist. Kõnealuste märkide ja tähiste kasutamine ei tohiks mingil moel takistada ühendusesisest kaubandust. Kuna selliste märkide ja tähiste kasutamine ei tohiks põhjustada topeltmaksustamist, tuleks selgelt sätestada, et märgid väljaandnud liikmesriik peab kõik kõnealuste märkide ja tähiste saamiseks makstud või tagatiseks jäetud summad tagastama, neid vähendama või need vabastama, kui aktsiis muutus sissenõutavaks teises liikmesriigis ja seal ka sisse nõuti. Igasuguse kuritarvitamise vältimiseks peaksid kõnealused märgid ja tähised väljaandnud liikmesriigid siiski aktsiisi tagastamisel, vähendamisel või sellest vabastamisel saama nõuda tõendit nende eemaldamise või hävitamise kohta. |
|
(32) |
Aktsiisikauba liikumist ja järelevalvet käsitlevate tavapäraste nõuete kohaldamine paneks väikestele veinitootjatele ülemäära suure halduskoormuse. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus vabastada kõnealused tootjad teatud nõuete järgimisest. |
|
(33) |
Arvesse tuleks võtta asjaolu, et laevade ja õhusõidukite proviandina kasutatava aktsiisikauba puhul ei ole sobivat ühtset lahendust leitud. |
|
(34) |
Liikmesriikide vaheliste piiriüleste sildade ehitamiseks ja hooldamiseks kasutatud aktsiisikauba puhul peaks asjaomastel liikmesriikidel olema halduskoormuse vähendamiseks lubatud võtta meetmeid erandina tavapärastest eeskirjadest ja menetlustest, mida kohaldatakse ühest liikmesriigist teise liikuva aktsiisikauba suhtes. |
|
(35) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (12) |
|
(36) |
Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva kaubaliikumise elektroonilise kontrollsüsteemiga kohanemiseks tuleks liikmesriikidele võimaldada üleminekuperiood, mille jooksul võib vedu jätkata vastavalt direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud formaalsustele. |
|
(37) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt aktsiisi teatud tahkudega seotud ühtse korra tagamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine kord aktsiisile, millega maksustatakse otseselt või kaudselt järgmise kauba (edaspidi „aktsiisikaup”) tarbimist:
|
a) |
direktiivis 2003/96/EÜ nimetatud energiatooted ja elekter; |
|
b) |
direktiivides 92/83/EMÜ ja 92/84/EMÜ nimetatud alkohol ja alkohoolsed joogid; |
|
c) |
direktiivides 95/59/EÜ, 92/79/EMÜ ja 92/80/EMÜ nimetatud tubakatooted. |
2. Liikmesriigid võivad erieesmärkidel maksustada aktsiisikauba täiendavate kaudsete maksudega, kui kõnealused maksud on kooskõlas aktsiisi või käibemaksu suhtes kohaldatavate ühenduse maksueeskirjadega maksubaasi määramise, maksu arvutamise, sissenõutavuse ja järelevalve kohta, arvestades et nende eeskirjade alla ei kuulu maksuvabastusi käsitlevad sätted.
3. Liikmesriikidel on õigus maksustada:
|
a) |
tooteid, mis ei ole aktsiisikaup; |
|
b) |
teenuseid, sealhulgas aktsiisikaubaga seotud teenuseid, maksuga, mida ei saa kirjeldada kumuleeruva käibemaksuna. |
Kõnealuste maksudega maksustamine ei tohi siiski liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa tuua piiriületamisega seotud formaalsusi.
Artikkel 2
Aktsiisikaup maksustatakse aktsiisiga:
|
a) |
aktsiisikauba tootmisel, sealhulgas vajaduse korral kaevandamisel, ühenduse territooriumil; |
|
b) |
aktsiisikauba impordil ühenduse territooriumile. |
Artikkel 3
1. Ühenduse tollialastes õigusaktides sätestatud formaalsusi, mida tuleb kohaldada kauba ühenduse tolliterritooriumile sisenemisel, kohaldatakse mutatis mutandis aktsiisikauba artikli 5 lõikes 2 nimetatud territooriumitelt ühenduse territooriumile sisenemise suhtes.
2. Ühenduse tollialastes õigusaktides sätestatud formaalsusi, mida tuleb kohaldada kauba ühenduse territooriumilt väljumisel, kohaldatakse mutatis mutandis aktsiisikauba ühenduse territooriumilt artikli 5 lõikes 2 nimetatud territooriumitele väljumise suhtes.
3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib Soome kohaldada aktsiisikauba liikumisel oma territooriumi, nagu see on määratletud artikli 4 punktis 2, ja artikli 5 lõike 2 punktis c sätestatud territooriumite vahel samu menetlusi, mida kohaldatakse kauba liikumisel tema territooriumil, nagu see on määratletud artikli 4 punktis 2.
4. III ja IV peatükki ei kohaldata aktsiisikauba suhtes, millele kohaldatakse tolli peatamismenetlust või -korda.
Artikkel 4
Käesolevas direktiivis ja selle rakendussätetes kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„volitatud laopidaja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on liikmesriigi pädevate asutuste luba oma ettevõtlustegevuse käigus toota, töödelda, vallata, vastu võtta või lähetada maksulaos aktsiisi peatamise korra all olevaid aktsiisikaupu; |
|
2) |
„liikmesriik” ja „liikmesriigi territoorium” – ühenduse mis tahes liikmesriigi territoorium, kus kohaldatakse asutamislepingut kooskõlas selle artikliga 299, välja arvatud kolmandad territooriumid; |
|
3) |
„ühendus” ja „ühenduse territoorium” – punktis 2 määratletud liikmesriikide territooriumid; |
|
4) |
„kolmandad territooriumid” – artikli 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumid; |
|
5) |
„kolmas riik” – riik või territoorium, mille suhtes asutamislepingut ei kohaldata; |
|
6) |
„tolli peatamismenetlus või -kord” – määruses (EMÜ) nr 2913/92 sätestatud eriprotseduurid, mis on seotud tollijärelevalvega, millele ühenduseväline kaup allutatakse selle sisenemisel ühenduse tolliterritooriumile, ajutine ladustamine, vabatsooni või vabalattu paigutamine, ning mis tahes kõnealuse määruse artikli 84 lõike 1 punktis a nimetatud protseduur; |
|
7) |
„aktsiisi peatamise kord” – maksukord, mida kohaldatakse sellise aktsiisikauba tootmise, töötlemise, valdamise või liikumise suhtes, millele ei kohaldata tolli peatamismenetlust või -korda ning mille puhul aktsiisi maksukohustus on peatatud; |
|
8) |
„aktsiisikauba import” – aktsiisikauba ühenduse territooriumile sisenemine, välja arvatud juhul, kui kaubale kohaldatakse ühenduse territooriumile sisenemisel tolli peatamismenetlust või -korda, või aktsiisikauba vabastamine tolli peatamismenetlusest või -korrast; |
|
9) |
„registreeritud kaubasaaja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on sihtliikmesriigi pädevate asutuste luba võtta oma ettevõtlustegevuse käigus kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel vastu teisest liikmesriigist aktsiisi peatamise korra alusel veetavat aktsiisikaupa; |
|
10) |
„registreeritud kaubasaatja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on impordi toimumise liikmesriigi pädevate asutuste luba üksnes lähetada oma ettevõtlustegevuse käigus kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikaupa pärast selle vabasse ringlusse lubamist määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 79 kohaselt; |
|
11) |
„maksuladu” – koht, kus volitatud laopidaja oma ettevõtlustegevuse käigus aktsiisi peatamise korra alusel toodab, töötleb, valdab, võtab vastu või lähetab aktsiisikaupa vastavalt maksulao asukoha liikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud tingimustele. |
Artikkel 5
1. Käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive kohaldatakse ühenduse territooriumil.
2. Käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive ei kohaldata järgmistel ühenduse tolliterritooriumi koosseisu kuuluvatel territooriumitel:
|
a) |
Kanaari saared; |
|
b) |
Prantsusmaa ülemeredepartemangud; |
|
c) |
Ahvenamaa; |
|
d) |
Kanalisaared. |
3. Käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive ei kohaldata asutamislepingu artikli 299 lõike 4 reguleerimisalasse kuuluvatel territooriumitel ega ka muudel alljärgnevalt nimetatud territooriumitel, mis ei kuulu ühenduse tolliterritooriumi koosseisu:
|
a) |
Helgolandi saar; |
|
b) |
Büsingeni territoorium; |
|
c) |
Ceuta; |
|
d) |
Melilla; |
|
e) |
Livigno; |
|
f) |
Campione d'Italia; |
|
g) |
Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest. |
4. Hispaania võib deklaratsiooniga teatada, et käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive kohaldatakse Kanaari saarte suhtes – kooskõlas nende kõrvalisest asukohast tulenevate kohandusmeetmetega – kõikide või mõnede artiklis 1 nimetatud aktsiisikaupade puhul alates nimetatud deklaratsiooni hoiuleandmise päevale järgneva teise kuu esimesest päevast.
5. Prantsusmaa võib deklaratsiooniga teatada, et käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive kohaldatakse Prantsusmaa ülemeredepartemangude suhtes – kooskõlas nende kõrvalisest asukohast tulenevate kohandusmeetmetega – kõikide või mõnede artiklis 1 nimetatud aktsiisikaupade puhul alates nimetatud deklaratsiooni hoiuleandmise päevale järgneva teise kuu esimesest päevast.
6. Käesoleva direktiivi sätted ei takista Kreekal säilitamast Athose mäele antud eristaatust, mis on tagatud Kreeka põhiseaduse artikliga 105.
Artikkel 6
1. Võttes arvesse vastavalt Prantsusmaa, Itaalia, Küprose ja Ühendkuningriigiga sõlmitud konventsioone ja lepinguid, ei käsitata Monaco Vürstiriiki, San Marinot, Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade territooriume Akrotiris ja Dhekelias ning Mani saart käesoleva direktiivi tähenduses kolmandate riikidena.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et aktsiisikauba liikumist, mille puhul lähte- või sihtkoht on:
|
a) |
Monaco Vürstiriik, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Prantsusmaa; |
|
b) |
San Marino, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Itaalia; |
|
c) |
Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade territooriumid Akrotiris ja Dhekelias, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Küpros; |
|
d) |
Mani saar, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Ühendkuningriik. |
3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et aktsiisikauba liikumist, mille puhul lähte- või sihtkoht on Jungholz ja Mittelberg (Kleines Walsertal), käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Saksamaa.
II PEATÜKK
AKTSIISI SISSENÕUTAVUS, TAGASTAMINE JA AKTSIISIST VABASTAMINE
1. JAGU
Aktsiisi sissenõutavuse aeg ja koht
Artikkel 7
1. Aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis.
2. Käesoleva direktiivi tähenduses on „tarbimisse lubamine”:
|
a) |
aktsiisikauba väljumine, sealhulgas eeskirjadevastane väljumine, aktsiisi peatamise korra alt; |
|
b) |
aktsiisikauba valdamine väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui aktsiisikaupa ei ole kohaldatava ühenduse ega siseriikliku õiguse kohaselt aktsiisiga maksustatud; |
|
c) |
aktsiisikauba tootmine, sealhulgas eeskirjadevastane tootmine, väljaspool aktsiisi peatamise korda; |
|
d) |
aktsiisikauba import, sealhulgas eeskirjadevastane import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba suhtes kohaldatakse kohe pärast importi aktsiisi peatamise korda. |
3. Tarbimisse lubamise hetkeks loetakse:
|
a) |
artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis ii nimetatud juhtudel hetke, mil registreeritud kaubasaaja võtab aktsiisikauba vastu; |
|
b) |
artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iv nimetatud juhtudel hetke, mil kaubasaaja võtab aktsiisikauba vastu; |
|
c) |
artikli 17 lõikes 2 nimetatud juhtudel aktsiisikauba vahetu kättetoimetamise kohas kauba vastuvõtmise hetke. |
4. Aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist kauba laadi, ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu või pädevate asutuste antud loa tagajärjel, ei käsitata tarbimisse lubamisena.
Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaup täielikult hävinuks või pöördumatult kahjustunuks, kui seda ei saa enam aktsiisikaubana kasutada.
Kõnealuse aktsiisikauba täielikku hävimist või kahjustumist tuleb tõendada viisil, mis rahuldaks pädevat asutust liikmesriigis, kus aktsiisikaup täielikult hävines või pöördumatult kahjustus, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus kahjustus tekkis, siis selle liikmesriigi pädevat asutust, kus see avastati.
5. Iga liikmesriik kehtestab oma eeskirjad ja tingimused, mille alusel määratakse kindlaks lõikes 4 nimetatud kahjustumine.
Artikkel 8
1. Sissenõutavaks muutunud aktsiisi maksmise eest vastutab järgmine isik:
|
a) |
artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud aktsiisikauba väljumisel aktsiisi peatamise korra alt:
|
|
b) |
artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud aktsiisikauba valdamise puhul: aktsiisikaupa valdav isik ja mis tahes muu isik, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud; |
|
c) |
artikli 7 lõike 2 punktis c osutatud aktsiisikauba tootmise puhul: aktsiisikaupa tootev isik ja eeskirjadevastase tootmise puhul mis tahes muu isik, kes on aktsiisikauba tootmisse kaasatud; |
|
d) |
artikli 7 lõike 2 punktis d osutatud aktsiisikauba impordi puhul: aktsiisikaupa importimisel deklareeriv isik ja isik, kelle nimel kaup deklareeritakse ning eeskirjadevastase impordi puhul mis tahes muu isik, kes on importi kaasatud. |
2. Kui ühest aktsiisivõlast tuleneva maksusumma maksmise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle eest solidaarselt.
Artikkel 9
Kohaldatavateks aktsiisi sissenõutavuse tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis muutub sissenõutavaks liikmesriigis, kus kaup lubatakse tarbimisse.
Aktsiisiga maksustatakse ja aktsiisi kogutakse ning vajadusel tagastatakse või seda vähendatakse liikmesriigi kehtestatud korras. Liikmesriigid kohaldavad siseriiklike ja teiste liikmesriikide kaupade suhtes sama korda.
Artikkel 10
1. Kui aktsiisikauba aktsiisi peatamise korra alusel liikumisel on toimunud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, toimub aktsiisikauba tarbimisse lubamine liikmesriigis, kus eeskirjade rikkumine aset leidis.
2. Kui aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel on avastatud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, ning ei ole võimalik kindlaks teha, kus eeskirjade rikkumine aset leidis, loetakse eeskirjade rikkumine toimunuks liikmesriigis, kus see avastati, ja hetkel, mil see avastati.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel teavitavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kaup tarbimisse lubati või loeti tarbimisse lubatuks, lähteliikmesriigi pädevaid asutusi.
4. Kui aktsiisi peatamise korra alusel liikuv aktsiisikaup ei ole jõudnud sihtkohta ja kauba liikumisel ei ole avastatud ühtegi eeskirjade rikkumist, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, loetakse eeskirjade rikkumine toimunuks lähteliikmesriigis ajal, mil liikumine algas, välja arvatud juhul, kui nelja kuu jooksul alates kauba liikumise algusest vastavalt artikli 20 lõikele 1 ei saada lähteliikmesriigi pädevate asutuste nõutaval viisil tõendit liikumise lõppemise kohta vastavalt artikli 20 lõikele 2 või eeskirjade rikkumise toimepaneku koha kohta.
Kui artikli 18 kohaselt maksmise tagatise esitanud isik ei olnud teadlik või võis olla mitteteadlik asjaolust, et kaup ei jõudnud oma sihtkohta, võimaldatakse tal ühe kuu jooksul alates hetkest, mil lähteliikmesriigi pädevad asutused sellekohase teabe edastavad, esitada tõendid aktsiisikauba liikumise lõppemise kohta vastavalt artikli 20 lõikele 2 või eeskirjade rikkumise toimumiskoha kohta.
5. Kui aga lõigetes 2 ja 4 nimetatud juhtudel tehakse enne kolme aasta möödumist liikumise alguse kuupäevast vastavalt artikli 20 lõikele 1 kindlaks liikmesriik, kus eeskirjade rikkumine tegelikult aset leidis, kohaldatakse lõike 1 sätteid.
Sellisel juhul teavitavad pädevad asutused liikmesriigis, kus eeskirjade rikkumine aset leidis, pädevaid asutusi selles liikmesriigis, kus toimus aktsiisiga maksustamine, ning need tagastavad aktsiisi või vähendavad seda niipea, kui on esitatud tõend aktsiisiga maksustamise kohta teises liikmesriigis.
6. Käesoleva artikli tähenduses on „eeskirjade rikkumine” olukord, mis tekib aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel, välja arvatud artikli 7 lõikes 4 nimetatud olukord, mille tõttu aktsiisikauba liikumine või osa liikumisest ei ole lõppenud vastavalt artikli 20 lõikele 2.
2. JAGU
Aktsiisi tagastamine ja vähendamine
Artikkel 11
Lisaks artikli 33 lõikes 6, artikli 36 lõikes 5 ja artikli 38 lõikes 3 nimetatud juhtudele ning artiklis 1 nimetatud direktiivides sätestatud juhtudele võivad tarbimisse lubamise liikmesriigi pädevad asutused asjaomase isiku taotlusel tarbimisse lubatud aktsiisikauba aktsiisi tagastada või seda vähendada asjaomaste liikmesriikide sätestatud juhtudel ja tingimustel, mille eesmärgiks on takistada võimalikku maksudest kõrvalehoidumist või kuritarvitusi.
Sellise aktsiisi tagastamise või vähendamise puhul võib kohaldada üksnes neid erandeid, mis on ette nähtud artiklis 12 või ühes artiklis 1 nimetatud direktiividest.
3. JAGU
Aktsiisivabastused
Artikkel 12
1. Aktsiisikaup vabastatakse aktsiisist, kui see kaup on ette nähtud kasutamiseks:
|
a) |
seoses diplomaatiliste või konsulaarsuhetega; |
|
b) |
asukohaliikmesriigi ametiasutuste tunnustatud rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende liikmete poolt vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud rahvusvaheliste konventsioonidega nimetatud organisatsioonide asutamise kohta või peakorterit käsitlevate kokkulepetega; |
|
c) |
Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude poolt, välja arvatud relvajõud selles liikmesriigis, kus aktsiis on sissenõutav, nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali tarbeks või nende messide või sööklate varustamiseks; |
|
d) |
vastavalt 16. augusti 1960. aasta Küprose Vabariigi asutamislepingule Küprosel asuvate Ühendkuningriigi relvajõudude poolt nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali tarbeks või nende messide või sööklate varustamiseks; |
|
e) |
tarbimiseks vastavalt kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepetele, kui selline kokkulepe on käibemaksuvabastust arvestades võimalik või lubatud. |
2. Nimetatud aktsiisivabastuste suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi kehtestatud tingimusi ja piiranguid. Liikmesriigid võivad anda aktsiisivabastuse aktsiisitagastuse kujul.
Artikkel 13
1. Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 kohaldamist, peab artikli 12 lõikes 1 nimetatud kaubasaajale aktsiisi peatamise korra alusel veetava aktsiisikaubaga olema kaasas vabastussertifikaat.
2. Komisjon kehtestab vabastussertifikaadi vormi ja sisu vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele.
3. Artiklites 21 kuni 27 sätestatud menetlust ei kohaldata aktsiisi peatamise korra alusel toimuvatele aktsiisikauba liikumistele artikli 12 lõike 1 punktis c nimetatud relvajõududele, kui nad on hõlmatud otse Põhja-Atlandi lepingule tugineva menetlusega.
Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et artiklites 21 kuni 27 sätestatud menetlust kasutatakse selliste liikumiste puhul, mis toimuvad üksnes nende territooriumil, või asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel, nende territooriumite vahel.
Artikkel 14
1. Liikmesriigid võivad aktsiisist vabastada maksuvabade kaupluste aktsiisikauba, mis viiakse reisijate isiklikus pagasis kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki lennu- või merereisiga.
2. Kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki suunduva õhusõiduki või laeva pardal reisijateveo ajal pakutavat aktsiisikaupa käsitatakse samal viisil kui maksuvabas kaupluses pakutavat aktsiisikaupa.
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 1 ja 2 ettenähtud maksuvabastuse kohaldamine nii, et ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.
4. Liikmesriigid, kellel on 1. juulil 2008 väljaspool lennujaamu või meresadamaid asuvaid maksuvabasid kauplusi, võivad kuni 1. jaanuarini 2017 jätkuvalt aktsiisist vabastada neis kauplustes pakutava ja kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki reisijate isiklikus pagasis veetava aktsiisikauba.
5. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„maksuvaba kauplus” – lennujaamas või sadamas asuv asutus, mis vastab liikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud ja eelkõige lõikega 3 kooskõlas olevatele tingimustele; |
|
b) |
„kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki reisija” – reisija, kellel on õhu- või merereisidokument, milles on lõppsihtkohana märgitud kolmandal territooriumil või kolmandas riigis asuv lennujaam või sadam. |
III PEATÜKK
TOOTMINE, TÖÖTLEMINE JA VALDAMINE
Artikkel 15
1. Iga liikmesriik kehtestab oma eeskirjad aktsiisikauba tootmise, töötlemise ja valdamise kohta vastavalt käesolevale direktiivile.
2. Aktsiisikaupa, millelt on aktsiis maksmata, toodetakse, töödeldakse ja vallatakse maksulaos.
Artikkel 16
1. Maksuladude avamiseks ja tegevuseks peab volitatud laopidajal olema maksulao asukoha liikmesriigi pädevate asutuste luba.
See luba antakse tingimustel, mida asutustel on õigus kehtestada eesmärgiga ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist ja muid kuritarvitusi.
2. Volitatud laopidaja on kohustatud:
|
a) |
esitama vajadusel tagatise, mis katab aktsiisikauba tootmisest, töötlemisest ja valdamisest tulenevad riskid; |
|
b) |
täitma maksuloa asukoha liikmesriigi kehtestatud tingimusi; |
|
c) |
pidama iga maksulao kohta aktsiisikauba laoseisu ja liikumise arvestust; |
|
d) |
viima kogu aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisikauba maksulattu ning võtma selle arvele niipea, kui liikumine lõpeb, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 17 lõiget 2; |
|
e) |
nõustuma järelevalve ja laoseisu kontrolliga. |
Punktis a nimetatud tagatise tingimused kehtestavad maksulaole loa väljastanud liikmesriigi pädevad asutused.
IV PEATÜKK
AKTSIISIKAUBA LIIKUMINE AKTSIISI PEATAMISE KORRA ALUSEL
1. JAGU
Üldsätted
Artikkel 17
1. Aktsiisikaupa võib vedada ühenduse territooriumil, kaasa arvatud kauba liikumisel kolmanda riigi või kolmanda territooriumi kaudu, aktsiisi peatamise korra alusel järgmistel juhtudel:
|
a) |
maksulaost:
|
|
b) |
impordi kohast mis tahes punktis a nimetatud sihtkohta, kui kauba lähetab registreeritud kaubasaatja. Käesoleva artikli tähenduses on „impordi koht” koht, kus kaup asub vabasse ringlusse lubamisel kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikliga 79. |
2. Erandina käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktidest i ja ii ning punktist b ja välja arvatud artikli 19 lõikes 3 nimetatud juhtudel võib sihtliikmesriik enda kehtestatud tingimustel lubada aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikauba vedu oma territooriumil asuvasse vahetu kättetoimetamise kohta, kui sihtliikmesriigi volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja on sellise koha määranud.
Kõnealune volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja vastutab jätkuvalt artikli 24 lõikes 1 nimetatud vastuvõtmise kinnituse esitamise eest.
3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka nullmääraga maksustatava aktsiisikauba, mida ei ole tarbimisse lubatud, liikumise puhul.
Artikkel 18
1. Lähteliikmesriigi pädevad asutused nõuavad enda kehtestatud tingimustel aktsiisikaupa lähetava volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja esitatud tagatist, mis katab aktsiisi peatamise korra alusel toimuvast liikumisest tulenevad riskid.
2. Erandina lõikest 1 võivad lähteliikmesriigi pädevad asutused nõuda enda kehtestatud tingimustel, et lõikes 1 nimetatud tagatise esitab vedaja, aktsiisikauba omanik, kaubasaaja või ühiselt kaks või enam neist ja lõikes 1 nimetatud isikutest.
3. Tagatis kehtib kogu ühenduses. Tagatise üksikasjalikud eeskirjad kehtestavad liikmesriigid.
4. Lähteliikmesriik võib loobuda tagatise nõudmise kohustusest järgmiste aktsiisikauba liikumiste puhul aktsiisi peatamise korra alusel:
|
a) |
üksnes tema territooriumil toimuv liikumine; |
|
b) |
asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel energiatoodete liikumine ühenduse piires meritsi või alalise torujuhtme kaudu. |
Artikkel 19
1. Registreeritud kaubasaaja ei tohi aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikaupa vallata ega lähetada.
2. Registreeritud kaubasaaja peab täitma järgmised tingimused:
|
a) |
tagama enne aktsiisikauba lähetamist aktsiisi maksmise sihtliikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud tingimustel; |
|
b) |
võtma aktsiisi peatamise korral alusel vastu võetud aktsiisikauba arvele niipea, kui liikumine lõpeb; |
|
c) |
nõustuma kontrolliga, mis võimaldab sihtliikmesriigi pädevatel asutustel kindlaks teha, et kaup on tegelikult vastu võetud. |
3. Registreeritud kaubasaajale, kes võtab aktsiisikaupa vastu üksnes aeg-ajalt, antakse artikli 4 lõikes 9 nimetatud luba aktsiisikauba konkreetse koguse ja ühe kaubasaatja kohta ning kindlaks ajavahemikuks. Liikmesriigid võivad loa andmist piirata, andes selle igale liikumisele eraldi.
Artikkel 20
1. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel algab käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel ajast, mil aktsiisikaup väljub lähtekoha maksulaost, ning artikli 17 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel ajast, mil aktsiisikaup lubatakse vabasse ringlusse määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 79 kohaselt.
2. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel lõpeb artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv ning artikli 17 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel hetkel, mil kaubasaaja aktsiisikauba vastu võtab, ning artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul hetkel, mil kaup väljub ühenduse territooriumilt.
2. JAGU
Menetlus, mida tuleb järgida aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel
Artikkel 21
1. Aktsiisikauba liikumist käsitatakse aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumisena üksnes siis, kui sellega on kaasas elektrooniline haldusdokument, mida töödeldakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.
2. Kaubasaatja esitab käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud esialgse elektroonilise haldusdokumendi lähteliikmesriigi pädevatele asutustele, kasutades otsuse nr 1152/2003/EÜ artiklis 1 nimetatud arvutipõhist süsteemi (edaspidi „arvutipõhine süsteem”).
3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti kantud andmeid.
Kui kõnealused andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata kaubasaatjat.
Kui kõnealused andmed on kehtivad, annavad lähteliikmesriigi pädevad asutused dokumendile unikaalse haldusviitenumbri ja edastavad selle kaubasaatjale.
4. Artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv, artikli 17 lõike 1 punktis b ning artikli 17 lõikes 2 nimetatud juhtudel edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi viivitamata sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, kes edastavad selle kaubasaajale, kui kaubasaaja on volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja.
Kui aktsiisikauba saaja on lähteliikmesriigi volitatud laopidaja, edastavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi otse talle.
5. Käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 161 lõiget 5 kohaldades esitati ekspordideklaratsioon (edaspidi „eksportiv liikmesriik”), kui kõnealune liikmesriik ei ole lähteliikmesriik.
6. Kaubasaatja esitab aktsiisikaupa saatvale isikule väljatrüki elektroonilisest haldusdokumendist või mis tahes muust äridokumendist, kus on esitatud selgelt tuvastataval viisil unikaalne haldusviitenumber. Seda dokumenti peab olema võimalik esitada pädevatele asutustele nende taotluse peale kogu aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise ajal.
7. Kaubasaatja võib elektroonilise haldusdokumendi tühistada, kui liikumine ei ole artikli 20 lõike 1 kohaselt alanud.
8. Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise jooksul võib kaubasaatja arvutipõhise süsteemi kaudu muuta sihtkohta ja näidata uue sihtkoha, mis peab olema üks artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii nimetatud sihtkohtadest või artikli 17 lõikes 2 nimetatud sihtkoht, kui see on asjakohane.
Artikkel 22
1. Kui energiatooteid veetakse aktsiisi peatamise korra alusel meritsi või siseveeteid pidi kaubasaajale, kes ei ole hetkel, mil kaubasaatja esitab artikli 21 lõikes 2 nimetatud elektroonilise haldusdokumendi, veel lõplikult teada, võivad lähteliikmesriigi pädevad asutused anda kaubasaatjale loa jätta kaubasaajat käsitlevad andmed kõnealusest dokumendist välja.
2. Niipea kui kaubasaajat käsitlevad andmed on teada, ning hiljemalt liikumise lõppemisel, edastab kaubasaatja artikli 21 lõikes 8 nimetatud menetlust kasutades need andmed lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.
Artikkel 23
Lähteliikmesriigi pädevad asutused võivad kõnealuses liikmesriigis kehtestatud tingimustel lubada kaubasaatjal jagada aktsiisi peatamise korra alusel toimuva energiatoodete liikumise kaheks või enamaks osaks, tingimusel et:
|
1) |
aktsiisikauba üldkogus ei muutu; |
|
2) |
jagamine toimub sellist protseduuri lubava liikmesriigi territooriumil; |
|
3) |
asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi teavitatakse kohast, kus jagamine toimub. |
Liikmesriigid teatavad komisjonile, kas ja millistel tingimustel nad lubavad oma territooriumil liikumisi osadeks jagada. Komisjon edastab selle teabe ülejäänud liikmesriikidele.
Artikkel 24
1. Aktsiisikauba vastuvõtmisel artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv või artikli 17 lõikes 2 nimetatud sihtkohas esitab kaubasaaja viivitamata ja hiljemalt viis tööpäeva pärast liikumise lõppemist, välja arvatud pädevatele asutustele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, arvutipõhise süsteemi kaudu kauba vastuvõtmise kinnituse (edaspidi „vastuvõtmise kinnitus”).
2. Sihtliikmesriigi pädevad asutused määravad kindlaks, millise korra alusel artikli 12 lõikes 1 osutatud kaubasaajad kauba vastuvõtmise kinnituse esitavad.
3. Sihtliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt vastuvõtmise kinnituses esitatud andmeid.
Kui kõnealused andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata kaubasaajat.
Kui kõnealused andmed on kehtivad, kinnitavad sihtliikmesriigi pädevad asutused kaubasaajale vastuvõtmise kinnituse registreerimist ja edastavad selle lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.
4. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad vastuvõtmise kinnituse kaubasaatjale. Kui lähte- ja sihtkoht asuvad samas liikmesriigis, edastavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused vastuvõtmise kinnituse otse kaubasaatjale.
Artikkel 25
1. Artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii ja kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel, koostavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (13) artikli 793 lõikes 2 nimetatud väljumistolliasutuse poolt või asutuse poolt, kus täidetakse käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 2 nimetatud formaalsused, koostatud kinnituse alusel ekspordikinnituse, mis tõendab, et aktsiisikaup on ühenduse territooriumilt väljunud.
2. Eksportiva liikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt lõikes 1 nimetatud kinnitusse kantud andmeid. Kui kõnealused andmed on kontrollitud ja kui lähteliikmesriik on erinev eksportivast liikmesriigist, saadavad viimase pädevad asutused lähteliikmesriigi pädevatele asutustele ekspordikinnituse.
3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad ekspordikinnituse kaubasaatjale.
Artikkel 26
1. Erandina artikli 21 lõikest 1 võib kaubasaatja juhul, kui arvutipõhist süsteemi ei saa lähteliikmesriigis kasutada, alustada aktsiisikauba liikumist aktsiisi peatamise korra alusel, tingimusel et:
|
a) |
kaubaga on kaasas paberkandjal dokument samade andmetega, mis kantakse artikli 21 lõikes 2 nimetatud esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti; |
|
b) |
ta teavitab enne liikumise algust lähteliikmesriigi pädevaid asutusi. Lähteliikmesriik võib samuti nõuda enne liikumise algust punktis a viidatud dokumendi koopiat, selles koopias esitatud andmete kontrollimist, ja kui kasutuskõlbmatuse eest vastutab kaubasaatja, vajalikku teavet kasutuskõlbmatuse põhjuste kohta. |
2. Kui arvutipõhine süsteem on jälle kasutatav, esitab kaubasaatja esialgse elektroonilise haldusdokumendi vastavalt artikli 21 lõikele 2.
Niipea, kui elektroonilisse haldusdokumenti kantud andmed on vastavalt artikli 21 lõikele 3 heaks kiidetud, asendab see dokument käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud paberkandjal dokumendi. Artikli 21 lõikeid 4 ja 5 ning artikleid 24 ja 25 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Seni kui elektroonilise haldusdokumendi andmed on heaks kiitmata, käsitatakse liikumist aktsiisi peatamise korra alusel liikumisena koos lõike 1 punktis a nimetatud paberkandjal dokumendiga.
4. Kaubasaatja peab lõike 1 punktis a nimetatud paberkandjal dokumendi koopia säilitama oma arvepidamise tõendamiseks.
5. Kui arvutipõhist süsteemi ei saa lähteliikmesriigis kasutada, edastab kaubasaatja artikli 21 lõikes 8 või artiklis 23 nimetatud teabe muude sidevahendite kaudu. Ta teatab sellest lähteliikmesriigi pädevatele asutustele enne sihtkoha muutmist või liikumise jagamist. Käesoleva artikli lõikeid 2 kuni 4 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 27
1. Kui artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv, artikli 17 lõike 1 punktis b ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud juhtudel ei saa artikli 24 lõikes 1 sätestatud vastuvõtmise kinnitust aktsiisikauba liikumise lõppemisel esitada selles artiklis ettenähtud tähtaja jooksul kas seetõttu, et arvutipõhist süsteemi ei saa sihtliikmesriigis kasutada, või seetõttu, et artikli 26 lõikes 1 nimetatud juhul ei ole veel artikli 26 lõikes 2 sätestatud menetlusi täidetud, esitab kaubasaaja sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, paberkandjal dokumendi, mis sisaldab vastuvõtmise kinnitusele kantavaid andmeid ning millega tõendatakse, et liikumine on lõppenud.
Välja arvatud juhul, kui kaubasaaja saab artikli 24 lõikes 1 ettenähtud vastuvõtmise kinnituse arvutipõhise süsteemi kaudu lähiajal esitada, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, saadavad sihtliikmesriigi pädevad asutused esimeses lõigus nimetatud paberkandjal dokumendi koopia lähteliikmesriigi pädevatele asutustele, kes edastavad selle kaubasaatjale või hoiavad selle tema jaoks alles.
Niipea kui arvutipõhine süsteem saab sihtliikmesriigis uuesti töökorda või kui on täidetud artikli 26 lõikes 2 nimetatud menetlused, esitab kaubasaaja vastuvõtmise kinnituse vastavalt artikli 24 lõikele 1. Artikli 24 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.
2. Kui artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul ei saa artikli 25 lõikes 1 sätestatud ekspordikinnitust aktsiisikauba liikumise jaoks koostada kas seetõttu, et arvutipõhist süsteemi ei saa eksportivas liikmesriigis kasutada, või seetõttu, et artikli 26 lõikes 1 nimetatud juhul ei ole veel artikli 26 lõikes 2 sätestatud menetlusi täidetud, saadavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused lähteliikmesriigi pädevatele asutustele paberkandjal dokumendi, mis sisaldab ekspordikinnitusele kantavaid andmeid ning millega tõendatakse, et liikumine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui artikli 25 lõikes 1 ettenähtud ekspordikinnituse saab koostada arvutipõhise süsteemi kaudu lähiajal või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad esimeses lõigus nimetatud paberkandjal dokumendi koopia kaubasaatjale või hoiavad selle tema jaoks alles.
Niipea kui arvutipõhine süsteem saab eksportivas liikmesriigis uuesti töökorda või kui on täidetud artikli 26 lõikes 2 nimetatud menetlused, esitavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused ekspordikinnituse vastavalt artikli 25 lõikele 1. Artikli 25 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 28
1. Olenemata artiklist 27, tõendavad artikli 24 lõikes 1 sätestatud vastuvõtmise kinnitus või artikli 25 lõikes 1 sätestatud ekspordikinnitus, et aktsiisikauba liikumine on lõppenud vastavalt artikli 20 lõikele 2.
2. Erandina lõikest 1 ja vastuvõtmise kinnituse või ekspordikinnituse puudumisel muudel kui artiklis 27 nimetatud põhjustel, võib aktsiisi peatamise korra alusel toimunud liikumise lõppemist tõendada artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv, artikli 17 lõike 1 punktis b ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud juhtudel ka sihtliikmesriigi pädevate asutuste kinnitusega, mis põhineb nõuetekohastel tõenditel, et lähetatud aktsiisikaup on jõudnud määratud sihtkohta, või artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul väljumistolliasutuse asukoha liikmesriigi pädeva asutuse kinnitusega, mis tõendab, et aktsiisikaup on ühenduse territooriumilt väljunud.
Kaubasaaja esitatud dokument, mis sisaldab vastuvõtmise kinnituse või ekspordikinnitusega samu andmeid, on nõuetekohaseks tõendiks esimese lõigu tähenduses.
Kui lähteliikmesriigi pädevad asutused on nõuetekohased tõendid aktsepteerinud, lõpetavad nad arvutipõhises süsteemis liikumise.
Artikkel 29
1. Komisjon võtab vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu meetmed, et määrata kindlaks:
|
a) |
aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumisega seotud isikute ja asjaomaste pädevate asutuste vahelise artiklite 21 kuni 25 kohaldamisel toimuva teabevahetuse ülesehitus ja sisu; |
|
b) |
punktis a nimetatud teabevahetusega seotud eeskirjad ja menetlused; |
|
c) |
artiklites 26 ja 27 nimetatud paberkandjal dokumentide ülesehitus. |
2. Iga liikmesriik määrab artiklite 26 ja 27 kohaldamiseks ja nendele vastavalt kindlaks juhud, milles võib lugeda, et arvutipõhist süsteemi pole võimalik kasutada, ning eeskirjad ja menetlused, mida neil juhtudel järgida.
3. JAGU
Lihtsustatud menetlused
Artikkel 30
Liikmesriigid võivad kehtestada lihtsustatud menetlusi aktsiisi peatamise korra alusel toimuvale aktsiisikauba liikumisele, mis toimub üksnes nende territooriumil, sealhulgas võimaluse teha erand sellise liikumise elektroonilise järelevalve nõudest.
Artikkel 31
Kui kahe või enama liikmesriigi territooriumi vahel esineb sagedasi ja korrapäraseid aktsiisi peatamise korra alusel toimuvaid aktsiisikauba liikumisi, siis võivad kõik asjassepuutuvad liikmesriigid omavahelisel kokkuleppel ning enda määratud tingimustel kehtestada lihtsustatud menetlusi.
Käesolev säte hõlmab liikumisi alaliste torujuhtmete kaudu.
V PEATÜKK
AKTSIISIKAUBA LIIKUMINE JA MAKSUSTAMINE PÄRAST TARBIMISSE LUBAMIST
1. JAGU
Soetamine füüsiliste isikute poolt
Artikkel 32
1. Aktsiisikaubalt, mille füüsiline isik on soetanud oma tarbeks ja mille ta viib ühest liikmesriigist teise, nõutakse aktsiis sisse ainult selles liikmesriigis, kus kaup soetati.
2. Selleks, et teha kindlaks, kas lõikes 1 nimetatud aktsiisikaup on ette nähtud eraisiku oma tarbeks, peab liikmesriik arvesse võtma eelkõige järgmist:
|
a) |
aktsiisikauba valdaja äriline seisund ning põhjused, miks ta kaupa oma valduses hoiab; |
|
b) |
aktsiisikauba asukoht või vajaduse korral kasutatav veoliik; |
|
c) |
kõik aktsiisikaubaga seotud dokumendid; |
|
d) |
aktsiisikauba laad; |
|
e) |
aktsiisikauba kogus. |
3. Lõike 2 punkti e kohaldamiseks võivad liikmesriigid kehtestada üksnes tõendamiseks kasutatavad suunistasemed. Nimetatud suunistasemed ei tohi olla madalamad kui:
|
a) |
tubakatoodete puhul:
|
|
b) |
alkohoolsete jookide puhul:
|
4. Liikmesriigid võivad ka sätestada, et teises liikmesriigis juba tarbimisse lubatud mineraalõlide soetamise puhul muutub aktsiis sissenõutavaks liikmesriigis, kus seda tarbitakse, kui nimetatud kaupa veab füüsiline isik või tema esindaja ebaharilikke veoliike kasutades.
Käesoleva lõike tähenduses on „ebaharilik veoliik” kütuste vedu muul viisil kui sõidukite kütusepaakides või nõuetekohastes varukütusekanistrites ning vedelkütuste vedu muul viisil kui professionaalsete ettevõtjate nimel kasutatavate paakautodega.
2. JAGU
Valdamine teises liikmesriigis
Artikkel 33
1. Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 1 kohaldamist, juhul kui aktsiisikaupa, mis on ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud, vallatakse kaubanduslikel eesmärkidel teises liikmesriigis seal tarnimiseks või kasutamiseks, maksustatakse see kaup aktsiisiga ning aktsiis muutub sissenõutavaks kõnealuses teises liikmesriigis.
Käesoleva artikli tähenduses on „valdamine kaubanduslikel eesmärkidel” aktsiisikauba valdamine muu isiku kui eraisiku poolt või eraisiku poolt muul eesmärgil kui oma tarbeks ning mida ta ise veab vastavalt artiklile 32.
2. Kohaldatavateks aktsiisi sissenõutavuse tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis muutub kõnealuses teises liikmesriigis sissenõutavaks.
3. Sissenõutavaks muutunud aktsiisi maksmise eest vastutab sõltuvalt lõikes 1 nimetatud juhtumist kas isik, kes kaupa tarnib või kelle valduses on tarnimiseks mõeldud kaup või kellele kaup teises liikmesriigis tarnitakse.
4. Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, kui ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup liigub ühenduse piires kaubanduslikel eesmärkidel, ei käsitata seda kuni sihtliikmesriiki jõudmiseni nendel eesmärkidel valdamisena tingimusel, et kauba liikumisel järgitakse artiklis 34 sätestatud formaalsusi.
5. Aktsiisikauba asumist kahe liikmesriigi vahel liikuva laeva või õhusõiduki pardal, kui kõnealust kaupa ei müüda ajal, mil laev või õhusõiduk asub ühe liikmesriigi territooriumil, ei käsitata kõnealuses liikmesriigis kaubanduslikel eesmärkidel valdamisena.
6. Taotluse korral aktsiis tagastatakse või seda vähendatakse liikmesriigis, kus kaup lubati tarbimisse, kui teise liikmesriigi pädevad asutused tuvastavad, et aktsiis muutus sissenõutavaks kõnealuses liikmesriigis ja on seal sisse nõutud.
Artikkel 34
1. Artikli 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel liigub aktsiisikaup eri liikmesriikide territooriumite vahel koos saatedokumendiga, mis sisaldab artikli 21 lõikes 1 osutatud dokumendi põhiandmeid.
Komisjon võtab vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu meetmed, millega kehtestatakse saatedokumendi vorm ja sisu.
2. Artikli 33 lõikes 3 nimetatud isikud peavad täitma järgmisi eeskirju:
|
a) |
enne kauba lähetamist esitama sihtliikmesriigi pädevatele asutustele deklaratsiooni ja tagama aktsiisi maksmise; |
|
b) |
maksma sihtliikmesriigi aktsiisi vastavalt kõnealuses liikmesriigis kehtestatud korrale; |
|
c) |
nõustuma mis tahes kontrolliga, mis võimaldab sihtliikmesriigi pädevatel asutustel kindlaks teha, kas aktsiisikaup on tegelikult vastu võetud ja kas sellelt on aktsiis makstud. |
Sihtliikmesriik võib enda kehtestatud juhtudel ja tingimustel punktis a nimetatud nõudeid lihtsustada või teha nende suhtes erandi. Sellisel juhul teavitab ta sellest komisjoni, kes teavitab teisi liikmesriike.
Artikkel 35
1. Kui ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup viiakse kõnealuses liikmesriigis asuvasse sihtkohta läbi teise liikmesriigi territooriumi, kohaldatakse järgmisi tingimusi:
|
a) |
liikumine peab toimuma artikli 34 lõikes 1 nimetatud saatedokumendi alusel ja asjakohasel marsruudil; |
|
b) |
kaubasaatja esitab enne aktsiisikauba lähetamist lähtekoha pädevatele asutustele deklaratsiooni; |
|
c) |
kaubasaaja kinnitab kauba kättesaamist kooskõlas sihtkoha pädevate asutuste sätestatud eeskirjadega; |
|
d) |
kaubasaatja ja kaubasaaja nõustuvad kontrolliga, mis võimaldab asjaomastel pädevatel asutustel kindlaks teha, kas kaup on tegelikult vastu võetud. |
2. Kui aktsiisikaup liigub lõikes 1 sätestatud tingimustel sageli ja korrapäraselt, võivad asjaomased liikmesriigid omavahelisel kokkuleppel enda poolt kehtestatud tingimustel lihtsustada lõikes 1 nimetatud nõudeid.
3. JAGU
Kaugmüük
Artikkel 36
1. Ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup, mille on ostnud teises liikmesriigis asuv isik, kes ei ole volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja ja kes ei teosta iseseisvalt majandustegevust, ning mis lähetatakse või veetakse teise liikmesriiki otse või kaudselt müüja poolt või tema nimel, kuulub aktsiisiga maksustamisele sihtliikmesriigis.
Käesoleva artikli tähenduses on „sihtliikmesriik” liikmesriik, kuhu saadetis või veovahend saabub.
2. Lõikes 1 nimetatud juhul muutub aktsiis sissenõutavaks sihtliikmesriigis aktsiisikauba kättetoimetamisel. Kohaldatavateks aktsiisi sissenõutavuse tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis muutub sissenõutavaks.
Aktsiis makstakse sihtliikmesriigi kehtestatud korras.
3. Sihtliikmesriigis on aktsiisi maksukohustuslaseks müüja.
Siiski võib sihtliikmesriik näha ette, et maksukohustuslaseks on sihtliikmesriigis asuv maksuesindaja, kelle nimetatud liikmesriigi pädevad asutused on heaks kiitnud, või juhul kui müüja ei ole järginud lõike 4 punktis a sätestatud tingimust, aktsiisikauba saaja.
4. Müüja või maksuesindaja peab täitma järgmised tingimused:
|
a) |
enne aktsiisikauba lähetamist registreerib enda ja tagab aktsiisi maksmise selleks määratud pädevale asutusele ning sihtliikmesriigi kehtestatud tingimustel; |
|
b) |
pärast aktsiisikauba saabumist maksab aktsiisi punktis a nimetatud asutusele; |
|
c) |
peab aktsiisikauba kättetoimetamise üle arvestust. |
Asjaomased liikmesriigid võivad enda kehtestatud tingimustel neid nõudeid kahepoolsete kokkulepete alusel lihtsustada.
5. Lõikes 1 nimetatud juhul tagastatakse esimeses liikmesriigis makstud aktsiis müüja taotlusel või seda vähendatakse, kui müüja või tema maksuesindaja on järginud lõikes 4 sätestatud korda.
6. Liikmesriigid võivad sätestada erieeskirjad lõigete 1–5 kohaldamiseks aktsiisikauba puhul, mille suhtes kehtib eriline siseriiklik jaotamiskord.
4. JAGU
Hävimine ja kahjustumine
Artikkel 37
1. Artikli 33 lõikes 1 ja artikli 36 lõikes 1 nimetatud juhtudel, kui aktsiisikaup on muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus see tarbimisse lubati, toimunud veo käigus täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud kõnealuse kauba laadist tuleneval põhjusel, ettenägematu asjaolu või vääramatu jõu tõttu, või selle liikmesriigi pädevate asutuste antud loa alusel, ei ole aktsiis selles liikmesriigis sissenõutav.
Kõnealuse aktsiisikauba täielikku hävimist või kahjustumist tuleb tõendada viisil, mis rahuldaks selle liikmesriigi pädevat asutust, kus aktsiisikaup täielikult hävines või pöördumatult kahjustus, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus kahjustus tekkis, siis selle liikmesriigi pädevat asutust, kus see avastati.
Artikli 34 lõike 2 punkti a või artikli 36 lõike 4 punkti a kohaselt esitatud tagatis vabastatakse.
2 Iga liikmesriik kehtestab oma eeskirjad ja tingimused, mille alusel määratakse kindlaks lõikes 1 nimetatud kahjustumine.
5. JAGU
Eeskirjade rikkumine aktsiisikauba liikumise ajal
Artikkel 38
1. Kui aktsiisikauba liikumise vältel on aset leidnud eeskirjade rikkumine vastavalt artikli 33 lõikele 1 või artikli 36 lõikele 1 muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus see tarbimisse lubati, maksustatakse see aktsiisiga ning aktsiis on sissenõutav liikmesriigis, kus eeskirju rikuti.
2. Kui aktsiisikauba liikumise vältel on aset leidnud eeskirjade rikkumine vastavalt artikli 33 lõikele 1 või artikli 36 lõikele 1 muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus see tarbimisse lubati, ja kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus eeskirjade rikkumine aset leidis, loetakse eeskirjade rikkumine toimunuks liikmesriigis, kus see avastati, ning aktsiis on sissenõutav selles liikmesriigis.
Kui aga enne kolme aasta möödumist alates aktsiisikauba soetamise kuupäevast tehakse kindlaks liikmesriik, kus eeskirjade rikkumine tegelikult aset leidis, kohaldatakse lõike 1 sätteid.
3. Aktsiisi maksab isik, kes tagas selle maksmise vastavalt artikli 34 lõike 2 punktile a või artikli 36 lõike 4 punktile a, ja mis tahes isik, kes oli kaasatud eeskirjade rikkumisse.
Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus aktsiisikaup tarbimisse lubati, tagastavad aktsiisi või vähendavad seda taotluse alusel, kui see maksti liikmesriigis, kus eekirjade rikkumine aset leidis või avastati. Sihtliikmesriigi pädevad asutused vabastavad artikli 34 lõike 2 punkti a või artikli 36 lõike 4 punkt a kohase tagatise.
4. Käesolevas artikli tähenduses on „eeskirjade rikkumine” olukord, mis tekib aktsiisikauba liikumisel artikli 33 lõike 1 või artikli 36 lõike 1 alusel ja mis ei ole hõlmatud artikliga 37 ning mille tõttu aktsiisikauba liikumine või osa liikumisest ei ole nõuetekohaselt lõppenud.
VI PEATÜKK
MUUD KÜSIMUSED
1. JAGU
Maksumärgid
Artikkel 39
1. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda, et aktsiisikaup oleks nende territooriumil tarbimisse lubamisel või artikli 33 lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 36 lõikes 1 sätestatud juhtudel nende territooriumile sisenemisel varustatud maksumärkide või maksustamise eesmärgil kasutatavate riiklike identifitseerimistähistega.
2. Liikmesriik, kes nõuab lõikes 1 sätestatud maksumärke või riiklikke identifitseerimistähiseid, peab tegema need kättesaadavaks teiste liikmesriikide volitatud laopidajatele. Siiski võib liikmesriik näha ette, et nimetatud märgid ja tähised antakse asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt volitatud maksuesindaja käsutusse.
3. Ilma et see piiraks mis tahes sätete kohaldamist, mis liikmesriigid on kehtestanud käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise tagamiseks ning maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja muude kuritarvituste vältimiseks, peavad liikmesriigid tagama, et lõikes 1 sätestatud maksumärgid või riiklikud identifitseerimistähised ei takistaks aktsiisikauba vaba liikumist.
Kui sellised märgid või tähised kinnitatakse aktsiisikaubale, peab märgid või tähised väljaandnud liikmesriik kõik kõnealuste märkide või tähiste saamiseks makstud või tagatiseks jäetud summad, välja arvatud nende väljaandmise kulud, tagastama, neid vähendama või nad vabastama, kui aktsiisimaks muutus sissenõutavaks teises liikmesriigis ja seal ka sisse nõuti.
Märgid või tähised väljaandnud liikmesriik võib siiski makstud või tagatiseks jäetud summa tagastamiseks, vähendamiseks või vabastamiseks nõuda oma pädevatele asutustele tõendi esitamist nende eemaldamise või hävitamise kohta.
4. Lõikes 1 sätestatud maksumärgid või riiklikud identifitseerimistähised kehtivad liikmesriigis, kus need on välja antud. Liikmesriigid võivad kõnealuseid märke ja tähiseid siiski vastastikku tunnustada.
2. JAGU
Väikesed veinitootjad
Artikkel 40
1. Liikmesriigid võivad vabastada väikesed veinitootjad III ja IV peatükis sätestatud nõuetest ja muudest liikumise ja järelevalvega seotud nõuetest. Kui kõnealused väikesed veinitootjad teevad ise ühendusesiseseid tehinguid, teavitavad nad vastavaid asutusi ning täidavad komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määruses (EÜ) nr 884/2001, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta, (14) ettenähtud tingimused.
2. Kui väikesed veinitootjad on vabastatud nõuetest vastavalt lõikele 1, teatab kaubasaaja määruses (EÜ) nr 884/2001 ettenähtud dokumendiga või sellele viidates sihtliikmesriigi pädevatele asutustele vastu võetud veinisaadetistest.
3. Käesoleva artikli tähenduses on „väikesed veinitootjad” tootjad, kes toodavad keskmiselt vähem kui 1 000 hl veini aastas.
3. JAGU
Laevade ja õhusõidukite proviant
Artikkel 41
Kuni nõukogu võtab vastu ühenduse sätted laevade ja õhusõidukite proviandi kohta, võivad liikmesriigid säilitada oma siseriiklikud sätted sellise proviandi maksuvabastuste kohta.
4. JAGU
Erikord
Artikkel 42
Liikmesriigid, kes on sõlminud lepingu piiriülese silla ehitamise või hooldamise eest vastutamise kohta, võivad võtta vastu meetmeid, mis teevad erandi käesoleva direktiivi sätetest, et hõlbustada selle silla ehitamiseks või hooldamiseks kasutatud aktsiisikauba pealt aktsiisimaksu kogumist.
Nimetatud meetmete kohaldamisel käsitatakse lepingus viidatud silda ja ehitustööplatse osana selle liikmesriigi territooriumist, kes vastutab lepingu kohaselt silla ehitamise või hooldamise eest.
Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellistest meetmetest komisjoni, kes teavitab omakorda teisi liikmesriike.
VII PEATÜKK
AKTSIISIKOMITEE
Artikkel 43
1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „aktsiisikomitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
Artikkel 44
Lisaks artiklis 43 nimetatud ülesannetele vaatab aktsiisikomitee eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel läbi ühenduse aktsiisisätete kohaldamisega seotud küsimusi.
VIII PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 45
1. Hiljemalt 1. aprillil 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande arvutipõhise süsteemi rakendamise kohta ning eelkõige artikli 21 lõikes 6 osutatud kohustuste ja selliste menetluste kohta, mida kohaldatakse, kui seda süsteemi ei saa kasutada.
2. Hiljemalt 1. aprillil 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud aruanded põhinevad eelkõige liikmesriikidelt saadud teabel.
Artikkel 46
1. Kuni 31. detsembrini 2010 võivad lähteliikmesriigid jätkata aktsiisikauba liikumise lubamist aktsiisi peatamise korra alusel vastavalt direktiivi 92/12/EMÜ artikli 15 lõikes 6 ja artiklis 18 sätestatud formaalsustele.
Kõnealuste liikumiste ja nende lõpetamise suhtes kohaldatakse esimeses lõigus nimetatud sätteid ning direktiivi 92/12/EMÜ artikli 15 lõikeid 4 ja 5 ning artiklit 19. Kõnealuse direktiivi artikli 15 lõiget 4 kohaldatakse tagatise andjate suhtes, kes on määratletud vastavalt käesoleva direktiivi artikli 18 lõigetele 1 ja 2.
Käesoleva direktiivi artikleid 21 kuni 27 kõnealuste liikumiste suhtes ei kohaldata.
2. Enne 1. aprilli 2010 alanud aktsiisikauba liikumine viiakse läbi ja loetakse lõpetatuks vastavalt direktiivi 92/12/EMÜ sätetele.
Käesolevat direktiivi nende liikumiste suhtes ei kohaldata.
Artikkel 47
1. Direktiiv 92/12/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2010.
Direktiivi 92/12/EMÜ kohaldatakse sellegipoolest edasi artiklis 46 ettenähtud raames ja eesmärkidel.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.
Artikkel 48
1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 1. jaanuariks 2010, jõustumisega alates 1. aprillist 2010. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 49
Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 50
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 16. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
R. BACHELOT-NARQUIN
(1) 18. novembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) 22. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1.
(4) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8.
(5) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 10.
(6) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21.
(7) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 29.
(8) EÜT L 291, 6.12.1995, lk 40.
(9) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.
(10) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
(11) ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.
(12) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/31 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/1/EÜ,
7. jaanuar 2009,
millega muudetakse tehnika arenguga kohandamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/64/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/64/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, (1) ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ, eriti selle artikli 6 lõike 2 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiiv 2005/64/EÜ on üks mitmest üksikdirektiivist EÜ tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (2) |
|
(2) |
On vaja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mis võimaldaksid direktiivi 2005/64/EÜ artiklis 6 osutatud tootja eelhindamise raames kontrollida, kas sõidukitüübi ehitamiseks kasutatavad materjalid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) (3) artikli 4 lõike 2 punkti a sätetele. |
|
(3) |
Eelkõige on asjakohane tagada, et pädevad asutused suudavad korduvkasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse eesmärgil kontrollida lepinguliste suhete olemasolu asjaomase sõidukitootja ja tema tarnijate vahel ning seda, kas sellistes lepingutes sisalduvatest kõnealusel eesmärgil kehtestatud eeskirjadest on nõuetekohaselt teatatud. |
|
(4) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite puhul tehnika arenguga kohandamist käsitleva komitee arvamusega. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2005/64/EÜ IV lisa muudetakse ning lisatakse uus lõige 4 järgmiselt:
|
„4.1. |
Direktiivi 2005/64/EÜ artikli 6 kohase eelhindamise eesmärgil peab sõidukitootja tõendama, et tema ja tema tarnijate vaheliste lepingute abil on tagatud kooskõla direktiivi 2000/53/EÜ artikli 4 lõike 2 punktiga a. |
|
4.2. |
Direktiivi 2005/64/EÜ artikli 6 kohase eelhindamise eesmärgil nõutakse sõidukitootjalt menetluste kehtestamist, mille eesmärk on:
|
|
4.3. |
Lõigete 4.1 ja 4.2 kohaldamiseks nõutakse sõidukitootjalt ISO 9000/14000 või mõne muu standardse kvaliteedi tagamise programmi kasutamist kokkuleppel pädeva asutusega.” |
Artikkel 2
Alates 1. jaanuarist 2012 ei anna liikmesriigid uute sõidukitüüpide puhul EÜ tüübikinnitust või riiklikku tüübikinnitust mootorsõidukite korduvkasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega seotud kaalutlustel, kui direktiivis 2005/64/EÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) sätestatud nõudeid ei täideta.
Artikkel 3
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 3. veebruariks 2010. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 4. veebruarist 2010.
Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste riiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 5
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 7. jaanuar 2009
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) ELT L 310, 25.11.2005, lk 10.
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Nõukogu
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/33 |
EL-JORDAANIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2008,
10. november 2008,
assotsiatsioonilepingu IV lisas loetletud toodetele kohaldatavate tollimaksude kaotamise ajakava kehtestamise kohta
(2009/20/EÜ)
ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,
võttes arvesse 24. novembril 1997 Brüsselis allakirjutatud ja 1. mail 2002 jõustunud Euroopa-Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, (1) edaspidi „assotsiatsioonileping”, eriti selle artiklit 6 ja artikli 11 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt assotsiatsioonilepingule kehtestavad ühendus ja Jordaania järk-järgult maksimaalselt 12 aasta pikkuse üleminekuaja jooksul pärast assotsiatsioonilepingu jõustumist kooskõlas assotsiatsioonilepingu ning 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätetega vabakaubandustsooni. |
|
(2) |
Vastavalt assotsiatsioonilepingule vaatab assotsiatsiooninõukogu nelja aasta möödumisel lepingu jõustumisest uuesti läbi IV lisas loetletud ühendusest pärinevatele tööstustoodetele kohaldatava korra ja sätestab läbivaatamise käigus nimetatud toodetele kohaldatavate tollimaksude kaotamise ajakava. |
|
(3) |
Assotsiatsioonilepingu IV lisas loetletud toodetele kohaldatavate tollimaksude kaotamise ajakava on läbi räägitud Euroopa Komisjoni ja Jordaania vahel, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Jordaaniasse imporditavatele ühendusest pärinevatele toodetele, mis on loetletud assotsiatsioonilepingu IV lisas, kohaldatakse käesoleva otsuse artikliga 2 sätestatud tollimaksude kaotamise ajakava. Nimetatud ajakava kohaldatakse alates 1. maist 2008.
Artikkel 2
1. Jordaaniasse imporditavatele ühendusest pärinevatele toodetele, mis on loetletud käesoleva otsuse lisa loetelus 1, kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kahe aasta jooksul alates 1. maist 2008. Alates 1. maist 2009 on need tooted tollimaksuvabad. Tollimaksude kaotamine toimub vastavalt järgmisele ajakavale:
|
a) |
1. mail 2008 vähendatakse tollimakse 3 protsendini, |
|
b) |
1. mail 2009 kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
2. Jordaaniasse imporditavatele ühendusest pärinevatele toodetele, mis on loetletud käesoleva otsuse lisa loetelus 2, kohaldatavad tollimaksud kaotatakse seitsme aasta jooksul alates 1. maist 2008. Alates 1. maist 2014 on need tooted tollimaksuvabad. Tollimaksude kaotamine toimub vastavalt järgmisele ajakavale:
|
a) |
1. mail 2008 vähendatakse tollimakse 90 protsendini baasmäärast, |
|
b) |
1. mail 2009 vähendatakse tollimakse 80 protsendini baasmäärast, |
|
c) |
1. mail 2010 vähendatakse tollimakse 70 protsendini baasmäärast, |
|
d) |
1. mail 2011 vähendatakse tollimakse 60 protsendini baasmäärast, |
|
e) |
1. mail 2012 vähendatakse tollimakse 50 protsendini baasmäärast, |
|
f) |
1. mail 2013 vähendatakse tollimakse 40 protsendini baasmäärast, |
|
g) |
1. mail 2014 kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
3. Jordaaniasse imporditavatele ühendusest pärinevatele toodetele, mis on loetletud käesoleva otsuse lisa loetelus 3, kohaldatavad tollimaksud jäävad kehtima. Jordaania asutused vaatavad koos Euroopa Komisjoniga tööstuse, kaubanduse ja teenuste alakomitees läbi, kuidas on muutunud ühenduse õlle (HS 2203) ja vermuti (HS 2205) import Jordaaniasse, et hinnata, kas ühenduse import on oluliselt vähenenud teiste kaubanduspartnerite sooduskohtlemise tõttu. Kui tehakse kindlaks, et ühenduse import on märkimisväärselt vähenenud, vaatavad Jordaania asutused ja Euroopa Komisjon üle nendele kahele tootele kohaldatavad tollimaksud, et tasakaalustamatust korvata.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle assotsiatsiooninõukogu poolt vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 10. november 2008
Assotsiatsiooninõukogu nimel
eesistuja
J.-P. JOUYET
LISA
Loetelu 1
|
HS kood |
Kauba kirjeldus |
|
ex ex 8703 10 000 (*1) |
– Mootorsõidukid lumel sõitmiseks; golfiautod jms sõidukid |
|
ex ex 8703 21 300 (*1) |
– – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 21 400 (*1) |
– – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 21 900 (*1) |
– – – Muu |
|
ex ex 8703 22 300 (*1) |
– – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 22 400 (*1) |
– – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 22 900 (*1) |
– – – Muu |
|
ex ex 8703 23 130 (*1) |
– – – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 23 140 (*1) |
– – – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 23 190 (*1) |
– – – – Muu |
|
ex ex 8703 23 210 (*1) |
– – – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 23 220 (*1) |
– – – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 23 290 (*1) |
– – – – Muu |
|
ex ex 8703 23 310 (*1) |
– – – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 23 320 (*1) |
– – – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 23 390 (*1) |
– – – – Muu |
|
ex ex 8703 24 100 (*1) |
– – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 24 200 (*1) |
– – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 24 900 (*1) |
– – – Muu |
|
ex ex 8703 31 300 (*1) |
– – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 31 400 (*1) |
– – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 31 900 (*1) |
– – – Muu |
|
ex ex 8703 32 130 (*1) |
– – – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 32 140 (*1) |
– – – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 32 190 (*1) |
– – – – Muu |
|
ex ex 8703 32 210 (*1) |
– – – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 32 220 (*1) |
– – – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 32 290 (*1) |
– – – – Muu |
|
ex ex 8703 33 110 (*1) |
– – – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 33 120 (*1) |
– – – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 33 190 (*1) |
– – – – Muu |
|
ex ex 8703 33 210 (*1) |
– – – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 33 220 (*1) |
– – – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 33 290 (*1) |
– – – – Muu |
|
ex ex 8703 90 300 (*1) |
– – – Eriotstarbelised sõidukid, nagu kiirabi- ja matuseautod |
|
ex ex 8703 90 400 (*1) |
– – – Möbleeritud vabaajasõidukid (autosuvilad) |
|
ex ex 8703 90 590 (*1) |
– – – – Muu |
|
ex ex 8703 90 600 (*1) |
– – – – Muud, silindrite töömahuga üle 2 000 cm3, kuid mitte üle 2 500 cm3 |
|
ex ex 8703 90 700 (*1) |
– – – – Muud, silindrite töömahuga üle 2 500 cm3 |
|
ex ex 8703 90 900 (*1) |
– – – Muu |
Loetelu 2
|
HS kood |
Kauba kirjeldus |
|
5701 10 000 |
– Lamba- või muude loomade villast |
|
5701 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
5702 10 000 |
– „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitsi kootud vaibad |
|
5702 20 000 |
– Kookoskiust põrandakatted |
|
5702 31 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
5702 39 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
5702 41 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
5702 49 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
5702 51 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
5702 59 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
5702 91 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
5702 99 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
5703 10 000 |
– Lamba- või muude loomade villast |
|
5703 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
5704 10 000 |
– Plaadid, mille pindala on kuni 0,3 m2 |
|
5705 00 000 |
Muud vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, valmistoodetena või mitte. |
|
6101 10 000 |
– Lamba- või muude loomade villast |
|
6101 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
6102 10 000 |
– Lamba- või muude loomade villast |
|
6102 30 000 |
– Süntees- või tehiskiust |
|
6102 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
6103 12 000 |
– – Sünteeskiust |
|
6103 19 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6103 21 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
6103 22 000 |
– – Puuvillast |
|
6103 23 000 |
– – Sünteeskiust |
|
6103 29 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6103 39 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6103 49 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6104 12 000 |
– – Puuvillast |
|
6104 13 000 |
– – Sünteeskiust |
|
6104 23 000 |
– – Sünteeskiust |
|
6104 29 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6104 31 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
6104 39 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6104 44 000 |
– – Tehiskiust |
|
6104 49 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6104 59 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6104 61 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
6104 69 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6106 10 000 |
– Puuvillast |
|
6108 11 000 |
– – Süntees- või tehiskiust |
|
6108 19 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6108 29 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6108 32 000 |
– – Süntees- või tehiskiust |
|
6108 39 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6108 99 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6110 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
6111 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
6112 20 000 |
– Suusakostüümid |
|
6112 31 000 |
– – Sünteeskiust |
|
6112 39 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6112 41 000 |
– – Sünteeskiust |
|
6112 49 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6113 00 000 |
Rõivad rubriikides 59.03, 59.06 või 59.07 nimetatud silmkoelisest või heegeldatud kangast. |
|
6114 10 000 |
– Lamba- või muude loomade villast |
|
6114 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
6115 99 900 |
– – – Muu |
|
6116 10 000 |
– Impregneeritud, pealistatud või kaetud kummi või plastiga |
|
6116 91 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
6116 92 000 |
– – Puuvillast |
|
6116 93 000 |
– – Sünteeskiust |
|
6116 99 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6117 10 000 |
– Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms |
|
6117 20 000 |
– Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed |
|
6117 80 000 |
– Muud lisandid |
|
6117 90 900 |
– – – Muu |
|
6201 13 000 |
– – Süntees- või tehiskiust |
|
6201 19 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6201 99 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6202 19 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6202 91 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
6202 99 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6205 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
6206 10 000 |
– Siidist või siidijääkidest |
|
6206 40 000 |
– Süntees- või tehiskiust |
|
6206 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
6207 11 000 |
– – Puuvillast |
|
6207 19 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6207 22 000 |
– – Süntees- või tehiskiust |
|
6207 29 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6207 92 000 |
– – Süntees- või tehiskiust |
|
6207 99 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6208 11 000 |
– – Süntees- või tehiskiust |
|
6208 19 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6208 21 000 |
– – Puuvillast |
|
6208 22 000 |
– – Süntees- või tehiskiust |
|
6208 29 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6208 91 000 |
– – Puuvillast |
|
6208 92 000 |
– – Süntees- või tehiskiust |
|
6208 99 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6209 10 000 |
– Lamba- või muude loomade villast |
|
6209 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
6210 10 000 |
– Rubriikides 56.02 või 56.03 nimetatud riidest |
|
6210 40 000 |
– Muud meeste- ja poisterõivad |
|
6210 50 000 |
– Muud naiste- ja tüdrukuterõivad |
|
6211 11 000 |
– – Meeste või poiste |
|
6211 12 000 |
– – Naiste või tüdrukute |
|
6211 20 000 |
– Suusakostüümid |
|
6211 31 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
6211 33 000 |
– – Süntees- või tehiskiust |
|
6211 39 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6211 41 000 |
– – Lamba- või muude loomade villast |
|
6211 43 000 |
– – Süntees või tehiskiust |
|
6211 49 000 |
– – Muust tekstiilmaterjalist |
|
6212 20 000 |
– Sukahoidjad, püks-sukahoidjad |
|
6212 30 000 |
– Korsetid |
|
6212 90 000 |
– Muu |
|
6213 10 000 |
– Siidist või siidijääkidest |
|
6213 20 000 |
– Puuvillast |
|
6213 90 000 |
– Muust tekstiilmaterjalist |
|
6216 00 000 |
Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad. |
|
6217 10 000 |
– Lisandid |
|
6217 90 900 |
– – – Muu |
|
6309 00 100 |
– – – Jalatsid |
|
6309 00 900 |
– – – Muu |
|
6401 10 000 |
– Metallist varbakaitsega tugevdatud jalatsid |
|
6401 91 000 |
– – Üle põlve ulatuva säärisega |
|
6401 92 000 |
– – Säärisega, mis katab pahkluu, aga ei kata põlve |
|
6401 99 000 |
– – Muu |
|
6402 12 000 |
– – Mäe-, murdmaasuusa- ja lumelauasaapad |
|
6402 19 000 |
– – Muu |
|
6402 20 000 |
– Jalatsid rihmadest või ribadest pealsega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega |
|
6402 30 000 |
– Muud metallist varbakaitsega tugevdatud jalatsid |
|
6402 91 000 |
– – Pahkluud katvad |
|
6402 99 000 |
– – Muu |
|
6405 10 000 |
– Nahast või komposiitnahast pealsetega |
|
6405 20 000 |
– Tekstiilpealsetega |
|
6405 90 000 |
– Muu |
|
6406 10 000 |
– Jalatsipealsed ja nende osad (v.a kapid ja muud jäigad detailid) |
|
6406 20 000 |
– Kummist või plastist välistallad ja kontsad |
|
6406 91 000 |
– – Puust |
|
6406 99 000 |
– – Muust materjalist |
|
9401 20 000 |
– Mootorsõidukite istmed |
|
9401 30 000 |
– Muudetava kõrgusega pöördtoolid |
|
9401 40 000 |
– Voodiks teisendatavad istmed, v.a aiatoolid ja matkavarustus |
|
9401 50 000 |
– Pilliroost, vitstest, bambusest jms materjalist istmed |
|
9401 61 000 |
– – Polsterdatud |
|
9401 69 000 |
– – Muu |
|
9401 71 000 |
– – Polsterdatud |
|
9401 79 000 |
– – Muu |
|
9401 80 900 |
– – – Muu |
|
9401 90 000 |
– Osad |
|
9402 10 100 |
– – – Juuksuritoolid |
|
9403 10 000 |
– Metallist kontorimööbel |
|
9403 20 000 |
– Muu metallist mööbel |
|
9403 30 000 |
– Puidust kontorimööbel |
|
9403 40 000 |
– Puidust köögimööbel |
|
9403 50 000 |
– Puidust magamistoamööbel |
|
9403 60 000 |
– Muu puitmööbel |
|
9403 70 000 |
– Plastmassist mööbel |
|
9403 80 000 |
– Muust materjalist mööbel (nt roost, pajust või bambusest) |
|
9403 90 000 |
– Osad |
|
9404 10 000 |
– Madratsialused |
|
9404 21 000 |
– – Vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega või ümbriseta |
|
9404 29 000 |
– – Muust materjalist |
|
9404 30 000 |
– Magamiskotid |
|
9404 90 000 |
– Muu |
|
9405 10 000 |
– Lühtrid jm elektrilised lae- ja seinavalgustid, v.a valgustid avalike kohtade või magistraalteede valgustamiseks |
|
9405 20 000 |
– Elektrilised laua-, põranda- ja öölambid |
|
9405 30 000 |
– Elektrilised jõuluküünlad jms komplektid |
|
9405 40 900 |
– – – muu |
|
9405 50 900 |
– – – Muu |
|
9405 60 000 |
– Sisevalgustusega sildid, märgid, valgustablood jms |
|
9405 91 900 |
– – – Muu |
|
9405 92 900 |
– – – Muu |
|
9405 99 900 |
– – – Muu |
|
9406 00 900 |
– – – Muu |
Loetelu 3
|
HS kood |
Kauba kirjeldus |
|
2203 00 000 |
Linnaseõlu |
|
2205 10 000 |
– Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest, nõudes mahuga kuni 2 liitrit |
|
2205 90 000 |
– Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest: muu |
|
2402 10 000 |
– Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod |
|
2402 20 000 |
– Tubakat sisaldavad sigaretid |
|
2402 90 100 |
– – – Sigarid |
|
2402 90 200 |
– – – Sigaretid |
|
2403 99 900 |
– – – Muu |
(*1) Kasutatud sõidukiks loetakse sõidukit, mis on olnud registris rohkem kui kuus kuud ja millega on sõidetud vähemalt 6 000 km.
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/43 |
EL-MAROKO ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2008,
26. november 2008,
millega luuakse tollikoostöö komitee ja võetakse vastu majandusdialoogi töörühma töökord ning muudetakse teatavate assotsiatsioonikomitee allkomiteede töökorda
(2009/21/EÜ)
ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko vahel (1) (edaspidi „assotsiatsioonileping”),
võttes arvesse EL-Maroko assotsiatsiooninõukogu 24. veebruari 2003. aasta otsust nr 1/2003, millega asutatakse assotsiatsioonikomitee allkomiteed, (2) eriti selle ainsa artikli neljandat lõiku,
võttes arvesse EL-Maroko assotsiatsiooninõukogu 24. oktoobri 2005. aasta soovitust nr 1/2005 EL-Maroko tegevuskava rakendamise kohta, (3)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Assotsiatsioonilepingu ja naabruspoliitika raames vastu võetud EL-Maroko tegevuskava rakendamise tulemusena tihenevad pidavalt ELi ja Maroko vahelised suhted. |
|
(2) |
Mõlemad lepinguosalised on kindlalt otsustanud tugevdada omavahelisi suhteid ja leida selleks uusi võimalusi. |
|
(3) |
Partnerluse prioriteetide rakendamise ja õigusaktide lähendamise üle tuleks teostada järelevalvet. ELi volitused määravad kindlaks Vahemere piirkonna riikidega koostöösuhete arendamise raamistiku; seejuures võetakse arvesse vajadust tagada Barcelona protsessi kui terviku sidusus ja tasakaalustatus. |
|
(4) |
EL-Maroko assotsiatsiooninõukogu 18. novembri 2005. aasta otsuses nr 2/2005, millega muudetakse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 4 mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta, (4) ei ole enam osutatud tollikoostöö komiteele. Seetõttu tuleks luua tollikoostöö komitee tööks uus õiguslik alus. |
|
(5) |
Assotsiatsioonilepingu artikliga 84 nähakse ette lepingu rakendamiseks vajalike töörühmade ja organite loomine. |
|
(6) |
Assotsiatsioonilepingu artikli 44 punktiga a luuakse ELi ja Maroko vahel majandusdialoog. Majandusdialoogi töörühma töökord tuleks vastu võtta. |
|
(7) |
EL-Maroko tegevuskava üle saavutatud kokkulepe järel on tekkinud uusi dialoogi- ja koostöövaldkondi. Assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 1/2003 loodud allkomiteed ei kata kõiki nimetatud valdkondi. |
|
(8) |
Seetõttu tuleks tagada, et kõikide assotsiatsioonilepingus ja EL-Maroko tegevuskavas sätestatud teemade järelevalvet teostaks pädev allkomitee, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Assotsiatsioonikomitee juurde luuakse EL-Maroko tollikoostöö komitee, mille ülesandeks on jälgida assotsiatsioonilepingu ja naabruspoliitika raames kokku lepitud EL-Maroko tegevuskava rakendamist, tagada päritolureegleid käsitleva assotsiatsioonilepingu protokolli nr 4 rakendamiseks vajalik halduskoostöö ning täita mis tahes muid tollialaseid ülesandeid, mis talle võidakse usaldada.
Tollikoostöö komitee töökord on esitatud I lisas.
Tollikoostöö komitee töötab assotsiatsioonikomitee alluvuses, kellele ta annab aru iga kord pärast komitee koosolekut. Tollikoostöö komiteel ei ole otsustamisõigust. Ta võib siiski anda soovitusi assotsiatsioonilepingu tõhusa rakendamise hõlbustamiseks ja esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid. Kõnealused soovitused ja ettepanekud võetakse vastu ühise kokkuleppe alusel.
Assotsiatsioonikomitee võtab kõik muud selle tõhusa toimimise tagamiseks vajalikud meetmed ja teatab nendest assotsiatsiooninõukogule.
Artikkel 2
Võetakse vastu assotsiatsioonilepingu artikli 44 punktiga a loodud majandusdialoogi töörühma töökord, mis on esitatud II lisas.
Majandusdialoogi töörühm töötab assotsiatsioonikomitee alluvuses, kellele ta annab aru iga kord pärast töörühma koosolekut. Töörühmal ei ole otsustamisõigust. Ta võib siiski esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.
Assotsiatsioonikomitee võtab kõik muud töörühma tõhusa toimimise tagamiseks vajalikud meetmed ja teatab nendest assotsiatsiooninõukogule.
Artikkel 3
Assotsiatsioonikomitee allkomiteede nr 1 „Siseturg”, nr 2 „Tööstus, kaubandus ja teenused”, nr 3 „Transport, keskkond ja energeetika”, nr 5 „Põllumajandus ja kalandus” ning nr 6 „Õigusküsimused ja julgeolek” käsitletavate teemade loetelu, mis on esitatud assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 1/2003 vastu võetud allkomiteede töökorra II lisa punktis 3, muudetakse vastavalt käesoleva otsuse III lisale.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. november 2008
Assotsiatsiooninõukogu nimel
eesistuja
M. NICOLAIDIS
(1) EÜT L 70, 18.3.2000, lk 2.
(2) ELT L 79, 26.3.2003, lk 14.
I LISA
EL-MAROKO TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE TÖÖKORD
1. Koosseis ja eesistumine
EL-Maroko tollikoostöö komitee (edaspidi „komitee”) koosneb Euroopa Komisjoni esindajatest, keda abistavad liikmesriikide tolliasjatundjad, ning Maroko tolli esindajatest (ja/või teistest valitsuse esindajatest). Komitee eesistujaks on vaheldumisi Maroko tolli ja Euroopa Ühenduse esindaja.
2. Volitused
Komitee allub assotsiatsioonikomiteele, kellele ta esitab aruande pärast iga koosolekut. Komiteel ei ole otsustamisõigust. Tal on siiski õigus teha ettepanekuid assotsiatsioonikomiteele.
3. Teemad
Komitee uurib kõiki tolliküsimusi, mis on seotud assotsiatsioonilepingu ja naabruspoliitika raames kokku lepitud EL-Maroko tegevuskava rakendamisega. Ta hindab eriti õigusaktide lähendamise, rakendamise ja kohaldamise vallas tehtavaid edusamme. Kui see on asjakohane, uurib ta avaliku halduse alast koostööd. Komitee tegeleb tollivaldkondades tekkida võivate probleemidega (eelkõige päritolureeglid, üldised tolliprotseduurid, tollinomenklatuur, tolliväärtuse määramine, tariifirežiimid ja tollikoostöö) ning soovitab võimalikke meetmeid. Assotsiatsioonikomitee taotlusel võib komitee käsitleda ka muid teemasid, kaasa arvatud horisontaalsed küsimused.
Komitee koosolekutel võidakse käsitleda ühte või mitut tolliküsimust või tolliküsimusi tervikuna.
4. Sekretariaat
Euroopa Komisjoni ametnik ja Maroko valitsuse ametnik tegutsevad ühiselt komitee alaliste sekretäridena.
Kõik komiteesse puutuvad teated edastatakse komitee sekretäridele.
5. Koosolekud
Komitee tuleb kokku juhul, kui asjaolud seda nõuavad, kuid vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi lepinguosalise taotlusel, mille saadab asjaomane sekretär, kes edastab taotluse teisele lepinguosalisele. Komitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise lepinguosalise sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul.
Kiireloomuliste toimingute korral võib komitee kokku kutsuda lühema tähtaja jooksul lepinguosaliste kokkuleppel. Kõik koosoleku kokkukutsumise taotlused tuleb koostada kirjalikult.
Komitee koosolekud toimuvad lepinguosaliste vahel kokku lepitud kuupäeval ja kohas.
Koosoleku kutsub kokku kummagi lepinguosalise puhul asjaomane sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale kummagi lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.
Lepinguosaliste kokkuleppel võib komitee kutsuda oma koosolekutele mõlema lepinguosalise tehniliste talituste esindajaid, kes on seotud asjaomase küsimusega või kaasatud selle arutamisse, kuna küsimus on oma olemuselt horisontaalne, ning samuti eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.
6. Koosoleku päevakord
Taotlused komitee koosoleku päevakorda võetavate punktide kohta edastatakse komitee sekretäridele.
Eesistuja koostab igaks koosolekuks esialgse päevakorra. Komitee sekretär edastab selle teisele lepinguosalisele hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.
Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille kohta sekretärid on saanud nende päevakorda võtmise taotluse vähemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Lepinguosalised peavad täiendavad ja tõendavad dokumendid kätte saama vähemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Erakorraliste ja/või kiireloomuliste juhtumite puhul võib neid tähtaegu lühendada lepinguosaliste kokkuleppel.
Komitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.
7. Koosoleku protokoll
Koosoleku protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosolekut. Komitee sekretärid edastavad koosoleku protokolli koopia koos komitee ettepanekutega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.
8. Avalikustamine
Kui ei ole teisiti otsustatud, ei ole komitee koosolekud avalikud.
II LISA
EL-MAROKO MAJANDUSDIALOOGI TÖÖRÜHMA TÖÖKORD
1. Koosseis ja eesistumine
Majandusdialoogi töörühma (edaspidi „töörühm”) kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Maroko valitsuse esindajad ning selle eesistujaks on ühiselt mõlemad lepinguosalised. Liikmesriike teavitatakse töörühma koosolekutest ja kutsutakse nendel osalema.
2. Volitused
Töörühm tegeleb arutelu, konsulteerimise ja järelevalvega. Töörühm allub assotsiatsioonikomiteele, kellele ta esitab aruande pärast iga koosolekut. Töörühmal ei ole otsustamisõigust. Tal on siiski õigus teha ettepanekuid assotsiatsioonikomiteele.
3. Teemad
Töörühm arutab makromajandusküsimusi. Ta jälgib samuti assotsiatsioonilepingu ja naabruspoliitika raames kokku lepitud EL-Maroko tegevuskava rakendamist, eelkõige allpool loetletud valdkondades, keskendudes õigusaktide lähendamisel, rakendamisel ja kohaldamisel tehtavatele edusammudele. Kui see on asjakohane, uurib ta avaliku halduse alast koostööd. Töörühm tegeleb järgmistes valdkondades tekkida võivate probleemidega ning soovitab võimalikke meetmeid:
|
a) |
makromajanduslik raamistik; |
|
b) |
struktuurireformid; |
|
c) |
finantssektor ja kapitaliturud (makromajanduslikud küsimused); |
|
d) |
kapitali liikumine ja jooksvad maksed; |
|
e) |
avaliku sektori finantsjuhtimine ja -kontroll; |
|
f) |
maksustamine; |
|
g) |
statistika. |
Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid, kaasa arvatud horisontaalsed küsimused.
Töörühma koosolekutel võidakse käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.
4. Sekretariaat
Euroopa Komisjoni ametnik ja Maroko valitsuse ametnik tegutsevad ühiselt töörühma alaliste sekretäridena.
Kõik töörühma puudutavad teated edastatakse töörühma sekretäridele.
5. Koosolekud
Töörühm tuleb kokku juhul, kui asjaolud seda nõuavad, kuid vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi lepinguosalise taotlusel, mille saadab asjaomane sekretär, kes edastab taotluse teisele lepinguosalisele. Töörühma kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise lepinguosalise sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul.
Kiireloomuliste toimingute korral võib töörühma kokku kutsuda lühema tähtaja jooksul lepinguosaliste kokkuleppel. Kõik koosoleku kokkukutsumise taotlused tuleb koostada kirjalikult.
Töörühma koosolekud toimuvad lepinguosaliste vahel kokku lepitud kuupäeval vaheldumisi Brüsselis ja Rabatis.
Koosoleku kutsub kokku kummagi lepinguosalise puhul asjaomane sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale kummagi lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.
Lepinguosaliste kokkuleppel võib töörühma koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.
6. Koosoleku päevakord
Taotlused töörühma koosoleku päevakorda võetavate punktide kohta edastatakse töörühma sekretäridele.
Kaaseesistujad koostavad vaheldumisi igaks koosolekuks esialgse päevakorra. Töörühma sekretär edastab selle teisele lepinguosalisele hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.
Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille kohta sekretärid on saanud nende päevakorda võtmise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad lepinguosalised peavad tõendavad dokumendid kätte saama vähemalt seitse päeva enne koosolekut. Erakorraliste ja/või kiireloomuliste juhtumite puhul võib neid tähtaegu lühendada lepinguosaliste kokkuleppel.
Töörühm võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.
7. Koosoleku protokoll
Koosoleku protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosolekut. Töörühma sekretärid edastavad koosoleku protokolli koopia koos töörühma ettepanekutega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.
8. Avalikustamine
Kui ei ole teisiti otsustatud, ei ole töörühma koosolekud avalikud.
III LISA
A. EL-MAROKO ALLKOMITEE NR 1 „SISETURG” TÖÖKORD
Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/2003 II lisa punktis 3 osutatud loetelu teemadest, millega allkomitee tegeleb, asendatakse järgmisega:
|
„a) |
standardimine, sertifitseerimine, vastavushindamine ja turujärelevalve (nimetatud valdkondades sõlmitud kaubanduslepingutega hõlmamata küsimused); |
|
b) |
konkurents ja riigiabi; |
|
c) |
intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused; |
|
d) |
riigihanked; |
|
e) |
tarbijakaitse; |
|
f) |
teenused (reguleerimisküsimused), sealhulgas finants- ja postiteenused; |
|
g) |
äriühinguõigus ja asutamisõigus.” |
B. EL-MAROKO ALLKOMITEE NR 2 „TÖÖSTUS, KAUBANDUS JA TEENUSED” TÖÖKORD
Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/2003 II lisa punktis 3 osutatud loetelu teemadest, millega allkomitee tegeleb, asendatakse järgmisega:
|
„a) |
tööstuskoostöö ja ettevõtluspoliitika; |
|
b) |
kaubandusküsimused; |
|
c) |
teenuskaubandus ja asutamisõigus; |
|
d) |
turism ja käsitöö; |
|
e) |
tehnilisi norme, standardimist ja vastavushindamist käsitlevate kaubanduslepingute ettevalmistamine; |
|
f) |
andmekaitse; |
|
g) |
kaubandusstatistika.” |
C. EL-MAROKO ALLKOMITEE NR 3 „TRANSPORT, KESKKOND JA ENERGEETIKA” TÖÖKORD
Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/2003 II lisa punktis 3 osutatud loetelu teemadest, millega allkomitee tegeleb, asendatakse järgmisega:
|
„a) |
transport, sealhulgas infrastruktuuride moderniseerimine ja arendamine, kõikide transpordiliikide turvalisuse ja ohutuse suurendamine, sadamate ja lennujaamade kontroll ja juhtimine, mitmeliigilise transpordisüsteemi täiustamine, võttes arvesse koostalitlusvõimet; |
|
b) |
keskkond, sealhulgas suutlikkuse suurendamine seoses keskkonnaalase juhtimise institutsiooniliste ja õiguslike tahkudega ning võitlusega eri reostusliikide vastu; keskkonnamõõtme lülitamine Euroopa-Vahemere partnerluse prioriteetsetesse sektoritesse säästva arengu huvides; riiklike keskkonnakaitseprogrammide, eelkõige seoses reovee ja tahkete jäätmete käitlemisega seotud programmide rakendamine; piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö hoogustamine, eriti seoses kliimamuutustega; |
|
c) |
energeetika, sealhulgas infrastruktuuride moderniseerimine ja arendamine, energeetika infrastruktuuri ja -transpordi turvalisus ja ohutus, nõudluse juhtimine, taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine, teadustegevus ja koostöö andmevahetuses.” |
D. EL-MAROKO ALLKOMITEE NR 5 „PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS” TÖÖKORD
Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/2003 II lisa punktis 3 osutatud loetelu teemadest, millega allkomitee tegeleb, asendatakse järgmisega:
|
„a) |
põllumajandus- ja kalandussaadused; |
|
b) |
põllumajanduskoostöö ja maaelu arendamine; |
|
c) |
töödeldud põllumajandustooted; |
|
d) |
fütosanitaar- ja veterinaarküsimused; |
|
e) |
nimetatud toodetega kauplemise suhtes kohaldatavad õigusaktid.” |
E. EL-MAROKO ALLKOMITEE NR 6 „ÕIGUSKÜSIMUSED JA JULGEOLEK” TÖÖKORD
Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/2003 II lisa punktis 3 osutatud loetelu teemadest, millega allkomitee tegeleb, asendatakse järgmisega:
|
„a) |
õigusalane koostöö; |
|
b) |
justiitskoostöö tsiviil- ja kriminaalküsimustes; |
|
c) |
koostöö võitluses organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas inimkaubanduse, uimastiäri, terrorismi, korruptsiooni ja rahapesuga; |
|
d) |
politseikoostöö.” |
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/51 |
NÕUKOGU OTSUS,
8. detsember 2008,
millega määratakse Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees
(2009/22/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 207,
tuletades meelde nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta otsust 2001/79/ÜVJP Euroopa Liidu Sõjalise Komitee loomise kohta, (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Otsuse 2001/79/ÜVJP artikli 3 kohaselt määrab Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimehe kaitsejõudude juhtide tasandil kohtunud komitee soovituse alusel nõukogu. |
|
(2) |
Kaitsejõudude juhtide tasandil 29. oktoobril 2008 kohtunud komitee soovitas määrata Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimeheks kindral Håkan SYRÉNI, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Kindral Håkan SYRÉN määratakse Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimeheks kolmeks aastaks alates 6. novembrist 2009.
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 8. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
B. KOUCHNER
SOOVITUSED
Komisjon
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/52 |
KOMISJONI SOOVITUS,
19. detsember 2008,
mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8625 all)
(Ainult hollandi-, inglis-, soome-, prantsus-, saksa-, kreeka-, itaalia-, malta-, portugali-, hispaania-, sloveeni- ja rootsikeelne tekst on autentne)
(2009/23/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 106 lõikele 2 võivad liikmesriigid emiteerida münte tingimusel, et Euroopa Keskpank on emissiooni koguse heaks kiitnud. |
|
(2) |
Kooskõlas asutamislepingu artikli 106 lõike 2 teise lausega on nõukogu selles valdkonnas vastu võtnud ühtlustavad meetmed nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta. (1) |
|
(3) |
Vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) (2) artiklile 11 peaksid nimiväärtusele ja tehnilistele tingimustele vastavad euros ja sendis vääringustatud mündid kehtima seadusliku maksevahendina kõigis osalevates liikmesriikides, nagu on määratletud kõnealuses määruses. |
|
(4) |
Osalevate liikmesriikide üldise tava kohaselt lastakse euro käibemündid, sealhulgas mälestusmündid ringlusse nimiväärtusega. See ei välista võimalust, et väike osa käibele lastavate euromüntide koguväärtusest müüakse kõrgema hinnaga, kui kõnealused mündid on valmistatud eriti kvaliteetselt või antakse välja eripakendis. |
|
(5) |
Euromündid ei ole ringluses mitte ainult selles liikmesriigis, kus nad emiteeritakse, vaid kogu euroalal ja isegi sellest väljaspool. Seda arvesse võttes tuleks liikmesriiki tähistaval küljel selgelt märkida mündi käibele lasknud liikmesriik, et huvitatud kasutajad saaksid mündi päritoluliikmesriigi hõlpsasti kindlaks teha. |
|
(6) |
Euromüntidel on ühine Euroopa külg ja liikmesriiki äratuntavalt tähistav külg. Euromüntide ühisel Euroopa küljel on nii ühisraha nimetus kui ka mündi nimiväärtus. Liikmesriiki tähistaval küljel ei tohiks korrata ei ühisraha nimetust ega mündi nimiväärtust. |
|
(7) |
Euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse määrab kindlaks iga osalev liikmesriik, kuid kõnealust kujundust peaksid täielikult ümbritsema Euroopa lipu 12 tähte. |
|
(8) |
Seoses euromüntide liikmesriiki tähistaval küljel tehtavate muudatustega peaksid osalevad liikmesriigid järgima ühiseid eeskirju. Ringlusse lastavate euro tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust ei saa põhimõtteliselt muuta, välja arvatud juhul, kui vahetub mündil osutatud riigipea. |
|
(9) |
Mälestusmündid on ringlusse lastavad erimündid, millel liikmesriiki tähistava külje tavakujundus on asendatud erikujundusega, et jäädvustada teatavat teemat. 2-eurone münt on selleks kõige sobivam, pidades silmas mündi suurt läbimõõtu ja teatavaid tehnilisi omadusi, mis pakuvad piisavalt kaitset võltsimise vastu. |
|
(10) |
Ringlusse lastavatel mälestusmüntidel tuleks jäädvustada ainult olulisemaid riiklikke või üleeuroopalisi teemasid, kuna sellised mündid on ringluses kogu euroalal. Vähem oluliste teemade jäädvustamiseks tuleks emiteerida euro meenemündid, mida ei lasta ringlusesse ja mida võib lihtsalt eristada ringluses olevatest euromüntidest. Mälestusmüntidel, mille emiteerivad ühiselt kõik osalevad liikmesriigid, tuleks jäädvustada kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid. |
|
(11) |
On kehtestatud piirang, mille kohaselt võib liikmesriik aastas emiteerida ühe uue kujundusega ringlusse lastava mälestusmündi, kusjuures kõnealune piirang on olnud tõhus ja peab alles jääma, koos täiendava võimalusega emiteerida kõigi osalevate liikmesriikidega ühiselt üks uue kujundusega ringlusse lastav mälestusmünt. Liikmesriik võib emiteerida ringlusse lastava mälestusmündi, kui riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt. |
|
(12) |
Ringlusse lastavate mälestusmüntide koguse suhtes tuleb kehtestada teatavad piirangud, tagamaks, et sellised mündid moodustaksid väikese osa ringluses olevate 2-euroste müntide koguhulgast. Samas peaksid kõnealused piirangud võimaldama lasta käibele piisaval hulgal münte, et tagada mälestusmüntide tõhus ringlus. |
|
(13) |
Kuna euromündid on ringluses kogu euroalal, on liikmesriiki tähistavad kujunduselemendid ühist huvi pakkuv küsimus. Münte käibele laskvad liikmesriigid peaksid aegsasti enne kavandatud käibele laskmise kuupäeva teavitama üksteist uuest liikmesriiki tähistava külje kujundusest. Selleks edastavad münte emiteerivad liikmesriigid uute euromüntide kujunduse kavandid komisjonile, kes kontrollib nende vastavust käesolevale soovitusele. |
|
(14) |
Liikmesriikidega on arutatud käesolevas soovituses esitatud suuniseid, et võtta arvesse liikmesriikide erinevaid riiklike tavasid ja eelistusi selles valdkonnas. |
|
(15) |
Ühendus on sõlminud rahanduskokkulepped Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigiga, lubades neil emiteerida teatava koguse euromünte. Ühiseid suuniseid tuleks kohaldada ka nende riikide poolt ringlusse lastavate euromüntide suhtes. |
|
(16) |
Käesolev soovitus tuleb läbi vaadata enne 2015. aasta lõppu, et teha kindlaks, kas suuniseid tuleks muuta. |
|
(17) |
Käesoleva soovitusega tuleks asendada komisjoni 29. septembri 2003. aasta soovitus, mis käsitleb euro käibemüntide liikmesriiki tähistava esikülje kujunduse muutmise üldist tava (3) ning komisjoni 3. juuni 2005. aasta soovitus ühiste suuniste kohta euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede jaoks, (4) |
SOOVITAB JÄRGMIST:
1. Euromüntide ringlusse laskmine
Euro käibemündid tuleks lasta ringlusse nimiväärtusega. See ei välista võimalust, et väike osa emiteeritud euromünte müüakse kõrgema hinnaga juhul, kui see on põhjendatud, nt kõrge kvaliteet või eripakend.
2. Emiteeriva liikmesriigi kindlakstegemine
Mis tahes nimiväärtusega euro käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel peab olema märge mündi käibele lasknud riigi kohta kas liikmesriigi nime või selle lühendi kujul.
3. Vääringu nimetuse ja nimiväärtuse puudumine
|
1. |
Euro käibemündi liikmesriiki tähistaval küljel ei tohiks korrata märget vääringu nimiväärtuse või selle ükskõik millise osa kohta ega ühtse vääringu või selle alajaotuse nime, välja arvatud juhul, kui see tuleneb liikmesriigis kasutusel olevast erinevast tähestikust. |
|
2. |
2-eurose mündi serval olev kiri võib viidata mündi nimiväärtusele ainult juhul, kui kasutatakse numbrit „2” või sõna „euro” või mõlemat. |
4. Liikmesriiki tähistava külje kujundus
Euro käibemüntide liikmesriiki tähistava küljel peaksid olema kujutatud 12 Euroopa tähte, mis täielikult ümbritsevad liikmesriiki tähistavat kujundust, sealhulgas aastaarvu ja märget käibelelaskva liikmesriigi nime kohta. Euroopa tähed tuleks kujutada nii nagu need on esitatud Euroopa lipul.
5. Käibele lastavate euro tavamüntide liikmesriiki tähistava külje muutmine
Ilma et see piiraks punkti 6 kohaldamist ei saa põhimõtteliselt muuta ringlusse lastavate euros ja sendis vääringustatud euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust, välja arvatud juhul, kui vahetub mündil osutatud riigipea. Käibelelaskval liikmesriigil tuleks lubada ajakohastada riigipea kujutisega euromüntide kujundust iga viieteist aasta järel, et võtta arvesse vajadust muuta riigipea kujutist. Käibelelaskval liikmesriigil tuleks võimaldada ajakohastada euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust, et täielikult järgida käesolevat soovitust.
Asjaolu, et riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt, ei tohiks anda õigust muuta ringlusse lastavate euro tavamüntide liikmesriiki tähistavat külge.
6. Ringlusse lastavate euro mälestusmüntide emiteerimine
|
1. |
Ringlusse lastavatel euro mälestusmüntidel, mille kujundus erineb ringlusse lastavate euro tavamüntide kujundusest, tuleks jäädvustada ainult olulisemaid riiklikke või üleeuroopalisi teemasid. Ringlusse lastavatel euro mälestusmüntidel, mille ühiselt emiteerivad kõik määruse (EÜ) nr 974/98 artiklis 1 määratletud osalevad liikmesriigid (edaspidi „osalevad liikmesriigid”), tuleks jäädvustada ainult kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid ja müntide emissiooni peaks heaks kiitma nõukogu. |
|
2. |
Ringlusse lastavate euro mälestusmüntide emiteerimisel tuleb järgida järgmiseid eeskirju:
|
7. Teavitamise kord ja tulevaste muudatuste avaldamine
Liikmesriigid peaksid üksteist teavitama uute euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse kavandist, sealhulgas mündi serval olevast kirjast ning emissioonimahust, enne kui nad selle kujunduse ametlikult kinnitavad. Selleks edastab emiteeriv liikmesriik komisjonile euromüntide uue kujunduse kavandi reeglina vähemalt kuus kuud enne kavandatud emissiooni kuupäeva. Komisjon peaks kontrollima kavandi vastavust käesolevas soovituses esitatud suunistele ning viivitamata teavitama teisi liikmesriike majandus- ja rahanduskomitee asjakohase allkomitee kaudu. Juhul kui komisjoni arvates ei ole käesolevas soovituses esitatud suuniseid järgitud, peaks majandus- ja rahanduskomitee asjakohane allkomitee otsustama, kas kujundus heaks kiita või mitte.
Majandus- ja rahanduskomitee asjakohane allkomitee peaks heaks kiitma selliste ringlusse lastavate euro mälestusmüntide kujunduse, mille emiteerivad ühiselt kõik osalevad liikmesriigid.
Kogu asjakohane teave liikmesriikide uute euromüntide kujunduse kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
8. Soovituse kohaldamisala
Käesolevat soovitust tuleks kohaldada nii ringlusse lastavate euro tava- kui ka mälestusmüntide liikmesriiki tähistava külje ja mündi serval oleva kirja suhtes. Seda ei kohaldada selliste ringlusse lastud euro tava- ja mälestusmüntide liikmesriiki tähistava külje ja mündi serval oleva kirja suhtes, mis emiteeriti või kiideti heaks enne käesoleva soovituse vastuvõtmist kehtinud teavitamise korra kohaselt.
9. Eelmise soovituse kehtetuks tunnistamine
Soovitused 2003/734/EÜ ja 2005/491/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
10. Adressaadid
Käesolev soovitus on adresseeritud kõigile osalevatele liikmesriikidele.
Brüssel, 19. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joaquín ALMUNIA
(1) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 6.
(2) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.
|
14.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/s3 |
MÄRKUS LUGEJALE
Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.
Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.