1.   Aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis.

2.   Käesoleva direktiivi tähenduses on „tarbimisse lubamine”:

3.   Tarbimisse lubamise hetkeks loetakse:

4.   Aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist kauba laadi, ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu või pädevate asutuste antud loa tagajärjel, ei käsitata tarbimisse lubamisena.

Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaup täielikult hävinuks või pöördumatult kahjustunuks, kui seda ei saa enam aktsiisikaubana kasutada.

Kõnealuse aktsiisikauba täielikku hävimist või kahjustumist tuleb tõendada viisil, mis rahuldaks pädevat asutust liikmesriigis, kus aktsiisikaup täielikult hävines või pöördumatult kahjustus, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus kahjustus tekkis, siis selle liikmesriigi pädevat asutust, kus see avastati.

5.   Iga liikmesriik kehtestab oma eeskirjad ja tingimused, mille alusel määratakse kindlaks lõikes 4 nimetatud kahjustumine.

1.   Sissenõutavaks muutunud aktsiisi maksmise eest vastutab järgmine isik:

2.   Kui ühest aktsiisivõlast tuleneva maksusumma maksmise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle eest solidaarselt.

1.   Kui aktsiisikauba aktsiisi peatamise korra alusel liikumisel on toimunud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, toimub aktsiisikauba tarbimisse lubamine liikmesriigis, kus eeskirjade rikkumine aset leidis.

2.   Kui aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel on avastatud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, ning ei ole võimalik kindlaks teha, kus eeskirjade rikkumine aset leidis, loetakse eeskirjade rikkumine toimunuks liikmesriigis, kus see avastati, ja hetkel, mil see avastati.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel teavitavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kaup tarbimisse lubati või loeti tarbimisse lubatuks, lähteliikmesriigi pädevaid asutusi.

4.   Kui aktsiisi peatamise korra alusel liikuv aktsiisikaup ei ole jõudnud sihtkohta ja kauba liikumisel ei ole avastatud ühtegi eeskirjade rikkumist, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, loetakse eeskirjade rikkumine toimunuks lähteliikmesriigis ajal, mil liikumine algas, välja arvatud juhul, kui nelja kuu jooksul alates kauba liikumise algusest vastavalt artikli 20 lõikele 1 ei saada lähteliikmesriigi pädevate asutuste nõutaval viisil tõendit liikumise lõppemise kohta vastavalt artikli 20 lõikele 2 või eeskirjade rikkumise toimepaneku koha kohta.

Kui artikli 18 kohaselt maksmise tagatise esitanud isik ei olnud teadlik või võis olla mitteteadlik asjaolust, et kaup ei jõudnud oma sihtkohta, võimaldatakse tal ühe kuu jooksul alates hetkest, mil lähteliikmesriigi pädevad asutused sellekohase teabe edastavad, esitada tõendid aktsiisikauba liikumise lõppemise kohta vastavalt artikli 20 lõikele 2 või eeskirjade rikkumise toimumiskoha kohta.

5.   Kui aga lõigetes 2 ja 4 nimetatud juhtudel tehakse enne kolme aasta möödumist liikumise alguse kuupäevast vastavalt artikli 20 lõikele 1 kindlaks liikmesriik, kus eeskirjade rikkumine tegelikult aset leidis, kohaldatakse lõike 1 sätteid.

Sellisel juhul teavitavad pädevad asutused liikmesriigis, kus eeskirjade rikkumine aset leidis, pädevaid asutusi selles liikmesriigis, kus toimus aktsiisiga maksustamine, ning need tagastavad aktsiisi või vähendavad seda niipea, kui on esitatud tõend aktsiisiga maksustamise kohta teises liikmesriigis.

6.   Käesoleva artikli tähenduses on „eeskirjade rikkumine” olukord, mis tekib aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel, välja arvatud artikli 7 lõikes 4 nimetatud olukord, mille tõttu aktsiisikauba liikumine või osa liikumisest ei ole lõppenud vastavalt artikli 20 lõikele 2.

1.   Aktsiisikaup vabastatakse aktsiisist, kui see kaup on ette nähtud kasutamiseks:

2.   Nimetatud aktsiisivabastuste suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi kehtestatud tingimusi ja piiranguid. Liikmesriigid võivad anda aktsiisivabastuse aktsiisitagastuse kujul.

1.   Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 kohaldamist, peab artikli 12 lõikes 1 nimetatud kaubasaajale aktsiisi peatamise korra alusel veetava aktsiisikaubaga olema kaasas vabastussertifikaat.

2.   Komisjon kehtestab vabastussertifikaadi vormi ja sisu vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

3.   Artiklites 21 kuni 27 sätestatud menetlust ei kohaldata aktsiisi peatamise korra alusel toimuvatele aktsiisikauba liikumistele artikli 12 lõike 1 punktis c nimetatud relvajõududele, kui nad on hõlmatud otse Põhja-Atlandi lepingule tugineva menetlusega.

Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et artiklites 21 kuni 27 sätestatud menetlust kasutatakse selliste liikumiste puhul, mis toimuvad üksnes nende territooriumil, või asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel, nende territooriumite vahel.

1.   Liikmesriigid võivad aktsiisist vabastada maksuvabade kaupluste aktsiisikauba, mis viiakse reisijate isiklikus pagasis kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki lennu- või merereisiga.

2.   Kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki suunduva õhusõiduki või laeva pardal reisijateveo ajal pakutavat aktsiisikaupa käsitatakse samal viisil kui maksuvabas kaupluses pakutavat aktsiisikaupa.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 1 ja 2 ettenähtud maksuvabastuse kohaldamine nii, et ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

4.   Liikmesriigid, kellel on 1. juulil 2008 väljaspool lennujaamu või meresadamaid asuvaid maksuvabasid kauplusi, võivad kuni 1. jaanuarini 2017 jätkuvalt aktsiisist vabastada neis kauplustes pakutava ja kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki reisijate isiklikus pagasis veetava aktsiisikauba.

5.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   Aktsiisikaupa võib vedada ühenduse territooriumil, kaasa arvatud kauba liikumisel kolmanda riigi või kolmanda territooriumi kaudu, aktsiisi peatamise korra alusel järgmistel juhtudel:

2.   Erandina käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktidest i ja ii ning punktist b ja välja arvatud artikli 19 lõikes 3 nimetatud juhtudel võib sihtliikmesriik enda kehtestatud tingimustel lubada aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikauba vedu oma territooriumil asuvasse vahetu kättetoimetamise kohta, kui sihtliikmesriigi volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja on sellise koha määranud.

Kõnealune volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja vastutab jätkuvalt artikli 24 lõikes 1 nimetatud vastuvõtmise kinnituse esitamise eest.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka nullmääraga maksustatava aktsiisikauba, mida ei ole tarbimisse lubatud, liikumise puhul.

1.   Lähteliikmesriigi pädevad asutused nõuavad enda kehtestatud tingimustel aktsiisikaupa lähetava volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja esitatud tagatist, mis katab aktsiisi peatamise korra alusel toimuvast liikumisest tulenevad riskid.

2.   Erandina lõikest 1 võivad lähteliikmesriigi pädevad asutused nõuda enda kehtestatud tingimustel, et lõikes 1 nimetatud tagatise esitab vedaja, aktsiisikauba omanik, kaubasaaja või ühiselt kaks või enam neist ja lõikes 1 nimetatud isikutest.

3.   Tagatis kehtib kogu ühenduses. Tagatise üksikasjalikud eeskirjad kehtestavad liikmesriigid.

4.   Lähteliikmesriik võib loobuda tagatise nõudmise kohustusest järgmiste aktsiisikauba liikumiste puhul aktsiisi peatamise korra alusel:

1.   Registreeritud kaubasaaja ei tohi aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikaupa vallata ega lähetada.

2.   Registreeritud kaubasaaja peab täitma järgmised tingimused:

3.   Registreeritud kaubasaajale, kes võtab aktsiisikaupa vastu üksnes aeg-ajalt, antakse artikli 4 lõikes 9 nimetatud luba aktsiisikauba konkreetse koguse ja ühe kaubasaatja kohta ning kindlaks ajavahemikuks. Liikmesriigid võivad loa andmist piirata, andes selle igale liikumisele eraldi.

1.   Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel algab käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel ajast, mil aktsiisikaup väljub lähtekoha maksulaost, ning artikli 17 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel ajast, mil aktsiisikaup lubatakse vabasse ringlusse määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 79 kohaselt.

2.   Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel lõpeb artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv ning artikli 17 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel hetkel, mil kaubasaaja aktsiisikauba vastu võtab, ning artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul hetkel, mil kaup väljub ühenduse territooriumilt.

1.   Aktsiisikauba liikumist käsitatakse aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumisena üksnes siis, kui sellega on kaasas elektrooniline haldusdokument, mida töödeldakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

2.   Kaubasaatja esitab käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud esialgse elektroonilise haldusdokumendi lähteliikmesriigi pädevatele asutustele, kasutades otsuse nr 1152/2003/EÜ artiklis 1 nimetatud arvutipõhist süsteemi (edaspidi „arvutipõhine süsteem”).

3.   Lähteliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti kantud andmeid.

Kui kõnealused andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata kaubasaatjat.

Kui kõnealused andmed on kehtivad, annavad lähteliikmesriigi pädevad asutused dokumendile unikaalse haldusviitenumbri ja edastavad selle kaubasaatjale.

4.   Artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv, artikli 17 lõike 1 punktis b ning artikli 17 lõikes 2 nimetatud juhtudel edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi viivitamata sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, kes edastavad selle kaubasaajale, kui kaubasaaja on volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja.

Kui aktsiisikauba saaja on lähteliikmesriigi volitatud laopidaja, edastavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi otse talle.

5.   Käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 161 lõiget 5 kohaldades esitati ekspordideklaratsioon (edaspidi „eksportiv liikmesriik”), kui kõnealune liikmesriik ei ole lähteliikmesriik.

6.   Kaubasaatja esitab aktsiisikaupa saatvale isikule väljatrüki elektroonilisest haldusdokumendist või mis tahes muust äridokumendist, kus on esitatud selgelt tuvastataval viisil unikaalne haldusviitenumber. Seda dokumenti peab olema võimalik esitada pädevatele asutustele nende taotluse peale kogu aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise ajal.

7.   Kaubasaatja võib elektroonilise haldusdokumendi tühistada, kui liikumine ei ole artikli 20 lõike 1 kohaselt alanud.

8.   Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise jooksul võib kaubasaatja arvutipõhise süsteemi kaudu muuta sihtkohta ja näidata uue sihtkoha, mis peab olema üks artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii nimetatud sihtkohtadest või artikli 17 lõikes 2 nimetatud sihtkoht, kui see on asjakohane.

1.   Kui energiatooteid veetakse aktsiisi peatamise korra alusel meritsi või siseveeteid pidi kaubasaajale, kes ei ole hetkel, mil kaubasaatja esitab artikli 21 lõikes 2 nimetatud elektroonilise haldusdokumendi, veel lõplikult teada, võivad lähteliikmesriigi pädevad asutused anda kaubasaatjale loa jätta kaubasaajat käsitlevad andmed kõnealusest dokumendist välja.

2.   Niipea kui kaubasaajat käsitlevad andmed on teada, ning hiljemalt liikumise lõppemisel, edastab kaubasaatja artikli 21 lõikes 8 nimetatud menetlust kasutades need andmed lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

1.   Aktsiisikauba vastuvõtmisel artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv või artikli 17 lõikes 2 nimetatud sihtkohas esitab kaubasaaja viivitamata ja hiljemalt viis tööpäeva pärast liikumise lõppemist, välja arvatud pädevatele asutustele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, arvutipõhise süsteemi kaudu kauba vastuvõtmise kinnituse (edaspidi „vastuvõtmise kinnitus”).

2.   Sihtliikmesriigi pädevad asutused määravad kindlaks, millise korra alusel artikli 12 lõikes 1 osutatud kaubasaajad kauba vastuvõtmise kinnituse esitavad.

3.   Sihtliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt vastuvõtmise kinnituses esitatud andmeid.

Kui kõnealused andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata kaubasaajat.

Kui kõnealused andmed on kehtivad, kinnitavad sihtliikmesriigi pädevad asutused kaubasaajale vastuvõtmise kinnituse registreerimist ja edastavad selle lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

4.   Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad vastuvõtmise kinnituse kaubasaatjale. Kui lähte- ja sihtkoht asuvad samas liikmesriigis, edastavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused vastuvõtmise kinnituse otse kaubasaatjale.

1.   Artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii ja kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel, koostavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (13) artikli 793 lõikes 2 nimetatud väljumistolliasutuse poolt või asutuse poolt, kus täidetakse käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 2 nimetatud formaalsused, koostatud kinnituse alusel ekspordikinnituse, mis tõendab, et aktsiisikaup on ühenduse territooriumilt väljunud.

2.   Eksportiva liikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt lõikes 1 nimetatud kinnitusse kantud andmeid. Kui kõnealused andmed on kontrollitud ja kui lähteliikmesriik on erinev eksportivast liikmesriigist, saadavad viimase pädevad asutused lähteliikmesriigi pädevatele asutustele ekspordikinnituse.

3.   Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad ekspordikinnituse kaubasaatjale.

1.   Erandina artikli 21 lõikest 1 võib kaubasaatja juhul, kui arvutipõhist süsteemi ei saa lähteliikmesriigis kasutada, alustada aktsiisikauba liikumist aktsiisi peatamise korra alusel, tingimusel et:

2.   Kui arvutipõhine süsteem on jälle kasutatav, esitab kaubasaatja esialgse elektroonilise haldusdokumendi vastavalt artikli 21 lõikele 2.

Niipea, kui elektroonilisse haldusdokumenti kantud andmed on vastavalt artikli 21 lõikele 3 heaks kiidetud, asendab see dokument käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud paberkandjal dokumendi. Artikli 21 lõikeid 4 ja 5 ning artikleid 24 ja 25 kohaldatakse mutatis mutandis.

3.   Seni kui elektroonilise haldusdokumendi andmed on heaks kiitmata, käsitatakse liikumist aktsiisi peatamise korra alusel liikumisena koos lõike 1 punktis a nimetatud paberkandjal dokumendiga.

4.   Kaubasaatja peab lõike 1 punktis a nimetatud paberkandjal dokumendi koopia säilitama oma arvepidamise tõendamiseks.

5.   Kui arvutipõhist süsteemi ei saa lähteliikmesriigis kasutada, edastab kaubasaatja artikli 21 lõikes 8 või artiklis 23 nimetatud teabe muude sidevahendite kaudu. Ta teatab sellest lähteliikmesriigi pädevatele asutustele enne sihtkoha muutmist või liikumise jagamist. Käesoleva artikli lõikeid 2 kuni 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

1.   Kui artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv, artikli 17 lõike 1 punktis b ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud juhtudel ei saa artikli 24 lõikes 1 sätestatud vastuvõtmise kinnitust aktsiisikauba liikumise lõppemisel esitada selles artiklis ettenähtud tähtaja jooksul kas seetõttu, et arvutipõhist süsteemi ei saa sihtliikmesriigis kasutada, või seetõttu, et artikli 26 lõikes 1 nimetatud juhul ei ole veel artikli 26 lõikes 2 sätestatud menetlusi täidetud, esitab kaubasaaja sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, paberkandjal dokumendi, mis sisaldab vastuvõtmise kinnitusele kantavaid andmeid ning millega tõendatakse, et liikumine on lõppenud.

Välja arvatud juhul, kui kaubasaaja saab artikli 24 lõikes 1 ettenähtud vastuvõtmise kinnituse arvutipõhise süsteemi kaudu lähiajal esitada, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, saadavad sihtliikmesriigi pädevad asutused esimeses lõigus nimetatud paberkandjal dokumendi koopia lähteliikmesriigi pädevatele asutustele, kes edastavad selle kaubasaatjale või hoiavad selle tema jaoks alles.

Niipea kui arvutipõhine süsteem saab sihtliikmesriigis uuesti töökorda või kui on täidetud artikli 26 lõikes 2 nimetatud menetlused, esitab kaubasaaja vastuvõtmise kinnituse vastavalt artikli 24 lõikele 1. Artikli 24 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

2.   Kui artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul ei saa artikli 25 lõikes 1 sätestatud ekspordikinnitust aktsiisikauba liikumise jaoks koostada kas seetõttu, et arvutipõhist süsteemi ei saa eksportivas liikmesriigis kasutada, või seetõttu, et artikli 26 lõikes 1 nimetatud juhul ei ole veel artikli 26 lõikes 2 sätestatud menetlusi täidetud, saadavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused lähteliikmesriigi pädevatele asutustele paberkandjal dokumendi, mis sisaldab ekspordikinnitusele kantavaid andmeid ning millega tõendatakse, et liikumine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui artikli 25 lõikes 1 ettenähtud ekspordikinnituse saab koostada arvutipõhise süsteemi kaudu lähiajal või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad esimeses lõigus nimetatud paberkandjal dokumendi koopia kaubasaatjale või hoiavad selle tema jaoks alles.

Niipea kui arvutipõhine süsteem saab eksportivas liikmesriigis uuesti töökorda või kui on täidetud artikli 26 lõikes 2 nimetatud menetlused, esitavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused ekspordikinnituse vastavalt artikli 25 lõikele 1. Artikli 25 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

1.   Olenemata artiklist 27, tõendavad artikli 24 lõikes 1 sätestatud vastuvõtmise kinnitus või artikli 25 lõikes 1 sätestatud ekspordikinnitus, et aktsiisikauba liikumine on lõppenud vastavalt artikli 20 lõikele 2.

2.   Erandina lõikest 1 ja vastuvõtmise kinnituse või ekspordikinnituse puudumisel muudel kui artiklis 27 nimetatud põhjustel, võib aktsiisi peatamise korra alusel toimunud liikumise lõppemist tõendada artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv, artikli 17 lõike 1 punktis b ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud juhtudel ka sihtliikmesriigi pädevate asutuste kinnitusega, mis põhineb nõuetekohastel tõenditel, et lähetatud aktsiisikaup on jõudnud määratud sihtkohta, või artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul väljumistolliasutuse asukoha liikmesriigi pädeva asutuse kinnitusega, mis tõendab, et aktsiisikaup on ühenduse territooriumilt väljunud.

Kaubasaaja esitatud dokument, mis sisaldab vastuvõtmise kinnituse või ekspordikinnitusega samu andmeid, on nõuetekohaseks tõendiks esimese lõigu tähenduses.

Kui lähteliikmesriigi pädevad asutused on nõuetekohased tõendid aktsepteerinud, lõpetavad nad arvutipõhises süsteemis liikumise.

1.   Komisjon võtab vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu meetmed, et määrata kindlaks:

2.   Iga liikmesriik määrab artiklite 26 ja 27 kohaldamiseks ja nendele vastavalt kindlaks juhud, milles võib lugeda, et arvutipõhist süsteemi pole võimalik kasutada, ning eeskirjad ja menetlused, mida neil juhtudel järgida.

1.   Aktsiisikaubalt, mille füüsiline isik on soetanud oma tarbeks ja mille ta viib ühest liikmesriigist teise, nõutakse aktsiis sisse ainult selles liikmesriigis, kus kaup soetati.

2.   Selleks, et teha kindlaks, kas lõikes 1 nimetatud aktsiisikaup on ette nähtud eraisiku oma tarbeks, peab liikmesriik arvesse võtma eelkõige järgmist:

3.   Lõike 2 punkti e kohaldamiseks võivad liikmesriigid kehtestada üksnes tõendamiseks kasutatavad suunistasemed. Nimetatud suunistasemed ei tohi olla madalamad kui:

4.   Liikmesriigid võivad ka sätestada, et teises liikmesriigis juba tarbimisse lubatud mineraalõlide soetamise puhul muutub aktsiis sissenõutavaks liikmesriigis, kus seda tarbitakse, kui nimetatud kaupa veab füüsiline isik või tema esindaja ebaharilikke veoliike kasutades.

Käesoleva lõike tähenduses on „ebaharilik veoliik” kütuste vedu muul viisil kui sõidukite kütusepaakides või nõuetekohastes varukütusekanistrites ning vedelkütuste vedu muul viisil kui professionaalsete ettevõtjate nimel kasutatavate paakautodega.

1.   Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 1 kohaldamist, juhul kui aktsiisikaupa, mis on ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud, vallatakse kaubanduslikel eesmärkidel teises liikmesriigis seal tarnimiseks või kasutamiseks, maksustatakse see kaup aktsiisiga ning aktsiis muutub sissenõutavaks kõnealuses teises liikmesriigis.

Käesoleva artikli tähenduses on „valdamine kaubanduslikel eesmärkidel” aktsiisikauba valdamine muu isiku kui eraisiku poolt või eraisiku poolt muul eesmärgil kui oma tarbeks ning mida ta ise veab vastavalt artiklile 32.

2.   Kohaldatavateks aktsiisi sissenõutavuse tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis muutub kõnealuses teises liikmesriigis sissenõutavaks.

3.   Sissenõutavaks muutunud aktsiisi maksmise eest vastutab sõltuvalt lõikes 1 nimetatud juhtumist kas isik, kes kaupa tarnib või kelle valduses on tarnimiseks mõeldud kaup või kellele kaup teises liikmesriigis tarnitakse.

4.   Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, kui ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup liigub ühenduse piires kaubanduslikel eesmärkidel, ei käsitata seda kuni sihtliikmesriiki jõudmiseni nendel eesmärkidel valdamisena tingimusel, et kauba liikumisel järgitakse artiklis 34 sätestatud formaalsusi.

5.   Aktsiisikauba asumist kahe liikmesriigi vahel liikuva laeva või õhusõiduki pardal, kui kõnealust kaupa ei müüda ajal, mil laev või õhusõiduk asub ühe liikmesriigi territooriumil, ei käsitata kõnealuses liikmesriigis kaubanduslikel eesmärkidel valdamisena.

6.   Taotluse korral aktsiis tagastatakse või seda vähendatakse liikmesriigis, kus kaup lubati tarbimisse, kui teise liikmesriigi pädevad asutused tuvastavad, et aktsiis muutus sissenõutavaks kõnealuses liikmesriigis ja on seal sisse nõutud.

1.   Artikli 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel liigub aktsiisikaup eri liikmesriikide territooriumite vahel koos saatedokumendiga, mis sisaldab artikli 21 lõikes 1 osutatud dokumendi põhiandmeid.

Komisjon võtab vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu meetmed, millega kehtestatakse saatedokumendi vorm ja sisu.

2.   Artikli 33 lõikes 3 nimetatud isikud peavad täitma järgmisi eeskirju:

Sihtliikmesriik võib enda kehtestatud juhtudel ja tingimustel punktis a nimetatud nõudeid lihtsustada või teha nende suhtes erandi. Sellisel juhul teavitab ta sellest komisjoni, kes teavitab teisi liikmesriike.

1.   Kui ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup viiakse kõnealuses liikmesriigis asuvasse sihtkohta läbi teise liikmesriigi territooriumi, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

2.   Kui aktsiisikaup liigub lõikes 1 sätestatud tingimustel sageli ja korrapäraselt, võivad asjaomased liikmesriigid omavahelisel kokkuleppel enda poolt kehtestatud tingimustel lihtsustada lõikes 1 nimetatud nõudeid.

1.   Ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup, mille on ostnud teises liikmesriigis asuv isik, kes ei ole volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja ja kes ei teosta iseseisvalt majandustegevust, ning mis lähetatakse või veetakse teise liikmesriiki otse või kaudselt müüja poolt või tema nimel, kuulub aktsiisiga maksustamisele sihtliikmesriigis.

Käesoleva artikli tähenduses on „sihtliikmesriik” liikmesriik, kuhu saadetis või veovahend saabub.

2.   Lõikes 1 nimetatud juhul muutub aktsiis sissenõutavaks sihtliikmesriigis aktsiisikauba kättetoimetamisel. Kohaldatavateks aktsiisi sissenõutavuse tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis muutub sissenõutavaks.

Aktsiis makstakse sihtliikmesriigi kehtestatud korras.

3.   Sihtliikmesriigis on aktsiisi maksukohustuslaseks müüja.

Siiski võib sihtliikmesriik näha ette, et maksukohustuslaseks on sihtliikmesriigis asuv maksuesindaja, kelle nimetatud liikmesriigi pädevad asutused on heaks kiitnud, või juhul kui müüja ei ole järginud lõike 4 punktis a sätestatud tingimust, aktsiisikauba saaja.

4.   Müüja või maksuesindaja peab täitma järgmised tingimused:

Asjaomased liikmesriigid võivad enda kehtestatud tingimustel neid nõudeid kahepoolsete kokkulepete alusel lihtsustada.

5.   Lõikes 1 nimetatud juhul tagastatakse esimeses liikmesriigis makstud aktsiis müüja taotlusel või seda vähendatakse, kui müüja või tema maksuesindaja on järginud lõikes 4 sätestatud korda.

6.   Liikmesriigid võivad sätestada erieeskirjad lõigete 1–5 kohaldamiseks aktsiisikauba puhul, mille suhtes kehtib eriline siseriiklik jaotamiskord.

1.   Artikli 33 lõikes 1 ja artikli 36 lõikes 1 nimetatud juhtudel, kui aktsiisikaup on muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus see tarbimisse lubati, toimunud veo käigus täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud kõnealuse kauba laadist tuleneval põhjusel, ettenägematu asjaolu või vääramatu jõu tõttu, või selle liikmesriigi pädevate asutuste antud loa alusel, ei ole aktsiis selles liikmesriigis sissenõutav.

Kõnealuse aktsiisikauba täielikku hävimist või kahjustumist tuleb tõendada viisil, mis rahuldaks selle liikmesriigi pädevat asutust, kus aktsiisikaup täielikult hävines või pöördumatult kahjustus, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus kahjustus tekkis, siis selle liikmesriigi pädevat asutust, kus see avastati.

Artikli 34 lõike 2 punkti a või artikli 36 lõike 4 punkti a kohaselt esitatud tagatis vabastatakse.

2   Iga liikmesriik kehtestab oma eeskirjad ja tingimused, mille alusel määratakse kindlaks lõikes 1 nimetatud kahjustumine.

1.   Kui aktsiisikauba liikumise vältel on aset leidnud eeskirjade rikkumine vastavalt artikli 33 lõikele 1 või artikli 36 lõikele 1 muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus see tarbimisse lubati, maksustatakse see aktsiisiga ning aktsiis on sissenõutav liikmesriigis, kus eeskirju rikuti.

2.   Kui aktsiisikauba liikumise vältel on aset leidnud eeskirjade rikkumine vastavalt artikli 33 lõikele 1 või artikli 36 lõikele 1 muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus see tarbimisse lubati, ja kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus eeskirjade rikkumine aset leidis, loetakse eeskirjade rikkumine toimunuks liikmesriigis, kus see avastati, ning aktsiis on sissenõutav selles liikmesriigis.

Kui aga enne kolme aasta möödumist alates aktsiisikauba soetamise kuupäevast tehakse kindlaks liikmesriik, kus eeskirjade rikkumine tegelikult aset leidis, kohaldatakse lõike 1 sätteid.

3.   Aktsiisi maksab isik, kes tagas selle maksmise vastavalt artikli 34 lõike 2 punktile a või artikli 36 lõike 4 punktile a, ja mis tahes isik, kes oli kaasatud eeskirjade rikkumisse.

Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus aktsiisikaup tarbimisse lubati, tagastavad aktsiisi või vähendavad seda taotluse alusel, kui see maksti liikmesriigis, kus eekirjade rikkumine aset leidis või avastati. Sihtliikmesriigi pädevad asutused vabastavad artikli 34 lõike 2 punkti a või artikli 36 lõike 4 punkt a kohase tagatise.

4.   Käesolevas artikli tähenduses on „eeskirjade rikkumine” olukord, mis tekib aktsiisikauba liikumisel artikli 33 lõike 1 või artikli 36 lõike 1 alusel ja mis ei ole hõlmatud artikliga 37 ning mille tõttu aktsiisikauba liikumine või osa liikumisest ei ole nõuetekohaselt lõppenud.

1.   Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda, et aktsiisikaup oleks nende territooriumil tarbimisse lubamisel või artikli 33 lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 36 lõikes 1 sätestatud juhtudel nende territooriumile sisenemisel varustatud maksumärkide või maksustamise eesmärgil kasutatavate riiklike identifitseerimistähistega.

2.   Liikmesriik, kes nõuab lõikes 1 sätestatud maksumärke või riiklikke identifitseerimistähiseid, peab tegema need kättesaadavaks teiste liikmesriikide volitatud laopidajatele. Siiski võib liikmesriik näha ette, et nimetatud märgid ja tähised antakse asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt volitatud maksuesindaja käsutusse.

3.   Ilma et see piiraks mis tahes sätete kohaldamist, mis liikmesriigid on kehtestanud käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise tagamiseks ning maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja muude kuritarvituste vältimiseks, peavad liikmesriigid tagama, et lõikes 1 sätestatud maksumärgid või riiklikud identifitseerimistähised ei takistaks aktsiisikauba vaba liikumist.

Kui sellised märgid või tähised kinnitatakse aktsiisikaubale, peab märgid või tähised väljaandnud liikmesriik kõik kõnealuste märkide või tähiste saamiseks makstud või tagatiseks jäetud summad, välja arvatud nende väljaandmise kulud, tagastama, neid vähendama või nad vabastama, kui aktsiisimaks muutus sissenõutavaks teises liikmesriigis ja seal ka sisse nõuti.

Märgid või tähised väljaandnud liikmesriik võib siiski makstud või tagatiseks jäetud summa tagastamiseks, vähendamiseks või vabastamiseks nõuda oma pädevatele asutustele tõendi esitamist nende eemaldamise või hävitamise kohta.

4.   Lõikes 1 sätestatud maksumärgid või riiklikud identifitseerimistähised kehtivad liikmesriigis, kus need on välja antud. Liikmesriigid võivad kõnealuseid märke ja tähiseid siiski vastastikku tunnustada.

1.   Liikmesriigid võivad vabastada väikesed veinitootjad III ja IV peatükis sätestatud nõuetest ja muudest liikumise ja järelevalvega seotud nõuetest. Kui kõnealused väikesed veinitootjad teevad ise ühendusesiseseid tehinguid, teavitavad nad vastavaid asutusi ning täidavad komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määruses (EÜ) nr 884/2001, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta, (14) ettenähtud tingimused.

2.   Kui väikesed veinitootjad on vabastatud nõuetest vastavalt lõikele 1, teatab kaubasaaja määruses (EÜ) nr 884/2001 ettenähtud dokumendiga või sellele viidates sihtliikmesriigi pädevatele asutustele vastu võetud veinisaadetistest.

3.   Käesoleva artikli tähenduses on „väikesed veinitootjad” tootjad, kes toodavad keskmiselt vähem kui 1 000 hl veini aastas.