13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/1

13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/3

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (4) on kehtestatud ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kulutasuval ja majanduslikult tõhusal viisil.

(2)

Euroopa Ühenduse nimel nõukogu otsusega 94/69/EÜ (5) heaks kiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) lõppeesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid.

(3)

8. ja 9. märtsil 2007 Brüsselis kogunenud Euroopa Ülemkogu pidas väga oluliseks saavutada strateegiline eesmärk, mille kohaselt ei tohiks maailma keskmise õhutemperatuuri tõus ületada 2 °C võrreldes industriaalajastule eelnenud ajajärgu tasemega. Viimased teaduslikud andmed, millest valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) andis teada oma neljandas hindamisaruandes, näitavad veelgi selgemalt, et kliimamuutuste kahjulikud mõjud kujutavad aina tõsisemat ohtu ökosüsteemidele, toiduainete tootmisele ning säästva arengu ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, samuti inimeste tervisele ja turvalisusele. 2 °C eesmärgi käeulatuses hoidmine nõuab kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerimist atmosfääris ligikaudu 450 ppmv CO2 ekvivalendi tasemel, mille saavutamiseks peaks kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas saavutama tipptaseme järgmise 10–15 aasta jooksul ning heitkoguste hulk oluliselt langema aastaks 2050 vähemalt 50 % allapoole 1990. aasta taset.

(4)

Euroopa Ülemkogu rõhutas, et Euroopa Liit püüdleb selle poole, et muuta Euroopa äärmiselt energiatõhusaks ja vähe kasvuhoonegaase tootvaks majanduseks, ning otsustas, et kuni 2012. aasta järgset perioodi käsitleva ülemaailmse ja üldise kokkuleppe sõlmimiseni pühendub EL kindlalt ja sõltumatult eesmärgile vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrreldes 1990. aastaga. Lennundusest lähtuvate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine on oluline panus selle püüdluse realiseerimisse.

(5)

Euroopa Ülemkogu rõhutas, et EL on võtnud endale ülesandeks saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks 2012. aasta järgsel perioodil ülemaailmne ja laiahaardeline kokkulepe, mis oleks tõhus, mõjus ja tasakaalustatud lahendus kliimamuutustega toimetulekuks vajalikus ulatuses. Euroopa Ülemkogu leppis kokku vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 % võrreldes 1990. aastaga, mis oleks ELi panus 2012. aasta järgset perioodi käsitlevasse üldisesse ülemaailmsesse kokkuleppesse, eeldusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult enam arenenud arenguriigid panustavad piisavalt vastavalt oma kohustustele ja igaühe võimalustele. EL võtab jätkuvalt juhtrolli läbirääkimistel ambitsioonika rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, mille tulemusena saavutatakse eesmärk, et maailma keskmise temperatuuri tõus ei ületaks 2 °C, ning tal on hea meel edu üle, mis saavutati selle eesmärgi suhtes 2007. aasta detsembris Balis toimunud UNFCCC osaliste 13. konverentsil. EL püüab tagada, et selline ülemaailmne kokkulepe sisaldab meetmeid lennundusest lähtuvate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, ning sel juhul peaks komisjon kaaluma, millised muudatused on vajalikud käesolevas õhusõidukite käitajate suhtes kohaldatavas direktiivis.

(6)

Euroopa Parlament võttis 14. veebruaril 2007. aastal vastu resolutsiooni kliimamuutuse kohta, (6) milles ta viitas eesmärgile piirata keskmist globaalse temperatuuri tõusu 2 °C-ni üle industriaalühiskonna eelse taseme, nõudis tungivalt, et Euroopa Liit säilitaks juhtrolli läbirääkimistel, pidades silmas kliimamuutuse rahvusvahelise raamistiku loomist perioodiks pärast 2012. aastat, ja säilitaks suured ambitsioonid tulevastes aruteludes rahvusvaheliste partneritega, ning rõhutas vajadust kohustuda vähendama üldiselt kõigis tööstusriikides 2020. aastaks heitkoguseid 30 % võrra 1990. aasta heitkoguste tasemega võrreldes, et saavutada 2050. aastaks vähendamine suurusjärgus 60–80 %.

(7)

UNFCCC kohaselt tuleb kõigil osalistel sõnastada ja rakendada riiklikud ning vajaduse korral piirkondlikud kavad, mis sisaldavad meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks.

(8)

Euroopa Ühenduse nimel nõukogu otsusega 2002/358/EÜ (7) heaks kiidetud UNFCCC Kyoto protokollis on ette nähtud, et arenenud riigid taotlevad koostöös Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO) selliste lennunduses tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramist ja vähendamist, mida Montreali protokolliga ei reguleerita.

(9)

Kuigi ühendus ei ole 1944. aastal Chicagos sõlmitud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon”) osaline, on kõik liikmesriigid kõnealuse konventsiooni osalised ja Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) liikmed. Liikmesriigid jätkavad koos teiste ICAO liikmesriikidega lennunduse kliimamõju vähendamise meetmete, sealhulgas turupõhiste vahendite arendamise toetamist. Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) lennundusalase keskkonnakaitse komitee kuuendal istungil 2004. aastal jõuti kokkuleppele, et ICAO egiidi all vastu võetud uuele õigusaktile tuginev lennundusspetsiifiline heitkogustega kauplemise süsteem tundus olevat piisavalt ebasobiv, et seda sel ajal mitte edasi arendada. Seepärast ei pakkunud 2004. aasta septembris toimunud ICAO assamblee resolutsioon A35-5 välja uut õigusakti, vaid kinnitas selle asemel avatud heitkogustega kauplemise ja võimaluse, mille abil riigid saavad rahvusvahelise lennunduse heitkogused liita oma heitkogustega kauplemise süsteemiga. 2007. aasta septembris toimunud ICAO 36. assamblee resolutsiooni A36-22 liites L soovitatakse osalisriikidel mitte rakendada heitkogustega kauplemise süsteemi teiste osalisriikide õhusõidukite käitajate suhtes, välja arvatud nende riikide vastastikusel kokkuleppel. Tuletades meelde, et Chicago konventsioonis tunnistatakse selgesõnaliselt iga osalise õigust kohaldada mittediskrimineerivalt oma seadusi ja eeskirju kõikide riikide õhusõidukite suhtes, tegid Euroopa Ühenduse liikmesriigid ja 15 muud Euroopa riiki selle resolutsiooni suhtes reservatsiooni ning jätsid endale Chicago konventsiooni alusel õiguse kehtestada ja kohaldada turupõhiseid meetmeid mittediskrimineerivalt kõigi riikide õhusõidukite käitajate suhtes, kes pakuvad nende territooriumile saabuvaid või sealt väljuvaid või nende territooriumi piires toimuvaid lende.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ (8) kehtestatud kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis on sätestatud, et ühendus määrab kindlaks ja viib ellu erimeetmed lennuliiklusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kui nende meetmete kohta ei sõlmita 2002. aastaks kokkulepet ICAOga. Nõukogu on oma 2002. aasta oktoobri, 2003. aasta detsembri ja 2004. aasta oktoobri järeldustes komisjoni korduvalt üles kutsunud tegema ettepanekuid meetmete kohta, et vähendada rahvusvahelise õhutranspordi kliimamõju.

(11)

Vajaliku märkimisväärse vähendamise saavutamiseks tuleks poliitikat ja meetmeid rakendada liikmesriikide ja ühenduse tasandil kõigis ühenduse majandussektorites. Kui lennundussektori mõju kliimale kasvab samal kiirusel nagu praegu, õõnestab see oluliselt teistes sektorites kliimamuutuste vastu võitlemisel saavutatud vähendamisi.

(12)

Oma 27. septembri 2005. aasta teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele nimega „Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele” koostas komisjon strateegia lennunduse kliimamõju vähendamiseks. Ühtse meetmepaketi osana on strateegias tehtud ettepanek lisada lennundus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi ja ette nähtud eri sidusrühmi hõlmava lennunduse töörühma loomine, mis moodustab osa Euroopa kliimamuutuste programmi teisest etapist ja mille ülesandeks on arutada võimalusi lennunduse lisamiseks ühenduse süsteemi. Oma 2. detsembri 2005. aasta järeldustes tõdes nõukogu, et majanduse ja keskkonna seisukohast tundub lennunduse lisamine ühenduse süsteemi parima tegutsemisviisina, ning kutsus komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku 2006. aasta lõpuks. Oma 4. juuli 2006. aasta resolutsioonis lennunduse mõju vähendamise kohta kliimamuutustele (9) tõdes Euroopa Parlament, et heitkogustega kauplemisest võib saada osa ühtsest lennunduse kliimamõjuga tegelemise meetmepaketist, tingimusel et see on asjakohaselt kavandatud.

(13)

Põhjalik meetmete komplekt peaks sisaldama ka operatiivseid ja tehnilisi meetmeid. Lennuliikluse korraldamise parandamine ühtse Euroopa taeva ja SESARi programmi raames võiks aidata kaasa üldise kütusesäästlikkuse suurendamisele kuni 12 protsendini. Teadusuuringud uute tehnoloogiate valdkonnas, sh kütusesäästlikkuse parandamise meetodite uurimine, võivad lennuliiklusest tulenevaid heitkoguseid veelgi vähendada.

(14)

Käesoleva direktiiviga direktiivi 2003/87/EÜ tehtavate muudatuste eesmärk on vähendada lennunduse kliimamuutusi põhjustavat mõju, lisades lennutegevusest tulenevad heitkogused ühenduse süsteemi.

(15)

Õhusõidukite käitajatel on kõige otsesem kontroll käitatavate õhusõidukite tüübi ja nende lendudel kasutamise viisi üle, mistõttu peaksid nad vastutama antud direktiiviga kehtestatud kohustuste täitmise, sealhulgas seirekava koostamise ning vastavalt sellele heitkoguste seire ja aruandluse eest. Õhusõiduki käitajat võib tuvastada ICAO tähise või mõne muu lennu tuvastamisel kasutatava tunnustatud tähise kasutamise järgi. Kui õhusõiduki käitaja ei ole tuvastatav, loetakse õhusõiduki käitajaks selle omanikku, välja arvatud juhul, kui viimane tõendab isiku, kes oli õhusõiduki käitaja.

(16)

Konkurentsimoonutuste vältimiseks ja keskkonnaalase tõhususe suurendamiseks tuleks alates 2012. aastast hõlmata kõigi ühenduse lennuväljadelt väljuvate ja neisse saabuvate lendude heitkogused.

(17)

Ühendus ja tema liikmesriigid peaksid jätkuvalt püüdlema selle poole, et saavutada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ülemaailmseid meetmeid käsitlev kokkulepe. Ühenduse süsteem võib olla eeskujuks heitkogustega kauplemise ülemaailmsele kasutamisele. Ühendus ja liikmesriigid peaksid hoidma käesoleva direktiivi rakendamise ajal ühendust kolmandate pooltega ja julgustama kolmandaid riike võtma samaväärseid meetmeid. Kui kolmas riik võtab ühendusse saabuvate lendude kliimamõju vähendamiseks meetmed, millel on käesoleva direktiiviga vähemalt samaväärne mõju keskkonnale, peaks komisjon pärast kõnealuse riigiga konsulteerimist kaaluma olemasolevaid võimalusi ühenduse süsteemi ja selle riigi meetmete optimaalse koostoime tagamiseks. Kolmandates riikides väljatöötamisel olevad heitkogustega kauplemise skeemid pakuvad lennundust hõlmava osa puhul peagi optimaalse koostoime võimalusi ühenduse süsteemiga. Kahepoolsed kokkulepped, mis käsitlevad ühenduse süsteemi ja teiste kauplemissüsteemide ühendamist eesmärgiga moodustada ühine süsteem või topeltreguleerimise vältimiseks samaväärsete meetmete võtmist, võivad olla samm edasi ülemaailmse kokkuleppe suunas. Selliste kahepoolsete kokkulepete sõlmimise korral võib komisjon muuta ühenduse süsteemi kuuluvaid lennutegevuse liike, sh kohandada õhusõidukite käitajatele eraldatavate lennunduse saastekvootide üldkogust.

(18)

Parema õigusloome põhimõtte kohaselt tuleks teatavad lennud ühenduse süsteemi kohaldamisalast välja jätta. Et edaspidi vältida ebaproportsionaalse halduskoormuse tekkimist, tuleks ühenduse süsteemi kohaldamisalast välja arvata ärilise lennutranspordiga tegelevad ettevõtjad, kelle lendude arv kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil on vähem kui 243 lendu perioodi kohta. See oleks kasulik lennuettevõtjatele, kes pakuvad piiratud hulgal teenuseid ühenduse süsteemi kohaldamisalas, sealhulgas arenguriikide lennuettevõtjatele.

(19)

Lennundus mõjutab maailma kliimat süsinikdioksiidi, lämmastikoksiidide, veeauru ja sulfaadi- ning tahmaosakeste eraldumise kaudu. IPCC hinnangul on lennunduse kogumõju kliimale hetkel kaks kuni neli korda suurem kui senine süsinikdioksiidi heitmete mõju üksinda. Hiljutised ühenduse teadusuuringud näitavad, et lennunduse kogumõju kliimale on ligi kaks korda suurem kui süsinikdioksiidi avaldatav mõju üksinda. Siiski ei võta ükski neist hinnangutest arvesse kiudpilvede võrdlemisi ebaselget mõju. Asutamislepingu artikli 174 lõike 2 kohaselt peab ühenduse keskkonnapoliitika rajanema ettevaatuspõhimõttel. Teaduse arengut arvestades tuleks kõigi lennundusest tulenevate mõjudega tegeleda niipalju kui võimalik. Lämmastikoksiidide heitmeid käsitletakse teistes komisjoni poolt 2008. aastal ettepandavates õigusaktides. Edendada tuleks teadusuuringuid kondensjälgede ja kiudpilvede moodustumise alal ja tõhusate leevendusmeetmete, sh operatiivsete ja tehniliste meetmete vallas.

(20)

Konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleks täpsustada ühtlustatud eraldamismeetodid eraldatavate saastekvootide üldkoguse kindlaksmääramiseks ja saastekvootide jaotamiseks õhusõidukite käitajatele. Teatud osa saastekvootidest eraldatakse enampakkumisel kooskõlas komisjoni poolt välja töötatavate eeskirjadega. Teatud osa saastekvoote tuleks jätta reservi, et tagada uute õhusõidukite käitajate juurdepääs turule ning abistada neid õhusõidukite käitajaid, kes järsult suurendavad tehtud lendude tonnkilomeetrite arvu. Tegevuse lõpetanud õhusõiduki käitajatele tuleks jätkata saastekvootide eraldamist selle perioodi lõpuni, mille jaoks on tasuta saastekvoodid juba eraldatud.

(21)

Kõigile ühenduse süsteemis osalevatele õhusõiduki käitajatele tasuta välja antavate saastekvootide proportsioon on sobiv selleks, et tagada kõigile õhusõiduki käitajatele võrdsed tingimused, võttes arvesse asjaolu, et iga õhusõiduki käitaja kõigi ELi suunduvate, sealt väljuvate ja ELi-siseste lendude suhtes kohaldatakse üheainsa liikmesriigi õigust ning kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute mittediskrimineerimist käsitlevaid sätteid.

(22)

Lennundusel on oma osa inimtegevuse põhjustatud üldises kliimamuutuses ning õhusõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguste mõju keskkonnale saab leevendada ELis ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, võetavate kliimamuutustega võitlemise meetmete kaudu ning leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamise kaudu, sealhulgas eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kuuluvad siseriiklikke avaliku sektori kulutusi käsitlevad otsused liikmesriikide pädevusse. Ilma et see kõnealust seisukohta mõjutaks, tuleks saastekvootide enampakkumisest saadud tulu või sellega võrdne summa, kui seda nõuavad liikmesriikide olulised eelarvepõhimõtted, nagu ühtsus ja universaalsus, kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ELis ja kolmandates riikides, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks ning ühenduse süsteemi haldamisega seotud kulude katmiseks. Saastekvootide enampakkumise tulusid tuleks kasutada ka vähem heitgaase eraldava transpordi jaoks. Enampakkumise tuludega tuleks rahastada eelkõige annetusi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks ja kohandumise hõlbustamiseks arengumaades. Tulude kasutamist käsitlevad käesoleva direktiivi sätted ei tohiks mõjutada ühtegi otsust saastekvootide enampakkumise teel saadud tulude kasutamise kohta direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamise laiemas kontekstis.

(23)

Enampakkumise teel saadud rahaliste vahendite kasutamist käsitlevatest sätetest tuleb teatada komisjonile. Selline teatamine ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustusest teatada teatavatest riiklikest meetmetest. Käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemuste kohaldamist.

(24)

Ühenduse süsteemi kulutasuvuse suurendamiseks peaksid õhusõiduki käitajad olema võimelised kasutama projektitegevusest tulenevaid tõendatud heitkoguste vähendamisi (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikuid (HVÜ), et täita kohustust tagastada saastekvoote ühtlustatud piirini. THVde ja HVÜde kasutamine peaks olema kooskõlas kauplemissüsteemis kasutamise kriteeriumidega, mis on sätestatud käesolevas direktiivis. Liikmesriikide poolt määratletud THVde ja HVÜde kasutamise keskmine protsendimäär Kyoto protokolli esimesel kohustusperioodil on umbes 15 %.

(25)

13. ja 14. märtsil 2008. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes tunnistati, et konkurentsile rajatud maailmaturgude konteksti arvesse võttes tuleb süsinikdioksiidi lekke küsimust analüüsida ja sellega viivitamata tegeleda uues heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlevas direktiivis, et juhul, kui rahvusvahelised läbirääkimised ebaõnnestuvad, saaks võtta asjakohaseid meetmeid. Rahvusvaheline leping on selle küsimusega tegelemiseks jätkuvalt parim lahendus.

(26)

Õhusõiduki käitajate halduskoormuse vähendamiseks peaks iga õhusõiduki käitaja eest vastutama üks liikmesriik. Liikmesriigid peaksid olema kohustatud tagama, et õhusõiduki käitajad, kellele on antud tegevusluba asjaomase liikmesriigi poolt, või õhusõiduki käitajad, kel puudub tegevusluba, või kolmandatest riikidest pärit õhusõiduki käitajad, kelle heitkogused moodustavad võrdlusaasta lõikes selle liikmesriigi peamise heitkoguste osa, täidaksid käesoleva direktiivi nõudeid. Kui õhusõiduki käitaja ei täida käesoleva direktiivi nõudeid ning kui järgimist ei suuda tagada muud haldava liikmesriigi poolt võetavad täitemeetmed, peaksid liikmesriigid tegutsema solidaarselt. Viimase abinõuna peaks haldaval liikmesriigil seega olema õigus teha komisjonile taotlus võtta vastu otsus kehtestada asjaomase õhusõiduki käitajale ühenduses tegevuskeeld.

(27)

Võttes arvesse, et rahvusvahelise lennunduse heitkoguseid ei ole integreeritud liikmesriikide Kyoto protokolli kohaste kohustustega, tuleks ühenduse süsteemi raamatupidamise terviklikkuse säilitamiseks kasutada lennundussektorile eraldatud saastekvoote ainult selleks, et õhusõiduki käitajad saaksid täita oma käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustust tagastada saastekvoote.

(28)

Õhusõiduki käitajate võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid liikmesriigid järgima kooskõlas komisjoni poolt väljatöötatavate konkreetsete suunistega nende vastutusalas olevate õhusõiduki käitajate haldamisel ühtlustatud reegleid.

(29)

Ühenduse süsteemi üldise keskkonnaalase terviklikkuse kaitsmiseks tuleks õhusõiduki käitajate tagastatud ühikuid arvestada üksnes selliste kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide puhul, mis neid heitkoguseid arvesse võtavad.

(30)

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) võib omada teavet, mis võib aidata liikmesriikidel või komisjonil täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.

(31)

Neid ühenduse süsteemi sätteid, mis on seotud heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamisega ning käitajatele kohaldatavate sanktsioonidega, tuleks kohaldada ka õhusõiduki käitajate suhtes.

(32)

Komisjon peaks vaatama üle direktiivi 2003/87/EÜ toimimise seoses lennundustegevusega, pidades silmas selle kohaldamisest saadud kogemust, ning peaks seejärel esitama aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33)

Direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamisel seoses lennutegevusega tuleks võtta arvesse õhutranspordist struktuurilist sõltumist riikides, kus ei ole piisavaid ja võrreldavaid alternatiivseid transpordiliike ning mis sõltuvad seetõttu suurel määral õhutranspordist ning kus turismisektor annab suure osa selle liikmesriigi sisemajanduse koguproduktist. Seoses käesoleva direktiivi rakendamisega tuleks erilist tähelepanu pöörata asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 määratletud ühenduse äärepoolseimate piirkondade jaoks esile kerkivate juurdepääsu ja konkurentsivõimega seotud probleemide ning avaliku teenuse osutamise kohustusega seonduvate probleemide leevendamisele või koguni nende lahendamisele.

(34)

Cordobas 18. septembril 2006. aastal Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi esimesel ministrite kohtumisel kokku lepitud Gibraltari lennujaama käsitlev ministrite avaldus asendab lennujaama käsitleva ülddeklaratsiooni, mis lepiti kokku Londonis 2. detsembril 1987, ning selle täielikku järgimist loetakse 1987. aasta deklaratsiooni järgimiseks.

(35)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (10)

(36)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu meetmeid selliste saastekvootide enampakkumisele panemiseks, mida ei pea tasuta välja andma; võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad teatavate õhusõidukite käitajate jaoks erireservi toimimise kohta ning menetluste kohta, mis on seotud komisjonile esitatavate taotlustega kehtestada õhusõiduki käitajale tegevuskeeld, ning selliste I lisas nimetatud lennutegevuste muutmiseks, mille puhul kolmas riik kehtestab meetmeid lennunduse kliimamõju vähendamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(37)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kavandatava meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (11) artikliga 34 julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides vastavustabelid, milles on võimaluse piires näidatud käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete vastavus, ning need avaldama.

(39)

Seepärast tuleks direktiivi 2003/87/EÜ vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 ette lisatakse järgmine pealkiri:

2)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesoleva direktiivi kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see kahjustaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikke positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.”

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 3 järele lisatakse järgmine peatükk:

„II   PEATÜKK

LENNUNDUS

Artikkel 3a

Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse I lisas nimetatud lennutegevustega seotud saastekvootide eraldamise ja väljaandmise suhtes.

Artikkel 3b

Lennutegevused

2. augustiks 2009 töötab komisjon vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele välja I lisas loetletud lennutegevuste üksikasjaliku tõlgendamise suunised.

Artikkel 3c

Lennunduse saastekvootide üldkogus

1.   Ajavahemikul 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2012 moodustab õhusõiduki käitajatele eraldatavate saastekvootide üldkogus 97 % varasematest lennunduse heitkogustest.

2.   Artikli 11 lõikes 2 osutatud ajavahemikul, mis algab 1. jaanuaril 2013, ning juhul, kui pärast artikli 30 lõikes 4 osutatud läbivaatamist ei ole tehtud muudatusi, ka igal järgneval ajavahemikul, moodustab õhusõiduki käitajatele eraldatavate lennunduse saastekvootide üldkogus 95 % varasematest lennunduse heitkogustest korrutatuna kõnealusesse ajavahemikku jäävate aastate arvuga.

Protsendimäära võib läbi vaadata käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus.

3.   Komisjon vaatab üle õhusõiduki käitajatele kooskõlas artikli 30 lõikega 4 eraldatavate saastekvootide üldkoguse.

4.   2. augustiks 2009 teeb komisjon parimatele kättesaadavatele andmetele tuginedes otsuse varasemate lennunduse heitkoguste kohta, esitades sealhulgas tegelikku lennuliiklust käsitleval teabel põhineva hinnangu. Selle otsuse vaatab läbi artikli 23 lõikes 1 osutatud komitee.

Artikkel 3d

Lennunduse saastekvootide enampakkumise teel eraldamise meetod

1.   Artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemikul pannakse enampakkumisele 15 % saastekvootidest.

2.   Alates 1. jaanuarist 2013 pannakse enampakkumisele 15 % saastekvootidest. Seda protsenti võib käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus suurendada.

3.   Võetakse vastu määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted liikmesriikide poolt selliste saastekvootide enampakkumisel müümise kohta, mida ei pea käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 või artikli 3f lõike 8 kohaselt tasuta välja andma. Iga liikmesriik peab igal ajavahemikul müüma enampakkumisel sellise hulga saastekvoote, mis on proportsionaalne liikmesriigi osaga võrdlusaastal kõigile liikmesriikidele omistatud lennunduse heitkoguste koguhulgast, millest on teatatud vastavalt artikli 14 lõikele 3 ja mis on tõendatud vastavalt artiklile 15. Artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on 2010 ning iga järgneva artiklis 3c osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on kalendriaasta, mis lõpeb 24 kuud enne selle ajavahemiku algust, mida enampakkumine hõlmab.

Kõnealune määrus, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumisest saadud tulu. Seda tulu tuleks kasutada võitlemiseks kliimamuutusega ELis ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ELis ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ning ühenduse süsteemi haldamise kulude katmiseks. Enampakkumise tuludega tuleks rahastada ka annetusi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.

5.   Käesoleva direktiivi kohaselt komisjonile esitatav teave ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest.

Artikkel 3e

Õhusõiduki käitajatele lennunduse saastekvootide eraldamine ja väljaandmine

1.   Iga artiklis 3c osutatud ajavahemiku kohta võib iga õhusõiduki käitaja taotleda lennunduse saastekvootide eraldamist; mis eraldatakse tasuta. Taotluse võib teha, esitades haldava liikmesriigi pädevale asutusele kõnealuse õhusõiduki käitaja sooritatud I lisas nimetatud lennutegevusi puudutavad tõendatud tonnkilomeetrite andmed seireaasta kohta. Käesoleva artikli kohaldamisel on seireaasta kalendriaasta, mis lõpeb 24 kuud enne taotlusega hõlmatud ajavahemiku algust vastavalt IV ja V lisale, või artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemikuga seoses aasta 2010. Taotlus esitatakse vähemalt 21 kuud enne taotlusega hõlmatava ajavahemiku algust või artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemikuga seoses 31. märtsiks 2011.

2.   Liikmesriigid esitavad lõike 1 alusel saadud taotlused komisjonile vähemalt kaheksateist kuud enne selle ajavahemiku algust, mida taotlus hõlmab, või artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemikuga seoses 30. juuniks 2011.

3.   Komisjon arvutab vähemalt viisteist kuud enne iga artikli 3c lõikes 2 osutatud ajavahemiku algust või artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemikuga seoses 30. septembriks 2011 välja, ja võtab vastu otsuse, kus on sätestatud:

Punktis e osutatud võrdlusaluse (saastekvoodid tonnkilomeetri kohta) arvutamiseks jagatakse punktis d osutatud saastekvootide arv tonnkilomeetrite andmete summaga, mis on esitatud vastavalt lõikele 2 komisjonile esitatud taotlustes.

4.   Kolme kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu lõikes 3 osutatud otsuse, arvutab ja avaldab iga haldav liikmesriik:

5.   2012. aasta 28. veebruariks ja iga järgneva aasta 28. veebruariks annab haldava liikmesriigi pädev asutus igale õhusõiduki käitajale välja sellele õhusõiduki käitajale käesoleva artikli või artikli 3f kohaselt asjaomasel aastal eraldatava saastekvootide arvu.

Artikkel 3f

Erireserv teatavate õhusõiduki käitajate jaoks

1.   Igal artikli 3c lõikes 2 osutatud ajavahemikul pannakse saastekvootide üldkogusest 3 % õhusõiduki käitajate erireservi. Need on õhusõiduki käitajad:

ning kelle punkti a kohane tegevus või punkti b kohane täiendav tegevus ei kujuta endast täielikult või osaliselt eelnevalt teise õhusõiduki käitaja poolt sooritatud tegevuse jätkamist.

2.   Lõike 1 tingimustele vastav õhusõiduki käitaja võib taotleda erireservist saastekvootide tasuta eraldamist, esitades taotluse seda käitajat haldava liikmesriigi pädevale asutusele. Iga taotlus esitatakse taotlusega hõlmatava artikli 3c lõikes 2 osutatud ajavahemiku kolmanda aasta 30. juuniks.

Õhusõiduki käitajale lõike 1 punkti b kohaselt eraldatud saastekvootide kogus ei või ületada 1 000 000.

3.   Lõike 2 kohaselt esitatav taotlus:

4.   Hiljemalt kuus kuud alates lõike 2 kohase taotluse esitamise tähtajast esitavad liikmesriigid selle lõike kohaselt saadud taotlused komisjonile.

5.   Hiljemalt kaksteist kuud alates lõike 2 kohase taotluse esitamise tähtajast otsustab komisjon, millist võrdlusalust kasutatakse saastekvootide tasuta eraldamisel nendele õhusõiduki käitajatele, kelle taotlused esitati komisjonile kooskõlas lõikega 4.

Kui lõikest 6 ei tulene teisiti, arvutatakse võrdlusalus, jagades erireservis olevad saastekvoodid järgmiste summadega:

6.   Lõikes 5 osutatu võrdlusalus ei too kaasa olukorda, kus iga-aastane eraldis tonnkilomeetri kohta on suurem kui artikli 3e lõike 4 alusel õhusõiduki käitajatele antav iga-aastane eraldis tonnkilomeetri kohta.

7.   Kolme kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu lõikes 5 osutatud otsuse, arvutab ja avaldab iga haldav liikmesriik:

8.   Kõik erireservi jäänud eraldamata saastekvoodid müüvad liikmesriigid enampakkumisel.

9.   Komisjon võib kehtestada käesoleva artikli kohase erireservi toimimise üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas näha ette lõike 1 kohaste tingimuste täitmise hindamise. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 3g

Seire ja aruandlus

Haldav liikmesriik tagab, et iga õhusõiduki käitaja esitab kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele seirekava, milles esitatakse meetmed heitkoguste ja tonnkilomeetrite andmete seireks ja nendest aruandmiseks, mis on vajalik artikli 3e kohase taotluse jaoks, ning pädev asutus kiidab sellised kavad heaks vastavalt artikli 14 kohaselt vastu võetavatele suunistele.”.

5)

Lisatakse järgmine pealkiri ja artikkel:

„III   PEATÜKK

PAIKSED KÄITISED

Artikkel 3h

Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kasvuhoonegaaside heitmelubade suhtes ning saastekvootide eraldamise ja väljaandmise suhtes tegevuste jaoks, mis on nimetatud I lisas, kuid mis ei ole lennutegevus.”

6)

Artikli 6 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

7)

Artikli 11 järele lisatakse järgmine pealkiri:

8)

Artiklisse 11a lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul võivad õhusõiduki käitajad kasutada THVsid ja HVÜsid kuni 15 % ulatuses saastekvootide arvust, mille käitaja peab vastavalt artikli 12 lõikele 2a tagastama.

Järgnevatel ajavahemikel võib lennutegevusega seoses kasutatavate THVde ja HVÜde protsendi läbi vaadata käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus ja võttes arvesse rahvusvahelise kliimamuutuste režiimi arengut.

Komisjon avaldab kõnealuse protsendi vähemalt kuus kuud enne iga artiklis 3c osutatud ajavahemiku algust.”

9)

Artikli 11b lõikes 2 asendatakse sõnad „käitistest pärinevate” sõnadega „tegevustest tulenevate”.

10)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

11)

Artikli 13 lõikes 3 asendatakse sõnad „artikli 12 lõikega 3” sõnadega „artikli 12 lõikega 2a või 3”.

12)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

13)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Tõendamine

Liikmesriigid tagavad, et käitajatele ja õhusõiduki käitajatele kooskõlas artikli 14 lõikega 3 edastatud aruanded tõendatakse vastavalt V lisas sätestatud kriteeriumidele ning mis tahes üksikasjalikele sätetele, mis komisjon on vastu võtnud kooskõlas käesoleva artikliga, ja sellest teatatakse pädevale asutusele.

Liikmesriigid tagavad, et käitaja või õhusõiduki käitaja, kelle aruanne ei ole iga aasta 31. märtsiks eelneva aasta heitkoguste osas vastavalt V lisas sätestatud kriteeriumidele ning mis tahes üksikasjalikele sätetele, mis komisjon on vastu võtnud kooskõlas käesoleva artikliga, rahuldavaks tunnistatud, ei või saastekvootide üleandmist jätkata enne, kui selle käitaja või õhusõiduki käitaja aruanne on rahuldavaks tunnistatud.

Komisjon võib võtta vastu üksikasjalikke sätteid õhusõiduki käitajate artikli 14 lõike 3 kohaselt esitatud aruannete ja artiklite 3e ja 3f kohaste taotluste tõendamiseks, sealhulgas tõendajate poolt kasutatavad tõendamismenetlused, vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

14)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

15)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 18a

Haldav liikmesriik

1.   Õhusõiduki käitajat haldav liikmesriik on:

2.   Kui artiklis 3c osutatud mis tahes ajavahemiku kahel esimesel aastal käesoleva artikli lõike 1 punkti b reguleerimisalasse kuuluva õhusõiduki käitaja teostatavatest lendudest tulenevaid omistatud lennunduse heitkoguseid ei omistata käitajat haldavale liikmesriigile, viiakse õhusõiduki käitaja järgmiseks ajavahemikuks üle teise haldava liikmesriigi haldusalasse. Uueks haldavaks liikmesriigiks on selle õhusõiduki käitaja poolt eelmise ajavahemiku kahel esimesel aastal teostatud lendudest tuleneva suurima omistatud lennunduse heitkoguste hulgaga liikmesriik.

3.   Parimale kättesaadavale teabele tuginedes komisjon:

4.   Komisjon võib vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele töötada välja suunised haldavatele liikmesriikidele õhusõiduki käitajate haldamise kohta käesoleva direktiivi raames.

5.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab võrdlusaasta õhusõiduki käitaja puhul, kes hakkas ühenduses tegutsema pärast 1. jaanuari 2006, esimest tegutsemise kalendriaastat, ning kõigil muudel juhtudel kalendriaastat, mis algas 1. jaanuaril 2006.

Artikkel 18b

Eurocontroli abi

Selleks et täita oma kohustusi, mis on ette nähtud artikli 3c lõikega 4 ja artikliga 18a, võib komisjon paluda Eurocontroli või muu asjaomase organisatsiooni abi ja võib sõlmida sel eesmärgil nende organisatsioonidega asjakohaseid lepinguid.

16)

Artikli 19 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

17)

Artiklisse 23 lisatakse lõige 3:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Kolmandate riikide meetmed lennunduse kliimamõju vähendamiseks

1.   Kui kolmas riik võtab asjaomasest riigist väljuvate ja ühenduses maanduvate lendude kliimamõju vähendamiseks meetmeid, kaalub komisjon pärast nimetatud kolmanda riigi ja liikmesriikidega konsulteerimist artikli 23 lõikes 1 osutatud komitees olemasolevaid võimalusi, et tagada optimaalne koostoime ühenduse süsteemi ja kolmandate riikide meetmete vahel.

Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu vajalikud muudatused, et näha ette asjaomasest kolmandast riigist saabuvate lendude väljaarvamine I lisas nimetatud lennutegevuste seast või näha ette I lisas nimetatud lennutegevustesse mis tahes muude muudatuste tegemine, mida nõutakse kooskõlas neljanda lõigu kohase kokkuleppega. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon võib esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõik muud käesoleva direktiivi muutmise ettepanekud.

Samuti võib komisjon vajaduse korral vastavalt asutamislepingu artikli 300 lõikele 1 teha nõukogule ettepanekuid alustada läbirääkimisi asjaomase kolmanda riigiga lepingu sõlmimiseks.

2.   Ühendus ja tema liikmesriigid tegutsevad jätkuvalt selle nimel, et saavutada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ülemaailmseid meetmeid käsitlev kokkulepe. Sellise kokkuleppe saavutamisel kaalub komisjon, kas käesoleva direktiivi kohaseid õhusõiduki käitajate suhtes kohaldatavaid sätteid on vaja muuta.”

19)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

20)

Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Komisjon vaatab 1. detsembriks 2014 seireandmete ja käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste põhjal läbi käesoleva direktiivi toimimise seoses I lisas nimetatud lennutegevustega ja võib vajaduse korral teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekuid vastavalt asutamislepingu artiklile 251. Eelkõige pöörab komisjon tähelepanu järgmisele:

Komisjon esitab seejärel aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

21)

Artikli 30 järele lisatakse järgmine pealkiri:

22)

I, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/22

(1)

Komisjoni 24. mai 2006. aasta otsust 2006/410/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 lõike 2 ning artiklite 143d ja 143e kohaselt EAFRDle ja EAGFi kuludeks eraldatavad summad, (2) ning millega kehtestatakse eelarveaastateks 2007–2013 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (3) kõnealuste artiklite ja nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 (milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad) (4) artikli 4 lõike 1 kohaselt tehtavad ümberpaigutused kokku, on muudetud komisjoni otsusega 2008/955/EÜ. (5)

(2)

Pärast otsuse 2008/955/EÜ vastuvõtmist tuleks kohandada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile eraldatavaid summasid ning lisada need summad maaelu arenguks antava ühenduse toetuse iga-aastasesse jaotusse.

(3)

Seepärast tuleks vastavalt muuta komisjoni otsust 2006/636/EÜ, (6)

13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/24

(1)

Komisjon on vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 1 ja kooskõlas kõnealuse määruse artikli 17 lõikega 2 läbi vaadanud Leedu esitatud ja 15. juunil 2005 vastu võetud taotluse registreerida juustu „Džiugas” nimetus kaitstud geograafilise tähisena.

(2)

Vastuseks komisjoni palvele saatis Leedu spetsifikaadi uue versiooni koos asjaomase kokkuvõtte ja täiendava teabega, mis võeti vastu 3. juulil 2006, 5. detsembril 2006 ja 3. septembril 2008.

(3)

Komisjon palus muu hulgas selgitusi registreerimistaotluse objektiks oleva toote omaduste ja selle geograafilise päritolu vahelise seose laadi kohta.

(4)

Olles läbi vaadanud Leedu taotluses esitatud materjali, leidis komisjon, et juustu erikvaliteet või -omadused tulenevad selle tootmismeetodist ning neid ei saa omistada geograafilisele päritolule. Spetsifikaadis väidetakse, et juustu „Džiugas” ja selle tootmispiirkonna vaheline seos põhineb juustu spetsiifilisel tootmismeetodil, millega antakse tootele erilised füüsilised, keemilised ja organoleptilised omadused, mida teistel juustudel ei ole. Spetsifikaadis kinnitatakse, et juustu „Džiugas” tootmismeetod määrab toote kõrgema magneesiumi- ja kaltsiumisisalduse, ning et kõnealuse juustu iseloomulikud organoleptilised omadused – hallika varjundiga kahvatukollane värv ja värske maitse – tulenevad selle tootmismeetodist. Kõnealuste faktorite ja geograafilise päritolu vahelise seose puudumisel ei vasta taotlus kaitstud geograafilise tähisena registreerimise põhitingimustele.

(5)

Seepärast ei ole määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõike 1 punkti b teise taande kohane seos tõendatud.

(6)

Eespool esitatut arvesse võttes tuleks tagasi lükata taotlus nimetuse „Džiugas” registreerimiseks kaitstud geograafilise tähisena.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/25

(1)

Komisjon on vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 1 ja kooskõlas kõnealuse määruse artikli 17 lõikega 2 läbi vaadanud Leedu esitatud ja 15. juunil 2005 vastu võetud taotluse registreerida juustu „Germantas” nimetus kaitstud geograafilise tähisena.

(2)

Vastuseks komisjoni palvele saatis Leedu spetsifikaadi uue versiooni koos asjaomase kokkuvõtte ja täiendava teabega, mis võeti vastu 3. juulil 2006, 5. detsembril 2006 ja 3. septembril 2008.

(3)

Komisjon palus muu hulgas selgitusi registreerimistaotluse objektiks oleva toote omaduste ja selle geograafilise päritolu vahelise seose laadi kohta.

(4)

Olles läbi vaadanud Leedu taotluses esitatud materjali, leidis komisjon, et juustu eriomadused tulenevad selle tootmismeetodist ning neid ei saa omistada geograafilisele päritolule. Spetsifikaadis väidetakse, et juustu „Germantas” ja selle tootmispiirkonna vaheline seos põhineb juustu spetsiifilisel tootmismeetodil, millega antakse tootele erilised organoleptilised omadused, mis eristavad seda teistest juustudest. Spetsifikaadis kinnitatakse, et juustu „Germantas” iseloomulikud organoleptilised omadused – roheka kuni hallika varjundiga kahvatukollane värv, hapendatud piima, vadaku ja pastöriseeritud piima õrn lõhn ning kõrgel temperatuuril pastöriseeritud piima kergelt hapukas maitse – on seotud selle tootmismeetodiga. Lisaks selgitatakse spetsifikaadis, et juustu „Germantas” iseloomulik värv tuleneb selle laagerdumisest läbipaistvas või värvilises kiles, mis vähendab valgustundlike koostisosade lagunemist valguse käes. Kõnealuste faktorite ja geograafilise päritolu vahelise seose puudumisel ei vasta taotlus kaitstud geograafilise tähisena registreerimise põhitingimustele.

(5)

Seepärast ei ole määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõike 1 punkti b teise taande kohane seos tõendatud.

(6)

Eespool esitatut arvesse võttes tuleks tagasi lükata taotlus nimetuse „Germantas” registreerimiseks kaitstud geograafilise tähisena.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/26

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) (1) ning eelkõige selle direktiivi artiklis 4 on sätestatud konkreetsed kohustused riigiasutuste vahelise koostöö alal ja tehakse liikmesriikidele ülesandeks luua selleks koostööks vajalikud tingimused. Lisaks on direktiivis sätestatud liikmesriikide kohustus võtta asjakohased meetmed, et teha töötingimusi käsitlev teave üldkättesaadavaks mitte üksnes välismaistele teenuseosutajatele, vaid ka asjaomastele lähetatud töötajatele.

(2)

Komisjoni 13. juuni 2007. aasta teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega: selle eeliste ja võimaluste tõhustamine, tagades töötajate kaitse” (2) teatas komisjon kavatsusest luua kõrgetasemeline komitee liikmesriikide toetamiseks ja abistamiseks heade tavade väljaselgitamisel ja vahetamisel, et institutsionaliseerida praegune mitteametlik valitsusekspertide töörühm ning kaasata ametlikult ja regulaarselt tööturu osapooled.

(3)

Komisjoni 3. aprilli 2008. aasta soovituses „Tõhustatud halduskoostöö kohta seoses teenuste osutamisega toimuva töötajate lähetamisega” (3) märkis komisjon, et liikmesriigid peaksid aktiivselt osalema (võttes osa komisjoni korraldatavatest vastavateemalistest koostööfoorumitest) protsessis, milles ametlikult ja süsteemselt selgitatakse välja ja vahetatakse häid tavasid töötajate lähetamise vallas.

(4)

Nõukogu 9. juuni 2008. aasta järeldustes kutsuti komisjoni üles eksperdikomitee loomise teel institutsionaliseerima töötajate lähetamise küsimustega tegelevat mitteametlikku töörühma.

(5)

Loodav komitee peaks kõnealuste nõukogu järelduste kohaselt tegema koostööd kontrollimise eest vastutavate avalik-õiguslike asutustega (näiteks tööinspektsioonid) ning asjakohasel tasandil ja kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavadega ametlikult ja regulaarselt kaasama tööturu osapooli, eelkõige nende sektorite tööturu osapoolte esindajaid, kus töötajate lähetamise vajadus on suur.

(6)

Seepärast on vaja moodustada töötajate lähetamise eksperdikomitee ning määrata kindlaks selle ülesanded ja struktuur.

(7)

Kõnealune eksperdikomitee peaks muu hulgas toetama liikmesriike ja aitama neil välja selgitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada nende vahetamist, samuti edendama töötajate lähetamist käsitleva teabe edastamist, lahendama küsimusi ja probleeme, mis võivad tekkida seoses töötajate lähetamist käsitlevate õigusaktide praktilise kohaldamise ja jõustamisega, ning jälgima hoolega, milliseid edusamme on tehtud teabele juurdepääsu ja halduskoostöö osas, sealhulgas kavandatud elektroonilise teabevahetussüsteemi väljatöötamisel.

(8)

Komiteesse peaksid kuuluma eksperdid, kes esindavad neid riiklikke asutusi, kes liikmesriigis kas vastutavad selliste eeskirjade rakendamise, kohaldamise ja kontrollimise eest, mida kohaldatakse töötajate lähetamisel seoses teenuste osutamisega, või on kaasatud nende rakendamisse, kohaldamisse ja kontrollimisse. Kõnealused eksperdid peaksid olema täielikult kursis ning omama pädevusi ja kogemusi kõigis töötajate lähetamisega seonduvates poliitikavaldkondades. Kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega võiksid komitees olla esindatud asutused, kes vastutavad õigusaktide järgimise kontrollimise eest (nt tööinspektsioonid), samuti tööturu osapooled.

(9)

Komitee peaks oma tegevusse ametlikult ja regulaarselt kaasama Euroopa tasandi tööturu osapooli, eelkõige nende sektorite (nt ehitus, renditöö, toitlustamine, põllumajandus ja transport) tööturu osapoolte esindajaid, kus töötajate lähetamise vajadus on suur. Komitee peaks päevakorda kuuluvates konkreetsetes küsimustes suutma tugineda erialaseid pädevusi omavate isikute oskusteabele.

(10)

EMP ja EFTA riikide, EFTA järelevalveameti, kandidaatriikide ja Šveitsi esindajatel tuleks lubada osaleda vaatlejatena.

(11)

Komitee liikmete jaoks tuleks ette näha teabe avaldamise eeskirjad, ilma et see piiraks komisjoni turvaeeskirju, mis on kehtestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (4) lisas.

(12)

Komitee liikmete isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta). (5)

(13)

Komitee kulusid tuleks rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsuse nr 1672/2006/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress) (6) alusel,

1)

toetada liikmesriike ja aidata neil välja selgitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada nende vahetamist;

2)

edendada asjaomase teabe edastamist, kaasa arvatud teave liikmesriikide vahelise ja/või liikmesriikide ja tööturu osapoolte vahelise (kahepoolse) halduskoostöö vormide kohta;

3)

tegeleda mis tahes küsimuste, keerukate olukordade ja konkreetsete probleemidega, mis võivad tekkida seoses direktiivi 96/71/EÜ või töötajate lähetamist käsitlevate riiklike rakendusmeetmete kohaldamise, rakendamise, täitmise ja jõustamisega;

4)

tegeleda mis tahes raskustega, mis võivad tekkida direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 10 kohaldamisel;

5)

jälgida, milliseid edusamme on tehtud teabele juurdepääsu ja halduskoostöö osas ning sellega seoses, inter alia, hinnata halduskoostöö edendamiseks vajaliku teabevahetuse jaoks sobivaid tehnilise abi erinevaid variante, sealhulgas elektroonilist teabevahetussüsteemi;

6)

uurida võimalusi, kuidas vajaduse korral tugevdada töötajate õiguste kaitset ja parandada nende seisundit;

7)

uurida põhjalikult piiriülese jõustamise praktilisi probleeme, et lahendada tekkinud probleeme, parandada kehtivate õigusaktide praktilist kohaldamist ja vajaduse korral ka liikmesriikide omavahelise vastastikuse abistamise võimalusi.

—

viis liiget, kes esindavad ühenduse tasandil tööandjate organisatsioone;

—

viis liiget, kes esindavad ühenduse tasandil töötajate organisatsioone;

—

maksimaalselt kümme tööturu osapoolte esindajat (võrdselt tööandjate ja töötajate organisatsioonidest) sektoritest, kus töötajate lähetamise vajadus on suur.

13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/29

(1)

Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 3 lõige 1 kohustab tootjaid turule viima ainult ohutuid tooteid.

(2)

Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt loetakse toode asjakohaste riiklike standarditega reguleeritavate ohtude ja ohukategooriate osas ohutuks, kui see vastab vabatahtlikele riiklikele standarditele, millega on üle võetud Euroopa standardid, mille viitenumbrid peab komisjon avaldama Euroopa Liidu Teatajas vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikele 2.

(3)

Kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt peaksid Euroopa standardiasutused kehtestama Euroopa standardid komisjoni antud volituste alusel. Komisjon avaldab kõnealuste standardite viitenumbrid.

(4)

Kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 2 on sätestatud enne käesoleva direktiivi jõustumist Euroopa standardiasutuste vastu võetud standardite viitenumbrite avaldamine. Kui kõnealused standardid tagavad üldiste ohutusnõuete täitmise, otsustab komisjon avaldada nende viitenumbrid Euroopa Liidu Teatajas. Nimetatud juhtudel otsustab komisjon omal algatusel või liikmesriigi taotlusel kõnealuse direktiivi artikli 15 lõikes 2 ette nähtud korras, kas kõnealune standard vastab üldistele ohutusnõuetele. Komisjon teeb standardi viitenumbri avaldamise või väljajätmise kohta otsuse pärast konsulteerimist direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komiteega. Komisjon teatab oma otsusest liikmesriikidele.

(5)

Imikute käimistooli abil saavad lapsed, kes veel käia ei oska, iseseisvalt ringi liikuda. Rohkem kui 20 aasta jooksul nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide haiglate erakorralise meditsiini osakondadelt saadud andmete kohaselt on imikutel käimistoolide tõttu oht kukkuda, kuna nende abil suureneb nende laste liikuvus ja liikumise kiirus, kes veel iseseisvalt püsti seista või käia ei oska.

(6)

Imikute käimistoolide tõttu toimunud õnnetuste põhjuseks on peamiselt trepist alla kukkumine või ümberminemine, eriti kui lapsed püüavad liikuda üle ebatasaste pindade, nagu uksepakud või vaiba ääred. Selliste õnnetuste tõttu tekkivad vigastused on väga rasked, sest enamikul juhtudest vigastab laps oma pead.

(7)

Komisjon volitas 1997. aasta septembris Euroopa Standardikomiteed (3) võtma asjakohases standardis, mida Euroopa Standardikomitee oli parajasti koostamas, arvesse imikute käimistoolidest tulenevaid konkreetseid ohte laste turvalisusele, kuna käimistoolide abil suureneb nende laste liikuvus ja liikumise kiirus, kes veel iseseisvalt käia ei oska.

(8)

Komisjon leidis, et standardi EN 1273 esimene versioon, mille Euroopa Standardikomitee võttis vastu 2001. aastal, ei ole piisav, kuna selles ei käsitleta volituses kirjeldatud erilisi ohte.

(9)

Standardi EN 1273 mais 2005. aastal avaldatud uuendatud versiooniga on ette nähtud teha stabiilsuskatseid ning selles on kehtestatud disaini kohta kehtivad nõuded, et vähendada trepist alla kukkumise ja ümberminemise tõttu tekkivaid vigastusi, nagu on nõutud komisjoni volituses.

(10)

Mitmes kõnealusele standardile viitavas RAPEXi teatises on kinnitatud, et liikmesriikide turujärelevalveasutused kasutavad standardit EN 1273:2005 laialdaselt. Lisaks sellele viitavad mõned liikmesriigid kõnealusele standardile riiklikes õigusaktides, milles käsitletakse beebihooldustarvete ohutust. (4)

(11)

Tänu standardis EN 1273:2005 pakutavale paremale kaitsele trepist alla kukkumise ja ümberminemise eest parandatakse imikute käimistoolide kasutamise tõttu toimuvate õnnetuste passiivset ärahoidmist.

(12)

Komisjon leiab, et standard EN 1273:2005 vastab üldistele ohutusnõuetele. Kuna kõnealune standard on vastu võetud enne direktiivi 2001/95/EÜ jõustumist välja antud volituse alusel, tuleks vastavalt artikli 4 lõike 2 esimese lõiguga ette nähtud korrale avaldada viide standardile EN 1273:2005.

(13)

Käesolev otsus standardi EN 1273:2005 üldistele ohutusnõuetele vastavuse kohta on vastu võetud komisjoni algatusel.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ alusel loodud komitee arvamusega,

13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/31

(1)

Komisjoni 24. juuli 2008. aasta otsusega 2008/655/EÜ, millega kiidetakse heaks teatavate liikmesriikide kavad lammaste katarraalse palaviku vastase erakorralise vaktsineerimise kohta ja määratakse kindlaks 2007. ja 2008. aasta eest antava ühenduse rahalise toetuse suurus, (3) on heaks kiidetud Belgia, Hispaania, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Tšehhi Vabariigi vaktsineerimiskavad ja määratud kindlaks ühenduse rahalise toetuse maksimaalne suurus.

(2)

2008. aasta teisel poolaastal on mitmes liikmesriigis esinenud lammaste katarraalse palaviku puhanguid. Lammaste katarraalse palaviku serotüüpi 8 esines esimest korda Austrias ja Rootsis. Uusi lammaste katarraalse palaviku serotüübi 8 puhanguid ilmnes Taanis ja Hispaanias. Lisaks ilmnes lammaste katarraalse palaviku serotüübi 1 edasisi puhanguid Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis.

(3)

Kuna Austrias ja Rootsis tekkisid taudipuhangud pärast otsuse 2008/655/EÜ avaldamist, esitasid nimetatud kaks liikmesriiki oma vaktsineerimiskavad liiga hilja, et need oleksid kooskõlas kõnealuse otsuse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tähtajaga. Seetõttu ei kehti nimetatud liikmesriikide suhtes sätted vahearuannete kohta, sealhulgas sätted ühenduse toetuse vähendamise kohta.

(4)

Asjaomased liikmesriigid on teatanud komisjonile ja teistele liikmesriikidele taudi ilmnemisest. Need liikmesriigid on esitanud uuel või muudetud kujul erakorralise vaktsineerimise kavad, milles on esitatud 2007. aastal kasutatud ja 2008. aastal kasutatavate vaktsiinidooside ligikaudne arv ning vaktsineerimiste ligikaudsed kulud. Komisjon hindas Austria ja Rootsi esitatud uusi kavasid ja Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaade ja Portugali muudetud kavasid nii veterinaarsest kui ka rahalisest seisukohast ning leidis, et need on kooskõlas ühenduse asjaomaste veterinaariaalaste õigusaktidega. Loomade vaktsineerimine lammaste katarraalse palaviku vastu asjaomastes liikmesriikides tuleks seega heaks kiita kooskõlas direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõikega 2.

(5)

Praegu on kulude abikõlblikkus piiratud ajavahemikul 1. novembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2008 makstud kuludega. Kuid erakorralise vaktsineerimise kava jätkub kuni 2008. aasta lõpuni. Seetõttu peaks vaktsineerimise rakendusjuht määrama kulu abikõlblikkuse. Meetmed, mille rakendamise juhud jäävad eespool nimetatud ajavahemikku, on abikõlblikud kaasrahastamiseks.

(6)

Seetõttu tuleks otsust 2008/655/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kiidetakse heaks Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Portugali ja Rootsi esitatud tehnilistest ja finantssätetest koosnevad vaktsineerimiskavad ajavahemikuks 1. novembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2008.”.

2.

Artikli 2 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Aastatel 2007 ja 2008 lammaste katarraalse palavikuga võitlemiseks võetud kiireloomuliste meetmete raames antakse Belgiale, Tšehhi Vabariigile, Taanile, Saksamaale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Itaaliale, Luksemburgile, Madalmaadele, Austriale, Portugalile ja Rootsile konkreetset ühenduse toetust artiklis 1 osutatud lammaste katarraalse palaviku vastase erakorralise vaktsineerimise kavade jaoks järgmises ulatuses:”.

3.

Artikli 4 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

4.

Artikli 4 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Lõike 1 punkte a ja b ning lõiget 2 ei kohaldata Austria ja Rootsi esitatud kavade suhtes”.

13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/33

1.

Lehekülgedel 66 ja 67 IV lisas asendatakse tabel järgmisega:

2.

Leheküljel 82 XI lisas

13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/s3