II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

30.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 351/1

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel omavad õiguslikku toimet ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstid. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 97 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõiduki alarmsüsteemide tüübikinnitust ning mootorsõidukite tüübikinnitust seoses alarmsüsteemidega

1. versioon – 1. muutmine

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 5. täiendus – jõustumise kuupäev: 18. juuni 2007

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

I OSA – Sõiduki alarmsüsteemide tüübikinnitus

Mõisted

3.	Sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

5.	Üldspetsifikatsioonid

6.	Erispetsifikatsioonid

7.	Tööparameetrid ja katsetingimused

Juhendid

9.	Sõiduki alarmsüsteemi tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

10.	Tootmise vastavus nõuetele

11.	Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

12.	Tootmise lõplik peatamine

13.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

II OSA – Sõiduki tüübikinnitus seoses alarmsüsteemiga

14.

Mõisted

15.	Tüübikinnituse taotlemine

16.	Tüübikinnitus

17.	Üldspetsifikatsioonid

18.	Erispetsifikatsioonid

19.	Katsetingimused

20.

Juhendid

21.	Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

22.	Tootmise vastavus nõuetele

23.	Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

24.	Tootmise lõplik peatamine

25.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

III OSA – Kasutustõkise tüübikinnitus ja sõiduki tüübikinnitus seoses kasutustõkisega

26.

Mõisted

27.	Kasutustõkise tüübikinnituse taotlemine

28.	Sõiduki tüübikinnituse taotlemine

29.	Kasutustõkise tüübikinnitus

30.	Sõiduki tüübikinnitus

31.	Üldspetsifikatsioonid

32.	Erispetsifikatsioonid

33.	Tööparameetrid ja katsetingimused

34.

Juhendid

35.	Kasutustõkise tüübi ja sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

36.	Tootmise vastavus nõuetele

37.	Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

38.	Tootmise lõplik peatamine

39.	Üleminekusätted

40.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

I. lisa

Teatis, milles käsitletakse sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnituse andmist, laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõplikku peatamist kooskõlas eeskirja nr 97 I osaga

II. lisa

Teatis, milles käsitletakse sõiduki tüübikinnituse andmist, laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõplikku peatamist seoses alarmsüsteemiga kooskõlas eeskirja nr 97 II osaga

III. lisa

Teatis, milles käsitletakse kasutustõkise tüübikinnituse andmist, laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõplikku peatamist kooskõlas eeskirja nr 97 III osaga

IV. lisa

Teatis, milles käsitletakse sõiduki tüübikinnituse andmist, laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõplikku peatamist seoses kasutustõkisega kooskõlas eeskirja nr 97 III osaga

V. lisa

Tüübikinnitusmärkide kujundus

VI. lisa

Vastavussertifikaadi näidis

VII. lisa

Paigaldamissertifikaadi näidis

VIII. lisa

Sõitjateruumi kaitsesüsteemide katse

IX. lisa

Elektromagnetiline ühilduvus

X. lisa

Mehaanilise võtmega lülitite spetsifikatsioonid

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse järgmiselt:

1.1. I osa: sõiduki alarmsüsteemide suhtes, mis on ette nähtud kestvaks paigaldamiseks M1- ja nendele N1- kategooria sõidukitele, mille täismass on kuni 2 tonni (1);

1.2. II osa: M1- ja nende N1- kategooria sõidukite suhtes, mille täismass on kuni 2 tonni, seoses nende alarmsüsteemi(de)ga (1);

1.3. III osa: kasutustõkiste ning M1- ja nende N1- kategooria sõidukite suhtes, mille täismass on kuni 2 tonni, seoses nende kasutustõkistega (1).

1.4. II ja III osas täpsustatud seadmete paigaldamine muudele kui M1- või nendele N1 -kategooria sõidukitele, mille täismass on üle 2 tonni, on valikuline, kuid iga selline paigaldatud seade peab vastama kõikidele käesoleva eeskirja asjakohastele sätetele. Eeskirja nr 116 III või IV osa sätetega kooskõlas kinnitatud sõidukid loetakse olevat kooskõlas vastavalt käesoleva eeskirja II ja III osaga.

I OSA

SÕIDUKI ALARMSÜSTEEMIDE TÜÜBIKINNITUS

2. MÕISTED

Käesoleva eeskirja I osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. sõiduki alarmsüsteem – süsteem, mis on mõeldud paigaldamiseks ühele või mitmele sõidukitüübile ning projekteeritud teatama sõidukisse sissemurdmisest või sõiduki rikkumisest; kõnealused süsteemid võivad pakkuda lisakaitset sõiduki omavolilise kasutamise eest;

2.2. andur – seade, mis tajub sõidukisse sissemurdmisest või sõiduki rikkumisest tulenevat muutust;

2.3. häireseade – seade, mis teatab sissemurdmisest või rikkumisest;

2.4. juhtseade – seade sõiduki alarmsüsteemi sisselülitamiseks, väljalülitamiseks ja katsetamiseks ning häire saatmiseks häireseadmetesse;

2.5. sisselülitatud – sõiduki alarmsüsteemi olek, milles on võimalik häire häireseadmetesse saata;

2.6. väljalülitatud – sõiduki alarmsüsteemi olek, milles ei ole võimalik häiret häireseadmetesse saata;

2.7. võti – vahend, mis on projekteeritud ja valmistatud üksnes selle vahendiga kasutatavaks projekteeritud ja valmistatud lukustussüsteemi avamiseks ja lukustamiseks;

2.8. sõiduki alarmsüsteemi tüüp – süsteemid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

a)	tootja kaubanimi või kaubamärk,

b)	anduri liik,

c)	häireseadme liik,

d)	juhtseadme liik;

2.9. sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitus – punktides 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele vastava sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitus;

2.10. kasutustõkis – seade, mis on mõeldud sõiduki oma jõuallika abil toimuva liikumise takistamiseks;

2.11. paanikaseade – seade, mis võimaldab kasutada sõidukile paigaldatud häireseadet abi väljakutsumiseks hädaolukorras.

3. SÕIDUKI ALARMSÜSTEEMI TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnituse taotluse peab esitama sõiduki alarmsüsteemi tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Iga sõiduki alarmsüsteemi tüübi puhul tuleb taotlusele lisada:

3.2.1. kolmes eksemplaris dokumendid, milles kirjeldatakse sõiduki alarmsüsteemi tehnilisi omadusi ja paigaldamismeetodit;

3.2.2. alarmsüsteemi tüübi kolm näidist koos kõigi alarmsüsteemi komponentidega. Igal põhikomponendil peab olema selgelt ja kustumatult märgitud taotleja kaubanimi või kaubamärk ja asjaomase komponendi tüübimärgistus;

3.2.3. üks või mitu kinnitatava alarmsüsteemiga varustatud sõidukit, mille on valinud taotluse esitaja kokkuleppel tüübikinnituskatsete eest vastutava tehnilise teenistusega;

3.2.4. kolmes eksemplaris juhendid kooskõlas punktiga 8.

4. TÜÜBIKINNITUS

4.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud sõiduki alarmsüsteem vastab punktide 5, 6 ja 7 nõuetele, antakse sellele sõiduki alarmsüsteemi tüübile kinnitus.

4.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praegusel kujul 01, mis vastab 01-seeria muudatustele) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnituse numbrit teisele sõiduki alarmsüsteemi tüübile.

4.3. Teade sõiduki alarmsüsteemi tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõiduki alarmsüsteemi tüübile vastavale sõiduki alarmsüsteemile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.4.2. punktis 4.4.1 ettenähtud ringi lähedal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, tähis „A”, „I” või „AI”, mis näitab, kas süsteem on sõiduki alarmsüsteem, kasutustõkis või nende kombinatsioon, ning kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.4.3. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.4.4. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja V. lisas.

4.5. Alternatiivina punktis 4.4 kirjeldatud tüübikinnitusmärgile antakse igale müügiks pakutavale sõiduki alarmsüsteemile välja vastavussertifikaat.

Sõiduki alarmsüsteemi tootja, kes annab sõiduki tootjale originaalseadmena sõidukimudelile või sõidukimudelite seeriale paigaldatava sõiduki alarmsüsteemi, mis on kinnitatud, kuid märgistamata, peab sõiduki tootjale andma piisava arvu vastavussertifikaadi eksemplare, et tootja saaks käesoleva eeskirja II osa kohase sõiduki tüübikinnituse.

Kui sõiduki alarmsüsteem koosneb eraldi komponentidest, peab selle põhikomponendil/põhikomponentidel olema kontrollmärk ning vastavussertifikaadis kontrollmärkide loetelu.

Vastavussertifikaadi näidis on esitatud käesoleva eeskirja VI. lisas.

5. ÜLDSPETSIFIKATSIOONID

5.1. Sõiduki alarmsüsteem peab andma häiresignaali sõidukisse sissemurdmise või sõiduki rikkumise korral.

Häiresignaal peab olema helisignaal, mille kõrval võib kasutada optilisi häireseadmeid, või raadiohäire või eespool nimetatute kombinatsioon.

5.2. Sõiduki alarmsüsteem peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et pärast süsteemi paigaldamist sõidukile vastab sõiduk endiselt asjakohastele tehnonõuetele, eelkõige nõuetele seoses elektromagnetilise ühilduvusega.

5.3. Kui näiteks sisse- ja väljalülitamine või häire edastamine võib sõiduki alarmsüsteemis toimuda raadio teel, peab süsteem vastama asjakohastele ETSI standarditele, (3) nt EN 300 220–1 V1.3.1. (2000–09), EN 300 220–2 V1.3.1. (2000–09), EN 300 220–3 V1.1.1. (2000–09) ja EN 301 489–3 V1.2.1. (2000–08) (sh kõik soovituslikud nõuded). Alarmsüsteemi raadio teel sisse- ja väljalülitamise sagedus ja maksimaalne kiirgusvõimsus peab vastama CEPTi/ERCi (4) soovitusele nr 70–03 (17. veebruar 2000) lähitoimeseadmete kasutamise kohta (5).

5.4. Sõiduki alarmsüsteemi paigaldamine (väljalülitatud olekus) ei tohi mõjutada sõiduki toimimist ega ohutut käitamist.

5.5. Sõiduki alarmsüsteem ja selle komponendid ei tohi aktiveeruda ettekavatsematult, eelkõige mootori töötamise ajal.

5.6. Sõiduki alarmsüsteemi rike või alarmsüsteemi vooluallika rike ei tohi mõjutada sõiduki ohutut käitamist.

5.7. Sõiduki alarmsüsteem, selle komponendid ning nende mõjutatavad osad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et võimalus seade kiiresti ja tähelepanu äratamata toimimatuks muuta või lõhkuda odavate, kergesti peidetavate tööriistade ning laiatarbekaubana kättesaadavate seadmete abil oleks võimalikult väike.

5.8. Sõiduki alarmsüsteemi sisse- ja väljalülitamise vahendid peavad olema projekteeritud nii, et eeskirja nr 18 nõuded oleksid täidetud. Käesoleva eeskirjaga hõlmatavate komponentide elektriühendused on lubatud.

5.9. Süsteem peab olema paigaldatud nii, et ühes häiresignaali vooluahelas tekkinud lühise tõttu ei lakkaks töötamast ükski teine alarmsüsteemi funktsioon peale lühises vooluahela.

5.10. Sõiduki alarmsüsteem võib sisaldada käesoleva eeskirja III osa nõuetele vastavat kasutustõkist.

6. ERISPETSIFIKATSIOONID

6.1. Kaitse ulatus

6.1.1. Erinõuded

Sõiduki alarmsüsteem peab avastama ja andma märku vähemalt sõiduki uste, kapoti ja pagasiruumi avamisest. Valgusallikate, näiteks sõitjateruumi valgustuse rike või väljalülitumine ei tohi kontrollitoimingut häirida.

Tõhusate lisaandurite paigaldamine teabe/kuva saamiseks näiteks:

a)	sõidukisse sissemurdmisest (näiteks andurite abil sõitjateruumis, akendel), mis tahes klaaspinna purustamisest või

b)	katsest sõidukit ärandada (näiteks kaldeanduri abil)

on lubatud, kui võetakse meetmeid asjatu helisignaali vallandumise takistamiseks (valehäire, vt punkt 6.1.2).

Niivõrd kui kõnealused lisaandurid annavad häiresignaali ka pärast sissemurdmist (näiteks klaaspinna purustamine) või välismõjutuste tõttu (näiteks tuul), võib häiresignaal, mille paneb tööle üks eespool nimetatud anduritest, aktiveeruda kõige rohkem 10 korda sõiduki alarmsüsteemi ühe aktiveeritud oleku jooksul.

Sellisel juhul piirab aktiveeritud oleku aega sõiduki kasutaja, kes lülitab süsteemi välja.

Teatavat liiki lisaandureid, näiteks sõitjateruumi andureid (ultraheli-, infrapunaandur) või kaldeandureid jne, on võimalik tahtlikult desaktiveerida. Sellisel juhul tuleb kõnealune tahtlik toiming sooritada iga kord enne sõiduki alarmsüsteemi sisselülitamist. Andurid ei tohi olla desaktiveeritavad alarmsüsteemi sisselülitatud olekus.

6.1.2. Valehäire vastane kaitse

6.1.2.1. Asjakohaste meetmete abil, mille hulka kuuluvad näiteks:

a)	mehaaniline projekt ning vooluahela asetus mootorsõidukitele ettenähtud eritingimuste kohaselt,

b)	töö- ja kontrollipõhimõtete valik ja nende rakendamine alarmsüsteemi ja selle komponentide suhtes,

tagatakse, et sõiduki alarmsüsteem ei saaks sisse- ega väljalülitatud olekus vajaduseta tekitada helisignaali järgmistel juhtudel:

a)	löök sõiduki kerele: katse punkti 7.2.13 kohaselt;

b)	elektromagnetiline ühilduvus: katsed punkti 7.2.12 kohaselt;

c)	aku pinge alanemine püsiva tühjenemise tõttu: katse punkti 7.2.14 kohaselt;

d)	sõitjateruumi anduri valehäire: katse punkti 7.2.15 kohaselt.

6.1.2.2. Kui tüübikinnituse taotleja suudab näiteks tehniliste andmete põhjal tõendada, et kaitse valehäire eest on rahuldavalt tagatud, võib tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus loobuda mõne eespool nimetatud katse tegemise nõudest.

6.2. Helisignaal

6.2.1. Üldosa

Häiresignaal peab olema selgesti kuuldav ja äratuntav ning olulisel määral erinema muudest maanteeliikluses kasutatavatest helisignaalidest.

Peale originaalvarustusse kuuluva helisignaalseadme võib paigaldada eraldi helisignaalseadme sõiduki alarmsüsteemiga kontrollitavale alale, kus see peab olema kaitstud hõlpsa ja kiire juurdepääsu eest.

Kui kasutatakse punkti 6.2.3.1 kohast eraldi helisignaalseadet, võib originaalvarustusse kuuluv standardhelisignaalseade olla samuti käivitatav sõiduki alarmsüsteemi abil, tingimusel et standardhelisignaalseadme (tavaliselt hõlpsamini ligipääsetav) mis tahes omavoliline kasutamine ei mõjuta eraldi helisignaalseadme töötamist.

6.2.2. Helisignaali kestus

minimaalselt: 25 s

maksimaalselt: 30 s

Helisignaal tohib korduda alles pärast sõiduki järgmist lubamatut puudutamist, st pärast eespool nimetatud ajavahemikku.

(Piirangud: vt punktid 6.1.1 ja 6.1.2)

Alarmsüsteemi väljalülitamisel peab helisignaal kohe katkema.

6.2.3. Spetsifikatsioonid seoses helisignaaliga

6.2.3.1. Püsitonaalsusega heliseade (muutumatu sagedusspekter), nt autopasunad: akustilised ja muud andmed eeskirja nr 28 I osa kohaselt

Katkendlik signaal (sisselülitatud/väljalülitatud):

Käivitussagedus … (2 ± 1) Hz

Tööaeg = pausiaeg ± 10 %

6.2.3.2. Sageduse modulatsiooniga helisignaalseade:

akustilised ja muud andmed eeskirja nr 28 I osa kohaselt, kuid siire laialt sagedusalalt eespool nimetatud sagedusalale (1 800–3 550 Hz) toimub mõlemas suunas samal viisil.

Siirdesagedus … (2 ± 1) Hz

6.2.3.3. Helitase

Heliallikas peab olema:

a)	eeskirja nr 28 I osa alusel kinnitatud helisignaalseade või

b)	eeskirja nr 28 I osa punktide 6.1 ja 6.2 nõuetele vastav seade.

Kui heliallikas on muu kui originaalvarustusse kuuluv helisignaalseade, võib minimaalset helitaset vähendada kuni 100 dB (A), mõõdetuna eeskirja nr 28 I osas ettenähtud tingimuste kohaselt.

6.3. Optiline signaal, kui see on paigaldatud

6.3.1. Üldosa

Sõidukisse sissemurdmise või sõiduki rikkumise korral peab seade aktiveerima optilise signaali, mida on kirjeldatud punktides 6.3.2 ja 6.3.3.

6.3.2. Optilise signaali kestus

Optiline signaal kestab 25 sekundist 5 minutini alates häire aktiveerimisest.

Alarmsüsteemi väljalülitamisel peab signaal kohe katkema.

6.3.3. Optilise signaali tüüp

Sõiduki kõigi suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi tulede, sh kõigi sama vooluahela valgusallikate vilkumine

Käivitussagedus … (2 ± 1) Hz

Seoses helisignaaliga on lubatud ka asünkroonsed signaalid.

Tööaeg = pausiaeg ± 10 %

6.4. Raadiohäire (piipar), kui see on paigaldatud

Sõiduki alarmsüsteem võib sisaldada seadet häire edastamiseks raadio teel.

6.5. Alarmsüsteemi sisselülitamislukk

6.5.1. Töötava mootori puhul ei tohi alarmsüsteemi tahtlik või ettekavatsematu sisselülitamine võimalik olla.

6.6. Sõiduki alarmsüsteemi sisse- ja väljalülitamine

6.6.1. Sisselülitamine

Lubatud on kõik nõuetekohased sõiduki alarmsüsteemi sisselülitamise vahendid, kui need ei põhjusta valehäireid.

6.6.2. Väljalülitamine

Sõiduki alarmsüsteem lülitatakse välja ühe järgmise seadme või seadmete kombinatsiooni abil. Muud võrdväärse tõhususega seadmed on lubatud.

6.6.2.1. Mehaaniline võti (vastab käesoleva eeskirja X. lisa nõuetele), mida võib kombineerida väljastpoolt käitatava kesklukustussüsteemiga, millel on vähemalt 1 000 varianti.

6.6.2.2. Elektriline/elektrooniline seade, näiteks kaugjuhtimispult, millel on vähemalt 50 000 varianti ning inkorporeeritud pöördkood ja/või minimaalne skaneerimisaeg 10 päeva, näiteks väikseima, 50 000 variandi puhul kuni 5 000 varianti 24 tunni kohta.

6.6.2.3. Mehaaniline võti või kaitstavas sõitjateruumis paiknev elektriline/elektrooniline seade sisenemise ja väljumise viivitusajaga.

6.7. Väljumise viivitusaeg

Kui sõiduki alarmsüsteemi sisse lülitav seade on paigaldatud kaitstavale alale, peab olema jäetud viivitusaeg sõidukist väljumiseks. Väljumise viivitusaja pikkuseks võib määrata 15 kuni 45 sekundit pärast lüliti aktiveerimist. Viivitusaja võib seada vastavalt kasutaja vajadustele.

6.8. Sisenemise viivitusaeg

Kui sõiduki alarmsüsteemi sisse lülitav seade on paigaldatud kaitstavale alale, peab heli- ja optilise signaali aktiveerimisele eelnema viivitusaeg pikkusega vähemalt 5 sekundit, kuid mitte üle 15 sekundi. Viivitusaja võib seada vastavalt kasutaja vajadustele.

6.9. Olekuekraan

6.9.1. Teabe edastamiseks sõiduki alarmsüsteemi oleku kohta (sisselülitatud, väljalülitatud, häireseadme sisselülitamise aeg, häireseade on aktiveeritud) on lubatud optilised ekraanid sees- ja väljaspool sõitjateruumi. Sõitjateruumist väljaspool asuvate optiliste signaalide intensiivsus ei tohi ületada 0,5 cd.

6.9.2. Kui antakse teavet lühiajalise dünaamilise protsessi kohta, nt sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse minek ja vastupidi, peab see olema optiline kooskõlas punktiga 6.9.1. Optilise signaali saab tekitada ka suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi lambi (lampide) samaaegse toimimise abil, tingimusel et suunatulelaternate optilise signaali kestus ei ületa 3 sekundit.

6.10. Energiavarustus

Sõiduki alarmsüsteemi toiteallikas võib olla sõiduki aku või laetav aku. Võimaluse korral võib kasutada veel üht akut või laetavat akut. Neid ei tohi mingil juhul kasutada sõiduki elektrisüsteemi muude osade toitmiseks.

6.11. Spetsifikatsioonid seoses valikuliste funktsioonidega

6.11.1. Autokontroll, automaatne rikkeindikaator

Sõiduki alarmsüsteemi sisselülitamisel peab autokontrolli abil (usaldusväärsuse kontroll) olema võimalik avastada ebatavalised asjaolud, näiteks avatud uksed jne, ning nendest teatada.

6.11.2. Paanikaseade

Lubatud on optiline ja/või helisignaal ja/või raadiohäire, olenemata sõiduki alarmsüsteemi olekust (sisse- või väljalülitatud) ja/või funktsioonist. Selline häire käivitatakse sõiduki seest ning see ei tohi mõjutada sõiduki alarmsüsteemi olekut (sisse- või väljalülitatud). Sõiduki kasutaja peab saama paanikaseadme ka välja lülitada. Helisignaali puhul ei ole ühe aktiveerimise ajal tekitatava heli kestus piiratud. Paanikaseade ei tohi mootorit lukustada ega seda töötamise ajal peatada.

7. TÖÖPARAMEETRID JA KATSETINGIMUSED (6)

7.1. Tööparameetrid

Kõik sõiduki alarmsüsteemi komponendid peavad riketeta töötama järgmistes tingimustes:

7.1.1. Kliimatingimused

Kaks ümbritseva õhu temperatuuri klassi, mis määratletakse järgmiselt:

–40 °C kuni +85 °C sõitjate- või pagasiruumi paigaldatavate osade puhul;

–40 °C kuni + 125 °C mootoriruumi paigaldatavate osade puhul, kui ei ole teisiti kindlaks määratud.

7.1.2. Seadmete kaitse aste

Tagada tuleb järgmised kaitse astmed kooskõlas IEC väljaandega 529-1989:

IP 40 sõitjateruumi paigaldatavate osade puhul;

IP 42 lahtiste autode/kabriolettide ja liikuva katusepaneeliga autode sõitjateruumi paigaldatavate osade puhul, kui seade vajab asukoha tõttu kõrgema astme kaitset kui IP 40;

IP 54 kõigi muude osade puhul.

Sõiduki alarmsüsteemi tootja peab paigaldamisjuhendis esitama kõik piirangud, mis on seotud seadme mis tahes osa paigaldamisega, pidades silmas tundlikkust tolmu, vee ja temperatuuri suhtes.

7.1.3. Ilmastikukindlus

Seitse päeva IEC 68-2-30-1980 kohaselt.

7.1.4. Elektrilised tingimused

Nimitoitepinge: 12 V

Kasutatava toitepinge vahemik: 9–15 V punktis 7.1.1 täpsustatud temperatuurivahemikus

Ajalised tolerantsid ülepinge puhul temperatuuril 23 °C:

U	=	18 V, maksimaalselt 1 h
U	=	24 V, maksimaalselt 1 min

7.2. Katsetingimused

7.2.1. Töökindluskatsed

7.2.1.1. Kontrollitakse sõiduki alarmsüsteemi vastavust järgmistele spetsifikatsioonidele:

a)	häiresignaali kestus kooskõlas punktidega 6.2.2 ja 6.3.2;

b)	sagedus ja signaali/pausi suhe kooskõlas punktidega 6.3.3 ja 6.2.3.1 või 6.2.3.2;

c)	vajaduse korral häiretsüklite arv kooskõlas punktiga 6.1.1;

d)	alarmsüsteemi sisselülitamisluku kontrollimine kooskõlas punktiga 6.5.

7.2.1.2. Tavapärased katsetingimused

Pinge … U = (12 ± 0,2) V

Temperatuur … Θ = (23 ± 5) °C

7.2.2. Vastupidavus temperatuuri ja pinge muutustele

Vastavust punktis 7.2.1.1 kindlaks määratud spetsifikatsioonidele kontrollitakse ka järgmistes tingimustes:

Katsetemperatuur

(–40 ± 2) °C

Katsepinge

(9 ± 0,2) V

Ooteaeg

4 tundi

7.2.2.2. Sõitjate- või pagasiruumi paigaldatavate osade puhul:

Katsetemperatuur

(+85 ± 2) °C

Katsepinge

(15 ± 0,2) V

Ooteaeg

4 tundi

7.2.2.3. Mootoriruumi paigaldatavate osade puhul, kui ei ole teisiti kindlaks määratud:

Katsetemperatuur

(+125 ± 2) °C

Katsepinge

(15 ± 0,2) V

Ooteaeg

4 tundi

7.2.2.4. Sõiduki alarmsüsteemi mõjutatakse nii sisse- kui väljalülitatud olekus ülepingega 18 V ± 0,2 V 1 tunni jooksul.

7.2.2.5. Sõiduki alarmsüsteemi mõjutatakse nii sisse- kui väljalülitatud olekus ülepingega 24 V ± 0,2 V 1 minuti jooksul.

7.2.3. Töökindlus pärast võõrkehaga kokkupuutumise ja veepidavuse katset

Pärast IEC 529-1989 kohaselt tehtud võõrkehaga kokkupuutumise ja veepidavuse katset punktis 7.1.2 ette nähtud kaitseastmete kontrollimiseks korratakse töökindluskatseid kooskõlas punktiga 7.2.1.

7.2.4. Töökindlus pärast kondensveekatset

Pärast IEC 68-2-30 (1980) kohast kondensveekatset korratakse töökindluskatseid kooskõlas punktiga 7.2.1.

7.2.5. Katse seoses vastupidavusega muudetud polaarsusele

Sõiduki alarmsüsteem ja selle komponendid peavad vastu pidama muudetud polaarsusele kuni 13 V 2 minuti jooksul.

Pärast kõnealust katset korratakse töökindluskatseid kooskõlas punktiga 7.2.1 vajaduse korral uute sulavkaitsmetega.

7.2.6. Katse seoses vastupidavusega lühisele

Kõik sõiduki alarmsüsteemi elektriühendused peavad olema lühise vastu maandatud pingega kuni 13 V ja/või varustatud sulavkaitsmetega.

Pärast kõnealust katset korratakse töökindluskatseid kooskõlas punktiga 7.2.1 vajaduse korral uute sulavkaitsmetega.

7.2.7. Energiatarbimine sisselülitatud olekus

Energiatarbimine sisselülitatud olekus punktis 7.2.1.2 ettenähtud tingimustel ei tohi olla üle 20 mA sõiduki kogu alarmsüsteemi kohta, sh olekuekraan.

7.2.8. Töökindlus pärast vibratsioonikatset

7.2.8.1. Selles katses jagatakse komponendid kaheks tüübiks:

1. tüüp	:	sõidukile tavapäraselt paigaldatavad komponendid;
2. tüüp	:	mootorile paigaldamiseks ettenähtud komponendid.

7.2.8.2. Komponente/sõiduki alarmsüsteemi mõjutatakse sinusoidaalse vibratsiooniga, millel on järgmised omadused:

7.2.8.2.1. 1. tüübi puhul:

sagedus muutub vahemikus 10–500 Hz, maksimaalne amplituud on ± 5 mm ja maksimaalne kiirendus 3 g (tippväärtus 0).

7.2.8.2.2. 2. tüübi puhul:

sagedus muutub vahemikus 20–300 Hz, maksimaalne amplituud on ± 2 mm ja maksimaalne kiirendus 15 g (tippväärtus 0).

7.2.8.2.3. Nii 1. kui ka 2. tüübi puhul:

a)	sageduse muutumine on 1 oktav/min;

b)	tsüklite arv on 10, katse tehakse kõigil kolmel teljel;

c)	vibratsiooni rakendatakse madalatel sagedustel maksimaalse püsiamplituudiga ning kõrgetel sagedustel maksimaalse püsikiirendusega.

7.2.8.3. Katse ajal peab sõiduki alarmsüsteem olema elektriliselt ühendatud ning kaablit tuleb 200 mm järel toetada.

7.2.8.4. Pärast vibratsioonikatset korratakse töökindluskatseid kooskõlas punktiga 7.2.1.

7.2.9. Kulumiskindluse katse

Punktis 7.2.1.2 kindlaksmääratud katsetingimustes käivitatakse 300 täielikku häiretsüklit (heli- ja/või optiline signaal) helisignaalseadme puhkeajaga 5 minutit.

7.2.10. Väljaspool asuva (sõidukist väljapoole paigaldatud) võtmega lüliti katse

Järgmised katsed tehakse üksnes juhul, kui ei kasutata ukse originaallukusilindrit.

7.2.10.1. Võtmega lüliti peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle tõhusus säilib täielikult ka pärast 2 500 sisse- ja väljalülitamistsüklit mõlemas suunas, millele järgneb vähemalt 96 tunni pikkune soolveekatse IEC 68-2-11-1981 kohaselt (korrosioonikatse).

7.2.11. Sõitjateruumi kaitsesüsteemide katse

Häireseade peab tööle hakkama, kui vertikaalne tahvel mõõtmetega 0,2 × 0,15 m surutakse 0,3 m kaugusele (mõõdetuna vertikaalse tahvli keskpunktist) läbi esiukse klaasi sõitjateruumi, suunaga ette ja paralleelselt teepinnaga kiirusel 0,4 m/s ning nurga all 45° sõiduki pikisuunalise kesktasapinna suhtes. (Vt joonised käesoleva eeskirja VIII. lisas).

7.2.12. Elektromagnetiline ühilduvus

Sõiduki alarmsüsteemiga tehakse IX. lisas ettenähtud katsed.

7.2.13. Valehäire vastane kaitse löögi korral sõiduki kerele

Kontrollitakse, et ei vallanduks valehäire, kui sõiduki kere või klaaspinna mis tahes osa tabab löök jõuga kuni 4,5 J, mis tekitatakse poolkerakujulise ümara esemega, mille läbimõõt on 165 mm ning Shore’i kõvadus A 70 ± 10.

7.2.14. Kaitse valehäire vastu pinge alanemisel

Kontrollitakse, et põhiaku pinge aeglane alanemine püsival tühjenemisel 0,5 V kuni 3 V tunnis ei põhjustaks valehäire vallandumist.

Katsetingimused: vt punkt 7.2.1.2.

7.2.15. Katse seoses kaitsega valehäire vastu, mille võivad vallandada sõitjateruumi andurid

Süsteeme, mis on mõeldud sõitjateruumi kaitseks punkti 6.1.1 kohaselt, katsetatakse koos sõidukiga tavapärastes tingimustes (punkt 7.2.1.2).

Tootja juhendi kohaselt paigaldatud süsteem ei tohi käivituda, kui seda katsetatakse punktis 7.2.13 kirjeldatud katses viis korda vaheaegadega 0,5 sekundit.

Sõiduki (suletud akendega) puudutamine või inimese liikumine sõiduki ümber ei tohi vallandada valehäiret.

8. JUHENDID

Sõiduki alarmsüsteemiga peab kaasas olema:

8.1. paigaldamisjuhend:

8.1.1. sõidukite ja sõidukimudelite loetelu, millele paigaldamiseks seade on ette nähtud. Loetelu võib olla spetsiifiline või üldine, näiteks „kõik bensiinimootori ja 12-voldise negatiivse maandusega akudega autod”;

8.1.2. fotode ja/või väga selgete joonistega illustreeritud paigaldamisviis;

8.1.3. kasutustõkisega varustatud sõiduki alarmsüsteemi puhul peab olema lisajuhend seoses vastavusega käesoleva eeskirja III osa nõuetele;

8.2. paigaldamissertifikaadi vorm, mille näidis on esitatud VII. lisas;

8.3. üldine selgitus sõiduki alarmsüsteemi ostjale, milles juhitakse ostja tähelepanu järgmistele asjaoludele:

sõiduki alarmsüsteem peab olema paigaldatud tootja juhendi kohaselt;

soovitatav on valida hea paigaldaja (asjakohaste paigaldajate leidmiseks võib ühendust võtta sõiduki alarmsüsteemi tootjaga);

sõiduki alarmsüsteemiga kaasas oleva paigaldamissertifikaadi peaks täitma paigaldaja;

8.4. kasutusjuhend;

8.5. hooldusjuhend;

8.6. üldist laadi hoiatus seoses süsteemi mis tahes ümberehitamisest või täiendamisest tuleneva ohuga; selliste ümberehitamiste või täiendamiste tõttu kaotab punktis 8.2 nimetatud paigaldamissertifikaat automaatselt kehtivuse;

8.7. osutus käesoleva eeskirja punktis 4.4 nimetatud rahvusvahelise tüübikinnitusmärgi asukohale (asukohtadele) ja/või käesoleva eeskirja punktis 4.5 nimetatud rahvusvaheline vastavussertifikaat.

9. SÕIDUKI ALARMSÜSTEEMI TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

Igast sõiduki alarmsüsteemi tüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada asjaomase sõiduki alarmsüsteemi tüübile tüübikinnituse andnud haldusasutust.

Seejärel võib kõnealune asutus kas:

a)	võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et sõiduki alarmsüsteem vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

b)	nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet mõne või kõikide käesoleva eeskirja punktides 5, 6 ja 7 kirjeldatud katsete kohta.

Tüübikinnituse andmisest või selle andmisest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaksmääratud korras.

Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale laienduse kohta koostatud teatisevormile seerianumbri.

10. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE

Tootmise nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

10.1. Iga käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõiduki alarmsüsteem peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktides 5, 6 ja 7 sätestatud nõudeid.

10.2. Iga sõiduki alarmsüsteemi tüübi puhul tehakse käesoleva eeskirja punktides 7.2.1 kuni 7.2.10 ettenähtud katseid pisteliselt ja statistilisel alusel kooskõlas korrapärase kvaliteedikontrolli korraga.

10.3. Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Neid kontrolle tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

11. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

11.1. Sõiduki alarmsüsteemi tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 10 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

11.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile teatise, mille vorm vastab käesoleva eeskirja I. lisas esitatud näidisele.

12. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud sõiduki alarmsüsteemi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele.

Pärast asjaomase teatise saamist teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja I. lisas esitatud näidisele.

13. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tunnistused tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

II OSA

SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SEOSES ALARMSÜSTEEMIGA

Kui käesoleva eeskirja II osa kohaselt kinnitamiseks esitatavale sõidukile on paigaldatud käesoleva eeskirja I osa kohaselt kinnitatud sõiduki alarmsüsteem, ei korrata sõiduki alarmsüsteemi käesoleva eeskirja I osa kohasel kinnitamisel nõutavaid katseid.

14. MÕISTED

Käesoleva eeskirja II osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

14.1. alarmsüsteem(id) – sõidukitüübile originaalvarustusena paigaldatud komponentide kogum, mille ülesandeks on teatada sõidukisse sissemurdmisest või sõiduki rikkumisest; kõnealused süsteemid võivad pakkuda lisakaitset sõiduki omavolilise kasutamise eest;

14.2. sõidukitüüp seoses alarmsüsteemiga – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

a)	tootja kaubanimi või kaubamärk,

b)	sõiduki omadused, mis mõjutavad märkimisväärselt alarmsüsteemi töötamist,

c)	alarmsüsteemi või sõiduki alarmsüsteemi tüüp ja ehitus;

14.3. sõiduki tüübikinnitus – punktides 17, 18 ja 19 sätestatud nõuetele vastava sõiduki tüübikinnitus.

14.4. Teised II osas kasutatud mõisted on esitatud käesoleva eekirja punktis 2.

15. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

15.1. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses alarmsüsteemiga peab esitama sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

15.2. Sellele tuleb lisada allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad.

15.2.1. Sõidukitüübi ning paigaldatud alarmsüsteemiga seotud sõidukiosade üksikasjalik kirjeldus.

15.2.2. Loetelu komponentidest, mida on vaja sõidukisse paigaldamiseks sobivate alarmsüsteemide tuvastamiseks.

15.2.3. Kui kasutatakse käesoleva eeskirja I osa kohaselt kinnitatud sõiduki alarmsüsteemi, esitatakse tehnilisele teenistusele ka sõiduki alarmsüsteemile tüübikinnituse andmise teatis.

15.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk.

15.4. Vastuvõetav on ka sõiduk, millel ei ole kõiki asjaomasele tüübile vastavaid komponente, tingimusel et taotleja suudab pädevale asutusele rahuldavalt tõendada, et komponentide puudumine ei mõjuta kontrolli tulemusi käesoleva eeskirja nõuete seisukohast.

16. TÜÜBIKINNITUS

16.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktide 17, 18 ja 19 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

16.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praegusel kujul 01, mis vastab 01-seeria muudatustele) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile.

16.3. Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja II. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

16.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud nähtavasse ja hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

16.4.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (7);

16.4.2. punktis 16.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, tähis „A”, „I” või „AI”, mis näitab, kas sõiduk on kinnitatud seoses alarmsüsteemi, kasutustõkise või nende kombinatsiooniga, ning kriips ja tüübikinnitusnumber.

16.5. Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, ei pea käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 16.4.1 nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 16.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud kinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

16.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

16.7. Tüübikinnitusmärk peab asuma tootja paigaldatud sõiduki andmeplaadi läheduses või selle peal.

16.8. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja V. lisas.

17. ÜLDSPETSIFIKATSIOONID

17.1. Alarmsüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et sõidukisse sissemurdmise või sõiduki rikkumise korral vallandub häiresignaal, ning need võivad sisaldada kasutustõkist.

Häiresignaal peab olema helisignaal, mille kõrval võib kasutada optilisi häireseadmeid, või raadiohäire või eespool nimetatute kombinatsioon.

17.2. Alarmsüsteemidega varustatud sõidukid peavad vastama asjakohastele tehnonõuetele, eelkõige nõuetele seoses elektromagnetilise ühilduvusega.

17.3. Kui näiteks sisse- ja väljalülitamine või häire edastamine võib alarmsüsteemis toimuda raadio teel, peab süsteem vastama asjakohastele ETSI standarditele (vt joonealust märkust 1 punkti 5.3 kohta), nt EN 300 220–1 V1.3.1. (2000–09), EN 300 220–2 V1.3.1. (2000–09), EN 300 220–3 V1.1.1. (2000–09) ja EN 301 489–3 V1.2.1. (2000–08) (sh kõik soovituslikud nõuded). Alarmsüsteemi raadio teel sisse- ja väljalülitamise sagedus ja maksimaalne kiirgusvõimsus peab vastama CEPTi/ERCi (vt joonealust märkust 2 punkti 5.3 kohta) soovitusele nr 70–03 (17. veebruar 2000) lähitoimeseadmete kasutamise kohta (vt joonealust märkust 3 punkti 5.3 kohta).

17.4. Alarmsüsteem ja selle komponendid ei tohi aktiveeruda ettekavatsematult, eriti mootori töötamise ajal.

17.5. Alarmsüsteemi rike või alarmsüsteemi vooluallika rike ei tohi mõjutada sõiduki ohutut käitamist.

17.6. Alarmsüsteem, selle komponendid ning nende mõjutatavad osad peavad olema paigaldatud nii, et võimalus seade kiiresti ja tähelepanu äratamata toimimatuks muuta või lõhkuda odavate, kergesti peidetavate tööriistade ning laiatarbekaubana kättesaadavate seadmete abil oleks võimalikult väike.

17.7. Süsteem peab olema paigaldatud nii, et ühes häiresignaali vooluahelas tekkinud lühise tõttu ei lakkaks töötamast ükski teine alarmsüsteemi funktsioon peale lühises vooluahela.

17.8. Alarmsüsteem võib sisaldada käesoleva eeskirja III osa nõuetele vastavat kasutustõkist.

18. ERISPETSIFIKATSIOONID

18.1. Kaitse ulatus

18.1.1. Erinõuded

Alarmsüsteem peab avastama ja andma märku vähemalt sõiduki uste, kapoti ja pagasiruumi avamisest. Valgusallikate, näiteks sõitjateruumi valgustuse rike või väljalülitumine ei tohi kontrollitoimingut häirida.

Tõhusate lisaandurite paigaldamine teabe/kuva saamiseks näiteks:

a)	sõidukisse sissemurdmisest (näiteks andurite abil sõitjateruumis, akendel), mis tahes klaaspinna purustamisest või

b)	katsest sõidukit ärandada (näiteks kaldeanduri abil)

on lubatud, kui võetakse meetmeid asjatu helisignaali vallandumise takistamiseks (valehäire, vt punkt 18.1.2).

Sellisel juhul piirab aktiveeritud oleku aega sõiduki kasutaja, kes lülitab süsteemi välja.

Teatavat liiki lisaandureid, näiteks sõitjateruumi andureid (ultraheli-, infrapunaandur) või kaldeandureid jne, on võimalik tahtlikult desaktiveerida. Sellisel juhul tuleb kõnealune tahtlik toiming sooritada iga kord enne alarmsüsteemi sisselülitamist. Andurid ei tohi olla desaktiveeritavad alarmsüsteemi sisselülitatud olekus.

18.1.2. Valehäire vastane kaitse

18.1.2.1. Tuleb tagada, et alarmsüsteem ei saaks sisse- ega väljalülitatud olekus vajaduseta tekitada helisignaali järgmistel juhtudel:

a)	löök sõiduki kerele: katse punkti 7.2.13 kohaselt;

b)	elektromagnetiline ühilduvus: katsed punkti 7.2.12 kohaselt;

c)	aku pinge alanemine püsiva tühjenemise tõttu: katse punkti 7.2.14 kohaselt;

d)	sõitjateruumi anduri valehäire: katse punkti 7.2.15 kohaselt.

18.1.2.2. Kui tüübikinnituse taotleja suudab näiteks tehniliste andmete põhjal tõendada, et kaitse valehäire eest on rahuldavalt tagatud, võib tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus loobuda mõne eespool nimetatud katse tegemise nõudest.

18.2. Helisignaal

18.2.1. Üldosa

Häiresignaal peab olema selgesti kuuldav ja äratuntav ning olulisel määral erinema muudest maanteeliikluses kasutatavatest helisignaalidest.

Peale originaalvarustusse kuuluva helisignaalseadme võib paigaldada eraldi helisignaalseadme alarmsüsteemiga kontrollitavale alale, kus see peab olema kaitstud hõlpsa ja kiire juurdepääsu eest.

Kui kasutatakse punkti 18.2.3.1 kohast eraldi helisignaalseadet, võib originaalvarustusse kuuluv standardhelisignaalseade olla samuti käivitatav alarmsüsteemi abil, tingimusel et standardhelisignaalseadme (tavaliselt hõlpsamini ligipääsetav) mis tahes omavoliline kasutamine ei mõjuta eraldi helisignaalseadme töötamist.

18.2.2. Helisignaali kestus

minimaalselt: 25 s

maksimaalselt: 30 s

Helisignaal tohib korduda alles pärast sõiduki järgmist lubamatut puudutamist, st pärast eespool nimetatud ajavahemikku.

(Piirangud: vt punktid 18.1.1 ja 18.1.2)

Alarmsüsteemi väljalülitamisel peab helisignaal kohe katkema.

18.2.3. Spetsifikatsioonid seoses helisignaaliga

18.2.3.1. Püsitonaalsusega heliseade (muutumatu sagedusspekter), nt autopasunad: akustilised ja muud andmed eeskirja nr 28 I osa kohaselt

Katkendlik signaal (sisselülitatud/väljalülitatud):

Käivitussagedus … (2 ± 1) Hz

Tööaeg = pausiaeg ± 10 %

18.2.3.2. Sageduse modulatsiooniga helisignaalseade: akustilised ja muud andmed eeskirja nr 28 I osa kohaselt, kuid siire laialt sagedusalalt eespool nimetatud sagedusalale (1 800–3 550 Hz) toimub mõlemas suunas samal viisil.

Siirdesagedus … (2 ± 1) Hz

18.2.3.3. Helitase

Heliallikas peab olema:

a)	Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 28 I osa kohaselt kinnitatud helisignaalseade või

Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 28 I osa punktide 6.1 ja 6.2 nõuetele vastav seade. Kui heliallikas on muu kui originaalvarustusse kuuluv helisignaalseade, võib minimaalset helitaset vähendada kuni 100 dB (A), mõõdetuna Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 28 I osas ettenähtud tingimuste kohaselt.

18.3. Optiline signaal, kui see on paigaldatud

18.3.1. Üldosa

Sõidukisse sissemurdmise või sõiduki rikkumise korral peab seade aktiveerima optilise signaali, mida on kirjeldatud punktides 18.3.2 ja 18.3.3.

18.3.2. Optilise signaali kestus

Optiline signaal kestab 25 sekundist 5 minutini alates häire aktiveerimisest. Alarmsüsteemi väljalülitamisel peab signaal kohe katkema.

18.3.3. Optilise signaali tüüp

Sõiduki kõigi suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi tulede, sh kõigi sama vooluahela valgusallikate vilkumine

Käivitussagedus … (2 ± 1) Hz

Seoses helisignaaliga on lubatud ka asünkroonsed signaalid.

Tööaeg = pausiaeg ± 10 %

18.4. Raadiohäire (piipar), kui see on paigaldatud

Alarmsüsteem võib sisaldada seadet häire edastamiseks raadio teel.

18.5. Alarmsüsteemi sisselülitamislukk

18.5.1. Töötava mootori puhul ei tohi alarmsüsteemi tahtlik või ettekavatsematu sisselülitamine võimalik olla.

18.6. Alarmsüsteemi sisse- ja väljalülitamine

18.6.1. Sisselülitamine

Lubatud on kõik nõuetekohased alarmsüsteemi sisselülitamise vahendid, kui need ei põhjusta valehäireid.

18.6.2. Väljalülitamine

Alarmsüsteem lülitatakse välja ühe järgmise seadme või seadmete kombinatsiooni abil. Muud võrdväärse tõhususega seadmed on lubatud.

18.6.2.1. Mehaaniline võti (vastab käesoleva eeskirja X. lisa nõuetele), mida võib kombineerida väljastpoolt käitatava kesklukustussüsteemiga, millel on vähemalt 1 000 varianti.

18.6.2.2. Elektriline/elektrooniline seade, näiteks kaugjuhtimispult, millel on vähemalt 50 000 varianti ning inkorporeeritud pöördkood ja/või minimaalne skaneerimisaeg 10 päeva, näiteks väikseima, 50 000 variandi puhul kuni 5 000 varianti 24 tunni kohta.

18.6.2.3. Mehaaniline võti või kaitstavas sõitjateruumis paiknev elektriline/elektrooniline seade sisenemise ja väljumise viivitusajaga.

18.7. Väljumise viivitusaeg

Kui alarmsüsteemi sisse lülitav seade on paigaldatud kaitstavale alale, peab olema jäetud viivitusaeg sõidukist väljumiseks. Väljumise viivitusaja pikkuseks võib määrata 15 kuni 45 sekundit pärast lüliti aktiveerimist. Viivitusaja võib seada vastavalt kasutaja vajadustele.

18.8. Sisenemise viivitusaeg

Kui alarmsüsteemi sisse lülitav seade on paigaldatud kaitstavale alale, peab heli- ja optilise signaali aktiveerimisele eelnema viivitusaeg pikkusega vähemalt 5 sekundit, kuid mitte üle 15 sekundi. Viivitusaja võib seada vastavalt kasutaja vajadustele.

18.9. Olekuekraan

18.9.1. Teabe edastamiseks alarmsüsteemi oleku kohta (sisselülitatud, väljalülitatud, häireseadme sisselülitamise aeg, häireseade on aktiveeritud) on lubatud optilised ekraanid sees- ja väljaspool sõitjateruumi. Sõitjateruumist väljaspool asuvate optiliste signaalide intensiivsus ei tohi ületada 0,5 cd.

18.9.2. Kui antakse teavet lühiajalise dünaamilise protsessi kohta, nt sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse minek ja vastupidi, peab see olema optiline kooskõlas punktiga 18.9.1. Optilise signaali saab tekitada ka suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi lambi (lampide) samaaegse toimimise abil, tingimusel et suunatulelaternate optilise signaali kestus ei ületa 3 sekundit.

18.10. Energiavarustus

Alarmsüsteemi toiteallikas võib olla sõiduki aku või laetav aku. Võimaluse korral võib kasutada veel üht akut või laetavat akut. Neid ei tohi mingil juhul kasutada sõiduki elektrisüsteemi muude osade toitmiseks.

18.11. Spetsifikatsioonid seoses valikuliste funktsioonidega

18.11.1. Autokontroll, automaatne rikkeindikaator

Alarmsüsteemi sisselülitamisel peab autokontrolli abil (usaldusväärsuse kontroll) olema võimalik avastada ebatavalised asjaolud, näiteks avatud uksed jne, ning nendest teatada.

18.11.2. Paanikaseade

Lubatud on optiline ja/või helisignaal ja/või raadiohäire, olenemata alarmsüsteemi olekust (sisse- või väljalülitatud) ja/või funktsioonist. Selline häire käivitatakse sõiduki seest ning see ei tohi mõjutada alarmsüsteemi olekut (sisse- või väljalülitatud). Sõiduki kasutaja peab saama paanikaseadme ka välja lülitada. Helisignaali puhul ei ole ühe aktiveerimise ajal tekitatava heli kestus piiratud. Paanikaseade ei tohi mootorit lukustada ega seda töötamise ajal peatada.

19. KATSETINGIMUSED

Kõiki sõiduki alarmsüsteemi või alarmsüsteemi komponente katsetatakse punktis 7 kirjeldatud korras.

Seda nõuet ei kohaldata:

19.1. komponentide suhtes, mis paigaldatakse või mida katsetatakse sõiduki osana, olenemata sellest, kas sõiduki alarmsüsteem või alarmsüsteem on paigaldatud või mitte (näiteks laternad); ega

19.2. komponentide suhtes, mida on eelnevalt katsetatud sõiduki osana ning mille kohta on olemas dokumentaalsed tõendid.

20. JUHENDID

Iga sõidukiga peab kaasas olema:

20.1. kasutusjuhend;

20.2. hooldusjuhend;

20.3. üldist laadi hoiatus seoses ohuga, mis tuleneb süsteemi mis tahes ümberehitamisest või täiendamisest.

21. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

21.1. Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada asjaomasele sõidukitüübile tüübikinnituse andnud haldusasutust.

Seejärel võib kõnealune asutus kas:

21.1.1. võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

21.1.2. nõuda tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

21.2. Tüübikinnituse andmisest või selle andmisest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 16.3 kindlaksmääratud korras.

21.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale laienduse kohta koostatud teatisevormile seerianumbri.

22. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE

Tootmise nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

22.1. Iga käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktides 17, 18 ja 19 sätestatud nõudeid.

22.2. Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Neid kontrolle tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

23. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

23.1. Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 22 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

23.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile teatise, mille vorm vastab käesoleva eeskirja II. lisas esitatud näidisele.

24. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest kohe tüübikinnituse andnud asutusele.

25. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

III OSA

KASUTUSTÕKISE TÜÜBIKINNITUS JA SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SEOSES KASUTUSTÕKISEGA

26. MÕISTED

Käesoleva eeskirja III osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

26.1. kasutustõkis – seade, mis on mõeldud sõiduki oma jõuallika abil toimuva liikumise takistamiseks (omavolilise kasutamise takistamine);

26.2. juhtseade – seade kasutustõkise sisse- ja väljalülitamiseks;

26.3. olekuekraan – seade kasutustõkise oleku näitamiseks (sisse-/väljalülitatud, sisselülitatud asendi muutumine väljalülitatud asendiks ja vastupidi);

26.4. sisselülitatud olek – olek, milles sõiduk ei saa liikuda oma jõuallika abil;

26.5. väljalülitatud olek – olek, milles sõiduk saab tavapäraselt liikuda;

26.6. võti – vahend, mis on projekteeritud ja valmistatud üksnes selle vahendiga kasutatavaks projekteeritud ja valmistatud lukustussüsteemi avamiseks ja lukustamiseks;

26.7. lukustusseadme kaitseseade – seade, mis lukustab kasutustõkise väljalülitatud olekus;

26.8. pöördkood – elektrooniline kood, mis koosneb mitmest elemendist, mille kombinatsioon muutub juhuslikkuse põhimõttel pärast ülekandeseadme iga kasutamist;

26.9. kasutustõkise tüüp – süsteemid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

a)	tootja kaubanimi või kaubamärk,

b)	juhtseadme liik,

c)	mõju sõiduki asjaomas(t)ele süsteemi(de)le (nagu on osutatud punktis 32.1);

26.10. sõidukitüüp seoses kasutustõkisega – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

a)	tootja kaubanimi või kaubamärk,

b)	sõiduki omadused, mis mõjutavad märkimisväärselt kasutustõkise töötamist,

c)	kasutustõkise tüüp ja ehitus.

27. KASUTUSTÕKISE TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

27.1. Kasutustõkise tüübikinnituse taotluse peab esitama kasutustõkise tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

27.2. Iga kasutustõkise tüübi puhul tuleb taotlusele lisada:

27.2.1. kolmes eksemplaris dokumendid, milles kirjeldatakse kasutustõkise tehnilisi omadusi ja paigaldamismeetodit ning ettekavatsematu käivitamise kaitseks võetud meetmeid;

27.2.2. kinnitatava kasutustõkise tüübi kolm näidist koos kõigi kasutustõkise komponentidega. Igal põhikomponendil peab olema selgelt ja kustumatult märgitud taotleja kaubanimi või kaubamärk ja asjaomase komponendi tüübimärgistus;

27.2.3. üks või mitu kinnitatava kasutustõkisega varustatud sõidukit, mille on valinud taotluse esitaja kokkuleppel tüübikinnituskatsete eest vastutava tehnilise teenistusega;

27.2.4. kolmes eksemplaris juhendid kooskõlas punktiga 34.

28. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

28.1. Kui käesoleva eeskirja III osa kohaselt kinnitamiseks esitatavale sõidukile on paigaldatud käesoleva eeskirja III osa kohaselt kinnitatud kasutustõkis, ei korrata kasutustõkise käesoleva eeskirja III osa kohasel kinnitamisel nõutavaid katseid.

28.2. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses sõiduki kasutustõkisega peab esitama sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

28.3. Sellele tuleb lisada allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad.

28.3.1. Sõidukitüübi ning paigaldatud kasutustõkisega seotud sõidukiosade üksikasjalik kirjeldus.

28.3.2. Loetelu komponentidest, mida on vaja sõidukisse paigaldamiseks sobivate kasutustõkiste tuvastamiseks.

28.4. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk.

28.5. Vastuvõetav on ka sõiduk, millel ei ole kõiki asjaomasele tüübile vastavaid komponente, tingimusel et taotleja suudab pädevale asutusele rahuldavalt tõendada, et komponentide puudumine ei mõjuta kontrolli tulemusi käesoleva eeskirja nõuete seisukohast.

28.6. Kui kasutatakse käesoleva eeskirja III osa kohaselt kinnitatud kasutustõkist, esitatakse tehnilisele teenistusele ka kasutustõkisele tüübikinnituse andmise teatis.

29. KASUTUSTÕKISE TÜÜBIKINNITUS

29.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud kasutustõkis vastab punktide 31, 32 ja 33 nõuetele, antakse sellele kasutustõkise tüübile kinnitus.

29.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praegusel kujul 01, mis vastab 01-seeria muudatustele) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele kasutustõkise tüübile.

29.3. Teade kasutustõkise tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja III. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

29.4. Käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud kasutustõkise tüübile vastava kasutustõkise põhikomponendile (põhikomponentidele) tuleb paigaldada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

29.4.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (8);

29.4.2. punktis 29.4.1 ettenähtud ringi lähedal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, tähis „A”, „I” või „AI”, mis näitab, kas süsteem on sõiduki alarmsüsteem, kasutustõkis või nende kombinatsioon, ning kriips ja tüübikinnitusnumber.

29.5. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

29.6. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja V. lisas.

29.7. Alternatiivina punktis 29.4 kirjeldatud tüübikinnitusmärgile antakse igale müügiks pakutavale kasutustõkisele välja vastavussertifikaat.

Kasutustõkise tootja, kes annab sõiduki tootjale originaalseadmena sõidukimudelile või sõidukimudelite seeriale paigaldatava kasutustõkise, mis on kinnitatud, kuid märgistamata, peab sõiduki tootjale andma piisava arvu vastavussertifikaadi eksemplare, et tootja saaks käesoleva eeskirja punkti 30 kohase sõiduki tüübikinnituse.

Kui kasutustõkis koosneb eraldi komponentidest, peab põhikomponendil (põhikomponentidel) olema kontrollmärk ning vastavussertifikaadis kontrollmärkide loetelu.

Vastavussertifikaadi näidis on esitatud käesoleva eeskirja VI. lisas.

30. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS

30.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab punktide 31, 32 ja 33 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

30.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praegusel kujul 01, mis vastab 01-seeria muudatustele) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile.

30.3. Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja IV. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

30.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud nähtavasse ja hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

30.4.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (9);

30.4.2. punktis 30.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, tähis „A”, „I” või „AI”, mis näitab, kas sõiduk on kinnitatud seoses alarmsüsteemi, kasutustõkise või nende kombinatsiooniga, ning kriips ja tüübikinnitusnumber.

30.5. Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, ei pea käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 30.4.1 nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 30.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud kinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

30.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

30.7. Tüübikinnitusmärk peab asuma tootja paigaldatud sõiduki andmeplaadi läheduses või selle peal.

30.8. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja V. lisas.

31. ÜLDSPETSIFIKATSIOONID

31.1. Kasutustõkis peab olema sisse- ja väljalülitatav kõnealuste nõuete kohaselt.

31.2. Kui näiteks sisse- ja väljalülitamine või häire edastamine võib kasutustõkises toimuda raadio teel, peab kasutustõkis vastama asjakohastele ETSI standarditele (vt joonealust märkust 1 punkti 5.3 kohta), nt EN 300 220–1 V1.3.1. (2000–09), EN 300 220–2 V1.3.1. (2000–09), EN 300 220–3 V1.1.1. (2000–09) ja EN 301 489–3 V1.2.1. (2000–08) (sh kõik soovituslikud nõuded). Kasutustõkise raadio teel sisse- ja väljalülitamise sagedus ja maksimaalne kiirgusvõimsus peab vastama CEPTi/ERCi (vt joonealust märkust 2 punkti 5.3 kohta) soovitusele nr 70–03 (17. veebruar 2000) lähitoimeseadmete kasutamise kohta (vt joonealust märkust 3 punkti 5.3 kohta).

31.3. Kasutustõkis peab olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et iga kõnealuse seadmega varustatud sõiduk vastab endiselt tehnonõuetele.

31.4. Kasutustõkis ei tohi minna sisselülitatud olekusse, kui süütevõti on mootori töötamise asendis, v.a juhul, kui:

a)	sõidukit kasutatakse või seda kavatasetakse kasutada kiirabi-, tuletõrje- või politseiautona; või

mootor peab:

i)	juhtima masinaid, mis moodustavad osa sõidukist või on sellele paigaldatud muul otstarbel kui sõiduki juhtimine; või

ii)	hoidma sõiduki akude täituvuse asjaomaste masinate või seadmete juhtimiseks vajalikul tasemel;

ning sõiduk on seisvas asendis ja seisupidur on peal. Kõnealuse erandi kasutamisel osutatakse sellele teatise addendum’i punktis 2 (käesoleva eeskirja II. lisa).

31.5. Kasutustõkist ei tohi olla võimalik püsivalt lukustusseadme kaitsest lahutada.

31.6. Kasutustõkis peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et sõidukile paigaldatuna ei mõjuta see isegi rikke korral sõiduki ettenähtud funktsiooni ja ohutut käitamist.

31.7. Kasutustõkis peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et tootja juhendi kohaselt sõidukile paigaldatud seadet ei ole võimalik kiiresti ja tähelepanu äratamata kasutamiskõlbmatuks muuta ega lõhkuda, kasutades näiteks odavaid, kergesti peidetavaid ning laiatarbekaubana kättesaadavaid ning võltsitud tööriistu või seadmeid. Olulise tähtsusega komponendi või koostu asendamine kasutustõkisest mööda pääsemiseks peab olema raske ja aeganõudev.

31.8. Kasutustõkis peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et tootja juhendi kohaselt sõidukile paigaldatud seadmel oleks sõiduki keskkonnas mõistlik kasutusiga (katsetamise kohta vt punkt 33). Eelkõige ei tohi kasutustõkise paigaldamine kahjustada sõiduki elektroonikasüsteemide elektrilisi omadusi (kaabli ristlõiked, kontaktikaitse jne).

31.9. Kasutustõkis võib olla kombineeritud muude sõiduki süsteemidega või nendesse integreeritud (näiteks mootori juhtseadmed, alarmsüsteemid).

31.10. Kasutustõkis ei tohi takistada sõiduki pidurite vabastamist, välja arvatud juhul, kui tegu on kasutustõkisega, mis takistab pneumaatiliselt vabastatavate vedruakude vabastamist (10) ning töötab sel viisil tavapärasel kasutamisel või rikkeolukordades, kusjuures täidetud on käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse taotlemise ajal kehtivad eeskirja nr 13 tehnonõuded.

Käesolevale punktile vastav kasutustõkis, mis takistab pneumaatiliselt vabastatavate vedruakude vabastamist, peab igal juhul täitma käesolevas eeskirjas sätestatud tehnonõudeid.

31.11. Kasutustõkise toimimine ei tohi hõlmata sõiduki pidurite rakendamist.

32. ERISPETSIFIKATSIOONID

32.1. Kaitse ulatus

32.1.1. Kasutustõkis peab olema projekteeritud nii, et sõiduki oma jõuallika varal töötamine oleks takistatud vähemalt ühe järgmise vahendi abil:

32.1.1.1. sõiduki vähemalt kahe eraldiasetseva vooluahela katkestamine, mis on vajalikud sõiduki töötamiseks oma jõuallika abil (näiteks mootori käivitamine, süüde, mootori toide, pneumaatiliselt vabastatavad vedruakud jne), jaemüügijärgse paigaldamise korral või juhul, kui sõidukil on diiselmootor;

32.1.1.2. vähemalt ühe sõiduki töötamiseks vajaliku juhtimisseadise toimimisse sekkumine koodi abil.

32.1.2. Kasutustõkise paigaldamine katalüüsjärelpõletiga varustatud sõidukile ei tohi põhjustada põletamata kütuse sattumist väljalaskesüsteemi.

32.2. Töökindlus

Töökindlus saavutatakse kasutustõkise nõuetekohase projekteerimise abil, kusjuures arvesse võetakse konkreetseid keskkonnatingimusi sõidukis (vt punktid 31.8 ja 33).

32.3. Toimimiskindlus

Tuleb tagada, et kasutustõkise olek (sisse- või väljalülitatud) ei muutuks pärast ükskõik millist punktis 33 ettenähtud katset.

32.4. Kasutustõkise sisselülitamine

32.4.1. Kasutustõkis peab sisse lülituma juhi täiendava toiminguta vähemalt ühel järgmisel juhul:

a)	süütevõtme pööramine süütelukus asendisse „0” ning ühe ukse aktiveerimine; peale selle on lubatud, et vahetult enne sõiduki tavapärast käivitamist või sellise käivitamise ajal võivad väljalülituvad kasutustõkised sisse lülituda, kui süüde katkestatakse;

b)	kõige rohkem 1 minut pärast võtme eemaldamist süütelukust.

32.4.2. Kui kasutustõkis võib vastavalt punktile 31.4 sisse lülituda, kui süütevõti on mootori töötamise asendis, võib kasutustõkis sisse lülituda ka juhiukse avamisel ja/või sõiduki kasutaja tahtlikul lülitamisel.

32.5. Väljalülitamine

32.5.1. Väljalülitamine toimub ühe järgmise seadme või seadmete kombinatsiooni abil. Muud võrdväärse tõhususe ja töökindlusega seadmed on lubatud.

32.5.1.1. Klaviatuur vähemalt 10 000 variandiga üksikult valitava koodi sisestamiseks.

32.5.1.2. Elektriline/elektrooniline seade, näiteks kaugjuhtimispult, millel on vähemalt 50 000 varianti ning inkorporeeritud pöördkood ja/või minimaalne skaneerimisaeg 10 päeva, näiteks väikseima, 50 000 variandi puhul kuni 5 000 varianti 24 tunni kohta.

32.5.1.3. Kui kasutustõkis lülitatakse välja kaugjuhtimise teel, peab kasutustõkis minema tagasi sisselülitatud olekusse 5 minuti jooksul pärast väljalülitumist, kui süüteseadmes ei ole tehtud täiendavat toimingut.

32.6. Olekuekraan

32.6.1. Teabe edastamiseks kasutustõkise oleku kohta (sisse-/väljalülitatud, sisselülitatud asendi muutumine väljalülitatud asendiks ja vastupidi) on lubatud optilised ekraanid sees- ja väljaspool sõitjateruumi. Sõitjateruumist väljaspool asuvate optiliste signaalide intensiivsus ei tohi ületada 0,5 cd.

32.6.2. Kui antakse teavet lühiajalise dünaamilise protsessi kohta, nt sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse minek ja vastupidi, peab see olema optiline kooskõlas punktiga 32.6.1. Optilise signaali saab tekitada ka suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi lambi (lampide) samaaegse toimimise abil, tingimusel et suunatulelaternate optilise signaali kestus ei ületa 3 sekundit.

33. TÖÖPARAMEETRID JA KATSETINGIMUSED

33.1. Tööparameetrid

Kõik kasutustõkise komponendid peavad vastama käesoleva eeskirja punktis 7 ettenähtud nõuetele.

Seda nõuet ei kohaldata:

komponentide suhtes, mis paigaldatakse või mida katsetatakse sõiduki osana, olenemata sellest, kas kasutustõkis on paigaldatud või mitte (näiteks laternad); ega

komponentide suhtes, mida on eelnevalt katsetatud sõiduki osana ning mille kohta on olemas dokumentaalsed tõendid.

33.2. Katsetingimused

Kõik katsed tehakse järjestikku ühel kasutustõkisel. Katsetamise eest vastutava asutuse äranägemisel võib kasutada muid näidiseid, kui ollakse seisukohal, et see ei mõjuta teiste katsete tulemusi.

33.3. Töökindluskatse

Kui kõik allpool nimetatud katsed on tehtud, katsetatakse kasutustõkist käesoleva eeskirja punktis 7.2.1.2 kirjeldatud tavapärastes katsetingimustes, et kontrollida seadme jätkuvat normaalset töötamist. Vajaduse korral võib enne katset asendada sulavkaitsmed.

Kõik kasutustõkise komponendid peavad vastama käesoleva eeskirja punktides 7.2.2 kuni 7.2.8 ja punktis 7.2.12 ettenähtud nõuetele.

34. JUHENDID

(Punkte 34.1 kuni 34.3 kohaldatakse ainult paigaldamise suhtes pärast jaemüüki).

Iga kasutustõkisega peab kaasas olema:

34.1. paigaldamisjuhend:

34.1.1. sõidukite ja sõidukimudelite loetelu, millele paigaldamiseks seade on ette nähtud. Loetelu võib olla spetsiifiline või üldine, näiteks „kõik bensiinimootori ja 12-voldise negatiivse maandusega akudega autod”;

34.1.2. fotode ja/või väga selgete joonistega illustreeritud paigaldamisviis;

34.1.3. tootja antud üksikasjalik paigaldamisjuhend peab tagama, et kui pädev paigaldaja järgib juhendit nõuetekohaselt, ei mõjutata sõiduki turvalisust ega töökindlust;

34.1.4. tootja antud paigaldamisjuhendis esitatakse kasutustõkise elektrienergiaga seotud nõuded ning antakse vajaduse korral soovitusi võimsama aku kasutamiseks;

34.1.5. tootja peab teatavaks tegema sõiduki paigaldamisele järgnevate kontrollimistega seotud üksikasjad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohutusseadistele;

34.2. paigaldamissertifikaadi vorm, mille näidis on esitatud VII. lisas;

34.3. üldine selgitus kasutustõkise ostjale, milles juhitakse ostja tähelepanu järgmistele asjaoludele:

34.3.1. kasutustõkis peab olema paigaldatud tootja juhendi kohaselt;

34.3.2. soovitatav on valida hea paigaldaja (asjakohaste paigaldajate leidmiseks võib ühendust võtta kasutustõkise tootjaga);

34.3.3. kasutustõkisega kaasas oleva paigaldamissertifikaadi peaks täitma paigaldaja;

34.4. kasutusjuhend;

34.5. hooldusjuhend;

34.6. üldist laadi hoiatus seoses kasutustõkise mis tahes ümberehitamisest või täiendamisest tuleneva ohuga; selliste ümberehitamiste või täiendamiste tõttu kaotab punktis 34.2 nimetatud paigaldamissertifikaat automaatselt kehtivuse.

35. KASUTUSTÕKISE TÜÜBI JA SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

Igast kasutustõkise tüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada asjaomase kasutustõkise tüübile tüübikinnituse andnud haldusasutust.

Seejärel võib kõnealune asutus kas:

a)	võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et kasutustõkis või sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

b)	nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet mõne või kõikide käesoleva eeskirja punktides 31, 32 ja 33 kirjeldatud katsete kohta.

Tüübikinnituse andmisest või selle andmisest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 29.3 kindlaksmääratud korras.

Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale laienduse kohta koostatud teatisevormile seerianumbri.

36. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE

Tootmise nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

36.1. Iga käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud kasutustõkis või kasutustõkisega seoses tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktides 31, 32 ja 33 sätestatud nõudeid.

36.2. Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Neid kontrolle tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

37. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

37.1. Kasutustõkisele või sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 36 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

37.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile teatise, mille vorm vastab käesoleva eeskirja III. ja IV. lisas esitatud näidistele.

38. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud kasutustõkise või sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele.

39. ÜLEMINEKUSÄTTED

39.1. Kasutustõkise tüübikinnitus

39.1.1. 36 kuud pärast 01-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi üksnes siis, kui kinnitatav komponendi või eraldi seadmestiku tüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 4. täiendusega.

39.1.2. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkavad kinnituste andmist nendele komponentide või eraldi seadmestike tüüpidele, mis vastavad eelmiste seeriate muudatustega muudetud käesoleva eeskirja algversiooni nõuetele, eeldusel et asjaomane komponent või eraldi seadmestik on ettenähtud paigaldamiseks kasutusel olevale sõidukile varuosana ning tehniliselt pole võimalik paigaldada komponenti või eraldi seadmestikku, mis vastab 01-seeria muudatuste 4. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

39.2. Sõiduki tüübikinnitus

39.2.1. 36 kuud pärast 01-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi üksnes siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 4. täiendusega.

40. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

(1) Arvesse võetakse üksnes 12-voldise elektrisüsteemiga sõidukeid.

(2) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika ja 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia ja 53 –Tai. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppeosalistele nendele riikidele antud numbrid.

(3) ETSI: European Telecommunications Standards Institute (Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut)

Kui need standardid ei ole käesoleva eeskirja jõustumise ajal kättesaadavad, kohaldatakse asjakohaseid riiklikke nõudeid.

(4) CEPT: Conference of European Posts and Telecommunications (Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverents)

ERC: European Radio communications Committee (Euroopa Raadiosidekomitee)

(5) Kokkuleppeosalised võivad keelata sageduse ja/või võimsuse kasutamise ja lubada teise sageduse ja/või võimsuse kasutamist.

(6) Laternad, mida kasutatakse optiliste alarmseadmete osana ning mis kuuluvad auto standardvalgustussüsteemi, ei pea vastama punkti 7.1 tööparameetritele ning neid ei testita punktis 7.2 loetletud katsete abil.

(7) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika ja 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia ja 53 –Tai. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppeosalistele nendele riikidele antud numbrid.

(8) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika ja 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia ja 53 –Tai. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppeosalistele nendele riikidele antud numbrid.

(9) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika ja 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia ja 53 –Tai. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppeosalistele nendele riikidele antud numbrid.

(10) Määratletud eeskirja nr 13 VIII. lisas. Eeskirja on muudetud.

I. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

II. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

III. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

IV. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

V. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

Näidis A

Joonis 1

Joonis 2

Joonis 3

Joonisel 1 kujutatud ning sõidukile või sõiduki alarmsüsteemile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) 01-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 97 kohaselt ning kannab tüübikinnitusnumbrit 011234.

Joonisel 2 kujutatud ning sõidukile või kasutustõkisele kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) 01-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 97 kohaselt ning kannab tüübikinnitusnumbrit 011234.

Joonisel 3 kujutatud ning sõidukile või sõiduki alarmsüsteemile ja kasutustõkisele kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) 01-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 97 kohaselt ning kannab tüübikinnitusnumbrit 011234.

Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus on antud kooskõlas eeskirjaga nr 97, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

Näidis B

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud tüübikinnituse seoses alarmsüsteemiga Madalmaades (E4) kooskõlas eeskirjadega nr 18 (1) ja nr 97.

Tüübikinnitusnumbrite esimesed kaks kohta näitavad, et tüübikinnituste andmise kuupäeval sisaldas eeskiri nr 18 02-seeria muudatusi ja eeskiri nr 97 01-seeria muudatusi.

(1) Teine number on esitatud vaid näitena.

VI. LISA

VASTAVUSSERTIFIKAADI NÄIDIS

VII. LISA

PAIGALDAMISSERTIFIKAADI NÄIDIS

VIII. LISA

PUNKTID 7.2.11 JA 19.

Sõitjateruumi kaitsesüsteemide katse

IX. LISA

ELEKTROMAGNETILINE ÜHILDUVUS

Märkus: Elektromagnetilise ühilduvuse katsetamiseks kasutatakse sõltuvalt katserajatistest kas punkti 1 või 2.

1. ISO MEETOD

Kaitse juhtivuslike häirete eest toiteliinides

Toiteliine ja sõiduki alarmsüsteemi või alarmsüsteemi teisi ühendusi, mis võivad olla toiteliinidega ühendatud, mõjutatakse katseimpulssidega 1, 2, 3a, 3b, 4 ja 5 vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 7637-1:1990.

Sõiduki alarmsüsteem/alarmsüsteem väljalülitatud olekus

Rakendatakse katseimpulsse 1–5 III raskusastmel. Kõikide rakendatud katseimpulsside korral peab toimivus olema A.

Sõiduki alarmsüsteem/alarmsüsteem sisselülitatud olekus

Rakendatakse katseimpulsse 1–5. Rakendatud katseimpulsside korral nõutav toimivus on esitatud 1. tabelis.

1. tabel

Raskusaste ja toimivus (toiteliinid)

Katseimpulsi number	Katse tase	Toimivus
1	III	C
2	III	A
3a	III	C
3b	III	A
4	III	B
4	I	A
5	III	A

Kaitse ühendamisest tingitud häirete eest signaalliinides

Juhtmeid, mis ei ole ühendatud toiteliinidega (nt erisignaalliinid), katsetatakse standardi ISO/DIS 7637:1993 3. osa alusel. Rakendatud katseimpulsside korral nõutav toimivus on esitatud 2. tabelis.

2. tabel

Katse tase ja toimivus (signaalliinid)

Katsepulsi number	Katse tase	Toimivus
3a	III	C
3b	III	A

Kaitse kiirguslike kõrgsageduslike häirete eest

Sõidukile paigaldatud sõiduki alarmsüsteemi või alarmsüsteemi katsed võib teha kooskõlas eeskirja nr 10 02-seeria muudatustega ning VI. lisas kirjeldatud katsemeetoditega sõidukite puhul ning IX. lisas kirjeldatud katsemeetoditega eraldi seadmestike puhul.

Elektrostaatilistest lahendustest tingitud elektrilised häired

Kaitset elektriliste häirete eest katsetatakse kooskõlas tehnilise aruandega ISO/TR 10605-1993.

Kiirguslik emissioon

Katsed tehakse kooskõlas eeskirja nr 10 02-seeria muudatuste sätetega ning IV. ja V. lisas kirjeldatud katsemeetoditega sõidukite puhul või VII. ja VIII. lisas kirjeldatud katsemeetoditega eraldi seadmestiku puhul.

2. IEC MEETOD

Elektromagnetväli

Sõiduki alarmsüsteemiga või alarmsüsteemiga tuleb teha põhikatse. Süsteemi mõjutatakse IEC väljaande 839-1-3-1998 katses A-13 kirjeldatud elektromagnetväljaga, mille sagedus on 20–1 000 MHz ja tugevusaste 30 V/m.

Peale selle tehakse sõiduki alarmsüsteemiga või alarmsüsteemiga vastavalt vajadusele rahvusvahelise standardi ISO 7637 osades 1:1990, 2:1990 ja 3:1993 kirjeldatud elektri siirde katsed juhtimise ja ühendamise puhul.

Elektrostaatilistest lahendustest tingitud elektrilised häired

Sõiduki alarmsüsteemiga või alarmsüsteemiga tuleb teha põhikatse. Süsteemiga tehakse tootja valikul kas standardis EN 61000-4-2 või ISO/TR 10605-1993 kirjeldatud elektrostaatilise lahenduse taluvuse katse.

Kiirguslik emissioon

Sõiduki alarmsüsteemi või alarmsüsteemi tuleb katsetada seoses raadiosagedushäirete taluvusega kooskõlas eeskirja nr 10 02-seeria muudatustes ettenähtud katsetega ning IV. ja V. lisas kirjeldatud katsemeetoditega sõidukite puhul ning VII. ja VIII. lisas kirjeldatud katsemeetoditega eraldi seadmestiku puhul.

X. LISA

MEHAANILISE VÕTMEGA LÜLITITE SPETSIFIKATSIOON

1.	Võtmega lüliti silinder tohib kattest välja ulatuda kuni 1 mm ning väljaulatuv osa peab olema kooniline.

2.	Silindri ja silindrikorpuse vaheline ühenduskoht peab vastu pidama tõmbejõule 600 N ja pöördemomendile 25 Nm.

3.	Võtmega lüliti silindri puurimine peab olema takistatud.

4.	Võtmeprofiilil peab olema vähemalt 1 000 tegelikku permutatsiooni.

5.	Võtmega lüliti ei tohi olla tööle rakendatav võtmega, mis erineb võtmega lülitile ettenähtud võtmest ainult ühe permutatsiooni poolest.

6.	Väljapoole paigaldatud võtmega lüliti lukuauk peab olema katikuga või muul viisil sissetungiva mustuse ja vee eest kaitstud.

30.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 351/44

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 102 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse:

I.	automaatse reguleerimisega haakeseadmete tüübikinnitust;

II.	sõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldamisega.

Jõustumise kuupäev: 13. detsember 1996

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Mõisted

I JAGU

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

5.	Spetsifikatsioonid

6.	Automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

7.	Tootmise vastavus nõuetele

8.	Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

9.	Tootmise lõplik peatamine

10.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

II JAGU

11.	Tüübikinnituse taotlemine

12.	Tüübikinnitus

13.	Tüübikinnituse saanud automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldamisega seotud nõuded

14.	Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

15.	Tootmise vastavus nõuetele

16.	Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

17.	Tootmise lõplik peatamine

18.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

I. lisa –

Teatis (I jagu)

II. lisa –

Teatis (II jagu)

III. lisa –

Tüübikinnitusmärgi näidis

IV. lisa –

Katsete ja toimivusega seotud nõuded

1. REGULEERIMISALA

1.1. Käesolevat eeskirja kohaldatakse N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite suhtes.

2. MÕISTED

2.1. Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.1. automaatse reguleerimisega haakeseade – seade, mis tagab automaatselt piisava vahe veduki ja haagise kerede vahel, kui nendevahelise nurga muutumisel on vaja lisakliirensit. Haakeseadmeid, mis ei reguleeri seadme pikkust ja/või nurka, käesolev eeskiri ei hõlma;

2.1.2. seadme tüübikinnitus – I jaos sätestatud nõuetele vastava automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübikinnitus;

2.1.3. sõiduki tüübikinnitus – sõiduki tüübikinnitus seoses tüübikinnituse saanud automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldamisega;

2.1.4. sõidukitüüp – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

2.1.4.1. automaatse reguleerimisega haakeseadme mark ja tüüp,

2.1.4.2. sõiduki pikkus ja laius,

2.1.4.3. sõiduki mass,

2.1.4.4. automaatse reguleerimisega haakeseadme kinnituskoht,

2.1.4.5. sõiduki kirjeldus (nt veoauto, traktor, haagis, poolhaagis, kesktelghaagis),

2.1.4.6. juhtimisseadmestik (nt abijuhtimisseadmestik, haagise juhtimisseadmestik);

2.1.5. automaatse reguleerimisega haakeseadme tüüp – seadmed, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

2.1.5.1. seadme mark ja tüüp,

2.1.5.2. tööpõhimõte,

2.1.5.3. sõidukile kinnitamise viis,

2.1.5.4. üldmõõtmed minimaalse ja maksimaalse väljaulatuse korral,

2.1.5.5. suurim ja väikseim töötamisnurk,

2.1.5.6. liikumisulatusega seotud kinemaatilised näitajad;

2.1.6. automaatne haakimisprotseduur – haakimisprotseduur on automaatne, kui veduki tagurdamisest vastu haagist piisab haakeseadme täielikuks ja nõuetekohaseks kinnitamiseks ja selle automaatseks lukustamiseks ning ohutusseadiste täielikust rakendumisest märguandmiseks ilma igasuguse välise sekkumiseta.

I JAGU

AUTOMAATSE REGULEERIMISEGA HAAKESEADME TÜÜBIKINNITUS

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübikinnituse taotluse peab esitama automaatse reguleerimisega haakeseadme tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Taotlusele tuleb lisada:

3.2.1. automaatse reguleerimisega haakeseadme ning paigaldamismeetodi üksikasjalik kirjeldus ja mõõtudega varustatud mõõtkavas joonised kolmes eksemplaris. Esitatud dokumendid peavad pädevale asutusele rahuldavalt tõendama, et automaatse reguleerimisega haakeseade töötab usaldusväärselt ja ohutult;

3.2.2. kinnitatava automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübi näidis;

3.2.3. halvimat seisundit esindav autorong, millele on paigaldatud kinnitatav automaatse reguleerimisega haakeseade, valitakse koos tüübikinnituskatsete korraldamise eest vastutava tehnilise teenistusega, võttes arvesse selliseid aspekte nagu vedrustus, registrimass ja mõõtmed, teljevahe, telgede arv ja asetus ning automaatse reguleerimisega haakeseadme piirasendid. Tehnilise teenistuse nõudmise korral esitatakse mitu autorongi.

3.3. Enne tüübikinnituse andmist veendub pädev asutus toodangu nõuetele vastavuse kontrolli tõhususe tagamiseks vajalike rahuldavate meetmete olemasolus.

4. TÜÜBIKINNITUS

4.1. Tüübikinnitus peab olema olemas kõikidel osadel, mida on vaja automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldamiseks ja ohutuks kasutamiseks (nt veduki või haagise šassiile kinnitatud osad, millele mõjuvad veojõud/juhtajami koormusjõud, ning juhtimissüsteemid).

4.2. Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud automaatse reguleerimisega haakeseade vastab punkti 5 nõuetele, antakse sellele automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübile kinnitus.

4.3. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praegusel kujul 00) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübile.

4.4. Teade automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.5. Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübile vastavale automaatse reguleerimisega haakeseadmele tuleb kindlalt paigaldada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.5.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (1);

4.5.2. punktis 4.5.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

5. SPETSIFIKATSIOONID

5.1. Üldosa

5.1.1. Automaatse reguleerimisega haakeseade peab olema projekteeritud, konstrueeritud ja monteeritud nii, et automaatse reguleerimisega haakeseadmega varustatud sõiduk vastab tavapärastes maanteel kasutamise tingimustes käesoleva eeskirja nõuetele. Haakeseadmed peavad vastama eeskirja nr 55 tehnonõuetele. Arvesse tuleb võtta lisajõude, mida võib põhjustada monteeritud automaatse reguleerimisega haakeseadme töötamine.

5.1.2. Automaatse reguleerimisega haakeseade peab töötama automaatselt. Automaatse reguleerimisega haakeseadmega ühendatud autorongiga peab olema võimalik isegi tagurdada, ilma et automaatse reguleerimisega seadmega oleks vaja teha käsitsi ühtegi toimingut.

5.1.3. Automaatse reguleerimisega haakeseade projekteeritakse, konstrueeritakse ja monteeritakse eeskätt nii, et see peab vastu kõikidele pingetele, korrosioonile ja vananemisele, millega see võib kokku puutuda (nt vibratsioon, niiskus, äärmuslikud temperatuurid).

5.1.4. Automaatse reguleerimisega haakeseade peab võimaldama sõidukitel sõita ühtlasel teel sirgjoones nii pärisuunas kui ka tagurpidi liikumisel, ilma et rooliseadmele peaks rakendama erakordselt suurt jõudu.

5.1.5. Süsteemirikked

5.1.5.1. Automaatse reguleerimisega haakeseadme toitesüsteemi ja/või juhtimissüsteemi mis tahes rikke korral sõiduki liikumise ajal peab haakeseade saavutama maksimaalse väljaulatuse ja püsima selles asendis. Veduki ja haagise eraldumine peab mehhaaniliste vahendite abil olema välistatud kõikides kasutustingimustes.

5.1.5.2. Toitesüsteemi ja/või juhtimissüsteemi mis tahes rikkest peab juht saama märguande heli- või optilise signaaliga.

5.1.6. Sõidukite seismisel ei tohi esineda automaatse reguleerimisega haakeseadme kontrollimatut liikumist mitte mingitel tingimustel, sealhulgas pikaaegsel mäenõlval parkimisel.

5.1.7. Automaatse reguleerimisega haakeseadme mitteautomaatne liigutamine võib olla võimalik üksnes siis, kui veduk seisab. Veduki seisupiduri kasutamise juhend lisatakse alaliselt juhtimisseadisele.

5.1.7.1. Toimingut juhitakse kaheosalise juhtimisseadise kaudu.

5.1.7.2. Juhtimisseadis peab olema paigaldatud väljapoole juhikabiini ning sellisesse kohta, et toimingu teostajat ei ohustaks haagise liikumine ja et tal oleks ohualast sõidukite vahel hea ülevaade.

5.1.7.3. Juhtimisseadist ei tohi olla võimalik lukustada tööasendisse või käivitada seda ettekavatsematult.

5.1.7.4. Haagis peab liikuma jõnksudeta kiirusel kuni 50 mm/sek.

5.1.7.5. Juhtimise lõpetamine peab liikumise kohe peatama.

5.1.8. Veduki ettepoole liikumine ei tohi tingida haagise liikumist teepinna suhtes tahapoole.

Haagise liikumine tahapoole kuni 30 mm on lubatud üksnes lülituse ja reaktsiooni eesmärgil.

5.1.9. Kooskõlas IV. lisaga peab automaatse reguleerimisega haakeseade pärast veduki ja haagise vahelise nurga suhtelist muutumist taastama normaalsel otsesõidul ettenähtud lühima tööasendi.

5.1.10. Automaatse reguleerimisega haakeseade töötamine ei tohi mõjutada autorongi dünaamilist stabiilsust. Nõude täitmist kontrollitakse IV. lisas kirjeldatud katsetega.

5.1.11. Automaatse reguleerimisega haakeseade peab olema projekteeritud nii, et võimaldada sõidukite haakimist ja lahtihaakimist. Kõik haakimisprotseduurid peavad olema automaatsed, sealhulgas mehhaaniliste juhtimisseadiste ja osade puhul, millele rakenduvad veojõud ja/või juhtajami koormusjõud. Lukustussüsteemide nõuetekohasest sisselülitamisest peab andma märku või see peab olema sõiduki küljelt haakeseadme pealt lihtsasti nähtav. Vastasel juhul peab juhikabiini olema paigaldatud kaugjälgimisseade. Juhtimis- ja toiteliinide manuaalne ühendamine on lubatud eeldusel, et ühendused on lihtsasti juurdepääsetavad seisvast asendist ning et autorongi saab ohutult juhtida, ilma et liinid oleksid ühendatud.

5.1.12. Kinnitatuna peab automaatse reguleerimisega haakeseade võimaldama vähemalt järgmist liikumisulatust:

	Täishaagis	Kesktelghaagis	Poolhaagis
horisontaalne	±60°	±90°	±90°
vertikaalne	±20°	±15°	±12°
telgjoonel	±15°	±15°	—

5.1.13. Hüdrauliliste või pneumaatiliste automaatse reguleerimisega haakeseadmete puhul peab optilise signaaliga andma märku sellest, kui automaatse reguleerimisega haakeseade läheneb maksimaalsele ulatusele. Signaal võib olla sama optiline signaal, mida on mainitud punktis 5.1.5.2.

5.1.14. Automaatse reguleerimisega haakeseade peab olema projekteeritud nii, et kui haakimisel on sõiduki ja haagise vaheline nurk erinev lahtihaakimise nurgast, on välistatud haagise ettekavatsemata liikumine või rikked automaatse reguleerimisega haakeseadme toimimises.

5.1.15. Plaat, millel täpsustatakse veduki ja haagise täismass, kõik õlituskohad ja õlitamise sagedus, tuleb kinnitada nõnda, et see on selgelt näha isegi siis, kui haagis on haagitud.

5.2. Katsed

Automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübikinnituskatseid kirjeldatakse käesoleva eeskirja IV. lisas.

6. AUTOMAATSE REGULEERIMISEGA HAAKESEADME TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

6.1. Igast automaatse reguleerimise haakeseadme tüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada asjaomase haakeseadme tüübile tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

6.1.1. võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et seade vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

6.1.2. nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

6.2. Tüübikinnituse andmisest või selle andmisest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaksmääratud korras.

6.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale laiendusele seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja I. lisas esitatud näidisele.

7. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE

7.1. Iga käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud automaatse reguleerimisega haakeseade peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 5 sätestatud nõudeid.

7.2. Selleks et veenduda punkti 7.1 nõuete täitmises, tuleb tootmist asjakohaselt kontrollida.

7.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

7.3.1. tagama toodangu kvaliteedi tõhusa kontrollimise korra olemasolu;

7.3.2. pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

7.3.3. tagama katsetulemuste registreerimise ning sellega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel haldusasutusega;

7.3.4. analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

7.3.5. tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse piisav arv kontrolle ja katseid kooskõlas pädeva asutuse kinnitatud korraga;

7.3.6. tagama, et kui katse käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus selle katse tingimustele, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toote vastavus tüübikinnitusele.

7.4. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

7.4.1. Iga kontrolli puhul tuleb väliskontrollijale esitada katsetulemused ja tootmise ülevaatuse tulemused.

7.4.2. Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrollide tulemusi.

7.4.3. Kui kvaliteeditase osutub ebarahuldavaks või kui peetakse vajalikuks kontrollida punkti 7.4.2 kohaldamisel teostatud katsete kehtivust, peab kontrollija valima välja näidised, mis saadetakse tüübikatsetusi teostanud tehnilisele teenistusele.

7.4.4. Pädev asutus võib teha kõiki käesolevas eeskirjas ettenähtud katseid.

7.4.5. Pädev asutus lubab kontrolle teostada tavaliselt korra kahe aasta jooksul. Kui sellise kontrolli käigus saadakse negatiivseid tulemusi, peab pädev asutus tagama, et toote nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.

8. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1. Automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

8.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav 1958. aasta kokkuleppe osaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile teatise, mille vorm vastab käesoleva eeskirja I. lisas esitatud näidisele.

9. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

9.1. Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele, kes omakorda teavitab teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja I. lisas esitatud näidisele.

10. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

10.1. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tunnistused tüübikinnituse andmise, kinnituse laiendamise, kinnituse andmisest keeldumise, kinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta.

II JAGU

SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SEOSES TÜÜBIKINNITUSE SAANUD AUTOMAATSE REGULEERIMISEGA HAAKESEADME PAIGALDAMISEGA

11. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

11.1. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses tüübikinnituse saanud automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldamisega peab esitama sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

11.2. Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised üksikasjad.

11.3. Automaatse reguleerimisega haakeseadmega ühendatud sõidukitüübi ja sõiduki osade üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas kinnituskohtade joonised (mõõtudega) ning II. lisas osutatud teave ja dokumendid.

11.4. Pädeva asutuse taotluse korral tuleb esitada ka iga automaatse reguleerimise haakeseadme tüübi tüübikinnitusvorm (st käesoleva eeskirja I. lisas esitatud vorm).

11.5. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistustele tuleb esitada kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk, mis on varustatud automaatse reguleerimisega haakeseadmega.

11.5.1. Vastuvõetav on ka sõiduk, millel ei ole kõiki asjaomasele tüübile vastavaid osi, tingimusel et taotleja suudab pädevale asutusele rahuldavalt tõendada, et osade puudumine ei mõjuta kontrolli tulemusi käesoleva eeskirja nõuete seisukohast.

11.6. Enne tüübikinnituse andmist veendub pädev asutus toodangu nõuetele vastavuse kontrolli tõhususe tagamiseks vajalike rahuldavate meetmete olemasolus.

11.7. Eraldi kasutusjuhend esitatakse tavalistest erinevate haakimisprotseduuride kohta ning need peavad sisaldama eeskätt juhtnööre seoses haakimise ja lahtihaakimisega eri tööolukordades (nt nurga all). See kasutusjuhend peab iga sõidukiga kaasas olema.

12. TÜÜBIKINNITUS

12.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud ja tüübikinnituse saanud automaatse reguleerimisega haakeseadmega varustatud sõiduk vastab punkti 13 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

12.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praegusel kujul 00) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

12.3. Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja II. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

12.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb paigaldada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

12.4.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

12.4.2. punktis 12.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

12.5. Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, ei pea selle eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 12.4.1. nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 12.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud kinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

12.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

12.7. Tüübikinnitusmärk peab asuma tootja paigaldatud sõiduki andmeplaadi läheduses või selle peal.

12.8. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja III. lisas.

13. TÜÜBIKINNITUSE SAANUD AUTOMAATSE REGULEERIMISEGA HAAKESEADME PAIGALDAMISEGA SEOTUD NÕUDED

13.1. I jao punkti 5.1 nõuded, v.a punkt 5.1.12, peavad olema täidetud, kui automaatse reguleerimisega haakeseade on sõidukile paigaldatud, hoolimata mõjudest, mida võib põhjustada sõiduki töötamine.

13.2. Kasutatav automaatse reguleerimisega haakeseade ei takista sõidukite, millele see on paigaldatud, liikumist. See tingimus loetakse täidetuks, kui vastatakse 4. lisas ettenähtud katsenõuetele.

13.3. I jao punktides 5.1.5.2 ja 5.1.13 osutatud häiresignaal.

13.3.1. Heliseade peab asuma juhikabiinis ja olema juhile hästi kuuldav kõikides sõiduki tavapärastes kasutustingimustes.

13.3.2. Optiline signaal peab olema punane ja asuma armatuurlaual juhi otseses vaateväljas ning see peab olema hästi märgatav isegi päevavalguses.

13.4. Haakimine ja lahtihaakimine peab olema võimalik nurga all kuni 50° horisontaalselt nii paremale kui ka vasakule poole, kuni 10° vertikaalselt nii üles- kui ka allapoole täishaagiste puhul, kuni 6° vertikaalselt nii üles- kui ka allapoole kesktelghaagiste puhul ja kuni 7o kesktelje suhtes mõlemas suunas, st osutatud veduki ja haagise vaheliste nurkade all peab haagist olema võimalik haakida ilma lisasekkumiseta.

Automaatse haakimise ajal on lubatud ajutine asend enne lõplikku haakimist. Ajutine asend peab võimaldama autorongiga ohutult manööverdada. Kui lõplik toiming tehakse manuaalselt, peab sõidukite vahel olema ruumi vähemalt 500 mm.

13.5. Ühel inimesel peab olema võimalik haakeseadmed enne haakimisprotseduuri paika seada seistes ja tööriistu kasutamata. See nõue kehtib ka piduri- ja elektrijuhtmete ühendamise ja lahtiühendamise suhtes.

13.6. Üldnõuded

Automaatse haakimise võimaldamiseks peab olema võimalik veorõngast vertikaalselt reguleerida haakeseadme keskme kõrgusele kõikides tavapärastes liiklus- ja kasutustingimustes.

14. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

14.1. Igast punktis 2.1.4 määratletud sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada asjaomasele sõidukile tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

14.1.1. võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

14.1.2. nõuda tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

14.2. Tüübikinnituse andmisest või selle andmisest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 12.3 kindlaksmääratud korras.

14.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale laiendusele seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja II. lisas esitatud näidisele.

15. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE

15.1. Iga käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 13 sätestatud nõudeid.

15.2. Selleks et veenduda punkti 15.1 nõuete täitmises, tuleb tootmist asjakohaselt kontrollida.

15.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

15.3.1. tagama sõidukite kvaliteedi tõhusa kontrollimise korra olemasolu seoses punkti 13 nõuete järgimise kõikide tahkudega;

15.3.2. pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

15.3.3. tagama katsetulemuste registreerimise ning sellega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel haldusasutusega;

15.3.4. analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

15.3.5. tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse piisav arv kontrolle ja katseid kooskõlas pädeva asutuse kinnitatud korraga;

15.3.6. tagama, et kui katse käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus selle katse tingimustele, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toote vastavus tüübikinnitusele.

15.4. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetele vastavust.

15.4.1. Iga kontrolli puhul tuleb väliskontrollijale esitada katsetulemused ja tootmise ülevaatuse tulemused.

15.4.2. Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrollide tulemusi.

15.4.3. Kui kvaliteeditase osutub ebarahuldavaks või kui peetakse vajalikuks kontrollida punkti 15.4.2 kohaldamisel teostatud katsete kehtivust, peab kontrollija valima välja näidised, mis saadetakse tüübikatsetusi teostanud tehnilisele teenistusele.

15.4.4. Pädev asutus võib teha käesolevas eeskirjas ettenähtud mis tahes katseid.

15.4.5. Pädev asutus lubab kontrolle teostada tavaliselt korra kahe aasta jooksul. Kui sellise kontrolli käigus saadakse negatiivseid tulemusi, peab pädev asutus tagama, et toote nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.

16. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

16.1. Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 13 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

16.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile teatise, mille vorm vastab käesoleva eeskirja II. lisas esitatud näidisele.

17. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

17.1. Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele, kes omakorda teavitab teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja II. lisas esitatud näidisele.

18. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

18.1. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tunnistused tüübikinnituse andmise, kinnituse laiendamise, kinnituse andmisest keeldumise, kinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta.

(1) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – (vaba), 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30–36 (vaba) ja 37 – Türgi. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituste vastastikust tunnustamist, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppe osapooltele nendele riikidele antud numbrid.

(2) Kuni lepitakse kokku ühtsed katseprotseduurid, teevad tootjad tehnilistele teenistustele teatavaks oma katseprotseduurid ja -tulemused.

(3) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – (vaba), 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30–36 (vaba) ja 37 – Türgi. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituste vastastikust tunnustamist, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppe osapooltele nendele riikidele antud numbrid.

I. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

II. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

III. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI NÄIDIS

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärk, mis on kinnitatud automaatse reguleerimisega haakeseadmele, näitab, et asjaomasele automaatse reguleerimisega haakeseadmele on antud tüübikinnitus Madalmaades (E4) eeskirja nr 102 kohaselt ning see kannab tüübikinnitusnumbrit 002439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus anti kooskõlas eeskirja nr 102 algversiooni nõuetega.

IV. LISA

KATSETE JA TOIMIVUSEGA SEOTUD NÕUDED (1)

(vt punkt 5.1.10)

1. AUTOMAATSE REGULEERIMISEGA HAAKESEADME ALGASENDI TAASTUMINE

Vedukist ja haagisest koosneva autorongiga sõidetakse otseliikumise asendist kurvi, mille välisraadius on 12,5 meetrit, ja peatutakse, kui veduk on keeranud 90o (lengerdusnurk). Seejärel kiirendatakse autorongi nii kiiresti kui võimalik kiiruseni 30 ± 2 km/h, mida hoitakse kuni katse lõpetamiseni. Automaatse reguleerimisega haakeseade peab olema täielikult tagasi tõmbunud 150 meetri jooksul alates kiirenduse alustamise punktist (vt joonist 1).

Katse tehakse nii vasak- kui ka paremsuunas.

Joonis 1

Märkus: Kooskõla nende nõuetega ei taga, et autorongi kogupikkus on kõikides sõidutingimustes seaduslik.

1.2. Tehniline teenistus kontrollib, et automaatse reguleerimisega haakeseadme tagasitõmbumine toimuks teatud määral veduki kogu edasiliikumise ajal.

2. AUTORONGI STABIILSUS

I ja II jao kohase tüübikinnituse jaoks mõõdetakse stabiilsust järgmistes tingimustes tehtavate teekatsete käigus:

2.1. KATSETINGIMUSED

2.1.1. Koormustingimused

2.1.1.1. Sõidukid peavad olema täismassiga, nii et mass jaotub telgede vahel sõidukite tootjate sätestatud viisil; kui lubatud on mitu massi telgede vahel jaotumise korda, peab täismassi jaotumine telgede vahel olema selline, et igale teljele mõjuv mass on proportsionaalne iga telje jaoks lubatud suurima massiga.

2.1.1.2. Sõidukite raskuskeskme kõrgus peab olema vähemalt 1,7 meetrit.

Tegelik koormusseisund täpsustatakse katsearuandes. Sõidukite puhul, mis on ettenähtud kasutamiseks raskuskeskmega madalamal kui 1,7 meetrit, võib tüübikinnitust andva asutuse otsusel teha katse madalama näitaja juures.

Sel juhul sätestatakse raskuskeskme maksimaalne kõrgus punktis 5.1.1.5 nõutud andmeplaadil.

2.1.2. Katse tuleb teha vastava katseliigi jaoks ettenähtud kiirustel.

Kui sõiduki maksimaalne valmistajakiirus on väiksem kui katse jaoks ettenähtud kiirus, tehakse katse sõiduki maksimaalsel kiirusel.

2.1.3. Tee peab olema ühtlane ja selle kate peab võimaldama head haardumist.

2.1.4. Katsetamise ajal ei tohi olla tulemusi mõjutavat tuult.

2.1.5. Katse alguses peavad rehvid olema külmad ja rehvirõhk peab vastama sõiduki või rehvitootja ettenähtud rõhule seisva sõiduki tegeliku koormuse puhul; valdavalt tuleb kasutada uusi rehve.

2.1.6. Ettenähtud tulemused peab saavutama isevõimenduvate reaktsioonideta ning sõidukid peavad liikuma ülemäärase kõrvalekaldeta ning ebatavalise vibratsioonita juhtimis- ja haakeseadmestikus.

2.2. SIRGJOONEL PÜSIMISE KATSE

2.2.1. Sõidukeid testitakse kiirusel 85 +5/–0 km/h ja need peavad jääma joondatuks. Katse ajal peab olema võimalik sõita mööda sirget teelõiku nii, et juht ei pea rooli ülemääraselt korrigeerima.

2.2.2. Hädapidurduse katsel sirgjoonelisel sõidul kiiruselt 60 km/h peatumiseni, nii et keskmine täisaeglustus on vähemalt 4 m/s, ei tohi autorong kalduda kõrvale 3,5 meetri laiuselt rajalt.

2.2.3. Alustades liikumist seisvast asendist kiirendusega vähemalt 2 m/s2, ei teki sõidukite vahel liikumist ulatuses, mis võib tõenäoliselt põhjustada juhile raskusi autorongi kontrolli all hoidmisega. (Kui autorong ei suuda saavutada kõnealuse katse jaoks ettenähtud kiirendust, tehakse katse suurima võimaliku kiirendusega).

2.2.4. Kirjeldatud katsetel ei tohi tekkida püsivat deformatsiooni.

2.3. REAVAHETUS

2.3.1. Liites määratletud simuleeritud möödasõidumanööver tõusval kiirusel kuni 80 km/h ei tohi tekitada juhile raskusi autorongi kontrolli all hoidmisega.

2.3.2. Kui sõita kiirusel 20 km/h vaheldumisi ühest raja servast teise vähemalt kolm korda, pöörates rooli nii kiiresti ja nii kaugele kui võimalik, ei tohi sõidukid kokku puutuda ega automaatse reguleerimisega haakeseade kahjustada saada (raja laius on 10 meetrit).

3. RINGJOONEL LIIKUMINE

3.1. Alustades liikumist seisvast otseliikumise asendist, sõidetakse autorongiga ümber 25 m raadiusega kurvi, kiirendades 2 ± 10 % m/s2 kiiruseni 20 km/h. See ei tohi põhjustada sõidukite vahelist liikumist ulatuses, mis võib tõenäoliselt tekitada juhile raskusi autorongi kontrolli all hoidmisega.

Veduk ja püsiseisundi saavutanud haagis seatakse pöörama selliselt, et veduki esiosa välisserv liigub vastavalt mööda 25 m raadiusega ringjoont püsikiirusel 5 km/h. Mõõta tuleb haagise kõige tagumise välisserva joonistatav ring. Manöövrit korratakse samadel tingimustel, aga kiirusel 25 ± 1 km/h.

Nende manöövrite käigus ei tohi kiirusel 25 ± 1 km/h liikuva haagise välisserv liikuda püsikiirusel 5 km/h mõõdetud ringist välja rohkem kui 0,7 m (vt joonist 2 allpool).

Joonis 2

Haagise puhul, mida veab mööda 25 m raadiusega ringjoont kiirusel 25 km/h liikuv sõiduk, ei tohi ükski osa liikuda ringist välja rohkem kui 0,5 m. See nõue peab olema täidetud alates punktist, mil saavutatakse vastava ringi kaar, kuni punktini, mis asub seda kaart mööda 40 m kaugusel. Alates sellest punktist peab haagis liikuma ülemäärase kõrvalekaldeta ning ebatavalise vibratsioonita juhtimisseadmestikus (vt joonist 3 allpool).

Joonis 3

Kõik mootorsõidukid või autorongid peavad suutma liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,5 m ja siseraadius 5,3 m. Katse tehakse nii vasak- kui ka paremsunnas. Ükski autorongi osa ei tohi liikuda ringist välja rohkem kui 0,8 m (vt joonis 4 allpool).

Joonis 4

4. NÕLVAD

Pikisuunas joondatuna ja normaalses tööasendis:

4.1.1. ei tohi esineda ettekavatsemata kontakti pukseerimisseadme ja veduki või haagise ühegi osa vahel, kui sõidukite vaheline suhteline vertikaalnurk on 6°;

4.1.2. ei tohi esineda kontakti veduki ja haagise kerede vahel, kui suhteline vertikaalnurk on 5°.

4.2. Punktide 4.1.1 ja 4.1.2 nõudeid võib tehniline teenistus omal äranägemisel arvutustega kontrollida.

(1) II jao kohase tüübikinnituse osas võib tehniline teenistus võtta arvesse I jao alusel tehtud katseid.

(2) Tehniline teenistus võtab arvesse autorongi ülekaaluseadistust (predominance setting).

Liide

MÖÖDASÕIDURADA

(vt punkt 2.3.1)

Märkus: Seda rajakorraldust võib muuta, kui seda nõutakse ISO standardiga.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 351

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 30. detsember 2008

Sisukord		II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 97 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõiduki alarmsüsteemide tüübikinnitust ning mootorsõidukite tüübikinnitust seoses alarmsüsteemidega	1
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 102 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse: I. automaatse reguleerimisega haakeseadmete tüübikinnitust; II. sõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldamisega.	44