Euroopa Liidu L 344/2008

(2) ELT L 144, 31.5.2006, lk 15.

I LISA

Lisad

Liik

Määruse (EÜ) nr 104/2000 I ja II lisas loetletud tooted

Kaubanduslik esitusviis

Soovitushind

(eurot/tonni)

1.	Heeringas liigist Clupea harengus

Terve kala

281

2.	Sardiin liigist Sardina pilchardus

Terve kala

574

3.	Harilik ogahai (Squalus acanthias)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

1 112

4.	Koerhaid (Scyliorhinus spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

725

5.	Meriahven (Sebastes spp.)

Terve kala

1 200

6.	Tursk liigist Gadus morhua

Terve kala või roogitud kala koos peaga

1 655

7.	Süsikas (Pollachius virens)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

776

8.	Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

1 038

9.	Merlang (Merlangius merlangus)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

955

10.	Molvad (Molva spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

1 214

11.	Makrell liigist Scomber scombrus

Terve kala

323

12.	Makrell liigist Scomber japonicus

Terve kala

291

13.	Anšoovis (Engraulis spp.)

Terve kala

1 300

14.	Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

Terve kala või roogitud kala koos peaga ajavahemikul 1. jaanuar 2009–30. aprill 2009

1 079

Terve kala või roogitud kala koos peaga ajavahemikul 1. mai 2009–31. detsember 2009

1 499

15.	Merluus liigist Merluccius merluccius

Terve kala või roogitud kala koos peaga

3 620

16.	Kammellased (Lepidorhombus spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

2 528

17.	Harilik soomuslest (Limanda limanda)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

854

18.	Harilik lest (Platichthys flesus)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

522

19.	Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)

Terve kala

2 197

Roogitud kala koos peaga

2 415

20.	Seepia (Sepia officinalis ja Rossia macrosoma)

Terve (puhastamata)

1 729

21.	Merikuradid (Lophius spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

2 968

Ilma peata

6 107

22.	Garneel liigist Crangon crangon

Vees keedetud

2 498

23.	Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

Vees keedetud

6 539

Värske või jahutatud

1 622

24.	Taskukrabi (Cancer pagurus)

Terve (puhastamata)

1 783

25.	Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Terve (puhastamata)

5 470

Sabad

4 364

26.	Merikeeled (Solea spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

6 880

1.	Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 955

2.	Merluusid perekonnast Merluccius spp.

Külmutatud, terved, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 196

Külmutatud, fileeritud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 483

3.	Merikogerlased (Dentex dentex) ja (Pagellus spp.)

Külmutatud, partiidena või üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 554

4.	Mõõkkala (Xiphias gladius)

Külmutatud, terved, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

3 998

5.	Seepiad (Sepia officinalis) (Rossia macrosoma) (Sepiola rondeletti)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 954

6.	Kaheksajalad (Octopus. spp)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

2 183

7.	Ebakalmaarid (Loligo spp.)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 203

8.	Nooljas kalmaar (Ommastrephes sagittatus)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

961

9.	Argentiina lühiuimkalmaar (Illex argentinus)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

869

10.	Krevetid sugukonnast Penaeidae

—	Krevetid liigist Parapenaeus longirostris

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

4 032

—	Teised sugukonna Penaeidae liigid

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

7 897

II LISA

Liik Määruse (EÜ) nr 104/2000 III lisas loetletud tooted	Kaal	Kaubanduslikud andmed	Ühenduse tootjahind (eurot/tonni)
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	Iga kala kaaluga üle 10 kg	Terve	1 275
		Roogitud
		Muud
	Iga kala kaaluga kuni 10 kg	Terve
		Roogitud
		Muud
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	Iga kala kaaluga üle 10 kg	Terve
		Roogitud
		Muud
	Iga kala kaaluga kuni 10 kg	Terve
		Roogitud
		Muud
SVööttuun (Katsuwonus pelamis)		Terve
		Roogitud
		Muud
Harilik tuun (Thunnus thynnus)		Terve
		Roogitud
		Muud
Teised Thunnus ja Euthynnus perekonna liigid		Terve
		Roogitud
		Muud

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/6

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1300/2008,

18. detsember 2008,

millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust. (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (2) on ette nähtud, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kohaldab ühendus vee-elusressursside kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada nende säästev kasutamine ning võimalikult vähendada kalanduse mõju mere ökosüsteemidele.

(2)	Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hiljutised teaduslikud nõuanded näitavad, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse seisukohast on heeringa (Clupea harengus) varud Šotimaa lääneranniku meredes veidi ülepüütud.

(3)	On asjakohane kehtestada mitmeaastane kava, et tagada kõnealuse varu kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel ning säästvates majandus-, keskkonna- ning sotsiaalsetes tingimustes.

(4)

Kõnealuse kava eesmärk peaks olema rakendada kalavarude majandamisel järk-järgult ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi ning toetada tõhusat kalapüüki majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises kalamajanduses, pakkudes rahuldavat elatustaset neile, kes sõltuvad heeringapüügist Šotimaa lääneranniku vetes, ning võttes arvesse tarbijate huve.

(5)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu teaduslikud nõuanded näitavad, et Šotimaa lääneranniku heeringavarud on jätkusuutlikud ja annavad mõistlikult suure saagi, kui nende kalastussuremus püügil on 0,25 varude puhul, mille biomassi tase on 75 000 tonni või rohkem, ning 0,2 varude puhul, mille biomassi tase on väiksem kui 75 000 tonni, kuid jääb vahemikku 50 000 tonni või rohkem.

(6)	Kõnealuste nõuannete rakendamiseks tuleks kehtestada asjakohane meetod Šotimaa lääneranniku heeringavaru lubatud kogupüügi suuruse määramiseks tasemel, mis on kooskõlas kalastussuremuse pikaajalise sihttasemega ning arvestab nende kalavarude biomassi taset.

(7)	Kalapüügivõimaluste stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata iga-aastaseid lubatud kogupüügi kõikumisi, kui kalavaru biomassi tase on 50 000 tonni või rohkem.

(8)

Käesoleva määruse sätete järgimise tagamiseks on vaja täiendavaid kontrollimeetmeid lisaks nendele, mis on sätestatud nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted, (3) nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (4) ning komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruses (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad. (5)

(9)

Tuleks kehtestada eeskirjad, mille alusel käsitatakse käesolevas määruses sätestatud mitmeaastast kava taastamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses ja nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (6) artikli 21 punkti a taande i kohaldamisel või majandamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 tähenduses ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a taande iv kohaldamisel, võttes arvesse varude biomassi taset.

(10)

Lubatud kogupüügi kehtestamine, kalastussuremuse miinimumtasemete läbivaatamine ning majandamiskavade ja taastamiskavade teatavad kohandused, mis on vajalikud nende tõhusust ja toimimist silmas pidades, on ühises kalanduspoliitikas peamise tähtsusega meetmed. Sellest tulenevalt on asjakohane, et nõukogu jätab endale õiguse kasutada nendes teatavates valdkondades otseseid rakendusvolitusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse mitmeaastane kava heeringavarude (Clupea harengus) püügiks ICES Vb ja VIb püügipiirkonna rahvusvahelistes ja EÜ vetes ning ICES VIa püügipiirkonna neis vetes, mis asuvad lääne pool pikkuskraadi 7o W ja põhja pool laiuskraadi 55o N või ida pool pikkuskraadi 7o W ja põhja pool laiuskraadi 56o N, välja arvatud Clyde (edaspidi „Šotimaa lääneranniku piirkonna veed”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõisteid. Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

a)	„ICES püügipiirkonnad” – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) püügipiirkonnad, nagu on määratletud nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta, (7)

b)	„lubatud kogupüük (TAC)” – igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus,

c)	„laevaseiresüsteem” – laevaseire satelliitsüsteem (VMS) komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta, (8) tähenduses,

d)	„asjaomased vanuserühmad” – kolme ja seitsme aasta (kaasa arvatud) vahele jäävad vanused või muud vanuserühmad, mida kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee on asjaomasena märkinud.

II PEATÜKK

EESMÄRK JA SIHID

Artikkel 3

Eesmärk ja sihid

1. Mitmeaastase kavaga tagatakse Šotimaa lääneranniku piirkonna vete heeringavarude kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel.

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks:

a)	hoitakse asjaomaste vanuserühmade aastane kalastussuremus tasemel 0,25, kui kudekarja biomassi taseme varu on 75 000 tonni või rohkem;

b)	hoitakse asjaomaste vanuserühmade aastane kalastussuremus maksimaalselt tasemel 0,2, kui kudekarja biomassi taseme varu on alla 75 000 tonni, kuid jääb vahemikku 50 000 tonni või rohkem;

c)	lõpetatakse kalapüük, kui kudekarja biomassi taseme varu peaks langema alla 50 000 tonni.

3. Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks piiratakse lubatud kogupüügi aastatevahelist kõikumist 20 % või 25 %-ni olenevalt kalavaru seisundist.

III PEATÜKK

LUBATUD KOGUPÜÜK

Artikkel 4

Lubatud kogupüügi kehtestamine

1. Igal aastal otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku alusel Šotimaa lääneranniku piirkonna vete heeringavarude lubatud kogupüügi järgmiseks aastaks vastavalt lõigetele 2 kuni 6.

2. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomassi tase aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, 75 000 tonni või rohkem, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,25. Lubatud kogupüügi aastatevahelist kõikumist piiratakse aga 20 %-ni.

3. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomassi tase aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, alla 75 000 tonni, kuid jääb vahemikku 50 000 tonni või rohkem, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,2. Lubatud kogupüügi aastatevahelist kõikumist piiratakse aga:

a)	20 %-ni, kui kalavaru kudekarja biomassi tase on hinnangu kohaselt 62 500 tonni või rohkem, kuid vähem kui 75 000 tonni;

b)	25 %-ni, kui kalavaru kudekarja biomassi tase on hinnangu kohaselt 50 000 tonni või rohkem, kuid vähem kui 62 500 tonni.

4. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomassi tase aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, alla 50 000 tonni, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel 0 tonni.

5. Lõigete 2 ja 3 kohase arvutuse tegemiseks eeldab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, et aastal, mis eelneb aastale, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, on asjaomase kalavaru kalastussuremus 0,25.

6. Erandina lõigetest 2 ja 3 kehtestatakse lubatud kogupüük nimetatud lõigetes ettenähtud tasemest madalamal tasemel juhul, kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele ei ole Šotimaa lääneranniku piirkonna vete heeringavarud piisaval määral taastumas.

Artikkel 5

Kalapüügiluba

1. Heeringapüügiks Šotimaa lääneranniku piirkonnas peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

2. Kalalaevadel, millel ei ole lõikes 1 osutatud kalapüügiluba, on keelatud heeringat püüda või pardal hoida ükskõik millises koguses, kui laev on püügiretkel, mille vältel ta viibib Šotimaa lääneranniku piirkonnas.

3. Laevad, millele on välja antud lõikes 1 osutatud kalapüügiluba, ei tohi sama püügiretke vältel püüda kala väljaspool Šotimaa lääneranniku piirkonda.

4. Lõiget 3 ei kohaldata laevade suhtes, mis edastavad iga päev lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele püügiaruande elektroonilisse andmebaasi lisamiseks, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 3 lõikes 7.

5. Iga liikmesriik koostab nimekirja laevadest, millel on lõikes 1 nimetatud kalapüügiluba, haldab seda ning teeb nimekirja oma ametlikul veebilehel komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Laevad, mille suhtes kohaldatakse lõike 4 sätteid, peavad olema kõnealuses nimekirjas selgelt identifitseeritavad.

Artikkel 6

Ristkontroll

Lisaks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19 sätestatud kohustustele teostavad liikmeriigid administratiivset ristkontrolli, võrreldes omavahel lossimisdeklaratsioone, püügipäevikusse kantud püügipiirkondi ja saaki, käesoleva määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt esitatud püügiaruandeid ja laevaseire satelliitsüsteemi andmeid. Niisugune ristkontroll registreeritakse ning tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

IV PEATÜKK

JÄRELMEETMED

Artikkel 7

Kalastussuremuse miinimumtasemete läbivaatamine

Kui komisjon leiab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee nõuannetele tuginedes, et kalastussuremus ja artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud asjakohane kudekarja biomassi tase ei ole kohane artikli 3 lõikes 1 kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse muuta kõnealuseid biomassi tasemeid ja/või määrasid.

Artikkel 8

Mitmeaastase kava hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon palub kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonil anda igal aastal teaduslik arvamus mitmeaastase kava eesmärkide saavutamise kohta. Kui nõuanded näitavad, et eesmärke ei saavutata, võtab EL nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivmeetmete kohta.

2. Alates 18. detsembrist 2008 vaatab komisjon vähemalt iga nelja aasta järel läbi geograafilise kohaldamisala, bioloogiliste näitajate tasemed, mitmeaastase kava tulemuslikkuse ja toimimise. Komisjon palub kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt ja pelaagiliste liikide piirkondlikult nõuandekomisjonilt nõuandeid seoses läbivaatamisega. Vajaduse korral võib EL nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal võtta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse teha mitmeaastases kavas asjakohaseid muudatusi seoses artiklis 1 sätestatud geograafilise kohaldamisalaga, artiklis 3 sätestatud bioloogiliste näitajate tasemetega või artiklis 4 sätestatud lubatud kogupüügi kindlaksmääramise eeskirjadega.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Euroopa Kalandusfond

Kui heeringa kudekarja biomassi tase on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee hinnangul 75 000 tonni või rohkem, käsitatakse mitmeaastast kava majandamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 tähenduses ja määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a taande iv kohaldamisel. Vastupidisel juhul käsitatakse mitmeaastast kava taastamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses ja määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a taande i kohaldamisel.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1) 4. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(4) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(5) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

(6) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(7) EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.

(8) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1301/2008,

19. detsember 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	CR	110,3
	MA	82,4
	TR	91,2
	ZZ	94,6
0707 00 05	JO	167,2
	MA	63,0
	TR	110,3
	ZZ	113,5
0709 90 70	MA	126,5
	TR	110,9
	ZZ	118,7
0805 10 20	AR	17,0
	BR	44,6
	CL	52,1
	EG	51,1
	MA	76,3
	TR	76,0
	UY	30,6
	ZA	44,5
	ZW	25,4
	ZZ	46,4
0805 20 10	MA	76,3
	TR	64,0
	ZZ	70,2
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	CN	50,3
	IL	73,9
	TR	66,7
	ZZ	63,6
0805 50 10	MA	64,0
	TR	58,5
	ZZ	61,3
0808 10 80	CA	82,7
	CN	85,8
	MK	30,3
	US	94,9
	ZA	118,0
	ZZ	82,3
0808 20 50	CN	48,4
	TR	42,4
	US	117,2
	ZZ	69,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1302/2008,

17. detsember 2008,

menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 215/2008, mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (2) eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjonil, kes vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmise ja muude, ühenduste halduses olevate vahendite eest, lasub kohustus luua keskandmekogu ja seda hallata kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjadega, eesmärgiga muuta finantsmääruses sätestatud kõrvalejätmismehhanism tõhusaks ja kaitsta ühenduste finantshuve. Eelkõige peaks andmekogu hõlmama ühenduse kõigi vahendite kasutamist sõltumatult kohaldatavast eelarve täitmise viisist.

(2)

Finantsmäärusega pannakse institutsioonidele kohustused, mis käsitlevad lepingute sõlmimist kolmandate isikutega ja neile toetuste andmist ühenduse vahendite tsentraliseeritud haldamise raames. Eelkõige artiklis 93 ja artikli 114 lõikes 3 on sätestatud kohustus välistada kolmandate isikute osalemine hanke- või toetuse andmise menetluses, kui nad on ühes artikli 93 lõikes 1 nimetatud olukordadest. Artikliga 94 ja artikli 114 lõikega 3 on keelatud lepingu sõlmimine kolmandate isikutega või toetuse andmine kolmandatele isikutele, kes konkreetse hanke- või toetuse andmise menetluse ajal on olukorras, kus neil on huvide konflikt või kus nad on hanke- või toetuse andmise menetluses osalemiseks vajalike, institutsiooni nõutavate andmetena esitanud valeandmeid. Artiklis 96 ja artikli 114 lõikes 4 on täiendavalt sätestatud tellija võimalus määrata kolmandatele isikutele haldus- või rahalisi karistusi, eelkõige mis tahes ühenduse vahenditest toetuse saajate hulgast kõrvalejätmise näol ajavahemiku jooksul, mille asjaomane institutsioon määrab kindlaks vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) artiklile 133a.

(3)

Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele osutatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (4) artiklites 74 ja 75 nõutakse kõnealustelt asutustelt eespool nimetatud sätete kohaldamist.

(4)

Komisjoni 21. septembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (5) artiklis 50 nõutakse täitevasutustelt nende tegevuseelarve täitmisel finantsmääruse eespool nimetatud sätete kohaldamist.

(5)	Arvestades, et täitevasutused tegutsevad tegevusassigneeringute kasutamisel komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajatena ja kohaldavad finantsmäärust, peaks neile olema tagatud juurdepääs kõrvalejätmise andmekogule samal viisil kui komisjoni talitustel.

(6)	Andmete kasutuse kindlaksmääramiseks tuleks sätestada kõrvalejätmise andmekogu eesmärgid ja otstarve.

(7)

Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) peaks olema kõrvalejätmise andmekogule juurdepääs, et täita talle määrusega pandud juurdlusülesandeid ning viia ellu luuretegevust ja tõkestada pettust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste kohta) (6) artikli 1 lõikele 2 ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (Euratom) nr 1074/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta). (7)

(8)	Komisjoni peaarvepidaja peaks tagama kõrvalejätmise andmekogu haldamise ja tal peaks olema õigus kogus olevaid andmeid muuta. Taotlused kõrvalejätmishoiatuste sisestamiseks andmekogusse peaks esitama asjaomane komisjoni talitus või muud institutsioonid.

(9)

Kõrvalejätmise andmekogu juurdepääsu eeskirjades tuleks teha vahet ühest küljest komisjoni talitustel, täitevasutustel ning kõigil institutsioonidel ja ühenduse asutustel, kes kasutavad komisjoni raamatupidamisarvestuse süsteemi (edaspidi „ABAC”), mis võimaldab otsejuurdepääsu hoiatustele, ning teisest küljest muudel institutsioonidel, rakendusasutustel ja -organitel, kellel sellist juurdepääsu ei ole. Seetõttu peaks nimetatud institutsioonide juurdepääs toimuma kindlaksmääratud kontaktpunktide kaudu ning rakendusasutuste või -organite juurdepääs sidepunktide kaudu.

(10)

Juurdepääsu kõrvalejätmise andmekogule peaks olema võimalik piirata juhtudel, kui rakendusasutused või -organid haldavad vahendeid äärmiselt tsentraliseeritult ja nende juurdepääs kõrvalejätmise andmekogule ei ole seetõttu asjakohane, või kui juurdepääs tuleb keelata andmekaitsega seonduvatel põhjustel.

(11)	Kontaktpunktide ja sidepunktide vastutusala konkreetseks määratlemiseks tuleks kindlaks määrata nende ülesanded.

(12)	Kuna institutsioonid peaksid kasutama ühist andmekogu, tuleks andmevoog suunata otse komisjoni peaarvepidajale.

(13)

Et kaitsta ühenduste finantshuve ajavahemikul, mis jääb finantsmääruse artikli 93 lõike 1 alusel konkreetse hanke- või toetuse andmise menetluse kohta langetatud kõrvalejätmisotsuse ja kõrvalejätmise kestuse kindlaksmääramise vahele, peaks kõrvalejätmise kestuse kindlaks määraval institutsioonil olema võimalik taotleda kõrvalejätmishoiatuse esialgset registreerimist.

(14)	Et vältida aegunud hoiatusi, eelkõige hoiatusi üksuste kohta, mis on likvideeritud, tuleks finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktide a ja d alusel kõrvalejätmist käsitlevad hoiatused viie aasta möödumise järel automaatselt kustutada.

(15)

Võttes arvesse, et finantsmääruse artikli 94 alusel toimuv kõrvalejätmine on seotud konkreetse hanke- või toetuse andmise menetlusega, mitte kõrvalejätmist tingiva üldise olukorraga, mida käsitletakse artikli 93 lõikes 1, tuleks sellisel juhul registreerimise ajavahemikku piirata ja hoiatused kustutada automaatselt.

(16)	Üksikasjalikult tuleks sätestada rakendusasutuste või -organite antaval teabel põhinevate taotluste puhul kohaldatav menetlus, mis kehtib kõigi eelarve täitmise viiside, välja arvatud otsese tsentraliseeritud haldamise suhtes.

(17)	Üksikasjalikult tuleks sätestada, mil määral rakendusasutused või -organid vastutavad andmete eest, mida nende sidepunkt või peaarvepidaja edastab komisjoni vastutavale talitusele, sealhulgas andmete parandamise, ajakohastamise ja kustutamise eest.

(18)

Üksikasjalikult eeskirjade tagamiseks tuleks sätestada, et kõigil juhtudel, mil rakendusasutus või -organ ei määra rakenduseeskirjade artikli 133a lõike 1 alusel kindlaks kõrvalejätmise kestust, peaks kõrvalejätmise kestust käsitleva otsuse ette valmistama komisjoni vastutav talitus ja selle peaks vastu võtma komisjon.

(19)	Üksikasjalikult tuleks kirjeldada kõrvalejätmise andmekogu volitatud kasutajate vahel liikuva teabe voogu; iga hoiatuse puhul tuleks kindlaks määrata sellega tegelevad kontaktisikud, kes annavad asjaomase hoiatuse kohta teavet kõrvalejätmise andmekogu volitatud kasutajatele.

(20)	Erisättega tuleks hõlmata juhud, mil kolmandate isikute esitatud tõendid ei ole kooskõlas kõrvalejätmise andmekogus sisalduvate andmetega, et tagada kõnealuste andmete õigsus ja ajakohasus.

(21)	Kindlaks tuleks määrata sobilik raamistik, et võimaldada heade tavade vahetamist institutsioonide vahel ja tegeleda kõrvalejätmise andmekogu kasutamisega seotud küsimustega.

(22)

Kõrvalejätmise andmekogu kasutamisega seonduvaid isikuandmeid töödeldakse kooskõlas liikmesriikide suhtes kohaldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (9) mida kohaldatakse täielikult.

(23)	Käesoleva määruse koostamisel on täielikult arvesse võetud Euroopa andmekaitseinspektori arvamust. Lisaks on määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud, Euroopa andmekaitseinspektor peab sellist töötlemist eelnevalt kontrollima, kui komisjoni andmekaitseametnik on talle sellest teatanud.

(24)

Selguse huvides tuleks andmekaitset käsitlevates sätetes täpsustada nende isikute õigused, kelle andmed kõrvalejätmise andmekogusse sisestatakse või kelle andmeid võidakse sellesse sisestada. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, keda käsitlevaid andmeid sisestatakse kõrvalejätmise andmekogusse, peaks sellest teavitama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega luuakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus”) artiklis 95 osutatud keskandmekogu (edaspidi „kõrvalejätmise andmekogu”).

2. Kõrvalejätmise andmekogus sisalduvaid andmeid tohib kasutada ainult finantsmääruse artiklite 93–96 ja 114, määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklite 133–134b ning määruse (EÜ) nr 215/2008 artiklite 96–99 ja 110 kohaldamise eesmärgil.

3. OLAF tohib andmeid kasutada juurdlusteks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrusele (Euratom) nr 1074/1999 ning luuretegevuseks ja pettuste tõkestamiseks, sealhulgas riskianalüüsiks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„institutsioonid” on Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, Euroopa Kohus, kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, ombudsman, Euroopa andmekaitseinspektor ning finantsmääruse artikli 185 lõikes 1 osutatud täitevasutused ja -organid;

„rakendusasutus või -organ” on liikmesriikide ja kolmandate riikide asutused, rahvusvahelised organisatsioonid ja muud asutused, kes osalevad eelarve täitmisel kooskõlas finantsmääruse artiklitega 53 ja 54, välja arvatud nimetatud määruse artikli 185 lõikes 1 osutatud täitevasutused ja -organid. Liikmesriigid võivad anda käesolevas määruses sätestatud ülesanded muudele siseriiklikele ametiasutustele, kes samastatakse rakendusasutuste või -organitega.

„kolmandad isikud” on taotlejad, pakkujad, töövõtjad, tarnijad, teenuseosutajad ja nende alltöövõtjad ning toetuste taotlejad, toetuste saajad, sealhulgas otsetoetuste saajad, toetuste saajate töövõtjad ja üksused, kes saavad finantsmääruse artikli 120 alusel rahalist toetust ühenduselt toetust saavalt abisaajalt.

Artikkel 3

Kõrvalejätmishoiatus

Kõrvalejätmishoiatus sisaldab järgnevaid andmeid:

a)	teave kolmandate isikute kohta, kes on ühes finantsmääruse artikli 93 lõikes 1, artiklis 94, artikli 96 lõike 1 punktis b või lõike 2 punktis a nimetatud olukordadest;

b)	teave isikute kohta, kellel on volitused esindada juriidilist isikut, teha tema eest otsuseid või teda kontrollida ning kes on ühes finantsmääruse artikli 93 lõikes 1, artiklis 94, artikli 96 lõike 1 punktis b või lõike 2 punktis a nimetatud olukordadest;

c)	punktis a osutatud kolmandate isikute või punktis b osutatud isikute kõrvalejätmise alused ning vajadusel süüdimõistva kohtuotsuse liik ja kõrvalejätmise kestus.

Artikkel 4

Kõrvalejätmise andmekogu haldamine

1. Komisjoni peaarvepidaja või tema alluvad, kellele on seoses finantsmääruse artikli 62 kohaldamisega delegeeritud teatavad ülesanded (edaspidi „komisjoni peaarvepidaja”) tagab kõrvalejätmise andmekogu haldamise ja võtab vajalikud tehnilised meetmed.

Komisjoni peaarvepidaja sisestab, muudab ja kustutab kõrvalejätmishoiatusi institutsioonide taotluste alusel.

2. Komisjoni peaarvepidaja võtab vastu tehnilise küljega seonduvad rakendusmeetmed ja määratleb tugimenetlused, sealhulgas turvalisuse valdkonnas.

Ta teavitab nimetatud meetmetest komisjoni talitusi ja täitevasutusi ning vajadusel muude institutsioonide kontaktpunkte, mis on määratud kooskõlas artikli 6 lõikega 1, või sidepunkte, mis on määratud kooskõlas artikli 7 lõikega 2.

Artikkel 5

Juurdepääs kõrvalejätmise andmekogule

1. Institutsioonidel, välja arvatud komisjonil ja täitevasutustel, on kõrvalejätmise andmekogus sisalduvatele andmetele otsejuurdepääs komisjoni raamatupidamisarvestuse süsteemi (ABAC) või kontaktpunktide kaudu.

2. Rakendusasutustel või -organitel, kes haldavad vahendeid koostöös liikmesriikidega, ning liikmesriikide avalik-õiguslikel asutustel, kes haldavad vahendeid kaudse tsentraliseeritud haldamise teel, on juurdepääs kõrvalejätmise andmekogus sisalduvatele andmetele sidepunktide kaudu.

3. Rakendusasutustel või -organitel, kes haldavad vahendeid kaudse tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt teostatava täitmise teel, on juurdepääs kõrvalejätmise andmekogus sisalduvatele andmetele sidepunktide kaudu, kui nad tõendavad komisjoni vastutavale talitusele, et nad kohaldavad piisavaid andmekaitsemeetmeid, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 134a lõike 4 teisele lõigule sõlmitud kokkulepetele.

Rakendusasutustele või -organitele ei anta siiski kõrvalejätmise andmekogule juurdepääsu ühelgi alljärgnevatest juhtudest:

a)	komisjoni vastutav talitus ei ole kätte saanud esimeses lõigus nimetatud tõendeid;

b)	komisjoni vastutaval talitusel on tõendeid, et rakendusasutused või -organid ei rakenda piisavaid andmekaitsemeetmeid;

c)	komisjoni vastutav talitus on seisukohal, et komisjonipoolset eelkontrolli hõlmava piiratud detsentraliseerimise juhtudel ei oleks juurdepääsu andmine asjakohane.

Kui juurdepääsu andmisest kõrvalejätmise andmekogus sisalduvatele andmetele keeldutakse, võtavad komisjoni vastutavad talitused asjakohaseid meetmeid, et tagada ühenduste finantshuvide kaitse vähemalt samal tasemel. Nimetatud meetmete raames kontrollib komisjoni vastutav talitus enne toetuse andmist või lepingu sõlmimist, et asjaomasele kolmandale isikule ei ole esitatud kõrvalejätmishoiatust.

4. Komisjoni talituste ja täitevasutuste juurdepääs kõrvalejätmise andmekogus sisalduvatele andmetele on sätestatud komisjoni otsuses 2008/969/EÜ, Euratom. (10)

Artikkel 6

Kontaktpunktid ja volitatud kasutajad institutsioonides

1. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon ja täitevasutused, määravad kontaktpunkti, kes vastutab kõigi kõrvalejätmise andmekoguga seonduvate küsimuste eest ja edastavad vastutavate isikute nimed komisjoni peaarvepidajale.

2. Kontaktpunktid võivad anda juurdepääsu kõrvalejätmise andmekogus sisalduvatele andmetele volitatud kasutajatele, kelleks on need institutsiooni töötajad, kelle tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks on hädavajalik juurdepääs nimetatud andmekogule. Iga kontaktpunkt peab volitatud kasutajate registrit ja annab komisjonile selle taotlusel registrile juurdepääsu.

Volitatud kasutajad võivad ise kasutada kõrvalejätmise andmekogu võrgus.

3. Institutsioon võtab piisavad turvameetmed, et hoida ära teabe sattumine kolmandate isikute kätte või selle kopeerimine nende poolt.

Artikkel 7

Sidepunktid ja volitatud kasutajad rakendusasutustes ja -organites

1. Sidepunktid vastutavad suhete eest komisjoniga kõigis kõrvalejätmise andmekoguga seotud küsimustes.

2. Iga liikmesriik nimetab ühe sidepunkti vahendite jaoks, mida ta haldab vastavalt finantsmääruse artikli 53 punktile b koostöös komisjoniga ja vahendite jaoks, mida haldavad vastavalt artikli 54 lõigu 2 punktile c tema avalik-õiguslikud asutused kaudse tsentraliseeritud haldamise teel. Erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon heaks kiita rohkem kui ühe sidepunkti liikmesriigi kohta.

3. Iga kolmas riik, kes haldab vahendeid vastavalt finantsmääruse artikli 53 punktile b detsentraliseeritult, määrab komisjoni vastutava talituse taotlusel sidepunkti.

Iga rakendusorgan, kes haldab vahendeid vastavalt finantsmääruse artikli 53 punktile c komisjoni ja rahvusvahelise organisatsiooni ühise halduse raames või vastavalt artikli 54 lõigu 2 punktidele b, c või d kaudse tsentraliseeritud haldamise teel, välja arvatud siseriiklik avalik-õiguslik asutus, määrab komisjoni vastutava talituse taotlusel sidepunkti.

Komisjoni vastutav talitus ei taotle sidepunkti määramist aga juhul, kui selline sidepunkt on juba olemas.

Kui komisjoni vastutav talitus tühistab sidepunkti juurdepääsu kõrvalejätmise andmekogule, teavitab ta sellest komisjoni peaarvepidajat.

4. Iga liikmesriik ja iga lõikes 3 nimetatud asutus või organ edastab oma vastava sidepunkti eest vastutavate isikute nimed komisjoni peaarvepidajale. Komisjoni peaarvepidaja avaldab sidepunkte kasutavate kolmandate riikide ja rakendusorganite nimekirja komisjoni siseveebisaidil.

5. Sidepunktid annavad rakendusasutustele ja -organitele juurdepääsu andmekogus sisalduvale teabele.

Rakendusasutused ja -organid võivad oma personali hulgast nimetada volitatud kasutajad. Selliste volitatud kasutajate hulk on piiratud nende isikutega, kelle tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks on hädavajalik juurdepääs nimetatud andmekogule. Iga rakendusasutus ja -organ peab volitatud kasutajate registrit ja annab komisjonile selle taotlusel registrile juurdepääsu.

Eelarve täitmise või Euroopa Arengufondiga seotud lepingute sõlmimise eesmärgil võivad volitatud kasutajad ise kasutada kõrvalejätmise andmekogu võrgus. Kui võrgus kasutamine ei ole võimalik, võib volitatud kasutaja saada allalaaditud andmeid. Viimasena nimetatud juhul uuendatakse andmeid vähemalt kord kuus.

6. Sidepunkti nimetanud asutus või organ või volitatud kasutajad võtavad piisavad turvameetmed, et hoida ära teabe sattumine kolmandate isikute kätte või selle kopeerimine nende poolt.

Artikkel 8

Institutsioonide taotlused

1. Kõik kõrvalejätmishoiatuste registreerimise, parandamise, ajakohastamise ja kustutamise taotlused saadetakse komisjoni peaarvepidajale.

Selliseid taotlusi võivad esitada ainult institutsioonid. Sel otstarbel kasutavad vastutavad komisjoni talitused ja täitevasutused otsuse 2008/969/EÜ, Euratom lisas esitatud vorme ning muude institutsioonide kontaktpunktid käesoleva määruse I lisas esitatud vorme.

2. Igas kõrvalejätmishoiatuse registreerimise taotluses kinnitab vastutav komisjoni talitus või täitevasutus, et edastatav teave on saadud ja edastatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001, ning teatab kõnealuse hoiatusega tegeleva kontaktisiku nime, kes võtab enda kanda käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud ülesanded.

Kõrvalejätmishoiatuse registreerimise taotlemisel kinnitavad kontaktpunktid, et edastatav teave on saadud ja edastatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001. Kontaktpunktid võtavad enda kanda kõnealuse hoiatusega tegeleva kontaktisiku kohustused.

3. Kuni kõrvalejätmise kestust käsitleva otsuse tegemiseni taotleb iga institutsioon kõrvalejätmishoiatuse esialgset registreerimist.

4. Komisjoni vastutav talitus või muu institutsioon, kes on taotlenud kõrvalejätmishoiatuse registreerimist, vastutab nimetatud hoiatuse parandamise, ajakohastamise ja kustutamise taotlemise eest.

Artikkel 9

Rakendusasutustelt ja -organitelt saadud teabel põhinevad taotlused

1. Sidepunktid edastavad rakendusasutustelt ja -organitelt saadud teabe finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis e osutatud kõrvalejätmisega seotud olukordade kohta komisjoni peaarvepidajale, kes edastab nimetatud teabe programmi, meetme või õigusakti eest vastutavale ja asutuse või organi poolt kindlaks määratud komisjoni talitusele. Sidepunktid edastavad ka rakendusasutuse või -organi kinnituse, et nende edastatav teave on saadud ja edastatakse vastavalt direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetele.

Sel otstarbel kasutavad sidepunktid käesoleva määruse II lisas esitatud vormi.

2. Lõikes 1 osutatud teabe saamisel taotleb komisjoni vastutav talitus komisjoni peaarvepidajalt, et ta sisestaks kõrvalejätmishoiatuse kõrvalejätmise andmekogusse ajavahemikuks, mille on kindlaks määranud rakendusasutus või -organ ja mille maksimaalne kestus on sätestatud finantsmääruse artikli 93 lõikes 3.

Kui kestust ei ole kindlaks määratud, taotleb komisjoni vastutav talitus vastavalt käesoleva määruse artikli 10 lõikele 2 esialgset registreerimist, kuni komisjon teeb kestuse kohta otsuse. Komisjoni vastutav talitus suunab asja nii ruttu kui võimalik komisjonile otsustamiseks.

3. Edastatud andmete eest vastutab rakendusasutus või -organ. Ta teavitab viivitamata komisjoni vastutavat talitust sidepunkti kaudu sellest, kas edastatavat teavet tuleb parandada, ajakohastada või see kustutada.

Sel otstarbel kasutavad rakendusasutused ja -organid ning sidepunktid käesoleva määruse II lisas esitatud vormi.

Ajakohastatud teabe saamisel taotleb komisjoni vastutav talitus komisjoni peaarvepidajalt vastava kõrvalejätmishoiatuse parandamist, ajakohastamist või kustutamist.

Artikkel 10

Kõrvalejätmise andmekogu kande kehtivusaeg

1. Finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktide b, c, e ja f alusel toimuvat kõrvalejätmist käsitlevad hoiatused registreeritakse ajavahemikuks, mille määrab kindlaks taotlev institutsioon ja mis on taotluses täpsustatud.

2. Artikli 8 lõike 3 alusel esitatud taotlusel põhinev kõrvalejätmishoiatus registreeritakse esialgu kolme kuu pikkuseks ajavahemikuks. Esialgset registreerimist võib taotlusel ühe korra pikendada.

Artikli 9 lõike 2 teises lõigus osutatud taotlustel põhineva kõrvalejätmishoiatuse esialgse registreerimise ajavahemikku võib erandjuhtudel pikendada veel kolme kuu võrra.

3. Finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktide a või d alusel kõrvalejätmist käsitlevad hoiatused registreeritakse viieaastaseks ajavahemikuks.

4. Finantsmääruse artikli 94 punktide a ja b alusel konkreetse lepingu sõlmimise või toetuse andmise menetlusest kõrvalejätmist käsitlevad hoiatused registreeritakse kuuekuuliseks ajavahemikuks.

Artikkel 11

Kõrvalejätmishoiatuste kustutamine

Kõrvalejätmishoiatused kustutatakse artiklis 10 sätestatud tähtaja möödumisel automaatselt.

Registreerimist taotlenud institutsioon taotleb kõrvalejätmishoiatuse kustutamist enne tähtaja möödumist juhul, kui kolmas isik ei ole enam kõrvalejätmist tinginud olukorras, eelkõige artikli 10 lõikes 3 nimetatud juhtudel või pärast kõrvalejätmise registreerimist avastatud ilmsete vigade korral.

Artikkel 12

Koostöö

1. Käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2 nimetatud hoiatusega tegelev kontaktisik esitab kirjalikult või elektrooniliselt kogu kättesaadava asjaomase teabe, mis on vajalik selleks, et taotlev institutsioon saaks langetada finantsmääruse artikli 93 lõike 1 kohaseid kõrvalejätmisotsuseid või et rakendusasutused või -organid saaksid võtta seda arvesse eelarve täitmisega seotud lepingute sõlmimisel.

2. Kui institutsiooni valduses olevad tunnistused või tõendid ei ole kooskõlas registreeritud kõrvalejätmishoiatusega, teavitab asjaomane institutsioon viivitamata kõnealuse hoiatusega tegelevat kontaktisikut. Hoiatusega tegelev kontaktisik ja vajadusel asjaomane sidepunkt võtavad asjakohased meetmed.

3. Kui rakendusasutuse või -organi valduses olevad tunnistused või tõendid ei ole kooskõlas registreeritud kõrvalejätmishoiatusega, teavitab asutus või organ oma sidepunkti kaudu kõnealuse hoiatusega tegelevat kontaktisikut. Hoiatusega tegelev kontaktisik ja vajadusel asjaomane sidepunkt võtavad asjakohased meetmed.

4. Komisjoni peaarvepidaja ja muude institutsioonide kontaktpunktid jagavad korrapäraselt omavahel häid tavasid.

Kõrvalejätmise andmekoguga seonduvaid küsimusi arutatakse rakendusasutuse või -organi ja komisjoni vastutava talituse vaheliste koosolekute raames.

Artikkel 13

Andmekaitse

1. Pakkumiskutsetes või nende puudumisel enne lepingute sõlmimist või toetuste andmist teavitavad institutsioonid ning rakendusasutused ja -organid kolmandaid isikuid neid käsitlevast teabest, mida võidakse kõrvalejätmise andmekogusse sisestada, ja üksustest, kellele kõnealuseid andmeid võidakse edastada. Kui kolmandad isikud on juriidilised isikud, teavitavad institutsioonid ning rakendusasutused ja -organid ka isikuid, kellel on volitused esindada juriidilist isikut, teha tema eest otsuseid või teda kontrollida.

2. Kõrvalejätmishoiatuse registreerimist taotlev institutsioon vastutab suhete eest füüsilise või juriidilise isikuga, kelle andmed kõrvalejätmise andmekogusse sisestatakse (edaspidi „asjaomane andmesubjekt”).

Institutsioon teavitab asjaomast andmesubjekti kõigist teda otseselt käsitlevate kõrvalejätmishoiatuste aktiveerimise, ajakohastamise ja kustutamise taotlustest ning põhjendab kõnealuseid taotlusi.

Institutsioon vastab ka asjaomaste andmesubjektide taotlustele ebatäpsete või mittetäielike isikuandmete parandamiseks ning nimetatud subjektide kõigile muudele taotlustele või küsimustele.

Asjaomaste andmesubjektide taotlusi või küsimusi seoses rakendusasutuste ja -organite antud teabega käsitlevad nimetatud asutused ja organid. Komisjoni vastutav talitus edastab sellised taotlused ja küsimused asjaomasele sidepunktile ning teavitab sellest asjaomast andmesubjekti.

3. Ilma et see piiraks lõikes 2 esitatud teavitamiskohust käsitlevate sätete kohaldamist, võib nõuetekohaselt tuvastatud füüsiline isik taotleda teavet selle kohta, kas kõrvalejätmise andmekogus on registreeritud teda käsitlevaid andmeid.

Komisjoni peaarvepidaja teavitab isikut kirjalikult või elektrooniliselt sellest, kas ta on kõrvalejätmise andmekogus registreeritud. Kui isik on registreeritud, lisab komisjoni peaarvepidaja vastusele kõrvalejätmise andmekogusse salvestatud nimetatud isikut käsitlevad andmed. Ta teavitab sellest hoiatust taotlenud institutsiooni.

4. Ilma et see piiraks lõikes 2 esitatud teavitamiskohust käsitlevate sätete kohaldamist, võib nõuetekohaselt volitatud juriidilise isiku esindaja taotleda teavet selle kohta, kas juriidiline isik on kõrvalejätmise andmekogus registreeritud.

Komisjoni peaarvepidaja teavitab esindajat kirjalikult või elektrooniliselt sellest, kas juriidiline isik on kõrvalejätmise andmekogus registreeritud. Kui isik on registreeritud, lisab komisjoni peaarvepidaja vastusele kõrvalejätmise andmekogusse salvestatud nimetatud isikut käsitlevad andmed. Ta teavitab sellest hoiatust taotlenud institutsiooni.

5. Juurdepääs kustutatud hoiatustele on lubatud ainult auditi ja juurdluseesmärkidel ning kustutatud hoiatused ei ole andmekogu kasutajatele nähtavad.

Juurdepääs füüsilisi isikuid käsitlevates kõrvalejätmishoiatustes sisalduvatele isikuandmetele on nimetatud eesmärkidel lubatud ainult viie aasta jooksul pärast hoiatuse kustutamist.

Artikkel 14

Üleminekusätted

1. Rakendusasutused ja -organid annavad teavet üksnes pärast 1. jaanuari 2009 langetatud otsuste kohta.

2. Enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva finantsmääruse artikli 95 alusel registreeritud hoiatused, mis on nimetatud kuupäeval jõus, kujutavad endast kõrvalejätmishoiatusi ja sisestatakse otse kõrvalejätmise andmekogusse.

3. Kui asjaomast kolmandat isikut ei ole teavitatud lõigus 2 osutatud kõrvalejätmishoiatuse registreerimisest, teavitab registreerimist taotlenud komisjoni talitus või institutsioon kolmandat isikut ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast sellest, et isikut käsitlevad andmed on sisestatud kõrvalejätmise andmekogusse.

4. Lõigus 2 osutatud kõrvalejätmishoiatuse registreerimist taotlenud komisjoni vastutav talitus või muu institutsioon vastutavad käesoleva määruse alusel nimetatud hoiatuse muutmise või kustutamise taotlemise eest.

5. Enne 1. maid 2007 finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktide b ja e alusel komisjoni talituse või täitevasutuse otsusest tuleneva kõrvalejätmise puhul võetakse kõrvalejätmise perioodi kestuse määramisel arvesse siseriikliku õiguse kohast karistusregistri kannete kehtivusperioodi.

Sellisel juhul on kõrvalejätmise kestus maksimaalselt neli aastat alates kohtuotsuse teatavaks tegemise kuupäevast. Kui nimetatud ajavahemik on möödunud, taotleb vastutav komisjoni talitus või täitevasutus hoiatuse kustutamist.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dalia GRYBAUSKAITĖ

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(3) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(5) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(6) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(7) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.

(8) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(10) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 125.

I LISA

Institutsiooni (välja arvatud komisjoni või täitevasutuse) taotlus andmete sisestamiseks kõrvalejätmise andmekogusse, nende muutmiseks või kustutamiseks

Taotlus tuleb saata kooskõlas salastatud teabe suhtes kehtiva menetlusega vastavalt institutsiooni kehtestatud eeskirjadele. Taotlus tuleb saata ühes suletud ümbrikus.

European Commission

Directorate-General Budget

Accounting Officer of the Commission

BRE2 13/505

B-1049 BRUXELLES

Tekst pildi

Tekst pildi

2/2

2) Finantsmäärusest tulenev kõrvalejätmise õiguslik alus:

Artikli 93 lõike 1 punkt a (sisekood NW5a2a)

Artikli 93 lõike 1 punkt b (sisekood NW5a2b)

Artikli 93 lõike 1 punkt c (sisekood NW5a30)

Artikli 93 lõike 1 punkt d (sisekood NW5a2d)

Artikli 93 lõike 1 punkt e (sisekood NW5a2e) (täpsustage allpool süüdimõistva kohtuotsuse liik)

° Pettus

° Korruptsioon

° Kuritegelikus ühenduses osalemine

° Rahapesu

Res judicata jõudu omava otsuse langetanud kohus:

Res judicata jõudu omava otsuse kuupäev: PP/KK/AAAA: …/…/…

Kui see on asjakohane, hankemenetlustest kõrvalejätmise perioodi kestus: Jäetakse menetlusest kõrvale kuni PP/KK/AAAA: …/…/…

Artikli 93 lõike 1 punkt f (= Artikli 96 lõige 1) (sisekood NW5a40)

Artikkel 94 (sisekood NW1d)

3) Menetlusest kõrvalejätmise tinginud olukorra lühikirjeldus (1):

4) Registreerimise periood:

Registreeritakse kuni PP/KK/AAAA (2): …

Määruse (EÜ, Euratom) nr …/… (menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta) kohane registrikande automaatne kustutamine (3).

Esialgne registreerimine kuni PP/KK/AAAA (maksimaalselt kolm kuud): …

***

Kinnitan, et edastatav teave on saadud ja edastatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (isikuandmete kaitse kohta) sätestatud põhimõtetele.

(Hoiatuse sisestamist/kustutamist/muutmist taotleva institutsiooni kontaktpunkti eest vastutava isiku allkiri)

(1) Täita ühes komisjoni töökeeltest.

(2) Finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktide b, c, e ja f alusel toimuva kõrvalejätmise kestuse otsustab institutsioon.

(3) Ainult finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktide a ja d ning artikli 94 kohase kõrvalejätmise jaoks.

II LISA

Rakendusasutuse või organi edastatav teave

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1303/2008,

18. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 983/2008, millega võetakse vastu 2009. eelarveaastaks ettenähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Administratiivse vea tõttu on komisjoni määruse (EÜ) nr 983/2008 (2) III lisas vastavalt Leedu ja Portugali ühendusesiseste suhkru ülekannete saajatena märgitud valed asutused. Kava nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleb need vead parandada.

(2)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 983/2008 vastavalt muuta. Muudatust kohaldatakse alates kõnealuse määruse jõustumise kuupäevast.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meede on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 983/2008 III lisa neljandat veergu pealkirjaga „Saaja” muudetakse järgmiselt:

1)	punktis 2 asendatakse nimetus „Ministério das Finanças, Direcção-Geral das Alfândegas e dos Impostos Especiais sobre o Consumo, Direcção de Serviços de Licenciamento, Portugal” nimetusega „IFAP, Portugal”.

2)	Punktis 4 asendatakse nimetus „NMA, Lietuva” nimetusega „Lietuvos žemės ūkio ir maisto produktų rinkos reguliavimo agentūra, Lietuva”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 10. oktoobrist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 268, 9.10.2008, lk 3.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1304/2008,

19. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 seoses tingimustega, mille alusel teatavad vastuvõtlikku liiki kuuluvad loomad vabastatakse nõukogu direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud väljaviimiskeelust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti c, artikleid 11 ja 12 ning artikli 19 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1266/2007 (2) on sätestatud lammaste katarraalse palavikuga seotud tõrje-, järelevalve- ja seire-eeskirjad ning loomade veo piirangud kitsendustega tsoonidesse ja sealt välja.

(2)

Kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et direktiivis 2000/75/EÜ ettenähtud väljaviimiskeelust tuleb teha erand loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote transportimiseks kitsendustega tsooni majandist, seemendusjaamast või sperma säilitamise keskusest teise majandisse, seemendusjaama või sperma säilitamise keskusse tingimusel, et loomad, nende sperma, munarakud ja embrüod vastavad teatavatele kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele.

(3)

Kogemused on näidanud, et mitmes liikmesriigis võib määruses (EÜ) nr 1266/2007 sätestatud loomade kaitsmiseks vektorite rünnaku eest mõeldud meetmete tulemuslikkust õõnestada teatavate tegurite kombinatsioon. Kõnealused tegurid hõlmavad vektorite liike, kliimatingimusi ja vastuvõtlike mäletsejaliste kasvatusviisi.

(4)

Seetõttu on üleminekumeetmena määruse (EÜ) nr 1266/2007 (muudetud määrusega (EÜ) nr 394/2008) (3) artiklis 9a sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2008 võivad sihtliikmesriigid loomade sihtkoha entomoloogilisi ja epidemioloogilisi tingimusi arvesse võtva riskihinnangu alusel nõuda, et teatavate loomade transportimisel, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 8 lõikes 1 sätestatud erandit, peavad olema täidetud lisatingimused.

(5)

Kõnealuse üleminekumeetme vastuvõtmisele järgnenud ajavahemikul saadud kogemused on näidanud, et mitmes liikmesriigis ei kohaldata loomade kaitsmiseks vektorite rünnaku eest mõeldud meetmeid tulemuslikult. Lisaks kinnitab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) oma 19. juuni 2008. aasta arvamuses lammaste katarraalse palaviku kohta, (4) et ühenduses puuduvad ametlikult heakskiidetud raviprotokollid loomade tulemuslikuks kaitseks Culicoides’i vektorite rünnaku eest.

(6)	Arvestades neid asjaolusid ning kuni täiendava teadusliku hinnangu andmiseni on asjakohane määruse (EÜ) nr 1266/2007 artiklis 9a sätestatud üleminekumeetme kohaldamisaega pikendada.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1266/2007 vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 9a lõike 1 sissejuhatavas lauses asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2008” kuupäevaga „31. detsembrini 2009”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.

(2) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.

(3) ELT L 117, 1.5.2008, lk 22.

(4) Loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni arvamus lammaste katarraalse palaviku kohta, koostatud Euroopa Komisjoni (tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi) taotlusel. EFSA Teataja (2008), 735, lk 1–69.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/30

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1305/2008,

19. detsember 2008,

millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Maroilles” ehk „Marolles” (KPN)]

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 2 teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt ja vastavalt kõnealuse määruse artikli 17 lõikele 2 tutvus komisjon Prantsusmaa taotlusega saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Maroilles” ehk „Marolles” spetsifikaadi muudatustele.

(2)	Taotluse eesmärk on muuta spetsifikaati, täpsustades toote „Maroilles” ehk „Marolles” töötlemisviisi tingimusi ja piimas kasutatavaid lisaaineid. Sellega kindlustatakse päritolunimetuse põhiomaduste säilitamine.

(3)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 5, 6 ja 7 kirjeldatud menetluskorda järgimata.

(4)	Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 (3) artikli 18 lõikele 2 ja kohaldades määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 17 lõiget 2, tuleks spetsifikaadi kokkuvõte avaldada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud päritolunimetuse „Maroilles” ehk „Marolles” spetsifikaati muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Kokkuvõte spetsifikaadi põhielementidest on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(3) ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.

I LISA

Kaitstud päritolunimetuse „Maroilles” ehk „Marolles” spetsifikaadis on heaks kiidetud järgmised muudatused:

„Tootmismeetod”

Toote tootmismeetodi kirjeldust käsitlevat spetsifikaadi punkti nr 5 täiendatakse järgmiste sätetega:

(…) Piima kalgendamisel tuleb kasutada üksnes laapi.

Piima kontsentreerimine vee osalise eemaldamise teel on enne kalgendamist keelatud.

Lisaks toorpiimasaadustele on ainsad piimale enne tootmist või tootmise ajal lisada lubatud koostis-, abi- või lisaained laap, kahjutud piimhappebakterid, pärm, hallitusseened, kaltsiumkloriid ja sool.

(…) Toorpiimasaaduste, valmistamisjärgus toodete, kalgendi ja värske juustu hoidmine miinuskraadide juures on keelatud.

(…) Värske ja valmiva juustu säilitamine gaasikeskkonnas on keelatud.

II LISA

KOKKUVÕTE

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

„MAROILLES” ehk „MAROLLES”

EÜ nr: FR-PDO-0117-0123/29.03.2006

KPN (X) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus

Nimi:	Institut national de l’origine et de la qualité (INAO)
Aadress:	51, rue d’Anjou, 75008 Paris
Tel:	+33 (0)1 53 89 80 00
Faks:	+33 (0)1 53 89 80 60
E-post:	info@inao.gouv.fr

2. Taotlejate rühm

Nimi:	Syndicat des fabricants et affineurs du fromage de Maroilles
Aadress	Uriane, BP 20, 148 avenue du Général-de-Gaulle, 02260 La Capelle
Tel:	+33 (0)3 23 97 57 57
Faks:	+33 (0)3 23 97 57 59
E-post:	sfam@uriane.com
Koosseis:	tootjad/töötlejad (X) muu ( )

3. TOOTE LIIK

Klass 1.3 —

Juust

4. Spetsifikaat

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ette nähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus

„Maroilles” ehk „Marolles”

4.2. Kirjeldus

Lehmapiimast valmistatud pehme juust, millel on punasest kuni oranžika värvusega pestud koorik, kandiline kuju, küljepikkusega 12,5 cm kuni 13 cm, lisaks veel kolmes väiksemas suuruses (Sorbais, Mignon ja Quart); rasvasisaldus vähemalt 45 %.

Tekstuur on sametine ja rasvane, ühtlane ning kreemika värvusega.

4.3. Geograafiline piirkond

Geograafiline piirkond hõlmab järgmisi kommuune:

Aisne’i departemang:

Terviklikult hõlmatud kantonid: Aubenton, Hirson, La Capelle, Le Nouvion-en-Thiérache, Vervins.

Terviklikult hõlmatud kommuunid: Archon, Les Autels, Le Sourd, Brunehamel, Cuiry-lès-Iviers, Dagny-Lambercy, Dohis, Etreux, Flavigny-le-Grand-et-Beaurain, Grandrieux, Guise, Iron, Lavaqueresse, Lemé, Malzy Marly-Gomont, Monceau-sur-Oise, Morgny-en-Tiérache, Oisy, Parfondeval, Proizy, Résigny, Romery, Villers-lès-Guise ja Wiège-Faty.

Nord’i departemang:

Terviklikult hõlmatud kantonid: Avesne-sur-Helpe-Nord, Avesne-sur-Helpe-Sud, Solre-le-Château, Trélon.

Terviklikult hõlmatud kommuunid: Aulnoye-Aymeries, Bachant, Bazuel, Beaufort, Berlaimont, Catillon-sur-Sambre, Damousies, Eclaibes, Ecuélin, Le Favril, Fontaine-au-Bois, La Groise, Hecq, Landrecies, Leval, Limont-Fontaine, Locquignol, Maroilles, Monceau-Saint-Waast, Noyelles-Sur-Sambre, Obrechies, Ors, Pommereuil, Pont-sur-Sambre, Preux-aux-Bois, Prisches, Quievelon, Rejet-de-Beaulieu, Saint-Rémy-Chaussée, Robersart, Sassegnies ja Wattignies-la-Victoire.

4.4. Päritolutõend

Kõik meiereid ja kõik valmimiskeldrid täidavad riikliku päritolunimetuste instituudi INAO registreeritud sobivusdeklaratsiooni, mille abil viimane saab kõik asjaomased ettevõtjad kindlaks teha. Ettevõtjad peavad hoidma registrid INAO jaoks kättesaadavad ning säilitama kõik piima ja juustu päritolu, kvaliteedi ja tootmistingimuste kontrollimiseks vajalikud dokumendid.

Toote päritolunimetuse omaduste kontrollimisel teostatav analüütiline ja organoleptiline uuring peavad tagama toodete vastavuse päritolunimetuse kvaliteedile ja tunnustele.

4.5. Tootmismeetod

Piim peab olema toodetud, juustuks töödeldud ja juust peab olema valminud geograafilises piirkonnas.

Juust valmistatakse üksnes kalgendatud lehmapiimast, kalgend eraldatakse, mitte ei pesta välja, lastakse loomulikul viisil nõrguda, kuivsoolatakse; laagerdumine sõltub kujust, põhikuju puhul on see vähemalt viis nädalat, mille jooksul ilma fungitsiide kasutamata pestakse koorikut korduvalt soolase veega.

4.6. Seos piirkonnaga

VII sajandil asutatud Maroilles’ kloostri mungad alustasid selle juustusordi tootmist umbes 960. aasta paiku. Alates XI sajandist laienes tootmine naaberküladesse. Abtid arendasid karjakasvatust kliimast ja juustutootmisest lähtuvalt. Päritolunimetus kinnitati ametlikult 17. juulil 1955.

Päritolunimetus pärineb Thiérache’i looduspiirkonnast Maroilles’ ja selle kloostri ümbrusest, kus on jahe ja niiske kliima, vett halvasti läbi laskev pinnas soodustab sedavõrd head heinakasvu, et karjakasvatus on seal erakordne; munkade oskusteave, mille nad andsid edasi ümbruskonna rahvale, on võimaldanud Maroilles’l harmooniliselt areneda.

4.7. Kontrolliasutus

Nimi:	Institut national de l’origine et de la qualité (INAO)
Aadress:	51, rue d’Anjou, 75008 Paris
Tel:	+33 (0)1 53 89 80 00
Faks:	+33 (0)1 53 89 80 60
E-post:	info@inao.gouv.fr

Institut National de l’Origine et de la qualité on iseseisev juriidiline isik, kes täidab avalikku haldusfunktsiooni ning kuulub põllumajandusministeeriumi haldusalasse.

INAO vastutab päritolunimetusega toodete tootmistingimuste kontrollimise eest.

Nimi:	Direction Générale de la Concurrence, de la Consommation et de la Répression des Fraudes (DGCCRF)
Aadress:	59, Boulevard Vincent Auriol 75703 PARIS Cedex 13
Tel:	+33 (0)1 44 87 17 17
Faks:	+33 (0)1 44 97 30 37

DGCCRF on majandus-, tööstus- ja tööhõiveministeeriumi talitus.

4.8. Märgistus

Tootele peab olema kantud päritolunimetus.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/35

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1306/2008,

17. detsember 2008,

millega kehtestatakse 2009. kalandusaastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud kalandustoodete ühenduse müügihinnad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõikeid 1 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Igale määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud tootele tuleb enne kalandusaasta algust kehtestada ühenduse müügihind, mis on vähemalt 70 % ja mitte üle 90 % soovitushinnast.

(2)	Kõigi asjaomaste toodete soovitushinnad kehtestatakse 2009. kalandusaastaks nõukogu määrusega (EÜ) nr 1299/2008. (2)

(3)	Turuhinnad varieeruvad liigist ja esitusviisist olenevalt märkimisväärselt, eriti kalmaari ja merluusi puhul.

(4)	Seetõttu tuleks erinevate ühenduses lossitud külmutatud toodete liikide ja esitusviiside suhtes kehtestada ümberarvestuskoefitsiendid, et määrata kindlaks hinnatase, mis käivitaks määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 25 lõikes 2 sätestatud sekkumismeetme võtmise.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud toodetele 2009. kalandusaastal kohaldatavad ühenduse müügihinnad, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 1, ning nendega seonduvad esitusviisid ja ümberarvestuskoefitsiendid on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(2) Vt käesoleva ELT lk 1.

LISA

Müügihinnad ja ümberarvestuskoefitsiendid

Liik

Esitusviis

Ümberarvestuskoefitsient

Sekkumistase

Müügihind

(eurot tonni kohta)

Süvalest

(Reinhardtius hippoglossoides)

Terved või roogitud, peaga või ilma

1,0

0,85

1 662

Merluusid

(Merluccius spp.)

Terved või roogitud, peaga või ilma

1,0

0,85

1 017

Üksikfileed

—

nahaga

1,0

0,85

1 261

—

nahata

1,1

0,85

1 387

Merikogerlased

(Dentex dentex ja Pagellus spp.)

Terved või roogitud, peaga või ilma

1,0

0,85

1 321

Mõõkkala

(Xiphias gladius)

Terved või roogitud, peaga või ilma

1,0

0,85

3 398

Viburhännaklased Penaeidae

Külmutatud

a)	Parapenaeus Longirostris

1,0

0,85

3 427

b)	muud sugukonna Penaeidae liigid

1,0

0,85

6 712

Seepiad

(Sepia officinalis, Rossia macrosoma ja Sepiola rondeletti)

Külmutatud

1,0

0,85

1 661

Ebakalmaarid (Loligo spp.)

a)	Loligo patagonica

—	tervelt, puhastamata

1,00

0,85

1 023

—	puhastatud

1,20

0,85

1 227

b)	Loligo vulgaris

—	tervelt, puhastamata

2,50

0,85

2 556

—	puhastatud

2,90

0,85

2 965

Kaheksajalad

(Octopus spp.)

Külmutatud

1,00

0,85

1 856

Illex argentinus

—	tervelt, puhastamata

1,00

0,80

695

—

tõri

1,70

0,80

1 182

Kaubanduslikud esitusviisid:

tervelt, puhastamata	:	toode, mis ei ole mingit töötlust läbinud
puhastatud	:	toode, mis on vähemalt roogitud
tõri	:	kalmaari keha, mis on vähemalt roogitud ja ilma peata

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1307/2008,

19. detsember 2008,

millega kehtestatakse teatavate kalandustoodete võrdlushinnad 2009. kalandusaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 29 lõikeid 1 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud, et ühenduses kehtivad võrdlushinnad võib kehtestada igal aastal tooteliikide kaupa toodetele, mille puhul peatatakse tariifide kohaldamine vastavalt artikli 28 lõikele 1. Sama kehtib ka toodete kohta, mis WTO siduva tariifivähenduse või muu sooduskorra alusel peavad olema kooskõlas võrdlushinnaga.

(2)	Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 29 lõike 3 punkti a kohaselt peab kõnealuse määruse I lisa A ja B osas loetletud toodete võrdlushind olema võrdne kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt kehtestatud kõrvaldamishinnaga.

(3)	Asjaomaste toodete ühenduse kõrvaldamishinnad kehtestatakse 2009. kalandusaastaks komisjoni määrusega (EÜ) nr 1309/2008. (2)

(4)

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 29 lõike 3 punkti d kohaselt tuleb muude kui kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud toodete võrdlushind kehtestada eelkõige tolliväärtuse kaalutud keskmise alusel, mis on registreeritud imporditurgudel või impordisadamates võrdlushinna kehtestamise kuupäevale vahetult eelnenud kolme aasta jooksul.

(5)	Puudub vajadus kehtestada võrdlushinnad nendele määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 29 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitega hõlmatud toodetele, mida imporditakse kolmandatest riikidest tühises koguses.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kalandustoodete 2009. kalandusaasta võrdlushinnad, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 29, on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(2) Vt käesoleva ELT lk 42.

LISA (1)

1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 29 lõike 3 punktis a osutatud toodete võrdlushinnad

Liik	Suurus (2)	Võrdlushind (EUR tonni kohta)
		Roogitud, peaga (2)		Terve kala (2)
		TARICi lisakood	Ekstra, A (2)	TARICi lisakood	Ekstra, A (2)
Heeringas liigist Clupea harengus ex 0302 40 00	1		—	F011	132
	2		—	F012	202
	3		—	F013	191
	4a		—	F016	121
	4b		—	F017	121
	4c		—	F018	253
	5		—	F015	225
	6		—	F019	112
	7a		—	F025	112
	7b		—	F026	101
	8		—	F027	84
Meriahvenad (Sebastes spp.) ex 0302 69 31 ja ex 0302 69 33	1		—	F067	972
	2		—	F068	972
	3		—	F069	816
Tursk liigist Gadus morhua ex 0302 50 10	1	F073	1 192	F083	861
	2	F074	1 192	F084	861
	3	F075	1 125	F085	662
	4	F076	894	F086	497
	5	F077	629	F087	364
		Vees keedetud		Värsked või külmutatud
		TARICi lisakood	Ekstra, A (2)	TARICi lisakood	Ekstra, A (2)
Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) ex 0306 23 10	1	F317	5 035	F321	1 103
Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) ex 0306 23 10	2	F318	1 766	—	—

2. Nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 29 lõike 3 punktis d osutatud kalandustoodete võrdlushinnad

Toode

TARICi lisakood

Esitusviis

Võrdlushind

(EUR tonni kohta)

Meriahvenad

Tervelt:

ex 0303 79 35

ex 0303 79 37

F411

—	peaga või ilma

941

ex 0304 29 35

ex 0304 29 39

Filee:

F412

—	luudega („standardne”)

1 914

F413

—

luudeta

2 137

F414

—	kontaktpakendis plokid kaaluga kuni 4 kg

2 239

Tursk

ex 0303 52 10 , ex 0303 52 30 , ex 0303 52 90 , ex 0303 79 41

F416

Tervelt, peaga või ilma

1 095

ex 0304 29 29

Filee:

F417

—	üksteise küljes kinniolevad plokid või tööstuslikes plokkides, luudega („standardne”)

2 501

F418

—	üksteise küljes kinniolevad plokid või tööstuslikes plokkides, luudeta

2 717

F419

—	üksikud või täielikult üksteise küljes kinniolevad fileed, nahaga

2 550

F420

—	üksikud või täielikult üksteise küljes kinniolevad fileed, nahata

2 943

F421

—	kontaktpakendis plokid kaaluga kuni 4 kg

2 903

ex 0304 99 33

F422

Tükid ja muu liha, välja arvatud tükeldatud plokid

1 463

Põhjaatlandi süsikas

ex 0304 29 31

Filee:

F424

—	üksteise küljes kinniolevad plokid või tööstuslikes plokkides, luudega („standardne”)

1 518

F425

—	üksteise küljes kinniolevad plokid või tööstuslikes plokkides, luudeta

1 722

F426

—	üksikud või täielikult üksteise küljes kinniolevad fileed, nahaga

1 476

F427

—	üksikud või täielikult üksteise küljes kinniolevad fileed, nahata

1 646

F428

—	kontaktpakendis plokid kaaluga kuni 4 kg

1 786

ex 0304 99 41

F429

Tükid ja muu liha, välja arvatud tükeldatud plokid

986

Kilttursk

ex 0304 29 33

Filee:

F431

—	üksteise küljes kinniolevad plokid või tööstuslikes plokkides, luudega („standardne”) )

2 264

F432

—	üksteise küljes kinniolevad plokid või tööstuslikes plokkides, luudeta

2 606

F433

—	üksikud või täielikult üksteise küljes kinniolevad fileed, nahaga

2 537

F434

—	üksikud või täielikult üksteise küljes kinniolevad fileed, nahata

2 710

F435

—	kontaktpakendis plokid kaaluga kuni 4 kg

2 960

Vaikse ookeani mintai

Filee:

ex 0304 29 85

F441

—	üksteise küljes kinniolevad plokid või tööstuslikes plokkides, luudega („standardne”)

1 147

F442

—	üksteise küljes kinniolevad plokid või tööstuslikes plokkides, luudeta

1 324

Heeringas

Heeringa liblikfileed

ex 0304 19 97

ex 0304 99 23

F450

—	üle 80 g tükk

510

F450

—	üle 80 g tükk

464

(1) Lisakood, mis märgitakse kõigi kategooriate puhul peale nende, millele lisa punktides 1 ja 2 selgesõnaliselt osutatakse, on „ F499: muu”.

(2) Värskuse, suuruse ja esituskategooriad vastavad määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 2 sätestatule.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/41

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1308/2008,

19. detsember 2008,

millega määratakse kindlaks teatavate kalandustoodete eest antava eraladustusabi suurus 2009. kalandusaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2813/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete eraladustusabi andmise kohta, (2) eriti selle artiklit 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Abi ei tohiks ületada kõnealusele aastale eelneval kalandusaastal ühenduses registreeritud tehniliste ja rahaliste kulude summat.

(2)	Pikaajalise ladustamise vältimiseks, makseaegade lühendamiseks ja kontrollikoormuse vähendamiseks tuleks eraladustusabi maksta üheainsa osamaksena.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustoodete korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2009. kalandusaastaks on määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 25 osutatud eraladustusabi summa kõnealuse määruse II lisas loetletud toodete eest järgmine:

—	esimene kuu	:	216 EUR/t
—	teine kuu	:	0 EUR/t

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(2) EÜT L 326, 22.12.2000, lk 30.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/42

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1309/2008,

19. detsember 2008,

millega kehtestatakse 2009. kalandusaastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisas loetletud kalandustoodete ühenduse kõrvaldamis- ja müügihinnad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 3 ja artiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud, et kõigi I lisas loetletud toodete kõrvaldamis- ja müügihinnad kehtestatakse toote värskuse, suuruse või kaalu ning toote esitusviisi alusel, kohaldades asjaomase tootekategooria suhtes ümberarvestuskoefitsienti summas, mis ei ületa 90 % asjakohasest soovitushinnast.

(2)	Kõrvaldamishindu võib korrutada kohanduskoefitsientidega lossimispiirkondade puhul, mis on ühenduse peamistest tarbimiskeskustest väga kaugel. Kõigi asjaomaste toodete soovitushinnad on 2009. kalandusaastaks kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1299/2008 (2).

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas on sätestatud ümberarvestuskoefitsiendid, mida kasutatakse selleks, et arvutada määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisas loetletud toodete 2009. kalandusaasta kõrvaldamis- ja müügihinnad, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklites 20 ja 22.

Artikkel 2

2009. kalandusaastal kohaldatavad ühenduse kõrvaldamis- ja müügihinnad ning nendega seotud tooted on sätestatud II lisas.

Artikkel 3

2009. kalandusaastal kohaldatavad kõrvaldamishinnad lossimispiirkondades, mis on ühenduse peamistest tarbimiskeskustest väga kaugel, ning nende hindadega seotud tooted on sätestatud III lisas.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(2) Vt käesoleva ELT lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa punktides A, B ja C loetletud toodete ümberarvestuskoefitsiendid

Liik	Suurus (*1)	Ümberarvestuskoefitsiendid
		Roogitud kala, peaga (*1)	Terve kala (*1)
		Ekstra, A (*1)	Ekstra, A (*1)
Heeringas liigist Clupea harengus	1	0,00	0,47
	2	0,00	0,72
	3	0,00	0,68
	4a	0,00	0,43
	4b	0,00	0,43
	4c	0,00	0,90
	5	0,00	0,80
	6	0,00	0,40
	7a	0,00	0,40
	7b	0,00	0,36
	8	0,00	0,30
Sardiin liigist Sardina pilchardus	1	0,00	0,51
	2	0,00	0,64
	3	0,00	0,72
	4	0,00	0,47
Harilik ogahai Squalus acanthias	1	0,60	0,60
	2	0,51	0,51
	3	0,28	0,28
Koerhaid Scyliorhinus spp.	1	0,64	0,60
	2	0,64	0,56
	3	0,44	0,36
Meriahvenad Sebastes spp.	1	0,00	0,81
	2	0,00	0,81
	3	0,00	0,68
Tursk liigist Gadus morhua	1	0,72	0,52
	2	0,72	0,52
	3	0,68	0,40
	4	0,54	0,30
	5	0,38	0,22
Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens	1	0,72	0,56
	2	0,72	0,56
	3	0,71	0,55
	4	0,61	0,30
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus	1	0,72	0,56
	2	0,72	0,56
	3	0,62	0,43
	4	0,52	0,36
Merlang Merlangius merlangus	1	0,66	0,50
	2	0,64	0,48
	3	0,60	0,44
	4	0,41	0,30
Molvad Molva spp.	1	0,68	0,56
	2	0,66	0,54
	3	0,60	0,48
Makrell liigist Scomber scombrus	1	0,00	0,72
	2	0,00	0,71
	3	0,00	0,69
Jaapani makrell liigist Scomber japonicus	1	0,00	0,77
	2	0,00	0,77
	3	0,00	0,63
	4	0,00	0,47
Anšoovised Engraulis spp.	1	0,00	0,68
	2	0,00	0,72
	3	0,00	0,60
	4	0,00	0,25
Merilest Pleuronectes platessa	1	0,75	0,41
	2	0,75	0,41
	3	0,72	0,41
	4	0,52	0,34
Merluus liigist Merluccius merluccius	1	0,90	0,71
	2	0,68	0,53
	3	0,68	0,52
	4	0,56	0,43
	5	0,52	0,41
Megrimid Lepidorhombus spp.	1	0,68	0,64
	2	0,60	0,56
	3	0,54	0,49
	4	0,34	0,29
Harilik soomuslest Limanda limanda	1	0,71	0,58
Harilik soomuslest Limanda limanda	2	0,54	0,42
Lest Platichthys flesus	1	0,66	0,58
Lest Platichthys flesus	2	0,50	0,42
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga	1	0,90	0,81
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga	2	0,90	0,77
Seepiad Sepia officinalis ja Rossia macrosoma	1	0,00	0,64
	2	0,00	0,64
	3	0,00	0,40

Liik	Suurus (*2)	Ümberarvestuskoefitsient
		Terve kala	Kala ilma peata (*2)
		Roogitud kala, peaga (*2)
		Ekstra, A (*2)	Ekstra, A (*2)
Merikuradid Lophius spp.	1	0,61	0,77
	2	0,78	0,72
	3	0,78	0,68
	4	0,65	0,60
	5	0,36	0,43
		Kõik esitusviisid
		Ekstra, A (*2)
Garneelid liigist Crangon crangon	1	0,59
Garneelid liigist Crangon crangon	2	0,27
		Vees keedetud	Värsked või jahutatud
		Ekstra, A (*2)	Ekstra, A (*2)
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis	1	0,77	0,68
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis	2	0,27	—
		Tervelt (*2)
Harilik taskukrabi Cancer pagurus	1	0,72
Harilik taskukrabi Cancer pagurus	2	0,54
		Tervelt (*2)		Sabad (*2)
		E' (*2)	Ekstra, A (*2)	Ekstra, A (*2)
Norra salehomaar Nephrops norvegicus	1	0,86	0,86	0,81
	2	0,86	0,59	0,68
	3	0,77	0,59	0,50
	4	0,50	0,41	0,41
		Roogitud kala, peaga (*2)	Terve kala (*2)
		Ekstra, A (*2)	Ekstra, A (*2)
Merikeeled Solea spp.	1	0,75	0,58
	2	0,75	0,58
	3	0,71	0,54
	4	0,58	0,42
	5	0,50	0,33

(*1) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

(*2) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

II LISA

Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa punktides A, B ja C loetletud toodete ühenduse kõrvaldamis- ja müügihinnad

Liik

Suurus (*1)

Kõrvaldamishind (eurot tonni kohta)

Roogitud kala, peaga (*1)

Terve kala (*1)

Ekstra, A (*1)

Heeringas liigist

Clupea harengus

132

202

191

121

253

225

112

101

Sardiin liigist

Sardina pilchardus

293

367

413

270

Harilik ogahai

Squalus acanthias

667

567

311

Koerhaid

Scyliorhinus spp.

464

435

464

406

319

261

Meriahvenad

Sebastes spp.

972

816

Tursk liigist

Gadus morhua

1 192

861

1 192

861

1 125

662

894

497

629

364

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

559

435

559

435

551

427

473

233

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

747

581

747

581

644

446

540

374

Merlang

Merlangius merlangus

630

478

611

458

573

420

392

287

Molvad

Molva spp.

826

680

801

656

728

583

Makrell liigist

Scomber scombrus

233

229

223

Jaapani makrell liigist

Scomber japonicus

224

183

137

Anšoovised

Engraulis spp.

884

936

780

325

Merilest

Pleuronectes platessa

—	1. aanuarist 2009 kuni 30. aprillini 2009

809

442

809

442

777

442

561

367

—	1. maist 2009 kuni 31. detsembrini 2009

1 124

615

1 124

615

1 079

615

779

510

Merluus liigist

Merluccius merluccius

3 258

2 570

2 462

1 919

2 462

1 882

2 027

1 557

1 882

1 484

Megrimid

Lepidorhombus spp.

1 719

1 618

1 517

1 416

1 365

1 239

860

733

Harilik soomuslest

Limanda limanda

606

495

461

359

Lest

Platichtys flesus

345

303

261

219

Pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

2 174

1 780

2 174

1 692

Seepiad

Sepia officinalis and Rossia macrosoma

1 107

692

Terve kala

Kala ilma peata (*1)

Roogitud kala, peaga (*1)

Ekstra, A (*1)

Merikuradid

Lophius spp.

1 810

4 702

2 315

4 397

2 315

4 153

1 929

3 664

1 068

2 626

Kõik esitusviisid

Ekstra, A (*1)

Garneelid liigist

Crangon crangon

1 474

674

Vees keedetud

Värsked või jahutatud

Ekstra, A (*1)

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

5 035

1 103

1 766

—

Liik	Suurus (*2)	Müügihinnad (eurot tonni kohta)
Liik	Suurus (*2)	Tervelt (*2)
Harilik taskukrabi Cancer pagurus	1	1 284
Harilik taskukrabi Cancer pagurus	2	963
		Tervelt (*2)		Sabad (*2)
		E′ (*2)	Ekstra, A (*2)	Ekstra, A (*2)
Norra salehomaar Nephrops norvegicus	1	4 704	4 704	3 535
	2	4 704	3 227	2 968
	3	4 212	3 227	2 182
	4	2 735	2 243	1 789
		Roogitud kala, peaga (*2)	Terve kala (*2)
		Ekstra, A (*2)	Ekstra, A (*2)
Merikeeled Solea spp.	1	5 160	3 990
	2	5 160	3 990
	3	4 885	3 715
	4	3 990	2 890
	5	3 440	2 270

(*1) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

(*2) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

III LISA

Kõrvaldamishinnad lossimispiirkondades, mis on peamistest tarbimiskeskustest väga kaugel

Liik	Lossimispiirkond	Ümberarvestus-koefitsient	Suurus (*1)	Kõrvaldamishind (eurot tonni kohta)
				Roogitud kala, peaga (*1)	Terve kala (*1)
				Ekstra, A (*1)	Ekstra, A (*1)
Heeringas liigist Clupea harengus	Iirimaa rannikualad ja saared	0,90	1	0	119
			2	0	182
			3	0	172
			4a	0	109
	Ida-Inglismaa rannikualad Berwickist Doverini Šotimaa rannikualad Portpatrickust Eyemouthini ning nendest piirkondadest lääne- ja põhjapool asuvad saared Downi krahvkonna rannikualad (Põhja-Iirimaa)	0,90	1	0	119
			2	0	182
			3	0	172
			4a	0	109
Makrell liigist Scomber scombrus	Iirimaa rannikualad ja saared	0,96	1	0	223
			2	0	220
			3	0	214
	Cornwalli ja Devoni rannikualad ja saared Ühendkuningriigis	0,95	1	0	221
			2	0	218
			3	0	212
Merluus liigist Merluccius merluccius	Rannikualad Troonist (Edela-Šotimaal) Wickini (Kirde-Šotimaal) ning nendest piirkondadest lääne- ja põhjapool asuvad saared	0,75	1	2 444	1 928
			2	1 846	1 439
			3	1 846	1 412
			4	1 520	1 167
			5	1 412	1 113
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga	Assoorid ja Madeira	0,48	1	1 043	854
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga	Assoorid ja Madeira	0,48	2	1 043	812
Sardiinid liigist Sardina pilchardus	Kanaari saared	0,48	1	0	141
			2	0	176
			3	0	198
			4	0	129
	Cornwalli ja Devoni rannikualad ja saared Ühendkuningriigis	0,74	1	0	217
			2	0	272
			3	0	306
			4	0	200
	Atlandi ookeani äärsed Portugali rannikualad	0,93	2	0	342
	Atlandi ookeani äärsed Portugali rannikualad	0,81	3	0	335

(*1) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/52

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1310/2008,

19. detsember 2008,

millega kinnitatakse 2009. kalandusaastal turult kõrvaldatavate kalandustoodete eest makstava rahalise hüvitise ja selle ettemaksu arvestamise standardväärtused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõikeid 5 ja 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud rahaline hüvitis, mida makstakse tootjaorganisatsioonidele, mis kõrvaldavad teatavatel tingimustel turult kõnealuse määruse I lisa A ja B osas loetletud tooted. Sellise rahalise hüvitise summat tuleks vähendada standardväärtuse võrra toodete puhul, mis ei ole mõeldud inimtoiduks.

(2)

Komisjoni 19. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2493/2001 teatavate turult kõrvaldatud kalatoodete realiseerimise kohta (2) on kindlaks määratud, kuidas turult kõrvaldatud tooteid müüa. Selliste toodete väärtus tuleks fikseerida standardtasemel iga niisuguse likvideerimisviisi puhul, võttes arvesse keskmist tulu, mida erinevates liikmesriikides sellisest likvideerimisest võib saada.

(3)

Vastavalt komisjoni 15. novembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2509/2000 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete turult kõrvaldamisega seotud rahalise hüvitise andmise kohta) (3) artiklile 7 on erieeskirjadega määratud, et kui tootjaorganisatsioon või üks selle liikmetest paneb oma tooted müüki mõnes muus liikmesriigis kui see, kus ta on tunnustatud, tuleb teavitada rahalise hüvitise andmise eest vastutavat asutust. Kõnealune asutus asub liikmesriigis, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud. Mahaarvatav standardväärtus peaks seega olema kõnealuses liikmesriigis kohaldatav väärtus.

(4)	Sama arvutusmeetodit tuleks kohaldada ka rahalise hüvitise ettemaksete suhtes, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2509/2000 artiklis 6.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2009. kalandusaasta rahalise hüvitise ja selle ettemaksu arvutamisel kasutatavad standardväärtused turult tootjaorganisatsioonide poolt kõrvaldatud ja muuks kui inimtoiduks ette nähtud kalatoodetele, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 21 lõikes 5, on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Rahalisest hüvitisest ja selle ettemaksust maha arvatavat standardväärtust kohaldatakse liikmesriigis, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(2) EÜT L 337, 20.12.2001, lk 20.

(3) EÜT L 289, 16.11.2000, lk 11.

LISA

Standardväärtused

Turult kõrvaldatud toodete kasutamine

eurot/t

1.	Kasutatakse pärast jahuks töötlemist (loomatoiduks):

a)	Heeringas liigist Clupea harengus ja makrell liikidest Scomber scombrus ja Scomber japonicus:

—	Taani ja Rootsi

—	Ühendkuningriik

—	muud liikmesriigid

—	Prantsusmaa

b)	Garneelid liigist Crangon crangon ning süvaveegarneel (Pandalus borealis):

—	Taani ja Rootsi

—	muud liikmesriigid

c)	Muud tooted:

—

Taani

—	Rootsi, Portugal ja Iirimaa

—	Ühendkuningriik

—	muud liikmesriigid

2.	Kasutatakse värskelt või konserveeritult (loomatoiduks)

a)	Sardiinid liigist Sardina pilchardus ja anšoovised (Engraulis spp.):

—	kõik liikmesriigid

b)	Muud tooted

—

Rootsi

—	Prantsusmaa

—	muud liikmesriigid

3.	Kasutatakse söödaks

—	Prantsusmaa

—	muud liikmesriigid

4.	Kasutatakse muuks kui loomatoiduks

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/54

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1311/2008,

19. detsember 2008,

millega määratakse kindlaks teatavate kalandustoodete ülekandetoetuse ja kindla suurusega toetuse summad 2009. kalandusaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2814/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete ülekandetoetuse andmise kohta, (2) ja eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse komisjoni 14. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 939/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kindla suurusega toetuse andmise kohta teatavatele kalandustoodetele, (3) ja eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud, et toetust võib anda teatavate kalandustoodete hulgale, mis kõrvaldatakse turult ja mida kas töödeldakse stabiliseerimiseks ja ladustatakse või säilitatakse.

(2)	Selle toetuse eesmärk on õhutada tootjaorganisatsioone töötlema või säilitama turult kõrvaldatud tooteid, et vältida nende hävitamist.

(3)	Toetuse tase ei tohiks olla niisugune, mis häiriks kõnealuste toodete turu tasakaalu või moonutaks konkurentsi.

(4)	Toetuse tase ei tohiks ületada stabiliseerimise ja ladustamise jaoks oluliste protsessidega seotud tehnilisi ja rahalisi kulusid, mis on registreeritud ühenduses kõnealusele aastale eelnenud kalandusaastal.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 23 viidatud ülekandetoetuse ja kõnealuse määruse artikli 24 lõikes 4 viidatud kindla suurusega toetuse summad 2009. kalandusaastaks on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(2) EÜT L 326, 22.12.2000, lk 34.

(3) EÜT L 132, 15.5.2001, lk 10.

LISA

Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa A ja B osas loetletud toodete ning kõnealuse määruse I lisa C osas loetletud merikeele (Solea spp.) eest antav ülekandetoetuse summa

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 23 loetletud töötlemismeetodid

Toetus

(eurodes tonni kohta)

Roogitud ja peaga terviktoodete või tükeldatud toodete külmutamine ja ladustamine

—	sardiinid liigist Sardina pilchardus

355

—	muud liigid

288

II.	Fileerimine, külmutamine ja ladustamine

386

III.	Roogitud ja peaga terviktoodete või tükeldatud või fileeritud toodete soolamine ja/või kuivatamine ning ladustamine

277

IV.	Marineerimine ja ladustamine

257

Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa C osas loetletud muude toodete eest antav ülekandetoetuse summa

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 23 loetletud töötlemis- ja/või säilitamismeetodid

Tooted

Toetus

(eurodes tonni kohta)

I.	Külmutamine ja ladustamine

Norra salehomaar

(Nephrops norvegicus)

323

Norra salehomaari sabad

(Nephrops norvegicus)

245

II.	Pea eemaldamine, külmutamine ja ladustamine

Norra salehomaar

(Nephrops norvegicus)

290

III.	Keetmine, külmutamine ja ladustamine

Norra salehomaar

(Nephrops norvegicus)

323

harilik taskukrabi

(Cancer pagurus)

245

IV.	Pastöriseerimine ja ladustamine

harilik taskukrabi

(Cancer pagurus)

386

V.	Elussäilitamine püsimahutites või puurides

harilik taskukrabi

(Cancer pagurus)

210

Määruse (EÜ) nr 104/2000 IV lisas loetletud toodete eest antav kindla suurusega toetuse summa

Töötlemisviisid

Toetus

(eurodes tonni kohta)

I.	Roogitud ja peaga terviktoodete või tükeldatud toodete külmutamine ja ladustamine

288

II.	Fileerimine, külmutamine ja ladustamine

386

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/56

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1312/2008,

19. detsember 2008,

millega määratakse kindlaks riisi töötlemise eri etappide ümberarvestuskursid, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtus

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007 millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 5 kolmandat lõiku koostoimes artikliga 4,

ning arvestades, et:

(1)	Komisjoni 21. augusti 1967. aasta määrust (EMÜ) nr 467/67, millega määratakse kindlaks riisi töötlemise eri etappide ümberarvestuskursid, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtus (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 5 kolmandas lõigus on ette nähtud, et komisjon võib kindlaks määrata ümberarvestuskursside, töötlemiskulude ja kõrvalsaaduste väärtuse, mida tuleb arvesse võtta määruse kohaldamisel riisi töötlemise eri etappide (koorimata, kooritud, poolkroovitud või kroovitud riis) maksumuste ja koguste ümberarvestamiseks.

(3)	Selleks tuleks arvesse võtta ühenduse tehniliselt kõige paremini varustatud käitistelt saadud teavet.

(4)	käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Kooritud riisi ja koorimata riisi vaheline ümberarvestuskurss on järgmine:

Kooritud riis	Koorimata riis
1	1,25

2. Kooritud riisi ja kroovitud riisi vaheline ümberarvestuskurss on järgmine:

	Kooritud riis	Kroovitud riis
Ümarateraline riis	1	0,775
Keskmiseteraline või pikateraline riis	1	0,69

3. Kroovitud riisi ja poolkroovitud riisi vaheline ümberarvestuskurss on järgmine:

	Kroovitud riis	Poolkroovitud riis
Ümarateraline riis	1	1,065
Keskmiseteraline või pikateraline riis	1	1,072

Artikkel 2

1. Töötlemiskulud, mida võetakse arvesse koorimata riisi ümberarvestamisel kooritud riisiks, on 47,13 eurot ühe tonni koorimata riisi kohta.

2. Töötlemiskulud, mida võetakse arvesse kooritud riisi ümberarvestamisel kroovitud riisiks, on 47,13 eurot ühe tonni kooritud riisi kohta.

3. Poolkroovitud riisi ümberarvestamisel kroovitud riisiks töötlemiskulusid arvesse ei võeta.

Artikkel 3

1. Koorimata riisi kooritud riisiks töötlemisel saadud kõrvalsaaduste väärtus võrdub nulliga.

2. Kooritud riisi kroovitud riisiks töötlemisel saadud kõrvalsaaduste väärtus on:

a)	41,00 EUR tonni kooritud ümarateralise riisi kohta;

b)	52,00 EUR tonni kooritud keskmiseteraline või pikateraline riis kohta.

3. Poolkroovitud riisi kroovitud riisiks töötlemisel saadud kõrvalsaaduste väärtus on:

a)	12,62 EUR tooni poolkroovitud ümarateralise riisi kohta;

b)	14,05 EUR tonni poolkroovitud keskmiseteraline või pikateraline riis kohta.

Artikkel 4

Kooritud riisi koguse väärtus arvestatakse ümber teises töötlemisetapis riisi niisama suure koguse väärtuseks 3 % purustatud riisi sisaldava kooritud riisi alusel. Kui kooritud riis sisaldab purustatud riisi rohkem kui 3 %, toimub ümberarvestamine pärast seda, kui on korrigeeritud väärtus 110 eurot purustatud riisi tonni kohta.

Poolkroovitud või kroovitud riisi koguse väärtus arvestatakse ümber teises töötlemisetapis riisi niisama suure koguse väärtuseks purustatud riisi mittesisaldava poolkroovitud või kroovitud riisi alusel. Kui mis tahes kroovitud või poolkroovitud riis sisaldab purustatud riisi, toimub ümberarvestamine pärast seda, kui on korrigeeritud väärtus 150 eurot purustatud riisi tonni kohta.

Esimeses ja teises lõigus sätestatud kohandusi ei kohaldata, kui ekspordimaksude ja -toetuste kindlaksmääramisel arvesse võetavad kooritud riisi hinnad ja kroovitud või poolkroovitud riisi hinnad on alla:

—	110 eurot ühe tonni kooritud riisi kohta,

—	150 eurot ühe tonni poolkroovitud või kroovitud riisi kohta.

Artikkel 5

1. Kooritud riisi koguse väärtuse ümberarvestamiseks koorimata riisi sama koguse väärtuseks:

—	jagatakse ümberarvestatav väärtus artikli 1 lõikes 1 kindlaks määratud koorimata riisi kursiga ja

—	lahutatakse saadud summast artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud töötlemiskulud.

Koorimata riisi koguse väärtuse ümberarvestamiseks kooritud riisi sama koguse väärtuseks:

—	lisatakse ümberarvestatavale väärtusele artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud töötlemiskulud ja

—	korrutatakse saadud summa artikli 1 lõikes 1 kindlaks määratud koorimata riisi kursiga.

2. Kooritud riisi koguse väärtuse ümberarvestamiseks kroovitud riisi sama koguse väärtuseks:

—	lisatakse ümberarvestatavale väärtusele artikli 2 lõikes 2 kindlaks määratud töötlemiskulud,

—	lahutatakse ümberarvestatavast väärtusest artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud kõrvalsaaduste väärtus ja

—	jagatakse saadud summa artikli 1 lõikes 2 kindlaks määratud kroovitud riisi kursiga.

Kroovitud riisi koguse väärtuse ümberarvestamiseks kooritud riisi sama koguse väärtuseks:

—	korrutatakse ümberarvestatava väärtus artikli 1 lõikes 2 kindlaks määratud kroovitud riisi kursiga,

—	lahutatakse saadud summast artikli 2 lõikes 2 kindlaks määratud töötlemiskulud ja

—	lisatakse saadud summale artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud kõrvalsaaduste väärtus.

3. Kroovitud riisi koguse väärtuse ümberarvestamiseks poolkroovitud riisi sama koguse väärtuseks:

—	jagatakse ümberarvestatav väärtus artikli 1 lõikes 3 kindlaks määratud poolkroovitud riisi kursiga ja

—	lisatakse saadud summale artikli 3 lõikes 3 kindlaks määratud kõrvalsaaduste väärtus.

Poolkroovitud riisi koguse väärtuse ümberarvestamiseks kroovitud riisi sama koguse väärtuseks:

—	lahutatakse ümberarvestatavast väärtusest artikli 3 lõikes 3 kindlaks määratud kõrvalsaaduste väärtus ja

—	korrutatakse saadud summa artikli 1 lõikes 3 kindlaks määratud kõnealuse poolkroovitud riisi kursiga.

Artikkel 6

1. Kooritud riisi koguse ümberarvestamiseks koorimata riisi või kroovitud riisi vastavaks koguseks korrutatakse ümberarvestatav kogus olenevalt asjaoludest kas artikli 1 lõikes 1 kindlaks määratud koorimata riisi kursi või artikli 1 lõikes 2 kindlaks määratud kroovitud riisi kursiga.

Koorimata riisi või kroovitud riisi koguse ümberarvestamiseks kooritud riisi vastavaks koguseks jagatakse ümberarvestatav kogus olenevalt asjaoludest kas artikli 1 lõikes 1 kindlaks määratud koorimata riisi kursi või artikli 1 lõikes 2 kindlaks määratud kroovitud riisi kursiga.

2. Kroovitud riisi koguse ümberarvestamiseks poolkroovitud riisi vastavaks koguseks korrutatakse ümberarvestatav kogus artikli 1 lõikes 3 kindlaks määratud poolkroovitud riisi kursiga.

Poolkroovitud riisi koguse ümberarvestamiseks kroovitud riisi vastavaks koguseks jagatakse ümberarvestatav kogus artikli 1 lõikes 3 kindlaks määratud poolkroovitud riisi kursiga.

Artikkel 7

Määrus (EMÜ) nr 467/67 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(2) EÜT 204, 24.8.1967, lk 1.

(3) Vt I lisa.

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 467/67 (EÜT 204, 24.8.1967, lk 1)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1608/71 (EÜT L 168, 27.7.1971, lk 17)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1499/72 (EÜT L 158, 14.7.1972, lk 22)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1808/74 (EÜT L 188, 12.7.1974, lk 34)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1484/75 (EÜT L 150, 11.6.1975, lk 7)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1572/77 (EÜT L 174, 14.7.1977, lk 26)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1771/79 (EÜT L 203, 11.8.1979, lk 6)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2119/80 (EÜT L 206, 8.8.1980, lk 20)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2120/81 (EÜT L 208, 28.7.1981, lk 7)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1871/82 (EÜT L 206, 14.7.1982, lk 15)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1998/83 (EÜT L 196, 20.7.1983, lk 16)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1548/84 (EÜT L 148, 5.6.1984, lk 16)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2249/85 (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 13)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2325/88 (EÜT L 202, 27.7.1988, lk 41)	Ainult artikkel 1

II LISA

Vastavustabel

Määrus nr 467/67/EMÜ	Käesolev määrus
Artiklid 1 kuni 4	Artiklid 1 kuni 4
Artikli 5 lõige 1 punktid a ja b	Artikli 5 lõige 1 esimene ja teine lõik
Artikli 5 lõige 2 punktid a ja b	Artikli 5 lõige 2 esimene ja teine lõik
Artikli 5 lõige 3 punktid a ja b	Artikli 5 lõige 3 esimene ja teine lõik
Artikkel 6	Artikkel 6
—	Artikkel 7
Artikkel 7	Artikkel 8
—	I lisa
—	II lisa

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/61

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1313/2008,

19. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 501/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 3/2008 põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides, (1) eriti selle artikleid 4, 5 ja 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2008 (mis käsitleb veinituru ühist korraldust) (2) muudetud määruse (EÜ) nr 3/2008 artiklitega 2 ja 3 on nähtud ette teavitustegevus ühenduse veinide uute tähistuste kohta ning teavitustegevus vastutustundlike joomisharjumuste ja alkoholi kuritarvitamise kahjulikkuse kohta. Seepärast tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 501/2008 (3) vastavalt muuta.

(2)	Määruse (EÜ) nr 501/2008 I lisas on kehtestatud teemade ja toodete loetelu ning suunised müügiedenduseks siseturul.

(3)	Määruse (EÜ) nr 501/2008 II lisas on kehtestatud loetelu müügiedendusmeetmetega hõlmatavatest toodetest kolmandates riikides ning loetelu kolmandate riikide turgudest, kus võib müügiedendusmeetmeid rakendada.

(4)	Määruse (EÜ) nr 501/2008 III lisas on kehtestatud eri sektorite hinnangulised aastaeelarved.

(5)	Võttes arvesse määrusega (EÜ) nr 3/2008 tehtud muudatusi, tuleb määruse (EÜ) nr 501/2008 I, II ja III lisa vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 501/2008 I, II ja III lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 3, 5.1.2008, lk 1.

(2) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(3) ELT L 147, 6.6.2008, lk 3.

LISA

Määruse (EÜ) nr 501/2008 I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

osas „A. TOODETE JA TEEMADE LOETELU” asendatakse üheteistkümnes taane järgmise tekstiga:

„—	kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinid, viinamarjasordi tähisega veinid;”

osas „B. SUUNISED” asendatakse suunis „MPV-KVALITEETVEINID, GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LAUAVEINID” järgmise tekstiga:

„KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSEGA VÕI KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISEGA VEINID, VIINAMARJASORDI TÄHISEGA VEINID

1. Olukorra ülevaade

Sektorit iseloomustab suuremahuline tootmine, kuid tarbimine on jäänud varasemaga samale tasemele ning teatavate veiniliikide puhul isegi vähenenud, teisalt on kolmandate riikide pakkumine üha suurenemas.

2. Eesmärgid

—	Teavitada tarbijaid ühenduse veinisortidest, nende kvaliteedist, tootmistingimustest ning teadusuuringute tulemustest;

—	teavitada tarbijaid vastutustundlikest joomisharjumustest ja alkoholi kuritarvitamise kahjulikkusest.

3. Peamised sihtrühmad

—	Turustajad;

—	tarbijad, välja arvatud nõukogu soovituses 2001/458/EÜ (*1) osutatud noored ja noorukid;

—	arvamusliidrid (ajakirjanikud, toitumiseksperdid);

—	hotellinduse ja toitlustuse eriala õpetavad haridusasutused.

4. Peamine sõnum

—	Ühenduse õigusaktidega reguleeritakse rangelt tootmist, kvaliteeditähiste kasutamist, märgistust ja turustamist ning sellest tulenevalt tagatakse tarbijatele pakutavate veinide kvaliteet ja toote jälgitavus;

—	hea võimalus valida väga laia valiku eri päritoluga ühenduse veinide vahel;

—	ühenduse veinitootmist käsitlev teave ning selle seosed piirkondlike ja kohalike tingimuste, kultuuride ja maitsetega;

—	teave vastutustundlike joomisharjumuste ja alkoholi kuritarvitamise kahjulikkuse kohta.

5. Peamised kanalid

—	Meetmed, mis hõlmavad teavitamist ning suhtekorraldust;

—	koolitus turustajatele ja toitlustusettevõtetele;

—	kontaktid erialase ajakirjandusega;

—	muud kanalid (internetileheküljed, infolehed ja brošüürid), et suunata tarbijaid nende valikutes;

—	messid ja näitused: väljapanekud, mis ühendavad mitmetest liikmesriikidest pärinevaid tooteid.

6. Programmide kestus

12–36 kuud, eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on seatud eesmärgid.

(*1) EÜT L 161, 16.6.2001, lk 38.” "

II lisa osas „A. LOETELU MÜÜGIEDENDUSMEETMETEGA HÕLMATAVATEST TOODETEST” asendatakse viies ja kuues taane järgmise tekstiga:

„—	kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinid, viinamarjasordi tähisega veinid;

—	kaitstud geograafilise tähisega piiritusjoogid;”.

III lisa punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11.	Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinid, viinamarjasordi tähisega veinid: 12 miljonit eurot”.

(*1) EÜT L 161, 16.6.2001, lk 38.” ”

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/64

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1314/2008,

19. detsember 2008,

millega 102. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

26. septembril ja 2. detsembril 2008 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, ja jätta loetelust välja kaks isikut. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

välissuhete peadirektor

Eneko LANDÁBURU

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkirja „Füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmised kanded:

(1)	Mohamad Nasir ABAS (teise nimega a) Abu Husna, b) Addy Mulyono, c) Malik, d) Khairudin, e) Sulaeman, f) Maman, g) Husna), Taman Raja Laut, Sabah, Malaisia. Sünniaeg: 6. mai 1969. Sünnikoht: Singapur. Kodakondsus: Malaisia. Passi nr: A 8239388. Riiklik isikukood: 690506-71-5515.

(2)	Abdullkadir Hussein Mahamud (teise nimega Abdulkadir Hussein Mahamud). Sünniaeg: a) 12.10.1966, b) 11.11.1966. Sünnikoht: Somaalia. Muu teave: Firenze, Itaalia.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/66

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1315/2008,

19. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsember seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 14. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 533/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 533/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2008. aasta detsember seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. jaanuar kuni 31. märts 2009 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 533/2007 alaperioodiks 1. jaanuar kuni 31. märts 2009 esitatud impordilitsentsitaotlustele kehtestatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsient.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsember 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(3) ELT L 125, 15.5.2007, lk 9.

LISA

Rühma nr	Jrk-nr	Alaperioodiks 1.1.2009-31.3.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (protsentides)	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodiks 1.4.2009-30.6.2009 (kilogrammides)
P1	09.4067	3,378444	—
P2	09.4068	8,673892	—
P3	09.4069	0,914921	—
P4	09.4070	81,100141	—

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/68

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1316/2008,

19. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 15. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 539/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 539/2007 on avatud tariifikvoodid munasektoris ja ovoalbumiini puhul.

(2)

2008. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient.

(3)

2008. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2009 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 539/2007 kohaselt ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2009, on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(3) ELT L 128, 16.5.2007, lk 19.

LISA

Rühma nr	Jrk-nr	Alaperioodiks 1.1.2009-31.3.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (protsentides)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodile 1.4.2009-30.6.2009 (kilogrammides)
E1	09.4015	(1)	108 000 000
E2	09.4401	60,637664	—
E3	09.4402	(2)	7 055 897

(1) Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.

(2) Ei kohaldata: taotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/70

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1317/2008,

19. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsembrikuu seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1385/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 774/94 rakenduseeskirjad kodulinnulihasektoris teatavate ühenduse tariifikvootide avamise ja haldamise puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

2008. aasta detsembrikuu seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient.

(2)

2008. aasta detsembrikuu seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1385/2007 alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2009 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsiente.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi ja mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2009 kindlaks määratud kogustele, on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(3) ELT L 309, 27.11.2007, lk 47.

LISA

Rühma nr	Jrk-nr	Alaperioodiks 1.1.2009-31.3.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (%)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.4.2009-30.6.2009 kindlaks määratud kogustele (kg)
1	09.4410	0,707216	—
2	09.4411	(1)	1 275 000
3	09.4412	0,765696	—
4	09.4420	1,386962	—
5	09.4421	6,802721	—
6	09.4422	1,592356	—

(1) Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/72

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1318/2008,

19. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 536/2007 alusel avatud Ameerika Ühendriikidele eraldatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 15. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 536/2007, millega sätestatakse Ameerika Ühendriikidele eraldatud tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 536/2007 on avatud tariifikvoot kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2008. aasta detsembri esimese seitsme päeva jooksul ajavahemikuks 1. jaanuar kuni 31. märts 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodile järjekorranumbriga 09.4169 vastavad kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 536/2007 kohaselt ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprill kuni 30. juuni 2009, moodustavad 12 498 750 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 128, 16.5.2007, lk 6.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/73

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1319/2008,

19. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsembrikuu seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1384/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2398/96 rakendussätted Iisraelist pärit kodulinnulihasektori toodete ühendusse importimise teatavate tariifikvootide avamise ja nende haldamise puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

2008. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi ja mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2009 kindlaks määratud kogustele, on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(3) ELT L 309, 27.11.2007, lk 40.

LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.1.2009-31.3.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(protsentides)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.4.2009-30.6.2009 kindlaks määratud kogustele

(kilogrammides)

IL1

09.4092

(1)

392 000

IL2

09.4091

(1)

140 000

(1) Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/75

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1320/2008,

19. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsembrikuu seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1383/2007 alusel avatud Türgist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1383/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 779/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad Türgist pärit kodulinnuliha sektori toodete ühendusse importimise teatavate tariifikvootide avamise ja nende haldamise puhul, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1383/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2008. aasta detsembrikuu esimese seitsme päeva jooksul ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodile järjekorranumbriga 09.4103 vastavad kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 1383/2007 kohaselt ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2009, moodustavad 250 000 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 309, 27.11.2007, lk 34.

20.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 344/76

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1321/2008,

19. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsembri esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 616/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 4. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 616/2007, millega avatakse Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärineva kodulinnuliha ühenduse tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 616/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2008. aasta detsembri esimese seitsme päeva jooksul alaperioodiks 1. jaanuar kuni 31. märts 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 616/2007 alusel alaperioodiks 1. jaanuar kuni 31. märts 2009 esitatud impordilitsentsitaotlustele kehtestatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsient.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY