ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 338 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
51. köide |
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
AKV-EÜ ministrite nõukogu |
|
|
|
2008/951/EÜ |
|
|
* |
||
|
|
Komisjon |
|
|
|
2008/952/EÜ |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 19. november 2008, millega kehtestatakse üksikasjalikud suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ II lisa rakendamiseks ja kohaldamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7294 all) ( 1 ) |
|
|
|
2008/953/EÜ |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 8. detsember 2008, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimikud, mis on esitatud üksikasjalikuks läbivaatuseks seoses Aureobasidium pullulans’i ja dinaatriumfosfonaadi võimaliku kandmisega nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7709 all) ( 1 ) |
|
|
|
2008/954/EÜ |
|
|
* |
||
|
|
2008/955/EÜ |
|
|
* |
||
|
|
SOOVITUSED |
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
2008/956/Euratom |
|
|
* |
||
|
|
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
|
2008/957/EÜ |
|
|
* |
|
|
III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid |
|
|
|
EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1257/2008,
4. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1579/2007, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2008. aastaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,
võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (2) eriti selle artiklit 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1579/2007 (3) on kindlaks määratud teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2008. aastaks. |
(2) |
Kuigi määruses (EÜ) nr 1579/2007 on sätestatud, et määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ei kohaldata 2008. aastal Musta mere hariliku kammelja kvootide suhtes, võimaldaks asjaomase kammeljavaru olukord seda sätet kohaldada. |
(3) |
Määrust (EÜ) nr 1579/2007 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(4) |
Võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust ja asjaolu, et kvoodiaasta 2008 hakkab lõppema, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. |
(5) |
Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand ka kuue nädala pikkuse aja suhtes, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa ühenduste asutamislepingute juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1579/2007 muutmine
Määruse (EÜ) nr 1579/2007 I lisa kandes, milles käsitletakse harilikku kammeljat, asendatakse sõnad „Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.” sõnadega „Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.”
Artikkel 2
Jõustumine
Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
N. KOSCIUSKO-MORIZET
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.
(3) ELT L 346, 29.12.2007, lk 1.
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1258/2008,
16. detsember 2008,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 17. detsembril 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MA |
82,8 |
TR |
81,9 |
|
ZZ |
82,4 |
|
0707 00 05 |
JO |
167,2 |
MA |
55,5 |
|
TR |
116,0 |
|
ZZ |
112,9 |
|
0709 90 70 |
MA |
111,5 |
TR |
133,8 |
|
ZZ |
122,7 |
|
0805 10 20 |
AR |
17,0 |
BR |
44,6 |
|
CL |
52,1 |
|
MA |
75,7 |
|
TR |
84,2 |
|
ZA |
43,7 |
|
ZZ |
52,9 |
|
0805 20 10 |
MA |
73,5 |
TR |
72,0 |
|
ZZ |
72,8 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
CN |
54,7 |
HR |
54,2 |
|
IL |
75,7 |
|
TR |
54,1 |
|
ZZ |
59,7 |
|
0805 50 10 |
MA |
64,0 |
TR |
63,8 |
|
ZZ |
63,9 |
|
0808 10 80 |
CA |
82,7 |
CN |
71,3 |
|
MK |
34,6 |
|
US |
100,1 |
|
ZZ |
72,2 |
|
0808 20 50 |
CN |
45,6 |
TR |
104,0 |
|
US |
114,4 |
|
ZZ |
88,0 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1259/2008,
16. detsember 2008,
millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Bleu d'Auvergne” (KPN))
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006, (1) eriti selle artikli 9 lõike 2 teist lauset,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt ja vastavalt kõnealuse määruse artikli 17 lõikele 2 tutvus komisjon Prantsusmaa taotlusega saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Bleu d'Auvergne” spetsifikaadi muudatustele. |
(2) |
Taotluse eesmärk on muuta spetsifikaati, täpsustades toote „Bleu d’Auvergne” töötlemisviisi tingimusi ja piimas kasutatavaid lisaaineid. Sellega tagatakse päritolunimetuse põhiomaduste säilitamine. |
(3) |
Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 5, 6 ja 7 kirjeldatud menetluskorda järgimata. |
(4) |
Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 (3) artikli 18 lõikele 2 ja kohaldades määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 17 lõiget 2 tuleks spetsifikaadi kokkuvõte avaldada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kaitstud päritolunimetuse „Bleu d'Auvergne” spetsifikaati muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
Artikkel 2
Kokkuvõte spetsifikaadi põhielementidest on esitatud käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.
(3) ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.
I LISA
Kaitstud päritolunimetuse „Bleu d'Auvergne” spetsifikaadis on heaks kiidetud järgmised muudatused:
„Tootmismeetod”
Toote tootmismeetodi kirjeldust käsitlevat sertifikaadi punkti nr 5 täiendatakse järgmiste sätetega:
„(…) Piima kalgendamisel tuleb kasutada üksnes laapi.
Piima kontsentreerimine vee osalise eemaldamise teel on enne kalgendamist keelatud.
Lisaks toorpiimasaadustele on ainsad piimale enne tootmist või tootmise ajal lisada lubatud koostis-, abi- või lisaained laap, kahjutud piimhappebakterid, pärm, hallitusseened, kaltsiumkloriid ja sool.
(…) Toorpiimasaaduste, valmistamisjärgus toodete, kalgendi ja värske juustu hoidmine miinuskraadide juures on keelatud.
(…) Värske ja valmiva juustu säilitamine gaasikeskkonnas on keelatud.”
II LISA
KOKKUVÕTE
Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta
„BLEU D'AUVERGNE”
EÜ nr: FR-PDO-0117-0107/29.3.2006
KPN (X) KGT ( )
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi pädev asutus:
Nimi |
: |
Institut National de l’Origine et de la Qualité |
Aadress |
: |
51 rue d’Anjou – 75008 Paris |
Tel |
: |
+ 33 (0)1 53 89 80 00 |
Faks |
: |
+ 33 (0)1 53 89 80 60 |
E-post |
: |
info@inao.gouv.fr |
2. Taotlejate rühm:
Nimi |
: |
Syndicat Interprofessionnel Régional du Bleu d'Auvergne |
Aadress |
: |
Mairie – 15400 Riom-ès-Montagnes |
Tel |
: |
+33 (0)4 71 78 11 98 |
Faks |
: |
+33 (0)4 71 78 11 98 |
E-post |
: |
bleudauvergne@wanadoo.fr |
Koosseis |
: |
tootjad/töötlejad (X) muu ( ) |
3. Toote liik:
Klass 1.3 – |
Juust |
4. Spetsifikaat (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte):
4.1. Nimetus
„Bleu d'Auvergne”
4.2. Kirjeldus
Lehmapiimast valmistatud madala silindri kujuline loomuliku bakterhallituskoorikuga sinihallitusjuust. Suur juust kaalub 2 kuni 3 kg ja on umbes 20 cm diameetriga. Väike juust kaalub 1 kg, 500 g või 350 g.
Rasvasisaldus on vähemalt 50 % ja kuivainesisaldus mitte väiksem kui 52 %.
4.3. Geograafiline piirkond:
Keskmassiivi kese, kuhu kuuluvad järgmised piirkonnad:
|
Puy-de-Dôme’i departemang: kõik kommuunid |
|
Cantali departemang: kõik kommuunid |
|
Haut-Loire’i departemang: Brioude’i alamdepartemang: kõik kommuunid |
|
Aveyroni departemang: Mur-de-Barrez’ ja Sainte-Geneviève-sur-Argence’i kanton: kõik kommuunid |
|
Corrèze'i departemang: Argentat’, Beaulieu-sur-Dordogne, Bort-les-Orgues’, Eygurande’i, Lapleau’, la Roche-Canillaici, Mercoeuri, Meyssaci, Neuvici, Saint-Privat’, Ussel-Esti ja Ussel-Ouesti kanton: kõik kommuunid |
|
Loti departemang:
|
|
Lozère’i departemang: Aumont-Aubraci, Fournels’i, Grandieu’, Langogne, Le Malzieu’, Nasbinals’i, Saint-Alban-sur-Limagnole’i, Saint-Amans-la-Lozère’i ja Saint-Chély-d'Apcher’ kantonid: kõik kommuunid. |
4.4. Päritolutõend:
Kõik piimatootjad, kõik meiereid ja kõik valmimiskeldrid täidavad riikliku päritolunimetuste instituudi INAO registreeritud vastavusdeklaratsiooni, mille abil viimane saab kõik asjaomased ettevõtjad kindlaks teha. Ettevõtjad peavad INAO jaoks pidama registreid ning säilitama kõik piima ja juustu päritolu, kvaliteedi ja tootmistingimuste kontrollimiseks vajalikud dokumendid.
Päritolunimetusega toote omaduste kontrollimisel teostatav analüütiline ja organoleptiline test tagab toodete vastavuse päritolunimetuse kvaliteedile ja tunnustele.
4.5. Tootmismeetod:
Piim peab olema toodetud, juustuks töödeldud ja juust peab olema valminud geograafilises piirkonnas.
Tootmisel kasutatakse alati samu toiminguid kui minevikus: kalgendist eraldamine, vormidesse panemine, kahes osas käsitsi soolamine jämeda söögisoolaga, pidevalt segades, pikkade varrastega torkimine, et tänu massi õhutamisele saaks penicillium glaucum areneda. Seejärel valmimine keldrites vähemalt 4 nädalat suurte ja vähemalt 2 nädalat väikeste juustude korral.
4.6. Seos piirkonnaga:
Kõnealune juustusort pärineb 19. sajandi algusest, kui seda valmistati Keskmassiivi kõrgetel vulkaanilistel aladel. Selle kuulsus ulatub peagi Pariisini, kus 1879. aastal laulik Francisque Bethol laulab sellele kiidulaulu. Bleu d'Auvergne saab päritolunimetuseks märtsis 1975 pärast selle kohta taotluse esitamist aastal 1972.
Bleu d’Auvergne’i tootmispiirkonda iseloomustavad erilised vulkaanilised, graniidi- ja oligoelementiderikkad pinnased, keerukad kliimatingimused, mis soodustavad Bleu d'Auvergne'i omapära suurendava väga erilise floora tekkimist, mille omadusi tugevdatakse eriliste Bleu d’Auvergne KPN piirkonnas arendatud ja toodetud penicilliumi liinide lisamisega. Kalgendist eraldamise meetod ja käsitsi soolamine annavad Bleu d'Avergne'ile seda teistest sinihallitusjuustudest eristava väga peene massis ühtlaselt jaotuva hallituse.
4.7. Kontrolliasutus:
Nimi |
: |
Institut National de l’Origine et de la Qualité (INAO) |
Aadress |
: |
51 rue d'Anjou 75008 PARIS |
Tel |
: |
01.53.89.80.00 |
Faks |
: |
01.53.89.80.60 |
E-post |
: |
info@inao.gouv.fr |
L’Institut National de l’Origine et de la Qualité on avalik juriidilise isikuna tegutsev haldusliku iseloomuga asutus, mis asub põllumajandusministeeriumi haldusalas.
INAO vastutab päritolunimetusega toodete tootmistingimuste kontrollimise eest.
Nimi |
: |
Direction Générale de la Concurrence, de la Consommation et de la Répression des Fraudes (DGCCRF) |
Aadress |
: |
59, Boulevard Vincent Auriol 75703 PARIS Cedex 13 |
Tel |
: |
01.44.87.17.17 |
Faks |
: |
01.44.97.30.37 |
E-post |
: |
info@inao.gouv.fr |
DGCCRF on majandus-, tööstus- ja tööhõiveministeeriumi talitus.
4.8. Märgistus
Juust tuleb kindlasti pakendada fooliumpaberisse.
Tootele peab olema kantud päritolunimetus.
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/10 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1260/2008,
10. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 23
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobril 2008. aastal kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
(2) |
29. märtsil 2007 avaldas rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 23 „Laenukasutuse kulutused”, edaspidi „muudetud IAS 23”. Muudetud IAS 23st on kõrvaldatud võimalus kajastada kuluna laenukasutuse kulutusi, mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega. Kõik sellised laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse osana selle varaobjekti maksumusest. Muid laenukasutuse kulutusi tuleks kajastada kuluna. Muudetud IAS 23ga asendatakse IAS 23 „Laenukasutuse kulutused” (muudetud 1993). |
(3) |
Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et muudetud standard IAS 23 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne. |
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas asendatakse rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 23 (muudetud 1993) rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 23 (muudetud 2007) vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Kõik ettevõtted peavad rakendama IAS 23 (muudetud 2007), nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2009 või pärast seda algavaid finantsaastaid.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.
(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.
LISA
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
IAS 23 |
IAS 23 Laenukasutuse kulutused (muudetud 2007) |
Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org
RAHVUSVAHELINE RAAMATUPIDAMISSTANDARD IAS 23
Laenukasutuse kulutused
PÕHIPRINTSIIBID
1 |
Laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega, moodustavad osa selle varaobjekti maksumusest. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse kuluna. |
RAKENDUSALA
2 |
Ettevõte rakendab käesolevat standardit laenukasutuse kulutuste kajastamisel. |
3 |
Käesolev standard ei käsitle omakapitali kasutamisega kaasnevate tegelike või arvestuslike kulutuste kajastamist, kaasa arvatud selliste eelisaktsiatega seotud kulutuste kajastamist, mis ei ole liigitatud kohustisena. |
4 |
Ettevõte ei ole kohustatud rakendama käesolevat standardit nende laenukasutuse kulutuste puhul, mis on otseselt seotud järgmiste varaobjektide soetamise, ehitamise või tootmisega:
|
MÕISTED
5 |
Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: Laenukasutuse kulutused on intress ja muud kulutused, mis tekivad ettevõttel seoses vahendite laenamisega. Tingimustele vastav varaobjekt on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega. |
6 |
Laenukasutuse kulutused võivad sisaldada järgmist:
|
7 |
Olenevalt asjaoludest võivad tingimustele vastavateks varaobjektideks olla muuhulgas järgmised varaobjektid:
Finantsvarad ja sellised varud, mida toodetakse või mingil muul viisil valmistatakse lühikese ajavahemiku jooksul, ei ole tingimustele vastavad varaobjektid. Lisaks ei ole tingimustele vastavad varaobjektid sellised varad, mis on juba nende soetamise ajal valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või müügiks. |
KAJASTAMINE
8 |
Ettevõte kapitaliseerib laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega, osana selle varaobjekti maksumusest. Ettevõte kajastab muid laenukasutuse kulutusi kuluna sellel perioodil, millal tal need tekivad. |
9 |
Tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega otseselt seotud laenukasutuse kulutused lisatakse selle varaobjekti soetusmaksumusele. Sellised laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse osana varaobjekti soetusmaksumusest, kui on tõenäoline, et need aitavad kaasa ettevõtte majandusliku kasu suurenemisele tulevikus ja neid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Standardi IAS 29 „Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades” rakendamisel kajastatakse kuluna laenukasutuse kulutuste seda osa, mis vastavalt antud standardi paragrahvile 21 kompenseerib inflatsiooni samal perioodil. |
Kapitaliseeritavad laenukasutuse kulutused
10 |
Laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega, on sellised laenukasutuse kulutused, mida ei oleks tekkinud, kui tingimustele vastava varaobjekti osas ei oleks väljaminekut tehtud. Kui ettevõte laenab vahendeid mingi konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, siis on selle tingimustele vastava varaobjektiga otseselt seotud laenukasutuse kulutused kergesti identifitseeritavad. |
11 |
Võib osutuda keeruliseks määrata kindlaks teatud laenude ja tingimustele vastava varaobjekti vahelist otsest seost ning selliseid laene, mida oleks saanud muul juhul vältida. Keeruliseks osutub see näiteks siis, kui ettevõtte finantseerimistegevus toimub tsentraliseeritult. Raskused tekivad ka siis, kui kontsern kasutab vahendite laenamiseks erinevate intressimääradega erinevaid võlainstrumente ja laenab neid vahendeid erinevatel alustel kontserni teistele ettevõtetele edasi. Muud probleemid tekivad välisvaluutas või välisvaluutaga seotud laenude kasutamisel, kui kontsern tegutseb kõrge inflatsiooniga majandusruumis, ja valuutakursside kõikumistest. Seetõttu on tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega otseselt seotud laenukasutuse kulutuste summa kindlaksmääramine keeruline ning eeldab hinnangute andmist. |
12 |
Kui ettevõte võtab laenu mingi konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, loetakse selle varaobjekti kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summaks kõnealusest laenust antud perioodi jooksul tekkinud tegelikke laenukasutuse kulutusi, millest on lahutatud võimalik kõnealuste laenatud summade ajutisest investeerimisest tulenev tulu. |
13 |
Tingimustele vastava varaobjekti finantseerimisel võib ettevõte laenata vahendeid ja kanda vastavaid laenukasutuse kulutusi enne, kui neid vahendeid või osa nendest tingimustele vastava varaobjekti kulutuste katmiseks vaja läheb. Sellisel juhul investeeritakse vahendeid tihti ajutiselt kuni nende kulutamiseni tingimustele vastavale varaobjektile. Perioodi kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste kindlaksmääramiseks lahutatakse laenukasutuse kulutustest kogu sellistest investeeringutest saadud tulu. |
14 |
Kui ettevõte laenab vahendeid üldotstarbel ja kasutab neid tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, määrab ettevõte kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa kindlaks vara hankimisega seotud väljaminekute summa suhtes vastavat kapitaliseerimismäära rakendades. Kapitaliseerimismäär on ettevõtte perioodi laenukohustustest (v.a konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks võetud laenud) tekkinud laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmine määr. Ettevõtte poolt perioodi jooksul kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa ei tohi ületada sel perioodil tekkinud laenukasutuse kulutuste summat. |
15 |
Mõnedel juhtudel on laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmise määra arvutamisel asjakohane arvesse võtta kõiki emaettevõtte ja selle tütarettevõtete laene; teistel juhtudel on asjakohane, et iga tütarettevõte kasutab oma laenudest tulenevate laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmist määra. |
Tingimustele vastava varaobjekti kaetavat väärtust ületav bilansiline maksumus
16 |
Kui tingimustele vastava varaobjekti bilansiline maksumus või lõplik eeldatav maksumus ületab selle kaetavat väärtust või netorealiseerimisväärtust, hinnatakse bilansiline maksumus alla või kantakse maha vastavalt muude standardite nõuetele. Teatavate asjaolude korral võib varem tehtud allahindamised ja mahakandmised hiljem tühistada vastavalt nimetatud muude standardite nõuetele. |
Kapitaliseerimise algus
17 |
Ettevõte alustab tingimustele vastava varaobjekti laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alguskuupäeval. Kapitaliseerimise alguskuupäev on see kuupäev, mil ettevõte esmakordselt vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
|
18 |
Tingimustele vastavast varaobjektist tulenevad väljaminekud sisaldavad ainult neid väljaminekuid, mille tulemusel on toimunud rahaline makse, muu vara üleandmine või intressi kandvate kohustiste tekkimine. Väljaminekute summat vähendatakse kõigi antud varaga seotud saadud maksete ja sihtfinantseerimise võrra (vt IAS 20 „Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”). Varaobjekti perioodi keskmine bilansiline maksumus, k.a eelnevalt kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused, näitab tavaliselt ära varaga seotud väljaminekute ligikaudse suuruse, mille suhtes kapitaliseerimismäära antud perioodil rakendatakse. |
19 |
Tingimustele vastava varaobjekti müügi- või kasutusvalmidusse viimine hõlmab enamat kui ainult vara füüsilist valmistamist. Siia kuulub ka enne füüsilist valmistamist tehtud tehniline ja haldustöö, näiteks lubade hankimine enne füüsilise valmistamise algust. Samas ei hõlma see tegevus vara hoidmist ajal, kui ei toimu vara seisukorda muutvat tootmis- või arendustegevust. Näiteks kapitaliseeritakse maa arendamisega seotud laenukasutuse kulutused sel perioodil, mil arendamisega seotud tegevus toimub. Samas ei kapitaliseerita neid laenukasutuse kulutusi, mis tekivad seoses ehitamise eesmärgil soetatud maa hoidmisega perioodil, mil arendustegevust ei toimu. |
Kapitaliseerimise peatamine
20 |
Ettevõte peatab laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise, kui ta peatab tingimustele vastava varaobjekti aktiivse arendustegevuse pikemaks ajaks. |
21 |
Ettevõttel võib esineda laenukasutuse kulutusi pikema perioodi vältel, mil ta peatab tegevuse vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks. Sellised kulutused on osaliselt valmis vara hoidmise kulutused ja neid ei kapitaliseerita. Üldjuhul siiski ettevõte ei peata laenukasutuste kulutuste kapitaliseerimist perioodil, mil ta teostab olulisi tehnilisi ja haldustöid. Ettevõte ei peata laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist ka siis, kui ajutine seisak on vajalik vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks. Näiteks jätkub kapitaliseerimine sellise pikema perioodi vältel, mil kõrge veetase on ajutiselt peatanud silla ehitamise, ja kui kõrge veetase on selles piirkonnas ehitusperioodi ajal tavaline. |
Kapitaliseerimise lõpetamine
22 |
Ettevõte lõpetab laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise siis, kui sisuliselt kogu vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks vajalik tegevus on lõpetatud. |
23 |
Vara on üldjuhul valmis selle otstarbekohaseks kasutuseks või müügiks siis, kui vara füüsiline valmistamine on lõppenud, isegi kui tavapärane haldustöö veel jätkub. Kui tegemata on veel vaid minimaalsed muudatused, nagu kinnisvara viimistlemine ostja või kasutaja soovide kohaselt, tähendab see, et sisuliselt on kogu tegevus lõpetatud. |
24 |
Kui ettevõte lõpetab tingimustele vastava varaobjekti valmistamise osade kaupa ja kõiki osi on võimalik iseseisvalt kasutada ajal, mil teiste osade valmistamine alles käib, lõpetab ettevõte laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise siis, kui ta on sisuliselt kogu kõnealuse osa otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks vajaliku tegevuse lõpetanud. |
25 |
Näide tingimustele vastavast varaobjektist, mille osi on võimalik iseseisvalt kasutada, kui teiste osade valmistamine alles käib, on mitmest ehitisest koosnev ärikompleks. Näide tingimustele vastavast varaobjektist, mille osi ei ole võimalik iseseisvalt kasutada enne kogu töö valmimist, on tööstusettevõte, milles samal alal toimiva sama ettevõtte erinevates osades järjestikku teostatavad tootmisprotsessid on üksteisest sõltuvad, nagu näiteks terasetehas. |
AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
26 |
Ettevõte avalikustab:
|
ÜLEMINEKUSÄTTED
27 |
Kui käesoleva standardi rakendamine toob kaasa muutuse arvestusmeetodis, rakendab ettevõte käesolevat standardit nende tingimustele vastavatele varaobjektidele tehtavate laenukasutuse kulutuste suhtes, mille kapitaliseerimise alguskuupäev on kas jõustumiskuupäeval või hiljem. |
28 |
Ettevõte võib siiski valida mistahes kuupäeva enne jõustumiskuupäeva ja rakendada käesolevat standardit kõikide varaobjektidele tehtavate laenukasutuse kulutuste suhtes, mille kapitaliseerimise alguskuupäev on kas sel kuupäeval või hiljem. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
29 |
Ettevõte peab käesolevat standardit rakendama majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit enne 1. jaanuari 2009, peab ta selle asjaolu avalikustama. |
IAS 23 (MUUDETUD 1993) TAGASIVÕTMINE
30 |
Käesoleva standardiga asendatakse IAS 23 „Laenukasutuse kulutused” (muudetud 1993). |
Lisa
Muudatused teistes avaldatud materjalides
Käesoleva lisa muudatusi rakendatakse majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka käesolevas lisas toodud muudatused. Muudetud paragrahvides on uus tekst allajoonitud ja kustutatud tekst on maha tõmmatud.
А1 IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne rakendamine” on muudetud järgmiselt:
Paragrahve 9, 12 ja 13 on muudetud, pärast paragrahvi 25H on lisatud pealkiri ja paragrahv 25I, ja paragrahv 47G on lisatud järgmiselt:
„9 |
Teiste IFRSide üleminekusätteid rakendatakse arvestusmeetodite muutustele, mida tehakse juba IFRSe kasutava ettevõtte poolt; neid ei rakendata esmakordselt IFRSi kasutusele võtja ülemineku suhtes, välja arvatud paragrahvides 25D, 25H, 25I, 34A ja 34B sätestatu. |
12 |
Käesolev IFRS kehtestab kaks rühma erandeid põhimõtte suhtes, et ettevõtte IFRS algbilanss peab vastama igale IFRSile:
|
13 |
Ettevõte võib kasutada ühte või mitut järgmistest vabastustest:
Ettevõte ei rakenda neid vabastusi analoogia põhjal teistele objektidele. |
Laenukasutuse kulutused
25I |
Esmakordselt IFRSi kasutusele võtja võib rakendada üleminekusätteid, mis on sätestatud 2007. aastal muudetud standardi IAS 23 „Laenukasutuse kulutused” paragrahvides 27 ja 28. Antud paragrahvides sisalduvaid viiteid jõustumiskuupäevale tuleb tõlgendada kui 1. jaanuari 2009 või IFRSle ülemineku kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on hiljem. |
47G |
Ettevõte rakendab paragrahvide 13(n) ja 25(I) parandusi majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui ettevõte rakendab standardit IAS 23 varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka need parandused.” |
А2 Standardis IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” on kustutatud paragrahvi 110 viimane lause.
A3 Standardi IAS 7 „Rahavoogude aruanded” paragrahv 32 muudetakse järgmiselt:
„32 |
Aruandeperioodi jooksul makstud intresside kogusumma avalikustatakse rahavoogude aruandes, olenemata sellest, kas see summa on näidatud kasumiaruandes kuluna või kapitaliseeritud vastavalt standardile IAS 23 „Laenukasutuse kulutused”.” |
A4 Standardi IAS 11 „Ehituslepingud” paragrahv 18 muudetakse järgmiselt:
„18 |
Kulutused, mis on seotud lepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik konkreetsetele lepingutele jaotada, hõlmavad ka laenukasutuse kulutusi.” |
A5 Standardi IAS 16 „Materiaalne põhivara” paragrahv 23 muudetakse järgmiselt:
„23 |
Materiaalse põhivara objekti soetusmaksumus on võrdne makstud raha nüüdisväärtusega arvele võtmise kuupäeval. Kui tasumine lükkub tavalisest tasumisajast kaugemale, kajastatakse sularahahinna ja kogumakse vahe võlgnevusperioodi jooksul intressikuluna, välja arvatud juhul, kui taolised intressid kapitaliseeritakse vastavalt standardile IAS 23.” |
A6 Standardi IAS 38 „Immateriaalne vara” paragrahv 32 muudetakse järgmiselt:
„32 |
Kui immateriaalse vara eest tasumine toimub tavalisest tasumisajast pikema perioodi jooksul, loetakse soetusmaksumuseks summa, mis võrdub sularahahinnaga. Selle summa ja kogumaksete vahe kajastatakse krediidiperioodi intressikuluna, välja arvatud juhul, kui see kapitaliseeritakse vastavalt standardile IAS 23 „Laenukasutuse kulutused”.” |
A7 IFRIC tõlgenduse 1 „Muutused eksisteerivates eemaldamis-, ennistamis- ning sarnastes kohustistes” paragrahv 8 muudetakse järgmiselt:
„8 |
Perioodilist diskonto amortiseerimist tuleb tekkepõhiselt kajastada finantskuluna kasumiaruandes. Kapitaliseerimine vastavalt standardile IAS 23 ei ole lubatud.” |
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1261/2008,
16. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga IFRS 2
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
(2) |
Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 17. jaanuaril 2008 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 2 „Aktsiapõhine makse” muudatused (edaspidi „IFRS 2 muudatused”). IFRS 2 muudatustes selgitatakse, millised on omandi üleandmise tingimused, kuidas kirjendada omandi mitteüleandmise tingimusi ja kuidas kirjendada ettevõtte või vastaspoole tehtud aktsiapõhise makse tühistamisi. |
(3) |
Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et standardi IFRS 2 muudatus vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne. |
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas muudetakse rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 2 „Aktsiapõhine makse” kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 2 „Aktsiapõhine makse” muudatusega (edaspidi „IFRS 2 muudatus”) vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Kõik ettevõtted peavad rakendama IFRS 2 muudatust, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2008 algavaid finantsaastaid.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.
(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.
LISA
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
IFRS 2 |
„IFRS 2”Aktsiapõhine makse„muudatus” |
Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org
IFRS 2
Aktsiapõhine makse muudatused
Käesolevas dokumendis sätestatakse IFRS 2 Aktsiapõhine makse muudatused. Nende muudatustega kinnitatakse muudatuste ettepanekud, mida hõlmas 2006. aasta veebruaris avaldatud standardiprojekt IFRS 2 — Omandi üleandmise tingimused ja tühistamine.
(Majandus)üksused rakendavad neid muudatusi kõikide aktsiapõhiste maksete suhtes IFRS 2 raames 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeperioodide puhul. Varasem rakendamine on lubatud.
OMANDI MITTEÜLEANDMISE TINGIMUSED
Standardis on pärast lõiget 21 lisatud pealkiri ja paragrahv 21A järgmiselt.
„Omandi mitteüleandmise tingimuste käsitlemine
21A |
Sarnaselt võtab (majandus)üksus arvesse kõiki omandi mitteüleandmise tingimusi, hinnates võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust. Seega mitteüleandmise tingimustega omakapitaliinstrumentide võimaldamisel kajastab (majandus)üksus kaupu või teenuseid, mis on saadud vastaspoolelt, kes vastab kõikidele üleandmise tingimustele, mis ei ole turutingimused (nt kindlaksmääratud teenistusperioodil teenistuses oleva töötaja poolt osutatud teenus) hoolimata sellest, kas need omandi mitteüleandmise tingimused on täidetud.” |
TÜHISTAMISED
Standardis on paragrahvi 28 muudetud järgmiselt.
„28 |
Kui võimaldatavad omakapitaliinstrumendid tühistatakse või nendega arveldatakse üleandmisperioodil (muul põhjusel kui üleandmistingimuste täitmata jätmise korral võimaldamise tühistamine või edasilükkamine)…” |
Standardis on paragrahvi 28 punkti b muudetud järgmiselt.
„28 |
|
Standardis on pärast lõiget 28 lisatud paragrahv 28A järgmiselt.
„28A |
Kui (majandus)üksus või vastaspool saab valida, kas täita mitteüleandmise tingimust, käsitleb (majandus)üksus (majandus)üksuse või vastaspoole poolset mitteüleandmise tingimuse täitmata jätmist üleandmisperioodil tühistamisena.” |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
Standardis on paragrahv 62 lisatud järgmiselt.
„62 |
(Majandus)üksus rakendab järgmisi muudatusi tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeperioodide puhul:
Varasem kohaldamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi enne 1. jaanuari 2009 algavate perioodide puhul, avalikustab ta selle asjaolu.” |
MÕISTED
Lisa A mõisteid „kuuluvus” ja „omandi üleandmise tingimused” muudetakse järgmiselt.
„kuuluvus |
Õiguse saamine. Aktsiapõhise makse kokkuleppe kohane vastaspoole õigus saada raha, teisi varasid või (majandus)üksuse omakapitaliinstrumente kehtib siis, kui vastaspoole õigus ei sõltu enam mis tahes üleandmise tingimustele vastavusest. |
omandi üleandmise tingimused |
Tingimused, millega määratakse kindlaks, kas (majandus)üksus saab teenuseid, mis annavad vastaspoolele õiguse saada aktsiapõhise makse kokkuleppe raames raha, teisi varasid või (majandus)üksuse omakapitaliinstrumente. Omandi üleandmise tingimused on kas teenuste tingimused või tegevustulemusel põhinevad tingimused. Teenuste tingimustega nõutakse vastaspoolelt teenuse osutamist kindlaksmääratud perioodil. Tegevustulemusel põhinevate tingimustega nõutakse vastaspoolelt teenuse osutamist kindlaksmääratud perioodil ja kindlaksmääratud tulemuseesmärkide saavutamist (näiteks (majandus)üksuse kasumi kindlaksmääratud kasv kindlaksmääratud ajaperioodil). Tegevustulemusel põhinev tingimus võib sisaldada turutingimust.” |
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/21 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1262/2008,
16. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 13
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ja tõlgendused. |
(2) |
Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) avaldas 5. juulil 2007 IFRIC tõlgenduse 13 „Kliendilojaalsuse programmid” (edaspidi „IFRIC tõlgendus 13”). IFRIC tõlgendus 13 kõrvaldab praegused vastuolud raamatupidamistavades, mis on seotud kliendilojaalsuse programmide raames tasuta antud või soodushinnaga müüdud kaupade või teenustega, mille abil ettevõtted premeerivad oma kliente kauba või teenuse ostmisel punktide, lennumiilide või muude boonusühikutega. |
(3) |
Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) leiti, et IFRIC tõlgendus 13 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema täidetud standardi vastuvõtmiseks. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne. |
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisasse kantakse käesoleva määruse lisas sätestatud rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) tõlgendus 13 „Kliendilojaalsuse programmid”.
Artikkel 2
Kõik ettevõtted peavad rakendama IFRIC tõlgendust 13, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2008 algavaid finantsaastaid.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.
(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.
LISA
RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID
IFRIC 13 |
„IFRIC tõlgendus 13 „Kliendilojaalsuse programmid” ” |
Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org
IFRIC TÕLGENDUS 13
Kliendilojaalsuse programmid
VIITED
— |
IAS 8 „Arvestuspõhimõtted, raamatupidamislike hinnangute muutused ja vead” |
— |
IAS 18 „Tulu” |
— |
IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” |
TAUST
1 |
Ettevõtted kasutavad kliendilojaalsuse programme, et ergutada kliente oma kaupu või teenuseid ostma. Kui klient ostab kaupu või teenuseid, annab ettevõte sellele kliendile boonuspunkte (mida sageli nimetatakse „punktideks”). Klient võib vahetada boonuspunkte selliste boonuste vastu, nagu näiteks tasuta või soodushinnaga kaubad või teenused. |
2 |
Programmid toimivad mitut moodi. Kliendid peavad näiteks koguma teatud miinimumarvu või miinimumväärtuses boonuspunkte, enne kui nad saavad neid lunastada. Boonuspunktid võivad olla seotud üksikostude või mitme ostuga, või pideva käitumistavaga teatud perioodi jooksul. Ettevõte võib juhtida kliendilojaalsuse programme ise või osaleda kolmanda osapoole poolt juhitavas programmis. Pakutavad boonused võivad sisaldada ettevõtte enda poolt müüdavaid kaupu või teenused ja/või õigusi nõuda kaupu või teenuseid kolmandalt osapoolelt. |
RAKENDUSALA
3 |
Käesolev tõlgendus rakendub kliendilojaalsuse boonuspunktidele, mida:
Käesolev tõlgendus käsitleb oma klientidele boonuspunkte pakkuva ettevõtte raamatupidamisarvestust. |
PROBLEEMID
4 |
Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi probleeme:
|
KONSENSUS
5 |
Ettevõte peab rakendama standardi IAS 18 paragrahvi 13 ja kajastama müügitehingu(te)s („esialgne müük”) jagatud boonuspunkte selle (nende) eraldi kindlaksmääratava komponendina. Esialgses müügis saadud või saadaoleva tasu õiglane väärtus jaotatakse boonuspunktide ja müügi teiste komponentide vahel. |
6 |
Boonuspunktidele jaotatud tasu mõõdetakse arvestades nende õiglast väärtust, s.t summas, mille eest saaks boonuspunkte eraldi müüa. |
7 |
Kui ettevõte annab boonuseid ise, kajastab ta boonuspunktidele jaotatud tasu tuluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse ja ta on täitnud oma kohustused antavate boonuste suhtes. Kajastatud tulu summa põhineb boonuste vastu lunastatavate boonuspunktide arvu suhtel eeldatavasti lunastatavate boonuspunktide koguarvu. |
8 |
Kui boonuseid annab kolmas osapool, hindab ettevõte seda, kas boonuspunktidele jaotatud tasu makstakse talle endale (s.t kui tehingu teostajale) või kolmandale osapoolele (s.t kui kolmanda osapoole agendile).
|
9 |
Kui ükskõik, millisel ajahetkel boonuste andmisega seotud kohustuste täitmiseks vajalikud vältimatud kulutused ületavad eeldatavasti nende eest saadud või saadaolevat tasu (s.t esialgse müügi hetkel boonuspunktidele jaotatud tasu, mida pole veel tuluna kajastatud, pluss võimalik täiendav tasu, mida saadakse, kui klient lunastab oma boonuspunkte), on ettevõttel kahjulikud lepingud. Ettevõte kajastab ülejääki kohustisena vastavalt standardile IAS 37. Sellise kohustise kajastamise vajadus võib tekkida siis, kui boonuse andmisega kaasnevad eeldatavad kulutused tõusevad, näiteks kui ettevõte muudab oma ootusi lunastatavate boonuspunktide arvu suhtes. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK
10 |
Ettevõte peab käesolevat tõlgendust rakendama majandusaastatele, mis algavad 1. juulil 2008 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui ettevõte rakendab tõlgendust perioodile, mis algab enne 1. juulit 2008, peab ta selle fakti avalikustama. |
11 |
Arvestusmeetodite muutusi arvestatakse kooskõlas standardiga IAS 8. |
Lisa
Rakendusjuhend
Käesolev lisa on tõlgenduse lahutamatu osa
Boonuspunktide õiglase väärtuse mõõtmine
AG1 |
Vastavalt konsensuse paragrahvile 6 tuleb boonuspunktidele jaotatud tasu mõõta arvestades nende õiglast väärtust, s.t summas, mille eest saab boonuspunkte eraldi müüa. Juhul, kui õiglane väärtus ei ole otseselt mõõdetav, tuleb seda hinnata. |
AG2 |
Ettevõte võib hinnata boonuspunktide õiglast väärtust võrreldes seda nende eest lunastatavate boonuste õiglase väärtusega. Selliste boonuste õiglast väärtust vähendatakse arvestades järgmist:
Kui kliendid saavad valida erinevate boonuste vahel, peegeldab boonuspunktide õiglane väärtus kõigi pakutavate boonuste õiglast väärtust, mida on kaalutud iga boonuse eeldatava valimissagedusega. |
AG3 |
Mõnikord võivad ka muud hindamismeetodid olla kättesaadavad. Näiteks, kui boonuseid annab kolmas osapool ja ettevõte maksab kolmandale osapoolele iga tema poolt antava boonuspunkti eest, võib ta hinnata boonuspunktide õiglast väärtust võrreldes seda summaga, mida ta maksab kolmandale osapoolele, lisades sobiva kasumimarginaali. Konsensuse paragrahvi 6 nõuetele vastavate ja antud tingimustes kõige sobivamate hindamismeetodite valimisel ja rakendamisel on vajalik hinnangute andmine. |
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/25 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1263/2008,
16. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 14
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobril 2008. aastal kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
(2) |
5. juulil 2007 avaldas rahvusvaheline finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) IFRIC tõlgenduse 14 „IAS 19 – Kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime”, edaspidi „IFRIC 14”. IFRIC 14 selgitab rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 19 sätteid, mis käsitlevad kindlaksmääratud hüvitistega vara mõõtmist kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide puhul, kui eksisteerib minimaalne rahastamisnõue. Kindlaksmääratud hüvitisega vara on plaani varade õiglase väärtuse osa, mis ületab kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtust. IAS 19 piirab selle mõõtmist mis tahes majandusliku kasu nüüdisväärtusega, mis saadakse sellise plaani tagasimaksetena, mille suhtes võib kehtida minimaalne rahastamisnõue, või tulevaste plaani sissemaksete vähendustena. |
(3) |
Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) leiti, et IFRIC tõlgendus 14 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema täidetud standardi vastuvõtmiseks. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne. |
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisasse lisatakse käesoleva määruse lisas sätestatu kohaselt Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendus 14 „IAS 19 – kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime”.
Artikkel 2
Kõik ettevõtted peavad hiljemalt oma esimese pärast 31. detsembrit 2008 algava majandusaasta alguskuupäevast kohaldama käesoleva määruse lisas sätestatud tõlgendust IFRIC 14.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.
(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.
LISA
RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID
IFRIC 14 |
„IFRIC tõlgendus 14 „IAS 19 – kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime”” |
Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org
IFRIC TÕLGENDUS 14
IAS 19 – Kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime
VIITED
— |
IAS 1 Finantsaruannete esitamine |
— |
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead |
— |
IAS 19 Hüvitised töötajatele |
— |
IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad |
TAUST
1 |
IAS 19 paragrahv 58 piirab kindlaksmääratud hüvitise vara mõõtmise „majandusliku kasu nüüdisväärtusega, mis saadakse plaani tagasimaksetena või tulevaste plaani sissemaksete vähendustena” pluss kajastamata tulude ja kuludega. Küsimused on kerkinud selle kohta, millal tuleb tagasimakseid või tulevaste sissemaksete vähendusi lugeda kättesaadavateks, eriti siis, kui eksisteerivad minimaalsed rahastamisnõuded. |
2 |
Paljudes riikides on kehtestatud minimaalsed rahastamisnõuded, et paremini tagada töötajate hüvitiste plaani liikmetele antud lubadusi töösuhtejärgsete hüvitiste suhtes. Selliste nõuetega nähakse tavaliselt ette määratletud perioodil plaani tehtavate sissemaksete minimaalne summa või tase. Seetõttu võib minimaalne rahastamisnõue piirata (majandus)üksuse võimalusi vähendada tulevasi sissemakseid. |
3 |
Lisaks võib kindlaksmääratud hüvitise vara mõõtmise piirang muuta minimaalse rahastamisnõude kahjulikuks. Tavaliselt ei mõjutaks plaani sissemaksete tegemise nõue kindlaksmääratud hüvitise vara või kohustise mõõtmist. See on tingitud asjaolust, et sissemaksed muutuvad maksmise järgselt plaani varadeks ja seega on täiendav netokohustis null. Kuid minimaalne rahastamisnõue võib muutuda kohustiseks, kui nõutavad sissemaksed ei ole pärast nende maksmist (majandus)üksuse käsutuses. |
RAKENDUSALA
4 |
Käesolev tõlgendus rakendub kõikidele töösuhtejärgsetele kindlaksmääratud hüvitistele ja teistele töötajate pikaajalistele kindlaksmääratud hüvitistele. |
5 |
Käesoleva tõlgenduse tähenduses on minimaalsed rahastamisnõuded mis tahes nõuded töösuhtejärgsete või muude pikaajaliste kindlaksmääratud hüvitiste plaani rahastamiseks. |
PROBLEEM
6 |
Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi probleeme:
|
KONSENSUS
Tagasimakse või tulevaste sissemaksete vähenduse olemasolu
7 |
(Majandus)üksus määrab tagasimakse või tulevaste sissemaksete vähenduse olemasolu kindlaks vastavalt plaani tingimustele ja plaani jurisdiktsioonis kehtivatele mis tahes seaduslikele nõuetele. |
8 |
Majanduslik kasu, mis saadakse tagasimaksetena või tulevaste sissemaksete vähendustena, eksisteerib, kui (majandus)üksus saab seda kasutada teatud hetkel plaani kehtivusaja jooksul või kui plaani kohustised arveldatakse. Eelkõige võib selline majanduslik kasu olla olemas ka siis, kui see ei ole kasutatav vahetult bilansipäeval. |
9 |
Saadaolev majanduslik kasu ei sõltu sellest, kuidas (majandus)üksus kavatseb ülejääki kasutada. (Majandus)üksus määrab kindlaks maksimaalse majandusliku kasu, mis saadakse tagasimaksetest, tulevaste sissemaksete vähendustest või mõlema kombinatsioonist. (Majandus)üksus ei kajasta tagasimaksete ja tulevaste sissemaksete vähenduste kombinatsioonist saadavat majanduslikku kasu, mis põhineb üksteist välistavatel eeldustel. |
10 |
Vastavalt IAS 1-le avalikustab (majandus)üksus informatsiooni peamiste hindamisebakindluse allikate kohta bilansipäeval, millega kaasnev oluline risk võib põhjustada olulisi varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste korrigeerimisi. See võib hõlmata olemasoleva ülejäägi kasutamise võimalike piirangute avalikustamist või saadava majandusliku kasu summa kindlaksmääramiseks kasutatud aluse avalikustamist. |
Majanduslik kasu tagasimaksena
Õigus tagasimaksele
11 |
Tagasimakse on (majandus)üksuse jaoks olemas ainult siis, kui (majandus)üksusel on tingimusteta õigus tagasimaksele:
Tingimusteta õigus tagasimaksele võib eksisteerida olenemata plaani rahastamistasemest bilansipäeval. |
12 |
Kui (majandus)üksuse õigus ülejäägi tagasimaksele sõltub tema kontrollile täielikult mittealluva ühe või mitme ebakindla tulevase sündmuse esinemisest või mitteesinemisest, siis (majandus)üksusel ei ole tingimusteta õigust ja ta ei kajasta vara. |
13 |
(Majandus)üksus mõõdab tagasimaksena saadavat majanduslikku kasu ülejäägi summana bilansipäeval (mis on plaani varade õiglane väärtus, millest on maha arvatud kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtus), mida (majandus)üksusel on õigus saada tagasimaksena, millest on maha arvatud kaasnevad kulud. Kui näiteks tagasimaksele kohaldataks muud maksu peale tulumaksu, mõõdab (majandus)üksus tagasimakse summat pärast maksu. |
14 |
Saadava tagasimakse summa mõõtmisel plaani lõpetamise korral (paragrahvi 11 punkt c) võtab (majandus)üksus arvesse kulud plaani kohustiste arveldamiseks ja tehtavad plaani väljamaksed. Näiteks (majandus)üksus arvestab maha teenustasud, kui neid makstakse plaanist, mitte (majandus)üksuse poolt, ja mis tahes kindlustusmakse kulud, mis võivad olla nõutavad tagamaks kohustist. |
15 |
Kui tagasimakse summa määratakse ülejäägi täissumma või selle osana kindlaks, mitte fikseeritud summana, ei tee (majandus)üksus raha ajaväärtuse korrigeerimisi isegi juhul, kui tagasimakse on realiseeritav ainult mingil kuupäeval tulevikus. |
Majanduslik kasu sissemakse vähendusena
16 |
Kui puudub minimaalne rahastamisnõue, siis määrab (majandus)üksus kindlaks tulevaste sissemaksete vähendusena saadava majandusliku kasu, mis on vähim järgnevast:
|
17 |
(Majandus)üksus määrab tulevased tööalase teenistuse kulutused kindlaks, kasutades eeldusi, mis on kooskõlas kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse kindlakstegemiseks kasutatavate eeldustega ja bilansipäeval eksisteeriva olukorraga vastavalt IAS 19-le. Seetõttu (majandus)üksus eeldab, et plaan ei näe ette ühtegi hüvitiste muutust tulevikus enne plaani muutmist ja eeldab stabiilset tööjõudu tulevikus, välja arvatud kui (majandus)üksus on bilansipäeval siduvalt väljendanud plaaniga kaetud töötajate arvu vähendamist. Viimasel juhul hõlmab eeldus töötajate arvu vähendamist tulevikus. (Majandus)üksus määrab tulevase tööalase teenistuse kulutuse nüüdisväärtuse kindlaks, kasutades sama diskontomäära, mida kasutatakse kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse arvutamisel bilansipäeval. |
Minimaalse rahastamisnõude mõju tulevaste sissemaksete vähendusena saadavale majanduslikule kasule
18 |
(Majandus)üksus analüüsib minimaalset rahastamisnõuet antud kuupäeval sissemaksete puhul, mis peavad katma a) eksisteeriva puudujäägi varasema tööalase teenistuse osas minimaalse rahastamise alusel ja b) hüvitiste tekkimise tulevikus. |
19 |
Sissemaksed, mis katavad eksisteerivat puudujääki minimaalse rahastamise alusel juba saadud teenuste puhul, ei mõjuta tulevasi sissemakseid tulevaste teenuste eest. Need võivad tekitada kohustise vastavalt paragrahvidele 23–26. |
20 |
Kui on olemas minimaalne rahastamisnõue sissemaksete suhtes, mis on seotud tulevaste hüvitiste tekkimisega, siis määrab (majandus)üksus kindlaks tulevaste sissemaksete vähendusena saadava majandusliku kasu alljärgneva nüüdisväärtusena:
|
21 |
(Majandus)üksus arvutab tulevased minimaalse rahastamise sissemaksed, mis on nõutavad tulevikus tekkivate hüvitiste suhtes, võttes arvesse mis tahes olemasoleva ülejäägi mõju minimaalsele rahastamisnõudele. (Majandus)üksus lähtub eeldustest, mida nõutakse minimaalsetes rahastamisnõuetes, ning nende asjaolude suhtes, mida minimaalsed rahastamisnõuded ei käsitle, sellistest eeldustest, mis on kooskõlas kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste tuletamisega ning bilansipäeval eksisteeriva olukorraga vastavalt IAS 19-le. See arvutus sisaldab mis tahes muudatusi, mida on oodata seoses sellega, et (majandus)üksus tasub minimaalsed maksmisele kuuluvad sissemaksed. Kuid arvutus ei hõlma niisuguste minimaalse rahastamisnõude tingimuste oodatavate muutuste mõju, mis on bilansipäeval sisuliselt kehtestamata või lepinguliselt kokkuleppimata. |
22 |
Kui tulevaste hüvitiste suhtes nõutav tulevane minimaalne rahastamise sissemakse ületab IAS 19 järgset tulevast tööalase teenistuse kulutust igal konkreetsel aastal, siis selle ülejäägi nüüdisväärtus vähendab tulevaste sissemaksete vähendusena käsitletava vara summat bilansipäeval. Kuid tulevaste sissemaksete vähendusena käsitletava vara summa ei või mitte kunagi olla väiksem kui null. |
Kui minimaalne rahastamisnõue võib tekitada kohustise
23 |
Kui (majandus)üksus on minimaalse rahastamisnõude kohaselt kohustatud teostama sissemakseid, et katta olemasolevat puudujääki minimaalse rahastamise alusel juba saadud teenuste suhtes, siis määrab (majandus)üksus kindlaks, kas makstavad sissemaksed on kasutatavad tagasimaksena või tulevaste sissemaksete vähendusena pärast nende maksmist plaani. |
24 |
Ulatuses, mil makstavad sissemaksed ei ole saadaval pärast nende maksmist plaani, kajastab (majandus)üksus kohustist kohustuse tekkimisel. Kohustis vähendab kindlaksmääratud hüvitise vara või suurendab kindlaksmääratud hüvitise kohustist nii, et IAS 19 paragrahvi 58 rakendamisel sissemaksete tegemise korral ei teki ei tulu ega kulu. |
25 |
(Majandus)üksus rakendab IAS 19 paragrahvi 58A enne kohustise tuletamist vastavalt paragrahvile 24. |
26 |
Kohustist minimaalse rahastamisnõude suhtes ja selle kohustise iga edaspidist ümberhindlust kajastatakse viivitamata kooskõlas (majandus)üksuses kasutatavate meetoditega kajastamaks IAS 19 paragrahvis 58 toodud kindlaksmääratud hüvitise vara mõõtmise piirangu mõju. Eelkõige:
|
JÕUSTUMISKUUPÄEV
27 |
(Majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2008 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. |
ÜLEMINEK
28 |
(Majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust esimestes finantsaruannetes esitatud perioodi algusest millele tõlgendus rakendub. (Majandus)üksus kajastab käesoleva tõlgenduse rakendamisest tulenevat mis tahes esialgset korrigeerimist jaotamata kasumis selle perioodi alguses. |
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/31 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1264/2008,
16. detsember 2008,
millega kehtestatakse kindlasummaline tasu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga seotud põllumajandusaruande kohta alates 2009. aruandeaastast
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuni 1965. aasta määrust nr 79/65/EMÜ, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, (1)
võttes arvesse komisjoni 13. juuli 1983. aasta määrust (EMÜ) nr 1915/83 teatavate raamatupidamist käsitlevate üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta põllumajandustootjate tulude kindlaksmääramiseks, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EMÜ) nr 1915/83 artikli 5 lõikega 1 nähakse ette, et komisjon maksab liikmesriikidele kindlasummalist tasu iga nõuetekohaselt koostatud põllumajandusaruande eest, mis on talle edastatud kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul. |
(2) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1453/2007 (3) kehtestati 2008. aruandeaastaks kindlasummalise tasu määr 151 eurot ühe põllumajandusaruande kohta. Kulude dünaamika ja selle mõju tõttu põllumajandusaruannete koostamise kuludele on vaja kõnealuse tasu määr läbi vaadata. |
(3) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 1915/83 artikli 5 lõikega 1 ette nähtud kindlasummalise tasu määraks kehtestatakse 155 eurot.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 2009. aruandeaastast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65.
(2) EÜT L 190, 14.7.1983, lk 25.
(3) ELT L 325, 11.12.2007, lk 68.
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/32 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1265/2008,
16. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1859/82, mis käsitleb aruandvate tootjate väljavalimist talumajapidamiste tulude kindlaksmääramiseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuni 1965. aasta määrust 79/65/EMÜ, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruse (EMÜ) nr 1859/82 (2) artiklis 2 on kindlaks määratud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu vaatlustega hõlmatud aruandlusmajandite majandusliku suuruse künnis liikmesriigi kohta. |
(2) |
Hispaanias on struktuurimuutused põhjustanud väiksemate talumajapidamiste arvu vähenemise ja kahandanud nende panust põllumajanduse kogutoodangusse. Põllumajandusettevõtted, mille majanduslik suurus on väiksem kui 4 ESÜd (435 307 talumajapidamist), moodustavad ainult 4,04 % kogu standardsest brutomarginaalist. Kõige asjakohasema osa põllumajanduslikust tegevusest võib seega hõlmata künnisega, jättes välja väiksemad talumajapidamised. Künnist, mis on sätestatud 2 ESÜ-le, on seega vaja suurendada 4 ESÜ-le. |
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 1859/82 vastavalt muuta. |
(4) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusliku raamatupidamise andmesidevõrgu komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 1859/82 artikkel 2 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 2
Määruse 79/65/EMÜ artiklis 4 osutatud künnis ESÜdes aruandeaastaks 2008 (12 järjestikusest kuust koosnev ajavahemik algusega vahemikus 1. jaanuar 2008 kuni 1. juuli 2008) ja edasisteks aruandeaastateks, on:
— |
Belgia: 16 ESÜd |
— |
Bulgaaria: 1 ESÜ |
— |
Tšehhi Vabariik: 4 ESÜd |
— |
Taani: 8 ESÜd |
— |
Saksamaa: 16 ESÜd |
— |
Eesti: 2 ESÜd |
— |
Iirimaa: 2 ESÜd |
— |
Kreeka: 2 ESÜd |
— |
Hispaania: 4 ESÜd |
— |
Prantsusmaa: 8 ESÜd |
— |
Itaalia: 4 ESÜd |
— |
Küpros: 2 ESÜd |
— |
Läti: 2 ESÜd |
— |
Leedu: 2 ESÜd |
— |
Luksemburg: 8 ESÜd |
— |
Ungari: 2 ESÜd |
— |
Malta: 8 ESÜd |
— |
Madalmaad: 16 ESÜd |
— |
Austria: 8 ESÜd |
— |
Poola: 2 ESÜd |
— |
Portugal: 2 ESÜd |
— |
Rumeenia: 1 ESÜ |
— |
Sloveenia: 2 ESÜd |
— |
Slovakkia: 8 ESÜd |
— |
Soome: 8 ESÜd |
— |
Rootsi: 8 ESÜd |
— |
Ühendkuningriik (välja arvatud Põhja-Iirimaa): 16 ESÜd |
— |
Ühendkuningriik (ainult Põhja-Iirimaa): 8 ESÜd.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 2008. aruandeaastast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65.
(2) EÜT L 205, 13.7.1982, lk 5.
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/34 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1266/2008,
16. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikli 145 punkte c, j, k, l, m ja n, punkti n alapunkti a ning punkti p,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999, (2) on sätestatud veinisektoris toetusmeetmed eelkõige viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, roheliseks korjeks ja viinapuude väljajuurimiseks. Samal ajal on kõnealuses määruses kehtestatud nõue, et eespool nimetatud meetmete raames abi saavad põllumajandustootjad peavad täitma määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 3–7 osutatud kohustusi seoses nõuetele vastavusega. Seega peaksid nimetatud põllumajandustootjate suhtes kehtima komisjoni määrusega (EÜ) nr 796/2004 (3) ette nähtud üksikasjalikud reeglid nõuetele vastavuse rakendamiseks. Seetõttu tuleks kõnealuse määruse pealkirja muuta. |
(2) |
Toetuse taotlemiseks veinisektoris on määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 20 ja 103 kehtestatud nõuetele vastavuse kohustused, mida tuleks kohaldada kindlaksmääratud perioodi jooksul pärast toetuse maksmist. Tuleks täpsustada nende kohustuste tekkimise algusaega. |
(3) |
Nõuetele vastavuse kohustuste kohaldamiseks peab põllumajandustootja deklareerima kogu tema käsutuses oleva maa. Seega peaksid põllumajandustootjad, kes ei taotle muid otsetoetusi peale toetusmeetmete, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 130 nõuetele vastavust käsitlevaid sätteid, deklareerima igal aastal kogu nende käsutuses oleva põllumajandusmaa ühtsel taotlusvormil, kui pädevatel asutustel ei ole veel asjakohast teavet. |
(4) |
Otsetoetust saavate põllumajandustootjate suhtes praegu kohaldatavad sätted, mis käsitlevad põllumajandusmaade osalist deklareerimata jätmist ja taotluste hilisemat esitamist, ei laiene veinireformi raames toetusi taotlevatele põllumajandustootjatele. Vaja oleks rakendada sätted, mille kohaselt põllumajandustootjad, kes taotlevad toetust veinireformi meetmete raames, peaksid esitama ühtse taotlusvormi ja deklareerima kogu nende käsutuses oleva põllumajandusmaa. Seega juhul, kui veinireformi meetmete raames toetust saav põllumajandustootja ei järgi ühtse taotlusvormi esitamise sätet või ei deklareeri kogu tema käsutuses olevat põllumajandusmaad, tuleks talle makstavaid toetusi vähendada. |
(5) |
Veinisektoris tegutsevatele põllumajandustootjatele, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel nõuetele vastavuse sätteid, tuleks kehtestada nõuetele vastavuse minimaalne kontrollimäär. Kehtivate nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt tuleks kõnealuseks määraks kehtestada 1 % asjaomastest põllumajandustootjatest. |
(6) |
Piisava kontrolli tagamiseks määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 kohaldamisel peaks määruses (EÜ) nr 796/2004 sätestatud nõuetele vastavuse kohustuste kontrollvalim hõlmama põllumajandustootjaid, kelle suhtes kõnealuseid artikleid kohaldatakse. |
(7) |
Määruses (EÜ) nr 1782/2003 on täpsustatud nõuetele vastavust hõlmavaid vastutust käsitlevaid eeskirju, eelkõige neid, mis on seotud maa üleandmisega asjaomase kalendriaasta jooksul. Kõnealuseid eeskirju tuleks igal aastal kohaldada ka nende põllumajandustootjate suhtes, kes esitavad taotluse toetuse saamiseks määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 11, 12 ja 98 alusel. |
(8) |
Kohustuste täitmata jätmise korral rakendatavaid toetuste vähendamise eeskirju tuleks kohaldada ka määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 11, 12 ja 98 alusel antavate toetuste suhtes aastal, mil rikkumine avastati. Juhtudel kui veinisektori toetusi igal aastal ei maksta, tuleks ette näha erisäte toetuse vähendamise määra arvutamiseks. Toetuse vähendamise määra arvutamisel tuleks arvesse võtta, mitu aastat nõuetele vastavuse kohustused kehtivad. |
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 796/2004 vastavalt muuta. |
(10) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 796/2004 muudetakse järgmiselt.
1. |
Määruse (EÜ) nr 796/2004 pealkiri asendatakse järgmisega: |
2. |
Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Kohaldamisala Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotises kehtestatud nõuetele vastavuse, toetuste ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 (4) artiklite 20 ja 103 kohase nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud reeglid. Käesolev määrus ei piira individuaalseid toetuskavasid käsitlevates määrustes sätestatud erinõuete kohaldamist. |
3. |
Artikli 2 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik: „Nõuetele vastavuse kohustuste kohaldamisel määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 tähenduses tähistab väljend „pärast toetuse maksmise aega” pärast esimese toetuse maksmise aastale järgneva aasta 1. jaanuari.” |
4. |
Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Põllumajandustootja, kes taotleb toetust mis tahes pindalatoetuskava alusel, võib esitada üksnes ühe ühtse taotluse aastas. Põllumajandustootja, kes ei taotle toetust ühegi pindalatoetuskava alusel, kuid taotleb toetust mõne muu määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisas loetletud toetuskava alusel või määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 11, 12 ja 98 alusel, esitab ühtse toetustaotluse vormi, kui tema käsutuses on põllumajanduslikku maad määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 2 punkti a mõistes, ning kooskõlas artikliga 14 loetleb sellel need maa-alad. Põllumajandustootja, kelle suhtes kohaldatakse ainult nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel, esitab ühtse toetustaotluse vormi igal kalendriaastal, mil nõuetele vastavuse kohustused kehtivad. Liikmesriigid võivad siiski põllumajandustootjaid käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus ette nähtud kohustustest vabastada, kui asjaomane teave on tehtud kättesaadavaks pädevatele asutustele teiste haldus- ja kontrollisüsteemide raames, mis kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 26 tagavad ühilduvuse ühtse süsteemiga.” |
5. |
Artikli 14 lõikele 1a lisatakse järgmine lõik: „Kui põllumajandustootja suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel, kehtib esimene lõik ka kõnealuse määruse artiklite 11, 12 ja 98 alusel makstavate toetuste suhtes. Toetuse vähendamise määra kohaldatakse otsetoetuse kogusumma suhtes, mis on jagatud kõnealuse määruse artiklites 20 ja 103 osutatud aastate arvuga.” |
6. |
Artikli 44 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause: „Võttes arvesse standardeid ja nõudeid, mille eest ta vastutab, kontrollib pädev kontrolliasutus vähemalt 1 % kõigist põllumajandustootjatest, kelle suhtes asjaomasel kalendriaastal kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel nõuetele vastavuse kohustusi, mille täitmise eest kõnealune pädev asutus vastutab.” |
7. |
Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:
|
8. |
Artiklit 65 muudetakse järgmiselt:
|
9. |
Artikli 66 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Vähendamise määra kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 11, 12 ja 98 alusel ette nähtud maksete kogusumma suhtes, mis on jagatud sama määruse artiklites 20 ja 103 osutatud aastate arvuga.” |
10. |
Artikli 67 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Vähendamise määra kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 11, 12 ja 98 alusel ette nähtud maksete kogusumma suhtes, mis on jagatud sama määruse artiklites 20 ja 103 osutatud aastate arvuga.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.
(3) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.
(4) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.”
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/37 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1267/2008,
12. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2172/2005, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluvate elusveiste imporditariifi kvoodi jaoks, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises põllumajandustoodetega kauplemist käsitlevas kokkuleppes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 2172/2005 (2) artiklis 8 on sätestatud, et komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (3) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2172/2005 suhtes, kui ei ole ette nähtud teisiti. |
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 2172/2005 artikli 3 lõike 2 teisele lõigule ei võeta ülemäärast kogust arvesse, kui impordiõiguste taotlus ületab 5 % kvoodi alusel saada olevast kogusest. On asjakohane jätta kõnealune säte välja, et viia määruse (EÜ) nr 2172/2005 sätted vastavusse määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõike 5 sätetega. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2172/2005 artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud teatise koguste kohta, mille jaoks impordiõigusi taotletakse, otsustab komisjon nii kiiresti kui võimalik, kui suures ulatuses võib taotlused rahuldada. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et jaotuskoefitsient tuleks määrata üksnes juhtudel, kus litsentsitaotlustes soovitud kogus ületab imporditariifikvoodi kehtivusperioodiks ette nähtud kogust. Kuna määrus (EÜ) nr 1301/2006 on horisontaalmäärus, tuleks määruse (EÜ) nr 2172/2005 artikli 4 lõike 1 praegune säte välja jätta. On vaja sätestada ajavahemik, mille jooksul tuleks impordiõigused anda. |
(4) |
Juhtudel, kus on määratud kõnealune jaotuskoefitsient, on vaja täpsustada, et võrdeline osa määruse (EÜ) nr 2172/2005 alusel koos impordiõiguste taotlustega esitatud tagatistest tuleks sel juhul vabastada. |
(5) |
Määruse (EÜ) nr 2172/2005 artikli 6 lõike 2 teises lõigus on sätestatud, et iga impordilitsentsi väljaandmisega vähenevad vastavalt impordiõigused. On vaja täpsustada, et impordilitsentsi väljaandmisel tuleb vabastada võrdeline osa koos impordiõiguste taotlusega esitatud tagatisest. |
(6) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2172/2005 vastavalt muuta. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 2172/2005 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 3 lõike 2 teine lõik jäetakse välja. |
2) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artikli 6 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Iga impordilitsentsi väljastamisega vähenevad saadud impordiõigused vastavalt ning võrdeline osa artikli 5 lõike 1 kohaselt esitatud tagatisest vabastatakse viivitamata.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 346, 29.12.2005, lk 10.
(3) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/39 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1268/2008,
12. detsember 2008,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses, (1) eriti selle artiklit 20,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kimberley protsessi Delhis toimunud täiskogu istungil vaadati läbi nende osaliste nimekiri, kes vastavad Kimberley protsessi miinimumnõuetele. |
(2) |
Kimberley protsessi mõnede osaliste asutuste aadresse on vaja ajakohastada. |
(3) |
II lisa tuleks vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2368/2002 II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Benita FERRERO-WALDNER
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 28.
I LISA
„II LISA
Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi osaliste ja nende nõuetekohaselt nimetatud pädevate asutuste nimekiri, millele viidatakse artiklites 2, 3, 8, 9, 12, 17, 18, 19 ja 20
ANGOLA
Ministry of Geology and Mines |
Rua Hochi Min |
C.P # 1260 |
Luanda |
Angola |
ARMEENIA
Department of Gemstones and Jewellery |
Ministry of Trade and Economic Development |
M. Mkrtchyan 5 |
Yerevan |
Armenia |
AUSTRAALIA
Department of Foreign Affairs and Trade |
Trade Development Division |
R.G. Casey Building |
John McEwen Crescent |
Barton ACT 0221 |
Australia |
BANGLADESH
Export Promotion Bureau |
TCB Bhaban |
1, Karwan Bazaar |
Dhaka |
Bangladesh |
VALGEVENE
Ministry of Finance |
Department for Precious Metals and Precious Stones |
Sovetskaja Str., 7 |
220010 Minsk |
Republic of Belarus |
BOTSWANA
Ministry of Minerals, Energy & Water Resources |
PI Bag 0018 |
Gaborone |
Botswana |
BRASIILIA
Ministry of Mines and Energy |
Esplanada dos Ministérios — Bloco „U” — 4o andar |
70065 — 900 Brasilia — DF |
Brazil |
KANADA
|
Rahvusvaheline:
|
|
Üldine info:
|
KESK-AAFRIKA VABARIIK
Secrétariat Permanent du Processus de Kimberley |
BP 26 |
Bangui |
Central African Republic |
HIINA RAHVAVABARIIK
Department of Inspection and Quarantine Clearance |
General Administration of Quality Supervision, Inspection and Quarantine (AQSIQ) |
9 Madiandonglu |
Haidian District, Beijing 100088 |
People's Republic of China |
Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond
Department of Trade and Industry |
Hong Kong Special Administrative Region |
Peoples Republic of China |
Room 703, Trade and Industry Tower |
700 Nathan Road |
Kowloon |
Hong Kong |
China |
KONGO DEMOKRAATLIK VABARIIK
Centre d'Evaluation, d'Expertise et de Certification (CEEC) |
17th floor, BCDC Tower |
30th June Avenue |
Kinshasa |
Democratic Republic of Congo |
KONGO VABARIIK
Bureau d'expertise, d'évaluation et de certification (BEEC) |
Ministère des Mines, des Industries Minières et de la Géologie |
BP 2474 |
Brazzaville |
Republic of Congo |
HORVAATIA
Ministry of Economy, Labour and Entrepreneurship of the Republic of Croatia |
Ulica grada Vukovara 78 |
10000 Zagreb |
Croatia |
EUROOPA ÜHENDUS
European Commission |
DG External Relations/A/2 |
170, rue de la Loi |
B-1049 Brussels |
Belgium |
GHANA
Precious Minerals Marketing Company (Ltd.) |
Diamond House, |
Kinbu Road, |
P.O. Box M. 108 |
Accra |
Ghana |
GUINEA
Ministry of Mines and Geology |
BP 2696 |
Conakry |
Guinea |
GUYANA
Geology and Mines Commission |
P O Box 1028 |
Upper Brickdam |
Stabroek |
Georgetown |
Guyana |
INDIA
The Gem & Jewellery Export Promotion Council |
Diamond Plaza, 5th Floor 391-A |
Mumbai 400004 |
India |
INDONEESIA
Directorate-General of Foreign Trade |
Ministry of Trade |
JI M.I. Ridwan Rais No. 5 |
Blok I Iantai 4 |
Jakarta Pusat Kotak Pos. 10110 |
Jakarta |
Indonesia |
IISRAEL
Ministry of Industry, Trade and Labor |
Office of the Diamond Controller |
3 Jabotinsky Road |
Ramat Gan 52520 |
Israel |
JAAPAN
United Nations Policy Division |
Foreign Policy Bureau |
Ministry of Foreign Affairs |
2-2-1 Kasumigaseki, Chiyoda-ku |
100-8919 Tokyo, Japan |
Japan |
KOREA VABARIIK
Export Control Policy Division |
Ministry of Knowledge Economy |
Government Complex |
Jungang-dong 1, Gwacheon-si |
Gyeonggi-do 427-723 |
Seoul |
Korea |
LAOSE DEMOKRAATLIK RAHVAVABARIIK
Department of Import and Export |
Ministry of Industry and Commerce |
Vientiane |
Laos |
LIIBANON
Ministry of Economy and Trade |
Lazariah Building |
Down Town |
Beirut |
Lebanon |
LESOTHO
Department of Mines and Geology |
P.O. Box 750 |
Maseru 100 |
Lesotho |
LIBEERIA
Government Diamond Office |
Ministry of Lands, Mines and Energy |
Capitol Hill |
P.O. Box 10-9024 |
1000 Monrovia 10 |
Liberia |
MALAISIA
Ministry of International Trade and Industry |
Trade Cooperation and Industry Coordination Section |
Blok 10 |
Komplek Kerajaan Jalan Duta |
50622 Kuala Lumpur |
Malaysia |
MAURITIUS
Import Division |
Ministry of Industry, Small & Medium Enterprises, Commerce & Cooperatives |
4th Floor, Anglo Mauritius Building |
Intendance Street |
Port Louis |
Mauritius |
MEHHIKO
Secretaría de Economía |
Dirección General de Política Comercial |
Alfonso Reyes No 30, Colonia Hipódromo Condesa, Piso 16. |
Delegación Cuactemoc, Código Postal: 06140 México, D.F. |
México |
NAMIIBIA
Diamond Commission |
Ministry of Mines and Energy |
Private Bag 13297 |
Windhoek |
Namibia |
UUS-MEREMAA
|
Sertifikaate väljastav asutus:
|
|
Impordi- ja ekspordiasutus:
|
NORRA
Section for Public International Law |
Department for Legal Affairs |
Royal Ministry of Foreign Affairs |
P.O. Box 8114 |
0032 Oslo |
Norway |
VENEMAA FÖDERATSIOON
Gokhran of Russia |
14, 1812 Goda St. |
121170 Moscow |
Russia |
SIERRA LEONE
Ministry of Mineral Resources |
Gold and Diamond Office (GDO) |
Youyi Building |
Brookfields |
Freetown |
Sierra Leone |
SINGAPUR
Ministry of Trade and Industry |
100 High Street |
#0901, The Treasury, |
Singapore 179434 |
LÕUNA-AAFRIKA
South African Diamond and Precious Metals Regulator |
SA Diamond Centre |
240 Commissioner Street |
Johannesburg 2000 |
South Africa |
SRI LANKA
National Gem and Jewellery Authority |
25, Galleface Terrace |
Colombo 03 |
Sri Lanka |
ŠVEITS
State Secretariat for Economic Affairs (SECO) |
Task Force Sanctions |
Effingerstrasse 27 |
3003 Berne |
Switzerland |
TAIWANI, PENGHU, KINMENI JA MATSU OMAETTE TOLLITERRITOORIUM
Export/Import Administration Division |
Bureau of Foreign Trade |
Ministry of Economic Affairs |
1, Hu Kou Street |
Taipei, 100 |
Taiwan |
TANSAANIA
Commission for Minerals |
Ministry of Energy and Minerals |
PO Box 2000 |
Dar es Salaam |
Tanzania |
TAI
Department of Foreign Trade |
Ministry of Commerce |
44/100 Nonthaburi 1 Road |
Muang District, Nonthaburi 11000 |
Thailand |
TOGO
Ministry of Mine, Energy and Water |
Head Office of Mines and Geology |
B.P. 356 |
216, Avenue Sarakawa |
Lomé |
Togo |
TÜRGI
|
Foreign Exchange Department
|
|
Impordi- ja ekspordiasutus:
|
UKRAINA
Ministry of Finance |
State Gemological Center |
Degtyarivska St. 38-44 |
Kiev 04119 |
Ukraine |
ARAABIA ÜHENDEMIRAADID
U.A.E Kimberley Process Office |
Dubai Multi Commodities Center |
Dubai Airport Free Zone |
Emirates Security Building |
Block B, 2nd Floor, Office # 20 |
Dubai |
United Arab Emirates |
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
United States Kimberley Process Authority |
11 West 47 Street 11th floor |
New York, NY 10036 |
United States of America |
U.S. Department of State |
Room 4843 EB/ESC |
2201 C Street, NW |
Washington D.C. 20520 |
United States of America |
VIETNAM
Ministry of Industry and Trade |
Import Export Management Department |
54 Hai Ba Trung |
Hanoi |
Vietnam |
ZIMBABWE
Principal Minerals Development Office |
Ministry of Mines and Mining Development |
Private Bag 7709, Causeway |
Harare |
Zimbabwe” |
II LISA
„III LISA
Liikmesriikide pädevate asutuste ja nende ülesannete nimekiri, millele viidatakse artiklites 2 ja 19
BELGIA
Federale Overheidsdienst Economie, KMO, Middenstand en Energie, Dienst Vergunningen/Service Public Fédéral Economie, PME, Classes moyennes et Energie, Service Licence, |
Italiëlei 124, bus 71 |
B-2000 Antwerpen |
Telefon: (32-3) 206 94 72 |
Faks (32-3) 206 94 90 |
E-post: kpcs-belgiumdiamonds@economie.fgov.be |
Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli ja tollikäitlust teostab Belgias ainult:
The Diamond Office, |
Hovenierstraat 22 |
B-2018 Antwerpen |
BULGAARIA
Ministry of Finance, |
External Finance Directorate |
102, G. Rakovski str. |
Sofia, 1040 |
Bulgaria |
Telefon: (359.2) 985.924.01/985.924.10/985.924.15 |
Faks: (359.2).981.2498 |
E-post: feedback@minfin.bg |
TŠEHHI VABARIIK
Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli ja tollikäitlust teostab Tšehhi Vabariigis ainult:
Generální ředitelství cel |
Budějovická 7 |
140 96 Praha 4 |
Česká republika |
Telefon: (420-2) 61 33 38 41, (420-2) 61 33 38 59, cell (420-737) 213 793 |
Faks: (420-2) 61 33 38 70 |
E-post: diamond@cs.mfcr.cz |
SAKSAMAA
Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli (sh ühenduse sertifikaatide väljastamine) teostab Saksamaal ainult järgmine asutus:
Hauptzollamt Koblenz |
Zollamt Idar-Oberstein |
Zertifizierungsstelle für Rohdiamanten |
Hauptstraße 197 |
D-55743 Idar-Oberstein |
Telefon: (49-6781) 56 27-31 |
Faks: (49-6781) 56 27-19 |
E-post: poststelle@zabir.bfinv.de |
Käesoleva määruse artikli 5 lõike 3, artiklite 6, 9, 10, artikli 14 lõike 3 ning artiklite 15 ja 17 kohaldamisel, eelkõige seoses komisjonile aruandmise kohustusega, tegutseb pädeva Saksamaa asutusena järgmine asutus:
Bundesfinanzdirektion Südost |
Krelingstraβe 50 |
D-90408 Nürnberg |
Telefon: (49-911) 376-3429, 376-3586, 376-3582 |
Faks: (49-911) 376-2270 |
E-post: diamond.cert@ofdn.bfinv.de |
RUMEENIA
Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor |
(National Authority for Consumer Protection) |
Precious Metals and Precious Stones Department |
24 Gral Berthelot, Sect. 1 |
010164, Bucharest |
Telefon: (40-21) 318 46 35/312 98 90/312 12 75 |
Faks: (40-21) 318 46 35/314 34 62 |
www.anpc.ro |
ÜHENDKUNINGRIIK
Government Diamond Office |
Global Business Group |
Room W 3.111.B |
Foreign and Commonwealth Office |
King Charles Street |
London SW1A 2AH |
Telefon: (44-207) 008 6903 |
Faks: (44-207) 008 3905 |
GDO@gtnet.gov.uk” |
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/46 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1269/2008,
15. detsember 2008,
millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse põhjaatlandi süsika püük VI püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid. |
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi. |
(3) |
Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2008. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. detsember 2008
Komisjoni nimel
merenduse ja kalanduse peadirektor
Fokion FOTIADIS
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.
(3) ELT L 19, 23.1.2008, lk 1.
LISA
Nr |
65/T&Q |
Liikmesriik |
Hispaania |
Kalavaru |
POK/561214 |
Liik |
Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) |
Piirkond |
VI püügipiirkond, Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed |
Kuupäev |
13.10.2008 |
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/48 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1270/2008,
15. detsember 2008,
millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku ogahai püük I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid. |
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi. |
(3) |
Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2008. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. detsember 2008
Komisjoni nimel
merenduse ja kalanduse peadirektor
Fokion FOTIADIS
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.
(3) ELT L 19, 23.1.2008, lk 1.
LISA
Nr |
66/T&Q |
Liikmesriik |
Hispaania |
Kalavaru |
DGS/15X14 |
Liik |
Harilik ogahai (Squalus acanthias) |
Piirkond |
I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed |
Kuupäev |
25.10.2008 |
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/50 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1271/2008,
16. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1255/2008, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 16. detsembrist 2008
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Alates 16. detsembrist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1255/2008. (3) |
(2) |
Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 1255/2008 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada. |
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1255/2008 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1255/2008 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolevat määrus kohaldatakse alates 17. detsembrist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.
(3) ELT L 337, 16.12.2008, lk 83.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 17. detsembrist 2008
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
0,00 |
keskmise kvaliteediga |
0,00 |
|
madala kvaliteediga |
0,00 |
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 |
1002 00 00 |
RUKIS |
51,69 |
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
27,51 |
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (2) |
27,51 |
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
51,69 |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
— |
3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, |
— |
2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
15.12.2008
1. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
AKV-EÜ ministrite nõukogu
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/53 |
AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 2/2008,
18. november 2008,
mis käsitleb vahendite eraldamist Somaaliale 10. Euroopa Arengufondist
(2008/951/EÜ)
AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,
võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal allakirjutatud ja Luxembourgis 25. juunil 2005. aastal läbi vaadatud AKV-EÜ koostöölepingut, (1) ja eriti selle artikli 93 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 3/2001 (2) eraldati 8. ja 9. Euroopa Arengufondist vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu artikli 93 lõikele 6 arengu rahastamise koostööks Somaaliaga 149 miljonit eurot kuni 2007. aasta lõpuni. Nimetatud säte võimaldab AKV-EÜ ministrite nõukogul anda eritoetust varasemate AKV-EÜ konventsioonide osalisteks olevatele AKV riikidele, kes ei ole tavapäraste valitsusasutuste puudumise tõttu suutnud AKV-EÜ koostöölepingut allkirjastada või ratifitseerida. |
(2) |
AKV-EÜ ministrite nõukogu 25. mai 2007. aasta otsuse nr 3/2007 (3) (millega muudetakse otsust nr 3/2001) kohaselt suurendati Somaaliale 9. Euroopa Arengufondist eraldatud vahendeid 36 144 798 euro võrra. |
(3) |
Läbivaadatud AKV-EÜ koostööleping, sealhulgas selle Ib lisas sisalduv mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2008–2013, (4) jõustus 1. juulil 2008. Nimetatud lepingu artikli 93 lõige 6 on endiselt Somaalia suhtes kehtiv. |
(4) |
Et tagada Somaalia elanikkonna toetamise järjepidevus, on asjakohane eraldada selleks vahendeid 10. Euroopa Arengufondist, mis hõlmab ajavahemikku 2008–2013. |
(5) |
Somaalia peaks 10. Euroopa Arengufondi eraldistest saama samamoodi toetust kui AKV piirkonna riikide rühma liikmed, kes on ratifitseerinud AKV-EÜ koostöölepingu. Kui Somaalia oleks kaasatud 10. Euroopa Arengufondi abi eraldamise kavasse, mis põhineb AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artiklis 3 sätestatud vajadustel ja tulemusnäitajatel, peaks eraldis hõlmama 212 miljonit eurot makromajanduse ja valdkondlike tegevuspõhimõtete toetamiseks ning kavadeks ja projektideks, millega toetatakse ühenduse abi sihtvaldkondi ja muid valdkondi, ning 3,8 miljonit eurot nimetatud artiklis määratletud ettenägematute vajaduste katmiseks. Need summad tuleks seega eraldada eritoetuse vormis. |
(6) |
AKV-EÜ ministrite nõukogu nõustus 25. mail 2007 delegeerima suursaadikute komiteele oma volitused viia lõpule Somaaliale 10. Euroopa Arengufondist antava eritoetuse läbivaatamine, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
1. Kooskõlas AKV-EÜ koostöölepingu artikli 93 lõikega 6 eraldatakse Somaaliale eritoetusena 215,8 miljonit eurot 10. Euroopa Arengufondi riiklikuks ja piirkondlikuks koostööks ette nähtud reservist. Sellest summast:
a) |
kasutatakse 212 miljonit eurot institutsioonide loomise ning majandusliku ja sotsiaalse arendamise meetmeteks, võttes eelkõige arvesse kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vajadusi. Nimetatud eraldist kavandatakse vastavalt eritoetuse strateegiale; |
b) |
kasutatakse 3,8 miljonit eurot ettenägematute vajaduste katmiseks, nagu hädaabi andmine juhul, kui seda ei ole võimalik rahastada ELi eelarvest. |
2. Komisjon täidab siseriikliku eelarvevahendite käsutaja ülesandeid nimetatud eraldise kavandamisel ja rakendamisel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 4 lõikele 5.
Artikkel 2
Euroopa Komisjonil palutakse võtta käesoleva otsuse jõustamiseks vajalikud meetmed.
Artikkel 3
Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 18. november 2008
AKV-EÜ ministrite nõukogu nimel
AKV-EÜ suursaadikute komitee esimehe asetäitja
P. SELLAL
(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.
(2) EÜT L 56, 27.2.2002, lk 23.
(3) ELT L 175, 5.7.2007, lk 36.
(4) ELT L 247, 9.9.2006, lk 22.
Komisjon
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/55 |
KOMISJONI OTSUS,
19. november 2008,
millega kehtestatakse üksikasjalikud suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ II lisa rakendamiseks ja kohaldamiseks
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7294 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/952/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ (soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ), (1) eriti selle II lisa punkti e,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 2004/8/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama suure tõhususega soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetud elektrienergia päritolutagatiste süsteemi. |
(2) |
Elektrienergiat tuleks toota kasuliku soojuse tootmisprotsessis ja selle kogust arvutada direktiivi 2004/8/EÜ II lisas esitatud metoodika põhjal. |
(3) |
Soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadava elektrienergia koguse arvutamise metoodika ühtlustamiseks tuleb kehtestada direktiivi 2004/8/EÜ II lisas sätestatud korda ja määratlusi selgitavad suunised. |
(4) |
Lisaks peavad kõnealused suunised võimaldama liikmesriikidel täielikult üle võtta direktiivi 2004/8/EÜ olulised osad, nagu päritolutagatised ja nõue kehtestada suure tõhususega koostootmise toetuskavad. Suunised peavad suurendama ühenduse energiaturu õiguskindlust ning aitama kaotada takistusi uute investeeringute tegemisel. Samuti peavad suunised aitama kehtestada selged kriteeriumid soojus- ja elektrienergia koostootmiseks antava riigiabi ja ühenduse rahalise toetuse taotluste läbivaatamiseks. |
(5) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/8/EÜ artikli 14 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üksikasjalikud suunised, milles selgitatakse korda ja määratlusi, mis on vajalikud, et rakendada direktiivi 2004/8/EÜ II lisas sätestatud soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadava elektrienergia koguse arvutamise metoodika, on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Suunistega kehtestatakse kõnealuse elektrienergia koguse arvutamise ühtlustatud metoodika.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 19. november 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.
LISA
Üksikasjalikud suunised direktiivi 2004/8/EÜ II lisa rakendamiseks ja kohaldamiseks
I. Soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadava elektrienergia koguse arvutamine
1. Koostootmisüksust, mille soojustagastus koostootmisüksusest endast on viidud tehnilise maksimumini, nimetatakse maksimaalrežiimil töötavaks koostootmisüksuseks. Soojusenergiat tuleb toota sellise rõhu ja temperatuuri juures, mis vastab konkreetsele kasuliku soojuse nõudlusele või turunõudlusele. Maksimaalrežiimil töötamise puhul käsitatakse kogu elektrienergiat soojus- ja elektrienergia koostootmisel (combined heat and power, CHP) saadud elektrienergiana (vt joonis 1).
2. Jaamade puhul, mis tavapärastes kasutustingimustes ei tööta maksimaalrežiimil, tuleb määrata muul viisil kui koostootmisrežiimis toodetud soojus- ja elektrienergia ning eristada seda koostootmisrežiimis toodetud soojus- ja elektrienergiast. Siin tuleb järgida II jaos kirjeldatud põhimõtteid soojus- ja elektrienergia koostootmise piiride kohta. Ainult soojusenergiat tootvate katelde (lisakatlad, reservkatlad), mis paljudel juhtudel moodustavad tehnilise seadmestiku osa, kasutatud kütusekogus ja energiatoodang jäetakse arvestusest välja, nagu nähtub jooniselt 1. Nooled kastis „Koostootmisüksus” näitavad energia liikumist süsteemi piirest välja.
Joonis 1
Jaama CHP-osa, mitte-CHP-osa ja ainult soojusenergiat tootvad katlad
3. Mikrokoostootmisüksuste puhul peab tõendatud väärtused väljastama, kinnitama ja üle kontrollima riigi ametiasutus või direktiivi 2004/8/EÜ artikli 5 lõike 2 alusel liikmesriigi määratud pädev asutus.
4. Koostootmisel saadud elektrienergia kogus arvutatakse alljärgnevate etappide alusel.
5. 1. etapp
5.1. |
Selleks et teha vahet, milline osa toodetud elektrienergiast ei ole käsitatav koostootmisel saadud elektrienergiana, tuleb kõigepealt välja arvutada koostootmisüksuse üldine tõhusus. |
5.2. |
Koostootmisüksuse üldise tõhususe arvutamiseks jagatakse koostootmisjaama energiatoodang (elektri- ja mehaaniline (1) energia ning kasulik soojus) teatud perioodil sama koostootmisüksuse kasutatud kütusekogusega samal perioodil, st: Üldine tõhusus = (energiatoodang)/(kasutatud kütusekogus) |
5.3. |
Üldine tõhusus arvutatakse konkreetse koostootmisüksuse aruandeperioodil kogutud reaalsetel/registreeritud mõõdetud väärtustel põhinevate tegelike talitlusandmete alusel. Tootja esitatud üldisi või tõendatud väärtusi (konkreetse tehnoloogia jaoks) kasutada ei tohi (2). |
5.4. |
Aruandeperiood tähendab selle koostootmisüksuse talitlusperioodi, mille elektrienergia toodangut kindlaks määratakse. Tavaliselt esitatakse aruanded kord aastas. Lubatud on ka lühemad ajavahemikud. Suurim ajavahemik on üks aasta ja väikseim on üks tund. Aruandeperiood ei pruugi vastata mõõtmiste sagedusele. |
5.5. |
Energiatoodang tähendab aruandeperioodil koostootmisjaamas toodetud (CHP- ja mitte-CHP-) elektrienergia ja kasuliku soojuse (HCHP) kogutoodangut. |
5.6. |
Kooskõlas direktiivi 2004/8/EÜ artikli 3 punktidega b ja c võib kasuliku soojusena (HCHP) käsitada soojust, mida kasutatakse protsessis kuumutamiseks või ruumi kütteks ja/või järgnevaks jahutuseks, kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide jaoks toodetavat soojust, soojusenergiat, mis on saadud koostootmisprotsessi heitgaasidest ja kasutatud otsekütteks või kuivatamiseks. |
5.7. |
Soojus, mida kasulikuks soojuseks lugeda ei saa, on näiteks: tarbetult keskkonda eraldunud soojus; (3) korstna või väljalaskesüsteemi kaudu kaotatud soojus; seadmetest (näiteks kondensaatorid, soojuseemaldusradiaatorid) eraldunud soojus; otse koostootmisüksuses katelde, näiteks soojustagastuskatelde õhuärastuseks, kondensaadi, lisavee ja katlatoitevee kütmiseks kasutatud soojus. Koostootmisjaama tagastuskondensaadi soojussisaldust (näiteks pärast seda, kui soojust on kasutatud kaugkütteks või tööstuslikus protsessis) ei käsitata kasuliku soojusena ning selle võib liikmesriikide tava kohaselt aurutootmisega seotud soojusvoost maha arvestada. |
5.8. |
Eksporditud soojust, mida kasutatakse elektritootmiseks muus tootmiskohas, ei käsitata kasuliku soojusena, vaid koostootmisüksuse soojusülekande osana. Sellisel juhul arvestatakse eksporditud soojusest toodetud elekter elektrienergia kogutoodangu hulka (vt joonis 4). |
5.9. |
Mitte-CHP-elektrienergia tähendab koostootmisüksuses toodetud elektrienergiat aruandeperioodi nendel ajavahemikel, kui koostootmisüksus ei tooda seonduvat soojust või osa toodetud soojusest ei ole käsitatav kasuliku soojusena. |
5.10. |
Mitte-CHP-elektrienergiat toodetakse alljärgnevatel juhtudel:
|
5.11. |
Kasutatud kütusekogus tähendab kogu (CHP- ja mitte-CHP-) kütuseenergiat, mis arvutatakse aruandeperioodil koostootmisprotsessis (CHP- ja mitte-CHP-) elektri- ning soojusenergia tootmiseks vajaliku alumise kütteväärtuse alusel. Kasutatud kütusekoguse näideteks on igasugune põlevaine, aur ja muu imporditud soojusenergia ja koostootmisüksuses elektrienergia tootmiseks kasutatav protsessi heitsoojus (4). Kasutatud kütusekogusena ei ole käsitatav koostootmisprotsessist tagastatud kondensaat (aurutoodangu puhul). |
5.12. |
CHP-kütuseenergia tähendab kütuseenergiat, mis arvutatakse aruandeperioodil koostootmisprotsessis CHP-elektrienergia ja kasuliku soojuse koostootmiseks vajaliku alumise kütteväärtuse alusel (vt joonis 1). |
5.13. |
Mitte-CHP-kütuseenergia tähendab kütuseenergiat, mis arvutatakse aruandeperioodil CHP-üksuses kasuliku soojusena mitte käsitatava soojusenergia ja/või mitte-CHP-elektrienergia tootmiseks vajaliku alumise kütteväärtuse alusel (vt joonis 1). |
6. 2. etapp
6.1. |
Koostootmisprotsessi tõhususe kindlaksmääramise metoodika rakendamisel võib kogu mõõdetud elektrienergia ja kasuliku soojuse kogutoodangu arvesse võtta siis, kui koostootmisüksuse üldine tõhusus on võrdne või suurem kui:
nagu on sätestatud direktiivi II lisas. |
6.2. |
Reaalselt koostootmisrežiimis töötavate mikrokoostootmisüksuste (kuni 50 kWe) puhul on lubatud võrrelda 1. etapi alusel arvutatud üldist tõhusust tootja esitatud tõendatud väärtustega, kui direktiivi 2004/8/EÜ III lisa punktis b osutatud primaarenergia sääst on suurem kui null. |
7. 3. etapp
7.1. |
Kui koostootmisüksuse üldine tõhusus on künnisväärtustest väiksem (75–80 %), võib olla tegemist mitte-CHP-elektrienergia tootmisega ning koostootmisüksus jagatakse kaheks kujuteldavaks osaks: CHP-osa ja mitte-CHP-osa. |
7.2. |
CHP-osa puhul kontrollib jaama käitaja koormusgraafikut (kasuliku soojuse nõudlus) ja hindab, kas üksus töötab teatavatel perioodidel koostootmise maksimaalrežiimil. Kui see on nii, mõõdab jaama käitaja koostootmisüksuses toodetud soojusenergia ja elektrienergia tegeliku toodangu asjaomases olukorras ja asjaomasel perioodil. Saadud andmete põhjal saab käitaja määrata elektrienergia ja soojusenergia tegeliku suhte (Ctegelik). (5) |
7.3. |
Elektrienergia ja soojusenergia tegelik suhe võimaldab käitajal välja arvutada, millist osa aruandeperioodil mõõdetud elektrienergiast võib valemi ECHP = HCHP × Ctegelik alusel käsitada CHP-elektrienergiana. |
7.4. |
Selliste koostootmisüksuste puhul, mida alles projekteeritakse või mis töötavad esimest aastat ja mille puhul ei ole võimalik mõõtmisandmeid esitada, võib kasutada elektrienergia ja soojusenergia kavandatud suhet (Ckavandatud) koostootmise maksimaalrežiimil. CHP-elektrienergia arvutatakse järgmise valemi järgi: ECHP = HCHP × Ckavandatud. |
8. 4. etapp
8.1. |
Kui koostootmisüksuse elektrienergia ja soojusenergia tegelik suhe ei ole teada, võib jaama käitaja CHP-elektrienergia arvutamiseks kooskõlas direktiivi 2004/8/EÜ II lisaga kasutada elektrienergia ja soojusenergia vaikimisi määratud suhet (Cvaikimisi). CHP-elektrienergia arvutatakse järgmise valemi järgi: ECHP = HCHP × Cvaikimisi. |
8.2. |
Sellisel juhul peab aga käitaja teatama riigi ametiasutusele või direktiivi 2004/8/EÜ artikli 5 alusel liikmesriigi määratud pädevale asutusele, miks elektrienergia ja soojusenergia tegelikku suhet ei ole kindlaks määratud, millise perioodi kohta puuduvad andmed ja mida on tehtud olukorra parandamiseks. |
9. 5. etapp
9.1. |
3. ja 4. etapis arvutatud elektrienergiat võetakse arvesse koostootmisprotsessi tõhususe määramise metoodika rakendamisel, sealhulgas koostootmisprotsessi primaarenergia säästu arvutamisel. |
9.2. |
Primaarenergia säästu arvutamiseks on vaja määrata mitte-CHP-kütusekulu. Mitte-CHP-kütusekulu arvutamisel jagatakse mitte-CHP-elektrienergia toodang jaama elektrienergia tootmise tõhususe väärtusega. |
II. Koostootmise süsteemi piirid
1. Koostootmise süsteemi piirid kulgevad ümber koostootmisprotsessi enda. Seireotstarbelised kasutatud kütusekoguse ja energiatoodangu mõõdikud tuleks paigaldada asjaomastele piiridele.
2. Koostootmisüksus toodab energiatooteid tarbimisala jaoks. Tarbimisala ei kuulu koostootmisüksusesse, vaid tarbib koostootmisüksuse energiatoodangut. Nimetatud kaks ala ei pruugi tootmiskohas olla geograafiliselt eraldatud, vaid võivad paikneda nii, nagu on kujutatud järgmisel joonisel. Tarbimisalaks võib olla tööstuslik protsess, soojus- ja elektrienergia üksiktarbija, kaugkütte või -jahutussüsteem ja/või elektrivõrk. Kõikidel juhtudel kasutab tarbimisala koostootmisüksuse energiatoodangut (vt joonis 2).
Joonis 2
Koostootmisüksuse ala
3. CHP-elektrienergia toodangut mõõdetakse elektrigeneraatorite klemmidel ning igasugune koostootmisüksuse tööks vajalik sisetarbimine arvestatakse selle hulka. Elektrienergia toodangust ei arvestata maha sisetarbimiseks kulunud elektrienergiat.
4. Muid soojus- või elektrienergia tootmiseks kasutatavaid seadmeid, näiteks ainult soojusenergiat tootvaid katlaid ja ainult elektrienergiat tootvaid üksusi, mis koostootmisprotsessis ei osale, ei arvestata koostootmisüksuse hulka, nagu on näidatud joonisel 3.
Joonis 3
Õige süsteemipiiride valimine abikatelde ja tippkoormuse katelde puhul (GT – gaasiturbiin, G – generaator, FB – kütusekatel, HRB – soojusutilisaatorkatel)
VALE |
ÕIGE |
|
|
5. Sekundaarsed auruturbiinid (vt joonis 4) peavad moodustama koostootmisüksuse osa. Sekundaarse auruturbiini elektrienergia toodang moodustab koostootmisüksuse energiatoodangu osa. Lisaelektrienergia tootmiseks vajalik soojusenergia arvestatakse maha kogu koostootmisüksuse kasuliku soojuse toodangust.
Joonis 4
Õige süsteemipiiride valimine sekundaarsete auruturbiinide puhul (ST – auruturbiin)
VALE |
ÕIGE |
|
|
6. Jõumasinate (st mootorite või turbiinide) jadaühenduse puhul (kus ühe jõumasina toodetud soojusenergia konverteeritakse auruturbiinile suunatavaks auruks) ei tohi jõumasinaid arvestada eraldi, isegi kui auruturbiin asub teises tootmiskohas (vt joonis 5).
Joonis 5
Koostootmisüksuse piirid jõumasinate ühendamise puhul
7. Kui esimene jõumasin ei tooda elektrienergiat ega mehaanilist energiat, kulgeb koostootmisüksuse piir ümber teise jõumasina. Teise jõumasina kasutatud kütusekogus on esimese jõumasina soojustoodang.
(1) Mehaaniline energia on termodünaamiliselt võrdväärne elektrienergiaga, ümberarvutustegur on 1.
(2) V.a mikrokoostootmisüksused, vt 2. etapp (punkt 6.2).
(3) Sh vältimatud soojusenergia kaod ja koostootmisüksuses toodetud n-ö majanduslikult põhjendamata nõudlusega soojusenergia.
(4) Kasutatud kütusekogust tuleks mõõta ühikutes, mis on võrdväärsed nende ühikutega, milles mõõdetakse asjaomaste kütusekoguste tootmiseks kasutatavat peamist kütust.
(5) CHP-elektrienergia arvutamiseks kasutatavat elektrienergia ja soojusenergia suhet võib kasutada ka CHP-elektritootmisvõimsuse arvutamiseks juhul, kui üksus ei saa töötada koostootmise maksimaalrežiimil: PCHP = QCHP × C, kus PCHP on CHP-elektritoodang, QCHP on CHP-soojustoodang ning C on elektrienergia ja soojusenergia suhe.
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/62 |
KOMISJONI OTSUS,
8. detsember 2008,
millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimikud, mis on esitatud üksikasjalikuks läbivaatuseks seoses Aureobasidium pullulans’i ja dinaatriumfosfonaadi võimaliku kandmisega nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7709 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/953/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 91/414/EMÜ on ette nähtud ühenduse loetelu koostamine toimeainete kohta, mida on lubatud lisada taimekaitsevahenditesse. |
(2) |
Bio-ferm GmbH esitas Austria ametiasutustele 17. aprillil 2008 toimiku toimeaine Aureobasidium pullulans’i kohta koos taotlusega lisada kõnealune toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. ISK Biosciences Europe S.A. esitas 21. mail 2008 Prantsusmaa ametiasutustele toimiku toimeaine dinaatriumfosfonaadi kohta koos taotlusega lisada kõnealune toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. |
(3) |
Austria ja Prantsusmaa ametiasutused on teatanud komisjonile, et esialgse läbivaatuse põhjal vastavad asjaomaste toimeainete kohta esitatud toimikud direktiivi 91/414/EMÜ II lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele. Samuti näib, et esitatud toimikud vastavad direktiivi 91/414/EMÜ III lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele ühe asjaomast toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi puhul. Taotlejad on vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 edastanud seejärel asjaomased toimikud komisjonile ja teistele liikmesriikidele, samuti toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele. |
(4) |
Käesoleva otsusega tuleks ühenduse tasandil ametlikult kinnitada, et kõnealuseid toimikuid peetakse põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele ning vähemalt ühe asjaomast toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi puhul III lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele. |
(5) |
Käesolev otsus ei tohiks piirata komisjoni õigust nõuda taotlejalt täiendavate andmete või teabe esitamist teatavate toimiku punktide selgitamiseks. |
(6) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ilma et see piiraks direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 4 kohaldamist, vastavad käesoleva otsuse lisas nimetatud toimeainete kohta esitatud toimikud, mis on esitatud komisjonile ja liikmesriikidele eesmärgiga kanda kõnealused ained nimetatud direktiivi I lisasse, põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi II lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele.
Samuti vastavad kõnealused toimikud nimetatud direktiivi III lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele ühe asjaomast toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi puhul, võttes arvesse kavandatud kasutusviise.
Artikkel 2
Referentliikmesriigid jätkavad artiklis 1 osutatud asjakohaste toimikute üksikasjalikku läbivaatamist ning esitavad komisjonile selle läbivaatamise tulemused ja soovitused artiklis 1 osutatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise või kandmata jätmise kohta ning sellega seotud tingimused nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt aasta jooksul alates käesoleva otsuse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 8. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.
LISA
KÄESOLEVAS OTSUSES KÄSITLETUD TOIMEAINED
Tavanimetus, CIPACi nr |
Taotleja |
Taotluse esitamise kuupäev |
Referentliikmesriik |
Aureobasidium pullulans CIPACi nr: ei kohaldata |
bio-ferm GmbH |
17. aprill 2008 |
AT |
Dinaatriumfosfonaat CIPACi nr: 808 |
ISK Biosciences Europa S.A. |
21. mai 2008 |
FR |
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/64 |
KOMISJONI OTSUS,
15. detsember 2008,
millega muudetakse otsust 2006/133/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike võtma ajutiselt haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks lisameetmeid Portugali muude alade suhtes kui need, kus kõnealust haigustekitajat teadaolevalt ei esine
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8298 all)
(2008/954/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Portugal rakendab kooskõlas komisjoni otsusega 2006/133/EÜ (2) kava, et takistada männi nematoodi levikut teistesse liikmesriikidesse ja ka oma territooriumil. |
(2) |
Rootsi ja Soome teavitasid komisjoni 2008. aasta augusti ja oktoobri vahel, et Portugali saadetistes on mitmel juhul avastatud männi nematoodiga nakatunud puitu. Nendest juhtudest lähtuvalt teavitas Rootsi 18. septembril 2008 komisjoni lisameetmetest, mida ta võtab, et vältida männi nematoodi sissetoomist oma territooriumile ja selle levikut. |
(3) |
Hispaania teavitas 12., 14. ja 18. novembril 2008 komisjoni juhtudest, kus vastuvõtlikku puitu ja puittooteid, sealhulgas puidust pakkematerjali, toodi Portugalist Hispaaniasse, ilma et otsusega 2006/133/EÜ kehtestatud nõuetest oleks kinni peetud. Mõnedel juhtudel avastati männi nematoodi olemasolu. |
(4) |
Portugal võttis 20. novembril 2008 vastu ministri otsuse Portaria nr 1339-A/2008, sealhulgas otsuse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 meetmete kohaldamise kohta Portugali mandriosast pärit ja ühendusesiseseks kaubavahetuseks või ekspordiks ette nähtud puidust pakkematerjali suhtes. |
(5) |
Kõnealust teavet arvesse võttes on vaja enne piiritletud alalt väljaviimist töödelda ja märgistada mitte ainult värsket puumaterjali, vaid kogu piiritletud aladelt pärit vastuvõtlikku puitu, mis on pakkekastide, karpide, salvede, trumlite ja muude samalaadsete pakendite, puitaluste, äärtega puitaluste ja muude kaubaaluste, kaubaaluste puidust äärte, pakkimispuidu, tugipostide ja aluspuude kujul, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda. |
(6) |
Kõnealune teave näitab ka, et piiritletud aladelt pärit mis tahes tüüpi vastuvõtliku puidu, välja arvatud põhjenduses 5 osutatud tüüpide veo suhtes kehtivaid nõudeid ei kohaldata täiel määral. Neid asjaolusid arvesse võttes on asjakohane kehtestada üldine keeld sellise puidu väljaviimiseks piiritletud aladelt. Erandeid üldisest keelust tuleks lubada vastuvõtliku puidu väljaviimise suhtes heakskiidetud tootmisettevõtetest. Nendele ettevõtetele annab tegevusloa ja neid ettevõtteid kontrollib vastutav ametiasutus, et tagada puidu tõhus töötlemine. Komisjon peaks koostama kõnealuste asutuste nimekirja ja seda ajakohastama. Jälgitavus tuleks tagada taimepassi või märgistuse abil, nagu on sätestatud kohaldatavas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni standardis. |
(7) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalus võtta meetmeid, et kindlaks teha, kas piiritletud aladelt nende territooriumile veetav vastuvõtlik puit, puukoor ja taimed ei ole nakatunud männi nematoodi. |
(8) |
Seepärast tuleks otsust 2006/133/EÜ vastavalt muuta. |
(9) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2006/133/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 3
Muud sihtliikmesriigid kui Portugal võivad:
a) |
kontrollida Portugalist pärit ja nende territooriumile toodud vastuvõtliku puidu ja koore ning vastuvõtlike taimede saadetisi männi nematoodi suhtes; |
b) |
võtta edasisi vajalikke meetmeid selliste saadetiste ametlikuks järelevalveks, et kindlaks teha, kas need vastavad käesoleva otsuse lisas kehtestatud tingimustele. Kui leiab kinnitust, et tingimusi ei ole järgitud, võetakse asjakohased meetmed kooskõlas nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ artikliga 11.”. |
Artikkel 2
Otsuse 2006/133/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 3
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed käesoleva otsuse täitmiseks ja muudavad vajaduse korral meetmeid, mis nad on võtnud enda kaitseks männi nematoodi sissetoomise ja levimise vastu, nii et need vastaksid käesolevale otsusele. Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 15. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.
(2) ELT L 52, 23.2.2006, lk 34.
LISA
Otsuse 2006/133/EÜ lisas punkt 1 asendatakse järgmisega:
1. Ilma et see piiraks punktis 2 osutatud sätete kohaldamist, kui piiritletud aladelt veetakse muudele aladele, mis ei ole teiste liikmesriikide või kolmandate riikide piiritletud alad, ning kui piiritletud ala piirkonnast, kust on leitud männi nematoodi, veetakse piiritletud ala puhvervööndina määratletud alade osasse:
a) |
vastuvõtlikke taimi ühenduses asuvatesse sihtkohtadesse, antakse nendega kaasa taimepass, mis on koostatud ja välja antud vastavalt komisjoni direktiivile 92/105/EMÜ (1) pärast seda, kui:
|
b) |
vastuvõtlikku puitu ja eraldatud koort, välja arvatud puit, mis esineb järgmisel kujul:
siiski kaasa arvatud ka eraldatud koort ning puitu, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, ei tohi piiritletud alalt välja viia; vastutav ametiasutus võib lubada erandit sellest keelust, kui ühenduses asuvatesse sihtkohtadesse veetava puidu või eraldatud koorega on kaasas alapunktis a osutatud taimepass, pärast seda, kui puit või eraldatud koor on läbinud asjakohase kuumtöötluse, nii et puidu sisetemperatuur tõuseb 30 minutiks vähemalt 56 °C-ni, et tagada elusate männi nematoodide puudumine; |
c) |
vastuvõtlikku puitu, mis on täielikult või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud laastude, tükikeste või puidujäätmetena, ei tohi piiritletud alalt välja viia; vastutav ametiasutus võib lubada erandit sellest keelust, kui ühenduses asuvatesse sihtkohtadesse veetava puidu või eraldatud koorega on kaasas alapunktis a osutatud taimepass pärast asjakohase fumigatsiooni läbimist, et tagada elusate männi nematoodide puudumine; |
d) |
vastuvõtlikku puitu, mis on pakkimispuidu, tugipostide ja aluspuudena, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, samuti puit, mis on pakkekastide, karpide, salvede, trumlite ja muude samalaadsete pakenditena, puitaluste, äärtega puitaluste ja muude kaubaalustena, kaubaaluste puidust äärtena, mida mitmesuguste objektide veol tegelikult kasutatakse või ei kasutata, ei tohi piiritletud alalt välja viia; vastutav ametiasutus võib lubada erandit sellest keelust, kui puitu on töödeldud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 „Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” I lisas kirjeldatud heakskiidetud viisil ning märgistatud vastavalt kõnealuse standardi II lisale. |
Vastutav ametiasutus annab töötlemisettevõtetele loa alapunktides b, c ja d osutatud töötluse läbiviimiseks ning alapunktides b ja c nimetatud vastuvõtlikule puidule alapunktis a osutatud taimepasside väljastamiseks või alapunktis d nimetatud vastuvõtliku puidu märgistamiseks kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardiga nr 15. Heakskiidetud töötlemisettevõtteid kontrollitakse ametlikult järjepidevalt, et tagada töötlemise tõhusus ja puidu jälgitavus.
Komisjon koostab nende töötlemisettevõtete nimekirja, millele vastutav ametiasutus on tegevusloa andnud, ning edastab selle nimekirja alalisele taimetervise komiteele ja teistele liikmesriikidele. Nimekirja ajakohastatakse vastavalt ametlike kontrollimiste tulemustele, et tagada töötlemise tõhusus ja puidu jälgitavus, ja direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud järeldustele.
Portugal tagab, et vaid nimekirjas olevad töötlemisettevõtted võivad väljastada alapunktides b ja c nimetaud vastuvõtlikule puidule alapunktis a osutatud taimepasse või märgistada alapunktis d nimetatud vastuvõtlikku puitu kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardiga nr 15.
Vastuvõtliku puidu, puukoore või taimede veo puhul antakse saadetise iga ühikuga kaasa punktis a osutatud taimepass või märgistatakse need vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile nr 15.
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/67 |
KOMISJONI OTSUS,
16. detsember 2008,
millega muudetakse otsust 2006/410/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 lõike 2 ning artiklite 143d ja 143e, nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 4 lõike 1 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 23 lõike 2 kohaselt EAFRDle ja EAGFi kuludeks eraldatavad summad
(2008/955/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõikeid 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni otsuses 2006/410/EÜ (2) on sätestatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (3) artikli 10 lõike 2 ning artiklite 143d ja 143e, nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 (4) artikli 4 lõikes 1 sätestatud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjade ning nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 479/2008 (mis käsitleb veinituru ühist korraldust) (5) artikli 23 lõike 2 kohaselt EAFRDle eraldatavad summad ja EAGFi kuludeks eraldatav netobilanss. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 23 lõikes 2 ning II ja III lisas sätestatud veinitoetuse programmist maaelu arengusse ümberpaigutavate vahendite summasid on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1246/2008. (6) |
(3) |
Seepärast tuleks otsust 2006/410/EÜ vastavalt muuta, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
Otsuse 2006/410/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
(2) ELT L 163, 15.6.2006, lk 10.
(3) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.
(5) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.
(6) ELT L 335, 13.12.2008, lk. 32.
LISA
„LISA
(miljonites eurodes) |
||||||
Eelarveaasta |
EAFRDle eraldatavad summad |
EAGFi kuludeks eraldatav netobilanss |
||||
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 lõige 2 |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 143d |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 143e |
Määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 4 lõige 1 |
Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 23 lõige 2 |
||
2007 |
984 |
22 |
|
|
|
44 753 |
2008 |
1 241 |
22 |
|
362 |
|
44 592 |
2009 |
1 305,7 |
22 |
|
424 |
40,66 |
44 886,64 |
2010 |
1 310,8 |
22 |
|
506 |
82,11 |
45 225,09 |
2011 |
1 290,8 |
22 |
484 |
516,3 |
122,61 |
45 181,29 |
2012 |
1 292,3 |
22 |
484 |
522,4 |
122,61 |
45 649,69 |
2013 |
1 293 |
22 |
484 |
522,4 |
122,61 |
46 129,99” |
SOOVITUSED
Komisjon
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/69 |
KOMISJONI SOOVITUS,
4. detsember 2008,
mis käsitleb radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse kolmandatesse riikidesse eksportimise kriteeriume
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7570 all)
(2008/956/Euratom)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 33 teist lõiku ja artikli 124 teist taanet,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse poolt tekitatud ioniseeriva kiirguse ohu eest kaitsmiseks võetud meetmed lähtuvad rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud kiirguskaitse põhimõtetest. |
(2) |
Kõnealuste põhimõtete tõhusaks toimimiseks peavad need moodustama osa riiklikust reguleerimissüsteemist. |
(3) |
Vastavalt ühenduse ohutuskultuuris valitsevatele seisukohtadele radioaktiivsete ainetega seotud tegevuse suhtes tuleb radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse nõuetekohaseks käitlemiseks tagada tegelik sõltumatus reguleerivate asutuste ja ettevõtjate vahel. |
(4) |
Otsuse lubada radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedu kolmandatesse riikidesse teevad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused. |
(5) |
Eksportiva liikmesriigi pädevad asutused peaksid direktiivi 2006/117/Euratom artikli 16 lõike 1 punktis c viidatud kriteeriumitest lähtudes kujundama arvamuse, kas kolmandatel riikidel on halduslikku ja tehnilist suutlikkust ning õiguslik struktuur radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse ohutuks käitlemiseks. |
(6) |
Nende kriteeriumite rakendamisel peaksid liikmesriigid lähtuma nendevahelise hierarhia põhimõttest. |
(7) |
Kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlev ühiskonventsioon on põhiline asjakohane rahvusvaheline õigusakt, mis reguleerib kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist. |
(8) |
Lisaks eelnimetatud kriteeriumitele võib radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedude lubamisel kolmandatesse riikidesse arvestada ka muid tegureid, nagu näiteks poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, eetilised, teaduslikud ja avaliku turvalisusega seotud küsimused. |
(9) |
Direktiivi 2006/117/Euratom artiklis 2 käsitletakse liikmesriigi või selles liikmesriigis asuva ettevõtte, kellele saadetakse radioaktiivsed jäätmed töötlemiseks või muud materjalid radioaktiivsete jäätmete taaskasutuse eesmärgil, õigust saata radioaktiivsed jäätmed pärast töötlemist tagasi päritoluriiki. Lisaks sellele on kõnealuses artiklis sätestatud, et direktiiv 2006/117/Euratom ei mõjuta liikmesriigi või selles liikmesriigis asuva ettevõtte, kellele kasutatud tuumkütus ümbertöötamiseks saadetakse, õigust saata ümbertöötamise käigus taaskasutusse võetud radioaktiivsed jäätmed päritoluriiki tagasi. |
(10) |
Käesolevas soovituses ette nähtud kriteeriumid on kooskõlas direktiivi 2006/117/Euratom artikli 21 alusel moodustatud nõuandekomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
1. |
Radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse eksportimisel kolmandatesse riikidesse peaksid direktiivi 2006/117/Euratom artikli 16 lõike 1 punktis c viidatud kriteeriumitest lähtuvalt kehtima järgmised nõuded:
|
2. |
Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud nõuetele täitmise hindamiseks peaksid liikmesriigid arvestama kolmandate riikide vastavust järgmistele kriteeriumitele:
|
3. |
Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriikide pädevad asutused radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedude lubamisel kolmandatesse riikidesse arvestada ka muid tegureid, nagu näiteks poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, eetilised ja avaliku turvalisusega seotud küsimused. |
4. |
Liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd käesoleva soovituse elluviimist käsitleva teabe vahetamise eesmärgil. |
Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 4. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Andris PIEBALGS
(1) ELT L 337, 5.12.2006, lk 21.
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/72 |
EUROOPA ÜHENDUSE NING TAANI JA FÄÄRI SAARTE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2008,
20. november 2008,
millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vahelise kokkuleppe protokolli nr 1 lisa I ja II tabelit
(2008/957/EÜ)
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vahel sõlmitud kokkulepet (1) (edaspidi „kokkulepe”), eriti selle artikli 34 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kokkuleppe protokolli nr 1 lisas täpsustatakse tollimaksud ja muud tingimused, mida tuleb kohaldada teatavate Fääri saartelt pärit ja sealt ühendusse imporditud kala- ja kalandustoodete suhtes. |
(2) |
Nimetatud lisaga on ühendus andnud soodustusi mitmete Fääri saartelt pärit kalandustoodete suhtes. |
(3) |
Fääri saared on taotlenud soolatud ja kuivatatud põhjaatlandi süsika (Pollachius virens), tavalise tõrikodalase (Buccinum undatum) ja süvavee-punakrabi (Geryon affinis) lisamist protokolli nr 1 lisa I tabeli nende kalandustoodete loetellu, mida võib ühendusse importida tollimaksuvabalt. |
(4) |
On otstarbekas lisada need kalandustooted sellesse tabelisse. Nende suhtes tuleks siiski kohaldada tariifikvoote, mis tuleks lisada protokolli nr 1 lisa II tabelisse, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Kokkuleppe protokolli nr 1 lisa I tabelisse lisatakse järgmised read:
„0305 |
Kala, kuivatatud (vinnutatud), soolatud või soolvees, külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid: |
|
|
– kuivatatud (vinnutatud) kala, soolatud või soolamata, kuid suitsutamata: |
|
|
|
0305 59 |
– – muud: |
|
|
0305 59 80 |
– – – muud: |
|
|
ex 0305 59 80 |
– – – – põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens) |
0 |
TQ nr 5 |
0306 |
Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid vähkidest: |
|
|
– külmutatud: |
|
|
|
0306 14 |
– – krabid: |
|
|
0306 14 90 |
– – – muud: |
|
|
ex 0306 14 90 |
– – – – süvavee-punakrabi (Geryon affinis) |
0 |
TQ nr 6 |
0307 |
Molluskid, kojaga või ilma, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; muud veeselgrootud (v.a vähid ja molluskid), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide: |
|
|
– muu, k.a inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide: |
|
|
|
0307 91 00 |
– – elusad, värsked või jahutatud: |
|
|
ex 0307 91 00 |
– – – tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum) |
0 |
TQ nr 7 |
0307 99 |
– – muud: |
|
|
– – – külmutatud: |
|
|
|
0307 99 18 |
– – – – muud: |
|
|
ex 0307 99 18 |
– – – – – tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum) |
0 |
TQ nr 7 |
1605 |
Tooted ja konservid vähkidest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest: |
|
|
1605 90 |
– muud |
|
|
– – molluskid: |
|
|
|
1605 90 30 |
– – – muud: |
|
|
ex 1605 90 30 |
– – – – tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum) |
0 |
TQ nr 7” |
Artikkel 2
Kokkuleppe protokolli nr 1 lisa II tabelisse lisatakse järgmised read:
„0305 |
Kala, kuivatatud (vinnutatud), soolatud või soolvees, külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid: |
|
|
– kuivatatud (vinnutatud) kala, soolatud või soolamata, suitsutamata: |
|
|
|
0305 59 |
– – muud: |
|
|
0305 59 80 |
– – – muud: |
|
|
ex 0305 59 80 |
– – – – põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens) |
0 |
TK nr 5 (2) 750 |
0306 |
Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid vähkidest: |
|
|
– külmutatud: |
|
|
|
0306 14 |
– – krabid: |
|
|
0306 14 90 |
– – – muud: |
|
|
ex 0306 14 90 |
– – – – süvavee-punakrabi (Geryon affinis) |
0 |
TK nr 6 (2) 750 |
0307 |
Molluskid, kojaga või ilma, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; muud veeselgrootud (v.a vähid ja molluskid), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide: |
|
|
– muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide: |
|
|
|
0307 91 00 |
– – elusad, värsked või jahutatud: |
|
|
ex 0307 91 00 |
– – – tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum) |
0 |
TK nr 7 (2) 1 200 |
0307 99 |
– – muud: |
|
|
– – – külmutatud: |
|
|
|
0307 99 18 |
– – – – muud: |
|
|
ex 0307 99 18 |
– – – – – tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum) |
0 |
TK nr 7 (2) 1 200 |
1605 |
Tooted ja konservid vähkidest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest: |
|
|
1605 90 |
– muud |
|
|
– – molluskid: |
|
|
|
1605 90 30 |
– – – muud: |
|
|
ex 1605 90 30 |
– – – – tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum) |
0 |
TK nr 7 (2) 1 200 |
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2008.
Tórshavn, 5. november 2008
Ühiskomitee nimel
eesistuja
Herluf SIGVALDSSON
(1) EÜT L 53, 22.2.1997, lk 2.
(2) 2008. aasta tariifikvootide mahud arvutatakse põhimahtude alusel võrdeliselt selle osaga aastast, mis on möödunud enne tariifikvootide kohaldamist.”
III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/75 |
NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/958/ÜVJP,
16. detsember 2008,
millega muudetakse ühismeedet 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 14. novembril 2005 vastu ühismeetme 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (1) (EUPOL COPPS) kehtivusajaga kolm aastat. EUPOL COPPSi täitmise etapp algas 1. jaanuaril 2006. |
(2) |
EUPOL COPPSi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 14. novembrist 2005 kuni 31. detsembrini 2008 on 14 900 000 eurot. |
(3) |
EUPOL COPPSi volitusi tuleks pikendada kahe aasta võrra ning kehtestada tuleks EUPOL COPPSi tegevusega seotud kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009. |
(4) |
Missiooni struktuuris tuleks samuti pöörata tähelepanu tõhustatud meetmetele õigusriigi valdkonnas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:
Artikkel 1
Ühismeedet 2005/797/ÜVJP muudetakse järgmiselt:
1) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Kestus Missiooni kestus on viis aastat.” |
2) |
Artiklile 5 lisatakse järgmine punkt:
|
3) |
Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Nõukogu otsustab igal asjakohasel aastal EUPOL COPPSi tegevusega seotud kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma 2006., 2007., 2008., 2009. ja 2010. aastaks.” |
4) |
Artikli 17 teine lõik asendatakse järgmisega: „Ühismeede kehtib 31. detsembrini 2010.” |
Artikkel 2
TEUPOL COPPSi tegevusega seotud kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 on 6 200 000 eurot.
Artikkel 3
Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 4
Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 16. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
R. BACHELOT-NARQUIN
(1) ELT L 300, 17.11.2005, lk 65.
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/77 |
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2008/959/ÜVJP,
16. detsember 2008,
millega muudetakse ühist seisukohta 2008/586/ÜVJP, millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 15 ja 34,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta. (1) |
(2) |
Nõukogu võttis 15. juulil 2008 vastu ühise seisukoha 2008/586/ÜVJP, millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP. (2) |
(3) |
Nõukogu täheldas, et teatavad isikud on osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP tähenduses ning tuleks seega lisada loetelusse isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes nimetatud ühist seisukohta kohaldatakse (edaspidi „loetelu”), kooskõlas selle artikli 1 lõikes 4 kehtestatud kriteeriumidega. |
(4) |
Nõukogu jõudis samuti järeldusele, et loetelu tuleks täiendada üht rühmitust käsitlevate andmetega. |
(5) |
Loetelu tuleks seega vastavalt ajakohastada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:
Artikkel 1
Lisas toodud isikud lisatakse loetelusse isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP.
Artikkel 2
Ühise seisukoha 2008/586/ÜVJP lisa punkt 2, kanne 13 asendatakse järgmisega:
„13. |
Euskadi Ta Askatasuna/Tierra Vasca y Libertad – ETA (Basque Fatherland and Liberty/Baskimaa ja Vabadus; terrorirühmituses ETA osalevad järgmised organisatsioonid: K.a.s., Xaki, Ekin, Jarrai-Haika-Segi, Gestoras pro-amnistía, Askatasuna, Batasuna (teise nimega Herri Batasuna; teise nimega Euskal Herritarrok), Acción Nacionalista Vasca/Euskal Abertzale Ekintza (ANV/EAE), Partido Comunista de las Tierras Vascas/Euskal Herrialdeetako Alderdi Komunista (PCTV/EHAK))”. |
Artikkel 3
Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 4
Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 16. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
R. BACHELOT-NARQUIN
(1) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93
(2) ELT L 188, 16.7.2008, lk 71
LISA
Artiklis 1 nimetatud isikute loetelu
1. ISIKUD
1. |
* ALEGRÍA LOINAZ, Xavier, sündinud 26. november 1958 Donostias (Gipuzkoa), isikutunnistus nr 15.239.620 – ETA tegevliige, K.a.s.’i/Ekin’i liige |
2. |
* ASPIAZU RUBINA, Miguel de Garikoitz, sündinud 6. juulil 1973 Bilbaos (Biskaia), isikutunnistus nr 14.257.455 – ETA tegevliige |
3. |
* BELOQUI RESA, María Elena, sündinud 12. juunil 1961 Aretas (Araba), isikutunnistus nr 14.956.327 – ETA tegevliige, Xaki liige |
4. |
* CAMPOS ALONSO, Miriam, sündinud 2. septembril 1971 Bilbaos (Biskaia), isikutunnistus nr 30.652.316 – ETA tegevliige, Xaki liige |
5. |
* CORTA CARRION, Mikel, sündinud 15. mail 1959 Ordizias (Gipuzkoa), isikutunnistus nr 08.902.967 – ETA tegevliige, Xaki liige |
6. |
* EGUIBAR MICHELENA, Mikel, sündinud 14. novembril 1963 Donostias (Gipuzkoa), isikutunnistus nr 44.151.825 – ETA tegevliige, Xaki liige |
7. |
* IRIONDO YARZA, Aitzol, sündinud 8. märtsil 1977 Donostias (Gipuzkoa), isikutunnistus nr 72.467.565 – ETA tegevliige |
8. |
* MARTITEGUI LIZASO, Jurdan, sündinud 10. mail 1980 Durangos (Biskaia), isikutunnistus nr 45.626.584 – ETA tegevliige |
9. |
* OLANO OLANO, Juan Mariá, sündinud 25. märtsil 1955 Gaintzas (Gipuzkoa), isikutunnistus nr 15.919.168 – ETA tegevliige, Gestoras Pro-amnistía/Askatasuna liige |
10. |
* OLARRA AGUIRIANO, José María, sündinud 27. juulil 1957 Tolosas (Gipuzkoa), isikutunnistus nr 72.428.996 – ETA tegevliige, Xaki liige |
11. |
* RETA DE FRUTOS, José Ignacio, sündinud 3. juulil 1959 Elorrios (Biskaia), isikutunnistus nr 72.253.056 – ETA tegevliige, Gestoras Pro-amnistía/Askatasuna liige |
12. |
* TXAPARTEGI NIEVES, Nekane, sündinud 8. jaanuaril 1973 Asteasus (Gipuzkoa), isikutunnistus nr 44.140.578 – ETA tegevliige, Xaki liige |
13. |
* URRUTICOECHEA BENGOECHEA, José Antonio, sündinud 24. detsembril 1950 Ugao-Miraballesis (Biskaia), isikutunnistus nr 14.884.849 – ETA tegevliige |
Parandused
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/79 |
Komisjoni 13. detsembri 2007. aasta direktiivi 2007/72/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ seoses liigi Galega orientalis Lam. lisamisega) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 329, 14. detsember 2007 )
Leheküljel 38 lisa punkti 1 alapunkti a 14. veerus
asendatakse
„10 (e)”
järgmisega:
„10 (n)”
Leheküljel 39 lisa punkti 1 alapunkti b 7. veerus
asendatakse:
„(e)”
järgmisega:
„0 (e)”
17.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/79 |
Komisjoni 8. märtsi 2005. aasta määruse 2005/23/EÜ (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/25/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 62, 9. märts 2005 )
Esikaanel sisukorras ja leheküljel 14 asendatakse pealkiri
järgmisega: