16.12.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1248/2008,

15. detsember 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2008.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

16.12.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1249/2008,

10. detsember 2008,

milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkti m koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 204 lõike 2 punktile h on ühenduse rümpade klassifitseerimisskaala suhtes vaja kõnealust määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2009. Seepärast peaksid liikmesriigid kõnealuste ühenduse klassifitseerimisskaalade ning nendel põhinevatest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastu võtma ja neid kohaldama alates 1. jaanuarist 2009.

(2)

Ühenduse rümpade liigitusskaalade rakenduseeskirjad on seni sätestatud mitmes õigusaktis, eelkõige komisjoni 10. märtsi 1982. aasta määruses (EMÜ) nr 563/82, millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1208/81 (täiskasvanud veiste turuhindade kindlaksmääramise kohta rümpade ühenduse liigitusskaala alusel) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) komisjoni 24. oktoobri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2967/85, millega kehtestatakse ühenduse searümpade liigitusskaala üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) komisjoni 13. veebruari 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 344/91, millega kehtestatakse ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala kohaldamisala laiendamist käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1186/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (4) komisjoni 16. veebruari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 295/96, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 1892/87 kohaldamiseks täiskasvanud veiste turuhindade registreerimisele ühenduse rümpade liigitusskaala alusel, (5) komisjoni 20. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 103/2006, millega võetakse vastu ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala kohaldamise lisasätted, (6) komisjoni 20. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 908/2006, millega kehtestatakse ühenduse tüüpiliste sealihaturgude loetelu, (7) komisjoni 24. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1128/2006 turustusetapi kohta, millega on seotud searümpade keskmine hind, (8) komisjoni 5. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1319/2006 liikmesriikide ja komisjoni teatava vastastikuse sealihasektorialase teabevahetuse kohta, (9) komisjoni 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 710/2008, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade turuhinna arvutamisel kasutatavad kaalumiskoefitsiendid 2008./2009. turustusaastaks, (10) komisjoni 11. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 22/2008, millega kehtestatakse ühenduse lambarümpade liigitusskaala üksikasjalikud eeskirjad, (11) komisjoni 7. septembri 1983. aasta otsus 83/471/EMÜ ühenduse inspekteerimiskomitee kohta seoses täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala kohaldamisega. (12) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealused määrused ja otsus asendada ühe aktiga.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõikega 1 on ette nähtud, et ühenduse rümpade klassifitseerimisskaalasid kohaldatakse täiskasvanud veiste ja sigade rümpade suhtes vastavalt kõnealuse määruse V lisas sätestatud konkreetsetele eeskirjadele, liikmesriigid võivad kohaldada ühenduse klassifitseerimisskaalat ka lambarümpade suhtes.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 punktis a on sätestatud, et veise- ja vasikalihasektoris kohaldatakse ühenduse rümpade klassifitseerimisskaalasid täiskasvanud veiste rümpade suhtes. Kõnealuse määruse III lisa IV punkti lõikes 2 määratletakse täiskasvanud veised vastavalt looma eluskaalule. Olenemata kõnealusest määratlusest ning ühtse kohaldamise tagamiseks on asjakohane lubada liikmesriikidel muuta kohustuslikuks ühenduse skaala kohaldamine selliste veiste rümpade suhtes, kelle konkreetne vanus on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1760/2000 (millega kehtestatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomine, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamine) (13) ettenähtud identifitseerimise ja registreerimise süsteemi alusel. Kõnealust identifitseerimise ja registreerimise süsteemi tuleks samuti kasutada määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis II osutatud rümpade jagamisel A ja B kategooriasse.

(5)	Täiskasvanud veiste ja lammaste rümpade ühtse klassifitseerimise tagamiseks ühenduses on vaja täpsemalt määratleda määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis III ja punkti C alapunktis III osutatud lihakusklassid ja rasvaladestus.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktiga III on ette nähtud topeltlihaselisusega veistelt saadud rümpade lihakusklass S. Võttes arvesse, et kõnealune konkreetne lihakusklass kajastab veisekarja konkreetseid omadusi mõnes liikmesriigis, on asjakohane sätestada, et liikmesriikidel on võimalus kasutada lihakusklassi S.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 43 teise taande punkti m alapunktile iii võib täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimise üldisest kohustusest lubada erandeid liikmesriikidele, kes seda taotlevad konkreetsetele väiksemahulistele ettevõtetele. Ühenduse klassifitseerimisskaala kohaldamisest saadud kogemuste põhjal peavad liikmesriigid asjakohaseks sellise erandi lubamist tapamajadele, kus tapetakse aastas keskmiselt kuni 75 täiskasvanud veist nädalas. Võttes arvesse kõnealuste tapamajade toodangu piiratud mahtu, peab komisjon sellist erandit põhjendatuks. Samadel põhjustel oli selline erand ette nähtud määruse (EMÜ) nr 344/91 artikli 2 lõike 2 esimese taandega. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 43 teise taande punkti m alapunkti iii kohaldamise lihtsustamiseks on asjakohane võimaldada liikmesriikidel endil sellist erandit lubada.

(8)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 43 punkti m alapunktis iv on sätestatud, et liikmesriikidele on antud luba loobuda searümpade klassifitseerimisskaala kohaldamisest. Kõnealust sätet tuleb eelkõige kohaldada väiksemahuliste ettevõtete suhtes, kus tapetakse keskmiselt kuni 200 siga nädalas.

(9)	Turu läbipaistvuse parandamist silmas pidades tuleks ühenduse klassifitseerimisskaala täpse kohaldamise tagamiseks täpsustada klassifitseerimise tingimused ja praktilised meetodid, täiskasvanud veiste, sigade ja lammaste rümpade kaalumine ja identifitseerimine.

(10)

Siiski tuleks sellest sätestada teatavad erandid, eelkõige seoses rümpade klassifitseerimise ja kaalumise tähtajaga automatiseeritud liigitustehnikate tehnilise rikke korral, rümpade klassifitseerimist ja kõiki rümpi ise konditustavaid tapamaju tähistavate templite või etikettide asukohaga. Searümpade puhul peaks kaal käsitlema jahutatud rümba kaalu, mis arvutatakse kindlaksmääratava ümberarvestusteguri kohaldamisega kaalumistulemusele. Kõnealune tegur võib varieeruda sõltuvalt ajast, mis jääb sea kaela avamise ja kaalumise vahele. Seetõttu tuleb lubada eespool nimetatud teguri kohandamist.

(11)	Füüsilist või juriidilist isikut, kes laseb veiseid tappa, tuleks teavitada tapmiseks antud loomade klassifitseerimise tulemustest. Tarnijate suhtes täieliku läbipaistvuse tagamiseks peaks kõnealune teave hõlmama ka konkreetseid täiendavaid andmeid.

(12)	Täiskasvanud veiste ja lammaste rümpade klassifitseerimise täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peaksid kõnealust klassifitseerimist teostama töötajad, kellel on litsentsi või tõendiga kinnitatud vajalik kvalifikatsioon.

(13)

Selleks et lubada alternatiivseid meetodeid täiskasvanud veiste rümpade lihakuse ja rasvkatte visuaalseks hindamiseks, võib kehtestada automaatsed liigitustehnikad, kui need põhinevad statistiliselt tõestatud meetoditel. Automaatsete liigitustehnikate lubamine peaks sõltuma teatavate tingimuste ja nõuete, samuti statistilise vea piirnormi järgimisest, mida tuleb täpsustada.

(14)

Tuleks ette näha võimalus muuta pärast litsentsi andmist täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimise automaatsete liigitustehnikate tehnilisi näitajaid, et parandada nende täpsust. Selliste muudatuste puhul peaks siiski olema nõutav eelneva nõusoleku saamine pädevatelt asutustelt, kes peaksid kindlaks tegema, kas sellised muudatused tagavad vähemalt sama täpsuse taseme.

(15)

Searümba väärtus määratakse kindlaks eelkõige selle kaalu ja tailihasisalduse suhte põhjal. Et tagada tailihasisalduse hindamine objektiivsel alusel, peaks kõnealune hindamine toimuma rümba konkreetsete anatoomiliste osade kinnitatud ja statistiliselt tõestatud meetoditega. Kuna searümpade tailihasisalduse hindamisel võib kohaldada eri meetodeid, on vaja tagada, et meetodi valik ei mõjuta hinnangulist tailihasisaldust. Searümba kaubandusliku väärtuse kindlaksmääramisel tuleks lubada ka muid hindamiskriteeriume kui kaal ja hinnanguline tailihasisaldus.

(16)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunktis III on sätestatud, et lammaste rümbad tuleb liigitada eri klassidesse lihakuse ja rasvasuse alusel. Vähem kui 13 kg kaaluvate tallerümpade liigitamiseks võib lubada kasutada muid kriteeriume, eelkõige kaalu, liha värvust ja rasvaladestust.

(17)

Täiskasvanud veiste, sigade ja lammaste rümpade liigitamise usaldusväärsust peaksid kontrollima inspekteeritavatest ettevõtetest sõltumatud asutused korrapäraste kohapealsete kontrollidega. Kõnealuste kontrollide teostamiseks tuleks kehtestada tingimused ja miinimumnõuded, sealhulgas teostatud kontrollide aruandlus ja võimalikud järelmeetmed. Kui täiskasvanud veiste rümbad on klassifitseeritud automatiseeritud liigitustehnikate kasutamisega, tuleks kehtestada konkreetsed kohapealseid kontrolle käsitlevad täiendavad sätted, mis hõlmaks ka kõnealuste kontrollimiste sageduse suurendamist esialgse ajavahemiku jooksul pärast litsentsi andmist.

(18)

Veise-, sea- ja lambarümpade võrreldavate hindade saamiseks ühenduses on vaja ette näha, et hindade registreerimisel viidatakse täpselt määratletud turustusetapile. Lisaks sellele tuleb kindlaks määrata täiskasvanud veiste ja lammaste rümpade ELi võrdlusesitusviis. Tuleks kindlaks määrata ka teatavad paranduskoefitsiendid, millega mõnedes liikmesriikides kasutatavad esitusviisid teisendatakse ühenduse võrdlusesitusviisiks.

(19)	Selle tagamiseks, et rümpade registreeritud hinnad on liikmesriigi veise-, sea- ja lambalihasektoris tüüpilised, on vaja määratleda kategooriad ja klassid ning konkreetsed kriteeriumid, mille alusel määratletakse ettevõtted või isikud, kelle jaoks hinna registreerimine on kohustuslik.

(20)

Veiserümpade hindade registreerimiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud otsustada, kas jagada oma territoorium osadeks ning kui selle kasuks otsustatakse, siis kui mitmeks piirkonnaks. Ühendkuningriigi jaoks on asjakohane ette näha, et hinna registreerimine oleks seotud kahe piirkonnaga, nimelt Suurbritannia ja Põhja-Iirimaaga.

(21)	Juhul kui liikmesriigid on moodustanud täiskasvanud veiste rümpade hindade kindlaksmääramiseks piirkondlikud komiteed, tuleks näha ette, et nende liikmeskond tagab tasakaalustatud ja objektiivse käsitluse ning et nende komiteede määratud hindu võetakse arvesse siseriikliku hinna arvutamisel.

(22)	Juhul kui täiskasvanud veiste tarnijatele tehakse lisamakseid, peaksid ettevõtted või isikud, kelle jaoks hinna registreerimine on kohustuslik, olema kohustatud tegema teatavaid hinnaparandusi, et vältida keskmise siseriikliku hinna arvutamise mis tahes moonutamist.

(23)	Keskmiste nädalahindade arvutamiseks tuleks liikmesriikide jaoks sätestada praktiline meetod. Komisjonile teatatakse kord nädalas kõnealustest hindadest, mis on ühenduse tasandil kaalutud keskmiste hindade kindlaksmääramise alus.

(24)	Täiskasvanud veiste rümpade hindade registreerimise järelevalvega seoses peaksid liikmesriigid olema kohustatud andma komisjonile korrapäraselt konkreetset teavet.

(25)

Ühenduse looma- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ühtse kohaldamise tagamiseks kogu ühenduses on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõikega 2 ette nähtud kohapealsed kontrollid, mida ühenduse nimel teostab ühenduse inspekteerimiskomitee, kuhu kuuluvad komisjoni eksperdid ja liikmesriikide määratud eksperdid. Kõnealuse komitee koosseisu ja toimimise kohta tuleb kindlaks määrata rakenduseeskirjad.

(26)	On vaja ette näha, et liikmesriigid võtavad teatavad meetmed ühenduse klassifitseerimisskaalade nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, et tagada hinnaaruandluse täpsus ja karistada mis tahes rikkumiste eest. Lisaks sellele on liikmesriigid kohustatud nendest meetmetest komisjonile teatama.

(27)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühenduse veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 43 punktis m sätestatule.

II   PEATÜKK

VEISELIHASEKTOR

Artikkel 2

Reguleerimisala ja üldsätted

1.   Veise- ja vasikalihasektoris kohaldatakse ühenduse rümpade klassifitseerimisskaalat täiskasvanud veiste rümpade suhtes.

2.   Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisa IV osa lõikest 2 võivad liikmesriigid otsustada, et lõikes 1 osutatud ühenduse klassifitseerimisskaalat kohaldatakse selliste veiste rümpade suhtes, kelle vanus tapmisel on 12 kuud või rohkem.

3.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunkti II kohaldamisel eristatakse kuni kaheaastaste noorte kastreerimata isasloomade rümbad (kategooria A) ja muude kastreerimata isasloomade rümbad (kategooria B) looma vanuse järgi.

4.   Lõikes 2 ja 3 osutatud veiste vanust kontrollitakse määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotise kohaselt igas liikmesriigis loodud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi andmete põhjal.

Artikkel 3

Lihakusklasse ja rasvaladestust käsitlevad lisasätted

Täiendavad üksikasjalikud sätted määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis III osutatud lihakusklassi ja rasvaladestuse mõistete kohta sätestatakse käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 4

Lihakusklass S

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis III osutatud lihakusklassi S võivad liikmesriigid kasutada, et võtta arvesse nende veisekarja konkreetseid omadusi.

Artikkel 5

Erand rümpade kohustuslikust klassifitseerimisest

Liikmesriigid võivad otsustada, et määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis V sätestatud täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimise nõuete kohaldamine ei ole kohustuslik sellistele tapamajadele, kus tapetakse aastas keskmiselt kuni 75 täiskasvanud veist nädalas.

Artikkel 6

Klassifitseerimine ja identifitseerimine

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis V osutatud klassifitseerimist ja identifitseerimist teostavad tapamajad ise.

2.   Rümba klassifitseerimine, identifitseerimine ja kaalumine peab toimuma hiljemalt ühe tunni jooksul pärast looma kaela avamist.

Kui artiklis 9 osutatud automatiseeritud liigitustehnikate abil ei ole rümba klassifitseerimine võimalik, siis toimub rümpade klassifitseerimine ja identifitseerimine tapapäeval.

3.   Rümpade identifitseerimine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktides II ja III osutatud märgiga, mis näitab kategooriat ning lihakus- ja rasvasusklassi.

Märgistatakse templijäljendiga rümba välispinnale, kasutades kustutamatut ja mittetoksilist templivärvi vastavalt meetodile, mille on heaks kiitnud pädev asutus; tähed ja numbrid peavad olema vähemalt 2 cm kõrgused.

Märgid kantakse seljaosa tagaveerandile selgroo neljanda lüli kohale ja esiveerandil rinnakule 10 ja 30 cm vahelisele kaugusele rinnakuluu otsast. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka muid kohti igal rümbaveerandil, tingimusel et nad komisjoni sellest eelnevalt teavitavad.

4.   Vaatamata komisjoni määruse (EÜ) nr 1669/2006 (14) artikli 4 lõike 3 punktile c ja komisjoni määruse (EÜ) nr 826/2008 (15) I lisa punkti I alapunktile a võivad liikmesriigid lubada märgistamise asendamist etikettide kasutamisega järgmistel tingimustel:

a)	etikette võivad hoida ja kinnitada ainult heakskiidetud ettevõtted, kus loomi tapetakse; etikettide suurus peab olema vähemalt 50 cm2;

b)	lisaks lõikes 3 sätestatud nõuetele peavad etikettidel olema tapamaja loa number, looma tunnus- või tapanumber, tapakuupäev ja rümba kaal ja vajaduse korral viide sellele, et klassifitseerimine on toimunud automatiseeritud liigitustehnikate abil;

c)	punktis b osutatud märked peavad olema täiesti loetavad ja parandused ei ole lubatud, v.a juhul, kui need on etiketil selgelt märgitud ning tehtud pädeva asutuse järelevalve ning kõnealuse asutuse määratud tegelike kasutustingimuste kohaselt;

d)	etiketid peavad olema võltsimis- ja rebenemiskindlad ning püsivalt kinnitatud iga rümbaveerandi lõike 3 kolmandas lõigus määratletud kohtadele.

Etikettide kasutamine on kohustuslik, kui klassifitseerimine on toimunud artiklis 11 osutatud automatiseeritud liigitustehnikate abil.

5.   Lõigetes 3 ja 4 osutatud märke ja etikette ei tohi eemaldada enne rümbaveerandite konditustamist.

6.   Kategooria tähistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktile II ja kõnealuse määruse artikli 2 lõigetele 3 ja 4.

Alaliigid või vajaduse korral vanuse põhjal jaotamise kategooriad märgitakse muude tähiste abil kui need, mida kasutatakse klassifitseerimisel.

7.   Lõigetes 3–6 sätestatud kohustused, mis on seotud täiskasvanud veiste rümpade identifitseerimisega, ei kehti nende heakskiidetud tapamajade suhtes, kes konditustavad ise kõik saadud rümbad.

Artikkel 7

Teatis klassifitseerimise tulemuste kohta

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktile V teostatud klassifitseerimise tulemused teatatakse kirjalikult või elektroonilisel teel füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on lasknud veised tappa.

2.   Klassifitseerimise tulemuste edastamisel märgitakse kaubaarvele või sellele lisatud dokumendile, mis on adresseeritud looma tarnijale või selle puudumisel tapmise eest vastutavale füüsilisele või juriidilisele isikule, rümba kohta järgmised andmed:

a)	kategooria ning lihakusklass ja rasvaladestus, kasutades vastavaid määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktides II ja III osutatud tähti ja numbreid;

b)	rümba kaal vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 2, täpsustades, kas tegemist on tapasooja või jahutatud rümba kaaluga;

c)	rümpade esitusviis konksul kaalumise ja klassifitseerimise hetkel;

d)	vajaduse korral, et klassifitseerimine on toimunud automatiseeritud liigitustehnikate abil.

3.   Liikmesriigid võivad taotleda, et lõike 2 punktis a osutatud teatisega on hõlmatud ka lihakuse ja rasvaladestuse alaliigid, kui selline teave on kättesaadav.

Lõike 2 punktis c osutatud rümba esitusviisi märge ei ole kohustuslik, kui liikmesriigi tasemel vastuvõetud õigusaktide kohaselt on lubatud vaid üks rümba esitusviis.

Artikkel 8

Kvalifitseeritud klassifitseerijate teostatav klassifitseerimine

Liikmesriigid tagavad, et klassifitseerimist teostavad pädevad, vastava litsentsiga klassifitseerijad. Litsentsi võib asendada liikmesriigi antud tõend, kui selline tõend vastab kvalifikatsioonitunnistusele.

Artikkel 9

Automatiseeritud liigitustehnikate kasutamise lubamine

1.   Liikmesriigid võivad anda välja litsentsi automatiseeritud liigitustehnikate kasutamise lubamise kohta nende territooriumil või selle osas.

Loa andmise eeltingimuseks on II lisa A osas sätestatud sertifitseerimiskatse tingimuste ja miinimumnõuete täitmine.

Vähemalt kaks kuud enne sertifitseerimiskatse algust edastavad liikmesriigid komisjonile II lisa B osas osutatud teabe. Liikmesriigid nimetavad sõltumatu asutuse, kes analüüsib sertifitseerimiskatse tulemusi. Kahe kuu jooksul pärast sertifitseerimiskatse lõpetamist esitavad liikmesriigid komisjonile II lisa C osas nimetatud teabe.

2.   Kui automatiseeritud liigitustehnika kasutamise litsents antakse välja sertifitseerimiskatse põhjal, mille jooksul on kasutatud rohkem kui üht rümba esitusviisi, ei tohi nende rümpade esitusviiside erinevus põhjustada erinevusi klassifitseerimistulemustes.

3.   Pärast komisjonile teatamist võivad liikmesriigid anda automatiseeritud liigitustehnikate kasutamist lubava litsentsi nende territooriumil või selle osas ilma sertifitseerimiskatset korraldamata juhul, kui sama automatiseeritud liigitustehnika kasutamisele on juba antud litsents kõnealuse liikmesriigi teises osas või teises liikmesriigis sertifitseerimiskatse alusel, mis on läbi viidud rümpadega, mida nad käsitavad kõnealuses liikmesriigis või selle osas tapetud täiskasvanud veiste kategooria, kehaehitus- ja rasvkatteklassi puhul samaväärselt tüüpilisena.

4.   Litsentsi saanud automatiseeritud liigitustehnikate tehniliste näitajate muutmine on lubatud ainult pärast kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste nõusoleku saamist ja tingimusel, et tõendatakse, et selliste muudatuste tulemuseks on sertifitseerimiskatse ajal saaduga vähemalt sama täpsuse tase.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest, millele nad on nõusoleku andnud.

Artikkel 10

Klassifitseerimine automatiseeritud liigitustehnikaid kasutades

1.   Ettevõtted, mis klassifitseerivad rümpasid automatiseeritud liigitustehnikaid kasutades, peavad:

a)	määrama rümba kategooria; sel eesmärgil kasutatakse määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotises nimetatud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi;

b)	koostama igapäevaseid kontrolliaruandeid automatiseeritud liigitustehnikate toimimise kohta, sealhulgas vajaduse korral kõigi tekkinud puudujääkide ja võetud meetmete kohta.

2.   Klassifitseerimine automaatseid liigitustehnikaid kasutades on kehtiv ainult juhul, kui

a)	rümba esitusviis on identne sertifitseerimiskatses kasutatuga või

b)	asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele nõuetekohaselt tõendatakse, et rümba erinev esitusviis ei mõjuta klassifitseerimise tulemusi, mis on saadud automatiseeritud liigitustehnikaid kasutades.

Artikkel 11

Kohapealne kontroll

1.   Artiklis 8 osutatud klassifitseerijate tulemust ning rümpade klassifitseerimist ja identifitseerimist määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktiga V hõlmatud ettevõtetes kontrollib koha peal ilma ette teatamata klassifitseerimisasutustest ja ettevõtetest sõltumatu asutus.

Klassifitseerimisasutustest sõltumatuse nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui kontrollijaks on pädev asutus.

2.   Kontroll tuleb läbi viia vähemalt kaks korda iga kolme kuu jooksul kõikides heakskiidetud ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 75 täiskasvanud veist nädalas. Iga kontroll peab hõlmama vähemalt 40 juhuslikult valitud rümpa.

Heakskiidetud ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt 75 või vähem täiskasvanud veist nädalas, määrab liikmesriik oma riskianalüüsi põhjal kindlaks teostatavate kontrollide sageduse ja kontrollitavate rümpade miinimumkoguse, võttes eelkõige arvesse täiskasvanud veiste tapaarvu asjaomastes tapamajades ning eelmiste kontrollide käigus tehtud tähelepanekuid kõnealustes tapamajades.

Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad on võtnud seoses teise alapunkti sätete kohaldamisega hiljemalt 1. juuliks 2009 ja edasistest muudatustest teavitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul.

3.   Kõigis heakskiidetud ettevõtetes, kus klassifitseerimiseks kasutatakse automatiseeritud liigitamistehnikat, tuleb esimese 12 kuu jooksul pärast artikli 9 lõikes 1 osutatud litsentsi andmist iga kolme kuu kohta teha vähemalt kuus kontrollimist. Seejärel tuleb kõigis heakskiidetud ettevõtetes, kus klassifitseerimiseks kasutatakse automatiseeritud liigitamistehnikat, kontrolle läbi viia vähemalt kaks korda iga kolme kuu jooksul. Iga kontroll peab hõlmama vähemalt 40 juhuslikult valitud rümpa. Kontrollitakse eelkõige:

a)	rümba kategooriat;

b)	automatiseeritud klassifitseerimistehnikate täpsust, kasutades II lisa A3 osas nimetatud punktide ja piirangute süsteemi;

c)	rümba esitusviisi;

d)	automatiseeritud liigitamistehnikate igapäevast kalibreerimist, samuti kõiki muid asjakohaseid tehnilisi aspekte, mille kaudu tagatakse, et automatiseeritud liigitamistehnikaid kasutades saadav täpsuse tase on vähemalt sama hea kui sertifitseerimiskatsel saadud tase;

e)	artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud igapäevaseid kontrollimisaruandeid.

4.   Kui kontrollide eest vastutav asutus ei kuulu riigiasutuse haldusalasse, tuleb lõigetes 2 ja 3 sätestatud kontrollimised teostada riigiasutuse järelevalve all samadel tingimustel vähemalt kord aastas. Riigiasutusele teatatakse kontrollimiste eest vastutava organi töö tulemustest korrapäraselt.

Artikkel 12

Ülevaatusaruanded ja järelmeetmed

1.   Riiklikud kontrolliasutused koostavad artiklis 11 osutatud kontrolle käsitlevad inspekteerimisaruanded ja säilitavad neid. Kõnealustes aruannetes märgitakse kontrollitud rümpade arv ning ebaõigelt klassifitseeritud või identifitseeritud rümpade arv. Aruandes märgitakse ka üksikasjad rümpade esitusviiside kohta, mida on kasutatud ja vajaduse korral nende vastavus ühenduse eeskirjadele.

2.   Kui artiklis 11 osutatud kontrollide käigus tuvastatakse olulisel hulgal ebaõiget klassifitseerimist ja eeskirjadele mittevastavaid identifitseerimisi

a)	suurendatakse kontrollitavate rümpade arvu ja kohapealsete kontrollide sagedust;

b)	artiklis 8 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud litsentsid või tõendid võib kehtetuks tunnistada.

Artikkel 13

Registreeritav turuhind

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 punktis a osutatud ühenduse klassifitseerimisskaala alusel kindlaksmääratav turuhind on looma tarnijale makstav tapamaja netohind ilma käibemaksuta. Kõnealune hind väljendatakse käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud ning tapamaja konksul kaalutud ja liigitatud rümba 100 kilogrammi kohta.

2.   Arvestatakse rümba tapasooja kaalu, mis on kindlaks tehtud hiljemalt ühe tunni jooksul pärast looma kaela avamist.

Rümba jahutatud kaal vastab esimeses lõigus osutatud tapasooja rümba kaalule, millest lahutatakse 2 %.

3.   Turuhindade kindlaksmääramiseks esitatakse rümp välisrasva eemaldamata, kusjuures kael on lõigatud veterinaarnõuete kohaselt:

a)	neerudeta;

b)	neerurasvata;

c)	vaagnarasvata;

d)	vahelihase kõõluselise osata;

e)	vahelihase lihaselise osata;

f)	ilma sabata;

g)	ilma seljaajuta;

h)	ilma kubemevoldi rasvkoeta;

i)	ilma rasvkoeta tagaosa sisetüki pinnal;

j)	ilma kägiveeni ja sellega külgneva rasvkoeta.

4.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunkti V teise lõigu kohaldamisel ja erandina käesoleva artikli lõikest 3 välisrasva eemaldamine hõlmab üksnes välisrasva osalist eemaldamist

a)	reiepiirkonnast, sirloinilt ja keskosa ribidelt;

b)	rinnaku lamedalt osalt, anuse ja genitaalide kaugemast ümbrusest ja sabalt;

c)	sisetükilt.

5.   Kui rümpade esitusviis pärast konksul kaalumist ja liigitamist erineb lõikes 3 sätestatud esitusviisist, kohandatakse rümba kaalu, kohaldades kõnealuselt esitusviisilt võrdlusesitusviisile üleminekuks vajalikke III lisas täpsustatud korrigeerimistegureid. Sel juhul kohandatakse vastavalt rümba iga 100 kilogrammi hinda.

Kui esimeses lõigus osutatud kohandused on liikmesriigi territooriumil ühesugused, arvutatakse need riiklikul alusel. Kui sellised kohandused on tapamajades erinevad, arvutatakse need iga konkreetse juhu jaoks eraldi.

Artikkel 14

Kategooriad ja klassid turuhinna registreerimiseks

1.   Turuhindu registreeritakse riigis ja ühenduses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 punktis a osutatud ühenduse klassifitseerimisskaala alusel iga nädal ning registreerimine on seotud kõnealuse määruse V lisa punkti A alapunktis II täpsustatud viie kategooria järgmiste lihakus- ja rasvasusklassidega:

a)	kuni kaheaastaste noorte kastreerimata isasloomade rümbad: U2, U3, R2, R3, O2, O3;

b)	muude kastreerimata isasloomade rümbad: R3;

c)	kastreeritud isasloomade rümbad: U2, U3, U4, R3, R4, O3, O4;

d)	poeginud emasloomade rümbad: R3, R4, O2, O3, O4, P2, P3;

e)	muude emasloomade rümbad: U2, U3, R2, R3, R4, O2, O3, O4.

2.   Liikmesriigid otsustavad ise, kas nende territooriumi tuleb lugeda üheks piirkonnaks või see tuleb jagada mitmeks piirkonnaks. Selle otsuse tegemisel arvestatakse:

a)	nende territooriumi suurust;

b)	võimalikku haldusjaotust;

c)	hindade geograafilist varieerumist.

Ühendkuningriik peab koosnema vähemalt kahest piirkonnast, nimelt Suurbritanniast ja Põhja-Iirimaast, mida omakorda võib osadeks jagada esimeses lõigus osutatud kriteeriumide alusel.

Artikkel 15

Tüüpilised hinnad

1.   Hindu peab registreerima:

a)	sellise tapamaja käitaja, kus tapetakse aastas vähemalt 20 000 omakasvatatud või oma nimel kasvatatud ja/või ostetud täiskasvanud veist;

b)	liikmesriigi nimetatud sellise tapamaja käitaja, kus tapetakse aastas vähem kui 20 000 omakasvatatud või oma nimel kasvatatud ja/või ostetud täiskasvanud veist;

c)	füüsiline või juriidiline isik, kes saadab aastas tapamajja tapmisele vähemalt 10 000 täiskasvanud veist, ning

d)	liikmesriigi nimetatud füüsiline või juriidiline isik, kes saadab aastas tapamajja tapmisele vähem kui 10 000 täiskasvanud veist.

Liikmesriik peab tagama, et hindade registreerimine hõlmab vähemalt:

a)	25 % tapaarvust piirkondades, mis kokku hõlmavad vähemalt 75 % selle liikmesriigi kogutapaarvust, ja

b)	30 % tema territooriumi piires tapetud täiskasvanud veistest.

2.   Lõike 1 kohaselt registreeritud hinnad on sellised tapakaaluhinnad, mis on arvutatud asjaomasel registreerimisperioodil tapetud täiskasvanud veiste kohta artikli 13 lõikes 2 osutatud jahutatud rümba kaalu alusel.

Kui tapamajas tapetakse tapamaja käitaja kasvatatud või tema nimel kasvatatud täiskasvanud veiseid, registreeritakse hinnana sama nädala jooksul selles tapamajas tapetud samaväärsesse kategooriasse ja klassi kuuluvate rümpade eest makstud keskmine hind.

Iga artikli 14 lõikes 1 osutatud klassi kohta registreeritava hinna juurde märgitakse sellega seotud rümpade keskmine kaal ning kas hinda on või ei ole parandatud selleks, et võtta arvesse artiklis 13 osutatud elemente.

Artikkel 16

Nädala hindade arvutamine

1.   Artikli 15 kohaselt ajavahemikul esmaspäevast pühapäevani registreeritud hinnad:

a)	teatab tapamaja käitaja või asjaomane füüsiline või juriidiline isik kirjalikult või elektroonilisel teel liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt liikmesriigi määratud kellaajaks või

b)	tehakse liikmesriigi valikul pädevale asutusele teatavaks tapamajas või füüsilise või juriidilise isiku tegevuskohas.

Kui aga liikmesriik on moodustanud mingi piirkonna hindade kindlaksmääramise komitee ja selle komitee liikmeskonda kuulub võrdsel arvul täiskasvanud veiste ja nende rümpade ostjaid ja müüjaid ning selle esimees on pädeva asutuse töötaja, võib liikmesriik anda korralduse, et hinnad ja andmed tuleb saata otse asjaomase piirkonna komitee esimehele. Kui liikmesriik ei anna niisugust korraldust, saadab pädev asutus need selle komitee esimehele. Esimees tagab, et üksikhindade teatamisel komitee liikmetele ei ole nende päritolu äratuntav.

2.   Teatatavad hinnad on klassi keskmised hinnad.

3.   Kui artikli 15 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud tapamaja või füüsiline või juriidiline isik teeb täiskasvanud veiste või nende rümpade tarnijatele lisamakseid ega arvesta neid makseid teatatud hindades, teatab ta oma liikmesriigi pädevale asutusele viimasest tema tehtud lisamaksest ja ajavahemikust, millega see makse on seotud. Edaspidi teatab ta liikmesriigile kõigi lisamaksete summad iga niisuguse makse teostamisel.

4.   Liikmesriigi pädev asutus määrab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt talle teatatud hindade alusel kindlaks iga artikli 14 lõikes 1 nimetatud klassi kohta piirkonna keskmise hinna.

Käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komiteed määravad kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt neile teatatud hindade alusel iga artikli 14 lõikes 1 nimetatud klassi kohta piirkonna keskmise hinna ning teatavad need hinnad liikmesriigi pädevale asutusele.

5.   Ühtse hinnaga ostude korral, mille puhul saadetises olevad rümbad ei kuulu ühes ja samas kategoorias rohkem kui kolme järjestikusesse lihakusklassi ja kolme järjestikusesse rasvasusklassi, võetakse lõikes 4 nimetatud hindade kindlaksmääramisel arvesse selle lihakusklassi hinda, millesse kuulub kõige rohkem rümpi, või kui rümbad jagunevad klasside vahel võrdselt, nende klasside keskmist hinda, kui niisugune klass on olemas. Kõigil muudel juhtudel seda hinda arvesse ei võeta.

Kui aga ühtse hinnaga ostud moodustavad vähem kui 35 % liikmesriigi täiskasvanud veiste kogutapaarvust, võib liikmesriik otsustada jätta niisuguste ostude hinnad lõike 4 alusel tehtavates arvutustes arvestamata.

6.   Seejärel arvutab pädev asutus iga klassi siseriikliku lähtehinna piirkondlike hindade kaalumise teel, et võtta arvesse nendega seotud piirkondade tapaarvude tähtsust asjaomases kategoorias võrreldes selle kategooria üldise tapaarvuga liikmesriigis.

7.   Pädev asutus kohandab lõikes 6 osutatud iga klassi siseriiklikku lähtehinda:

a)	et võtta arvesse kõiki artiklis 13 osutatud elemente, kui seda kohandust ei ole veel tehtud;

b)	et tagada artikli 13 lõike 2 teises lõigus osutatud jahutatud rümba kaalu alusel arvutatud hind;

c)	et võtta arvesse lõikes 3 osutatud lisamakseid, kui kohandus moodustaks vähemalt 1 % kõnealuse klassi hinnast.

Punktis c kohast parandust tehes jagab pädev asutus asjaomases liikmesriigis eelnenud rahandusaasta jooksul seoses veiselihasektoriga tehtud lisamaksete kogusumma aasta jooksul tapetud selliste täiskasvanud veiste kogukaaluga tonnides, kelle kohta on hinnad teatatud.

8.   Kui liikmesriigi pädeva asutuse arvates on talle teatatud hinnad:

a)	seotud ebaolulise rümpade arvuga, jätab ta need hinnad arvestamata;

b)	ebausaldusväärsed, võtab ta need arvesse vaid sel juhul ja siis, kui ta veendub nende usaldusväärsuses.

Artikkel 17

Nädala hindadest teatamine komisjonile

1.   Artikli 36 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile hinnad, mis on arvutatud vastavalt artikli 16 lõigetele 4–7. Enne komisjonile teatamist ei teata nad neid hindu ühelegi teisele asutusele.

2.   Kui liikmesriigis või piirkonnas ei saa erandlike asjaolude tõttu või pakkumise hooajalisusest tulenevatel põhjustel hindu olulise arvu ühte või mitmesse artikli 14 lõikes 1 osutatud klassi kuuluvate rümpade kohta registreerida, võib komisjon kasutada viimaseid enne seda juhtumit kõnealuse klassi või kõnealuste klasside kohta registreeritud hindu; kui nimetatud olukord püsib kauem kui kahe järjestikuse nädala jooksul, võib komisjon otsustada kõnealuse klassi või klassid hindade aruandlusest ajutiselt välja jätta ning sellele klassile või nendele klassidele eraldatud kaalu(d) ajutiselt ümber jaotada.

Artikkel 18

Ühenduse keskmised hinnad

1.   Igas kategoorias

a)	on iga artikli 14 lõikes 1 loetletud lihakus- ja rasvasusklassi ühenduse keskmine hind selle klassi kohta registreeritud siseriiklike turuhindade kaalutud keskmine hind. Kaalumisel lähtutakse liikmesriigi selle klassi tapaarvu osakaalust sama klassi kogutapaarvus ühenduses;

b)	on iga lihakusklassi ühenduse keskmine hind sellesse lihakusklassi kuuluvate rasvasusklasside ühenduse keskmiste hindade kaalutud keskmine. Kaalumisel lähtutakse iga rasvasusklassi tapaarvu osakaalust selle lihakusklassi kogutapaarvus ühenduses;

c)	on ühenduse keskmine hind punktis a osutatud ühenduse keskmiste hindade kaalutud keskmine. Kaalumisel lähtutakse iga punktis a osutatud klassi tapaarvu osakaalust ühenduse sama kategooria tapaarvus.

2.   Kõigi kategooriate ühenduse keskmine hind kokku on lõike 1 punktis c nimetatud keskmiste hindade kaalutud keskmine. Kaalumisel lähtutakse iga kategooria osakaalust ühenduse täiskasvanud veiste kogutapaarvus.

Artikkel 19

Liikmesriikide iga-aastane komisjoni teavitamine

Hiljemalt iga aasta 15. aprilliks edastavad liikmesriigid komisjonile:

a)	selliste tapamajade konfidentsiaalse nimekirja, mis registreerivad hindu kas artikli 15 lõike 1 punkti a või punkti b alusel, märkides iga tapamaja täiskasvanud veiste eelnenud kalendriaasta tapamahu arvudes ja võimaluse korral tapakaalu tonnides;

b)	selliste füüsiliste või juriidiliste isikute konfidentsiaalse nimekirja, kes registreerivad hindu kas artikli 15 lõike 1 punkti c või punkti d alusel, märkides nende poolt eelnenud kalendriaastal tapmisele saadetud täiskasvanud veiste arvu, väljendatuna võimaluse korral ka tapakaalu tonnides;

c)	piirkondade nimekirja, mille kohta hindu registreeritakse, ja igale piirkonnale artikli 16 lõike 6 kohaselt määratud kaalu.

III   PEATÜKK

SEALIHASEKTOR

Artikkel 20

Rümpade kohustuslik klassifitseerimine ja erandid sellest

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõikes 1 osutatud searümpade klassifitseerimisskaalat kasutavad kõik tapamajad kõikide rümpade klassifitseerimiseks, et võimaldada tootjatel saada tapamajja toodud sigade kaalul ja koostisel põhinevat õiglast tasu.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte teha käesoleva skaala kohaldamist kohustuslikuks tapamajades:

a)	mille jaoks asjaomased liikmesriigid on kehtestanud maksimaalse tapaarvu; kõnealune arv ei tohi aasta keskmises arvestuses ületada 200 siga nädalas;

b)	milles tapetakse vaid nende endi kasvandustes sündinud ja nuumatud sigu ning kus kõik saadud rümbad tükeldatakse.

Sellisel juhul teavitavad asjaomased liikmesriigid komisjoni esimeses lõigus osutatud otsusest, näidates maksimaalse tapaarvu igas tapamajas, mis on ühenduse skaala kohaldamisest vabastatud.

Artikkel 21

Kaalumine, liigitamine ja märgistamine

1.   Searümbad liigitatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunktis II määratletud klassifikatsiooni kohaselt kaalumise ajal.

Liikmesriikidel võib nende territooriumil tapetud sigade puhul lubada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras võimaldada searümpade liigitamist enne kaalumist.

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 43 punkti m alapunktile iv, määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunkti II sätetele ja käesoleva artikli lõikele 1 ei välistata liikmesriigi territooriumil tapetud sigade suhtes lisaks kaalule ja tailihasisaldusele täiendavate hindamiskriteeriumide kasutamist.

3.   Vahetult pärast liigitamist märgitakse searümpadele suurtäht, mis tähistab rümba klassi või hinnangulist tailihaprotsenti vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunkti II sätetele.

Tähed või numbrid peavad olema vähemalt kahe sentimeetri kõrgused. Märgistamisel võib kasutada mürgitut, kustutamatut ja kuumakindlat tinti või muud püsiva märgistuse viisi, mille on eelnevalt kinnitanud riigi pädevad asutused.

Ilma et see mõjutaks esimese lõigu kohaldamist, võib rümbale märkida rümba kaalu või muud vajalikuks peetavad üksikasjad.

Poolrümpadel kantakse märgistus tagakoodi või singi nahale.

Märgistusena on lubatud ka etikett, mis on kinnitatud nii, et seda ei saa rikkumata eemaldada.

4.   Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid sätestada, et rümpasid ei ole vaja märgistada, kui iga rümba kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	rümba püsivate vahenditega ühekaupa identifitseerimine;

b)	rümba tapasoe kaal ja

c)	hinnanguline tailihasisaldus.

Protokolli tuleb säilitada kuus kuud ning selle peab koostamise päeval originaaldokumendina tõendama selleks volitatud isik.

Kui aga rümpasid müüakse tervetena teise liikmesriiki, tuleb need märgistada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunktis II sätestatud asjakohase klassimääratluse või tailihasisaldust näitava protsendiga.

5.   Ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunkti III teise lõigu kohaldamist, ei tohi rümbast enne kaalumist, liigitamist ja märgistamist eemaldada rasv-, lihas- ega muud kude.

Artikkel 22

Rümba kaal

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 punkti b kohaldamisel tähendab rümba kaal jahutatud rümba massi nagu on kirjeldatud kõnealuse määruse V lisa punkti B alapunktis III.

2.   Rümp kaalutakse esimesel võimalusel pärast tapmist ning mitte hiljem kui 45 minutit pärast sea kaela avamist.

Jahutatud rümba mass vastab esimeses lõigus osutatud tapasooja rümba registreeritud kaalule, millest lahutatakse 2 %.

Kui mõni tapamaja ei suuda sea kaela avamise ja kaalumise 45minutilist ajavahemikku enamasti järgida, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada seda ajavahemikku pikendada tingimusel, et teises lõigus nimetatud 2 % suurust mahaarvestust vähendatakse 0,1 protsendipunkti võrra iga kõnealuse ajavahemiku lõpust möödunud täiendava veerandtunni kohta.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võib jahutatud rümba massi arvutada varem kindlaksmääratud absoluutkaaluvähenduste skaala järgi, mille liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas oma seakarjade omadustega ning teatanud komisjonile. Selliste skaalade kasutamine kinnitatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras, juhul kui üksikkaaluklasside vähendused vastavad võimalikult suures osas lõigetest 1 ja 2 tulenevatele vähendustele.

Artikkel 23

Searümpade tailihasisaldus

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunkti IV kohaldamisel tähendab searümpade tailihasisaldus:

—	punaste vöötlihaste kogumassi, tingimusel et neid saab eraldada noa abil, ja

—	rümba massi.

Punaste vöötlihaste kogumass saadakse kas rümba täieliku või osalise dissekteerimise teel või täieliku või osalise dissekteerimise kombinatsiooni teel riiklikult kehtestatud rümpade hindamise kiirmeetodil, mis põhineb määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud tõestatud statistilistel meetoditel.

Teises lõigus osutatud dissekteerimise võib ka asendada tailihaprotsendi hindamisega kompuutertomograafiga teostatava täieliku dissekteerimise teel tingimusel, et esitatakse piisavalt võrreldavaid dissekteerimistulemusi.

2.   Searümpade tailihasisalduse hindamise statistiline standardmeetod, mis on kinnitatud liigitusmeetodina määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunktis IV määratletud tähenduses, on kas tavaline või vähendatud valimiga vähimruutude meetod, kuid võib kasutada ka muid statistiliselt tõestatud meetodeid.

Meetod põhineb asjaomase riigi või piirkonna sealihatoodangu representatiivsel valimil, mis koosneb vähemalt 120 rümbast, mille tailihasisaldus on kindlaks tehtud vastavalt käesoleva määruse IV lisas sätestatud dissekteerimismeetodile. Kui kasutatakse mitut proovivõtu meetodit, mõõdetakse vähemalt 50 rümba keskmine tailihasisaldus vähemalt täpsusega, mis saavutati standardset statistilist meetodit kasutades 120 rümba puhul, kasutades IV lisas sätestatud meetodit.

3.   Liigitusmeetodid kinnitatakse ainult sellisel juhul, kui prognoositava vea ruutkeskmine, mis on arvutatud vähemalt 60 rümbast koosneva representatiivse valimi täieliku ristkontrolli või kõnealuse valimi katsekogumi kontrolli teel, on väiksem kui 2,5. Lisaks võetakse vea ruutkeskmise arvutamisel arvesse ka kõiki võõrväärtusi.

4.   Liikmesriigid teavitavad protokolli abil komisjoni liigitusmeetoditest, mida nad soovivad lubada oma territooriumil kohaldada, kirjeldades proovidissekteerimist ja märkides põhimõtted, millel need meetodid põhinevad, ning tailihasisalduse mõõtmiseks kasutatavad võrrandid. Protokoll peaks olema kaheosaline ja hõlmama V lisas sätestatud andmeid. Protokolli esimene osa esitatakse komisjonile enne proovidissekteerimise alustamist.

Luba liigitusmeetodite kohaldamiseks liikmesriigi territooriumil antakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras protokolli alusel.

5.   Liigitusmeetodeid tuleb kõikides üksikasjades kohaldada vastavalt kirjeldusele, mida sisaldab ühenduse otsus, millega need kinnitatakse.

Artikkel 24

Kohapealne kontroll

1.   Searümpade kaalumist, liigitamist ja märgistamist artiklis 20 osutatud ettevõtetes kontrollib koha peal ilma ette teatamata klassifitseerimisasutustest ja ettevõtetest sõltumatu asutus.

Klassifitseerimisasutusest sõltumatuse nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui kontrollijaks on pädev asutus.

2.   Kontroll tuleb läbi viia vähemalt kaks korda iga kolme kuu jooksul kõikides heakskiidetud ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt 200 ja rohkem siga nädalas.

Heakskiidetud ettevõtetele, kus tapetakse aastas keskmiselt vähem kui 200 siga nädalas, määravad kontrollide sageduse liikmesriigid.

3.   Lõigete 1 ja 2 sätete kohaldamiseks liikmesriigid:

a)	määravad kindlaks kontrollide reguleerimisala nende riskihindamise alusel, võttes eelkõige arvesse sigade tapaarvu asjaomastes tapamajades ja eelmiste kontrollide käigus tehtud tähelepanekuid kõnealustes tapamajades;

b)	teatavad komisjonile meetmetest, mida nad on võtnud seoses kõnealuste sätete kohaldamisega hiljemalt 1. juuliks 2009 ja edasistest muudatustest teavitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul.

4.   Kui kontrollide eest vastutav asutus ei kuulu riigiasutuse vastutusalasse, tuleb lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrollimised teostada riigiasutuse järelevalve all samadel tingimustel vähemalt kord aastas. Riigiasutusele teatatakse korrapäraselt kontrollimiste eest vastutava asutuse töö tulemustest.

Artikkel 25

Searümpade turuhinnad liikmesriikides

1.   Searümpade turuhind liikmesriigis võrdub selle liikmesriigi tüüpilistel turgudel või noteerimiskeskustes registreeritud noteeringute keskmisega.

2.   Lõikes 1 viidatud hind määratakse kindlaks järgmise massiga rümpade registreeritud noteeringute põhjal:

—	60 kuni vähem kui 120 kg E klassis;

—	120 kuni vähem kui 180 kg R klassis.

Kaaluklasside valik ja nende võimalik edaspidine kaalumine jääb asjaomase liikmesriigi otsustada; liikmesriik teavitab sellest komisjoni.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud tüüpilistest turgudest või noteerimiskeskustest hiljemalt 1. juuliks 2009 ja edasistest muudatustest teavitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul.

Komisjon edastab esimeses lõigus osutatud teatised liikmesriikidele.

Artikkel 26

Ühenduse keskmine hind

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 17 ja 37 osutatud searümpade keskmine turuhind ühenduses määratakse kindlaks käibemaksuta hindade põhjal, mida elussigade tarnijatele sigade tapamajadesse toomisel makstakse.

2.   Lõike 1 alusel kindlaksmääratud hinnad sisaldavad töötlemata rupsi ja loomsete jääkide väärtust ning need väljendatakse 100 kg jahutatud searümpade kohta, mis:

—	esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunkti III esimeses lõigus sätestatud võrdlusesitusviisile ja

—	kaalutakse ja klassifitseeritakse tapamaja konksudel ning mille registreeritud kaal on ümber arvestatud jahutatud rümba kaaluks käesoleva määruse artiklis 22 sätestatud meetoditel.

3.   Lõikes 1 sätestatud turuhind ühenduses määratakse kindlaks igas liikmesriigis registreeritud hindade kaalumisel iga liikmesriigi seakarja suhtelist suurust kajastava koefitsiendiga.

Esimeses lõigus osutatud koefitsiendid määratakse kindlaks iga aasta detsembri alguse sigade arvu alusel vastavalt nõukogu direktiivile 93/23/EMÜ. (16)

Artikkel 27

Komisjonile nädala noteeringutest teatamine

1.   Vastavalt artiklile 36 edastavad liikmesriigid komisjonile:

a)	vastavalt artikli 25 lõikele 1 ja artikli 26 lõigetele 1 ja 2 kindlaksmääratud noteeringud;

b)	esindavad noteeringud põrsa kohta keskmise eluskaaluga umbes 20 kilogrammi.

2.   Kui komisjon ei saa üht või mitut noteeringut, võtab ta arvesse viimase kättesaadava noteeringu. Kui noteering või noteeringud puuduvad kolmel järjestikusel nädalal, ei arvesta komisjon enam seda noteeringut või neid noteeringuid.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjoni taotluse põhjal määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XVII osaga hõlmatud toodete kohta järgmise teabe, kui see on kättesaadav:

a)	kolmandatest riikidest imporditud toodete turuhinnad liikmesriikides;

b)	kolmandate riikide tüüpilistel turgudel valitsevad hinnad.

IV   PEATÜKK

Lambalihasektor

Artikkel 28

Kergete tallede rümpade määratlemise kriteeriumid

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunkti III lõikes 2 osutatud kriteeriumide kohaldamise eesmärgil kohaldatakse käesoleva määruse VI lisas sätestatud eeskirju.

2.   VI lisas osutatud liha värvus määratakse kubemeosal kõhusirglihase juures standarditud värvikaardi alusel.

Artikkel 29

Lihakusklasside, rasvasuse, rümba kaalu ja liha värvusega seotud lisasätted

Täiendavad üksikasjalikud sätted määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunktis III osutatud lihakusklassi ja rasvasuse mõistete kohta sätestatakse käesoleva määruse VII lisas.

Artikkel 30

Klassifitseerimine ja identifitseerimine

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunktides III ja V osutatud klassifitseerimist ja identifitseerimist teostavad tapamajad ise.

2.   Rümba klassifitseerimine, identifitseerimine ja kaalumine peab toimuma hiljemalt ühe tunni jooksul pärast looma kaela avamist.

3.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 teises lõigus osutatud skaalale klassifitseeritud rümpade ja poolrümpade identifitseerimine osalevates ettevõtetes toimub märgiga, mis näitab rümba kategooriat ning lihakus- ja rasvasusklassi.

Kõnealune tähistamine toimub tembeldamise teel, kasutades kustutamatut ja mittetoksilist tinti vastavalt meetodile, mille on heaks kiitnud pädevad riigiasutused.

Kategooriad tähistatakse järgmiselt:

a)	L: alla kaheteistkuuliste lammaste (tallede) rümbad;

b)	S: muude lammaste rümbad.

4.   Liikmesriigid võivad lubada märgistamise asendamist muutmatu ja kindlalt kinnitatud etiketi kasutamisega.

Artikkel 31

Kvalifitseeritud klassifitseerijate teostatav klassifitseerimine

Liikmesriigid tagavad, et klassifitseerimisega tegelevad piisavalt kvalifitseeritud klassifitseerijad. Liikmesriigid määravad sellised isikud kokkuleppemenetluse teel või nimetavad sel eesmärgil vastutava asutuse.

Artikkel 32

Kohapealne kontroll

1.   Artiklis 31 osutatud klassifitseerijate toimingut ning osalevates ettevõtetes rümpade klassifitseerimist ja identifitseerimist kontrollib koha peal ilma ette teatamata liikmesriigi poolt määratud ning klassifitseerimisasutustest ja osalevatest ettevõtetest sõltumatu asutus.

Klassifitseerimisasutusest sõltumatuse nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui kontrollijaks on pädev asutus.

Kui kontrollide eest vastutav asutus ei kuulu riigiasutuse haldusalasse, tuleb esimeses lõigus sätestatud kontroll teostada riigiasutuse järelevalve all samadel tingimustel vähemalt kord aastas. Riigiasutusele teatatakse korrapäraselt kontrollimiste eest vastutava organi töö tulemustest.

2.   Kontroll tuleb läbi viia vähemalt üks kord iga kolme kuu jooksul kõikides osalevates klassifitseerimist teostavates ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt 80 ja rohkem lammast nädalas. Iga kontroll peab hõlmama vähemalt 40 juhuslikult valitud rümpa.

Osalevates ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt vähem kui 80 lammast nädalas, määrab liikmesriik oma riskianalüüsi põhjal kindlaks teostatavate kontrollide sageduse ja kontrollitavate rümpade miinimumkoguse, võttes eelkõige arvesse lammaste tapaarvu asjaomastes tapamajades ning eelmiste kontrollide käigus tehtud tähelepanekuid kõnealustes ettevõtetes.

Artikkel 33

Registreeritav turuhind

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 teises lõigus osutatud ühenduse lambarümpade klassifitseerimisskaala alusel kindlaksmääratav turuhind on ühendusest pärit lamba tarnijale makstav tapamaja netohind ilma käibemaksuta. Hind väljendatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunktis IV sätestatud võrdlusesitusviisi kohaselt esitatud ning tapamaja konksul kaalutud ja klassifitseeritud rümba kaalu 100 kilogrammi kohta.

2.   Arvesse võetav kaal on tapasooja rümba kaal, millest lahutatakse paranduskoefitsiendi kaudu jahutuskadu. Liikmesriigid teatavad komisjonile kasutatavad paranduskoefitsiendid.

3.   Kui rümpade esitusviis pärast konksul kaalumist ja klassifitseerimist erineb võrdlusesitusviisist, kohandavad liikmesriigid rümba kaalu määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunkti IV teises lõigus sätestatud paranduskoefitsientide kohaldamise teel. Liikmesriigid teatavad komisjonile kasutatavad paranduskoefitsiendid.

Artikkel 34

Hindade teatamine komisjonile

1.   Liikmesriigid, kelle lambalihatoodang ületab 200 tonni aastas, edastavad komisjonile konfidentsiaalse nimekirja tapamajadest ja/või muudest ettevõtetest, mis osalevad hindade kehtestamises vastavalt ühenduse skaalale (edaspidi „osalevad ettevõtted”) märkega osalevate ettevõtete iga-aastase ligikaudse tapamahu kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid teatavad artikli 36 kohaselt komisjonile vastavalt ühenduse skaalale iga lambaliha kvaliteediklassi keskmise hinna kõigis osalevates ettevõtetes märkega kvaliteediklassi suuruse kohta. Kui kvaliteediklass moodustab vähem kui 1 % koguhulgast, ei ole hindu vaja teatada. Liikmesriigid teatavad komisjonile samuti kogu klassifitseeritud lambaliha keskmise hinna kaalu alusel igas hinnaaruandluse eesmärgil kasutatavas skaalas.

Liikmesriigid võivad siiski jaotada iga määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunkti III lõikega 1 ette nähtud lihakus- ja rasvasusklassi kohta teatatud hinna kaalu alusel. „Kvaliteet” tähendab lihakus- ja rasvasusklassi kombinatsiooni.

Artikkel 35

Ühenduse keskmised hinnad

Lambarümpade keskmiste hindade arvutamisel ühenduses kaalutakse artikli 34 lõikes 2 osutatud hindu koefitsiendiga, mis kajastab iga liikmesriigi lambaliha toodangu suhtelist suurust ühenduse lambaliha kogutoodangu suhtes.

V   PEATÜKK

Ühised ja lõppsätted

Artikkel 36

Nädala hindadest teatamine komisjonile

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile igal nädalal, hiljemalt kolmapäeval kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) käesoleva määruse artikli 17 lõikes1, artikli 27 lõikes 1 ja artikli 34 lõikes 2 osutatud turuhinnad ja noteeringud.

Hinnad ja noteeringud on seotud ajavahemikuga esmaspäevast pühapäevani teabe andmisele eelnenud nädalal.

Teatatud hinnad ja noteeringud väljendatakse eurodes, vajaduse korral riigi omavääringus.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse elektroonilisel teel vormidel, mille komisjon annab liikmesriikide käsutusse.

Artikkel 37

Kaalumiskoefitsientide perioodiline läbivaatamine

1.   Käesoleva määruse artiklis 18, artikli 26 lõikes 3 ja artiklis 35 osutatud kaalumiskoefitsiendid vaadatakse läbi perioodiliselt, et võtta arvesse riigi ja ühenduse tasandil registreeritud suundumusi.

2.   Iga lõikes 1 osutatud läbivaatamise kohta teatab komisjon liikmesriikidele läbivaadatud kaalumiskoefitsiendid.

Artikkel 38

Ühenduse inspekteerimiskomitee

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõikes 2 osutatud ühenduse inspekteerimiskomitee (edaspidi „komitee”) vastutab kohapealsete kontrollide eest, mis hõlmavad:

a)	ühenduse veise- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalasid käsitlevate meetmete kohaldamist;

b)	turuhindade registreerimist vastavalt kõnealustele klassifitseerimisskaaladele;

c)	toodete klassifitseerimist, identifitseerimist ja märgistamist määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 6 lõike 1 punktis e sätestatud riikliku sekkumise korras toimuva kokkuostu raames veise- ja vasikalihasektoris.

2.   Komisjoni koosseisus on kõige rohkem:

a)	kolm Euroopa Komisjoni eksperti, kellest üks tegutseb komisjoni eesistujana;

b)	üks asjaomase liikmesriigi ekspert;

c)	kaheksa eksperti teistest liikmesriikidest.

Liikmesriigid nimetavad eksperte nende sõltumatuse ja võimekuse alusel, eelkõige rümpade klassifitseerimise ja turuhindade registreerimise küsimustes ning seoses asjaomase töö konkreetse laadiga.

Eksperdid ei tohi mingil juhul kasutada saadud teavet isiklikel eesmärkidel või teha seda teatavaks seoses komisjoni tööga.

3.   Kontrolle tehakse tapamajades, lihaturgudel, sekkumiskeskustes, noteerimiskeskustes ning piirkondlikes ja kesktalitustes, mis on seotud lõikes 1 osutatud sätete rakendamisega.

4.   Kohapealsed kontrollid tehakse liikmesriikides korrapäraste ajavahemike järel, mille pikkus võib erineda eelkõige sõltuvalt veise- ja lambaliha toodangu suhtelisest tähtsusest kontrollitavas liikmesriigis või klassifitseerimisskaala kohaldamisega seotud probleemidest.

Kontrollkäikude kava koostab komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikidega. Külastatava liikmesriigi esindajad võivad kontrollides osaleda.

Iga liikmesriik korraldab tema territooriumil toimuvad kontrollkäigud vastavalt Euroopa Komisjoni määratletud nõuetele. Selleks edastab liikmesriik 30 päeva enne kontrollkäiku kavandatavate kontrollkäikude üksikasjaliku kava Euroopa Komisjonile, kes võib taotleda kava muutmist.

Komisjon teatab liikmesriikidele võimalikult varakult enne iga kontrollkäiku selle kava ja toimumise.

5.   Iga kontrollkäigu lõpul kohtuvad komisjoni liikmed ja kontrollitud liikmesriigi esindajad, et arutada kontrollkäigu tulemusi. Seejärel teevad komisjoni liikmed kontrollkäigu kohta järeldused lõikes 1 osutatud punktide osas.

Inspekteerimiskomitee eesistuja koostab aruande, mis sisaldab kontrollkäigu üksikasju ja esimeses lõigus osutatud järeldusi. Aruanne saadetakse esimesel võimalusel kontrollitud liikmesriigile ja seejärel teistele liikmesriikidele.

Kui teises lõigus osutatud aruandesse on märgitud puudujääke kontrollitud tegevusvaldkondades või esitatud soovitusi tegevuse parandamiseks, teatavad liikmesriigid Euroopa Komisjonile kõikidest kavandatavatest või tehtud muudatustest hiljemalt kolm kuud pärast kuupäeva, millal aruanne edastati.

6.   Komisjoni liikmete sõidu- ja elamiskulud kannab Euroopa Komisjon vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse selliste isikute sõidu- ja elamiskulude hüvitamisel, kes ei ole seotud Euroopa Komisjoniga ja kelle viimane on kutsunud eksperdiks.

Artikkel 39

Liikmesriikide võetavad meetmed

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et

a)	tagada käesoleva määruse sätete kohaldamine;

b)	tagada teatatavate hindade täpsus vastavalt artikli 17 lõikele 1, artikli 27 lõikele 1 ja artikli 34 lõikele 2;

c)	karistada eelkõige selliste rikkumiste eest nagu templite ja etikettide võltsimine ning petlik kasutamine või litsentseerimata töötajate poolt teostatud klassifitseerimise eest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile võimalikult kiiresti lõikes 1 osutatud meetmetest.

Artikkel 40

Määrused (EMÜ) nr 563/82, (EMÜ) nr 2967/85, (EMÜ) nr 344/91, (EÜ) nr 295/96, (EÜ) nr 103/2006, (EÜ) nr 1128/2006, (EÜ) nr 908/2006, (EÜ) nr 1319/2006, (EÜ) nr 710/2008, (EÜ) nr 22/2008 ja otsus 83/471/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele ja otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse VIII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 41

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 67, 11.3.1982, lk 23.

(3)  EÜT L 285, 25.10.1985, lk 39.

(4)  EÜT L 41, 14.2.1991, lk 15.

(5)  EÜT L 39, 17.2.1996, lk 1.

(6)  ELT L 17, 21.1.2006, lk 6.

(7)  ELT L 168, 21.6.2006, lk 11.

(8)  ELT L 201, 25.7.2006, lk 6.

(9)  ELT L 243, 6.9.2006, lk 3.

(10)  ELT L 197, 25.7.2008, lk 28.

(11)  ELT L 9, 12.1.2008, lk 6.

(12)  EÜT L 259, 20.9.1983, lk 30.

(13)  EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

(14)  ELT L 312, 11.11.2006, lk 6.

(15)  ELT L 223, 21.8.2008, lk 3.

(16)  EÜT L 149, 21.6.1993, lk 1.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

16.12.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/31

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1250/2008,

12. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2005 seoses sertifitseerimisnõuetega inimtoiduks ettenähtud kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude importimiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (1) eriti selle artikli 25 punkte a ja d,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (2) eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (3) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (4) eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (5) eriti selle artiklit 63,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2074/2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004, (6) nähakse VI lisa IV ja V liites ette veterinaarsertifikaadi näidis inimtoiduks ettenähtud kalatoodete ja kahepoolmeliste molluskite impordi jaoks.

(2)

Nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ ja komisjoni 12. detsember 2008 määruses (EÜ) nr 1251/2008, millega rakendatakse direktiivi 2006/88/EÜ, milles nähakse ette loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimiseks ja ühendusse sissetoomiseks ning sätestatakse vektorliikide loetelu, (7) nähakse ette loomatervishoiunõuded, mida kohaldatakse inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimiseks ja importimiseks.

(3)	Kõnealused sätted hõlmavad impordipiiranguid teatavate vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete suhtes, mille liigid on vastuvõtlikud direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud veeloomade taudidele, ning transpordinõudeid.

(4)	Määruses (EÜ) nr 2074/2005 ettenähtud sertifikaadi näidiseid tuleb muuta, et viia nad kooskõlla direktiivi 2006/88/EÜ ja määruse (EÜ) nr 1251/2008 nõuetega.

(5)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jaos elusate kahepoolmeliste molluskite suhtes kehtestatud erinõudeid kohaldatakse ka elusate okasnahksete, mantelloomade ja meritigude suhtes. Seetõttu on asjakohane laiendada inimtoiduks ettenähtud elusate kahepoolmeliste molluskite impordisertifikaadi kohaldamisala ja kaasata ka elusad okasnahksed, mantelloomad ja meriteod.

(6)	Määrust (EÜ) nr 2074/2005 tuleks seega vastavalt muuta.

(7)	Asjakohane on kehtestada üleminekuaeg, et võimaldada liikmesriikidel ja tootmisharul võtta vajalikke meetmeid käesolevas määruses sätestatud uutele nõuetele vastamiseks.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE.

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2074/2005 muudatus

Määrust (EÜ) nr 2074/2005 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1.   Üleminekuaja jooksul kuni 30. juunini 2009 võib ühendusse importida saadetisi, mille suhtes on väljastatud veterinaarsertifikaat vastavalt määruses (EÜ) nr 2074/2005 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1664/2006) kehtestatud näidisele.

2.   Üleminekuaja jooksul kuni 31. juulini 2010 võib ühendusse importida järgmisi saadetisi, mille suhtes on väljastatud veterinaarsertifikaat vastavalt määruses (EÜ) nr 2074/2005 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1664/2006) kehtestatud näidisele:

a)	kalandusooted, mille suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2074/2005 (mida on muudetud käesoleva määrusega) VI lisa IV liites kehtestatud veterinaarsertifikaadi näidise II osas kehtestatud loomade terviseohutuse kinnitust, nagu on kirjeldatud kõnealuse II lisa märkuses 2;

b)

kahepoolmelised molluskid, okasnahksed, mantelloomad ja meriteod, mille suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2074/2005 (mida on muudetud käesoleva määrusega) VI lisa V liites kehtestatud veterinaarsertifikaadi näidise II osas kehtestatud loomade terviseohutuse kinnitust, nagu on kirjeldatud kõnealuse II lisa märkuses 2.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

---

(1)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(5)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(6)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 27.

(7)  Vt käesoleva ELT lk 41.

---

---

16.12.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/41

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1251/2008,

12. detsember 2008,

millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 2, artikleid 22 ja 25 ning artikli 61 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2006/88/EÜ sätestatakse loomatervishoiunõuded, mida tuleb kohaldada vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise ja ühendusse importimise ning läbi ühenduse toimuva transiidi suhtes. Direktiiviga 2006/88/EÜ tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu direktiiv 91/67/EMÜ (mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes) (2) alates 1. augustist 2008.

(2)

Direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt on vesiviljelusloom kasvanduses või molluskikasvatusalal kasvatatav mis tahes veeloom, kaasa arvatud dekoratiivne veeloom, tema kõigil eluetappidel, sealhulgas viljastatud mari ja sperma/sugurakud, kaasa arvatud mis tahes veeloom, keda kavatsetakse viia kasvandusse või molluskikasvatusalale. Veeloomad on kalad, molluskid ja koorikloomad.

(3)

Komisjoni 27. juuli 1999. aasta otsusega 1999/567/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ artikli 16 lõikes 1 nimetatud sertifikaadi näidis, (3) ja komisjoni 23. mai 2003. aasta otsusega 2003/390/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele haigustele vastuvõtmatutesse liikidesse kuuluvate akvakultuurloomade ja nende toodete turuleviimise eritingimused, (4) sätestatakse veeloomade turuleviimise teatavad eeskirjad, kaasa arvatud sertifitseerimisnõuded. Komisjoni 14. novembri 2003. aasta otsusega 2003/804/EÜ, milles sätestatakse edasiseks kasvatamiseks, nuumamiseks, ülekandmiseks või inimtoiduks ettenähtud molluskite, nende marja ja sugurakkude importimise loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded, (5) komisjoni 21. novembri 2003. aasta otsusega 2003/858/EÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded kasvatamiseks mõeldud eluskalade, kalamarja ja sugurakkude ning inimtoiduks mõeldud akvakultuurist pärit eluskalade ja neist saadud toodete impordiks, (6) ja komisjoni 20. septembri 2006. aasta otsusega 2006/656/EÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded dekoratiivseks otstarbeks ette nähtud kalade impordiks, (7) sätestatakse vesiviljelusloomade ühendusse importimise tingimused. Nende otsustega rakendatakse direktiivi 91/67/EMÜ.

(4)

Direktiivis 2006/88/EÜ sätestatakse, et vesiviljelusloomade turuleviimisel esitatakse veterinaarsertifikaat, kui loomad tuuakse kõnealuse direktiivi kohaselt taudivabaks tunnistatud liikmesriiki, tsooni või piirkonda või kus kohaldatakse seire- ja likvideerimisprogramme. Vastavalt sellele on asjakohane sätestada käesolevas määruses sertifitseerimisnõuded ja veterinaarsertifikaatide ühtlustatud näidised, et asendada direktiivi 91/67/EMÜ ning selle direktiivi rakendusotsuste alusel sätestatud sertifitseerimisnõuded.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (8) sätestatakse toidukäitlejatele loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, kaasa arvatud pakendamis- ja märgistamisnõuded. Enne inimtoiduks kasutamist edasiseks töötlemiseks ettenähtud vesiviljelusloomade ja nende toodete turuleviimise ja impordi kohta käesoleva määrusega ettenähtud loomatervishoiunõudeid ei tohiks teatavatel tingimustel kohaldada nende loomade ja toodete suhtes, mis on pakendatud ja märgistatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 856/2004.

(6)	Direktiivis 2006/88/EÜ sätestatakse, et liikmesriigid peavad tagama, et dekoratiivsete veeloomade turuleviimine ei ohusta veeloomade tervislikku seisundit, võttes arvesse IV lisa II osas loetletud mitteeksootilisi taude.

(7)

Ühenduse turule viidud dekoratiivsed veeloomad, mis on ette nähtud rajatiste jaoks, millel puudub otsekontakt loodusvetega, täpsemalt suletud dekoratiivrajatiste jaoks, ei kujuta endast ühenduse teistele vesiviljelusvaldkondadele ega looduslikele populatsioonidele sama ohtu. Niisiis ei tohiks käesoleva direktiivi alusel selliste loomade puhul veterinaarsertifikaati nõuda.

(8)

Et anda liikmesriikidele, mille kogu territoorium või selle teatavad tsoonid või piirkonnad on kuulutatud vabaks ühest või mitmest mitteeksootilisest taudist, millele dekoratiivsed veeloomad on vastuvõtlikud, teavet suletud dekoratiivrajatiste jaoks ettenähtud dekoratiivsete veeloomade liikumise kohta nende territooriumile, on asjakohane teavitada sellisest liikumisest TRACESi süsteemi kaudu, nagu on ette nähtud nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/425/EÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (9) ning mis võeti kasutusele komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/292/EÜ süsteemi TRACES kasutuselevõtmise kohta. (10)

(9)	Ühendusesisene liikumine suletud dekoratiivrajatistest avatud dekoratiivrajatistesse või loodusesse võib kujutada endast suurt ohtu ühenduse muudele vesiviljelusvaldkondadele ning seda ei tohiks ilma liikmesriikide pädevate asutuste loata lubada.

(10)

Direktiiviga 2006/88/EÜ nähakse ette, et liikmesriigid peavad võtma teatavaid minimaalseid tõrjemeetmeid juhul, kui IV lisa II osas loetletud eksootilise või mitteeksootilise taudi esinemine vesiviljelusloomadel või looduslikel veeloomadel on kinnitust leidnud, või uute taudide korral. Lisaks sellele nähakse kõnealuse direktiiviga ette, et liikmesriigid peavad tagama, et vesiviljelusloomade turuleviimisel esitatakse veterinaarsertifikaat, kui loomadel lubatakse nende tõrjemeetmete piirkonnast lahkuda.

(11)	Niisiis tuleks käesoleva määrusega sätestada loomatervishoiutingimused ja sertifitseerimisnõuded tõrjemeetmeid võtnud liikmesriikidest, tsoonidest või piirkondadest lahkuvate vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete partiide suhtes.

(12)	Direktiivis 2006/88/EÜ sätestatakse, et liikmesriigid peavad tagama, et vesiviljelusloomi ja vesiviljelustooteid tuuakse ühendusse ainult nendest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest, mis on kantud vastavalt kõnealusele direktiivile koostatud loetellu.

(13)

Ühendusse tuleks vesiviljelusloomi lubada importida ainult nendest kolmandatest riikidest, mille loomatervishoiualased õigusaktid ja kontrollisüsteem on samaväärsed ühenduse õigusaktide ja kontrollisüsteemiga. Niisiis tuleks käesoleva määrusega kehtestada loetelu kolmandatest riikidest, territooriumidest, tsoonidest ja piirkondadest, kust liikmesriikidel on lubatud tuua ühendusse vesiviljelusloomi, mis on ette nähtud kasvatuste, ülekandealade, püügitiikide ning avatud dekoratiivrajatiste jaoks. Ühendusse tuleks siiski lubada importida teatavaid dekoratiivkalu, -molluskeid ja -koorikloomi nendest kolmandatest riikidest, mis kuuluvad Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni.

(14)

Kolmandatel riikidel ja territooriumidel, kellel on lubatud ühendusse eksportida inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomi rahvatervise kaalutluste alusel, tuleks lubada ühendusse eksportida ka käesoleva määruse loometervishoiualaste sätete alusel. Seepärast tuleks inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomi ja vesiviljelustooteid ühendusse importida kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) (11) artikli 11 lõike 1 kohaselt koostatud nimekirja.

(15)

Sellised nimekirjad on kehtestatud komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuse 2006/766/EÜ (millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid) (12) I ja II lisas üleminekuperioodiks kuni 31. detsembrini 2009, mis on sätestatud komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2076/2005 (millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004). (13) Ühenduse õigusaktide järjepidevuse huvides tuleks neid loetelusid käesolevas määruses arvesse võtta.

(16)

Direktiivis 2006/88/EÜ sätestatakse, et ühendusse imporditavatel vesiviljelusloomadel ja vesiviljelustoodetel on ühendusse sisenemisel kaasas dokument, mis sisaldab veterinaarsertifikaati. Käesolevas määruses on vaja sätestada üksikasjalikud loomatervishoiunõuded vesiviljelusloomade importimiseks ühendusse, kaasa arvatud veterinaarsertifikaadi näidis, millega tuleks asendada direktiivis 91/67/EMÜ sätestatud imporditingimused.

(17)

Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2074/2005 (millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004) (14) sätestatakse veterinaarsertifikaatide näidised kalatoodete ja inimtoiduks ettenähtud elus kahepoolmeliste molluskite impordi jaoks. Ühenduse õigusaktide ühtsuse huvides tuleks käesolevas määruses sätestada, et need näidised on kaasas käesolevas määruses käsitletavate toodete impordi puhul.

(18)

Dekoratiivsed veeloomad, kaasa arvatud kalad, molluskid ja koorikloomad, tuuakse ühendusse suures osas kolmandatest riikidest ja territooriumidelt. Ühenduse dekoratiivrajatistes elavate loomade tervisliku seisundi kaitsmiseks on vaja sätestada selliste loomade impordi suhtes teatavad loomatervishoiunõuded.

(19)	On oluline tagada, et ühendusse imporditavate vesiviljelusloomade tervislikku seisundit ei ohustata ühendusse transportimise ajal.

(20)

Imporditud vesiviljelusloomade laskmine ühenduses loodusesse on ühenduse loomade terviseseisundi suhtes eriti ohtlik, sest tauditõrje on loodusvetes keeruline. Niisiis on sellise loodusesse laskmise jaoks vaja pädeva asutuse eriluba ning luba tuleks anda vaid tingimusel, et loodusse laskmise kohas võetakse loomade tervisliku seisundi tagamiseks asjakohased meetmed.

(21)	Ühendust transiidina läbivate vesiviljelusloomade puhul tuleb järgida samu nõudeid kui ühendusse importimiseks ettenähtud vesiviljelusloomade puhul.

(22)

Kaliningradi geograafilise asendi tõttu, mis mõjutab ainult Lätit, Leedut ja Poolat, tuleks sätestada eritingimused partiide jaoks, mille transiit Venemaale ja Venemaalt toimub läbi ühenduse. Ühenduse õigusaktide järjepidevuse huvides tuleks käesolevas määruses arvesse võtta komisjoni 7. detsembri 2001. aasta otsust 2001/881/EÜ, millega koostatakse kolmandatest riikidest pärit loomade ja loomsete toodete veterinaarkontrolliks heakskiidetud piiripunktide loetelu ja ajakohastatakse komisjoni ekspertide korraldatavate kontrollide üksikasjalikke eeskirju, (15) ja nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted. (16)

(23)	Käesoleva määruse alusel väljastatavate veterinaarsertifikaatide suhtes tuleks kohaldada nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/93/EÜ loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta, (17) milles sätestatakse eeskirjad, mida tuleb järgida veterinaarsertifikaatide väljastamisel.

(24)

Direktiivi 2006/88/EÜ artiklis 17 sätestatakse, et kui teaduslikud andmed või praktilised kogemused näitavad, et muud kui IV lisa II osas nimetatud vastuvõtlikud liigid võivad vektorliikidena edasi kanda mingit konkreetset taudi, tagavad liikmesriigid, et kui selliseid vektorliike tuuakse kasvatamise või varude taastootmise eesmärgil sisse selle taudi suhtes taudivabaks tunnistatud liikmesriiki, kalakasvatustsooni või -piirkonda, tuleb täita teatavaid selles direktiivis ettenähtud nõudeid. Samuti nähakse direktiivi 2006/88/EÜ artikliga 17 ette vektorliikide loetelu koostamine. Seepärast tuleks vastu võtta vektorliikide loetelu.

(25)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on esitanud selles küsimuses kolm arvamust: Euroopa Komisjoni taotlusel esitatud loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni teaduslik arvamus võimalike vektorliikide ja taudidele vastuvõtlike, kuid taudi mitte levitavate liikide eluetappide kohta seoses teatavate kalataudidega, (18) Euroopa Komisjoni taotlusel esitatud loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni teaduslik arvamus võimalike vektorliikide kohta ja taudile vastuvõtlike, kuid taudi mitte levitavate liikide eluetappide kohta seoses teatavate molluskitaudidega (19) ning Euroopa Komisjoni taotlusel esitatud loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni teaduslik arvamus võimalike vektorliikide kohta ja taudile vastuvõtlike, kuid taudi mitte levitavate liikide eluetappide kohta seoses teatavate koorikloomataudidega. (20)

(26)

Nende teaduslike arvamuste kohaselt ulatub direktiivis 2006/88/EÜ loetletud taudide potentsiaalsete vektorliikide või vektorliikide rühmade poolt levitamise ja nakatumise tõenäosus hinnanguliselt ebaolulisest/väga madalast kuni teatavatel tingimustel mõõdukani. Kõnealune hindamine hõlmas veeloomaliike, mida kasutatakse vesiviljeluses ja mida müüakse kasvandustesse.

(27)

Vektorliikide loetelu koostamisel tuleks arvesse võtta EFSA arvamusi. Liikide loetellu lisamise üle otsustamisel tuleb ühenduses tagada vesiviljelusloomade terviseseisundi kaitse piisav tase, vältides samal ajal tarbetute kaubanduspiirangute kehtestamist. Järelikult tuleks nimetatud arvamuste kohaselt loetelusse lisada liigid, mille puhul on taudi leviku risk mõõdukas.

(28)

Paljusid liike, mis on EFSA arvamustes tuvastatud teatavate taudide võimalike vektoritena, tuleks selliseks pidada vaid siis, kui need on pärit piirkonnast, kus esineb kõnealusele taudile vastuvõtlikke liike, ning on ette nähtud piirkonna jaoks, kus esineb samuti samu vastuvõtlikke liike. Niisiis tuleks võimalike vektorliikide vesiviljelusloomi vaadelda sellistel tingimustel vektorliikidena ainult direktiivi 2006/88/EÜ artikli 17 tähenduses.

(29)	Ühenduse õigusaktide selguse ja ühtsuse huvides tuleks otsused 1999/567/EÜ, 2003/390/EÜ, 2003/804/EÜ, 2003/858/EÜ ja 2006/656/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(30)	On asjakohane ette näha üleminekuperiood, et lubada liikmesriikidel ja tootmisharul võtta meetmeid, mis on vajalikud käesolevas määruses sätestatud uute nõuete järgimiseks.

(31)

Pidades silmas dekoratiivsete veeloomade episootilisele haavandilisele sündroomile vastuvõtlike liikide suuri kaubavooge ning vajadust korraldada täiendavaid uuringuid selle taudi ohu määratlemiseks dekoratiivsete veeloomade tööstusele, sealhulgas taudile vastuvõtlike liikide loetelu ümberhindamist, tuleks vältida episootilisele haavandilisele sündroomile vastuvõtlike, ainult suletud dekoratiivrajatiste jaoks ettenähtud dekoratiivkalaliikide impordi viivitamatut katkestamist. Seepärast on asjakohane kehtestada nende partiide suhtes kõnealuse taudiga seotud nõuete puhul üleminekuperiood. Üleminekuperiood on vajalik ka selleks, et anda kolmandatele riikidele piisavalt aega, et dokumenteerida selle taudi puudumine.

(32)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

EESMÄRK, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse:

a)	vektorliikide loetelu;

b)	loomatervishoiunõuded kas suletud dekoratiivrajatistest pärit või nende jaoks ettenähtud dekoratiivsete veeloomade turuleviimise puhul;

c)

loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded järgmiste loomade turuleviimise puhul: i) vesiviljelusloomad, mis on ette nähtud kasvanduste, sealhulgas ülekandealade, püügitiikide ja avatud dekoratiivrajatiste ja varude taastootmise jaoks, ning ii) inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomad ja vesiviljelussaadused;

d)

loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded järgmiste loomade ühendusse importimise ja transiidi puhul, sealhulgas ladustamisel transiidi ajal: i) vesiviljelusloomad, mis on ette nähtud kasvanduste, sealhulgas ülekandealade, püügitiikide ja avatud dekoratiivrajatiste jaoks; ii) inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomad ja vesiviljelussaadused; iii) suletud dekoratiivrajatiste jaoks ettenähtud dekoratiivsed vesiviljelusloomad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„suletud dekoratiivrajatised” – lemmikloomapoed, aianduskeskused, aiatiigid, kaubanduslikud akvaariumid või dekoratiivseid veeloomi pidavad hulgimüüjad: i) ilma otsese kontaktita ühenduse loodusvetega või ii) mis on varustatud heitvee puhastamise süsteemiga, mis vähendab taudide loodusvetesse levimise ohtu vastuvõetava tasemeni;

b)	„avatud dekoratiivrajatised” – muud dekoratiivrajatised (v.a suletud dekoratiivrajatised);

c)	„varude taastootmine” – vesiviljelusloomade laskmine loodusesse.

II   PEATÜKK

VEKTORLIIGID

Artikkel 3

Vektorliikide loetelu

Käesoleva määruse I lisa tabeli 2. veerus loetletud vesiviljelusloomade liike loetakse vektorliikideks direktiivi 2006/88/EÜ artikli 17 tähenduses, kui need loomad vastavad kõnealuse tabeli 3. ja 4. veerus sätestatud tingimustele.

III   PEATÜKK

VESIVILJELUSLOOMADE TURULEVIIMINE

Artikkel 4

Dekoratiivrajatistest pärit või nende jaoks ettenähtud dekoratiivsed veeloomad

1.   Dekoratiivsete veeloomade liikumisest tuleb teatada direktiivi 90/425/EÜ artikli 20 lõikega 1 ettenähtud arvutisüsteemi (Traces) kaudu, kui loomad:

a)	on pärit ühe liikmesriigi dekoratiivrajatistest;

b)

on ette nähtud suletud dekoratiivrajatiste jaoks teises liikmesriigis, kui kogu selle territoorium või teatavad tsoonid või piirkonnad: i) on kuulutatud ühe või mitme direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud mitteeksootilise taudi suhtes taudivabaks vastavalt selle direktiivi artiklitele 49 ja 50, või ii) nende suhtes kohaldatakse vastavalt direktiivi artikli 44 lõigetele 1 või 2 seire- või likvideerimisprogrammi ning

c)	kuuluvad liikide hulka, mis on vastuvõtlikud ühele või mitmele taudile, millest asjaomane liikmesriik või tsoon või piirkond on kuulutatud vabaks või mille suhtes kohaldatakse punktis b osutatud seire- või likvideerimisprogrammi.

2.   Dekoratiivseid veeloomi, keda hoitakse suletud dekoratiivrajatistes, ei lasta ilma pädeva asutuse loata avarajatistesse, kasvandustesse, ülekandealadele ega püügitiikidesse, molluskikasvatustesse ega loodusesse.

Pädev asutus annab sellise loa ainult siis, kui selline veekogusse laskmine ei ohusta veeloomade tervislikku seisundit veekogusse laskmise kohas ning tagatakse asjakohaste riski leevendamise meetmete võtmine.

Artikkel 5

Kasvanduste, ülekandealade, püügitiikide ja avatud dekoratiivrajatiste ning varude taastootmise jaoks ettenähtud vesiviljelusloomad

Kasvanduste, ülekandealade, püügitiikide, avatud dekoratiivrajatiste või varude taastootmise jaoks ettenähtud vesiviljelusloomadega peab olema kaasas veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt II lisa A osas esitatud näidisele ning V lisa selgitustele, kui:

a)

loomad tuuakse liikmesriikidesse, tsoonidesse või piirkondadesse: i) mis on kuulutatud ühe või mitme direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud mitteeksootilise taudi suhtes taudivabaks vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 49 või 50; või ii) mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 44 lõigetele 1 või 2 seire- või likvideerimisprogrammi;

b)	loomad kuuluvad liikide hulka, mis on vastuvõtlikud ühele või mitmele taudile, või ühe või mitme taudi vektorliikide hulka, mille suhtes asjaomane liikmesriik, tsoon või piirkond on kuulutatud taudivabaks või mille suhtes kohaldatakse punktis a osutatud seire- või likvideerimisprogrammi.

Artikkel 6

Enne inimtoiduks kasutamist täiendavaks töötlemiseks ettenähtud vesiviljelusloomad ja vesiviljelustooted

1.   Enne inimtoiduks kasutamist täiendavaks töötlemiseks ettenähtud vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete partiidega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt II lisa B osas esitatud näidisele ning V lisa selgitustele, kui:

a)

loomad tuuakse liikmesriikidesse, tsoonidesse või piirkondadesse: i) mis on kuulutatud ühe või mitme direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud mitteeksootilise taudi suhtes taudivabaks vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 49 või 50; või ii) mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 44 lõigetele 1 või 2 seire- või likvideerimisprogrammi;

b)	loomad kuuluvad liikide hulka, mis on vastuvõtlikud ühele või mitmele taudile, mille suhtes asjaomane liikmesriik või tsoon või piirkond on kuulutatud taudivabaks või mille suhtes kohaldatakse punktis a osutatud seire- või likvideerimisprogrammi.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata:

a)	kalade puhul, kes on tapetud ja siseelunditest puhastatud enne lähetamist;

b)

molluskite või koorikloomade puhul, mis on ette nähtud inimtoiduks ning pakendatud ja märgistatud sellel otstarbel vastavalt määrusele (EÜ) nr 853/2004 ning mis on: i) mitteelujõulised, mis tähendab, et nad ei ole suutelised elusloomadena pärast algsesse keskkonda tagasiviimist ellu jääma; või ii) ette nähtud täiendavaks töötlemiseks ilma ajutise ladustamiseta töötlemiskohas;

c)	täiendava töötlemiseta inimtoiduks turuleviidud vesiviljelusloomade või vesiviljelustoodete puhul, tingimusel et need on pakendatud jaemüügipakenditesse, mis vastavad määruse (EÜ) nr 853/2004 selliseid pakendeid käsitlevatele sätetele.

Artikkel 7

Enne inimtoiduks kasutamist puhastuskeskuste, väljastuskeskuste ja samalaadsete ettevõtete jaoks ettenähtud elusad molluskid ja koorikloomad

Enne inimtoiduks kasutamist puhastuskeskuste, väljastuskeskuste ja samalaadsete ettevõtete jaoks ettenähtud elusate molluskite ja koorikloomade partiidega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt II lisa B osas esitatud näidisele ning V lisa selgitustele, kui:

a)

loomad tuuakse liikmesriikidesse, tsoonidesse või piirkondadesse: i) mis on kuulutatud ühe või mitme direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud mitteeksootilise taudi suhtes taudivabaks vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 49 või 50; või ii) mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 44 lõigetele 1 või 2 seire- või likvideerimisprogrammi;

b)	loomad kuuluvad liikide hulka, mis on vastuvõtlikud ühele või mitmele taudile, mille suhtes asjaomane liikmesriik või tsoon või piirkond on kuulutatud taudivabaks või mille suhtes kohaldatakse punktis a osutatud seire- või likvideerimisprogrammi.

Artikkel 8

Vesiviljelusloomad ja vesiviljelustooted, mis viiakse välja liikmesriikidest, tsoonidest või piirkondadest, mille suhtes kohaldatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas likvideerimisprogramme

1.   Vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete partiidel, mis viiakse välja liikmesriikidest, tsoonidest või piirkondadest, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/88/EÜ V peatüki 3.–6. jaos ettenähtud tauditõrjemeetmeid, kuid mille suhtes on pädev asutus teinud nendest tõrjemeetmetest erandi, on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt näidisele, mis on esitatud:

a)	II lisa A osas ja V lisa selgitustes, kui partiid koosnevad kasvanduste, ülekandealade, püügitiikide, avatud dekoratiivrajatiste või varude taastootmise jaoks ettenähtud vesiviljelusloomadest, ning

b)	II lisa B osas ja V lisa selgitustes, kui partiid sisaldavad enne inimtoiduks kasutamist täiendavaks töötlemiseks, puhastuskeskuste, väljastuskeskuste või samalaadsete ettevõtete jaoks ettenähtud vesiviljelusloomi ja vesiviljelustooteid.

2.   Kasvanduste, ülekandealade, püügitiikide, avatud dekoratiivrajatiste või varude taastootmise jaoks ettenähtud vesiviljelusloomade partiidega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt II lisa A osas esitatud näidisele ning V lisa selgitustele, kui:

a)	loomad viiakse välja liikmesriigist, tsoonist või piirkonnast, kus kohaldatakse vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artikli 44 lõikele 2 heakskiidetud likvideerimisprogrammi;

b)	loomad kuuluvad liikide hulka, mis on vastuvõtlikud ühele või mitmele taudile, või ühe või mitme taudi vektorliikide hulka, mille suhtes kohaldatakse punktis a osutatud likvideerimisprogrammi.

3.   Enne inimtoiduks kasutamist täiendavaks töötlemiseks, puhastuskeskuste, väljastuskeskuste või samalaadsete ettevõtete jaoks ettenähtud vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete partiidega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt II lisa B osas esitatud näidisele ning V lisa selgitustele, kui:

a)	loomad viiakse välja liikmesriigist, tsoonist või piirkonnast, kus kohaldatakse vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artikli 44 lõikele 2 heakskiidetud likvideerimisprogrammi;

b)	loomad kuuluvad liiki, mis on vastuvõtlik ühele või mitmele taudile, mille suhtes kohaldatakse punktis a osutatud likvideerimisprogrammi.

4.   Käesolevat artiklit ei kohaldata:

a)	kalade puhul, kes on tapetud ja siseelunditest puhastatud enne lähetamist;

b)

molluskite või koorikloomade puhul, mis on ette nähtud inimtoiduks ning pakendatud ja märgistatud sellel otstarbel vastavalt määrusele (EÜ) nr 853/2004 ning mis on: i) mitteelujõulised, mis tähendab, et nad ei ole suutelised elusloomadena pärast algsesse keskkonda tagasiviimist ellu jääma, või ii) ette nähtud täiendavaks töötlemiseks ilma ajutise ladustamiseta töötlemiskohas;

c)	täiendava töötlemiseta inimtoiduks turuleviidud vesiviljelusloomade või vesiviljelustoodete puhul, tingimusel et need on pakendatud jaemüügipakenditesse, mis vastavad määruse (EÜ) nr 853/2004 selliseid pakendeid käsitlevatele sätetele.

Artikkel 9

Vesiviljelusloomade sissetoomine pärast kontrolli

Kui käesolevas peatükis sätestatakse, et enne veterinaarsertifikaadi väljastamist on vaja kontrolli, ei lasta sertifikaadis osutatud elusaid vesiviljelusloomi, mis kuuluvad ühele või mitmele taudile vastuvõtlikku liiki või ühe või mitme taudi vektorliiki, kasvandusse ega molluskikasvatusse sellise kontrolli ja partii laadimise vahelisel ajal.

IV   PEATÜKK

IMPORDITINGIMUSED

Artikkel 10

Kasvanduste, ülekandealade, püügitiikide ja avatud dekoratiivrajatiste jaoks ettenähtud vesiviljelusloomad

1.   Kasvanduste, ülekandealade, püügitiikide ja avatud dekoratiivrajatiste jaoks ettenähtud vesiviljelusloomi imporditakse ühendusse ainult III lisas loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest.

2.   Lõikes 1 osutatud vesiviljelusloomade

a)	partiidega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt IV lisa A osas esitatud näidisele ja V lisa selgitustele;

b)	partii vastab sertifikaadi näidises sätestatud loomatervishoiunõuetele ja punktis a osutatud selgitustele.

Artikkel 11

Suletud dekoratiivrajatiste jaoks ettenähtud dekoratiivsed veeloomad

1.   Dekoratiivkalu, mis kuuluvad ühe või mitme direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud taudile vastuvõtlike liikide hulka ja mis on ette nähtud suletud dekoratiivrajatiste jaoks, imporditakse ühendusse ainult käesoleva määruse III lisas loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest.

2.   Dekoratiivkalu, mis ei kuulu liiki, mis on vastuvõtlikud direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud taudidele, ning dekoratiivmolluskeid ja -koorikloomi, mis on ette nähtud suletud dekoratiivrajatiste jaoks, imporditakse ühendusse ainult kolmandatest riikidest või territooriumidelt, mis kuuluvad Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud loomade

a)	partiidega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt IV lisa B osas esitatud näidisele ja V lisa selgitustele, ning

b)	partiid vastavad sertifikaadi näidises sätestatud loomatervishoiunõuetele ja punktis a osutatud selgitustele.

Artikkel 12

Inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomad ja vesiviljelustooted

1.   Inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomi ja vesiviljelustooteid imporditakse ühendusse ainult kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest, mis on kantud vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 11 lõikele 1 koostatud loetellu.

2.   Lõikes 1 osutatud vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete

a)	partiidega on kaasas ühine terviseohutuse ja veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt määruse (EÜ) nr 2074/2005 VI lisa IV ja V liidetes esitatud asjaomastele näidistele, ning

b)	partiid vastavad punktis a osutatud sertifikaatide ja tunnistuste näidistes sätestatud loomatervishoiunõuetele.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata juhul, kui vesiviljelusloomad on ette nähtud üleminekualade või ühenduse vetesse laskmise jaoks; sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 10.

Artikkel 13

Elektrooniline sertifitseerimine

Käesolevas peatükis ettenähtud sertifikaatide ja tunnistuste puhul võib kasutada elektroonilist sertifitseerimist ja teisi ühenduse tasandil kokkulepitud ühtlustatud süsteeme.

Artikkel 14

Vesiviljelusloomade transport

1.   Ühendusse importimiseks ettenähtud vesiviljelusloomi ei transpordita tingimustes, mis võivad muuta nende tervislikku seisundit. Eelkõige ei transpordita neid samas vees või mikrokonteineris veeloomadega, kelle tervislik seisund on halvem või kes ei ole ette nähtud ühendusse importimiseks.

2.   Ühendusse transportimise ajal ei laadita vesiviljelusloomi mikrokonteinerist välja ja vett, milles neid transporditakse, ei vahetata kolmanda riigi territooriumil, mis ei ole heaks kiidetud selliste loomade ühendusse importimiseks või mille tervishoiu tase on madalam kui sihtkoha oma.

3.   Kui vesiviljelusloomade partiisid transporditakse meritsi ühenduse piirini, lisatakse asjaomasele veterinaarsertifikaadile elus vesiviljelusloomade transporti käsitlev lisand, mis on täidetud vastavalt IV lisa D osas esitatud näidisele.

Artikkel 15

Vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete veekogusse laskmise ja transpordivee suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Ühendusse imporditavaid ja inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomi ja vesiviljelustooteid käsitletakse nõuetekohaselt, et vältida ühenduse loodusvete saastumist.

2.   Ühendusse imporditavaid vesiviljelusloomi ei lasta ühenduses loodusvetesse, välja arvatud juhul, kui sihtkoha pädev asutus on selleks loa andnud.

Pädev asutus võib anda loa ainult siis, kui selline veekogusse laskmine ei ohusta veeloomade tervislikku seisundit veekogusse laskmise kohas ning tagab asjakohaste riski leevendamise meetmete võtmise.

3.   Vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete imporditud partiidest pärit transpordivett käideldakse nõuetekohaselt, et vältida loodusvete saastumist ühenduses.

V   PEATÜKK

TRANSIIDITINGIMUSED

Artikkel 16

Transiit ja ladustamine

Elusate vesiviljelusloomade, viljastatud marja ja siseelunditest puhastamata kalade partiid, mis viiakse ühendusse, kuid on ette nähtud kolmanda riigi jaoks kas transiidiks kohe läbi ühenduse või pärast ladustamist ühenduses, vastavad IV peatükis sätestatud nõuetele. Partiidega kaasas oleval sertifikaadil on tekst „transiidiks läbi EÜ”. Partiidega on kaasas ka kolmanda sihtriigi poolt nõutav sertifikaat.

Ent kui need partiid on ette nähtud inimtoiduks, on nendega kaasas veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt IV lisa C osas esitatud näidisele ning V lisa selgitustele.

Artikkel 17

Läbi Läti, Leedu ja Poola kulgeva transiidi suhtes tehtav erand

1.   Erandina artiklist 16 on lubatud Venemaalt pärit ja sinna suunduvate partiide maantee- ja raudteetransiit kas otse või läbi kolmanda riigi komisjoni otsuse 2001/881/EÜ lisas loetletud piiripunktide Lätis, Leedus ja Poolas, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	partii kannab ühendusse sisenemise piiripunktis pädeva asutuse ametliku veterinaararsti pandud seerianumbriga plommi;

b)	partiiga kaasas olevad ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumendid kannavad igal lehel ühendusse sisenemise piiripunkti pädeva asutuse riikliku veterinaararsti templit „Ainult transiidiks läbi EÜ Venemaale”;

c)	järgitakse direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid ning

d)	ühendusse sisenemise piiripunkti riiklik veterinaararst tõendab ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis, et partii on transiidiks vastuvõetav.

2.   Lõikes 1 osutatud partiisid ei või direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõike 4 ja artikli 13 kohaselt ühenduse territooriumil maha laadida ega ladustada.

3.   Pädev asutus kontrollib vastavalt lõikele 1 regulaarselt ühenduse territooriumilt väljaviidavate partiide arvu ja toodete koguse vastavust ühendusse sisenevate partiide arvule ja toodete kogusele.

VI   PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Muudes ühenduse õigusaktides sätestatud sertifitseerimisnõuded

Käesoleva määruse III, IV ja V peatükis nõutavad veterinaarsertifikaadid hõlmavad vajaduse korral mis tahes veterinaarsertifikaadi nõudeid vastavalt:

a)	direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetlemata taudide sissetoomise ja tõrje meetmetele, mis on heaks kiidetud vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 43 lõikele 2; või

b)	komisjoni otsuse 2004/453/EÜ (21) artiklile 5.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Otsused 1999/567/EÜ, 2003/390/EÜ, 2003/804/EÜ, 2003/858/EÜ ja 2006/656/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2009.

Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 20

Üleminekusätted

1.   Üleminekuperioodil kuni 30. juunini 2009 võib artikli 4 lõikes 1 osutatud dekoratiivseid vesiviljelusloomi viia turule ilma direktiivi 90/425/EÜ artikli 20 lõikega 1 ettenähtud arvutisüsteemi (Traces) kaudu teatamiseta, tingimusel et nad jõuavad oma lõppsihtkohta enne seda kuupäeva.

2.   Üleminekuperioodil kuni 30. juunini 2009 võib vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete partiisid, millega on vastavalt direktiivi 91/67/EMÜ E lisale või otsustele 1999/567/EÜ ja 2003/390/EÜ kaasas saatekiri või veterinaarsertifikaat, viia turule tingimusel, et nad jõuavad oma lõppsihtkohta enne seda kuupäeva.

3.   Üleminekuperioodil kuni 30. juunini 2009 võib ühendusse importida ja transiidina läbi ühenduse vedada järgmisi vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete partiisid:

a)	partiid, millega on kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt otsustele 2003/804/EÜ, 2003/858/EÜ ja 2006/656/EÜ;

b)	partiid, mida hõlmab käesoleva määruse IV peatükk, kuid mida ei käsitleta otsustes 2003/804/EÜ, 2003/858/EÜ ja 2006/656/EÜ.

Artikli 14 lõiget 3 ei kohaldata selle perioodi jooksul punktides a ja b osutatud partiide suhtes.

4.   Üleminekuperioodil kuni 31. detsembrini 2009 võivad liikmesriigid lubada inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete importi kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 2076/2005 I ja II lisas.

5.   Üleminekuperioodil kuni 31. detsembrini 2010 võivad liikmesriigid lubada üksnes suletud dekoratiivrajatiste jaoks ettenähtud dekoratiivsete veeloomade episootilisele haavandilisele sündroomile vastuvõtlike liikide importi kolmandatest riikidest või territooriumidelt, mis on Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni liikmed.

Selle üleminekuperioodi jooksul ei kohaldata episootilist haavandilist sündroomi käsitlevaid IV lisa B osas esitatud veterinaarsertifikaadi II.2 osas sätestatud nõudeid üksnes suletud dekoratiivrajatiste jaoks ettenähtud dekoratiivsete veeloomade suhtes.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

---

(1)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(2)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1.

(3)  EÜT L 216, 14.8.1999, lk 13.

(4)  ELT L 135, 3.6.2003, lk 19.

(5)  ELT L 302, 20.11.2003, lk 22.

(6)  ELT L 324, 11.12.2003, lk 37.

(7)  ELT L 271, 30.9.2006, lk 71.

(8)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(9)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(10)  ELT L 94, 31.3.2004, lk 63.

(11)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(12)  ELT L 320, 18.11.2006, lk 53.

(13)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 83.

(14)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 27.

(15)  EÜT L 326, 11.12.2001, lk 44.

(16)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(17)  EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28.

(18)  EFSA Teataja (2007) 584, 1–163.

(19)  EFSA Teataja (2007) 597, 1–116.

(20)  EFSA Teataja (2007) 598, 1–91.

(21)  ELT L 156, 30.4.2004, lk 5.

---

---

---

---

---

---

16.12.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/76

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1252/2008,

12. detsember 2008,

millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1251/2008 ning peatatakse teatavate vesiviljelusloomade saadetiste import Malaisiast ühendusse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (1) eriti selle artikli 25 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2006/88/EÜ sätestatakse loomatervishoiunõuded, mida tuleb kohaldada vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise ja ühendusse importimise ning läbi ühenduse toimuva transiidi suhtes. Direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et vesiviljelusloomi ja -tooteid tuuakse ühendusse ainult nendest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest, mis on kantud vastavalt kõnealusele direktiivile koostatud loetellu.

(2)

Komisjoni 21. novembri 2003. aasta otsuses 2003/858/EÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded kasvatamiseks mõeldud eluskalade, kalamarja ja sugurakkude ning inimtoiduks mõeldud akvakultuurist pärit eluskalade ja neist saadud toodete impordiks) (2) loetletakse territooriumid, kust on lubatud ühendusse sisse tuua teatavat liiki eluskalu, nende marja ja sugurakke.

(3)	Komisjoni 20. septembri 2006. aasta otsuses 2006/656/EÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded dekoratiivseks otstarbeks ette nähtud kalade impordiks) (3) loetletakse territooriumid, kust on lubatud teatavate dekoratiivkalade import ühendusse.

(4)	Ühenduse kontrollkäigul Malaisiasse ilmnesid tõsised puudused kogu vesiviljelusloomade ja dekoratiivkalade tootmisahela ulatuses. Sellised puudused võivad põhjustada haiguste levimist ja kujutavad endast tõsist ohtu ühenduse loomade tervisele.

(5)

Nende puuduste tagajärjel peatati komisjoni otsusega 2008/641/EÜ (millega tehakse erand otsustest 2003/858/EÜ ja 2006/656/EÜ ning peatatakse teatavate eluskalade ja teatavate akvakultuuritoodete saadetiste import Malaisiast ühendusse) (4) kasvatamiseks ettenähtud karpkalalaste sugukonda kuuluvate eluskalade, kalamarja ja sugurakkude, püügitiikide varude taastamiseks ettenähtud karpkalalaste sugukonda kuuluvate eluskalade, kalamarja ja sugurakkude ning teatavate samasse sugukonda kuuluvate dekoratiivkalade import Malaisiast.

(6)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1251/2008 12. detsember 2008 (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu) (5) tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2009 kehtetuks otsused 2003/858/EÜ ja 2006/656/EÜ.

(7)

Kõnealuse määruse III lisas on esitatud loetelu kolmandatest riikidest, territooriumidest, tsoonidest ja piirkondadest, millest lubatakse importida kasvanduste, püügitiikide ja avatud dekoratiivrajatiste jaoks ettenähtud vesiviljelusloomi ning dekoratiivkalu, mis on vastuvõtlikud ühele või mitmele direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud taudile ja mis on ette nähtud suletud dekoratiivrajatiste jaoks.

(8)

Malaisia on kantud nimetatud loetellu kui kolmas riik, millest on lubatud ühendusse importida karpkalalaste sugukonda kuuluvaid kalu ja kalaliike, kes on vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osale vastuvõtlikud episootilisele haavandilisele sündroomile ning ette nähtud suletud dekoratiivrajatiste jaoks Määrust (EÜ) nr 1251/2008 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

(9)

Otsuse 2008/641/EÜ vastuvõtmiseni viinud asjaolud on endiselt olemas. Seega on asjakohane kehtestada käesoleva määrusega erand vastavatest määruse (EÜ) nr 1251/2008 III lisas sätestatud Malaisiat käsitlevatest sätetest. Ühenduse õigusaktide selguse ja sidususe huvides tuleks otsus 2008/641/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 1251/2008 artikli 10 lõikest 1 ja artikli 11 lõikest 1 peatavad liikmesriigid karpkalalaste sugukonda kuuluvad kalade, kalamarja ja sugurakkude järgmiste saadetiste impordi Malaisiast oma territooriumile:

a)	akvakultuurist pärit eluskalade saadetised, mis on ette nähtud kasvanduste, püügitiikide ja avatud dekoratiivrajatiste jaoks ning

b)	suletud dekoratiivrajatiste jaoks mõeldud dekoratiivkalade saadetistest vaid need, kus on karpkalalaste sugukonda kuuluvate liikide Carassius auratus, Ctenopharyngodon idellus, Cyprinus carpio, Hypophthalmichthys molitrix, Aristichthys nobilis, Carassius carassius ja Tinca tinca esindajaid.

Artikkel 2

Kõik käesoleva määruse kohaldamisega seotud kulud kannab kaubasaaja või tema agent.

Artikkel 3

Otsus 2008/641/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2009.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

---

(1)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(2)  ELT L 324, 11.12.2003, lk 37.

(3)  ELT L 271, 30.9.2006, lk 71.

(4)  ELT L 207, 5.8.2008, lk 34.

(5)  Vt käesoleva ELT lk 41.

---

16.12.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/78

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1253/2008,

15. detsember 2008,

mis käsitleb metioniini hüdroksüanaloogi vaskkelaadi lubamist söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus lisas nimetatud preparaadi lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)	Taotlus käsitleb metioniini hüdroksüanaloogi vaskkelaadi preparaadi lubamist broilerkanade söödalisandina, mis liigitatakse söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) 16. aprilli 2008. aasta arvamuse põhjal ei ole metioniini hüdroksüanaloogi vaskkelaadil broilerkanadega seotud kasutuse puhul kahjulikku mõju loomade või inimeste tervisele ega keskkonnale. (2) Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et kõnealune toode ei põhjusta broilerkanade söödalisandina kasutamisel muid ohte, mis võiksid määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 5 lõike 2 alusel välistada selle lubamist. Kõnesoleva arvamuse kohaselt võib seda preparaati pidada bioloogiliselt kättesaadava vase allikaks ja see vastab broilerkanadele ette nähtud toiteaineliste lisandite kriteeriumidele. Toiduohutusameti arvamuses soovitatakse ka asjakohaseid meetmeid kasutajate ohutuse tagamiseks. Toiduohutusameti arvates ei ole vaja turustusjärgse järelevalve erinõudeid. Kõnealuses arvamuses kinnitatakse ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruanne söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)	Kõnealuse preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid” ja funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Scientific Opinion of the Panel on Additives and Products or Substances used in Animal Feed (FEEDAP) on a request from the European Commission on the safety and efficacy of Mintrex®Cu (Copper chelate of hydroxy analogue of methionine) as feed additive for all species. The EFSA Journal (2008) 693, 1–19.

---

---

16.12.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/80

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1254/2008,

15. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 3, artikli 21 lõiget 2, artikli 22 lõiget 2 ja artikli 38 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 834/2007, eelkõige selle artiklis 20, on sätestatud mahepõllumajandusliku pärmi tootmise üldeeskirjad. Nende üldeeskirjade rakendamiseks tuleks komisjoni määruses (EÜ) nr 889/2008 (2) sätestada üksikasjalikud eeskirjad.

(2)	Seoses vajadusega kehtestada mahepõllumajandusliku pärmi tootmist käsitlevad sätted peaks määruse (EÜ) nr 889/2008 reguleerimisala nüüdsest hõlmama ka toiduks ja söödaks kasutatavaid pärme.

(3)

Selleks et aidata mahepõllumajandustootjatel tagada oma loomadele piisav söödavaru, hõlbustada mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekut ja vastata tarbijate kasvavale nõudlusele mahepõllumajanduslike toodete järele, on asjakohane lubada mahepõllumajandustootjatel suurendada oma ettevõtte tootmisüksusest pärit üleminekuperioodi sööda osakaalu 100 protsendini mahepõllumajandusloomade söödaratsioonist.

(4)

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 (3) VI lisa B jaole võis mahepõllumajanduslikul töötlemisel kasutada ainult toiduainete töötlemisel tavaliselt abiainetena kasutatavaid ensüüme, lisaainetena kasutatavad ensüümid pidanuksid sisalduma kõnealuse määruse VI lisa A jao lõikes A.1 esitatud lubatud lisaainete loetelus. See säte tuleks uutes rakenduseeskirjades taaskehtestada.

(5)

Seoses sellega, et pärmi ei loeta asutamislepingu artikli 32 lõike 3 tähenduses põllumajandustooteks, ja selleks, et lubada mahepõllumajandusliku pärmi märgistamist mahepõllumajandusliku tootena, on vaja muuta koostisosade arvestamist käsitlevat sätet. Siiski muutub pärmi ja pärmitoodete arvestamine põllumajandusest pärinevate koostisosadena kohustuslikuks alates 31. detsembrist 2013. See ajavahemik on vajalik tööstusharu kohanemiseks uue olukorraga.

(6)

Keedetud munade värvidega kaunistamine on teatavates Euroopa Liidu piirkondades teataval ajal aastas traditsioon ja kuna ka mahepõllumajanduslikke mune on võimalik värvida ja turule viia, esitasid teatavad liikmesriigid taotluse määratleda selleks otstarbeks lubatud värvid; sõltumatutest asjatundjatest koosnev rühm kontrollis teatavaid värve ja mitmeid muid keedetud munade desinfitseerimiseks ja säilitamiseks kasutatavaid aineid (4) ning jõudis järeldusele, et lubada võiks mitmesuguseid looduslikke värve ning ajutiselt ka raudoksiidide ja -hüdroksiidide sünteetilisi vorme. Kõnealuste toodete kohalikku ja hooajalist iseloomu arvestades oleks siiski asjakohane anda pädevatele asutustele volitused vastavate lubade andmiseks.

(7)

Mahepõllumajandusliku pärmi küsimustega tegeleva rühma soovituste kohaselt (5) tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklile 21 lubada mitmete mahepõllumajandusliku pärmi ja seda sisaldavate segude ning saaduste tootmiseks vajalike toodete ja ainete kasutamine. Kõnealuse määruse artiklis 20 on sätestatud, et mahepõllumajandusliku pärmi tootmiseks kasutatakse ainult mahepõllumajanduslikult toodetud substraate ning et mahepõllumajanduslik pärm ei või esineda mahepõllumajanduslikus toidus koos mittemahepõllumajandusliku pärmiga. Siiski on ekspertide komisjon oma 10. juuli 2008. aasta järeldustes soovitanud mahepõllumajandusliku pärmiekstrakti kättesaadavaks muutumiseni anda ajutine luba kasutada mahepõllumajandusliku pärmi tootmisel lämmastikku, fosforit, vitamiine ja mineraale sisaldava täiendava substraadina 5 % mittemahepõllumajanduslikku pärmiekstrakti. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 22 lõike 2 punktis e sätestatud paindlikkuseeskirjadele tuleks mahepõllumajandusliku pärmi tootmisel lubada kasutada 5 % mittemahepõllumajanduslikku pärmiekstrakti.

(8)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 889/2008 vastavalt muuta.

(9)	Neid muudatusi tuleks kohaldada alates määruse (EÜ) nr 889/2008 kohaldamise kuupäevast.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 889/2008 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 1 lõike 2 punkt d jäetakse välja.

2)	Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Keskmiselt kuni 30 % söödaratsioonist võib koosneda üleminekuperioodi söödast. Kui üleminekuperioodi sööt on pärit sama ettevõtte tootmisüksusest, võib selle osakaalu suurendada 100 protsendini.”

3)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 punktile b lisatakse järgmise lause: „Toidulisanditena kasutatavad ensüümid peavad siiski olema loetletud VIII lisa A jaos;”; b) lõikele 2 lisatakse järgmine punkt: „c) arvestatakse pärmi ja pärmitooteid alates 31. detsembrist 2013 põllumajandusest pärinevate koostisosadena.”; c) lisatakse lõige 4: „4.   Keedetud munade koorte traditsiooniliseks värvidega kaunistamiseks ja teataval perioodil turule viimiseks võib pädev asutus lubada looduslike värvide ja katteainete kasutamist eespool osutatud perioodil. Kuni 31. detsembrini 2013 võib lubada ka raudoksiidide ja -hüdroksiidide sünteetiliste vormide kasutamist. Lubadest teavitatakse komisjoni ja liikmesriike.”

4)

Lisatakse artikkel 27a: „Artikkel 27a Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 20 lõike 1 kohaldamisel võib pärmi ning pärmi sisaldavate segude ja saaduste tootmiseks kasutada järgmisi aineid: a) käesoleva määruse VIII lisa C jaos loetletud ained; b) käesoleva määruse artikli 27 lõike 1 punktides b ja e osutatud tooted ja ained.”

5)

II jaotise 6. peatükile lisatakse 3.a jagu: „3.a   jagu Töötlemisel spetsiifiliste toodete ja ainete kasutamist käsitlevad erandlikud tootmiseeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punktile e Artikkel 46a Mittemahepõllumajandusliku pärmiekstrakti lisamine Määruse 834/2007 artikli 22 lõike 2 punktis e sätestatud tingimustel on lubatud mahepõllumajandusliku pärmi tootmisel lisada susbtraadile kuni 5 % mittemahepõllumajanduslikku pärmiekstrakti või selle autolüsaati (arvutatud kuivaine osakaaluna), kui ettevõtjad ei suuda hankida mahepõllumajanduslikku pärmiekstrakti või selle autolüsaati. Mahepõllumajandusliku pärmi või selle autolüsaadi kättesaadavus vaadatakse uuest läbi 31. detsembriks 2013, eesmärgiga nimetatud säte tühistada.”

6)	VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

---

(1)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2)  ELT L 250, 18.9.2008, lk 1.

(3)  EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrus (EMÜ) nr 2092/91 on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 834/2007 alates 1. jaanuarist 2009.

(4)  Sõltumatute ekspertide rühma soovitused mahepõllumajanduslike lihavõttemunade koorte värvimiseks kasutatavate värvainete kohta on veebiaadressil www.organic-farming.europa.eu

(5)  Sõltumatute ekspertide rühma soovitused mahepõllumajanduslikku pärmi käsitlevate sätete kohta on veebiaadressil www.organic-farming.europa.eu

---

---

16.12.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/83

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1255/2008,

15. detsember 2008,

millega määratakse kindlaks alates 16. detsembrist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)	Seepärast tuleks alates 16. detsembrist 2008 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. detsembrist 2008 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2008.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

---

---

---