I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

2.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 322/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1187/2008,

27. november 2008,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Ajutised meetmed

(1)	Määrusega (EÜ) nr 492/2008 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes.

1.2. Järgnenud menetlus

(2)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamus suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(3)	Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jätkas komisjon oma uurimist ühenduse huve silmas pidades ja analüüsis ühenduse kasutajatelt ja tarnijatelt küsimustikule saadud vastustes esitatud andmeid.

(4)	Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(5)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6)	Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 2004. aasta aprillist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusperiood”).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(7)	Täiendavate märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 12 kuni 14.

3. DUMPING

3.1. Algmääruse artikli 18 kohaldamine

(8)	Algmääruse artikli 18 kohaldamise kohta ühe HRV eksportiva tootja suhtes ei esitatud ühtegi märkust, seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 15 kuni 18.

3.2. Turumajanduslik kohtlemine

(9)	Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist vaidlustasid kaks Hiina eksportivat tootjat, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud, esialgsed järeldused.

(10)	Esimesel juhul väitis äriühing, et tema arvates nõutakse rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohaselt ainult konsolideeritud aastaaruande koostamist, mitte seda, et konsolideeritud aastaaruanne oleks auditeeritud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

(11)

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et vaatamata korduvatele meeldetuletusele ei esitanud kõnealune äriühing ei asjakohast konsolideeritud aastaruannet ega audiitori aruannet ei oma turumajanduslikku kohtlemist käsitlevas taotluses ega HRVsse tehtud kontrollkäigu ajal. Rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites formuleeritakse ja selgitatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud raamatupidamispõhimõtteid ning antakse juhiseid nende kohaldamiseks. Raamatupidamisdokumentide auditeerimine vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele tagab, et raamatupidamisdokumendid on koostatud ja esitatud kooskõlas kõnealuste standarditega ning vastavad seal esitatud nõuetele. Kui neid põhimõtteid on rikutud, peab audiitori aruandes olema märgitud rikkumise mõju ja põhjus, miks rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid ei ole kohaldatud. Standardis IAS 27 sätestatakse selgesõnaliselt nõuded, millest äriühingud peavad konsolideeritud aastaaruande koostamisel ja esitamisel lähtuma. Äriühing ei vaidlusta asjaolu, et neid nõudeid kohaldati tema suhtes turumajandusliku kohtlemisega seotud uurimise käigus.

(12)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teises taandes on selgesõnaliselt sätestatud, et turumajanduslikku kohtlemist taotleval äriühingul peaks olema üks peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel. Tundub ilmne, et raamatupidamisdokumendid ei pea mitte ainult olema koostatud, vaid ka auditeeritud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Kui rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohane audit puudub, ei ole komisjonil võimalik kindlaks teha, kas raamatupidamisdokumendid on koostatud vastavalt IASi nõuetele või mitte. Seetõttu ei olnud võimalik järeldada, et teine kriteerium oli täidetud.

(13)	Sama eksportiv tootja väitis lisaks, et tema arvates ei ole tulude ja kulude tasaarveldamisel olulist tähtsust ning sellise info avaldamata jätmine ei mõjuta kasutajate majandusotsust, mis tehakse raamatupidamisaruannete põhjal. Seega ei ole rikutud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

(14)

Samas on see väide vastuolus esimese väitega, mille kohaselt tuleb raamatupidamisdokumendid koostada, kuid mitte auditeerida vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Kui see oleks nii, saaksid äriühingud (ning mitte pädevad ja sõltumatud audiitorid, nagu on sätestatud artikli 2 lõike 7 punktis c) ise hinnata, kas tasaarveldamise oleks pidanud keelustama, kas tulud ja kulud olid olulise tähtsusega, kas selline tasaarveldus mõjutas kasutajate majandusotsuseid või kas see takistas kasutajatel sooritatud tehingutest arusaamist.

(15)

Lisaks tuleb nõustuda, et määratlus „olulise tähtsusega” jätab palju ruumi tõlgendamisele, standardi IAS 1 paragrahvis 30 on sätestatud, et kirje, mis ei ole raamatupidamisaruandes endas eraldi esitamiseks piisavalt oluline, võib olla piisavalt oluline eraldi esitamiseks selle lisades. Võttes arvesse, et tasaarveldust ei olnud mainitud ei äriühingu audiitori aruandes ega ka raamatupidamisaruande lisades, võib kinnitada, et äriühingu raamatupidamise auditeerimine ei vastanud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõuetele.

(16)

Lisaks avastasid tasaarvelduse komisjoni uurijad. Ainult väga põhjalik audit oleks võimaldanud tuvastada, kas oli veel raamatupidamisdokumente, mille koostamisel ja auditeerimisel ei ole rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõuetest kinni peetud. Sellise auditi puudumisel ei ole komisjonil aega auditeerida äriühingu raamatupidamisdokumente ja -aruannet ning see ei olnud ka kontrollkäigu eesmärk. Komisjoni järelduste kohaselt ei täida turumajanduslikku kohtlemist taotlevad äriühingud algmääruse nõuet, mille kohaselt tuleb koostada raamatupidamisdokumendid ja tagada, et nende koostamisel ja auditeerimisel peetakse kinni rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest; seega on teine kriteerium täitmata.

(17)	Lisaks ei nõustunud kõnealune äriühing järeldusega, et negatiivne käibekapital ja intressita laen on varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud moonutused, vaid et need on hoopis märk tõhusast juhtimisest.

(18)

Esiteks tuleb märkida, et negatiivset käibekapitali käsitleti täiendavates järeldustes, mis ei kuulunud nende põhijärelduste hulka, millest lähtudes jõuti otsusele, et taotleja ei vasta turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele. Teiseks võib negatiivne käibekapital üksinda olla tõepoolest märk tõhusast juhtimisest, kuid seda ainult väikese laoseisu ja väheste tasumata arvete korral, mis on põhimõtteliselt võimalik ainult peamiselt sularahaga arveldavate äriühingute puhul (näiteks kaubamajad ja supermarketid). Asjaomase Hiina eksportiva tootja puhul ilmnes analüüsimisel, et olukord on hoopis teistsugune. Negatiivne käibekapital on pigem märk äriühingu võimalikust pankrotist või tõsistest finantsraskustest. Sellises olukorras on rahaliste kuludeta suuremahulise kaubanduskrediidi saamine turumajanduse tingimustes väga ebatõenäoline. Seepärast ei saa äriühingu suurt intressivaba laenu, mis moodustab suure osa kõigist tema lühiajalistest kohustustest (mis omakorda moodustavad 80 % kõigist kohustustest) ja mis on põhjustanud suuremahulise negatiivse käibekapitali, pidada kokkusobivaks turumajandusliku käitumisega.

(19)

Seoses teise äriühinguga ei ole esitatud uusi argumente, mis muudaksid esialgseid järeldusi turumajandusliku kohtlemise kohta. Samas on kinnitust leidnud asjaolu, et riigiosalusega aktsionäride mõju äriühingu otsustusprotsessile on ebaproportsionaalselt suur ning riik on nõustunud vähendama ilma kompensatsiooni nõudmata maakasutusõiguse eest määratud hinda 50 % võrra. Kinnitati ka seda, et äriühingu raamatupidamisaruandeid ei ole auditeeritud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

(20)	Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 19 kuni 26.

3.3. Individuaalne kohtlemine

(21)	Üks huvitatud isik väitis, et konkurentsivastane tegevus ja riigipoolne sekkumine võimaldavad meetmetest kõrvale hoida ning seepärast ei tohiks mitte ühegi Hiina tootja suhtes kohaldada individuaalset kohtlemist.

(22)

Samas ei esitanud huvitatud isik ühtegi tõendit selle kohta, kuidas konkurentsivastane tegevus või riigipoolne sekkumine võimaldavad meetmetest kõrvale hoida. Lisaks selgus uurimise tulemusel, et riigipoolne sekkumine on teoreetiliselt võimalik vaid Hiina Kääritamistööstuse Liidu kaudu, mille liikmete hulka kuuluvad mõlemad eksportivad tootjad. Samas ei ole kõnealuse liidu otsused ja soovitused siduvad. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(23)	Kuna individuaalse kohtlemise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 27 kuni 29.

3.4. Normaalväärtus

3.4.1. Võrdlusriik

(24)

Üks huvitatud isik vaidlustas komisjoni valiku kasutada võrdlusriigina Taid ning eriti tootjat Ajinomoto Thailand, kes on seotud ühenduse tootjaga. Paraku esitas huvitatud isik argumendid ja märkused pärast märkuste esitamiseks ettenähtud tähtaega (3) ning – mis on veel olulisem – ei esitanud tõendavaid dokumente. Seepärast tuli kõnealused märkused tagasi lükata.

(25)	Kuna muid märkusi võrdlusriigi kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 30 kuni 34.

3.4.2. Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks rakendatav metoodika

(26)	Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et oleks vaja rakendada kohandamist, mis võtaks arvesse toormaterjali hinna erinevust. Eelkõige osutas eksportiv tootja asjaolule, et võrdlusriigis toodetakse naatriumglutamaadi melassist, mis on kallim kui naatriumglutamaadi tootmine maisi- või riisitärklisest.

(27)	Paraku ilmnes, et võrreldes võrdlusriigi koostööd tegeva tootja esitatud ja kontrollitud andmetega, liialdas Hiina eksportiv tootja märkimisväärselt naatriumglutamaadi saamiseks vajaliku melassi kogusega. Seepärast tuli väide, et võrdlusriigis on naatriumglutamaadi tootmine kallim, tagasi lükata.

(28)	Kuna muid märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks rakendatava metoodika kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 35.

3.5. Ekspordihind

(29)	Kuna ekspordihinna kohta ei ole märkusi, mis muudaksid esialgseid põhjendusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 36 ja 37.

3.6. Võrdlus

(30)	Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 38 ja 39.

3.7. Dumpingumarginaal

(31)	Äriühingute puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, võrreldi asjakohase tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(32)

Selle põhjal on kehtestatud järgmised lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata):

—	Fujian Province Jianyang Wuyi MSG Co., Ltd.: 36,5 %

—	Hebei Meihua MSG Group Co., Ltd., ja Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd.: 33,8 %

(33)	Üleriigilise dumpingumarginaali kehtestamise alus on esitatud ajutise määruse põhjenduses 42, kuna selle kohta asjaomaseid märkusi ei ole, kiidetakse põhjendus heaks. Selle alusel kehtestati üleriigiliseks dumpingutasemeks 39,7 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

4. KAHJU

4.1. Ühenduse tootmisharu mõiste

(34)	Kuna ühenduse tootmisharu määratluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 44 kuni 46.

4.2. Ühenduse tarbimine

(35)	Kuna ühenduse tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 47.

4.3. Import HRVst ühendusse

(36)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks ühenduse importija, et komisjoni järeldused Hiina ekspordihinna kõikumise kohta vaatlusperioodil on moonutatud, sest vaatlusperioodiks on kalendriaasta asemel rahandusaasta. Vaatlusalune periood algas 1. aprillil 2004, kuid kalendriaasta puhul oleks see alanud 1. jaanuaril 2004. Äriühingu esitatud andmetest selgub, et vastupidi ajutise määruse põhjenduses 50 esitatud väikesele langusele, kaasneks uurimisperioodi algusaja muutmisega Hiina ekspordihindade 12 % tõus ajavahemikul 2004. aasta algusest kuni uurimisperioodi lõpuni. Samas tuleb märkida, et importija esitatud andmetes on lähtutud importija enda ostjahinnast ja tootekogusest, mis arusaadavalt hõlmab vaid osa Hiina ekspordist ühendusse. Kui andmeid võrreldi Eurostati esitatud andmetega HRVst pärit naatriumglutamaadi koguimpordi keskmise hinna kohta, selgus, et Hiina hinnad on ajavahemikul 2004. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni tõusnud vaid 0,5 %, mitte 12 % nagu väitis importija. Hinnamuutuse erinevus vaatlusperioodil (2 % langus) ning ajavahemikus 2004. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni (0,5 % tõus) ei muuda järeldusi mõju kohta, mida kõnealused hinnad avaldavad ühenduse tootmisharule. Seepärast tuli nimetatud väide tagasi lükata.

(37)	Kuna HRVst ühendusse importimise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 48 kuni 52.

4.4. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

(38)

Mitu huvitatud isikut seadsid kahtluse alla kahjunäitajate suundumuste analüüsi. Nad väitsid, et kaebuse esitaja kalendriaasta asemel rahandusaastat hõlmavate 12kuuliste perioodide kasutamine lühendas uurimisperioodi kestust kolme aastani, sest 2007. majandusaasta kattus suures osas uurimisperioodiga. Huvitatud isikud väitsid, et kahjunäitajate suundumuste täpsemaks väljaselgitamiseks tuleks vaadeldavat perioodi pikendada nii, et see hõlmaks kogu 2004. aastat. Tuleb märkida, et algmääruses ei ole sätestatud vaatlusperioodi täpset ajakava. WTO soovitustes on dumpinguvastase uurimise puhul andmete kogumise perioodi kohta sätestatud, et: „üldiselt on […] kahjunäitajate suundumuste jaoks andmete kogumise perioodi pikkuseks on vähemalt kolm aastat.” (4) Siiski koostati kahjunäitajate suundumuste kohta kalendriaastapõhine võrdlev analüüs, mis hõlmas 2004., 2005., 2006. aastat ja uurimisperioodi, et kontrollida, kas kahjunäitajate suhtes saab teha erinevaid järeldusi. Võrdlevast analüüsist ilmnes, et kahjunäitajate suundumused ei muutu märkimisväärselt.

Kuigi teatavad suundumused nagu toodangu ja müügimahu vähenemine oleksid ajutise määruse järeldustega võrreldes väiksemad, ei muutuks ühenduse tootmisharu negatiivse tasuvuse, HRVst ühendusse saabuva impordi märkimisväärse suurenemise ja äkilise hinnalanguse kohta tehtavad muud järeldused. Lisaks on oluline märkida, et vaatlusperiood kajastab ühenduse tootmisharu olukorra arengut ning võimaldab kindlaks määrata, kas uurimisperioodil kannab tootmisharu märgatavat kahju. Käesoleval juhul lükatakse huvitatud isikute väited tagasi, sest tootmisharule tekitatud kahju oleks olnud selgelt näha, isegi kui vaatlusperioodi oleks pikendatud 2004. aasta I kvartali võrra.

(39)

Lisaks esitas kaebuse esitaja märkuse ajutise määruse põhjenduse 60 sõnastuse kohta. Kaebuse esitaja märkis, et sõnastus „…Orsan S.A. omandamist Ajinomoto Foods Europe’i (AFE) poolt…” ei ole õige, sest Ajinomoto Group omandas äriühingu Orsan S.A., mis seejärel nimetati ümber äriühinguks Ajinomoto Foods Europe.

(40)	Eespool esitatud asjaolusid arvestades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 70 kuni 72 esitatud järeldused, mille kohaselt ühenduse tootmisharule on tekitatud olulist kahju.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(41)

Üks huvitatud isik väitis, et vaatlusperioodil ei langenud ühenduse tootmisharu tasuvuse negatiivne arengusuund ja HRVst lähtuva impordi mahu kasv ajaliselt kokku. Seega väideti, et HRVst lähtuv import ei saanud kahjustada ühenduse tootmisharu. Kuigi teemat on üksikasjalikult selgitatud ajutise määruse põhjendustes 60 ja 61, märgiti lisaks, et algmääruse artikli 3 lõike 6 kohaselt ei ole dumpinguhinnaga impordi maht ainus asjakohane faktor, mille kohaselt hinnata, kas dumpinguhinnaga import on ühenduse tootmisharu olulisel määral kahjustanud, vaid alternatiivina võib lähtuda ka impordihinnast. Ajutise määruse põhjenduses 76 on sätestatud, et „[…] HRVst pärit madala hinnaga import, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul oluliselt alla, kasvades samas märkimisväärselt ka mahult, mängis otsustavat rolli ühenduse tootmisharu kantud kahjus”. Võttes arvesse dumpinguhinnaga impordi mahu ja hinna muutumist vaatlusperioodil, lükati väide tagasi.

(42)	Teine huvitatud isik väitis, et HRVst pärit naatriumglutamaadi impordi suurenemine uurimisperioodil ei mõjutanud olukorda ühenduse tootmisharus, sest enamasti asendas kõnealune import muudest allikatest pärit importi.

(43)

Selles küsimuses tuleb märkida, et kuigi HRVst pärit naatriumglutamaadi import tõepoolest asendas teatavas ulatuses importi teistest riikidest (nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 57), suurenes järjepidevalt Hiinast pärit madala hinnaga impordi turuosa ühenduse tootmisharu arvelt, vaatamata sellele, et tarbimine ühenduses vähenes. Lisaks ei toeta väidet ka käesoleva uurimise tulemused, millest ilmnes, et HRVst pärit madala hinnaga impordi järsk suurenemine vähendas märkimisväärselt hinda ühenduse tootmisharus, mistõttu tekitati ühenduse tootmisharule vaatlusperioodi jooksul olulist kahju. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(44)	Arvestades, et mingeid muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 74 kuni 76.

5.2. Muude tegurite mõju

(45)

Mitu huvitatud isikut kordas juba enne ajutiste meetmete kehtestamist esitatud väiteid, mille kohaselt ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustasid muud tegurid, mitte dumpinguhinnaga import. Kõnealuseid väited, eriti neid, milles käsitletakse restruktureerimiskulusid ja toorme hinnatõusu, mis arvatavasti mõjutavad ka ühenduse tootmisharu, on juba arvesse võetud ajutise määruse põhjendustes 60 ja 61.

(46)

Üks huvitatud isik kordas enne ajutiste meetmete võtmist esitatud väidet, et ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjus võib olla ka naatriumglutamaadi eksportimine HRVst ühenduse tootmisharuga seotud äriühingute kaudu. Lisaks väitis huvitatud isik, et kaebuse esitaja eksitas komisjoni, sest ei avaldanud seotud äriühingute olemasolu HRVs ja varjas, et just need seotud äriühingud ekspordivad naatriumglutamaati ühendusse. Seepärast on huvitatud isik arvamusel, et kaebuse esitaja suhtes tuleks kohaldada algmääruse artiklit 18. Sama huvitatud isik väitis, et tema kaitseõigust on rikutud, sest kaebuse esitaja esitatud kaebuses ega ka huvitatud isikutele tutvumiseks antud küsimustiku vastustes (nn avalik versioon) ei kajastunud asjaolu, et kaebuse esitajal on HRVs seotud äriühingud, kes tegelevad naatriumglutamaadi äriga.

(47)

Ajutise määruse põhjenduses 94 on juba selgitatud, et ühenduse tootmisharuga seotud, HRVs asuva äriühingu naatriumglutamaadi eksporti ühendusse ei peeta selle väikese mahu tõttu oluliseks. Samuti tuleb rõhutada, et kaebuse esitaja ei edastanud komisjonile eksitavat teavet oma HRVs asuvate seotud äriühingute kohta. Kõnealune teave esitati kaebuse konfidentsiaalses versioonis ja kaebuse esitaja täidetud küsimustikus. Tõsi, algselt ei sisaldanud seda teavet ei kaebuse avalik versioon ega ka kaebuse esitaja täidetud küsimustik. Avaliku versiooni, mis hõlmas teavet temaga seotud, HRVs asuvate äriühingute kohta, edastas kaebuse esitaja menetluse käigus. Seepärast otsustatakse, et huvitatud isikute kaitseõigust ei ole rikutud. Lisaks ei esitatud kaebuse toetuseks tõendeid, millest ilmneks, et Ajinomoto Group oli teadlik ühe temaga seotud Hiinas asuva äriühingu võimalikust kaudsest ekspordist. Seepärast otsustatakse, et algmääruse artikli 18 kohaldamine ei ole selles olukorras õigustatud ja väide lükatakse tagasi.

(48)

Üks huvitatud isik kordas enne ajutiste meetmete võtmist esitatud väidet, et hinna allalöömise arvutamist ja ühenduse tootmisharu eksporti mõjutab USA dollari vahetuskurss euro suhtes. Samas ei esitatud ei täiendavat teavet ega ka tõendeid, mis muudaksid ajutise määruse põhjendustes 84 kuni 90 esitatud järeldusi, mis nüüd kinnitatakse.

(49)

Üks huvitatud isik kordas enne ajutiste meetmete võtmist esitatud väidet, et äriühingu Ajinomoto Group üldstrateegia, eriti äriühingule Ajinomoto kuuluvate kolmandates riikides asuvate naatriumglutamaadi tootjate toodangu eksport ELi turule, mõjutab kaebuse esitaja kasumit ja laovarusid. Ajutise määruse põhjenduses 92 on märgitud, et väljaspool ühendust asuvate riikide ja ühenduse tootmisharuga seotud eksportijatelt pärit naatriumglutamaadi müük ühenduse turul vähenes vaatlusalusel perioodil pidevalt ja oluliselt. Seetõttu jõuti kõnealuse määruse põhjenduses 95 järeldusele, et ühenduse tootmisharu import väljaspool ühendust asuvatelt seotud isikutelt ei ole aidanud kaasa tuvastatud olulise kahju tekkele. Huvitatud isik ei esitanud ka täiendavat teavet või tõendeid, mis kõnealust järeldust muudaksid; seega see kinnitatakse.

5.3. Järeldus põhjuslike seoste kohta

(50)

Arvestades analüüsi, milles on nõuetekohaselt esitatud kõigi muude teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharule ja eristatud nende mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, leitakse, et kõnealused muud tegurid ei kummuta tõsiasja, et avastatud kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga.

(51)	Eespool öeldut arvesse võttes jõutakse järeldusele, et HRVst pärit dumpinguhinnaga naatriumglutamaadi import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõikes 6 määratletud tähenduses.

(52)	Arvestades, et selle kohta ei ole muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 99 ja 100 esitatud järeldused.

6. ÜHENDUSE HUVID

6.1. Ühenduse tootmisharu huvid

(53)	Kuna selles osas mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 103 kuni 106 esitatud järeldused.

6.2. Importijate huvid

(54)

Üks importija väitis, et dumpinguvastaste meetmete võimalikku negatiivset mõju tema majanduslikule olukorrale on ajutise määruse põhjenduses 108 alahinnatud. Äriühingu väite kohaselt, võttes arvesse tema naatriumglutamaadi müügi vähest kasumlikkust ja piiratud võimalusi hinnatõusu ülekandmiseks tema klientidele, tähendab dumpinguvastaste meetmete kohaldamine tema naatriumglutamaadiga seotud äritegevuse lõpetamist. Tuleb märkida, et naatriumglutamaadiga seotud äritegevus ei olnud kõnealuse, peamiselt HRVst naatriumglutamaati ostva importija põhitegevus. Kõnealusel importijal on võimalus orienteeruda mõnele teisele tarneallikale, keda dumpinguvastased meetmed ei mõjuta. Nagu on mainitud ajutise määruse põhjenduses 108, peaks meetmete kehtestamine eeldatavasti taastama tõhusad kaubandustingimused ühenduse turul ja tõstma nii ühenduse tootmisharu kui ka HRVst pärit naatriumglutamaadi hinda. Seega peaks kõik importijad saama üle kanda vähemalt osa dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenevast hinnatõusust. Sellele vastavalt kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 108 esitatud järeldus.

6.3. Kasutajate huvid

(55)

Lähtudes huvitatud isikute märkustest kavandatud meetme võimaliku mõju kohta kasutajate tootmisharule, koostati ühenduse suuremate naatriumglutamaadi kasutajate (Nestle ja Unilever) esitatud andmete põhjal täiendav analüüs. Uurimisel ilmnes, et naatriumglutamaat moodustab mõlema äriühingu kõikide naatriumglutamaati sisaldavate toodete tootmishinnast vähem kui 3 %. Võttes lisaks arvesse uurimisperioodil mõlema äriühingu saavutatud võrdlemisi kõrget keskmist kasumimäär, eriti kõnealuste toodete osas, võib kinnitada, et kavandatud meetme võimalik mõju äriühingute tegevusele ei ole märkimisväärne.

6.4. Toorainetarnijate huvid

(56)

Kooskõlas ajutise määruse põhjendusega 115 laiendati ühenduse tootmisharu toorainetarnijate huvisid käsitlevat uuringut, et see hõlmaks ka teise tarnija esitatud andmeid. Kahe tarnija küsimustikele antud vastustest selgus, et tarnijate olukord on vaatlusperioodi jooksul märgatavalt halvenenud, mis on kooskõlas ühenduse tootmisharu halvenenud olukorraga. Uuringus osalenud äriühingute kogukäive vähenes 8–13 % ja nende müük ühenduse tootmisharule vähenes kaks korda rohkem (15–25 %). Samuti vähenesid ka mõlema äriühingu tasuvusmäärad.

(57)	Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 116.

6.5. Konkurentsi ja kauplemist moonutavad mõjud

(58)	Mõned huvitatud isikud esitasid taas märkuse seoses äriühingu Ajinomoto Group väidetava valitseva seisundiga maailmaturul ja väidetava monopoolse seisundiga ühenduse turul. Neid märkusi on juba käsitletud ajutise määruse põhjenduses 117. Ühtegi tõendit väidete kinnitamiseks ei esitatud.

(59)

Mitu huvitatud isikut esitasid täiendavaid märkusi naatriumglutamaadi turu uurimisperioodijärgse arengu kohta. Nad väitsid, et pärast uurimisperioodi on impordi maht vähenenud ja hinnad tõusnud, seega on kõrvaldatud võimaliku kahju tekitamise oht ühenduse tootmisharule. Huvitatud isikud väitsid, et kujunenud olukorras kahjustaks dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ühenduse importijate ja kasutajate huvisid. Huvitatud isikud väitsid ka, et naatriumglutamaadi pakkumine väheneb kõikjal, sest nende andmete kohaselt on kogu maailmas mitu suurt tootjat tootmise lõpetanud või tootmisvõimsust vähendanud. Paraku ei toetanud seda väidet ei Eurostati andmed ega ka ühenduse tootmisharult kogutud täiendav teave. Vastupidi, pärast uurimisperioodi on impordi hinnad püsinud stabiilsed ja teatavatel kuudel isegi langenud, samas on HRVst ja kolmandatest riikidest pärit impordi maht suurenenud. Hiljutine areng näitab, et mõned konkurendid, kes ei ole Hiinast pärit, on võimelised suurendama oma toodete eksporti ühendusse.

6.6. Järeldus ühenduse huvide kohta

(60)	Arvestades eespool kirjeldatud juhtumiga seotud ühenduse huvide aspekti täiendava uurimise tulemusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 119 esitatud järeldused.

7. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

7.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(61)	Kuna ei ole esitatud muid olulisi märkusi, mis võiksid muuta kahju kõrvaldamist võimaldavat taset käsitlevaid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 120 kuni 122.

7.2. Tollimaksude vorm ja tase

(62)	Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(63)

Lõplike tollimaksude määr kehtestatakse lõplikult järgmisel viisil:

Äriühing	Kahju kõrvaldamistvõimaldav marginaal	Dumpingumarginaal	Dumpinguvastasetollimaksu määr
Hebei Meihua MSG Group Co., Ltd., ja Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd.	54,8 %	33,8 %	33,8 %
Fujian Province Jianyang Wuyi MSG Co., Ltd.	60,4 %	36,5 %	36,5 %
Kõik muud äriühingud	63,7 %	39,7 %	39,7 %

(64)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis pärinevad asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(65)

Mis tahes taotlus kohaldada nimetatud äriühingutele ettenähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (5) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

7.3. Kohustused

(66)	Üks koostööd tegev Hiina eksportiv tootja esitas ettepaneku hinnakohustuse võtmiseks.

(67)

Sellega seoses märgitakse, et naatriumglutamaadi hind kujuneb maailmatasandil läbirääkimiste käigus paljude rahvusvaheliste äriühingutega, kellel on tootmisrajatisi nii ühenduse sees kui ka väljaspool. Lisaks tuleb märkida, et suurema osa toodangust müüb kõnealune eksportiv tootja nimetatud rahvusvahelistele äriühingutele. Eelnevat arvesse võttes jõuti järeldusele, et rahvusvaheliste äriühingutega sõlmitud müügilepingute puhul on suur oht, et toimub hindade ristkompenseerimine ühenduses asuvate ja ühendusest väljaspool asuvate tootmisrajatiste vahel. Lisaks võeti arvesse, et sellist ristkompenseerimist on äriühingu kontrollimisel äärmiselt keeruline avastada. Äriühingu esitatud ettepanek hinnakohustuse võtmiseks lükatakse praegusel kujul tagasi; selle heakskiitmine ei ole otstarbekas, sest komisjon ei saa selle täitmist nõuetekohaselt kontrollida.

7.4. Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine ja erikontroll

(68)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et komisjoni määruse (EÜ) nr 492/2008 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda.

(69)

Meenutatakse, et kui nende äriühingute ekspordimaht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellises olukorras, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit, CN-koodi ex 2922 42 00 (TARIC 2922420010) alla kuuluva naatriumglutamaadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete vaba netohinna suhtes kohaldatakse ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist järgmist lõplikku dumpinguvastast tollimaksu:

Äriühing	Dumpinguvastane tollimaks (%)	TARICi lisakood
Hebei Meihua MSG Group Co., Ltd., ja Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd.	33,8	A883
Fujian Province Jianyang Wuyi MSG Co., Ltd.	36,5	A884
Kõik muud äriühingud	39,7	A999

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Summad, mis on antud tagatiseks ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 492/2008 Hiina Rahvavabariigist pärit, CN koodi ex 2922 42 00 (TARIC 2922420010) alla kuuluva naatriumglutamaadi impordi kohta, nõutakse lõplikult sisse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ALLIOT-MARIE

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT L 144, 4.6.2008, lk 14.

(3) Algatusteatise punkti 6 alapunkt c, ELT C 206, 5.9.2007, lk 23.

(4) G/ADP/6, 16. mai 2000.

(5) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Office N105 04/092, 1049 Brussels, Belgium.

2.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 322/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1189/2008,

25. november 2008,

milles sätestatakse Horvaatiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Serbiast, Kosovost ja Montenegrost pärit baby-beef-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad 2009. aastal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artikli 148 punkti a koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 18. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, muudetakse määrust (EÜ) nr 2820/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1763/1999 ja (EÜ) nr 6/2000, (2) artikli 4 lõikes 2 on sätestatud aastaseks soodustariifikvoodiks 1 500 tonni Bosnia ja Hertsegoviinast pärinevatele baby-beef-toodetele ja 9 975 tonni Montenegrost ning Serbia ja Kosovo tolliterritooriumidelt pärinevatele baby-beef-toodetele. (3)

(2)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelises stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingus, mis kiideti heaks nõukogu ja komisjoni otsusega 2005/40/EÜ, Euratom, (4) ning ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelises stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingus, mis kiideti heaks nõukogu ja komisjoni otsusega 2004/239/EÜ, Euratom (5) ja Montenegroga sõlmitud vahelepingus, mis kiideti heaks nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta otsusega 2007/855/EÜ kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel, (6) on sätestatud baby-beef-toodete aastasteks soodustariifikvootideks vastavalt 9 400, 1 650 ja 800 tonni.

(3)

Nõukogu 19. novembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2248/2001 (ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning Euroopa Ühenduse ja Horvaatia Vabariigi vahelise vahelepingu teatava rakenduskorra kohta) (7) artiklis 2 ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 153/2002 (ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise vahelepingu teatava rakenduskorra kohta) (8) artiklis 2 on ette nähtud, et baby-beef-toodete soodustuste rakendamiseks tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad.

(4)

Kontrolli eesmärgil sätestatakse määruses (EÜ) nr 2007/2000, et Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Kosovo tolliterritooriumide baby-beef-toodete kvootide alusel importimisel tuleb esitada autentsussertifikaat, mis kinnitab, et liha on pärit sertifikaadi väljastanud riigist ning vastab täpselt kõnealuse määruse II lisa määratlusele. Ühtlustamise huvides tuleks ka Horvaatiast ja endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ning Montenegrost pärit baby-beef-toodete kvootide alusel importimisel esitada autentsussertifikaat, mis kinnitab, et kaubad on pärit sertifikaadi välja andnud riigist ning need vastavad täpselt vastavalt Horvaatiaga või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisa määratlusele või Montenegroga sõlmitud vahelepingu II lisa määratlusele. Tuleks kehtestada autentsussertifikaatide näidis ja nende kasutamise üksikasjalikud eeskirjad.

(5)

Asjaomaseid kvoote tuleks hallata impordilitsentside abil. Sel eesmärgil tuleks kohaldada komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (9) ja komisjoni 21. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 382/2008 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta, (10) kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

(6)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (11) on eelkõige kehtestatud üksikasjalikud sätted impordilitsentside taotluste, taotlejate staatuse, impordilitsentside väljaandmise ning liikmesriikide kohustuse kohta komisjoni teavitada. Kõnealuse määruse kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 sätteid tuleb kohaldada käesoleva määruse kohaselt välja antud impordilitsentside suhtes, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud täiendavate tingimuste või erandite kohaldamist.

(7)	Asjaomaste toodete impordi nõuetekohase korraldamise tagamiseks tuleks impordilitsentside väljastamisel eelkõige kontrollida autentsussertifikaatide kandeid.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ajavahemikuks 1. jaanuarist31. detsembrini 2009 avatakse järgmised tariifikvoodid:

a)	9 400 tonni Horvaatiast pärit baby-beef-tooteid, väljendatud rümba massina;

b)	1 500 tonni Bosnia ja Hertsegoviinast pärit baby-beef-tooteid, väljendatud rümba massina;

c)	1 650 tonni endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit baby-beef-tooteid, väljendatud rümba massina;

d)	9 175 tonni Serbia ja Kosovo tolliterritooriumidelt pärit baby-beef-tooteid, väljendatud rümba massina;

e)	800 tonni Montenegrost pärit baby-beef-tooteid, väljendatud rümba massina.

Esimeses lõigus osutatud kvootide järjekorranumbrid on vastavalt 09.4503, 09.4504, 09.4505, 09.4198 ja 09.4199.

Kõnealuste kvootide arvutamisel vastab 100 kg eluskaalu 50 kilogrammile rümba massile.

2. Lõikes 1 osutatud kvootide alusel kohaldatav tollimaks on 20 % väärtuselisest tollimaksust ja 20 % koguselisest tollimaksust, nagu on sätestatud ühises tollitariifistikus.

3. Lõikes 1 nimetatud kvootide piires imporditakse ainult teatavaid elusloomi ja teatavat liha, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 2007/2000 II lisas, Horvaatiaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisas, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisas ning Montenegroga sõlmitud vahelepingu II lisas ja mis kuuluvad järgmiste kombineeritud nomenklatuuri koodide alla:

—	ex 0102 90 51, ex 0102 90 59, ex 0102 90 71 ja ex 0102 90 79,

—	ex 0201 10 00 ja ex 0201 20 20,

—	ex 0201 20 30,

—	ex 0201 20 50.

Artikkel 2

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1301/2006 III peatüki ning määruste (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 382/2008 sätteid.

Artikkel 3

1. Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 8 tuleb kanda päritoluriik või -tolliterritoorium, „jah” vastuse korral tehakse lahtrisse rist. Litsentsidega kaasneb kohustus importida märgitud riigist või tolliterritooriumilt.

Litsentside ja litsentsitaotluste lahtrisse 20 tehakse üks I lisas loetletud kannetest.

2. Artikli 4 kohaselt koostatud autentsussertifikaadi originaal ja selle koopia esitatakse pädevale asutusele koos autentsussertifikaadiga seotud esimese impordilitsentsi taotlusega.

Autentsussertifikaate võib kasutada sellel märgitud koguse piires rohkem kui ühe impordilitsentsi väljaandmiseks. Kui sertifikaadi kohta väljastatakse rohkem kui üks litsents, tuleb pädeval asutusel:

a)	teha autentsussertifikaadile märge määratud koguse kohta;

b)	tagada, et kõnealuse sertifikaadi alusel väljastatavad impordilitsentsid antakse välja samal päeval.

3. Pädevad asutused võivad impordilitsentsid välja anda üksnes pärast veendumist, et kogu autentsussertifikaadil esitatud teave vastab igal nädalal komisjonilt asjaomase impordi kohta saadud teabele. Litsentsid antakse välja pärast seda viivitamata välja.

Artikkel 4

1. Kõigi artiklis 1 osutatud kvootide alusel toimuva impordi litsentsi taotlustega peab olema kaasas II lisas loetletud ekspordiriigi või tolliterritooriumi ametiasutuse väljastatud autentsussertifikaat, mis kinnitab, et kaubad on pärit kõnealusest riigist või tolliterritooriumilt ning need vastavad kas määruse (EÜ) nr 2007/2000 II lisas, Horvaatiaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisas, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisas või Montenegroga sõlmitud vahelepingu II lisas esitatud määratlusele.

2. Autentsussertifikaatide väljaandmisel vormistatakse üks originaaleksemplar ja kaks koopiat, mis trükitakse ja täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles vastavalt III, IV, V, VI, VII ja VIII lisas esitatud näidistele asjaomase ekspordiriigi või tolliterritooriumi jaoks. Need võib trükkida ja täita ka ekspordiriigi või tolliterritooriumi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest.

Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus impordilitsentsi taotlus esitatakse, võivad nõuda sertifikaadi tõlke esitamist.

3. Originaalsertifikaat ja selle koopiad võivad olla trükitud või käsitsi kirjutatud. Viimasel juhul täidetakse need musta tindi ja trükitähtedega.

Sertifikaadi vormide mõõtmed on 210 × 297 mm. Kasutatava paberi kaal on vähemalt 40 g/m2. Originaal on valge, esimene koopia roosa ja teine koopia kollane.

4. Igal sertifikaadil on eraldi järjekorranumber, millele järgneb väljastava riigi või tolliterritooriumi nimi.

Koopiatel on sama järjekorranumber ja nimi kui originaalil.

5. Sertifikaadid kehtivad üksnes juhul, kui II lisas loetletud väljastav asutus on need nõuetekohaselt kinnitanud.

6. Sertifikaadid loetakse nõuetekohaselt kinnitatuks, kui neil on märgitud väljastamise kuupäev ja koht ning neil on väljastava asutuse tempel ja alla kirjutamiseks volitatud isiku või isikute allkiri.

Artikkel 5

1. II lisas loetletud väljaandvad asutused:

a)	on väljastava asutusena tunnustatud asjaomase ekspordiriigi või tolliterritooriumi poolt;

b)	kohustuvad kontrollima sertifikaatide kandeid;

c)	kohustuvad edastama komisjonile vähemalt kord nädalas kogu teabe, mis võimaldab kontrollida autentsussertifikaatide kandeid, eelkõige sertifikaadi numbrit, eksportijat, kaubasaajat, sihtriiki, toodet (elusloomad/liha), netomassi ja allkirjastamise kuupäeva.

2. Komisjon võib II lisa loetelu uuesti läbi vaadata, kui lõike 1 punktis a osutatud tingimust enam ei täideta, kui väljastav asutus ei suuda täita mõnda endale võetud kohustust või kui nimetatakse uus väljastav asutus.

Artikkel 6

Autentsussertifikaadid ja impordilitsentsid kehtivad kolm kuud alates nende väljastamise kuupäevast.

Artikkel 7

Asjaomased ekspordiriigid ja tolliterritooriumid edastavad komisjonile nende väljastavate asutuste poolt kasutatavate templijäljendite näidised ja autentsussertifikaatide allkirjastamiseks volitatud isikute nimed ning allkirjad. Komisjon edastab kõnealuse teabe liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 8

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 teisest lõigust teatavad liikmesriigid komisjonile:

a)	hiljemalt 28. veebruariks 2010 toodete kogused (sh koguste puudumise), mille kohta on eelneval imporditariifikvoodi perioodil väljastatud impordilitsentsid;

hiljemalt 30. aprilliks 2010 toodete kogused (sh koguste puudumise), mille jaoks väljastatud impordilitsents oli jäänud osaliselt või täielikult kasutamata; kasutamata jäänud koguste saamiseks leitakse impordilitsentside tagaküljele märgitud koguste ja nende koguste vahe, mille jaoks litsentsid olid välja antud.

2. Hiljemalt 30. aprilliks 2010 teatavad liikmesriigid komisjonile toodete kogused, mis eelneva imporditariifikvoodi perioodi jooksul tegelikult vabasse ringlusse lubati.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teatamine toimub käesoleva määruse lisade IX, X ja XI kohaselt ja kasutades määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tooteliike.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1.

(3) Kosovo ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244/1999 alusel.

(4) ELT L 26, 28.1.2005, lk 1.

(5) ELT L 84, 20.3.2004, lk 1.

(6) ELT L 345, 28.12.2007, lk 1.

(7) EÜT L 304, 21.11.2001, lk 1.

(8) EÜT L 25, 29.1.2002, lk 16.

(9) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

(10) ELT L 115, 29.4.2008, lk 10.

(11) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

I LISA

Artikli 3 lõikes 1 osutatud kanded

—	:	bulgaaria keeles	:	„Baby beef” (Регламент (ЕО) № 1189/2008)
—	:	hispaania keeles	:	„Baby beef” [Reglamento (CE) no 1189/2008]
—	:	tšehhi keeles	:	„Baby beef” (Nařízení (ES) č. 1189/2008)
—	:	taani keeles	:	„Baby beef” (Forordning (EF) nr. 1189/2008)
—	:	saksa keeles	:	„Baby beef” (Verordnung (EG) Nr. 1189/2008)
—	:	eesti keeles	:	„Baby beef” (Määrus (EÜ) nr 1189/2008)
—	:	kreeka keeles	:	„Baby beef” [Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 1189/2008]
—	:	inglise keeles	:	„Baby beef” (Regulation (EC) No 1189/2008)
—	:	prantsuse keeles	:	„Baby beef” [Règlement (CE) no 1189/2008]
—	:	itaalia keeles	:	„Baby beef” [Regolamento (CE) n. 1189/2008]
—	:	läti keeles	:	„Baby beef” (Regula (EK) Nr. 1189/2008)
—	:	leedu keeles	:	„Baby beef” (Reglamentas (EB) Nr. 1189/2008)
—	:	ungari keeles	:	„Baby beef” (1189/2008/EK rendelet)
—	:	malta keeles	:	„Baby beef” (Regolament (KE) Nru 1189/2008)
—	:	hollandi keeles	:	„Baby beef” (Verordening (EG) nr 1189/2008)
—	:	poola keeles	:	„Baby beef” (Rozporządzenie (WE) nr 1189/2008)
—	:	portugali keeles	:	„Baby beef” [Regulamento (CE) n.o 1189/2008]
—	:	rumeenia keeles	:	„Baby beef” [Regulamentul (CE) nr. 1189/2008]
—	:	slovaki keeles	:	„Baby beef” [Nariadenie (ES) č. 1189/2008]
—	:	sloveeni keeles	:	„Baby beef” (Uredba (ES) št. 1189/2008)
—	:	soome keeles	:	„Baby beef” (Asetus (EY) N:o 1189/2008)
—	:	rootsi keeles	:	„Baby beef” (Förordning (EG) nr 1189/2008)

II LISA

Väljastav asutus:

—	Horvaatia Vabariik: Horvaatia loomakasvatuskeskus, Zagreb, Horvaatia.

—	Bosnia ja Hertsegoviina:

—	endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik: Univerzitet Sv. Kiril I Metodij, Institut za hrana, Fakultet za veterinarna medicina, „Lazar Pop-Trajkov 5-7”, 1000 Skopje

—	Montenegro: Veterinary Directorate, Bulevar Svetog Petra Cetinjskog br.9, 81000 Podgorica, Montenegro

—	Serbia tolliterritoorium: (1)„YU Institute for Meat Hygiene and Technology, Kacanskog 13, Belgrade, Jugoslaavia.”

—	Kosovo tolliterritoorium:

(1) Kosovo ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244/1999 alusel välja arvatud.

III LISA

IV LISA

V LISA

VI LISA

VII LISA

VIII LISA

IX LISA

Impordilitsentsidest teatamine (väljaantud) – määrus (EÜ) nr 1189/2008

Liikmesriik: …

Määruse (EÜ) nr 1189/2008 artikli 8 kohaldamine

Toodete kogused, mille kohta impordilitsentsid on välja antud

Alates: … kuni: …

Jrk nr	Tooteliik või -liigid (1)	Kogus (toote massi kilogrammides)
09.4503
09.4504
09.4505
09.4198
09.4199

(1) Määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tooteliik või -liigid.

X LISA

Impordilitsentsidest teatamine (kasutamata jäänud kogused) – määrus (EÜ) nr 1189/2008

Liikmesriik: …

Määruse (EÜ) nr 1189/2008 artikli 8 kohaldamine

Toodete kogused, mille kohta impordilitsentsid on välja antud

Alates: … kuni: …

Jrk nr	Tooteliik või -liigid (1)	Kasutamata kogus (toote massi kilogrammides)
09.4503
09.4504
09.4505
09.4198
09.4199

(1) Määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tooteliik või -liigid.

XI LISA

Vabasse ringlusse lubatud toodete kogustest teatamine – määrus (EÜ) nr 1189/2008

Liikmesriik: …

Määruse (EÜ) nr 1189/2008 artikli 8 kohaldamine

Vabasse ringlusse lubatud toodete kogused:

Alates: … kuni: … (imporditariifikvoodi kehtivusaeg)

Jrk nr	Tooteliik või -liigid (1)	Vabasse ringlusse lubatud toodete kogused (toote massi kilogrammides)
09.4503
09.4504
09.4505
09.4198
09.4199

(1) Määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tooteliik või -liigid.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

2.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 322/30

KOMISJONI OTSUS,

20. november 2008,

nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ sätestatud riskipõhise loomatervishoiuseire kavade puhul arvesse võetavate suuniste kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 6787 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/896/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu direktiiviga 2006/88/EÜ kehtestatakse minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse teatavate vesiviljelusloomadel esinevate taudide kahtluse või puhangu korral. Lisaks on direktiivi IV lisa II osas esitatud teatavate eksootiliste ja mitteeksootiliste taudide loetelu.

(2)

Direktiivi 2006/88/EÜ artikli 10 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riskipõhise loomatervishoiuseire kava kohaldatakse kõigis kasvandustes ja molluskikasvatusaladel, võttes arvesse tootmise tüüpi. Asjaomastes kavades tuleb arvesse võtta direktiivi artikli 10 lõikes 4 sätestatud korras kehtestatavaid suuniseid.

(3)

Direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt on riskipõhise loomatervishoiuseire kava eesmärk tuvastada suurenenud suremus kõigis kasvandustes ja molluskikasvatusaladel, võttes arvesse tootmise tüüpi, ning direktiivi IV lisa II osas loetletud taudide esinemine nendes kasvandustes ja molluskikasvatusaladel, kus leidub asjaomastele taudidele vastuvõtlikke liike. Peale selle on direktiivi 2006/88/EÜ III lisa B-osa kohaselt kavade raames tehtud kontrollide eesmärk anda vesiviljelustootmisettevõtjale nõu veeloomade tervise küsimustes ja võtta vajaduse korral vajalikud veterinaariaalased meetmed.

(4)	Pidades silmas ühenduse vesiviljelustootmise mitmekesisust, tuleb riskipõhise loomatervishoiuseire kavad kohandada iga liikmesriigi tootmisstruktuurile ja loomatervishoiualasele olukorrale. Seetõttu peaksid asjaomastes kavades liikmesriikide arvesse võetavad suunised jääma üldsuuniste piiridesse.

(5)	Seepärast on asjakohane sätestada käesolevas otsuses riskipõhise loomatervishoiuseire kavade puhul arvesse võetavad suunised.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisaga kehtestatakse direktiivi 2006/88/EÜ artikli 10 lõikes 1 sätestatud riskipõhise loomatervishoiuseire kavade puhul arvesse võetavad suunised.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

LISA

DIREKTIIVI 2006/88/EÜ ARTIKLI 10 LÕIKES 1 SÄTESTATUD RISKIPÕHISE LOOMATERVISHOIUSEIRE KAVADE PUHUL ARVESSE VÕETAVAD SUUNISED

1. Suuniste eesmärk

Käesolevate suuniste eesmärk on anda liikmesriikidele juhtnööre direktiivi 2006/88/EÜ artikli 10 lõikes 1 sätestatud riskipõhise loomatervishoiuseire kavade („riskipõhise loomatervishoiuseire kavad”) kohta.

2. Kontrollide sisu

2.1. ANDMETE KONTROLL JA KLIINILISED LÄBIVAATUSED

Kasvanduste ja molluskikasvatusalade kontrollimine hõlmab direktiivi 2006/88/EÜ artiklis 8 sätestatud andmete analüüsi, kusjuures kasvanduse või molluskikasvatusala loomatervishoiualase staatuse hindamiseks läbi aastate tuleb erilist tähelepanu pöörata suremusandmetele.

Kontrollida tuleks representatiivset valimit kõikidest epidemioloogilistest üksustest.

Võimaluse korral tuleks representatiivsele valimile hiljaaegu surnud ja suremas olevatest vesiviljelusloomadest suurte patoloogiliste muutuste tuvastamiseks teha nii välis- kui ka seespidine kliiniline läbivaatus. Eelkõige peaks läbivaatuse eesmärgiks olema võimalike direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud taudide („loetellu kantud taudid”) tuvastamine.

Kui läbivaatuse tulemusena on põhjust kahtlustada loetellu kantud taudi esinemist, tuleb teha kasvanduse või molluskikasvatusala vesiviljelusloomade laboratoorsed uuringud.

Loetellu kantud taudi esinemise kahtluse ja/või kinnitamise korral võetavate meetmete üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud direktiivi 2006/88/EÜ V peatükis.

2.2. PROOVIDE VÕTMINE JA LABORATOORSED UURINGUD

Laboratoorseteks uuringuteks proovide võtmine ei ole kõigil juhtudel nõutav. Proovide võtmise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta kasvanduse või molluskikasvatusala andmete ja vesiviljelusloomade kontrollimisel kogutud teavet, samuti muud asjakohast teavet.

3. Kontrollija valik – kas pädev asutus, eraveterinaararst või muu nõuetele vastav veeloomade tervishoiu teenistus

Liikmesriigid peavad ise otsustama, kas riskipõhise loomatervishoiuseire kava raames tehtavaid kontrolle teeb pädev asutus või lubatakse seda teha ka eraveterinaararstidel või teistel nõuetele vastavatel veeloomade tervishoiu teenistustel.

4. Kontrollide sagedus

Direktiivi 2006/88/EÜ III lisa B-osas on kehtestatud kasvandustes ja molluskikasvatusaladel tehtavate kontrollide soovitatav sagedus. Kõnealune sagedus sõltub kahest tegurist:

a)	direktiivi IV lisa II osas loetletud mitteeksootiliste taudidega („loetellu kantud mitteeksootilised taudid”) seonduv loomatervishoiualane staatus asjaomases liikmesriigis, kalakasvatustsoonis või -piirkonnas;

b)	taudi nakatumise ja taudi levikuga seonduv ohutase kasvanduses või molluskikasvatusalal.

5. Kasvanduste ja molluskikasvatusalade loomatervishoiualane staatus

Direktiivi 2006/88/EÜ III lisa B-osas tehakse vahet alljärgnevatel loomatervishoiualase staatuse kategooriatel:

I kategooria

Tunnistatud taudivabaks vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artikli 49 lõike 1 punktile a või b või artikli 50 lõike 1 punktile a või b. See staatus määratakse juhul, kui

i)	liikmesriigis, kalakasvatustsoonis või -piirkonnas ning liikmesriigi, kalakasvatustsooni või -piirkonna vetes, kui see on asjakohane, ei ole kõnealus(t)ele taudi(de)le vastuvõtlikke liike või kui

ii)	patogeen ei ole teadaolevalt liikmesriigis, kalakasvatustsoonis või -piirkonnas ning liikmesriigi, kalakasvatustsooni või -piirkonna vetes, kui see on asjakohane, suuteline ellu jääma.

b)	Tunnistatud taudivabaks vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artikli 49 lõike 1 punktile c või artikli 50 lõike 1 punktile c. Staatus määratakse direktiivi 2006/88/EÜ V lisa II osas sätestatud tingimustele vastava suunatud seire põhjal.

II kategooria

Taudivabaks tunnistamata, kuid kohaldatakse direktiivi 2006/88/EÜ artikli 44 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud seireprogrammi.

III kategooria

Teadaolevalt nakatumata, kuid ei kohaldata seireprogrammi taudivaba staatuse saamiseks.

IV kategooria

Teadaolevalt nakatunud, kuid kohaldatakse direktiivi 2006/88/EÜ artikli 44 lõike 2 kohaselt heaks kiidetud likvideerimisprogrammi.

V kategooria

Teadaolevalt nakatunud. Kohaldatakse direktiivi 2006/88/EÜ V peatükis ette nähtud minimaalseid tõrjemeetmeid.

Vajaduse korral võib riskipõhise loomatervishoiuseire kava raames tehtavad kontrollid ühendada:

a)	direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt heaks kiidetud seire- või likvideerimisprogrammide raames tehtavate kontrollidega (II või IV kategooriasse kuuluvates kalakasvatustsoonides või -piirkondades);

b)	taudivaba staatuse hoidmiseks tehtava seirega (I kategooriasse kuuluvates kalakasvatustsoonides või -piirkondades, st mis on tunnistatud taudivabaks vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artikli 49 lõike 1 punktile a või b või artikli 50 lõike 1 punktile a või b);

c)	direktiivi 2006/88/EÜ V peatüki kohaste kontrollmeetmete raames tehtava seirega (V kategooriasse kuuluvates kalakasvatustsoonides või -piirkondades).

Riskipõhise loomatervishoiuseire kavade koostamisel peavad liikmesriigid arvestama alljärgnevaga:

II või IV kategooria loomatervishoiualase staatusega aladel asuvates kasvandustes või molluskikasvatusaladel on direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt heaks kiidetud seire- või likvideerimisprogrammides nõutud kontrollide sagedus tihedam, kui direktiivi III lisa B-osas soovitatud; seetõttu ei pea liikmesriigid asjaomaste programmidega kaetud aladel asuvate kasvanduste ja molluskikasvatusalade kontrollide sageduse kohta erinõudeid kehtestama;

liikmesriigid peavad riskipõhise loomatervishoiuseire kava raames tehtavate kontrollide sageduse kohta erinõuded kehtestama peamiselt seoses I, III ja V kategooria loomatervishoiualase staatusega aladel asuvate kasvanduste või molluskikasvatusaladega, sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest ja riiklikest meetmetest;

arvestama peab ka asjaoluga, et kasvandustel või molluskikasvatusaladel võivad teatud taudide suhtes olla kehtestatud eri loomatervishoiualased staatused; seda näiteks sellistes kasvandustes ja sellistel molluskikasvatusaladel, kus kasvatatakse rohkem kui ühele loetellu kantud mitteeksootilisele taudile vastuvõtlikke liike. (1)

6. Kasvanduste ja molluskikasvatusalade ohutaseme määramine

6.1. SISSEJUHATUS

Kasvanduste ja molluskikasvatusalade ohutase ei varieeru mitte ainult eri loomatervishoiualase staatusega aladel, vaid ka sama loomatervishoiualase staatusega aladel (2).

Alapunktis 6.2 on loetletud ohutegurid, mida peab kasvanduste ja molluskikasvatusalade ohutaseme määramisel arvesse võtma.

Alapunktis 6.3 on esitatud mudel, mille alusel võib kasvandusi ja molluskikasvatusalasid klassifitseerida kõrge, keskmise ja madala ohutasemega aladeks. Liikmesriigid võivad kasvanduste ja molluskikasvatusalade ohutaseme määramisel kasutada ka teisi mudeleid, sõltuvalt sellest, mida konkreetsel juhul sobivamaks peetakse.

Käesolevate suunistega ei kirjutata ette, millisel moel liikmesriigid alapunktis 6.3 sätestatud mudelit rakendama peaksid. Liikmesriigid võivad

a)	kasutada mudelit selleks, et määrata iga kasvanduse ja molluskikasvatusala ohutase eraldi, või

b)	kasutada mudelit selleks, et kanda oma territooriumil asuvad eri liiki kasvandused ja molluskikasvatusalad nimistusse ning otsustada selle põhjal, millise kategooriaga kasvandused ja molluskikasvatusalad tuleks lugeda madala, millised keskmise ja millised kõrge ohutasemega aladeks.

6.2. OHUTEGURID

Kasvanduse või molluskikasvatusala ohutaseme määramisel mängib olulist rolli hulk eri tegureid, muu hulgas:

a)	taudi otsene levik vee kaudu;

b)	vesiviljelusloomade liikumised;

c)	tootmistüüp;

d)	kasvatatavate vesiviljelusloomade liik;

e)	bioohutussüsteem, sh töötajate pädevus ja väljaõpe;

f)	kasvanduste ja molluskikasvatusalade ning töötlemisettevõtete tihedus asjaomast kasvandust või molluskikasvatusala ümbritsevas piirkonnas;

g)	madalama loomatervishoiualase staatusega kasvanduste ja molluskikasvatusalade lähedus asjaomasele kasvandusele või molluskikasvatusalale;

h)	asjaomase kasvanduse või molluskikasvatusala ja teiste piirkonnas asuvate kasvanduste ja molluskikasvatusalade loomatervishoiualane staatus läbi aja;

i)	taudide patogeenide esinemine asjaomast kasvandust või molluskikasvatusala ümbritseva piirkonna looduslike veeloomade hulgas;

j)	inimtegevusega seonduvad ohud asjaomase kasvanduse või molluskikasvatusala läheduses; (3)

k)	asjaomasesse kasvandusse või molluskikasvatusalale ligi pääseda võivad kiskjad või linnud.

Mitmekülgse ning kõiki asjakohaseid ohutegureid arvestava süsteemi rakendamine kasvanduste ja molluskikasvatusalade ohutaseme määramiseks võimaldab kasvandusi ja molluskikasvatusalasid nende ohutaseme põhjal täpselt klassifitseerida. Teisalt võib süsteemi loomine olla aeganõudev ega pruugi end ära tasuda. Samuti on eri tegurite arvessevõtmine üldise ohu hindamisel keeruline.

Pidades silmas asjaolu, et mitmekülgse süsteemi rakendamine kasvanduste ja molluskikasvatusalade ohutaseme põhjal klassifitseerimisel on keeruline, on enamikul juhtudel asjakohane keskenduda järgmistele ohuteguritele:

a)	taudi otsene levik vee kaudu ning kasvanduste ja molluskikasvatusalade geograafilise läheduse tõttu;

b)	vesiviljelusloomade liikumised.

Ülaltoodud ohutegurid on asjakohased tootmistüübist, asjaomases kasvanduses või molluskikasvatusalal kasvatatavate vesiviljelusloomade liigist ja asjaomastest taudidest sõltumata.

6.3. KASVANDUSTE JA MOLLUSKIKASVATUSALADE OHUTASEME MÄÄRAMISE MUDEL

Käesolev kasvanduste või molluskikasvatusalade ohutaseme (kõrge/keskmine/madal) määramise mudel koosneb kolmest etapist:

I etapp	Kasvanduse või molluskikasvatusala taudi nakatumise tõenäosuse hindamine
II etapp	Taudi kasvandusest või molluskikasvatusalast mujale leviku tõenäosuse hindamine
III etapp	I ja II etapis määratud ohutasemete hinnangute ühitamine

I etapp

Kasvanduse või molluskikasvatusala taudi nakatumise tõenäosuse hindamine

Taudi vee kaudu või kasvanduste ja molluskikasvatusalade geograafilise läheduse tõttu nakatumise tõenäosus	Taudi vesiviljelusloomade liikumiste kaudu nakatumise tõenäosus	Ohutase
Kõrge	Kõrge	Kõrge
Kõrge	Madal	Keskmine
Madal	Kõrge	Keskmine
Madal	Madal	Madal

II etapp

Taudi kasvandusest või molluskikasvatusalast mujale leviku tõenäosuse hindamine

Taudi vee kaudu või kasvanduste ja molluskikasvatusalade geograafilise läheduse tõttu leviku tõenäosus	Taudi vesiviljelusloomade liikumiste kaudu leviku tõenäosus	Ohutase
Kõrge	Kõrge	Kõrge
Kõrge	Madal	Keskmine
Madal	Kõrge	Keskmine
Madal	Madal	Madal

III etapp

I ja II etapis määratud ohutasemete hinnangute ühitamine

I etapp: taudi nakatumise tõenäosus	Kõrge	Keskmine	Kõrge	Kõrge
	Keskmine	Madal	Keskmine	Kõrge
	Madal	Madal	Madal	Keskmine
		Madal	Keskmine	Kõrge
		II etapp: taudi leviku tõenäosus

6.4. TEATUD I KATEGOORIA LOOMATERVISHOIUALASE STAATUSEGA KASVANDUSTE JA MOLLUSKIKASVATUSALADE OHUTASE

Selliseid kasvandusi ja molluskikasvatusalasid, kus ei kasvatata loetellu kantud mitteeksootilistele taudidele vastuvõtlikke liike või kus asjaomane patogeen ei ole teadaolevalt suuteline liikmesriigis, kalakasvatustsoonis või -piirkonnas ning, kui see on asjakohane, nende vetes ellu jääma, võib direktiivi 2006/88/EÜ III lisa B-osa kohaselt käsitleda madala ohutasemega aladena. Seetõttu ei pea riskipõhise loomatervishoiuseire kavas kontrollidele põhimõtteliselt ette nägema eri sagedust.

Seejuures võivad asjaomastel kasvandustel ja molluskikasvatusaladel olla eri ohutasemed loetellu kantud mitteeksootilistesse taudidesse ja uutesse taudidesse nakatumise ning nende taudide leviku osas. Seetõttu võivad liikmesriigid kõnealuseid kasvandusi ja molluskikasvatusalasid klassifitseerida nende ohutaseme põhjal ning kehtestada neile seega ka eri seire- ja kontrollitasemed. Seejuures võivad liikmesriigid arvesse võtta ka ressursside kasutamise optimeerimise vajadust.

6.5. TAUDI VEE KAUDU VÕI KASVANDUSTE JA MOLLUSKIKASVATUSALADE GEOGRAAFILISE LÄHEDUSE TÕTTU NAKATUMISE JA SELLE LEVIKU TÕENÄOSUSE HINDAMINE

6.5.1. Sissejuhatus

Kasvandustel ja molluskikasvatusaladel on väike oht taudi nakatuda või seda levitada, kui veeallikas ja -väljalase või veekeskkond, milles kasvandus või molluskikasvatus asub, pakub taudide patogeenide tekkimise ja leviku eest teatud määral kaitset. Taudi vee kaudu või kasvanduste ja molluskikasvatusalade geograafilise läheduse tõttu nakatumise ja selle leviku oht on eri kasvandustes või molluskikasvatusaladel väga erinev. (4)

Alapunktis 6.3 esitatud mudelis tehakse vahet taudi vee kaudu või kasvanduste ja molluskikasvatusalade geograafilise läheduse tõttu nakatumise ja selle leviku suurel ja väikesel tõenäosusel.

Käesolevas alapunktis on kirjeldatud näidisolukordi, mille puhul võib taudi vee kaudu või kasvanduste ja molluskikasvatusalade geograafilise läheduse tõttu nakatumise ja selle leviku tõenäosust pidada väikeseks.

Käesoleva alapunkti näidete puhul ei ole tegemist ammendava loeteluga. Seega ei saa ka järeldada, et nende kasvanduste ja molluskikasvatusalade puhul, mida näited ei hõlma, oleks taudi nakatumise ja leviku tõenäosus suur.

6.5.2. Näited taudi vee kaudu või kasvanduste ja molluskikasvatusalade geograafilise läheduse tõttu nakatumise väikese ohu kohta:

a)	kasvandused ja molluskikasvatusalad, kus vett saadakse puurkaevust või allikast;

b)	kasvandused ja molluskikasvatusalad, kus vett desinfitseeritakse või töödeldakse patogeenide tekkimise tõkestamiseks;

kasvandused ja molluskikasvatusalad, kus vett saadakse teistest veeallikatest, mis

i)	ei ole seotud kasvanduste, molluskikasvatusalade ega töötlemisettevõtetega, kus kasvatatakse või töödeldakse liike, mis on vastuvõtlikud samadele taudidele kui need liigid, mida kasvatatakse asjaomases kasvanduses või molluskikasvatusalal;

ii)	ei sisalda looduslike veeloomade vastuvõtlikke liike;

d)	siseveekogud, sh tiigid ja järved, mis on muudest veeallikatest eraldatud; veekogu eraldatuse määratlemisel tuleb arvesse võtta ka aastaajalisi muutusi, nagu üleujutuse tagajärjel tekkiv võimalus kokkupuuteks muude veeallikatega;

rannikul asuvad kasvandused või molluskikasvatusalad, mis asuvad ohutus kauguses teistest kasvandustest või molluskikasvatusaladest ning töötlemisettevõtetest, kus kasvatatakse või töödeldakse liike, mis on vastuvõtlikud samadele taudidele kui need liigid, mida kasvatatakse asjaomases kasvanduses või molluskikasvatusalal; ohutu kauguse peab määratlema pädev asutus, pidades silmas selliseid tegureid nagu asjaomaste patogeenide ellujäämisvõime avamerel, hoovustes ja loodete ulatuses.

6.5.3. Näited taudi vee kaudu või kasvanduste ja molluskikasvatusalade geograafilise läheduse tõttu leviku väikese ohu kohta:

a)	kasvandused ja molluskikasvatusalad, kus vesi juhitakse looduslikesse vetesse; (5)

b)	kasvandused ja molluskikasvatusalad, kus veeväljalaset desinfitseeritakse või töödeldakse muul moel patogeenide leviku tõkestamiseks;

c)	kasvandused ja molluskikasvatusalad, kus vesi juhitakse üldkanalisatsiooni, eeldusel, et heitvett üldkanalisatsioonis mingil moel töödeldakse; selliseid kasvandusi ja molluskikasvatusalasid, kus vesi juhitakse eelneva töötlemiseta looduslikesse vetesse, ei saa käsitleda väikese ohuga aladena;

d)	kasvandused ja molluskikasvatusalad, kus vett ei juhita asjaomas(t)ele loetellu kantud taudi(de)le vastuvõtlikke vesiviljelusloomi või looduslikke veeloomi sisaldavatesse vetesse;

e)	siseveekogud, sh tiigid ja järved, mis on muudest veeallikatest eraldatud; veekogu eraldatuse määratlemisel tuleb arvesse võtta ka aastaajalisi muutusi, nagu üleujutuse tagajärjel tekkiv võimalus mis tahes kokkupuuteks muude veeallikatega;

rannikul asuvad kasvandused või molluskikasvatusalad, mis asuvad ohutus kauguses teistest kasvandustest või molluskikasvatusaladest, kus kasvatatakse liike, mis on vastuvõtlikud samadele taudidele kui need liigid, mida kasvatatakse asjaomases kasvanduses või molluskikasvatusalal; ohutu kauguse peab määratlema pädev asutus, pidades silmas selliseid tegureid nagu asjaomaste patogeenide ellujäämisvõime avamerel, hoovustes ja loodete ulatuses.

6.6. TAUDI VESIVILJELUSLOOMADE LIIKUMISTE KAUDU NAKATUMISE VÕI SELLE LEVIKU TÕENÄOSUSE HINDAMINE

6.6.1. Sissejuhatus

Üks väga oluline taudi nakatumise viis on elusate vesiviljelusloomade liikumine kasvandustesse ja molluskikasvatusaladele ja nendest välja.

Selle teguri hindamisel tuleb arvestada alljärgnevaga:

a)	vesiviljelusloomade päritolukoht;

b)	kasvandusse või molluskikasvatusalale toodud vesiviljelusloomade arv;

c)	vesiviljelusloomade eri tarnijate arv;

d)	vesiviljelusloomade kasvandustesse ja molluskikasvatusaladele ja nendest välja liikumise sagedus.

Alapunktis 6.3 esitatud mudeli kohaselt soovitatakse kasvandusi rühmitada taudi vesiviljelusloomade liikumiste kaudu nakatumise ja leviku suure või väikese ohu järgi. Kõnealuse mudeli käsitluses piisab seega sellest, kui võetakse arvesse elusate vesiviljelusloomade (sh viljastatud marja) kasvandusse või molluskikasvatusalale tarnimist või sealt väljaviimist ning asjaomaste vesiviljelusloomade päritolukohta.

Käesolevas alapunktis on kirjeldatud näidisolukordi, mille puhul võib taudi vesiviljelusloomade liikumise kaudu nakatumise või leviku ohtu pidada väikeseks.

Käesolevas alapunktis esitatud näidete puhul ei ole tegemist ammendava loeteluga. Seega ei saa ka järeldada, et nende kasvanduste ja molluskikasvatusalade puhul, mida näited ei hõlma, oleks taudi nakatumise ja leviku tõenäosus suur.

6.6.2. Näited taudi vesiviljelusloomade kasvandustesse ja molluskikasvatusaladele tarnimise kaudu nakatumise väikese tõenäosuse kohta:

a)	kasvandused ja molluskikasvatusalad, mis ise viljastatud marja ja noorkalu toodavad; (6)

kasvandused, mis toovad vesiviljelusloomi vaid taudivabast kalakasvatustsoonist või -piirkonnast. Loomatervishoiualase staatuse III ja V kategooria puhul ei ole kehtiva ühenduse õiguse kohaselt nõutav vesiviljelusloomade tarnimine taudivabast kalakasvatustsoonist või -piirkonnast; asjaolu, et kasvandus on otsustanud taudivaba kalakasvatustsooni või -piirkonna kasuks, eristab seda kasvandust teistest samasse loomatervishoiualase staatuse kategooriasse liigitatud kasvandustest. I kategooria loomatervishoiualase staatusega kasvandused peaks vesiviljelusloomi vastu võtma ainult taudivabast päritolukohast. Nende kasvanduste puhul tuleks pigem kehtestada nõue, et loomi tarnitaks ühest ja samast taudivabast piirkonnast või et kasvandusel oleks piiratud arv vesiviljelusloomade tarnijaid;

c)	kasvandused, kuhu tuuakse looduslikke veeloomi, kes on karantiini alt vabastatud ja keda kavatsetakse ka edaspidi kasvatada;

kasvandused, kuhu tuuakse desinfitseeritud viljastatud marja; see kehtib vaid juhul, kui on teaduslikke tõendeid selle kohta või kui praktiline kogemus on näidanud seda, et desinfitseerimine vähendab vastuvõetava tasemeni nendesse loetellu kantud taudidesse nakatumise ohtu, mille suhtes kasvanduses või molluskikasvatusalal kasvatatavad liigid on vastuvõtlikud.

6.6.3. Näited taudi vesiviljelusloomade kasvandustesse ja molluskikasvatusaladele tarnimise kaudu leviku väikese tõenäosuse kohta:

a)	kasvandused ja molluskikasvatusalad, kust ei viida loomi välja kasvatamiseks, ülekandmiseks või asustamiseks;

kalakasvandused, kust viiakse välja vaid desinfitseeritud viljastatud marja; see kehtib vaid juhul, kui on teaduslikke tõendeid selle kohta või kui praktiline kogemus on näidanud, et desinfitseerimine vähendab vastuvõetava tasemeni nendesse loetellu kantud eksootilistesse või mitteeksootilistesse taudidesse nakatumise ohtu, mille suhtes kasvanduses või molluskikasvatusalal kasvatatavad liigid on vastuvõtlikud.

(1) Näiteks vikerforellikasvandus võib olla lõhelaste nakkavast kehvveresusest vaba (I kategooria), omada (heaks kiidetud seireprogrammi kohaselt) viirusliku hemorraagilise septitseemia osas II kategooria staatust ning olla nakkuslikku vereloomenekroosi teadaolevalt nakatumata (III kategooria).

(2) Näiteks loetellu kantud mitteeksootilistest taudidest vabaks kuulutatud kasvanduses on sellise taudi leviku oht üldiselt väike. Kasvandused, mis ise noorkalu toodavad, on seotud palju väiksema ohutasemega kui kasvandused, mis noorkalu ühelt või mitmelt tarnijalt sisse ostavad.

(3) Näiteks transporditeed, sadamad (ballastvesi), õngitsemine.

(4) Suletud veekasutussüsteemist, kus vett saadakse puurkaevust ning väljalastav vesi desinfitseeritakse (väga madal ohutase), kuni sumpkalakasvandusteni, mille läheduses on hulgaliselt teisi kasvandusi (väga kõrge ohutase).

(5) Näiteks sisemaal asuvad kasvandused, mis juhivad oma vee maa sisse või põldudele.

(6) Näiteks kalakasvandused, mis toodavad oma sugukarja ise, või molluskikasvandused või molluskikasvatusalad, kus tootmine põhineb kudu looduslikel varudel.

2.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 322/39

KOMISJONI OTSUS,

28. november 2008,

millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2009. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7415 all)

(2008/897/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire kavade jaoks ettenähtud ühenduse rahalise toetuse andmise kord.

(2)	Lisaks on otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõikega 1 ette nähtud, et tuleb kehtestada finantsmeede, et hüvitada kulud, mida liikmesriigid on kandnud kõnealuse otsuse lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside riiklike likvideerimis-, tõrje- ja seirekavade rahastamisel.

(3)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/965/EÜ, millega muudetakse otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (2) asendati selle otsuse artikkel 24 uue sättega. Üleminekumeetmena on otsuses 2006/965/EÜ sätestatud, et veiste ensootilise leukoosi ja Aujeszky haigusega seotud kavasid võib jätkuvalt rahastada kuni 31. detsembrini 2010.

(4)

Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta otsusega 2008/341/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kriteeriumid, millele peavad vastama teatavate loomahaiguste ja zoonooside riiklikud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid, (3) on ette nähtud, et otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõikes 1 sätestatud meetmete alusel heakskiidu saamiseks peavad liikmesriikide esitatud kavad vastama otsuse 2008/341/EÜ lisas sätestatud kriteeriumidele.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (4) on ette nähtud liikmesriikide aastased kavad veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seire jaoks.

(6)

Ka nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta) (5) on ette nähtud järelevalveprogrammid, mida liikmesriigid peavad teostama seoses kodu- ja metslindudega, et aidata korrapäraselt ajakohastatavate riskianalüüside põhjal muu hulgas suurendada teadmisi ohtudest, mida kujutavad endast metslinnud seoses lindudelt pärinevate gripiviiruste esinemisega lindudel. Kõnealused aastased järelevalveprogrammid ja nende rahastamine tuleks samuti heaks kiita.

(7)	Teatavad liikmesriigid on esitanud komisjonile ühenduse rahalise toetuse saamiseks aastased kavad loomahaiguste likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks, kontrollikavad zoonooside ennetamiseks, ning aastased seirekavad teatavate TSEde likvideerimiseks ning seireks.

(8)

2008. aastal kiideti komisjoni otsuse 2007/782/EÜ alusel heaks teatavad liikmesriikide esitatud mitmeaastased kavad loomahaiguste likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks. (6) Kõnealuste mitmeaastaste kavade kulukohustused võeti vastu vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) artikli 76 lõikele 3. Kõnealuste kavade esimene eelarveline kulukohustus täidetakse pärast nende heakskiitmist. Kõik järgmised aastased kulukohustused peab komisjon täitma eelmise aasta kava täitmise alusel otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõikes 5 osutatud toetuse andmise otsuse põhjal.

(9)

Komisjon on nii veterinaaria kui ka rahanduslikust seisukohast hinnanud liikmesriikide esitatud aastaseid kavasid ning samuti 2008. aastal heakskiidetud mitmeaastaste kavade järgmist (teist) aastat. Leiti, et kavad vastavad ühenduse asjakohastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige otsuses 2008/341/EÜ sätestatud kriteeriumidele.

(10)

Võttes arvesse aastaste ja mitmeaastaste kavade tähtsust ühenduse eesmärkide saavutamiseks loomade ja inimeste tervishoiu valdkonnas ning TSE ja lindude gripi vastase võitluse kavade kohustuslikku rakendamist kõikides liikmesriikides, on asjakohane määrata kindlaks ühenduse rahalise toetuse sobiv määr, millega hüvitatakse asjaomastele liikmesriikidele käesolevas otsuses osutatud meetmete võtmisega seotud kulud iga kava rakendamiseks eraldatava toetuse maksimumsumma ulatuses.

(11)

Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiviga 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) (8) on ette nähtud, et liikmesriigid, kus teadaolevalt esineb nakatumist ühesse või mitmesse kõnealuse direktiivi IV lisa II osas loetletud taudi, peaksid koostama kõnealuste haiguste likvideerimise programmid.

(12)

Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (9) artikliga 17 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad koostama rakenduskava Euroopa Kalandusfondi poolt kaasrahastatavate poliitikasuundade ja prioriteetide rakendamiseks. Kõnealuse määruse artiklis 32 on ette nähtud, et ühendus võib toetada vesiviljeluse haiguste kontrollimise ja likvideerimise rahastamist otsuse 90/424/EMÜ tingimuste kohaselt. Liikmesriigid võivad otsuse 90/424/EMÜ kohaselt kõnealuste rakenduskavade raames eraldada vahendeid otsuse 90/424/EMÜ lisas osutatud akvakultuurloomadel esinevate taudide likvideerimiseks.

(13)	Teatavad liikmesriigid on koostanud nii direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas kui ka otsuse 90/424/EMÜ lisas loetletud vesiviljelusloomadel esinevate teatavate taudide tõrjet käsitlevad mitmeaastased kavad. Komisjon on mõlemat kava tehniliselt hinnanud ning need tuleks seepärast heaks kiita.

(14)

Parema haldamise, ühenduse vahendite tõhusama kasutamise ja läbipaistvuse parandamise huvides tuleb vajaduse korral määrata iga kava puhul (välja arvatud teatavate vesiviljelusloomadel esinevate taudide tõrjet käsitlevad mitmeaastased kavad, mille puhul rahaline toetus määratakse kindlaks pärast nende tehnilist heakskiitmist) kindlaks keskmine summa, mille ulatuses hüvitatakse liikmesriikidele teatavad kulud, nagu näiteks liikmesriikides tehtud testide kulud ning tapetud või väljapraagitud loomadega seotud kahju eest omanikele makstav hüvitis.

(15)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (10) tuleb loomahaiguste likvideerimise ja tõrje kavasid rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli teostamisel kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(16)	Ühenduse rahalist toetust tuleks anda tingimusel, et kavandatud meetmed viiakse tõhusalt ellu ning et pädevad asutused esitavad käesolevas otsuses ettenähtud tähtaja jooksul kogu vajaliku teabe.

(17)

Haldustõhususe huvides tuleks kõik kulud, millele taotletakse ühenduse rahalist toetust, esitada eurodes. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005 tuleks muus vääringus kui eurodes väljendatud kulude ümberarvestuskursina kasutada kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil asjaomane liikmesriik oma taotluse esitab.

(18)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

AASTASED KAVAD

Artikkel 1

Veiste brutselloos

1. Kiidetakse heaks Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Malta, Küprose, Portugali ja Ühendkuningriigi esitatud veiste brutselloosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega, omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest ja vaktsiini ostmisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Iirimaa puhul 1 100 000 eurot;

b)	Hispaania puhul 3 000 000 eurot;

c)	Itaalia puhul 5 000 000 eurot;

d)	Küprose puhul 77 000 eurot;

e)	Malta puhul 20 000 eurot;

f)	Portugali puhul 1 400 000 eurot;

g)	Ühendkuningriigi puhul 2 000 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	Rose Bengali test	0,2 eurot testi kohta;
b)	SAT (seerumi aglutinatsiooni test)	0,2 eurot testi kohta;
c)	komplemendi sidumise test	0,4 eurot testi kohta;
d)	ELISA test	1 euro testi kohta;
e)	tapetud loomad	375 eurot looma kohta.

Artikkel 2

Veiste tuberkuloos

1. Kiidetakse heaks Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Poola ja Portugali esitatud veiste tuberkuloosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud tuberkuliiniproovidega, gamma-interferoontestiga ning omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Iirimaa puhul 2 000 000 eurot;

b)	Hispaania puhul 5 000 000 eurot;

c)	Itaalia puhul 2 700 000 eurot;

d)	Poola puhul 1 100 000 eurot;

e)	Portugali puhul 1 000 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	tuberkuliiniproov	1 euro testi kohta;
b)	gamma-interferoontest	5 eurot testi kohta;
c)	tapetud loomad	375 eurot looma kohta.

Artikkel 3

Lammaste ja kitsede brutselloos

1. Kiidetakse heaks Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küprose ja Portugali esitatud lammaste ja kitsede brutselloosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud vaktsiini ostmisega, laboritestidega ning omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Kreeka puhul 250 000 eurot;

b)	Hispaania puhul 4 500 000 eurot;

c)	Itaalia puhul 4 000 000 eurot;

d)	Küprose puhul 75 000 eurot;

e)	Portugali puhul 1 100 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	Rose Bengali test	0,2 eurot testi kohta;
b)	komplemendi sidumise test	0,4 eurot testi kohta;
c)	tapetud loomad	50 eurot looma kohta.

Artikkel 4

Lammaste katarraalne palavik endeemilistes või kõrge riskiga piirkondades

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi esitatud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud viroloogiliste, seroloogiliste ja entomoloogiliste laboritestidega ning lõkspüüniste ja vaktsiini ostmisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Belgia puhul 1 200 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 5 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 790 000 eurot;

d)	Taani puhul 840 000 eurot;

e)	Saksamaa puhul 4 100 000 eurot;

f)	Eesti puhul 10 000 eurot;

g)	Iirimaa puhul 1 000 000 eurot;

h)	Kreeka puhul 50 000 eurot;

i)	Hispaania puhul 16 100 000 eurot;

j)	Prantsusmaa puhul 19 100 000 eurot;

k)	Itaalia puhul 9 000 000 eurot;

l)	Läti puhul 70 000 eurot;

m)	Leedu puhul 50 000 eurot;

n)	Luksemburgi puhul 220 000 eurot;

o)	Ungari puhul 500 000 eurot;

p)	Malta puhul 5 000 eurot;

q)	Madalmaade puhul 2 100 000 eurot;

r)	Austria puhul 1 500 000 eurot;

s)	Poola puhul 500 000 eurot;

t)	Portugali puhul 3 200 000 eurot;

u)	Rumeenia puhul 250 000 eurot;

v)	Sloveenia puhul 250 000 eurot;

w)	Soome puhul 50 000 eurot;

x)	Rootsi puhul 370 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test: 2,5 eurot testi kohta;

b)	PCR-test (seerumi aglutinatsiooni test): 10 eurot testi kohta;

c)	Vaktsiinide ostmine: 0,3 eurot doosi kohta.

Artikkel 5

Salmonelloos (zoonootiline salmonelloos) liigi Gallus gallus aretuskarjades, munakanade karjades ja broilerikarjades

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Eesti, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Ühendkuningriigi teatava zoonootilise salmonelloosi tõrje kavad liigi Gallus gallus aretuskarjades, munakanade karjades ja broilerikarjades ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud bakterioloogiliste ja serotüübi määramise testidega ametliku proovivõtmise raames, väljapraagitud lindude eest omanikele hüvitise maksmisega, munade hävitamise, vaktsiini ostmisega ja desinfitseerimise tõhususe kontrollimiseks tehtavate laborikatsetega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Belgia puhul 850 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 30 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 1 400 000 eurot;

d)	Taani puhul 75 000 eurot;

e)	Eesti puhul 25 000 eurot;

f)	Saksamaa puhul 600 000 eurot;

g)	Iirimaa puhul 40 000 eurot;

h)	Kreeka puhul 550 000 eurot;

i)	Hispaania puhul 4 750 000 eurot;

j)	Prantsusmaa puhul 3 250 000 eurot;

k)	Itaalia puhul 1 100 000 eurot;

l)	Küprose puhul 76 000 eurot;

m)	Läti puhul 270 000 eurot;

n)	Luksemburgi puhul 16 000 eurot;

o)	Ungari puhul 1 450 000 eurot;

p)	Malta puhul 110 000 eurot;

q)	Madalmaade puhul 1 700 000 eurot;

r)	Austria puhul 525 000 eurot;

s)	Poola puhul 1 550 000 eurot;

t)	Portugali puhul 500 000 eurot;

u)	Rumeenia puhul 450 000 eurot;

v)	Slovakkia puhul 625 000 eurot;

w)	Sloveenia puhul 25 000 eurot;

x)	Ühendkuningriigi puhul 20 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	bakterioloogiline test (kasvatamine)	5,0 eurot testi kohta;
b)	ühe vaktsiinidoosi ostmine	0,05 eurot doosi kohta;
c)	Salmonella spp vastavate isolaatide serotüübi määramine	20 eurot testi kohta;
d)	desinfitseerimisvahendite mõjususe kontrollimise analüüsid	5,0 eurot testi kohta;
e)	Gallus gallus liigi tõulinnu väljapraakimine:	3,5 eurot linnu kohta;
f)	Gallus gallus liigi munakana väljapraakimine:	1,5 eurot linnu kohta.

Artikkel 6

Sigade klassikaline katk ja sigade aafrika katk

1. Kiidetakse heaks:

a)	Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi, Ungari, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia esitatud sigade klassikalise katku tõrje ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

b)	Itaalia esitatud sigade aafrika katku tõrje ja seire kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud kodusigadele ja metssigadele tehtavate viroloogiliste ja seroloogiliste testidega, ning Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Rumeenia ja Slovakkia esitatud kavade puhul ka 50 % kuludest, mis on seotud metssigade vaktsineerimiseks ning Rumeenia puhul ka kodusigade vaktsineerimiseks vaktsiini ja sööda ostmise ja levitamisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Bulgaaria puhul 200 000 eurot;

b)	Saksamaa puhul 800 000 eurot;

c)	Prantsusmaa puhul 550 000 eurot;

d)	Itaalia puhul 100 000 eurot;

e)	Ungari puhul 350 000 eurot;

f)	Luksemburgi puhul 5 000 eurot;

g)	Rumeenia puhul 2 500 000 eurot;

h)	Sloveenia puhul 30 000 eurot;

i)	Slovakkia puhul 550 000 eurot.

3. Liikmesriikidele lõikes 1 osutatud kavadega seotud hüvitatavad kulud ei ületa ELISA testi puhul keskmiselt 2,5 eurot testi kohta.

Artikkel 7

Sigade vesikulaarhaigus

1. Kiidetakse heaks Itaalia esitatud sigade vesikulaarhaiguse likvideerimise kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % laboritestide kuludest ning toetuse ülemmäär on 500 000 eurot.

Artikkel 8

Lindude gripp kodu- ja metslindudel

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi esitatud uuringukavad kodu- ja metslindudel esineva lindude gripi kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus koosneb summast, mis on 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi laboritestidega seotud kuludest, ning ühekordsest summast metslindudelt proovide võtmiseks, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Belgia puhul 90 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 70 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 60 000 eurot;

d)	Taani puhul 200 000 eurot;

e)	Saksamaa puhul 500 000 eurot;

f)	Eesti puhul 7 000 eurot;

g)	Iirimaa puhul 60 000 eurot;

h)	Kreeka puhul 70 000 eurot;

i)	Hispaania puhul 350 000 eurot;

j)	Prantsusmaa puhul 200 000 eurot;

k)	Itaalia puhul 550 000 eurot;

l)	Küprose puhul 15 000 eurot;

m)	Läti puhul 30 000 eurot;

n)	Leedu puhul 40 000 eurot;

o)	Luksemburgi puhul 10 000 eurot;

p)	Ungari puhul 180 000 eurot;

q)	Malta puhul 7 000 eurot;

r)	Madalmaade puhul 500 000 eurot;

s)	Austria puhul 50 000 eurot;

t)	Poola puhul 80 000 eurot;

u)	Portugali puhul 200 000 eurot;

v)	Rumeenia puhul 400 000 eurot;

w)	Sloveenia puhul 55 000 eurot;

x)	Slovakkia puhul 50 000 eurot;

y)	Soome puhul 35 000 eurot;

z)	Rootsi puhul 280 000 eurot;

za)	Ühendkuningriigi puhul 380 000 eurot.

3. Kavade raames tehtud testidega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	:	ELISA test	:	1 eurot testi kohta;
b)	:	agar-geeli immuundifusioontest	:	1,2 eurot testi kohta;
c)	:	hemaglutinatsiooni inhibitsiooni test H5/H7 tuvastamiseks	:	12 eurot testi kohta;
d)	:	viirusisolatsiooni test	:	30 eurot testi kohta;
e)	:	polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) test	:	15 eurot testi kohta;
f)	:	metslindudelt proovide võtmine	:	20 eurot proovi kohta.

Artikkel 9

Transmissiivne spongioosne entsefalopaatia (TSE), veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE) ja skreipi

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi esitatud transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire ning veiste spongioosse entsefalopaatia ja skreipi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 100 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud kiirtestide ja primaarsete molekulaarsete eristustestidega, 50 % iga liikmesriigi kuludest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega BSE ja skreipi likvideerimise kava kohaselt väljapraagitud või hävitatud loomade eest ning 50 % genotüübi määramiseks vajalike proovide analüüsimise maksumusest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Belgia puhul 1 850 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 750 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 920 000 eurot;

d)	Taani puhul 1 850 000 eurot;

e)	Saksamaa puhul 8 900 000 eurot;

f)	Eesti puhul 220 000 eurot;

g)	Iirimaa puhul 5 400 000 eurot;

h)	Kreeka puhul 2 000 000 eurot;

i)	Hispaania puhul 7 400 000 eurot;

j)	Prantsusmaa puhul 12 600 000 eurot;

k)	Itaalia puhul 4 100 000 eurot;

l)	Küprose puhul 1 800 000 eurot;

m)	Läti puhul 230 000 eurot;

n)	Leedu puhul 530 000 eurot;

o)	Luksemburgi puhul 105 000 eurot;

p)	Ungari puhul 990 000 eurot;

q)	Malta puhul 24 000 eurot;

r)	Madalmaade puhul 2 900 000 eurot;

s)	Austria puhul 1 150 000 eurot;

t)	Poola puhul 3 340 000 eurot;

u)	Portugali puhul 1 300 000 eurot;

v)	Rumeenia puhul 1 300 000 eurot;

w)	Sloveenia puhul 250 000 eurot;

x)	Slovakkia puhul 860 000 eurot;

y)	Soome puhul 750 000 eurot;

z)	Rootsi puhul 900 000 eurot;

za)	Ühendkuningriigi puhul 5 900 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadele antakse ühenduse rahalist toetust tehtud testide eest ning väljapraagitud ja hävitatud loomade eest; toetuse ülemmäär on keskmiselt järgmine:

a)	5 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas osutatud veistel tehtud testide puhul;

b)	30 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas osutatud lammastel ja kitsedel tehtud testide puhul;

c)	50 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas osutatud hirvlastel tehtud testide puhul;

d)	175 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c punktis i osutatud primaarse molekulaarse eristustesti puhul;

e)	10 eurot genotüübi määramise testi kohta;

f)	500 eurot veise kohta;

g)	70 eurot väljapraagitud lamba või kitse kohta.

Artikkel 10

Marutaud

1. Kiidetakse heaks Bulgaaria, Leedu, Ungari, Austria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia esitatud marutaudi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud kavade jaoks vajalike laboritestidega ning vaktsiini ja sööda ostmise ja levitamisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Bulgaaria puhul 790 000 eurot;

b)	Leedu puhul 1 100 000 eurot;

c)	Ungari puhul 780 000 eurot;

d)	Austria puhul 270 000 eurot;

e)	Poola puhul 4 450 000 eurot;

f)	Rumeenia puhul 500 000 eurot;

g)	470 000 eurot Slovakkia puhul.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	8 eurot testi kohta;
b)	test tetratsükliini avastamiseks luudes	8 euro testi kohta.

Artikkel 11

Veiste ensootiline leukoos

1. Kiidetakse heaks Eesti, Leedu, Malta ja Poola esitatud veiste ensootilise leukoosi likvideerimise programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega ning omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Eesti puhul 15 000 eurot;

b)	Leedu puhul 20 000 eurot;

c)	Malta puhul 500 000 eurot;

d)	Poola puhul 800 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavaga seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	0,5 eurot testi kohta;
b)	agar-geeli immuundifusioontest	0,5 eurot testi kohta;
c)	looma tapmine	375 euro testi kohta.

Artikkel 12

Aujeszky haigus

1. Kiidetakse heaks Hispaania, Ungari ja Poola esitatud Aujeszky haiguse likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Lõikes 1 osutatud kavade puhul moodustab ühenduse rahaline toetus 50 % asjaomase liikmesriigi tehtud kuludest, mis on seotud laboritestidega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Hispaania puhul 800 000 eurot;

b)	Ungari puhul 80 000 eurot;

c)	Poola puhul 2 500 000 eurot.

3. Liikmesriikidele lõikes 1 osutatud kavadega seotud hüvitatavad kulud ei ületa ELISA testi puhul keskmiselt 1 eurot testi kohta.

II PEATÜKK

MITMEAASTASED KAVAD

Artikkel 13

Marutaud

1. Kiidetakse heaks Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Eesti, Läti, Sloveenia ja Soome esitatud mitmeaastaste marutaudi likvideerimise kavade teine aasta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009:

a)	Tšehhi Vabariigi puhul 600 000 eurot;

b)	Saksamaa puhul 325 000 eurot;

c)	Eesti puhul 1 000 000 eurot;

d)	Läti puhul 1 100 000 eurot;

e)	Sloveenia puhul 370 000 eurot;

f)	Soome puhul 100 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse asjaomastele liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	8 eurot testi kohta;
b)	test tetratsükliini avastamiseks luudes	8 euro testi kohta.

4. 2009. aasta kava täitmise alusel otsustatakse summade eraldamine järgmisteks aastateks. Kõnealuste summade prognoos (eurodes) on järgmine:

Liikmesriik	2010	2011	2012
Tšehhi Vabariik
Saksamaa
Läti	1 250 000
Soome	100 000
Eesti	1 250 000	1 250 000
Sloveenia	350 000	350 000	350 000

Artikkel 14

Aujeszky haigus

1. Kiidetakse heaks Belgia esitatud mitmeaastase Aujeszky haiguse likvideerimise kava teine aasta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % Belgia laboritestidega seotud kuludest ning see ei ületa 175 000 eurot.

3. Belgiale lõikes 1 osutatud kavaga seotud hüvitatavad kulud ei ületa ELISA testi puhul keskmiselt 1 eurot testi kohta.

Artikkel 15

Veiste ensootiline leukoos

1. Kiidetakse heaks Itaalia, Läti ja Portugali esitatud veiste ensootilise leukoosi likvideerimise mitmeaastaste kavade teine aasta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

a)	Itaalia puhul 800 000 eurot;

b)	Läti puhul 55 000 eurot;

c)	Portugali puhul 350 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	0,5 eurot testi kohta;
b)	agar-geeli immuundifusioontest	0,5 eurot testi kohta;
c)	loomade tapmine	375 eurot looma kohta.

4. 2009. aasta kava täitmise alusel otsustatakse summade eraldamine 2010. aastaks. Kõnealuste summade prognoos (eurodes) on järgmine:

a)	Itaalia puhul 800 000 eurot;

b)	Läti puhul 55 000 eurot;

c)	Portugali puhul 350 000 eurot.

Artikkel 16

Vesiviljelusloomadel esinevad taudid

Kiidetakse heaks Taani esitatud viirusliku hemorraagiline septitseemia (VHS) likvideerimise mitmeaastane kava ning Saksamaa esitatud karpkalade herpesviiruse likvideerimise kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2013.

III PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Omanikele makstakse toetust väljapraagitud või tapetud loomade ning hävitatud toodete eest 90 päeva jooksul pärast loomade väljapraakimist või tapmist või toodete hävitamist või pärast seda, kui omanik on esitanud täidetud taotluse.

Määruse (EÜ) nr 883/2006 (11) artikli 9 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse hüvitisemaksete suhtes, mis tehakse pärast kõnealuse 90 päeva möödumist.

Artikkel 18

1. Ühenduse rahalise toetuse saamiseks esitavad liikmesriigid kulud eurodes ning need ei sisalda käibemaksu ega muid makse.

2. Juhul kui liikmesriigi kulud on tehtud muus vääringus kui eurodes, arvestab asjaomane liikmesriik summa ümber eurodesse, kasutades ümberarvestuskursina kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil asjaomane liikmesriik esitab oma taotluse.

Artikkel 19

1. Artiklites 1–16 osutatud kavade jaoks antakse ühenduse rahalist toetust tingimusel, et asjaomased liikmesriigid:

a)	rakendavad kavasid kooskõlas ühenduse asjakohaste õigusaktidega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega;

b)	jõustavad hiljemalt 1. jaanuariks 2009 artiklites 1–16 osutatud kavade rakendamiseks vajalikud haldus- ja õigusnormid;

c)	edastavad komisjonile hiljemalt 31. juuliks 2009 artiklites 1–16 osutatud kavade vahepealsed tehnilised ja finantsaruanded kooskõlas otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõike 7 punktiga a;

d)	edastavad artiklis 8 osutatud kavade puhul komisjoni võrgusüsteemi kaudu iga kolme kuu tagant komisjonile kodu- ja metslindude uuringute positiivsed ja negatiivsed tulemused; kõnealused tulemused tuleb edastada nelja nädala jooksul pärast aruandes käsitletud kuu lõppu;

edastavad komisjonile kooskõlas otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõike 7 punktiga b hiljemalt 30. aprilliks 2010 artiklites 1–16 osutatud kavade tehnilise rakendamise lõpparuande koos tõendusmaterjaliga liikmesriigi poolt ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 kantud kulude ja saadud tulemuste kohta;

f)	rakendavad artiklites 1–16 osutatud kavasid tõhusalt;

g)	ei taotle artiklites 1–16 osutatud kavade meetmete jaoks edaspidi muud ühenduse toetust ning ei ole varem sellist taotlust esitanud.

2. Kui liikmesriik ei järgi lõike 1 sätteid, vähendab komisjon ühenduse rahalist toetust, võttes arvesse eeskirjade rikkumise laadi ja raskust ning ühendusele põhjustatud finantskahju.

Artikkel 20

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Artikkel 21

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(2) ELT L 397, 30.12.2006, lk 22.

(3) ELT L 115, 29.4.2008, lk 44.

(4) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(5) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6) ELT L 314, 1.12.2007, lk 29.

(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(8) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(9) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(10) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(11) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

2.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 322/50

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/898/ÜVJP,

1. detsember 2008,

millega pikendatakse Aafrika Liitu nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 6. detsembril 2007 vastu ühismeetme 2007/805/ÜVJP, (1) millega nimetati Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Aafrika Liitu Koen VERVAEKE.

(2)	Tuginedes ühismeetme 2007/805/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi pikendada 14 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada EL lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Koen VERVAEKE volitusi Euroopa Liidu eriesindajana Aafrika Liidus (AL) pikendatakse kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad ELi kindlaks määratud üldistel strateegilistel eesmärkidel, et toetada Aafrika jõupingutusi rahumeelse, demokraatliku ja jõuka tuleviku loomisel, vastavalt ELi Aafrika strateegias sätestatule. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	ELi poliitilise dialoogi ja ALiga loodud laiemate suhete tõhustamine;

ELi ja ALi partnerluse tugevdamine kõigis ELi Aafrika strateegias esitatud valdkondades, aidates kaasa ELi Aafrika strateegia arendamisele ja rakendamisele koostöös ALiga, austades Aafrika isevastutuse põhimõtet ja tehes kooskõlastatult mitmepoolsete partneritega tihedamat koostööd Aafrika esindajatega mitmepoolsetel foorumitel;

koostöö ALiga ja ALile abi osutamine, toetades institutsioonilist arengut ja tugevdades ELi ja ALi institutsioonide suhteid, sealhulgas arenguabi kaudu, et edendada järgmisi valdkondi:

—	rahu ja julgeolek: näha ette, hoida ära, suunata ja lahendada konflikte, eriti vahenduse abil, toetada jõupingutusi rahu ja stabiilsuse edendamisel ning toetada konfliktijärgset ülesehitustööd;

—

inimõigused ja valitsemistava: edendada ja kaitsta inimõigusi; edendada põhivabadusi ja õigusriigi austamist; toetada poliitilise dialoogi ning finants- ja tehnilise abi kaudu Aafrika jõupingutusi valitsemistava järelevalvel ja parandamisel; toetada osalusdemokraatia ja vastutuse suurendamist; toetada korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning täiendavalt edendada jõupingutusi käsitlemaks laste ja relvastatud konfliktide teema kõiki aspekte;

—

jätkusuutlik majanduskasv, piirkondlik integratsioon ja kaubandus: toetada jõupingutusi seoses vastastikuse seotusega ning hõlbustada inimeste juurdepääsu veele ja kanalisatsioonile, energiale ning infotehnoloogiale; edendada stabiilse, tõhusa ja õiguslikult ühtlustatud ettevõtluskeskkonna tekkimist; aidata Aafrikal integreeruda maailma majandussüsteemi, aidata Aafrika riikidel täita ELi eeskirju ja norme; toetada Aafrikat kliimamuutuste mõju tõrjumisel;

—	investeerimine inimestesse: toetada jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse, tervise, toiduohutuse ja hariduse valdkonnas; edendada vahetusprogramme, ülikoolide ja tippkeskuste võrgustikke; tegeleda rände algpõhjustega.

Lisaks sellele on ELil juhtroll Aafrika ja ELi vahelise strateegilise partnerluse arendamisele ja tugevdamisele suunatud ELi-Aafrika ühisstrateegia rakendamisel.

Artikkel 3

Volitused

Artiklis 2 nimetatud eesmärkide ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP)/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (EJKP) seotud aspektide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	tugevdada ELi üldist mõju Addis Abebas ALi ja selle komisjoniga asetleidvas dialoogis mitmetes ELi ja ALi suhetega hõlmatud ÜVJP/EJKPga seotud küsimustes ning koordineerida seda dialoogi;

b)	tagada piisaval tasemel poliitiline esindatus, mis kajastaks ELi tähtsust ALi poliitilise, finants- ja institutsioonilise koostööpartnerina ning selle partnerluse märkimisväärseid arenguid, mille tingib ALi poliitilise rolli tugevnemine maailmas;

c)	juhul kui nõukogu teeb vastava otsuse, esindada ELi seisukohti ja poliitikaid, kui ALil on oluline roll kriisiolukordades, mille jaoks ELi eriesindajat pole nimetatud;

d)	aidata saavutada ELi poliitikate ja tegevuse parem sidusus, järjepidevus ja koordineeritus ALi poliitikate ja tegevusega ning anda panus laiema partnerite rühma ning selle ja ALi vaheliste suhete koordineerimise tõhustamisele;

e)	jälgida tähelepanelikult ja anda aru kõikidest asjakohastest arengutest ALi tasemel;

f)	säilitada tihedad kontaktid ALi komisjoni, teiste ALi asutuste, ALi juures asuvate Aafrika allpiirkondlike organisatsioonide ja ALi liikmesriikide esindustega;

g)	hõlbustada suhteid ja koostööd ALi ja Aafrika allpiirkondlike organisatsioonide vahel, eelkõige neis valdkondades, mida EL toetab;

h)	nõustada ja toetada ALi tema taotluse korral valdkondades, mis on sätestatud ELi Aafrika strateegias;

i)	nõustada ja toetada ALi kriisiohjamise suutlikkuse arendamisel;

j)	ülesannete selge jaotuse alusel koordineerida ja toetada ELi eriesindajate tegevust, kel on volitused ALi liikmesriikides või piirkondades tegutsemiseks; ning

k)	säilitada tihedad kontaktid ja edendada koordineeritust Addis Abebas asuvate peamiste ALi rahvusvaheliste partneritega, eelkõige ÜROga, kuid ka valitsusväliste osalejatega, ELi ja ALi suhetega hõlmatud ÜVJP/EJKP küsimustes.

Artikkel 4

Volituste rakendamine

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning komitee on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 on 1 850 000 EUR.

2. Lõikes 1 sätestatud summast rahastatakse kulutusi alates 1. jaanuarist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Ühenduse üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna koosseis

1. Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku töötajate lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud töötajad jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja ta töötajate privileegid ja immuniteedid

Privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised, mis on vajalikud ELi eriesindaja missiooni täitmiseks ja sujuvaks läbiviimiseks ning tema töötajate jaoks, määratakse kindlaks koos ühe või mitme vastuvõtva osapoolega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe turvalisus

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab vastavalt oma volitustele ja julgeoleku olukorrale tema geograafilises vastutusalas oma otsesesse alluvusse kuuluvate töötajate julgeoleku tagamise eesmärgil kõik otstarbekad meetmed kooskõlas Euroopa Liidu poliitikaga EL lepingu V jaotise alusel väljapoole Euroopa Liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud töötajate julgeoleku kohta, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab muu hulgas missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja protseduurilisi julgeolekumeetmeid, töötajate ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas, julgeoleku alaste juhtumite haldamist ning plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud töötajatele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatud liikmed, sealhulgas kohalikud töötajad, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades kirjalikke aruandeid nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile esitatavate vahearuannete ja volituste rakendamist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korralised kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. Peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki ELi vahendeid kasutatakse tegevuspaigas järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. ELi eriesindaja tegevusi kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel teiste piirkonnas tegutsevate ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja teavitab korrapäraselt liikmesriikide missioone ja komisjoni delegatsioone.

Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide missioonide juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste rakendamisel. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste ELi meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu aruande olukorra kohta ning 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande oma volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks käesoleva ühismeetme hindamisele asjaomastes töörühmades ning poliitika- ja julgeolekukomitees. Lähetamise üldiste prioriteetide raames esitab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitused nõukogu otsuse kohta volitusi uuendada või muuta või need lõpetada.

Artikkel 14

Toimimine ja edasine areng

2009. aasta novembris või vajadusel varem esitab eesistujariik tihedas koostöös peasekretäri/kõrge esindaja, ELi eriesindaja ja komisjoniga nõukogule täieliku aruande büroo tuleviku ja töökorralduse kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 16

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 1. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

H. NOVELLI

(1) ELT L 323, 8.12.2007, lk 45.

(2) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 322

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 2. detsember 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1187/2008, 27. november 2008, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1188/2008, 1. detsember 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1189/2008, 25. november 2008, milles sätestatakse Horvaatiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Serbiast, Kosovost ja Montenegrost pärit baby-beef-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad 2009. aastal	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1190/2008, 28. november 2008, millega muudetakse 101. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	25
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1191/2008, 1. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1186/2008, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. detsembrist 2008	27

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2008/898/ÜVJP, 1. detsember 2008, millega pikendatakse Aafrika Liitu nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	50

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	54,1
	TR	75,3
	ZZ	64,7
0707 00 05	EG	188,1
	JO	167,2
	MA	58,1
	TR	82,6
	ZZ	124,0
0709 90 70	MA	64,6
	TR	110,3
	ZZ	87,5
0805 20 10	MA	63,6
	TR	65,0
	ZZ	64,3
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	54,3
	HR	48,8
	IL	74,6
	TR	58,9
	ZZ	59,2
0805 50 10	MA	64,0
	TR	64,6
	ZA	117,7
	ZZ	82,1
0808 10 80	CA	89,4
	CL	67,1
	CN	67,2
	MK	32,9
	US	111,0
	ZA	111,1
	ZZ	79,8
0808 20 50	CN	49,5
	TR	103,0
	ZZ	76,3

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	35,10
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	21,34
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	21,34
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	35,10

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2008/896/EÜ
*	Komisjoni otsus, 20. november 2008, nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ sätestatud riskipõhise loomatervishoiuseire kavade puhul arvesse võetavate suuniste kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 6787 all) ( 1 )	30
	2008/897/EÜ
*	Komisjoni otsus, 28. november 2008, millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2009. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7415 all)	39


	(1) EMPs kohaldatav tekst