29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 713/2005 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate laia toimespektriga antibiootikumide, nimelt amoksitsilliintrihüdraadi, ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini impordi suhtes, mis ei ole jaotatud annusteks ega jaemüügiks pakendatud (edaspidi „vaatlusalune toode”), ning mis kuuluvad CN-koodide ex 2941 10 10, ex 2941 10 20 ja ex 2941 90 00 alla ja on pärit Indiast. Kõnealuse tollimaksu määraks iga konkreetse eksportija suhtes oli kehtestatud 17,3 % kuni 30,3 %, kusjuures jääktollimaksu määr teistele eksportijatele oli 32 %.

(2)

Pärast lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist esitas India valitsus avalduse, et asjaolud seoses kahe subsiidiumikavaga (imporditollimaksude hüvituskava ehk DEPB-kava ja tulumaksuseaduse jaotise 80 HHC kohane tulumaksuvabastus) on muutunud ja et need muutused on püsivad. Kokkuvõttes väideti, et subsideerimise ulatus on vähenenud ja seega tuleks meetmed, mis on kehtestatud osaliselt nende kavade alusel, läbi vaadata.

(3)

Komisjon kontrollis India valitsuse esitatud tõendeid ja leidis, et läbivaatamise algatamine vastavalt algmääruse artikli 19 sätetele on tõenditega piisavalt põhjendatud. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (3) avaldatud teadaandega menetluse määruse (EÜ) nr 713/2005 ex officio osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks.

(4)

Osalise vahepealse läbivaatamise eesmärk on hinnata, kas kehtivaid meetmeid on vaja jätkata, muuta või lõpetada äriühingute suhtes, kes said kasu kas ühe või mõlema kõnealuse muudetud subsiidiumikava alusel, mille kohta esitati kooskõlas algatamisteadaandes esitatud asjakohaste sätetega piisavalt tõendeid. Osalise vahepealse läbivaatamise käigus hinnataks ka seda, kas läbivaatamise tulemuste põhjal tuleks läbi vaadata kehtivate meetmete kindlaksmääramiseni viinud uurimise raames koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldatavad meetmed ja/või kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavad jääkmeetmed.

(5)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

(6)

Komisjon teavitas osalise vahepealse läbivaatamise uurimise algatamisest ametlikult India valitsust ja neid India eksportivaid tootjaid, kes tegid koostööd varasema uurimise käigus ning kellele oli viidatud määruses (EÜ) nr 713/2005 ja kes olid loetletud osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teadaandes ning kelle kohta leiti, et nende suhtes kohaldatakse mõnda väidetavalt muudetud subsiidiumikava, samuti ühenduse tootjaid. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada oma arvamused kirjalikult ja taotleda asja arutamist. Huvitatud isikute esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi vaagiti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(7)

Pidades silmas käesolevasse läbivaatamismenetlusse kaasatud isikute hulka, nähti ette, et subsideerimise uurimiseks korraldatakse valikuuring kooskõlas algmääruse artikliga 27.

(8)

Ainult kaks eksportivat tootjat andis endast teada ja esitas uuringus osalemiseks nõutava teabe. Seepärast ei peetud valikuuringu kasutamist vajalikuks.

(9)

Sellegipoolest kinnitas üks eelnimetatud eksportivatest tootjatest oma vastuses uuringu küsimustikule, et tema suhtes ei kohaldatud kumbagi väidetavalt muudetud subsiidiumikava (st ei imporditollimaksude hüvituskava ehk DEPB-kava ega tulumaksuseaduse jaotise 80 HHC kohast tulumaksuvabastust) ei uurimisperioodil, mille alusel kehtestati praegu kehtivad meetmed, ega ka läbivaatamise uurimisperioodil. Kõnealune äriühing ei teinud ka esialgse uurimisperioodi ajal koostööd ja ei tuvastatud, et jääktollimaksumäära, mida kohaldati teiste äriühingute suhtes, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu suhtes, oleks vaja kohandada. Seega ei vastanud kõnealune äriühing abikõlblikkuse sättele, nagu see on sätestatud osalise vahepealse läbivaatamise uurimise kohaldamisalaga seoses algatamisteadaande punktis 4 ja seega ei saanud kõnealune äriühing käesolevas läbivaatamise uurimises osaleda. Äriühingut teavitati sellest nõuetekohaselt.

(10)

Komisjon saatis küsimustiku ainult ühele koostööd tegevale eksportivale tootjale (Ranbaxy Laboratories Ltd), kes vastas käesoleva läbivaatamise tingimustele, ning India valitsusele. Vastused saadi nii kõnealuselt tootjalt kui ka India valitsuselt.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsiidiumi määramise seisukohast vajalikuks. Tehti kontrollkäigud järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(12)

India valitsust ja teisi huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille kohaselt oli kavas teha ettepanek muuta ühe koostööd tegeva India tootja suhtes kohaldatavat tollimaksumäära ja pikendada kehtivaid meetmeid teiste äriühingute suhtes, kes ei teinud selle osalise läbivaatamise käigus koostööd. Neile anti ka piisavalt aega kommentaaride esitamiseks. Kõiki ettepanekuid ja kommentaare võeti arvesse, nagu on välja toodud allpool.

(13)

Käesoleva läbivaatamise alla kuuluv toode on sama, mis määruses (EÜ) nr 713/2005 käsitletud toode, nimelt amoksitsilliintrihüdraat, ampitsilliintrihüdraat ja tsefaleksiin, mis ei ole jaotatud annusteks ega pakendatud jaemüügiks, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 2941 10 10, ex 2941 10 20 ja ex 2941 90 00 alla ja on pärit Indiast.

(14)

India valitsuse ja ühe koostööd tegeva India tootja esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

(15)

Eespool punktides a–d nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi-impordipoliitikat käsitlevaid teadaandeid. Need on kokku võetud „Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva juhtumi uurimisperioodi jaoks on oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, st viie aasta plaan ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (EXIM-poliitika 04–09). India valitsus kirjeldab EXIM-poliitikat 04–09 reguleerivat korda ka väljaandes „Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” (HOP I 04–09). Menetlusjuhendit ajakohastatakse regulaarselt.

(16)

Punktis e nimetatud tulumaksuvabastuse kavad põhinevad 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(17)

Punktis f nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal (RBI) juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

(18)

Algmääruse artikli 11 lõike 10 kohaselt palus komisjon India valitsuselt täiendavaid konsultatsioone nii muudetud kui ka muutmata kavade kohta eesmärgiga selgitada tegelikku olukorda seoses väidetavate kavadega ja selleks, et jõuda vastastikusel kokkuleppel põhinevale lahendusele. Pärast neid konsultatsioone ja põhjusel, et nende kavade suhtes ei jõutud üksmeelsele lahendusele, lisas komisjon kõik need kavad subsideerimise uurimisse.

(19)

Kava üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 04–09 lõigetes 4.1.1 kuni 4.1.14 ja HOP I 04–09 peatükkides 4.1 kuni 4.30. Varasema läbivaatamise uurimise ajal oli kava nimetus Advance Licence Scheme ning selle alusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 713/2005 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks.

(20)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 21. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse tingimuste ulatuse poolest. Toetavate tootjatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad vastavad tegeliku ekspordi eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava tingimustele. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda vahetarnete eellubade kava. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on mainitud EXIM-poliitika 04–09 lõikes 8.2, näiteks ekspordisuunitlusega üksusele tarnijad, saavad taotleda eellubade kava alusel soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Soodustusi „ekspordiga samaväärsete toimingute” eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(21)

Eellube väljastatakse:

(22)

Pärast tasakaalustava tollimaksu kehtestamist määruse (EÜ) nr 713/2005 alusel muutis India valitsus eellubade kava suhtes kohaldatavat kontrollisüsteemi. See tähendab, et kontrollimise eesmärgil nõuavad India ametiasutused, et eelloa valdaja peab „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud/kodumaalt hangitud kauba kulu ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud formaadis (menetlusjuhendi HOP I 04–09 peatükid 4.26, 4.30 ja lisa 23), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor/kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ja lisas 23 nõutud teave vastab tõele ja on õige. Eelnimetatud sätteid kohaldatakse siiski ainult 13. mail 2005 või pärast seda välja antud eellubade suhtes. Kõigi varem välja antud eellubade puhul peavad loa valdajad järgima varem kehtinud kontrolli eeskirju, st pidama tõest ja nõuetekohast arvestust importkaupade kulu ja kasutamise kohta litsentside lõikes ja lisas 18 ettenähtud formaadis (peatükk 4.30 ja HOP I 02–07 lisa 18).

(23)

Käesoleva läbivaatamise uurimisperioodil ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud allkavadega, st tegeliku ekspordi ja vahetarnete allkavadega seoses määras India valitsus kauba mahu ja väärtuse ulatuses imporditoetused ja ekspordikohustused ning väljastas nende kohta load. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi- ja eksporditehingud loal dokumenteerima. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardnormide (standard input-output norms/SIONid) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks, ja avaldatud dokumendis HOP II 04–09. Pärast tasakaalustava tollimaksu kehtestamist määruse (EÜ) nr 713/2005 alusel kohaldati vaatlusaluse toote suhtes neid standardnorme vaid kuni 2005. aasta septembrini. 2006. aasta septembris kehtestati uued normid amoksitsilliintrihüdraadi ja 2007. aasta aprillis ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini suhtes. Vahepeal kohaldati ajutisi norme.

(24)

Imporditud toorainet ei tohi üle anda ja seda tuleb kasutada eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud aja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(25)

Läbivaatamise uurimise käigus tehti kindlaks, et toorainet imporditi erinevate lubade/litsentside ja standardnormide alusel, seejärel tooraine segati ning seda kasutati tegelikult ühe ja sama eksportkauba tootmiseks. Eelmainitut arvestades ei olnud võimalik kindlaks teha, kas viidatud koguses eksportoote tootmiseks vajaliku tooraine kogused ületasid konkreetse loa/litsentsi alusel ettenähtud standardnormide nõudeid tollimaksuvaba tooraine koguste suhtes.

(26)

Läbivaatamise uurimise käigus tehti ka kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid kas ei järgitud või ei viidud praktiliselt ellu. Enne 13. maid 2005 välja antud eellubade kohta ei olnud olemas ettenähtud tegeliku tarbimise ja varude registrit (st lisa 18). Pärast 13. maid 2005 välja antud eellubade kohta kasutati ettenähtud tegeliku tarbimise ja varude registrit, kuid India valitsus ei olnud veel kontrollinud selliste registrite vastavust EXIM-poliitika nõuetele. Viimati nimetatud juhul kontrollisid neid registreid ainult sõltumatud vannutatud audiitorid, nagu ette nähtud põhjenduses 22 nimetatud asjakohase India õigusaktiga. Siiski ei olnud ei äriühingul ega vannutatud audiitoril kontrollimenetluse toimumise kohta dokumente. Puudusid auditeerimiskava ja muud auditi toimumist kinnitavad dokumendid, samuti teave kasutatud metoodika kohta ning ei olnud ka mingeid konkreetseid eeskirju sellise rangust nõudva töö kohta, kus on vajalikud üksikasjalikud tehnilised teadmised tootmisprotsessi, EXIM-poliitika nõuete ja auditeerimismenetluste kohta. Olukorda silmas pidades leiti, et uuritud eksportija ei olnud võimeline tõendama, et asjakohased EXIM-poliitika sätted olid täidetud.

(27)

Ainus koostööd teinud tootja esitas eellubade kava kohta kommentaarid. Äriühing väitis, et hoolimata põhjenduses 24 kirjeldatud olukorrast, oli võimalik kindlaks määrata, kas ületati konkreetsete lubade jaoks sätestatud standardnormide nõudeid materjali koguse osas, mida on vaja viidatud koguses eksporditava valmistoote tootmiseks, ning et äriühing säilitas tegelikku tarbimist käsitlevaid dokumente väga korralikult. Sellega seoses märgitakse, et tegelikku tootmist käsitlevad dokumendid näitasid, et välja antud loa lõikes ei saanud usaldusväärseid andmeid (st viidatud koguse tootmiseks vajalikku materjali) kindlaks määrata, sest kohaldati erinevaid standardnorme ja tootmiseks kasutati erineva koostisega toorainet. Lisaks leiti, et kõnealuse kavaga kaetud toorainet kasutati lisaks vaatlusaluse toote tootmisele ka muude toodete tootmiseks. Seega oleks praktiliselt võimatu arvutada uurimise all oleva toote kohta reaalseid näitajaid. Samuti ei koostanud äriühing, rikkudes sellega India valitsuse asjakohaseid eeskirju, EXIM-poliitika järgi nõutavaid tarbimist käsitlevaid dokumente (st lisa 18), mille eesmärk on esitada ülevaatlikku teavet, kuidas tegeliku tarbimise kontroll toimub. Äriühing väitis ka, et algmääruse artikli 26 lõige 1 ei anna komisjonile õigust kontrollida sõltumatu vannutatud audiitori dokumente. Äriühing leidis, et sertifikaate tuleb arvestada hoolimata sellest, et on põhjust arvata, et vannutatud audiitor on koostanud võltssertifikaadi. Seoses sellega tuletatakse meelde, et kõnealuse vannutatud audiitori teostatud kontroll ja asjakohase sertifikaadi väljastamine on osa India valitsuse EXIM-poliitika raames kehtestatud kontrollisüsteemist, nagu kirjeldatud põhjenduses 22. Seetõttu oli komisjon kohustatud kontrollima, kas seda kontrollisüsteemi rakendatakse tõhusalt. Lisaks oli algmääruse artikli 11 lõike 8 kohaselt komisjon kohustatud kontrollima uurimise käigus esitatud teavet, mille alusel uurimistulemused koostatakse.

Asjaolu, et ei äriühing ega määratud vannutatud audiitor ei hoidnud alles mingeid dokumente tehtud kontrollide kohta, mille alusel EXIM-poliitikas sätestatud sertifikaat välja anti, näitab, et äriühing ei suutnud tõestada, et asjakohaseid EXIM-poliitika sätteid täideti. Äriühing vaidlustas asjaolu, et India valitsus ei ole veel kontrollinud oma registrite vastavust EXIM-poliitika nõuetele, kuid ta ei esitanud ühtegi konkreetset tõendit oma väite kohta. Väideti ka, et ainsa koostööd tegeva tootja tegelik tarbimine oli suurem kui standardnormides ettenähtud ükskõik millise tooraine suhtes ja et mingit tollimaksu tagastamise määra ei ületatud. Arvestades siiski kohapeal nähtud tegelikku olukorda (st tooraine ning toodetud toote segamine, erinevate standardnormide kasutamine, EXIM-poliitikas sätestatud tegeliku tarbimise registrid) ja kuni ajani, mil India valitsus astub vajalikud sammud kontrolli lõpuleviimiseks ei olnud teostatav tegeliku tarbimise arvutamine ja sellele vastava ülemäärase tollimaksu tagastamine loa/litsentsi lõikes ja vastavalt standardnormidele. Seepärast tuli kõik nimetatud väited tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

(28)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportija saab kasu.

(29)

Lisaks sõltuvad tegeliku ekspordi ja vahetarnete eellubade kavad juriidiliselt otseselt eksporditegevusest ning seepärast peetakse neid vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a konkreetseteks ja tasakaalustatavateks. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(30)

Ühtegi praegusel juhul kasutatud kahest allkavast ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asenduse puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollsüsteemi või -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmiseks toorainet (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise skeemide korral algmääruse III lisa II osa punkt 2). Standardnorme kui selliseid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, sest eksportkauba tootmisprotsessis kasutati erinevate standardnormi valdkondade kaupa välja antud lubade/litsentside alusel imporditud tollimaksuvaba toorainet. Selline asjade käik ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, kui suures koguses toorainet kasutati eksportkauba tootmiseks ja millise standardnormi määraga seda kogust tuleks võrrelda. Veelgi enam, India valitsus ei teostanud kontrolli efektiivselt ning korrektse tegeliku tarbimise registri alusel või ei viinud sellist kontrolli lõpule. Samuti ei viinud India valitsus läbi tegelikult kasutatud toorainel põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). Lõpetuseks, vannutatud audiitorite kaasamine kontrolli läbiviimisse ei parandanud kontrollisüsteemi, sest puudusid üksikasjalikud eeskirjad, mille alusel vannutatud audiitorid oleksid pidanud neile usaldatud ülesandeid täitma ja uurimise käigus esitatud teave ei kinnitanud algmääruse eespool nimetatud eeskirjade täitmist.

(31)

Seepärast on need kaks allkava tasakaalustatavad.

(32)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastamissüsteemide puudumisel on tasakaalustatav soodustus kogu tagastatud imporditollimaks, mis oleks tavaliselt tulnud tooraine importimisel tasuda. Seoses sellega märgitakse, et algmääruses ei nähta ette mitte üksnes „ülemäärase” tollimaksu tagastamise tasakaalustamine. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tasakaalustada ainult ülemäärase tollimaksu tagastamine, kui algmääruse II ja III lisa tingimused on täidetud. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse puudumine on kindlaks tehtud, pole ülaltoodud erand tagastamissüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimise läbiviija ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise läbiviija ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollsüsteemi sobivuse ümberlükkamiseks.

(33)

Subsiidiumisummad eksportijale, kes kasutasid eellubade kava toetusi, arvutati vaatlusaluse toote puhul uurimisperioodi jooksul kasutatud kahe allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud põhjendatud nõuete esitamisel subsiidiumisummast maha. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumi summa jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordiga (lugeja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(34)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 8,2 %.

(35)

DEPB-kava üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 04–09 lõikes 4.3 ja HOP I 04–09 peatükis 4.

(36)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(37)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Need määratakse kindlaks standardnormide (SION) alusel, võttes arvesse eksporttoote tootmiseks kasutatava imporditud materjali eeldatavat kogust ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte.

(38)

Et selle kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Et kaupu saaks eksportida, väljastavad India tolliasutused eksportimise käigus ekspordi saatearve, kus on muu hulgas näidatud kõnealuse eksporditehingu eest saadava DEPB-krediidi summa. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava soodustuse suuruse. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Soodustuse arvutamiseks on asjakohane kasutada seda DEPB-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni koostamise ajal. Seetõttu puudub võimalus soodustuse taseme tagasiulatuvaks muutmiseks.

(39)

DEPB-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade, edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(40)

DEPB-krediidi taotlusi täidetakse elektrooniliselt ja need võivad sisaldada piiramatul arvul eksporditehinguid. DEPB-krediidi kohaldamiseks ei ole de facto mingeid konkreetseid tähtaegu. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid väljaspool HOP I 04–09 peatükis 4.47 nimetatud taotluste esitamise ajavahemikku. Enamgi veel, HOP I 04–09 peatükis 9.3 on selgelt sätestatud, et taotluste puhul, mis saabuvad peale taotluse esitamise tähtaja möödumist, võidakse kehtestada väike trahv (st 10 % ettenähtud summast).

(41)

Pärast avalikustamist esitas ainus koostööd tegev tootja DEPB-kava kohta kommentaarid. Äriühing väitis, et imporditollimaksude hüvitamist ei peaks tasakaalustama, sest neid hüvitisi ei kohaldatud vaatlusaluse toote suhtes. Äriühing ei esitanud siiski ühtegi väidet, millega vaidlustada selle kava praktilist rakendamist, mida on kirjeldatud põhjendustes 37–40. Äriühing väitis ka, et tollimaksu hüvitamiseks eraldatud summa arvutamisel tuleks lähtuda ainult läbivaatamise uurimisperioodi ajal ekspordi jaoks eraldatud krediidisummast, kuid äriühingul ei õnnestunud põhjendada, miks nii praeguse kui ka eelnenud uurimisperioodi ajal kasutatud arvutamismeetodid, mille alusel praegu kehtivad meetmed kehtestati, ei ole kooskõlas algmääruse sätetega. Seetõttu tuli need väited tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

(42)

DEPB-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus; kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks, vähenevad seetõttu tollimaksulaekumised India valitsusele. Lisaks on DEPB-krediit kasulik eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(43)

DEPB-krediit sõltub juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seepärast peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(44)

Seda kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud tooraine. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel hüvitisi sõltumata sellest, kas ta üldse toorainet impordib. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata tooraine importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi toorainena kasutatavaid kaupu.

(45)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt ning vastavalt arvutusmeetoditele, mida kasutati selle kava puhul määruses (EÜ) nr 713/2005, lähtuti tasakaalustavate subsiidiumide summa arvutamisel läbivaatamise uurimisperioodi jooksul saadud hüvitistest. Võeti arvesse, et hüvitist saadakse ajahetkel, mil selle kava raames toimub eksporditehing. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest ning algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses on tegemist rahalise toetusega. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda, samuti ei ole tal siis enam õigust otsustada subsiidiumi summa üle. DEPB-määrade muutmisel tegeliku ekspordi ja DEPB-litsentsi väljaandmise vahelisel perioodil ei ole tagasiulatuvat mõju antud hüvitise määrale. Lisaks sellele kandis ainus koostööd tegev eksportiv tootja DEPB-krediidi tekkepõhiselt eksporditehingu sooritamisel tuludesse.

(46)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumi summa jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordiga (lugeja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(47)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 2,1 %.

(48)

EPCG-kava üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 04–09 peatükis 5 ja HOP I 04–09 peatükis 5.

(49)

Selle kava tingimustele vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(50)

Tingimusel, et kehtib ekspordikohustus, on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uued ja 2003. aasta aprillist alates ka kuni 10 aasta vanused kasutatud kapitalikaubad) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist nähakse kavas kõigile selle alusel imporditud kapitalikaupadele ette 5protsendiline vähendatud imporditollimaks. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati tollimaksumäärana 11 % (mis sisaldas 10 % lisamaksu) ja suure väärtusega importkaupade puhul nullprotsendilist tollimaksu. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks.

(51)

EPCG-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importi. Alternatiivselt võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi valdajale.

(52)

Pärast avalikustamist esitas ainus koostööd teinud eksportiv tootja EPCG-kava kohta kommentaarid. Äriühing väitis, et üldteada raamatupidamispõhimõtete kohaselt kasutatakse kapitalikaupu tootmisprotsessis. Seoses sellega märgitakse, et äriühing ei suutnud seda väidet piisavalt põhjendada, viidates vaid üldteada raamatupidamispõhimõtetele ja analüüsides EXIM-poliitika asjakohased EPCG-kava sätteid ning mõistet, mis käsitleb tootmisprotsessis kasutatavat toorainet algmääruse II lisas sätestatu tähenduses. Äriühing väitis ka, et tema maksuamortisatsiooni perioodi oleks tulnud käsitleda tavapärase amortisatsiooniperioodina. Selline lähenemine on aga vastuolus algmääruse artikli 7 lõikega 3. Seepärast tuli need väited tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

(53)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna see vähendab India valitsusele muidu tollimaksudena laekuma pidavat tulu. Lisaks on tollimaksu vähendamine kasulik eksportijale, kuna importimisel säästetud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

(54)

Peale selle sõltub EPCG-kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(55)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmisel ära.

(56)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad kapitalikaupade tasumata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab nende kaupade normaalsele amortisatsiooniajale antibiootikumitööstuses. Vastavalt kehtestatud tavadele on läbivaatamise uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud sel perioodil kohaldatud intress, mis kajastab hüvitise väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamise uurimisperioodil kehtinud turuintressimäära. Subsiidiumisumma (lugeja) leidmiseks arvestati õigustatud nõuete esitamise alusel vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud lõivud. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordiga (lugeja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(57)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,1 %.

(58)

Kava üksikasjad on sätestatud India Reservpanga (RBI) dokumendis Master Circular DBOD No. DIR.(Exp).BC 01/04.02.02/2007–08 (koondringkiri), mis on suunatud kõigile India kommertspankadele.

(59)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad.

(60)

Selle kava raames sätestab India Reservpank ekspordikrediidi puhul kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära nii India ruupiates kui ka välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. EC-kava koosneb kahest allkavast, veoeelse ekspordikrediidi kavast („pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist ning veojärgse ekspordikrediidi kava, mis pakub käibekapitalikrediiti eesmärgiga rahastada ekspordiga seotud debitoorset võlgnevust. Ka suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(61)

RBI koondringkirja tulemusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määrab selgelt turu olukord. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikkuses võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

(62)

Pärast avalikustamist esitas ainus koostööd teinud eksportiv tootja EC-kava kohta kommentaarid. Äriühing väitis, i) et ekspordikrediidi riiklik rahastamine ei toimu välisvaluutas, ii) et ekspordikrediidi madalad intressimäärad välisvaluutas on tingitud äriühingu kõrgest krediidireitingust ja iii) et intressimäärad, mida kasutati võrdlusnäitajatena välisvaluutas saadud krediidi puhul, ei peaks olema samad India ruupiates saadud krediidi omadega. Seoses sellega märgitakse, et nii India ruupiates kui ka välisvaluutas antavad ekspordikrediit on RBI ühe ja sama koondringkirja osad, mille rakendamist kirjeldatakse põhjendustes 60 ja 61 ning mille üksikasjalikud ja kitsendavad sätted näitavad, et välisvaluutas antava ekspordikrediidi rahastamine ja intressimäärade kohaldamine on otseselt seotud valitsuse kehtestatud direktiividega. Seoses võrdlusnäitajatega märgitakse, et selle esitas äriühing oma India ruupiates saadud krediidi kohta ja kooskõlas RBI koondringkirja asjakohaste põhimõtetega on eksportijatel võimalus ühe ja sama eksporditehingu puhul muuta ruupiates saadud krediiditehing üle välisvaluutas sooritatud krediiditehinguks. Seega peeti asjakohaseks kasutada võrdlusnäitajana äriühingu esitatud ainsat intressimäära, mis on tavapärane Indias kohaldatav intressimäär. Seetõttu tuli need väited tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

(63)

Põhjenduses 58 nimetatud RBI koondringkirjas kehtestatud EC-krediidi soodusintressimäär aitab turutingimuste alusel sätestatud laenukuludega võrreldes vähendada eksportija intressikulusid ning on seega algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses eksportijale kasulik. Ekspordi finantseerimine ei ole iseenesest vähem riskantne kodumaiste tehingute finantseerimisest. Tegelikult peetakse seda tavaliselt isegi riskantsemaks ning tagatise määr sellise laenu võtmisel põhineb hoolimata finantseerimisobjektist antud kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad RBI metodoloogiast kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale individuaalselt. Kommertspangad ei oleks muidu kohustatud pakkuma eksporti rahastavatele laenuvõtjatele välisvaluutas antavale ekspordikrediidile soodsamat intressimäära.

(64)

Hoolimata asjaolust, et EC-kava raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse toetusega algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt iv ega ASCM ei nõua, et subsiidium peaks kajastuma riigieelarves (nt India valitsuse poolse kommertspankade kulude hüvitamise näol), vaid ainult valitsuse korraldust algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii sätestatud funktsioonide teostamiseks. RBI on avalik asutus ning kuulub seega algmääruse artikli 1 lõikes 3 esitatud „valitsuse” mõiste alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning RBI juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. RBI-l on algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud RBI määratud tingimustega, muu hulgas nendega, mis kehtestatakse ekspordikrediidi intressi ülemmäärade suhtes, mis on kohustuslikuks tehtud RBI koondringkirjaga ning RBI korraldustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mida on nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i – käesoleval juhul on tegemist laenudega ekspordi soodusfinantseerimiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest, mis on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktiga iv. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärasid kohaldatakse üksnes eksporditehingute finantseerimise suhtes ning need määrad sõltuvad seetõttu eksporditegevusest, nagu on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a.

(65)

Subsiidiumi summa on arvutatud läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi puhul kehtinud intressimäärasid. See subsiidiumi summa (nimetaja) on jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi jooksul toimunud ekspordiga (lugeja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2, kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(66)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 1,3 %.

(67)

Selle kava alusel võivad eksportijad saada kasu eksportmüügist saadava tulu osalise tulumaksvabastuse kujul. Selle maksuvabastuse õiguslik alus on sätestatud ITA jaos 80HHC.

(68)

ITA mainitud säte tühistati alates maksuaastast 2005–2006 (st finantsaasta alates 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005) ja seega ei anta ITA jao 80HHC raames pärast 31. märtsi 2004 mingeid soodustusi. Läbivaatamise uurimisperioodi ajal ei saanud ainus koostööd teinud eksportiv tootja selle kava alusel mingeid hüvitisi. Kuna seda kava enam ei kasutata, ei tasakaalustata selle raames antavaid soodustusi vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1.

(69)

ITIRADi üksikasjalik kirjeldus leidub ITA jaos 35(2AB) ITA.

(70)

Selle plaani raames saavad soodustusi taotleda äriühingud, kes tegelevad biotehnoloogia alal või valmistavad või toodavad ravimeid, farmaatsiatooteid, kemikaale, elektroonikaseadmeid, arvuteid või telekommunikatsioonivahendeid ja muid tooteid, mille abikõlblikkusest selle kava alusel on teatatud.

(71)

Kulutuste osas (v.a maa või ehitiste hind), mis on seotud ettevõttesiseseks teadus- ja arendustegevuseks vajalike vahenditega, mis India valitsuse teadus- ja tööstusuuringute ministeerium on heaks kiitnud, on lubatud tulumaksuvähendus summa võrra, mis vastab 150 % de facto kuludele. Fiktiivsete kulude (mida tegelikult ei esinenud) vähendamisega 50 % võrra saab tulumaksubaasi ja tulumaksukoormat kunstlikult vähendada.

(72)

Pärast avalikustamist ei esitatud märkusi ITIRADi kohta.

(73)

ITIRADi raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Kunstlik maksubaasi vähendamine ITA jao 35(2AB) põhjal kujutab endast India valitsuse antavat finantstoetust, sest see vähendab tulumaksu, mida India valitsus muidu saaks. Lisaks saab äriühing tulumaksuvähendusest kasu, sest see parandab äriühingu likviidsust.

(74)

ITA jao 35(2AB) sõnastus kinnitab, et ITIRAD on de jure konkreetne algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses ning seetõttu tasakaalustatav. Abikõlblikkus selle kava raames ei tulene objektiivsuse kriteeriumitest, mis on neutraalsed algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses. Selle kava raames eraldatakse hüvitisi üksnes teatud tootmisharudele, sest India valitsus ei jaga selle kava raames toetusi kõigile sektoritele. Selline piirang on konkreetne, sest algmääruse artikli 3 lõikes 2 esitatud kategooria „tootmisharude rühm” viitab sektorist tulenevatele piirangutele. Piirang ei ole majandusliku iseloomuga ning seda ei kohaldata horisontaalselt, näiteks töötajate arvu või ettevõtte suuruse põhjal.

(75)

Subsiidiumi summa arvutati selle põhjal, mil määral erines läbivaatamise uurimisperioodi jooksul maksmisele kuuluv tulumaks, kui kohaldati ITA jao 35(2AB) sätet, sellest tulumaksust, mis oleks tulnud maksta siis, kui mainitud sätet ei oleks kohaldatud. See subsiidiumi summa (nimetaja) jagati kogu läbivaatamise uurimisperioodi käibega (lugeja), vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2, sest see subsiidium on seotud nii kodumaise kui ka ekspordi kogumüügiga ning selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(76)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,1 %.

(77)

FM-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 04–09 peatükis 3.9 ja HOP I 04–09 peatükis 3.20.

(78)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(79)

Selle kava raames on õigus saada tollimaksu krediiti 2,5 % ulatuses selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest kõigi toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud HOP I 04–09 liites 37-C. Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja selliste ettevõtete eksportkäive, kes tegutsevad erimajandustsoonides (export operating units). Samuti ei kuulu selle kava raamidesse teatavat tüüpi kaubad, st teemandid, väärismetallid, maak, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(80)

FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti saab vabalt üle kanda ja see krediit on kehtiv 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidi määramise sertifikaadi väljastamisest. Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks imporditava tooraine või kauba, sealhulgas kapitalikaupade, edasise impordi puhul.

(81)

Krediidi määramise sertifikaat väljastatakse punktis, mille kaudu eksport toimub ja pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt ekspordiarve, maksearve, saatearved, panga sertifikaadid), ei saa India valitus otsustada tollimaksukrediidi andmise kohta.

(82)

Pärast avalikustamist esitas ainus koostööd teinud eksportiv tootja FM-kava kohta märkused. Äriühing väitis, et kava on geograafiliselt suunatud teistele riikidele ja EÜ ei saa seda tasakaalustada. Siiski ei suutnud äriühing vaidlustada ei kava rakendamist ega FM-kava alusel saadava kasu kasutamise viisi, mida kirjeldatakse põhjendustes 79–81. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

(83)

FM-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. FM-kava raames antav tollimaksu krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on FM-kava raames antav tollimaksu krediit kasulik eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(84)

FM-kava sõltub juriidiliselt eksporditegevusest ning seepärast loetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(85)

Seda kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud materjalid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada FM-kava alusel hüvitisi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib toorainet. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupa, tõendamata tooraine importimist. Seega on FM-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu oma tooraine kodumaalt ega impordi toorainena kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna kapitalikaupu ei kasutata eksporditavate kaupade tootmisel lõplikult ära.

(86)

Tasakaalustava subsiidiumi summa arvutamisel võeti arvesse subsiidiumi saaja kasu, mida ta läbivaatamise uurimisperioodi ajal sai ning mis tehti kindlaks koostööd teinud eksportiva tootja raamatupidamise põhjal seal esitatud eksporditehingu toimumise tekkepõhise tulu andmete alusel. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa (nimetaja) jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordiga, kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(87)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,1 %.

(88)

Tuletatakse meelde, et määruses (EÜ) nr 713/2005 määrati käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja tasakaalustava subsiidiumi summaks ad valorem 31,5 %.

(89)

Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus määrati tasakaalustava subsiidiumi summaks ad valorem 11,9 %, nagu allpool kirjeldatud:

(90)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumi tase on vähenenud.

(91)

Kooskõlas algmääruse artiklis 19 sätete ja käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise põhjenduses 3 nimetatud algatamisteatega on kindlaks tehtud, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumi tase on vähenenud 35,1 %-lt 11,9 % -le ja seega tuleb määrusega (EÜ) nr 713/2005 kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määra selle eksportiva tootja suhtes vastavalt muuta.

(92)

Seoses sellega tuletatakse meelde, et määrusega (EÜ) nr 713/2005 kehtestatud subsiidiumimäär äriühingu Ranbaxy Laboratories Ltd. puhul oli kõrgem kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1 otsustati, et väiksema tollimaksu kehtestamisest piisab ühenduse tootmisharule tehtava kahju kõrvaldamiseks ning seega määrati äriühingu Ranbaxy Laboratories Ltd. impordi suhtes kohaldatavaks tasakaalustavaks tollimaksu määraks 30,3 %.

(93)

Eelnevat arvesse võttes ja eeldusel, et subsiidiumi määr on nüüd madalam kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, määrati ainsa koostööd teinud eksportiva tootja, äriühingu Ranbaxy Laboratories Ltd. impordi suhtes kohaldatavaks individuaalseks tasakaalustavaks tollimaksu määraks 11,9 %.

(94)

Teiste, käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus koostööd mitte teinud äriühingute suhtes leitakse, et uuritud kavade praegu kehtiv kord ja nende tasakaalustatavus ei ole muutunud varasema uurimisega võrreldes. Seega ei ole põhjust käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus koostööd mitte teinud äriühingute suhtes kehtivat subsiidiumi- ja tollimaksumäära ümber arvutada. Kokkuvõttes jäetakse muutmata tollimaksumäärad, mida kohaldatakse teiste määruse (EÜ) nr 713/2005 artikli 1 lõikes 2 nimetatud äriühingute v.a Ranbaxy Laboratories Ltd. suhtes.

(95)

Käesoleva määrusega äriühingule määratav individuaalne tasakaalustav tollimaksu määr kajastab läbivaatamise käigus koostööd teinud eksportija olukorda. Seega on need määrad kohaldatavad ainult selle äriühingu vaatlusaluse toote impordi suhtes. Määruse regulatiivosas nimetamata teiste äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes neid soodsamaid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja need alluvad tollimaksumääradele, mida kohaldatakse „kõigi teiste äriühingute” suhtes.

(96)

Kõik nõuded, milles taotletakse individuaalse tasakaalustava tollimaksumäära kohaldamist (nt pärast üksuse nimemuutust või pärast uue tootmis- või müügiüksuse rajamist) tuleb esitada komisjonile (4) koos kogu asjaomase informatsiooniga, eelkõige kui tegemist on muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises ja eksportmüügis seoses näiteks nime muutmisega või uue tootmis- või müügiüksuse rajamisega. Vajaduse korral ja pärast nõuandekomiteega konsulteerimist on komisjonil õigus muuta määrust ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/14

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/16

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1165/98 on kehtestatud ühine raamistik ühenduse jooksva kiirstatistika koostamiseks.

(2)

Komisjoni 28. septembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1503/2006, millega rakendatakse ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta seoses muutujate määratluste, muutujate loendi ja andmete kogumise tihedusega, (2) on metodoloogiliselt määratletud kiirstatistikas kasutatavad muutujad.

(3)

Komisjoni 14. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 657/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta Euroopa valimiskeemide kehtestamise osas, (3) on täpsustatud eeskirjad ja tingimused, millest kiirstatistika jaoks ette nähtud Euroopa valimiskeemides osalevad liikmesriigid peavad kinni teabe edastamisel.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1893/2006 (millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi) (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 451/2008 (millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93) (5) vastuvõtmise tulemusena on vaja ajakohastada muutujate loend, teatavate muutujate suhtes kohaldatava rühmitamise ja ühendamise tasemed ning Euroopa valimiskeemidega seotud eeskirjad ja tingimused.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/21

(1)

Direktiivi 2008/55/EÜ teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni direktiivis 2002/94/EÜ. (2) Kogemused on siiski näidanud, et direktiiv ei ole oma õigusliku iseloomu tõttu tõhusaim õiguslik vahend vastastikuse abi ühtse korra eesmärgi saavutamiseks. Seepärast on asjakohane asendada kõnealune direktiiv määrusega.

(2)

Selleks et hõlbustada teabevahetust liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tuleks kõik abitaotlused ning kõik täiendavad dokumendid ja kogu täiendav teave edastada võimaluse korral elektrooniliselt.

(3)

Selleks et tagada asjakohaste andmete ja asjakohase teabe edastamine, tuleks kehtestada liikmesriikide ametiasutuste vastastikuse abi taotluste vormide näidised. Selleks et kohandada elektroonilisi vorme elektroonilise sidesüsteemi nõudmiste ja võimalustega, peaks olema võimalik muuta kõnealuste vormide struktuuri ja küljendust ilma näidiseid muutmata, tingimusel et taotlused sisaldavad nõutavaid andmeid ja nõutavat teavet.

(4)

Võimaldamaks komisjonil korrapäraselt hinnata direktiivis 2008/55/EÜ sätestatud korra mõju ja tõhusust, on asjakohane näha ette, et liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal teatavad andmed.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sissenõudmise komitee arvamusega,

1)

„elektrooniline edastamine” – edastamine elektrooniliste andmetöötlusseadmete (sh pakkimisseadmete) abil ja juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil;

2)

„CCN/CSI võrk” – ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille ühendus on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas.

1)

võlgnik;

2)

isik, kes kohustub nõude rahuldama taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigi kehtivate õigusnormide kohaselt;

3)

kolmas isik, kelle valduses on punktis 1 või 2 nimetatud isikule kuuluvat vara.

a)

teatab taotluse kättesaamisest;

b)

palub taotluse esitanud asutusel taotlust täiendada, kui see ei sisalda direktiivi 2008/55/EÜ artiklis 7 osutatud andmeid.

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/44

(1)

Komisjoni 24. novembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2584/2000, millega kehtestatakse teatavaid Vene Föderatsiooni territooriumile veetavaid veise-, vasika ja sealihatarneid käsitleva teabe edastamise süsteem, (2) on oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Vene Föderatsiooni vahel partnerluse loomiseks sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingule (4) lisatud ja tollialaste õigusaktide õiget rakendamist käsitleva vastastikuse haldusabi protokolli 2 artiklis 2 sätestatakse, et pooled abistavad üksteist tollialaste õigusaktide nõuetekohasel kohaldamisel, eelkõige vältides, avastades ja uurides nende õigusaktide rikkumisi; kõnealuse haldusabi rakendamiseks on komisjon, keda esindab Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „OLAF”), ja Vene ametiasutused sõlminud kokkuleppe, millega kehtestatakse ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahel kaupade liikumist käsitleva teabe edastamise süsteem.

(3)

Kõnealuse haldusabi raames, eelkõige veise-, vasika- ja sealihatoodete transpordi puhul Vene Föderatsiooni tuleb sätestada ettevõtjate poolt liikmesriikide pädevatele asutustele edastatav teave ja liikmesriikide pädevate asutuste, OLAFi ja Venemaa ametiasutuste vahel kõnealuse teabe vahetamise süsteem.

(4)

Kõnealune teave ja kehtestatud teabevahetussüsteem peaks võimaldama jälgida asjaomaste toodete eksporti Vene Föderatsiooni ja vajaduse korral avastada juhtusid, mille puhul toetuse maksmine ei ole õigustatud ja toetus tuleb tagastada.

(5)

Käesoleva määruse sätete kohaldamist hinnatakse pärast piisava kohaldamisaja möödumist; sellel alusel tehtud läbivaatuse tulemusena võib kõnealuseid sätteid vajaduse korral laiendada teiste toodete ekspordile ning näha ette finantstagajärjed juhuks, kui kohustusi täidetakse või ei täideta.

(6)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) artikli 16 lõikes 4 täpsustatakse, et komisjon võib teatud erijuhtudel näha ette impordi tõestamise dokumentide esitamise näol või mõnel muul viisil. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas määruses sätestatud ekspordi puhul lugeda Venemaa ametiasutuste edastatud teave olemasolevaid tõendusallikaid täiendavaks uueks tõendusallikaks.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

ekspordideklaratsiooni number, ekspordikoha tolliasutus ning kuupäev, mil eksporditolliformaalsused täideti;

b)

kauba kirjeldus, sealhulgas koondnomenklatuuri kaheksanumbriline tootekood;

c)

netokogus kilogrammides;

d)

TIR-märkmiku number või Venemaa DKD siseriikliku transiididokumendi viitenumber või TD1/IM40 Venemaal kasutusse lubamise deklaratsiooni number;

e)

konteineri number, vajaduse korral;

f)

tunnusnumber ja/või transpordivahendi nimetus Venemaal saatedokumenti sissekande tegemise ajal;

g)

selle tollijärelevalve all oleva lao litsentsinumber, kuhu toode Venemaal tarniti;

h)

kuupäev, mil toode tarniti Venemaal tollijärelvalve all olevasse lattu.

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/47

(1)

Komisjoni määruse nr 616/2007 (3) artikli 5 lõike 2 kohaselt esitatakse litsentsitaotluse esitamise hetkel tagatis 50 eurot 100 kg kohta.

(2)

Võttes arvesse Brasiiliast pärinevate toodete impordile kohaldatavaid uusi tingimusi, tuleks kehtestada litsentsile sellisel tasemel tagatissumma, mis tagaks tariifikvootide asjakohase haldamise ja ettevõtjatele rahuldava juurdepääsu kõnealustele toodetele.

(3)

Võttes arvesse tagatissumma vähendamist, ning püüdes tagada asjakohast haldamist, tuleks suurendada selle koguse ülemmäära, mida igal ettevõtjal on õigus esimese tooterühma kvootide puhul taotleda.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 616/2007 vastavalt muuta.

(5)

Arvestades asjaolu, et järgmiseks alaperioodiks taotluste esitamise ajavahemik peaks algama 1. detsembrist 2008, on oluline hakata käesolevat määrust kohaldama alates osutatud kuupäevast.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/49

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 28 nähakse ette toetuse andmine või eraladustamise puhul.

(2)

Võihindade ja -varude muutused osutavad turu ebastabiilsusele, mida võib kõrvaldada või vähendada hooajalise ladustamise abil. Kujunenud turuolukorda arvestades on asjakohane anda või eraladustamise toetust alates 1. jaanuarist 2009.

(3)

Komisjoni 20. august 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks, (2) on kehtestatud ühiseeskirjad eraladustamise abikava rakendamiseks.

(4)

Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 6 kohaselt tuleb eelnevalt kindlaks määratud toetust anda kooskõlas kõnealuse määruse III peatükis sätestatud eeskirjade ja tingimustega.

(5)

Selleks, et lihtsustada käesoleva meetme rakendamist ja võtta arvesse liikmesriikides kehtivaid tavasid, peaks määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 7 lõige 3 kehtima ainult toodete suhtes, mis on täielikult ladustatud. Seetõttu tuleks kehtestada erand kõnealusest artiklist.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 29 on sätestatud, et abi määramisel võetakse arvesse laokulusid ning värske või ja varudest pärineva või tõenäolisi hinnasuundumusi.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks asjaomaste toodete lattu paigutamise ja laost väljavõtmise kulude katteks antav abi ning külmhoones ladustamise igapäevaste kulude ja rahastamise katteks antav abi.

(8)

Haldussuutlikkuse ja lihtsustamise huvides on asjakohane loobuda nõudest esitada pärast lepingu sõlmimist sama teave, mis käsitleb ladustamise üksikasju, kui nõutav teave on määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 20 esimese lõigu punkti a kohaselt abitaotlusse juba kantud.

(9)

Lihtsustamise ja tõhusa logistika huvides võib loobuda nõudest märkida lepingu number igale ladustatud kaubaühikule, kui lepingu number on kantud laoregistrisse.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

—

15,62 eurot tonni kohta ladustamise püsikulude eest;

—

0,44 eurot tonni kohta päevas iga lepingujärgse ladustamispäeva eest.

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/51

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1019/2002 (2) on ette nähtud oliiviõlide teatavate valikuliste märgete märkimissüsteem. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 punktile c võib märkeid neitsioliiviõlide organoleptiliste omaduste kohta esitada etiketil ainult juhul, kui need põhinevad komisjoni 11. juuli 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 2568/91 (oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta) (3) sätestatud analüüsimeetodi tulemustel. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1019/2002 artikli 12 lõikele 2 kohaldatakse kõnealust sätet alates 30. novembrist 2008.

(2)

Rahvusvahelise oliiviõli nõukogu alustatud uurimistöö neitsioliiviõli positiivsete tunnuste valikut laiendada võimaldavate uute organoleptiliste hindamismeetodite alal lõpetati 2007. aasta novembris. Kuna ühenduse õigusakte kohandatakse vastavalt rahvusvahelise oliiviõli nõukogu läbivaadatud meetodile, tuleks määruse (EÜ) nr 1019/2002 artikli 5 punkti c muuta. Kõnealune kohandamine on üks osa mitmest muudatusest, mis tehakse oliiviõli märgistuseeskirjadesse, mis peaksid jõustuma alates 1. juulist 2009. Pidades silmas ettevõtjaid, kes peavad kohandama oma toodete märgistamist, ei oleks otstarbekas kohaldada praegusi artikli 5 punkti c sätteid piiratud ajavahemikuks alates 30. novembrist 2008 kuni 30. juunini 2009.

(3)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1019/2002 artikli 5 punkti c kohaldamise kuupäeva lükata edasi 1. juulini 2009.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1019/2002 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/52

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/54

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1579/2007, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2008. aastaks, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/56

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. detsembrist 2008 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

(5)

Vastavalt komisjoni 26. juuni 2008 määrusele (EÜ) nr 608/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2008/2009. turustusaastal (3), on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/59

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (3) määratletud üleeuroopalisel teedevõrgul on Euroopa integratsiooni ja ühtekuuluvuse toetamisel ning kõrge heaolutaseme tagamisel ülimalt tähtis roll. Eelkõige tuleks tagada ohutuse kõrge tase.

(2)

Komisjon väljendas oma 12. septembri 2001. aasta valges raamatus „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada” vajadust viia läbi ühenduses asuvate suure õnnetuste arvuga teelõikude kindlaksmääramiseks ja haldamiseks ohutusele avalduva mõju hindamine ja liiklusohutuse auditid. Komisjon püstitas ka eesmärgi vähendada surmajuhtumite arvu Euroopa Liidu maanteedel aastail 2001–2010 poole võrra.

(3)

Oma 2. juuni 2003. aasta teatises „Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm – Euroopa Liidu liiklusõnnetusohvrite arvu vähendamine poole võrra aastaks 2010: ühine vastutus” nimetas komisjon maanteede infrastruktuuri liiklusohutuspoliitika kolmandaks sambaks, millel peaks olema tähtis roll õnnetuste vähendamist käsitleva ühenduse eesmärgi täitmisel.

(4)

Viimastel aastatel on tehtud suuri edusamme sõidukite konstruktsiooni osas (ohutusmeetmed ning uute tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine), mis on aidanud vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu. 2010. aastaks seatud eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid võtta ka teistes valdkondades. Maanteede infrastruktuuri ohutust on võimalik mitmel viisil tõsta ja seda tuleb ära kasutada.

(5)

Asjakohaste menetluste kehtestamine on üleeuroopalise teedevõrgu maanteede infrastruktuuri ohutuse parandamise oluline vahend. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine peaks strateegilisel tasandil aitama kindlaks teha infrastruktuuriprojektide eri kavandamisalternatiivide mõju liiklusohutusele ja sellel peaks olema suur tähtsus marsruutide valikul. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamiste tulemusi võib kajastada mitmetes dokumentides. Lisaks tuleks liiklusohutuse auditite abil üksikasjalikult kindlaks määrata maanteede infrastruktuuri projekti ohtlikud aspektid. Seepärast on mõistlik kehtestada kõnealuses kahes valdkonnas järgitavad menetlused, et parandada üleeuroopalise teedevõrgu maanteede infrastruktuuri ohutust, kuid välja tuleks jätta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/54/EÜ (tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus) (4) hõlmatud tunnelid.

(6)

Mitmes liikmesriigis on juba hästitoimiv maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise süsteem. Nendel riikidel tuleks lubada jätkata olemasolevate meetodite kasutamist, kuivõrd need on kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega.

(7)

Euroopa Liidu maanteede ohutuse parandamisel on oluliseks vahendiks teadusuuringud. Komponentide, meetmete ja meetodite (sealhulgas telemaatika) arendamine ja tutvustamine ning teadusuuringute tulemuste levitamine etendab olulist osa maanteede infrastruktuuri ohutuse parandamisel.

(8)

Olemasolevate maanteede ohutuse suurendamiseks tuleks suunata investeeringud teelõikudele, kus esineb kõige rohkem õnnetusi ja/või kus võimalus nende arvu vähendada on kõige suurem. Selleks et sõidukijuhid saaksid kohandada oma käitumist ja paremini järgida liikluseeskirju, eriti kiirusepiiranguid, tuleks sõidukijuhte teavitada suure õnnetuste arvuga teelõikudest.

(9)

Teedevõrgu ohutustaseme määramisel on kohe pärast selle rakendamist suur potentsiaal. Kui suure õnnetuste arvuga teelõikudega on tegeldud ja võetud parandusmeetmeid, on ennetava meetmena kõige olulisem ohutuse kontrollimine. Korrapärane kontrollimine on oluline vahend, millega hoitakse ära võimalikud ohud kõikidele liiklejatele, ka haavatavamatele liiklejatele, ning samuti teetööde korral.

(10)

Ohutuspersonali koolitus ja sertifitseerimine liikmesriikides heaks kiidetud õppekavade ja kvalifitseerimisvahendite alusel peaks võimaldama spetsialistidel omandada vajalikke ajakohaseid teadmisi.

(11)

Selleks, et parandada liiklusohutust Euroopa Liidu maanteedel, tuleks sisse seada sagedasem ja järjepidevam parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel.

(12)

Kõrgetasemelise liiklusohutuse tagamiseks Euroopa Liidu maanteedel peaksid liikmesriigid kohaldama infrastruktuuri ohutuse korraldamise suuniseid. Komisjoni teavitamine kõnealustest suunistest ja korrapärane aruandlus nende rakendamisest peaksid ühenduse tasandil sillutama teed süstemaatiliseks infrastruktuuri ohutuse parandamiseks ning looma aja jooksul aluse tõhusama süsteemi arenguks. Samuti peaks suuniste rakendamisest aruandmine võimaldama teistel liikmesriikidel leida kõige tõhusamaid lahendusi ning andmete süstemaatiline kogumine enne ja pärast uuringuid peaks võimaldama valida edaspidiseks tegevuseks kõige tõhusama meetme.

(13)

Käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad investeeringuid liiklusohutusse, tuleks kohaldada ilma liikmesriikide teedevõrgu korrashoiuga seotud investeeringute alast pädevust piiramata.

(14)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt menetluste kehtestamine kogu üleeuroopalise teedevõrgu liiklusohutuse kõrge taseme tagamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(16)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu vajalikud kriteeriumid liiklusohutuse korraldamise tavade täiustamiseks ning lisade kohandamiseks tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(17)

Teeäärsete parklate piisav arv on väga oluline mitte üksnes kuritegude ennetamise, vaid ka liiklusohutuse seisukohalt. Parklad võimaldavad juhtidel puhkepause õigesti ajastada ja reisi täieliku keskendumisvõimega jätkata. Seetõttu peaks piisava arvu turvaliste parklate olemasolu olema maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise lahutamatu osa.

(18)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

1.

„üleeuroopaline teedevõrk” – otsuse nr 1692/96/EÜ I lisa 2. jaos määratletud teedevõrk;

2.

„pädev asutus” – üks või mitu riigi, piirkonna või kohalikul tasandil moodustatud avaliku või erasektori organisatsiooni, kes osalevad oma pädevuse tõttu käesoleva direktiivi rakendamisel, kaasa arvatud pädevateks asutusteks määratud asutused, mis olid loodud juba enne käesoleva direktiivi jõustumist, juhul kui nad vastavad käesoleva direktiivi nõuetele;

3.

„liiklusohutusele avalduva mõju hindamine” – strateegiline võrdlev analüüs selle kohta, kuidas uus maantee või olemasoleva võrgu olulised muudatused avaldavad mõju teedevõrgu ohutusele;

4.

„liiklusohutuse audit” – maanteede infrastruktuuri projekti projekteerimisandmete sõltumatu üksikasjalik süstemaatiline ja tehniline kontrollimine ohutusaspektist eri etappidel, alates planeerimisest kuni selle kasutuselevõtmise varase etapini;

5.

„suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramine” – selliste teedevõrgu osade kindlaksmääramine, analüüsimine ja ohutustaseme määramine, kus proportsionaalselt liiklusvooga on toimunud palju surmaga lõppenud õnnetusi ning mis on olnud kasutusel rohkem kui kolm aastat;

6.

„teedevõrgu ohutustaseme määramine” – meetod olemasoleva teedevõrgu osade kindlaksmääramiseks, analüüsimiseks ja liigitamiseks vastavalt nende ohutuse parandamise ning õnnetustega kaasnevate kulude vähendamise potentsiaalile;

7.

„ohutuse kontrollimine” – tavapärane korrapärane maantee selliste omaduste ja puuduste kindlakstegemine, mis nõuavad ohutuse tagamiseks hooldustööde tegemist;

8.

„suunised” – liikmesriikide vastu võetud meetmed, millega nähakse ette juhised ja üksikasjad käesolevas direktiivis sätestatud ohutusmenetluste rakendamiseks;

9.

„infrastruktuuriprojekt” – uue maanteede infrastruktuuri ehitamise või olemasoleva teedevõrgu olulise muutmise projekt, millel on mõju liiklusvoole.

a)

nendel on vastavad kogemused või nad on läbinud koolituse teede projekteerimise, liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise valdkonnas;

b)

kui liikmesriikide poolt artikli 8 kohaselt suuniste vastuvõtmisest on möödunud kaks aastat, võivad liiklusohutuse auditeid läbi viia ainult audiitorid või rühmad, kuhu kuuluvad audiitorid, kes vastavad lõigetes 2 ja 3 ette nähtud nõuetele;

c)

audiitor ei või auditi tegemise ajal osaleda auditeeritava infrastruktuuriprojekti põhimõtete väljatöötamisel või projekti elluviimisel.

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/68

(1)

Direktiivi 2000/29/EÜ IV lisas on sätestatud puidust pakkematerjali ja muud kui puitlasti toestava või eraldava puidu ühendusse sissetoomise erinõuded. Nõuded põhinevad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelisel fütosanitaarmeetmete standardil (International Standard for Phytosanitary Measures, ISPM) nr 15 „Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” („Guidelines for regulating wood packaging material in international trade”). (2)

(2)

Lisaks ISPM nr 15 kohaselt heakskiidetud nõuetele sisaldab direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa nõuet selle kohta, et imporditud puidust pakkematerjal peab olema valmistatud kooritud puidust. Kooritud puidu nõude kohaldamist on kaks korda edasi lükatud.

(3)

Ühendus on esitanud taotluse ISPM nr 15 läbivaatamiseks, et viia sellesse sisse nõue, millega võetakse arvesse ühendusele muret tekitavat rahvusvahelises kaubanduses kasutataval puidust pakkematerjalil leiduvast puukoorest tulenevat ohtu.

(4)

Rahvusvaheliselt tunnustatud metsandusekspertidest koosnev metsakarantiini käsitlev tehniline rühm (Technical Panel on Forest Quarantine, TPFQ), mis asutati rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) egiidi all, analüüsis puidust pakkematerjalil leiduvast puukoorest tulenevat fütosanitaarset ohtu käsitlevate olemasolevate teadusuuringute andmeid. Metsakarantiini tehniline rühm tuli järeldusele, et on olemas tehniline põhjendus nõudele, et rahvusvahelises kaubanduses kasutatav puidust pakkematerjal peaks olema kooreta ning puukooretükkide täpselt kindlaks määratud piirmääraga, tagamaks fütosanitaarse ohu püsimine lubataval tasemel, ning et selline nõue tuleks lisada ISPM nr 15 täiendatud versiooni.

(5)

Et kaitsta ühenduse territooriumi kahjulike organismide sissetoomise eest, tuleks puidust pakkematerjali ja pakkimispuidul leiduvat puukoort käsitlevad ühenduse nõuded viia vastavusse metsakarantiini tehnilise rühma tehniliste järeldustega ilma rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni fütosanitaarmeetmete komitee poolset ISPM nr 15 täiendatud versiooni vastuvõtmist ootamata.

(6)

Seetõttu on asjakohane kooritud puidu nõuet kohandada puukoore esinemise tehniliselt põhjendatud piirmääraga.

(7)

Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa vastavalt muuta.

(8)

Komisjoni direktiiviga 2006/14/EÜ (3) (millega muudeti komisjoni direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa) kehtestatud nõuet, et imporditud puidust pakkematerjal peab olema valmistatud kooritud ümarpuidust, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009. Seetõttu tuleb käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmeid samuti kohaldada alates 1. jaanuarist 2009. Et aga kolmandad riigid saaksid teha vajalikud kohandused, on asjakohane ette näha puidukoore nõude kohaldamine alates 1. juulist 2009.

(9)

Käesolevas direktiivis ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/71

(1)

Vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ei või Kanadast pärit seemnekartulit ühendusse sisse tuua. Nimetatud direktiiviga on lubatud siiski ka erandeid kõnealusest reeglist, tingimusel et kahjulike organismide levitamise ohtu ei ole.

(2)

Komisjoni otsusega 2003/61/EÜ (2) on ette nähtud erand teatavatest Kanada provintsidest pärit seemnekartuli teatavatel tingimustel Kreekasse, Hispaaniasse, Itaaliasse, Küprosesse, Maltasse ja Portugali importimiseks.

(3)

Portugal on taotlenud nimetatud erandi pikendamist.

(4)

Kõnealust erandit õigustav olukord püsib muutumatuna ning seetõttu tuleks erandeid jätkuvalt kohaldada.

(5)

Seepärast tuleks otsust 2003/61/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

1.

Artikli 1 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

2.

Artiklis 15 asendatakse kuupäev „31. märts 2008” kuupäevaga „31. märts 2011”.

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/73

(1)

Euro kasutusele võtmine Slovakkia poolt 1. jaanuaril 2009. aastal tähendab, et Slovakkias asuvate krediidiasutuste ja krediidiasutuste filiaalide suhtes hakkavad alates sellest kuupäevast kehtima kohustusliku reservi nõuded.

(2)

Nende asutuste integreerimiseks eurosüsteemi kohustuslike reservide süsteemi on tarvis vastu võtta üleminekusätted sujuva integreerumise tagamiseks, ilma et krediidiasutustele osalevates liikmesriikides, sealhulgas Slovakkias krediidiasutusele, pandaks ebaproportsionaalset koormust.

(3)

EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 10 tuleneb liikmesriigi kohustus välja töötada ja rakendada riigis kõik kohased statistika kogumise meetmed, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks ning statistikavaldkonna õigeaegse ettevalmistuse tagamiseks euro kasutuselevõtul,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/76

(1)

EKPSi põhikirja artikli 12.1 kohaselt võtab EKP nõukogu vastu suuniseid ja otsuseid, mis on vajalikud eurosüsteemile pandud ülesannete täitmiseks. Seega on EKP nõukogul otsustuspädevus eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalike kaupade ja teenuste hankega seotud lisategevuse korraldamise osas.

(2)

Euroopa Ühenduse hankealased õigusaktid lubavad mitmetel tellijatel läbi viia kaupade ja teenuste ühishanget. See põhimõte sisaldub ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (1) põhjenduses 15 ja artiklis 11, mille kohaselt võib kasutada teatavat tsentraliseeritud ostukorraldust.

(3)

Eurosüsteemi eesmärk on kulutasuvuse ja -säästlikkuse põhimõtete järgimine ning parim hinna ja kvaliteedi suhe kaupade ja teenuste hankel. EKP nõukogu on seisukohal, et kaupade ja teenuste ühishange on vahend nende eesmärkide saavutamisel, kuna kasutab mastaabisäästu sünergiat.

(4)

Eurosüsteemi ühishanke raamistikku luues on Euroopa Keskpanga (EKP) eesmärgiks kaasata selles ühishankes EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad.

(5)

Ühishanke koordineerimiseks on EKP nõukogu asutanud eurosüsteemi hankekoordineerimise talituse (Eurosystem Procurement Coordination Office, EPCO). EKP nõukogu on määranud Banque centrale du Luxembourgi (Luksemburgi keskpanga) EPCO asukohaks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2012.

(6)

Käesolev otsus ei mõjuta keskpankade võimalust taotleda EPCO-lt tuge seoses kaupade ja teenuste hankega, mis jäävad käesoleva otsuse reguleerimisalast välja.

(7)

Ka keskpankadel liikmesriikides, kus eurot pole veel kasutusele võetud, võib esineda huvi osaleda EPCO tegevuses ja ühises hankemenetluses ning see toimub samadel tingimustel, mida kohaldatakse keskpankadele,

a)

„eurosüsteem” – EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad;

b)

„eurosüsteemi ülesanded” – ülesanded, mis on eurosüsteemile pandud kooskõlas asutamislepingu ja EKPSi põhikirjaga;

c)

„keskpank” – EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad;

d)

„juhtiv keskpank” – keskpank, kes vastutab ühise hankemenetluse läbiviimise eest;

e)

„asukoha keskpank” – EKP nõukogu poolt EPCO asukohaks määratud keskpank;

f)

„EPCO juhtivkomitee” – EKP nõukogu asutatud komitee EPCO tegevuse juhtimiseks. EPCO juhtivkomitee koosseisu kuuluvad üks liige igast keskpangast, kes valitakse vanempersonali hulgast, kellel on eksperditeadmised oma asutuse korraldusest ja strateegilistest küsimustest, ja hankeeksperdid. EPCO juhtivkomitee annab EKP juhatuse kaudu aru EKP nõukogule. EKP määrab juhtivkomitee esimehe ja sekretariaadi;

g)

„ühine hankemenetlus” – kaupade ja teenuste ühishanke menetlus, mille viib läbi juhtiv keskpank hankemenetluses osalevate keskpankade huvides.

a)

hõlbustab hea hanketava kasutuselevõtmist eurosüsteemis;

b)

loob ühishanke infrastruktuuri (näiteks oskused, teostusvahendid, infosüsteemid, menetlused);

c)

teeb EPCO-le keskpankade poolt esitatud hankevajaduste alusel kindlaks võimalikud ühishanke juhud, mis jäävad käesoleva otsuse reguleerimisalasse või sellest väljapoole;

d)

valmistab punktis c osutatud hinnangu alusel ette ja ajakohastab ühise hankemenetluse aastakava;

e)

valmistab koostöös ühises hankemenetluses osalevate keskpankadega ette ühtsed tingimused;

f)

toetab keskpanku ühises hankemenetluses;

g)

toetab keskpanku hangetes, mis on seotud Euroopa Keskpankade Süsteemi ühisprojektidega, kui seda taotleb projekti juhtiv keskpank.

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/79

(1)

Ühismeetme 2008/736/ÜVJP artikli 10 lõike 1 kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomitee kooskõlas asutamislepingu artikliga 25 volitatud tegema asjakohaseid otsuseid missiooni EUMM Georgia poliitilise kontrollimise ja strateegilise juhtimise kohta, sealhulgas nimetama ametisse missiooni juhi.

(2)

Peasekretär/kõrge esindaja on teinud ettepaneku nimetada missiooni EUMM Georgia juhiks Hansjörg HABER,

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/80

(1)

Ühismeetme 2004/570/ÜVJP artikli 6 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed võtma vastu edasisi otsuseid Euroopa Liidu vägede juhataja nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 25. septembril 2007 vastu otsuse BiH/11/2007, (2) millega kindralmajor Ignacio MARTÍN VILLALAÍN nimetati Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni Euroopa Liidu vägede juhatajaks.

(3)

ELi operatsiooni ülem on esitanud soovituse nimetada uueks Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi vägede juhatajaks kindralmajor Stefano CASTAGNOTTO.

(4)

Euroopa Liidu sõjaline komitee toetas kõnealust soovitust.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 6 kohaselt ei osale Taani Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises.

(6)

Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel 12. ja 13. detsembril 2002 võeti vastu deklaratsioon, milles sätestatakse, et „Berlin Plus’i” kokkuleppeid ja nende rakendamist kohaldatakse üksnes nende Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, kes on kas NATO liikmed või programmi „Partnerlus rahu nimel” osalisriigid ning on sellest tulenevalt sõlminud NATOga kahepoolsed julgeolekukokkulepped,