22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/1

22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/3

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiviga 2006/12/EÜ jäätmete kohta (4) kehtestatakse õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ühenduses. Selles on määratletud põhimõisted nagu jäätmed, taaskasutamine ja kõrvaldamine, ning kehtestatud olulised jäätmekäitlusnõuded, eriti jäätmekäitlustoiminguid sooritavate asutuste või ettevõtjate loa- või registreerumiskohustus ja liikmesriikide kohustus koostada jäätmekavad. Samuti on selles sätestatud üldpõhimõtted nagu kohustus käidelda jäätmeid viisil, mis ei avalda kahjulikku mõju keskkonnale ega inimese tervisele, jäätmehierarhia kohaldamise soodustamine ja kooskõlas „saastaja maksab” põhimõttega nõue, mille kohaselt jäätmete kõrvaldamise kulud peab kandma jäätmevaldaja või eelmised jäätmevaldajad või selle toote tootja, millest jäätmed tekkisid.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, (5) on esitatud üleskutse töötada välja või vaadata läbi jäätmealased õigusaktid, sealhulgas selgitada jäätmete ja mittejäätmete vahelisi erinevusi ning töötada välja jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse meetmed, sealhulgas eesmärkide seadmine.

(3)

Komisjoni 27. mai 2003. aasta teatises „Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia” on ära märgitud vajadus hinnata kehtivaid taaskasutamise ja kõrvaldamise määratlusi ning vajadus ringlussevõtu üldkohaldatava määratluse ja jäätmete määratlust käsitleva arutelu järele.

(4)

Oma 20. aprilli 2004. aasta resolutsioonis eespool nimetatud teatise kohta (6) kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles kaaluma nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) (7) laiendamist kogu jäätmesektorile. Samuti palus Euroopa Parlament komisjonil selgelt eristada taaskasutamist ja kõrvaldamist ning selgitada jäätmete ja mittejäätmete vahelisi erinevusi.

(5)

Oma 1. juuli 2004. aasta järeldustes kutsus nõukogu komisjoni üles esitama ettepanekut direktiivi 75/442/EMÜ, mis on direktiiviga 2006/12/EÜ kehtetuks tunnistatud ja asendatud, teatavate aspektide läbivaatamiseks, et selgitada jäätmete ja mittejäätmete vahelisi erinevusi ning taaskasutamise ja kõrvaldamise vahelisi erinevusi.

(6)

Igasuguse jäätmepoliitika esmane eesmärk peaks olema vähendada miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Jäätmepoliitika eesmärk peaks samuti olema vähendada ressursside kasutamist ja soodustada jäätmehierarhia praktilist rakendamist.

(7)

Nõukogu kinnitas oma 24. veebruari 1997. aasta resolutsioonis ühenduse jäätmekäitluse strateegia kohta, (8) et jäätmekäitluses peaks olema esmatähtis jäätmetekke vältimine ning jäätmete energiakasutusele tuleks eelistada korduskasutamist ja materjalide ringlussevõttu, kuivõrd need on parimad ökoloogilised valikud.

(8)

Seetõttu on vaja läbi vaadata direktiiv 2006/12/EÜ, et muuta selgemaks selliste peamiste mõistete nagu jäätmed, taaskasutamine ja kõrvaldamine määratlusi, tugevdada jäätmetekke vältimiseks võetavaid meetmeid, kehtestada lähenemisviis, milles arvestatakse toodete ja materjalide kogu olelusringi ja mitte ainult jäätmeetapiga, ning keskenduda jäätmete tekitamisest ja käitlemisest tulenevate keskkonnamõjude vähendamisele, tugevdades sellega jäätmete majanduslikku väärtust. Lisaks tuleks loodusressursside kaitsmise eesmärgil edendada jäätmete taaskasutamist ja taasväärtustatud materjalide kasutamist. Selguse ja loetavuse huvides tuleks direktiiv 2006/12/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada uue direktiiviga.

(9)

Kuna enamik olulisi jäätmekäitlustoiminguid on nüüdseks ühenduse keskkonnaalaste õigusaktidega hõlmatud, on oluline kohandada käesolev direktiiv sellele lähenemisviisile. Rõhu asetamine EÜ asutamislepingu artiklis 174 sätestatud keskkonnaeesmärkidele võimaldaks täpsemalt keskenduda jäätmete tekitamise ja käitlemise keskkonnamõjule ressursside kogu olelusringi jooksul. Sellepärast peaks käesoleva direktiivi õiguslik alus olema asutamislepingu artikkel 175.

(10)

Vallasvara suhtes, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama, tuleb teatavate eranditega kohaldada tõhusaid ja järjekindlaid jäätmetöötluse eeskirju.

(11)

Seda, kas jäätmetega on tegemist saastamata kaevepinnase ja muude looduslike ainete puhul, mida kasutatakse muus kui nende väljakaeve kohas, tuleks otsustada käesoleva direktiivi jäätmete määratluse ning kõrvalsaaduseid või jäätmete lakkamise staatust käsitlevate sätete kohaselt.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (9) nähakse muu hulgas ette proportsionaalsed kontrollid seoses kõigi loomsete kõrvalsaaduste, sealhulgas loomset päritolu jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise, kasutamise ja kõrvaldamisega, vältides sellega ohtu loomade ja inimeste tervisele. Seepärast on vaja selgitada seost kõnealuse määrusega ja vältida eeskirjade kattumist, jättes käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja loomsed kõrvalsaadused, kui need on mõeldud kasutamiseks eesmärgil, mida ei loeta jäätmekäitlustoiminguks.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaldamisel saadud kogemusi silmas pidades on asjakohane selgitada jäätmeid käsitlevate õigusaktide ja nendes sisalduvate ohtlikke jäätmeid käsitlevate sätete reguleerimisala määrusega (EÜ) nr 1774/2002 reguleeritud loomsete kõrvalsaaduste osas. Kui loomsed kõrvalsaadused kujutavad endast võimalikku ohtu tervisele, on nende ohtudega tegelemiseks sobivaim õigusakt määrus (EÜ) nr 1774/2002 ning tuleks vältida tarbetut kattumist jäätmeid käsitlevate õigusaktidega.

(14)

Jäätmete liigitamine ohtlikeks jäätmeteks peaks muu hulgas põhinema kemikaale käsitlevatel ühenduse õigusaktidel, eelkõige valmististe ohtlikeks liigitamise, sealhulgas selleks kasutatud kontsentratsioonide piirväärtuste osas. Ohtlikke jäätmeid tuleks reguleerida rangete spetsifikatsioonide alusel, et vältida või piirata, nii palju kui võimalik, mittenõuetekohasest käitlemisest tulenevat võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Lisaks on vaja säilitada süsteem, millega jäätmed ja ohtlikud jäätmed on liigitatud viimati komisjoni otsusega 2000/532/EÜ (10) kehtestatud jäätmeliikide nimistu kohaselt, et soodustada jäätmete ühtlustatud liigitamist ja tagada ohtlike jäätmete ühtlustatud kindlaksmääramine ühenduses.

(15)

Tuleb teha vahet jäätmete kogumiseelse eelladustamise, jäätmete kogumise ning jäätmete töötlemiseelse ladustamise vahel. Asutusi ja ettevõtteid, kes tekitavad oma tegevuse käigus jäätmeid, ei tuleks käsitleda jäätmekäitlusega tegelevate asutustena, kellel on vaja luba jäätmete kogumiseelseks ladustamiseks.

(16)

Kogumise määratlusele vastavat jäätmete eelladustamist mõistetakse ladustamisena enne kogumist rajatistes, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta. Käesoleva direktiivi eesmärki silmas pidades tuleks teha vahet selliste jäätmete vahel, mida eelladustatakse enne kogumist ja mida ladustatakse enne töötlemist, vastavalt jäätmete liigile, ladustamise kogusele, ajale ning kogumise eesmärgile. Sellist eristamist peaksid rakendama liikmesriigid. Kui jäätmeid ladustatakse enne nende taaskasutamist kolm aastat või kauem ja enne kõrvaldamist üks aasta või kauem, kohaldatakse ladustamise suhtes nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta. (11)

(17)

Jäätmete kogumissüsteeme, mida ei rakendata majandus- või kutsetegevuse raames, ei tuleks registreerida, kuna need kujutavad väiksemat ohtu ning aitavad kaasa jäätmete liigiti kogumisele. Sellised süsteemid on näiteks apteekide ravimikogumissüsteemid, kaupluste tarbekaupade tagasivõtusüsteemid ning kogumissüsteemid koolides.

(18)

Käesolev direktiiv peaks sisaldama jäätmetekke vältimise, jäätmete korduskasutamise, nende korduskasutamiseks ettevalmistamise, töötlemise ja ringlussevõtu määratlusi, et selgitada nende mõistete ulatust.

(19)

Taaskasutamise ja kõrvaldamise määratlusi on vaja muuta, et tagada nende kahe mõiste selge eristamine lähtuvalt nende keskkonnamõju tegelikust erinevusest, mis tekib loodusressursside asendamisega majanduses, ning tunnustades jäätmete ressursina kasutamise võimalikku kasulikkust keskkonnale ja inimese tervisele. Lisaks võib välja töötada suunised, et selgitada juhtumeid, kus on raske kõnealust erinevust praktikas rakendada või kus tegevuse liigitamine taaskasutamiseks ei vasta toimingu tegelikule keskkonnamõjule.

(20)

Käesoleva direktiiviga tuleks samuti täpsustada, millal on tahkete olmejäätmete põletamine energiatõhus ja seda võib pidada taaskasutamistoiminguks.

(21)

Kõrvaldamistoiminguid, mis hõlmavad merre ja ookeani heitmist ning sealhulgas ladestamist merepõhja, reguleeritakse samuti rahvusvaheliste konventsioonidega, eelkõige 13. novembril 1972. aastal Londonis sõlmitud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooniga ning selle 1996. aastal sõlmitud protokolliga, nagu seda on muudetud 2006. aastal.

(22)

Jäätmete määratluse erinevaid aspekte ei tohiks omavahel segi ajada ning vajaduse korral tuleks kohaldada asjakohast korda ühest küljest kõrvalsaaduste suhtes, mis ei ole jäätmed, ja teisest küljest jäätmete suhtes, mis lakkavad olemast jäätmed. Selleks et täpsustada jäätmete määratluse teatavaid aspekte, tuleks direktiivis täpsustada:

(23)

Selleks et kontrollida või arvutada, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivis 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivis 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivis 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid (15) ning muudes asjakohastes ühenduse õigusaktides kehtestatud ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärgid on täidetud, tuleks nende jäätmete koguseid, mis on lakanud olemast jäätmed, arvesse võtta kui ringlusse ja taaskasutusse võetud jäätmeid, kui nende õigusaktide nõuded ringlussevõtu või taaskasutamise kohta on täidetud.

(24)

Jäätmete määratluse alusel võib komisjon selguse ja järjepidevuse tagamiseks võtta vastu suunised, et teatud juhtudel täpsustada, millal ained või esemed muutuvad jäätmeteks. Sellised suunised võib muu hulgas välja töötada elektri- ja elektroonikaseadmete ja sõidukite kohta.

(25)

On asjakohane jaotada kulud viisil, mis kajastaks jäätmete tekitamise ja käitlemise tegelikku hinda keskkonnale.

(26)

Põhimõte „saastaja maksab” on Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil juhtpõhimõte. Jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja peaksid jäätmeid käitlema viisil, mis tagab keskkonna ja inimese tervise kõrgetasemelise kaitse.

(27)

Tootja laiendatud vastutuse kehtestamine käesolevas direktiivis on üks võimalus toetada selliste toodete kavandamist ja tootmist, mille puhul võetakse täielikult arvesse ressursside tõhusat kasutamist kogu nende olelusringi jooksul, sealhulgas nende parandamist, korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu ning hõlbustatakse neid toiminguid, ilma et takistataks kaupade vaba liikumist siseturul.

(28)

Käesolev direktiiv peaks aitama ELil liikuda lähemale „jäätmeid ringlussevõtva ühiskonna” poole, kus püütakse vältida jäätmeteket ja kasutatakse jäätmeid ressursina. Eelkõige nõutakse ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis meetmeid, mille eesmärk on tagada sortimine tekkekohtades ning esmatähtsate jäätmevoogude kogumine ja ringlussevõtt. Kookõlas selle eesmärgiga ning ühe võimalusena jäätmete ringlussevõtu hõlbustamiseks või parandamiseks tuleks jäätmeid liigiti koguda enne selliste taaskasutamistoimingute läbiviimist, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral soodustama ohtlike ühendite eraldamist jäätmevoogudest, et saavutada keskkonnaohutu jäätmekäitlus.

(29)

Liikmesriigid peaksid toetama ringlussevõetavate materjalide kasutamist, näiteks taaskasutatav paber, kooskõlas jäätmehierarhiaga ja eesmärgiga olla jäätmeid ringlussevõttev ühiskond, ning ei tohiks toetada selliste jäätmete prügilasse ladestamist või põletamist, kui vähegi võimalik.

(30)

Selleks et rakendada asutamislepingu artikli 174 lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiipi ja ennetusmeetmeid, tuleb ühenduses jäätmekäitluse suhtes kehtestada üldised keskkonnaalased eesmärgid. Nende põhimõtete kohaselt on ühenduse ja liikmesriikide ülesanne kehtestada raamistik, et vältida ja vähendada saastuse või häiringute allikaid ning niipalju kui võimalik, need algusest peale kõrvaldada, võttes selleks vastavaid meetmeid, näiteks meetmeid tunnustatud ohtude kõrvaldamiseks.

(31)

Jäätmehierarhiaga kehtestatakse tavaliselt prioriteetide järjestus, mis kujutab endast parimat üldist keskkonnaalast valikuvõimalust jäätmeid käsitlevates õigusaktides ja jäätmepoliitikas, kuid teatavate jäätmevoogude puhul võib vajalikuks osutuda sellisest hierarhiast kõrvalekaldumine, kui see on põhjendatud muu hulgas tehnilise teostatavuse, majandusliku otstarbekuse ja keskkonnakaitsega.

(32)

Selleks et ühendus tervikuna saaks muutuda jäätmete kõrvaldamises ja eramajapidamistest kogutud segaolmejäätmete taaskasutamises iseseisvaks ning et võimaldada liikmesriikidel individuaalselt selle eesmärgi suunas liikuda, on vaja ette näha jäätmekõrvaldusrajatiste ja eramajapidamistest kogutud segaolmejäätmete taaskasutamisrajatiste koostöövõrgustik, arvestades geograafilisi olusid ja vajadust spetsialiseerunud rajatiste järele seoses teatavate jäätmeliikidega.

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) (16) kohaldamisel jäävad nimetatud määruse artikli 3 lõikes 5 osutatud segaolmejäätmed segaolmejäätmeteks isegi juhul, kui nende suhtes on kasutatud jäätmetöötlustoimingut, mis ei ole oluliselt muutnud nende omadusi.

(34)

Oluline on ohtlike jäätmete märgistamine rahvusvaheliste ja ühenduse normide kohaselt. Ent kui sellised jäätmed on liigiti kogutud kodumajapidamistest, ei tohiks sellega kaasneda nõue, et kodumajapidamised peavad täitma nõutavad dokumendid.

(35)

Kooskõlas jäätmehierarhiaga ning eesmärgiga vähendada prügilatesse ladestatud jäätmetest tekkivate kasvuhoonegaaside heiteid on oluline hõlbustada liigiti kogumist ja biojäätmete nõuetekohast töötlemist, et toota keskkonnaohutut komposti ja teisi biojäätmete põhiseid materjale. Komisjon esitab pärast biojäätmete käitlemise hindamist vajaduse korral ettepaneku seadusandlike meetmete võtmiseks.

(36)

Direktiiviga 96/61/EÜ hõlmamata jäätmetöötlustoimingute tehnilised miinimumstandardid võib võtta vastu siis, kui on tõendeid, et see on kasulik inimese tervise kaitse ja keskkonnakaitse seisukohast ning kui koordineeritud lähenemisviis käesoleva direktiivi rakendamiseks tagaks inimese tervise kaitse ja keskkonnakaitse.

(37)

Jäätmekavade koostamise kohustuse ulatust ja sisu on vaja veelgi täpsustada ning integreerida jäätmekavade väljatöötamisse ja läbivaatamisse vajadus arvestada jäätmete tekkest ja käitlemisest keskkonnale tulenevat mõju. Samuti tuleks vajaduse korral arvesse võtta direktiivi 94/62/EÜ artiklis 14 sätestatud nõudeid seoses käitlemiskavadega, ning samuti prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamise strateegiat, millele on osutatud direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5.

(38)

Liikmesriigid võivad teatavate jäätmetekitajate suhtes kohaldada keskkonnalubade süsteemi või üldisi keskkonnaalaseid eeskirju ilma siseturu nõuetekohast toimimist kahjustamata.

(39)

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt võivad liikmesriigid võtta vajalikke meetmeid, et vältida oma jäätmekavadele mittevastavaid jäätmesaadetisi. Erandina nimetatud määrusest peaks liikmesriikidel olema lubatud piirata sisenevaid põletusrajatistesse saadetavaid jäätmesaadetisi, mis on liigitatud taaskasutamiseks, kui on tehtud kindlaks, et siseriiklikud jäätmed tuleb kõrvaldada või et jäätmeid tuleb töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas nende jäätmekavadega. Tunnistatakse, et teatavad liikmesriigid ei pruugi olla võimelised lõplike taaskasutamisrajatiste täielikku valikut hõlmava võrgustiku võimaldamiseks oma territooriumil.

(40)

Selleks et täiustada jäätmetekke vältimise meetmete edendamist liikmesriikides ja hõlbustada parima toimimistava levikut selles valdkonnas, on vaja tugevdada jäätmetekke vältimisega seotud sätteid ja seada liikmesriikide suhtes sisse nõue töötada välja jäätmetekke vältimise programmid, milles keskendutakse põhilistele keskkonnamõjudele ja arvestatakse toodete ja materjalide kogu olelusringi. Need meetmed peaksid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmetekkega seotud keskkonnamõjude vahelise seose likvideerimisele. Sidusrühmadel ning üldsusel peaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivile 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse, (17) olema võimalus osaleda kõnealuste programmide koostamisel ning juurdepääs nendele ka pärast koostamist. Jäätmetekke vältimise ning jäätmetekke ja majanduskasvu seose lahutamise eesmärgid tuleks välja töötada nii, et need kataksid vajalikul moel ka jäätmete negatiivsete mõjude ning jäätmekoguste vähendamist.

(41)

Et liikuda jäätmeid ringlussevõtva Euroopa ühiskonna poole, kus ressursitõhusus on kõrgel tasemel, tuleks püstitada jäätmete korduskasutuseks ja ringlussevõtuks valmistumise eesmärgid. Eri liikmesriikides lähenetakse kodumajapidamisjäätmete ja samalaadsete ning sarnase koostisega jäätmete kogumisele erinevalt. Seepärast on asjakohane, et nende eesmärkide seadmisel võetaks arvesse eri liikmesriikide erinevaid kogumissüsteeme. Kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete, kuid muudest allikatest pärit jäätmete hulka kuuluvad komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud nimistu kirjes 20 nimetatud jäätmed.

(42)

Majandushoovad võivad omada äärmiselt olulist rolli jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse eemärkide saavutamisel. Jäätmed on sageli väärtuslik ressurss ning majandushoobade edasine kasutamine võib maksimeerida keskkonnaalast kasu. Selliste vahendite kasutamist asjakohasel tasandil tuleks seetõttu ergutada, samas rõhutades, et iga liikmesriik võib otsustada nende kasutamise üle.

(43)

Teatavaid jäätmekäitlust käsitlevaid sätteid nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivis 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (18) tuleks muuta, et kõrvaldada aegunud sätted ja muuta tekst selgemaks. Ühenduse õigusnormide lihtsustamise huvides tuleks need sätted integreerida käesolevasse direktiivi. Selleks et selgitada segamiskeelu toimimist ning kaitsta keskkonda ja inimese tervist, peaks direktiivis 91/689/EMÜ sätestatud segamiskeelu erandite puhul täiendavalt järgima parima võimaliku tehnika kasutamist vastavalt direktiivi 96/61/EÜ määratlusele. Direktiiv 91/689/EMÜ tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks.

(44)

Ühenduse õigusaktide lihtsustamise huvides ja keskkonnaalase kasu kajastamiseks tuleks nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivi 75/439/EMÜ (vanaõli kõrvaldamise kohta) (19) asjakohased sätted lisada käesolevasse direktiivi. Direktiiv 75/439/EMÜ tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks. Vanaõli käitlemine peaks toimuma jäätmehierarhia prioriteetide järjestuse kohaselt ning eelistada tuleks valikuvõimalusi, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus. Vanaõli eraldi kogumine on siiski jätkuvalt kriitilise tähtsusega sellise õli nõuetekohase käitlemise ja selle sobimatust kõrvaldamisest tuleneva keskkonnakahju vältimise suhtes.

(45)

Liikmesriigid peaksid nägema ette tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste määramise jäätmekäitluse eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, näiteks jäätmete tekitajad, valdajad, vahendajad, edasimüüjad, vedajad ja kogujad ning asutused või ettevõtjad, kes tegelevad jäätmetöötlustoimingutega ja viivad ellu jäätmekavasid, juhul kui nad rikuvad käesoleva direktiivi sätteid. Liikmesriigid võivad samuti võtta meetmeid, et nõuda tagasi kohustuste täitmata jätmisest ja heastavatest meetmetest tulenevad kulud, ilma et sellega piirataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ (keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta) (20) kohaldamist.

(46)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (21)

(47)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus kehtestada mitmete küsimustega seonduvad kriteeriumid, näiteks tingimused, mille kohaselt ese loetakse kõrvalsaaduseks, jäätmete lakkamise staatus ja selliste jäätmete kindlaksmääramine, mida loetakse ohtlikeks jäätmeteks, samuti kehtestada üksikasjalikud eeskirjad kasutus- ja arvutusmeetodite kohta, et kontrollida vastavust käesoleva direktiivis sätestatud ringlussevõtu eesmärkidega. Lisaks tuleks komisjonile anda volitus kohandada lisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule ning täpsustada II lisa koodis R1 esitatud põletusrajatiste valemi kohaldamist. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(48)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (22) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(49)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt keskkonna ja inimese tervise kaitset, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda direktiivi ulatuse või toime tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

välisõhku paisatavad gaasilised heited;

b)

maa (in situ), sealhulgas välja kaevamata saastunud pinnas ja hooned, mis on püsivalt maaga ühendatud;

c)

ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastamata pinnas ja muud looduslikud ained, kui on kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks ja selles kohas, kust see välja kaevati;

d)

radioaktiivsed jäätmed;

e)

kasutuselt kõrvaldatud lõhkeained;

f)

väljaheited, kui need ei ole hõlmatud lõike 2 punktiga b, õled ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärit olevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmisel menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist.

a)

reovesi;

b)

loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1774/2002 hõlmatud töödeldud saadused, välja arvatud saadused, mis on ette nähtud põletamiseks, ladestamiseks või kasutamiseks biogaasi või komposteerimisettevõtetes;

c)

selliste loomade korjused, kes on surnud muul viisil kui tapmise tulemusel, sealhulgas episootiliste haiguste likvideerimiseks surmatud loomad ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1774/2002 kõrvaldatud loomad;

d)

maavarade otsimise, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkinud jäätmed ning karjääride tootmisjäägid, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiviga 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta. (23)

1)

„jäätmed” – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama;

2)

„ohtlikud jäätmed” – jäätmed, millel on üks või rohkem III lisas loetletud ohtlikest omadustest;

3)

„vanaõli” – mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstuslik õli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ja hüdraulikaõli;

4)

„biojäätmed” – biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetetööstuse jäätmed;

5)

„jäätmetekitaja” – igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed (esmane jäätmetekitaja), või igaüks, kes teeb jäätmete eeltöötlust, segab jäätmeid või sooritab jäätmetega muid toiminguid, mille tulemusel nende jäätmete laad või koostis muutub;

6)

„jäätmevaldaja” – jäätmetekitaja või füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;

7)

„edasimüüja” – iga ettevõtja, kes tegutseb printsipiaalina jäätmeid ostes ja seejärel müües, kaasa arvatud need edasimüüjad, kes jäätmeid füüsiliselt ei valda;

8)

„vahendaja” – iga ettevõtja, kes korraldab teiste nimel jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, kaasa arvatud need vahendajad, kes jäätmeid füüsiliselt ei valda;

9)

„jäätmekäitlus” – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;

10)

„kogumine” – jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine, eesmärgiga transportida need jäätmekäitlusettevõttesse;

11)

„liigiti kogumine” – kogumine, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust;

12)

„vältimine” – aine, materjali või toote jäätmeteks muutumisele eelnevad meetmed, mis vähendavad:

13)

„korduskasutamine” – mis tahes toiming, millega tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti sel otstarbel, milleks nad on loodud;

14)

„töötlemine” – taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingud, kaasaarvatud taaskasutamise või kõrvaldamise eelne ettevalmistus;

15)

„taaskasutamine” – mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. II lisas esitatakse taaskasutamistoimingute mitteammendav loetelu;

16)

„korduskasutamiseks ettevalmistamine” – kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta;

17)

„ringlussevõtt” – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks;

18)

„vanaõli regenereerimine” – mis tahes ringlussevõtutoiming, mille tulemusel võib vanaõli rafineerimisel toota baasõli, eelkõige eraldades vanaõlis sisalduvad saasteained, oksüdatsiooniproduktid ja lisandid;

19)

„kõrvaldamine” – mis tahes toiming, mis ei ole taaskasutamine, isegi kui toimingul on teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. I lisas esitatakse kõrvaldamistoimingute mitteammendav loetelu;

20)

„parim võimalik tehnika” – parim võimalik tehnika, nagu on määratletud direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõikes 11.

a)

vältimine;

b)

korduskasutamiseks ettevalmistamine;

c)

ringlussevõtt;

d)

muu taaskasutamine, nt energiakasutus, ning

e)

kõrvaldamine.

a)

aine või eseme edasine kasutamine on kindel;

b)

ainet või eset võib kasutada vahetult ilma igasuguse täiendava töötlemiseta peale selle, mis antud tööstusharus üldiselt tavaks;

c)

aine või ese on toodetud tootmisprotsessi lahutamatu osana ning

d)

edasine kasutamine on seaduslik, st aine või ese vastab konkreetse kasutamise osas kõigile asjakohastele tootele esitatavatele ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning ei avalda lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

a)

aineid või esemeid kasutatakse tavaliselt konkreetseks otstarbeks;

b)

sellise aine või eseme jaoks on olemas turg või nõudmine;

c)

aine või ese vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõudmistele ning kehtivatele õigusaktidele ja toodete suhtes kohaldatavatele standarditele ning

d)

aine või eseme kasutamine ei avalda lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

a)

2011. aasta lõpuks vahearuanne jäätmete tekitamise arengu ja jäätmetekke vältimise ulatuse kohta, sealhulgas toote ökodisaini poliitika väljatöötamine, mis käsitleb nii jäätmete tekitamist kui ka ohtlike ainete esinemist jäätmetes, eesmärgiga edendada tehnoloogiaid, mis keskenduvad vastupidavatele, korduskasutatavatele ja ringlussevõetavatele toodetele;

b)

2011. aasta lõpuks tegevuskava väljatöötamine edasisteks toetusmeetmeteks Euroopa tasandil, millega püütakse eelkõige muuta praeguseid tarbimisharjumusi;

c)

2014. aasta lõpuks jäätmetekke vältimise ja jäätmetekke ning majanduskasvu seose lahutamise eesmärkide seadmine 2020. aastaks, tuginedes parimale teadolevale tavale, sealhulgas ka vajaduse korral vaadates üle artikli 29 lõikes 4 osutatud näitajad.

a)

aastaks 2020 suurendatakse vähemalt selliste kodumajapidamistest ja võimalusel muudest allikatest, mille jäätmevood on kodumajapidamisjäätmete sarnased, pärit jäätmematerjalide nagu paberi, metalli, plasti ja klaasi korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 50 %-ni massist;

b)

aastaks 2020 suurendatakse ehitus- ja lammutusjäätmete, välja arvatud jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslike ainete, korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist, sealhulgas jäätmete kasutamist täitematerjalina muude ainete asemel, vähemalt 70 %-ni massist.

a)

ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi;

b)

ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid ning

c)

ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku.

a)

jäätmed segab asutus või ettevõtja, kes on saanud loa vastavalt artiklile 23;

b)

täidetakse artikli 13 sätteid ning ei suurendata jäätmekäitluse kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning

c)

jäätmete segamine on vastavuses parima võimaliku tehnikaga.

a)

vanaõli kogutakse eraldi, kui see on tehniliselt teostatav;

b)

vanaõli töödeldakse kooskõlas artiklitega 4 ja 13;

c)

kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, ei segata omavahel erinevate omadustega vanaõli ning vanaõli ei segata muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab nende töötlemist.

a)

biojäätmete liigiti kogumist, et biojäätmeid kompostida ja anaeroobselt kääritada;

b)

biojäätmete sellist töötlemist, mis täidab kõrgetasemelise keskkonnakaitse nõudeid;

c)

biojäätmetest valmistatud keskkonnaohutute materjalide kasutamist.

a)

töödeldavate jäätmete liik ja kogus;

b)

iga lubatud toiminguliigi puhul antud tegevuskoha suhtes kehtivad tehnilised ja muud nõuded;

c)

milliseid ohutus- ja ettevaatusmeetmeid tuleb võtta;

d)

iga toiminguliigi puhul kasutatav meetod;

e)

sellised seire- ja kontrollitoimingud, mis võivad osutuda vajalikuks;

f)

sellised sulgemis- ja järelhooldustingimused, mis võivad osutuda vajalikuks.

a)

oma tavajäätmete kõrvaldamine jäätmete tekkekohas või

b)

jäätmete taaskasutamine.

a)

asutustest ja ettevõtjatest, kes tegelevad jäätmete kogumise või veoga oma majandus- või kutsetegevuse raames;

b)

edasimüüjatest ja vahendajatest ning

c)

asutustest ja ettevõtjatest, kes on vastavalt artiklile 24 loanõudest vabastatud.

a)

on suunatud jäätmetöötlustoimingu peamistele keskkonnamõjudele;

b)

tagavad jäätmetöötluse vastavalt artiklile 13;

c)

võtavad arvesse parimat võimalikku tehnikat ja

d)

vajaduse korral sisaldavad töötlemise kvaliteediga ja toimingutele esitatud nõuetega seotud elemente.

a)

territooriumil tekkivate jäätmete liik, kogus ja allikas, asjaomase riigi territooriumile toodavad või territooriumilt välja veetavad jäätmed ning hinnang jäätmevoogude arengule tulevikus;

b)

olemasolevad jäätmete kogumise süsteemid ning suuremad kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatised, sealhulgas vanaõli, ohtlike jäätmete ja ühenduse eraldi õigusaktidega hõlmatud jäätmevoogude suhtes kehtiv erikord;

c)

hinnang vajadusele uute kogumissüsteemide, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, artikli 16 kohase täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri ja vajadusel sellega seotud investeeringute järele;

d)

piisav teave asukoha kriteeriumide kohta tegevuskoha identifitseerimiseks ning vajadusel tulevaste kõrvaldamis- või peamiste taaskasutusrajatiste võimsus;

e)

üldine jäätmekäitluspoliitika, sealhulgas kavandatavad jäätmekäitlustehnoloogiad ja -meetodid või poliitika, mis käsitleb jäätmeid, mille käitlemisega on seotud erilised probleemid.

a)

jäätmekäitlusega seotud organisatsioonilised aspektid, sealhulgas kirjeldus vastutuse jaotusest jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahel;

b)

hinnang majanduslike ja muude hoobade kasutamise kasulikkusele ja sobivusele mitmesuguste jäätmeprobleemide lahendamiseks, arvestades sealjuures vajadust säilitada siseturu tõrgeteta toimimine;

c)

üldsusele või konkreetsele tarbijarühmale suunatud teadvustamiskampaaniate ja teavitamise kasutamine;

d)

minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohad ning meetmed nende korrastamiseks.

a)

direktiivi 75/439/EMÜ artikli 10 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Mõõtmise standardmeetodid PCB/PCT sisalduse kindlaksmääramiseks õlijäätmetes kinnitab komisjon. Meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) (28) artikli 18 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

b)

direktiivi 91/689/EMÜ muudetakse järgmiselt:

c)

direktiivi 2006/12/EÜ muudetakse järgmiselt:

22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/31

(1)

21. detsembri 2006. aasta kirjaga teatas Saksamaa, et kavatseb anda koolitusabi äriühingule DHL.

(2)

27. juuni 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon Saksamaad oma otsusest algatada DHL-ile abi andmise suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Saksamaa esitas oma märkused 26. septembri 2007. aasta kirjas.

(3)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. DHL esitas märkused 15. oktoobri 2007. aasta kirjaga ja UPS Deutschland 26. oktoobri 2007. aasta kirjaga. Asjaomased märkused edastati Saksamaale arvamuse saamiseks 16. novembri ja 20. novembri 2007. aasta kirjadega. Saksamaa vastas 14. detsembri 2007. aasta kirjaga. Komisjon taotles 12. veebruari ja 5. juuni 2008. aasta e-kirjadega lisateavet. Saksamaa vastas 14. veebruari, 31. märtsi ja 17. juuni 2008. aasta kirjadega.

(4)

Äriühing DHL, kelle ülemaailmne käive oli 2005. aastal 18,2 miljardit eurot, kuulub juhtivate ekspress- ja kiirkullerteenuste osutajate hulka. Äriühing on Deutsche Post AG 100 %-line tütarettevõte.

(5)

Äriühing DHL rajas oma tegevuskohas Leipzig–Halles, Saksamaal, ekspress- ja lennupostisaadetiste logistikakeskuse, mis pidi tegevust alustama 2007. aasta oktoobri lõpus. Kõnealuse projekti investeerimiskogukulud olid 250 miljonit eurot. 2004. aasta aprillis anti äriühingule DHL 70 miljoni euro ulatuses investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, mille komisjon kiitis heaks riigiabina N 608/2003 ja mille puhul abi suurim osatähtsus oli 28 %.

(6)

Ekspress- ja lennupostisaadetiste keskust käitavad kaks abi saavat äriühingut: DHL Hub Leipzig GmbH (edaspidi „DHL Hub”) ja European Air Transport Leipzig GmbH (edaspidi „DHL EAT”), kes mõlemad kuuluvad teiste tütarettevõtete kaudu 100 % Deutsche Post AG omandisse. DHL Hub osutab maapealseid teenuseid seoses lastilendudega, DHL EAT-i pädevuses on DHL-i lennukipargi tehniline ülevaatus.

(7)

DHL Hub ja DHL EAT asuvad mõlemad abikõlblikus piirkonnas, kus tohib piirkondlikku abi anda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel.

(8)

DHL osutab logistikakeskuses kõikidele saabuvatele ja väljuvatele lennukitele kõiki maapealseid teenuseid ning teostab lennueelset kontrolli ja perroonikontrolli. Äriühing kavatseb nimetatud valdkondades järk-järgult tööle võtta ligikaudu 1 500 inimest ning korraldada neile asjaomase koolituse. Riigiabi, millest teavitati, hõlmab siiski üksnes 485 töötaja jaoks ette nähtud koolitusmeetmeid.

(9)

Saksamaa teavitas koolitusmeetmeteks antavast 7 753 307 miljoni euro suurusest otsetoetusest, millest Saksimaa ja Saksi-Anhaldi liidumaa eraldavad kumbki poole.

(10)

DHL-i kavandatud koolituse korraldavad DHL Hub (320 töötajale) ja DHL EAT (165 töötajale). (3)

(11)

DHL Hub-i pakutava koolituse puhul on tegemist eelkõige üldiste koolitusmeetmetega, mille kaudu töötajad omandavad teadmisi ja oskusi konkreetsete toimingute teostamiseks. Koolitus sisaldab teoreetilist osa ja praktiliste teadmiste vahendamist otse töökohal. DHL Hub-i koolitus hõlmab ühtekokku 320 töötajat valdkondades, mida on täpsemalt kirjeldatud allpool:

Tabel 1

(12)

Maapealse teenuse osutajate põhiülesannete hulka kuuluvad saadetiste laadimine lennukisse ja lennukist mahalaadimine, nn maapealse teenindamise seadmete käsitsemine ja juhtimine, lennudokumentide üleandmine, aruannete koostamine ning suhtlemine pilootide ja lennujaama talitustega.

(13)

Maapealse teenuse osutajate koolitus hõlmab 19 kursust, millele lisandub praktiline väljaõpe, ja kestab 77 õppepäeva, sellest 47 päeva töökohal. Koolitusmeede on ette nähtud töötajatele, kes on saanud väljaõppe, mis ei ole seotud kõnealuse koolitusega. Koolituse teoreetiline osa peab toimuma enne seda, kui Hub käitlemist alustab. Koolitus hõlmab ka laadimisseadmete käsitsemise alast jätkukursust, mida loetakse erikoolituseks, sest selles käsitletakse teatavate ainult DHL-i kasutatavate konteinerite ehitust. Lisaks sellele hõlmab üldkoolitus järgmist:

(14)

Riiklikes ja ühenduse õigusnormides ei ole põhimõtteliselt ette nähtud maapealse teenuse osutajate vähimat arvu ega erinõudeid või tunnistuse omamist maapealse teenuse osutajana töötamiseks. Saksamaa teatas siiski, et kehtivate õigusnormide kohaselt on ettenähtud kursustest viis kohustuslikud kõikidele töötajatele (muu hulgas tuleohutus, esmaabi, ohtliku kauba käitlemine ja ohutusnõuded perroonil) (5) ning et täiendavad kursused, konkreetselt laadimisuste käsitsemise alase kursuse ja tunnistuse väljaandmisega seotud üldkoolituse, sealhulgas asjaomase töökohal korraldatava koolituse, peab läbima teatav vähim arv inimesi (ligikaudu 70). Asjaomase väljaõppega inimesed võiksid seejärel oma teadmisi kaastöötajatele lühikoolituste vormis edasi anda.

(15)

Saksamaa teatas, et võimalik on ka teenuste sisseostmine, ning edastas asjaomase kuluanalüüsi.

(16)

Julgestustöötaja tegevus hõlmab nii isikute kui ka lasti kontrolli häireteta käitamise tagamiseks. Julgestustöötajate koolitus on ainult üldise iseloomuga:

(17)

Koolitusmeetmed on kooskõlas kohaldatavate riiklike ja ühenduse õigusnormidega. DHL kavandab kõigi julgestustöötajate jaoks ulatuslikku julgestusalast koolitust, mis riigiabi ärajäämise korral piirdub siiski miinimumiga, st üldise kutsealase julgestuskoolitusega. Ka siin on muud üldist julgestuskoolitust kavandatud pakkuda ainult piiratud arvule töötajatele, kes peavad seejärel oma teadmised edasi andma kaastöötajatele.

(18)

Ka kõnealusel juhul on Saksamaa andmetel alternatiivina võimalik teenuseid sisse osta, kusjuures sellega seotud kulud oleksid ligikaudu [(15–30 %)] (6) võrra väiksemad DHL-i tööjõukuludest.

(19)

Keskastme operatiivjuhtide koolitus on ette nähtud töötajatele, keda rakendatakse logistikakeskuses. Komisjoni arusaama kohaselt läbivad nad kõigepealt eespool nimetatud koolituse ning seejärel antakse neile üksikasjalikumaid teadmisi nende juhitavate valdkondade kohta. Koolitus hõlmab ka selliseid valdkondi nagu tööõigus, suhtlemise alused, personali- ja konfliktijuhtimine, võõrkeeled ja meeskonna moodustamine.

(20)

DHL EAT-i tegevus on seotud peamiselt lennukite hooldusega enne lennuloa andmist. DHL EAT-i koolitus hõlmab järgmisi tööülesandeid ja on ette nähtud kokku 165 töötajale:

Tabel 2

(21)

Saksamaa esitas teatises abikõlblike kulude ülevaate, mida kajastati uurimismenetluse algatamise otsuses. Abikõlblikud kogukulud olid koolituskava raames [(10–15)] miljonit eurot ja kavandatud koolitusabi 7 753 307 eurot.

(22)

Algatati ametlik uurimismenetlus, sest komisjon kahtles koolitusabi kokkusobivuses ühisturuga.

(23)

Eriti kahtles komisjon selles, kas riigiabi oli koolituskava elluviimiseks tõepoolest vajalik. Komisjon osutas sellele, et koolitusabi saab EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobivana käsitleda üksnes siis, kui see ei ole abisaaja majandustegevuseks otseselt vajalik. Kõnealuses seoses viitas komisjon oma varasematele otsustele. (7) Komisjonil oli alust eeldada, et abisaaja peab oma töötajatele pakkuma samasugust koolitust vähemalt teatavas mahus ka ilma riigiabita.

(24)

Esiteks oli DHL logistikakeskusesse investeerinud ilmselt väga palju vahendeid ja tahtis keskust ka käiku anda. Saksamaa kinnitas, et Belgia töötajad ei olnud põhimõtteliselt valmis Saksamaale tööle tulema. Logistikakeskuse käitamise alustamiseks pidi DHL seega tööle võtma uued töötajad.

(25)

Teiseks näis, et logistikakeskuse käitamiseks oli vaja töötajate teatavat kutsealast koolitust, mis pidi hõlmama järgmisi valdkondi:

(26)

Kolmandaks kahtles komisjon selles, kas DHL on võimeline kohalikul või Euroopa tööturul värbama käitamiseks vajalikku arvu eespool nimetatud oskustega töötajaid.

(27)

Neljandaks kahtles komisjon selles, kas juba kvalifitseeritud spetsialistide värbamine on mõistlik alternatiiv ettevõttesisesele koolitusele. Komisjon lähtus sellest, et vähemalt erikoolituse ja ohutusalase koolituse peab igal juhul korraldama DHL, kuna kutsealast erikoolitust ei saa läbi viia väliskoolitajad ning DHL peab näitama, et suudab nõuetekohast ohutusalast koolitust korraldada.

(28)

Viiendaks kahtles komisjon selles, kas DHL saab tegelikult loobuda koolituspaketi mõnest kursusest, liiatigi kuna teatise kohaselt on eeskätt maapealse teenuse osutajate suhtes ette nähtud, et ka isikud, kellel juba on asjaomane kutsetunnistus, peavad kogu koolituse läbima uuesti. Lisaks näis küsitav, kas väljaõpet võib tõepoolest pakkuda ainult piiratud arvule töötajatele, sest see võib mõjutada häireteta tööd. Lisaks sellele oli DHL koolitust silmas pidades kõik töötajad teadlikult juba tööle võtnud, nii et kavandatud koolitusest ei oleks olnud otstarbekas loobuda ja maksta töötajatele, kes tööd ei tee.

(29)

Kuuendaks kahtles komisjon DHL-i väites, et riigiabi saamata jäämisel ostab ta kavandatud koolitusest loobumiseks erinevad teenused mujalt sisse, sest esiteks oleksid isegi sellisel juhul olnud mõned punktides a, b ja d esitatud koolitusmeetmed täiendavalt vajalikud ning teiseks on kogu DHL-i investeering Leipzig-Halles ette nähtud just selleks, et osutada kiirkullerteenust tervikuna oma töötajatega ja – nagu järeldas komisjon arutelust Saksa ametkondadega – pakkuda nimetatud teenuseid isegi teistele samas lennujaamas tegutsevatele konkurentidele.

(30)

Seevastu ei olnud komisjonil, välja arvatud ühes punktis, kahtlusi selles, et koolituskulud olid põhimõtteliselt õigesti kalkuleeritud. Ainus komisjoni esitatud kahtlus tulenes asjaolust, et suur osa koolitusest pidi toimuma töökohal ja on võimalik, et see tuleks kasulike töötundidena koolitatavatele tehtud kuludest maha arvata.

(31)

Saksamaa väidab, et teatatud koolitusabi vastab kõikidele komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 68/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes) (8) sätestatud ühisturuga kokkusobivuse tingimustele. Esiteks tõendas Saksamaa piisavalt, et töökohal toimuv koolitus ei hõlma kasulikke töötunde.

(32)

Teiseks vaidleb Saksamaa vastu sellele, et komisjonil on kõnealuse juhtumi puhul õigus kohaldada vajalikkuse kriteeriumi, sest sellega rikub ta võrdse kohtlemise põhimõtet. Nimetatud uueks käsitluseks ei ole õiguslikku alust ning see oleks vastuolus ühenduse õiguse asjaomaste sätetega ja/või komisjoni otsustega.

(33)

Saksamaa väidab, et määruse (EÜ) nr 68/2001 põhjenduses 11 on esitatud kolm kriteeriumi, mille alusel tuleb kontrollida, kas riigiabi piirdub üksnes vajaliku miinimumiga: pakutava koolituse laad, ettevõtte suurus ja geograafiline asend. Nimetatud kolme kriteeriumi põhjal otsustatakse, kas koolitusmeetmetel on ergutav mõju ja kas need on proportsionaalsed. Vastavalt koolitusabi käsitlevale ühenduse raamistikule (9) ei nõuta ergutavat mõju üksnes erikoolitusmeetmeteks ettenähtud abi andmisel suurtele ettevõtetele, mis ei asu piirkonnas, kus tohib piirkondlikku abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel anda. Kuna teatatud koolituskava koosneb siiski rohkem kui 80 % ulatuses üldkoolitusmeetmetest ja on seotud äriühinguga, mis asub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel abikõlblikus piirkonnas, siis on koolitusabi ergutav mõju olemas. Lisaks sellele ei ületata teatatud abi puhul abi lubatud suurimat osatähtsust, seega on koolitusabi positiivsed tagajärjed konkurentsikahjustustega kohases vahekorras ning sellega on proportsionaalsuse kriteerium täidetud.

(34)

Kolmandaks rõhutab Saksamaa, et ka teatamiskohustuslike kavade kontrollimisel on komisjonile punktis 32 nimetatud ühisturuga kokkusobivuse kriteeriumid siduvad. Saksamaa väidab, et teatamiskohustusest vabastatud abi suhtes ja abi suhtes, mis ületab 1 miljoni euro läve ning on seega teatamiskohustuslik, ei tohiks kohaldada erinevaid ühisturuga kokkusobivuse kriteeriume; teatamiskohustuslike kavade kontroll ei tohi olla kitsama ulatusega kui teatamiskohustuseta kavade kontroll. Niisiis on koolitusabi ühisturuga kokkusobiv, kui see vastab kõikidele määruses (EÜ) nr 68/2001 sätestatud tingimustele. Saksamaa arvates kinnitavad niisugust tõlgendust paljud komisjoni otsused, näiteks Volvo Gent’i käsitlev otsus. (10) Saksamaa osutab sõnaselgelt sellele, et komisjon peaks arvesse võtma ka asjaolu, et DHL-i koolituskava vastab Webasto’t käsitlevas otsuses (11) sätestatud tingimustele.

(35)

Neljandaks on erinevate kontrollikriteeriumide kohaldamine vastuolus õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

(36)

Viiendaks väidab Saksamaa, et komisjoni otsused Ford Genk’ile ja GM Antwerp’ile antava riigiabi kohta ei ole kõnealuse juhtumi jaoks sobivad pretsedendid, sest nende aluseks on teistsugused asjaolud. Kui mõlema esmalt nimetatud juhtumi puhul oli koolitusabi ette nähtud uue mudeli juurutamiseks ja/või töötajate edasiseks töölerakendamiseks, siis DHL-i puhul on koolitusabi eesmärk töötajate väljaõpe uue logistikakeskuse käitamiseks. Lisaks erineb DHL-i kava mõlemast eespool nimetatud juhtumist järgmistes punktides: 80 % DHL-i koolitusmeetmetest on üldkoolitus; äriühing asub piirkonnas, mis on kõlblik saama piirkondlikku abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel, DHL tahab uue logistikakeskuse ehitamisega luua uusi töökohti; lisaks sellele ei ole lennutranspordi valdkonnas erinevalt autotööstusest üleliigseid võimsusi, seda iseloomustab hoopis kiire kasvutempo.

(37)

Kuuendaks edastab Saksamaa lisateavet menetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimuste kohta. Saksamaa märgib, et kohaldatavates õigusnormides on sätestatud miinimumstandardid koolituse taseme kohta. Nendes ei ole aga siiski esitatud asjaomase koolituse saanud töötajate vähimat arvu, kelle ettevõte peab tööle võtma. Ühtlasi teatab Saksamaa, kui palju töötajaid on tarvis logistikakeskuse käitamise alustamiseks, ja teeb järelduse, et lisatöötajate jaoks ettenähtud koolitus ületab ettevõtte käitamiseks vajaliku määra. Saksamaa esitatud ettevõttevälise koolitusnõustaja uurimuse kohaselt saab DHL-i Leipzig-Halle logistikakeskuse käitamist probleemideta alustada ka väiksema töötajate arvuga kui teatatud koolituskavas ettenähtud väljaõppega töötajate arv.

(38)

Ka abisaaja DHL esitas arvamuse, milles ta Saksamaaga sarnaselt väidab, et ühisturuga kokkusobivuse kontrolli puhul kaldub komisjon kõrvale varasematel juhtudel tehtud otsustest. Seejuures vastab teatatud riigiabi kõikidele määruses (EÜ) nr 68/2001 sätestatud kriteeriumidele. Niisugune lähenemisviis on vastuolus õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, mille kohaselt ei tohi toimida teisiti kui varasemates koolitusabi käsitlevates otsustes, kus vajalikkuse küsimust üksikasjalikult ei kontrollitud. Lisaks sellele ei peegelda Ford Genk’ile ja GM Antwerp’ile antavat riigiabi käsitlevad otsused üldist otsustamispraktikat, sest need olid teistsugused juhtumid ning nende asjaolusid ei saa üle kanda DHL Leipzigi juhtumile. Selle asemel osutab DHL kriteeriumidele, mille komisjon võttis aluseks 2006. aasta juuni otsuses Webasto’le antava koolitusabi heakskiitmise kohta, ja millest tulenevalt peab ka DHL-i koolituskava olema ühisturuga kokkusobiv. Lõpuks kordab DHL, et erinev tomimisviis teatatud koolituskava puhul seab DHL-i lubamatult ebasoodsasse olukorda.

(39)

Lisaks sellele edastab DHL lisateavet menetluse algatamise otsuses komisjoni tõstatatud küsimuste kohta. Esiteks on kohaldatavates riiklikes, ühenduse ja rahvusvahelistes õigusnormides sätestatud üksnes lennutranspordi ja õhusõidukite käitlemise valdkonna töötajate koolitusele ja kvalifikatsioonile esitatavad sisulised nõuded, töötajate miinimumarvu sätestatud ei ole. Teiseks ei ole kavandatud koolitusmeetmete eesmärk mitte ainult õiguslike eelduste täitmine, vaid need lähevad vajalikust ulatusest kaugemale. Kõigi meetmete korral, mis lähevad õiguslikest nõuetest kaugemale, võiks seega kaaluda alternatiive (nt allhange ja teenuste sisseostmine). Kuna nimetatud alternatiivid on siiski üksnes mõeldavad variandid, siis ei tellinud DHL üksikasjalikku kuluanalüüsi, mis hõlmaks igal juhul vajalikku kohustuslikku ja/või miinimumkoolitust ning kus oleks ühtlasi ära näidatud lisakulutused teenuste sisseostmiseks ja/või juba väljaõppinud spetsialistide värbamiseks. DHL-il ei ole ka teavet selles valdkonnas tavapärase koolituse mahu kohta.

(40)

Lisaks esitas DHL-i konkurent UPS arvamuse, mis toetab komisjoni seisukohta. Esiteks väidab UPS, et uute töötajate töölevõtmisel peavad DHL Hub ja DHL EAT korraldama igal juhul teatavat liiki koolituse ja juhendamise. Seega on koolitusmeetmed teatavas ulatuses vajalikud ja äriühing peaks neid võtma ka ilma riigiabita.

(41)

Teiseks väidab UPS, et kohaldatavate siseriiklike ja ühenduse õigusnormide kohaselt on DHL kohustatud pakkuma oma töötajatele – näiteks kokkuleppelistele esindajatele – koolitust vähimas ettenähtud ulatuses. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, (12) peavad kokkuleppelised esindajad olema ametisse nimetatud, volitatud ja tunnustatud pädeva asutuse (käesoleval juhul SLV Lennuameti) poolt. Seetõttu võttis SLV Lennuamet vastu suunised ja andis välja näidisõppekava, milles on kindlaks määratud kohustuslikud koolitused. DHL EAT-i töötajate kohustuslik koolitus on ette nähtud komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta. (13) Kolmandaks sai DHL regionaalabi uute töökohtade loomiseks, nii et ei ole alust eeldada, et DHL koolitusmeetmetest loobuks, võtaks tööle vähem töötajaid ja otsustaks selle asemel teenuste sisseostmise või allhanke kasuks.

(42)

Komisjon on arvamusel, et meede on riigiabi EÜ asutamislepingu artkli 87 lõike 1 tähenduses, mida antakse riigi ressurssidest tagastamatu abi vormis. Meede on valikuline, sest see piirdub DHL-iga. Valikuline riigiabi ähvardab kahjustada konkurentsi, sest seab DHL-i võrreldes konkurentidega, kes toetust ei saa, soodsamasse olukorda. Lõpuks tuleb sedastada, et kiirkuller- ja ekspressteenuste turul, kus DHL kuulub juhtivate ettevõtjate hulka, toimub liikmesriikide vahel tihe kaubandustegevus.

(43)

Saksamaa taotleb määruse (EÜ) nr 68/2001 alusel riigiabi heakskiitmist.

(44)

EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest vabastamist ei kohaldata vastavalt määruse (EÜ) nr 68/2001 artiklile 5 juhul, kui ühele ettevõttele üheks koolitusmeetmeks antav abi on suurem kui 1 miljon eurot. Komisjon sedastab, et kavandatava koolitusabi summa on 7 753 307 eurot ning see kavatsetakse maksta ühele äriühingule ja koolitusmeetmed kujutavad endast üksikkava. Komisjoni arvates on kavandatav abi seega teatamiskohustuslik ja Saksamaa on nimetatud teatamiskohustuse täitnud.

(45)

Määruse (EÜ) nr 68/2001 põhjenduses 16 kinnitatakse artikli 5 aluseks olevat kavatsust ning märgitakse, et niisugust abi ei saa teatamiskohustusest vabastada: „On asjakohane, et suured abisummad vaatab komisjon ka edaspidi enne nende kasutamist ükshaaval läbi.”

(46)

Üksikut koolitusmeedet, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 68/2001 vabastussätte alla, peab komisjon seega kooskõlas oma varasemate otsustega (14) hindama EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel eraldi, (15) enne kui ta saab abi andmise heaks kiita. Nimetatud üksikjuhtumi kontrollimisel tugineb komisjon siiski samamoodi määruse (EÜ) nr 68/2001 põhimõtetele. See tähendab eeskätt seda, et kontrollitakse, kas nimetatud määruse artiklis 4 sätestatud formaalsed vabastamiskriteeriumid on täidetud ja kas abi on vajalik selleks, et ergutada abisaajat koolitust korraldama.

(47)

Komisjon kontrollis juba menetluse algatamise otsuses, kas teatatud koolituskava vastab määruse (EÜ) nr 68/2001 artiklis 4 sätestatud vabastamiskriteeriumidele.

(48)

Kõigepealt tuleb märkida, et teatatud abi osatähtsus ei ületa määruse (EÜ) nr 68/2001 artikli 4 lõikes 2 või lõikes 3 sätestatud 35 % suurimat osatähtsust erikoolituse puhul (35 % […st] = [(ca 5–25 %)]) ja 60 % suurimat osatähtsust üldkoolituse puhul (60 % […st] = [(ca 75–95 %)]). Kuna koolitus toimub piirkonnas, mis on kõlblik saama piirkondlikku abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel, võib Saksamaa suurendada abi 25 % ja 50 % suurimat osatähtsust 10 protsendi võrra.

(49)

Teiseks on meetme abikõlblikud kulud kooskõlas määruse (EÜ) nr 68/2001 artikli 4 lõikega 7. Uurimine kinnitas, et abikõlblikud tööjõukulud koolitusest osavõtjatele jäävad ilmselt muude abikõlblike kulude kogusumma piiresse. Saksamaa tõendas, et suur osa koolitusest toimub küll töökohal, kuid kasulikke töötunde siiski ei esine.

(50)

Menetluse algatamise otsuse põhiargument oli, et koolitust võib lugeda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobivaks üksnes siis, kui see ei ole abisaaja majandustegevuseks otseselt vajalik. Komisjon sedastas, et abi vajalikkus on ühisturuga kokkusobivuse üldkriteerium ning tegi järgmise järelduse: kui abi ei too kaasa seda, et võetakse rohkem meetmeid kui üksnes turujõudude alusel, siis ei ole oodata, et abil on positiivsed ja kaubanduse kahjustamist kõrvaldavad tagajärjed, seega ei saa abi andmist lubada. Kui äriühing oleks toetatava koolituse korraldanud igal juhul, seega eelkõige ka ilma abita, siis ei saa iga kõnealuse koolitusabi puhul lähtuda sellest, et see peab soodustama teatud majanduspiirkondade arengut EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses või et vastavalt määruse (EÜ) nr 68/2001 põhjendusele 10 aitab see kõrvaldada turu toimimise ebakohta, mis toob kaasa selle, et ettevõtted investeerivad oma töötajate koolitamisse liiga vähe. (16) See ei kehti määruse (EÜ) nr 68/2001 alusel teatamiskohustusest vabastatud abi suhtes, mille puhul lähtutakse prima facie sellest, et sellega soodustatakse majanduslikku arengut.

(51)

Asjaolu, et komisjon kontrollib ergutava mõju olemasolu ja eitab seda seadusega ette nähtud koolituste puhul, on Saksamaa arvates uus lähenemisviis, mis ei ole kooskõlas ühenduse õigusnormidega, kaldub meelevaldselt kõrvale senisest otsustamispraktikast ning muudab koolitusabi regionaalpoliitilistel eesmärkidel andmise võimatuks. Komisjon ei saa nimetatud väidetega nõustuda järgmistel põhjustel.

(52)

Kõigepealt tuleb meenutada, et koolitusabi kontrollitakse määruse (EÜ) nr 68/2001 alusel, mille põhjenduses 4 on sätestatud: „Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada koolitusabist. Komisjon hindab selliseid teateid eelkõige käesolevas määruses sätestatud tingimuste põhjal või kooskõlas kohaldatavate ühenduse suuniste ja raamistikega.”

(53)

Lisaks sellele on põhjenduses 16 sätestatud: „Suured abisummad vaatab komisjon ka edaspidi enne nende kasutamist ükshaaval läbi. Sellest tulenevalt ei saa kindlat, 1 miljoni euro suurust summat ületavad abisummad käesolevas määruses sätestatud vabastust ja nende suhtes kohaldatakse ka edaspidi EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 sätteid.”

(54)

Põhjenduses 4 on sätestatud: „Koolitusabi raamistik tuleks kaotada käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, sest selle sisu asendab käesolev määrus.”

(55)

Kuna kavandatud abi ületab 1 miljonit eurot, ei ole kahtlust, et sellest tuleb teatada ja komisjon peab selleks andma oma nõusoleku. Lisaks on kindel, et niisugune abi peab põhimõtteliselt vastama määruse (EÜ) nr 68/2001 artiklis 4 sätestatud vabastamiskriteeriumidele.

(56)

Saksamaa peab siiski küsitavaks, et komisjonil on lisaks sellele õigus kontrollida, kas abil on ergutav mõju. Komisjoni arvates eeldab riigiabi kontseptsioon ja eriti vajalikkuse kriteerium seda, et abi avaldab abisaajale ergutavat mõju. Ühenduse huvides ei saa olla see, et riik toetab meetmeid (ka koolitusmeetmeid), mida abisaaja võtaks nagunii. Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 68/2001, riigiabi tegevuskavaga ja kohtupraktikaga, mis käsitleb eeldusi, mille alusel saab tunnistada abi ühisturuga kokkusobivaks, on komisjon oma viimastes otsustes (Ford Genk, GM Antwerp) kontrollinud sihipäraselt asjaomase koolitusabi ergutavat mõju.

(57)

Oma seisukoha kinnituseks väidab Saksamaa esiteks, et teatamiskohustusliku koolitusabi kokkusobivust ühisturuga tuleb kontrollida määruses sätestatud kriteeriumide alusel, ja tsiteerib sellega seoses määruse (EÜ) nr 68/2001 põhjendust 4, milles on märgitud, et „komisjon hindab selliseid teateid eelkõige käesolevas määruses sätestatud tingimuste põhjal.” Seejuures jätab komisjon tähelepanuta, et väljend „eelkõige” tähendab just seda, et üksikjuhtumi kontrollimine ei ole piiratud määruses (EÜ) nr 68/2001 ette nähtud riigiabi kontrolliga. Kuna põhjenduses 16 viidatakse sõnaselgelt sellele, et asjaomane abi vaadatakse ka edaspidi ükshaaval läbi, siis ei ole kahtlust selles, et kõnealune kontroll ei piirdu nimetatud määruses sätestatud kriteeriumidega ning peab toimuma vahetult EÜ asutamislepingu artikli 87 alusel.

(58)

Teiseks väidab Saksamaa, et määruse (EÜ) nr 68/2001 tõlgendamisel tuleb arvesse võttes ühenduse 1998. aasta raamistikku koolitusabi kohta, mida kohaldati enne nimetatud määruse jõustumist ja milles olid sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt tuli suure abisumma korral kontrollida ergutava mõju olemasolu. Ühenduse raamistiku kohaselt tuli ergutavat mõju eeldada eeskätt siis, kui koolituskava rakendati piirkonnas, mis on kõlblik saama piirkondlikku abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a või punkti c alusel. Komisjon ei saa selle väitega nõustuda, sest määruse (EÜ) nr 68/2001 põhjendus 4 ei luba kahelda selles, et nimetatud määruse jõustumine kaotas koolitusabi käsitleva ühenduse raamistiku. Komisjoni kavatses asendada ühenduse raamistiku määrusega (EÜ) nr 68/2001 ja nimetatud määrusel oligi niisugune toime. See selgub ühelt poolt ka teistest keeleversioonidest, mille puhul on määruse (EÜ) nr 68/2001 põhjenduses 4 sõnaselgelt sätestatud, et ühenduse raamistik kaotatakse, sest selle sisu asendatakse. Teiselt poolt sedastatakse seda selgelt ka komisjoni varasemates otsustes. (17) Lisaks sellele ei võta nimetatud määrus ergutava mõju õiguslikku eeldust üle ühenduse raamistikust, vaid selles sätestatakse pigem üldises vormis täiesti teadlikult, et teatavatel tingimustel võib koolitusabi käsitleda ühisturuga kokkusobivana. (18) Kui ettevõtja oleks toetatavad meetmed võtnud igal juhul, seega eelkõige ka riigiabi saamata, siis ei oleks riigiabil ergutavat mõju.

(59)

Kolmandaks väidavad Saksamaa ja abisaaja, et abi vajalikkuse täiendav kontroll EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel tähendaks, et määrus (EÜ) nr 68/2001 oleks asutamislepingu nimetatud sättega tervikuna vastuolus. Seejuures eeldatakse ilmselt, et abi vajalikkust ei kontrollita. Ka selle argumendiga ei saa komisjon nõustuda, sest seejuures jäetakse ilmselgelt tähelepanuta, et alla 1 miljoni euro suuruse abi korral, mis vastab nimetatud määruse kriteeriumidele, lähtutakse sellest, et ka vajalikkuse kriteerium on täidetud.

(60)

Neljandaks väidab Saksamaa, et komisjon kaldub kõrvale oma varasemast praktikast, kus ta ei kontrollinud, kas ergutav mõju on olemas. See peab paika. Komisjon selgitas siiski, et ta muutis oma praktikat täiustatud majandusliku käsitlusviisi alusel. Nimetatud muudatus toimus riigiabi juhtumite Ford Genk ja GM Antwerp üksikasjalikul kontrollimisel, kus osutati sõnaselgelt uuele lähenemisviisile. Saksamaa väidab siiski, et komisjoni toimimisviis ei ole ühtlane, sest pärast ametliku uurimismenetluse algatamist Ford Genk asjas tegi ta vähemalt kahe juhtumi – nimelt BMW Österreich (riigiabi N 304/2005) (19) ja Webasto (riigiabi N 653/2005) – puhul otsuse ilma asjaomase uurimiseta või teise uurimise alusel. Komisjon osutab siiski sellele, et need ilma üksikasjaliku uurimiseta tehtud otsused võeti vastu enne seda, kui kaks esimest eespool nimetatud üksikasjalikku uurimist, mille puhul võttis komisjon üle diferentseeritud käsitluse, olid lõpetatud. Ei vaidlustata, et komisjon võib oma kontrollimeetodit täiustada ja muuta, kui selleks on piisavalt põhjusi. See oli nii riigiabi juhtumite Ford Genk ja GM Antwerp puhul, kuid mitte varasemate riigiabi juhtumite puhul. Seega võis komisjon enne lõpliku otsuse vastuvõtmist Ford Genk asjas tugineda endiselt oma vanale otsustamispraktikale.

(61)

Viiendaks vaidlustavad Saksamaa ja abisaaja selle, et komisjoni tugineb riigiabi juhtumitele Ford Genk ja GM Antwerp, sest nende aluseks on teistsugused asjaolud kui DHL-i puhul. Komisjon oleks pigem pidanud tuginema Webasto otsusele. Mitte mingi juhul ei saa väita, et abi andmist DHL-ile tuleks käsitleda teisiti seepärast, et abi ei ole seotud autotööstusega nagu mõlema teise juhtumi puhul. Ka Webasto asjas tehtud otsuse puhul, millele tuginevad Saksamaa ja abisaaja, on tegemist autotööstusega. Ainus erinevus on ehk selles, et mõlemal esimesel juhul oli tegemist olemasolevate tootmisüksustega, samas kui DHL-i ja Webasto asi on seotud äsja valminud käitistega. Komisjon ei suuda mõista, et kui mõlemal esimesel juhul on igasugune abi meetmetele, mida oleks nagunii võetud, vaieldamatult tegevusabi, siis äsja valminud käitises võetavate koolitusmeetmete puhul, mida oleks nagunii võetud, ei ole tegemist tegevusabiga. Ka sel juhul saaks ettevõtja toetust meetmeteks, mida ta peaks võtma igal juhul.

(62)

Lisaks sellele ei saa äsja valminud käitises toimuvat koolitust, mida oleks nagunii korraldatud, õigustada regionaalabi andmise aluseks olevate põhjendustega, sest regionaalset halvemust tuleb kõrvaldada regionaalse investeerimisabiga ja mitte koolitusabiga. Sellega seoses väidab Saksamaa, et lõpliku otsuse tegemisel DHL-i asukoha üleviimise kohta mängis olulist rolli väljavaade saada vajaliku ja ulatusliku koolituse tarvis riigiabi. Komisjon sedastab siiski, et Euroopa Liidus on tavaks, et otsuste tegemisel tootmisüksuste asukoha ja asukoha üleviimise üle lähtuvad ettevõtjad kulude alandamise ja kasumlikkuse kasvu võimalusest. Ettevõtjad, kes kavatsevad oma tootmisüksused üle viia, kaaluvad sageli mitmes eri liikmesriigis asuva konkureeriva asukoha vahel. Asukoha üle otsustamisel ei lähtuta mitte ainult oodatavatest käitamiskuludest (kaasa arvatud asjaomase väljaõppeta töötajate koolituskulud) ja muudest majanduslikest eelistest või ebasoodsatest teguritest (nt kohalikud eeskirjad tööaegade kohta), vaid teataval määral ka riigi toetuse (st regionaalabi) saamise võimalusest. Komisjon ei saa eespool nimetatud väitega nõustuda, sest vastupidi regionaalsele investeerimisabile ei taheta koolitusabiga mõjutada otsuse langetamist asukoha üle, vaid korvata ühenduse ebapiisavaid investeeringuid koolitusse. Kvalifikatsiooni madal tase piirkonnas, mis on kõlblik saama piirkondlikku abi, on regionaalne probleem, mis tuleb lahendada regionaalse investeerimisabiga.

(63)

Esitatud teabe alusel teeb komisjon järelduse, et DHL peaks suurema osa oma töötajate koolitusmeetmetest korraldama igal juhul ilma riigiabita. See tuleneb peamiselt kahest sedastusest, mida selgitatakse järgnevalt lähemalt. Esiteks on töötajate koolitus vajalik logistikakeskuse käitamise alustamiseks ja teiseks on suurem osa koolitusmeetmeid seadusega ette nähtud.

(64)

Koolitusmeetmete vajalikkuse kohta tuleb sedastada, et DHL-i asukoha üleviimisel Leipzig-Hallesse (Saksamaa) on samasugused tagajärjed nagu uue ettevõtte asutamisel, kuna DHL peab käitamise alustamiseks tööle võtma uusi töötajaid. Ettevõtte käitamiseks vajalikke nõudeid saab täita kolmel viisil: DHL võib tööle võtta uusi töötajaid, keda tuleks välja koolitada; DHL võib värvata juba väljaõppinud spetsialiste; või juhul kui asjaomased spetsialistid puuduvad, teatavaid teenuseid sisse osta.

(65)

Esiteks ei ole Saksamaa esitanud täiendavat teavet, et kõrvaldada komisjoni kahtlusi DHL-i võimaluste suhtes võtta oma uue asukoha jaoks tööle piisaval hulgal uusi väljaõppinud töötajaid. Pigem kinnitas Saksamaa, et töötajad Brüsselist, DHL-i senisest asukohast, ei ole põhimõtteliselt valmis Saksamaale tööle tulema. Teiseks ei ole DHL tõendanud, et ta suudaks kohalikult või Euroopa tööturult värvata käitamiseks vajalikku arvu juba väljaõppinud töötajaid. Ilmselt puuduvad kohalikul tööturul asjaomase väljaõppega töötajad ja ka Euroopa turult on asjaomaste spetsialistide leidmine ilmselt suhteliselt keeruline.

(66)

Teiseks ei põhistanud Saksamaa veenvalt DHL-i väidet, et ilma riigiabita ostetaks paljud teenused sisse kohalikelt ettevõtjatelt ning seetõttu võib kavandatud koolitusmeetmetest loobuda. Lisaks sellele ei tõendanud Saksamaa, et Leipzigi lennujaamas on asjaomaste teenuste osutajad olemas. Kuna esiteks oleksid mõned koolitusmeetmed vajalikud isegi teenuste sisseostmise puhul ja teiseks soovitakse DHL-i investeeringu tulemusel Leipzig-Halles osutada kõiki kiirkullerteenuseid oma töötajatega ning pakkuda nimetatud teenuseid koguni teistele samas lennujaamas tegutsevatele konkurentidele, teeb komisjon järelduse, et teenuste sisseostmine ei sobi tegevuskavasse ja tekitaks lisakulusid.

(67)

Lisaks sellele väidab Saksamaa, et DHL loob piirkonnas, mis on kõlblik saama piirkondlikku abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 alusel, uusi töökohti, nii et erinevalt Belgia autotootja juhtumist ei ole asi lihtsalt tegevusabis, vaid abis äsja valminud käitisele, kus puuduvad väljaõppinud töötajad. Komisjon peab nimetatud väite tagasi lükkama, sest DHL oleks väljaspool Brüsselit asuva uue käitise jaoks asukohast sõltumatult pidanud koolituse korraldama igal juhul.

(68)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt on enamik koolitusmeetmeid ette nähtud riikliku või ühenduse õigusega. Kuna DHL-i osutatavad teenused sisaldavad oma olemusest tulenevalt olulist ohutusriski, kohaldatakse veoste käitlemise ja lennukite ülevaatuse ning tehnilise kontrolli suhtes kooskõlas asjaomaste õigusnormidega teatavaid miinimumstandardeid ja ohutusnõudeid.

(69)

Seda kohaldatakse lennueelse ülevaatuse ja perroonikontrolli valdkonnas pakutavate koolitusmeetmete suhtes, mis on ette nähtud DHL EAT-i mehaanikute ja tehnikute jaoks. Määruse (EÜ) nr 2042/2003 kohaselt peab lennukite hooldusega tegelevatel töötajatel olema hooldustõendi väljaandmiseks luba. Niisuguse loa tingimused on sätestatud eespool nimetatud määruses ja käsitlevad asjaomaste koolitusmeetmete ulatust ning sisu.

(70)

Kavandatavad koolitusmeetmed vastavad eespool nimetatud õigusakti sätetele ja hõlmavad kahte kutserühma: hooldustõendi väljaandmise õigusega lennukimehaanikud (A-kategooria) ja hooldustõendi väljaandmise õigusega lennukitehnikud/-mehaanikud (B1-kategooria). Mõlema kutserühma koolitus hõlmab järgmisi mooduleid:

(71)

Kõiki DHL EAT-i koolitusmeetmeid täiendavad koolituspäevad töökohal, mille arv ületab tunduvalt koolituse teoreetilise osa päevade arvu.

(72)

Saksamaa on teadlik, et DHL ei saa oma tegevust alustada asjakohase koolitusega ja asjaomaseid lube omavate spetsialistideta. Kuna kõik ettenähtud koolitusmeetmed on määruse (EÜ) nr 68/2001 kohaselt kohustuslikud, möönavad Saksa ametiasutused, et DHL ei saa koolitusmeetmeid kärpida. Nad väidavad siiski, et riigiabi ärajäämisel ei korraldaks DHL koolitust, vaid kasutaks konkurentide töötajaid, kellel juba on vajalikud load, või ostaks teenused sisse.

(73)

Vastavalt Saksamaa esitatud kuluanalüüsile on teenuste sisseostmise kulud madalamad kui tööjõukulud koos koolituskuludega (ja nimelt ligikaudu [(5–20 %)] võrra A-kategooria puhul ja ligikaudu [(10–30 %)] võrra B1-kategooria puhul). Saksamaa ei tõendanud siiski, et asjaomaste teenuste osutajad on üldse olemas või et neid on võimalik enda käsutusse saada.

(74)

Konkurentide juba väljaõppinud spetsialistide töölevõtmise suhtes tuleb sedastada, et Saksamaa ei esitanud tõendeid selle kohta, et Euroopa tööturul on väljaõppinud ja kvalifitseeritud töötajaid, kes oleksid valmis asuma tööle Leipzig-Hallesse. Saksamaa ise möönis, et Euroopa lennuliiklusteenuste osutajate tööturul on vähe väljaõppinud ja kvalifitseeritud mehaanikud ja tehnikud.

(75)

Lisaks sellele esitas Saksamaa DHL EAT-i mehaanikute ja tehnikute inglise keele kursuste kuluanalüüsi. Saksamaa väidab, et tegemist on üldkoolitusega, mis väljub kohustuslike koolitusmeetmete raamidest. Seega kalkuleeris Saksamaa nimetatud kursuste abikõlblikeks kuludeks [(0,5–1)] miljonit eurot. Komisjon sedastab siiski esiteks, et nimetatud kursustel õpetatakse tehnilist inglise keelt. Teiseks märgib ta, et lennukite tehniline ülevaatus on kogu Euroopas ühtlustatud, nii et DHL EAT-i mehaanikud ja tehnikud peavad valdama tehnilist inglise keelt. Lisaks sellele kuuluvad nimetatud tehnilise inglise keele kursused komisjoni arusaama kohaselt kohustusliku standardkoolituse hulka. Seega on komisjon arvamusel, et DHL peaks tehnilise inglise keele kursusi pakkuma igal juhul ka riigiabi saamata.

(76)

Kõnealuste sedastuste alusel järeldab komisjon, et eespool nimetatud koolitus on nii seadusega ette nähtud kui ka DHL EAT-i häireteta tegevuse tagamiseks vajalik ja ettevõtja korraldaks seda igal juhul, seega ka riigiabi saamata. Seetõttu on komisjon arvamusel, et DHL EAT-i mehaanikute ja tehnikute koolituskulud ei ole abikõlblikud.

(77)

II kategooria maapealse teenuse osutajad täidavad järgmisi ülesandeid: maapealse teenindamise seadmete käsitsemine ja juhtimine; saadetiste lennukisse laadimine ja lennukist mahalaadimine; lennudokumentide üleandmine; aruannete koostamine ja suhtlemine pilootide ning lennujaama talitustega. Teatatud kava raames koolitatakse 210 II kategooria maapealse teenuse osutajat, milleks arvestatakse abikõlblikke kulusid summas [(2–3)] miljonit eurot.

(78)

Saksa õiguse kohaselt tohib II kategooria maapealse teenuse osutajaid rakendada perroonil üksnes siis, kui nad on saanud koolituse maapealse teenindamise seadmete käsitsemise („Töökaitseseadus”) ja ohutuse (BGV C 10 FBO) valdkondades ning neil on tõstukijuhiluba (BGG 925 – Tõstukijuhtide koolitus ja rakendamine). Lisaks peavad nad olema läbinud ohtlike kaupade käitlemise ja sellega seotud ohtude alase koolituse („Ohtlike ainete määrus”). Samuti peab II kategooria maapealse teenuse osutajatel olema lõpetatud ohtlike kaupade käitlemise kursus vastavalt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) ohtlike kaupade transportimise eeskirjadele.

(79)

Punktides 77 ja 78 esitatud selgitustest nähtub, et suurem osa teatatud kava raames kavandatud koolitusmeetmetest on seadusega ette nähtud: lennukite pukseerimisseadmete käsitsemine, jäätõrje (põhikursus), jäätõrje (jätkukursus), perroonil liiklemine (koos juhiloa väljaandmisega), perroonitöö ja -tingimused; tuleohutuseeskirjad; laadimisuste käsitsemine; esmaabi, tõstukite käsitsemine (koos juhiloa väljaandmisega), IATA PK 7/8, maapealse teenindamise seadmed (ülevaade teenindamisseadmete käsitsemise kohta), perroonitöö ohud, ohutusnõuded perroonil, lennujaama julgestusnõuded. Laadimisseadmete käsitsemise alane jätkukursus, kus tutvustatakse kaubakonteinerite ehitust, on seotud konkreetselt DHL-i konteinerite käsitsemisega.

(80)

Üksnes kursused „G25/41 töömeditsiiniline kontroll” (4 tundi kokku 240 koolitustunnist), „DIN EN 9001:2000 Kvaliteet ja protsess” ja „DIN EN 14001 Keskkonnajuhtimine ja organisatsioonistruktuur” (8 tundi kokku 240 koolitustunnist) ei ole seadusega ette nähtud. Kuna Saksamaa siiski rõhutas, et DHL tahab ise osutada kõiki logistikakeskuse käitamisega seotud teenuseid ja pakkuda neid isegi konkurentidele Leipzig-Halle lennujaamas, ja kuna Saksamaa ei tõendanud, et DHL ei pakuks neid kursusi abi saamata, kuuluvad kursused ilmselt DHL-i töötajate koolituspaketti, mis on vajalik logistikakeskuse käitamise häireteta alustamise tagamiseks. Kõnealune logistikakeskus on – Hongkongi (Hiina) ja Wilmingtoni (USA) kõrval – DHL-i ülemaailmselt tähtsaim logistikakeskus. Hädavajalik näib olevat eeskätt töömeditsiinilise kontrolli kursus, mille raames koolitatakse personali aru saama, kas töötajast võib lähtuda oht töökeskkonnale, sest DHL-i häireteta käitamine eeldab ettenägematute hilinemiste vältimist ja kõrvaldamist. Olemasoleva teabe kohaselt on sellise koolituse läbinud II kategooria maapealse teenuse osutajad lisaks võimelised kontrollima tulevaste töötajate üldist kutsesobivust. Kooskõlas punktis 25 esitatud hindamissuunistega jõuab komisjon järeldusele, et koolitusmeetmed ei ole küll seadusega ette nähtud, kuid on vajalikud logistikakeskuse häireteta käitamiseks ja seega korraldaks DHL koolituse igal juhul. Samuti ei ole seadusega ette nähtud kvaliteedistandardeid käsitlev kursus, kuid Deutsche Post’i juhtkond on teinud selle kohustuslikuks kõikides DHL-i filiaalides. DHL teatas, et DIN EN 9001 kohast sertifitseerimist silmas pidades koolitatakse sihipäraselt kõiki DHL-i töötajaid. (20) Lisaks viidati sellele, et DIN EN 14001 nõuetele vastav sertifitseerimine toimub alates 2008. aasta juulist. (21) Järelikult on käesoleva otsuse esemeks olevad koolitusmeetmed ettevõtja äristrateegias taotletavate standardite täitmiseks selgelt vajalikud ning need oleks võetud ka abi saamata. Lisaks sellele reklaamivad DHL-i tütarühingud, et nende teenused – nagu tõendavad vastavad DIN-sertifikaadid – vastavad kõige kõrgematele standarditele, seega on DHL kui juhtiv teenuste pakkuja ilmselt võimeline võtma nimetatud kulusid oma hinnastrateegia väljatöötamisel arvesse. Seega on komisjon arvamusel, et DHL oleks eespool nimetatud koolitused korraldanud ka riigiabi saamata.

(81)

Eespool esitatu põhjal järeldab komisjon, et mõned II kategooria maapealse teenuse osutajate koolitusmeetmed on seadusega ette nähtud, teised moodustavad aga ettevõtja kvaliteedistrateegia osa ning seega on eranditult kõik meetmed logistikakeskuse häireteta käitamiseks vajalikud ja äriühing peaks neid võtma igal juhul, ka riigiabi saamata. Sellest tulenevalt on komisjon arvamusel, et II kategooria maapealse teenuse osutajate koolituskulud ei ole abikõlblikud.

(82)

Kõnealust valdkonda reguleerib määrus (EÜ) nr 2320/2002. Saksamaa LV lennuohutuse seaduse artiklite 8–9 kohaselt on lennuvälja käitajad ja lennundusettevõtjad kohustatud koolitama oma julgestustöötajaid ja kõiki muid töötajaid.

(83)

DHL-i kavandatud julgestustöötajate kursused vastavad põhiosas nii sisult kui ka koolitustundide arvult koolitusmeetmetele, mis on ette nähtud näidisõppekavaga lennundusjulgestustöötajate jaoks, kes teostavad määruses (EÜ) nr 2320/2002 ette nähtud isikute ja kauba kontrolli. Koolitusmoodul IATA PK 7/8 on samuti ette nähtud IATA ohtliku kauba käitlemise eeskirjade kohaselt, mis võeti Saksa õigusesse üle dokumendiga NfL II-36/05. Saksa töökaitseseaduse järgi kuuluvad kohustusliku väljaõppe hulka ka esmaabikursus ja sissejuhatus tuleohutusse.

(84)

Üksnes perroonil liiklemise kursust (koos juhiloa väljaandmisega) ja kvaliteedijuhtimisalast kursust (kumbki vastavalt 8 tundi kokku rohkem kui 300 koolitustunnist) pakutakse ilmselt valikulistena, st need ei ole seadusega ette nähtud. Kuna Saksamaa siiski rõhutas, et DHL tahab kõiki logistikakeskuse käitamisega seotud teenuseid ise osutada, ja ei tõendanud, et DHL ei korraldaks nimetatud kursusi riigiabi saamata, on komisjon arvamusel, et need kuuluvad üldkoolituspaketti. Ka julgestustöötajate kursused „DIN EN 9001:2000” ja „DIN EN 14001” vastavad Deutsche Post’i tavalisele äritavale ja on seega DHL-i töötajate jaoks kohustuslikud (vt punkt 80). Perroonil liiklemise kursus (koos juhiloa väljaandmisega) näib olevat julgestustöötajatele samuti hädavajalik, kuna neil peab olema igal ajal juurdepääs ruleerimisteedele ja perroonile. Ei oleks mingit mõtet ohustada logistikakeskuse häireteta käitamist sellega, et julgestustöötajal ei ole juurdepääsu perroonile (nagu punktis 99 jj märgitud, on sel juhul siiski võimalik piirata koolitust teatava arvu isikutega). Kooskõlas punktis 25 märgitud hindamisraamistikuga teeb komisjon järelduse, et koolitusmeetmed ei ole küll seadusega ette nähtud, kuid on vajalikud logistikakeskuse häireteta käitamiseks ja seetõttu korraldaks DHL koolituse igal juhul. Komisjon sedastab niisiis, et nimetatud kahest kursusest ei saaks loobuda ka riigiabi saamata.

(85)

Kuna punktides 83 ja 84 nimetatud julgestustöötajate koolituskursused on kohustuslikud, ei saa komisjon nõustuda Saksamaa väitega, et DHL saab tööle võtta ainult miinimumarvu kvalifitseeritud töötajaid, kes seejärel õpetavad ülejäänud töötajad töökohal välja. Komisjon järeldab esitatud teabest, et kõik julgestustöötajad peavad eespool nimetatud koolituse läbima täies mahus.

(86)

Nimetatud sedastuste alusel jõuab komisjon otsusele, et julgestustöötajate koolituskulud ei ole abikõlblikud.

(87)

Komisjon teeb teistsuguse järelduse üksnes operatiivjuhtide suhtes. Nimetatud kategooriasse kuuluvate töötajate koolitus hõlmab inglise keelt, tööõiguse põhialuseid, suhtlemist, vestluse juhtimist, personalijuhtimist, nõustamise põhialuseid, konfliktijuhtimist, meeskonna loomist, vestlust töökohakandidaatidega ja ettevõtluse aluseid. Teatatud kava raames tuleb välja koolitada 110 operatiivjuhti, kusjuures abikõlblikeks kuludeks on arvestatud [(1–2)] miljonit eurot. Keskastme juhid tuleb leida töötajate hulgast, kes on muu koolituse juba läbinud (st II kategooria maapealse teenuse osutajad ja julgestustöötajad).

(88)

Nimetatud juhtimiskoolitus lisandub II kategooria maapealse teenuse osutajate ja/või julgestustöötajate koolitusele ja ei näi olevat logistikakeskuse häireteta käitamiseks tingimata vajalik. Pigem kujutab see endast võimalust nende töötajate edutamiseks, kes juba töötavad DHL-is ning kelle isiklikku ja sotsiaalset pädevust tuleb edasi arendada. Pealegi on tegemist üldise, mitte üksnes lennundusvaldkonna jaoks vajaliku koolitusega, mille raames omandatud teadmisi saab probleemideta rakendada teistes ettevõtetes ning mis liiatigi aitavad parandada töökeskkonda ja inimestevahelisi suhteid.

(89)

Punktide 87 ja 88 põhjal järeldab komisjon, et operatiivjuhtide koolitus ei ole seadusega ette nähtud ning läheb kaugemale sellest, mis on vajalik DHL-i Leipzig-Halle logistikakeskuse häireteta käitamiseks. Seega tulevad nimetatud meetme kulud abikõlblikena kõne alla.

(90)

Vastavalt Saksamaa esitatud kuluanalüüsile (vt punkt 37) saab logistikakeskuse häireteta käitamise tagada 134 II kategooria maapealse teenuse osutajaga. Kui 6-liikmelises laadimismeeskonnas asendada mõlemad sõidukijuhina tegutsevad II kategooria maapealse teenuse osutajad I kategooria maapealse teenuse osutajatega, oleks seadusega ette nähtud nõuded ja ettevõtte vajadused ikka veel täidetud. Saksamaa väidab, et seega ei peaks DHL koolitama 76 täiendavat II kategooria maapealse teenuse osutajat ja et nende koolitus jääks ilma riigiabita ära. Nimetatud 76 täiendava II kategooria maapealse teenuse osutaja abikõlblikud üldkoolituskulud on [(0,5–1,5)] miljonit eurot ja abikõlblikud erikoolituskulud [(0,01–0,03)] miljonit eurot.

(91)

Kui DHL tõepoolest asendaks sõidukijuhtideks ette nähtud II kategooria maapealse teenuse osutajad I kategooria maapealse teenuse osutajatega, tuleks ka viimaseid teatavas mahus koolitada, pidades eeskätt silmas maapealse teenindamise seadmeid (koolitus hõlmab eelkõige perroonil liiklemist (koos juhiloa väljaandmisega), perroonitööd ja -tingimusi, tõstukite käsitsemist (koos juhiloa väljaandmisega), ülevaate andmist perroonitöö ohtudest, tuleohutuseeskirju, esmaabi jne). Saksamaa andmetel on nimetatud täiendavate I kategooria maapealse teenuse osutajate üldkoolituskulud [(0,1–0,5)] miljonit eurot ja erikoolituskulud [(0,01–0,03)] miljonit eurot.

(92)

Komisjoni arvamuse kohaselt tuleb maha arvata kulud, mille DHL peaks asjaomaste I kategooria maapealse teenuse osutajate täiendava koolituse korraldamiseks nagunii kandma, seega on 76 täiendava II kategooria maapealse teenuse osutaja koolituse abikõlblikud kulud (0,4–1) miljonit eurot. Kuna üksnes nimetatud koolitusmeetmed lähevad kaugemale sellest vajalikust, mille DHL peaks katma igal juhul, teeb komisjon järelduse, et abikõlblik on üksnes nimetatud summa.

(93)

Ka julgestustöötajate kohta märgib Saksamaa, et DHL-i logistikakeskuse häireteta käitamine on võimalik ainult 70 töötajaga algselt teatatud 110 töötaja asemel. 40 lisatöötajat saab probleemideta asendada tugevdatud kaamerakontrolliga, ilma et see kahjustaks logistikakeskuse julgeolekut. Asjaomases uuringus tehakse kindlaks isikute ja kauba julgestuskontrolli tegemiseks vajalike töötajate vähim arv ning korrutatakse see vahetuste arvuga. Arvestamisel võetakse arvesse ka tööpäevade arvu nädalas ja lisatöötajate rakendamist puhkuste või haiguste korral, et oleks tagatud pidev töö. Uuringus tehakse järeldus, et nimetatud täiendavate koolitusmeetmete abikõlblikud kulud on [(0,05–0,2)] miljonit eurot.

(94)

Saksamaa väidab siiski, et DHL kavatseb tööle võtta 110 julgestustöötajat, sest ülemaailmselt tegutseva hea mainega äriühinguna peab ta vältima igasuguseid julgestusalaseid vahejuhtumeid. Niisugused vahejuhtumid võivad kahjustada kaubaveo kvaliteeti, tuua kaasa suured hilinemised ja mõjuda halvasti kliendisuhetele. Selleks et mitte kahjustada häireteta kaubavedu, otsustas DHL niisiis teadlikult „ülekindlustatuse” kasuks. Nimetatud tingimustel ei saa komisjon nõustuda Saksamaa argumendiga, et logistikakeskuse häireteta käitamine on tagatud ka 70 julgestustöötajaga 110 asemel. Kooskõlas punktis 25 esitatud hindamisraamistikuga teeb komisjon järelduse, et koolitusmeetmed ei ole küll seadusega ette nähtud, kuid on logistikakeskuse häireteta käitamiseks vajalikud ja seega korraldaks DHL koolituse igal juhul.

(95)

Seega võib järeldada, et kõik koolitusmeetmed, mille raames vahendatakse 110 julgestustöötajale logistikakeskuse tegevuse alustamiseks ja edasiseks häireteta käitamiseks vajalikke teadmisi, oleks võetud igal juhul. Seega on komisjon arvamusel, et nimetatud kulud ei tule koolitusabikõlblikud.

Tabel 3

(96)

Saksamaa esitatud kuluanalüüsi alusel arvutas komisjon täiendava koolituse kulud järgmiselt: (22)

Tabel 4

(97)

Teatatud meede (teatatud abikõlblikud kulud summas [(10–15)] miljonit eurot) hõlmab muu hulgas kulusid summas [(8-12)] miljonit eurot, mida DHL peaks kandma igal juhul, ka ilma koolitusabita. Teatatud riigiabi nimetatud osa ei too kaasa täiendavaid koolitusmeetmeid, vaid on seotud ettevõtja tavaliste tegevuskuludega. Abi tulemusena väheneksid kulud, mida ettevõtjal tuleks tavatingimustes kanda. Seega ei saa riigiabi heaks kiita.

(98)

Ülejäänud meetmete puhul on abikõlblikud kulud [(2–3)] miljonit eurot. See vastab 1 578 109 euro suurusele abisummale. Ainult see osa riigiabist vastab ühisturuga kokkusobivuse kriteeriumidele.

(99)

Kokkuvõtteks leiab komisjon, et DHL Leipzigi jaoks ette nähtud teatatud riigiabi hõlmab esiteks kulusid summas [(8–12)] miljonit eurot, mida DHL peab kandma igal juhul, seega ka ilma riigiabita, ning teiseks koolitusmeetmete kulusid summas 2 630 182 eurot, mis ületavad seadusega ette nähtud ja/või käitamiseks vajaliku määra.

(100)

Seetõttu on komisjon arvamusel, et teatatud riigiabi see osa, mis ei ole asjaomaste koolitusmeetmete jaoks vajalik, ei too kaasa täiendavate koolitusmeetmete võtmist, vaid katab ettevõtja tavalisi tegevuskulusid ning võimaldab seega vähendada ettevõtja kulusid, mida tal tuleks tavatingimustes kanda. Komisjoni arvates kahjustaks riigiabi konkurentsi ja kaubandust, mis on vastuolus ühiste huvidega. Seega ei saa riigiabi andmist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel õigustada. Kuna kohaldatav ei ole ka ükski teine EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erand, ei vasta riigiabi summas 6 175 198 eurot ühisturuga kokkusobivuse kriteeriumidele.

(101)

Ülejäänud teatatud meetmed, mille abikõlblikud kulud ulatuvad [(2-3)] miljoni euroni ja mille tarvis on ette nähtud 1 578 109 euro suurune riigiabi, vastavad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud ühisturuga kokkusobivuse kriteeriumidele,

22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/s3