I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

19.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 308/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1139/2008,

10. november 2008,

millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate Musta mere kalavarude suhtes kohaldatavad püügivõimalused ning nendega seotud tingimused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (2) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mis reguleerivad piirkondadele ja kalavarudele juurdepääsu ning säästvat kalandustegevust, võttes arvesse kasutada olevaid teadusnõuandeid ning eriti kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee koostatud aruannet.

(2)	Nõukogu kehtestab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel kalapüügivõimalused iga püügiliigi või liikide rühma kohta ning kõnealuste püügivõimaluste jaotuse liikmesriikide vahel.

(3)	Selleks, et tagada püügivõimaluste tõhus haldamine, tuleks kehtestada kalapüügi eritingimused.

(4)	Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 on sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamisega seotud olulised mõisted.

(5)	Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt tuleks kindlaks määrata, millistele kalavarudele kehtivad nimetatud määruses sätestatud mitmesugused meetmed.

(6)	Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2009. aastal rakendada kalapüügi suhtes teatavaid täiendavaid tehnilisi tingimusi.

(7)	Kilu lubatud kogupüügi (TAC) vähendamine ei mõjuta selle kalavaru edasist suurust, mis peaks võtma arvesse teiste Musta mere äärsete riikide kalastustegevust.

(8)

Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada kooskõlas asjaomaste ühenduse õigusaktidega, eelkõige nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (3) ning nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu). (4)

(9)

Võttes arvesse, et ühes liikmesriigis kasutati enne käesoleva määruse jõustumist hariliku kammelja püüdmiseks tavaliselt võrke võrgusilma suurusega alla 400 mm ning et võimaldada käesoleva määrusega kehtestatud tehniliste meetmetega kohanemist, tuleks lubada nimetatud liikmesriigil kasutada hariliku kammelja püügil võrke, mille silma suurus on vähemalt 360 mm.

(10)

Käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise ja kontrollide tõhususe tagamiseks tuleks kalavõrkude silmasuurust mõõta vastavalt komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks. (5)

(11)	Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkuse aja suhtes, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa ühenduste asutamislepingute juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate Musta mere kalavarude suhtes kohaldatavad püügivõimalused ning tingimused nende võimaluste kasutamiseks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade (edaspidi „ühenduse laevad”) suhtes, mis püüavad kala Mustal merel.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3

Mõisted

Lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

a)	„GFCM” – Vahemere üldine kalanduskomisjon;

b)	„Must meri” – GFCMi geograafiline allpiirkond vastavalt resolutsioonile GFCM/31/2007/2;

c)	„lubatud kogupüük (TAC)” – igast kalavarust aastas püüda lubatav kogus;

d)	„kvoot” – ühendusele, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 4

Püügi piirnormid ja nende jaotus

Püügi piirnormid ja nende jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt kohaldatavad lisatingimused on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 5

Jaotamist käsitlevad erisätted

I lisas sätestatud püügi piirnormid jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira:

1.	määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

2.	määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 teise lõigu kohaseid ümberjaotamisi;

3.	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt lubatud lisakoguste lossimist;

4.	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 ja määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 esimese lõigu kohaseid mahaarvamisi.

Artikkel 6

Kalasaagi ja kaaspüügiga seotud tingimused

1. Neist liikidest kalu, millele on kehtestatud püügi piirnormid, tohib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

2. Kõik lossitud kogused arvestatakse kvoodist või ühenduse osast maha, kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud.

Artikkel 7

Tehnilised üleminekumeetmed

Tehnilised üleminekumeetmed on sätestatud II lisas.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 kohaselt püütud koguste lossimiste andmeid, kasutavad nad käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(3) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(4) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.

(5) ELT L 151, 11.6.2008, lk 5.

I LISA

Ühenduse kalalaevade püügi piirnormid ja nendega seotud tingimused ühest aastast teise ülekandmisel püügipiirangutega piirkondades liigi ja püügipiirkonna kaupa

Järgnevates tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti), nende jaotus liikmesriikide vahel ning kvootide haldamisega seotud tingimused ühest aastast teise ülekandmisel.

Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Käesolevates tabelites kasutatakse erinevate liikide tähistamiseks järgmisi koode:

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Sprattus sprattus	SPR	Kilu

Liik

Harilik kammeljas

Psetta maxima

Püügipiirkond

Must meri

Bulgaaria

Ennetuslik TAC.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 5.

Rumeenia

EÜ

100 (1)

Lubatud kogupüük

(TAC)

Ei kohaldata

Liik

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

Must meri

EÜ

12 750 (2)

Ennetuslik TAC.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 5.

Lubatud kogupüük

(TAC)

Ei kohaldata

(1) Esialgne TAC. Lõplik TAC määratakse kindlaks niipea kui võimalik 2009. aasta esimese poolaasta jooksul võttes arvesse uusi teadusnõuandeid.

(2) Püüda võivad ainult Bulgaaria või Rumeenia lipu all sõitvad laevad.

II LISA

TEHNILISED ÜLEMINEKUMEETMED

1.	Mustas mere Euroopa Ühenduse vetes on keelatud püüda harilikku kammeljat ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juunini.

Hariliku kammelja püügiks kasutatava põhjapüügivõrgu võrgusilma väikseim lubatud suurus on 400 mm.

Liikmesriigis, kus hariliku kammelja püügiks kasutatava põhjapüügivõrgu võrgusilma väikseim lubatud suurus enne käesoleva määruse jõustumist oli alla 400 mm, võib kammeljapüügiks kasutada ka võrke, mille võrgusilma väikseim suurus on 360 mm. Asjaomane liikmesriik peab siiski tagama, et 2009. aasta lõpuks ei kasutaks hariliku kammelja püügil väiksema kui 400 mm silmasuurusega võrke mitte enam kui 40 % kõigist kalalaevadest, kellel on luba püüda harilikku kammeljat.

3.	Võrgusilma suurust mõõdetakse vastavalt komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse muu hulgas olulised üksikasjalikud eeskirjad kalavõrkude silmasuuruse kindlaksmääramiseks.

4.	Lossitava kala alammõõt on hariliku kammelja puhul vähemalt 45 cm üldpikkusena, mõõdetuna vastavalt määruse (EÜ) nr 850/98 artiklile 18.

19.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 308/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1145/2008,

18. november 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 637/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puuvillasektori riiklike ümberkorraldamiskavadega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 637/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ja kehtestatakse puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava, (1) eriti selle artiklit 9,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 637/2008 2. peatükk sisaldab puuvillasektori toetamiseks mõeldud konkreetsete meetmete rahastamiseks liikmesriikide tasandil vastu võetavatele ümberkorraldamiskavadele kohaldatavaid sätteid. Kõnealuseid õigusnorme on asjakohane täiendada rakenduseeskirjade kehtestamisega.

(2)

Tuleks kehtestada liikmesriikide esitatavate ümberkorraldamiskavade kohustuslikud elemendid. Peale selle tuleks täpsustada ümberkorraldamiskavade muudatusi käsitlevaid eeskirju, et ümberkorraldamiskavu saaks kohandada uutele tingimustele, mida kavade esialgse esitamise ajal ei olnud võimalik ette näha.

(3)	Ümberkorraldamiskavade asjakohaseks järelevalveks ja hindamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda hindamisaruannete esitamist, mis peaksid sisaldama üksikasjalikku teavet ümberkorraldamiskavade rakendamisega seotud tegevuse kohta ja asjaomaseid finantsandmeid.

(4)	Samuti tuleks tagada, et kõikidel sidusrühmadel oleks juurdepääs ümberkorraldamiskavadega seotud teabele.

(5)	Tuleks kehtestada toetuste eraldamise ja maksmise miinimumnõuded. Peale selle tuleks võimaldada ühe või mitme ettemakse tegemist meetmete puhul, millega kaasnevad tõenäoliselt märkimisväärsed kulud.

(6)

Tuleks kehtestada sätted liikmesriikide kohustuse kohta kulusid kontrollida, eeskätt seoses demonteerimis- ja investeerimismeetmete kohapealse kontrolli ajakava ja iseloomuga. Ühenduse finantshuvide kaitseks oleks vaja kehtestada ka konkreetsed eeskirjad alusetult makstud summade tagasimaksmise ja karistuste kohta. Selleks tuleks kohaldada nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (2) ja komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid. (3)

(7)

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud toorpuuvillatööstuse seadmete täieliku ja jääva demonteerimise osas oleks vaja määratleda üksikasjalikud kriteeriumid demonteerimise mõiste osas. Kuigi on kohane, et liikmesriigid otsustavad demonteerimiseks antava toetuse summa üle objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, tuleks ülemäärase hüvitamise vältimiseks kehtestada piirnorm.

(8)

Tuleks täpselt määratleda toetus, mis antakse puuvilla töötlemise täiustamiseks mõeldud, määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud investeeringuteks toorpuuvillatööstusse, ning kindlaks määrata toetuskõlblikud kulud. Samuti tuleks kehtestada ühenduse toetuse piirmäär, et tagada toetusesaajate rahaline osalemine ja investeerimiskohustuse täitmine.

(9)

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud puuvillakvaliteedikavades osalevatele põllumajandustootjatele antava toetuse osas tuleks kindlaks määrata asjaomased ühenduse kvaliteedikavad, kehtestada riiklike kvaliteedikavade kriteeriumid ning sätestada toetuse ja toetuskõlblike kulude tase.

(10)

Selleks et määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud teavitamis- ja edendamistegevus ning nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) (4) sätestatud teavitamist ja müügiedendamist käsitlevad eeskirjad teineteist vastastikku täiendaksid, tuleks kehtestada üksikasjalikud nõuded kvaliteettoodete müügi edendamiseks antava toetuse kohta, eelkõige toetusesaajate ja toetuskõlbliku tegevuse osas.

(11)

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis e osutatud masinatega seotud töövõtjatele antava abi osas tuleks kehtestada sellise abi täpne määratlus. Liikmesriigid peaksid antava toetuse summa määrama kindlaks objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, kuid ülemäärase hüvitamise vältimiseks tuleks sellegipoolest kehtestada piirnorm.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses määrusega (EÜ) nr 637/2008 sätestatud riiklike ümberkorraldamiskavadega, mis hõlmavad viit kõnealuse määruse artiklis 7 sätestatud toetuskõlblikku meedet.

Artikkel 2

Ümberkorraldamiskavade sisu

Ümberkorraldamiskavad, mille liikmesriigid esitavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 4 lõikega 1, peavad sisaldama järgmisi elemente:

a)	kavandatavate meetmete üksikasjalikku kirjeldust ja nende mõõdetavaid eesmärke;

b)	määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 4 lõike 1 teise lõigu kohaselt peetud konsultatsioonide tulemusi;

c)	oodatava tehnilise, majandusliku, keskkonnaalase ja ühiskondliku mõju hindamist;

d)	asjaomase liikmesriigi toorpuuvillatööstuse seadmete ja nende tootmisvõimsuse kasutamise kirjeldust alates 2005. aastast, juhul kui need on kaasatud määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud meetmete ümberkorraldamiskavasse;

e)	iga meetme elluviimise ajakava;

f)	üldist käesoleva määruse lisas toodud mudeli järgi koostatud finantstabelit, kus näidatakse ära kasutatavad vahendid ja vahendite kavandatav jaotus meetmete vahel kooskõlas määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 5 lõikes 1 sätestatud eelarveeraldistega;

g)	ümberkorraldamiskava meetme järelevalvel ja hindamisel kasutatavaid kriteeriume ja mõõdetavaid näitajaid, samuti kavade asjakohase ja tõhusa elluviimise tagamiseks rakendatud abinõusid;

h)	pädevate asutuste ja kava rakendamise eest vastutavate asutuste määramist.

Artikkel 3

Ümberkorraldamiskavade muudatused

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 4 lõikes 3 osutatud muudatusi ümberkorraldamiskavades võib esitada kord aastas.

Muudetud kavades tuleb selgelt ja täpselt välja tuua kavandatud muudatused, muudatuste tegemise põhjused ja nende rahalised tagajärjed ning neile tuleb asjakohastel juhtudel lisada käesoleva määruse lisas toodud mudeli põhjal koostatud finantstabeli täiendatud versioon.

Ümberkorraldamiskava muudatusega kaasnevad kulud on toetuskõlblikud alates läbivaadatud kava komisjonile esitamise kuupäevast. Liikmesriigid vastutavad kulude eest alates muudetud ümberkorraldamiskava komisjonile esitamise kuupäevast kuni selle kohaldamise alguskuupäevani kooskõlas määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 4 lõike 2 teise lõiguga.

Artikkel 4

Aruandlus ja hindamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga uue ümberkorraldamiskava esitamisel aruande ümberkorraldamiskava rakendamise kohta, välja arvatud määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 4 lõikes 1 osutatud 2009. aastal esitatava esimese ümberkorraldamiskava puhul.

2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel esitatav aruanne ja aruanne, mis esitatakse koos määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 5 lõikes 2 osutatud teatisega kava peatamise kohta, peavad sisaldama järgmist:

a)	ümberkorraldamiskava alusel ühenduse toetust saanud meetmete loetelu ja kirjeldust asjaomase programmiperioodi iga aasta lõikes;

b)	asjakohastel juhtudel kõikide ümberkorraldamiskava muudatuste, muudatuste põhjuste ja nende tulevaste mõjude kirjeldust;

c)	iga meetmega saavutatud tulemuste kirjeldust ümberkorraldamiskavas sätestatud kvantifitseeritavatest eesmärkidest lähtuvalt;

d)	aruannet programmiperioodil eelarveaastate lõikes kantud kulude kohta, mis ei tohi olla suuremad liikmesriigile määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 5 lõike 1 alusel eraldatud kogusummast;

e)	teavet ümberkorraldamiskava kavandatud rakendusperioodi lõpuni kantavate eeldatavate kulude kohta, kusjuures toetuste kogusumma ei tohi ületada liikmesriigile määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 5 lõike 1 alusel eraldatud toetuste kogusummat;

f)	asjakohastel juhtudel analüüsi ühenduse muude rahaliste vahendite kaasamise ning selle vastavuse kohta ümberkorraldamiskava alusel rahastatud toetustele.

3. Liikmesriigid on kohustatud talletama kõikide ümberkorraldamiskavade üksikasjad, sõltumata sellest, kas neid on muudetud või mitte, ning kõikide kavade alusel rakendatud meetmete üksikasjad.

Artikkel 5

Avalik juurdepääs ümberkorraldamiskavasid käsitlevale teabele

Liikmesriigid on kohustatud tegema ümberkorraldamiskava, selle muudatused, kava rakendamise aruande ja kõik kava käsitlevad riiklikud õigusaktid üldsusele kättesaadavaks veebisaidil.

Artikkel 6

Taotlemise ja maksmise suhtes kohaldatavad nõuded

1. Liikmesriigid on kohustatud iga ümberkorraldamiskavas sisalduva ja määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõikes 1 loetletud meetme osas:

a)	kindlaks määrama toetuse taotluse elemendid;

b)	määrama taotluste esitamise tähtaja algus- ja lõppkuupäeva;

c)	kiitma kehtivad ja nõuetekohaselt täidetud taotlused objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel heaks, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 5 lõikes 1 osutatud aastase ülemmäära piires kasutada olevaid rahalisi vahendeid;

d)	maksma pärast meetme lõpetamist ja käesoleva määruse artiklis 7 osutatud kontrollide teostamist välja abikõlbliku toetuse või ettemakse puhul toetuse ülejäänud osa.

2. Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, d ja e osutatud meetmete puhul võivad liikmesriigid teha toetusesaajale ühe või mitu ettemakset. Ettemaksete kogusumma ei tohi ületada 75 % toetuskõlblikest kuludest.

Ettemakse väljamaksmise tingimuseks on tagatise esitamine summas, mis võrdub 120 %ga asjaomase ettemakse summast.

Tagatised vabastatakse siis, kui meetmed on lõpetatud ja teostatud on artiklis 7 osutatud kontrollid.

3. Kõik lõigetes 1 ja 2 osutatud konkreetse taotlusega seotud maksed tuleb teha hiljemalt määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 4 lõikes 1 sätestatud ümberkorraldamiskavade eelnõude esitamise tähtaja aastale järgneva neljanda aasta 30. juuniks. Esimese programmiperioodi esimese aasta väljamakseid hakatakse tegema alates 16. oktoobrist 2009.

4. Käesoleva artikli rakendamise konkreetsed eeskirjad kehtestavad liikmesriigid.

Artikkel 7

Järelevalve ja kontroll

1. Olenemata määruses (EÜ) nr 1290/2005 osutatud kontrollikohustustest jälgivad, kontrollivad ja kinnitavad liikmesriigid ümberkorraldamiskava rakendamist väljakujunenud tava järgi.

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud meetmete osas kontrollivad liikmesriigid enne viimase väljamakse tegemist igat ümberkorraldamiskava alusel toetust saavat tehast ja tootmisobjekti koha peal, et veenduda, et kõik toetuse saamiseks nõutavad tingimused on täidetud.

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud meetme osas tehakse kohapealne kontroll kõikides asjaomastes tehastes ja tootmisobjektidel hiljemalt kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud üheaastase perioodi lõppu, et veenduda, et kõik kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud.

2. Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse ühe kuu jooksul aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tehtud tööd, peamisi järeldusi ja vajalikke järelmeetmeid. Täpsemalt tuleb kontrolliaruannetes:

a)	esitada teave toetusesaaja ja kontrollitava tootmisobjekti ning kohalviibinud isikute kohta;

b)	märkida ära, kas toetusesaajat teavitati külastusest ette ja kui pikk oli etteteatamisaeg;

c)	tuua välja nõuded ja standardid, mida kontrolliti;

d)	kirjeldada tehtud kontrollide laadi ja ulatust;

e)	esitada järeldused;

f)	loetleda üles elemendid, mille puhul pole järgitud nõudeid;

g)	esitada iga elemendi osas hinnang nõuete täitmata jätmise olulisuse kohta, mis põhineb muu hulgas täitmata jätmise tõsidusel, ulatusel, kestusel ja varasematel andmetel.

Toetusesaajat tuleb teavitada kõikidest avastatud nõuete täitmata jätmistest.

Artikkel 8

Alusetult makstud summade tagasimaksmine

Alusetult makstud summad nõutakse asjaomastelt toetusesaajatelt koos intressidega tagasi. Määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 73 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagasimaksmine ei piira komisjonile eeskirjade rikkumisest teatamist kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1848/2006. (5)

Artikkel 9

Karistused

1. Kui toetusesaaja ei vasta ühele või mitmele ümberkorraldamiskava meetmete alusel antava toetuse saamise tingimusele, peab ta maksma summa, mis võrdub 10 %ga artikli 8 alusel tagasi makstavast summast.

2. Lõike 1 alusel kohaldatavaid karistusi ei rakendata juhul, kui ettevõtja suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõestada, et nõudeid ei täidetud vääramatu jõu tõttu, ja on teavitanud pädevat asutust eeskirjade täitmata jätmisest kirjalikult ja õigeaegselt.

3. Lõikes 1 osutatud karistusi ei kohaldata juhul, kui makse tehti liikmesriigi pädeva asutuse või mõne muu asjaomase asutuse vea tõttu ning toetusesaajal ei olnud võimalik viga mõistlikkuse piires avastada ja toetusesaaja tegutses heas usus.

4. Kui nõudeid ei täidetud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, peab toetusesaaja maksma summa, mis võrdub 30 %ga artikli 8 alusel tagasi makstavast summast.

II PEATÜKK

TOETUSKÕLBLIKUD MEETMED

1. JAGU

Toorpuuvillatööstuse seadmete demonteerimine

Artikkel 10

Reguleerimisala

1. Toorpuuvillatööstuse seadmete täielik ja jääv demonteerimine, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis a, eeldab:

a)	puuvilla lõugutamise jäävat ja täielikku lõpetamist asjaomas(t)es tehas(t)es;

b)	tehaste kõigi lõugutamisseadmete demonteerimist ja nende eemaldamist tootmisobjekti(de)lt ühe aasta jooksul pärast taotluse heakskiitmist liikmesriigi poolt;

lõugutamisseadmete jäävat eemaldamist puuvilla töötlemisprotsessist ühenduse piires. Selleks tuleb:

i)	viia seadmed kolmandasse riiki;

ii)	tagada seadmete kasutamine teises tööstussektoris või

iii)	seadmed hävitada;

d)	tehaseobjekti(de) heade keskkonnatingimuste taastamist ja tööjõu ümberpaigutamise soodustamist ja

e)	kirjalikku kohustumist mitte kasutada tootmisobjekti või tootmisobjekte puuvilla lõugutamiseks järgmise kümne aasta jooksul.

Lõugutamisseadmete all mõeldakse kõiki eriseadmeid, mida kasutatakse toorpuuvilla töötlemisel lõugutatud puuvillaks ja selle kõrvalsaadusteks, sh sööturid, kuivatid, puhastid, kestade ja varte eemaldamise seadmed, lõugutid, kondensaatorid, puuvillakiudude puhastid ja pallipressid.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada lõikes 1 osutatud demonteerimisele lisanõudmisi.

3. Lõikes 1 osutatud toorpuuvillatööstuse seadmed peavad taotluse nõuetele vastavuse tagamiseks olema heas töökorras.

4. Tehasehoonete ja -objektide kasutamist võib jätkata puuvilla tootmise, töötlemise või kaubandusega mitteseotud tegevusteks.

Artikkel 11

Ühenduse toetus

1. Artiklis 10 osutatud meetme alusel antava toetuse summa otsustavad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel liikmesriigid.

2. Ühele toorpuuvillatehasele antav toetus on kuni 100 eurot ühe tonni toorpuuvilla kohta 2005/2006. turustusaastal töödeldud koguse eest, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 1051/2001 (6) V peatüki alusel toetuskõlblik.

2. JAGU

Investeeringud toorpuuvillatööstusse

Artikkel 12

Reguleerimisala

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud meetme toetust antakse nii materiaalseteks kui ka immateriaalseteks investeeringuteks, mis parandavad äriühingu või ettevõtte üldist tulemuslikkust ning hõlmavad:

a)	puuvilla töötlemist ja/või turustamist ja/või

b)	uute puuvillaga seotud protsesside ja tehnoloogiate väljatöötamist.

Artikkel 13

Toetuskõlblikud kulud

1. Toetust saavad investeeringud peavad vastama asjaomase investeeringu suhtes kohaldatavatele ühenduse standarditele.

2. Toetuskõlblikud kulud on:

a)	kinnisvara parendamise kulud;

b)	uute masinate ja seadmete, sh arvutitarkvara ostmise või liisimise kulud ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni, välja arvatud muud liisingulepinguga seotud kulud, nt liisinguandja kasumimäär, intresside refinantseerimise kulud, üldkulud ja kindlustustasud;

c)	punktides a ja b osutatud kuludega seotud üldkulud, nt arhitekti-, inseneri- ja nõustamistasud, teostatavusuuringute ning patendiõiguste ja litsentside omandamise kulud.

3. Artiklis 12 osutatud uute protsesside ja tehnoloogiate väljatöötamise kulud peavad hõlmama ettevalmistavaid toiminguid, näiteks projekteerimine, protsessi või tehnoloogia väljatöötamine ja katsed ning sellega seotud materiaalsed ja/või immateriaalsed investeeringud enne uute protsesside või tehnoloogiate kaubanduslikku kasutuselevõttu.

4. Lihtsad asendusinvesteeringud ei ole toetuskõlblikud kulud.

Artikkel 14

Ühenduse toetus

1. Artiklis 12 osutatud otstarbel antava ühenduse toetuse suhtes kehtivad järgmised abi maksimummäärad:

a)	50 % nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (7) kohaselt lähenemise piirkondadeks liigitatud piirkondades;

b)	40 % nende piirkondade puhul, mis ei ole lähenemise piirkonnad.

2. Toetust ei anta raskustes ettevõtetele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (8) jaotise 2.1 mõistes.

3. Artiklis 12 osutatud toetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (9) artiklit 72.

3. JAGU

Põllumajandustootjate osalemine puuvillakvaliteedikavades

Artikkel 15

Reguleerimisala

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud meetme toetust:

a)	antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (10) või nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (11) alusel sätestatud ühenduse kvaliteedikavadele seoses puuvillaga või liikmesriikide heaks kiidetud kvaliteedikavadele;

b)	antakse iga-aastase stimuleeriva maksena, mille summa määratakse kindlaks toetust saavates kavades osalemisest tekkinud püsikulude summa alusel ja mille maksimaalne kestus on neli aastat.

Käesoleva jao alusel ei ole toetuskõlblikud kavad, mille ainus eesmärk on tõhustada kontrolli ühenduse või riiklike õigusaktidega sätestatud kohustuslike standardite järgimise üle.

Artikkel 16

Toetuskõlblikkuse kriteeriumid

1. Toetuse saamiseks peavad artikli 15 esimese lõigu punktis a osutatud liikmesriikide heakskiidetud kvaliteedikavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

kavade alusel valmistatud lõpptoote erilisus on tingitud põllumajandustootmise ja töötlemismeetoditega seotud üksikasjalikest kohustustest, mis tagavad:

i)	eriomadused, sh tootmisprotsess, või

ii)	lõpptoote kvaliteedi, mis ületab märkimisväärselt kaupade suhtes kehtivaid standardeid taimetervise või keskkonnakaitse osas;

b)	kavad sisaldavad siduvaid tootekirjeldusi ja nende kirjelduste vastavust kontrollib sõltumatu kontrolliasutus;

c)	kavad on avatud kõikidele tootjatele;

d)	kavad on läbipaistvad ja võimaldavad tooteid täies ulatuses kontrollida;

e)	kavad vastavad olemasolevatele ja prognoositavatele turuvõimalustele.

2. Kvaliteedikavades osalevatele põllumajandustootjatele võib toetust anda üksnes juhul, kui kvaliteettoodet on ametlikult tunnustatud artikli 15 esimese alalõigu punktis a osutatud määruste ja sätete alusel, mille põhjal on sätestatud ühenduse kavad, või liikmesriikide heaks kiidetud kvaliteedikavade alusel.

Määruse (EÜ) nr 510/2006 alusel sätestatud kvaliteedikavade osas võib toetust anda ainult ühenduse registrisse kantud nimetustele.

3. Kui ümberkorraldamiskavas on ette nähtud toetus määruse (EÜ) nr 834/2007 kohases kvaliteedikavas osalemiseks, ei arvestata nimetatud kvaliteedikavas osalemisest tingitud püsikulusid põllumajanduse keskkonnameetme alusel antava mahepõllumajandustoetuse arvutamisel.

4. Artikli 15 esimese lõigu punkti b mõistes on püsikulud toetust saava kvaliteedikavaga liitumisega ja nimetatud kavas osalemise iga-aastaste osamaksetega seoses kantud kulud, sh vajaduse korral kavade eriomaduste vastavuse tõendamiseks vajalike kontrollidega seotud kulud.

Artikkel 17

Ühenduse toetus

Artiklis 15 osutatud meetme toetuse piirnorm on 3 000 eurot ühe põllumajandusettevõtte kohta aastas.

4. JAGU

Teavitamine ja edendamine

Artikkel 18

Reguleerimisala

1. Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud meetme toetus puudutab artiklis 15 osutatud kvaliteedikavadega hõlmatud puuvilla ja peamiselt sellisest puuvillast toodetud tooteid.

2. Määruse (EÜ) nr 3/2008 alusel toetust saav teavitamis- ja edendamistegevus ei ole toetuskõlblik.

Artikkel 19

Toetuskõlblikud tegevused

1. Toetuskõlbliku teavitamis- ja edendamistegevuse all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on ärgitada tarbijaid ostma artiklis 15 osutatud kvaliteedikavadega hõlmatud puuvilla või peamiselt sellisest puuvillast toodetud tooteid.

Sellise tegevusega juhitakse tähelepanu asjaomaste toodete eriomadustele või eelistele, eeskätt kvaliteedile, erilistele tootmismeetoditele ning asjaomase kvaliteedikavaga seotud keskkonnasõbralikkuse aspektidele. Asjaomane tegevus võib hõlmata selliste toodete kohta teadusliku ja tehnilise teabe levitamist. Eelkõige kuulub teavitamis- ja edendamistegevuse hulka messide ja näituste korraldamine ja/või nendel osalemine, sarnane suhtekorraldustegevus ja reklaam eri teabekanalite kaudu või eri müügikohtades.

2. Toetuskõlblik on ainult siseturul teostatav teavitamis- ja edendamistegevus.

Selline tegevus ei tohi tarbijaid õhutada ostma toodet selle erilise päritolu tõttu, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 510/2006 sätestatud kvaliteedikavade alla kuuluvad tooted. Toote päritolu võib sellegipoolest välja tuua tingimusel, et seda ei ole põhisõnumist enam rõhutatud.

Kaubamärkide edendamisega seotud tegevus toetuskõlblik ei ole.

3. Kui lõikes 1 osutatud tegevused hõlmavad määruse (EÜ) nr 834/2007 või määruse (EÜ) nr 510/2006 alusel sätestatud ühenduse kvaliteedikavade alla kuuluvat toodet, peab teavitamis-, edendamis- ja/või reklaammaterjalidel olema kõnealuste kavadega ette nähtud ühenduse logo.

4. Liikmesriigid tagavad kõikide toetust saavaks tegevuseks koostatavate teavitamis-, edendamis- ja reklaammaterjalide vastavuse ühenduse õigusaktidele. Sel otstarbel esitavad toetusesaajad kõik asjaomaste materjalide projektid liikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 20

Ühenduse toetus

Artiklis 18 osutatud meetme toetuse piirmäär on 70 % tegevuse maksumusest.

5. JAGU

Abi masinatega seotud töövõtjatele

Artikkel 21

Reguleerimisala

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 1 punktis e osutatud meetme toetust antakse objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel eesmärgiga korvata tekkinud kahjud, sealhulgas selliste spetsiaalsete saagikoristusmasinate väärtuse langus, mida ei saa muul otstarbel kasutada.

Artikkel 22

Ühenduse toetus

1. Artiklis 21 osutatud meetme alusel antava toetuse summa määravad liikmesriigid. Toetus ei tohi ületada tekkinud kahjusid ja selle piirnorm on 10 eurot ühe tonni toorpuuvilla kohta 2005/2006. turustusaastal lepingu alusel koristatud ja artiklis 10 osutatud demonteeritavasse toorpuuvillatehasesse viidud koguse eest.

2. Liikmesriigid tagavad toetusesaajate vastavuse määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõike 2 punktis d nimetatud kriteeriumidele.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 178, 5.7.2008, lk 1.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(3) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(4) ELT L 3, 5.1.2008, lk 1.

(5) ELT L 355, 15.12.2006, lk 56.

(6) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3. Määrus on tunnistatud kehtetuks 31. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(7) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(8) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(9) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(10) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(11) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

LISA

Määruse (EÜ) nr 637/2008 artiklis 7 sätestatud ümberkorraldamiskavade üldine finantstabel

(tuhandetes eurodes)
Liikmesriik:
Teatise kuupäev:
Muudetud tabel: jah/ei		Kui jah, siis number:
		Eelarveaasta
Meetmed	Määrus (EÜ) nr 637/2008	1. aasta (2010)	2. aasta (2011)	3. aasta (2012)	4. aasta (2013)	Kokku
Demonteerimine	artikli 7 lõike 1 punkt a
Investeeringud	artikli 7 lõike 1 punkt b
Kvaliteedikavad	artikli 7 lõike 1 punkt c
Teavitamine ja edendamine	artikli 7 lõike 1 punkt d
Masinatega seotud töövõtjad	artikli 7 lõike 1 punkt e
Kokku

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

19.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 308/27

NÕUKOGU OTSUS

13. oktoober 2008

mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Kuuba Vabariigi vahel vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus

(2008/870/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	29. jaanuaril 2007 andis nõukogu komisjonile loa alustada läbirääkimisi teatavate teiste WTO liikmetega 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõike 6 alusel Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Ühendusega ühinemise käigus.

(2)	Komisjon pidas läbirääkimisi, konsulteerides asutamislepingu artikli 133 alusel loodud komiteega ning vastavalt nõukogu antud läbirääkimisjuhistele.

(3)	Komisjon on lõpetanud läbirääkimised Euroopa Ühenduse ja Kuuba Vabariigi vahel kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimiseks. Kõnealune leping tuleks heaks kiita.

(4)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (1)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Kuuba Vabariigi vaheline kirjavahetuse vormis leping vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Lepingu üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu kooskõlas 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (2) artikli 195 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus artiklis 1 osutatud kirjavahetuse vormis lepingule alla kirjutada ja see ühenduse suhtes siduvaks muuta. (3)

Luxembourg, 13. oktoober 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER

(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(2) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(3) Nõukogu peasekretariaat avaldab Euroopa Liidu Teatajas lepingu jõustumise kuupäeva.

KIRJAVAHETUSE VORMIS LEPING

Euroopa Ühenduse ja Kuuba Vabariigi vahel vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus

Genf, 24. oktoober 2008

Lugupeetud härra

Pärast läbirääkimisi vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus on Euroopa Ühendus ja Kuuba Vabariik kokku leppinud järgmises:

Euroopa Ühendus lisab EÜ 27 tolliterritooriumi loendisse järgmise paranduse.

Lisada rafineerimiseks ettenähtud toor-roosuhkru (CN-kood 1701 11 10) praegusele EÜ tariifikvoodile 106 925 tonni Kuubale eraldatav tariifikvoot 10 000 tonni, säilitades praeguse kvoodijärgse tariifi 98 EUR/tonn/neto.

Turundusaastal 2008/2009 on Kuubale eraldatud tariifikvoot 20 000 tonni. Alates turundusaastast 2009/2010 on Kuubale eraldatud tariifikvoot 10 000 tonni.

Kuuba Vabariik aktsepteerib Euroopa Ühenduse lähenemisviisi tariifikvootide tasaarveldamisel võimalusena kohandada EÜ 25 riikide ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia GATTi kohustusi pärast Euroopa Ühenduse hiljutist laienemist.

Käesolev leping jõustub kaks kuud pärast Kuuba Vabariigi allkirjastatud kirja kuupäeva.

Euroopa Ühenduse nimel

Съставено в Женева на двадесет и четвърти октомври две хиляди и осма година.

Hecho en Ginebra, el veinticuatro de octubre de dos mil ocho.

V Ženevě dne dvacátého čtvrtého října dva tisíce osm.

Udfærdiget i Geneve, den fireogtyvende oktober to tusind og otte.

Geschehen zu Genf am vierundzwanzigsten Oktober zweitausendundacht.

Genfis kahe tuhande kaheksanda aasta oktoobrikuu kahekümne neljandal päeval.

Έγινε στις Γενεύη, στις είκοσι τέσσερις Οκτωβρίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Geneva, on the twenty-fourth day of October in the year two thousand and eight.

Fait à Genève, le vingt-quatre octobre deux mille huit.

Fatto a Ginevra, addì ventiquattro ottobre duemilaotto.

Ženēvā, divtūkstoš astotā gada divdesmit ceturtajā oktobrī.

Ženeva, du tūkstančiai aštuntųjų metų spalio dvidešimt ketvirta diena.

Kelt Genfben, a kettőezer nyolcadik év október havának huszonnegyedik napján.

Magħmula f'Ġinevra, fl-erbgħa u għoxrin ta' Ottubru ta' l-elfejn u tmienja.

Gedaan te Genève, de vierentwingtigste oktober tweeduizend acht.

Sporządzono w Genewie dnia dwudziestego czwartego października dwa tysiące ósmego roku.

Feito em Genebra, em vinte e quatro de Outubro de dois mil e oito.

Încheiat la Geneva la douăzeci și patru octombrie două mii opt.

V Ženeve dvadsiateho štvrtého októbra dvetisícosem.

V Ženevi, štiriindvajsetega oktobra dva tisoč osem.

Tehty Genevessä kahdentenakymmenentenäneljänä päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Utfärdat i Genève den tjugofjärde oktober tjugohundraåtta.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

Genf, 24. oktoober 2008

Lugupeetud härra

Osutan Teie kirjale, mille sisu on järgmine:

„Pärast läbirääkimisi vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus on Euroopa Ühendus ja Kuuba Vabariik kokku leppinud järgmises:

Euroopa Ühendus lisab EÜ 27 tolliterritooriumi loendisse järgmise paranduse.

Turundusaastal 2008/2009 on Kuubale eraldatud tariifikvoot 20 000 tonni. Alates turundusaastast 2009/2010 on Kuubale eraldatud tariifikvoot 10 000 tonni.

Käesolev leping jõustub kaks kuud pärast Kuuba Vabariigi allkirjastatud kirja kuupäeva.”

Mul on au väljendada oma valitsuse nõusolekut.

Kuuba Vabariigi nimel

Hecho en Ginebra, el veinticuatro de octubre de dos mil ocho.

Съставено в Женева на двадесет и четвърти октомври две хиляди и осма година.

V Ženevě dne dvacátého čtvrtého října dva tisíce osm.

Udfærdiget i Geneve, den fireogtyvende oktober to tusind og otte.

Geschehen zu Genf am vierundzwanzigsten Oktober zweitausendundacht.

Genfis kahe tuhande kaheksanda aasta oktoobrikuu kahekümne neljandal päeval.

Έγινε στη Γενεύη, στις είκοσι τέσσερις Οκτωβρίου δύο χιλιόιδες οκτώ.

Done at Geneva, on the twenty-fourth day of October in the year two thousand and eight.

Fait à Genève, le vingt-quatre octobre deux mille huit.

Fatto a Ginevra, addì ventiquattro ottobre duemilaotto.

Ženēvā, divtūkstoš astotā gada divdesmit ceturtajā oktobrī.

Ženeva, du tūkstančiai aštuntųjų metų spalio dvidešimt ketvirta diena.

Kelt Genfben, a kettőezer nyolcadik év október havának huszonnegyedik napján.

Magħmula f'Ġinevra, fl-erbgħa u għoxrin ta' Ottubru ta' l-elfejn u tmienja.

Gedaan te Genève, de vierentwingtigste oktober tweeduizend acht.

Sporządzono w Genewie, dnia dwudziestego czwartego października dwa tysiące ósmego roku.

Feito em Genebra, em vinte e quatro de Outubro de dois mil e oito.

Încheiat la Geneva la douăzeci și patru octombrie două mii opt.

V Ženeve dvadsiateho štvrtého októbra dvetisícosem.

V Ženevi, štiriindvajsetega oktobra dva tisoč osem.

Tehty Genevessä kahdentenakymmenentenäneljänä päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Utfärdat i Genève den tjugofjärde oktober tjugohundraåtta.

Por la República de Cuba

За Република Куба

Za Kubánskou republiku

For Det Republikken Cuba

Für die Republik Kuba

Kuuba Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Κούβας

For the Republic of Cuba

Pour la République de Cuba

Per la Repubblica di Cuba

Kubas Republikas vāradā —

Kubos Respublikos vardu

A Kubai Köztársaság résezéről

Għar-Repubblika ta' Kuba

Voor de Republiek Cuba

W imieniu Republiki Kuby

Pela República de Cuba

Pentru Republica Cuba

Za Kubánsku republiku

Za Republiko Kubo

Kuuban tasavallan puolesta

För Republiken Kubas vägnar

19.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 308/33

NÕUKOGU OTSUS,

20. oktoober 2008,

millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll

(2008/871/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Seoses 21.–23. mail 2003 Ukrainas Kiievis toimunud viienda ministrite konverentsiga „Keskkond Euroopa jaoks” kirjutas komisjon 21. mail 2003 Ühenduse nimel alla ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollile.

(2)

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolliga toetatakse keskkonnakaitset, nähes ette hindamise, mis käsitleb kavade või programmide tõenäolist olulist mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele, ning püüdes tagada, et keskkonna-, sealhulgas tervisekaalutlusi võetakse asjakohases ulatuses arvesse ja kaasatakse poliitika ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamisse.

(3)	Ühendus ja liikmesriigid peaksid astuma vajalikke samme, et ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad saaks anda võimaluse korral hoiule üheaegselt.

(4)	Ühendus peaks keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli heaks kiitma,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll, edaspidi „keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll”.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1. Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud andma keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli heakskiitmiskirja hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes tegutseb nimetatud protokolli artikli 22 kohaselt hoiulevõtjana.

2. Samal ajal annab volitatud isik või annavad volitatud isikud hoiule käesoleva otsuse lisas esitatud deklaratsiooni pädevuse kohta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli artikli 23 lõikele 5.

Luxembourg, 20. oktoober 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-L. BORLOO

(1) 8. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

LISA

Euroopa Ühenduse deklaratsioon vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli artikli 23 lõikele 5

Euroopa Ühendus teatab, et kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikli 175 lõikega 1, on tal õigus sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ning täita neist tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

—	keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine,

—	inimese tervise kaitsmine,

—	loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine,

—	meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.

Euroopa Ühendus teatab ka, et ta on juba vastu võtnud õigusakte, sealhulgas liikmesriikide suhtes siduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, mis käsitleb käesoleva protokolliga reguleeritud küsimusi, ning et ta ajakohastab ja esitab vastavalt vajadusele nende õigusaktide nimekirja hoiulevõtjale kooskõlas protokolli artikli 23 lõikega 5.

Euroopa Ühendus vastutab nende protokollist tulenevate kohustuste täitmise eest, mida käsitletakse ühenduse õiguses.

Ühenduse pädevuse teostamine on oma olemuselt pidevalt arenev protsess.

Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise

PROTOKOLL

KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED,

PIDADES tähtsaks keskkonnakaalutluste, sealhulgas tervisekaalutluste integreerimist kavade ja programmide ning asjakohases ulatuses poliitika ja õigusaktide koostamisse ja vastuvõtmisse,

KOHUSTUDES edendama säästvat arengut ja võttes selle aluseks 1992. aastal Rio de Janeiros (Brasiilia) toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi otsused, eelkõige Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsiooni põhimõtted 4 ja 10 ning Agenda 21, samuti kolmanda ministrite keskkonna- ja tervisekonverentsi (London, 1999) ning Johannesburgi (Lõuna-Aafrika, 2002) ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise tulemused,

PIDADES SILMAS piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni, mis sõlmiti 25. veebruaril 1991 Espoos (Soome), ja konventsiooniosaliste 26. ja 27. veebruaril 2001 Sofias vastuvõetud otsust II/9, millega nähti ette juriidiliselt siduva protokolli koostamine keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta,

TUNNISTADES keskkonnamõju strateegilise hindamise olulisust kavade, programmide ja asjakohases ulatuses poliitika ning õigusaktide koostamisel ja vastuvõtmisel ning seda, et kavade, programmide, poliitika ja õigusaktide laiem hindamine keskkonnamõju põhimõtete seisukohalt tugevdab ka edaspidi neis oluliste keskkonnamõjude süstemaatilist analüüsi,

TUNNUSTADES Århusis (Taani) 25. juunil 1998 sõlmitud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ja võttes arvesse osaliste esimesel koosolekul vastuvõetud Lucca deklaratsiooni asjakohaseid lõikeid,

OLLES SEETÕTTU TEADLIKUD, kui tähtis on sätestada üldsuse osalemine keskkonnamõju strateegilises hindamises,

TÕDEDES, et nii praegusele põlvkonnale kui ka järgmistele põlvkondadele toob kasu, kui keskkonnamõju strateegilise hindamise lahutamatu osana võetakse arvesse vajadust kaitsta ja parandada inimeste tervist, ning tunnustades Maailma Terviseorganisatsiooni juhtimisel selles valdkonnas tehtavat tööd,

OLLES TEADLIKUD rahvusvahelise koostöö tugevdamise vajadusest ja tähtsusest selliste piiriüleste mõjude hindamisel, mida kavandatavad kavad ja programmid ning teatavas ulatuses poliitika ja õigusaktid keskkonnale, sealhulgas tervisele avaldavad,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on tagada keskkonnakaitse, sealhulgas tervisekaitse kõrge tase:

a)	tagades, et keskkonna-, sealhulgas tervisekaalutlused võetakse põhjalikult arvesse poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel;

b)	aidates pöörata tähelepanu keskkonna-, sealhulgas terviseprobleemidele poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel;

c)	kehtestades keskkonnamõju strateegilise hindamise selged, läbipaistvad ja tõhusad menetlused;

d)	sätestades üldsuse osalemise keskkonnamõju strateegilises hindamises; ja

e)	integreerides sel viisil keskkonna-, sealhulgas tervisekaalutlused säästva arengu edendamiseks ettenähtud meetmetesse ja vahenditesse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„konventsioon” – piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon;

2.	„osaline” – käesoleva protokolli osaline, kui tekstist ei tulene teisiti;

3.	„päritolupool” – käesoleva protokolli osaline või osalised, kelle jurisdiktsiooni all kava või programmi koostamine on kavandatud;

4.	„mõjutatav pool” – käesoleva protokolli osaline või osalised, keda kava või programmi elluviimisega kaasnev piiriülene mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele, tõenäoliselt puudutab;

„kavad ja programmid” – kavad ja programmid ning nende muudatused, mida:

a)	nõutakse õigus- ja haldusnormidega; ning

b)	mille koostab ja/või võtab vastu asutus või mille koostab asutus vastuvõtmiseks parlamendi või valitsuse ametliku menetluse kaudu;

„keskkonnamõju strateegiline hindamine” – tõenäoliselt keskkonnale, sealhulgas tervisele avalduva mõju hindamine, mis hõlmab keskkonnamõju hindamise aruande ulatuse kindlaksmääramist ja selle koostamist, üldsuse osalemise ja konsultatsioonide korraldamist, kavas või programmis keskkonnamõju hindamise aruande tulemuste ning üldsuse osalemise ja konsultatsioonide tulemuste arvessevõtmist;

7.	„keskkonnamõju, sealhulgas tervisemõju” – kõik tegurid, mis mõjutavad keskkonda, sealhulgas inimeste tervist, taimestikku, loomastikku, bioloogilist mitmekesisust, pinnast, kliimat, õhku, vett, maastikku, kasvukohti, ainelist vara, kultuuripärandit, ja nende tegurite vastastikmõju;

8.	„üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad.

Artikkel 3

Üldsätted

1. Iga osaline võtab vajalikke seadusandlikke, reguleerivaid ja muid asjakohaseid meetmeid, et protokolli sätete rakendamine oleks selge ja läbipaistev.

2. Iga osaline püüab tagada, et ametnikud ja asutused abistavad ja juhendavad avalikkust protokolliga hõlmatud küsimustes.

3. Iga osaline sätestab, kuidas tunnustada ja toetada ühendusi, organisatsioone või rühmi, kes edendavad keskkonna-, sealhulgas tervisekaitset protokolli raames.

4. Käesoleva protokolli sätted ei mõjuta osalise õigust säilitada või kehtestada lisameetmeid protokolliga reguleeritud küsimustes.

5. Iga osaline edendab protokolli eesmärke asjakohastes rahvusvahelistes otsustamismenetlustes ja vastavates rahvusvahelistes organisatsioonides tehtava töö kaudu.

6. Iga osaline tagab, et protokolli sätete kohaselt oma õigusi kasutavaid isikuid nende osalemise eest mingil viisil ei karistata, jälitata ega ahistata. See säte ei mõjuta siseriiklike kohtute volitusi kohtumenetluse kaudu välja mõista põhjendatud kulutusi.

7. Protokolli asjakohaste sätete ulatuses on üldsusel võimalik oma õigusi teostada, ilma et kedagi kodakondsuse, rahvuse või elukoha tõttu või juriidilise isiku puhul tema registreeritud asukoha või tegeliku tegevuskoha tõttu diskrimineeritaks.

Artikkel 4

Kavade ja programmide kohaldamisala

1. Iga osaline tagab lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud, tõenäoliselt olulise keskkonna-, sealhulgas tervisemõjuga kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise.

2. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tehakse kavade ja programmide puhul, mis koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, sealhulgas kaevandamise, transpordi, regionaalarengu, jäätmehoolduse, veemajanduse, telekommunikatsiooni, turismi, asulaplaneerimise või maakasutuse valdkonnas ja millega luuakse raamistik tulevikus nõusoleku saamiseks I lisas loetletud projektidele ja kõikidele muudele II lisas loetletud projektidele, mille puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamine siseriiklike õigusaktide kohaselt.

3. Muude kui lõikes 2 nimetatud kavade ja programmide puhul, millega luuakse raamistik tulevikus nõusoleku saamiseks projektidele, tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine juhul, kui osaline seda otsustab vastavalt artikli 5 lõikele 1.

4. Lõikes 2 nimetatud kavade ja programmide puhul, millega määratakse kindlaks väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil, ning lõikes 2 nimetatud kavade ja programmide väiksemate muudatuste puhul tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine teha ainult siis, kui osaline seda otsustab vastavalt artikli 5 lõikele 1.

5. Protokolli ei kohaldata järgmiste kavade ja programmide suhtes:

a)	Kavad ja programmid, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega;

b)	Finants- või eelarvekavad ja -programmid.

Artikkel 5

Eelhindamine

1. Iga osaline otsustab üksikjuhtumite uurimise või kava- ja programmiliikide kindlaksmääramise või mõlema lähenemisviisi ühitamise teel, kas artikli 4 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kavadel ja programmidel on tõenäoliselt oluline mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele. Selleks võtab iga osaline kõikidel juhtudel arvesse III lisas sätestatud kriteeriume.

2. Iga osaline tagab, et lõikes 1 nimetatud menetluste kohaldamisel konsulteeritakse artikli 9 lõikes 1 nimetatud keskkonna- ja tervishoiuasutustega.

3. Asjakohases ulatuses püüab iga osaline võimaldada üldsusel osaleda käesoleva artikli kohaste kavade ja programmide eelhindamisel.

4. Iga osaline tagab, et lõike 1 kohaselt tehtud järeldused, sealhulgas põhjused, miks keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vaja teha, on üldsusele õigeaegselt kättesaadavad avalike teadaannete või muude asjakohaste vahendite, näiteks elektroonilise ajakirjanduse abil.

Artikkel 6

Ulatuse kindlaksmääramine

1. Iga osaline kehtestab korra keskkonnamõju hindamise aruandes esitatava artikli 7 lõike 2 kohase teabe kindlaksmääramiseks.

2. Iga osaline tagab, et keskkonnamõju hindamise aruandes esitatava asjakohase teabe kindlaksmääramisel konsulteeritakse artikli 9 lõikes 1 nimetatud keskkonna- ja tervishoiuasutustega.

3. Iga osaline püüab asjakohases ulatuses võimaldada üldsusel osaleda keskkonnamõju hindamise aruandes esitatava teabe kindlaksmääramisel.

Artikkel 7

Keskkonnamõju hindamise aruanne

1. Iga osaline tagab, et kavade ja projektide puhul, millele tuleb teha keskkonnamõju strateegiline hindamine, koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.

2. Keskkonnamõju hindamise aruandes kirjeldatakse ja hinnatakse artiklis 6 kindlaksmääratu kohaselt kava või programmi ja nende reaalsete alternatiivide rakendamisest tulenevat tõenäolist olulist mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele. Aruanne sisaldab IV lisas nimetatud teavet, mida võib põhjendatult nõuda, võttes arvesse:

a)	olemasolevaid teadmisi ja hindamisviise;

b)	kava või programmi sisu ja üksikasjalikkuse taset ning selle etappi otsustamismenetluses;

c)	üldsuse huve; ja

d)	otsuseid tegeva organi teabevajadusi.

3. Iga osaline tagab keskkonnamõju hindamise aruannete piisava kvaliteedi, et see vastaks protokolli nõuetele.

Artikkel 8

Üldsuse osalemine

1. Iga osaline tagab varajased, õigeaegsed ja tõhusad võimalused – kui kõik võimalused on veel avatud – üldsuse osalemiseks kavade ja programmide elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.

2. Iga osaline tagab kava või programmi eelnõu ja keskkonnamõju hindamise aruande õigeaegse kättesaadavuse üldsusele, kasutades elektroonilist ajakirjandust ja muid asjakohaseid vahendeid.

3. Iga osaline tagab, et lõigete 1 ja 4 kohaldamiseks määratakse kindlaks asjaomane üldsus, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid.

4. Iga osaline tagab, et lõikes 3 nimetatud üldsusel on võimalus kava või programmi eelnõu ja keskkonnamõju hindamise aruande kohta avaldada arvamust mõistliku ajavahemiku jooksul.

5. Iga osaline tagab, et üldsuse teavitamise ja asjaomase üldsusega konsulteerimise üksikasjalik kord määratakse kindlaks ja tehakse üldsusele teatavaks. Selleks võtab iga osaline asjakohases ulatuses arvesse V lisas nimetatut.

Artikkel 9

Keskkonna- ja tervishoiuasutustega konsulteerimine

1. Iga osaline määrab asutused, kellega tuleb konsulteerida ja keda tõenäoliselt puudutab nende ainuomaste keskkonna- või tervisealaste tööülesannete tõttu kavade või programmide rakendamisega kaasnev mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele.

2. Kava või programmi eelnõu ja keskkonnamõju hindamise aruanne tehakse kättesaadavaks lõikes 1 osutatud asutustele.

3. Iga osaline tagab, et lõikes 1 osutatud asutustele antakse varakult, õigeaegselt ja tõhusal viisil võimalus kava või programmi eelnõu ja keskkonnamõju hindamise aruande kohta arvamust avaldada.

4. Iga osaline määrab kindlaks lõikes 1 osutatud keskkonna- ja tervishoiuasutuste teavitamise ja nendega konsulteerimise üksikasjaliku korra.

Artikkel 10

Piiriülesed konsultatsioonid

1. Kui päritolupool leiab, et kava või programmi rakendamisel võib avalduda tõenäoliselt oluline piiriülene mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele, või kui tõenäoliselt oluliselt mõjutatav pool nõuab, peab päritolupool teavitama mõjutatavat poolt enne kava või programmi vastuvõtmist nii varakult kui võimalik.

2. Teatis sisaldab muu hulgas:

a)	kava või programmi eelnõud ja keskkonnamõju hindamise aruannet, mis sisaldab teavet selle võimaliku piiriülese mõju kohta keskkonnale, sealhulgas tervisele; ja

b)	teavet otsustamismenetluse kohta, sealhulgas kommentaaride edastamise reaalset ajakava.

3. Mõjutatav pool teatab teatises ettenähtud aja jooksul päritolupoolele, kas ta soovib enne kava või programmi vastuvõtmist konsulteerida, ja kui ta soovib, alustavad asjaomased osalised konsultatsioone, mis käsitlevad kava või programmi rakendamisest tulenevat tõenäolist mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele, ning meetmeid, mis on ette nähtud negatiivse mõju vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.

4. Kui niisugused konsultatsioonid toimuvad, lepivad asjaomased osalised kokku üksikasjalikus korras, millega tagatakse, et mõjutatava poole üldsust ja artikli 9 lõikes 1 osutatud asutusi teavitatakse ning antakse võimalus mõistliku ajavahemiku jooksul esitada oma arvamus kava või programmi eelnõu ja keskkonnamõju hindamise aruande kohta.

Artikkel 11

Otsus

1. Iga osaline tagab, et kava või programmi vastuvõtmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse:

a)	keskkonnamõju hindamise aruande järeldusi;

b)	keskkonnamõju hindamise aruandes määratletud negatiivse mõju vältimise, vähendamise või leevendamise meetmeid; ja

c)	artiklite 8–10 kohaselt saadud kommentaare.

2. Iga osaline tagab, et kui kava või programm on vastu võetud, teatatakse sellest üldsusele, artikli 9 lõikes 1 osutatud asutustele ja artikli 10 kohaselt konsulteeritud osalistele ning see kava või programm tehakse neile kättesaadavaks koos kokkuvõtva avaldusega selle kohta, kuidas keskkonna-, sealhulgas tervisekaalutlused on sellesse integreeritud, kuidas artiklite 8–10 kohaselt saadud kommentaarid on arvesse võetud, ning põhjendusega, miks see on teiste mõistlike alternatiivide hulgast valitud.

Artikkel 12

Seire

1. Iga osaline seirab artikli 11 kohaselt vastuvõetud kavade või programmide rakendamisega kaasnevat olulist mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele, et muu hulgas varakult kindlaks määrata ettenägematu kahjulik mõju ning võtta kohaseid heastavaid meetmeid.

2. Seire tulemused tehakse siseriiklike õigusaktide kohaselt teatavaks artikli 9 lõikes 1 osutatud asutustele ja üldsusele.

Artikkel 13

Poliitika ja õigusaktid

1. Iga osaline püüab tagada, et keskkonna-, sealhulgas tervisekaalutlusi võetakse asjakohases ulatuses arvesse ja kaasatakse poliitika ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamisse, kui neil on tõenäoliselt oluline mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele.

2. Lõike 1 kohaldamisel võtab iga osaline arvesse käesoleva protokolli asjakohaseid põhimõtteid ja osi.

3. Iga osaline määratleb vajaduse korral tegutsemiskorra, et lõike 1 kohaselt kohustuda arvesse võtma keskkonna-, sealhulgas tervisekaalutlusi, pidades silmas otsuste tegemise läbipaistvuse vajadust.

4. Iga osaline esitab aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta konventsiooniosaliste koosolekul, mis täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid.

Artikkel 14

Konventsiooniosaliste koosolek, mis täidab protokolliosaliste koosoleku ülesandeid

1. Konventsiooniosaliste koosolek täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid. Esimene konventsiooniosaliste koosolek, mis täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, toimub hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva protokolli jõustumise päevast koos konventsiooniosaliste koosolekuga, kui selle toimumine on kavandatud sellesse ajavahemikku. Järgmised konventsiooniosaliste koosolekud, mis täidavad käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, peetakse koos konventsiooniosaliste koosolekutega, kui konventsiooniosaliste koosolek, mis täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, ei otsusta teisiti.

2. Konventsiooniosalised, kes ei ole käesoleva protokolli osalised, võivad vaatlejatena osa võtta konventsiooniosaliste koosoleku kõikidest istungitest, mis täidavad käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid. Kui konventsiooniosaliste koosolek täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, võtavad käesolevat protokolli käsitlevaid otsuseid vastu üksnes käesoleva protokolli osalised.

3. Kui konventsiooniosaliste koosolek täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, asendatakse konventsiooniosalist esindav koosoleku büroo liige, kes samal ajal ei ole käesoleva protokolli osaline, teise liikmega, kes valitakse käesoleva protokolli osaliste hulgast.

4. Konventsiooniosaliste koosolek, mis täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, jälgib korrapäraselt käesoleva protokolli rakendamist ning selleks:

a)	vaatab läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise poliitika ja metoodilised lähenemisviisid, et pidevalt täiendada käesoleva protokolliga ettenähtud menetlusi;

b)	vahetab teavet, mis käsitleb keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja käesoleva protokolli rakendamisel omandatud kogemusi;

c)	püüab vajaduse korral teha koostööd käesoleva protokolli ülesannete täitmiseks vajalikku asjatundlikkust omavate pädevate asutustega ja kasutab nende teenuseid;

d)	asutab niisugused allorganid, mida ta peab käesoleva protokolli rakendamisel vajalikuks;

e)	arutab ja võtab vajaduse korral vastu käesoleva protokolli muudatusettepanekuid; ja

f)	kaalub ja võtab vastu lisameetmeid, sealhulgas käesoleva protokolli ja konventsiooni alusel ühiselt rakendatavaid meetmeid, mida võib vaja minna käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks.

5. Konventsiooniosaliste koosoleku töökorda kohaldatakse käesoleva protokolli alusel mutatis mutandis, välja arvatud juhul, kui osaliste koosolek, mis täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, otsustab konsensuse alusel teisiti.

6. Esimesel konventsiooniosaliste koosolekul, mis täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, arutatakse ja võetakse vastu protokolli täitmise kontrollimise kord.

7. Iga osaline esitab ajavahemike järel, mille määrab konventsiooniosaliste koosolek, mis täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, konventsiooniosaliste koosolekule, mis täidab käesoleva protokolli osaliste koosoleku ülesandeid, aruande meetmete kohta, mis ta protokolli rakendamiseks on võtnud.

Artikkel 15

Seos teiste rahvusvaheliste lepingutega

Käesoleva protokolli asjakohaseid sätteid kohaldatakse, piiramata Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni, samuti keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sätete kohaldamist.

Artikkel 16

Hääleõigus

1. Igal protokolliosalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

2. Piirkondlikel majandusintegratsiooni organisatsioonidel on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui palju nende liikmesriike on käesoleva protokolliga ühinenud. Sellised organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid seda õigust kasutavad, ning vastupidi.

Artikkel 17

Sekretariaat

Konventsiooni artikli 13 alusel moodustatud sekretariaat täidab käesoleva protokolli sekretariaadi ülesannet ja konventsiooni artikli 13 punktides a–c ettenähtud sekretariaadi ülesandeid kohaldatakse käesoleva protokolli suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 18

Lisad

Protokolli lisad moodustavad protokolli lahutamatu osa.

Artikkel 19

Protokolli muudatused

1. Iga osaline võib teha ettepanekuid protokolli muutmiseks.

2. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse protokolli suhtes muudatusettepanekute esitamise, vastuvõtmise ja jõustumise ning konventsiooni artikli 14 lõigetes 2–5 sätestatud konventsiooni muudatuste tegemise menetlust mutatis mutandis.

3. Protokolli kohaldamisel on muudatuse jõustumiseks vajaliku kolme neljandiku osaliste häälte arvestamise aluseks protokolli ratifitseerinud, kinnitanud või vastuvõtnud osaliste arv muudatuse vastuvõtmise ajal.

Artikkel 20

Vaidluste lahendamine

Konventsiooni artikli 15 vaidluste lahendamise sätteid kohaldatakse protokolli suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 21

Allakirjutamine

Protokoll on avatud allakirjutamiseks Kiievis (Ukraina) alates 21. kuni 23. maini 2003 ning seejärel kuni 31. detsembrini 2003 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikidele ja riikidele, kellel on vastavalt Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 28. märtsi 1947. aasta resolutsiooni 36 (IV) lõigetele 8 ja 11 Euroopa Majanduskomisjoni juures nõuandev staatus, ning Euroopa Majanduskomisjoni suveräänsetest liikmesriikidest moodustatud piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kellele nende liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva protokolliga reguleeritud küsimustes, sealhulgas pädevuse sõlmida nende küsimustega seotud lepinguid.

Artikkel 22

Hoiulevõtja

Protokolli depositaariks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 23

Ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine ja ühinemine

1. Protokoll kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele artiklis 21 osutatud allakirjutanud riikide ja piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonide poolt.

2. Protokoll on ühinemiseks avatud alates 1. jaanuarist 2004 artiklis 21 osutatud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele.

3. Kõik teised riigid, keda ei ole lõikes 2 nimetatud ja kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmed, võivad protokolliga ühineda protokolliosaliste koosoleku ülesandeid täitva konventsiooniosaliste koosoleku nõusolekul.

4. Kõik artiklis 21 osutatud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest saavad käesoleva protokolli osalised, ilma et nende liikmesriigid oleksid osalised, on kohustatud täitma kõiki käesoleva protokolli kohaseid ülesandeid. Kui mõni sellise organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva protokolli osaline, võtavad organisatsioon ja selle liikmesriigid protokollist tulenevate kohustuste täitmiseks vastu vastavad kohustusi käsitlevad otsused. Sellisel juhul ei ole kõnealusel organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust käesolevast protokollist tulenevaid õigusi samaaegselt teostada.

5. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjades teatab artiklis 21 osutatud piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon oma pädevuse ulatuse protokolliga reguleeritavates küsimustes. Need organisatsioonid teatavad hoiulevõtjale ka kõikidest asjakohastest muudatustest oma pädevuses.

Artikkel 24

Jõustumine

1. Protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui antakse hoiule kuueteistkümnes ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri.

2. Lõike 1 kohaldamisel ei arvestata artiklis 21 osutatud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirju lisana sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjadele.

3. Iga artiklis 21 osutatud riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub protokoll üheksakümnendal päeval pärast selle riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

4. Protokolli kohaldatakse kavade, programmide, poliitika ja õigusaktide suhtes, mille esimene ametlik ettevalmistav akt valmib pärast protokolli jõustumise kuupäeva. Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni all kava, programmi, poliitika või õigusaktide ettevalmistamine on ette nähtud, on sama osaline, kelle suhtes kohaldatakse lõiget 3, kohaldatakse protokolli kavade, programmide, poliitika ja õigusaktide suhtes, mille esimene ametlik ettevalmistav akt valmib pärast seda kuupäeva, kui protokoll kõnealuse protokolliosalise suhtes jõustub.

Artikkel 25

Protokollist taganemine

Pärast nelja aasta möödumist kuupäevast, mil protokoll osalise suhtes jõustus, võib see osaline igal ajal protokollist taganeda, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale. Taganemine jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on kirjaliku teate kätte saanud. Selline taganemine ei mõjuta käesoleva protokolli artiklite 5–9, 11 ja 13 kohaldamist seoses protokolli kohase keskkonnamõju strateegilise hindamisega, mille tegemist on juba alustatud, või artikli 10 kohaldamist seoses juba esitatud teatise või taotlusega, enne kui selline taganemine jõustub.

Artikkel 26

Autentsed tekstid

Protokolli originaal, mille inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentne, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

KIIEV (Ukraina), kahekümne esimene mai, kahe tuhande kolmas aasta.

I LISA

Artikli 4 lõikes 2 osutatud projektide loetelu

1.	Naftatöötlemisettevõtted (välja arvatud ettevõtted, kus toornaftast valmistatakse üksnes määrdeaineid) ja päevas vähemalt 500 tonni sütt või bituumenkilti gaasistavad või veeldavad rajatised.

Soojuselektrijaamad ja muud põletusrajatised, mille soojatootlikkus on vähemalt 300 megavatti, ja tuumaelektrijaamad ning muud tuumareaktorid (välja arvatud lõhustuvate ja muundmaterjalide tootmiseks ja muundamiseks mõeldud uurimisrajatised, mille suurim võimsus ei ületa 1 kilovatti pidevat soojusvõimsust).

3.	Rajatised, mis on ette nähtud üksnes tuumkütuse tootmiseks või rikastamiseks, kasutatud tuumkütuse töötlemiseks või ladustamiseks, radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamiseks ja töötlemiseks.

4.	Suured rajatised malmi ja terase esmaseks sulatuseks ning mitteraudmetallide tootmiseks.

5.	Rajatised asbesti kaevandamiseks ning asbesti ja asbesti sisaldavate toodete töötlemiseks ja muundamiseks, kui neis toodetakse: asbesttsemendist valmistooteid üle 20 000 tonni aastas; hõõrdematerjale üle 50 tonni valmistooteid aastas; muid tooteid, milles kasutatakse üle 200 tonni asbesti aastas.

6.	Keemiakombinaadid.

7.	Kiirteede, ekspressteede (1) ja pikamaavedudeks vajalike raudteede ja vähemalt 2 100 m peamaandumisrajaga lennuväljade (2) ehitamine.

8.	Suure läbimõõduga nafta- ja gaasitorujuhtmed.

9.	Kaubasadamad, samuti siseveeteed ja siseveeliikluseks mõeldud sadamad enam kui 1 350-tonnistele laevadele.

10.	Jäätmekõrvaldusrajatised mürgiste ja ohtlike jäätmete põletamiseks, keemiliseks töötlemiseks või ladestamiseks.

11.	Suuremad tammid ja veehoidlad.

12.	Põhjaveevõtuga seotud toimingud, kui võetava vee kogus on vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas.

13.	Tselluloosi ja paberi tootmine üle 200 õhukuiva tonni päevas.

14.	Laialdane metallimaakide või söe kaevandamine, kohapealne tootmine ja töötlemine.

15.	Süsivesinike tootmine avamerel.

16.	Suured rajatised nafta, naftakeemia- ja keemiatoodete ladustamiseks.

17.	Suurte piirkondade raadamine.

(1) Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

„kiirtee” – spetsiaalselt mootorsõidukiliikluseks kavandatud ja ehitatud tee, mis pole mõeldud sellega piirnevate kinnistute tarbeks ning

a)	millel on kummagi sõidusuuna jaoks, kui üksikud kohad ja ajutised olukorrad välja arvata, eraldi sõiduteed, mis on omavahel eraldatud eraldusribaga, mida ei kasutata liikluseks, või erandjuhul muude vahenditega;

b)	mis samal tasandil ei ristu ühegi tee, raudtee, trammitee ega jalgteega; ja

c)	on spetsiaalselt kiirteena tähistatud;

—	„ekspresstee” – mootorsõidukiliikluseks ettenähtud tee, millele saab peale sõita ainult eritasandiliselt ristteelt ja reguleeritud ristmikelt ning millel peatumine ja parkimine sõidurajal (sõiduradadel) on keelatud.

(2) Käesolevas protokollis on „lennujaam” 1994. aastal rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni asutanud Chicago konventsiooni määratlusele vastav lennujaam (lisa 14).

II LISA

Muud artikli 4 lõikes 2 osutatud projektid

1.	Maakorraldusprojektid.

2.	Projektid harimata maa või poollooduslike alade kasutuselevõtuks intensiivpõllunduses.

3.	Põllumajanduslikud veemajandusprojektid, sealhulgas niisutus- ja kuivendustööd.

4.	Rajatised intensiivkarjakasvatuseks (sealhulgas kodulinnukasvatus).

5.	Esmakordne metsastamine ja raadamine maakasutusviisi muutmiseks.

6.	Intensiivkalakasvatus.

Tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid, (1) sealhulgas nende jaamade või reaktorite lammutamine või kasutusest kõrvaldamine (välja arvatud lõhustuvate ja muundmaterjali tootmiseks ja muundamiseks mõeldud uurimisrajatised, mille suurim pidev soojusvõimsus ei ületa 1 kilovatti), mida ei ole nimetatud I lisas.

8.	Elektri-õhuliinide ehitamine, mille pinge on vähemalt 220 kV ja pikkus vähemalt 15 km ning muud projektid elektri edastamiseks õhuliinide kaudu.

9.	Tööstusrajatised elektri, auru ja sooja vee tootmiseks.

10.	Tööstusrajatised gaasi, auru ja sooja vee edastamiseks.

11.	Fossiilkütuste ja maagaasi maapealne ladustamine.

12.	Põlevate gaaside maa-alune ladustamine.

13.	Söe ja ligniidi tööstuslik brikettimine.

14.	Hüdroelektrijaamad.

15.	Rajatised tuulejõu kasutamiseks energiatootmises (tuuleelektrijaamad).

16.

Muud kui I nimetatud rajatised, mis on ette nähtud:

—	tuumkütuse tootmiseks või rikastamiseks;

—	kasutatud tuumkütuse töötlemiseks;

—	kasutatud tuumkütuse lõppladustamine;

—	üksnes radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks;

—	üksnes kasutatud tuumkütuse ladustamiseks (kavandatud rohkem kui 10 aastaks) mujal kui tekkekohas; või

—	radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks.

17.	Karjäärid, avakaevandamine ja turbatootmine, mida ei ole nimetatud I lisas.

18.	Allmaakaevandamine, mida ei ole nimetatud I lisas.

19.	Maavarade kaevandamine mere- või jõepõhjast (tragidega).

20.	Sügavapuurimine (eelkõige puurimine maasoojuse kasutamiseks, puurimine tuumajäätmete ladustamiseks, puurimine veevarude kasutamiseks), välja arvatud puurimine pinnase püsivuse uurimiseks.

21.	Maapealsed tööstusrajatised söe, nafta, maagaasi ja maakide ning bituumenkildi tootmiseks.

22.	Malmi ja terase esmane sulatamine, välja arvatud I lisas nimetatu.

23.	Rajatised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu.

24.	Rajatised raudmetallide töötlemiseks (kuumvaltspingid, haamersepikojad, kaitsva sulatatud metallpinde paigaldamine).

25.	Raudmetallide valukojad.

26.	Rajatised muude toormetallide kui raua tootmiseks maakidest, rikastatud maakidest või teisestest toormetest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste menetlustega, välja arvatud I lisas nimetatud.

27.	Rajatised, kus sulatatakse, sealhulgas sulandatakse mitteraudmetalle, välja arvatud väärismetallid, kuid kaasa arvatud teisesed tooted (puhastamine, valamine jne), välja arvatud I lisas nimetatud.

28.	Rajatised metallide ja plastide pindtöötluseks elektrolüütilise või keemilise menetlusega.

29.	Mootorsõidukite tootmine ja kokkupanemine ning sõidukimootorite tootmine.

30.	Laevatehased.

31.	Rajatised õhusõidukite ehitamiseks ja parandamiseks.

32.	Raudteeseadmete tootmine.

33.	Metalli stantsimine lõhkeaine abil.

34.	Rajatised metallimaakide särdamiseks ja paagutamiseks.

35.	Koksiahjud (söe utmine).

36.	Tsemenditehased.

37.	Rajatised klaasi, sealhulgas klaaskiudude valmistamiseks.

38.	Rajatised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiudude valmistamiseks.

39.	Keraamiliste toodete, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, kiviesemete või portselani valmistamine põletamise teel.

40.	Rajatised kemikaalide tootmiseks või vahesaaduste töötlemiseks, välja arvatud I lisas nimetatud.

41.	Taimekaitsevahendite ja ravimite, värvide ja lakkide, elastomeeride ja peroksiidide tootmine.

42.	Rajatised nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks, välja arvatud I lisas nimetatud.

43.	Taimse ja loomse õli ja rasva tootmine.

44.	Loomsete ja taimsete toodete pakendamine ja konservimine.

45.	Piimatoodete tootmine.

46.	Õlle- ja linnasetootmine.

47.	Maiustuste ja siirupi tootmine.

48.	Tapamajad.

49.	Rajatised tärklise tööstuslikuks valmistamiseks.

50.	Kalajahu- ja kalaõlivabrikud.

51.	Suhkruvabrikud.

52.	Tööstusrajatised tselluloosi, paberi ja papi tootmiseks, välja arvatud I lisas nimetatud.

53.	Tehased kiudude või tekstiili eeltöötluseks või värvimiseks.

54.	Tehased nahkade parkimiseks.

55.	Rajatised tselluloosi töötlemiseks ja tootmiseks.

56.	Elastomeertoodete valmistamine ja töötlemine.

57.	Rajatised tehismineraalkiudude tootmiseks.

58.	Rajatised lõhkeainete taastamiseks või hävitamiseks.

59.	Rajatised asbesti tootmiseks ja asbesttoodete valmistamiseks, välja arvatud I lisas nimetatud.

60.	Rajatised loomakorjuste käitlemiseks.

61.	Mootorite, turbiinide ja reaktorite katsestendid.

62.	Alalised mootorsõidukite võidusõidu- ja katserajad.

63.	Gaasi või nafta edastamiseks mõeldud torujuhtmed, välja arvatud I lisas nimetatud.

64.	Kemikaalide edastamiseks mõeldud torujuhtmed läbimõõduga üle 800 mm ja pikkusega üle 40 km.

65.	Raudteede ning ühendvedudeks vajalike ümberlaadimisrajatiste ja -jaamade ehitamine, välja arvatud I lisas nimetatud.

66.	Trammiteede, kõrgendatud ja maa-aluste raudteede, rippteede ja samalaadsete üksnes või peamiselt reisijateveoks kasutatavate eriteede ehitamine.

67.	Teede ehitamine, sh olemasolevate teede ümberkavandamine ja/või laiendamine, välja arvatud I lisas nimetatud.

68.	Sadamate ja sadamarajatiste, sh kalasadamate ehitamine, välja arvatud I lisas nimetatud.

69.	Siseveeteede ja siseveeliikluseks mõeldud sadamate ehitamine, välja arvatud I lisas nimetatud.

70.	Kaubasadamad, maaga ühendatud laadimis- ja mahalaadimiskaid ja välisadamad, välja arvatud I lisas nimetatud.

71.	Kanalite ja tulvatõrjerajatiste ehitamine.

72.	Lennujaamade (2) ja lennuväljade ehitamine, välja arvatud I lisas nimetatud.

73.	Jäätmekõrvaldusrajatised (sh prügilad), välja arvatud I lisas nimetatud.

74.	Põletusrajatised tavajäätmete põletamiseks või keemiliseks töötlemiseks.

75.	Metallijäätmete, sealhulgas kasutamiskõlbmatute sõidukite ladustamine.

76.	Setteladestuskohad.

77.	Põhjaveevõtt või põhjavee taastootmine, välja arvatud I lisas nimetatud.

78.	Rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel.

79.	Reoveepuhastid.

80.	Tammid ja muud rajatised vee kinnihoidmiseks, pikaajaliseks või alaliseks säilitamiseks, välja arvatud I lisas nimetatud.

81.	Rannikurajatised erosiooni vältimiseks ja rannikut muutvad tööd, nagu näiteks kaldavallide, muulide, sadamatammide ja muude merekaitserajatiste ehitamine, välja arvatud selliste rajatiste hooldamine ja ümberehitamine.

82.	Pikkade akveduktide ehitamine.

83.	Suusarajad, -tõstukid, köisteed ja nendega seotud rajatised.

84.	Jahisadamad.

85.	Linnast väljas asuvad puhkekülad ja hotellikompleksid ning nendega seotud rajatised.

86.	Alalised telkimisplatsid ja sõidukelamulaagrid.

87.	Lõbustuspargid.

88.	Tööstuspiirkondade arendustööd.

89.	Linnaarendustööd, sealhulgas kaubanduskeskuste ja parklate ehitamine.

90.	Merepõhja muutmine maaks.

(1) Käesolevas protokollis ei ole tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid enam kõnealused rajatised, kui kogu tuumkütus ja muud radioaktiivselt saastunud ained on rajatise asukohast alaliselt kõrvaldatud.

(2) Käesolevas protokollis on „lennujaam” 1994. aastal rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni asutanud Chicago konventsiooni määratlusele vastav lennujaam (lisa 14).

III LISA

Artikli 5 lõikes 1 osutatud tõenäoliselt olulise keskkonnale, sealhulgas tervisele avalduva mõju määramise kriteeriumid

1.	Kava või programmi asjakohasus keskkonnakaalutluste, sealhulgas tervisekaalutluste kaasamise seisukohalt, eelkõige seoses säästva arengu edendamisega.

2.	Mil määral loob kava või programm raamistiku projektidele või muudele tegevustele seoses asukoha, olemuse, suuruse ja toimimistingimuste või siis vahendite eraldamisega.

3.	Mil määral mõjutab kava või programm teisi kavasid või programme, sealhulgas neid, mis kuuluvad kavade või programmide hierarhiasse.

4.	Kava või programmiga seotud keskkonnaprobleemid, sealhulgas terviseprobleemid.

5.	Keskkonnale, sealhulgas tervisele, avalduva mõju olemus, näiteks tõenäosus, kestus, sagedus, pöörduvus, suurus ja ulatus (näiteks tõenäoliselt mõjutatav geograafiline ala või elanikkond).

6.	Ohud keskkonnale, sealhulgas tervisele.

7.	Piiriülene mõju.

8.	Mil määral kava või programm mõjutab väärtuslikke või ohualteid alasid, sealhulgas maastikke, mis on siseriikliku või rahvusvahelise kaitse all.

IV LISA

Artikli 7 lõikes 2 osutatud teave

1.	Kava või programmi sisu ja peamiste eesmärkide lühiiseloomustus ning seosed muude kavade ja programmidega.

2.	Keskkonna, sealhulgas tervise praeguse olukorra asjakohased aspektid ja tõenäoline areng juhul, kui kava või programmi ei rakendata.

3.	Keskkonna, sealhulgas tervise erijooned piirkondades, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse.

4.	Kava või programmiga seotud keskkonnaprobleemid, sealhulgas terviseprobleemid.

5.	Rahvusvahelise, riikliku või muu tasandi keskkonnaeesmärgid, sealhulgas tervisega seotud eesmärgid, mis on seotud kava või programmiga, ja kuidas neid eesmärke või muid keskkonnakaalutlusi, sealhulgas tervisekaalutlusi selle koostamisel arvesse on võetud.

6.	Artikli 2 lõikes 7 määratletud tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, sealhulgas tervisega seotud mõju. (1)

7.	Meetmed, mille abil vältida, vähendada või leevendada kava või programmi rakendamisega keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele kaasneda võivat mis tahes kahjulikku mõju.

8.	Ülevaade alternatiivide hulgast valiku tegemise põhjustest ja kirjeldus, kuidas hindamine korraldati ning millised raskused nõutava teabe kogumisel ilmnesid, näiteks tehnilised puudujäägid või teadmiste nappus.

9.	Kavandatud meetmed kava või programmi rakendamisega kaasneva keskkonnamõju, sealhulgas tervismõju seireks.

10.	Tõenäoliselt oluline piiriülene mõju keskkonnale, sealhulgas tervisele.

11.	Mittetehniline kokkuvõte esitatud teabest.

(1) See mõju peaks hõlmama sekundaarseid, kumulatiivseid, sünergilisi, lühiajalisi, keskmise pikkusega ja pikaajalisi püsivaid ja ajutisi, positiivseid ja negatiivseid mõjusid.

V LISA

Artikli 8 lõikes 5 osutatud teave

1.	Kavandatud kava või programm ja selle olemus.

2.	Selle vastuvõtmise eest vastutav asutus.

Kavandatud menetlus, sealhulgas:

a)	menetluse alustamine;

b)	avalikkuse osalemisvõimalused;

c)	kavandatud avaliku arutelu aeg ja koht;

d)	asutus, kellelt võib saada asjakohast teavet, ja koht, kus see on avalikkusele kättesaadavaks tehtud;

e)	asutus, kellele võib esitada kommentaare ja küsimusi ning kommentaaride või küsimuste edastamise ajakava; ja

f)	milline kavandatud kava või programmi rakendamisega seotud keskkonna-, sealhulgas tervisealane teave on kättesaadav.

4.	Kas on tõenäoline, et kava või programmi suhtes kohaldatakse piiriülest hindamismenetlust.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 308

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 19. november 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1138/2008, 13. oktoober 2008, mis käsitleb vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII Euroopa Ühenduse ja Kuuba Vabariigi vahel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu rakendamist ning millega muudetakse ja täiendatakse määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1139/2008, 10. november 2008, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate Musta mere kalavarude suhtes kohaldatavad püügivõimalused ning nendega seotud tingimused	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1140/2008, 18. november 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1141/2008, 13. november 2008, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1142/2008, 13. november 2008, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1143/2008, 13. november 2008, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1144/2008, 18. november 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa Horvaatia osas ( 1 )	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1145/2008, 18. november 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 637/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puuvillasektori riiklike ümberkorraldamiskavadega	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1146/2008, 18. november 2008, millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse limapeade püük III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonnas (ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla)	25

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühine seisukoht 2008/873/ÜVJP, 18. november 2008, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid	52

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	25,7
	MA	60,8
	TR	77,1
	ZZ	54,5
0707 00 05	JO	167,2
	MA	55,4
	TR	91,2
	ZZ	104,6
0709 90 70	MA	59,8
	TR	103,0
	ZZ	81,4
0805 20 10	MA	66,1
0805 20 10	ZZ	66,1
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	60,0
	HR	49,0
	IL	74,6
	MA	82,1
	TR	67,2
	ZZ	66,6
0805 50 10	MA	65,5
	TR	69,9
	ZA	47,3
	ZZ	60,9
0806 10 10	BR	214,2
	TR	133,6
	US	272,9
	ZA	78,7
	ZZ	174,9
0808 10 80	CA	87,1
	CL	67,1
	CN	55,8
	MK	37,6
	US	103,2
	ZA	75,3
	ZZ	71,0
0808 20 50	CL	58,0
	CN	52,6
	TR	103,0
	ZZ	71,2

Nr	08/DSS
Liikmesriik	PORTUGAL
Kalavaru	ALF/3X14-
Liik	Limapead (Beryx spp.)
Püügipiirkond	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla)
Kuupäev	30.9.2008

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/870/EÜ
*	Nõukogu otsus 13. oktoober 2008 mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Kuuba Vabariigi vahel vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus	27
	Kirjavahetuse vormis leping Euroopa Ühenduse ja Kuuba Vabariigi vahel vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus	29
	2008/871/EÜ
*	Nõukogu otsus, 20. oktoober 2008, millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll	33
	Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll	35
	2008/872/EÜ
*	Nõukogu otsus, 18. november 2008, Regioonide Komitee kahe Saksamaa asendusliikme ametisse nimetamise kohta	50
	LEPINGUD
	Nõukogu
*	Teave, mis on seotud Euroopa Ühenduse ja Kuuba valitsuse vahelise lepingu jõustumisega seoses tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõike 6 kohaste läbirääkimiste lõpetamisega	51