I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

14.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 304/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1099/2008,

22. oktoober 2008,

energiastatistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus vajab oma energiapoliitika valdkonnas tehtava töö mõju ja tulemuste jälgimiseks täpseid ja õigeaegseid andmeid energiakoguste, nende vormi, allikate, tootmise, tarnimise, muundamise ja tarbimise kohta.

(2)	Energiastatistika on traditsiooniliselt keskendunud energiaga varustamisele ja fossiilkütustele. Tulevatel aastatel on vaja rohkem keskenduda energia lõpptarbimise, taastuvenergia ja tuumaenergia järelevalvele ning nende kohta täpsema teabe kogumisele.

(3)

Energia tarbimisest tuleneva keskkonnamõju hindamiseks, eriti kasvuhoonegaaside heitmete osas, on täpse ajakohase energiaalase teabe kättesaadavus väga oluline. Seda teavet nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuses nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) (2).

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/77/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/8/EÜ (soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel) (4) nõuavad liikmesriikidelt energiat käsitlevate kvantitatiivsete andmete esitamist. Kõnealustes direktiivides püstitatud eesmärkide saavutamise kontrollimiseks on vaja üksikasjalikke ajakohastatud energiaalaseid andmeid.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/91/EÜ (ehitiste energiatõhususe kohta), (5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivis 2005/32/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) (7) nõutakse liikmesriikidelt kvantitatiivsete energiatarbimise andmete esitamist. Kõnealustes direktiivides püstitatud eesmärkide saavutamise kontrollimiseks on vaja üksikasjalikke ajakohastatud energiaalaseid andmeid, samuti paremat seost energiaalaste andmete ja nendega seotud statistiliste vaatluste vahel, näiteks rahva- ja eluasemeloendused ning transpordialased andmed.

(6)

Komisjoni 22. juuni 2005. aasta rohelises raamatus energiatõhususe kohta ja komisjoni 8. märtsi 2006. aasta rohelises raamatus säästvat, konkurentsivõimelist ja turvalist energiat käsitleva Euroopa strateegia kohta arutletakse ELi energiapoliitika üle, mis nõuab ELi energiastatistika kättesaadavaks muutmist, sealhulgas Euroopa energiaturu vaatluskeskuse loomiseks.

(7)	Energia üldkasutatava prognoosimudeli loomiseks, mida nõuab Euroopa Parlament oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsioonis (Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks), (8)on vaja üksikasjalikke ajakohastatud energiaalaseid andmeid.

(8)	Tulevatel aastatel peaks pöörama rohkem tähelepanu kõige olulisemate kütuste varustuskindlusele ning õigeaegsemate ja täpsemate andmete edastamisele ELi tasandil, et näha ette ja koordineerida ELi lahendusi seoses võimalike varustamisraskustega.

(9)	Energiaturu liberaliseerimine ja selle üha kasvav keerukus muudavad usaldusväärsete ja õigeaegsete energiaandmete saamise üha keerulisemaks, eriti kui puudub selliste andmete esitamist sätestav õiguslik alus.

(10)

Et energiastatistika süsteemi oleks võimalik kasutada poliitiliste otsuste tegemisel Euroopa Liidus ja liikmesriikides ning kodanikke kaasava avaliku arutelu edendamisel, peab olema tagatud selle võrreldavus, läbipaistvus, paindlikkus ja arenemisvõime. Nii tuleks lähemas tulevikus lülitada sellesse ka tuumaenergia statistika ning asjaomaseid andmeid taastuvenergia kohta tuleks põhjalikumalt edasi arendada. Samuti oleks energiatõhususe seisukohalt oluline üksikasjaliste statistiliste andmete olemasolu elupaikade ja transpordi kohta.

(11)	Ühenduse statistika koostamisel järgitakse eeskirju, mis on sätestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) (9).

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võrreldava energiastatistika koostamise, edastamise, hindamise ja avaldamise ühtse raamistiku loomist ühenduses, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)

Ühenduse statistikat käesoleva määruse kohaselt koostades ja levitades peaksid riiklikud ja ühenduse statistikaasutused arvestama põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhistes, mille nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (10) loodud statistikaprogrammi komitee 24. veebruaril 2005. aastal vastu võttis ja mis on lisatud komisjoni teatisele siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta.

(14)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (11).

(15)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus teha muudatusi andmeallikate loetelus, riiklikus statistikas ja kohaldatavates selgitustes või määratlustes kui ka edastamise korras ning kindlaks määrata ja muuta iga-aastast tuumaenergia statistikat (pärast selle energiastatistika süsteemi lülitamist), teha muudatusi iga-aastases taastuvenergia statistikas (pärast selle energiastatistika süsteemi lülitamist) ning kindlaks määrata ja muuta energia lõpptarbimise statistikat. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(16)

On vaja sätestada võimalus, et komisjon võib anda liikmesriikidele vabastusi ja teha erandeid selliste energiaandmete aspektide osas, mis võiks tekitada andmeesitajatele liigset koormust. Erandeid või vabastusi tuleks lubada ainult asjakohase selgituse saamisel, mis näitab olukorda ja ülemäärast koormust läbipaistvalt. Nende jõusolemise aeg peaks olema nii lühike kui võimalik.

(17)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega luuakse ühtne raamistik ühenduse võrreldava energiastatistika koostamise, edastamise, hindamise ja avaldamise jaoks.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduses energiatooteid käsitlevatele statistiliste andmete ja energiatoodete kogumite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„ühenduse statistika” – ühenduse statistika, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 esimeses taandes;

b)	„statistika koostamine” – statistika koostamine, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 teises taandes;

c)	„komisjon (Eurostat)” – ühenduse ametiasutus, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 neljandas taandes;

d)	„energiatooted” – põlevkütused, soojus, taastuvenergia, elekter või energia muu vorm;

„andmekogumid” – riiklikul tasandil kogutud andmed energiatoodete käitlemise või kasutamise kohta; täpsemalt tootmise, kauplemise, varude, muundamise, tarbimise ja energiasüsteemi selliste struktuurinäitajate kohta, nagu elektrienergia tootmiseks paigaldatud seadmete võimsus või tootmisvõimsused naftatoodete tootmiseks;

f)	„andmete kvaliteet” – statistilise kvaliteedi järgmised aspektid: asjakohasus, korrektsus, õigeaegsus ja punktuaalsus, kättesaadavus ja selgus, võrreldavus, koherentsus ja terviklikkus.

Artikkel 3

Andmeallikad

1. Järgides andmeesitajate vähendatud koormuse hoidmise ja halduskorra lihtsustamise põhimõtteid, koguvad liikmesriigid ühenduses andmeid ja andmekogumeid energiatoodete kohta järgmistest allikatest:

a)	statistilised erivaatlused, mis on suunatud primaarse ja muundatud energia tootjatele, ja turustajatele, jaotajatele ja transportijatele, energiatoodete importijatele ja eksportijatele;

b)	muud statistilised vaatlused, mis on suunatud energia lõppkasutajatele tootmise, transpordi ja muudes sektorites, kaasa arvatud kodumajapidamised;

c)	muud statistilise hindamise menetlused või muud allikad, sealhulgas administratiivsed allikad, näiteks elektri- ja gaasiturgu reguleerivad asutused.

2. Liikmesriigid koostavad üksikasjalikud eeskirjad, mille kohaselt ettevõtted ja muud allikad esitavad artiklis 4 määratletud riikliku statistika jaoks vajalikke andmeid.

3. Andmeallikate loetelu võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 4

Andmekogumid, energiatooted ja riikliku statistika edastamissagedus

1. Riikliku statistika esitamine peab toimuma lisades sätestatu kohaselt. Edastamine toimub järgmise sagedusega:

a)	kord aastas B lisas osutatud energiastatistika;

b)	kord kuus C lisas osutatud energiastatistika;

c)	kord kuus kiirstatistika D lisas osutatud energiastatistika.

2. Kasutatud erialamõistete selgitused või määratlused on esitatud eraldi lisades ning ka A lisas (Mõistete selgitused).

3. Edastatavaid andmeid ja kohaldatavaid selgitusi või määratlusi võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 5

Edastamine ja levitamine

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) artiklis 4 osutatud riikliku statistika.

2. Edastamise kord, sealhulgas kohaldatavad tähtpäevad, erandid ja vabastused peavad vastama lisades sätestatule.

3. Riikliku statistika edastamise korda võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4. Liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib komisjon lubada täiendavaid vabastusi või erandeid vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele riikliku statistika nende osade suhtes, mille kogumine võiks tekitada andmeesitajatele liigset koormust.

5. Komisjon (Eurostat) levitab iga-aastase energiastatistika andmed aruandeperioodile järgneva teise aasta 31. jaanuariks.

Artikkel 6

Kvaliteedi hindamine ja aruanded

1. Liikmesriigid tagavad edastatavate andmete kvaliteedi.

2. Võetakse kõik mõistlikud abinõud, et tagada koherentsus B lisa kohaselt esitatud energiaandmete ning nende andmete vahel, mis on esitatud vastavalt komisjoni 10. veebruari 2005. aasta otsusele 2005/166/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) rakenduseeskirjad) (12).

3. Käesolevas määruses kohaldatakse edastatud andmete puhul järgmisi kvaliteedihindamise näitajaid:

a)	„asjakohasus” – statistika vastavus kasutaja olemasolevatele ja võimalikele vajadustele;

b)	„täpsus” – hinnangute lähedus tundmatutele õigetele väärtustele;

c)	„õigeaegsus” – sündmuse või nähtuse toimumise ning seda kirjeldava teabe kättesaadavaks tegemise vaheline aeg;

d)	„punktuaalsus” – andmete avaldamise kuupäeva ja selle kuupäeva, mil andmed oleks tulnud esitada, vaheline aeg;

e)	„kättesaadavus” ja „selgus” – tingimused ja kord, mille alusel saavad kasutajad andmetele juurdepääsu, neid andmeid kasutada ja tõlgendada;

f)	„võrreldavus” – kohaldatavate statistiliste mõistete ja mõõtevahendite ning meetodite erinevuste mõju mõõtmine, kui statistikat võrreldakse geograafiliste piirkondade, valdkondade või ajavahemike kaupa;

g)	„ühtsus” – andmete piisavus, et neid andmeid saaks erineval viisil ja erinevaks otstarbeks usaldusväärselt kombineerida.

4. Iga viie aasta tagant esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) aruande edastatud andmete kvaliteedi kohta, samuti iga tehtud metoodilise muutuse kohta.

5. Kuue kuu jooksul pärast komisjonilt (Eurostat) vastava taotluse saamist, ja et võimaldada tal hinnata edastatud andmete kvaliteeti, saadavad liikmesriigid komisjonile (Eurostat) aruande, mis sisaldab kogu asjakohast teavet käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 7

Kestus ja sagedus

Liikmesriigid hakkavad koguma kõiki käesolevas määruses sätestatud andmeid käesoleva määruse vastuvõtmisele järgneva aasta algusest ning edastavad nimetatud andmeid artikli 4 lõikes 1 määratletud sagedusega.

Artikkel 8

Iga-aastane tuumaenergia statistika

Komisjon (Eurostat) määrab koostöös ELi tuumaenergiasektoriga kindlaks iga-aastase statistika kogumi, mida kogutakse ja levitatakse alates 2009. aastast; nimetatud aastast saab esimene aruandeperiood, ilma et see piiraks konfidentsiaalsusnõuet ning samuti välditakse andmete topeltkogumist ning hoitakse samal ajal tootmiskulud ja aruandluskoormus mõistlikul tasemel.

Iga-aastast tuumaenergia statistika kogumit võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 9

Taastuvenergia ja energia lõpptarbimise statistika

1. Et parandada taastuvenergia ja energia lõpptarbimise statistika kvaliteeti, tagab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikidega, et selline statistika on võrreldav, läbipaistev, üksikasjalik ja paindlik, tehes selleks järgmist:

taastuvenergia statistika saamiseks kasutatava metoodika ülevaatamine, et teha kättesaadavaks täiendavam, asjakohasem ja detailsem statistika iga taastuvenergia allika kohta igal aastal ning kulutasuvalt. Komisjon (Eurostat) esitab ja levitab saadud statistilisi andmeid alates 2010. aastast (vaatlusaasta);

riikide ja ühenduse tasandil kasutatava energia lõpptarbimise statistika (allikad, muutujad, kvaliteet, kulud) kogumise metoodika ülevaatamine ja määramine hetkeolukorra, tehtud uuringute, teostatavuse pilootuuringute ja edaspidi läbiviidavate kulutasuvuse analüüside põhjal ning pilootuuringute ja kulutasuvuse analüüside tulemuste hindamine selleks et määrata lõpptarbimine sektorite ja peamiste kasutusviiside lõikes ning integreerida tulemused järk-järgult statistikasse alates 2012. aastast (vaatlusaasta).

2. Taastuvenergia statistika kogumit võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. Energia lõpptarbimise statistika kogum kehtestatakse ja seda võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 10

Rakendusmeetmed

1. Järgmised käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele:

a)	muudatused andmeallikate loetelus (artikli 3 lõige 3);

b)	muudatused riiklikus statistikas ja kohaldatavates selgitustes või määratlustes (artikli 4 lõige 3);

c)	muudatused edastamise korras (artikli 5 lõige 3);

d)	tuumaenergia statistika kogumi kindlaks määramine ja muutmine (artikli 8 teine lõik);

e)	muudatused taastuvenergia statistikas (artikli 9 lõige 2);

f)	energia lõpptarbimise statistika kindlaks määramine ja muutmine (artikli 9 lõige 3).

2. Täiendavaid vabastusi või erandeid (artikli 5 lõige 4) antakse vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

3. Tuleb arvestada põhimõtet, et lisakulud ja aruandluskoormus jääksid mõistlikesse piiridesse.

Artikkel 11

Komitee

1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 22. oktoober 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET

(1) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. septembri 2008. aasta otsus.

(2) ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

(3) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.

(4) ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.

(5) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65.

(6) ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.

(7) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.

(8) ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 876.

(9) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

(10) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(11) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(12) ELT L 55, 1.3.2005, lk 57.

A LISA

MÕISTETE SELGITUSED

Käesolevas lisas on selgitatud ja määratletud ülejäänud lisades kasutatud mõisteid.

1. GEOGRAAFILISED MÄRKUSED

Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse järgmisi geograafilisi määratlusi.

—	Austraalia ei hõlma ülemereterritooriume.

—	Taani ei hõlma Fääri saari ega Gröönimaad.

—	Prantsusmaa hõlmab Monacot, kuid ei hõlma järgmisi Prantsusmaa ülemereterritooriume: Guadeloupe, Martinique, Guyana, Réunion, Saint Pierre ja Miquelon, Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia, Wallis ja Futuna, Mayotte.

—	Itaalia hõlmab San Marinot ja Vatikani.

—	Jaapan hõlmab Okinawat.

—	Madalmaad ei hõlma Surinamet ega Hollandi Antille.

—	Portugal hõlmab Assoore ja Madeirat.

—	Hispaania hõlmab Kanaari saari, Baleaari saari ning Ceutat ja Melillat.

—	Šveits ei hõlma Liechtensteini.

—	Ameerika Ühendriigid hõlmavad 50 osariiki, Columbia ringkonda, USA Neitsisaari, Puerto Ricot ja Guami.

2. ANDMEKOGUMID

Tootjad on liigitatud tootmisotstarbe järgi:

—	Põhitegevusena tootvad tootjad: nii eraomandis kui ka riigi omandis olevad ettevõtted, kelle põhitegevus on elektri- ja/või soojusenergia tootmine müügiks kolmandatele isikutele.

—	Oma tarbeks tootvad tootjad: nii eraomandis kui ka riigi omandis olevad ettevõtted, mis toodavad elektri- ja/või soojusenergiat kas osaliselt või täielikult oma tarbeks ning see on nende põhitegevust toetav tegevus.

Märkus: komisjon võib mõisteid täpsemalt selgitada, lisades vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele asjakohased viiteid NACE klassifikatsioonile pärast seda, kui on jõustunud nimetatud klassifikatsiooni läbivaatamine.

2.1. Tarne- ja muundamissektorid

Toodang / omamaine toodang

Ammutatud või toodetud kütuse kogused, mis on välja arvutatud pärast inertse materjali võimalikku eemaldamist. Toodang hõlmab tootja poolt tootmisprotsessis (näiteks kütteks või põhi- ja abiseadmete käitamiseks) tarbitud koguseid ning teistele tootjatele muundamise või muu kasutamise jaoks tehtud energiatarneid.

Omamaisus tähendab: tootmist asjaomase riigi ressurssidest.

Import/eksport

Geograafilisi määratlusi vt osast „Geograafilised märkused”.

Kui ei ole määratletud teisiti, osutab „import” riigis tarbitava energiatoote algpäritolule (riigile, kus energiatoode toodeti) ja „eksport” riigile, kus toimub toodetud energiatoote lõplik tarbimine.

Kogus loetakse impordituks või ekspordituks pärast riigi poliitilise piiri ületamist, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte.

Kui ei ole võimalik deklareerida päritolu või sihtkohta, võib kasutada rubriiki „Muu”.

Kui eespool kirjeldatud viisil on kättesaadavad üksnes koguimport ja -eksport, kuid geograafiline jaotus põhineb teistsugusel statistilisel vaatlusel, allikal või mõistel, võivad tekkida statistilised erinevused. Sel juhul tuleb erinevused märkida rubriiki „Muu”.

Rahvusvahelised merepunkrivarud

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele rahvusvahelise laevasõiduga tegelevatele laevadele. Rahvusvaheline laevasõit võib toimuda merel, sisemaa järvedel ja veeteedel ning rannikuvetes. Välja on jäetud:

—	siseriiklikuks laevasõiduks kasutatavate laevade kütusetarbimine. Laevasõidu jaotamine siseriiklikuks ja rahvusvaheliseks peab toimuma lähte- ja sihtsadama, mitte laeva lipu või veesõiduki riikliku kuuluvuse põhjal;

—	kalalaevade kütusetarbimine;

—	relvajõudude kütusetarbimine.

Varude muutused

Riigi territooriumil hoitavate varude avamistaseme ja sulgemistaseme vahelised erinevused.

Kogutarbimine (arvestuslik)

Arvestuslik väärtus, saadud järgmiselt:

omamaine toodang + muudest allikatest + import - eksport - rahvusvahelised merepunkrivarud + varude muutused.

Kogutarbimine (vaatluste põhjal)

Lõpptarbimissektorite kohta läbiviidud vaatlustega tegelikult registreeritud kogus.

Statistilised erinevused

Arvestuslik väärtus, saadud järgmiselt:

arvestuslik kogutarbimine – kogutarbimine vaatluste põhjal.

Hõlmab selliseid muutusi lõpptarbijate varudes, mida ei ole võimalik deklareerida „Varude muutustes”.

Kõikide suurte erinevuste põhjused tuleb ära märkida.

Põhitegevusena tootvad elektrijaamad

Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Vähemalt ühte energia ja soojuse koostootmise üksust omavate elektrijaamade kütusekasutus tuleb deklareerida rubriigis „Põhitegevusena elektrit- ja soojust tootvad koostootmisjaamad”.

Põhitegevusena elektrit- ja soojust tootvad koostootmisjaamad

Elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Põhitegevusena tootvad soojusjaamad

Soojusenergia tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Oma tarbeks tootvad elektrijaamad

Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Vähemalt ühte elektri ja soojuse koostootmise üksust omavate elektrijaamade kütusekasutus tuleb deklareerida rubriigis „Oma tarbeks elektrit ja soojust tootvad koostootmisjaamad”.

Oma tarbeks elektrit- ja soojust tootvad koostootmisjaamad

Kütusekogused, mis vastavad toodetud elektrienergia ning müüdud soojusenergia kogustele.

Oma tarbeks tootvad soojusjaamad

Müüdud soojusenergia kogustele vastavad kütusekogused.

Küttebriketitehased

Kütuste tootmiseks kasutatud kogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Koksiahjud

Koksiahjudes kasutatud kogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Pruunsöe- ja turbabriketitehased

Pruunsöebriketi tootmiseks kasutatud ligniidi või pruunsöe kogused ja turbabriketi tootmiseks kasutatud turbakogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Gaasitehased

Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes gaasi tootmiseks kasutatud kogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Kõrgahjud

Kõrgahjudes muundatud koksisöe ja/või bituumenkivisöe (üldiselt kasutatakse lühendit PCI) ning koksiahju koksi kogused.

Siia ei märgita kütteks ja kõrgahjude käitamiseks (näiteks: kõrgahjugaas) kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Söe veeldamine

Sünteetilise õli tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Naftarafineerimistehased

Naftatoodete tootmiseks kasutatud kogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kütusekoguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Mujal nimetamata – muundamine

Muundamistoiminguteks kasutatud kogused, mis ei ole mujal deklareeritud. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.2. Energiasektor ja lõpptarbimine

Kogu energiasektor

Energiatööstuses maavarade ammutamiseks (kaevandamine, nafta ja gaasi tootmine) või tehastes muundamistegevusteks kasutatud kogused.

Siia ei kuulu teiseks energiavormiks muundatud (deklareerida muundamissektoris) ega nafta-, gaasi- ja söelobri torujuhtmete käitamise toetamiseks kasutatud (deklareerida transpordisektoris) kogused.

Siia kuulub keemiliste ainete tootmine aatomituuma lõhustamise ja termotuumareaktsiooni jaoks ning nende protsesside abil saadavad tooted.

Elektrijaamad, elektri- ja soojuse koostootmisjaamad ning soojusjaamad

Elektrijaamades, elektri- ja soojuse koostootmisjaamades ning soojusjaamades energiana kasutatud kogused.

Söekaevandused

Söekaevandamistööstuses söe kaevandamist ja töötlemist toetavates tegevustes energiana kasutatud kogused.

Šahti rangise elektrijaamades põletatud süsi tuleb deklareerida muundamissektoris.

Küttebriketitehased

Küttebriketitehastes energiana tarbitud kogused.

Koksiahjud

Koksistamistehastes energiana tarbitud kogused.

Pruunsöe- ja turbabriketitehased

Pruunsöe- ja turbabriketitehastes energiana kasutatud kogused.

Gaasitehased/gaasistamistehased

Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes energiana tarbitud kogused.

Kõrgahjud

Kõrgahjudes energiana tarbitud kogused.

Söe veeldamine

Söeveeldamistehastes energiana tarbitud kogused.

Naftarafineerimistehased

Naftarafineerimistehastes energiana tarbitud kogused.

Nafta ja gaasi ammutamine

Nafta ja gaasi ammutamise protsessis ning maagaasitöötlemistehastes kütusena tarbitud kogused.

Ei hõlma torujuhtmetes tekkinud kadusid (deklareerida jaotuskadudena) ega torujuhtmete käitamiseks kasutatud energiakoguseid (deklareerida transpordisektoris).

Kogu lõpptarbimine

Saadud (arvutatud) järgmiselt:

= kogukasutus mitteenergeetilisteks vajadusteks + energia lõpptarbimine (tööstus + transport + muud sektorid)

Ei hõlma muundamiseks tarnitud koguseid, energiatootmisettevõtetes tarbimist ega jaotuskadusid.

Kasutus mitteenergeetilisteks vajadusteks

Erinevates sektorites toorainena kasutatud energiatooted; st tooted, mida ei ole kasutatud kütusena ega muundatud muuks kütuseks.

2.3. Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon

Energia lõpptarbimine

Energia kogutarbimine tööstus-, transpordi- ja muudes sektorites.

Tööstussektor

Siia kuuluvad kütusekogused, mida tööstusettevõtted kasutavad oma põhitegevuste toetamiseks.

Soojusjaamade ning elektri- ja soojuse koostootmisjaamade kohta saab siin deklareerida üksnes neid kütusekoguseid, mida ettevõtted on ise soojuse tootmiseks kasutanud. Müüdava soojuse ning elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused tuleb deklareerida asjakohases muundamissektoris.

Raud ja teras

Keemiatööstus (sealhulgas naftakeemiatööstus)

Keemia- ja naftakeemiatööstus.

Mitteraudmetallid

Mitteraudmetallitööstus.

Mittemetallmineraalid

Klaasi-, keraamika-, tsemendi- ja muu ehitusmaterjali tööstus.

Transpordivahendid

Transpordis kasutatavate seadmete tööstus.

Masinad

Töödeldud metallitooted, masinad ja seadmed, välja arvatud transpordivahendid.

Kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

Välja arvatud energiatootmisettevõtted.

Toit, joogid ja tubakas

Paberimass, paber ja trükkimine.

Siia kuulub salvestisekandjate paljundus.

Puit ja puidutooted (v.a paberimass ja paber)

Ehitus

Tekstiil ja nahk

Mujal nimetamata – tööstus

Tarbimine sektorites, mida eelnev loend ei hõlma.

Transpordisektor

Kõikide veoliikide puhul kasutatud energia olenemata sellest, millises majandussektoris vedu toimub.

Transpordisektor – raudteetransport

Kogu raudteevedudega seotud tarbimine, kaasa arvatud tööstuslikult kasutatavad raudteed.

Transpordisektor – laevasõit sisevetel

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele laevadele, mis ei tegele rahvusvahelise laevasõiduga (vt rahvusvahelisi merepunkrivarusid). Jaotamine siseriiklikuks ja rahvusvaheliseks laevasõiduks peab toimuma lähte- ja sihtsadama, mitte laeva lipu või riikliku kuuluvuse põhjal.

Transpordisektor – maanteetransport

Maanteesõidukite kasutatud kogused.

Kaasa arvatud põllumajandusmasinates maanteedel kasutatud kütus ja maanteesõidukite määrdeõlid.

Välja arvatud paiksetes mootorites kasutatud energia (vt „Muu sektor”), traktorites tarbitud kütus mujal kui maanteedel (vaata „Põllumajandus”), sõjalisel otstarbel kasutatavad maanteesõidukid (vaata „Muu sektor – mujal nimetamata”), teekatetes kasutatud bituumen ja ehitustööplatsidel mootorites kasutatud energia (vaata tööstussektori allsektorit „Ehitus”).

Transpordisektor – torutransport

Gaase, vedelikke, lobri ja muid kaupu transportivate torujuhtmete käitamiseks ja käitamise toetamiseks kasutatud energia.

Sealhulgas pumbajaamades ja torujuhtmete hooldamiseks kasutatud energia.

Välja arvatud energia, mis on kasutatud maagaasi või tööstuslikult toodetud gaasi, kuuma vee või auru transportimiseks jaotusvõrgu torujuhtmete kaudu jaoturitest lõpptarbijani (andmed deklareerida energiasektoris); vee lõplikuks jaotamiseks kodumajapidamistele, tööstustarbijatele, kaubanduslikele ja muudele kasutajatele kulutatud energia (hõlmatud äri ja avalikud teenused all) ja jaoturist lõpptarbijani transportimisel tekkinud kaod (deklareerida jaotuskadudena).

Transpordisektor – rahvusvahelised õhuveod

Rahvusvahelisteks õhuvedudeks kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Õhuvedude jaotamine siseriiklikeks ja rahvusvahelisteks toimub lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal.

Välja arvatud lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareerida kategoorias „Transpordisektor – mujal nimetamata”) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareerida kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata”).

Transpordisektor – siseriiklikud õhuveod

Siseriiklikeks (kaubanduslikeks, era-, põllumajanduslikeks jms) õhuvedudeks tarnitud lennukikütuse kogused.

Sealhulgas kütus, mis on kasutatud muul otstarbel kui lendamiseks, näiteks mootorite stendikatseteks. Õhuvedude jaotamine siseriiklikeks ja rahvusvahelisteks toimub lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal.

Välja arvatud lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareerida kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata”) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareerida kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata”).

Transpordisektor – mujal nimetamata

Transporditegevusteks kasutatud kogused, mis ei ole ühegi rubriigiga hõlmatud.

Sealhulgas lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus ning sadamate lossimisseadmete ja erinevat tüüpi kraanade kütus.

Käesolev rubriik hõlmab seda, mis tuleb deklareerida.

Muud sektorid

Sektorid, mis ei ole eraldi märgitud või ei kuulu energia, tööstuse või transpordi alla.

Muud sektorid – äri ja avalikud teenused

Avaliku ja erasektori ettevõtete ja ametkondade tarbitud kütus.

Muud sektorid – elamumajandus

Deklareerida tuleb kõikides kodumajapidamistes, sealhulgas „palgaliste töötajatega kodumajapidamistes”, tarbitud kütused.

Muud sektorid – põllumajandus ja metsandus

Põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse kategooriasse liigitatud kasutajate tarbitud kütus.

Muud sektorid – kalapüük

Sisemaa-, ranniku- ja süvamerepüügiks tarnitud kütused. Kalapüük peab hõlmama kütuse tarnimist kõikide lippude all sõitvatele laevadele, mis on riigis taastangitud, (sealhulgas rahvusvaheline kalapüük), ja kalatööstuses kasutatud energiat.

Muud sektorid – mujal nimetamata

Need on muude liigitusüksustega hõlmamata tegevused. See kategooria sisaldab kütuse kasutamist sõjalisel otstarbel nii liikuvates kui ka paiksetes tarbimiskohtades (näiteks laevad, õhusõidukid, maanteesõidukid ning eluruumides kasutatud energia), olenemata sellest, kas kütus on tarnitud kõnesoleva riigi sõjaväele või mõne teise riigi sõjaväele. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

3. MUUD MÕISTED

Järgmiste lühendite tähendused:

—	TML: tetrametüülplii

—	TEL: tetraetüülplii

—	SBP: eribensiin

—	LPG: veeldatud naftagaas

—	MGV: maagaasivedelikud

—	LNG: veeldatud maagaas

—	CNG: kokkusurutud maagaas.

B LISA

IGA-AASTANE ENERGIASTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse iga-aastase energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandlusperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1. TAHKED FOSSIILSED KÜTUSED JA TÖÖDELDUD GAASID

1.1. Kasutatavad energiatooted

Kui ei ole määratletud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide järgmiste energiatoodete kohta:

Energiatoode

Määratlus

1.	Antratsiit

Kõrge kütteväärtusega kivisüsi, mida kasutatakse nii tööstuses kui ka elamumajanduses. Tavaliselt sisaldab lenduvat ainet vähem kui 10 % ja on suure süsinikusisaldusega (umbes 90 % seotud süsinikku). Brutokütteväärtus on üle 23 865 kJ/kg (5 700 kcal/kg) niiske tuhavaba proovi puhul.

Koksisüsi

Bituumenkivisüsi, mille kvaliteet võimaldab toota kõrgahjus kasutatavat koksi. Brutokütteväärtus on üle 23 865 kJ/kg (5 700 kcal/kg) niiske tuhavaba proovi puhul.

3.	Muu bituumenkivisüsi (aurusüsi)

Auru tootmiseks kasutatav süsi, mis sisaldab mis tahes bituumensütt, mis ei ole liigitatud koksisöeks ega antratsiidiks. Seda iseloomustab antratsiidist kõrgem lenduva aine osakaal (üle 10 %) ja madalam süsinikusisaldus (alla 90 % seotud süsinikku). Brutokütteväärtus on üle 23 865 kJ/kg (5 700 kcal/kg) niiske tuhavaba proovi puhul. Kui bituumenkivisütt kasutatakse koksiahjudes, tuleb see deklareerida koksisöena.

4.	Subbituminoosne kivisüsi

Mittepaakuv kivisüsi, mille brutokütteväärtus on 17 435 kJ/kg (4 165 kcal/kg) ja 23 865 kJ/kg (5 700 kcal/kg) vahel ning mis sisaldab rohkem kui 31 % lenduvat ainet kuiva mineraalainevaba proovi põhjal.

5.	Ligniit/pruunsüsi

Mittepaakuv süsi, mille brutokütteväärtus on alla 17 435 kJ/kg (4 165 kcal/kg) ja lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba proovi põhjal.

Selles kategoorias tuleb deklareerida toodetud ja vahetult põletatud põlevkivi ja tõrvaliivad. Muudes muundamisprotsessides sisendina kasutatud põlevkivi ja tõrvaliivad tuleb samuti deklareerida selles kategoorias.

Siia kuulub põlevkivist ja tõrvaliivadest muundamisprotsessis tarbitud osa. Põlevkiviõli ja muud veeldamisel saadud tooted tuleb deklareerida iga-aastases õlisid käsitlevas küsimustikus.

Turvas

Taimse päritoluga, kõrge veesisaldusega (kuni 90 % töötlemata kujul), põlev pehme poorne või kokkupressitud ladestus, mida on kerge lõigata ja mille värvus varieerub helepruunist tumepruunini. Siia ei kuulu muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud turvas.

Selle määratlusega ei piirata direktiivis 2001/77/EÜ esitatud taastuvate energiaallikate määratlust ega 2006. aasta IPCC suuniseid kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude kohta.

7.	Küttebrikett

Kivisöe peenosistest valmistatud komposiitkütus, millele on lisatud sideainet. Toodetud küttebriketi kogus võib seetõttu olla veidi suurem muundamisprotsessis tegelikult tarbitud söekogusest.

8.	Koksiahjukoks

Tahke toode, mis on saadud söe (peamiselt koksisöe) karboniseerimisel kõrgel temperatuuril, selles on vähe niiskust ja lenduvat ainet. Koksi kasutatakse peamiselt raua- ja terasetööstuses energiaallikana ja keemilise mõjurina. See kategooria hõlmab peenkoksi ja valukoksi.

Siia kuulub ka poolkoks (tahke toode, mis on saadud koksi karboniseerimisel madalal temperatuuril). Poolkoksi kasutatakse olmekütusena või muundamisettevõttes endas. Rubriik hõlmab ka ligniidist/pruunsöest valmistatud koksi, peenkoksi ja poolkoksi.

Gaasikoks

Gaasitehastes majapidamisgaasi tootmiseks kasutatava kivisöe kõrvalsaadus. Gaasikoksi kasutatakse kütteks.

10.	Kivisöetõrv

Bituumenkivisöe kuivutmise saadus. Söetõrv on söe destilleerimise vedel kõrvalsaadus, mis saadakse söe koksiahjus koksistamisel või valmistatakse pruunsöest (madalal temperatuuril saadud tõrv). Söetõrva edasisel destilleerimisel saadakse mitmesuguseid orgaanilisi tooteid (näiteks benseen, tolueen, naftaleen), mis tavaliselt tuleb deklareerida naftakeemiatööstuse lähteainena.

11.	Pruunsöebriketid

Pruunsöebrikett on ligniidist/pruunsöest kõrgsurvel briketiks pressitud komposiitkütus, millele ei ole lisatud sideainet. Siia kuuluvad turbabrikett, kuivatatud ligniidi peenosakesed ja tolm.

12.	Gaasitehasegaas

Hõlmab kõiki gaasiliike, mis on toodetud riiklikes või eraettevõtetes, mille peamiseks tegevusalaks on gaasi tootmine, transport ja jaotamine. Siia kuuluvad gaasid, mille tootmiseks on kasutatud karboniseerimist (sealhulgas koksiahjudes toodetud gaas ja gaasitehastesse edastatud gaas), täielikku gaasistamist koos naftatoodetega rikastamisega või ilma selleta (veeldatud naftagaas, masuut jms), reformimist ning gaaside ja/või õhu lihtsat segamist, ja mis deklareeritakse real „Teistest allikatest”. Muundamissektoris tuleb deklareerida gaasitehasegaasi kogused, mis on edastatud maagaasivõrgustiku kaudu jaotatava ja tarbitava maagaasi segamiseks.

Muude söegaaside tootmine (st koksiahjugaas, kõrgahjugaas ja hapnikukonverterigaas) tuleb deklareerida neid gaase käsitlevates tulpades, mitte gaasitehaste gaasitoodanguna. Gaasitehastesse edastatud söegaasid tuleb deklareerida (oma tulbas) muundamissektori gaasitehaste real. Gaasitehasegaasi koguhulk, mis on saadud gaasitehastesse edastatud söegaasidest, tuleb deklareerida gaasitehaste gaasitoodangu real.

13.	Koksiahjugaas

On saadud kõrvalsaadusena koksiahjukoksi tootmisel raua- ja terasetootmise jaoks.

14.	Kõrgahjugaas

Saadakse raua- ja terasetööstuses koksi põletamisel kõrgahjus. See kogutakse ja kasutatakse siis kütusena rajatises endas ja muudes terasetööstuse tööprotsessides või vastavate põletusseadmetega elektrijaamades. Kütusekogus tuleb deklareerida brutokütteväärtuse põhjal.

15.	Hapnikkonverterigaas

Terase hapnikkonverteris tootmise kõrvalsaadus, kogutakse ahjust väljastamisel. Gaasi tuntakse ka konverterigaasina, LD-gaasina või BOS-gaasina.

16.

Kivisüsi

Mõiste „kivisüsi” viitab söe brutokütteväärtusele, mis on suurem kui 23 856 kJ/kg (5 700 kcal/kg) niiske tuhavaba proovi puhul ning selle keskmine juhuslik vitriniidipeegeldus on vähemalt 0,6 . Kivisüsi hõlmab kokku energiatooteid 1–3 (antratsiit, koksisüsi ja muu bituumenkivisüsi).

1.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta järgmised andmekogumid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1.2.1. Tarne- ja muundamissektorid

Tootmine

1.1.	sellest: allmaakaevanduses Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi/pruunsöe suhtes.

1.2.	sellest: maapinnal Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi/pruunsöe suhtes.

Muudest allikatest

Koosneb kahest osast:

—	kogutud lobri, vahetooted ja muud halvakvaliteedilisest söest tooted, mida ei saa liigitada söe liigi järgi. Siia kuulub jäätmehunnikutest ja jäätmemahutitest kogutud süsi;

—	kütusetarned, mille tootmine on hõlmatud mõne muu kütuseenergiabilansiga, kuid mille tarbimine toimub söe energiabilansi raames.

2.1.	sellest: naftatoodetest Ei ole kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi/pruunsöe ega turba suhtes. Näiteks naftakoksi lisamine koksisöele koksiahjus.

2.2.	sellest: maagaasist Ei ole kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi/pruunsöe ega turba suhtes. Näiteks maagaasi lisamine gaasitehasegaasile vahetul lõpptarbimisel.

2.3.	sellest: taastuvatest energiaallikatest Ei ole kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi/pruunsöe ega turba suhtes. Näiteks tööstusjäätmed sideainena küttebriketi tootmisel.

Import

Eksport

5.	Rahvusvahelised merepunkrivarud

6.	Varude muutused Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

7.	Kogutarbimine

8.	Statistilised erinevused

9.	Muundamissektor kokku Kütusekogused, mida on kasutatud energia primaarseks või sekundaarseks muundamiseks (näiteks süsi elektri saamiseks, koksiahjugaas elektrienergia saamiseks) või tehisenergiatoodeteks muundamiseks (näiteks koksisüsi koksi saamiseks).

9.1.	sellest: põhitegevusena tootvad elektrijaamad

9.2.	sellest: põhitegevusena tootvad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad

9.3.	sellest: põhitegevusena tootvad soojusjaamad

9.4.	sellest: oma tarbeks tootvad elektrijaamad

9.5.	sellest: oma tarbeks tootvad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad

9.6.	sellest: oma tarbeks tootvad soojusjaamad

9.7.	sellest: küttebriketitehased

9.8.	sellest: koksiahjud

9.9.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

9.10.

sellest: gaasitehased

9.11.

sellest: kõrgahjud

Kõrgahjudes muundatud koksisöe ja/või bituumenkivisöe (üldiselt kasutatakse lühendit PCI) ja koksiahju koksi kogused. Muundamissektoris ei deklareerita kõrgahjude kütteks ja käitamiseks kasutatava kütuse koguseid (näiteks kõrgahjugaas), need kogused deklareeritakse tarbimisena energiasektoris.

9.12.

sellest: söe veeldamine

Põlevkiviõli ja muud veeldamisel saadud tooted tuleb deklareerida käesoleva lisa 4. peatüki kohaselt.

9.13.

sellest: segatud maagaasi jaoks

Maagaasiga segatud söegaaside kogused.

9.14.

sellest: mujal nimetamata – muundamine

1.2.2. Energiasektor

1.	Kogu energiasektor

1.1.	sellest: elektrijaamad, elektri- ja soojuse koostootmisjaamad ning soojusjaamad

1.2.	sellest: söekaevandused

1.3.	sellest: küttebriketitehased

1.4.	sellest: koksiahjud

1.5.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.6.	sellest: gaasitehased

1.7.	sellest: kõrgahjud

1.8.	sellest: naftarafineerimistehased:

1.9.	sellest: söe veeldamine

1.10.

sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Jaotuskaod Transpordil ja jaotamisel ning toodetud gaasi põletamisel tekkinud kaod.

3.	Lõpptarbimine kokku

4.	Kogukasutus energiaga mitteseotud vajadusteks

4.1.	sellest: tööstus-, muundamis- ja energiasektor Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides tööstus-, muundamis- ja energiasektori allsektorites, näiteks söe kasutamine metanooli või ammoniaagi valmistamiseks.

4.1.1.

Alates 4.1, sellest: naftakeemiasektoris

Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks, näiteks söe kasutamine lähteainena väetiste ning muude naftakeemiatoodete tootmisel.

4.2.	Sellest: transpordisektor Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides transpordi allsektorites.

4.3.	Sellest: muud sektorid Energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine järgmistes kategooriates: „Äri ja avalikud teenused”, „Elamumajandus”, „Põllumajandus” ja „Mujal nimetamata – muu”.

1.2.3. Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon

1.	Energia lõpptarbimine

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: raudteetransport

3.2.	sellest: laevasõit sisevetel

3.3.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata – muu

1.2.4. Import ja eksport

Import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi.

Ei ole kohaldatav turba, gaasikoksi, gaasitehasegaasi, koksiahjugaasi, kõrgahjugaasi ega hapnikukonverterigaasi suhtes.

1.2.5. Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid

Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid tuleb deklareerida eraldi elektrijaamade, elektri- ja soojuse koostootmisjaamade ning soojusjaamade puhul.

Need oma tarbeks tootjate sisendid tuleb allpool esitatud tabelis loetletud põhitegevuste puhul eraldi välja tuua:

1.	Energiasektor kokku

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: küttebriketitehased

1.3.	sellest: koksiahjud

1.4.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.5.	sellest: gaasitehased

1.6.	sellest: kõrgahjud

1.7.	sellest: naftarafineerimistehased

1.8.	sellest: söe veeldamine

1.9.	sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: raudteetransport

3.2.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata

1.3. Kütteväärtused

Punktis 1.1 nimetatud energiatoodete puhul tuleb deklareerida nii bruto- kui netokütteväärtus järgmiste põhiliste andmekogumite puhul.

Ei ole kohaldatav gaasitehasegaasi, koksiahjugaasi, kõrgahjugaasi ega hapnikukonverterigaasi suhtes:

Tootmine

Import

Eksport

4.	Kasutatud koksiahjudes

5.	Kasutatud kõrgahjudes

6.	Kasutatud põhitegevusena tootvates elektrijaamades, elektri- ja soojuse koostootmisjaamades ning soojusjaamades

7.	Kasutatud tööstuses

8.	Kasutatud muul otstarbel

1.4. Tootmine ja varud söekaevandustes

Kohaldatav üksnes kivisöe ja ligniidi/pruunsöe suhtes.

Deklareerida tuleb järgmised kogused:

1.	Tootmine allmaakaevanduses

2.	Tootmine maapinnal

3.	Muudest allikatest

4.	Varud perioodi lõpus

4.1.	sellest: kaevanduste varud

1.5. Mõõtühikud

1.	Energiakogused

103 tonni

Erand: gaaside puhul (gaasitehasegaas, kõrgahjugaas, hapnikukonverterigaas) mõõdetakse vahetult energiasisaldust ja mõõtühikuks on seetõttu teradžaul – TJ (brutokütteväärtuse põhjal).

2.	Kütteväärtused

MJ/tonn

1.6. Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

2. MAAGAAS

2.1. Hõlmatud energiatooted

Neid andmeid kogutakse maagaasi kohta, mis sisaldab maa-alustes maardlates veeldatud või gaasilises olekus esinevaid gaase, mis koosnevad peamiselt metaanist.

Hõlmatud on nii „vabad” gaasid, mis pärinevad üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest gaasimaardlatest, kui ka koos toornaftaga toodetud naftakõrvalgaasid ning metaan, mis on kogutud söekaevandustest (kaevandusgaas) või söe vahekihtidest (söe vahekihtide gaas).

Siia ei kuulu biomassi anaeroobse laagerdumise käigus tekkinud gaasid (näiteks olmejäätmetest või reoveest saadud gaas).

2.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

2.2.1. Tarne- ja muundamissektorid

Järgmiste andmekogumite puhul tuleb deklareeritavad kogused väljendada nii mahu- kui energiaühikutes, deklareerides ka nende bruto- ja netokütteväärtused:

Omamaine toodang

Kogu kuiv turustuskõlblik toodang riigi piires, sealhulgas ka avameretoodang. Toodangut mõõdetakse pärast puhastamist ja maagaasivedelike ning väävli eraldamist.

Välja on jäetud ammutamiskaod ning tagasipumbatud, väljalastud ja ärapõletatud gaasi kogused.

Hõlmab maagaasitööstuses kasutatud koguseid: gaasi ammutamisel, torujuhtmevõrgustikus ja töötlemistehastes.

1.1.	sellest: naftakõrvalgaas Toornafta kõrvalsaadusena toodetud maagaas.

1.2.	sellest: vaba gaas Maagaas, mis pärineb üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest maardlatest.

1.3.	sellest: kaevandusgaas Söekaevandustes ja söe vahekihtidest toodetud metaan, mis transporditakse torujuhtmete kaudu maapinnale ja tarbitakse söekaevandustes või edastatakse torujuhtmete kaudu tarbijatele.

2.	Muudest allikatest Maagaasiga segatud kütus, mida tarbitakse seguna.

2.1.	sellest: naftatoodetest Veeldatud naftagaas, mida kasutatakse kvaliteediomaduste, näiteks soojasisalduse, parandamiseks.

2.2.	sellest: söest tööstuslikult toodetud gaas maagaasiga segamiseks

2.3.	sellest: taastuvatest energiaallikatest biogaas segamiseks maagaasiga

Import

Eksport

5.	Rahvusvahelised merepunkrivarud

6.	Varude muutused Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

7.	Kogutarbimine

8.	Statistilised erinevused Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

Varutav gaas: varud avamisel ja sulgemisel

Mis tahes sisend-väljundtsükli kestel tarnimiseks kättesaadavad gaasikogused. See viitab erihoidlatesse kogutavale maagaasile (tühjendatud gaasi ja/või naftamaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus, mitmesugused tühimikud või muu) ning veeldatud maagaasi hoidlatele. Välja jäetakse puhvergaas.

Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

10.	Väljalastud gaas Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes vabasse õhku lastud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

11.	Ärapõletatud gaas Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes ärapõletatud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

12.	Muundamissektor kokku Energia primaarseks või sekundaarseks muundamiseks (näiteks maagaas elektri saamiseks) või tehisenergiatoodeteks muundamiseks (näiteks maagaas metanooliks) kasutatud kogused.

12.1.

sellest: põhitegevusena tootvad elektrijaamad

12.2.

sellest: oma tarbeks tootvad elektrijaamad

12.3.

sellest: põhitegevusena tootvad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad

12.4.

sellest: oma tarbeks tootvad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad

12.5.

sellest: põhitegevusena tootvad soojusjaamad

12.6.

sellest: oma tarbeks tootvad soojusjaamad

12.7.

sellest: gaasitehased

12.8.

sellest: koksiahjud

12.9.

sellest: kõrgahjud

12.10.

sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

Vedelikeks muundamise lähteainena kasutatud maagaasi kogused, näiteks metanooli tootmise protsessis metanooliks muundatava kütuse kogused.

12.11.

sellest: mujal nimetamata – muundamine

2.2.2. Energiasektor

1.	Energiasektor kokku

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.	sellest: naftarafineerimistehaste sisend

1.4.	sellest: koksiahjud

1.5.	sellest: kõrgahjud

1.6.	sellest: gaasitehased

1.7.	sellest: elektrijaamad, elektri- ja soojuse koostootmisjaamad ning soojusjaamad

1.8.	sellest: veeldamine (veeldatud maagaas) või gaasistamine

1.9.	sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

1.10.

sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Kaod jaotamisel ja transpordil

2.2.3. Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon

Maagaasi tarbimine tuleb deklareerida nii energiana kasutamise kui ka (kui see on kohaldatav) energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamise osas eraldi kõikide järgmiste andmekogumite puhul:

1.	Lõpptarbimine kokku Selles rubriigis deklareeritakse eraldi energia lõpptarbimine ja energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine.

2.	Transpordisektor

2.1.	sellest: maanteetransport Hõlmab nii rõhu all olevat maagaasi kui biogaasi.

2.1.1.

sellest: biogaasi osa maanteetranspordis

2.2.	sellest: torutransport

2.3.	sellest: mujal nimetamata – transport

3.	Tööstussektor

3.1.	sellest: raud ja teras

3.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

3.3.	sellest: mitteraudmetallid

3.4.	sellest: mittemetallmineraalid

3.5.	sellest: transpordivahendid

3.6.	sellest: masinad

3.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

3.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

3.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

3.10.

sellest: puit ja puidutooted

3.11.

sellest: ehitus

3.12.

sellest: tekstiil ja nahk

3.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata – muu

2.2.4. Import ja eksport

Deklareerida tuleb nii kogu maagaasikogus kui ka veeldatud maagaasi osa selles iga päritoluriigi kohta impordi puhul ja sihtriigi kohta ekspordi puhul.

2.2.5. Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid

Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid tuleb deklareerida eraldi oma tarbeks tootvate elektrijaamade, elektri- ja soojuse koostootmisjaamade ning soojusjaamade puhul.

Sisendeid kohaldatakse järgmiste rajatiste või tegevuste puhul:

1.	Energiasektor kokku

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.	sellest: naftarafineerimistehaste sisendid

1.4.	sellest: koksiahjud

1.5.	sellest: gaasitehased

1.6.	sellest: kõrgahjud

1.7.	sellest: veeldamis- (veeldatud maagaasi) ja gaasistamistehased

1.8.	sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

1.9.	sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: torutransport

3.2.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata

2.2.6. Gaasihoidlate mahutavus

1.	Nimi Gaasihoidla paiknemiskoha nimi.

2.	Liik Hoidla liik, näiteks tühjendatud gaasimaardla, soolakaevandus jne.

3.	Tegelik mahutavus Gaasihoidla kogumahutavus, millest on lahutatud puhvergaas. Puhvergaas on gaas, mille kogumaht on pidevalt vajalik maa-aluses hoidlas küllaldase rõhu hoidmiseks ning tarnimiskiiruse tagamiseks väljastustsükli jooksul.

4.	Tippvõimsus Maksimaalselt võimalik ööpäevas väljastatav gaasikogus.

2.3. Mõõtühikud

1.	Energiakogused

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse maagaasi kogused energiasisaldusena teradžaulides, st TJ-des brutokütteväärtuse põhjal.

Kui nõutakse füüsilisi koguseid, on mõõtühikuks 106 m3 võrdlusgaasi tingimustel (15 oC; 101,325 kPa).

2.	Kütteväärtused

KJ/m3 võrdlusgaasi tingimustel (15 oC; 101,325 kPa).

3.	Hoidla tegelik mahutavus

106 m3 võrdlusgaasi tingimustel (15 oC; 101,325 kPa).

4.	Tippvõimsus

106 m3/päevas võrdlusgaasi tingimustel (15 oC; 101,325 kPa).

2.4. Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

3. ELEKTER JA SOOJUS

3.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab soojust ja elektrit.

3.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas peatükis puudub. 1., 2., 4. ja 5. peatükis osutatud määratlusi ja ühikuid kohaldatakse energiatoodete suhtes, mis kuuluvad tahkete kütuste ja tööstuslikult toodetud gaaside, maagaasi, nafta ja naftatoodete, taastuvate energiaallikate ning jäätmetest toodetud energia hulka.

3.2.1. Tarne- ja muundamissektorid

Elektri ja soojuse andmekogumite suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis järgmisi erimääratlusi.

—	Elektri kogutoodang: kõikide kõnealuste generaatoragregaatide elektrienergiatoodang kokku (sealhulgas pumpelektrijaamad), mõõdetud peageneraatorite väljundklemmidel.

—

Soojusenergia kogutoodang: seadmestiku abil toodetud kogusoojus, sealhulgas rajatiste kuuma vedelikku kasutavates abiseadmetes kasutatud soojus (ruumide küte, vedelkütuse soojendamine jms) ja kaod seadmestiku/võrgu soojusvahetuses, samuti keemilise protsessi käigus saadud soojus, mida kasutatakse ühe primaarenergia vormina.

—	Elektrienergia netotoodang: elektri kogutoodangust on maha arvatud generaatori abiseadmete poolt tarvitatud energia ja kaod peageneraatori transformaatorites.

—	Soojusenergia netotoodang: jaotussüsteemi tarnitud soojus väljamineva ja sissetuleva voo mõõtmise põhjal.

Järgmises tabelis nimetatud andmekogumid tuleb deklareerida eraldi põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb deklareerida elektri ja soojuse nii bruto- kui ka netotoodang üksnes elektrijaamade puhul, vajaduse korral eraldi elektri- ja soojuse koostootmisjaamade ning üksnes soojusjaamade puhul järgmiste andmekogumite jaoks:

1.	Tootmine kokku

1.1.	sellest: tuumaenergia

1.2.	sellest: hüdroenergia

1.2.1.

sellest: see osa hüdroenergiast, mis on toodetud pumpelektrijaamades

1.3.	sellest: geotermaalenergia

1.4.	sellest: päikeseenergia

1.5.	sellest: loodete, lainete ja ookeani energia

1.6.	sellest: tuuleenergia

1.7.	sellest: põlevkütused Kütused, mis süttivad ja põlevad, st reageerides hapnikuga tekitavad temperatuuri olulise tõusu, ning mida põletatakse vahetult elektri ja/või soojuse tootmiseks.

1.8.	sellest: soojuspumbad Soojuspumba soojusväljund üksnes siis, kui soojust müüakse kolmandale isikutele (st juhtudel, kui tootmine toimub muundamissektoris).

1.9.	sellest: elektriboilerid Elektriboilerites toodetud soojakogused, kui toodang müüakse kolmandatele isikutele.

1.10.

sellest: keemilistes protsessides eraldunud soojus

Soojus, mis pärineb energiasisendita keemilistest protsessidest, näiteks keemiline reaktsioon.

Välja arvatud jäätmetest energiat tarbiva protsessi abil saadud soojus, mis tuleb deklareerida vastavast kütusest toodetud soojusena.

1.11.

sellest: muud allikad – elekter (täpsustada)

Järgmises tabelis nimetatud andmekogumid tuleb deklareerida kogusummana, esitades andmed vajadusel eraldi elektri- ja soojusenergia kohta. Järgmise tabeli kolme esimese andmekogumi puhul peavad kogused olema välja arvutatud eelmistes tabelites deklareeritud väärtuste alusel ning olema nendega võrreldavad.

1.	Brutotoodang kokku

2.	Ettevõtte omakasutus

3.	Netotoodang kokku

4.	Import Vaata ka selgitust punktis 5, mis käsitleb eksporti.

5.	Eksport Elektrikogus loetakse impordituks või ekspordituks, kui see on ületanud riigi poliitilise piiri, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Kui toimub elektrienergia transiit läbi teatava riigi, tuleb see kogus deklareerida nii impordina kui ekspordina.

6.	Kasutatud soojuspumpades

7.	Kasutatud elektritoitega auruboilerites

8.	Kasutatud pumpelektrijaamades

9.	Kasutatud elektri tootmiseks

10.

Tarnitud energia

Elektri puhul: riigi kõikide elektrijaamade elektrienergia netotoodangu summa, millest on lahutatud kogus, mida on samal ajal kasutatud soojuspumpade, elektritoitega auruboilerite, pumpamise jaoks ning millest on maha arvatud või millele on lisatud eksport välisriikidesse või import välisriikidest.

Soojuse puhul: riigi kõikide soojusenergiat tootvate ettevõtete puhul müügiks ettenähtud netotoodangute summa, millest on lahutatud elektri tootmiseks kasutatud soojus ning millest on lahutatud või millele on liidetud eksport välismaale või import välismaalt.

11.	Kaod edastamisel ja jaotamisel Kõik elektri- ja soojusenergia kaod transpordil ja jaotamisel. Elektrienergia puhul kuuluvad siia kaod transformaatorites, mida ei peeta elektrijaamade lahutamatuks osaks.

12.	Kogutarbimine (arvestuslik)

13.	Statistilised erinevused

14.	Kogutarbimine (vaatlustel põhinev)

Toodetud elekter, müüdud soojus ja kasutatud kütusekogused, sealhulgas nende vastav koguenergia (arvutatud netokütteväärtuse põhjal, välja arvatud maagaasi puhul, mille koguenergia arvutatakse brutokütteväärtuse põhjal), mis on saadud allpool loetletud põlevkütustest, tuleb deklareerida eraldi põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul. Nende kahe ettevõtteliigi puhul tuleb vajaduse korral deklareerida eraldi elektri- ja soojusetootmine (üksnes) elektrit tootvates elektrijaamades, elektri- ja soojuse koostootmisjaamades ning (üksnes) soojust tootvates soojusjaamades.

1.	Tahked kütused ja tööstuslikult toodetud gaasid:

1.1.	Antratsiit

1.2.

Koksisüsi

1.3.	Muu bituumenkivisüsi (aurusüsi)

1.4.	Subbituminoosne kivisüsi

1.5.	Ligniit/pruunsüsi

1.6.

Turvas

1.7.	Küttebrikett

1.8.	Koksiahjukoks

1.9.

Gaasikoks

1.10.

Kivisöetõrv

1.11.

Pruunsöebriketid

1.12.

Gaasitehasegaas

1.13.

Koksiahjugaas

1.14.

Kõrgahjugaas

1.15.

Hapnikukonverterigaas

2.	Nafta ja naftasaadused:

2.1.

Toornafta

2.2.	Maagaasivedelikud

2.3.	Rafineerimistehase gaas

2.4.	Veeldatud naftagaas

2.5.

Ligroiin

2.6.	Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus

2.7.	Muu petrooleum

2.8.	Gaasi- ja diisliõli (kütteõli destillaat)

2.9.	Raske kütteõli (masuut)

2.10.

Bituumen (sealhulgas bituumeni vesiemulsioon)

2.11.

Naftakoks

2.12.

Muud naftasaadused

Maagaas

4.	Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ja jäätmetest toodetud energia

4.1.	Tööstusjäätmed (taastumatud)

4.2.	Olmejäätmed (taastuvad)

4.3.	Olmejäätmed (taastumatud)

4.4.	Puit, puidujäätmed ja muud tahked jäätmed

4.5.	Prügilagaas

4.6.	Reoveesetete gaas

4.7.	Muu biogaas

4.8.	Vedelad biokütused

3.2.2. Elektri ja soojuse tarbimine energiasektoris

1.	Energiasektor kokku Välja arvatud ettevõtete omakasutus, milleks on energia kasutamine pumpelektrijaamades, soojuspumpades ja elektriboilerites.

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.	sellest: küttebriketitehased

1.4.	sellest: koksiahjud

1.5.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.6.	sellest: gaasitehased

1.7.	sellest: kõrgahjud

1.8.	sellest: naftarafineerimistehased

1.9.	sellest: tuumaenergiatööstus

1.10.

sellest: söeveeldamistehased

1.11.

sellest: veeldamis- (veeldatud maagaas) / gaasistamistehased

1.12.

sellest: gaasistamistehased (biogaas)

1.13.

sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

1.14.

sellest: mujal nimetamata – energia

3.2.3. Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon

1.	Tööstussektor

1.1.	sellest: raud ja teras

1.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

1.3.	sellest: mitteraudmetallid

1.4.	sellest: mittemetallmineraalid

1.5.	sellest: transpordivahendid

1.6.	sellest: masinad

1.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

1.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

1.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

1.10.

sellest: puit ja puidutooted

1.11.

sellest: ehitus

1.12.

sellest: tekstiil ja nahk

1.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

2.	Transpordisektor

2.1.	sellest: raudteetransport

2.2.	sellest: torutransport

2.3.	sellest: mujal nimetamata – transport

3.	Elamumajandussektor

4.	Äri ja avalikud teenused

5.	Põllumajandus ja metsandus

Kalapüük

7.	Mujal nimetamata – muu

3.2.4. Import ja eksport

Elektri ja soojuse tootmiseks kasutatud energia import ja eksport riikide lõikes.

3.2.5. Elektrienergia netotoodang ja oma tarbeks toodetava soojusenergia netotoodang

Elektrienergia netotoodang ning elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate soojusenergia netotoodang tuleb deklareerida elektri- ja soojuse koostootmisjaamade, eraldi (üksnes) elektrit tootvate elektrijaamade ja (üksnes) soojust tootvate soojusjaamade lõikes järgmiste ettevõtete ja tegevuste puhul:

1.	Energiasektor kokku

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.	sellest: küttebriketitehased

1.4.	sellest: koksiahjud

1.5.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.6.	sellest: gaasitehased

1.7.	sellest: kõrgahjud

1.8.	sellest: naftarafineerimistehased:

1.9.	sellest: söeveeldamistehased

1.10.

sellest: veeldamis- (veeldatud maagaas) / gaasistamistehased

1.11.

sellest: gaasistamistehased (biogaas)

1.12.

sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

1.13.

sellest: puusöetehased

1.14.

sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Kõik muud sektorid: identne andmekogumite loeteluga jaotises 3.2.3 „Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon”.

3.2.6. Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid

Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid tuleb deklareerida eraldi oma tarbeks tootvate elektrijaamade, elektri- ja soojuse koostootmisjaamade ning soojusjaamade puhul.

Oma tarbeks tootjate tarbitud tahke kütuse ja tööstuslikult toodetud gaasi kogused tuleb deklareerida järgmiste energiatoodete puhul: antratsiit, koksisüsi, muu bituumenkivisüsi, subbituminoosne kivisüsi, ligniit/pruunsüsi, turvas, küttebrikett, koksiahjukoks, gaasikoks, söetõrv, pruunsöe- ja turbabriketid, gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, hapnikukonverterigaas. Nende sisendkogused tuleb deklareerida järgmistel tegevusaladel tegutsevate ettevõtete puhul:

1.	Energiasektor kokku

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: küttebriketitehased

1.3.	sellest: koksiahjud

1.4.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.5.	sellest: gaasitehased

1.6.	sellest: kõrgahjud

1.7.	sellest: naftarafineerimistehased

1.8.	sellest: söe veeldamine

1.9.	sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: raudteetransport

3.2.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata

Oma tarbeks tootjate tarbitud naftatoodete kogused tuleb deklareerida järgmiste energiatoodete puhul: toornafta, maagaasivedelikud, rafineerimistehase gaas, veeldatud naftagaas, ligroiin, petrooleumi tüüpi reaktiivkütus, muu petrooleum (destilleeritud kütteõli), masuut, bituumen (sealhulgas bituumeni vesiemulsioon), naftakoks ja muud naftasaadused. Nende sisendkogused tuleb deklareerida järgmistel tegevusaladel tegutsevate ettevõtete puhul:

1.	Energiasektor kokku

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.	sellest: koksiahjud

1.4.	sellest: kõrgahjud

1.5.	sellest: gaasitehased

1.6.	sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: torutransport

3.2.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata

Oma tarbeks tootjate kasutatud maagaasi kogused tuleb deklareerida järgmistel tegevusaladel tegutsevate ettevõtete puhul:

1.	Energiasektor kokku

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.	sellest: naftarafineerimistehaste sisendid

1.4.	sellest: koksiahjud

1.5.	sellest: gaasitehased

1.6.	sellest: kõrgahjud

1.7.	sellest: veeldamis- (veeldatud maagaasi) ja gaasistamistehased

1.8.	sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

1.9.	sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: torutransport

3.2.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata

Oma tarbeks tootjate kasutatud taastuvenergia ja jäätmetest saadud energia kogused tuleb deklareerida järgmiste energiatoodete puhul: geotermaalenergia, päikeseenergia, tööstusjäätmed (taastumatu energia), olmejäätmed (taastuvenergia), olmejäätmed (taastumatu energia), puit / puidujäätmed / muud tahked jäätmed, prügilagaas, reoveesetete gaas, muu biogaas ja vedelad biokütused. Nende sisendkogused tuleb deklareerida järgmistel tegevusaladel tegutsevate ettevõtete puhul:

1.	Energiasektor kokku

1.1.	sellest: gaasistamistehased

1.2.	sellest: söekaevandused

1.3.	sellest: küttebriketitehased

1.4.	sellest: koksiahjud

1.5.	sellest: naftarafineerimistehased

1.6.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.7.	sellest: gaasitehased

1.8.	sellest: kõrgahjud

1.9.	sellest: puusöetehased

1.10.

sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: raudteetransport

3.2.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata

3.3. Liigendatud andmed elektri ja soojuse tootmise kohta

3.3.1. Maksimaalne elektritootmise netovõimsus ja tippkoormus

Tootmisvõimsus tuleb deklareerida kõnesoleva aruandlusaasta 31. detsembril.

See hõlmab elektri tootmise võimsust nii (üksnes) elektrit tootvates jaamades kui elektri- ja soojuse koostootmisjaamades.

Maksimaalne elektritoodangu netovõimsus on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: s.o vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis kõikide jaamade üheaegsel töötamisel. Tippkoormust määratletakse kui võrgu või riigi kõikide võrkude edastatava või nendes neelduva võimsuse suurimat väärtust.

Järgmises tabelis loetletud andmekogumid tuleb deklareerida ainult võrgu jaoks:

Kokku

2.	Tuumaenergia

3.	Hüdroenergia

3.1.	sellest: pumpelektrijaamad

4.	Geotermaalenergia

5.	Päikeseenergia

6.	Loodete, lainete ja ookeani energia

7.	Tuuleenergia

8.	Põlevkütused

8.1.	sellest: aur

8.2.	sellest: sisepõlemine

8.3.	sellest: gaasiturbiinid

8.4.	sellest: kombineeritud tsükkel

8.5.	sellest: muu Deklareerimise korral määratleda täpsemalt.

9.	Tippkoormus

10.	Kättesaadav tootmisvõimsus tippkoormuse ajal

11.	Tippkoormuse esinemise kuupäev ja kellaaeg

3.3.2. Põlevkütustest saadav suurim võimalik elektri netotoodang

Põlevkütustest saadav suurim võimalik elektri netotoodang tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootjate puhul eraldi kõikide alljärgnevas tabelis loetletud ühel või mitmel kütusel töötava tootmisettevõtte liikide puhul. Mitmel kütusel töötava tootmisettevõtte puhul tuleb märkida primaarkütus, samuti alternatiivsed kütused erinevate tootmisettevõtteliikide puhul.

1.	Ühe kütusega töötavad tootmisettevõtted:

1.1.	Köetakse söe või söetoodetega Siia kuulub koksiahju-, kõrgahju- ja hapnikukonverterigaasi tootmisvõimsus.

1.2.	Köetakse vedelkütustega Siia kuulub rafineerimistehase gaasi tootmisvõimsus.

1.3.	Köetakse maagaasiga Siia kuulub gaasitehasegaasi tootmisvõimsus.

1.4.	Köetakse turbaga

1.5.	Köetakse põlevate taastuvkütustega ja jäätmetega

2.	Mitme kütusega töötavad tootmisettevõtted, tahke ja vedelkütus

3.	Mitme kütusega töötavad tootmisettevõtted, tahke kütus ja maagaas

4.	Mitme kütusega töötavad tootmisettevõtted, vedelkütus ja maagaas

5.	Mitme kütusega töötavad tootmisettevõtted, tahke- ja vedelkütused ning maagaas

Mitme kütusega töötavad küttesüsteemid hõlmavad üksnes selliseid seadmeid, milles on võimalik jätkuvalt põletada rohkem kui ühte liiki kütust. Neid tootmisettevõtteid, kus on erinevate kütuste põletamiseks erinevad seadmed, ei saa liigitada asjakohasesse ühe kütusega töötavate tootmisettevõtete kategooriasse.

3.4. Mõõtühikud

1.	Energiakogused

Elekter: GWh

Soojus: TJ

Tahked kütused ja tööstuslikult toodetud gaasid: kohaldatakse käesoleva lisa 1. peatüki mõõtühikuid.

Maagaas: kohaldatakse käesoleva lisa 2. peatüki mõõtühikuid.

Nafta ja naftasaadused: kohaldatakse käesoleva lisa 4. peatüki mõõtühikuid.

Taastuvkütused ja jäätmed: kohaldatakse käesoleva lisa 5. peatüki mõõtühikuid.

2.	Tootmisvõimsus

Elektrienergia tootmisvõimsus: MWe

Soojusenergia tootmisvõimsus: MWt

3.5. Erandid ja vabastused

Prantsusmaale on soojust käsitlevate andmekogumite deklareerimise osas tehtud erand. See erand kehtib ainult niikaua, kuni Prantsusmaa on võimeline aruande esitama, ning mitte mingil juhul kauem kui 4 aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

4. NAFTA JA NAFTASAADUSED

4.1. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole määratletud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide järgmiste energiatoodete kohta:

Energiatoode

Määratlus

Toornafta

Toornafta on looduslik mineraalõli, mis koosneb süsivesinike ja nendega seotud lisandite (näiteks väävel) segust. Tavalise pinnatemperatuuri ja rõhu juures on toornafta vedelas olekus ning selle füüsikalised omadused (tihedus, viskoossus jne) võivad olla väga erinevad. Käesolev kategooria hõlmab maardla- või puuraugukondensaati, mis on toodetud kaubandusliku toornafta vooga kaasnevast naftakõrvalgaasist või vabast gaasist.

2.	Maagaasivedelikud

Maagaasivedelikud on vedelad või veeldatud süsivesinikud, mis saadakse maagaasist eraldusrajatistes või gaasitöötlemistehastes. Maagaasivedelikud hõlmavad etaani, propaani, butaani (tavaline ja iso-), (iso-)pentaani või pentaani ja raskemaid süsivesinikke (nimetatakse mõnikord looduslikuks bensiiniks või tehasekondensaadiks).

3.	Rafineerimistehaste lähteaine

Rafineerimistehaste lähteaine on edasiseks töötlemiseks ette nähtud töödeldud õli (näiteks otsedestilleeritud kütteõli või vaakumgaasiõli), kuid mitte segud. Edasisel töötlemisel muundatakse see üheks või mitmeks komponendiks ja/või valmistoodeteks. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstuselt rafineerimistööstusele tagastatavad tooteid (näiteks pürolüüsbensiin, C4 fraktsioonid, gaasiõli ja kütteõli fraktsioonid).

4	Lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid

Lisandid on muud kui süsivesinikkomponendid, mida tootele lisatakse või tootega segatakse kütuse omaduste muutmiseks (oktaaniarv, tsetaaniarv, omadused madalatel temperatuuridel jne):

—	sellised orgaanilised hapnikuühendid nagu alkoholid (metanool, etanool), eetrid (sellised nagu MTBE (metüül-tert-butüüleeter), TAME (amüül-tert-metüüleeter);

—	estrid (näiteks rapsiseemned või dimetüülester jne);

—	keemilised komponendid (sellised nagu TML, TEL ja pesuained).

Märkus: selles kategoorias deklareeritavate lisandite / orgaaniliste hapnikuühendite kogused (alkoholid, eetrid, estrid ja muud keemilised ühendid) peavad olema seostatud kogustega, mis on ette nähtud segamiseks kütustega või kasutamiseks kütustena.

4.1.	sellest: biokütused

Biobensiin ja biodiislikütused: kohaldatakse 5. peatüki „Taastuvad energiaallikad ja jäätmetest toodetud energia” määratlusi.

Selles rühmas deklareeritud vedela biokütuse kogused on seotud biokütusega, mitte nende vedelike kogumassiga, millega biokütused on segatud.

Ei hõlma kauplemist biokütustega, mis ei ole segatud transpordivahendite kütustega (st puhtad); need kütusekogused tuleb deklareerida 5. peatüki kohaselt. Biokütused, mida kauplemisel käsitatakse transpordikütuste hulka kuuluvatena, tuleb deklareerida asjakohase toote juures, näidates ära biokütuse osakaalu.

5.	Muud süsivesinikud

Tõrvaliivast saadud sünteetiline toorõli, kivisöeõli jms, söe veestamisel saadud vedelikud (vt 1. peatükk), maagaasist bensiini valmistamisel tekkinud vedelikud (vt 2. peatükk), vesinik ja emulgeeritud õlid (nt bituumeni vesi-emulsioon).

Ei hõlma põlevkivi tootmist, millele kohaldatakse 1. peatükki.

Põlevkivi tootmine (sekundaartoode) tuleb deklareerida rubriigi „Muud vesinikkarbonaadid” jaotises „Muud süsivesinike kategooriad”.

6.	Rafineerimistehase gaas (veeldamata)

Rafineerimistehase gaas sisaldab mittekondenseeruvate gaaside segu, mis koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja olefiinist, mis on saadud toornafta destilleerimisel või naftatoodete töötlemisel (näiteks krakkimine) rafineerimistehastes. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstusest tagastatavad gaasid.

Etaan

Looduslikult gaasilises olekus, koosneb hargnemata ahelaga süsivesinikest (C2H6), eraldatakse maagaasist ja rafineerimistehase gaasivoolust.

8.	Veeldatud naftagaas

Veeldatud naftagaas on kerge parafiinne süsivesinik, mis on saadud rafineerimisprotsessis, toornafta stabiliseerimisel ja maagaasi töötlemise tehastes. Koosneb põhiliselt propaanist (C3H8) ja butaanist (C4Hl0) või nende kahe segust. Võib ka sisaldada propüleeni, butüleeni, isopropüleeni ja isobutüleeni. Veeldatud naftagaas on tavaliselt surve all veeldatud transportimise ja ladustamise jaoks.

Ligroiin

Ligroiin on naftakeemiatööstuse lähteaine (näiteks etüleeni või aromaatsete ühendite tootmisel) või kasutatakse seda rafineerimistehastes bensiini tootmisel reformimise ja isomeerimise abil.

Ligroiin sisaldab aineid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 30 oC – 210 oC või osas sellest vahemikust.

10.	Mootoribensiin

Mootoribensiin koosneb kergete süsivesinike segust, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 35 oC – 215 oC. Seda kasutatakse mandril kasutatavates sädesüütega sisepõlemismootorites. Mootoribensiin võib sisaldada lisaaineid, orgaanilisi hapnikuühendeid, oktaaniarvu tõstjaid, sealhulgas selliseid pliiühendeid, nagu tetraetüül- või tetrametüülpliid.

Hõlmab mootoribensiini segatavaid komponente (välja arvatud lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid), näiteks alkülaate, isomeraate, krakitud bensiini, mis on ette nähtud kasutamiseks valmis mootoribensiinina.

10.1.

sellest: biobensiin

Kohaldatakse 5. peatüki „Taastuvad energiaallikad ja jäätmetest toodetud energia” määratlusi.

11.	Lennukibensiin

Mootoribensiin spetsiaalselt lennukite kolbmootoritele, mootorile sobiva oktaaniarv, külmumispunkt -60 oC ja destilleerimispiirid tavaliselt 30 oC ja 180 oC.

12.	Bensiini tüüpi reaktiivkütus (ligroiini tüüpi reaktiivkütus või JP4)

Siia kuuluvad kõik kerged süsivesinikõlid, mida kasutatakse lennukite turbiinajamites, destillatsioonipiirid on 100 oC ja 250 oC. Arvutatakse petrooleumi ja bensiini või tööstusliku bensiini sellisel segamisel, et aromaatsete ühendite sisaldus ei ületa 25 % massist ja aururõhk on vahemikus 13,7 kPa ja 20,6 kPa.

13.	Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus

Lennukite turbiinajamites kasutatav destillaat. Tal on petrooleumiga samasugused destillatsioonipiirid: 150 oC ja 300 oC (tavaliselt mitte üle 250 oC) ja samasugune leekpunkt. Lisaks on tal eriomadusi (näiteks külmumispunkt), mille on määranud Rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsioon (IATA).

Siia kuuluvad petrooleumi segatavad komponendid.

14.	Muu petrooleum

Rafineeritud petrooleumi destillaat, mida kasutatakse väljaspool õhutranspordisektorit. Destilleeritakse temperatuurivahemikus 150 oC – 300 oC.

15.	Gaasi- ja diisliõli (kütteõli destillaat)

Gaasi-/diisliõli on eeskätt vahedestillaat, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 180 oC – 380 oC. Siia kuuluvad segatavad komponendid. Saadaval on erineva kasutusotstarbega liike:

15.1.

sellest: transpordivahendites kasutatav diislikütus

Diiselmootoriga maanteesõidukites (autod, veoautod jms) kasutatav diisliõli, tavaliselt madala väävlisisaldusega.

15.1.1.

alates 15.1, sellest: biodiislikütus

Kohaldatakse 5. peatüki „Taastuvad energiaallikad ja jäätmetest toodetud energia” määratlusi.

15.2.

sellest: kütteõli ja muu gaasiõli

Tööstuses ja kaubanduslikul otstarbel kasutatav kerge kütteõli, laevamootorite diislikütus ja raudteevedudel kasutatav diislikütus, muu gaasiõli, sealhulgas rasked gaasiõlid, mille destilleerimispiirid on 380 oC ja 540 oC ning mida kasutatakse lähteainena naftakeemiatööstuses.

16.	Raske kütteõli

Kõik rasked kütteõlid (sealhulgas need, mis on saadud segamisel). Kineetiline viskoossus on üle 10 cSt temperatuuril 80 oC. Leekpunkt on alati üle 50 oC ja tihedus on alati suurem kui 0,90 kg/l.

16.1.

sellest: madal väävlisisaldus

Raske kütteõli väävlisisaldusega alla 1 %.

16.2.

sellest: kõrge väävlisisaldus

Raske kütteõli väävlisisaldusega 1 % või rohkem.

17.	Lakibensiin ja tööstusbensiin

Rafineeritud vahedestillaadid, mille destilleerimispiirid ühtivad ligroiini/petrooleumi omadega. On jaotatud järgmiselt:

—

tööstusbensiin: kerged õlid, destilleeritakse temperatuurivahemikus 30 oC – 200 oC. On seitse kuni kaheksa erinevat tööstusbensiini sorti olenevalt destilleerimistemperatuuri vahemikust. Sordid määratakse kindlaks 5 % ja 90 % mahuosa destilleerimise punktide vahemikega (mis ei ole suuremad kui 60 oC).

—	Lakibensiin: tööstusbensiin leekpunktiga üle 30 oC. Lakibensiini destilleerimispiirid on 135 oC – 200 oC.

18.	Määrdeained

Toodete destilleerimise süsivesinikjäägid; kasutatakse peamisel laagripindade vahelise hõõrdumise vähendamiseks.

Siia kuuluvad kõik valmis määrdeõlisordid võllimäärdeõlist kuni silindrimäärdeõlini ning määrdeõlid, mida kasutatakse määrderasvades, mootoriõlides ja kõikides määrdeõli baasainesortides.

19.

Bituumen

Tahke, pooltahke või viskoosne kolloidse struktuuriga süsivesinik, värvus pruunist mustani, on toornafta destillatsioonijääk või saadakse atmosfäärirõhul tekkinud naftajääkide vaakumdestilleerimisel. Bituumenit nimetatakse sageli asfaldiks ning seda kasutatakse peamiselt teedeehitusel ning katusematerjalina.

Sisaldab vedelikfaasis ja pehmendatud bituumenit.

20.	Parafiinivahad

Need on küllastunud alifaatsed süsivesinikud. Need vahad on määrdeõlide vahatustamisel ekstraheeritud tootmisjäägid. Neil on peen kristalne struktuur, mis on sorditi veidi erinev. Põhiomadused on järgmised: need on värvitud, lõhnatud, valgust läbilaskvad, sulamispunktiga üle 45 oC.

21.

Naftakoks

Must tahke kõrvalsaadus, saadakse tavaliselt naftast toodetud lähteainete, vaakumpõhjade, tõrva ja pigi krakkimisel ja karboniseerimisel selliste protsesside abil nagu aeglane koksistamine ja vedelfaasiline koksistamine. Ta koosneb põhiliselt süsinikust (90–95 %) ja on madala tuhasisaldusega. Kasutatakse terasetööstuses koksiahjudes lähteainena, samuti kütteks, elektroodide ja kemikaalide tootmiseks. Kaks kõige olulisemat kvaliteediklassi on roheline koks ja kaltsineeritud koks.

Siia kuulub katalüsaatorikoks, mis ladestub katalüsaatorile rafineerimisprotsessis; see koks ei ole regenereeritav ning põletatakse tavaliselt rafineerimistehastes kütusena.

22.	Muud tooted

Kõik tooted, mida ei ole nimetatud eespool, näiteks: tõrv ja väävel.

Siia kuuluvad aromaatsed ühendid (näiteks BTX või benseen, tolueen ja ksüleen) ja olefiinid (näiteks rafineerimistehastes toodetud propüleen).

4.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

4.2.1. Tarne- ja muundamissektorid

Alljärgnevat tabelit kohaldatakse üksnes toornafta, maagaasivedelike, rafineerimistehaste lähteainete, lisandite, biokütuste ja muude süsivesinike suhtes:

1.	Omamaine toodang Ei ole kohaldatav rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste suhtes.

2.	Muudest allikatest Lisandid, biokütused ja muud süsivesinikud, mille tootmine on juba kajastatud teistes kütusebilanssides. Ei kohaldata toornafta, maagaasivedelike ja rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

2.1.	sellest: kivisöest Siia kuuluvad söeveeldamistehastes toodetavad vedelikud, koksiahjudes toodetud vedelikud.

2.2.	sellest: maagaasist Sünteetilise bensiini tootmisel võib lähteaineks olla maagaas. Metanooli tootmiseks vajalik gaasi kogus deklareeritakse 2. peatüki kohaselt, metanooli saagis aga deklareeritakse siin.

2.3.	sellest: taastuvatest energiaallikatest Siia kuuluvad transpordivahendite kütusega segamiseks ettenähtud biokütused. Tootmine deklareeritakse 5. peatüki kohaselt, kuid segamiseks ette nähtud kogused deklareeritakse siin.

3.	Tagasivood naftakeemiasektorist Valmis või poolvalmis tooted, mis lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

4.	Edastatud tooted Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

Import ja eksport

Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasivedelike deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik, rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik.

Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused.

Märkus: kogu kauplemine biokütustega, mis ei ole segatud transpordivahendite kütusega (näiteks nende puhtal kujul), tuleks esitada küsimustikus taastuvate energiaallikate kohta.

Tolli järelevalve all olevatele aladele töötlemiseks imporditud nafta reeksport peab olema deklareeritud toote ekspordina töötlevast riigist lõppsihtkohta.

6.	Otsekasutus Toornafta, maagaasivedelikud, lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid (ja nende biokütuste osa) ning muud süsivesinikud, mida kasutatakse otse, naftarafineerimistehastes töötlemata. Siia kuulub elektri tootmisel põletatud toornafta.

7.	Varude muutused Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

8.	Arvestuslik rafineerimistehaste sissevõtt Toote üldkogus, mis arvutuste kohaselt on rafineerimisprotsessi sisestatud. See arvutatakse järgmiselt: omamaine toodang + muudest allikatest + tagasivoog tööstusest + edastatud tooted + import - eksport - otsekasutus + varude muutused

9.	Statistilised erinevused Seda saab määratleda rafineerimistehaste arvestusliku sissevõtuna, millest on lahutatud vaatlustel põhinev kogus.

10.	Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste sissevõtt Mõõdetud kogused moodustavad rafineerimistehaste sisendi.

11.	Rafineerimiskaod Erinevus rafineerimistehaste sisendi (vaatluste põhjal) ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessi jooksul aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.

12.

Riigi territooriumil paiknevad avamise ja sulgemise koguvarud

Kõik riigi territooriumil olevad varud, sealhulgas riiklikud, suurtarbijate või varude hoidmisega tegelevate organisatsioonide käsutuses olevad varud; ookeanilaevade pardal, tolli järelevalve all olevad varud ning teiste jaoks hoitavad varud, kas kahepoolse riikliku lepingu alusel või mitte. Avamis- ja sulgemistase vastab käsitletava aruandeperioodi esimesele ja viimasele päevale.

13.	Netokütteväärtus Toodang, import, eksport ja üldine keskmine.

Järgmist tabelit kohaldatakse üksnes valmis toodete (rafineerimistehase gaas, etaan, veeldatud naftagaas, ligroiin, mootoribensiin, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus, petrooleumi tüüpi reaktiivkütus, muu petrooleum, gaasi-ja diisliõli, madala ja kõrge väävlisisaldusega kütteõli, lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeõlid, bituumen, parafiinvahad, naftakoks ja muud tooted) suhtes. Toornafta ja maagaasivedelikud, mis põletatakse otse, tuleb märkida valmistoodete tarnimist ja vahetoodete edastamist käsitlevatesse rubriikidesse.

1.	Tooraine laekumine Hõlmab omamaise või imporditud toornafta (sealhulgas kondensaat) koguseid ning nafta rafineerimistehaste töötluseta otsetarbimisse minevaid omamaiseid maagaasivedelikke ja naftakeemiatööstuse tagasivoo koguseid, mis ei ole küll primaarkütused, kuid lähevad otsetarbimisse.

2.	Rafineerimistehaste kogutoodang Valmistoodete tootmine rafineerimis- või segamistehastes Ei hõlma rafineerimiskadusid, kuid siia kuulub rafineerimistehaste kütus.

3.	Taaskasutatavad tooted Valmistooted, mis pärast lõpptarbijale tarnimist läbivad turustusvõrgu teist korda (näiteks ümbertöötatud kasutatud määrdeained). Need kogused peavad olema eraldatud naftakeemiatööstuse tagasivoost.

Rafineerimistehaste kütus

Rafineerimistehaste käitamiseks kasutatavad naftasaadused.

Välja arvatud tooted, mida naftaettevõtted kasutavad väljaspool rafineerimisprotsessi, näiteks punkrid või naftatankerid.

Siia kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.

4.1.	sellest: kasutatud elektri tootmiseks Rafineerimistehaste juures olevates elektrijaamades elektri tootmiseks kasutatud kogused.

4.2.	sellest: kasutatud elektri ja soojuse koostootmiseks Rafineerimistehaste juures olevates elektri- ja soojuse koostootmisjaamades kasutatud kogused.

5.	Import ja eksport

6.	Rahvusvahelised merepunkrivarud

Vahetoodete edastamine

Kas spetsifikatsiooni muutmise või teiste toodetega segamise tõttu ümberliigitatud kogused.

Kui üks toode on arvestusse kantud negatiivse väärtusega, kompenseerib seda ühe või mitme positiivse väärtusega toote arvestusse kandmine (üks või mitu kannet) ja vastupidi; kogu netotulemus peab võrduma nulliga.

8.	Edastatud tooted Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.

9.	Varude muutused Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

10.	Arvestuslikud siseriiklikud brutotarned Need arvutatakse järgmiselt: Tooraine laekumine + rafineerimistehaste kogutoodang + taaskasutatud tooted - rafineerimistehaste kütus + import - eksport - rahvusvahelised merepunkrivarud + vahetoodete edastamine - edastatud tooted + varude muutused

11.	Statistilised erinevused Määratletakse arvestuslike siseriiklike brutotarnetena, millest on lahutatud vaatluste põhjal kindlaksmääratud tarnekogused.

12.

Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud brutotarned

Primaarallikatest pärinevate (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete siseturule tarnitavad kogused, mis on kindlaks määratud vaatluste põhjal.

See arv võib erineda koguse väljaarvestamisel saadud arvust näiteks kaetuserinevuse ja/või erinevate aruandlussüsteemide määratluste erinevuse tõttu.

12.1.

sellest: kogutarnimine naftakeemiasektorile

Naftakeemiasektorile tarnitud kütusekogused.

12.2.

sellest: energiakasutus naftakeemiasektoris

Naftakogused, mis on kasutatud kütusena naftakeemiatööstuse tootmisprotsessis, näiteks aurufaasis krakkimiseks.

12.3.

sellest: energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine naftakeemiasektoris

Naftakogused, mis on kasutatud naftakeemiasektoris etüleemi, propüleeni, buteeni, sünteetilise gaasi, aromaatsete ühendite, butadieeni ja muude süsivesinikepõhiste toorainete tootmiseks näiteks aurufaasis krakkimise, aurufaasis reformimise protsessis ning aromaatseid süsivesinikke tootvates tehastes. Siia ei kuulu kütteks kasutatud naftakogused.

13.	Tagasivoog naftakeemiasektorist rafineerimistehastesse

14.

Varude avamis- ja sulgemistase

15.

Varude muutumine avalikes ettevõtetes

Avalike ettevõtete varude muutumine, mis ei ole deklareeritud mujal varude tasemena või varude muutumisena. Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

Hõlmab vajaduse korral otse põletamiseks kasutatud toornaftat ja maagaasivedelikke.

16.	Siseriikliku kogutarnimise netokütteväärtus

Muundamissektoris kohaldatakse järgmisi andmekogumeid kõikidele kütustele, välja arvatud rafineerimistehaste lähteained, lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid, biokütused ja muud süsivesinikud; siia kuuluvad aga energiaga mitteseotud vajadusteks kasutatud kütused (naftakoks ja muud, need tuleb deklareerida eraldi):

1.	Muundamissektor kokku Energia primaarseks ja sekundaarseks muundamiseks kasutatud kütusekogused kokku.

1.1.	sellest: põhitegevusena tootvad elektrijaamad

1.2.	sellest: oma tarbeks tootvad elektrijaamad

1.3.	sellest: põhitegevusena tootvad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad

1.4.	sellest: oma tarbeks tootvad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad

1.5.	sellest: põhitegevusena tootvad soojusjaamad

1.6.	sellest: oma tarbeks tootvad soojusjaamad

1.7.	sellest: gaasitehased/gaasistamistehased

1.8.	sellest: segatud maagaas

1.9.	sellest: koksiahjud

1.10.

sellest: kõrgahjud

1.11.

sellest: naftakeemiatööstus

1.12.

sellest: küttebriketitehased

1.13.

sellest: mujal nimetamata – muundamine

4.2.2. Energiasektor

Energiasektoris kohaldatakse järgmisi andmekogumeid kõikidele kütustele, välja arvatud rafineerimistehaste lähteained, lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid, biokütused ja muud süsivesinikud; siia kuuluvad aga energiaga mitteseotud vajadusteks kasutatud kütused (naftakoks ja muud, need tuleb deklareerida eraldi):

1.	Energiasektor kokku Energiasektoris kasutatud energiakogused kokku.

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.	sellest: koksiahjud

1.4.	sellest: kõrgahjud

1.5.	sellest: gaasitehased

1.6.	sellest: jõujaamad Elektrijaamad, elektri- ja soojuse koostootmisjaamad ning soojusjaamad.

1.7.	sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Jaotuskaod Väljaspool rafineerimistehast, transpordil ja jaotamisel tekkinud kaod. Siia kuuluvad torujuhtmetes tekkinud kaod.

4.2.3. Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon

Energia lõppkasutuse spetsifikatsioonis kohaldatakse järgmisi andmekogumeid kõikide kütuste puhul, välja arvatud rafineerimistehaste lähteained, lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid, biokütused ja muud süsivesinikud; hõlmatud on aga mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütused (naftakoks ja muu, deklareerida eraldi):

1.	Energia lõpptarbimine

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: rahvusvahelised õhuveod

3.2.	sellest: siseriiklikud õhuveod

3.3.	sellest: maanteetransport

3.4.	sellest: raudteetransport

3.5.	sellest: laevasõit sisevetel

3.6.	sellest: torutransport

3.7.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata – muu

5.	Kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks kokku Erinevates sektorites toorainena kasutatud kogused, mida ei ole tarbitud kütusena ega muundatud teiseks kütuseks. Need kogused on kaasatud allpool loetletud andmekogumitesse.

5.1.	sellest: muundamissektor

5.2.	sellest: energiasektor

5.3.	sellest: transpordisektor

5.4.	sellest: tööstussektor

5.4.1.

Tööstussektor, sellest keemiatööstus (sealhulgas naftakeemiatööstus)

5.5.	sellest: muud sektorid

4.2.4. Import ja eksport

Import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Vaata ka märkusi 5. andmekogumi punktis 4.2.1.

4.2.5. Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid

Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid tuleb deklareerida eraldi elektrijaamade, elektri- ja soojuse koostootmisjaamade ja soojusjaamade puhul.

Siia ei kuulu järgmised energiatooted: rafineerimistehaste lähteained, lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid, biokütused, muud süsivesinikud, etaan, mootoribensiin, biobensiin, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus (ligroiini tüüpi reaktiivkütus või JP4), lakibensiin ja tööstusbensiin ning määrdeõlid.

Sisendeid kohaldatakse järgmiste ettevõtete või tegevuste puhul:

1.	Energiasektor kokku Energiasektoris kasutatud energiakogused kokku.

1.1.	sellest: söekaevandused

1.2.	sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.	sellest: koksiahjud

1.4.	sellest: kõrgahjud

1.5.	sellest: gaasitehased

1.6.	sellest: mujal nimetamata – energia

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: torutransport

3.2.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata – muu

4.3. Mõõtühikud

1.	Energiakogused

103 tonni

2.	Kütteväärtused

MJ/tonn

4.4. Erandid ja vabastused

Küpros on vabastatud 4. peatüki (Muud sektorid) punkti 4.2.3 ja 5. peatüki (Energiatarbimine kokku) andmekogumite deklareerimisest; kohaldatakse üksnes koguväärtusi.

Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast on Küprosele tehtud kolmeks aastaks erand 2. peatüki (Tööstus) punktis 4.2.3 ja 3. peatükis (Transport) määratletud andmekogumite deklareerimise osas; erandi kehtivusperioodil kohaldatakse üksnes koguväärtusi.

5. TAASTUVENERGIA JA JÄÄTMETEST TOODETUD ENERGIA

5.1. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole määratletud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide järgmiste energiatoodete kohta:

Energiatoode

Määratlus

1.	Hüdroenergia

Vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis on muundatud hüdroelektrijaamades elektrienergiaks. Siia kuuluvad ka pumpelektrijaamad. Hüdroelektrijaamade võimsus tuleb deklareerida järgmistes võimsuseklassides: < 1 MW, 1 kuni 10 MW ja ≥ 10 MW, samuti tuleb deklareerida pumpelektrijaamade võimsus.

2.	Geotermaalenergia

Maakoorest eralduvast soojusest saadud energia, tavaliselt kuuma vee või auru vormis. See energiatootmine põhineb soojussisalduse erinevusel tootmispuuraugust väljatava vedeliku ja lõpptulemusena kasutatava vedeliku vahel. Seda kasutatakse sobivates kohtades:

—	elektrienergia tootmiseks, kasutades kuiva auru või kõrge soojussisaldusega puuraugusoolvett pärast aurustumist;

—	otse kaugküttesoojusena, põllumajanduses kasutatava soojusena jms.

3.	Päikeseenergia

Päikesekiirgus, mida kasutatakse kuuma vee saamiseks ja elektri tootmiseks. Antud juhul toodetakse energiat soojusest, mis on kättesaadav soojusvahetitele, st esialgne päikeseenergia, millest on maha arvatud optilised ja küttepaneelidel toimuvad kaod. Siia ei kuulu passiivne päikeseenergia, mida kasutatakse otse elamute või muude ehitiste soojendamiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks.

3.1.	sellest: päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergia

Päikesevalguse muundamine elektriks päikesepaneelide abil, mis on valmistatud päikesevalguses elektrit tootvatest pooljuhtmaterjalidest.

3.2.	sellest: päikese soojusenergia

Päikesekiirgusest saadav soojus, siia kuuluvad:

a)	päikeseküttel töötavad soojuselektrijaamad või

b)	seadmed sooja vee tootmiseks kodumajapidamiste tarbeks või hooajaliseks vee soojendamiseks ujumisbasseinides (näiteks põhiliselt termosifooni tüüpi lamedad paneelid).

4.	Looded, lained ja ookean

Mehhaaniline energia, mis on saadud merevee liikumisest loodete ajal, lainete liikumisest või ookeanihoovustest ning mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks.

Tuul

Tuule kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides energia tootmiseks.

6.	Tööstusjäätmed (taastumatud)

Deklareerida taastumatud tööstusjäätmed (tahked või vedelad), mis põletatakse otse elektri ja/või soojuse saamiseks. Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal. Taastuvad tööstusjäätmed tuleb deklareerida järgmistes rubriikides: „Tahke biomass”, „Biogaas” ja/või „Vedelad biokütused”.

7.	Olmejäätmed:

Kodumajapidamistes, haiglates ja kolmandas sektoris toodetud jäätmed, mis põletatakse eriseadmetes; netokütteväärtuse põhjal.

7.1.	sellest: taastuvenergia

Bioloogilise päritoluga olmejäätmed.

7.2.	sellest: taastumatu energia

Mittebioloogilise päritoluga olmejäätmed.

8.	Tahke biomass:

Hõlmab bioloogilise päritoluga orgaanilisi mittefossiilseid aineid, mida saab kasutada kütusena elektri või soojuse tootmisel. Sisaldab:

8.1.	sellest: puusüsi

Puidu ja muu taimset päritolu materjali kuivutmisel ja pürolüüsil saadud tahke jääkaine.

8.2.	sellest: puit, puidujäätmed, muud tahked jäätmed

Energia tootmiseks kasvatatud põllukultuurid (pappel, paju jms), tööstusliku tootmise protsessis tekkinud erinevad puitmaterjalid (eeskätt puidu-/paberitööstusest) või metsanduses ja põllumajanduses otse toodetud tooted (küttepuud, puiduhake, puitpelletid, puukoor, saepuru, puitlaastud, tselluloosi- ja puidutööstuse puidujäätmed, nt must leelis jms), samuti sellised jäätmed nagu õled, riisikestad, pähklikoored, kodulindude allapanu, purustatud viinamarjajätted jms. Nende tahkete jäätmete puhul on eelistatud tehnoloogiaks põletamine. Kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

Biogaas:

Gaas, mis koosneb põhiliselt metaanist ja süsinikdioksiidist ning on toodetud biomassi anaeroobse digestiooni abil.

9.1.	sellest: prügilagaas

Prügilajäätmete digestiooni abil saadud biogaas.

9.2.	sellest: reoveesetete gaas

Reoveesetete anaeroobse fermentatsiooni abil toodetud biogaas.

9.3.	sellest: muu biogaas

Biogaas, mis on toodetud anaeroobse fermentatsiooni abil loomade lägast ning tapamajade, õlletehaste ja muude põllumajanduslike toidutööstusettevõtete jäätmetest.

10.	Vedelad biokütused

Selles kategoorias deklareeritud vedela biokütuse kogused tuleb seostada biokütuse kogustega, mitte vedelike kogumassiga, millega biokütused on segatud. Juhul, kui on tegemist vedelate biokütuste impordi ja ekspordiga, deklareeritakse üksnes kauplemine nende kogustega, mis ei ole segatud transpordikütustega (st nende puhtal kujul); kauplemine transpordikütustega segatud biokütustega tuleb deklareerida 4. peatüki naftat käsitlevate andmete rubriigis.

See kehtib järgmiste vedelate biokütuste kohta:

10.1.

sellest: biobensiin

See rühm hõlmab bioetanooli (biomassist ja/või jäätmete biolagundatavast fraktsioonist toodetud etanool), biometanooli (biomassist ja/või jäätmete biolagundatavast fraktsioonist toodetud metanool), bioETBEt (bioetanooli baasil toodetud etüül-tertsiaal-butüül-eeter; bioETBE mahuprotsent, mis arvestatakse biokütuseks on 47 %) ja bioMETBEt (biometanüüli baasil toodetud metüül-tertsiaal-butüül-eeter: biokütuseks arvestatav mahuprotsent bioMETBEst on 36 %).

10.2.

sellest: biodiislikütus

See rühm hõlmab biodiislikütuseid (taimsest või loomsest õlist toodetud metüülester, millel on diislikütuse kvaliteediomadused), biometüüleetrit (biomassist toodetud dimetüüleeter), Fischer Tropschi diislikütus (biomassist toodetud Fischer Tropschi diislikütus), külmekstraheerimisel saadud bioõli (õliseemnetest üksnes mehhaanilisel töötlemisel toodetud õli) ja kõik muud vedelad biokütused, mis lisatakse transpordivahendites kasutatavale diislikütusele, segatakse sellega või mida kasutatakse otse transpordivahendite diislikütusena.

10.3.

sellest: muud vedelad biokütused

Vedelad biokütused, mida kasutatakse vahetult kütusena ja mis ei kuulu biobensiini ega biodiislikütuse hulka.

5.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

5.2.1. Elektri ja soojuse kogutoodang

Punktis 5.1 nimetatud energiatoodetest toodetud elektri- ja soojusenergia (välja arvatud puusüsi, kaasa arvatud vedelate biokütuste kogusumma) tuleb võimaluse korral deklareerida eraldi:

—	põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootjate puhul;

—	üksnes elektrit tootvate elektrijaamade, elektri- ja soojuse koostootmisjaamade ning üksnes soojust tootvate soojusjaamade puhul.

5.2.2. Tarne- ja muundamissektorid

Punktis 5.1 nimetatud energiatoodete kogused (välja arvatud hüdroenergia, päikeseelementide abil toodetud päikeseenergia, loodete, lainete ja ookeanienergia ning tuuleenergia), mis on kasutatud tarne- ja muundamissektorites, tuleb deklareerida järgmistes andmekogumites:

Tootmine

Import

Eksport

4.	Varude muutused Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

5.	Kogutarbimine

6.	Statistilised erinevused

7.	Muundamissektor kokku Taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused, mis on kasutatud primaarenergia muundamiseks sekundaarenergiaks (näiteks prügilagaasid elektriks) või kasutatud tehisenergiatoodeteks muundamiseks (näiteks biogaasi kasutamine segatud maagaasi saamiseks).

7.1.	sellest: põhitegevusena tootvad elektrijaamad

7.2.	sellest: põhitegevusena tootvad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad

7.3.	sellest: põhitegevusena tootvad soojusjaamad

7.4.	sellest: oma tarbeks tootvad elektrijaamad

7.5.	sellest: oma tarbeks tootvad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad

7.6.	sellest: oma tarbeks tootvad soojusjaamad

7.7.	sellest: küttebriketitehased Küttebriketi tootmiseks kasutatud taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused. Kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

7.8.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased Pruunsöebriketi tootmiseks kasutatud taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused. Kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

7.9.	sellest: gaasitehasegaas Gaasitehasegaasi tootmiseks kasutatud taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused. Kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

7.10.

sellest: segatud maagaasi jaoks

Maagaasiga segatud biogaasi kogused.

7.11.

sellest: segamiseks mootoribensiiniga ja diislikütusega

Vedelate biokütuste kogused, mis ei ole tarnitud lõpptarbimiseks, vaid on kasutatud koos muude naftatoodetega, tuleb deklareerida käesoleva lisa 4. peatüki kohaselt.

7.12.

sellest: puusöetehased

Puusöe tootmiseks kasutatud puidukogused.

7.13.

sellest: mujal nimetamata – muundamine

5.2.3. Energiasektor

Punktis 5.1 nimetatud energiatoodete kogused (välja arvatud hüdroenergia, fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia, loodete, lainete ja ookeanienergia ning tuuleenergia), mis on kasutatud energiasektoris või lõpptarbimiseks, tuleb deklareerida järgmistes andmekogumites:

Energiasektor kokku

Energiatööstuses muundamistegevuse toetamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed. Näiteks kütteks, valgustuseks, pumpade ja kompressorite käitamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed.

Taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused, mis on muundatud mõneks teiseks energiavormiks, tuleb deklareerida muundamissektoris.

1.1.	sellest: gaasistamistehased

1.2.	sellest: avalikud elektrijaamad, elektri- ja soojuse koostootmisjaamad ning soojusjaamad

1.3.	sellest: söekaevandused

1.4.	sellest: küttebriketitehased

1.5.	sellest: koksiahjud

1.6.	sellest: naftarafineerimistehased

1.7.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.8.	sellest: gaasitehasegaas

1.9.	sellest: kõrgahjud

1.10.

sellest: puusöetehased

1.11.

sellest: mujal nimetamata

2.	Jaotuskaod Väljaspool rafineerimistehast transpordil ja jaotamisel tekkinud kaod.

5.2.4. Energia lõppkasutus

1.	Energia lõpptarbimine

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: raudteetransport

3.2.	sellest: maanteetransport

3.3.	sellest: laevasõit sisevetel

3.4.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata – muu

5.2.5. Rajatiste tehnilised karakteristikud

Aruandlusaasta lõpus tehtava arvestuse jaoks tuleb deklareerida järgmised elektritootmise võimsused:

1.	Hüdroenergia Võimsus tuleb deklareerida suurusega < 1 MW, 1 kuni 10 MW, ≥ 10 hüdroelektrijaamade ja pumpelektrijaamade osas, samuti kõikide kombineeritud suuruste lõikes. Tootmisettevõtete täpse suuruse deklareerimisel tuleb pumpelektrijaamad välja jätta.

2.	Geotermaalenergia

3.	Päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergia

4.	Päikese soojusenergia

5.	Looded, lained ja ookean

Tuul

7.	Tööstusjäätmed (taastumatud)

8.	Olmejäätmed

9.	Puit, puidujäätmed, muud tahked jäätmed

10.	Prügilagaas

11.	Reoveesetete gaas

12.	Muu biogaas

13.	Vedelad biokütused

Deklareerida paigaldatud päikesepaneelide kogupind.

Deklareerida järgmised biokütuse tootmisvõimsused:

1.	Vedelad biokütused

1.1.	sellest: biobensiin

1.2.	sellest: biodiislikütus

1.3.	sellest: muud vedelad biokütused

5.2.6. Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid

Elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootjate sisendid tuleb deklareerida eraldi elektrijaamade, elektri- ja soojuse koostootmisjaamade ja soojusjaamade puhul.

Punktis 5.1 nimetatud energiatoodete kogused (välja arvatud hüdroenergia, päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergia, loodete, lainete ja ookeanienergia ning tuuleenergia) tuleb deklareerida järgmistes andmekogumites:

1.	Energiasektor kokku

1.1.	sellest: gaasistamistehased

1.2.	sellest: söekaevandused

1.3.	sellest: küttebriketitehased

1.4.	sellest: koksiahjud

1.5.	sellest: naftarafineerimistehased

1.6.	sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.7.	sellest: gaasitehasegaas

1.8.	sellest: kõrgahjud

1.9.	sellest: puusöetehased

1.10.

sellest: mujal nimetamata

2.	Tööstussektor

2.1.	sellest: raud ja teras

2.2.	sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.	sellest: mitteraudmetallid

2.4.	sellest: mittemetallmineraalid

2.5.	sellest: transpordivahendid

2.6.	sellest: masinad

2.7.	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.	sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.	sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.

sellest: puit ja puidutooted

2.11.

sellest: ehitus

2.12.

sellest: tekstiil ja nahk

2.13.

sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.	Transpordisektor

3.1.	sellest: raudteetransport

3.2.	sellest: mujal nimetamata – transport

4.	Muud sektorid

4.1.	sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.	sellest: elamumajandus

4.3.	sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.	sellest: kalapüük

4.5.	sellest: mujal nimetamata – muu

5.3. Kütteväärtused

Keskmine netokütteväärtus tuleb deklareerida järgmiste toodete kohta:

1.	Biobensiin

2.	Biodiislikütused

3.	Muud vedelad biokütused

Puusüsi

5.4. Mõõtühikud

1.	Elektrienergia tootmine

MWh

2.	Soojusenergia tootmine

3.	Taastuvad energiatooted

Biobensiin, biodiislikütus ja muud vedelad biokütused: tonnid

Puusüsi: 1 000 tonni

Kõik muu: TJ (netokütteväärtuse põhjal).

4.	Päikesepaneelide pindala

1 000 m2

5.	Tehaste võimsus

Biokütused: tonni/aastas

Kõik muu: MWe

6.	Kütteväärtused

KJ/kg (netokütteväärtus).

5.5. Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

6. KOHALDATAVAD SÄTTED

Järgmisi sätteid kohaldatakse kõikides eelnevates peatükkides kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

1.	Aruandlusperiood Üks kalendriaasta (1. jaanuar – 31. detsember).

2.	Sagedus Igal aastal.

3.	Andmete edastamise tähtaeg Aruandlusperioodile järgneva aasta 30. november.

4.	Edastamise vorm ja meetod Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile. Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati andmete ühtsesse andmesisestusportaali.

C LISA

IGAKUINE ENERGIASTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse igakuise energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandlusperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1. TAHKEKÜTUSED

1.1. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole määratletud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide järgmiste energiatoodete kohta:

Energiatoode

Määratlus

Kivisüsi

Must põlev tahke orgaaniline fossiilne ladestus, mille brutokütteväärtus on suurem kui 24 MJ/kg tuhavabas olekus temperatuuril 30 oC omandatud niiskusesisaldusel ja 96 %-lise suhtelise õhuniiskuse puhul.

Ligniit

Põlev orgaaniline fossiilne ladestus, värvus pruunist mustani, brutokütteväärtus on madalam kui 24 MJ/kg tuhavabas olekus temperatuuril 30 oC omandatud niiskusesisaldusel ja 96 %-lise suhtelise õhuniiskuse juures.

2.1.	sellest: must ligniit

Ligniit niiskusesisaldusega 20–25 % ja tuhasisaldusega 9–13 %. Must ligniit moodustus mesosoikumis. Euroopa Liidus toodetakse seda praegu üksnes Prantsusmaal Provence’i allmaakaevandustes.

2.2.	sellest: pruunsüsi

Ligniit niiskusesisaldusega 40–70 % ja tuhasisaldusega tavaliselt 2–6 %, kuid olenevalt maardlast võib tuhasisaldus tõusta kuni 12 %-ni. Pruunsüsi moodustus peamiselt tertsiaariajastul. Seda kütust kaevandatakse peamiselt karjäärides.

Turvas

Looduslik, taimse päritoluga kõrge veesisaldusega (kuni 90 %) pehme põlev poorne või kokkupressitud ladestus, mille värvus varieerub helepruunist tumepruunini.

Selle määratlusega ei piirata direktiivis 2001/77/EÜ esitatud taastuvate energiaallikate määratlust ega 2006. aasta IPCC suuniseid kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude kohta.

4.	Küttebrikett

Kivisöest valmistatud kindla kujuga briketid, mille tootmiseks kasutatakse surve all kuumtöötlemist ja lisatakse sideainet (pigi).

5.	Ligniidibrikett

Ligniidi purustamise ja kuivatamise abil saadud ühesuguse kujuga briketid, vormitud kõrgsurvel ilma sideaineid lisamata. Siia kuulub kuivatatud ligniit ja ligniidipuru.

6.	Kivisöekoks

Kunstlik tahke kütus, mis on toodetud kivisöest selle ilma õhuta või osaliselt ilma õhuta toimunud kuivdestillatsioonil.

Siia kuulub:

—	kivisöekoks: saadud karboniseerimisel kõrgel temperatuuril;

—	poolkoks: saadud karboniseerimisel madalal temperatuuril;

—	gaasitehasekoks: toodetud gaasitehastes.

7.	Ligniidikoks

Tahke jääkaine, mis on saadud ligniidi ilma õhuta kuivdestillatsioonil.

1.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1.2.1. Tarnesektor

Järgmisi andmekogumeid kohaldatakse kivisöe, ligniidi ja musta ligniidi, pruunsöe ja turba puhul:

Tootmine

2.	Teisesed tooted Kaevandustes kogutud muda ja aheraine kilt.

Import

3.1.	sellest: ELi-sisene import

Eksport

4.1.	sellest: ELi-sisene eksport

5.	Varude muutused Kaevanduste ja importijate varud Siia ei kuulu tarbijate varud (näiteks elektrijaamade ja koksistamistehaste varud), välja arvatud otse importivate tarbijate varud. Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

6.	Arvestuslikud siseriiklikud tarned Toote üldkogus, mis arvutuste kohaselt on siseriiklikku tarbimisse tarnitud. See arvutatakse järgmiselt: tootmine + kogutud tooted + import - eksport + varude muutused

7.	Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud tarned Siseturule tarnitud kogused. On võrdne erinevatele tarbijaliikidele tehtud tarnete kogusummaga. Erinevused võivad tekkida arvestuslike ja vaatluste põhjal kindlaksmääratud tarnekoguste vahel.

7.1.	sellest: tootja omakasutus Kasutamine ettevõtte tootmisüksustes. Välja arvatud tarbimine šahti rangise elektrijaamades, šahti rangise küttebriketitehastes, šahti rangise koksistamistehastes ja tarned kaevandustöötajatele.

7.2.	sellest: põhitegevusena tootvad elektrijaamad

7.3.	sellest: oma tarbeks tootvad elektrijaamad söekaevandustes

7.4.	sellest: koksistamistehased

7.5.	sellest: küttebriketitehased Küttebriketitehastes muundamiseks kasutatud kogused (šahti rangise juures ja sõltumatult).

7.6.	sellest: tööstus kokku (raua- ja terasetööstuseta)

7.7.	sellest: raua- ja terasetööstus

7.8.	sellest: muu (teenindus, kodumajapidamised jm) Kogused, mis on kasutatud kodumajapidamistes (sealhulgas kaevandustöötajatele ja kaevanduste juurde kuuluvate tehaste töötajatele tarnitud kivisüsi) ja teeninduses (haldusasutused, kauplused jm) ning mujal nimetamata sektorid (kaugküte, transport jm).

8.	Sulgemisvarud

8.1.	sellest: kaevandused

8.2.	sellest: importijad

8.3.	sellest: koksistamistehastes Kohaldatakse üksnes kivisöe puhul.

Järgmisi andmekogumeid kohaldatakse kivisöest saadud koksi, ligniidikoksi, küttebriketi ja ligniidibriketi suhtes.

Tootmine

Import

Eksport

3.1.	sellest: ELi-sisene eksport

Varude muutus

Koksistamistehastes (koks) ja küttebriketitehastes (küttebrikett) hoitavad varud ning importijate varud.

Siia ei kuulu tarbijate varud, välja arvatud otseimpordiga tegelevate tarbijate varud.

Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

5.	Arvestuslikud siseriiklikud tarned Toote üldkogus, mis arvutuste kohaselt on siseriiklikku tarbimisse tarnitud. See arvutatakse järgmiselt: tootmine + import - eksport + varude muutused

6.	Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud tarned Siseturule tarnitud kogused. On võrdne erinevatele tarbijaliikidele tehtud tarnete kogusummaga. Erinevused võivad tekkida arvestuslike ja vaatluste põhjal kindlaksmääratud tarnekoguste vahel.

6.1.	sellest: tööstus kokku (raua- ja terasetööstuseta)

6.2.	sellest: raua- ja terasetööstus

6.3.	sellest: muu (teenindus, kodumajapidamised jm) Kütusekogused, mis on kasutatud kodumajapidamistes (sealhulgas kaevandustöötajatele ja kaevanduste juurde kuuluvate tehaste töötajatele tarnitud kivisüsi) ja teeninduses (haldusasutused, kauplused jm).

Sulgemisvarud

Varud on kogused, mida omavad:

—	koksistamistehased (kohaldatav üksnes söekoksile ja ligniidile);

—	küttebriketitehased (kohaldatav üksnes kivisöest ja ligniidist valmistatud küttebriketile);

—	importijad.

1.2.2. Import

Ligniidi, ligniidikoksi, küttebriketi ja ligniidibriketi puhul tuleb deklareerida kogu ELi-sisene ja ELi-väline import.

Kivisöe puhul tuleb import deklareerida järgmiste päritoluriikide puhul:

1.	ELi-sisese impordiga hõlmatud kogused

1.1.	sellest: Saksamaa

1.2.	sellest: Ühendkuningriik

1.3.	sellest: Poola

1.4.	sellest: muud ELi riigid Asjakohased riigid tuleb nimetada.

2.	ELi-välise impordiga hõlmatud kogused

2.1.	sellest: USA

2.2.	sellest: Austraalia

2.3.	sellest: Lõuna-Aafrika

2.4.	sellest: SRÜ

2.4.1.

alates 2.4, sellest: Venemaa

2.4.2.

alates 2.4, sellest: Ukraina

2.5.	sellest: Kanada

2.6.	sellest: Colombia

2.7.	sellest: Hiina

2.8.	sellest: muud ELi-välised riigid Asjakohased riigid tuleb nimetada.

1.3. Mõõtühikud

Kõik tootekogused on väljendatud 103 tonnides.

1.4. Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

2. ELEKTER

2.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab elektrienergiat.

2.2. Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.

2.2.1. Tootmissektor

Järgmistes andmekogumites tuleb deklareerida nii bruto- kui netokogused:

1.	Elektri kogutoodang

1.1.	sellest: tuumaenergia

1.2.	sellest: hüdroenergia

1.2.1.

alates 1.2, sellest: see osa hüdroenergiast, mis on toodetud pumpelektrijaamades

1.3.	sellest: geotermaalenergia

1.4.	sellest: traditsiooniline soojusenergeetika

1.5.	sellest: tuul

Deklareerida ka järgmised elektrienergia kogused:

Import

2.1.	sellest: ELi-sisene import

Eksport

3.1.	sellest: ELi-väline eksport

4.	Kasutatud pumpelektrijaamades

5.	Kasutatud siseturul See arvutatakse järgmiselt: kogu netotoodang + import - eksport - kasutatud pumpelektrijaamades

Põhitegevusena tootvate jaamade kütusetarbimise suhtes kohaldatakse järgmisi andmekogumeid (vaata kivisöe ja ligniidi määratlusi B lisas):

6.	Põhitegevusena tootvate jaamade kütusetarbimine kokku Elektri tootmiseks ja ka üksnes kolmandatele isikutele müüdava soojuse tootmiseks kasutatud kütuse kogus.

6.1.	sellest: kivisüsi

6.2.	sellest: ligniit

6.3.	sellest: naftasaadused

6.4.	sellest: maagaas

6.5.	sellest: tehisgaas (tööstuslikult toodetud gaasid)

6.6.	sellest: muud kütused

2.2.2. Kütusevarud põhitegevusena tootvates jaamades

Põhitegevusena tootva jaama all peetakse silmas kommunaalettevõtet, mis kasutab kütust elektri tootmiseks. Deklareerida tuleb järgmised sulgemisvarud (varud deklareeritava kuu lõpul):

Kivisüsi

Ligniit

3.	Naftasaadused

2.3. Mõõtühikud

1.	Energiakogused

Elekter: GWh

Kivisüsi, ligniit ja naftasaadused: nii 103 tonni kui ka TJ netokütteväärtuse põhjal.

Maagaas ja tehisgaasid: TJ netokütteväärtuse põhjal.

Muud kütused: TJ netokütteväärtuse põhjal.

Tuumasoojus: TJ.

Varud

103 tonni

2.4. Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

3. NAFTA JA NAFTASAADUSED

3.1. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole määratletud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide allpool loetletud energiatoodete kohta, mis vastavad B lisa 4. peatüki määratlusele: toornafta, maagaasivedelikud, rafineerimistehaste lähteained, muud süsivesinikud, rafineerimistehase gaas (veeldamata), etaan, veeldatud naftagaas, ligroiin, mootoribensiin, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus (ligroiini tüüpi reaktiivkütus või JP4), petrooleumi tüüpi reaktiivkütus, muu petrooleum, gaasi- ja diisliõli (destilleeritud kütteõli), transpordivahendite diislikütus, kütte- ja muu bensiin, kütteõli (nii kõrge kui madala väävlisisaldusega), lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeõlid, bituumen, parafiinvahad ja naftakoks.

Kui võimalik, tuleb mootoribensiin deklareerida kahes erinevas kategoorias:

—	pliivaba mootoribensiin, millele ei ole lisatud oktaaniarvu suurendamiseks pliiühendeid. See võib sisaldada orgaanilise plii jääke;

—	pliid sisaldav mootoribensiin, mis sisaldab oktaaniarvu suurendamiseks lisatud tetraetüül- ja/või tetrametüülpliid.

„Muud tooted” hõlmavad B lisa 4. peatüki määratlustele vastavaid koguseid ja lisaks ka lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni ja parafiinvahade koguseid; neid tooteid ei ole vaja eraldi deklareerida.

3.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

3.2.1. Tarnesektor

Alljärgnevat tabelit kohaldatakse üksnes toornafta, maagaasivedelike, rafineerimistehaste lähteainete, lisaainete / orgaaniliste hapnikuühendite, biokütuste ja muude süsivesinike, biokütuste ja muude süsivesinike suhtes:

1.	Omamaine toodang Ei ole kohaldatav rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

2.	Muudest allikatest Lisandid, biokütused, ja muud süsivesinikud, mille tootmine on juba kajastatud teistes kütusebilanssides. Ei kohaldata toornafta, maagaasivedelike ja rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

3.	Tagasivood naftakeemiasektorist Valmis või poolvalmis tooted, mis lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

4.	Edastatud tooted Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele. On kohaldatav üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

Import ja eksport

Märkus: kogu kauplemine biokütustega, mis ei ole segatud transpordivahendite kütusega (näiteks nende puhtal kujul), tuleks esitada küsimustikus taastuvate energiaallikate kohta.

6.	Otsekasutus Toornafta, maagaasivedelikud ja muud süsivesinikud, mida kasutatakse otse, naftarafineerimistehases töötlemata. Siia kuulub elektri tootmisel põletatud toornafta.

7.	Varude muutused Varude suurenemist näidatakse positiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse numbriga.

8.	Arvestuslik rafineerimistehaste sissevõtt Toote üldkogus, mis arvutuste kohaselt on rafineerimisprotsessi sisestatud. See arvutatakse järgmiselt: omamaine toodang + muudest allikatest + tagasivood tööstusest + edastatud tooted + import - eksport - otsekasutus - varude muutused

9.	Statistilised erinevused Seda saab määratleda rafineerimistehaste arvestusliku sissevõtuna, millest on lahutatud vaatlustel põhinev kogus.

10.	Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste sissevõtt Mõõdetud kogused moodustavad rafineerimistehaste sisendi.

11.	Rafineerimiskaod Erinevus rafineerimistehaste sisendi (vaatluste põhjal) ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessi jooksul aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.

12.	Orgaaniliste hapnikuühendite tootmine Osa tootmisest või muudest allikatest, mille moodustavad eetrid, alkoholid, nagu näiteks MTBE (metüül-tert-butüüleeter), TAME (amüül-tert-metüüleeter), etanool ja estrid, mida kasutatakse bensiini või gaasiõli hulka segamiseks.

Allpool esitatud tabelit ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete, lisaainete ega orgaaniliste hapnikuühendite suhtes:

1.	Tooraine laekumine Hõlmab omamaise või imporditud toornafta (sealhulgas kondensaat) koguseid ning nafta rafineerimistehaste töötluseta otsetarbimisse minevaid omamaiseid maagaasivedelikke ja naftakeemiatööstuse tagasivoo koguseid, mis ei ole küll primaarkütused, kuid lähevad otsetarbimisse.

2.	Rafineerimistehaste kogutoodang Valmistoodete tootmine rafineerimis- või segamistehastes. Ei hõlma rafineerimiskadusid, kuid siia kuulub rafineerimistehaste kütus.

3.	Taaskasutatavad tooted Valmistooted, mis pärast lõpptarbijale tarnimist läbivad turustusvõrgu teist korda (näiteks ümbertöötatud kasutatud määrdeained). Need kogused peavad olema eraldatud naftakeemiatööstuse tagasivoost.

Rafineerimistehaste kütus

Rafineerimistehaste käitamiseks kasutatavad naftasaadused.

Välja arvatud tooted, mida naftaettevõtted kasutavad väljaspool rafineerimisprotsessi, näiteks punkrid või naftatankerid.

Siia kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.

5.	Import ja eksport

6.	Rahvusvahelised merepunkrivarud

Vahetoodete edastamine

Kas spetsifikatsiooni muutmise või teiste toodetega segamise tõttu ümberliigitatud kogused.

8.	Edastatud tooted Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.

9.	Varude muutused Varude suurenemist näidatakse positiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse numbriga.

10.	Arvestuslikud siseriiklikud brutotarned Need arvutatakse järgmiselt: tooraine laekumine + rafineerimistehaste koguväljund + taaskasutatud tooted - rafineerimistehaste kütus + import - eksport - rahvusvahelised merepunkrivarud + vahetoodete edastamine - edastatud tooted - varude muutused

11.	Statistilised erinevused Määratletakse arvestuslike siseriiklike brutotarnetena, millest on lahutatud vaatluste põhjal kindlaksmääratud tarnekogused.

12.

Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud brutotarned

Primaarallikatest pärinevate (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete siseturule tarnitavad kogused, mis on kindlaks määratud vaatluste põhjal.

See arv võib erineda koguse väljaarvestamisel saadud arvust näiteks kaetuserinevuse ja/või erinevate aruandlussüsteemide määratluste erinevuse tõttu.

12.1.

sellest: tarned rahvusvahelisele tsiviillennundusele

12.2.

sellest: tarned avalikele elektrijaamadele

12.3.

sellest: mootorsõidukites kasutatava veeldatud naftagaasi tarned

12.4.

sellest: (bruto)tarned naftakeemiasektorisse

13.	Tagasivoog naftakeemiasektorist rafineerimistehastesse

14.	Siseriiklikud netotarned kokku

3.2.2. Varud

Järgmised avamis- ja sulgemisvarud tuleb deklareerida kõikide energiatoodete puhul, välja arvatud rafineerimistehase gaas:

Riigi territooriumil olevad varud

Varud järgmistes mahutites: rafineerimistehaste mahutid, puistekaupade terminalid, torujuhtmete vedelikumahutid, praamid ja rannaveotankerid (kui lähte- ja sihtsadam on samas riigis), liikmesriigi sadamas olevad tankerid (kui nende last sadamas maha laaditakse), siseveelaevade punkrid. Siia ei kuulu varud, mida hoitakse torujuhtmetes, paakvagunites, paakautodes, merelaevade punkrites, teenindusjaamades, jaemüügikauplustes ja merepunkrites.

2.	Teiste riikide varud, mida hoitakse kahepoolsete riiklike lepingute alusel. Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs valitsustevahelise kokkuleppega.

3.	Varud, mille välismaine sihtkoht on teada Varud riiklikul territooriumil, mis ei ole hõlmatud punktiga 2 ning kuuluvad teisele riigile ja on selle jaoks ette nähtud. Need varud võivad paikneda tolli järelevalve all oleval territooriumil või sellest väljaspool.

4.	Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud Siia kuuluvad varud, mis ei ole hõlmatud punktidega 2 või 3, olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte.

5.	Suurtarbijate varud Siia kuuluvad valitsuse kontrolli all olevad varud. See määratlus ei hõlma muid tarbijavarusid.

Saabuvate ookeanilaevade pardal olevad varud sadamas või sildumiskohas

Varud olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte. Sellest kategooriast on välja jäetud avamerel olevate laevade varud.

Siia kuulub rannaveotankerites olev nafta, kui nende lähte- ja sihtsadam on samas riigis. Kui saabunud laevade tühjakslaadimine toimub rohkem kui ühes sadamas, tuleb deklareerida üksnes deklareerivas riigis mahalaaditud kogus.

Riigi territooriumil hoitavad riiklikud varud

Hõlmab valitsuse poolt riigi territooriumil hoitavaid mittesõjalisi varusid, mis kuuluvad valitsusele või on tema kontrolli all ja on ette nähtud üksnes hädaolukorras kasutamiseks.

Ei hõlma riiklike nafta- või elektriettevõtete varusid või naftaettevõtetes valitsuse nimel hoitavaid varusid.

8.	Varude hoidmisega tegeleva organisatsiooni riigi territooriumil hoitavad varud Üksnes hädaolukorras kasutatavate naftavarude säilitamiseks loodud era- ja avalike ettevõtete varud. Välja arvatud eraettevõtete kohustuslikud varud.

9.	Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud Kõik muud varud, mis vastavad eespool punktis 1 kirjeldatud tingimustele.

10.	Valitsuste kahepoolsete kokkulepete alusel välisriikides hoitavad varud Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs vastavate riikide valitsuste vahelise kokkuleppega.

10.1.

sellest: riiklikud varud

10.2.

sellest: varude säilitamisega tegeleva organisatsiooni varud

10.3.

sellest: muud varud

11.	Välismaal hoitavad varud, mis on selgesõnaliselt määratletud importvarudena Deklareerivale riigile kuuluvad varud, mis ei kuulu 10. kategooriasse ja mida hoitakse teises riigis, kus need ootavad importi.

12.	Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse.

13.	Torujuhtmete täide Torujuhtmetes olev nafta (toornafta ja naftasaadused), mis on vajalik torujuhtmetes voolamise säilitamiseks.

Lisaks tuleb vastava riigi kogused deklareerida järgmise jaotuse kohaselt:

—	valitsuste vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad sulgemisvarud;

—	muud sulgemisvarud, mille välismaal asuv sihtkoht on teada;

—	valitsuste vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad sulgemisvarud;

—	muud välismaal hoitavad sulgemisvarud, mis on kindlasti ette nähtud impordiks deklareerivasse riiki.

Avamisvarude all mõeldakse deklareeritavale kuule eelneva kuu viimase päeva varusid. Sulgemisvarude all mõeldakse deklareeritava kuu viimase päeva varusid.

3.2.3. Import ja eksport

Import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi.

3.3. Mõõtühikud

Energiakogused: 103 tonni

3.4. Geograafilised märkused

Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse A lisa 1. peatüki selgitusi järgmiste eranditega:

1.	Taani hõlmab Fääri saari ja Gröönimaad.

2.	Šveits hõlmab Liechtensteini.

3.5. Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

4. MAAGAAS

4.1. Hõlmatud energiatooted

Maagaas on määratletud B lisa 2. peatükis.

4.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

4.2.1. Tarnesektor

Omamaine toodang

Kogu kuiv turustuskõlblik toodang riigi piires, sealhulgas ka avameretoodang. Toodangut mõõdetakse pärast puhastamist ja maagaasivedelike ning väävli eraldamist.

Välja on jäetud ammutamiskaod ning tagasipumbatud, väljalastud ja ärapõletatud gaasi kogused.

Hõlmab maagaasitööstuses kasutatud koguseid: gaasi ammutamine, torujuhtmesüsteemid ja töötlemistehased.

Import

Eksport

4.	Varude muutused Varude suurenemist näidatakse positiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse numbriga.

5.	Arvestuslikud siseriiklikud brutotarned Need arvutatakse järgmiselt: omamaine tootmine + import - eksport - varude muutus

6.	Statistilised erinevused Määratletakse arvestuslike siseriiklike brutotarnetena, millest on lahutatud vaatluste põhjal kindlaksmääratud tarnekogused.

7.	Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud brutotarned Siia kuuluvad gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes) kasutatud gaas ja jaotamisel tekkinud kaod.

Riigi territooriumil hoitavate varude avamis- ja sulgemistase

Erihoidlates hoitavad kogused (tühjendatud gaasi- ja/või naftamaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus, mitmesugused tühimikud või muu) ning veeldatud maagaasi hoidla. Avamisvarude all mõeldakse deklareeritavale kuule eelneva kuu viimase päeva varusid. Sulgemisvarude all mõeldakse deklareeritava kuu viimase päeva varusid.

9.	Omakasutus ja maagaasitööstuses tekkinud kaod Gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes). Sisaldab jaotamisel tekkinud kadusid.

4.2.2. Import ja eksport

Import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi.

4.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kahe erineva mõõtühikuga:

—	füüsilised kogused 106 m3 võrdlusgaasile kohaldatud tingimustel (15 oC, 101,325 kPa),

—	energiasisaldus TJ brutokütteväärtuse põhjal.

4.4. Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

5. KOHALDATAVAD SÄTTED

Järgmisi sätteid kohaldatakse kõikides eelnevates peatükkides kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

1.	Aruandlusperiood Üks kalendrikuu.

2.	Sagedus Kord kuus.

3.	Andmete edastamise tähtaeg Kolme kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

4.	Edastamise vorm ja meetod Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile. Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati andmete ühtsesse andmesisestusportaali.

D LISA

IGAKUINE KIIRSTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse igakuise kiirstatistika kogumise ulatust, ühikuid, deklareerimisperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1. MAAGAAS

1.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab üksnes maagaasi. Maagaas on määratletud B lisa 2. peatükis.

1.2. Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.

Tootmine

Import

Eksport

4.	Varude muutus Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

5.	Tarnimine See arvutatakse järgmiselt: tootmine + import - eksport + varude muutus

1.3. Mõõtühikud

Maagaasikogused tuleb väljendada energiasisaldusena teradžaulides (TJ) netokütteväärtuse põhjal.

1.4. Muud kohaldatavad sätted

1.	Aruandlusperiood Üks kalendrikuu.

2.	Sagedus Kord kuus.

3.	Andmete edastamise tähtaeg Ühe kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

4.	Edastamise vorm ja meetod Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile. Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati andmete ühtsesse andmesisestusportaali.

1.5. Erandid ja vabastused

Saksamaa on siin nimetatud andmete kogumisest vabastatud.

2. ELEKTER

2.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab üksnes elektrit.

2.2. Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.

1.	Elektrienergia kogutoodang Elektrienergia kogutoodang naturaalühikutes. Sisaldab elektrijaamade omatarvet.

Import

Eksport

4.	Elektri kogutarnimine See arvutatakse järgmiselt: elektri kogutoodang + import - eksport

2.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb väljendada GWh-des

2.4. Muud kohaldatavad sätted

1.	Aruandlusperiood Üks kalendrikuu.

2.	Sagedus Kord kuus.

3.	Andmete edastamise tähtaeg Ühe kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

4.	Edastamise vorm ja meetod Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile. Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati andmete ühtsesse andmesisestusportaali.

2.5. Erandid ja vabastused

Saksamaa on siin nimetatud andmete kogumisest vabastatud.

3. NAFTA JA NAFTASAADUSED

Seda andmekogumit tuntakse „JODI küsimustikuna”.

3.1. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole määratletud teisiti, kogutakse need andmed kõikide järgmiste energiatoodete kohta, mis vastavad B lisa 4. peatüki määratlusele: toornafta, veeldatud naftagaas, bensiin (mootoribensiini ja lennukibensiini summa), petrooleum (petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ja muu petrooleumi summa), gaasi- ja diisliõli ja kütteõli (nii madala kui kõrge väävlisisaldusega).

Lisaks kogutakse andmeid ka nafta kohta kokku, millega mõeldakse kõikide siin loetletud toodete summat (välja arvatud toornafta), ja lisaks selliseid naftatooteid nagu näiteks rafineerimistehase gaas, etaan, ligroiin, naftakoks, lakibensiin ja tööstusbensiin, parafiinvahad, bituumen, määrdeõlid ja muu.

3.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole määratletud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

3.2.1. Tarnesektor

Järgmist tabelit kohaldatakse üksnes toornafta suhtes:

Tootmine

Import

Eksport

4.	Sulgemisvarud

5.	Varude muutus Varude suurenemist näidatakse positiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse numbriga.

6.	Rafineerimistehaste sissevõtt Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste jõudlus.

Alljärgnevat tabelit kohaldatakse toornafta, maagaasivedelike, bensiini, petrooleumi, gaasi- ja diisliõli, kütteõli ja kogu nafta suhtes:

1.	Rafineerimistehaste toodang Kogutoodang, sealhulgas rafineerimistehaste kütus.

Import

Eksport

4.	Sulgemisvarud

5.	Varude muutus Varude suurenemist näidatakse positiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse numbriga.

6.	Nõudlus Tarned ja müük siseturule (siseriiklik tarbimine) pluss rafineerimistehaste kütus pluss rahvusvahelise mere- ja lennuliikluse punkrivarud. Nafta kogunõudlus hõlmab ka toornaftat.

3.3. Mõõtühikud

Energiakogused: 103 tonni

3.4. Muud kohaldatavad sätted

1.	Aruandlusperiood Üks kalendrikuu.

2.	Sagedus Kord kuus.

3.	Andmete edastamise tähtaeg 25 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.

4.	Edastamise vorm ja meetod Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile. Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati andmete ühtsesse andmesisestusportaali.

3.5. Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 304

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. aastakäik 14. november 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1100/2008, 22. oktoober 2008, liikmesriikide piiridel tehtavate maantee- ja siseveetranspordialaste kontrollimiste kaotamise kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	63
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1101/2008, 22. oktoober 2008, konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	70
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1102/2008, 22. oktoober 2008, metallilise elavhõbeda ning teatavate elavhõbedaühendite ja -segude ekspordi keelustamise ja metallilise elavhõbeda ohutu ladustamise kohta ( 1 )	75
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1103/2008, 22. oktoober 2008, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ seoses kontrolliga regulatiivmenetlusega – Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega – III osa	80

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4060/89	(EÜT L 390, 30.12.1989, lk 18).
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3356/91	(EÜT L 318, 20.11.1991, lk 1).

Määrus (EMÜ) nr 4060/89	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 3a	Artikkel 4
Artikkel 4	Artikkel 6
—	Artikkel 5
Lisa 1. osa direktiivide punkt a	I lisa 1. osa 1. jao punkt a
Lisa 1. osa direktiivide punkt b	I lisa 1. osa 1. jao punkt b
Lisa 1. osa direktiivide punkt c	I lisa 1. osa 1. jao punkt c
Lisa 1. osa direktiivide punkt d	—
Lisa 1. osa direktiivide punkt e	I lisa 1. osa 1. jao punkt d
Lisa 1. osa direktiivide punkt f	I lisa 1. osa 1. jao punkt e
Lisa 1. osa määruste punkt a	I lisa 1. osa 2. jao punkt a
Lisa 1. osa määruste punkt b	—
Lisa 1. osa määruste punkt c	—
Lisa 1. osa määruste punkt d	I lisa 1. osa 2. jao punkt b
Lisa 1. osa määruste punkt e	I lisa 1. osa 2. jao punkt c
Lisa 1. osa määruste punkt f	I lisa 1. osa 2. jao punkt d
Lisa 2. osa	I lisa 2. osa
—	II lisa
—	III lisa

Määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90	Käesolev määrus
Artikli 1 lõike 1 esimene ja teine taane	Artikli 1 lõike 1 punktid a ja b
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõige 2
Artikli 2 punktid 1 kuni 10	Artikli 2 punktid a kuni j
Artikli 3 lõige 1	Artikli 3 lõige 1
Artikli 3 lõige 2	Artikli 3 lõige 2
Artikli 3 lõike 3 esimene lõik	—
Artikli 3 lõike 3 teine lõik	Artikli 3 lõige 3
Artikli 3 lõige 4	Artikli 3 lõige 4
Artikli 4 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	Artikli 5 lõige 6
Artikli 4 lõige 3	Artikli 4 lõige 2
Artikli 5 lõiked 1 kuni 5	Artikli 5 lõiked 1 kuni 5
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikli 7 lõiked 1 ja 2	Artikli 7 lõiked 1 ja 2
Artikli 7 lõige 3	—
Artikkel 8	Artikkel 8
—	Artikkel 9
Artikkel 9	Artikkel 10
—	I lisa
—	II lisa


	(1) EMPs kohaldatav tekst