I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

7.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 298/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1095/2008,

6. november 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 109/2007 monensiinnaatriumi (Coxidin) lubamise kohta söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Söödalisand monensiinnaatrium (Coxidin) on teatavatel tingimustel lubatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1831/2003. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 109/2007 (2) on antud kümneaastane luba kõnealuse söödalisandi kasutamiseks broilerkanade ja kalkunite toitmisel ning see luba on seotud söödalisandi ringlusse laskmise loa omanikuga.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 1831/2003 on ette nähtud võimalus muuta söödalisandi luba loa omaniku nõudel ja vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) arvamusele.

(3)	Söödalisandi monensiinnaatriumi (Coxidin) loa omanik on esitanud taotluse, milles tehakse ettepanek muuta loa tingimusi ja lühendada tapmisele eelnevat ettenähtud keeluaega ning kehtestada jääkide piirnorm.

(4)

Hinnates uuesti inimeste kokkupuudet kõnealuse ainega, jõudis toiduohutusamet oma 18. juuni 2008 arvamuses (3) järeldusele, et Codixini puhul tuleks broilerkanade ja kalkunite toitmisel tapmisele eelnevaks ettenähtud keeluajaks kehtestada üks päev. Söödalisandi loa omanik ei esitanud uusi andmeid, mis oleks võimaldanud toiduohutusametil teha ettepanekut lõpliku jääkide piirnormi kehtestamiseks.

(5)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 109/2007 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 109/2007 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) ELT L 31, 6.2.2007, lk 6.

(3) Scientific Opinion of the Panel on Additives and Products or Substances used in Animal Feed (FEEDAP) on a request from the European Commission on the withrawal period for Coxidin for chickens and turkeys for fattening and the re-examination of the provisional Maximum Residue Limit. EFSA Teataja (2008) 731, 1–14.

LISA

Lisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Lisand

(kauba nimi)

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Jääkide ajutised piirnormid asjaomases loomses toidus

Toimeaine kogus mg-des täissööda kg kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid

5 1 701

Huvepharma

NV Belgia

Monensiinnaatrium

(Coxidin)

Toimeaine

C36H61O11Na

Streptomyces cinnamonensis’e (28682, LMG S-19095) abil saadud polüeetermonokarboksüülhappe naatriumsool pulbrina.

Toimeaine koostis

Monensiin A: vähemalt 90 %

Monensiin A + B: vähemalt 95 %

Monensiin C 0,2–0,3 %

Söödalisandi koostis

Tehniline aine monensiinnaatrium, mis vastab monensiini aktiivsusele: 25 %

Perliit: 15–20 %

Nisukliid 55–60 %

Analüüsimeetod (1)

Analüüsimeetodid toimeaine määramiseks: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) koos kolonnijärgsete derivaatide saamisega ja UV-detektoriga (λ = 520 nm)

Broilerkanad

—

100

125

1.	Kasutamine keelatud vähemalt üks päev enne tapmist.

2.	Lisand tuleb lisada segasöötadesse eelsegus.

Monensiinnaatriumi suurim lubatud kogus täiendsöödas:

—	625 mg/kg broilerkanade puhul;

—	500 mg/kg kalkunite puhul.

4.	Monensiinnaatriumi ei tohi segada muude koktsidiostaatikumidega.

5.	Kasutusjuhendisse märgitakse: „Ohtlik hobuslastele. Käesolev sööt sisaldab ionofoori: mitte anda koos tiamuliiniga ning jälgida võimalikke kõrvaltoimeid, kui kasutatakse koos muude raviainetega.”

6.	Kanda sobivat kaitseriietust, kindaid ja silmade või näokaitset. Ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral kanda sobivat hingamisteede kaitsevahendit.

6.2.2017

25 μg monensiinnaatriumi märja naha ja rasvkoe kg kohta.

8 μg monensiinnaatriumi märja maksa, neerude ja lihaskoe kilogrammi kohta.

Kalkunid

16 nädalat

100

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on esitatud ühenduse tugilabori veebilehel: www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives

7.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 298/9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/92/EÜ,

22. oktoober 2008,

ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (uuestisõnastamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiivi 90/377/EMÜ (ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks) (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Kuna kõnealusesse direktiivi tehakse uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)	Energiahinna läbipaistvus, kuivõrd see tugevdab tingimusi, mis tagavad, et ühisturul ei moonutata konkurentsi, on oluline energia siseturu väljakujundamiseks ja ladusaks toimimiseks.

(3)	Läbipaistvuse abil saab vältida kasutajate diskrimineerimist, suurendades nende vabadust valida eri energiaallikate ja eri tarnijate vahel.

(4)	Käesoleval ajal on läbipaistvuse ulatus energiaallikate ja liikmesriikide või ühenduse piirkondade kaupa erinev, mis muudab energia siseturu väljakujundamise küsitavaks.

(5)	Ühenduse tööstuses kasutatud energia eest makstud hind on siiski üks konkurentsi mõjutavatest teguritest ja seepärast peaks see jääma konfidentsiaalseks.

(6)	Standardtarbijate süsteem, mida Euroopa Ühenduste Statistikaamet Eurostat kasutab oma hinnaväljaannetes, ja suuremate tööstuslike elektritarbijate jaoks kehtestatav markeerimishindade süsteem tagab, et läbipaistvus ei ole takistuseks konfidentsiaalsusele.

(7)	On vaja laiendada Eurostati poolt määratletud tarbijate gruppe nii, et need esindaksid tarbijaid.

(8)	Sellisel viisil oleks võimalik saavutada lõpptarbijate hindade läbipaistvus lepingute vajalikku konfidentsiaalsust ohustamata. Selleks et hoida konfidentsiaalsust, peab kõnealuses tarbimisgrupis olema hinna avaldamiseks vähemalt kolm tarbijat.

(9)	Teave tööstuslike energia lõppkasutajate poolt kasutatud gaasi ja elektri kohta võimaldab võrdlusi teiste energiaallikatega (nafta, kivisüsi, fossiilkütus ja taastuvad energiaallikad) ja teiste tarbijatega.

(10)	Gaasi ja elektrienergiat tarnivate ettevõtjate ning tööstuslike gaasi- ja elektritarbijate suhtes jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisest sõltumata kehtima asutamislepingu konkurentsieeskirjad ning komisjon saab nõuda hindade ja müügitingimuste edastamist.

(11)	Jõus olevate hinnasüsteemide andmed on üks osa hindade läbipaistvusest.

(12)	Andmed tarbijate jaotusest gruppide kaupa ja nende vastavate turuosade kohta on samuti üks osa hindade läbipaistvusest.

(13)

Eurostatile edastatud hinnad ja tarbijale ettenähtud müügitingimused ning kasutusel olevad hinnasüsteemid ja tarbijate jaotus tarbimisgruppide kaupa peaks andma komisjonile piisavalt teavet, et vajaduse korral otsustada asjakohaste meetmete või ettepanekute üle energia siseturu olukorda silmas pidades.

(14)	Eurostatile esitatavad andmed on usaldusväärsemad, kui ettevõtjad koostavad need ise.

(15)	Igas liikmesriigis kehtivate maksude ja muude lõivude tundmine on oluline hindade läbipaistvuse tagamiseks.

(16)	Eurostatile esitatud andmete usaldusväärsust peab olema võimalik kontrollida.

(17)	Hindade läbipaistvuse saavutamine eeldab hindade ja hinnasüsteemide võimalikult laialdast avaldamist ja levitamist tarbijate seas.

(18)	Energiahindade läbipaistvuse rakendamiseks peaks süsteem põhinema andmete töötlemise, kontrollimise ja avaldamisega seotud tõendatud asjatundlikkusel ja meetoditel, mida Eurostat arendab ja kohaldab.

(19)	Energia siseturu väljakujundamiseks tuleks hindade läbipaistvuse süsteem võtta kasutusele niipea kui võimalik.

(20)	Käesoleva direktiivi ühtne rakendamine saab toimuda kõikides liikmesriikides üksnes siis, kui maagaasiturg on eelkõige infrastruktuuri osas saavutanud piisava arengutaseme.

(21)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (4)

(22)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada selle direktiivi I ja II lisa, pidades silmas kindlaks tehtud eriprobleeme. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(23)	Kuna direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust, ei pea liikmesriigid neid üle võtma.

(24)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et I ja II lisas määratletud tööstuslikele lõpptarbijatele gaasi või elektrienergiat tarnivad ettevõtjad edastavad Euroopa Ühenduste Statistikaametile (Eurostatile) artiklis 3 sätestatud vormis:

1)	gaasi- ja elektrihinnad ning müügitingimused tööstuslikele lõpptarbijatele;

2)	kasutatavad hinnasüsteemid;

3)	tarbijate ja vastavate mahtude jaotuse tarbimisgruppide kaupa, tagamaks nende gruppide representatiivsus siseriiklikul tasandil.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 osutatud ettevõtjad koguvad artikli 1 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmed iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil.

Artiklis 3 osutatud sätetele vastavalt koostatud andmed saadetakse kahe kuu jooksul Eurostatile ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

2. Lõikes 1 osutatud andmete põhjal avaldab EÜSA iga aasta mais ja novembris asjakohases vormis tööstuslike tarbijate suhtes liikmesriikides kehtivad gaasi- ja elektrihinnad ning sel eesmärgil kasutatud hinnasüsteemid.

3. Artikli 1 punktis 3 sätestatud teave saadetakse iga kahe aasta järel Eurostatile ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

Seda teavet ei avaldata.

Artikkel 3

Artiklis 1 sätestatud teabe vormi, sisu ja kõikide teiste tunnusjoontega seotud rakendussätted on sätestatud I ja II lisas.

Artikkel 4

Eurostat ei avalikusta talle vastavalt artiklile 1 esitatud andmeid, mis võivad oma olemuselt olla ärisaladused. Sellised Eurostatile edastatud konfidentsiaalsed statistilised andmed on kättesaadavad ainult Eurostati ametnikele ja nad võivad neid andmeid kasutada üksnes statistilistel eesmärkidel.

Esimene lõik ei takista siiski nende andmete avaldamist kokkuvõtlikul kujul, mis ei võimalda teha kindlaks üksikuid äritehinguid.

Artikkel 5

Kui Eurostat täheldab käesoleva direktiivi alusel edastatud andmetes statistiliselt olulisi kõrvalekaldeid või vastuolusid, võib ta paluda riigiorganilt luba kontrollida asjakohaseid mittekokkuvõtlikke andmeid ning arvutus- ja hindamismeetodeid, millel kokkuvõtlikud andmed põhinevad, et hinnata või vajaduse korral muuta ebatavaliseks peetavaid andmeid.

Artikkel 6

Kui see on asjakohane, kohandab komisjon konkreetsetest probleemidest tulenevalt I ja II lisa, pidades silmas kindlaks tehtud eriprobleeme. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Sellised muudatused hõlmavad üksnes I ja II lisa tehnilisi üksikasju ja need ei muuda olemuselt süsteemi üldstruktuuri.

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 8

Kord aastas esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kokkuvõtva aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Artikkel 9

Maagaasi puhul ei rakendata käesolevat direktiivi liikmesriikides enne, kui selle energiaallika kasutuselevõtust kõnealusel turul on möödunud viis aastat.

Selle energiaallika siseriiklikul turul kasutuselevõtu kuupäevast teatab asjaomane liikmesriik selgesõnaliselt ja viivitamata komisjonile.

Artikkel 10

Direktiiv 90/377/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 22. oktoober 2008.

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET

(1) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. septembri 2008. aasta otsus.

(2) EÜT L 185, 17.7.1990, lk 16.

(3) Vt III lisa A osa.

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

I LISA

GAASIHINNAD

Gaasihinnad tööstuslikele lõpptarbijatele (1) esitatakse ja määratakse vastavalt järgmisele metoodikale.

a)	Esitatavad hinnad on tööstusliku lõpptarbija poolt makstavad hinnad torustike kaudu nende oma tarbeks edastatava loodusliku gaasi eest.

Arvesse on võetud kogu tööstuslikku gaasikasutust. Süsteemi alla ei kuulu tarbijad, kes kasutavad gaasi:

—	elektrienergia tootmiseks elektrijaamades või soojuse ja elektri koostootmise jaamades;

—	mitteenergeetilistel kasutusaladel (näiteks keemiatööstuses);

—	üle 4 000 000 gigadžauli (GJ) aastas.

c)	Registreeritud hinnad peavad põhinema standardsel tarbimisvahemike süsteemil, kus vahemiku määrab tarbitud gaasi kogus aastas.

Hinnad esitatakse kaks korda aastas, kummagi kuuekuulise perioodi alguses (jaanuar ja juuli) ning need viitavad keskmistele hindadele, mida tööstuslikud lõpptarbijad viimase kuue kuu kestel gaasi eest maksnud on. Esimesed Euroopa Ühenduste Statistikaametile (Eurostat) esitatavad hinnaandmed käsitlevad olukorda 1. jaanuaril 2008.

e)	Hinnad tuleb esitada riigi omavääringus gigadžauli kohta. Kasutatud energiaühikut mõõdetakse brutokütteväärtuse (GCV) alusel.

f)	Hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgukulud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss teised kulud (arvestite rent, püsikulud jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

g)	Hinnad tuleb registreerida riikliku keskmise hinnana.

Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

—

hinnad peegeldavad kaalutud keskmisi hindu, kasutades statistilise kaalumise teguritena uuritavate gaasitarneettevõtjate turuosasid. Hinnad esitatakse aritmeetilise keskmisena ainult siis, kui kaalutud hindu ei ole võimalik arvutada. Kummalgi juhul tagavad liikmesriigid, et uurimus hõlmab siseriikliku turu representatiivset osa;

—

turuosad peavad põhinema gaasi hulgal, mille kohta gaasitarneettevõtjad on tööstuslikele lõpptarbijatele arved esitanud. Võimaluse korral arvutatakse turuosad iga vahemiku kohta eraldi. Kaalutud keskmiste hindade arvutamiseks kasutatavat teavet haldab konfidentsiaalsusnõudeid arvestades liikmesriik;

—	konfidentsiaalsuse huvides edastatakse hindadega seotud andmed üksnes siis, kui asjaomases liikmesriigis on igas punktis j osutatud kategoorias vähemalt kolm lõpptarbijat.

Esitatakse kolm hinnataset:

—	hinnad ilma maksude ja lõivudeta;

—	hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta;

—	hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga.

Gaasihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

Tööstuslik lõpptarbija	Aastane gaasitarbimine (GJ)
Tööstuslik lõpptarbija	Madalaim	Kõrgeim
Vahemik I1		< 1 000
Vahemik I2	1 000	< 10 000
Vahemik I3	10 000	< 100 000
Vahemik I4	100 000	< 1 000 000
Vahemik I5	1 000 000	<= 4 000 000

Kord kahe aasta tagant esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuiste hindadega teave rakendatud koostamissüsteemi kohta ja eelkõige uuringu kirjeldus ja ulatus (uuritud tarneettevõtjate arv, esindatud turuosa koguprotsent jne) ning kaalutud keskmiste hindade, samuti iga vahemiku poolt esindatava üldise tarbimishulga arvutamiseks kasutatud kriteeriumid. Esimene andmete edastamine koostamissüsteemile käsitleb olukorda 1. jaanuaril 2008.

Kord aastas esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuise hindade esitamisega teave peamiste keskmiste näitajate ja tegurite kohta, mis mõjutavad iga tarbimisvahemiku kohta esitatud hindu.

Teave sisaldab järgmist:

—	igale tarbimisvahemikule vastav tööstuslike lõpptarbijate keskmine koormustegur, mis arvutatakse kogu tarnitud energia ja keskmise maksimaalse nõudmise alusel;

—	katkestatavate tarnete eest antavate allahindluste kirjeldus;

—	püsitasude, arvestite rendi või muude riiklikul tasandil oluliste tasude kirjeldus.

Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale gaasile kehtestatud maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

—	maksud, lõivud, mittemaksustatavad lõivud, tasud ja mis tahes muu maksukoormus, mis ei kajastu tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma maksude ja lõivudeta” all;

—	maksud ja lõivud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel ja mida peetakse tagastamatuteks. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta” all;

—	käibemaks ja teised tagastatavad maksud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga” all.

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

—	käibemaks;

—	kontsessioonitasud. See viitab tavaliselt litsentsidele ja tasudele maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest torustike või teiste gaasiseadmete jaoks;

—	keskkonnamaksud või -lõivud. See viitab tavaliselt kas taastuvate energiaallikate edendamisele või energia ja soojuse koostootmisele või CO2, SO2 või mõne muu kliimamuutusega seotud aine heidetele;

—	muud energiasektoriga seotud maksud või lõivud: avaliku teenindamise kohustused/tasud, lõivud energiaküsimusi reguleerivate asutuste finantseerimiseks jne;

—	muud energiasektoriga mitte seotud maksud või lõivud: riiklikud, kohalikud või piirkondlikud maksud tarbitud energiale, gaasijaotuse maksud jne.

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

n)	Liikmesriikides, kus tööstusliku müügiga tegeleb ainult üks ettevõtja, võib teavet edastada kõnealune ettevõtja. Liikmesriikides, kus tegutseb rohkem kui üks ettevõtja, peaks teabe edastama sõltumatu statistikaasutus.

(1) Tööstuslik lõpptarbija võib hõlmata teisi mitte-kodutarbijaid.

II LISA

ELEKTRIHINNAD

Elektrihinnad tööstuslikele lõpptarbijatele (1) esitatakse ja määratakse vastavalt järgmisele metoodikale.

a)	Esitatavad hinnad on tööstusliku lõpptarbija poolt makstavad hinnad nende oma tarbeks ostetava elektri eest.

b)	Arvesse on võetud kogu tööstuslikku elektrikasutust.

c)	Registreeritud hinnad peavad põhinema standardsel tarbimisvahemike süsteemil, kus vahemiku määrab tarbitud elektri kogus aastas.

d)	Hinnad esitatakse kaks korda aastas, kummagi kuuekuulise perioodi alguses (jaanuar ja juuli) ning need viitavad keskmistele hindadele, mida tööstuslikud lõpptarbijad viimase kuue kuu kestel elektri eest maksnud on. Esimesed Eurostatile esitatavad hinnaandmed käsitlevad olukorda 1. jaanuaril 2008.

e)	Hindu väljendatakse riigi omavääringus kWh kohta.

f)	Hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgutasud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (võimsustasud, kauplemine, arvestite rent jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

g)	Hinnad tuleb registreerida riikliku keskmise hinnana.

Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

—

hinnad peegeldavad kaalutud keskmisi hindu, kasutades statistilise kaalumise teguritena uuritavate elektritarneettevõtjate turuosasid. Hinnad esitatakse aritmeetilise keskmisena ainult siis, kui kaalutud hindu ei ole võimalik arvutada. Kummalgi juhul tagavad liikmesriigid, et uurimus hõlmab siseriikliku turu representatiivset osa;

—

turuosad peavad põhinema elektri hulgal, mille kohta elektritarneettevõtjad on tööstuslikele lõpptarbijatele arved esitanud. Võimaluse korral arvutatakse turuosad iga vahemiku kohta eraldi. Kaalutud keskmiste hindade arvutamiseks kasutatavat teavet haldab konfidentsiaalsusnõudeid arvestades liikmesriik;

—	konfidentsiaalsuse huvides edastatakse hindadega seotud andmed üksnes siis, kui asjaomases liikmesriigis on igas punktis j osutatud kategoorias vähemalt kolm lõpptarbijat.

Esitatakse kolm hinnataset:

—	hinnad ilma maksude ja lõivudeta;

—	hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta;

—	hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga.

Elektrihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

Tööstuslik lõpptarbija	Aastane elektritarbimine (MWh)
Tööstuslik lõpptarbija	Madalaim	Kõrgeim
Vahemik IA		< 20
Vahemik IB	20	< 500
Vahemik IC	500	< 2 000
Vahemik ID	2 000	< 20 000
Vahemik IE	20 000	< 70 000
Vahemik IF	70 000	<= 150 000

Kord kahe aasta tagant esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuise hindade esitamisega teave rakendatud koostamissüsteemi kohta ja eelkõige uuringu kirjeldus ja ulatus (uuritud tarneettevõtjate arv, esindatud turuosa koguprotsent jne) ning kaalutud keskmiste hindade, samuti iga vahemiku poolt esindatava üldise tarbimishulga arvutamiseks kasutatud kriteeriumid. Esimene andmete edastamine koostamissüsteemile käsitleb olukorda 1. jaanuaril 2008.

Kord aastas esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuiste hindadega teave peamiste keskmiste näitajate ja tegurite kohta, mis mõjutavad iga tarbimisvahemiku kohta esitatud hindu.

Teave sisaldab järgmist:

—	igale tarbimisvahemikule vastav tööstuslike lõpptarbijate keskmine koormustegur, mis arvutatakse kogu tarnitud energia ja keskmise maksimaalse nõudmise alusel;

—	tabel riikide pingevahemikega;

—	püsitasude, arvestite rendi või muude riiklikul tasandil oluliste tasude kirjeldus.

Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale elektrile kohaldatavate maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

—	maksud, lõivud, mittemaksustatavad lõivud, tasud ja mis tahes muu maksukoormus, mis ei kajastu tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma maksude ja lõivudeta” all;

—	maksud ja lõivud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel ja mida peetakse tagastamatuteks. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta” all;

—	käibemaks ja teised tagastatavad maksud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga” all.

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

—	käibemaks;

—	kontsessioonitasud. See viitab tavaliselt litsentsidele ja tasudele maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest võrgu või teiste elektriseadmete jaoks;

—	keskkonnamaksud või -lõivud. See viitab tavaliselt kas taastuvate energiaallikate edendamisele või energia ja soojuse koostootmisele või CO2, SO2 või mõne muu kliimamuutusega seotud aine heidetele;

—	tuumaenergiamaks ja muud inspekteerimismaksud: tuumajaamade tegevuse lõpetamise kulud, tuumarajatiste inspekteerimine ja tasud jne;

—	muud energiasektoriga seotud maksud või lõivud: avaliku teenindamise kohustused/tasud, lõivud energiaküsimusi reguleerivate asutuste finantseerimiseks jne;

—	muud energiasektoriga mitte seotud maksud või lõivud: riiklikud, kohalikud või piirkondlikud maksud tarbitud energiale, elektrijaotuse maksud jne.

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, naftatoodete ja kütuse aktsiisimakse, välja arvatud elektri tootmiseks, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

Kord aastas esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuiste hindadega elektrihinnad lahtikirjutatuna põhikomponentideks. Elektrihindade jaotus põhikomponentideks põhineb järgmisel metoodikal:

Elektri koguhinnaks tarbimisvahemiku kohta võib pidada võrguhindade, energia- ja tarnehindade üldsummat (st alates tootmisest kuni kauplemiseni, välja arvatud võrgud) ning makse ja lõive.

—	„Võrguhind” on ülekande ja jaotustariifidega seotud tulude ja (kui võimalik) vastava kWh hulga vaheline suhe tarbimisvahemiku kohta. Kui vahemike kohta eraldi ei ole kWh hulka teada, tuleb leida hinnangulised mahud.

—	„Energia- ja tarnehind” on koguhind miinus võrguhind ning kõik maksud ja lõivud.

—

Maksud ja lõivud. Selle komponendi jaoks on eraldi alajaotus:

—	maksud ja lõivud võrguhindadele;

—	maksud ja lõivud energia- ja tarnehindadele;

—	käibemaks ja muud tagastatavad maksud.

MÄRKUS: kui täiendavad teenused määratletakse eraldi, võib need paigutada ühe alla kahest põhikomponendist vastavalt järgmisele:

—	„võrguhind” sisaldab järgmisi kulusid: ülekande- ja jaotustariifid, ülekande- ja jaotuskahjud, võrgukulud, müügijärgne teenindus, süsteemi teenindamise kulud ja arvestite rent;

—	„energia- ja tarnehind” sisaldab järgmisi kulusid: energia tootmine, koondamine, tasakaalustamine, tarnitud energia maksumus, klienditeenindus, müügijärgne juhtimine, mõõtmine ja muud tarnekulud;

—	muud erikulud. See punkt sisaldab kulusid, mis ei ole ei võrgukulud ega energia- ja tarnekulud ega ka maksud. Kui sellised kulud on olemas, esitatakse need eraldi.

o)	Liikmesriikides, kus tööstusliku müügiga tegeleb ainult üks ettevõtja, võib teavet edastada kõnealune ettevõtja. Liikmesriikides, kus tegutseb rohkem kui üks ettevõtja, peaks teabe edastama sõltumatu statistikaasutus.

(1) Tööstuslik lõpptarbija võib hõlmata teisi mitte-kodutarbijaid.

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 10)

Nõukogu direktiiv 90/377/EMÜ (EÜT L 185, 17.7.1990, lk 16).
Komisjoni direktiiv 93/87/EMÜ (EÜT L 277, 10.11.1993, lk 32).
1994. aasta ühinemisakti I lisa (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).
2003. aasta ühinemisakti II lisa punkti 12 A osa punkti 3 alapunktid a ja b (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).	Ainult I lisa punkt 3
Nõukogu direktiiv 2006/108/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 414).	Ainult artikkel 1 ja I lisa punkti 1 alapunktid a ja b viite osas direktiivile 90/377/EMÜ
Komisjoni otsus 2007/394/EÜ (ELT L 148, 9.6.2007, lk 11).

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 10)

Direktiivid	Ülevõtmise tähtpäev
90/377/EMÜ	30. juuli 1991
93/87/EMÜ	—
2006/108/EÜ	1. jaanuar 2007

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 90/377/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 lõike 1 esimene lause	Artikli 2 lõike 1 esimene lõik
Artikli 2 lõike 1 teine lause	Artikli 2 lõike 1 teine lõik
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 lõike 3 esimene lause	Artikli 2 lõike 3 esimene lõik
Artikli 2 lõike 3 teine lause	—
Artikli 2 lõike 3 kolmas lause	Artikli 2 lõike 3 teine lõik
Artiklid 3 kuni 5	Artiklid 3 kuni 5
Artikli 6 esimene lause	Artikli 6 esimese lõigu esimene lause
—	Artikli 6 esimese lõigu teine lause
Artikli 6 teine lause	Artikli 6 teine lõik
Artikli 7 lõiked 1 ja 2	Artikkel 7
Artikli 7 lõige 3	—
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikli 9 lõige 1	—
Artikli 9 teise lõigu esimene lause	Artikli 9 esimene lõik
Artikli 9 teise lõigu teine lause	Artikli 9 teine lõik
—	Artiklid 10 ja 11
Artikkel 10	Artikkel 12
I ja II lisa	I ja II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

7.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 298/20

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1098/2008/EÜ,

22. oktoober 2008,

vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on üks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide keskseid eesmärke.

(2)

Amsterdami lepinguga 1997. aastal lisati uued sätted võitluse kohta sotsiaalse tõrjutusega Euroopa Ühenduse asutamislepingu, eelkõige artiklite 136 ja 137 sotsiaalsätetega hõlmatud tegevusvaldkondade hulka ning sätestati uus õigusraamistik ja uus alus poliitilise kohustuse võtmiseks selles valdkonnas.

(3)

Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tunnistas, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ulatus on lubamatu. Seega loeti kaasavama Euroopa Liidu ülesehitamist liidu kümneaastase strateegilise majanduskasvu, suurema arvu ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamise esmatähtsaks elemendiks.

(4)	Lissaboni Euroopa Ülemkogu kutsus liikmesriike ja komisjoni üles astuma samme, et anda „otsustav panus vaesuse kõrvaldamisse” 2010. aastaks. Selleks otsustati Lissaboni Euroopa Ülemkogul võtta asjaomases valdkonnas vastu avatud koordinatsiooni meetod.

(5)	Sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsiooni meetod on olnud algusest peale oluline vahend, et toetada seda poliitilist kohustust ja suurendada ELi suutlikkust liikmesriikide toetamisel nende püüdlustes Euroopa suurema ühtekuuluvuse suunas.

(6)

Avatud koordinatsiooni meetod aitab süvendada vastastikust õppimist ning on suurendanud teadlikkust tõrjutuse ja vaesuse mitmemõõtmelisest olemusest. Avatud koordinatsiooni meetod loob seega tingimused, et avaldada praktilisemat mõju ning muuta ELi pühendumine sotsiaalsetele väärtustele oma kodanikele nähtavamaks.

(7)

Saavutustest hoolimata kannatab suur osa elanikkonnast endiselt puuduse või teenustele piiratud ja ebavõrdse juurdepääsu all või on ühiskonnast kõrvale jäetud. 2008. aasta ühisaruandes sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta juhiti tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus elab vaesuse ohus 78 miljonit inimest, kellest 19 miljonit on lapsed. Sugudevaheline erinevus on umbes kaks protsendipunkti.

(8)	Lisaks sellele on varanduslik ebavõrdsus ja sügav vaesus järjest suuremaks probleemiks kogu liidus.

(9)

Sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse huvides on vaja toetada vähem soodsaid piirkondi ja pidevalt struktuurselt halvemas olukorras olevaid piirkondi, äärepoolseimaid piirkondi, teatavaid saari, saareliikmesriike ja piirkondi, mida on mõjutanud hiljutine deindustrialiseerimine või tööstuse ümberkorraldamine.

(10)	Sotsiaalne tõrjutus kahjustab kodanike heaolu, vähendades nende eneseväljenduse ja ühiskonnas osalemise võimet. Seepärast tuleb seda küsimust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal (edaspidi „Euroopa aasta”) vajalikul määral esile tõsta.

(11)	Euroopa Parlament rõhutas oma 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta, et sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamine peab saama Euroopa Liidu poliitiliseks prioriteediks.

(12)	Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu peab toimuma nii Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool seda, kooskõlas ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega, millele Euroopa Liit ja liikmesriigid on alla kirjutanud.

(13)

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleem esineb väga erineval, keerulisel ja mitmemõõtmelisel kujul. See on seotud arvukate teguritega: sissetuleku ja elatustasemega, haridus- ja inimväärse töö võimalustega, tulemuslike sotsiaalkaitsesüsteemidega, eluasemega, juurdepääsuga kvaliteetsetele meditsiini- ja muudele teenustele, samuti kodanikuaktiivsusega. Seepärast tuleks kaasata sidusrühmad kõigil tasanditel.

(14)

Seega nõuavad vaesuse vältimine ja selle vastu võitlemine mitmemõõtmelist poliitikat nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, tagades seejuures tasakaalu majanduskasvu ja sotsiaalsete eesmärkide vahel ning eriti kaitsetutele elanikerühmadele või isikutele suunatud strateegiad. Euroopa aasta võib aidata stimuleerida sellist mitmemõõtmelist poliitikat ja asjaomaste näidikute edasist väljatöötamist.

(15)

Majanduskasvu sotsiaalse mõõtme edendamisel etendab põhirolli Lissaboni strateegiat täiendav ja toetav 2005.–2010. aasta sotsiaalmeetmete kava, samuti kodanike aktiivne osalemine ühiskondlikes protsessides ja tööturul. Sotsiaalmeetmete kava üks prioriteete on edendada ühiskondliku ja põlvkondadevahelise solidaarsuse ning kaasavama ja vaesuseta ühiskonna loomise tähtsa tegurina võrdseid võimalusi kõikidele.

(16)

Sotsiaalse kaasatuse riiklikes tegevuskavades rõhutavad mitmed liikmesriigid, et vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse oht ähvardab enam teatavaid elanikerühmi, sealhulgas lapsi, koolist väljalangejaid, üksikvanemaid, suurperesid, üheainsa tuluallikaga peresid, noori, eriti noori naisi, eakaid inimesi, sisserändajaid ja rahvusvähemusi, puudega inimesi ja nende hooldajaid, kodutuid, töötuid, eriti pikaajalisi töötuid, vange, vägivalla ohvriks olevaid naisi ja lapsi ning uimastisõltlasi. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel võivad olulist rolli mängida kõige haavatavamatele elanikerühmadele suunatud riiklik poliitika ja tugimeetmed.

(17)

Inimväärne töö võib tunduvalt vähendada üksikisiku vaesuse ohtu. Töö iseenesest ei ole siiski piisav tingimus inimeste vaesusest päästmiseks ning ka töölkäivate inimeste vaesuse ohu määr on siiski suhteliselt kõrge. Töötajate vaesus on seotud madala palga, sooliste palgaerinevuste, väheste oskuste, erialaste koolitusvõimaluste piiratuse, töö ja pereelu ühildamise vajaduse ning ebakindla töösuhte ja töötingimustega, samuti leibkonna raske olukorraga. Kvaliteetne töökoht ning sotsiaalne ja majanduslik toetus on seega inimeste vaesusest väljatoomisel hädavajalikud.

(18)

Ka tööjõuturu muutuvate vajadustega sobivate põhioskuste ja kvalifikatsiooni puudumine on ühiskonda kaasamisel suur takistus. Aina suureneb oht, et ühiskonnas tekivad lõhed nende vahel, kellel on oma tööalase konkurentsivõime ja kohanemisvõime parandamiseks ning isikliku arengu ja kodanikuaktiivsuse soodustamiseks juurdepääs elukestvale õppele, ja nende vahel, kes jäävad tõrjutuks ja kannatavad mitmesugusel kujul diskrimineerimise all. Ilma piisavate oskusteta inimestel on raske siseneda tööturule ja leida kvaliteetne töökoht ning on tõenäolisem, et nad on pikka aega ilma tööta, ja kui nad ka töötavad, tegutsevad nad suurema tõenäosusega madalapalgalistel ametikohtadel.

(19)	Info- ja sidetehnoloogia kättesaadavuse ja selle kasutamise oskus muutub üha enam kaasamise eeltingimuseks. 2006. aasta 11. juunil Riias heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis nõutakse infoühiskonda kõigile.

(20)

Võitlemisel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu sõltub ühenduse meetmete edukus sellest, mil määral saab see üldsuse ja poliitikakujundajate positiivse vastukaja osaliseks. Lisaks toetab Euroopa aasta eesmärke ka ELi õigusaktide võrdseid võimalusi pakkuv ja mittediskrimineeriv rakendamine. Seepärast peaks Euroopa aasta soodustama teadlikkuse tõstmist, andma valdkonnale uue tõuke ning soodustama parimate tavade vahetust liikmesriikide, vaesuse vastu võitlemisega tegelevate kohalike ja piirkondlike asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. See peaks aitama koondada poliitilist tähelepanu ning haarama kaasa kõiki neid, kellele on oluline arendada edasi ja tugevdada sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud koordinatsiooni meetodit, samuti edendada kõnealuses valdkonnas edasisi meetmeid ja algatusi ühenduse ja riikide tasandil koostöös vaesusest tabatud isikute ja nende esindajatega.

(21)	Euroopa aasta peaks andma tugeva impulsi aktiivse kaasamise poliitikatele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimise vahendina ning peaks aitama sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsiooni meetodi raames edendada vastavaid parimaid tavasid.

(22)

Riiklikul tasandil tehtud edusammude erinev tase ning riikide erinevad sotsiaalmajanduslikud ja kultuuritaustad ning tundlikud teemad nõuavad suure osa Euroopa aasta meetmete detsentraliseerimist riiklikul tasandil kaudse tsentraliseeritud haldamise süsteemi abil, vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust). (4) artikli 54 lõike 2 punktis c sätestatud menetlusele ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad). (5)

(23)	Kuid komisjon peaks jälgima poliitiliste prioriteetide määratlust riiklikul tasandil, et tagada kooskõla Euroopa aasta kohta kokkulepitud strateegiliste eesmärkidega ning avatud koordinatsiooni meetodi jaoks kehtestatud ühiste eesmärkidega.

(24)

Euroopa aasta tulemuslikkuse tagamise oluline eeltingimus on kõigi ühenduse, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kaasatud partnerite tegevuse tihe kooskõlastamine. Vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste huvide edendamisel on eriline osa kohaliku ja piirkondliku tasandi partneritel.

(25)

Osalemine Euroopa aastaga seotud tegevuses peaks olema avatud liikmesriikidele, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalised vastavalt selles lepingus sätestatud tingimustele, ühinemiseelsest strateegiast abi saavatele kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani riikidele vastavalt asjaomastes lepingutes sätestatud tingimustele ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele kooskõlas 2004. aasta mai strateegiadokumendi ja riikide tegevuskavadega.

(26)	Euroopa aasta võib aidata paremini kooskõlastada olemasolevaid programme ning algatusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ühenduse tasandil, sealhulgas ka sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsiooni meetodit.

(27)

Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus komisjoni muude meetmetega, eelkõige programmiga PROGRESS, struktuurifondidega ning Euroopa Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Fondiga, meetmetega, millega võideldakse diskrimineerimise vastu ning edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja põhiõigusi, ning meetmetega hariduse ja koolituse, kultuuri ja kultuuridevahelise dialoogi, noorsoo, kodakondsuse, sisserände ja varjupaigapoliitika ning teadustöö valdkonnas.

(28)	Euroopa aastal tuleks jätkata eelmiste, sealhulgas kõigile võrdsete võimaluste tagamisele ja kultuuridevahelisele dialoogile pühendatud Euroopa aastate (vastavalt 2007 ja 2008) parimaid tavasid.

(29)

Käesolevas otsuses sätestatakse kogu programmi ajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevate institutsioonide jaoks edaspidi peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 37 tähenduses.

(30)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (7)

(31)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna see nõuab muu hulgas mitmepoolset partnerlust ning riikidevahelist teabevahetust ja kogu ühendust hõlmavat heade tavade levitamist, ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa aasta

Et toetada ühenduse tegevust sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel, nimetatakse 2010. aasta „vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks” (edaspidi „Euroopa aasta”).

Artikkel 2

Eesmärgid ja juhtpõhimõtted

1. Euroopa aasta eesmärgid ja juhtpõhimõtted on järgmised:

õiguste tunnustamine – tunnustada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate inimeste põhiõigust elada inimväärset elu ja kuuluda täieõiguslikult ühiskonda. Euroopa aasta tõstab üldsuse teadlikkust vaesuse all kannatavate inimeste, eelkõige haavatavate elanikerühmade olukorrast ning aitab edendada nende tegelikku juurdepääsu sotsiaalsetele, majanduslikele ja kultuurilistele õigustele, samuti piisavatele vahenditele ja kvaliteetsetele teenustele. Euroopa aasta aitab ka võidelda stereotüüpide ja häbimärgistamisega;

ühine vastutus ja osalus – suurendada kaasamispoliitikas ja -meetmetes üldsuse osalemist, rõhutades nii kollektiivset kui ka individuaalset kohustust võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, ning vabatahtlike tegevuse toetamise ja edendamise tähtsust. Euroopa aasta edendab kõigi avaliku ja erasektori osapoolte kaasatust, muu hulgas ennetava partnerluse kaudu. See tugevdab teadlikkust ja pühendumust ning loob võimalused oma panuse andmiseks kõigile kodanikele, eriti inimestele, kellel on kas otsene või kaudne vaesuse kogemus;

ühtekuuluvus – edendada ühtekuuluvamat ühiskonda, tõstes üldsuse teadlikkust kasust, mida kõik saavad ühiskonnast, kus vaesus on likvideeritud, kus toetatakse õiglast jaotamist ja keegi ei ole sunnitud elama kõrvalejäetult. Euroopa aasta edendab ühiskonda, mis toetab ja arendab elukvaliteeti, sealhulgas oskuste ja tööhõive kvaliteeti, sotsiaalset heaolu, sealhulgas laste heaolu, ning võrdseid võimalusi kõigile. Lisaks tagab see säästva arengu ja solidaarsuse põlvkondade vahel ja sees ning poliitika ühtsuse ELi meetmetega kogu maailmas;

pühendumus ja konkreetsed meetmed – rõhutada ELi ja liikmesriikide tõsist poliitilist kohustust anda otsustav impulss vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks ning edendada seda kohustust ja vastavaid meetmeid kõigil juhtimistasanditel. Tuginedes sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsiooni meetodi saavutustele ja võimalustele, tugevdatakse Euroopa aasta kaudu poliitilise tähelepanu koondamise ja kõigi huvitatud osapoolte kaasamisega poliitilist kohustust vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ja nendega võidelda ning hoogustada veelgi liikmesriikide ja Euroopa Liidu meetmeid selles valdkonnas.

2. Kõnealuste eesmärkide täitmisel arvestavad ühendus ja liikmesriigid käesoleva otsuse lisa IV osas loetletud prioriteetidega.

Artikkel 3

Meetmete sisu

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatavad meetmed ühenduse ja riiklikul tasandil võivad sisaldada eelkõige järgmist:

a)	koosolekuid ja üritusi;

b)	teabe-, reklaami- ja hariduskampaaniaid;

c)	ülevaateid ja uuringuid ühenduse või riiklikul tasandil, mis vajadusel tuginevad sugude lõikes rühmitatud andmetele.

2. Lõikes 1 viidatud meetmete üksikasjad on sätestatud lisas.

3. Kõik laiemale üldsusele suunatud meetmed on kergesti kättesaadavad kõigile, sealhulgas ka vaesuses elavatele ja puuetega isikutele.

Artikkel 4

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine

Euroopa aasta raames võetakse arvesse meeste ja naiste kogetava vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ja mastaapide erinevusi. Euroopa aasta läbiviimisel võtavad ühendus ja liikmesriigid arvesse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist.

Artikkel 5

Koostöö ja rakendamine ühenduse tasandil

1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

2. Komisjon tagab, et käesoleva otsusega hõlmatud meetmeid rakendatakse vastavalt lisale.

3. Eelkõige võtab komisjon vajalikud meetmed, et kindlustada artiklis 10 viidatud komisjoni meetmete ja algatuste järjepidevus ja omavaheline täiendavus, eesmärgiga täita artiklis 2 sätestatud eesmärke.

4. Komisjon vahetab korrapäraselt arvamusi eelkõige Euroopa tasandi sidusrühmadega, sealhulgas nendega, kelle töö on seotud vaesuses elavate inimestega, Euroopa aasta kavandamise, rakendamise, järelmeetmete ja hindamise üle. Ta teeb kogu asjakohase teabe üldsusele kättesaadavaks.

5. Komisjon kaasab sotsiaalkaitsekomitee tihedalt Euroopa aasta ettevalmistamisse ja läbiviimisse ning teavitab või kaasab vajaduse korral teisi asjaomaseid komiteesid.

6. Vajaduse korral teeb komisjon koostööd teiste ELi institutsioonide, organite ja asutustega.

Artikkel 6

Koostöö ja rakendamine riiklikul tasandil

1. Iga liikmesriik nimetab riikliku rakendusasutuse, mis korraldab osalemist Euroopa aastaga seotud tegevuses ja tagab koordineerimise riiklikul tasandil. Riiklik rakendusasutus vastutab riikliku programmi ja Euroopa aasta prioriteetide määratlemise ning ühenduse rahastamiseks esitatavate üksikmeetmete valimise eest. Euroopa aasta riikliku tasandi strateegia ja prioriteedid sätestatakse kooskõlas artiklis 2 loetletud eesmärkidega.

2. Ühenduse vahendite eraldamise kord riikliku tasandi meetmetele sätestatakse lisa II osas.

3. Oma ülesannete täitmiseks, eriti riikliku programmi koostamisel ja alati, kui see on Euroopa aasta läbiviimisel asjakohane, konsulteerib riiklik rakendusasutus tihedalt ja teeb koostööd arvukate asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste huve kaitsvate või esindavate kodanikuühenduste ja organisatsioonidega, tööturu osapoolte ning piirkondlike ja kohalike asutustega.

Artikkel 7

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Iga liikmesriigi esindaja komitees määratakse võimaluse korral artikli 6 lõikes 1 osutatud riiklikest rakendusasutustest.

Artikkel 8

Finantssätted

1. Lisa I osas sätestatud ühenduse tasandi meetmeid võidakse toetada kuni 80 % ulatuses või sõlmida hankeleping, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2. Riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmeid võidakse lisa II osas sätestatud korras kaasrahastada Euroopa Liidu üldeelarvest kõige rohkem 50 % ulatuses rakendatavate meetmete abikõlblikust kogumaksumusest.

Artikkel 9

Taotlemis- ja valikumenetlus

1. Komisjon võtab artikli 8 lõike 1 kohased otsused meetmete rahastamise kohta vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

2. Riiklikud rakendusasutused esitavad artikli 8 lõike 2 kohased rahalise abi taotlused komisjonile lisa II osas sätestatud korras.

Artikkel 10

Kooskõla ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon tagab koos osalevate riikidega kooskõla otsuses sätestatud meetmete ning muude ühenduse, riiklike, regionaalsete ja kohalike meetmete ning algatuste vahel.

2. Nad tagavad Euroopa aasta ning ühenduse, riikliku või piirkondliku tasandi algatuste ja vahendite maksimaalse vastastikuse täiendavuse, kui need võivad aidata saavutada Euroopa aasta eesmärke.

Artikkel 11

Osalevad riigid

Euroopa aastaga võivad ühineda:

a)	liikmesriigid;

b)	kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelsest strateegiast, vastavalt üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on ette nähtud nende riikide osalemiseks ühenduse programmides raamlepingute ja assotsiatsiooninõukogude otsustega;

c)	Lääne-Balkani riigid vastavalt asjaomaste riikide suhtes nende ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevate raamlepingute alusel kehtestatavale korrale;

d)	EFTA riigid, kes on EMP lepingu osalised, vastavalt asjaomase lepingu sätetele;

Euroopa naabruspoliitika partnerriigid vastavalt 2004. aasta mais vastu võetud strateegiadokumendis ja riiklikes tegevuskavades nende riikide suhtes sätestatud ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele. Igasugust Euroopa naabruspoliitika partnerriikides toimuva Euroopa aastaga seotud tegevuseks ette nähtud finantsabi eraldatakse Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist vastavalt nende riikidega tehtava üldise koostöö suhtes kehtestatud prioriteetidele ja menetlustele.

Artikkel 12

Eelarve

1. Käesolevas otsuses osutatud ühenduse meetmete rakendamise rahastamispakett 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 on 17 000 000 eurot, millest 6 500 000 eurot on ette nähtud ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2009.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsraamistiku 2007–2013 piires.

Artikkel 13

Rahvusvaheline koostöö

Euroopa aastaga seoses võib komisjon teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja ÜROga.

Artikkel 14

Ühenduse finantshuvide kaitse

Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta), (8) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta). (10)

Artikkel 15

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2011 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesolevas otsuses ette nähtud meetmete rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

2. Aruanne sisaldab ka teavet sugupoolte võrdõiguslikkuse põhimõttest kinnipidamise kohta Euroopa aasta ettevõtmistes ning hinnangut Euroopa aasta kasulikkuse kohta kaitsetutele üksikisikutele või elanikerühmadele.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 22. oktoober 2008

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET

(1) ELT C 224, 30.8.2008, lk 106.

(2) 18. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. oktoobri 2008. aasta otsus.

(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(6) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(9) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(10) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

LISA

Käesoleva otsuse artiklis 3 osutatud meetmete üksikasjad

I. ÜHENDUSE TASANDI MEETMED

1. Koosolekud ja üritused

Ühenduse tasandil koosolekute ja ürituste korraldamine, mis on mõeldud tõstma teadlikkust Euroopa aastast ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud küsimustest, samuti toimima ideede vahetamise foorumina. Koosolekud ja üritused koondavad asjaomaseid sidusrühmi ning nendes kutsutakse osalema vaesust kogevaid inimesi ja neid esindavaid kodanikuühendusi. Nimetatud koosolekud ja üritused aitavad välja töötada sotsiaalse mõjujõu suurendamise meetmeid ja tavasid kõigi jaoks, käsitleda poliitika lünki ning tõsta asjaomaste osapoolte ja institutsioonide teadlikkust (eelkõige naiste ja laste) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse mitmemõõtmelisusest, sealhulgas sellistest teguritest nagu töö, eluaseme, sotsiaalkaitse, peretoetuste ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus.

2. Teabe- ja reklaamikampaaniad, mis hõlmavad järgmist:

—

Mitmesuguste solidaarsusalgatuste korraldamine vaesuse leevendamiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, et võimaldada kõigil kodanikel anda mis tahes vormis kasvõi tagasihoidlik panus kas otse või oma organisatsioonide kaudu. Euroopa aasta raames korraldatavaid rahakogumiskampaaniaid võidakse toetada meediakampaaniatega ühenduse ja riiklikul tasandil;

—	Euroopa aasta logo (eri formaatides) ja tunnuslausete väljatöötamine, et kasutada neid Euroopa aastaga seotud mis tahes meetmete puhul;

—	teabekampaania ühenduse tasandil, mis kohandatakse vastavalt kohalikele oludele riiklikul ja kohalikul tasandil, tuginedes nii traditsioonilistele kui ka uutele sidekanalitele ja uutele tehnoloogiatele;

—	kogu ühenduses kättesaadavate side- ja meediavahendite väljatöötamine, et tekitada üldsuse huvi;

—	asjakohased meetmed ja algatused teabe levitamiseks ja selleks, et juhtida tähelepanu Euroopa aasta eesmärkidele kaasaaitavate ühenduse programmide, meetmete ja algatuste tulemustele ning suurendada nende nähtavust;

—	haridusasutuste, valitsusväliste ja heategevusorganisatsioonide asjakohased algatused ühenduse ja riiklikul tasandil, et levitada teavet Euroopa aasta ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise meetmete kohta;

—	Euroopa konkursside korraldamine, milles rõhutatakse Euroopa aasta teemadega seotud saavutusi ja kogemusi;

—	tugev side organisatsioonide ja valdkondadega, mis ei tegele tavaliselt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustega (nt sport, kunst), sealhulgas isiklike kogemuste ja „saadikute” kasutamine;

—	Euroopa aasta kohta teavet andva lehe loomine veebisaidil Europa.

3. Muud tegevused

—

Kogu ühendust hõlmavad, vajaduse korral sugude lõikes rühmitatud andmetel põhinevad ülevaated ja uuringud, et anda hinnang ja koostada aruanne Euroopa aasta ettevalmistuste, tulemuslikkuse ning lühi- ja pikaajalise mõju kohta. Uudsete lahenduste leidmise soodustamiseks mõõdab üks selline ülevaade ka avalikku arvamust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimise ja sellega võitlemise poliitika, sealhulgas vajaduse korral sotsiaalkaitsesüsteemide ning liidu potentsiaalse rolli kohta võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Nimetatud ülevaade koostatakse 2009. aastal, nii et tulemusi on võimalik esitleda Euroopa aasta avakonverentsil;

—	sügava vaesuse ja põhiõiguste vahelisi seoseid käsitlevate uuringute edendamine;

—	koostöö erasektori, ringhäälinguorganisatsioonide ja muu meedia kui partneritega Euroopa aastat käsitleva teabe levitamisel ning meetmed pikaajalise dialoogi arendamiseks sotsiaalküsimustes;

—	tehniline abi õppekogemuse jagamise soodustamiseks;

—	hindamisaruanne Euroopa aasta tõhususe ja mõju kohta.

Kontakte võidakse luua ka seoses ürituste korraldamisega Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, eelkõige sünergia tekitamisega Euroopa aasta ning iga aasta 17. oktoobril korraldatava ÜRO rahvusvahelise vaesuse kaotamise päeva ürituste vahel.

Komisjon võib kasutada tehnilist ja/või haldusabi komisjoni ja osalevate riikide vastastikuse kasulikkuse huvides, näiteks rahastada teatava teema puhul välisekspertide erialateadmiste kasutamist.

4. Rahastamine

Vastavalt käesoleva otsuse artiklite 8 ja 12 sätetele võib rahastamine toimuda järgmises vormis:

—	kaupade ja teenuste ostmine hankekonkursi korras, eelkõige teabevahetuse valdkonnas;

—	konsultatsiooniteenuste ostmine hankekonkursi korras;

—	ühenduse tasandil toimuvate eriürituste kulude katteks määratavad toetused, et tõsta esile ja teadvustada Euroopa aastat. Rahastamine ei ületa 80 % abisaaja kantud kogukuludest.

II. RIIKLIKU TASANDI MEETMETE KAASRAHASTAMINE

Nende meetmete puhul tuleks arvesse võtta vajadust leida rahastamisvõimalused, mis tagavad juurdepääsu kohapeal tegutsevatele organisatsioonidele ja projektidele, milles osalevad kõige kõrvalejäetumad rühmad.

1. Riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi meetmeid võidakse rahastada ühenduse eelarvest maksimaalselt 50 % ulatuses abikõlblikust kogumaksumusest osaleva riigi kohta. Riiklik osakaal ELi kaasrahastatavas meetmes peab olema vähemalt 50 % ning vahendid võivad olla avalik- või eraõiguslikud. Meetmete valimisel on riiklikel rakendusasutustel vabadus otsustada, kas taotleda üksikmeetmete rakendamise eest vastutavalt organisatsioonilt kaasrahastamist ning millisel tasemel.

2. Pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist koostab komisjon strateegilise raamdokumendi, milles on lisaks käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud eesmärkidele määratletud Euroopa aasta meetmete rakendamise põhiprioriteedid, sealhulgas riiklikes asutustes ja meetmetes osalemise miinimumstandardid.

3. Vastuseks strateegilisele raamdokumendile koostab iga riiklik rakendusasutus pärast kodanikuühiskonna esindajatega konsulteerimist Euroopa aasta rakendamise riikliku programmi, mis on igati kooskõlas sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise riiklike strateegiatega.

4. Iga riiklik rakendusasutus saab esitada ühenduse toetuse saamiseks ainult ühe taotluse. Toetuse taotluses kirjeldatakse Euroopa aasta riiklikku strateegiat ja prioriteete ning rahastatavaid meetmeid. Toetuse taotlusele lisatakse üksikasjalik eelarve, kus kajastub kavandatavate meetmete kogumaksumus, samuti kaasrahastamiseks ette nähtud summa ja selle allikad. Toetuskõlblike kulude hulka võidakse arvata riikliku rakendusasutuse personali- ja halduskulud.

5. Üldiste toetuste andmine osalevatele riikidele sõltub käesoleva otsuse artiklis 2 kehtestatud ja strateegilises raamdokumendis edasiarendatud eesmärkide nõuetekohase täitmise määrast Euroopa aasta rakendamise riiklikes programmides.

6. Ühenduse toetuse saamiseks riiklike rakendusasutuste esitatud taotlusi hindab komisjon, kontrollides muu hulgas nende kooskõla käesoleva otsuse artiklis 2 nimetatud eesmärkidega. Vajaduse korral palub komisjon teha taotlustes muudatusi.

7. Eespool punktis 1 osutatud meetmed võivad hõlmata:

a)	Euroopa aasta eesmärkidega seotud kohtumisi ja üritusi, sealhulgas Euroopa aasta ava- ja reklaamüritusi liikmesriikides, et anda meetmele hoogu ning valmistada ette soodne pinnas aruteludeks, milles käsitletakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise konkreetseid meetmeid;

b)	riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vastastikuseid õppeseminare;

c)	muid ühenduse tasandi algatuste ettevalmistamisega seotud üritusi (nt iga-aastane vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse Euroopa ümarlaud ning vaesuse all kannatavate inimeste Euroopa kohtumine);

d)	teabe-, koolitus- ja reklaamikampaaniaid ning muid meetmeid koolides ning tugeva lumepalliefektiga meetmeid Euroopa aasta põhimõtete levitamiseks ja väärtuste rõhutamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kaasa arvatud auhinnad ja võistlused;

e)	muid kui I osa punktis 3 nimetatud ülevaateid ja uuringuid, et uurida põhjalikumalt Euroopa aasta põhiteemasid;

koolitusvõimalusi riigiteenistujatele, tööturu osapooltele, meediale, valitsusväliste organisatsioonide esindajatele ja muudele osalejatele, et parandada nende teadmisi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse nähtusest, Euroopa ja riikliku tasandi sotsiaalse kaasamise poliitikast ning erinevatest kättesaadavatest poliitilistest vahenditest, parandamaks nende suutlikkust lahendada vaesusega seotud küsimusi ja julgustada neid mängima aktiivsemat rolli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses;

g)	koostööd meediaga;

h)	piirkondlike ja kohalike sotsiaalse kaasamise katsetegevuskavade väljatöötamist.

III. MITTERAHALINE ABI

Ühendus toetab mitterahalise abiga riigi- või eraorganisatsioonide algatusi, andes sealhulgas kirjaliku loa Euroopa aasta logo ja muude sellega seotud materjalide kasutamiseks, kui kõnealused organisatsioonid suudavad komisjonile strateegilises raamdokumendis sätestatud erikriteeriumide alusel tõendada, et nimetatud algatused viiakse ellu Euroopa aasta jooksul ning et need aitavad tõenäoliselt oluliselt kaasa Euroopa aasta ühe või mitme eesmärgi saavutamisele.

Kolmandates riikides seoses Euroopa aastaga või sellega koostoimes korraldatud algatused võivad samuti saada ühenduselt mitterahalist abi ning kasutada Euroopa aasta logo ja muid sellega seotud materjale.

IV. EUROOPA AASTA MEETMETE PRIORITEEDID

Võttes arvesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse mitmemõõtmelist olemust ning pidades silmas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimise ning nendega võitlemise süvalaiendamist muudes poliitikavaldkondades, peaks Euroopa aasta meetmed olema suunatud selge lisandväärtuse loomisele ning täiendama tõhusalt sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodit. Seepärast peaksid need meetmed keskenduma piiratud arvule esmatähtsatele valdkondadele.

Kooskõlas läbiviidud analüüsi ning ühisaruandes sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta määratletud prioriteetidega peaks Euroopa aastaga seotud tegevuses keskenduma järgmistele teemadele:

—	vaesuse, eriti sügava vaesuse vältimise ja vähendamise mitmemõõtmeliste integreeritud strateegiate edendamine ja lähenemisviisid, mis tõstetakse kõigi asjaomaste poliitikavaldkondade keskmesse;

—	võitlus laste vaesusega ja vaesuse ühelt põlvkonnalt teisele ülekandumisega, samuti perekondade vaesusega, pöörates erilist tähelepanu suurperedele, üksikvanematele ja ülalpeetava eest hoolitsevatele perekondadele, samuti vaesusele, mida lapsed kogevad hoolekandeasutustes;

—	kaasavate tööturgude edendamine, tegelemine töötajate vaesusega ja vajadusega muuta töö tasuvaks;

—	hariduses ja koolituses, sealhulgas digitaalse kirjaoskuse õpetamises esinevate puuduste kaotamine ning info- ja sidetehnoloogia kõigi jaoks võrdse kättesaadavuse edendamine, keskendudes eriliselt puuetega isikute erivajadustele;

—	tegelemine vaesuse vanuselise ja soolise mõõtmega;

—	piisavate vahendite ja teenuste, sealhulgas inimväärsete elamistingimuste, tervise- ja sotsiaalkaitse võrdse kättesaadavuse tagamine;

—	kultuuri ja puhkevõimaluste kättesaadavamaks muutmine;

—	diskrimineerimise kõrvaldamine ning sisserändajate ja rahvusvähemuste sotsiaalse kaasamise edendamine;

—	integreeritud aktiivse kaasamispraktika edendamine;

—	puudega inimeste ja nende perede, kodutute ning muude kaitsetute elanikerühmade või üksikisikute vajaduste lahendamine.

Euroopa aasta meetmete kavandamisel kooskõlas eespool osutatud prioriteetidega kohandavad liikmesriigid need teemad riikliku, piirkondliku ja kohaliku olukorraga ning väljakutsetega, võttes sealhulgas arvesse territoriaalset ühtekuuluvust.

Käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud eesmärkidega seoses tuleks süvalaiendada osalemise küsimust kõigi prioriteetide puhul.

Euroopa aasta meetmete rakendamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid käesoleva otsuse artikli 4 alusel arvesse eri viise, kuidas naised ja mehed vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevad. Samuti tagavad nad, et soolist mõõdet võetakse soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks arvesse kõikides Euroopa aasta prioriteetides.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 298

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 7. november 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1094/2008, 6. november 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1095/2008, 6. november 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 109/2007 monensiinnaatriumi (Coxidin) lubamise kohta söödalisandina ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1096/2008, 6. november 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1356/2004 koktsidiostaatikumide ja muude raviainete rühma kuuluva söödalisandi Elancoban lubamistingimuste osas ( 1 )	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1097/2008, 6. november 2008, millega nähakse ette erakorralised meetmed riisisektori impordilitsentside suhtes seoses rahvusvahelisel turul 2008. aastal ilmnenud probleemidega	7
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ, 22. oktoober 2008, ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (uuestisõnastamine) ( 1 )	9
		EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISELT VASTU VÕETUD OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1098/2008/EÜ, 22. oktoober 2008, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta ( 1 )	20

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2008/835/ÜVJP
*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUPM/1/2008, 24. oktoober 2008, Bosnias ja Hertsegoviinas läbi viidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) juhi/politseiülema nimetamise kohta	30

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	51,6
	MK	46,2
	TR	69,3
	ZZ	55,7
0707 00 05	JO	175,3
	MA	30,8
	TR	71,6
	ZZ	92,6
0709 90 70	MA	53,8
	TR	123,0
	ZZ	88,4
0805 20 10	MA	102,7
0805 20 10	ZZ	102,7
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	24,8
	TR	80,5
	ZZ	52,7
0805 50 10	AR	82,1
	MA	103,9
	TR	101,7
	ZA	96,4
	ZZ	96,0
0806 10 10	BR	234,7
	TR	134,2
	US	272,9
	ZA	218,0
	ZZ	215,0
0808 10 80	AL	32,1
	AR	75,0
	CA	96,3
	CL	68,1
	CN	66,8
	MK	37,6
	NZ	104,3
	US	162,2
	ZA	99,1
	ZZ	82,4
0808 20 50	CN	68,2
	TR	124,9
	US	208,3
	ZZ	133,8


	(1) EMPs kohaldatav tekst