28.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/1

(1)

Hinnatav meede käsitleb lennundussektori teadus- ja arendusprojektidele antavat üksikabi. Itaalia andis seda abi 1985. aasta 24. detsembri seaduse nr 808 alusel, millega sätestatakse meetmed lennundussektori tootjate konkurentsivõime arendamiseks ja parandamiseks (edaspidi „seadus nr 808/1985”). Komisjon kiitis toetuskava heaks aastal 1986 (2).

(2)

Komisjon sai 7. oktoobril 1999. aastal ja uuesti 12. jaanuaril 2001. aastal kaebuse väitega, et Itaalia on andnud ebaseaduslikku abi üksikutele Itaalia lennundussektori korraldatud teadus- ja arendustegevuse projektidele.

(3)

Komisjon saatis 8. mail 2000. aastal teabenõude, millele Itaalia ametiasutused vastasid 1. augustil. Kaebuse esitaja saatis lisateavet 27. aprilli 2001. aasta kirjaga ja 30. mai 2002. aasta kirjaga.

(4)

1. veebruaril 2001. aastal esitasid Itaalia ametiasutused komisjonile teabe Itaalia poolt kolmeteistkümnele teadus- ja arendusprojektile antud teatavaks tegemata toetuse kohta.

(5)

14. augusti 2001. ja 24. augusti 2001. aasta kirjades palus komisjon Itaalia ametiasutustelt nende projektide kohta lisateavet. Itaalia vastas 31. oktoobril 2001. ja andis lisateavet kuue juhtumi kohta.

(6)

2002. aastal palus komisjon sõltumatutel ekspertidel kuut kõnealust projekti hinnata. Aruanded esitati komisjonile 7. aprillil 2003. ja 23. aprillil 2003. aastal.

(7)

Itaalia ametiasutuste nõudmisel peeti kaks koosolekut, 27. mail 2003. ja 30. juunil 2003. aastal.

(8)

1. oktoobril 2003. aastal algatas komisjon ametliku uurimismenetluse (edaspidi „esimene algatamisotsus”) seoses teadus- ja arendusprojektidele Itaalia poolt teatamata jäetud olulise toetuse andmise kuue juhtumiga, millega mindi vastuollu teadus- ja arendustegevusele antava abi eeskirjadega ehk ühenduse 1996. aasta teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi raamistikuga (edaspidi „1996. aasta raamistik”) (3) ning 1986. aasta teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi raamistikuga (edaspidi „1986. aasta raamistik”) (4). Kõigil kuuel juhul avaldas komisjon kahtlust, et need ei vastanud teadus- ja arendustegevusele antava abi eeskirjadele (5).

(9)

Esimese algatamisotsuse järel esitasid oma märkused järgmised osalised:

(10)

Komisjon edastas saadud märkused 22. märtsi 2004. aasta kirjaga Itaaliale.

(11)

Itaalia vastas märkustele oma 26. mai 2004. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 28. mail 2004.

(12)

1. juuli 2004. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 6. juulil 2004., esitas anonüümne kolmas isik lisateavet seaduse nr 808/1985 kohaldamise kohta, mis on heakskiidetud toetuskava, millele vastavalt on võetud esimeses algatamisotsuses viidatud kuus meedet.

(13)

3. augusti 2004. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 4. augustil 2004., esitas Itaalia lisateavet seaduse nr 808/1985 ja selle rakendamise kohta juhtumite puhul, mille suhtes algne uurimismenetlus algatati.

(14)

19. augusti 2004. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 20. augustil 2004., esitas anonüümne kolmas isik lisateavet seaduse nr 808/1985 ja selle rakendamise kohta konkreetsete juhtumite korral.

(15)

13. septembri 2004. aasta kirjas palus komisjon Itaalialt lisateavet nende juhtumite kohta, mille suhtes algne uurimine oli algatatud.

(16)

20. septembri 2004. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 22. septembril, esitas anonüümne kolmas isik lisateavet seaduse nr 808/1985 ja selle rakendamise kohta konkreetsete juhtumite korral.

(17)

Itaalia vastas komisjoni 13. septembri kirjale 30. septembri 2004. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 1. oktoobril 2004.

(18)

Komisjon hoiatas 12. oktoobri 2004. aasta kirjas Itaaliat, et pidas Itaalia poolt komisjoni 13. septembri 2004. kirjale antud vastuseid ebatäielikeks. Komisjon kordas oma nõudmist ja hoiatas Itaaliat, et suutmatuse korral anda täielikke vastuseid teeb komisjon teabe esitamise korralduse vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artikli 10 lõikele 3 (edaspidi „menetlusmäärus”) (6).

(19)

Itaalia vastas komisjoni 12. oktoobri kirjale oma 15. oktoobri 2004. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris samal päeval, ja 22. oktoobri 2004. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 25. oktoobril 2004.

(20)

10. detsembril aastal 2004 otsustas komisjon teha teabe esitamise korralduse, (7) nõudes täielikku vastust oma 13. septembri 2004. aasta kirjas esitatud küsimustele.

(21)

Itaalia vastas teabe esitamise korraldusele oma 19. jaanuari 2005. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 21. jaanuaril 2005.

(22)

10. märtsi 2005. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 14. märtsil 2005., täiendas Itaalia lisateabega oma vastust teabe esitamise korraldusele.

(23)

22. juuni 2005. aasta otsusega (8) otsustas komisjon menetluse ulatust laiendada (edaspidi „teine algatamisotsus”). 12. oktoobril 2005. aastal avaldati teine algatamisotsus Euroopa Liidu Teatajas  (9).

(24)

17. juuni 2005. aasta kirjas märkisid Itaalia ametiasutused, et kahe algatamisotsuse kohaldamisala käsitles riigi julgeoleku suhtes tundlikke teemasid.

(25)

Komisjon vastas 15. juuli 2005. aasta kirjas, et komisjon piirdub oma uurimises vaid tsiviilaspektidega ja et riiklikku julgeolekuga seotud projektide puhul korraldatakse väga hoolikas hindamine, et välistada nende sattumine lõpliku otsuse kohaldamisalasse.

(26)

Itaalia ametiasutuste nõudmisel andis komisjon oma 6. septembri 2005. ja 18. novembri 2005. aasta kirjadega Itaaliale edasi kõik teises algatamisotsuses nimetatud dokumendid, täpsemalt anonüümse kolmanda isiku esitatud dokumendid.

(27)

24. oktoobril 2005. aastal esitasid Itaalia ametiasutused teise algatamisotsuse kohta oma esialgsed tähelepanekud, mis käsitlesid peamiselt üldkava toimimist.

(28)

30. novembril 2005. aastal esitasid Itaalia ametiasutused veel tähelepanekuid, mida nad täiendasid arvukate lisadega 6. detsembril 2005.

(29)

11. novembril 2005. aastal esitas anonüümne kolmas isik oma tähelepanekud teise algatamisotsuse kohta. 19. detsembril 2005. aastal anti need tähelepanekud edasi Itaalia ametiasutustele, kes kommenteerisid neid oma 6. märtsi 2006. aasta kirjas.

(30)

3. mail 2006. aastal toimus komisjoni ja Itaalia ametiasutuste kohtumine. Koosoleku järel palus komisjon oma 23. mai 2006. aasta kirjas lisateavet ja tuletas Itaalia ametiasutustele meelde teise algatamisotsuse teabenõudeid.

(31)

5. mail 2006. aastal esitasid Itaalia ametiasutused oma tähelepanekud teabe teatavate osade laadi kohta ning eeskätt küsimuse kohta, kas on põhjust arvata, et anonüümse kolmanda isiku esitatud projektiloend on seostatav Itaalia kontrollikojaga.

(32)

29. juunil 2006. aastal edastasid Itaalia ametiasutused ka ministeeriumidevahelise majanduse planeerimise komitee (Interministerial Committee for Economic Programming, CIPE) 22. märtsil 2006. aastal vastuvõetud otsuse, mis nende sõnul pidi kinnitama, et kava vastas teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjadele.

(33)

11. juulil 2006. aastal esitasid Itaalia ametiasutused oma esialgsed tähelepanekud komisjoni 23. mai 2006. kirja kohta.

(34)

17. oktoobril 2006 täiendasid Itaalia ametiasutused oma tähelepanekud komisjoni kirja kohta ja lisasid kava alusel rahastatud projektide loendi. 24. oktoobril 2006. edastasid nad eelmises kirjas nimetatud lisad.

(35)

12. detsembri 2006. aasta kirjaga nõudis komisjon lisateavet Itaalia ametiasutuste esitatud loendis toodud projektide tagasimaksmiskavade kohta ning tegi ettepaneku alustada tehnilised arutelud iga projekti tagasimaksmis- ja toetuskavade üle.

(36)

24. aprillil 2007. aastal, pärast 30. märtsil 2007. toimunud kohtumist, andsid Itaalia ametiasutused edasi projektide täielikke arvutusi käsitleva teabe koos kahe märkusega teises algatamisotsuses viidatud kahe projekti kohta (A139 ja BA609).

(37)

4. mail 2007. aastal, 26. aprilli koosoleku järel toimus kohtumine ruumides, mis kuuluvad Itaalia alalisele esindusele ELi juures. Itaalia ametiasutused võimaldasid komisjoni delegatsioonil tutvuda kahe kõnealuse projekti dokumentidega, mis olid riigi julgeoleku kaalutlustel salastatud.

(38)

23. mail 2007. aastal kohtuti viimast korda üksikute projektide tagasimaksmiskavade asjus.

(39)

21. juuni 2007. aasta kirjas nõudis komisjon konkreetset teavet. Kirjale olid lisatud teatavate teadus- ja arendusprojektide kavad, sealhulgas ka laenude tagasimaksete tingimused.

(40)

Itaalia vastas sellele kirjale 1. augustil 2007. aastal, ilmutades nõusolekut komisjoni viimasele kirjale lisatud kavadega ja edastades teavet selles kirjas esitatud muude küsimuste kohta. 1. oktoobril 2007. aastal esitati veel lisateavet.

(41)

Järgmine kohtumine Itaalia ametiasutustega toimus 5. oktoobril 2007. aastal ning sellel osalesid ka komisjoni liige Kroes ja minister Bersani.

(42)

Itaalia ametiasutused andsid lisateavet 29. oktoobri 2007., 27. novembri 2007. ja 12. detsembri 2007. aasta kirjadega.

(43)

23. novembri 2007. aasta kirjas nõudis komisjon veel lisateavet.

(44)

Kohtumine Prantsusmaa ja anonüümse kolmanda isikuga toimusid 21. märtsil 2006, 18. oktoobril 2006, 10. novembril 2006, 22. mail 2007, 5. juulil 2007, 6. septembril 2007, 14. ja 19. novembril 2007 ning 11. veebruaril 2008.

(45)

Nagu põhjenduses 1 nimetatud, kiitis komisjon Itaalia lennundussektori teadus- ja arendustegevuse toetuskava heaks aastal 1986. Oma otsuses võttis komisjon arvesse asjaolu, et riigiabi süsteemi täpne toimimine – eeskätt seoses tagasimaksetega – määratakse iga projekti puhul kindlaks hilisemas etapis.

(46)

Oma otsuses juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et vastavalt 1986. aasta raamistiku punktile 5.5 tuli teatada igast abimeetmest, mille abikõlblikud kulud ületasid lävendi – 20 miljonit eküüd (10).

(47)

Itaalia ametiasutused ei teatanud ühestki seaduse nr 808/1985 rakendamise juhust komisjonile vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3.

(48)

Nagu komisjonile teatatud, nähti seadusega nr 808/1985 nendeks meetmeteks ette 690 miljardi Itaalia liiri suurune eelarve, mis tuli ära kasutada ajavahemikus 1985–1989. Seaduse algselt teatatud kohaldamisala on pärast 1989. aastat korduvalt laiendatud Itaalia valitsuse võetud eelarveotsustega. Ühestki kõnealusest laiendusest ei teatatud komisjonile vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3.

(49)

1996. aasta raamistiku jõustumisel (11) nõustusid Itaalia ametiasutused asjakohaste meetmetega, (12) sealhulgas uue teatamislävendiga 25 miljonit eküüd abikõlblike kulude puhul ja 5 miljonit eküüd abi puhul.

(50)

Aastatel 2001 ja 2002 pidasid komisjon ja Itaalia ametiasutused kirjavahetust kava üle (13). See käsitles muudatuste tegemist kavasse, et viia see kooskõlla 1996. aasta raamistiku kriteeriumidega.

(51)

Kirjavahetuse tulemusena võttis Itaalia vastu meetme eesmärgiga rakendada raamistiku kriteeriume (14). Kõnealune dokument saadeti komisjonile 22. novembril 2002. aastal ja komisjon nõustus Itaalia võetud kohustustega oma 18. detsembri 2002. aasta kirjas.

(52)

Seadusega 808/1985 nähti lennundussektori ettevõtjatele ette kolme tüüpi riigiabi. Kolmest abitüübist kehtib käesolev otsus vaid ühe kohta, nimelt seaduse artikli 3 punkti a alusel antava abi kohta.

(53)

Abi seisneb selles, et riik rahastab teatava osa Itaalia ettevõtjate ja välismaiste ettevõtjate koostöös toimuvate lennundussektori teadus- ja arendusprojektide kuludest.

(54)

Esimene algatamisotsus käsitles 13 teadus- ja arendusprojekti.

(55)

Oma otsuses väljendas komisjon kahtlusi teatavate suurte teadus- ja arendusprojektide (loetletud allpool põhjenduses 60, tabel 1 vastavuse kohta, millest ei olnud teatatud vastavalt teadus- ja arendustegevusele antava abi eeskirjadele (1986. aasta raamistik ja 1996. aasta raamistik) (15).

(56)

Eeskätt kahtlustas komisjon,

(57)

Sel ajal saadaoleva teabe alusel ei esitanud komisjon vastuväiteid neljale ülejäänud projektile ((DO328, MD11 Winglet, ATR72 ja EH101).

(58)

Komisjon nõustus, et üks projekt vastas EÜ asutamislepingu artikli 296 lõikele 2 ([…])* (17).

(59)

Viimaks nõustus komisjon, et sel ajal saadaolevale teabele tuginedes jäi kaks projekti allapoole eraldi teatamise kohustuse lävendit (survestatud kabiinid, A119 Koala).

(60)

Kõnealuseid projekte käsitlev teave on kokku võetud allpool esitatud tabelis:

Tabel 1.

Esimese algatamisotsusega hõlmatud projektid

(61)

Esimeses algatamisotsuses viidatud abisaajad olid järgmised:

(62)

Nimetatud otsuse järel kättesaadavaks tehtud teabest selgus, et abisaajaid oli veel kaks:

(63)

Itaalia tunnistas, et komisjonile saadaolev teave esimeses algatamisotsuses küsitud projektide kohta oli täiesti ebapiisav. Samuti tunnistas Itaalia, et teabe puudulikkuse tõttu oli komisjonil õigus väljendada nende projektide suhtes kahtlusi. Nende kahtluste hajutamiseks andis Itaalia projektide kohta ulatuslikku teavet, eeskätt seoses kulude abikõlblikkusega teadustöö etappides ja toetuste stimuleerivat mõju.

(64)

Projekti A109 D/E/F puhul andis Itaalia helikopteri väljatöötamisega seotud teadus- ja arendustöö üksikasjaliku kirjelduse, mis käsitles eelkõige uut tüüpi mootori, jaluste, rootori, lennuelektroonikasüsteemi ja kere paigaldamist. Samuti esitasid Itaalia ametiasutused kõnealuste projektide ajakavad, millest nähtus, et nende komponentide uuendused algasid tükk aega enne nende sertifitseerimist, mis toimus aastal 1998, ja enne nende kasutamist helikopteris A109 Power, mis on varustatud 2001. aastal sertifitseeritud Turbomeca-mootoriga. Itaalia ametiasutuste väitel näitas sündmuste selline järjestus samuti, et abil oli stimuleeriv mõju, kuna tehnoloogiad olid uued ja neid ei olnud ühelgi õhusõidukil kasutatud.

(65)

Projekti A109 X puhul andis Itaalia teadus- ja arendustöö kohta üksikasjalikku teavet, eeskätt seoses sabarootori, jõuülekande, pearootori ja kerega. Itaalia demonstreeris, et mudeli A109 X spetsiifilised osad – viie labaga pearootor, sabatorule kinnitatud tiirlemist takistav rootor ja hammasülekandega reduktor – puudusid kõigil teistel Agusta toodetel. Itaalia ametiasutused ütlesid, et projekti A109 X eesmärk oli välja töötada uus helikopterite põlvkond, mis oleks turule toodud pärast 2009. aastat.

(66)

Projektide MD95 ja MD11 puhul tunnistasid Itaalia ametiasutused, et esimese algatamisotsuse ajal komisjonile saadaolev teave oli ebapiisav kahe projekti eristamiseks, mis olid kaks erinevat projekti, kuigi mõlema puhul oli tegemist keredega.

(67)

Itaalia ametiasutuste väitel hõlmas MD95 tegevusi, mis liigitusid tööstusuuringute ja konkurentsieelse arendustegevuse alla, kuna see võimaldas Alenial täiendada oma teadmisi suurte õhusõidukite kerede kohta. Need tegevused seisnesid eeskätt kerede projekteerimise arvutusmeetodites, kerede lubatavate kahjustuste erikoodide väljatöötamises ning ettevõtja üldiste teadmiste täiendamist teatavates projekteerimisaspektides nagu tulekindlad tarindilahendused ja materjalide korrosioon.

(68)

Projekti MD11 puhul näitasid Itaalia ametiasutused, et teadus- ja arendustegevus oli seotud prototüübi väljatöötamise eeluuringutega. See võimaldas luua andmebaasid ning töötada välja protsessid uute keretehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis oli Aleniale uus tegevusala.

(69)

Teiseks esitasid Itaalia ametiasutused tõendeid abi stimuleeriva mõju kohta nende kahe projekti puhul. Abi võimaldas Alenial oma teadus- ja arendustegevuse kulutusi projektidele kulunud nelja aasta jooksul oluliselt suurendada, alates […] kogu äriühingu käibest. Itaalia väitel võimaldasid projektid täiustada Alenial oma tehnoloogiateadmisi selle tavapärasest tasemest tunduvalt kõrgemale tasemele.

(70)

Itaalia ametiasutuste sõnutsi olid kaks DO328-ga seonduvat projekti DO328 Panels ja DO328 Extended Capacity (EC) (18). Projekt nimega DO328 Basic käsitles tsiviillennunduse tehnoloogilise oskusteabe arendamist Aermacchi poolt. Kuni 1980. aastate lõpuni oli Aermacchi töötanud peamiselt sõjalistel õppustel kasutatavate õhusõidukitega.

(71)

Projekt DO328 Panels käsitles varem Korea firmas Daewoo toodetud korpuste arendamist. Projekt hõlmas ka montaažitehnikate ja -tehnoloogiate arendamist, millest mõnda ei kasutatudki lõpptoodete puhul, ja kahe prototüübi väljatöötamist.

(72)

Itaalia ametiasutuste väitel oli projekti DO328 Extended Capacity eesmärk suurendada reisijate arvu tänu uue kere, täiustatud tiibade ja täiustatud tarindite väljatöötamisele (et võtta näiteks arvesse erinevaid koormusi) jne. Itaalia ametiasutused edastasid spetsiifilist teavet esimeses algatamisotsuses välja toodud tööpakettide kohta, kirjeldades üksikasjalikult uurimisetappe.

(73)

Lisaks andsid Itaalia ametiasutused üksikasjalikku teavet kahele projektile DO218 antud abi stimuleeriva mõju kohta. Nad rõhutasid projektide olulisust Aermacchile: projektid moodustasid peaaegu poole kogu ettevõtja teadus- ja arendustegevustest aastatel 1996–1999. Samuti ütlesid nad, et Aermacchi ei oleks suutnud neid teadus- ja arendusprojekte omavahenditest rahastada ega oleks saanud Dornieri juhitud üldprojektis osaleda.

(74)

Finmeccanica esitas oma tähelepanekud ainult esimese algatamisotsuse järel (19) kõigi kontserni kuuluvate ettevõtjate nimel: Agusta, Aermacchi ja Alenia. Finmeccanica demonstreeris, et kõik oli niisama hästi kui Itaalia riigi kontrolli all (20).

(75)

Finmeccanica esitas oma märkused komisjoni esimeses algatamisotsuses kuue projekti suhtes avaldatud kahtluste hajutamiseks. Finmeccanica soovis täiendada Itaalia valitsuse esitatud tähelepanekuid, millega ta nõustus ja millele viitas, lisades kuuele kõnealusele projektile viidates järgmise teabe:

(76)

Nendele projektidele antud abi stimuleeriva mõju kohta andis Finmeccanica järgmist teavet:

(77)

Prantsusmaa ametiasutused esitasid oma tähelepanekud ainult esimese algatamisotsuse järel (21). Prantsusmaa ametiasutused tõid välja kolm probleemi: a) nad juhtisid tähelepanu abimeetmele, mis nende silmis oli tagasimakstav ettemakse; b) nad küsisid, kas tagasimaksmine on tagatud ja c) nad viitasid mitmele otsuses nimetamata projektile, millele oli võidud sama kava alusel abi anda ja millest Itaalia ei olnud nende arvamuse kohaselt eraldi teatanud.

(78)

Anonüümne kolmas isik esitas oma tähelepanekuid menetluse ajal kaks korda, kõigepealt esimese algatamisotsuse järel ja siis teise algatamisotsuse järel.

(79)

Tema tähelepanekud esimese algatamisotsuse järel olid järgmised.

(80)

Kolmas isik kinnitas, et tema arvates olid komisjoni väljendatud kahtlused kuue projekti suhtes küllaldaselt põhjendatud.

(81)

Ta ütles, et komisjon peaks uurimise ulatust laiendama, et hõlmata ka muid erinevaid projekte (sealhulgas AB139, BA609 ja A119 helicopters).

(82)

Kolmas isik palus komisjonil kontrollida, kas seaduse nr 808/1985 alusel antud abi ikka kasutati kõnealuste projektide jaoks ning kas ülejäänud projektid jäeti välja prototüüpide puudumise tõttu või Itaalia tööstuse mitteosalemise tõttu.

(83)

Ta palus komisjonil kontrollida ka kuue hinnatava projektiga tegelikult seotud rahasummasid.

(84)

Ta palus, et komisjon nõuaks Itaalialt maksete lõpetamist pooleliolevatele projektidele.

(85)

Ta palus komisjonil kontrollida seaduse nr 808/1985 alusel kasutatud abimeedet ning sellele tuginedes nõuda ebaseaduslikult makstud toetuse tagasimaksmist.

(86)

Ta palus komisjonil veenduda, kas seadust nr 808/1985 on muudetud, nii et oleks tagatud tagasimaksmise vastavus teadus- ja arendustegevuse raamistikule.

(87)

Ta palus, et komisjon kehtestaks iga-aastase aruandekohustuse koos tõhusate auditimeetmetega, mida vajaduse korral rakendaks komisjon ise.

(88)

Koos nende tähelepanekutega esitas anonüümne kolmas isik ka mitu dokumenti, muu hulgas tööstusministri aruanded Itaalia parlamendile lennundussektori olukorra kohta aastatest 1996–2001. Nendest aruannetest saadud teabe põhjal väitis anonüümne kolmas isik eelkõige, et teatamata on jäetud tunduvalt enamatest projektidest kui kuus menetluses hinnatavat projekti.

(89)

Itaalia ei esitanud Finmeccanica märkustega seoses ühtegi tähelepanekut.

(90)

Prantsusmaa ja anonüümse kolmanda isiku märkuste kohta tegi Itaalia tähelepaneku, et need läksid kaugemale menetluse ulatusest. Itaalia kaebas, et neid katseid laiendada menetluse ulatust ei olnud toetatud tõenditega.

(91)

Itaalia kordas, et tema arvates kujutas kava endast olemasolevat abi, kuna see oli heaks kiidetud aastal 1986 (22) ja kuna komisjon oli 2002. aastal nõustunud, et see oli tõepoolest viidud kooskõlla nüüd kehtivate teadus- ja arendustegevusele antava abi eeskirjadega (vt põhjendus 50). Kuna kava oli tunnistatud nõuetele vastavaks, ei saanud seda vaid selle alusel võetud meetmeid käsitleva menetluse käigus enam kahtluse alla seada, kui just ei leidnuks tõestust, et esialgne otsus tehti väärteabe põhjal – sel juhul oleks võidud otsus vastavalt menetlusmääruse artiklile 9 tühistada.

(92)

Teiseks ütles Itaalia, et tema arvates oli abimeede EÜ asutamislepinguga kooskõlas.

(93)

Anonüümne kolmas isik tegi Itaalia väitel valesti, tuginedes parlamendile seaduse nr 808/1985 rakendamise kohta esitatud aruannetele, kuna nendes aruannetes esitatud arvud ei olnud samad kui projektidele tegelikult eraldati. Ministeerium oli aruannetesse pannud oma eesmärgid nende projektide puhul, mida oleks saanud seaduse nr 808/1985 alusel rahastada. Kuid nagu eelarve koostamisel tavaline, ei kaetud neid eesmärke olemasolevate vahenditega, mis jäid tunduvalt alla eespool nimetatud aruannetes toodud taseme. Aruannetes iga projekti kohta esitatud summad olid samuti vaid eesmärgid, kuna ministeerium otsustas tegelikult antava abi summa üle alles pärast lõpliku eelarve kättesaamist, mis, nagu juba öeldud, jäi tavaliselt tunduvalt allapoole nõutud taset.

(94)

Itaalia vaidlustas Prantsusmaa ja anonüümse kolmanda isiku esitatud väite, mille kohaselt ei pea abi saajad abi tagasi maksma. Itaalia sõnul pidi tagasimakseid tehtama vastavalt abi andmise otsustes sätestatud ajakavadele. Riikliku seaduse kohaselt võis riik sellest nõudest loobuda vaid ettevõtja likvideerimise teatavatel juhtudel.

(95)

Makseid oli tehtud vastavalt nn kohustuste piirile (limiti d’impegno), millele vastavalt tehti abi saajale makseid alles pärast kulude kandmist, alates kulude kandmise esimesele aastale järgnenud aastast ja jätkates 10–15-aastase ajavahemiku jooksul. Tagasimaksmine algas üks aasta pärast maksete perioodi lõppu ehk siis 11–16 aastat pärast projekti alustamist.

(96)

Seoses anonüümse kolmanda isiku märkustega teatavate teadus- ja arendustegevusprojektide kohta, siis viitas Itaalia kõigepealt uuesti esimesele algatamisotsusele vastuseks esitatud tähelepanekutele.

(97)

Teiseks esitas Itaalia anonüümse kolmanda isiku märkustele vastuseks oma tähelepanekud teatavate projektide kohta. Projektiga A109 X seoses näitas Itaalia, et projektis tegeleti selliste tehnoloogiate väljatöötamisega, mida oleks helikopterite puhul rakendatud alles pika arendusperioodi järel. Nime A109 X kasutati üldnimena; arendustöö lõppedes oleks selle tulemusel valminud helikopter olnud täiesti uus.

(98)

Millalgi kaaluti ka projekti A109 X, kuid seda ei hakatud seaduse nr 808/1985 alusel toetama.

(99)

Seoses projekti A109 X rahastamisega oli anonüümse kolmanda isiku viidatud arv pelgalt eeldatav summa. Projektile tegelikult antud abi ulatus 33,6 miljoni euroni; lisasummat 49 miljonit Itaalia liiri aastatel 2002–2005, millele anonüümne kolmas isik viitas, ei makstud tegelikult välja.

(100)

Seoses projektiga A109 D/E/F vaidles Itaalia vastu anonüümse kolmanda isiku väitele, et see seostus aastal 1996 sertifitseeritud projektiga A109 Power. Selle projekti peamine eesmärk oli töötada välja mudeli A109 F uus versioon uue mootori, tiiviku ja telikuga ning see sertifitseeriti seejärel 2001. aasta juunis, 30 kuud pärast teadus- ja arendusprojekti lõppu.

(101)

Vastuseks anonüümse kolmanda isiku väidetele seoses Agusta arendamisega, kirjutas Itaalia, et anonüümse kolmanda isiku esitatud teave ja andmed ei ole õiged. Agusta kergete kahemootoriliste helikopterite keskmine osa Euroopa turul oli aastatel 1994–2000 [20–30 %], võrreldes enam kui 60 %ga tema peamise konkurendi Eurocopteriga (23). Selle käive tuli peamiselt sõjandussektorist ([> 70 %]). Toodete seisukohalt oli Agustal vaid üks helikopter kahes segmendis, samal ajal kui Eurocopteril oli igas segmendis kolm või neli. Itaalia ametiasutuste silmis oli Agusta ettevõtja, mis suutis teadus- ja arendustegevusele antava seadusliku ja nõuetelevastava toetuse, strateegiliste liitude ja tehnoloogiauuenduste abil areneda sektoris väikesest osalejast arvestatavaks konkurendiks.

(102)

Lõpuks põhinesid Prantsusmaa ja anonüümse kolmanda isiku tähelepanekud muude teatamatajäetud projektide olemasolu kohta parlamendile esitatud aruannete valesti tõlgendamisel. Samuti esitas Itaalia märkusi mõnede anonüümse kolmanda isiku viidatud projektide kohta.

(103)

Itaalia sõnul ei olnud mõnda nendest projektidest kordagi rahastatud, mõned olid saanud allapoole eraldi teatamise kohustuse lävendit jäänud abi, mõned olid sõjandusega seotud, mõned kuulusid juba menetluste ulatusse (MD95 ja MD11), samal ajal kui mõned oli komisjon oma menetluse alustamise otsuses ise välja jätnud.

(104)

Seoses teises algatamisotsuses esitatud kahtlustega ja sellele järgnenud aruteludega teatamata jäetud projektide loendi üle ei ole vajadust neid projekte otsuse praeguses etapis üksikasjalikumalt vaadelda.

(105)

Esimeses algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlusi seoses kuue projekti teadus- ja arendustegevuse sisuga ning neile avaldatud stimuleeriva mõjuga.

(106)

Komisjon rõhutas seal, et võttis teadus- ja arendusprojektide hindamisel arvesse järgmisi tegureid:

(107)

Itaalia ametiasutused edastasid üksikasjalikku teavet abikõlblike tegevuste kohta. Nad tunnistasid, et komisjonile sel ajal saadaoleva teabe põhjal olid komisjoni kahtlused õigustatud.

(108)

Esitatud teabega tutvumise järel oli komisjonil nüüd palju kergem aru saada erinevate projektide sisust ja eelkõige esimeses algatamisotsuses määratletud tööpakettide sisust.

(109)

Seoses tegevuste liigitamisega abikõlblikeks teadus- ja arendustegevusteks, võis komisjon nüüd öelda, et Itaalia antud teave iga projekti kohta võimaldas selgelt vahet teha tööstusuuringute ja konkurentsieelse arendustegevuse vahel.

(110)

Samuti nõustus komisjon, et Itaalia edastatud teave nendele projektidele antud abi stimuleeriva mõju kohta oli piisav, näitamaks, et abi saajad ei oleks suutnud projekte ilma abita ellu viia.

(111)

See hinnang on aga antud sel ajal saadaoleva teabe põhjal, eelkõige seoses hinnatavate projektide arvuga.

(112)

Nende järeldusteni jõudes arvas komisjon, et Itaalia ametiasutustel oli õigus kirjeldada abi vormi sooduslaenuna, mille põhiosa tuleb alati täies ulatuses tagasi maksta.

(113)

See oletus oli komisjoni hinnangus otsustav tegur, eeskätt seetõttu, et kui tuleb välja selgitada, kas teatav toetusmeede ületab teatamislävendi, on oluline määrata kindlaks toetuse brutoekvivalent.

(114)

Kuna komisjon alustas uurimist seoses algse kaebusega seaduse nr 808/1985 rakendamise kohta, on Itaalia ametiasutused väitnud, et vähemalt 13-l esimeses algatamisotsuses viidatud juhul on abi antud sooduslaenu vormis, mis on küll intressivaba, kuid mille põhiosa tuleb alati tagasi maksta.

(115)

Prantsusmaa ja anonüümne kolmas isik ei olnud sellise arusaamaga nõus, vaieldes vastu, et põhiosa tuli tagasi maksta vaid niivõrd, kuivõrd kõnealuseid projekte saatis kommertsedu (24).

(116)

Komisjon püüdis selgust saada, milline arusaam oli õige, vähemalt nende kuue menetluses oleva juhtumi puhul, kuhu olid sekkunud Prantsusmaa ja anonüümne kolmas isik.

(117)

Seetõttu pidi komisjon üksikasjalikult tutvuma rakendamismehhanismidega, mis, nagu algses seaduses nr 808/1985 ja komisjoni 1986. aasta otsuses selle seaduse kohta (25) ette nähtud, tuli kindlaks määrata alles hilisemates eeskirjades.

(118)

Selleks et üksikasjalikult selgust saada, kas ja kuidas tuli laenud tagasi maksta, palus komisjon Itaalia ametiasutustel esitada talle kõigi kuue juhtumi puhul tehtud abi andmise otsuse (provvedimenti di concessione) koopia.

(119)

Itaalia ametiasutused esitasid komisjonile esmalt abi andmise otsuste kokkuvõtted. Lisaks paljule muule ei sisaldanud kokkuvõtteid ka otsuste põhjendusi. Itaalia ametiasutused väitsid, et põhjendusi ei saanud komisjonile esitada riikliku julgeoleku kaalutlustel. Nad ütlesid, et seadusele nr 808/1985 vastavate abi andmise otsuste põhjendused olid tsiviil- ja sõjaliste projektide puhul ühised. Ja ehkki need kuus juhtumit olid seotud tsiviil-õhusõidukitega, viitasid abi andmise otsuste põhjendused siiski riikliku julgeolekuga seotud teemasid.

(120)

Itaalia ametiasutuste edastatud abi andmise otsuste kokkuvõtted ei võimaldanud jõuda komisjonil lõplikule arusaamisele laenude tagasimaksmise tingimuste kohta.

(121)

Eeskätt oli mitmeti mõistetavalt sõnastatud tagasimaksmist käsitlev klausel: (26) esiteks väideti selles, et abi „makstakse tagasi suurenevate osamaksetena, mis arvutatakse müügist saadud tulude alusel” (verrà restituito mediante quote progressive calcolate sulla base degli incassi relativi alle vendite), kuid siis lisati, et seda tehakse vastavalt abi andmise otsuses sätestatud mehhanismidele, ning otsusele oli lisatud ka diagramm laenu põhiosa 100 %lise tagasimaksmise fikseeritud graafikuga.

(122)

Üheski kokkuvõttes ei leidunud ühtegi sätet, mis oleks need kaks ilmselgelt kokkusobimatut aspekti omavahel kooskõlla viinud.

(123)

Kuna selline säte võib esineda otsuste puuduolevates osades, andis komisjon välja teabe esitamise korralduse otsuste täistekstide esitamise kohta (27).

(124)

Itaalia kinnitas vastuseks teabe esitamise korraldusele, (28) et tema hinnangul on ta saatnud komisjonile kogu asjaomase teabe toetuse andmise otsuste kohta. Itaalia lisas, et otsuste põhjendused käsitlesid riikliku julgeolekuga seotud asjaolusid, mida ei saa avaldada kolmandatele osapooltele ega ka toetuse saajale. Kokkuvõttes jäi Itaalia seisukohale, et tema arvates ei saanud põhjendused mitte mingil juhul sisaldada mis tahes sätteid lisaks nendele, mis sisaldusid põhitekstis.

(125)

Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et Itaalia ei vastanud teabe esitamise korraldusele positiivselt. Teisisõnu, Itaalia keeldus jätkuvalt juurdepääsu võimaldamast komisjoni nõutud dokumentide täistekstidele.

(126)

Kui aga vastuseks menetluse pikendamisele esitas Itaalia hiljem oma märkused, edastas ta tõepoolest ka kõik nõutud dokumendid. Seetõttu võib viimases analüüsis öelda, et Itaalia allus teabe esitamise korraldusele.

(127)

Siinkohal kokkuvõtet tehes märgib komisjon, et Itaalia vastus ei olnud kooskõlas menetlusmääruse artikli 12 tingimustega. Lisaks osutus valeks argument, et põhjendused käsitlesid riikliku julgeoleku küsimusi ning seetõttu ei saanud neid saajale avaldada – koopiate alusel, mis Itaalia hiljem komisjonile saatis, on ilmne, et saajad said ja allkirjastasid toetuse andmise otsuste terviklikud koopiad.

(128)

Lõpuks Itaalia siiski esitas nõutud teabe.

(129)

Nagu on selgitatud teises algatamisotsuses, kerkis menetluste käigus mitu uut küsimust (29).

(130)

Esiteks sai komisjon teada kahest dokumendist, mis viitasid sellele, et laene ei maksta tagasi.

(131)

Esimese dokumendi esitas anonüümne kolmas osapool (30). See oli ühe suure äripanga aruanne, mis käsitles Finmeccanica rahalist olukorda. Selles aruandes (kuupäevaga 12. august 2004) kirjutas [investeerimispank], et Finmeccanica olevat väitnud järgmist: „laenu põhiosa tuleb tagasi maksta ainult siis, kui tarned ületavad teatava ([…]) mahu, seega on Finmeccanica tagasimaksed esimese 15 aasta jooksul väga väiksed ja on vähetõenäoline, et ta peab tagasi maksma kogu saadud laenu”.

(132)

Teine dokument oli Itaalia kontrollikoja (Corte dei Conti) aruanne seaduse nr 808/1985 (31) rakendamise kohta. Selle dokumendi punktis 6 analüüsis kontrollikoda laenude tagasimaksmisi.

(133)

Aruanne viitas ministeeriumi käskkirjale, (32) milles määrati seaduse nr 808/1985 alusel väljastatud laenude tagasimaksmise täpne mehhanism. Itaalia ametiasutused ei ole nimetatud käskkirja mitte kunagi komisjonile edastatud ja tundub, et seda ei ole avalikustatud isegi mitte Itaalias.

(134)

Kontrollikoda viitas sellele vaid dokumendi kontrollikojas registreerimise numbri järgi. Kontrollikoja väitel nõudis ministeeriumi käskkirjas sätestatud mehhanism eriti seda, et plaanitavad tagasimaksed oleksid kehtestatud tabelis, kus oleks näidatud riigile tagasimakstavad osamaksed. Siiski ei pidanud tagasimaksete graafikut järgima juhul, kui programm ei olnud tehniliselt või majanduslikult nii edukas, kui algselt oodati.

(135)

Kontrollikoja aruanne väidab ka, et tegelikult tagasimakstud laenude määr jäi vahemikku 0,86 % kuni 80,18 % ning kõikide väljastatud laenude tagasimaksemäär kokku oli 68,92 %. Kontrollikoja sõnul olid mõnel juhul tagasimaksed hilinenud või mitte toimunud (33).

(136)

Teiseks esitasid Prantsusmaa ja anonüümne kolmas osapool loendi muudest projektidest, mis nende väitel olid toetust saanud, kuid millest Itaalia ei olnud teatanud. Nimetatud summad olid pigem laenusummad kui brutoekvivalendid. Laenusummade ja nende brutoekvivalentide vaheline suhe sõltub toetuse tagasimaksmise viisist. Nagu seletatud punktides 109)-122), ei olnud kolmandad osapooled ja Itaalia ametiasutused nende mehhanismide suhtes üksmeelel.

(137)

Vastuseks küsimusele selle teema kohta selgitasid Itaalia ametiasutused, et kolmandate osapoolte esitatud arvud olid vähemalt osaliselt valed. Ennekõike sellepärast, et aruanded, millele kolmas osapool viitas, sisaldasid vaid hüpoteese võimaliku tulevikus antava abi kohta. Tegelikult ei realiseerunud mitte kõik selles aruandes kajastatud projektid, millele abi andmist kaaluti. Mõned projektid, mis reaalselt küll algatati, ei saanud abi või said vähem, kui aruannetes oli prognoositud. Mõned projektid olid aga sõjalist laadi.

(138)

Kolmandaks sai komisjon teada veel kahest projektist: AB139 ja BA609 ning väljendas kahtlust eelkõige selles suhtes, kas need võib liigitada sõjalisteks, nagu Itaalia ametiasutused väitsid.

(139)

Kokkuvõtteks: kuna kättesaadav teave ei olnud veenev ning kuna komisjon oli saanud teada dokumentidest ja informatsioonist, mis tõstatas uusi küsimusi, otsustas komisjon laiendada artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluste ulatust („teine algatamisotsus”).

(140)

Teises algatamisotsuses väljendas komisjon muret kolme peamise küsimuse pärast.

(141)

Esimene küsimus käsitles abimeetme laadi, täpsemalt seda, kas laenud, mida anti vastavalt seadusele nr 808/1985, maksti alati täies ulatuses tagasi.

(142)

Komisjon kahtles ka tõsiselt selles, kas Itaalia ametiasutused on teda teavitanud kõikidest üksikjuhtumitest, mis ületasid eraldi teatamise lävendi vastavalt 1986. aasta esialgse otsuse ja 1996. aastal Itaalia poolt vastu võetud asjakohaste meetmete tingimustele.

(143)

Lõpuks kahtles komisjon tõsiselt selles, kas projekte AB139 ja BA609 võib liigitada sõjalisteks, nagu Itaalia ametiasutused väitsid.

(144)

Teises algatamisotsuses kinnitati selgelt, et kuigi esialgne uurimine käsitles ainult kuut juhtumit ja kuigi kolmandate osapoolte esitatud märkused jäävad käesoleva menetluse raamesse, oli selge, et esitatud märkustes tõstatatud uued kahtlused ulatusid nendest kuuest juhtumist kaugemale.

(145)

Nüüd väljendatud kahtlused olid seotud seaduse nr 808/1985 rakendamisega. Seega käsitlesid need kõiki üksikjuhtumeid, mille puhul eespool nimetatud seadust rakendati, nende seas kõiki 13 juhtumit, (34) kaasa arvatud need, mille puhul ei peetud kohustuslikuks eelnevat teatamist, ja need, mille kohta komisjon ei olnud esitanud vastuväiteid oma 1. oktoobri 2003. aasta otsuses.

(146)

Teine algatamisotsus ei käsitlenud projekte, mis ei ületanud eraldi teatamise lävendit, välja arvatud järgmine erand. Komisjoni kahtlused olid seotud seaduse nr 808/1985 rakendamisega, sealhulgas kõiki abi andmise üksikotsuseid alates 22. novembrist 2002, mis ei ületanud eraldi teatamise lävendit.

(147)

Lõpuks osutas teine algatamisotsus selgelt asjaolule, et selle ulatus oli piiratud tsiviilprojektide eraldi abimeetmetega.

(148)

Komisjon märkis, et selles analüüsi etapis leidis ta, et projekte, mille sisuks oli sõjalise toote kohandamine tsiviilkasutusega tooteks, tuleks käsitleda tsiviilprojektidena.

(149)

Esmalt viitas Itaalia sellele, et ta esitab oma märkused koos Finmeccanicaga.

(150)

Itaalia tõi esile, et teises algamisotsuses oli komisjon tunnistanud, et seadusega nr 808/1985 kehtestatud abikava oli käsitletav kehtiva abimeetmena, kuna komisjon oli selle heaks kiitnud 1986. aastal ja uuesti 2002. aastal.

(151)

Itaalia märkis, et teine algatamisotsus põhines kas menetlusmääruse artiklil 16 või 13.

(152)

Itaalia ei leppinud väitega, et abi on väärkasutatud – see kehtiks ainult juhul, kui saaja väärkasutab saadud abi. Abikava alusel antud kogu abi oli kasutatud eesmärgipäraselt. Itaalia protestis termini „väärkasutus” vastu, eriti seoses üksiktoetusega, mida anti pärast 20. novembrit 2002.

(153)

Kui komisjon oleks tahtnud uurida kõiki abikava alusel antud toetuse andmise juhtumeid, oleks ta pidanud seda tegema olemasolevate abikavade pideva ülevaatamise raames, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 1.

(154)

EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus ei olnud menetlusmääruse alusel võimalik, juhul kui juhtumid ei olnud täpselt ja üksikasjalikult kirjeldatud.

(155)

Menetluslike aspektide kohta märkis Itaalia kokkuvõtteks, et teine algatamisotsus tekitas õigusliku ebakindluse, kuna puudus selge määratlus menetluse ulatuse kohta.

(156)

Itaalia selgitas oma vastuses teisele algatamisotsusele abikava arengut. Sõjaliste programmidega tegeles varem osaliselt tööstusministeerium.

(157)

Itaalia tegi kokkuvõtte abikava kohandamisest 1996. aasta raamistikuga ja asjakohaste meetmetega. Samuti visandati kava olulisemad põhijooned tulevikus, mis tuleb siiski üle võtta uude sise-eeskirja (35).

(158)

Itaalia kommenteeris tagasimaksmise teemat. Teises algatamisotsuses viidatud kontrollikoja aruandele usaldusväärse tõlgenduse saamiseks pöördusid Itaalia ametiasutused ise kontrollikoja poole. Oma vastuses märkis kontrollikoda eelkõige seda, et aruanne käsitles ainult ajavahemikku kuni aastani 1998. Võttes arvesse hõlmatud ajavahemiku piiratust, oleks vale teha selle põhjal üldisi järeldusi.

(159)

Teiseks väitis kontrollikoda, et aruande kinnitusel oli kõikide projektide osas müük alanud ja tehtud ka laenu tagasimakseid, kuigi mõnel juhul hilinenult.

(160)

Lõpuks kinnitas kontrollikoda, et seoses võimalusega et riik loobub oma nõudest (nagu juhul, kui laene ei tuleks tagasi maksta), on Itaalia ametiasutusede üldine põhimõte, et nõuetest ei loobuta. Ministeeriumi käskkiri ei saa kontrollikoja sõnul sellist loobumist ette näha. Aruandes ei olnud kontrollikoda maininud mingit võimalust, et ametiasutused võiksid laenude tagasimaksenõudest loobuda.

(161)

Itaalia tunnistas, et mõnedel juhtudel on tagasimaksed hilinenud, kuid lisas, et tagasimaksegraafik oli kehtestatud abi andmise otsusega. Saajad pidid allkirjastama sätte, milles nõuti põhiosa tagasimaksmist.

(162)

Itaalia sõnul oli komisjon väljendanud kahtlusi tagasimaksmise suhtes osaliselt [investeerimispanga] aruande tõttu Finmeccanica kohta, millele viidatakse teises algatamisotsuses.

(163)

Itaalia sõnul aga selgus nimetatudnimetatud aruandes, et teises algatamisotsuses tsiteeritud lausele „laenu põhiosa tuleb tagasi maksta ainult siis, kui tarned ületavad kindla (suure) mahu, nii et Finmeccanica tagasimaksed on esimese 15 aasta jooksul väga väikesed ja on vähe tõenäoline, et ta peab tagasi maksma kogu saadud laenu” eelnevast lausest selgub, et tsiteeritud lause viitas ettevõtja kaitsetegevusele.

(164)

Lõpuks märkis Itaalia, et komisjonil tekkisid kahtlused tagasimaksete suhtes, kuna uskus, et Itaalia oli komisjonile keelanud juurdepääsu toetuse andmise otsuste täistekstidele.

(165)

Itaalia kordas, et kõik toetuse andmise otsuste põhjendused olid identsed ja see kehtib ka sõjaliste projektide kohta. Lisaks ei saanud esitamata põhjendused Itaalia arvates sisaldada mis tahes tingimusi lisaks nendele, mis sisaldusid otsuste põhitekstis.

(166)

Kasutatud abimeede oli sooduslaen fikseeritud tagasimaksegraafikuga, millest peeti alati kinni, välja arvatud mõnel üksikul erandjuhtumil. Veelgi olulisem: laenud maksti saajatele välja kas nn kohustuste võtmise piirangu tingimusel 10 või 15 aasta jooksul või viivitamatult ühekordse maksega, kuid sellisel juhul oli kaasatud pank, millega seotud tasud tuli abisummast maha arvata. Tagasimaksmise algus oli viimasele laekumisele järgneval aastal.

(167)

Kokkuvõttena abimeetme ja tagasimakse kohta väitis Itaalia, et kasutatud abimeede oli sooduslaen.

(168)

Itaalia esitas ka märkused kahe helikopteri kohta, millele on viidatud teises algatamisotsuses (AB139 ja BA609).

(169)

Koos nende märkustega esitas Itaalia nõutud dokumendid õigusliku aluse kohta:

(170)

Itaalia esitas ka tervikliku ülevaate abikava üldise rahastamise kohta, mis on esitatud alljärgnevas tabelis (miljardit Itaalia liiri).

Tabel 2.

Seaduse nr 808/1985 eelarve

(171)

Kuni 22. juunini 2005 (s.o teise algatamisotsuse kuupäevani) oli kogusummast 3,029 miljardist eurost (= 5 865 miljardit liiri) Itaalia sõnul kasutatud 2,878 miljardit eurot ja 151 miljonit eurot ei olnud veel üle antud.

(172)

Itaalia täpsustas ka kulusid:

(173)

Itaalia väitel kulus 510 miljonit eurot üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide rahastamiseks.

(174)

Itaalia vastas ka nõudmisele esitada loend kõikidest seaduse nr 808/1985 alusel rahastatud tsiviilprojektidest, mis ulatusid üle eraldi teatamise lävendi, ning täielik loend kõikidest projektidest, mida on rahastatud pärast 22. novembrit 2002. Oma 24. oktoobri 2005. aasta kirjas esitas Itaalia märkused teises algatamisotsuses viidatud projektide kohta.

(175)

Itaalia kinnitas, et rohkem eraldi teatamise lävendit ületavaid toetusprojekte ei olnud.

(176)

Itaalia esitas tabeli, kus olid üles loetletud abikava alusel finantseeritud riikliku julgeolekuga seotud programmid.

(177)

Lõpuks ütles Itaalia tagasimaksetega hilinemiste kohta teatavate projektide puhul, et probleeme on olnud ainult kahe projektiga: DO328 Panels ja DO328 Extended Capacity. Projektil, mida juhtis Aermacchi, oli olnud raskusi tema põhipartneri Fairchild Dornier GmbH pankroti tõttu.

(178)

Anonüümse kolmanda osapoole esitatud märkused ja nõudmised pärast teist algatamisotsust on esitatud allpool.

(179)

Kolmas osapool palus komisjonil kuulutada seaduse nr 808/1985 alusel antud toetus ebaseaduslikuks ja sellega seonduvalt anda korraldus väljastatud laenu tagasimaksmiseks menetlusmääruse artikli 11 alusel.

(180)

Ta palus komisjonil kontrollida abimeetmeid, mida abikava alusel kasutati.

(181)

Ta palus komisjonil menetlusmääruse artikli 14 alusel tagasi nõuda kogu toetus, mis anti riigiabi tingimusi rikkudes.

(182)

Ta palus komisjonil nõuda abikavajärgsete tulevikumaksete peatamist, kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et toetust kasutatakse teadus- ja arendustegevuseks.

(183)

Ta palus komisjonil tagada seaduse nr 808/1985 muutmine nii, et toetus makstakse tagasi finantstingimustel, mis vastavad teadus- ja arendustegevuse raamistikule.

(184)

Ta palus komisjonil laiendada oma uurimise ulatust veelgi, et kindlaks teha vastavus Itaalia lennundustööstuses kehtivate teiste abikavade riigiabi tingimustele, ja veenduda, et selliseid abikavasid ei kasutatud komisjoni otsusest seaduse nr 808/1985 kohta möödahiilimiseks.

(185)

Ta palus komisjonil nõuda Itaalia valitsuselt igal aastal täieliku aruande esitamist, mille komisjon võib vajaduse korral lasta auditeerida.

(186)

Anonüüme kolmas osapool lisas oma märkustele mitu dokumenti, nende hulgas Itaalia kontrollikoja 12. augusti 2003. aasta aruanne seaduse nr 808/1985 rakendamise kohta, milles esitatud tabel viitab 164 projektile; ministri 14. märtsi 1988. aasta käskkirja tekst; seaduste tekst seaduse nr 808/1985 refinantseerimise kohta ning väljavõtted Avio ja Finmeccanica 2003. ja 2004. majandusaasta aruannetest.

(187)

Anonüümse kolmanda osapoole märkustest juhindudes palusid Itaalia ametiasutused selgitust menetluse ulatuse kohta: kas see käsitleb tervet abikava või ainult kava alusel antud toetust nendel juhtudel, millest tuli individuaalselt komisjonile teatada?

(188)

Itaalia väitis, et anonüümse kolmanda osapoole esitatud arvud, mis olid võetud ministeeriumi veebilehelt, hõlmasid suuremat hulka programme kui ainult konkreetset abikava. Need ei sisaldanud mitte ainult toetust, mis anti seaduse nr 808/1985 alusel, vaid ka muid tööstusprogramme, mis käsitlesid riiklikku julgeolekut ([…]) ning mida rahastati teiste seaduste alusel.

(189)

[…]

(190)

Itaalia väitel oli asjaolu, et seadusega nr 808/1985 kehtestatud abikava lubas rahastada nii tsiviil- kui ka sõjalisi programme, anonüümset kolmandat osapoolt eksitanud. Samamoodi oli kontrollikoda oma aruandes seaduse nr 808/1985 kohta eksinud.

(191)

Itaalia esitas alljärgneva tabeli, milles võrreldakse anonüümse kolmanda osapoole poolt viidatud aruannetes näidatud rahastamist ja seaduses nr 808/1985 sätestatud rahastamist.

Tabel 3.

Teabeallikate võrdlus seaduse nr 808/1985 alusel toimunud rahastamise kohta

(192)

Itaalia esitas ka loendi asjaomastest sõjalistest programmidest, mida nendel aastatel rahastati ja mis Itaalia sõnul võivad selgitada lahknevusi: […].

(193)

Anonüümse kolmanda osapoole viidatud Finmeccanica 2003. majandusaasta aruande kohta väitis Itaalia, et teadus- ja arendustegevuskulude kasvu on suures osas põhjustanud Aermacchi liitmine ettevõtjaga (ligikaudu […]).

(194)

Itaalia tunnistas, et mõned tagasimaksed on hilinenud, mille põhjuseks tema sõnul olid peamiselt pikad makseperioodid (10–15 aastat), nii et neid peaks pigem tõlgendama seni laekumata tagasimaksetena.

(195)

Itaalia tunnistas, et ühe kindla projektiga on raskusi, nimelt DO328 Extended Capacity, kuid kinnitas, et riigi loobumine mõnest nõudest ei tule kõne allagi.

(196)

Vastuseks anonüümse kolmanda osapoole tõstatatud konkreetsetele tingimustele esitasid Itaalia ametiasutused järgmised argumendid.

(197)

Anonüümse kolmanda osapoole taotlus, et komisjon kuulutaks ebaseaduslikuks nendele kuuele projektile antud toetuse, mille suhtes tekkisid kahtlused esimeses algatamisotsuses, ja nõuaks toetuse tagastamist, ei ole vastuvõetav. See on vastuolus menetlusmääruse artikliga 11.

(198)

Itaalia väitel käsitles menetlus ainult abikava eraldi taotlusi, s.o projekte, mida komisjon oli konkreetselt nimetanud ehk esimeses algatamisotsuses viidatud 13 projekti. Nende projektide osas oli Itaalia juba maksed peatanud, kuni komisjoni teeb lõpliku otsuse.

(199)

Anonüümse kolmanda osapoole soovi kohta, et komisjon kehtestaks aastapõhised järelevalvetingimused ja muud kontrolliabinõud, sõnas Itaalia valitsus, et on valmis esitama kõiki menetlusmäärustiku artikli 21 alusel nõutud aruandeid. Itaalia ametiasutused aga ei nõustunud täiendavate aruannete esitamise kohustuse kehtestamisega: see oleks ebaproportsionaalne ja ebaõiglane võrreldes kohustustega, mida peavad täitma teised liikmesriigid sama tegevusvaldkonna abikavade puhul.

(200)

Anonüümne kolmas osapool viitas oma märkustes Avio 2004. a majandusaasta aruandele, eriti tsiteerides fraasi: „Kui tulu ei teenita, siis pole ka tagasimaksmise kohustust”. Itaalia ametiasutused väitsid, et küsisid ettevõtjalt selle kohta selgitust. Aviot nõustav jurist kinnitas, et abikava alusel toetuse saajad on kohustatud saadud summad tagasi maksma täies ulatuses, sõltumata programmi edust. Avio oli märkinud, et aastaaruande 2004 väited põhinesid abikava valel tõlgendamisel ja neid muudetakse järgmises aastaaruandes.

(201)

Itaalia esitas informatsiooni teiste seaduste kohta, mida anonüümne kolmas osapool mainis oma märkustes, ja osutas, et seadus nr 421/96, seadus nr 388/00, 2003. aasta rahandusseadus ja seadus nr 140/99 (mis käsitles otseselt sõjatranspordilennukeid) käsitlesid ainult riikliku julgeolekuga seotud sõjaliste projektide rahastamist.

(202)

Kontrollikoja aruande kohta tähendas Itaalia kõigepealt, et anonüümne kolmas osapool oli lisanud oma märkustele kaks „tabelit või graafikut, mis olid väljavõtted aruande joonistest 3 ja 5”. Need olid Exceli failid, mida ei olnud teises algatamisotsuses viidatud versioonis, vaid ainult aruande Wordi-versioonis. Jäi selgusetuks, milliste uurimismeetodite teel oli anonüümsel kolmandal osapoolel tagatud juurdepääs nendele tabelitele.

(203)

Itaalia rõhutas, et tema arvates on täiesti kohatu omistada need joonised kontrollikojale, arvestades et need ei olnud sellisel kujul aruande tekstis esitatud.

(204)

Siiski esitas Itaalia mõned märkused tabelite sisu kohta, mis viitasid 164-le toetuse andmise otsusele, kogusummaga ligikaudu 3 miljardit eurot.

(205)

Kogusummas esines mitmeid vigu, näiteks oli vahesummasid arvestatud topelt ja juurde arvestatud toetussummasid, mida ei antud välja. Tabelites olid kajastatud ka riiklikku julgeolekut käsitlevad projektid, kaasa arvatud mõned, mida rahastati teiste seaduste alusel ning seetõttu jäävad abikavast välja. Abikava alusel antud toetuste õige summa on see, mille Itaalia esitas oma märkustes […].

(206)

Juhtumi hindamiseks otsustab komisjon kõigepealt, kas tegemist on riigiabiga ja kuidas selle vastavust peaks hindama.

(207)

Teiseks selgitab komisjon menetluse ulatuse ja järgitava õige menetluskorra.

(208)

Kolmandaks hindab komisjon, kas esimeses algatamisotsuses väljendatud kahtlused saab hajutada.

(209)

Neljandaks loetakse otsuses üles käsitletavad projektid ja saadaoleva teabe põhjal hinnatakse nende vastavust, muu hulgas tingimusi, mida kehtestada nende nõuetelevastava kohaldamise tagamiseks.

(210)

Lõpuks teeb komisjon järeldused individuaalsete projektide kohta ja selgitab, miks tema järeldused ei käsitle kahte helikopterit, mille sõjalises sisus kaheldi teises algatamisotsuses.

(211)

Abimeede on käsitletav toetusena EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui riigi vahendeid kasutatakse viisil, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid, ja mis mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(212)

Nagu viidatud esimeses ja teises algatamisotsuses, on hinnatavad meetmed käsitletavad toetusena. Seda hinnangut ei ole Itaalia ega keegi teine menetlusse sekkunud pooltest vaidlustanud.

(213)

Seaduse nr 808/1985 alusel antud laenud on selgelt valikulised, kuna need soodustavad ainult lennundusvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid.

(214)

Neid laene antakse riigi eelarvest tulevate fondide kaudu, seega on need seotud riigi vahendite kasutamisega.

(215)

Need laenud ei kanna intressi, seega andes eelise sellise laenu saajatele nende ettevõtjate ees, kes peavad oma projekte finantseerima turutingimustel. Sooduslaenu puhul on soodustuselement vahe intressi vahel, mida peaks ettevõtja maksma samaväärse laenu puhul turutingimustes, ja soodusintressimäära vahel, mis käsitletaval juhul on null. Laenu põhiosa kuulub alati tagasimaksmisele vastavalt graafikule, mis fikseeritakse laenu andmisel, ja toetus on intressimaksete summa, mis jääb riigil saamata.

(216)

Enamikul juhtudest siinkohal käsitletavad projektid tooteid, kus toimib laiaulatuslik ühendusesisene kaubandus (helikopterid, väikelennukid, mõnikord suuremate lennukite osad).

(217)

Itaalia antud toetus lennundustööstuse teadus- ja arendusprojektidele seaduse nr 808/1985 järgi jääb seega EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse.

(218)

Itaalia ja menetlusse sekkunud pooled nõustuvad samuti, et hinnata tuleks abi kooskõla EÜ asutamislepinguga eeskirjade alusel, mis käsitlevad artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamist teadus- ja arendustegevuseks antava toetuse suhtes.

(219)

Hinnatav abi anti ebaseaduslikult, kuna Itaalia ei teavitanud sellest komisjoni.

(220)

Ühenduse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik („2006. aasta raamistik”) (38) viitab kooskõlas komisjoni teatisega ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta (39) selgelt, et toetuse andmisest teatamatajätmise korral komisjon kohaldab:

(221)

Seega kohaldab komisjon nende projektide vastavuse hindamiseks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c vastavalt juhtumile kas 1986. aasta raamistikku või 1996. aasta raamistikku, sõltuvalt abi andmise ajast.

(222)

Käesolev otsus käsitleb ainult üksikabi, mida Itaalia andis lennundustööstuse teadus- ja arendusprojektidele tsiviilvaldkonnas vastavalt seadusele nr 808/1985.

(223)

Eelkõige käsitleb see kuut projekti, mille kohta komisjon väljendas esimeses algatamisotsuses erilist kahtlust.

(224)

Samuti on see seotud teiste projektidega, millele viidatakse esimeses algatamisotsuses, niivõrd kui nende kohta hiljem kogutud teave võimaldab anda teistsuguse hinnangu, eriti mis käsitleb eraldi teatamise kohustust.

(225)

Kolmandaks on otsus seotud muu üksikabiga, mida Itaalia on andnud projektidele, mis ületasid teadus- ja arendustegevuse 1986. ja 1996. aasta raamistikes määratud teatamislävendi. Nendest projektidest ei olnud komisjon esimese algatamisotsuse koostamise ajal teadlik. Mõnda neist mainitakse teises algatamisotsuses kui võimalikku üksikabist teatamatajätmise juhtumit.

(226)

Itaalial ei ole alust väita, et uurimismenetluses peab algusest peale määratlema kõik käsitletavad projektid, kuna menetluse alguses ei pruugi komisjon tingimata teada, kui palju projekte võidakse käsitleda.

(227)

Käesolevas menetluses käsitletakse abikava eraldi taotlusi, üksikjuhtumeid, millest Itaalia oleks pidanud teatama, kuid ei teinud seda. Itaalia teatamatajätmise ulatus on erakordne: muu hulgas ei teatanud Itaalia ühestki projektist rohkem kui kümne aasta jooksul. Artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse pideva rikkumise tagajärjel viitas komisjon teises algatamisotsuses kolmandate osapoolte märkusi ja saadaolevat teavet arvestades, et menetlus käsitles kõiki kavajärgseid üksikprojekte, millest oleks pidanud eraldi teatama.

(228)

Teises algatamisotsuses ei määratud kindlat kuupäeva, millest alates üksikprojekte, millest ei oldud teatatud, hakataks arvama menetluse raamesse ja käsitlema neid vastavalt seadusele nr 808/1985 üksiktaotlustena. Igal juhul võimaldasid Itaalia ametiasutused toetuse saajal sageli abi mitte täies ulatuses tagastada, mida tuleb käsitleda uue abina.

(229)

Oluline on tähelepanu pöörata teatava lävendi ületavast abist eraldi teatamise tähtsusele, et tagada kontroll riigiabi üle. 2006. aasta raamistik viitab selgelt, et komisjoni järelevalve paremaks suunamiseks tuleb komisjonil teatava lävendi ületavaid eraldi meetmeid üksikasjalikult hinnata. Eraldi hindamise eesmärk on tagada, et suured toetussummad teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevuseks, mida viib läbi üks ja sama saaja, ei moonda konkurentsi sellisel määral, mis oleks vastuolus avalike huvidega, vaid pigem oleks proportsionaalselt avalikes huvides.

(230)

Hinnatava ajavahemiku jooksul kehtisid erinevad eraldi teatamise lävendid. 1986. aasta raamistiku alusel oli eraldi teatamine nõutud projektide korral, kus abikõlblikke kulusid oli üle 20 miljoni eküü.

(231)

1996. aasta raamistiku järgi pidi komisjoni eraldi teatama projektidest, milles abikõlbulikke kulusid oli üle 25 miljoni eküü ning toetuse suurus oli üle 5 miljoni eküü (40).

(232)

Silmas pidades vajadust EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamisotsuses viidata asjaomastele üksikprojektidele selgelt ja täpselt, esitab komisjon järgmised märkused.

(233)

Kui komisjon algatas artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse, määratles ta selgelt 13 projekti. Tol hetkel saadaoleva teabe alusel väljendas komisjon kahtlust nendest kuue suhtes ülejäänud seitsme kohta ei esitanud vastuväiteid.

(234)

Tuli aga ilmsiks, et Itaalia kasutatud abimeede üheskoos selle rakendamise viisiga ja hilinemistega tagasimaksmisel oli selline, et muuta hinnangut 13 projektile. Itaalia on tunnistanud, et komisjonile tol ajal saadaolev teave ei olnud õige ega vastanud reaalsetele tingimustele toetuse suhtes, mis anti ja mida ei makstud nõuetekohaselt tagasi.

(235)

Samuti tuli ilmsiks, et oli ka teisi juhtumeid, millest Itaalia ei olnud eraldi teatanud, hoolimata arusaadavatest seletustest teadus- ja arendustegevuse raamistikes ja 1986. aasta otsusest.

(236)

Veel tuli ilmsiks, et enamikul selles otsuses hinnatavatest juhtudest ei järginud tagasimaksed algset maksegraafikut; oli lubatud hilinemine, mis muutis laenutingimused saajale soodsamaks. Need uued ja soodsamad tingimused on käsitletavad uue abina.

(237)

Kokkuvõtteks, käesolev menetlus käsitleb mitut projekti, millele on antud uut ebaseaduslikku abi.

(238)

Komisjon on hinnanud Itaalia esitatud teavet abikõlblike kulude kohta ning esimeses algatamisotsuses viidatud ja nüüd projektide loendisse kaasatud (põhjendus 281), tabel 4 kuue programmi ergutava mõju kohta.

(239)

Komisjon on teinud kindlaks, et iga projekt kandis tööstusuuringuga ja konkurentsieelse arendusega seotud kulusid.

(240)

Komisjon on teinud kindlaks, et toetus kõigile neile kuuele projektile oli ergutava mõjuga. Hindamise läbiviimisel võeti arvesse aega, mis oli möödunud Itaalia otsuse tegemisest anda abi.

(241)

Nagu aga on kirjeldatud põhjendustes 105–122 ilmnes, et nende abimeetmete muud otsustavad aspektid – nimelt toetuse instrument – ei olnud selgelt piiritletud, ning komisjonil polnud võimalik meetmete vastavuse suhtes lõplikku seisukohta võtta. Seega on enne individuaalsete projektide hinnangu esitamist vaja hinnata teises algatamisotsuses väljendatud muude kahtluste kohta saadaolevat teavet.

(242)

Lõppjäreldusele jõudmiseks abikava alusel antud üksikabi kohta on vaja kõigepealt hinnata kogu teavet, mis käsitlev abikava arengut, sealhulgas õiguslikku alust ja eelarvemuudatusi.

(243)

Teiseks on vaja hinnata abimeetme laadi ja toetuse andmise otsuste täitmist.

(244)

Kolmandaks on vaja koostada loend üksikprojektidest, millest Itaalia ei teatanud, hinnata kõikide nende projektide finantstingimusi ning vajaduse korral teha kindlaks tagasimaksetingimused ja nende täitmise jälgimise kord.

(245)

Lõpuks käsitletakse eraldi lõigus, s.o punktides 399–408, hinnangut teabele, mis käsitleb kaht väidetavalt sõjahelikopterit.

(246)

Komisjonil on nüüd selge arusaamine abikava üldisest arengust.

(247)

Itaalia on esitanud piisava teabe projektide täieliku rahastamise kohta, et komisjon saaks võtta üldisema seisukoha. See käsitleb eriti probleemi, et Itaalia on kasutanud hinnatavat abikava nii tsiviilprojektide kui ka riikliku julgeolekuga seotud projektide rahastamiseks. Seetõttu võivad rahastamise kogusummad olla eksitavad, kui neid tõlgendatakse nii, et need näitavad Itaalia antud toetust ainult lennundustööstuse teadus- ja arendusprojektidele tsiviilvaldkonnas.

(248)

Seoses abimeetme laadiga on Itaalia ametiasutused esitanud täieliku dokumentatsiooni projektide kohta, millest Itaalia oleks pidanud teadus- ja arendustegevuse järjestikustes raamistikes määratletud lävendite alusel eraldi teatama.

(249)

Itaalia ametiasutused on osutanud, et abimeetme laad oli kombineeritud selles mõttes, et tegemist oli sooduslaenuga, mille tagasimaksegraafik koostati vastavalt arendatava toote müügiprognoosile. Itaalia ametiasutuste väitel olid tagasimaksegraafikud algusest peale fikseeritud.

(250)

Laenud anti laenuandmisaja viitemäära alusel, millele lisandus garantiitasu.

(251)

Iga projekti jaoks määrasid Itaalia ametiasutused abikõlblike kulude alusel arvutatava teoreetilise maksimaalse toetuse määra toetuse andmise ajal, mis sisaldas kõiki võimalikke asjaomaseid soodustusi.

(252)

Mõnedel juhtudel aga seda määra ei järgitud ning toetus anti saajale soodsamatel tingimustel, s.o kõrgema toetusmääraga kui teadus- ja arengutegevuse raamistikes sätestatud maksimaalne lubatud toetusmäär.

(253)

Veelgi enam, tegelikkuses ei peetud sageli nendest graafikutest kinni. See juhtus kahel erineval viisil. Esiteks hilinesid võrreldes algsete graafikutega laenu väljamaksed saajatele, kas projekti hilinemise tõttu või kuna riik jäi maksete tegemisega hiljaks. Mõnedel juhtudel oli seetõttu tegelik toetusmäär madalam kui algne toetusmäär.

(254)

Mis aga olulisem: tagasimaksed ei toimunud algsete graafikute järgi. Selle tagajärjel suurenes paljudel juhtudel algne toetusmäär, kuna saajad said lisasoodustuse hilinenud tagasimakse näol.

(255)

Kuigi Itaalia on esitanud komisjonile mitmeid laenusaajatele saadetud kirju, milles nõutakse tagasimakseid, on ilmne, et nendel kirjadel oli vaid piiratud mõju. Mõnel juhul saadeti sama projektiga seoses laenusaajale mitu kirja, kuid mingeid tõhusaid meetmeid laenu tagasisaamiseks ei rakendatud, samuti ei teinud ka riik midagi laenu sissenõudmiseks (41).

(256)

Kokkuvõtteks oli projektidele antud toetusega seotud kaks võimalikku probleemi: a) algne toetusmäär, mis mõnel juhul oli kõrgem lubatud maksimaalsest määrast ja b) ebapiisav tagasimaksmine, mis tõstis toetusmäära veelgi kõrgemaks.

(257)

Itaalia ametiasutused on koostöös komisjoniga määratlenud tegutsemisviisi mõlema probleemi lahendamiseks. Esimese sammuna määratakse iga projekti jaoks kindlaks maksimaalne toetusmäär, mis võrdub kahest järgmisest määrast madalamaga: kas maksimaalse teoreetilise toetusmääraga (42) või algse toetusmääraga. Kui algne toetusmäär on madalam, võib öelda, et teatava toetussumma ergutav mõju oli piisav, et motiveerida ettevõtjat projektile pühenduma. Mis tahes toetusmäära tõusu algselt fikseeritud määrast kõrgemaks tuleb tingimata käsitleda uue abina.

(258)

Seejärel arvutatakse kumulatiivne toetusmäär. Sellel aastal, kui kumulatiivne määr ulatub põhjenduses 257 sätestatud maksimaalse toetusmäärani, peab laenusaaja tagasi maksma kogu tagastamata laenu põhiosa. Kui maksimaalne toetusmäär on juba saavutatud, tuleb võlgnetavalt laenuosalt arvestada iga aasta eest liitintressi kuni kogu laenu lõpliku tagasimaksmiseni. Intressimäärana kohaldatakse selle aasta viitemäära, kui saavutati maksimaalne toetusmäär, ning edasi iga viivitatud aasta viitemäära.

(259)

Selline tegutsemisviis võimaldab tagada vastavuse maksimaalsete toetusmääradega, mis on sätestatud järjestikustes teadus- ja arendustegevuse raamistikes (43).

(260)

Ühine ja selge arusaam abimeetmest võimaldas koostada loendi projektidest, millest Itaalia oleks pidanud eraldi teatama. Kui antud toetus on sooduslaenu kujul, on oluline väärtus riigil saamata jäänud intress. Ebakindlus abimeetmete laadi osas tähendas, et Itaalial endal ei olnud selget arusaama sellest, millistest projektidest oleks pidanud eraldi teatama (44) ja millised projektid oleks pidanud lisama tagantjärele koostatud loendisse teatamisele kuuluvatest juhtumitest.

(261)

Lõpliku loendi koostamiseni jõudmiseks tuli välja saata palju teabenõudeid.

(262)

Algselt Itaalia eitas, et ta ei teatanud teistest üksikprojektidest peale nende, millele viidati esimeses algatamisotsuses. Hiljem ta siiski tunnistas, et teatamata jäänud projektide loend on pikem ning esitas kogu vajaliku teabe ja tõendid.

(263)

Teatamata jäänud projektide loendi koostamise raskust saab seletada mitme asjaolu kokkusattumisega.

(264)

Esiteks on abikava rakendatud alates aastast 1986.

(265)

Teiseks on asjaomaste projektide arv paratamatult suur. Kaasa arvatud need projektid, millest ei pea eraldi teatama, on hinnanguperioodi jooksul kava alusel rahastatud projektide arv kaugelt üle saja.

(266)

Kolmandaks on segadust suurendanud asjaolu, et loendid sisaldavad mitmeid sõjalisi projekte. Komisjon märgib, et isegi Itaalia kontrollikoja aruandes oli projektide sisu suhtes segadus.

(267)

Saadaolev teave toetatud projektide kohta oli killustatud ja tihti eksitav, eriti arvestades, et valitsuse koostatud aruanded Itaalia parlamendile olid pigem loend planeeritavatest kui reaalselt toetatud projektidest.

(268)

Anonüümne kolmas osapool ja teised, kellele on komisjon otseselt viidanud, on esitanud loendid, näiteks esimeses algatamisotsuses määratletud 13 projekti kohta ja teises algatamisotsuses nimetatud projektide kohta.

(269)

Kontrollikoja aruanne ei sisaldanud projektide loendit, vaid ainult koondsummasid, jooniseid ja tabeleid. Siiski sai dokumendi Wordi-versioonist, mis oli aastal 2005 saadaval kontrollikoja veebilehel, teha väljavõtteid koondtabelite aluseks olevatest andmetest.

(270)

Anonüümne kolmas osapool lisas need andmed oma 11. novembril 2005. aastal esitatud dokumentidele. Komisjon viitas oma 23. mai 2006. aasta teabenõudes enamikule nendest projektidest, mis anonüümne kolmas osapool oli lisanud esitatud loendisse, (45) et juhtida Itaalia tähelepanu asjaolule, et suure tõenäosusega on veel palju teatamata jäänud projekte, mille kohta Itaalia ei ole esitanud nõutud teavet.

(271)

Itaalia eitas, et eespool nimetatud loendi võiks omistada kontrollikojale: (46) selle oli kontrollikoja infosüsteemist saanud keegi tundmatu isik. Seetõttu oleks eksitav omistada kontrollikojale selline loend, mille kolmas osapool oli saanud andmetega manipuleerimise tulemusena. Lisaks sisaldas loend mitmeid vigu ja ebatäpsusi ning oleks vale arvata, et kontrollikoda on selle eest vastutav.

(272)

Lõpuks otsustas Itaalia, et esitab ise täieliku loendi teatamisele kuuluvatest üksikprojektidest, nii et komisjonil pole vaja võtta seisukohta eelnevalt saadud teabe õigsuse suhtes (47).

(273)

Arutelu teatamata jäänud projektide üle oli keeruline, kuid pärast ligikaudu kahte aastat suutsid Itaalia ametiasutused ja komisjon tuvastada mitu üksikprojekti, millest Itaalia ei olnud teatanud.

(274)

Vastavalt teise algatamisotsuse nõudele esitas Itaalia ka loendi projektidest, mis ei ületanud eraldi teatamise lävendit ja mis kiideti heaks pärast 20. novembrit 2002. Komisjon leiab, et loend vastab seaduse nr 808/1985 üldeelarvele asjaomase perioodi kohta ja käsitleb projekte, mis ei ületa eraldi hindamise lävendit (48).

(275)

Projektide loendis, millest Itaalia ei suutnud komisjoni eraldi teavitada, on 17 projekti.

(276)

Loend hõlmab projekte, mille kohta komisjon suudab teha lõppjärelduse seoses vastavusega asutamislepingule, ent samas jätab võimaluse, et komisjon võib tulevikus rakendada meetmeid seoses muude projektidega, millest ei ole teatatud ja millest ta ei ole praegu teadlik, või projektidega, millest ta on teadlik, kuid ei oma otsuse tegemiseks piisavalt teavet kas seetõttu, et saadaolev teave pole täielik või teave näitab, et projekt on praegu allpool teatamislävendit, kusjuures värske teave võib hindamist mõjutada.

(277)

Iga projekti jaoks on komisjonil väljamaksete ja tagasimaksete esialgne graafik, mis kehtestati abi määramisel, ning riigi tehtavate maksete ja saajate tagasimaksete tegelikud summad. Graafikud hõlmavad eespool kirjeldatud metoodikast tulenevaid parandusi (49).

(278)

Projektide kohta saadaoleva teabe põhjal ning arvesse võttes, et kõik projektid on sama abikava rakendused, pole komisjonil tõendeid, mis annaksid tal alust kahtlustada, et toetus oli suunatud tugitegevustele, mis ei kuulunud teadus- ja arendustegevuse raamistikus teadus- ja arendustegevuse hulka.

(279)

Seoses ergutava mõjuga märkis komisjon esiteks, et 1986. aasta raamistiku punkt 8.2. nõudis üksnes seda, et toetus peaks soodustama täiendavaid jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse valdkonnas või võimaldama saajatel reageerida erandlikele tingimustele, mille jaoks nende oma ressursid on liiga piiratud. 1996. aasta raamistiku punkti 6 kohaselt tuli ergutavat mõju hinnata mõõdetavate tegurite või liikmesriigi poolt esitatud muude asjakohaste tegurite alusel, mis näitaksid, et vastav teadus- ja arendustegevuse projekti ei oleks teostatud ilma abita või see oleks olnud vähem ambitsioonikas või seda ei oleks teostatud sama kiiresti.

(280)

Komisjonil ei ole põhjust kahelda hindamisel oleva abi ergutavas mõjus. Abi võimaldas saajatel tegeleda teadus- ja arendustegevusega lisaks oma tavapärasele uurimistegevusele ning teostada teadus- ja arendustegevuse projekte, mida nad ei oleks üksi suutnud teostada. Lisaks, kooskõlas hinnanguga sarnaste projektide kohta lennundussektoris, leiab komisjon, et toetus hindamisel olevatele projektidele võimaldas saajatel tegeleda riskantsete projektidega, mida nad ei oleks üksinda suutnud rahastada. Lõpetuseks märgib komisjon, et enamik projekte olid rahvusvahelised projektid, mis nõudsid täiendavaid ühiseid jõupingutusi.

(281)

Iga projekti kirjeldatakse alljärgnevalt koos nende üldiste abikõlblike kuludega ja saadud abisummadega. Seoses kuue projektiga, mille kohta esimeses esialgses otsuses kahtlusi väljendati hõlmab hindamine ka saadaolevat teavet abikõlblike tegevuste ja ergutava mõju kohta. Metoodika rakendamise tagajärgi kõikide projektide kohta kirjeldatakse põhjenduses 257.

Tabel 4.

Käesolevas otsuses käsitletavate projektide loetelu

(282)

Projekt käsitles helikopterit ja selle teostaja oli Agusta. See hõlmas A109 erinevate versioonide arendamist, selle kohandamist erinevatele mootoritele, et täita turvalisuse, lennuomaduste ja keskkonnamõju rangeimaid kriteeriume. Versioonid D, E ja F vastasid mootoritele, mille tarnijateks olid Allison, Pratt & Whitney ja Turbomeca. Itaalia andmetel versioone D ja E ei arendatud kunagi.

(283)

Projekt oli esimeses algatamisotsuses loetletud projektina nr 4. Investeeringud teostati ajavahemikul 1996–1998. Esimeses algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlusi seoses teadus- ja arendustegevuse liigituse ja ergutava mõjuga.

(284)

Seoses teadus- ja arendustegevusega on Itaalia ametiasutused edastanud üksikasjalikumat teavet tööpakettide kohta. Esiteks täheldas komisjon, et arendati mitmeid prototüüpe ja et versioonide D ja E arendamist ei viidud lõpule ning neid ei turustatud.

(285)

Teiseks, komisjon märgib, et vaatlusalused tehnoloogiad – uued mootorid ja telikud – sertifitseeriti alles 2001. aasta juunis. Itaalia andmetel tuleb rootori muudatused siiski veel lisada lõpptootesse, kuigi teadus- ja arendustegevus oli edukas.

(286)

Sündmuste järjestus viitab sellele, et aastatel 1996–98 teostatud teadus- ja arendusprojektile antud abi võimaldas Agustal üle 30-kuulisel ajavahemikul võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. Seega mõjus abi Agustale ergutavalt.

(287)

Tingimustele vastav investeering (50) oli 69 790 miljonit Itaalia liiri (51). Abi suurus riigi poolt loobutud intressi näol oli 24 450 miljonit Itaalia liiri. Seega oli abi esialgne kaalukus 35,03 %, erinevalt 1996. aasta raamistikus lubatud 31 % teoreetilisest maksimaalsest kaalukusest. Maksimaalne summaarne kaalukus 31 % saavutati 2001. aastal.

(288)

Seetõttu peab Agusta 2007. aastal maksma viivitamatult tagasi tasumata summa (19 300 miljonit Itaalia liiri), millele lisanduvad nimetatud aasta tagasimaksegraafikus nõutavad 7 811 miljonit Itaalia liiri. Maksmisele kuulub ka alates aastast 2005 kogunenud intress, mille summa moodustas 31. detsembril 2007 […] miljonit Itaalia liiri.

(289)

Seetõttu leiab komisjon, et abi saab käsitada 1996. aasta raamistikule vastavana, sest see käsitles teadus- ja arendustegevust ning sellel oli Agustale ergutav mõju, tingimusel, et Agusta maksab viivitamatult tagasi tasumata summa ja liitintressi.

(290)

Projekt käsitles Agusta helikopterit. See oli esimeses algatamisotsuses loetletud projektina nr 2. Komisjon väljendas kahtlusi seoses teadus- ja arendustegevuse liigituse ja ergutava mõjuga.

(291)

Itaalia andmetel oli ajavahemikul 1999–2001 teostatud projekti eesmärk täiesti uue helikopteri väljatöötamine, mis saabuks turule pärast 2009. aastat. Helikopter jääks massivahemikku 3–3,5 tonni ja oleks kasutatav sõjandusvaldkonnas.

(292)

Itaalia suutis näidata, et A109 X erines täielikult projektidest A109 D/E/F, A109 Power ja A119 Koala. Peamised tehnoloogilised erinevused olid seotud viietiivikulise rootori, sabarootori ja hammasratastega ülekanne.

(293)

Seoses ergutava mõjuga suutis Itaalia näidata, et A109 X oli uus projekt, mis ei lõppe enne 2009. aastat. Seega võimaldas abi Agustal tegeleda teadus- ja arendustegevusega, mis jäi turust väga kaugele ja oli tehnoloogilisest vaatepunktist väga riskantne.

(294)

Abi saamise tingimustele vastav investeering ettevõtja poolt oli 67 144 miljonit Itaalia liiri. Loobutud intressi kujul saadud abi oli 13 902 miljonit Itaalia liiri, mis andis kaalukuseks 20,70 %, mis on vähem kui 1996. aasta raamistikus lubatud 33 % maksimaalne esialgne kaalukus.

(295)

Sellest hoolimata on tagasimaksegraafikut kohandatud, võttes arvesse fakti, et abi maksti ettenähtust erineval viisil, ning fakti, et laen oli väiksem. Selle projekti tagasimaksetel järgitakse kohandatud graafikut kuni 2018. aastani.

(296)

Eeldusel, et tagasimaksekava täidetakse 2018. aastaks, leiab komisjon seetõttu, et abi on kooskõlas 1996. aasta raamistikuga, sest see käsitles teadus- ja arendustegevust ning sellel oli ergutav mõju.

(297)

Projekt käsitles helikopteri väljatöötamist Agusta poolt. A119 Koala on 8-kohalise helikopteri ühe turbomootoriga tarbeversioon, mida toodetakse tsiviilturule.

(298)

See oli esimeses algatamisotsuses loetletud projektina nr 3. Sel ajal saadaoleva teabe alusel võttis komisjon seisukoha, et kõnealune projekt ei kuulunud komisjonile eraldi teatamise alla ja jäi seega väljapoole otsuse kohaldamisala.

(299)

Sellest tulenevalt ilmnes, et abi saamise tingimustele vastav investeering ja abisumma olid sellised, mis oleks nõudnud komisjonile eraldi teatamist.

(300)

Abi anti 1997. aastal abi tingimustele vastavalt 58 137 miljonit Itaalia liiri investeeringu jaoks aastateks 1997–1999. Saadud abi kaalukus oli 26,92 %, mis jäi allapoole 1996. aasta raamistikus lubatud 32 % esialgset maksimaalset kaalukust.

(301)

Seega järgitakse selle projekti tagasimaksetel graafikut kuni 2009. aastani.

(302)

Komisjonil on seetõttu õigus otsustada, et Agusta teostatud projekt A119 Koala on kooskõlas 1996. aasta raamistikuga, eeldusel, et järgitakse tagasimaksegraafikut.

(303)

See projekt käsitles DO328 baasversiooni ja selle teostaja oli Aermacchi. DO328 on Dornieri väljatöötatud piirkondlik reaktiivlennuk. Aermacchile usaldati kahe keresegmendi arendamine ja kogu kere, mis koosnes Korea ettevõtja Daewoo poolt Dornierile toodetud 13 paneelist, kokkupanemine.

(304)

Teadus- ja arendusprojekt võimaldas Aermacchil omandada nende kahe segmendi arendamiseks ja kere kokkupanemiseks vajalikke teadmisi. Need tegevused olid uudsed ettevõtja jaoks, mis senini oli keskendunud sõjaväe treeningõhusõidukitele. Abi tingimustele vastav tegevus toimus 1990. ja 1991. aastal.

(305)

Projekt oli esmases algatamisotsuses loetletud projektina nr 10. Seejärel otsustas komisjon projektile vastuväiteid mitte esitada, sest saadaoleva teabe põhjal pidas ta seda kooskõlas olevaks.

(306)

Samas näitab Itaalia poolt menetluse käigus esitatud teave selgelt, et algotsust tuleb projekti finantsolukorda arvesse võttes muuta.

(307)

Praegu saadaolev teave näitab, et abi tingimustele vastava investeeringu suurus oli 60 722 miljonit Itaalia liiri ning esialgne maksimaalne kaalukus oli 43 %.

(308)

Tagasimaksetes on siiski olnud mitmeid viivitusi, mida Itaalia ametiasutused on ka möönnud. 1986. aasta raamistikus lubatud 43 % kaalukus saavutati juba 1996. aastal. Kuna maksimaalne kaalukus on saavutatud, peab Aermacchi viivitamatult maksma tagasi tasumata summa, mis on 34 019 miljonit Itaalia liiri. Aermacchi poolt alates 1996. aastast võlgnevatelt summadelt tuleb maksta ka liitintressi, mille kogusumma 31. detsembri 2007. aasta seisuga oli […] miljonit Itaalia liiri.

(309)

Komisjon järeldab, et DO328 baasversiooniga seotud projekti võib 1986. aasta raamistiku alusel lugeda EÜ asutamislepinguga kooskõlas olevaks tingimusel, et Aermacchi tasub viivitamatult tasumata summa ja liitintressi.

(310)

Projekti pidi teostama Aermacchi ja käsitles Dornieri väljatöötatud piirkondliku reaktiivlennuki pikendatud versiooni väljatöötamist. Pikendatud versioon oleks võimaldanud 40–50 reisija transportimist. Projekti ei ole ilmselt lõpule viidud ja seda peamiselt seetõttu, et Dornier ehk hilisem Dornier-Fairchild likvideeriti. Projekti viidi läbi ajavahemikul 1995–1997.

(311)

See projekt oli esimeses algatamisotsuses loetletud projektina nr 8. Komisjon väljendas kahtlusi seoses teadus- ja arendustegevuste liigituse ja ergutava mõjuga.

(312)

Seoses teadus- ja arendustegevusega suutsid Itaalia ametiasutused näidata, et reaktiivlennuki pikendamine tähendas seda, et ettevõtja pidi ümber konstrueerima terveid keresektsioone ja minimeerima selle mõju õhusõiduki massile ja projekti maksumusele. Projekti käigus töötas Aermacchi välja kaks prototüüpi.

(313)

Seoses ergutava mõjuga näitasid Itaalia ametiasutused, et selle projekti rahastamine (koos teise projektiga, DO328 Panels) võimaldas Aemacchil märgatavalt suurendada kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Ajavahemikul 1993–1999 (hõlmab kahte projekti) moodustasid kahe DO328 projekti kulud Aermacchi teadus- ja arendustegevuse kogukuludest […] %. Lisaks väitis Itaalia, et sõjaväele spetsialiseerituse tõttu ei olnud Aermacchi harjunud tegelema tsiviilprojektidega ning pidi kohanemiseks tegema olulisel määral lisainvesteeringuid.

(314)

Projekti abi tingimustele vastava investeeringu suurus oli 66 360 miljonit Itaalia liiri. Itaalia ametiasutuste määratletud maksimaalne esialgne kaalukus abi andmise ajal oli 43,49 % (allpool 1996. aasta raamistikus sätestatud 44 % maksimaalset lubatud kaalukust). Tagasimaksegraafik näitab, et see kaalukus saavutatakse 2010. aastal, kui kogu tasumata summa tuleb riigile tagasi maksta.

(315)

Seetõttu leiab komisjon, et Aermacchile projekti DO328 Extended Capacity jaoks antud abi on kooskõlas EÜ asutamislepingu ja 1996. aasta raamistikuga ning tingimustele vastavate teadus- ja arendustegevuste ja ergutava mõjuga seotud kahtlused on hajunud. Aermacchi kohustub kogu tasumata summa tagasi maksma 2010. aastaks.

(316)

Seda projekti teostas Aermacchi ajavahemikul 1993–1999 ja see oli seotud erinevate pikimõõtmetega moodulelementide saamiseks uuenduslike kontseptsioonide väljatöötamisega erineva pikkusega kerede konstrueerimiseks ning ühtlasi arenduskulude vähendamiseks.

(317)

See projekt oli esimeses algatamisotsuses loetletud projektina nr 9. Komisjon väljendas kahtlusi seoses teadus- ja arendustegevuste liigituse ja ergutava mõjuga.

(318)

Seoses teadus- ja arendustegevusega suutsid Itaalia ametiasutused näidata, et projekt oli suunatud karepaneelide arendamise üleviimisele Daewoolt Aermacchile ja kogu projekti ümberkavandamisele. Projekt käsitles ka komposiitmaterjalide kasutamist.

(319)

Seoses ergutava mõjuga andsid Itaalia ametiasutused piisavalt teavet Aermacchi teadus- ja arendustegevuse kohta, näitamaks, et projekt hõlmas tegevusi, mis olid oma ulatuselt ja tehnoloogialt ettevõtja jaoks uudsed. Sarnaselt seoses projektiga DO328 Extended Capacity eelnevalt mainitule andsid Itaalia ametiasutused teavet Aermacchi tehtud kulutustest teadus- ja arendustegevusele.

(320)

Tingimustele vastava investeeringu suurus oli 51 480 miljonit Itaalia liiri. Abi andmise ajal oli esialgne kaalukus 42,30 % (allpool 1996. aasta raamistikus sätestatud 44 % maksimaalset lubatud kaalukust).

(321)

Selle kaalukuseni jõuti 2006. aastal, kui summaarne diskonteeritud kaalukus saavutas 42,51 % taseme. See tähendab, et kogu tasumata summa 54 454 miljonit Itaalia liiri (st 2007. aastaks plaanitud 37 751 miljonit Itaalia liiri ja võlgnetav 16 703 miljonit Itaalia liiri) tuleb tagasi maksta ning seda koos liitintressiga, mille summa 31. detsembril 2007 oli […] miljonit Itaalia liiri.

(322)

Seetõttu leiab komisjon, et Aermacchile projekti DO328 jaoks antud abi võib lugeda EÜ asutamislepingu ja 1996. aasta raamistikuga kooskõlas olevaks, kuna tingimustele vastavate teadus- ja arendustegevuste ja ergutava mõjuga seotud kahtlused on hajunud, tingimusel, et Aermacchi tasub viivitamatult tasumata võlasumma ja liitintressi.

(323)

Alenia poolt (52) teostatava piirkondliku reaktiivreisilennuki projekt oli esimeses algatamisotsuses loetletud projektina nr 12. Sel ajal saadaoleva teabe põhjal ei väljendanud komisjon projekti suhtes kahtlusi. Ilmnes siiski, et lennukit ATR72 (53) käsitlevaid projekte oli teisigi, mille kohta ettevõtjal tekkisid järgnevatel aastatel abikõlblikud kulud. Abi andmise viimases otsuses kehtestati projekti ATR72 toetuseks kasutatavate erinevate meetmete lõplikud tingimused.

(324)

Projekt käsitles piirkondliku reaktiivreisilennuki kerekomponentide arendamist, mille väljatöötaja oli konsortsium ATR, mis on Alenia Aeronautica ja EADS-i 50 % osalustega ühisettevõtja.

(325)

Tingimustele vastav koguinvesteering projekti ATR72 oli 165 442 miljonit Itaalia liiri. Maksimaalne esialgne kaalukus oli 49 %.

(326)

Antud abi oli siiski ülalpool kaalukuse nimetatud taset. Tagasimakseid on küll toimunud, kuid mitte täies mahus ja graafikut järgides. Seega tuleb alates punktist, kus summaarne kaalukus jõudis 1986. aasta raamistikus lubatud 49 % maksimaalse tasemeni, tasuda intressi, see tähendab alates 1998. aasta algusest. Alenia peab viivitamatult maksma tagasi tasumata laenusumma, mis on 31 573 miljonit Itaalia liiri. Lisaks peab Alenia tasuma liitintressi, mille kogusumma oli 31. detsembri 2007. aasta seisuga […] miljonit Itaalia liiri.

(327)

Saadaoleva uue teabe põhjal leiab komisjon, et Alenia teostatava ATR72-ga seotud projekte võib lugeda EÜ asutamislepingu ja 1986. aasta raamistikuga kooskõlas olevaiks tingimusel, et Alenia tasub viivitamatult tasumata summa ja liitintressi.

(328)

Projekti teostas Alenia ja see käsitles kuni 50 reisija transportimiseks ettenähtud piirkondliku reaktiivreisilennuki ATR42 arendamist. Seda projekti esimeses algatamisotsuses ei nimetatudnimetatud. Abi anti 1994. aastal.

(329)

Tingimustele vastav investeering oli kokku 35 997 miljonit Itaalia liiri. Abi esialgne kaalukus oli 35,87 % (allpool 1996. aasta raamistikus sätestatud 49 % maksimaalset lubatud kaalukust).

(330)

Kuna tagasimaksed on veidi hilinenud ning kaalukuse tegelik arvutus viib selle 47,75 %-ni, siis nõuab metoodika rakendamine võlasumma viivitamatut tagasimaksmist, sealhulgas 2007. aastaks juba kavandatud tagasimaksed summas 20 027 miljonit Itaalia liiri ja lisaks ülejäänud summa 17 961 miljonit Itaalia liiri. Alenia peab tasuma liitintressi, mille kogusumma ajavahemiku 2003.aasta kuni 2007. aasta 31. detsember oli […] miljonit Itaalia liiri.

(331)

Komisjon leiab, et Alenia teostatava ATR42-500 käsitleva projekti võib lugeda EÜ asutamislepingu ja 1986. aasta raamistikuga kooskõlas olevaks tingimusel, et Alenia tasub viivitamatult tasumata summa ja liitintressi.

(332)

Alenia teostav projekt käsitles uute protsesside ja kontseptsioonide arendamist ja juurutamist õhusõidukite kerekomponentide, eriti MD11 nina ja saba, automatiseeritud arendamiseks. Projekti teostati aastatel 1996–1997.

(333)

See projekt oli esimeses algatamisotsuses loetletud projektina nr 7. Komisjon väljendas kahtlusi seoses teadus- ja arendustegevuste liigituse ja ergutava mõjuga.

(334)

Itaalia ametiasutustelt saadud teabe põhjal leiab komisjon, et selle projekti tööpaketid kuuluvad teadus- ja arendustegevuste hulka, sest need hõlmavad prototüüpidega seotud arenguid ja protsesse.

(335)

Seoses ergutava mõjuga on Itaalia ametiasutused suutnud näidata, et abi võimaldas Alenial suurendada oma teadus- ja arendustegevuse kulutused tasemele, mis on võrreldav tootmisharu tüüpilise tasemega ([…]). Samuti võimaldas abi Alenial tegeleda praeguseid tegevusi täiendavate tegevustega. Lisaks võimaldas abi Itaalia andemetel Alenia tegevust tehnoloogilisest küljest märgatavalt täiustada, vähendades paneelide ümberkonstrueerimise vajadust ning lühendades koosteaegu.

(336)

Kavandatud investeeringu summa oli 69 711 miljonit Itaalia liiri ja abi kaalukus 30,32 %, mis jäi allapoole 1986. aasta raamistikus sätestatud 35 % maksimaalset lubatud kaalukust.

(337)

Tegelikult tehtud töö ulatus oli siiski piiratum. Investeeringu maht oli 36 266 miljonit Itaalia liiri. Abi kaalukus oli 15,65 %. Summa maksti täielikult tagasi 2002. aastal.

(338)

Seetõttu leidis komisjon, et abi, mis käsitleb projekti MD11 Lower Panels (MD11 LWR), on kooskõlas EÜ asutamislepingu ja 1996. aasta raamistikuga.

(339)

Projekti teostas Alenia ja see käsitles äriotstarbelise reaktiivlennuki Dassault 2000 kerekomponente. Alenia tegeles kere tagaosa, mootorigondlite, mootori tugitalade ja tiivaprofiilidega.

(340)

Projekti ei nimetatudnimetatud esimeses algatamisotsuses, seda teostati ajavahemikul 1991–1993.

(341)

Tingimustele vastav investeering oli kokku 30 520 miljonit Itaalia liiri. Sooduslaenu abi kaalukus oli 38,16 %, mis on veidi suurem, kui 1996. aasta raamistikus sätestatud 37,5 % esialgne maksimaalne lubatud kaalukus.

(342)

Kuna see 37,5 % maksimaalne kaalukus saavutati 2006. aastal, peab Alenia viivitamatult tagasi maksma tasumata summa 11 605 miljonit Itaalia liiri (5 725 miljonit Itaalia liiri, mille tähtaeg oli 2007 ja ülejäänud 5 880 miljonit Itaalia liiri). Lisaks peab Alenia tasuma liitintressi, mille summa oli 31. detsembri 2007. aasta seisuga […] miljonit Itaalia liiri.

(343)

Komisjon leiab, et Aleniale projekti Falcon 2000 jaoks antud toetuse võib lugeda EÜ asutamislepingu ja 1986. aasta raamistikuga kooskõlas olevaks tingimusel, et Alenia tasub viivitamatult kogu tasumata summa ja liitintressi.

(344)

See on Alenia teostatud projekt, mis käsitles arvutusmeetodite, suure jäikusega uute materjalide ja täiustatud polümeriseerimisprotsesside väljatöötamist lennundusrakenduste jaoks. Samuti oli projekt ette nähtud tehnoloogiate rakendamiseks MD11 tiivaotste tekitatavat turbulentsi vähendava tarindi väljatöötamiseks.

(345)

Projekt oli esimeses algatamisotsuses loetletud projektina nr 11. Sel ajal saadaoleva teabe põhjal ei olnud komisjonil projektiga seotud kahtlusi. Siiski ilmnes, et tingimused erinesid sellest, kuidas saadaolevat teavet oli mõistetud.

(346)

Projekti teostati ajavahemikul 1987–1989. Selle projekti teoreetiline maksimaalne lubatud kaalukus 1986. aasta raamistiku järgi oli 41 %. Tingimustele vastav investeering oli kokku 21 826 miljonit Itaalia liiri.

(347)

Kuid 1990. aasta väljamakstud laenu abi kaalukus oli 48,63 %. Maksimaalne kaalukus 41 % saavutati 1995. aastal, ajal, mil võlg oleks pidanud juba olema tagasi makstud, ning see on aeg, millest lähtuvalt tuleb maksta intressi. Selle tulemusena peab Alenia tagasi maksma tasumata summa 4 236 miljonit Itaalia liiri ja maksma liitintressi, mille kogusumma oli 2007. aasta 31. detsembri seisuga oli […] miljonit Itaalia liiri.

(348)

Komisjon leiab, et projekti MD11 Winglet võib lugeda teadus- ja arendustegevuse raamistikuga kooskõlas olevaks tingimusel, et Alenia tasub viivitamatult kogu tasumata summa ja liitintressi.

(349)

Alenia teostav projekt käsitles uute protsesside ja kontseptsioonide arendamist ja juurutamist õhusõidukite suurte kerekomponentide automatiseeritud arendamiseks. Projekt nägi ette ka Nolas (Campania maakond) asuvas tehases väljatöötatud protsesside ja kontseptsioonide kontrollimise.

(350)

Projekti tööd teostati ajavahemikul 1996–1999. Projekt oli esimeses algatamisotsuses letletud projektina nr 5. Komisjon väljendas kahtlusi seoses uurimus- ja arendustegevuste liigituse ja ergutava mõjuga.

(351)

Seoses teadus- ja arendustegevusega näitasid Itaalia ametiasutused, et Alenia oli investeerinud prototüüpidega seoses rakendatavasse uude tarkvarasse ja uutesse arvutusmeetoditesse. Lisaks hõlmasid tegevused kerekomponentide tarindilahenduste võrdlevat kasutamist ning kerekomponente korrosiooni eest kaitsmise uute süsteemide uurimist.

(352)

Seoses ergutava mõjuga suutsid Itaalia ametiasutused näidata, et käesolev projekt, koos MD11-ga seoses tehtud tööga (vt projekt MD11LWR), võimaldas Alenial saada uusi teadmisi kerede arendamise kohta. Samuti võimaldas abi Alenial suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutusi.

(353)

Selle projekti jaoks abi saamise tingimustele vastavad investeerimiskulutused olid 149 629 miljonit Itaalia liiri ja 1996. aasta raamistikus sätestatud maksimaalne lubatud kaalukus oli 38 %.

(354)

See kaalukus saavutatakse 2009. aastal. Seetõttu peab Alenia laenu kogu tasumata summa (96 701 miljonit Itaalia liiri) maksma tagasi 2008. aasta lõpuks.

(355)

Komisjon on seisukohal, et teadus- ja arendustegevuse ning ergutava mõjuga seotud kahtlused on hajunud. Komisjon leiab, et projekti MD95 jaoks antud abi saab lugeda EÜ asutamislepingu ja 1996. aasta raamistikuga kooskõlas olevaks tingimusel, et Alenia tasub täielikult laenu tasumata summa 2008. aasta lõpuks.

(356)

See on Piaggio teostatud projekt, mis oli seotud Falcon 2000-ga (54). Piaggio tegeles selle projektiga paralleelselt Aleniaga, ent erinevate tööpakettidega. Piaggio tegeles peamiselt (lineaarse ja mittelineaarse) struktuurianalüüsiga, tarindi kahjustuste tolerantsi analüüsiga ning konkreetsete sündmuste (kokkupõrge linnuga, õnnetusjuhtumikindlus, vette maandumine) struktuurianalüüsiga.

(357)

Projekt, mida ei nimetatud esimeses algatamisotsuses, teostati ajavahemikul 1991–1993.

(358)

Tingimustele vastav investeering oli kokku 31 038 miljonit Itaalia liiri. Sooduslaenu tingimustes seati abi kaalukuseks algselt 37,75 %, mis on väiksem, kui 1986. aasta raamistikus sätestatud 38 % esialgne maksimaalne lubatud kaalukus.

(359)

Võttes arvesse erinevat tagasimaksegraafikut, on abi kaalukus olnud 33,23 %. Graafiku kohaselt saab Piaggio tagasi maksta kuni 2009. aastani.

(360)

Komisjon leiab, et Piaggio teostatud Falcon 2000 projekt on kooskõlas EÜ asutamislepingu ja 1986. aasta raamistikuga, eeldusel, et tagasimaksegraafikut järgitakse.

(361)

See on Avio teostatud projekt, mis käsitles ettevõtja General Electric väljatöötatud mootorit GE90. Avio oli vastutav mootoriga seotud tööde 7 % eest, mis moodustas suurema osa kui varasemate mootori korral. Täpsemalt vastutas Avio madalrõhuturbiini suurte komponentide arendamise eest.

(362)

Projekti ei nimetatudnimetatud esimeses algatamisotsuses, seda teostati ajavahemikul 1991–1993.

(363)

Tingimustele vastav investeering oli kokku 35 674 miljonit Itaalia liiri. Teostatud teadus- ja arendustegevuse põhjal oli 1986. aasta raamistikus sätestatud maksimaalne lubatud kaalukus 32,5 %.

(364)

Samas nägi sooduslaen algusest peale ette nimetatud maksimaalsest väärtusest suuremat kaalukust. Seetõttu tuli alates punktist, kus summaarne kaalukus saavutas lubatud maksimumi, maksta tagasi tasumata summa ning tasuda intress. Käesoleval juhul saavutati esialgne kaalukus 2005. aastal. Avio poolt viivitamatult tagasimaksmisele kuuluv tasumata summa on 40 939 miljonit Itaalia liiri (4 688 miljonit Itaalia liiri, mille tähtaeg oli 2007 ja ülejäänud tasumata summa 36 251 miljonit Itaalia liiri). 2007. aasta 31. detsembri seisuga oli Avio poolt viivitamatult maksmisele kuuluva intressi kogusumma […] miljonit Itaalia liiri.

(365)

Komisjon leiab, et Aviole projekti GE 90 B jaoks antud abi võib lugeda EÜ asutamislepingu ja 1986. aasta raamistikuga kooskõlas olevaks tingimusel, et Avio tasub viivitamatult kogu tasumata summa ja liitintressi.

(366)

See on Avio teostatud projekt, mis käsitles ettevõtja General Electric väljatöötatud mootori GE90 uuendatud versiooni. Project GE90 Growth hõlmas kolme erinevat mootorit, mis olid ettenähtud kasutamiseks üle Vaikse ookeani lendavates Boeingu ja Airbusi lennukites. Taas oli Avio vastutav programmi 7 % eest. Ka siin oli Aviol juhtiv roll madalrõhuturbiinide suurte komponentide arendamisel.

(367)

Projekti ei nimetatudnimetatud esimeses algatamisotsuses, seda teostati ajavahemikul 1996–1997.

(368)

Tingimustele vastav investeering oli kokku 46 434 miljonit Itaalia liiri. Teostatud teadus- ja arendustegevuse põhjal oli 1996. aasta raamistikus sätestatud maksimaalne lubatud kaalukus 36,25 %.

(369)

See kaalukus saavutati 2006. aastal. Alates sellest pidi Avio maksma riigile tagasi kogu tasumata summa 47 064 miljonit Itaalia liiri (sealhulgas algselt 2007. aastaks kavandatud tagasimaksed summas 2 123 miljonit Itaalia liiri ja lisaks kogu summa 44 941 miljonit Itaalia liiri) ning liitintressi.

(370)

Komisjon leiab, et Aviole projekti GE90 Growth jaoks antud abi võib lugeda EÜ asutamislepingu ja 1996. aasta raamistikuga kooskõlas olevaks tingimusel, et Avio tasub viivitamatult kogu tasumata laenusumma koos liitintressiga.

(371)

Selle projekti teostaja oli Avio ning see käsitles suure äriotstarbelise reaktiivlennuki (ja väiksemate piirkondlike reaktiivreisilennukite) Pratt & Whitney mootori (PW308) madalrõhuturbiini.

(372)

Projekt, mida ei nimetatud esimeses algatamisotsuses, teostati ajavahemikul 1997–1998.

(373)

Tingimustele vastav investeeringukulu oli 30 688 miljonit Itaalia liiri. 1996. aasta raamistikus sätestatud maksimaalne esialgne lubatud kaalukus oli 36 %. Aviole väljamakstud abi ja tagasimaksegraafik annavad kaalukuseks 33,88 %. Avio maksab graafiku kohaselt abi tagasi 2013. aastaks.

(374)

Komisjon leiab, et Aviole PW308 madalrõhuturbiini käsitleva projekti jaoks antud abi on kooskõlas EÜ asutamislepingu ja 1996. aasta raamistikuga tingimusel, et tagasimaksegraafikut järgitakse.

(375)

See on Alenia teostatud projekt, mis käsitles suurte tsiviilõhusõidukite hermeetilisi kabiine.

(376)

See projekt oli esimeses algatamisotsuses loetletud projektina nr 1. Sel ajal saadaoleva teabe alusel võttis komisjon seisukoha, et kõnealune projekt ei kuulunud komisjonile eraldi teatamisele ning jäi seega väljapoole otsuse kohaldamisala.

(377)

Sellest tulenevalt ilmnes, et abi saamise hetkel plaanitud abi saamise tingimustele vastav investeering ja abisumma olid sellised, mis oleks nõudnud komisjonile eraldi teatamist.

(378)

Projekt teostati ajavahemikul 1999–2001. Abi andmisel võeti aluseks eeldatavad abikõlblikud kulud 67 758 miljonit Itaalia liiri ja Itaalia ametiasutuste arvutatud esialgne kaalukus 25,74 % (allpool 1996. aasta raamistikus kehtestatud maksimaalset lubatud kaalukust).

(379)

Abi tegelikud väljamaksed ja tingimustele vastavad kulud olid siiski algselt plaanitust väiksemad. Kulud olid 27 122 miljonit Itaalia liiri. Sellest hoolimata jõuab abi 25,74 % esialgse kaalukuseni 2008. aastal. Seetõttu tuleb Alenial maksta 2008. aastal tagasi tasumata summa, 29 244 miljonit Itaalia liiri.

(380)

Komisjon leiab, et Aleniale antud abi hermeetilisi kabiine käsitleva projekti jaoks on kooskõlas EÜ asutamislepingu ja 1996. aasta raamistikuga tingimusel, et Alenia maksab kogu tasumata laenusumma tagasi 2008. aastal.

(381)

Alltoodud tabelis on esitatud heakskiidetud metoodika mõju igale projektile, arvud on esitatud ümardatuna eurodes, vahetuskursiga 1 936 Itaalia liiri euro eest.

Tabel 5.

Projektide loetelu ja seonduvad summad

(382)

Nagu märgitud, oli enamiku Itaalia teatamata jäetud projektide puhul vaja korrigeerida tagasimaksegraafikuid. Paljudel juhtudel tuleb laenujääk tagasi maksta viivitamatult. Mõnedel juhtudel peavad abisaajad tasuma intressi, mis arvutatakse selle aasta alusel, mil saavutati suurim lubatav abimäär. Teistel juhtudel lühendatakse laenujäägi tagasimaksmise tähtaega võrreldes laenuotsustes algselt ette nähtud graafikuga.

(383)

Kõikide eespool nimetatud projektide tagasimaksegraafikud on kindlaks määratud komisjoni ja Itaalia ametiasutuste kokkuleppel. Oma 31. juuli 2007. aasta kirjas kohustusid Itaalia ametiasutused tagama projektide tagasimaksegraafikute järgimise.

(384)

Kui on märgitud, et abisaajad peavad tagasimakse tegema viivitamatult, tuleb tähtajaks lugeda kaks kuud. Kõnealune tagasimakse tähtaeg on põhjendatud seoses asjaoluga, et osa abikomponente võisid muutuda osaliselt kokkusobimatuks, kuna abi suurus ületas suurimat lubatavat abimäära (st teadus-teadus- ja arendustegevuse raamistikega lubatud määra või abi andmise ajal kehtestatud määra (55)). Liitintressi võetakse alates suurima lubatava abimäära saavutamise aastast kooskõlas komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (56).

(385)

Itaalia ametiasutused on tunnistanud, et osa projekte sisaldas õigusvastase ja kokkusobimatu abi elemente. Nad on nõustunud käesolevale otsusele lisatud tingimustega, mille eesmärk on kõrvaldada konkurentsimoonutused abi tõhusa ja viivitamatu tagasinõudmise teel.

(386)

Itaalia ametiasutused on kohustunud täitma kokkusobiva abi kõikide tagasimaksete jälgimisega seotud tingimusi, saates igal aastal auditeeritud aruande abisaajatelt saadud maksete kohta.

(387)

See võimaldab komisjonil iga projekti puhul jälgida tingimuste täitmist. Jälgimine ei too kaasa lisakoormust, vaid selle eesmärgiks on üksnes tagada käesoleva otsusega kehtestatud ja Itaalia poolt heaks kiidetud tingimuste täitmine.

(388)

Itaalia ametiasutused on komisjonile teatavaks teinud dekreet-seaduse nr 159/07, (57) millega summad, mille Finmeccanica peab käesoleva otsuse alusel tasuma, jaotatakse ümber, kuni energiasektoris tegutsev riiklik asutus ENEA on täitnud tema ees maksekohustuse, mis tuleneb Finmeccanicaga pärast Rooma apellatsioonikohtu otsust sõlmitud kokkuleppest.

(389)

Käesolevas otsuses nimetatud õigusvastase abi tagasimaksmiseks ei pea komisjon käesolevas otsuses hindama, kas dekreet-seaduse nr 159/07 sätted toovad kaasa uue riigiabi andmise. Need sätted ei kuulu käesoleva menetluse alla. Seetõttu ei mõjuta käesolev otsus võimalikku uut uurimist, mille komisjon võib otsustada alustada seoses dekreet-seaduse nr 159/07 sätetega.

(390)

Komisjon meenutab, et Euroopa Kohtu praktika on üheselt mõistetav: viimati võttis selle lühidalt kokku kohtujurist Geelhoed (58) oma arvamuses Lucchini kohtuasjas (59). Nimetatud kohtuasjas oli Euroopa Kohtul vaja teha eelotsus küsimuses, kas siseriikliku kohtu otsus võib komisjoni takistada kasutamast oma ainuõigust kontrollida riigiabi kokkusobivust ning anda vajadusel korraldus see tagasi nõuda.

(391)

Sellest tuleneb, et riigil on kohustus austada ühenduse õiguse ülimuslikkust ning komisjoni ainuõigust otsustada riigiabi kokkusobivuse või -sobimatuse üle. Siseriiklik abi andmise otsus (olgu see dekreet-seadus või kohtu otsus) ei saa asendada nõuetekohast abi andmise menetlust, mille saab viia lõpule üksnes juhul, kui komisjon annab oma loa.

(392)

Nagu on märgitud punktides 248–259, tagab heakskiidetud metoodika, et projektidele antav abi ei ületa kohaldatavate teadus-teadus- ja arendustegevuse raamistikega lubatud abi ülemmäära. Suurte teadus-teadus- ja arendusprojektide hindamisel võtab komisjon ühe peamise tegurina arvesse abi määra, täpsemalt selle proportsionaalsust.

(393)

Komisjon on ka kontrollinud algse abi ülemmäära järgimist. Kui sooduslaen – tulenevalt selle väljamaksmise või tagasimaksmise viisist – ületab andmise ajal kehtestatud abi ülemmäära, loetakse kõnealust algset abimäära ületav abi uueks abiks. Kuna kõnealust uut abi antakse tõenäoliselt pärast projekti lõpetamist ning igal juhul üksnes seetõttu, et maksmisega on viivitatud, ei ole sellel abisaajale ergutavat mõju. Seega ei sobi see kokku ühegi teadus- ja arendustegevuse raamistikuga. Kui tagasimaksegraafikuid korrigeeritakse, et tagada abi maksimummäära järgimine, võib neile projektidele antavat abi käsitada kokkusobivana.

(394)

Komisjon märgib lisaks, et lennundustööstusele on omane projektide pikk kestus ning tagasimaksete tähtajad võivad olla isegi pikemad kui viisteist aastat, pidades muu hulgas silmas, et sageli ilmneb projektide tasuvus alles pikas perspektiivis. Käesoleval juhul on abi väljamaksed olnud sageli jagatud mitmele aastale, kusjuures tagasimaksmine algab alles pärast viimast väljamakset ning kestab üle kümne aasta. Projektide keskmine kestus alates algusest kuni täieliku tagasimaksmiseni on umbes kaheksateist aastat.

(395)

Eespool nimetatud 17 projekti puhul saab komisjon järeldada, et heakskiidetud metoodika alusel korrigeerituna vastab abi määr järjestikuste teadus- ja arendustegevuse raamistike nõuetele.

(396)

Sellele järeldusele on jõutud kättesaadava teabe alusel ning meetmete väga pikka kestust silmas pidades.

(397)

Kuue projekti osas, mille kohta komisjon esimeses algatamisotsuses kahtlusi väljendas, on ta nende projektide teostamisest möödunud pikka aega arvesse võttes kindlaks teinud, et teadus- ja arendustegevuste liigitus oli õige ning vastas komisjoni tavadele.

(398)

Lisaks on komisjon ka kindlaks teinud, et neil kuuel projektil oli ergutav mõju.

(399)

Nagu Itaalia oma 2005. aasta oktoobri vastuses selgitas, on skeemi kasutatud ka sõjalise otstarbega teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks. Esimeses algatamisotsuses tunnustati, et sõjanduslikuks ning seetõttu asutamislepingu artikli 296 alla kuuluvaks tuleb lugeda üks projekt.

(400)

Itaalia ametiasutused on teises algatamisotsuses nimetatud kahe helikopteri kohta esitanud mõningaid andmeid.

(401)

Anonüümne kolmas isik esitas märkusi mõlema helikopteri kohta.

(402)

Kokkuvõttes selgitas Itaalia helikopteri A139 arendamist ja sellele omistatud numbrit, teatades et Agusta on koos mitmete partneritega välja arendanud tsiviilotstarbelise helikopteri AW139, saamata riigilt mis tahes toetust.

(403)

Itaalia märkis aga, et Agusta on tõepoolest saanud abi viimases arendusetapis oleva sõjahelikopteri […] väljaarendamiseks.

(404)

Anonüümne kolmas isik märkis, et tema arvates on A139 täielikult tsiviilotstarbeline helikopter.

(405)

BA609 kohta teatas Itaalia, et Agusta osalus selles projektis oli suunatud sõjalise otstarbega kaldrootori väljaarendamisele.

(406)

Anonüümne kolmas isik aga märkis, et projekti kohta avalikult kättesaadav kogu teave osutab sellele, et BA609 on tsiviilkasutuseks ette nähtud helikopter.

(407)

Kättesaadava teabe põhjal ei saa komisjon nimetatud kahe projekti suhtes järeldust teha. Ta jätab endale õiguse esitada Itaaliale täiendavaid küsimusi, et enne lõpliku otsuse tegemist täpsustada teatavaid nende projektidega seotud asjaolusid. Seetõttu jäävad need kaks projekti käesoleva otsuse kohaldamisalast välja ning nende suhtes tehakse eraldi otsus.

(408)

Igal juhul aga ei piisa pelgalt seadme sõjalisest iseloomust ja otstarbest, et teha ühenduse eeskirjadest erand vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 296. Meede peab olema ka vajalik liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks. Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt tuleb artiklit 296 tõlgendada kitsalt ning kohaldada seda üksnes erandlike, selgelt määratletud juhtumite suhtes. Lisaks lasub liikmesriigil kohustus tõendada erandi tingimuste täitmist.

(409)

Kõiki eespool toodud asjaolusid silmas pidades on komisjon otsustanud lõpetada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel algatatud menetluse 17 üksiku teadus- ja arendusprojekti suhtes, millest Itaalia ei teatanud ning millele seetõttu anti abi ebaseaduslikult.

(410)

Menetlusmääruse artikli 1 punkti e määratlusele vastavad üksiktoetused, millest pidi teatama, kuid millest ei teatanud, on ebaseaduslik abi menetlusmääruse artikli 1 punkti f tähenduses. Kuna käesolev otsus käsitleb ebaseaduslikku abi, võetakse see vastu menetlusmääruse artikli 13 alusel.

(411)

Artiklis 13 on sätestatud, et kui otsustatakse algatada ametlik uurimismenetlus, lõpetatakse menetlus artiklis 7 ettenähtud otsusega. Käesolev otsus võetakse vastu menetlusmääruse artikli 7 lõike 4 alusel ning see hõlmab kõiki eespool nimetatud üksikprojekte vastavalt iga projekti jaoks ette nähtud tagasimaksetingimustele.

(412)

Esimeses algatamisotsuses kuue projekti suhtes väljendatud kahtluste osas leiab komisjon kokkuvõtteks, et tööpaketid on käsitatavad teadus- ja arendustegevusena ning abil oli saajatele ergutav mõju.

(413)

Komisjon võib järeldada, et skeemi kogu kohaldamisaja jooksul on abi andmise vahendina kasutatud nullintressiga sooduslaenu. Laenumehhanismi rakendades ei ole aga mitmel juhul algsetest tingimustest kinni peetud ning abisaajatele on võimaldatud soodsamaid tingimusi.

(414)

Komisjon ja Itaalia ametiasutused on suutnud kindlaks määrata algsete liigsete abimäärade ning abimehhanismi liiga paindliku kohaldamise korrigeerimise metoodika.

(415)

Komisjon on saanud Itaalia ametiasutustelt teatamata jäetud projektide loendi koos kõnealuse metoodika kohaselt iga projekti jaoks välja arvutatud tagasimaksegraafikuga.

(416)

Itaalia ametiasutused on võtnud kohustuse järgida kõikide nimetatud projektide tagasimaksegraafikuid.

(417)

Itaalia ametiasutused on kohustunud täitma eespool nimetatud jälgimistingimusi, nimelt tagama, et viivitamatud tagasimaksed tehakse kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest ning komisjon saab igal aastal üksikasjaliku aruande tulevaste tagasimaksete kohta.

(418)

Projektide loend ei mõjuta juhtumeid, kus komisjon saab teada veel mõnest projektist või saab mõne projekti kohta täiendavaid andmeid.

(419)

Komisjon ei saa aga teha järeldusi kahe projekti kohta, mille sõjandusliku laadi suhtes ta teises algatamisotsuses kahtlusi väljendas. Komisjon jätab enesele õiguse küsida Itaalialt nende projektide kohta lisaandmeid, et teha otsus lähitulevikus,

a)

Agustale antud abi: projektid A109 D/E/F, A109 X ja A119 Koala;

b)

Aermacchile antud abi: projektid DO328, DO328 Extended Capacity ja DO328 Panels;

c)

Aleniale antud abi: projektid ATR72, ATR42 500, MD11 LWRP J/S, Falcon 2000, MD11 Winglet, MD95 ja Pressurised Cabins;

d)

Aviole antud abi: projektid GE90 B, GE90 Growth ja LPT PW308 ja

e)

Piaggiole antud abi: projekt Falcon 2000.

a)

Agustale antud abi

b)

Aermacchile antud abi

c)

Aleniale antud abi

d)

Aviole antud abi:

e)

Piaggiole antud abi

a)

abisaajate poolt tagasi makstud kogusumma;

b)

käesoleva otsuse täitmiseks võetud ja tulevikus võetavate meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

abi tagasimaksmist tõendavad dokumendid.

28.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/32

(1)

Komisjoni 7. detsembri 2001. aasta otsuse 2001/881/EÜ (millega koostatakse kolmandatest riikidest pärit loomade ja loomsete toodete veterinaarkontrolliks heakskiidetud piiripunktide loetelu ja ajakohastatakse komisjoni ekspertide korraldatavate kontrollide üksikasjalikke eeskirju) (4) lisas on sätestatud kolmandatest riikidest ühendusse toodavate elusloomade ja loomsete toodete veterinaarkontrolliks heakskiidetud piiripunktide loetelu (edaspidi „piiripunktide loetelu”).

(2)

Piiripunktide loetelu sisaldab kõikide piiripunktide TRACESi üksusenumbrit. TRACES on elektrooniline süsteem, mis võeti kasutusele komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/292/EÜ TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta ja otsuse 92/486/EMÜ muutmise kohta (5). TRACES asendab varasemat ANIMO süsteemi, mis põhines komisjoni 19. juuli 1991. aasta otsusega 91/398/EMÜ (veterinaarasutusi ühendava arvutivõrgu (ANIMO) kohta) (6) kasutusele võetud arvutivõrgul loomade ja teatavate toodete liikumise jälgimiseks ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral.

(3)

Pärast otsuse 2001/881/EÜ kohast rahuldava tulemusega kontrolli tuleks lisada piiripunktide loetelusse Brindisi piiripunktid Itaalias.

(4)

Portugalilt saadud teatise alusel tuleks otsuse 2001/881/EÜ lisas esitatud piiripunktide loetelust välja jätta Praia da Vitória (Açores) piiripunkt ja Funchali (Madeira) sadamapiiripunkt asendada Caniçali (Madeira) piiripunktiga.

(5)

Lisaks sellele tuleks Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaalialt, Madalmaadelt, Portugalilt ja Ühendkuningriigilt saadud teatiste alusel nimetatud liikmesriikide piiripunktide loetelu ajakohastada, et võtta arvesse hiljutisi muudatusi seoses kontrollikeskustega ja otsuse 2001/881/EÜ kohaselt juba heakskiidetud piiripunktides kontrollitavate loomade ja toodete kategooriatega ning nendes piiripunktides asuvate kontrollikeskuste korraldusega.

(6)

Komisjoni 4. juuni 2002. aasta otsuses 2002/459/EÜ (milles loetletakse ANIMO arvutivõrgu üksused ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/287/EÜ) (7) esitatud üksuste loetelu sisaldab kõikide ühenduse piiripunktide TRACESi üksusenumbrit. Ühenduse õigusaktide järjepidevuse tagamiseks tuleks seda loetelu vastavalt ajakohastada, et võtta arvesse otsuse 2001/881/EÜ lisas tehtavaid muudatusi nii, et kahes nimetatud lisas esitatud teave oleks ühesugune.

(7)

Seepärast tuleks otsuseid 2001/881/EÜ ja 2002/459/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,