I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

28.10.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 283/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1056/2008,

27. oktoober 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 (õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta) (2) artikli 7 lõikele 6 on Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) hinnanud kõnealuse määruse I lisa (M osa) sätete mõju.

(2)	Amet on jõudnud järeldusele, et määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) sätted on liiga ranged õhusõidukite jaoks, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, ning eelkõige nende õhusõidukite jaoks, mida ei liigitata keerukateks mootoriga õhusõidukiteks.

(3)

Kuna periood, mille vältel liikmesriikidel oli määruse (EÜ) nr 2042/2003 artikli 7 lõike 3 punkti a alusel võimalik kohaldada erandit äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite suhtes (ning enamik liikmesriike kohaldas seda erandit), on lõppenud, peavad kõik liikmesriigid alates 28. septembrist 2008 täies ulatuses kohaldama I lisa (M osa) sätteid, kui muudatusi ei võeta vastu õigeaegselt.

(4)	Amet on soovitanud teha olulisi muudatusi määruses (EÜ) nr 2042/2003 ja eelkõige selle I lisas (M osa), et kohandada olemasolevaid nõudeid eri kategooriate õhusõidukite ja tegevuse liikide keerukusele, kahjustamata seejuures ohutustaset.

(5)

Selleks et võimaldada liikmesriikide pädevatel asutustel ja huvitatud pooltel M osa uute nõuetega piisavalt tutvuda ja oma tegevust nendele kohandada, tuleks liikmesriikidel lubada lükata M osa kohaldamist äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite suhtes edasi veel ühe või kahe aasta võrra olenevalt asjaomastest sätetest.

(6)	Seepärast tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 2042/2003 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määruse sätetes on arvesse võetud komisjoni 11. jaanuari 2008. aasta teatist „Üld- ja teenistusliku lennunduse säästvat tulevikku hõlmav kava.” (3)

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel, mis esitati kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2042/2003 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid k ja l:

„k)

„ELA1 õhusõiduk” – kõik järgmised Euroopa kerged õhusõidukid:

i)	lennuk, purilennuk või mootorpurilennuk suurima stardimassiga alla 1 000 kg, mida ei liigitata keerukaks mootoriga õhusõidukiks;

ii)	õhupall, mille õhku tõstmiseks kasutatava gaasi või kuuma õhu maht ei ole suurem kui 3 400 m3 kuumaõhupallide puhul, 1 050 m3 gaasiga täidetud õhupallide puhul ja 300 m3 trossiga kinnitatud gaasiga täidetud õhupallide puhul;

iii)	õhulaev, mis on ette nähtud mitte rohkem kui kahele sõitjale ning mille õhku tõstmiseks kasutatava gaasi või kuuma õhu maht ei ole suurem kui 2 500 m3 kuuma õhuga täidetud õhulaevade puhul ja 1 000 m3 gaasiga täidetud õhulaevade puhul;

„LSA õhusõiduk” – kerge sportlennuk, millel on kõik järgmised näitajad:

i)	selle suurim stardimass ei ületa 600 kg;

ii)	selle suurim varisemiskiirus maandumiskonfiguratsioonis (VS0) ei ole rohkem kui 45 sõlme kalibreeritud lennukiirust (CAS) õhusõiduki suurima sertifitseeritud stardimassi ja kõige kriitilisema raskuskeskme asukoha juures;

iii)	sellel on koos piloodiga maksimaalselt kaks istekohta;

iv)	sellel on üks propelleriga mitteturbiinmootor;

v)	sellel on survestamata kabiin;”.

Artiklisse 3 lisatakse järgmine paragrahv 4:

„4. Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavale õhusõidukile kooskõlas liikmesriigi nõuetega välja antud ja 28. septembril 2008. aastal kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat või sellega samaväärne dokument on kehtiv kuni oma kehtivusaja lõpuni või kuni 28. septembrini 2009, sõltuvalt sellest, milline kuupäev on varasem. Pärast kehtivusaja lõppemist võib pädev asutus lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või sellega samaväärse dokumendi üheks aastaks veel ühe korra välja anda või seda pikendada, kui liikmesriigi nõuded seda võimaldavad. Pärast järgmise kehtivusaja lõppemist võib pädev asutus lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või sellega samaväärse dokumendi üheks aastaks veel ühe korra välja anda või seda pikendada, kui liikmesriigi nõuded seda võimaldavad. Rohkem ei ole sertifikaati lubatud uuesti välja anda ega pikendada. Kui selle punkti sätteid on järgitud, tuleb õhusõiduki registreerimise ELi-sisesel üleviimisel anda kooskõlas jaotisega M.A.904 välja uus lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.”

Artiklisse 4 lisatakse järgmine paragrahv 4:

„4. Kuni käesoleva määruse jõustumiskuupäevani liikmesriigi nõuetele vastavalt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni välja antud hooldustõendeid ja käitamissertifikaate käsitatakse samaväärsetena nendega, mis on nõutavad I lisa (M osa) jaotiste M.A.801 ja M.A.802 kohaselt.”

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Lennundustehnilisi töötajaid kvalifitseeritakse kooskõlas III lisa sätetega, välja arvatud I lisa jaotise M.A.606 punktis h, jaotise M.A.607 punktis b, jaotise M.A.801 punktis d ning jaotises M.A.803, II lisa (145. osa) jaotise 145.A.30 punktis j ning II lisa (145. osa) IV liites ettenähtud juhtudel.”

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina lõikest 1:

a)	kohaldatakse I lisa sätteid, välja arvatud jaotise M.A.201 punkti h alapunkti 2 ja jaotise M.A.708 punkti c, alates 28. septembrist 2005;

b)	kohaldatakse I lisa jaotise M.A.201 punkti f kolmandate riikide käitajate kasutatavate õhusõidukite suhtes, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, alates 28. septembrist 2009.”;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	I lisa sätteid õhusõidukite suhtes, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, kuni 28. septembrini 2009;”;

ii)

lisatakse järgmine punkt g:

„g)

äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mis ei ole suured õhusõidukid, vajadust täita III lisa (66. osa) järgmiste sätete puhul kuni 28. septembrini 2010:

—	I lisa (M osa) jaotise M.A.606 punkt g ja jaotise M.A.801 punkti b alapunkt 2;

—	II lisa (145. osa) jaotise 145.A.30 punktid g ja h.”

6.	I ja II lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. oktoober 2008.

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2) ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.

(3) KOM(2007) 869 (lõplik).

LISA

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) muudetakse järgmiselt:

(1)

Jaotises M.1 lisatakse punkti 4 järgmine alapunkt iii:

„iii)

Erandina punkti 4 alapunktist i, juhul kui äriliseks lennutranspordiks mittekasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust tagab käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, mille üle ei teosta järelevalvet registreerijaliikmesriik, ning üksnes juhul, kui registreerijaliikmesriigiga on enne hooldusprogrammi heakskiitmist kokku lepitud:

a)	jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni üle järelevalvet teostava liikmesriigi määratud asutus, või

b)	amet, kui jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni asukoht on kolmandas riigis.”

(2)

Jaotise M.A.201 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Punktis a määratletud ülesannete täitmiseks:

võib õhusõiduki omanik sõlmida käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooniga jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesannete täitmist käsitleva lepingu. Sellisel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest;

ii)

võib omanik, kes otsustab tagada õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust omal vastutusel, sõlmimata lepingut kooskõlas I liitega, siiski sõlmida piiratud lepingu käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooniga hooldusprogrammi koostamiseks ning selle programmi heakskiitmiseks jaotise M.A.302 kohaselt. Sellise piiratud lepingu korral läheb vastutus hooldusprogrammi koostamise ja heakskiitmise eest lepingu sõlminud jätkuvat lennukõlblikkust tagavale organisatsioonile.”

(3)	Jaotise M.A.201 punktis i asendatakse sissejuhatav lause järgmisega: „Kui käitajal peab liikmesriigi nõuete järgi olema sertifikaat äritegevuseks, mis ei ole äriline lennutransport, peab ta:”.

(4)

Jaotise M.A.202 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Iga jaotise M.A.201 järgi vastutav isik või organisatsioon teatab registreerijaliikmesriigi määratud pädevale asutusele, konstruktsioonitüübi või lisakonstruktsioonitüübi eest vastutavale organisatsioonile ja vajaduse korral käitaja liikmesriigile õhusõiduki või selle komponendi mis tahes kindlakstehtud seisundist, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.”

(5)

Jaotis M.A.302 asendatakse järgmisega:

„M.A.302 Hooldusprogramm

a)	Iga õhusõiduki hooldamine korraldatakse kooskõlas õhusõiduki hooldusprogrammiga.

b)	Õhusõiduki hooldusprogrammi ja kõik selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust tagab käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, võib õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel.

i)	Sellisel juhul kehtestab jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon selle menetluse, see kantakse jätkuva lennukõlblikkuse tagamise käsiraamatusse ning selle kiidab heaks jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni eest vastutav pädev asutus.

ii)

Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon ei kasuta kaudse heakskiitmise menetlust, kui selle organisatsiooni üle ei teosta järelevalvet registreerijaliikmesriik, välja arvatud juhul, kui kooskõlas jaotise M.1 punkti 4 alapunktidega ii või iii on sõlmitud kokkulepe, millega kantakse vastutus õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise eest üle jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni eest vastutavale pädevale asutusele.

Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama:

i)	pädeva asutuse väljastatud juhenditele;

ii)

jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhenditele, mille on välja andnud tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde projekti kinnituse, Euroopa tehnilistele normatiividele vastava (ETSO) loa või määruse (EÜ) nr 1702/2003 ja selle lisa (21. osa) alusel välja antud muu loa omanikud;

iii)

omaniku või jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni välja pakutud lisa- või alternatiivsetele juhenditele, kui need on kooskõlas jaotisega M.A.302 heaks kiidetud, välja arvatud punktis e osutatud ohutusega seotud ülesannete täitmise ajavahemikud, mida võidakse pikendada, tingimusel et hooldusprogramm vaadatakse punkti g kohaselt piisavalt sageli läbi, ja ainult siis, kui hooldusprogramm kiidetakse otseselt heaks jaotise M.A.302 punkti b alusel.

e)	Õhusõiduki hooldusprogramm sisaldab kõikide hooldustööde üksikasju, sealhulgas nende tegemise sagedust ning tööde liikide ja eripäraga seotud eriülesandeid.

f)	Suurte õhusõidukite puhul, kui hooldusprogramm põhineb hoolduse juhtrühma loogikal või seisundi jälgimisel, peab õhusõiduki hooldusprogramm sisaldama usaldusväärsusprogrammi.

Õhusõiduki hooldusprogramm vaadatakse kindlate ajavahemike järel läbi ning vajaduse korral tehakse selles muudatusi. Läbivaatamine tagab, et programm on ka käitusest omandatud kogemustele tuginedes ja pädeva asutuse suuniseid arvestades jätkuvalt põhjendatud ning järgib uut ja/või muudetud hooldusjuhendit, mille on kehtestanud tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (21. osa) alusel.”

(6)

Jaotise M.A.305 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentide hulka kuuluvad:

1.	olenevalt õhusõidukist õhusõiduki lennupäevik, mootori päevik(ud) või mootorimoodulite päevikukirjed, propelleri päevik(ud) ja kõikide piiratud kasutuseaga komponentide päevikukirjed; ning

2.	käitaja tehniline päevik, juhul kui see on jaotise M.A.306 kohaselt nõutav ärilise lennutranspordi puhul või kui seda nõuab liikmesriik muu äritegevuse puhul kui äriline lennutransport.”

(7)	Jaotise M.A.403 punktis b asendatakse sõnad „vastavalt M.A.801 punkti b alapunktile 1 või 2 või 145. osale” sõnadega „vastavalt jaotise M.A.801 punkti b alapunktile 1 või 2, jaotise M.A.801 punktile c või d või II lisale (145. osa)”.

(8)	Jaotise M.A.501 punktis a asendatakse sõnad „145. osas ja F alajaos on sätestatud” sõnadega „määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisas (21. osa) või käesoleva määruse II lisas (145. osa) või I lisa A jao F alajaos on sätestatud”.

(9)

Jaotis M.A.502 asendatakse järgmisega:

„M.A.502 Komponentide hooldamine

a)	Komponente hooldavad käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid.

Erandina punktist a võivad käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusega organisatsioonid või jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 2 osutatud lennundustehnilised töötajad hooldada komponenti kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega üksnes siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võivad sellised organisatsioonid või lennundustehnilised töötajad komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Käesoleva punktiga kooskõlas tehtud komponendi hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse jaotises M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljastamiseks.

Erandina punktist a võib käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud B-klassi pädevusega organisatsioon kooskõlas mootori/abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada mootori/abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile/abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline B-klassi pädevusega organisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega.

Erandina punktist a ja jaotise M.A.801 punkti b alapunktist 2 võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavale ELA1 õhusõidukile paigaldatud või sellelt ajutiselt eemaldatud komponenti kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 2 osutatud lennundustehnilised töötajad, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1.	muude komponentide kui mootorite ja propellerite kapitaalremont; ning

2.	muude õhusõidukite kui CS-VLA, CS-22 ja LSA mootorite ja propellerite kapitaalremont.

Punktiga d kooskõlas tehtud komponendi hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse jaotises M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljastamiseks.”

(10)

Jaotis M.A.503 asendatakse järgmisega:

„M.A.503 Piiratud kasutuseaga komponendid

Paigaldatud piiratud kasutuseaga komponente ei tohi kasutada kauem kui nende sertifitseeritud kasutusiga, mis on määratletud hooldusprogrammis ja lennukõlblikkuseeskirjades, välja arvatud jaotise M.A.504 punktis c sätestatud juhtudel.”

(11)

Jaotise M.A.504 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kasutuskõlbmatud komponendid tähistatakse ja pannakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vastutusel kindlasse kohta hoiule, kuni tehakse otsus nende edasise staatuse kohta. Sellele vaatamata võib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mis ei ole suured õhusõidukid, komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud isik või organisatsioon pärast seda, kui on komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud, kanda vastutuse selle eest üle õhusõiduki omanikule, tingimusel et selline ülekandmine kajastatakse õhusõiduki päevikus, mootori päevikus või komponendi päevikus.”

(12)	Jaotis M.A.601 asendatakse järgmisega: „M.A.601 Reguleerimisala Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida organisatsioon peab täitma, et saada luba õhusõiduki või jaotise M.A.201 punktis g nimetamata komponentide hooldamiseks või et seda pikendataks.”

(13)

Jaotise M.A.604 punkti a alapunktid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5.	lennundustehniliste töötajate nimekiri, kuhu on märgitud ka nende volituste ulatus; ning

6.	hooldustööde tegemise asukohtade nimekiri koos ruumide üldise kirjeldusega;”.

(14)

Jaotisesse M.A.606 lisatakse järgmine punkt h:

„h)

Erandina punktist g võib organisatsioon kasutada kooskõlas järgmiste sätetega kvalifitseeritud lennundustehnilisi töötajaid, kui osutatakse tehnilist toetust äritegevusega seotud käitajatele, tingimusel et vastavad protseduurid on käsiraamatu ühe osana heaks kiidetud.

Lennukõlblikkuseeskirja puhul, mis näeb ette korduvaid lennueelseid lennukõlblikkuskontrolle ja konkreetselt, et seda eeskirja tohib täita lennumeeskond, võib organisatsioon õhusõiduki komandörile asjaomase lennumeeskonna loa põhjal välja anda lennundustehniliste töötajate piiratud kehtivusega loa, tingimusel et organisatsioon tagab, et kõnealune isik on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita lennukõlblikkuseeskirja vastavalt kehtivatele nõuetele.

Kui õhusõidukit käitatakse hoolduskohast kaugel, võib organisatsioon õhusõiduki komandörile asjaomase lennumeeskonna loa põhjal välja anda lennundustehniliste töötajate piiratud kehtivusega loa, tingimusel et organisatsioon tagab, et kõnealune isik on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita see ülesanne vastavalt kehtivatele nõuetele.”

(15)

Jaotis M.A.607 asendatakse järgmisega:

„M.A.607 Lennundustehnilised töötajad

Peale M.A.606 punktis g sätestatu võivad lennundustehnilised töötajad oma õigusi kasutada üksnes siis, kui organisatsioon on taganud, et:

1.	lennundustehnilised töötajad saavad tõestada, et nad vastavad III lisa (66. osa) jaotise 66.A.20 punktis b sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui III lisas (66. osa) viidatakse liikmesriigi määrusele, millisel juhul nad peavad vastama selles määruses sätestatud nõuetele; ja

2.	lennundustehnilistel töötajatel on piisavalt teadmisi hooldatava õhusõiduki ja/või komponendi või komponentide kohta ning samuti organisatsiooni protseduuride kohta.

Järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid lennundustehnilisi töötajaid, võib hooldusorganisatsioon, kellega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljastamiseks:

1.	ühele oma töötajatest, kellel on sarnase tehnilise varustuse, konstruktsiooni ja süsteemidega õhusõiduki tüübi kvalifikatsioon; või

isikule, kellel on vähemalt kolm aastat hoolduskogemusi ning rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kehtiv lennundustehnilise töötaja luba, mis on antud välja selle õhusõidukitüübi kohta, mille kohta on vaja hooldustõendeid väljastada, tingimusel et samas kohas ei ole ühtki käesoleva osa alusel sertifitseeritud organisatsiooni ning organisatsioonil, kellega on leping sõlmitud, on olemas tõendid selle isiku kogemuste ja loa kohta.

Igal sellisel juhul tuleb sellise volituse andmisest teatada seitsme päeva jooksul pädevale asutusele. Hooldustõendite väljastamise erandvolitust andev sertifitseeritud hooldusorganisatsioon tagab, et kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust, kontrollitakse üle.

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõik andmed oma lennundustehniliste töötajate kohta ning peab nende kohta ajakohastatud nimekirja, kuhu on märgitud ka nende sertifitseerimise ulatus; see nimekiri moodustab ühe osa organisatsiooni käsiraamatust vastavalt jaotise M.A.604 punkti a alapunktile 5.”

(16)

Jaotise M.A.608 punkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	tagab, et jaotises M.A.609 osutatud tehnilistes dokumentides määratletud seadmed ja tööriistad või nende hooldusorganisatsiooni käsiraamatus loetletud ja kontrollitud ekvivalendid on organisatsiooni tegevusloa ulatuses valmis igapäevaste hooldustööde tegemiseks; ja”.

(17)	Jaotis M.A.610 asendatakse järgmisega: „M.A.610 Hooldustööde käsud Enne hooldustöid koostavad organisatsioon ja hooldust taotlev organisatsioon kirjaliku töökäsu, et määrata konkreetselt kindlaks tehtavad hooldustööd.”

(18)

Jaotise M.A.613 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas jaotisega M.A.802 välja komponendi hooldustõend. EASA vormi 1 ei anta välja nendele komponentidele, mida hooldatakse vastavalt jaotise M.A.502 punktidele b ja d, ning komponentidele, mis on toodetud vastavalt jaotise M.A.603 punktile b.”

(19)

Jaotis M.A.615 asendatakse järgmisega:

„M.A.615 Organisatsiooni õigused

Käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib:

a)	oma sertifikaadil ja käsiraamatus määratletud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b)	korraldada eriteenuste osutamist hooldusorganisatsiooni järelevalve all teises nõuetekohaselt kvalifitseeritud organisatsioonis tingimusel, et vastavad protseduurid on kehtestatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus, mille on otseselt heaks kiitnud pädev asutus;

c)	hooldada hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu või et on vaja teha plaaniväliseid hooldustöid;

d)	anda pärast hooldustööde lõpetamist kooskõlas jaotistega M.A.612 või M.A.613 välja hooldustõendeid.”

(20)

Jaotist M.A.703 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Sertifitseerimise kinnituseks on VI liites esitatud sertifikaadi väljastamine pädeva asutuse poolt.”;

ii)

lisatakse järgmine punkt c:

„c)	Sertifikaadiga hõlmatud tööd peavad olema määratletud jätkuva lennukõlblikkuse tagamise käsiraamatus vastavalt jaotisele M.A.704.”

(21)

Jaotist M.A.704 muudetakse järgmiselt:

punkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	jaotise M.A.706 punktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi (nimed);”;

ii)

punkti a lisatakse alapunkt 9:

„9.	sertifitseeritud õhusõidukite hooldusprogrammide nimekiri või õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, alus- ja/või üldhooldusprogrammide nimekiri;”;

iii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Punkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel. Kaudse heakskiitmise menetluses määratletakse lubatud väiksemad muudatused; jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon määratleb selle menetluse käsiraamatus ning selle kiidab heaks jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni eest vastutav pädev asutus.”

(22)

Jaotisse M.A.706 lisatakse järgmised punktid i ja j:

„i)	Organisatsioonid, kes pikendavad lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kooskõlas jaotise M.A.711 punkti a alapunktiga 4 ja jaotise M.A.901 punktiga f, peavad nimetama vastavate volitustega isikud, kelle kiidab heaks pädev asutus.

j)	Organisatsioon määratleb jätkuva lennukõlblikkuse tagamise käsiraamatus jaotise M.A.706 punktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetuse(d) ja nime(d) ning ajakohastab neid.”

(23)

Jaotise M.A.707 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Et jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud tegema lennukõlblikkuse kontrolle, peavad tal selleks olema asjakohased töötajad, kes annavad välja A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi.

Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul, mille stardimass on üle 2 730 kg, välja arvatud õhupallid, peab neil töötajatel olema:

a.	vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kogemusi;

b.	III lisas (66. osa) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui III lisas (66. osa) viidatakse liikmesriigi eeskirjadele), või lennundus- vm samaväärne haridus;

c.	lennundustehniline kutseharidus;

d.	asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis;

e.	olenemata alapunktides a–d sätestatust võib jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 1 alapunkti b asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 1 alapunktis a.

Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul peab neil töötajatel olema:

a.	vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kogemusi;

b.	III lisas (66. osa) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui III lisas (66. osa) viidatakse riiklikele eeskirjadele), või lennundus- vm samaväärne haridus;

c.	asjakohane lennundustehniline kutseharidus;

d.	asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis;

e.	olenemata alapunktides a–d sätestatust võib jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 2 alapunktis b sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 2 alapunktis a.”

(24)

Jaotise M.A.708 punkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	esitab õhusõiduki hooldusprogrammi koos muudatustega pädevale asutusele heakskiitmiseks (välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud kaudse heakskiitmise menetlusega kooskõlas jaotise M.A.302 punktiga c) ning koopia sellest äriliseks lennutranspordiks mittekasutatava õhusõiduki omanikule;”.

(25)

Jaotis M.A.709 asendatakse järgmisega:

„M.A.709 Dokumentatsioon

Jätkuvat lennukõlblikkust tagaval sertifitseeritud organisatsioonil on jaotises M.A.708 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse tagamise ülesannete täitmiseks kehtivad ja aktuaalsed jaotises M.A.401 kirjeldatud tehnilised normdokumendid, mida ta ka kasutab. Need tehnilised normdokumendid võib esitada omanik või käitaja kooskõlas selle omaniku või käitajaga sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul peavad jätkuvat lennukõlblikkust tagaval organisatsioonil kõnealused dokumendid olema olemas ainult lepingu kehtivuse vältel, kui jaotisest M.A.714 ei tulene teisiti.

Õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, võib jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon koostada alus- ja/või üldhooldusprogrammid, et võimaldada esialgse sertifikaadi väljastamist ja/või sertifikaadi kohaldamisala laiendamist ilma käesoleva lisa (M osa) I liites viidatud lepinguteta. Need alus- ja/või üldhooldusprogrammid ei välista sellegipoolest vajadust kehtestada nõuetele vastav õhusõiduki hooldusprogramm kooskõlas jaotisega M.A.302 aegsasti enne jaotises M.A.711 osutatud õiguste kasutamist.”

(26)

Jaotis M.A.711 asendatakse järgmisega:

„M.A.711 Organisatsiooni õigused

Käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon võib:

1.	tagada oma sertifikaadil näidatud äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust;

2.	tagada äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust, kui see õhusõiduk on näidatud nii tema kui ka lennuettevõtja sertifikaadil;

3.	lasta jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud piiratud ülesandeid täita teisel organisatsioonil, kes on sõlminud temaga lepingu ja töötab tema kvaliteedisüsteemi järgi, nagu on näidatud tema sertifikaadil;

4.	jaotise M.A.901 punktis f sätestatud tingimustel pikendada lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati, mille on välja andnud pädev asutus või muu käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon.

Liikmesriigis registreeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon võib saada loa teostada jaotises M.A.710 osutatud lennukõlblikkuse kontrolle ning:

1.	anda välja asjaomane lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat ning pikendada seda õigeaegselt kooskõlas jaotise M.A.901 punkti c alapunktis 2 või jaotise M.A.901 punkti e alapunktis 2 sätestatud tingimustega;

2.	anda registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele soovitusi lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kohta.”

(27)

Jaotise M.A.712 punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Väikese organisatsiooni puhul, kes ei tegele äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega, võib kvaliteedisüsteemi asendada pädeva asutuse heakskiidetud korrapäraste sisekontrollidega, välja arvatud juhul, kui organisatsioon annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate õhusõidukitele, mille stardimass ületab 2 730 kg ning mis ei ole õhupallid. Kvaliteedisüsteemi puudumisel ei tohi organisatsioon jätkuva lennukõlblikkuse tagamise ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepinguid teiste organisatsioonidega.”

(28)

Jaotise M.A.714 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagaval organisatsioonil on jaotise M.A.711 punktis b sätestatud õigus, hoiab ta alles iga välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja soovituse koopia koos kõikide tõenditega. Samuti hoiab organisatsioon alles kõikide nende lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide koopiad, mida ta on jaotise M.A.711 punkti a alapunktis 4 sätestatud õiguse alusel pikendanud.”

(29)

Jaotis M.A.801 asendatakse järgmisega:

„M.A.801 Õhusõiduki hooldustõend

a)	Hooldustõendeid väljastatakse vastavalt käesolevale alajaole, välja arvatud hooldustõendid, mida annab välja II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

Õhusõiduki võib kasutusse võtta alles siis, kui pärast mis tahes hooldustööde lõpetamist ja veendumist, et kõik nõutavad hooldustööd on tehtud nõuetekohaselt, on hooldustõendi välja andnud:

1.	asjaomased lennundustehnilised töötajad käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni nimel; või

2.	III lisa (66. osa) nõuetele vastavad lennundustehnilised töötajad, välja arvatud käesoleva lisa VII liites loetletud keeruliste hooldustööde korral, mille suhtes kohaldatakse alapunkti 1; või

3.	jaotises M.A.803 osutatud omanik-piloot.

c)	Erandina jaotise M.A.801 punkti b alapunkti 2 sätetest võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul tehtud VII liites loetletud keeruliste hooldustööde kohta hooldustõendi väljastada jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 2 osutatud lennundustehnilised töötajad.

Erandina jaotise M.A.801 punktist b võib ettenägematute juhtude puhul, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus käesoleva lisa või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või sertifitseeritud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, omanik volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ning nõuetekohane kvalifikatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ning andma välja hooldustõendi. Sellisel juhul omanik:

1.	saab ja hoiab õhusõiduki dokumentide hulgas alles teabe kõikide tehtud tööde ja tõendi väljastanud isiku kvalifikatsiooni kohta;

tagab, et esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul kontrollib kõik sellised hooldustööd üle ning väljastab hooldustõendi jaotise M.A.801 punktis b osutatud nõuetekohaselt volitatud isik või käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud organisatsioon;

teatab seitsme päeva jooksul sellisest hooldustõendi väljastamise volituse andmisest õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamise eest vastutavale organisatsioonile, kui sellise organisatsiooniga on sõlmitud leping kooskõlas jaotise M.A.201 punktiga e, või osutatud lepingu puudumise korral pädevale asutusele.

e)	Kui hooldustõend väljastatakse jaotise M.A.801 punkti b alapunkti 2 või jaotise M.A.801 punkti c alusel, võib lennundustehnilistel töötajatel hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad nende vahetu ja pideva kontrolli all.

Hooldustõendile peavad olema kantud vähemalt:

1.	tehtud hooldustööde põhilised üksikasjad;

2.	kuupäev, millal need hooldustööd lõpetati;

tõendit väljastava organisatsiooni ja/või isiku andmed, sealhulgas:

i)	käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni ning tõendit väljastavate lennundustehniliste töötajate loa number; või

ii)	jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 2 või jaotise M.A.801 punktis c osutatud hooldustõendi korral seda tõendit väljastavate lennundustehniliste töötajate andmed ja vajaduse korral nende loa number;

4.	lennukõlblikkuse või käitamise võimalikud piirangud.

Erandina punktist b ja vaatamata punkti h sätetele võib hooldustõendi väljastada õhusõiduki kinnitatud piirangute raames juhul, kui ettenähtud hooldustöid ei saa lõpetada. See asjaolu ning kõik õhusõiduki või käitamise võimalikud piirangud tuleb märkida õhusõiduki hooldustõendile ja need on punkti f alapunkti 4 kohaselt nõutava teabe osaks.

h)	Hooldustõendit ei väljastata mis tahes teadaolevate nõuete rikkumise korral, mis ohustab lennuohutust.”

(30)

Jaotis M.A.802 asendatakse järgmisega:

„M.A.802 Komponendi hooldustõend

a)	Komponendile antakse hooldustõend pärast mis tahes hooldustöid, mis on õhusõiduki komponendile tehtud kooskõlas jaotisega M.A.502.

Käitamissertifikaat EASA vormil 1 vastab komponendi hooldustõendile, välja arvatud juhul, kui selliseid õhusõiduki komponentide hooldustöid tehti kooskõlas jaotise M.A.502 punktiga b või d, millisel juhul kohaldatakse hoolduse suhtes jaotises M.A.801 sätestatud hooldustõendi väljastamise menetlusi.”

(31)

Jaotis M.A.803 asendatakse järgmisega:

„M.A.803 Omanik-piloodi volitus

Selleks et olla liigitatud omanik-piloodina, peab isik:

1.	omama liikmesriigi poolt õhusõiduki tüübi- või klassipädevuse jaoks välja antud või kinnitatud kehtivat piloodiluba (või samaväärset dokumenti);

omama õhusõidukit kas ainuomaniku või kaasomanikuna, kes on:

i)	üks registreerimisvormile kantud füüsilistest isikutest; või

ii)

mittetulundusliku, vaba aja veetmisega seotud juriidilise üksuse liige, kui see juriidiline üksus on registreerimisdokumendis märgitud omanikuna või käitajana ning kõnealune liige on otseselt kaasatud selle juriidilise üksuse otsustamisprotsessi ning kui asjaomane juriidiline üksus on selle isiku määranud teostama omanik-piloodi hooldustöid.

Kõikide erakasutuseks mõeldud lihtsa konstruktsiooniga, mootoriga õhusõidukite korral, mille suurim stardimass on 2 730 kg või vähem, samuti purilennukite, mootorpurilennukite või õhupallide korral võib omanik-piloot anda hooldustõendi välja pärast VIII liites määratletud omanik-piloodi piiratud mahus hooldustöid.

c)	Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde ulatus tuleb täpsustada jaotises M.A.302 osutatud õhusõiduki hooldusprogrammis.

d)	Hooldustõendi kohta tuleb teha märge päevikutesse ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kasutatud tehnilisi normdokumente, kuupäeva, millal need hooldustööd lõpetati, ning tõendit väljastava omanik-piloodi andmeid, allkirja ja piloodiloa numbrit.”

(32)

Jaotis M.A.901 asendatakse järgmisega:

„M.A.901 Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse tagamiseks tuleb korrapäraselt kontrollida õhusõiduki lennukõlblikkust ning selle jätkuva lennukõlblikkuse dokumente.

a)	Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat väljastatakse kooskõlas III liitega (EASA vorm 15a või 15b) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib ühe aasta.

Kontrollitud keskkonnas asuv õhusõiduk on selline, i) mida viimase 12 kuu jooksul on pidevalt hallanud üks käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud organisatsioon ning ii) mida on viimase 12 kuu jooksul hooldanud käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid. See hõlmab jaotise M.A.803 punktis b osutatud hooldustöid, mille kohta on hooldustõendid välja antud kooskõlas jaotise M.A.801 punkti b alapunktiga 2 või 3.

Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis asuvad kontrollitud keskkonnas, võib punktis b osutatud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, kui ta on nõuetekohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud punkti k sätted:

1.	anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas jaotisega M.A.710; ja

2.	pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kaks korda iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud kontrollitud keskkonda.

Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis i) ei asu kontrollitud keskkonnas või ii) mille jätkuvat lennukõlblikkust tagab jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, kellel ei ole õigust teha lennukõlblikkuse kontrolle, väljastab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema kooskõlas jaotisega M.A.710 tehtud lennukõlblikkuse kontrollil.

Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul võib iga omaniku või käitaja määratud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, kui ta on käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud punkti k sätted:

1.	anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas jaotisega M.A.710; ja

2.	pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kaks korda iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud asjaomase organisatsiooni hallatavasse kontrollitud keskkonda.

Erandina jaotise M.A.901 punkti c alapunktist 2 ja jaotise M.A.901 punkti e alapunktist 2 ning kui on täidetud punkti k sätted, võib kontrollitud keskkonnas asuva õhusõiduki puhul selle õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust tagav punktis b osutatud organisatsioon pikendada kaks korda iga kord üheks aastaks lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust, mille on välja andnud pädev asutus või mõni teine käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon.

Erandina jaotise M.A.901 punktist e ja jaotise M.A.901 punkti i alapunktist 2 võib ELA1 õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks ning mida ei puuduta jaotise M.A.201 punkt i, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja anda ka pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb pädeva asutuse poolt ametlikult tunnustatud ning III lisa (66. osa) sätetele ja jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 2 alapunktis a sätestatud nõuetele vastavate lennundustehniliste töötajate soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema kooskõlas jaotisega M.A.710 tehtud lennukõlblikkuse kontrollil ja seda ei tohi anda enamaks kui kaheks järjestikuseks aastaks.

h)	Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku ohutusriski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise.

Peale punktis h sätestatu võib pädev asutus teostada ise lennukõlblikkuse kontrolli ja anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi järgmistel juhtudel:

1.	äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, kui kõnealust õhusõidukit haldab käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, mis asub kolmandas riigis;

2.	kõikide õhupallide puhul ja muude õhusõidukite puhul, mille stardimass on kuni 2 730 kg, kui seda on taotlenud omanik.

Kui pädev asutus teostab ise lennukõlblikkuse kontrolli ja/või annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, siis omanik või käitaja:

1.	esitab pädevale asutusele selle poolt nõutavad dokumendid;

2.	majutab pädeva asutuse töötajad asjaomases kohas sobival viisil;

3.	pakub pädevale asutusele vajaduse korral selliste töötajate abi, kes on nõuetekohaselt kvalifitseeritud kooskõlas III lisaga (66. osa) või samaväärselt vastavalt II lisa (145. osa) jaotise 145.A.30 punkti j alapunktidele 1 ja 2.

k)	Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati ei tohi välja anda ega pikendada siis, kui on ilmne või on põhjust uskuda, et õhusõiduk on lennukõlbmatu.”

(33)

Jaotise M.A.904 punktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

Õhusõidukit kolmandast riigist mõne liikmesriigi registrisse kandes teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

1.	esitab registreerijaliikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljastamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (21. osa) nõuetega;

2.	õhusõiduki puhul, mis ei ole uus, laseb teha lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas jaotisega M.A.901;

3.	laseb teha kõik hooldustööd, mis on vajalikud heaks kiidetud hooldusprogrammi täitmiseks kooskõlas jaotisega M.A.302.

b)	Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon on veendunud, et õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, saadab ta vajaduse korral registreerijaliikmesriigile dokumenteeritud soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljastamiseks.”

(34)

Jaotist M.B.301 muudetakse järgmiselt:

i)	punktis b asendatakse sõnad „punkti M.A.302 lõikes e” sõnadega „jaotise M.A.302 punktis c”;

ii)	punktis d asendatakse sõnad „punkti M.A.302 lõigetes c ja d” sõnadega „jaotise M.A.302 punktides d, e ja f”.

(35)	Jaotises M.B.302 asendatakse sõnad „artikli 10 lõike 3” sõnadega „artikli 14 lõike 4”.

(36)

Jaotise M.B.303 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Pädev asutus töötab välja järelevalvekava oma registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks.”

(37)

Jaotisesse M.B.303 lisatakse järgmine punkt i:

„i)	Asjakohaste täitmisele pööratavate meetmete hõlbustamiseks vahetavad pädevad asutused teavet punkti h kohaselt tuvastatud nõuete mittetäitmise kohta.”

(38)

Jaotis M.B.606 asendatakse järgmisega:

„M.B.606 Muudatused

a)	Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas jaotisega M.A.617, esialgse tegevusloa väljastamist käsitlevatest sätetest.

b)	Kui pädev asutus ei tuvasta, et sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

1.	Muudatuste otsese heakskiitmise korral jaotise M.A.604 punkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas käesoleva lisa (M osa) nõuetega.

Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse jaotise M.A.604 punkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus käesoleva lisa (M osa) nõuetele.”

(39)

Jaotis M.B.706 asendatakse järgmisega:

„M.B.706 Muudatused

a)	Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas jaotisega M.A.713, esialgse tegevusloa väljastamist käsitlevatest sätetest.

b)	Kui pädev asutus ei tuvasta, et jätkuvat lennukõlblikkust tagava sertifitseeritud organisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel.

1.	Muudatuste otsese heakskiitmise korral jaotise M.A.704 punkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas käesoleva lisa (M osa) nõuetega.

Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse jaotise M.A.704 punkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus käesoleva lisa (M osa) nõuetele.”

(40)	Jaotises M.B.901 asendatakse sõnad „punkti M.A.902 lõikele d” sõnadega „jaotisele M.A.901”.

(41)

Jaotis M.B.902 asendatakse järgmisega:

„M.B.902 Pädeva asutuse tehtav lennukõlblikkuse kontroll

a)	Kui pädev asutus teostab lennukõlblikkuse kontrolli ning annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi EASA vormil 15a (III liide), teeb ta lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas jaotisega M.A.710.

Pädeval asutusel peavad olema asjaomased töötajad lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks.

Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul stardimassiga üle 2 730 kg, välja arvatud õhupallid, peab neil töötajatel olema:

a.	vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kogemusi;

b.	III lisas (66. osa) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui III lisas (66. osa) osutatakse liikmesriigi eeskirjadele), või lennundus- vm samaväärne haridus;

c.	lennundustehniline kutseharidus; ning

d.	asjaomaste kohustustega ametikoht.

Olenemata alapunktides a–d sätestatust võib jaotise M.B.902 punkti b alapunkti 1 alapunktis b sätestatud nõude asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse jaotise M.B.902 punkti b alapunkti 1 alapunktis a.

Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul, peab neil töötajatel olema:

a.	vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kogemusi;

b.	III lisas (66. osa) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui III lisas (66. osa) osutatakse liikmesriigi eeskirjadele), või lennundus- vm samaväärne haridus;

c.	asjakohane lennundustehniline kutseharidus; ning

d.	asjaomaste kohustustega ametikoht.

Olenemata alapunktides a–d sätestatust, võib jaotise M.B.902 punkti b alapunkti 2 alapunktis b sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse jaotise M.B.902 punkti b alapunkti 2 alapunktis a.

c)	Pädev asutus märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni ning kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse tagamise valdkonnas.

d)	Pädeval asutusel peab lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks olema juurdepääs jaotistes M.A.305, M.A.306 ja M.A.401 määratletud andmetele.

e)	Lennukõlblikkuse kontrolli teostavad töötajad annavad pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist välja vormi 15a.”

(42)

I liites „Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise leping” asendatakse punktid 5.1 ja 5.2 järgmisega:

„5.1.

Sertifitseeritud organisatsiooni kohustused:

1.	tema tegevusluba peab hõlmama hallatava õhusõiduki tüüpi;

ta peab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel täitma järgmisi tingimusi:

a)	töötama välja õhusõiduki hooldusprogrammi, sealhulgas vajaduse korral mis tahes usaldusväärsusprogrammi;

b)	teatama, milliseid hooldustöid (hooldusprogrammis) võib teha omanik-piloot kooskõlas jaotise M.A.803 punktiga c;

c)	korraldama õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise;

d)	pärast seda, kui kõnealune programm on heaks kiidetud, esitama koopia sellest õhusõiduki omanikule;

e)	korraldama ülevaatuse õhusõiduki varasemalt hooldusprogrammilt uuele üleminekuks;

f)	tagama, et kõiki hooldustöid teeb mõni sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

g)	tagama, et kõiki kehtivaid lennukõlblikkuseeskirju täidetakse;

h)	tagama, et kõik defektid, mis avastatakse plaanijärgse hoolduse või lennukõlblikkuse kontrolli käigus või millest teatatakse omanikule, kõrvaldab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

i)	koordineerima plaanijärgset hooldust, lennukõlblikkuseeskirjade rakendamist, piiratud kasutuseaga osade väljavahetamist ning komponentide ülevaatuste nõudeid;

j)	teatama omanikule igast juhust, kui õhusõiduk toimetatakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni juurde;

k)	haldama kogu tehnilist dokumentatsiooni;

l)	säilitama kogu tehnilist dokumentatsiooni;

3.	ta peab korraldama kõikide õhusõiduki muudatuste heakskiitmise kooskõlas määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (21. osa) nõuetega enne nende elluviimist;

4.	ta peab korraldama kõikide õhusõiduki remonditööde heakskiitmise kooskõlas määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (21. osa) nõuetega enne nende elluviimist;

5.	ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast korrast, kui omanik ei esita oma õhusõidukit sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile, nagu sertifitseeritud organisatsioon seda nõuab;

6.	ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast korrast, kui käesolevat lepingut ei täideta;

7.	ta peab vajaduse korral tegema õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli ning välja andma lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või vastava soovituse registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele;

8.	ta peab saatma kümne päeva jooksul registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele koopia välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist;

9.	ta peab teatama kõikidest juhtumitest, millest teavitamine on kooskõlas kohaldatavate määrustega kohustuslik;

10.	ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast korrast, kui üks pooltest taganeb käesolevast lepingust.

5.2.

Omaniku kohustused:

1.	ta peab olema üldiselt teadlik heakskiidetud hooldusprogrammi sisust;

2.	ta peab olema üldiselt teadlik käesoleva lisa (M osa) sisust;

3.	ta peab esitama oma õhusõiduki sertifitseeritud organisatsiooni taotluses näidatud ajaks temaga kokkulepitud sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile;

4.	ta ei tohi õhusõidukit sertifitseeritud organisatsiooniga konsulteerimata muuta;

5.	ta peab sertifitseeritud organisatsioonile teatama kõikidest hooldustöödest, mis on õhusõidukil erandkorras tehtud sertifitseeritud organisatsiooni teadmata ja väljaspool tema kontrolli;

6.	ta peab päeviku kaudu teatama sertifitseeritud organisatsioonile kõikidest õhusõiduki kasutamise ajal avastatud defektidest;

7.	ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast korrast, kui üks pooltest taganeb käesolevast lepingust;

8.	kui tema õhusõiduk maha müüakse, peab ta sellest teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele ja sertifitseeritud organisatsioonile;

9.	ta peab teatama kõikidest juhtumitest, millest teavitamine on kooskõlas kohaldatavate määrustega kohustuslik;

10.	ta peab korrapäraselt teavitama sertifitseeritud organisatsiooni õhusõiduki lennutundidest ja kõikidest muudest kasutamisega seotud andmetest, nagu on kokku lepitud sertifitseeritud organisatsiooniga;

11.	omanik-piloodi hooldustöid tehes peab ta kinni pidama hooldustööde loetelu piirangutest heakskiidetud hooldusprogrammis (jaotise M.A.803 punkt c) kindlaksmääratud kujul ning tegema hooldustõendi kohta märke päevikusse, nagu on osutatud jaotise M.A.803 punktis d;

12.	ta peab teavitama jätkuvat lennukõlblikkust tagavat sertifitseeritud organisatsiooni, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamise eest, hiljemalt 30 päeva pärast mis tahes omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas jaotise M.A.305 punktiga a.”

(43)

II liite punkti 2 „KÄITAMISSERTIFIKAADI TÄITMINE” muudetakse järgmiselt:

Lahtris 13 asendatakse neljanda lõigu kaheksas taane järgmisega:

„—	Jaotises M.A.613 osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon.”;

Lahter 19 asendatakse järgmisega:

„Lahter 19 Kõikide hooldustööde kohta, mida on teinud määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, tuleb märgistada lahter „muu lahtris 13 täpsustatud määrus” ning esitada lahtris 13 hooldustõendi deklaratsioon.

Lahtrisse 13 lisatakse järgmine jaotises M.A.613 osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon:

„Tõendab, et lahtris 12 osutatud ja käesolevas lahtris kirjeldatud tööd on teostatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) A jao F alajao nõuetega ning sellega seoses võib väljastada hooldustõendi, juhul kui käesolevas lahtris ei ole täpsustatud teisiti. SEE EI OLE HOOLDUSTÕEND MÄÄRUSE (EÜ) NR 2042/2003 II LISA (145. OSA) ALUSEL.”

Lause „kui käesolevas lahtris ei ole täpsustatud teisiti” on mõeldud järgmiste juhtude kohta:

i)hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;ii)hooldustööd on kaldunud kõrvale käesolevas lisas (M osa) nõutud standardist;iii)hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui käesoleva lisa (M osa) nõuetega. Sellisel juhul tuleb lahtris 13 viidata konkreetsele riiklikule määrusele.

Kehtivat juhtu või juhtude kombinatsiooni tuleb lahtris 13 täpsustada.”

(44)	III liide asendatakse järgmisega: „III liide Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat

(45)

IV liite punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.

A-klassi pädevus tähendab, et käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja/või abijõuseadmeid) ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud A-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Selleks puhuks on hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud liikmesriigi jaoks vastuvõetav kontrollimenetlus. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi ulatust.

B-klassi pädevus tähendab, et käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori ja/või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud B-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi ulatust. Käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud B-klassi pädevusega hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd peaksid sellise tegevusega kooskõlas olema, kui liikmesriik seda lubab.”

(46)	VI liide asendatakse järgmisega: „VI liide I lisa (M osa) G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat

(47)

VII liidet muudetakse järgmiselt:

a)	Esimene lause asendatakse järgmisega: „Järgmised hooldustööd on jaotise M.A.502 punkti d alapunktis 3, jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 2 ja jaotise M.A.801 punktis c osutatud keerulised hooldustööd:”

Lisatakse järgmised punktid 3, 4 ja 5:

„3.

Järgmised kolbmootorile tehtavad hooldustööd:

a)	kolbmootori lahtivõtmine ja hilisem kokkupanemine muul eesmärgil kui selleks, et i) pääseda ligi silinder-kolb seadistele või ii) eemaldada tagumine lisakate õlipumba seadiste kontrollimiseks ja/või asendamiseks, juhul kui sellise töö käigus ei asendata ega paigutata tagasi sisemisi telikuid;

b)	reduktorite lahtivõtmine ja hilisem kokkupanemine;

c)	liidete keevitamine ja kõvajoodisega jootmine, mis ei ole väiksed keevitustööd, mida teeb asjakohaselt sertifitseeritud või volitatud keevitaja väljalaskekomponentidele, kuid mille puhul komponente ei asendata;

d)	seadmete üksikute osade liigutamine, mida tarnitakse stendikatsete seadmetena, välja arvatud hoolduses tavapäraselt asendatavate või kohandatavate osade asendamine või kohandamine.

Propelleri tasakaalustamine, välja arvatud:

a)	staatilise tasakaalustamise sertifitseerimiseks, kui see on nõutav hoolduskäsiraamatus;

b)	paigaldatud propellerite dünaamiline tasakaalustamine elektroonilist tasakaalustamisseadet kasutades, kui see on lubatud hoolduskäsiraamatus või muudes heakskiidetud lennukõlblikkuse dokumentides.

Kõik lisatööd, mis nõuavad:

a)	eritööriistu, -seadmeid või -vahendeid; või

b)	olulist kooskõlastamist tööde pika kestuse ja paljude isikute kaasatuse tõttu.”

(48)

VIII liide asendatakse järgmisega:

„VIII liide

Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd

Peale I lisas (M osa) sätestatud nõuete peavad enne omanik-piloodi hooldustöödena tehtavaid mis tahes hooldustöid olema täidetud järgmised aluspõhimõtted.

Pädevus ja vastutus

1.	Omanik-piloot vastutab alati kõigi enda tehtud hooldustööde eest.

Enne mis tahes omanik-piloodi hooldustööde tegemist peab omanik-piloot veenduma, et ta on asjaomase töö tegemiseks pädev. Omanik-piloodid peavad ennast kurssi viima oma õhusõidukile tehtavate standardsete hooldustöödega ning õhusõiduki hooldusprogrammiga. Kui omanik-piloot ei ole teostatava töö tegemiseks pädev, ei tohi ta seda ise ette võtta.

Omanik-piloot (või käesoleva lisa A jao G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, kellega omanik-piloot on sõlminud lepingu) on vastutav selle eest, et kooskõlas nende aluspõhimõtetega määratakse omanik-piloodi hooldustööd kindlaks hooldusprogrammis ning tagatakse dokumentide õigeaegne ajakohastamine.

4.	Hooldusprogrammi peab heaks kiitma kooskõlas jaotisega M.A.302.

Hooldustööd

Omanik-piloot võib teha lihtsaid visuaalseid ülevaatusi või toiminguid, et kontrollida plaaneri, mootorite, süsteemide ja komponentide üldist seisukorda, ilmseid kahjustusi ja normaalset toimimist.

Omanik-piloot ei tohi teostada hooldustööd juhul, kui:

1.	see on suurel määral seotud ohutusega ning selle ebaõige teostamine mõjutaks oluliselt õhusõiduki lennukõlblikkust, või kui see on lennuohutust mõjutav hooldustöö kooskõlas jaotise M.A.402 punktiga a; ja/või

2.	see nõuab suurte komponentide või suurte seadiste eemaldamist; ja/või

3.	seda tehakse vastavalt lennukõlblikkuseeskirjale või lennukõlblikkuse piirangule, välja arvatud juhul, kui see on lennukõlblikkuseeskirjas või lennukõlblikkuse piirangus konkreetselt lubatud; ja/või

4.	see nõuab eritööriistade ja kalibreeritud tööriistade kasutamist (välja arvatud dünamomeetriline võti ja kinnituspress); ja/või

5.	see nõuab katseseadmete kasutamist või erikatsete tegemist (nt mittepurustavad katsed, süsteemide testid või avioonikaseadmete töökõlblikkuse kontrollid); ja/või

6.	see koosneb mis tahes planeerimata eriülevaatustest (nt raske maandumise kontroll); ja/või

7.	see mõjutab süsteeme, mis on olulised instrumentaallennureeglite (IFR) järgi teostatavatel lendudel; ja/või

8.	see sisaldub VII liites või komponentide hooldustööde loetelus kooskõlas jaotisega M.A.502.

Punktides 1–8 loetletud kriteeriume ei saa tühistada vähem piiravate suunistega, mis on välja antud kooskõlas jaotise M.A.302 punktis d osutatud hooldusprogrammiga.

Õhusõiduki lennukäsiraamatus kirjeldatud mis tahes töid õhusõiduki lennuks ettevalmistamiseks (näiteks purilennuki tiibade kinnitamine või lennueelne lennukõlblikkuskontroll) käsitatakse piloodi ülesannetena ning mitte omanik-piloodi hooldustöödena, seepärast ei ole nende puhul hooldustõend nõutav.

Omanik-piloodi hooldustööd ja nende dokumenteerimine

Jaotises M.A.401 osutatud tehnilised normdokumendid peavad olema omanik-piloodi tehtavate hooldustööde ajal alati kättesaadavad ning neid tuleb hooldustööde tegemisel järgida. Omanik-piloodi hooldustöödes osutatud andmete üksikasjad peab lisama hooldustõendile kooskõlas jaotise M.A.803 punktiga d.

Omanik-piloot peab teavitama jätkuvat lennukõlblikkust tagavat sertifitseeritud organisatsiooni, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest (kui sellise organisatsiooniga on leping sõlmitud), mitte hiljem kui 30 päeva pärast omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas jaotise M.A.305 punktiga a.”

II lisa (145. osa) muudetakse järgmiselt:

(1)

Jaotise 145.A.50 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Asjakohaste volitustega lennundustehnilised töötajad väljastavad hooldustõendi organisatsiooni nimel siis, kui nad on tuvastanud, et organisatsioon on jaotises 145.A.70 määratletud korras teinud ära kõik tellitud hooldustööd, võttes seejuures arvesse, et jaotises 145.A.45 määratletud tehnilised normdokumendid on olemas ning neid on kasutatud, ja et täitmata ei ole jäänud ühtki nõuet, mille kohta oleks teada, et see ohustab lennuohutust.”

(2)

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 II liites „Organisatsioonide sertifikaatide klasside ja pädevuste süsteem” asendatakse punktid 4 ja 5 järgmisega:

„4.

A-klassi pädevus tähendab, et II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja/või abijõuseadmeid) ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud A-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Selleks puhuks on hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud liikmesriigi jaoks vastuvõetav kontrollimenetlus. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi ulatust.

B-klassi pädevus tähendab, et II lisa (145. osa) nõuetele vastav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori/abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud B-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi ulatust. II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud B-klassi pädevusega hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd peaksid sellise tegevusega kooskõlas olema, kui liikmesriik seda lubab.”

28.10.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 283/36

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/94/EÜ,

22. oktoober 2008,

töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. oktoobri 1980. aasta direktiivi 80/987/EMÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

9. detsembril 1989. aastal vastu võetud ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta punktis 7 nähakse ette, et siseturu väljakujundamine peab viima ühenduse töötajate elu- ja töötingimuste paranemisele, mis peab vajaduse korral hõlmama tööõiguse teatavaid aspekte nagu kollektiivsete koondamiste kord ja pankrotid.

(3)

On vaja kindlustada töötajate kaitse nende tööandja maksejõuetuse korral ja tagada neile minimaalne kaitse, eelkõige rahuldamata nõuete väljamaksmise tagamiseks, ning samas võtta arvesse ühenduse tasakaalustatud majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadust. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid looma organi, mis tagab kõnealuste töötajate rahuldamata nõuete väljamaksmise.

(4)

Kõnealuste töötajate õiglase kaitse tagamiseks tuleks maksejõuetuse seisund määratleda liikmesriikide seadusandluse suundumuste valguses ja see mõiste peaks hõlmama ka muid maksejõuetusmenetlusi peale likvideerimise. Seoses sellega peaksid liikmesriigid garantiiasutuse vastutuse kindlaksmääramiseks saama sätestada, et kui maksejõuetusest tuleneb mitu maksejõuetusmenetlust, käsitletakse seda üheainsa maksejõuetusmenetlusena.

(5)

Tuleks tagada, et nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivis 97/81/EÜ (Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta), (5) nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivis 1999/70/EÜ (milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) (6) ning nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiivis 91/383/EMÜ (millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja -tervishoiu parandamise soodustamiseks) (7) nimetatud töötajad ei jääks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

(6)

Töötajatele õiguskindluse tagamiseks mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtete maksejõuetuse korral ning töötajate õiguste toetamiseks vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele tuleks ette näha sätted, mis näevad sõnaselgelt ette neil juhtudel maksenõuete täitmise eest vastutava asutuse ja milles liikmesriikide pädevate asutuste koostöö eesmärgiks kehtestatakse töötajate rahuldamata nõuete kiire lahendamise. Lisaks on vaja tagada asjakohase korra õige rakendamine, sätestades liikmesriikide pädevate asutuse koostöö.

(7)	Liikmesriigid võivad kehtestada garantiiasutuste vastutusele piiranguid, mis peavad kokku sobima käesoleva direktiivi ühiskondliku eesmärgiga ja võivad arvesse võtta nõuete erinevaid tasemeid.

(8)	Maksejõuetusmenetluste eristamise hõlbustamiseks eeskätt piiriülese ulatusega juhtudel tuleks sätestada, et liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele sellist tüüpi maksejõuetusmenetlustest, mis põhjustavad garantiiasutuse sekkumise.

(9)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 ettenähtud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)	Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise kohta eeskätt liikmesriikides arenevate uute töösuhtevormide osas.

(11)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa C osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse töötajate nõuete suhtes, mis tekivad töölepingutest või töösuhetest ja esitatakse tööandjate vastu, kes on maksejõuetud artikli 2 lõike 1 tähenduses.

2. Liikmesriigid võivad erandina käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta teatavate töötajarühmade nõuded muude tagatise liikide olemasolu tõttu, kui on kindlaks tehtud, et need annavad kõnealustele isikutele käesolevast direktiivist tulenevaga samaväärse kaitse.

3. Kui liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides juba kohaldatakse sellist sätet, võivad liikmesriigid käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta:

a)	füüsilise isiku poolt palgatud koduabilised;

b)	kasumiosa eest töötavad kalurid.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis loetakse tööandja maksejõuetuks, kui liikmesriigi õigusnormidega sätestatud korras on tööandja maksejõuetuse tõttu esitatud taotlus ühismenetluse algatamiseks, mille käigus tööandja kaotab osaliselt või täielikult oma vara käsutamise õiguse, ja määratakse likvideerija või samasugust ülesannet täitev isik ning vastavalt nimetatud sätetele on pädev asutus:

a)	kas otsustanud menetluse algatada või

b)	teinud kindlaks, et tööandja ettevõte on lõplikult tegevuse lõpetanud ja kättesaadavast varast ei piisa menetluse algatamiseks.

2. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikke õigusakte mõistete „töötaja”, „tööandja”, „töötasu”, „vahetult tekkiv õigus” ja „tulevikus tekkiv õigus” määratluse osas.

Liikmesriigid ei tohi käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta:

a)	osalise tööajaga töötajaid direktiivi 97/81/EÜ tähenduses;

b)	tähtajalise töölepinguga töötajaid direktiivi 1999/70/EÜ tähenduses;

c)	ajutise töösuhtega töötajaid direktiivi 91/383/EMÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses.

3. Liikmesriigid ei tohi sätestada töölepingu või töösuhte minimaalset kestust, et töötajatel oleks õigus nõuetele käesoleva direktiivi alusel.

4. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike laiendamast töötajate kaitset muudele maksejõuetuse juhtudele (näiteks kui maksed on de facto jäädavalt lõpetatud), mis on kehtestatud muude kui lõikes 1 nimetatud menetlustega, mis nähakse ette siseriiklike õigusaktidega.

Sellised menetlused ei tekita IV peatükis nimetatud juhtudel tagamiskohustust teiste liikmesriikide asutustele.

II PEATÜKK

SÄTTED GARANTIIASUTUSTE KOHTA

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et garantiiasutused tagavad vastavalt artiklile 4 töötajate töölepingutest või töösuhetest tulenevate rahuldamata nõuete väljamaksmise, sealhulgas lahkumistoetuse töösuhte lõpetamise korral, kui siseriiklikud õigusaktid seda ette näevad.

Garantiiasutuse ülevõetavad nõuded peavad olema rahuldamata töötasunõuded seoses ajavahemikuga vastavalt olukorrale enne ja/või pärast liikmesriikide määratud kuupäeva.

Artikkel 4

1. Liikmesriikidel on võimalus piirata artiklis 3 nimetatud garantiiasutuste vastutust.

2. Kui liikmesriigid kasutavad lõikes 1 nimetatud võimalust, täpsustavad nad ajavahemiku pikkuse, mille eest garantiiasutus peab maksma rahuldamata nõudeid. See ei tohi olla lühem kui ajavahemik, mis hõlmab töösuhte kolme viimase kuu tasu enne ja/või pärast artikli 3 teises lõigus nimetatud kuupäeva.

Liikmesriigid võivad selle minimaalse kolmekuulise ajavahemiku hõlmata võrdlusperioodiga, mille kestus on vähemalt kuus kuud.

Liikmesriigid, kus võrdlusperiood on vähemalt 18 kuud, võivad piirata ajavahemikku, mille eest garantiiasutus maksab rahuldamata nõudeid, kaheksa nädalani. Sel juhul kasutatakse minimaalse ajavahemiku arvutamiseks töötajale kõige soodsamaid ajavahemikke.

3. Liikmesriigid võivad kehtestada garantiiasutuse maksete ülemmäärad. Need ei tohi olla väiksemad kui käesoleva direktiivi ühiskondliku eesmärgiga ühiskondlikult kokkusobiv tase.

Kui liikmesriigid seda võimalust kasutavad, teatavad nad komisjonile ülemmäära kehtestamisel kasutatud meetoditest.

Artikkel 5

Liikmesriigid sätestavad üksikasjalikud eeskirjad garantiiasutuste organiseerimise, rahastamise ja töö kohta, järgides eelkõige järgmisi põhimõtteid:

a)	garantiiasutuste vara ei sõltu tööandja käibekapitalist ning sellele ei või pöörata sissenõuet maksejõuetuse menetluse käigus;

b)	tööandjad osalevad garantiiasutuste rahastamises, kui riigiasutused ei kata seda täies ulatuses;

c)	garantiiasutuste vastutus ei sõltu sellest, kas rahastamiskohustus on täidetud või mitte.

III PEATÜKK

SOTSIAALKINDLUSTUST KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 6

Liikmesriigid võivad sätestada, et artikleid 3, 4 ja 5 ei kohaldata sissemaksete suhtes, mida tehakse vastavalt riiklikele sotsiaalkindlustusskeemidele või täiendavatele tööandja või tööandjatevahelistele pensioniskeemidele, mis ei kuulu riiklikesse sotsiaalkindlustusskeemidesse.

Artikkel 7

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riiklike sotsiaalkindlustusskeemide kohaselt kohustuslike sissemaksete tasumata jätmine kindlustusasutustele tööandja poolt enne tema maksejõuetuse tekkimist ei kahjustaks töötajate õigust saada hüvitisi nendelt kindlustusasutustelt niivõrd, kuivõrd töötajate sissemaksed on töötasust maha arvatud.

Artikkel 8

Liikmesriigid tagavad vajalike meetmete võtmise, et kaitsta töötajate ja isikute huve, kes olid tööandja ettevõttest lahkunud selleks kuupäevaks, kui tekkis tööandja maksejõuetus, seoses nende töötajate vahetult või tulevikus tekkiva õigusega saada vanadushüvitist, sealhulgas toitjakaotushüvitist, vastavalt täiendavatele tööandja või tööandjatevahelistele pensioniskeemidele, mis ei kuulu riiklikesse sotsiaalkindlustusskeemidesse.

IV PEATÜKK

SÄTTED RIIKIDEVAHELISTE OLUKORDADE KOHTA

Artikkel 9

1. Kui vähemalt kahes liikmesriigis tegutsev ettevõtja on maksejõuetu artikli 2 lõike 1 tähenduses, vastutab töötajate rahuldamata nõuete maksmise eest selle liikmesriigi asutus, kelle territooriumil nad töötavad või tavaliselt töötavad.

2. Töötajate õiguste ulatuse määrab pädevat garantiiasutust reguleeriv õigus.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud juhtudel võetakse tööandja maksejõuetuse määramisel käesoleva direktiivi tähenduses arvesse teises liikmesriigis taotletud artikli 2 lõikes 1 nimetatud maksejõuetusmenetlusega seoses tehtud otsuseid.

Artikkel 10

1. Artikli 9 rakendamisel sätestavad liikmesriigid asjakohase teabevahetuse oma pädevate asutuste ja/või artikli 3 esimeses lõigus nimetatud garantiiasutuste vahel, võimaldades eelkõige töötajate rahuldamata nõuete eest vastutava garantiiasutuse teavitamist.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma pädevate haldusasutuste ja/või garantiiasutuste kontaktandmed. Komisjon teeb need teatised avalikkusele kättesaadavaks.

V PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust kohaldada või kehtestada töötajate jaoks soodsamaid õigus- või haldusnorme.

Käesoleva direktiivi rakendamisega ei või mingil juhul põhjendada liikmesriikides valitseva olukorra halvenemist seoses töötajate kaitse üldise tasemega selle direktiivi reguleerimisalas.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust:

a)	võtta vajalikke meetmeid kuritarvituste vältimiseks;

loobuda artiklis 3 nimetatud kohustusest või vähendada seda või loobuda artiklis 7 nimetatud garantiikohustusest või vähendada seda, kui ilmneb, et kohustuse täitmine on põhjendamatu töötaja ja tööandja vaheliste eriliste sidemete ja ühiste huvide tõttu, mis tulenevad nendevahelisest salajasest kokkuleppest;

c)	keelduda artiklis 3 nimetatud kohustusest või artiklis 7 nimetatud tagamiskohustusest või neid vähendada juhtudel, kui töötaja ise või koos oma lähisugulastega oli tööandja ettevõtte olulise osa omanik ja mõjutas oluliselt selle tegevust.

Artikkel 13

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate siseriiklike maksejõuetusmenetluste tüübid ning kõik nendega seostuvad muudatused.

Komisjon avaldab need teatised Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 15

Hiljemalt 8. oktoobril 2010 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artiklite 1 kuni 4, 9 ja 10, artikli 11 teise lõigu, artikli 12 punkti c ning artiklite 13 ja 14 rakendamise ning kohaldamise kohta liikmesriikides.

Artikkel 16

Direktiiv 80/987/EMÜ, mida on muudetud I lisas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa C osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 17

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 22. oktoober 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET

(1) ELT C 161, 13.7.2007, lk 75.

(2) Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007.aasta arvamus (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 71) ja nõukogu 25. septembri 2008 aasta otsus.

(3) EÜT L 283, 28.10.1980, lk 23.

(4) Vt I lisa A ja B osa.

(5) EÜT L 14, 20.1.1998, lk 9.

(6) EÜT L 175, 10.7.1999, lk 43.

(7) EÜT L 206, 29.7.1991, lk 19.

I LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 16)

Nõukogu direktiiv 80/987/EMÜ	(EÜT L 283, 28.10.1980, lk 23).
Nõukogu direktiiv 87/164/EMÜ	(EÜT L 66, 11.3.1987, lk 11).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/74/EÜ	(EÜT L 270, 8.10.2002, lk 10).

B OSA

Muutev õigusakt, mida ei tunnistata kehtetuks

(osutatud artiklis 16)

1994. aasta ühinemisakt

C OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 16)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
80/987/EMÜ	23. oktoober 1983
87/164/EMÜ		1. jaanuar 1986
2002/74/EÜ	7. oktoober 2005

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 80/987/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikkel 8a	Artikkel 9
Artikkel 8b	Artikkel 10
Artikkel 9	Artikkel 11
Artikkel 10	Artikkel 12
Artikkel 10a	Artikkel 13
Artikli 11 lõige 1	—
Artikli 11 lõige 2	Artikkel 14
Artikkel 12	—
—	Artikkel 15
—	Artikkel 16
—	Artikkel 17
Artikkel 13	Artikkel 18
—	I lisa
—	II lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

28.10.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 283/49

KOMISJONI OTSUS,

22. oktoober 2008,

millega muudetakse otsust 2007/777/EÜ seoses teatavate lihatoodete impordiga Uus-Kaledooniast ühendusse

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 6050 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/817/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid, (1) eriti selle direktiivi artikli 10 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, millega sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (2) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat fraasi, artikli 8 lõike 1 esimest lõiku ja artikli 8 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. novembri 2007. aasta otsuses 2007/777/EÜ (millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/432/EÜ) (3) on sätestatud teatavate inimtoiduks ettenähtud lihatoodete saadetiste suhtes kehtivad eeskirjad nende toodete importimisel ühendusse. Kõnealuse otsuse II lisa 2. osas on esitatud loetelu kolmandatest riikidest ja nende osadest, kust lubatakse importida lihatooteid. Kõnealuse otsusega kehtestatakse ka näidissertifikaadid ning eeskirjad nende toodete puhul nõutavate töötlemisviiside kohta.

(2)	Uus-Kaledoonia taotles luba importida ühendusse lihatooteid, mis on valmistatud koduveistest ja teatavatest ulukitest ning nende loomade teatavatest osadest.

(3)	Komisjon viis Uus-Kaledoonias läbi auditi, mis näitas, et kõnelause kolmanda riigi pädev veterinaarasutus esitab asjakohased tagatised ühenduse õigusaktidele vastavuse osas, nagu on ette nähtud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus.

(4)

Seega on asjakohane lubada importida Uus-Kaledooniast ühendusse lihatooteid, mis on valmistatud koduveistest ja teatavatest ulukitest ning nende loomade teatavatest osadest, kohaldamata nende toodete puhul eritöötluse korda, nagu on sätestatud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osas seoses nende toodete suhtes kehtivate loomatervishoiueeskirjadega.

(5)	Seepärast tuleks otsust 2007/777/EÜ vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/777/EÜ II lisa 2. osa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. oktoober 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49.

(2) ELT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(3) ELT L 312, 30.11.2007, lk 49.

LISA

„2. OSA

Kolmandad riigid ja nende osad, kust lubatakse importida Euroopa Liitu lihatooteid ning töödeldud magusid, põisi ja sooli

(tabelis kasutatud koodide tõlgendamise kohta vt käesoleva lisa 4. osa)

ISO-kood

Päritoluriik või selle osa

1.	Koduveised

2.	Tehistingimustes peetavad sõralised ulukid (v.a metssead)

Kodulambad ja -kitsed

Kodusead

2.	Tehistingimustes peetavad sõralised ulukid (sead)

Kodukabjalised

1.	Kodulinnud

2.	Tehistingimustes peetavad uluklinnud (v.a silerinnalised linnud)

Tehistingimustes peetavad silerinnalised linnud

Koduküülikud ja tehistingimustes peetavad jäneslased

Looduslikud sõralised ulukid

(v.a sead)

Metssead

Looduslikud kabjalised

Looduslikud jäneslased

(küülikud ja jänesed)

Looduslikud uluklinnud

Looduslikud imetajatest ulukid

(v.a kabiloomad, kabjalised ja jäneslased)

Argentiina AR

XXX

Argentiina AR-1 (1)

XXX

Argentiina AR-2 (1)

A (2)

XXX

Austraalia

XXX

Bahrain

XXX

Brasiilia

XXX

Brasiilia BR-1

XXX

Brasiilia BR-2

XXX

Brasiilia BR-3

XXX

Botswana

XXX

Valgevene

XXX

Kanada

XXX

Šveits (3)

Tšiili

XXX

Hiina

XXX

Hiina CN-1

XXX

Kolumbia

XXX

Etioopia

XXX

Gröönimaa

XXX

Hongkong

XXX

Horvaatia

XXX

Iisrael

XXX

India

XXX

Island

XXX

Kenya

XXX

Lõuna-Korea

XXX

Maroko

XXX

Montenegro

XXX

Madagaskar

XXX

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (4)

XXX

Mauritius

XXX

Mehhiko

XXX

Malaisia MY

XXX

Malaisia MY-1

XXX

Namiibia (1)

XXX

Uus-Kaledoonia

XXX

Uus-Meremaa

XXX

Paraguay

XXX

Serbia (5)

XXX

Venemaa

XXX

Singapur

XXX

Svaasimaa

XXX

Tai

XXX

Tuneesia

XXX

Türgi

XXX

Ukraina

XXX

Ameerika Ühendriigid

XXX

Uruguay

XXX

Lõuna-Aafrika Vabariik (1)

XXX

Zimbabwe (1)

XXX

XXX	Sertifikaati ei ole kehtestatud ja kõnealuste liikide liha sisaldavad lihatooted ning töödeldud maod, põied ja sooled ei ole lubatud.”

(1) Pastöriseeritud lihatoodete ja biltongliha töötlemise miinimumnõuete kohta vt käesoleva lisa 3. osa.

(2) Pärast 1. märtsi 2002 tapetud loomadelt saadud värskest lihast valmistatud lihatooted ning töödeldud maod, põied ja sooled.

(3) Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppele.

(4) Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik; ajutine kood, mis ei mõjuta mingil määral kõnealuse riigi lõplikku nomenklatuuri, milles lepitakse kokku pärast seda, kui ÜROs sel teemal peetavad läbirääkimised on lõppenud.

(5) Ei hõlma 10. juuni 1999. aasta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1244 määratletud Kosovot.

XXX	Sertifikaati ei ole kehtestatud ja kõnealuste liikide liha sisaldavad lihatooted ning töödeldud maod, põied ja sooled ei ole lubatud.”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 283

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 28. oktoober 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1054/2008, 27. oktoober 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1055/2008, 27. oktoober 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 184/2005 maksebilansistatistika kvaliteedinõuete ja kvaliteediaruannete osas	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1056/2008, 27. oktoober 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta ( 1 )	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1057/2008, 27. oktoober 2008, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa II liidet seoses lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadiga (EASA vorm 15a) ( 1 )	30
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1058/2008, 27. oktoober 2008, millega tühistatakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrist nimetus Arroz del Delta del Ebro (KGT)	32
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1059/2008, 27. oktoober 2008, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Arroz del Delta del Ebro või Arròs del Delta de l’Ebre (KPN)	34
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/94/EÜ, 22. oktoober 2008, töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	36

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	106,4
	MA	44,4
	MK	35,9
	TR	70,0
	ZZ	64,2
0707 00 05	JO	162,5
	TR	131,2
	ZZ	146,9
0709 90 70	TR	134,0
0709 90 70	ZZ	134,0
0805 50 10	AR	108,8
	MA	95,3
	TR	96,6
	ZA	85,2
	ZZ	96,5
0806 10 10	BR	231,8
	TR	117,8
	US	240,8
	ZZ	196,8
0808 10 80	CA	96,2
	CN	90,8
	MK	37,6
	NZ	74,2
	US	144,3
	ZA	88,8
	ZZ	88,7
0808 20 50	CL	60,3
	CN	64,9
	TR	125,5
	ZA	94,6
	ZZ	86,3

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2008/815/EÜ
*	Komisjoni otsus, 20. oktoober 2008, millega kiidetakse heaks teatavate riikide programmid Salmonella tõrjeks liigi Gallus gallus broilerite hulgas (teatavaks tehtud numbri K(2008) 5699 all) ( 1 )	43
	2008/816/EÜ
*	Komisjoni otsus, 20. oktoober 2008, millega muudetakse otsust 2003/467/EÜ seoses teatavate Poola piirkondade ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabaks kuulutamisega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 5987 all) ( 1 )	46
	2008/817/EÜ
*	Komisjoni otsus, 22. oktoober 2008, millega muudetakse otsust 2007/777/EÜ seoses teatavate lihatoodete impordiga Uus-Kaledooniast ühendusse (teatavaks tehtud numbri K(2008) 6050 all) ( 1 )	49


	(1) EMPs kohaldatav tekst