16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/1

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2005 (2) kehtestati Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu (mis on üksikasjalikumalt määratletud põhjenduses 15) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja muudeti määrust (EÜ) nr 2852/2000, (3) millega kehtestati Korea Vabariigist (edaspidi „Korea”) pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. 8. juulil 2008 tühistas Esimese Astme Kohus osaliselt määruse (EÜ) nr 428/2005 artikli 2 seoses dumpinguvastase tollimaksuga, mis on kehtestatud Euroopa Ühendusse eksporditavatele toodetele, mida toodab ja ekspordib Korea ettevõte Huvis Corp. (4)

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1799/2002 (5) kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks Valgevenest pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes. Kõnealuse määrusega kehtestatud meetmed aegusid 11. oktoobril 2007.

(3)

Pärast kaebuse tagasivõtmist lõpetas komisjon otsusega 2007/430/EÜ (6) (edaspidi „lõpetamisotsus”) dumpinguvastase menetluse seoses Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordiga (edaspidi „varasem uurimine”). Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 1 oldi seisukohal, et dumpinguvastaste tollimaksude lõpetamine impordi suhtes Malaisiast ja Taiwanist ei olnud vastuolus ühenduse huvidega.

(4)

Olles teinud kindlaks, et leidus piisaval hulgal esmapilgul usutavaid tõendeid, et sel ajal kehtivad meetmed võisid mitte enam kohased olla, kuna nende säilitamine võis olla vastuolus ühenduse huvidega, algatas komisjon omal algatusel 30. augustil 2007Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega (7) osalise vahepealse läbivaatamise kõnealusel kuupäeval kehtivate nende meetmete suhtes, mida kohaldati Valgevenest, Koreast, Saudi Araabiast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalused riigid”) pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes. Läbivaatamine piirdub väljaselgitamisega, kas meetmete jätkuv rakendamine on või ei ole vastuolus ühenduse huvidega, millele järgnev otsus jõustuks potentsiaalselt tagasiulatuvalt 22. juunist 2007, s.o alates kõneluste meetmete rakendamise lõpetamist käsitleva otsuse jõustumisest.

(5)

Nagu eespool öeldud, aegusid Valgevenest pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed 11. oktoobril 2007. Selle tulemusena katkestati Valgevenega seotud läbivaatamine. Seda teostati aga ametlikult kõnealuse kuupäevani ja komisjon kaalus eriti 22. juunist 2007 kuni 11. oktoobrini 2007 kehtinud meetmete tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise küsimust, juhul kui järeldused peaksid seda õigustama.

(6)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada ühenduse tootjatele, tarnijatele, importijatele ja kasutajatele, samuti kasutajate ja tootjate ühendustele, eksportijatele ja asjaomaste riikide esindajatele. Kõigil huvitatud isikutel oli võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist.

(7)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, tagati ärakuulamine. Täielikud vastused küsimustikule saadi 12 tootjalt, kümnelt kasutajalt, kolmelt importijalt, ühelt Euroopa tootjate ühenduselt, ühelt Austria-Saksa tootjate ühenduselt, ühelt Saksa kasutajate liidult, kahelt kõnealusesse liitu kuuluvalt ühenduselt ja ühelt Euroopa kasutajate ühenduselt.

(8)

Lisaks esitasid komisjonile oma seisukoha teised tootjad, kasutajad ja importijad, kes ei esitanud täielikke vastuseid küsimustikule.

(9)

Uurimises osalenud tootjate ja kasutajate hulgas on kaks vertikaalselt integreeritud rühma, mis toodavad polüesterstaapelkiudusid (osaliselt või täielikult) omatarbimiseks.

(10)

Ka üks Hiina eksportijate ühendus ja kaks Korea eksportijat, keda aitasid nende ametiasutused, on oma seisukohad esitanud.

(11)

Valgevene ja Saudi Araabia eksportijad ei esitanud oma seisukohti. Lisaks ei kommenteerinud ükski isik nende kahe riigiga seotud meetmeid.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta vajalikuks pidas, et kindlaks teha, kas jätkuv meetmete rakendamine on vastuolus ühenduse huvidega. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(13)

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007. Hindamiseks oluliste suundumuste uurimise periood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(14)

Tuletatakse meelde, et varasema uurimise puhul hõlmas uurimisperiood ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 ning hindamiseks oluliste suundumuste uurimise periood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2005.

(15)

Vaatlusalune toode on sama, mis põhjendustes 1–3 nimetatud uurimistel: kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiud. Praegu kuuluvad need CN-koodi 5503 20 00 alla. Üldjuhul nimetatakse neid polüesterstaapelkiududeks.

(16)

Kõnealune toode on põhiaine, mida kasutatakse tekstiiltoodete tootmisprotsessi eri etappides. Ühenduses tarbitavaid polüesterstaapelkiude, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega, kasutatakse ketruseks, st tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks või täitematerjalina lausriidest toodete, näiteks teatavate tekstiiltoodete (padjad, autoistmed, pintsakud) täitematerjaliks või polstriks.

(17)

Ühenduse kogutarbimine tehti kindlaks EUROSTATi impordi- ja ekspordistatistika ja ühenduse tootmisharu (nagu see on määratletud põhjenduses 26) ning muude ühenduse tootjate toodangu põhjal.

Tabel 1

(18)

Nagu ülaltoodud tabelis näidatud, on polüesterstaapelkiudude tarbimine vaatlusaluse perioodi kestel veidi vähenenud. Selline suundumus on selgeks kontrastiks varasemas uurimises vaadeldud olukorrale, kus, nagu on öeldud määruses, millega kehtestatakse ajutine tollimaks, (8) suurenes tarbimine ühenduses kõnealuses uurimises vaatluse all olnud perioodi kestel (2002-2005) 3 % võrra.

(19)

Impordimaht vaatlusalustest riikidest ühendusse vähenes alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 28 % võrra ning turuosa langes 24,4 protsendilt 18 protsendile, samas kui hinnad tõusid 16 % võrra. Andmed põhinevad Eurostati statistikal.

Tabel 2

(20)

Koreast pärineva impordi järsk kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel tulenes peamiselt ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest Taiwanist pärineva impordi suhtes 2007. aasta esimese semestri jooksul. (9) Nii Korea kui Taiwan on mõlemad kergsulava polüesterstaapelkiu ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiu peamised tarnijad. Kuna Taiwanist pärineva impordi suhtes kehtestatud ajutise tollimaksu tase ulatus teatavate äriühingute jaoks 29,5 protsendini, otsustasid ühenduse importijad hankida kergsulavat polüesterstaapelkiudu ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiudu Koreast, kus dumpinguvastase tollimaksu tase oli oluliselt madalam.

(21)

Vaatlusaluse perioodi kestel on import muudest kolmandatest riikidest suurenenud 49 % võrra. Sellise kasvu põhjus on seotud dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega Saudi Araabiast ja Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes märtsis 2005 ja dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamisega Indoneesiast, Taist ja Indiast pärineva impordi suhtes oktoobris 2006.

(22)

Kokkuvõttes on import seega kõnealuse perioodi jooksul suurenenud umbes 370 kilotonnilt ligikaudu 400 kilotonnini. Kui võtta alguspunktiks varasema uurimise uurimisperiood, on kasv olnud umbes 380 kilotonnilt ligikaudu 400 kilotonnini.

(23)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel tootis polüesterstaapelkiudu 19 ühenduse tootjat. Ühenduse tootjad tegid kõnealuses uurimise käigus väga head koostööd. 19 ühenduse tootja hulgast 12 tootjat, kelle arvele langeb 70 % toodangust, tegid täielikku koostööd kogu uurimise ajal. Muud ühenduse tootjad on esitanud oma seisukohad seoses kõnealuse uurimisega, kuid nad ei teinud täielikku koostööd. Lisaks on kaks tootjate ühendust (CIRFS ja IVC) (10) samuti oma kommentaarid esitanud. Peale selle on kõik ühenduse tootjad esitanud andmed oma tootmise kohta. Arvestades kõiki esitatud seisukohti (üksiktootjatelt ja ühendustelt), võib järeldada, et tootjad, kelle toodang moodustab 88 % ühenduse toodangust, on oma seisukohad esitanud ning on kõnealuste meetmete lõpetamise vastu. See koostöö tase on oluliselt parem kui varasemas uurimises, kus ainult kolm äriühingut, kelle toodang moodustab veidi enam kui 25 % ühenduse toodangust, ja üks tootjate ühendus (CIRFS) tegid komisjoniga koostööd ning võtsid seejärel kaebuse tagasi.

(24)

Komisjon uuris kõiki asjakohaseid ühenduse tootjate olukorda mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(25)

Nagu eespool öeldud, tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel polüesterstaapelkiudu 19 ühenduse tootjat. Need 19 tootjat esindavad seega kogu ühenduse toodangut algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(26)

12 ühenduse tootjat (Advansa GmbH, Fibracat Europa S.L., Fidion S.r.l., Frana Polifibre SpA, Greenfiber International S.A., IMP Comfort Sp.z o.o., Märkische Faser, Nurel S.A., ORV Manufacturing SpA, Silon s.r.o., Trevira GmbH ja Wellman International Ltd) tegid kõnealuses uurimises täielikult koostööd. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootsid nad 347 640 tonni ning nende toodang moodustas 70 % ühenduse toodangust. Järelikult esindasid nad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse toote ühenduse kogutoodangu enamikku.

(27)

Seepärast otsustati, et need 12 ühenduse tootjat, kes on uurimises täielikult koostööd teinud, moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Edaspidi nimetatakse neid „ühenduse tootmisharuks”.

(28)

Alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini arenesid ühenduse tootmisharu toodang ja turuosa järgmiselt:

Tabel 4

(29)

Pärast langust 2005. aastal on ühenduse toodang kasvanud 10 % võrra võrreldes 2004. aasta olukorraga. See tõus on muu hulgas seotud uute polüesterstaapelkiudude tootmisettevõtete rajamisega Poolas ja Rumeenias 2006. aastal. Eeldatakse toodangu jätkuvat kasvu tulevikus koos ülalmainitud uute tootmisettevõtete tegevuse konsolideerumisega ja veel ühe tootmisettevõtte käivitamisega Bulgaarias, mille iga-aastane tootmisvõimsus jääb 12 000 ja 14 500 tonni vahele. Turuosa vähenes samuti 2005. aastal ning suurenes 2006. ja 2007. aastal. Võrreldes seda tabelit ühenduse tootmisharu toodanguga varasemas uurimises (andmed on esitatud ajutise tulumaksu kehtestanud määruse põhjenduses 70) (11) kõnealuses uurimises vaatluse all olnud perioodil (2002-2005), on suundumus muutunud. Aastatel 2002-2005 vähenes ühenduse tootmisharu toodang 9 % võrra, samas kui kõnealuses uurimises vaatluse all olnud perioodi jooksul on ühenduse tootmisharu toodang suurenenud 10 % võrra. Mis puutub turuosasse, on olukord samuti erinev. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes varasemas uurimises 2,3 protsendipunkti, samas kui kõnealuses uurimises on ühenduse tootmisharu turuosa kasvanud peaaegu 5 protsendipunkti.

(30)

Aastatel 2004-2005 vähenes tootmisvõimsus 6 % võrra. Alates 2006. aastast hakkas tootmisvõimsus kasvama ning ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel peaaegu 413 000 tonnini (peaaegu 13 % suurem kui 2004. aastal). Selline tõus tulenes peamiselt asjaolust, et kaks koostööd teinud tootjat on Poolas ja Rumeenias asutanud uued tootmisettevõtted, mis hakkasid tegutsema 2006. aastal. Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes vaatlusaluse perioodi kestel 2,4 % võrra. Selle languse põhjus oli kõige tõenäolisemalt seotud uute tootmisvõimsuste sisseseadmisega ning tarbimise vähenemisega ühenduses. Tootmisvõimsusega seotud andmed on selges kontrastis andmetega varasemast uurimisest, kus ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul (2002-2005) 9 % võrra.

Tabel 5

(31)

Vaatlusaluse perioodi jooksul on ühenduse tootmisharu käive ühenduses ja müüdud polüesterstaapelkiudude kogus suurenenud vastavalt 13 % ja 7 % võrra. Need suurenemised on seotud kahe uue tootmisettevõtte käivitamisega Poolas ja Rumeenias 2006. aastal. Võrreldes neid andmeid andmetega varasemast uurimisest, kus müügimaht vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 1 % võrra, on olukord radikaalselt muutunud ning tõendid näitavad, et ühenduse tootmisharu on nõudlusele vastamiseks teinud olulisi pingutusi.

(32)

Ühenduse tootmisharu ühiku müügihind ELis kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 6,2 % võrra (1 392 eurolt tonni kohta aastal 2004 kuni 1 478 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Alates 2005. aastast on hinnad aga veidi langenud. Keskmised kulud suurenesid 9,7 % võrra (1 388 eurolt tonni kohta aastal 2004 kuni 1 523 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). See kulude kasv tulenes peamiselt asjaolust, et (suures osas ülemaailmse naftahindade hüppelise kasvu tõttu) enamiku toorainete keskmised hinnad oluliselt tõusid. Need arvud näitavad, et ühenduse tootmisharu ei saanud turuosa kaotamise vältimiseks täielikult tootmiskulusid müügihindadega katta. Ühenduse tootmisharu hindade tõusud on olnud palju mõõdukamad kui varasemas uurimises, kus need kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra.

Tabel 7

(33)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase kasvas alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 17,8 % võrra ning töötaja keskmine palk vähenes 10 % võrra. Kuigi polüesterstaapelkiudude tootmine ei ole töömahukas, kaasnes tootmisvõimsuse ja toodangu kasvuga töökohtade arvu oluline suurenemine. Varasemas uurimises vähenes tööhõive tase vaatlusaluse perioodi jooksul 19 % võrra ning keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid rohkem kui 30 % võrra – taas täiesti teistsugune olukord.

Tabel 8

(34)

Vaatlusaluse toote müügi kulutasuvus (12) sõltumatutele klientidele ühenduses on oluliselt halvenenud olenemata sellest, kas alguspunktiks võtta aasta 2004 või 2005. Olukord on seega märkimisväärselt halvenenud.

Tabel 9

(35)

Alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini tõusis ühenduse tootmisharu investeeringute tase 109 % võrra. See tõus on suures osas seletatav uute tootmisettevõtete asutamisega Poolas ja Rumeenias, mis hakkasid tegutsema 2006. aastal.

(36)

Uurimisest on järeldunud, et erinevalt põhjenduses 3 kirjeldatud olukorrast laiendab ühenduse tootmisharu oma huvi kõnealuse toote vastu ja selle tootmist ning et selle elujõulisust on suurendatud.

(37)

Ühenduse tootmisharu on suutnud vaatlusaluse perioodi jooksul suurendada oma turuosa peaaegu 5 protsendipunkti võrra. See suurenemine toimus aga ajal, mil tarbimine vähenes rohkem kui 1 % võrra.

(38)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes ühenduse tootmisharu müügihind 6 % võrra, kuid alates 2005. aastast on olnud väike langus. Antud kontekstis peab arvesse võtma asjaolu, et nagu on selgitatud põhjenduses 32, toimus see hinna kasv ajal, mil kulud suurenesid 10 % võrra.

(39)

Lisaks on tänu kahe uue tootmisettevõtte avamisele olnud oluline tööhõive kasv. (13) Kulutasuvusega seoses on olukord viimaste aastate jooksul halvenenud, kuigi alates 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini on toimunud paranemine. Oma positsiooni säilitamiseks turul on ühenduse tootmisharu sunnitud müüma kahjumiga.

(40)

Eespool mainitut arvesse võttes võib järeldada, et kuigi ühenduse tootmisharu on mõningal määral vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kasu saanud, ei ole ta varasemast dumpingust toibunud ning on ikka veel ebastabiilses ja haavatavas olukorras. Kui meetmed ära kaoksid, muudaks vaatlusalustest riikidest pärineva impordi samasugune ja/või kõrgem tase selle olukorra tõenäoliselt veelgi raskemaks.

(41)

Kasutamata tootmisvõimsus Hiina Rahvavabariigis on ligikaudu 3 miljonit tonni, mis vastab 3,5-kordsele ühenduse kogutarbimisele. See kasutamata tootmisvõimsus on alates 2005. aastast (kui Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed) suurenenud 37 % võrra. Koreas on kasutamata tootmisvõimsus järgmisel aastal ligikaudu 114 000 tonni, mis vastab 14 protsendile ühenduse kogutarbimisest. Isegi kui osa sellest kasutamata tootmisvõimsusest on seotud äriühinguga, mille suhtes rakendatakse 0-protsendilist dumpinguvastast tollimaksu, on suurem osa sellest seotud dumpinguvastase tollimaksu kohustusega äriühingutega. Saudi Araabia kohta andmed puuduvad. Valgevene kohta ei ole vaja perspektiivset kasutamata tootmisvõimsuse analüüsi teha, kuna meetmed aegusid 2007. aasta oktoobris. Nende riikide kasutamata tootmisvõimsuse võib suunata ühendusse, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(42)

Mõned maailma suurimad eksporditurud on kaitstud dumpinguvastase tollimaksuga Hiina Rahvavabariigist ja Koreast pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes. Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes kehtib tollimaks Türgis ja Ameerika Ühendriikides, kusjuures Ameerika Ühendriikides ulatub see 44,3 protsendini. Lisaks kehtib ekspordi suhtes Koreast dumpinguvastane tollimaks 0–24,6 % Jaapanis, Türgis, Pakistanis ja Ameerika Ühendriikides. Kui kõnealused meetmed, millest anti ülevaade põhjenduses 4, tunnistatakse kehtetuks, saab Euroopa Liidust üks tähtsaimaist ja küllaltki suur turg, mille puhul ei kehti dumpinguvastased meetmed ekspordi suhtes Hiina Rahvavabariigist ja Koreast.

(43)

Mitmed kasutajad on väitnud, et Hiina Rahvavabariik ei soodusta selliste toorainete nagu polüesterstaapelkiud eksporti. Selle argumendiga ei saa nõustuda. Olemasoleva statistika kohaselt kasvab polüesterstaapelkiudude netovoog Hiina Rahvavabariigis pidevalt (tootmise ja sisetarbimise võrdlus) ning see kasvab eeldatavasti ka lähiaastatel, nagu on näidatud tabelis 11.

Table 11

(44)

See on selge märk, et polüesterstaapelkiu eksport Hiina Rahvavabariigist kasvab ning eeldatavasti kasvab ka tulevikus vaatamata väitele, et Hiina Rahvavabariik ei soodusta polüesterstaapelkiu eksporti. See väide lükatakse seega tagasi.

(45)

Üks kasutajate ühendus on osutanud sellele, et polüesterstaapelkiududest valmistatud lõngade ja lausmaterjalide tootjatel on tihti selge huvi osta Euroopa Liidust pärinevaid kiude, et toota päritolustaatusega lõngasid ja lausmaterjale ning eksportida neid sooduslepinguga riikidesse. Samas näitavad kasutajate poolt käesolevas uurimises esitatud andmed, et 85–100 % lausmaterjalide sektoris polüesterstaapelkiude sisaldavaid tooteid valmistavate äriühingute käibest tuleb ühenduses toimunud müügist. Järelikult ei peaks päritolureeglid ekspordi kohta sooduslepinguga riikidesse mängima polüesterstaapelkiudude kasutajate jaoks olulist osa, kui toodete soetamise hetkel otsustatakse nende päritolu üle. Kasutajate ühenduse väidet toetavate tõendite puudumisel heidetakse see väide seega kõrvale.

(46)

Seega võib järeldada, et eespool täheldatud ajendeid arvesse võttes eksporditaks ühendusse tõenäoliselt märkimisväärsed kogused, kui kehtivad dumpinguvastased meetmed tühistataks.

(47)

Ühenduse tootmisharu on investeeringute osas teinud olulisi pingutusi, mis on toonud kaasa märkimisväärse laienemise. Ühenduse tootmisharu olukord on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud, mida tõendab eriti uue tööstuse ilmumine Poolas ja Rumeenias ning prognoositav laienemine Bulgaarias.

(48)

Vaatamata nendele taaselustatud pingutustele seoses laienemise ja investeeringutega peab aga märkima, et nagu eespool öeldud, on kulutasuvuse osas ühenduse tootmisharu olukord ikka veel ebakindel. Kui dumpinguvastased meetmed kõrvaldatakse, on tulemuseks tõenäoliselt oluline kogus dumpinguhinnaga importi.

(49)

Dumpinguhinnaga impordi suurte mahtudega kaasneks ühenduse tootmisharu jaoks täiendav hinnasurve, vähenenud kasumimarginaalid ja kulutasuvus ning suurenenud kahjumid. Sellest võivad tõenäoliselt tuleneda lisainvesteeringu tühistamine, langus innovatsioonis, integreeritud tootmisharu konkurentsivõime vähenemine, kärped ja sulgemised.

(50)

Võttes arvesse eespool öeldut, põhjustaks ühenduse tootmisharu avatus Hiina Rahvavabariigist, Koreast ja Saudi Araabiast pärinevale olulistes mahtudes dumpinguhinnaga impordile meetmete puudumisel tema majandusliku olukorra edasise halvenemise. Seepärast järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus ühenduse tootmisharu huvidega.

(51)

Polüesterstaapelkiudusid sisaldavate toodete turud jagunevad a) ketrusmaterjalide turuks (s.o tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamine, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega), b) laustekstiilmaterjalide turuks: linade ja võrkude valmistamine, mis ei ole järeltöödeldud lõngadeks, välja arvatud paber, ja c) täitematerjalide turuks (s.o teatavate tekstiiltoodete (näiteks padjad või autoistmed) täitematerjalid või polstrid).

(52)

16 tööstuslikku kasutajat on esitanud seisukohad seoses käesoleva uurimisega. Nad esindavad 17 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest ja ligikaudu 13 % vaatlusalustest riikidest pärinevast impordist. Täielikku koostööd tegid aga vaid kümme kasutajat, (14) kes esindavad ligikaudu 12 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest (kõik täielikku koostööd teinud kasutajad kuuluvad lausriide- ja täitematerjalidetööstuse sektoritesse). Osaliselt koostööd teinud muudest kasutajatest tegutseb vaid üks ketrustööstuse sektoris.

(53)

Lisaks on Gesamtverband Textil + Mode (Saksamaa tekstiilitööstuste liit, mis esindab nii ketrus- kui ka lausriidetööstuse sektorit), kaks nimetatud liitu kuuluvat ühendust (Industrieverband Garne-Gewebe-Technische Textielien e.V. (IVGT) ja Verband der Deutschen Heimtextilien-Industrie e.V.) ning üks lausriidetööstuse sektori äriühinguid esindav Euroopa ühendus (EDANA) esitanud oma seisukoha, paludes komisjonil lõpetada kehtivad meetmed. Kõik eespool mainitud kasutajad kuuluvad ühte või mitmesse nendest ühendustest. Nende ühenduste esindavus vastab ligikaudu 30 protsendile ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest.

(54)

Üksikute kasutajate koostöö tase kõnealuses menetluses on kõrgem kui varasemas uurimises. Tuleb ka märkida, et varasemas uurimises esitasid oma seisukohad vaid tollimaksu kehtestamist mittepooldavad kasutajad (ligikaudu 10 % kogutarbimisest), samas kui käesolevas menetluses on osalenud ka meetmete säilitamist pooldavad kasutajad.

(55)

Kasutajad, kes esindavad ligikaudu 11 % polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest ja 10 % vaatlusalustest riikidest pärinevast impordist, on esitanud mitmeid argumente tollimaksu säilitamise vastu. Kõik need kasutajad kuuluvad ühte või mitmesse eespool nimetatud kasutajate ühendusse, mis samuti pooldavad lõpetamist. Lõpetamist pooldavate kasutajate ja ühenduste esitatud argumente vaadeldakse allpool.

(56)

Esiteks väidavad nad, et nad seisavad silmitsi keerulise olukorraga kasvava konkurentsi tõttu nende valmistoodetele riikidelt, mis läksid polüesterstaapelkiudude ekspordilt üle lausriidest toodete ekspordile (nt Hiina Rahvavabariik). Nad väidavad, et kehtivate meetmete lõpetamise korral saaksid nad hankida odavamat kiudainet ning seeläbi pakkuda Aasiast tulevatele valmistoodetele tugevamat konkurentsi. Kui polüesterstaapelkiudude turuhind väheneb, toimub potentsiaalne tasuvuse suurenemine. Tuleb arvesse võtta, et nende klientideks on peamiselt soodusketid, kelle jaoks miinimumhind on määrav, ning et valmistoodetele kohaldatud marginaal on väga väike.

(57)

Seoses nende argumentidega tuleb märkida, et uurimises koostööd teinud kasutajate käest saadud andmed näitavad, et tasuvuse osas ei ole nende olukord muutunud vaatamata 2005. aastal Hiina Rahvavabariigist pärineva polüesterstaapelkiu suhtes kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule ning sellest riigist pärinevate valmistoodete impordi kasvule. See tuleneb asjaolust, et polüesterstaapelkiudude mõju polüesterstaapelkiudu sisaldavate toodete kogukuludele on samuti jäänud stabiilseks, nagu on näidatud tabelis 12.

Table 12

(58)

Olukord erineb seega varasemast uurimisest, kus uue dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel, mis ulatuks mõnel juhul ligikaudu 30 protsendini, oleks olnud kahtlemata oluliselt negatiivsem mõju polüesterstaapelkiudude kasutajate kulude struktuurile ja võimalusele teha oma klientidele atraktiivseid pakkumisi.

(59)

Lisaks on nende polüesterstaapelkiude sisaldavate toodetega seotud käive ühenduses kasvanud vaatlusaluse perioodi jooksul rohkem kui 10 % võrra, nagu on näidatud tabelis 13.

Table 13

(60)

Need arvud näitavad, et valmistoodete impordi suurenemine Hiina Rahvavabariigist alates 2005. aastast ei ole ühenduse polüesterstaapelkiudude kasutajatel takistanud laiendamast ja müümast oma tooteid jaemüüjatele ning säilitamast oma kasumimarginaali. Võimaliku mõju kohta tarbijate poolt makstavatele lõpphindadele ei ole esitatud ühtegi väidet, samas kui varasemas uurimises järeldati, et uue tollimaksu kehtestamine, mis võib ulatuda ligikaudu 30 protsendini, oleks võinud mõjutada tarbijaid.

(61)

Lõpetamist pooldavad kasutajad on ka väitnud, et polüesterstaapelkiudude hinnad tõusevad ühenduses vaatamata dollari väärtuse langemisele. See väide ei ole vastavuses andmetega, mis komisjon uurimise käigus sai. Kuigi polüesterstaapelkiudude hind tõusis 2005. aastal järsult, on see edaspidi jäänud stabiilseks, nagu on näidatud tabelis 7 ühenduses toodetud ja müüdud polüesterstaapelkiudude kohta ning tabelis 14 imporditud polüesterstaapelkiudude kohta. (15)

Table 14

(62)

Võttes arvesse eespool öeldut, ei paista kehtivad meetmed olevat avaldanud märkimisväärset mõju kasutajate äriühingute kuludele ja tasuvusele.

(63)

Teiseks viitavad meetmete kehtestamist mittepooldavad kasutajad sellele, et polüesterstaapelkiudude tootmise sektori (ligikaudu 3 000 inimest) ja järgtööstuse (väidetavalt 70 000 inimest) tööhõive tasemes on ühenduses oluline erinevus.

(64)

Mis puutub sellesse väitesse, siis kuigi 70 000 inimest tundub olevat liialdus, ei saa eitada, et töötlev tööstus on töömahukam kui tootev tööstus. Arvestades, et täieliku koostöö tase kasutajate seas oli piiratud (töökohtade arvud on saadud kasutajatelt, kelle arvele langeb vaid 12 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest), ei ole komisjonil olnud võimalik saada täpseid andmeid tööhõive kohta. Sellegipoolest on tabelis 15 näidatud, et uurimises täielikku koostööd teinud kasutajad annavad tööd 5 009 inimesele. See näitab, et polüesterstaapelkiude sisaldavate toodete tootmises osaleb vähemalt 40 000–45 000 inimest. Alljärgnev tabel näitab samuti tööhõive arengut koostööd tegevate kasutajate seas:

Table 15

(65)

Kuigi koostööd tegevate äriühingute arv on piiratud, võib sellegipoolest järeldada, et kehtivad dumpinguvastased tollimaksud ei ole takistanud tööhõive olulist kasvu vaatlusaluse perioodi jooksul. See kasutajate väide lükatakse seega tagasi. Mõistagi oli olukord erinev varasema uurimise puhul, kus täiendava tollimaksu kehtestamine, mis võib ulatuda 30 protsendini, oleks kasutajate sektoris võinud viia töökohtade kaotuseni.

(66)

Kolmandaks märgivad käesolevas jaotises nimetatud kasutajad, et lausriidetööstuse ja täitematerjalitööstuse sektorites on kasvav nõudlus kahe spetsiaalse polüesterstaapelkiu liigi – konjugeeritud silikoonitud õõneskiu ja kergsulava polüesterstaapelkiu (nagu on nimetatud põhjenduses 20) – järele, mida toodetakse ühenduses piiratud kogustes, samal ajal kui Hiina Rahvavabariigil ja Koreal on suured tootmisvõimsused.

(67)

Komisjoni parimate hinnangute kohaselt ja huvitatud isikute esitatud andmete taustal on ühenduse kergsulava polüesterstaapelkiu kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul vahemikus 85 000–90 000 tonni ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiu kogutarbimine vahemikus 65 000–70 000 tonni. Ühenduse tootmisharu tarnib praegu 2 155 tonni kergsulavat polüesterstaapelkiudu ja 21 543 tonni konjugeeritud silikoonitud õõneskiudu. Nõudlus nende polüesterstaapelkiu liikide järele kasvab pidevalt ning ühe kasutajate ühenduse sõnul toimub lähiaastatel mõlema liigi puhul iga-aastane kuueprotsendiline juurdekasv.

(68)

Ühenduse polüesterstaapelkiu tootjad väidavad, et nende „eritoodete” tootmine ühenduses on piiratud, kuna kehtiv dumpinguhindade tase ei võimalda neil tootmist suurendada. Käesolevas uurimises kogutud andmete kohaselt on konjugeeritud silikoonitud õõneskiu ja kergsulava polüesterstaapelkiu tootmise võimsus vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharus arenenud järgmiselt:

Table 16

(69)

See tabel näitab, et ühenduse tootmisharu saaks katta 88–95 % konjugeeritud silikoonitud õõneskiu kogunõudlusest ning ligikaudu 37 % kergsulava polüesterstaapelkiu kogunõudlusest, kui hinnad ulatuksid teatava tasemeni. Lisaks, isegi kui ühenduse tootmisharu tootjad piiraksid oma „eritoodete” koguseid, saavad kasutajad neid hankida Koreast ja Hiina Rahvavabariigist piiratud dumpinguvastaste tollimaksudega (vaid 5,7 protsendiga äriühingult Huvis Koreas ja 4,9 protsendiga äriühingult Far Eastern Hiina Rahvavabariigis). Mis puutub võimalusse hankida Taiwanist, siis on väidetud, et polüesterstaapelkiudude tootmine Taiwanis väheneb ja see viib hindade tõusu või varude puudujäägini ning kui see asendada impordiga Hiina Rahvavabariigist ja Koreast, mõjutaks nende Hiina Rahvavabariigist ja Koreast imporditud „eritoodete” eest makstav tollimaks oluliselt kulusid ühenduse kasutajate väikese kasumimarginaali tõttu. Nende väidetega ei saa nõustuda. Ühest küljest, isegi kui polüesterstaapelkiudude tootmine Taiwanis väheneb, kasvab eeldatavasti kasutamata võimsus (eeldatav kasutamata võimsus 2008. aastal on 122 000 tonni ning 2009. aastal 150 000 tonni). Kokkuvõttes ei saa olla kindel, et ees ootab nende eritoodete struktuuriline puudujääk.

(70)

Ametlik statistika nende „eritoodete” hindade kohta puudub, kuid nagu on näidatud alltoodud tabelis, on konjugeeritud silikoonitud õõneskiu hind (koos dumpinguvastase tollimaksuga) koostööd teinud äriühingutelt saadud andmete kohaselt tõusnud alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vaid 2 % võrra. 2006. aastal hind isegi langes märkimisväärselt. Alates 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini toimunud hinnatõus tulenes kõige tõenäolisemalt Taiwanist pärineva impordi suhtes 2007. aasta esimesel semestril kehtestatud ajutisest dumpinguvastasest tollimaksust. Kergsulava polüesterstaapelkiu hind on vaatlusaluse perioodi jooksul tõusnud 18 % võrra.

Table 17

(71)

Neid andmeid tuleb analüüsida seoses kõnealuste eritoodete mõjuga polüesterstaapelkiudu sisaldavate toodete kogukuludele. Koostööd teinud kasutajatelt saadud andmete kohaselt langeks konjugeeritud silikoonitud õõneskiu mõju arvele vaid 1,98 % kasutajate polüesterstaapelkiudu sisaldavate toodete kogukuludest ning kergsulava polüesterstaapelkiu mõju arvele 4,38 %. Võttes arvesse, et keskmine tasuvus on ligikaudu 4 %, ei ole nende „eritoodetega” seotud mõju kogukuludele vaatamata kergsulava polüesterstaapelkiu hinna olulisele tõusule märkimisväärne. See väide lükatakse seega tagasi.

(72)

Olukord oli teistsugune varasemas uurimises, kus Taiwanist pärineva kergsulava polüesterstaapelkiu ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiu impordi suhtes kehtestatud ligikaudu 30-protsendilisel dumpinguvastasel tollimaksul ning sellega kaasnenud kõnealuste toodete hinna tõusul oleks olnud märkimisväärsem mõju kogukuludele.

(73)

Kasutajad, kes esindavad ligikaudu 6 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest ning 3 % vaatlusalustest riikidest pärinevast impordist, on ära märkinud, et meetmete lõpetamine ohustab järgtööstuse tasuvust, kuna polüesterstaapelkiudude sektori pankrot Euroopa Liidus viib kahe aasta pärast polüesterstaapelkiudude hindade tõusuni ning seega võib eeldada polüesterstaapelkiude sisaldavate toodete impordi suurenemist.

(74)

Eespool jaotises D.4 arendatud argumentide taustal (märkimisväärse impordi tõenäosus, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse) ei saa välistada, et see võib tõepoolest juhtuda, seades ohtu tõhusa konkurentsi säilitamise.

(75)

Võttes arvesse kõiki eespool nimetatud tegureid, järeldatakse, et kuigi enamik uurimises osalenud kasutajaid peab tollimaksu säilitamist oma huvidega vastuolus olevaks, näitab uurimine, et meetmete jätkumisel ei oleks märkimisväärselt negatiivset mõju nende majanduslikule olukorrale ja varalisele seisundile. Pealegi on erinevalt varasemast uurimisest kasutajatel erinevad seisukohad kehtivate meetmete võimaliku lõpetamise mõju suhtes nende äritegevusele. Kuigi, nagu eespool selgitatud, on enamik neist palunud komisjonil dumpinguvastane tollimaks tühistada, on uurimises koostööd teinud kasutajate seas ka hulk tollimaksu lõpetamise vastaseid.

(76)

Kuus importijat/hulgimüüjat esitasid seoses käesoleva uurimisega oma seisukohad algatamise teatises määratud aja jooksul, kuid vaid kolm nendest (Saehan Europe, GSI Global Service International ja Marubeni) on täielikku koostööd teinud ning vastanud kõigile komisjoni tõstatatud küsimustele. Kõik on tulutoovad äriühingud ning polüesterstaapelkiutoodete importimise/tarnimisega seotud töötajate arv on ebaoluline.

(77)

Tollimaksu säilitamisega ei paista kaasnevat olulist negatiivset mõju nende äritegevusele. Enamik neist on seisukohal, et nende huvides on nende meetmete lõpetamine, mis on kehtestatud Koreast pärineva impordi suhtes, kuid mitte Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes, kuna sellega kaasneks suur kaupade voog ja nii hinnatase kui ka nende marginaal langeks. Teisest küljest on nad seisukohal, et kuna Korea rakendamata tootmisvõimsus on piiratum kui Hiina oma, ei oleks Koreast pärineva impordi mõju hindadele nende äritegevusele kahjulik.

(78)

Selle põhjal järeldatakse, et kas meetmed säilitatakse või mitte, importijate ja hulgimüüjate tegevust see üldiselt oluliselt ei mõjutaks.

(79)

Ühenduse tootjad, kes väidetavalt toodavad 56 % polüesterstaapelkiududest taaskasutatavatest materjalidest, on väitnud, et dumpinguhinnaga polüesterstaapelkiudude import on mõjutanud ebasoodsalt taaskasutamisega tegelevate äriühingute tasuvust; samuti on väidetud, et 425 000 inimest on rakendatud polüetüleentereftalaadi kogumisse, et varustada taaskasutamisega tegelevaid äriühinguid. Selles suhtes peab märkima, et polüetüleenpudelite töötlemisega tegelevad ettevõtjad ei olnud huvitatud käesolevas uurimises osalemisest, vaatamata algatamise teatises esitatud üleskutsele ning komisjoni poolt neile saadetud küsimustikule, millele ei saadud ühtegi vastust. Teisest küljest on Aasiast pärit taaskasutatavate polüetüleenpudelite järele oluline ja kasvav nõudlus ning dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmine ei takista polüetüleenpudelite töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel oma toodangu müümist maailmaturul. Need väited lükatakse seega tagasi.

(80)

Lisaks on ühenduse tootjad märkinud, et polüesterstaapelkiu valmistamine ringlusse võetud materjalidest kulutab vähem energiat, kui Aasiast imporditud polüesterstaapelkiu keemiline töötlemine ja transport toodab süsinikuheiteid. Seega suureneksid ühenduse toodangu asendamisel dumpinguhinnaga impordiga, eriti Hiina Rahvavabariigist ja Koreast, süsinikuheiteid ning see takistaks Euroopa Liidu kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamist. Sellega seoses tuletatakse meelde, et ühenduse huvide analüüs dumpinguvastases menetluses keskendub meetmete majanduslikule mõjule asjaga seotud ettevõtjate jaoks ning ei ole otseselt seotud keskkonnaküsimustega.

(81)

Saudi Araabia (või Valgevenega) seoses ei ole esitatud ühtegi väidet, mis õigustaks järeldust, et meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(82)

Eespool öeldu valguses võib järeldada, et ühenduse polüesterstaapelkiudude tootjad, sealhulgas ühenduse tootmisharu, saavad kehtivatest meetmetest kasu, kuid on ikka veel haavatavas olukorras. Vaatlusaluse perioodi jooksul on nad suutnud suurendada oma turuosa, toodangut, tootmisvõimsust, käivet ja tööhõive taset. Lisaks on nad teinud olulisi pingutusi investeerimise osas, avanud uusi tootmisettevõtteid Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Lisaks on üks tähtis ketrustööstuse tarnija Tergal üle saanud oma finantsraskustest ning äriühingult saadud teabe kohaselt ei ole ta alates 2007. aasta juulist enam kaitsemeetmete menetluse all (procédure de sauvegarde). Nende varaline seisund on aga ikka veel ebakindel ja nad ei saa vastu astuda äkilisele dumpinguhinnaga impordi sissevoolule. Tollimaksu säilitamine toob ka edaspidi ühenduse tootmisharule olulist kasu ning aitab kõige tõenäolisemalt kaasa selle elujõulisuse taastamisele. See olukord on tugevaks kontrastiks varasemas uurimises saadud pildile, kus järeldati, et polüesterstaapelkiudude pakkumine ühenduse turul võib olla problemaatiline ühe ettevõtte (La Seda) ülemineku tõttu muude tööstustoodete tootmisele, et suurendada muud toodangut, ühe teise tootja (Pennine Fibers) pankroti tõttu ning Tergali endiste finantsraskuste tõttu.

(83)

Vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes kehtivad tollimaksud ei ole ohtu seadnud kasutajate ja importijate elujõulisust ega laienemisvõimet. Seega oleks meetmete lõpetamisest tulenevad eelised kasutajate ja importijate jaoks tõenäoliselt piiratud, arvestades, et dumpinguvastased tollimaksud ei mõjutanud oluliselt nende majanduslikku olukorda. Erinevalt sellest järeldusest näitas varasema uurimise analüüs, et uute dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine, mis võivad ulatuda ligikaudu 30 protsendini, oleks mõjutanud polüesterstaapelkiu hindasid, eriti konjugeeritud silikoonitud õõneskiu ja kergsulava polüesterstaapelkiu hindasid, mis oleks võinud viia finantsraskustesse märkimisväärse arvu kasutajaid.

(84)

Seega järeldatakse, et võimalikud piiratud eelised, mida polüesterstaapelkiudude kasutajad ja importijad ühenduses saaksid tollimaksude kehtetuks tunnistamise korral nautida, oleksid selgelt ebavõrdelised tõsiste kahjudega ühenduse tootmisharu jaoks.

(85)

Seega võib järeldada, et vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes kehtivate meetmete lõpetamine ühenduse huvidest tulenevatel põhjustel ei oleks õigustatud.

(86)

Mitmed huvitatud isikud on märkinud, et dumpinguvastaseid meetmeid ei või rakendada diskrimineerival alusel, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 9 lõikes 5, mis sätestab, et „dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse igal üksikjuhul kohases ulatuses diskrimineerimisvabal alusel sellise toote impordi suhtes kõigist allikatest, kelle suhtes on tuvastatud dumping ja sellest tulenev kahju, …”. Samuti on viidatud sellele, et kõnealune mittediskrimineerimise põhimõte on ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni õiguse aluspõhimõte.

(87)

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamisele tuginevate huvitatud isikute sõnul tuvastati määruses (EÜ) nr 2005/2006 Taiwanist ja Malaisiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes dumping ja sellest tulenev kahju. On väidetud, et „põhjus, miks nende kahe polüesterstaapelkiu impordi allika suhtes ei kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu, ei ole selles, et komisjon oleks järgnevalt tuvastanud, et Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu import ei ole dumping või ei põhjusta kahju …”. Lisaks on väidetud, et komisjoni otsus mitte jätkata alates 2007. aasta 22. juunist Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete rakendamist vaatamata asjaolule, et selle impordiga seoses tuvastati dumping ja sellest tulenev kahju, muudab kehtetuks muudest riikidest pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu jätkuva rakendamise.

(88)

Esiteks rõhutatakse, et Malaisia ja Taiwani puhul võeti kaebus tagasi ning nõukogu ei teinud ühtegi lõplikku järeldust, mis toetaks dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise adekvaatsust. Seega puudub igasugune diskrimineerimine.

(89)

Teiseks on algmääruse artikli 9 lõikes 1 (mis on kohaldatav Taiwani ja Malaisia puhul) ning artiklis 21 (mis on kohaldatav käesoleva juhtumi puhul) ühenduse huve käsitlevate õiguslike kriteeriumide olemused erinevad. Esimese puhul on kriteeriumiks, kas käesolev huvide tasakaal on nii positiivne, et komisjon peaks jätkama menetlust ametiülesande korras vaatamata põhjendatud kaebuse puudumisele. Teise puhul on kriteeriumiks, kas huvide tasakaal on nii negatiivne, et meetmed tuleks lõpetada. Seega viitab kriteeriumide erinev olemus sellele, et diskrimineerimist ei saa olla.

(90)

Kolmandaks ei oleks diskrimineerimist isegi hüpoteetilises olukorras, kus nõukogu on vastu võtnud lõpliku otsuse mitte kehtestada Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu, arvestades, et kõnealust põhimõtet kohaldatakse vaid juhul, kui erinevates ja paralleelsetes uurimistes kõnealuse toote kohta jõutakse sarnastele järeldustele. Teiste sõnadega, algmääruse artikli 9 lõikes 5 ja WTO dumpinguvastase lepingu artikli 9 lõikes 2 sätestatud diskrimineerimisvastase põhimõtte kohaselt nõutakse, et sarnaseid olukordi ei tule erinevalt kohelda ning erinevaid olukordi ei tule sarnaselt kohelda. Nii nagu eespool selgitatud, erinevad käesoleva uurimise faktid ja tõendid radikaalselt Malaisia ja Taiwani puhul läbi viidud uurimise faktidest ja tõenditest ning järelikult ei ole need kaks olukorda võrreldavad.

(91)

Võttes arvesse eespool öeldut, lükatakse mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise kohta esitatud väited tagasi.

(92)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Nende jaoks oli pärast otsuse avalikustamist ette nähtud ka periood protesti avaldamiseks.

(93)

Eespool nimetatud faktide ja kaalutluste põhjal järeldatakse, et kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 tuleks vahepealne läbivaatamine lõpetada ning säilitada vaatlusaluste riikide toodetava ja Euroopa Ühendusse eksporditava polüesterstaapelkiu impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud,

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/17

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/19

(1)

Määruse (EÜ) nr 1763/2004 I lisas on toodud nende isikute loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

Komisjonil on volitus muuta kõnealust lisa, võttes arvesse nõukogu otsuseid, millega rakendatakse ühist seisukohta 2004/694/ÜVJP edasiste meetmete kohta, millega toetatakse EJRK volituste tõhusat rakendamist. (2) Nõukogu 15. septembri 2008. aasta otsusega 2008/733/ÜVJP (3) rakendatakse kõnealust ühist seisukohta. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1763/2004 I lisa vastavalt muuta,

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/20

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 16. septembrist 2008 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

(5)

Vastavalt komisjoni 26. juuni 2008 määrusele (EÜ) nr 608/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2008/2009. turustusaastal (3), on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud,

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/23

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud liikmekoht seoses Willi STÄCHELE tagasiastumisega,

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/24

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud liikmekoht seoses Francesco SCOMA ametiaja lõppemisega,

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/25

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud liikmekoht seoses Milan MURGAŠI tagasiastumisega. Üks asendusliikme koht vabaneb seoses Vladimír BAJANI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks,

a)

liikmeks:

Vladimír BAJAN, predseda Bratislavského samosprávneho kraja (Bratislava omavalitsusliku piirkonna esimees) (mandaadi muutumine);

b)

asendusliikmeks:

Milan MURGAŠ, predseda Banskobystrického samosprávneho kraja (Banská Bystrica omavalitsusliku piirkonna esimees).

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/26

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht seoses Joëlle KAPOMPOLÉ tagasiastumisega. Üks asendusliikme koht on vabanenud seoses Patrick LACHAERTI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks,

a)

liikmeks:

Patrick LACHAERT, Vlaams Volksvertegenwoordiger (volituste muutus)

ja

b)

asendusliikmeks:

Marc VAN DEN ABEELEN, Vlaams Volksvertegenwoordiger.

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/27

(1)

2004. aasta aprillis pöördus Amsterdami linnavalitsus komisjoni poole seoses kodukasutajale mõeldud kiudoptilise telekommunikatsioonivõrgu (fibre-to-the-home (FTTH)-network) riigihankega seotud probleemidega. Lisaks sellele soovis linnavalitsus komisjoni kinnitust selle kohta, et projekt ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. 22. juulil 2004 saadetud kirjas teatas komisjon Amsterdami linnavalitsusele, et soovitud kinnituse võib ta anda üksnes pärast seda, kui Madalmaade ametiasutused on meetmest teatanud. Komisjon palus Madalmaade ametiasutustel esitada kogu teabe, mis on vajalik meetme EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaseks hindamiseks. Madalmaade ametiasutused taotlesid 2004. aasta augustiks määratud teabe esitamise tähtaja pikendamist ja komisjon nõustus sellega, määrates teabe esitamise uueks tähtajaks 7. septembri 2004.

(2)

2004. aasta septembris kohtusid Madalmaade ametiasutused komisjoniga ning tutvustasid ja arutasid Amsterdami linnavalitsuse kavasid. 7. oktoobril 2004 märkisid Madalmaade ametiasutused komisjoni 2004. aasta 23. juuli kirjale vastates, et nad esitavad teabe Amsterdami projekti kohta lähitulevikus. 17. mail 2005 teatasid Madalmaade ametiasutused projektist, mille kohaselt Amsterdami linnavalitus osaleb kõnealuse võrgu kasutuselevõtu ja omamisega tegelevas äriühingus. Madalmaade ametiasutused soovisid komisjonilt kinnitust selle kohta, et Amsterdami linnavalitsuse investeering võrgu omanikuks olevasse juriidilisse isikusse on kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega ega kujuta endast riigiabi.

(3)

Pärast seda, kui Madalmaade ametiasutused olid 23. juunil 2005 saatnud täiendavat teavet ning Amsterdami linna esindajad olid komisjoniga 28. juunil 2005. aastal kohtunud, saatis komisjon 15. juulil 2005 kirja, milles ta selgitas turumajanduse investeerimispõhimõtete kohaldamist ja kordas teabe esitamise nõuet.

(4)

Madalmaade ametiasutused märkisid oma 18. novembril 2005 registreeritud kirjas, et projekti kavandamine on hilinenud, kuid Amsterdami linnavalitsus jätkab projekti ja investeerimistingimuste koostamist. Madalmaade ametiasutused teatasid, et vajavad nõutud teabe esitamiseks lisaaega ja palusid, et komisjon lükkaks hindamise edasi ajani, mil kõik andmed on kättesaadavad.

(5)

Amsterdami linnavalitsus teatas 23. detsembril 2005 registreeritud e-kirjas komisjonile Amsterdami linnavolikogu üksmeelsest otsusest investeerida kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu ja lisas, et läbirääkimised ettevõtetega BAM/DRAKA (võrgu ehitamiseks) ja BBned (võrgu käitamiseks), samuti ettevõttega ING RE ja viie eluasemete haldamisega tegeleva ettevõttega (kaasinvestorid) jätkuvad ning peaksid lõppema 2006. aasta jaanuariks.

(6)

VECAI (Madalmaade kaabellevivõrgu operaatorite ühendus, mille nimi alates 2007. aasta septembrist on NLKabel) (2) esitas 27. detsembril 2005 registreeritud kirjas komisjonile projekti kohta kaebuse. UPC Nederland BV (Amsterdamis aktiivselt tegutsev kaabelsideoperaator, edaspidi „UPC”) (3) teatas komisjonile esimest korda oma kahtlustest 2005. aasta märtsis. Mõlemad huvitatud isikud, kellega mitmel korral kohtuti, väitsid, et linnavalitsuse osalus ei ole kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega ja et linna investeeringud kujutavad endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(7)

3. märtsil 2006 saatis komisjon Madalmaade ametiasutustele meeldetuletuse, viidates nende 2005. aasta novembris antud lubadusele teavitada komisjoni edusammudest projekti käivitamisel, mis pidi toimuma 2006. aasta kevadel. Ühtlasi tuletas komisjon Madalmaade ametiasutustele meelde EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud rakendamiskeeldu.

(8)

Madalmaade ametiasutused vastasid komisjoni 3. märtsi 2006 kirjale 3. aprillil 2006 ja esitasid 2. mail 2006 lähetatud kirjas lisateavet. 19. mail 2006 saatis komisjon Madalmaade ametiasutustele järgmise kirja, kus viitas UPC-lt saadud teabele, mis tekitas esialgseid kahtlusi turumajanduse investeerimispõhimõtete kohaldamise suhtes, ja tuletas Madalmaade ametiasutustele taas meelde rakendamiskeeldu. (4)

(9)

Madalmaade ametiasutused saatsid täiendavat teavet 2006. aasta mais ja juunis. (5) Komisjon nõudis Madalmaade ametiasutustelt 24. juulil 2006 taas lisateavet, Madalmaade ametiasutused reageerisid sellele, lähetades teavet mitmel korral. (6) Pärast seda, kui neilt oli 29. septembril 2006 uuesti teavet nõutud, palusid Madalmaade ametiasutused 13. oktoobril 2006 vastamistähtaja pikendamist.

(10)

12. oktoobril 2006 oli alanud võrgu kasutuselevõtt. (7) Seda arengut arvesse võttes ei pikendatud Madalmaade ametiasutustele vastamiseks ettenähtud aega. Madalmaade ametiasutused vastasid osaliselt juba enne määratud tähtaega, milleks oli 26. oktoober 2006, suur osa teabest edastati ka 30. oktoobril ning 16., 20. ja 21. novembril 2006.

(11)

UPC tegi Amsterdami Ringkonnakohtule avalduse, milles ta nõudis ajutiste meetmete võtmist, mis sunniksid Amsterdami linnavalitsust EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud rakendamiskeeldu järgima ega lubaks tal projekti jätkata enne, kui komisjon on hindamise lõpetanud. Ringkonnakohus lükkas UPC avalduse tagasi, märkides oma 22. juuni 2006. aasta otsuses, et puudub põhjus arvata, et linnavalitsuse osalemine projektis võiks kujutada endast riigiabi. Asjaolu, et linnavalitsus oli projekti algataja, ei olnud kohtu arvates piisav tõend selle kohta, et tegemist on riigiabiga. Ühtlasi järeldas kohus, et ühisettevõte Glasvezelnet Amsterdam CV hüvitab Amsterdami linnale selle esialgsed kulutused (uuringud jms) ning seega ei kujuta need endast riigiabi.

(12)

UPC teatas komisjonile 22. septembril 2006 e-kirjas ringkonnakohtu otsuse edasikaebamisest. Amsterdami linnavalitsus (8) teatas komisjonile 2006. aasta novembris, et apellatsioonikohus tegi UPC-le ja Amsterdami linnale ettepaneku, et kohtuotsus langetatakse alles pärast seda, kui komisjon on otsuse teinud. Mõlemad pooled nõustusid selle ettepanekuga. (9)

(13)

20. detsembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Madalmaadele oma otsusest algatada teatatud meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(14)

8. jaanuari 2007. aasta kirjas taotlesid Madalmaade ametiasutused juurdepääsu mitmele UPC esitatud dokumendile, mida oli nimetatud menetluse algatamisotsuses. UPC teatas 13. veebruaril 2007 registreeritud kirjas, et lubab Madalmaade ametiasutustel kõnealuste dokumentidega tutvuda ja komisjon edastas need Madalmaade ametiasutustele.

(15)

18. jaanuaril 2007 lükkas Amsterdami Apellatsioonikohus (10) tagasi UPC Nederlandi taotluse selle kohta, et Amsterdami linnavalitsus lõpetaks meetmega seotud edasise tegevuse. Apellatsioonikohus leidis, et kuigi komisjon oli menetluse algatamisotsuses väljendanud teatavaid kahtlusi turumajanduse investeerimispõhimõtete järgimise suhtes, suutis Amsterdami linnavalitsus komisjoni nõudmisel esitatud teabega tõestada, et meede oli kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega ega kujutanud endast riigiabi. Neid asjaolusid arvesse võttes pidas apellatsioonikohus võimalikuks, et komisjon langetab otsuse, mille kohaselt kõnealuse juhtumi puhul ei ole tegemist riigiabiga. Ühtlasi leidis kohus, et kui Amsterdami linnavalitsus peatab kogu Amsterdami kiudoptilise võrguga seotud tegevuse, kahjustab see tema huve, Amsterdami linna ettevalmistustööde jätkamine aga ei halvenda oluliselt UPC tegevust.

(16)

5. märtsil 2007 saadetud kirjas palus UPC komisjonilt luba tutvuda Madalmaade ametiasutuste esitatud konfidentsiaalse teabega ja taotles meetme suhtes „andmeruumi” („data room”) (11) menetluse rakendamist, mis aitaks tal hinnata Madalmaade ametiasutuste vastuväiteid ja oma kaebust paremini põhjendada. 26. märtsil 2007 saadetud kirjas teatas komisjon UPC-le, et riigiabiga seotud menetlustes ei nähta ette kolmandate isikute juurdepääsu komisjoni nõudmisel esitatud konfidentsiaalsele teabele ega ka „andmeruumi” menetluse algatamist.

(17)

Madalmaade ametiasutused vastasid komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamisotsusele 16. märtsil 2007 registreeritud kirjas.

(18)

Pärast komisjoni ja Madalmaade ametiasutuste vahelist kirjavahetust konfidentsiaalsusega seotud küsimuste üle saadeti 23. aprillil 2007 kaebuse esitajatele menetluse algatamisotsuse üldsusele mõeldud tekst, mis avaldati ka Euroopa Liidu Teatajas. (12) Komisjon palus huvitatud isikutel esitada meetme kohta märkusi.

(19)

Pärast menetluse algatamist sai komisjon märkusi viielt huvitatud isikult (Liberty Global/UPC, (13) Com Hem, (14) Ono, (15) France Telecom (16) ja üks anonüümseks jääda soovinud huvitatud isik. (17) Komisjon edastas Madalmaade ametiasutustele huvitatud isikute märkused 30. juulil 2007 registreeritud kirjas. 17. septembril 2007 saatsid Madalmaade ametiasutused kirja omapoolsete märkustega.

(20)

Komisjon kohtus Liberty Globali/UPC-i esindajatega 5. juulil 2007 ja Madalmaade ametiasutustega 5. novembril 2007. Madalmaade ametiasutused esitasid lisateavet 9. ja 12. novembril 2007.

(21)

Amsterdami linnavalitsus otsustas 2004. aastal uurida kodukasutajale mõeldud kiudoptilisse telekommunikatsioonivõrku (fibre-to-the-home (FTTH)-network) (18) (Citynet Amsterdam) investeerimise võimalusi. Uuringuaruannete, turuanalüüsi ja esialgsete kontaktide põhjal võimalike investoritega tegi linnavalitsus 2005. aasta detsembris ametliku otsuse jätkata nimetatud investeeringuga seotud tegevust ja määratles täpsemalt investeerimistingimused.

(22)

Kavandatud Amsterdami kiudoptiline võrk hakkab teenindama 37 000 leibkonda Zeeburgi, Osdorpi ja Oost-Watergraafsmeeri linnaosas, mis kokku moodustavad umbes 10 % Amsterdamist. Ühtlasi teatas Amsterdami linnavalitsus oma soovist laiendada projekti edaspidi muudesse Amsterdami osadesse, et hõlmata kokku kuni 400 000 leibkonda. Nimetatud laiendus oli ole kõnealuse hinnatava projekti osa.

(23)

Amsterdami projekt põhineb allpool kirjeldatud kolmekihilisel mudelil.

Joonis 1

Citynet Amsterdami projekti lihtsustatud skeem

(24)

Esimese kihi moodustab nn võrgu passiivne infrastruktuur, mis hõlmab kaablikanaleid, kiudoptilisi kaableid ja tänavakappe.

(25)

Selle passiivse infrastruktuuri aktiveerib telekommunikatsiooniseadmete abil (teine ehk aktiivne kiht) hulgimüügioperaator, kes haldab ja hooldab võrku ning pakub jaemüügioperaatoritele hulgimüügiteenuseid. Aktiivne kiht sisaldab võrgu käitamiseks vajalikke juhtimis-, kontrolli- ja hooldussüsteeme, näiteks kommutaatorid, marsruuterid ja jagurid.

(26)

Hulgimüügioperaator pakub avatud mittediskrimineerivat juurdepääsu jaemüügioperaatoritele, kes osutavad lõppklientidele televisiooni-, lairiba-, telefoni- ja muid internetipõhiseid teenuseid (kolmas ehk jaemüügi kiht). Nimetatud teenuste osutamiseks peavad jaemüügiteenuste pakkujad lisaks muule investeerima seadmetesse, hankima sisu ja käitama oma isiklikku teenindusplatvormi (hooldus, kliendihaldus ja arved).

(27)

Passiivse infrastruktuuri omanikuks ja haldajaks saab ühisettevõte Glasvezelnet Amsterdam CV (edaspidi „GNA”), (19) mille osanikud on Amsterdami linnavalitsus ja kaks erainvestorit, ING Real Estate (edaspidi „ING RE”) (20) ja Reggefiber (21) ning sotsiaaleluasemeid haldavate ettevõtete (22) viis tütarettevõtet. Osapooled allkirjastasid koostöölepingu („Samenwerkingsovereenkomst”) 11. aprillil 2006 ja investeerimislepingu („CV-overeenkomst”) 26. mail 2006.

(28)

Amsterdami linnavalistus investeerib 6 miljonit eurot, ING RE ja Reggefiber investeerivad kumbki 3 miljonit eurot, kolm sotsiaaleluasemete haldamisega tegelevat ettevõtet investeerivad igaüks 1,5 miljonit eurot ja kaks ülejäänud ettevõtet kumbki 750 000 eurot. (23) Investeeringu suurus kokku on 18 miljonit eurot. Sellele lisaks võttis GNA […] (24) pangast laenu […]euro ulatuses. (25) Projekti hinnanguline kogueelarve on 30 miljonit eurot. Nagu on näidatud joonisel 1, kuulub GNA-st Amsterdami linnale üks kolmandik, kahele erainvestorile kokku üks kolmandik ja eluasemeid haldavate ettevõtete tütarettevõtetele üks kolmandik.

(29)

BBned (26) aktiveerib passiivse võrguosa ja GNA hakkab seda haldama vastavalt GNA ja BBnedi vahel […] (kuupäev) sõlmitud lepingule. BBned teeb vajalikud investeeringud, et luua juurdepääsu hulgimüügi jaoks. BBned liisib kiudoptilisi kaableid GNA-lt ning tal on […] (27) õigus pakkuda jaemüügioperaatoritele omal vastutusel hulgimüügi ülekandeteenust ja muid sellega seotud teenuseid. BBned maksab GNA-le passiivse võrgu kasutamise eest tasu iga võrguga ühendatud leibkonna pealt.

(30)

Hulgimüügioperaator pakub jaemüügioperaatoritele avatud mittediskrimineerivat juurdepääsu võrgule, et need saaksid pakkuda televisiooni-, telefoni- ja lairiba interneti teenuseid. Uue võrgu kaudu pakutavad teenused hakkavad konkureerima selliste praegu tegutsevate kaabelside- ja telekommunikatsiooniettevõtete nagu KPN ja UPC pakutavate teenustega. Üldsusele kättesaadava teabe põhjal võib järeldada, et BBned on juba sõlminud lepingud mitmete jaeteenuste osutajatega, kes on GNA kiudoptilise võrgu kaudu hakanud lõppkasutajale pakkuma kolmikteenust („triple play”). (28) Komisjon märgib, et BBned tegutseb oma sidusettevõtete Pilmo ja Bbeyond kaudu aktiivselt ka jaemüügitasandil.

(31)

20. detsembril 2006 tegi komisjon otsuse algatada ametlik uurimismenetlus, kuna ta ei olnud saanud Madalmaade ametiasutustelt piisavalt tõendeid selle kohta, et Amsterdami linna investeering GNA-sse on kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega. Komisjon pidas ametliku uurimismenetluse algatamist vajalikuks nii sisulistel kui ka menetluslikel põhjustel. (29)

(32)

Eelkõige ei olnud komisjon veendunud, et Amsterdami linnavalitsuse investeering GNA-sse oli „samaaegne”, st et see tehti üheaegselt ING RE ja Reggefiberi erainvesteeringutega. Ka ei olnud komisjon veendunud, et Amsterdami linnavalitsus investeeris GNA-sse samadel tingimustel kui muud osanikud. Kahtlused olid tingitud eeskätt sellest, et Amsterdami linnavalitsus kulutas Citynet-projektile raha juba enne GNA asutamist (nn „eelinvesteeringud”). (30) Eelhindamine tekitas komisjonis kahtlusi ka GNA äriplaani teostatavuse suhtes. Seega ei olnud selles etapis võimalik välistada riigiabi kasutamise võimalust.

(33)

Lisaks nimetatud raskustele ja mõjule, mida võimalik riigiabi oleks võinud eraoperaatorite investeeringutele avaldada, oli menetluse algatamise põhjuseks ka see, et Madalmaade ametiasutused ei esitanud komisjonile kogu projekti hindamiseks vajalikku teavet.

(34)

Ja lõpuks algatas komisjon ametliku uurimismenetluse ka selleks, et anda Madalmaade ametiasutustele ja kolmandatele isikutele võimalus esitada oma märkused kõnealuse meetme esialgse hindamise kohta ning teha komisjonile kättesaadavaks kogu nimetatud meetmega seotud oluline teave.

(35)

UPC saatis oma märkused 17. juulil 2007 registreeritud kirjas. Esitises kordas UPC oma seisukohta, mille ta oli esitanud juba enne seda, kui komisjon tegi otsuse menetluse algatamise kohta, (31) nimelt väitis ta, et Citynet-projekti äriplaani aluseks olevad majanduslikud eeldused on ebarealistlikud, eriti kasutajate arvu ja hulgihindade osas, ning seetõttu ei ole äriplaan tõenäoliselt äriliselt tasuv. Selle väite toetuseks esitas UPC konsultatsioonifirmas RBB Economics ettevalmistatud aruande, milles ajakohastati (32) kõnealuse teema kohta samas konsultatsioonifirmas koostatud varasemaid ja enne ametliku uurimismenetluse algatamist (33) esitatud aruandeid.

(36)

Projekti ärilise tasuvuse kohta väitis UPC, et uus kiudoptiline võrk võimaldab operaatoritel pakkuda teenuseid, mis erinevad oluliselt praegu tegutsevate operaatorite pakutavatest teenustest. Sellest tulenevalt, ja võttes arvesse tõsiasja, et lairibaühendust kasutab GNA tulevases katvusalas juba praegu 65 % leibkondadest, ei suuda uus võrk leida äriplaani tasuvaks muutmiseks piisavalt teenuste tarbijaid.

(37)

Selle väite toetuseks esitas UPC arvnäitajad oma kaablivõrgu kliendivoolavuse (34) kohta nendes piirkondades, kus GNA on juba hakanud pakkuma kolmikteenust. (35) Kliendivoolavuse näitajad hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni 1. juunini 2007 nendes piirkondades, kus rajatakse GNA võrku. Kliendivoolavuse maksimaalsed arvnäitajad tõestavad, et neis piirkondades UPC analoogse kaabeltelevisiooni, interneti, telefoni või digitaaltelevisiooni teenuseid kasutavate inimeste arv püsis stabiilsena ning et internetiühenduse kasutajate arv isegi suurenes. Selle põhjal järeldab UPC, et miski ei viita sellele, nagu oleks GNA olemasolu tema klientide arvu märkimisväärselt kahandanud.

(38)

Lisaks väidab UPC, et kiudoptilise võrgu edukat kasutuselevõttu kahes Madalmaade linnas, Nuenenis ja Hillegomis, (36) millele viitavad Madalmaade ametiasutused, ei saa õigupoolest Amsterdami projektiga võrrelda, sest eeldatavasti said need projektid märkimisväärset toetust Madalmaade majandusministeeriumilt ja need võrgud on elanike ja operaatorite ühisomand, samuti on nimetatud projektid suhteliselt väikesed (37) ja varem tegutsenud lairibaoperaatorid pakkusid mõlemas linnas enne projekti käivitamist üksnes lairibaühenduse põhiteenuseid. Seega on olukord Amsterdamis, kus kiire andmeedastuse teenused on olemasolevate kaabellevi- ja telekommunikatsioonivõrkude kaudu kättesaadavad, hoopis erinev.

(39)

UPC leiab, et GNA äriplaan ei ole tõenäoliselt realistlik ning et Amsterdami linnavalitsuse investeering GNA-sse ei vasta turumajanduse investeerimispõhimõtetele ja kujutab endast tegelikult riigiabi. Osundades komisjoni Appingedami (38) kohtuasja käsitlevale otsusele, kordab UPC oma varasemat seisukohta ja väidab, et mis tahes projekti kaasatud riigiabi ei saa pidada asutamislepinguga kooskõlas olevaks, sest see ei ole ei vajalik ega ka proportsionaalne.

(40)

Lisaks kahtleb UPC, kas avaliku sektori investeering GNA-sse on tehtud samadel tingimustel, kui muude GNA osanike investeeringud. UPC väidab, et Amsterdami linnavalitsuse teatavad eelinvesteeringud ja asjaolu, et muud GNA osanikud otsustasid projektis osaleda alles pärast seda, kui linnavalitsus oli läbi viinud teatavad teostatavusuuringud, näitab, et kõikide osanike investeerimistingimused ei olnud ühesugused, mis omakorda tekitab lisakahtlusi meetme turuga kokkusobivuse suhtes.

(41)

Lõpuks märgib UPC, et kui projekt kukub läbi, saab võrgu müüa odavalt muule operaatorile, kellel ei tule kanda täielikke investeerimiskulusid. Seega saab see operaator riiklike vahenditega rahastatud projekti abil oma turuseisundit tugevdada. Ühtlasi juhib UPC tähelepanu ka meetme väidetavalt pretsedenti loovale olemusele. Kui komisjon peaks leidma, et kõnealune meede ei kujuta endast riigiabi, võivad muud kohalikud omavalitsused järgida oma kiudoptiliste võrkude ehitamisel Amsterdami eeskuju. UPC rõhutab, et Madalmaade Majandusministeerium ja projekteerimisfirma Arcadis (39) on juba välja töötanud majandusarvutuste on-line-mudeli, (40) mis on vabalt kättesaadav ja väidetavalt ergutab kohalikke omavalitsusi kiudoptilisi võrke välja töötama.

(42)

Ringhäälingu-, ülekande- ja telekommunikatsiooniteenuseid pakkuva hispaania kaabelsideoperaatori ONO arvates peaks komisjon olema range turumajanduse investeerimisepõhimõtete hindamisel, sest muidu võivad muud kohalikud omavalitsused eeskuju järgida ja kasutada turumajanduse investeerimispõhimõtteid samalaadsetes projektides, mis võib soodustada riiklike toetuste kasutamise levikut. ONO hinnangul võib avalik sektor sekkuda üksnes eriolukordades, näiteks kui on tegemist turuprobleemidega, tagades meetme proportsionaalsuse ja järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, millega kõnealuse juhtumi puhul väidetavalt tegemist ei ole. ONO väidab, et kui selgub, et Amsterdami linna investeering on riigiabi, ei sobi see ega ka mis tahes muu abi kokku ühisturuga, sest asjaolud on sarnased Appingedami juhtumile (41) ja seega tuleb mis tahes abi suhtes kohaldada hüvitamise kohustust. ONO rõhutab, et otsusest selle kohta, kas ja millistel tingimustel võib kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu toetada riiklike vahenditega, saab arvatavasti pretsedent muude sarnaste juhtumite jaoks.

(43)

Prantsusmaa turgu valitsev kinnistelefoniside operaator France Telecom (edaspidi „FT”) on UPC-ga ja ONO-ga samal arvamusel. Ettevõte kahtleb, kas Amsterdami linnavalitsuse investeering Citynet-projekti on kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega. FT toetab samuti komisjoni lähenemisviisi, mille kohaselt komisjon, hinnates abi kokkusobivust, teeb vahet riigiabimeetmete rakendamise vahel „valges”, „hallis” ja „mustas” piirkonnas. (42) FT hinnangul on riiklikku sekkumist raske põhjendada „mustas” piirkonnas (näiteks Amsterdam), sest see tekitab tõsiseid konkurentsimoonutusi. Sellega ongi FT arvates kõnealuse meetme puhul tegemist, sest kiudoptiliste võrkude ehitamine nõuab turuoperaatoritelt suuri investeeringuid.

(44)

Rootsi kaabelsideoperaatori COM HEM märkused on sarnased muude operaatorite märkustega. Eriti kahtleb COM HEM Amsterdami linnavalitsuse investeeringu kokkusobivuses ühisturuga. COM HEM väidab, et lairibaühenduse projektide riiklik rahastamine linnapiirkondades on vaid harva kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega ning et see avaldab konkurentsile tugevat moonutavat mõju. COM HEM kutsub üles turumajanduse investeerimispõhimõtteid rangelt rakendama ja rõhutab Amsterdami juhtumi tähtsust pretsedendina kohalike omavalitsuste ja muude avaliku sektori investeeringute puhul.

(45)

Huvitatud isik, kes soovis jääda anonüümseks ning kes osutab telekommunikatsiooniteenuseid mitmes Euroopa riigis, tervitas komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsust. Ettevõte väidab, et riiklikke vahendeid kasutavate kohalike omavalitsuste algatused ohustavad tema investeeringut ja neil on turgu moonutav mõju. Ettevõte loodab, et komisjon ei luba Amsterdami Citynet-projekti riiklikest vahenditest rahastada.

(46)

Madalmaade ametiasutused esitasid komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta märkused 16. märtsil 2007 registreeritud kirjas. Ühtlasi esitasid nad oma märkused RBB poolt UPC tellimusel läbi viidud uuringute salastamata tekstide kohta.

(47)

Madalmaade ametiasutused jäävad nimetatud esitistes oma varasema arvamuse juurde, kinnitades, et Amsterdami linnavalitsuse investeering GNA-sse on kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega ega kujuta endast riigiabi.

(48)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et nii Ameerika Ühendriikides kui ka Aasias toimub praegu kiudoptiliste võrkude laialdane areng ning et Euroopa on selles protsessis maha jäänud. Ametiasutused märgivad, et sellised projektid nagu kõnealune on Euroopa majandusele väga kasulikud ning täielikult kooskõlas Lissaboni strateegiaga. (43)

(49)

Ametiasutused rõhutavad ka GNA konkurentsivaba ärimudeli tähtsust, mis vastupidiselt kaabelsideoperaatorite suletud mudelile pakub avatud mittediskrimineerivat juurdepääsu kõikidele jaemüügioperaatoritele. Nad väidavad, et lisaks muule edendab uus ärimudel teenuste konkurentsi, ergutab innovatsiooni ja aitab vähendada teenuste osutajate riske, võimaldades igal mudelikihil kasutada talle kõige paremini sobivat rahastamisviisi.

(50)

Madalmaade ametiasutused on seisukohal, et projektis osalejad suudavad edaspidi pakkuda lisatõendeid selle kohta, et GNA projekti rakendamine toimub turutingimustele vastavalt. Seoses sellega rõhutavad ametiasutused, et linnaga samadel tingimustel on soovinud projektis osaleda kaks erainvestorit ja eluasemeid haldavate ettevõtete kommertspõhimõtete kohaselt tegutsevad tütarettevõtted. Nad viitavad ka võrgu ehitaja ja võrgu hulgimüügiteenuste pakkuja leidmisele avaliku pakkumismenetluse abil. Ühtlasi juhivad nad tähelepanu märkimisväärsele pangalaenule, mille GNA turutingimustel võttis, ja mis tõestab selgelt, et projekt ja selle aluseks olev äriplaan põhinevad kaalutletud turutingimustel.

(51)

Samas rõhutavad Madalmaade ametiasutused, et kogu Euroopas ja eriti Madalmaades (44) on turuoperaatorid viinud ellu arvukalt samalaadseid kiudoptilise võrgu kasutuselevõtu projekte, mis on osutunud edukaks; need projektid pakuvad piisavalt tõendeid selliste investeeringute tavapärastes turutingimustes teostamise võimalikkuse kohta.

(52)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses Amsterdami linnavalitsuse eelinvesteeringute kohta, et linnavalitsus astus juba enne GNA moodustamist samme, mis näivad minevat tavapärasest turupraktikast kaugemale. Komisjon väljendas oma muret selle üle, et Amsterdami linnavalitsus kaotas teatavad GNA äriplaani aluseks olevate tegevuste alustamisega seotud riskid juba enne, kui ING ja Reggefiber GNA-sse investeerisid. Madalmaade ametiasutustelt enne ametliku uurimise alustamist saadud teabe põhjal ei olnud tal võimalik välja selgitada, kas kõikide GNA osanike investeerimistingimused olid samad.

(53)

Oma vastuses rõhutasid Madalmaade ametiasutused, et 24. mail 2006 kohustusid kõik investorid investeerima GNA-sse ühesugustel tingimustel.

(54)

Eelinvesteeringute kohta (summas […] eurot) väitsid Madalmaade ametiasutused, et kõik GNA osanikud on alati olnud teadlikud GNA kohustusest hüvitada Amsterdami linnavalitsusele eelinvesteeringute kulutused. Oma väite toetuseks käsitlesid Madalmaade ametiasutused eelinvesteeringu kahte osa eraldi.

(55)

Esimese osa kohta väidavad Madalmaade ametiasutused, et GNA asutamislepingud, mis kohustasid kõiki osapooli tegema […] euro suuruse investeeringu, allkirjastati küll alles 24. mail 2006, kuid et tulevased GNA osanikud olid […] tagatiskirjades teinud otsuse eraldada projekti ettevalmistamisega seotud kulude katteks […] euro suurune rahasumma (v.a käibemaks). Lisaks muule hõlmas see summa ka võrgu ehitaja (BAM/Draka) ja hulgimüügioperaatori (BBned) valimiseks korraldatud pakkumismenetluse kulusid, teatavaid teatamismenetlusega seotud kulusid ja teatavaid kaevetöid.

(56)

Eelinvesteeringute teise osa kohta (summas […] eurot) väidavad Madalmaade ametiasutused, et see on täielikus kooskõlas tavapärase turupraktikaga: ühisprojektides lasevad kõik arukad turuinvestorid tavaliselt ühel poolel võtta endale „juhtivinvestori” rolli. Ka rõhutavad ametiasutused, et Amsterdami linnavalitsuse eelinvesteering ei vähendanud GNA osanike riske investeerimise alustamisel.

(57)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et eelinvesteeringud ei andnud eeliseid ühelegi osanikule ja seega ei saa neid pidada riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Näiteks oli kaevetööde alustamine tingitud sellest, et tulevase GNA võrgu ehitamise jaoks olulistes piirkondades tehti teatavaid avalikke töid. Kuna kõik Amsterdamis tehtavad kaevetööd kooskõlastatakse, oleks kaevamine vaid mõni kuu hiljem olnud võimatu ja see oleks põhjustanud GNA-le viivitusi ja lisakulusid.

(58)

Lisaks väidavad Madalmaade ametiasutused, et kõik kõnealused kulud sisaldusid äriplaanis ning et uusi kulutusi, millest muud GNA osanikud ei oleks teadlikud olnud, ei tekkinud.

(59)

Oma väidete toetuseks esitas Amsterdami linnavalitsus 18. jaanuaril 2007 raamatupidamisfirma Deloitte koostatud aruande eelinvesteeringute hüvitamise auditeerimise kohta. Aruandes märgitakse, et eespool mainitud eelinvesteeringud summas […] eurot oli GNA koos intressidega 2006. aasta lõpuks täielikult tagasi maksnud. Madalmaade ametiasutused teatasid komisjonile, et kohaldatud intressimäär (45) oli […] %, mis on kooskõlas Madalmaade õigusega. (46) Intressisumma oli […] eurot ja GNA tasus selle […] (kuupäev).

(60)

Madalmaade ametiasutused ei pea enda tehtud teostatavusuuringuid eelinvesteeringute osaks. Madalmaade ametiasutused arvavad, et selliseid uuringuid lasevad teha kõik arukad turuinvestorid. Nad väidavad, et nimetatud uuringud ei vähendanud ega kõrvaldanud muude GNA osanike tegevuse alustamisega seotud riske, sest teised võimalikud osanikud pidid igal juhul ka ise erakorralise hindamise läbi viima, et selgitada enda jaoks välja projektist tulenevad riskid ja sellest saadav kasu.

(61)

Ka muud GNA osanikud, kes enne GNA-sse investeerimist lasksid teha teostatavusuuringud (näiteks ING RE või Reggefiber), rahastasid neid uuringuid ise ega nõudnud GNA-lt kulude hüvitamist.

(62)

Seetõttu on Madalmaade ametiasutused veendunud, et eespool toodud selgitused ja asjakohaste eelrahastatud kulude hüvitamine GNA poolt hajutavad komisjoni varasemad kahtlused, mis on seotud Amsterdami linnavalitsuse eelinvesteeringute samaaegsusega ja investeerimistingimuste identsusega.

(63)

GNA äriplaani kohta väidavad Madalmaade ametiasutused, et ametiasutuste investeeringud vastavad turumajanduse investeerimispõhimõtetes sätestatud tingimustele, kui need on tehtud samadel tingimustel kui erainvestorite investeeringud. Erainvestorite osalemine peaks tagama projekti elluviimise vastavalt turutingimustele. Seetõttu väidavad ametiasutused, et komisjonil puudus tungiv vajadus analüüsida GNA äriplaani.

(64)

Teiseks arvavad Madalmaade ametiasutused, et kõik eeldused, millest lähtuti GNA äriplaani koostamisel, olid pigem konservatiivsed kui optimistlikud.

(65)

Täpsustavalt võib öelda, et komisjon võrdles menetluse algatamisotsuses äriplaani finantsnäitajate sihtarve asjakohaste üldsusele kättesaadavate võrreldavate andmetega, nimelt partnerettevõtete (47) kapitali kaalutud keskmise hinnaga („WACC”). (48) Komisjoni esialgse järelduse kohaselt ei olnud GNA finantsnäitajate sihtarvud üldiselt ebarealistlikud, kuid need sõltusid väga suurel määral kõige olulisemate edutegurite saavutamisest. Lisaks väitis komisjon, et tõenäoliselt muudavad Amsterdami projekti uudsus seoses kasutatava tehnoloogia (kiudoptiline tehnoloogia) ja ärimudeliga (kolmekihiline mudel), projekti piiratus (seepärast üksnes piiratud majanduslik mastaabisääst) ja tarbijate eeldatav nõudlus suure kiirusega lairibateenuste järele äriplaanis prognoositud oluliste edutegurite saavutamise väga ebakindlaks.

(66)

Madalmaade ametiasutused väitsid, et komisjoni menetluse algatamisotsuses oli projekti sisemist tasuvusläve (49) võrreldud vertikaalselt integreeritud operaatorite kapitali kaalutud keskmise hinna arvnäitajatega, kuid et seda ei saa tegelikult teha, sest nimetatud arvnäitajad hõlmavad ju kõigi kolme kihi võrguoperaatorite riske. GNA investeerib aga üksnes passiivsesse võrku, mille eeldatav majanduslik eluiga on 30 aastat (või isegi rohkem) ja GNA investeeringud sarnanevadki rohkem infrastruktuuri investeeringutega, mille puhul eeldavad investorid tavaliselt madalamat tasuvusläve.

(67)

Kasutajate sihtarvu kohta tegi komisjon menetluse algatamise otsuses kättesaadavate andmete põhjal esialgse järelduse, et GNA „minimaalne stsenaarium”, mille kohaselt kasutajate arv peaks olema vähemalt […] %, näib optimistlik. Ka näis, et kasutajate sihtarv, milleks on […] % kõikidest leibkondadest […] kuu pärast, on küllaltki julge ja et seda on võimalik saavutada üksnes väga jõulise kasutajate arvu tõstmisele suunatud hinnakujundusstrateegia abil, mis sunniks praeguseid kasutajaid muude operaatorite juurest GNA võrku üle tulema.

(68)

Madalmaade ametiasutused väitsid, et juba praegu on Madalmaades mitu väga edukalt toimivat kiudoptilise võrgu projekti, mille kasutajate arv võib osutuda suureks. Näiteks väidavad ametiasutused, et Nuenenis ja Hillegomis ületas ühe aasta kasutusel olnud kiudoptilise võrgu kasutajate hulk 80 %. Lisaks väidavad Madalmaade ametiasutused, et praegused lairibateenuste kasutajate arvud ei ole kõnealuse juhtumi puhul asjakohased, sest kiudoptilise võrgu kaudu osutatud teenuseid tuleks praegu tegutsevate operaatorite lairibateenuste pakkumisega võrreldes pidada uueks turuks. Seepärast ei saa praeguseid lairibateenuste kasutajate arve võrdlusalusena kasutada. Lisaks väidavad ametiasutused, et turule on tulemas paljud uued teenused ja rakendused, (50) mis vajavad suure kiirusega sümmeetrilisi võrke ja seega sobib nende jaoks üksnes kodukasutajatele mõeldud kiudoptiline võrk. Toetudes eespool esitatud väidetele, rõhutavad Madalmaade ametiasutused, et umbes […] kasutajate määra saavutamine Amsterdami nendes piirkondades, kus kiudoptiline võrk […] kasutusele võetakse, ei ole mitte ainult realistlik, vaid isegi konservatiivne eesmärk.

(69)

Hulgihindade kohta, mida GNA hulgimüügioperaatorilt küsib, väidab komisjon menetluse algatamise otsuses, et kuigi eksperdid peavad kiudoptilise võrgu käitamiskulusid praegu kasutatavate vaskjuhtmetega telekommunikatsiooni- ja kaabelsidevõrkude käitamiskuludest väiksemaks, on GNA hulgihinnad turuaruannetes pakutud hindadest siiski palju madalamad.

(70)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et kiudoptiliste võrkude käitamiskulud on väiksemad ja majanduslik eluiga on pikem kui praegu kasutatavatel võrkudel. Seetõttu saab hulgihind olla madalam hinnast, mida on pakutud praegu kasutusel olevate võrkude vastavate andmete põhjal. See kulueelis loob piisava ruumi hulgihindade kehtestamiseks, mis on praeguste vaskjuhtmetega sidevõrkude hulgihindadega võrreldes suhteliselt madalad.

(71)

Investeerimiskulude arvnäitajate kehtivuse kohta leidis komisjon menetluse algatamise otsuses, et võrdluseks kasutatud arvnäitajad tõestasid, et GNA kavandatud kapitalikulu ühe ühenduse kohta näib turul tegutsejatelt ja muudest allikatest saadud andmetega võrreldes olevat madal.

(72)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et kavandatud investeerimiskulude teostatavust toetab nende geograafiliste piirkondade topoloogia ja iseloom, kuhu võrk ehitatakse: Kõnealused Amsterdami piirkonnad on suure asustustihedusega, seal on palju uusi või renoveeritud korterelamuid, mis vähendab võrgu ehitamise kulusid leibkonna kohta.

(73)

Võrgu jääkväärtusele antud hinnangu kohta väidavad Madalmaade ametiasutused, et GNA äriplaani prognoosid on realistlikud, sest kiudoptilise võrgu eluiga on 30 aastat või pikem. Vastupidiselt praegu kasutusel olevatele vask-või kaabelvõrkudele ei vaja kiudoptilised võrgud selles ajavahemikus ei täiendavaid investeeringuid ega hooldust. Lisaks väidavad ametiasutused, et rajatud võrgul on ka oluline strateegiline väärtus tänu kiudoptilise võrgu monopoolsele olemusele, mis annab GNA-le esmategutseja eelise.

(74)

Madalmaade ametiasutused kommenteerisid ka komisjoni esialgset järeldust, mille kohaselt kõik äriplaani koostamise eeldused näivad optimistlikud ning projekti õnnestumist mõjutab väga tugevasti juba ühe eesmärgi (nt kasutajate arv) mittesaavutamine.

(75)

Reageerides sellele väitele, lasksid Madalmaade ametiasutused firmal Stratix Consulting/Delfti Tehnilisel Ülikoolil (51) koostada aruande eelduste teostatavuse läbivaatamise ja kinnitamise kohta. Aruandes hinnati GNA kavandatud kasutajate arvu saavutamise võimalikkust. Aruandes, kus on analüüsitud väljaspool Euroopat ja Euroopas (eriti Madalmaades) läbi viidud samalaadseid projekte ning hinnatud lairibaühenduse sümmeetriliste võrkude (nt kiudoptiliste võrkude) nõudluse tulevikuturgu, väidetakse, et GNA kasutajate kavandatud arvu võib pidada konservatiivseks hinnanguks. Lisaks väidetakse aruandes, et kuna turul kasvab nõudlus kiudoptilist võrku vajavate teenuste järele, ja avatud infrastruktuuri konkurentsieelse olemuse tõttu, võib nõudmine kiudoptiliste võrkude järgi kasvada kiiremini ja jõulisemalt kui mõned aastad tagasi arvati.

(76)

Põhiline uuringu põhjal tehtud järeldus, millega ühinevad ka Madalmaade ametiasutused, on see, et Amsterdami linnavalitsuse investeering on äriliselt tasuv ja seega turumajanduse investeerimispõhimõtetega kooskõlas.

(77)

Esiteks kordavad Madalmaade ametiasutused oma seisukohta, et komisjoni kahtlused, mis on seotud Amsterdami linnavalitsuse tehtud eelinvesteeringute mõjuga investeeringute samaaegsusele ja investeerimistingimuste identsusele, peaksid olema täielikult hajutatud sellega, et GNA on kõnealuste eelinvesteeringute kulud Amsterdami linnale hüvitanud. Lisaks väidavad nad, et GNA äriplaan on teostatav ja realistlik ning seega vastab Amsterdami linnavalitsuse GNA projekti tehtud investeering täielikult turumajanduse investeerimispõhimõtetele.

(78)

Teiseks rõhutavad Madalmaade ametiasutused veel kord, et nad on arvamusel, et vastavalt kehtivale pretsedendiõigusele (52) ja komisjoni otsustele (53) tuleb erainvestorite ulatuslikku projektis osalemist, mis toimub avaliku sektori investoriga samadel tingimustel, pidada vaieldamatuks tõendiks selle kohta, et turumajanduse investeerimispõhimõtteid on järgitud ja riigiabi ei ole kaasatud.

(79)

Viidates nõukogu määrusele (EÜ) nr 659/1999, (54) väidavad Madalmaade ametiasutused, et ettevõtjaid, kelle konkurentsiolukorda kõnealune meede otseselt ei mõjuta, ei saa pidada huvitatud isikuteks. Sellest lähtudes kutsuvad Madalmaade ametiasutused komisjoni üles mitte võtma arvesse ONO, France Telecomi (55) ja Com Hemi märkusi, sest neil puuduvad ärihuvid Madalmaade, eriti aga Amsterdami lairibaühenduse turul.

(80)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et ükski kõnealust juhtumit kommenteerinud isik ei ole arvesse võtnud seda, et juba erainvestorite kaasamine investeeringusse on piisav tõend investeeringu turumajanduse investeerimispõhimõtetele vastavuse kohta. Ühtlasi väidavad nad, et vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu asjakohasele pretsedendiõigusele ei ole nimetatud erainvestorite kaasamise tõttu äriplaani analüüsimine üldse vajalik.

(81)

Vastates UPC kaebusele, milles väidetakse, et juba praegu ulatub lairibaühenduse kasutajate hulk GNA võrguga hõlmatud piirkondades 65 %-ni ja seetõttu ei ole GNA-l võimalik saavutada kasutajate arvu sihtmäära, vastavad Madalmaade ametiasutused, et GNA jaoks kättesaadav turg on palju suurem, sest GNA võrgust hakatakse kasutajatele pakkuma mitte ainult lairibaühenduse kaudu osutatavaid teenused vaid ka televisiooni-, telefoni- ja muid uusi teenuseid. Seoses kliendivoolavuse määraga, mille abil UPC püüdis tõestada, et GNA võrgu kaudu osutatavate teenuste vastu puudub piisav huvi, väidavad Madalmaade ametiasutused, et esitatud andmed ei ole asjakohased, sest teenuste osutamine võrgu kaudu algas alles 2007. aasta märtsis ja seetõttu ei saa nende andmete põhjal veel mingeid järeldusi teha. (56)

(82)

Põhjenduses 79 selgitatud põhjustel kahtlevad Madalmaade ametiasutused, kas ülejäänud nelja ettevõtet saab pidada huvitatud isikuteks. Nad väidavad, et kõnealused ettevõtted esitasid üksnes üldiseid märkusi, mis ei ole kõnealuse meetme hindamisel olulised. Seetõttu ei pea Madalmaade ametiasutused nimetatud märkuste kommenteerimist vajalikuks. Ka ei kommenteeri Madalmaade ametiasutused kolmandate isikute märkusi meetmes sisalduva riigiabi kokkusobivuse kohta, sest kokkusobivuse hindamine ei ole käesoleval juhul vajalik, sest meede ei sisalda riigiabi.

(83)

Komisjon on uurinud, kas meedet saab pidada riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, mis sätestab järgmist: „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”. Sellest tuleneb, et meede, mida saab pidada riigiabiks, peab vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: 1) meedet rahastatakse riigi ressurssidest ja seda saab käsitleda riigiabina; 2) meede annab ettevõtjatele majandusliku eelise; 3) eelis on valikuline ja kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi; 4) meede mõjutab ühendusesisest kaubandust.

(84)

Meetme hindamisel tuleb arvesse võtta olukorda turul: Euroopas liberaliseeriti elektroonilise kommunikatsiooni sektor täielikult juba mitu aastat tagasi. Investeeringuid lairibavõrkude nn „mustadesse piirkondadesse”, kus lairibaühenduse teenuseid pakuvad vähemalt kaks konkureerivat infrastruktuuri (näiteks telefoni- ja kaabeltelevisiooni võrgud) (57) on teinud eeskätt eraettevõtted. Komisjon on karmistanud oma poliitikat selle valdkonna nende projektide puhul, mille rahastamisse on kaasatud avalik sektor, sest sellel on eraoperaatorite äritegevusele moonutav mõju. (58)

(85)

Esiteks tuleks hinnata, kas meetme rahalised vahendid on saadud otse või kaudselt riigi ressurssidest ja kas need kujutavad endast riigiabi. (59)

(86)

Käesoleval juhul investeerib Amsterdami linnavalitsus ühisettevõttesse GNA 6 miljonit eurot. Kuna kohalik omavalitsus on riigi osa, tuleb investeering lugeda riigi ressurssidest tehtud investeeringuks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. (60) Madalmaade ametiasutused ei ole eitanud riigi ressursside kasutamist.

(87)

Et teha kindlaks, kas riigi rahaline investeering teatavasse ettevõttesse loob eelise EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kohaldab komisjon turumajanduse investeerimispõhimõtteid kooskõlas Euroopa Ühenduste kohtu asjakohase pretsedendiõigusega. Nende põhimõtete kohaselt ei sisalda tehing riigiabi, kui see toimub samal ajal ja samadel tingimustel, mis on vastuvõetavad turumajanduse tavatingimustes tegutsevale erainvestorile. (61)

(88)

Väljakujunenud pretsedendiõiguse kohaselt ei saa pidada riigiabiks kapitali, mille riik on otse või kaudselt andnud ettevõtja käsutusse normaalsetele turutingimustele vastavatel asjaoludel. Ent kui avaliku sektori investor ei ole investeeringu tegemisel võtnud arvesse kasumlikkuse väljavaateid, sealhulgas pikaajalises perspektiivis, tuleb nimetatud panust pidada riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. (62)

(89)

Seetõttu tuleks avalikest vahenditest tehtud aktsiakapitali sissemakset pidada turumajanduse investeerimispõhimõtetele vastavaks ja seda ei saa pidada riigiabiks, kui lisaks muule on nimetatud investeering tehtud erainvestori olulise sissemaksega samaaegselt ning erainvestori olukorraga võrreldavas olukorras (sündmuste samaaegsuse põhimõte). (63)

(90)

Käesoleval juhul tegi Amsterdami linnavalitsus oma investeeringu koos kahe erainvestoriga, kelleks olid ING RE ja Reggefiber. Seepärast selgitab komisjon kõigepealt välja, kas Amsterdami linnavalitsuse investeering vastab turumajanduse investeerimispõhimõtetele, st kas see on tehtud olulise erainvesteeringuga samaaegselt. Selleks kasutab komisjon järgnevalt esitatud kriteeriume.

(91)

Esiteks tuleb välja selgitada, kas need investorid on turuinvestorid ja kas erainvestorite investeeringud on majanduslikult olulised. Olulisust tuleks hinnata absoluutses tähenduses (oluline osa koguinvesteeringust), võttes arvesse kõnealuse erainvestori finantssuutlikkust.

(92)

Teiseks hinnatakse kõigi poolte investeeringute samaaegsust.

(93)

Kolmandaks selgitatakse välja, kas kõikide osanike investeerimistingimused on samad.

(94)

Neljandaks, kui riik ja muud investorid või kasusaajad on lisaks kõnealusele investeeringule ka muul moel seotud (nt kaaskirja kaudu, millega nähakse ette riigi tagatis), võib olla põhjust kahelda, kas selline üksnes investeerimist käsitlev samaväärsus on piisav. (64)

(95)

Seetõttu uurib komisjon GNA äriplaani ka tütarettevõtete tasandil, pöörates erilist tähelepanu kaebuse esitaja Liberty Global/UPC ja muude huvitatud isikute väitele, et GNA ehitatud võrk ei ole äriprojektina tasuv.

(96)

Nagu komisjon menetluse algatamisotsuses teatas, (65) on nii ING RE kui Reggefiber kahtlemata erainvestorid. (66) Samuti on mõlema ettevõtte ärihuvid kooskõlas GNA projektiga: ING RE tegeleb kinnisvaraäriga ja infrastruktuurilaadsete investeeringutega ning Reggefiber osaleb erinevates kiudoptilise võrgu projektides Madalmaades. Samas märgib komisjon, et need kaks erainvestorit omavad erinevaid kogemusi, mis aitavad kaasa projekti edukusele.

(97)

Absoluutses tähenduses investeerivad mõlemad investorid ühisettevõttesse GNA olulise rahasumma (kumbki 3 miljonit eurot). Kuigi 3 miljoni euro suurust investeeringut võib niihästi ING RE kui ka Reggefiberi suurust silmas pidades lugeda suhteliselt väikeseks investeeringuks, on see investeering GNA üldist kapitaliseerimist ja Amsterdami linnavalitsuse sissemakset silmas pidades kindlasti oluline.

(98)

Kahe erainvestori investeeringud kokku moodustavad ühe kolmandiku kogu omakapitalist. Käesoleva projekti kontekstis on see osalus, mis küll see ei anna kahele nimetatud ettevõttele otsest kontrolli GNA üle, siiski oluline osa koguinvesteeringust. Seetõttu loeb komisjon nii ING RE kui ka Reggefiberi GNA põhiosanikuks. Suurim üksikosanik (Amsterdami linn) omab 33 % GNA omakapitalist. Niihästi ING RE kui ka Reggefiberi osalus moodustab poole suurima üksikomaniku osalusest, nii et kahe peale kokku omavad nad sama palju omakapitali kui Amsterdami linn. Äriettevõtte ülejäänud osanike (viis eluasemeid haldavat ettevõtet), osalus on ING RE ja Reggefiberi omast väiksem. Seega ei ole GNA ükski osanik suuteline üksinda kehtestama osalusenamusel põhinevat kontrolli ettevõtte üle. Lisaks võib kummalgi erainvestoril olla määrav roll (rääkimata sellest, et neil on see võimalus siis, kui nad kahekesi koos tegutsevad) GNA-s kontrolliva häälteenamuse saamisel. (67)

(99)

Ühtlasi märgib komisjon, et vastavalt Madalmaade äriseadusele piisab GNA poolt vastu võetud olulise otsuse suhtes blokeeriva vähemuse moodustamiseks ühe kolmandiku suurusest osalusest. Kaks erainvestorit koos võivad seega moodustada ettevõttes blokeeriva vähemuse.

(100)

Järelikult on nii ING RE kui ka Reggefiber turuinvestorid ja GNA omakapitali jaotumise struktuurist lähtuvalt omavad nende investeeringud tegelikku majanduslikku tähtsust nii absoluutses kui ka suhtelises tähenduses.

(101)

Menetluse algatamisotsuses (68) teatas komisjon, et de jure tegi linnavalitsus küll oma investeeringud ühisettevõttesse GNA erainvestoritega samal ajal, kuid komisjonil tekkisid siiski teatavad eelnevad kahtlused kõikide GNA osanike investeeringute tegeliku samaaegsuse kohta, sest linnavalitsus oli astunud samme ja teinud investeeringuid enne lõpliku kokkuleppe sõlmimist kõikide muude investoritega.

(102)

Komisjon märkis, et linnavalitsus tellis aastatel 2003 ja 2004 projekti ettevalmistamiseks mitu uuringut. Lisaks tegi linnavalitsus algatusi, mis näivad ulatuvad kaugemale nendest esialgsetest sammudest. Hoolimata sellest, et puudusid kindlad kokkulepped erainvestoritega, avaldas linnavalitsus pakkumisteateid ja viis läbi pakkumismenetlusi ning isegi pidas läbirääkimisi võrgu ehitus- ja käitamislepingute üle. Lisaks rahastas Amsterdami linnavalitsus teatavaid kaevetöid ja ostis tarkvara võrgu ehitamise jaoks.

(103)

Seoses sellega esitasid Madalmaade ametiasutused pärast ametliku uurimise algatamist täiendavat teavet (Deloitte'i audit) eelinvesteeringute ning nende hüvitamise kohta. Deloitte'i auditiaruande kohaselt rahastasid GNA osanikud eelinvesteeringut ühiselt […] euro ulatuses, kusjuures kogu eelinvesteeringu suurus kokku oli […] eurot. Ülejäänud […] eurot tasus linnavalitsus esialgu üksinda. (69)

(104)

Ametliku uurimise käigus saadud uue teabe põhjal tegi komisjon kindlaks järgmised asjaolud: esiteks olid tegevuse põhiosa ja eelinvesteeringute ([…] eurot) kohta olemas selgesõnalised kokkulepped GNA uute aktsionäride allkirjastatud tagatiskirjades, kes rahastasid eelinvesteeringuid proportsionaalselt oma osalusega ettevõttes juba enne ettevõtte asutamist, kuna oli otsustatud, et kõik osanikud rahastavad GNA ettevalmistamisega seotud kulusid võrdsetel alustel.

(105)

Teiseks olid kõik eelinvesteeringud (sealhulgas Amsterdami linnavalitsuse poolt üksinda sisse makstud […] eurot) kajastatud äriplaanis, mille kohaselt investeering ka tehti. Seega oli kokkulepe kõikide GNA osanikega olemas. Ning kõikide äriühingus osalejate arvates olid eelinvesteeringuid enne GNA asutamist vajalikud. Madalmaade ametiasutuste andmetel olid kõikide osanike vahel sõlmitud kokkulepe, et GNA hüvitab Amsterdami linnale tehtud kulutused. Järelikult ei saanud linnavalitsuse käitumine ennetada või mõjutada muude turuinvestorite käitumist.

(106)

Eespool öeldu põhjal arvab komisjon, et see tõsiasi, et Amsterdami linnavalitsus tegi enne GNA ametlikku asutamist teatavad piiratud ulatusega eelinvesteeringud, ei sea veel kahtluse alla turumajanduse investeerimispõhimõtete järgimist, sest kõik osanikud olid kokku leppinud nende investeeringute Amsterdami linnale hüvitamise suhtes.

(107)

Uurimise algatamisotsuses (70) väljendas komisjon eelnevalt kahtlust selle suhtes, kas kõikide aktsionäride investeerimistingimused olid identsed. Eelkõige olid komisjoni kahtlused seotud sellega, kas Amsterdami linnavalitsuse investeeringud võisid kaotada muude investorite teatavad projekti alustamisega seotud riskid.

(108)

Need eelnevad kahtlused tulenesid tõsiasjast, et kuigi komisjon oli korduvalt nõudnud täielikku ülevaadet eelinvesteerimiskuludest (71) ja Madalmaade ametiasutused olid edastanud teavet Amsterdami linna, GNA ja selle osanike vaheliste asjakohaste arvelduste kohta, ei andnud see teave veel täielikku ülevaadet linnavalitsuse eelfinantseerimisega seotud tegevusest, sealhulgas ka Amsterdami linnavalitsuse kulutatud summade tegelikust suurusest.

(109)

Madalmaade ametiasutustelt ametliku uurimise ajal saadud teabe põhjal ei olnud komisjonil võimalik nimetatud eelinvesteeringute summat välja arvutada või seda kontrollida, tema enda hinnangul oli selle suurus 1,5 miljonit eurot. Ka ei olnud komisjonil päris selget pilti sellest, kuidas nimetatud kulud olid aktsionäride vahel jaotatud ja kuidas need kajastusid GNA äriplaanis.

(110)

Eriti kartis komisjon seda, et linnapoolne eelfinantseering osalt ilma selgesõnalise kokkuleppeta mõnede muude investoritega on vähendanud mõnede investorite GNA-sse investeerimise riske ja sellel võib olla positiivne mõju nende soovile investeerida GNA-sse. Pärast ametliku uurimise algatamist Madalmaade ametiasutuste esitatud teave vähendas neid eelnevaid kahtlusi.

(111)

Esiteks, nagu Madalmaade ametiasutused olid eelinvesteerimise kulude hüvitamise kohta edastatud teabes ja esitatud auditiaruandes teatanud, oli eelinvesteeringuga seotud kulude kogusumma […] eurot ning see jagunes kaheks osaks: […] eurot, mille suhtes kõik uued osanikud olid tagatiskirjades kokku leppinud ja mille rahastamises nad proportsionaalselt osalesid ning […] euro suurune summa, mille andis esialgu Amsterdami linn. Kõik need kulud, seahulgas arvatud intressid, (72) olid nõuetekohaselt GNA-lt sisse nõutud ja muid projektiga seotud hüvitamata kulusid GNA puhul ei leitud.

(112)

Teiseks olid kõik eelinvesteeringute kulud algusest peale kajastatud GNA äriplaanis ja pärast GNA lepingu allkirjastamist ei tekkinud uusi kulusid, mis oleksid muutnud muude osanike investeerimistingimusi. See on kooskõlas järeldusega, et kõik osanikud olid kokku leppinud Amsterdami linnale eelinvesteeringuteks kulutatud summade hüvitamise suhtes.

(113)

Kolmandaks, kuigi Amsterdami linnavalistus võttis juhtimise enda kätte ja eelfinantseeris osa projekti kuludest, ei saanud nimetatud algatused ja investeeringud vähendada muude osanike projektiga seotud riske. Vastupidiselt uurimise algatamisotsuses esitatud esialgsetele kahtlustele jõuab komisjon järeldusele, et linnavalitsuse poolt algselt rahastatud investeeringud, mis piirdusid avalike töödega ja tarkvara ostmisega, ei saanud oma olemuse ja piiratud finantsmahu tõttu muuta projekti riskiprofiili. Sama kehtib kõigi nende eelfinantseeringute kohta, mida kõik uued osanikud paralleelselt tagatiskirjade allkirjastamisega kaasfinantseerisid. Äriplaani analüüs näitab selgelt, et GNAsse investeerimise äririskid on seotud projekti edukusega järgnevatel aastatel, eriti turu arenguga, mitte aga projekti ettevalmistamiseks tehtud esimeste sammudega.

(114)

Neljandaks ei nõustu komisjon UPC väitega, et Amsterdami linnavalitsuse teostatavusuuringud võisid vähendada muude GNA aktsionäride riske, kes võisid teha GNA-sse investeerimise otsuse alles pärast seda, kui uurimistulemused olid teatavaks saanud. Komisjon märgib, et iga arukas turuinvestor laseb ise teha uuringud investeerimisprojekti strateegia ja kasumlikkuse väljavaadete kohta (teostatavusuuring), (73) ning seda ei peeta muude investeerivate poolte riske vähendavaks meetmeks. Projekti ebaõnnestumise korral peavad kõik investeerinud pooled osalema kahjude katmises, mis on seotud prognoositust vähem eduka äritegevusega või halvimal juhul pankrotiga.

(115)

Eespool öeldu põhjal järeldab komisjon, et kõikide GNA osanike investeerimistingimused on olnud ühesugused.

(116)

UPS väitis, et põhjuseks, miks ING RE investeeris GNA projekti, võisid olla mitte majanduslikud kaalutlused vaid et pigem oli see nende osa ettevõtte turustrateegiast, mis nägi ette heade suhete säilitamise Amsterdami linnaga, kes on väidetavalt ING RE oluline äripartner.

(117)

Tuleb kaaluda, kas lisaks koostöö- ja investeerimiskokkulepetele on ka muid aspekte, mis on investeeringu turumajanduse investeerimispõhimõtetele vastavuse hindamisel olulised. Seoses sellega viidati uurimise algatamisotsuses (74) Madalmaade ametiasutuste avaldusele, milles nad teatasid muude seoste puudumisest kõnealuste poolte vahel, kinnitades, et nende vahel ei ole teatatud kokkulepetest kaugemale ulatuvaid seoseid, mis võiksid olla olulised investeeringu turumajanduse investeerimispõhimõtetele vastavuse hindamisel.

(118)

Komisjoni uurimine ja huvitatud isikutelt saadud teave ei sisalda elemente, mis viitaksid sellele, et Madalmaade ametiasutuste väited oleksid valed.

(119)

Eespool öeldu põhjal järeldab komisjon, et Amsterdami linnavalitsuse investeering tehti erainvestorite oluliste kapitali sisemaksetega samal ajal ja võrreldavatel tingimustel.

(120)

Seega on Amsterdami linnavalitsuse investeering kooskõlas turumajanduse põhimõtetega ega kujuta endast riigiabi.

(121)

Lisaks hindas komisjon ka GNA äriplaani, pöörates erilist tähelepanu ametliku uurimise algatamisotsuses väljendatud kahtlustele ning huvitatud isikute Liberty Global/UPC, ONO, FT, COM HEM ja ühe anonüümseks jääda soovinud isiku väidetele. (75)

(122)

Pärast seda, kui komisjon oli teinud GNA äriplaani esialgse analüüsi ja saanud asjakohaseid kriitilisi märkusi UPC-lt, otsustas ta ametliku uurimismenetluse algatamisotsuses, (76) et nii kasumlikkuse sihtnäitajad kui ka GNA äriplaani aluseks olevad eeldused näivad optimistlikud. Samuti arvas komisjon, et projekti edu sõltub suurel määral sellest, kas saavutatakse seatud eesmärgid (nt kasutajate arv) ja veelgi enam sellest, kui mõni peamistest eeldustest jääb kättesaamatuks.

(123)

Komisjon sai uurimismenetluse algatamisotsuses sisaldunud äriplaani analüüsi kohta märkusi nii Madalmaade ametiasutustelt kui ka UPC-lt ning saadud teabe põhjal oli võimalik äriplaani põhjalikumalt hinnata.

(124)

Komisjon märgib, et GNA äriplaan kuulub äsja asutatud ettevõttele, kellel ei ole mingeid saavutusi ette näidata, ning mis tegutseb uues ja innovaatilises ärisektoris (kodukasutajatele mõeldud kiudoptiline võrk; kolmekihiline mudel, kus passiivseid ja aktiivseid infrastruktuure käitatakse ja juhitakse eraldi; kõikidele jaemüügioperaatoritele avatud mittediskrimineeriva juurdepääsu pakkumine, nagu on kirjeldatud põhjendustes 21–30). Seetõttu on selle alles tegevust alustanud uue ettevõtte äriplaani hindamine vajalik ning peab kindlasti põhinema edaspidistel turuväljavaadetel ja kiudoptilise võrgu kaudu pakutavate teenuste nõudluse ja pakkumise tõenäolise arengu hüpoteesidel.

(125)

Komisjon märgib, et sõltumatu auditeerimisettevõte PricewaterhouseCoopers (77) auditeeris äriplaani metoodikat ja kiitis selle heaks. Täpsemalt võib öelda, et pärast GNA äriplaani esimese versiooni esialgset hindamist tegi PricewaterhouseCoopers mõned muudatusettepanekud teatavate vastuolude kõrvaldamiseks. Neid ettepanekuid võeti GNA ajakohastatud äriplaanis arvesse. Pärast nimetatud muudatuste tegemist märkis PricewaterhouseCoopers, et mudel „ei sisalda tehnilise või majandusliku terviklikkusega seotud probleeme” ja GNA äriplaan esitati komisjonile.

(126)

Pärast seda, kui komisjon oli teinud otsuse ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, esitasid Madalmaade ametiasutused komisjonile firma Stratix Consulting/Delfti Tehnikaülikooli (78) poolt koostatud aruande GNA äriplaani läbivaatamise ja heakskiitmise kohta, kus oli pööratud eriti suurt tähelepanu eeldustele, mille kohta komisjon menetluse algatamise otsuses oli märkinud, et need on optimistlikud. Aruandes järeldati, et GNA äriplaan on realistlik, äriplaani aluseks olevate eelduste väljatöötamisel on nõuetekohaselt arvestatud kehtivaid turusuundumusi ning prognoose võib pidada „konservatiivseteks”.

(127)

GNA kasutas projekti edukuse mõõtmiseks kolme põhilist finantssuutlikkuse näitajat: rahavoo kujundamine, omakapitali tasuvus (ROE) ja sisemine tasuvuslävi (IRR).

(128)

Komisjoni arvates on sisemise tasuvusläve suhtarv kõige asjakohasem näitaja äriplaani analüüsimisel. Sisemist tasuvusläve kasutatakse pikaajaliste investeeringute kohta otsuse tegemisel ja erinevate investeerimisprojektide võrdlemisel. GNA äriplaanis aluseks võetud sisemine tasuvuslävi on […] %.

(129)

Projekti uudsus ja lairibaühenduse sideteenuste turu dünaamilisus muudab võrdlemise raskeks. Avalik juurdepääs samalaadsete projektide sisemise tasuvusläve arvnäitajatele on piiratud, üheks põhjuseks on see, et neid arvnäitajaid peetakse ärisaladuseks ja need tehakse vaid harva üldsusele teatavaks. Kõige asjakohasem üldsusele kättesaadav näitaja, mida saab tööstusharu teiste ettevõtetega võrrelda, on kapitali kaalutud keskmine hind (WACC). Kapitali kaalutud keskmise hinna kohta käivad andmed on hästi võrreldavad, kuna projekti peetakse äriliselt edukaks siis, kui selle sisemine tasuvuslävi on kõrgem kapitali kaalutud keskmisest hinnast. Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal kõiguvad tööstusharu vastavad arvnäitajad vahemikus 8,1–10,6 %. (79) Nende arvnäitajate põhjal saab järeldada, et GNA sisemine tasuvuslävi jääb vastuvõetavasse vahemikku.

(130)

UPC väitis oma esitises, et projekti uudsuse ja kõrgete riskide tõttu peaks alles tegevust alustava GNA kapitali kaalutud keskmine hind olema kõrgem selliste hästi sissetöötatud ettevõtete omast, millel on juba olemas märkimisväärne kliendibaas ja rahakäive (nt KPN ja UPC).

(131)

Madalmaade ametiasutused olid kahtleval seisukohal võrdluse baasandmete suhtes, mida komisjon oli kasutanud menetluse algatamise otsuses sisemise tasuvusläve hindamisel. Nad väitsid, et kapitali kaalutud keskmise hinna arvnäitajad kajastavad vertikaalselt integreeritud operaatorite tegevust, kuid GNA investeerib üksnes passiivsesse võrku ja tema investeering sarnaneb rohkem infrastruktuuri tehtavale investeeringule, mille puhul investorid tavaliselt arvestavad madalama tasuvusmääraga.

(132)

Komisjon leiab, et GNA äriplaani sisemise tasuvusläve sihtarv jääb telekommunikatsiooniteenuste turul aktiivselt tegutsevate ettevõtete turuperspektiivide raamidesse. Lisaks tunnistab komisjon, et kontrollitav investeerimisprojekt erineb vertikaalselt integreeritud operaatorite projektidest ja et sellel on infrastruktuuri tehtava investeeringu tunnuseid, mille puhul nõutakse madalamat sisemist tasuvusläve.

(133)

Komisjon hindas ka selliseid äriplaanis kasutatud alternatiivseid finantsnäitajaid nagu positiivse rahavoo kujundamine ja omakapitali tasuvus. Nende näitajate põhjalikku võrdlusuuringut ei saanud komisjon teha avalikult kättesaadavate andmete vähesuse tõttu, (80) seetõttu hindas ta neid üksnes äriplaani jaoks piisavuse ja sisemise kokkusobivuse seisukohalt. Tehtud analüüsi põhjal järeldab komisjon, et äriplaani arvnäitajad näivad sobivat turumajanduslikule investorile.

(134)

Äriplaani üks kõige olulisem tegur on kasutajate sihtarv. Kuna GNA tulud sõltuvad suurel määral tema kasutajate arvust, st võrguga ühendatud leibkondade arvust, on kasutajate sihtarvu saavutatavus GNA eduka äritegevuse seisukohalt äärmiselt oluline.

(135)

GNA eesmärk on ühendada oma võrguga […] % kõikidest leibkondadest […] kuu jooksul (eeldatakse, et kasutajate arv jääb umbes sellele tasemele). Lisaks […]. (81)

(136)

Oma esitistes on UPC väljendanud tugevaid kahtlusi selle suhtes, kas projektiga on võimalik hõlmata olulist turuosa (nt ühes investeerimisaruandes (82) on nimetatud 40 %-list sihtarvu). UPC väidab, toetudes RBB aruandele ja kliendivoolavuse üldandmetele nendes valdkondades, kus GNA juba pakub kolmikteenust, et juba praegu ulatub lairibaühenduse kasutajate üldarv nendes piirkondades, mida GNA hõlmata kavatseb, 65 %-ni. UPC täpsustab, et suhteliselt tugev konkurents piirkonnas ja GNA kiudoptilise võrgu uute pakkumiste piiratus toetavad arvamust, et BBnedi kaudu GNA võrku kasutavad jaemüügioperaatorid ei leia piisavalt kliente.

(137)

Ühtlasi rõhutab UPC, et ta ei näe uues kiudoptilises võrgus praegu tegutsevate lairibaühenduse operaatorite pakkumistega võrreldes mingit konkurentsieelist peale sümmeetrilise ribalaiuse pakkumise jaemüügiklientidele, kuid et selle teenuse järgi ei ole nõudmist. Ka rõhutab UPC, et tema kättesaadava ribalaiuse osas kõige eesrindlikum lairibatoode (83) ei ole praeguseni olnud väga edukas ja kuigi turul pakutakse kõrgtasemel uudistooteid, kalduvad kliendid siiski valima odavamaid ja lihtsamaid tooteid.

(138)

Madalmaade ametiasutused vaidlevad vastu, väites, et sümmeetrilise kiudoptilise lairibaühenduse kaudu on võimalik pakkuda uusi teenuseid (nt failide jagamine ja muud võrdõigusvõrkude rakendused, kõrglahutustelevisioon (HDTV) ja digitaaltelevisioon), mille turg erineb praeguste ebasümmeetriliste ühenduste turust. Lisaks juhivad Madalmaade ametiasutused tähelepanu sellele, et Stratix Consultingu ja Delfti Tehnikaülikooli uurimuses on toodud mitmeid edu saavutamise näiteid mitte üksnes Madalmaadest vaid ka Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist, mis kõik tõestavad, et prognoositud kasutajate arv on realistlik.

(139)

Komisjon on hinnanud väiteid, mida erinevad pooled on kõnealuse küsimuse kohta esitanud. Komisjon märgib, et GNA, selleks et määrata kindlaks kasutajate arvu graafikut, […]. See kasutajate arvu prognoosimise mudel hõlmab kõiki nõutud eeldusi, sealhulgas liitujate arv, liitumiskiirus ja kliendivoolavus, samuti neid eeldusi, mida UPC pidas oluliseks äriplaani teostatavuse hindamisel. Seega sisaldab äriplaan olulisi tegureid, mis on vajalikud kasutajate arvu hindamiseks.

(140)

Vastuseks küsimusele, kas äriplaanis prognoositud kasutajate arv on saavutatav, märgib komisjon, et see sõltub suurel määral turu arengust; kiirusest, millega uued väga kiiret ja sümmeetrilist kiudoptilist lairibaühendust nõudvad rakendused ja tehnoloogiad teenuse osutajate poolt vastu võetakse, ja klientide reageeringust nendele uutele võimalustele. Praegusel ajahetkel ei ole võimalik neid tegureid täie kindlusega teada, seda tõestasid ka erinevused UPC (skeptilisem turuväljavaadete suhtes) ning Reggefiberi, ING RE ja Delfti Tehnikaülikooli (kes esitasid oma prognoosi äriplaanis kas investori või sõltumatu konsultandi seisukohalt) hinnangutes.

(141)

Käsitledes UPC andmeid kliendivoolavuse kohta, millega viimatinimetatu soovis tõestada, et projekt ei suuda saavutada eduks vajalikku kasutajate arvu, märgib komisjon, et esitatud andmed hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni 1. juunini 2007, samal ajal kui GNA võrku kasutavad operaatorid hakkasid klientidele Amsterdamis piiratud ulatuses teenuseid pakkuma alles 2007. aasta märtsis. Kuna teenuseid on GNA võrgu kaudu pakutud alles väga lühikest aega, ei ole komisjon veendunud, et kõnealuses etapis oli võimalik teha kliendivoolavuse kohta mõistlikke järeldusi.

(142)

UPC väite kohta, et selliseid näiteid nagu kiudoptilise võrgu edukas areng väikestes Madalmaade linnades Hillegomis ja Nuenenis, (84) ei tuleks arvesse võtta, kuna need linnad ei ole Amsterdami projektiga võrreldavad ei suuruse, konkurentsivõime ega toetussummade poolest, arvab komisjon, et kuigi on teatavaid erinevusi, annavad need projektid siiski kasulikku teavet võrdlusuuringu jaoks ja on näited kiudoptilise võrgu rajamise kohta Madalmaades.

(143)

Tööstusharu analüüsist (85) ilmneb, et keskmiselt umbes 20–25 % elanikest soovib uude kiudoptilisse võrku üle minna. […].

(144)

Lisaks näib nõudlus lairibaühenduse kiudoptiliste võrkude kaudu edastatavate teenuste järele kasvavat kiiremas tempos kui turueksperdid mõned aastad tagasi ennustasid. Praegused kiudoptiliste võrkude ehitamise kavad eeskätt Madalmaades ja ka muudes Euroopa riikides (86) pakuvad täiendavaid tõendeid kiudoptilistesse võrkudesse investeerimise atraktiivsuse kohta. Seepärast ei ole ebarealistlik saavutada kasutajate arvuks […] % kõikidest leibkondadest […] kuu pärast.

(145)

Seetõttu järeldab komisjon, et on täiesti mõeldav, et turumajanduslik investor investeerib kõnesolevasse projekti äriplaanis prognoositud kasutajate arvu põhjal (nagu Reggefiber ja ING RE tegid).

(146)

Hulgihind ühe ühenduse kohta, mida GNA BBnedilt passiivse võrgu käitamise eest nõuab, on […] eurot.

(147)

UPC arvutuste kohaselt peaks GNA küsitav kolmikteenuse võrguühenduse hulgihind olema vähemalt 20–22 eurot kuus. Selle hinnataseme puhul peaksid aga teenuste jaemüügi lõpphinnad olema kõrgemad praegu tegutsevate operaatorite samalaadsetest hinnapakkumistest, mis UPC arvates seab kahtluse alla prognoositud kasutajate sihtarvu saavutamise võimalikkuse.

(148)

Oma väite toetuseks esitas UPC arvutused hulgihindade kohta, (87) mis põhinevad GNA võrgu kaudu teenuseid pakkuvate (88) operaatorite jaehindadel. UPC väidab, et kui võtta aluseks praegused jaehinnad, on ebatõenäoline arvata, et kõigi kolme kihi (passiivne, aktiivne ja jaemüük) tegevus võiks olla üheaegselt kasumlik.

(149)

Vastupidiselt sellele väidavad Madalmaade ametiasutused, et uus kiudoptiline tehnoloogia nõuab tavapärasest vask- või kaabelühendusest erinevat kulude arvutamise viisi. Näiteks on kiudoptilise võrgu käitamiskulud (nt hooldus ja haldamine) palju väiksemad ning võrgu eluiga, st selle kulumisperiood, on pikem (kuni 30 aastat).

(150)

Ka kinnitab UPC, et kõik kolm kihti (89) ei saa olla üheaegselt kasumlikud. Selle kohta märgib komisjon, et ta hindas passiivsele kihile juurdepääsu eest võetavaid hulgihindu, sest hinnatavas äriplaanis oli avalik sektor rahastanud seda kihti. Komisjon leidis, et need hulgihinnad ei ole ebarealistlikud. (90) Kahe muu kihi tasuvust, mida käitavad eraoperaatorid, mõjutavad teataval määral passiivse kihi kasutamise eest küsitud hulgihinnad. Olles teadlik sellest, et teise kihi käitamisõiguse sai BBned avaliku pakkumismenetluse kaudu ja et kõikidele jaemüügikihi operaatoritele pakutakse avatud mittediskrimineerivat juurdepääsu ning võttes ka arvesse GNA hulgihindasid, ei näe komisjon ohtu selles, et kahe ülejäänud kihi käitamine võib olla mittekasumlik.

(151)

Seoses GNA poolt küsitud hulgihindadega tõdetakse, et on mõningaid märke selle kohta, et kiudoptiliste võrkude käitamiskulud võivad olla madalamad praeguste telekommunikatsiooni- ja kaabelvõrkude käitamiskuludest. Lähtudes neist kaalutlustest ja võttes arvesse ka kättesaadavat võrdlusmaterjali ning ettevõtte Stratix Consulting ja Delfti Tehnikaülikooli koostatud aruannet, järeldab komisjon, et äriplaanis sisalduvad hulgihinnad ei ole muude operaatorite samalaadsete teenuste hindadega võrreldes ebarealistlikud.

(152)

Komisjon hindas ka kavandatud investeerimiskulusid. GNA on oma arvutustes ette näinud […]. Seega on passiivse kihi üldkulud leibkonna kohta […]. Komisjoni kogutud võrdlusandmed kogu infrastruktuuri kohta (aktiivne ja passiivne kokku) kõiguvad vahemikus 1 000–2 000 eurot, (91) samal ajal on investeerimisvajaduste suhe passiivse ja aktiivse ühenduse puhul umbes 2: 1.

(153)

UPC toetab komisjoni eelnevat seisukohta, mis oli väljendatud ametliku uurimismenetluse algatamisotsuses, ja väidab, et äriplaani tasuvus oleneb väga suurel määral investeerimiskuludest, ka rõhutab ta, et prognoositud kulud on väga madalad. Madalmaade ametiasutused vaidlevad sellele vastu, kinnitades, et investeerimiskulud on seotud kõnealuse piirkonna topoloogiaga, suure rahvastikutihedusega ja paljukorteriliste elamutega (mis vähendab ehituskulusid leibkonna kohta). Lisaks juhivad ametiasutused tähelepanu sellele, et GNA allkirjastas juba […] 2006. aastal tsiviilehitusettevõtetega Van den Berg/BAM ja Draka Comteq (92) eritingimusi käsitleva lepingu, mis tagab ehituskulude püsimise äriplaanis ettenähtud vahemikus.

(154)

Võttes ka arvesse piirkondade topograafiat (tihedalt asustatud tasane ala) ja seda, et tsiviilehitusettevõtted nõustusid tegema töid hindadega, mis on ühitatavad äriplaani ja kättesaadavate võrdlusandmetega, leiab komisjon, et GNA andmed kavandatud investeeringute kohta tunduvad olevat realistlikud. Ka märgib komisjon, et GNA arvutustes oli ette nähtud teatav puhvervaru juhuks, kui investeerimiskulud osutuvad kavandatust suuremaks, mis on kooskõlas aruka turuinvestori tegutsemistavadega ja annab täiendavaid tõendeid investeerimiskulude prognooside stabiilsuse kohta.

(155)

Passiivse võrgu hinnangulisel jääkväärtusel on GNA äriplaanis oluline roll seoses finantseesmärkide saavutamisega ja investoritele lisatagatise andmisega. GNA arvutab varade jääkväärtuse välja (võrgu kavandatud väärtus […] on […] eurot) hinna ja kasumi suhtel põhineva arvutusmeetodi põhjal. GNA äriplaanis sõltub väärtus üksnes saavutatud kasutajamäärast. Ka hindas komisjon GNA võrgu jääkväärtust hinna ja kasumi suhtel põhineva alternatiivse hindamismeetodi abil, saades tulemuseks […] miljonit eurot […] %-lise kasutajamäära puhul, mis sobib kokku GNA prognoosiga.

(156)

UPC arvab, et komisjon ametliku uurimismenetluse algatamisotsuses (93) võrgu jääkväärtuse hindamisel võrdlusandmetena kasutatud arvnäitajad on liiga optimistlikud, kuna need arvud iseloomustavad tegutsevat ettevõtet, millel on korduvtulud ja oma kliendibaas. Peale selle hindab UPC võrgu eeldatava majandusliku eluea mõistlikuks pikkuseks 20 aastat (võrreldes GNA äriplaanis nimetatud […] aastaga). Ka soovitab UPC kasutada võrgu jääkväärtuse kontrollimiseks rahavool põhinevat hindamist.

(157)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et GNA äriplaanis võrgu jääkväärtuse kohta tehtud arvutused on realistlikud ja põhinevad nõuetele vastavatel arvutamismeetoditel. Ka kinnitavad nad, et kiudoptilise võrgu eeldatav eluiga on […] aastat või veelgi enam. Lisaks väidavad ametiasutused, et paigaldatud võrgul on ka esmategutseja eelis ja et teise samasuguse võrgu ehitamine ei oleks majanduslikult tasuv kiudoptilise võrgu teatava monopoolse olemuse tõttu. Viimatinimetatud tegur on väidetavalt lisatõend selle kohta, et paigaldatud võrgul on oluline väärtus ka siis, kui äriplaani täielikult ellu ei viida.

(158)

Kuna selle parameetri kohta oli kättesaadavaid asjakohaseid turuandmeid vähe, analüüsis komisjon võrgu jääkväärtust mitme alternatiivse meetodi abil, kasutades ka rahavool põhinevat hindamist. (94) Ka toetavad tööstusharu aruanded (95) Madalmaade ametiasutuste arvamust, et kiudoptiliste võrkude eluiga võib olla kuni […] aastat. Kättesaadavate andmete põhjal võib järeldada, et jääkväärtus ei erine oluliselt võrdlusandmete põhjal tuletatud hinnavahemikust. Komisjon märgib veel, et võrk on materiaalne vara, millel on GNA aktsionäride jaoks tõenäoliselt oluline väärtus […]. (96)

(159)

Ametliku uurimismenetluse algatamisotsuses juhtis komisjon tähelepanu ka teatavatele eelnevatele kahtlustele, mis olid seotud GNA äriplaani koostamisel kasutatud metoodikaga. Näiteks ei ole äriplaanis arvesse võetud ettevõttemaksu. Madalmaade ametiasutused väidavad, et GNA osanikud valisid õiguslikuks vormiks „gesloten commanditaire vennotschap”, millel ei ole kasumi pealt maksu maksmise kohustust. Seepärast konsolideerivad osanikud otse GNA tulemi ja projekti hinnatakse maksueelse olukorra põhjal.

(160)

Olles hinnanud meedet ametliku uurimise käigus põhjalikumalt, leiab komisjon, et muret tekitanud metoodikaelemendid on vähetähtsad ja tulenevad valikust, mille tegi GNA äriplaani koostamisel meetodite suhtes ning et need ei sea kahtluse alla äriplaani üldist tasuvust. Lisaks märgib komisjon, et nii erainvestorid kui ka äriplaani auditeerinud PricewaterhouseCoopers kiitsid äriplaani aluseks olevad metodoloogilised valikud heaks. (97)

(161)

Komisjon rõhutab, et GNA äriplaani stabiilsuse tõestamiseks on Madalmaade ametiasutused esitanud mitu täiendavat tundlikkusanalüüsi ja äritegevuse stsenaariumi. (98) See teave tõestas täiendavalt, et GNA äriplaanis on arvesse võetud kõiki projektiga seotud riske ja võimalusi.

(162)

Veel kritiseerib UPC oma esitistes GNA äriplaani sellest aspektist, et äriplaani eeldused ei olnud põhjenduses 121 ja järgmistes põhjendustes kirjeldatud äriplaani hindamise käigus selgelt välja toodud, millest ta järeldas, et äriplaan ei ole majanduslikult teostatav. Komisjon peab vajalikuks korrata, et ei UPC-l ega RBB-l (kõnesoleva juhtumi uurimise käigus UPC-le mitu aruannet koostanud konsultatsioonifirma) ei olnud juurdepääsu GNA tegelikule äriplaanile. Seega põhines nende analüüs üldsusele kättesaadaval teabel, eeskätt Amsterdami kodukasutajale mõeldud kiudoptilise võrgu teostatavuse kohta koostatud aruandel. (99)

(163)

Komisjon märgib, et neid äriplaani majanduslikke mõjureid, mida UPC esile tõstis, on ta juba käsitletud GNA äriplaani hindamise käigus (nt kasutajate arv, liitujate arv, kliendivoolavus, hulgimüügist saadav tulu, investeerimiskulud, võrgu eeldatav eluiga jääkväärtuse arvutustes) või on need hindamise seisukohalt ebaolulised (äriplaani metoodika valik). (100)

(164)

Lisaks rõhutab UPS, et komisjon peaks arvesse võtma mitte ainult üksikhinnanguid vaid ka nendevahelisi seoseid. Näiteks väidab UPC, et suure kasutajate arvu saavutamine kõrgete hindade puhul on võimatu. Komisjon on hinnanud äriplaani aluseks olevat metoodikat ja arvnäitajaid ning leiab, et need on vastuvõetavad tavapärastes turutingimustes tegutsevale erainvestorile.

(165)

UPC väidab, et arvutustes GNA äriplaani kohta ei saanud ta arvesse võtta asjaolu, et GNA pakub võrgu kasutajatele esimestel aastatel mahahindlust, sest sai sellest teada alles komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamisotsuse kaudu. UPC väidab, et GNA selline panustamine kogu projekti turunduskuludesse vähendab veelgi investorite projektist saadavat finantskasumit ja pakub täiendavaid tõendeid selle kohta, et GNA äriplaan ei ole teostatav. Selle kohta märgib komisjon, et uutele teenustele alguses allahindluse tegemine kliendibaasi loomise eesmärgil kuulub tavapärasesse turupraktikasse. Ka oli nimetatud mahahindluste finantsmõju komisjoni analüüsitud GNA äriplaanis täielikult arvesse võetud.

(166)

Arcadise mudeli (101) kohta, mida UPC peab GNA äriplaani võimalikuks analoogiks, märgib komisjon, et Madalmaade ametiasutuste esitises mudelit ei käsitletud ja et ametiasutused kinnitasid, et vaadeldava projekti ja Arcadise mudeli vahelised seosed puuduvad.

(167)

Ka ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et […] poolt pakutud […] euro suurust laenu ei pakutud turutingimustel. […] (102) poolt nõutav intressimäär ja paigutatud varade võimalik kõrvalväärtus on piisavaks tõendiks selle kohta, et laen anti turutingimustel.

(168)

Pärast ametlikku uurimist ja saadud täiendava teabe hindamist on komisjon jõudnud järeldusele, et GNA äriplaan on kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega.

(169)

Äriplaani aluseks oleva põhiprognoosi kohaselt tekitab Madalmaade telekommunikatsiooni- ja meediaturgude areng suure nõudluse kiirete lairibateenuste järele, mida saab suures osas rahuldada kodukasutajatele mõeldud kiudoptiliste võrkude abil. Selle prognoosi põhjal, mis on heaks kiidetud Stratix Consultingu ja Delfti Tehnikaülikooli koostatud aruandes, on tuletatud GNA võrgu kasutajate arvu ja hindu käsitlevad eeldused. Koos muude eeldustega (nt investeerimiskulud) võimaldasid need tegurid järeldada, et projekt suudab anda investoritele piisavat kasu.

(170)

Komisjon on hinnanud äriplaani ja selle eeldusi, kasutades võimaluse korral võrdlemist muude samalaadsete projektidega; ka on ta kontrollinud eelduste kokkusobivust ja teostatavust. Hindamise põhjal võib järeldada, et äriplaani metoodika on korrektne ja selles on võetud arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis võivad mõjutada projekti edukust.

(171)

Lisaks leiab komisjon, et GNA äriplaan ei sisalda selgelt ekslikke eeldusi. Lähtudes telekommunikatsiooni- ja meediaturgude arengu põhiprognoosist, näivad äriplaani aluseks olevad eeldused realistlikud. Ka näivad need realistlikud muude samalaadsete projektidega võrreldes. Reservatsioonid, mis võidakse teha teatavate äriplaani eelduste suhtes kas põhimõtte pärast või asjakohaste turgude tulevase arengu erinevate prognooside tõttu, ei ole nii olulised, et need võiksid õõnestada äriplaani üldist usaldatavust. Selline vaadete lahknemine esineb paljude hinnangute puhul, mida kohaldatakse ettevõtlusega seotud investeeringute kohta tehtud otsuste suhtes.

(172)

Tuleks märkida, et kaks erainvestorit, kes on samuti spetsialiseerunud kommunikatsiooni infrastruktuuri investeeringutele (ING RE ja Reggefiber) osalesid äriplaani kohaselt projektis olulise panusega. […]. (103) Lisaks finantstulule võib projekti strateegiline väärtus (suhteliselt väike pilootprojekt, millega testitakse kodukasutajale mõeldud kiudoptilise võrgu tehnoloogiat suure asustustihedusega aladel ja projekti aluseks olev ärimudel (104) olla mõjutanud avalike ja erainvestorite otsust nõustuda suhteliselt kõrgema riskitasemega. (105)

(173)

Neid kaalutlusi arvesse võttes järeldab komisjon, et kõnealuse äriplaani põhjal võib turumajanduse tavatingimustes tegutsev erainvestor GNA-sse investeerida.

(174)

Vastates UPC, ONO, FT, COM HEM ja anonüümseks jääda soovinud isiku taotlusele, et komisjon jälgiks kõnealuse juhtumi puhul rangelt turumajanduse investeerimispõhimõtete järgimist, kuna väidetavalt on see projekt muude Euroopa lairibaühendusse investeerimise projektide jaoks pretsedenti loova iseloomuga, rõhutab komisjon, et turumajanduse investeerimispõhimõtteid hinnatakse iga kord eraldi kooskõlas kehtiva pretsedendiõiguse ja sellest tuleneva otsuste tegemise praktikaga asjaomases valdkonnas.

(175)

Kokkuvõtteks järeldab komisjon, et Amsterdami linna investeering ei ole riigiabi, sest see tehti samal ajal ja samadel tingimustel kui erainvestorite olulise suurusega rahalised sissemaksed. Lisaks on äriplaani uurimine kinnitanud investeeringu täielikku vastavust turumajanduse investeerimispõhimõtetele.

(176)

Pärast seda, kui komisjon oli teinud otsuse ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, andsid Madalmaade ametiasutused komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud esialgsetele kahtlustele rahuldavad selgitused. Eriti oluline oli see, et GNA hüvitas Amsterdami linnale kõik eelinvesteeringud. Komisjon leiab, et Amsterdami linn investeerib GNA-sse samadel tingimustel kui projekti kaasatud erainvestorid, kes teevad oma investeeringud GNA äriplaani põhjal.

(177)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et Amsterdami linnavalitsuse investeering GNA-sse ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja on kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega,

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/50

(1)

Bayer CropScience AG esitas 1. juulil 2005 Madalmaade pädevale asutusele kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 taotluse A2704-12 sojauba sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turuleviimiseks (edaspidi „taotlus”).

(2)

Taotlus hõlmab ka A2704-12 sojauba sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete turuleviimist muu sojaoaga samal otstarbel, välja arvatud selle viljelemise otstarbel. Seetõttu hõlmab taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 5 ja artikli 17 lõike 5 sätetele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) III ja IV lisas nõutavaid andmeid ja teavet ning direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud põhimõtetele vastavalt tehtud riskihindamist käsitlevat teavet ja järeldusi.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 avaldas Euroopa Toiduohutusamet 10. augustil 2007 oma heakskiitva arvamuse ja leidis, et on ebatõenäoline, et taotluses kirjeldatud A2704-12 sojauba sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toodete (edaspidi „tooted”) turuleviimine võiks mõjuda inimeste või loomade tervisele või keskkonnale kahjulikult, kui neid tooteid kasutatakse kavandatud eesmärgil. (3) Toiduohutusamet võttis oma arvamuse esitamisel arvesse kõiki liikmesriikide konkreetseid küsimusi ja kaalutlusi, mis olid tõstatatud riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus, nagu näevad ette kõnealuse määruse artikli 6 lõige 4 ja artikli 18 lõige 4.

(4)

Toiduohutusamet leidis eelkõige, et pärast kõigi taotluses sisalduvate molekulaarset iseloomustust, koostisosade analüüsi ja põllumajanduslikke tulemusi käsitlevate andmete arvesse võtmist on A2704-12 sojauba samaväärne selle geneetiliselt muundamata vastega ning seega ei ole vaja viia läbi edasisi loomade ohutust käsitlevaid uuringuid kogu toidu/sööda puhul (nt 90päevane mürgisuse uuring rottidel).

(5)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekavad, mis koosnesid üldistest järelevalvekavadest, on kooskõlas toodete sihtotstarbega.

(6)

Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleks toodetele luba anda.

(7)

Igale GMO-le tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks. (4)

(8)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole A2704-12 sojauba sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ega sööda puhul vaja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohaselt välja antud loa piires, peab loataotluses käsitletavate, GMOd sisaldava või sellest koosneva sööda ja muude GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete (v.a toit ja sööt) märgistusel olema selgelt tähistatud, et kõnelauseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(9)

Samuti ei õigustata toiduohutusameti arvamuses määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punktis e ja artikli 18 lõike 5 punktis e nimetatud turuleviimise, kasutamise ja käitlemise eritingimuste ega kitsenduste rakendamist, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet ega eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide/keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(10)

Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleb kanda ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse, nagu on sätestatud määrusega (EÜ) nr 1829/2003.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ) (5) artikli 4 lõikes 6 on sätestatud GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistamise nõuded.

(12)

Käesolevast otsusest tuleb bioohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (6) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 15 lõike 2 punktile c.

(13)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud; seepärast esitas komisjon 28. aprillil 2008 vastavalt nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (7) artiklile 5 ettepaneku nõukogule ning nõukogu pidi tegema otsuse kolme kuu jooksul.

(14)

Nõukogu ei ole nõutud ajavahemiku jooksul otsust siiski teinud; otsuse peab nüüd võtma vastu komisjon,

a)

ACS-GMØØ5-3 sojauba sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toit ja toidu koostisained;

b)

ACS-GMØØ5-3 sojauba sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

c)

muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad ACS-GMØØ5-3 sojauba või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud sojauba, kuid ei viljeleta.

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/54

(1)

ELi operatsiooni ülema ja Euroopa Liidu Sõjalise Komitee soovituste põhjal, mis käsitlevad Horvaatia Vabariigi panust, tuleks Horvaatia Vabariigi panus heaks kiita.

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 6 ei osale Taani Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises,

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/56

(1)

Nõukogu võttis ühise seisukohaga 2004/293/ÜVJP vastu meetmed, et takistada liikmesriikide territooriumile sisenemist ja selle läbimist isikutel, kes oma tegevusega aitavad vabaduses viibivatel isikutel jätkuvalt kõrvale hoida õigusemõistmisest kuritegude eest, milles endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) on neile esitanud süüdistuse, või kes tegutsevad muul viisil, mis võib takistada EJRK volituste tõhusat rakendamist.

(2)

Kuna Radovan KARADZIC viidi 30. juulil 2008 üle EJRK arestiüksusesse, tuleks nimekirjast välja jätta teatavad ühise seisukoha 2004/293/ÜVJP lisas osutatud ja KARADZICIGA seotud isikud.

(3)

Seetõttu tuleks ühise seisukoha 2004/293/ÜVJP lisas esitatud nimekirja vastavalt muuta,

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/63

(1)

Ühise seisukohaga 2004/694/ÜVJP võttis nõukogu vastu meetmed, et külmutada kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kes on loetletud kõnealuse ühise seisukoha lisas ning kellele EJRK on esitanud süüdistuse.

(2)

Kuna Radovan KARADZIC viidi 30. juulil 2008 üle EJRK arestiüksusesse, tuleks tema nimi eespool nimetatud nimekirjast välja jätta.

(3)

Seetõttu tuleks ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP lisas esitatud nimekirja vastavalt muuta,

16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/s3