I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

4.9.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 237/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 867/2008,

3. september 2008,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide, nende tööprogrammide ja kõnealuste programmide rahastamisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 103 lõike 2 kolmandat lõiku koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 201 lõike 1 punktile c tunnistatakse alates 1. juulist 2008 kehtetuks nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 865/2004, mis käsitleb oliiviõli- ja lauaoliivide turu ühist korraldust ja millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 827/68. (2) Pidades silmas komisjoni määruses (EÜ) nr 2080/2005 (3) (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 865/2004 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) esitatud mitmeid viiteid määruse (EÜ) 865/2004 erisätetele, ning selguse ja otstarbekuse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 2080/2005 tunnistada kehtetuks ning asendada see uue määrusega, milles määratletakse uus õiguslik alus ja esitatakse viited õigetele põhisätetele. Kõnealune uus määrus peaks sisaldama ka teatavaid muudatusi, mida peetakse vajalikuks lähtudes kogemustest, mida on saadud tööprogrammide rakendamisel kahe aasta jooksul.

(2)

Tunnustatud ettevõtjate organisatsioonide tõhususe tagamiseks tuleks tunnustada eri kategooriatesse kuuluvaid ettevõtjaid, kellel on oluline mõju oliiviõli- või lauaoliivisektorile, ning samas tuleb tagada, et kõnealused organisatsioonid suudavad kinni pidada teatud miinimumtingimustest, mis on piisavad märkimisväärsete majandustulemuste saavutamiseks.

(3)

Selleks et võimaldada liikmesriikidel teostada tunnustatud ettevõtjate organisatsioonide süsteemi haldusjuhtimist oliivisektoris, tuleb kehtestada kõnealuste organisatsioonide tunnustamise kord ja tähtajad, tööprogrammide valiku kriteeriumid ning ühendusepoolse rahastamise kord ja rahaliste vahendite eraldamine.

(4)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (4) (millega on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) artikli 110i lõikega 4 nähakse ette, et liikmesriigid võivad kinni pidada kuni 10 % kõnealuse määruse artiklis 41 osutatud riikliku ülemmäära oliiviõlikomponendist, et tagada ühenduse rahastamine tunnustatud ettevõtjate organisatsioonide koostatud tööprogrammidele ühes või mitmes määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 lõikes 1 osutatud tegevusvaldkonnas.

(5)

Vastavalt ühtsetele otsetoetuskavade rahastamise reeglitele ning selleks, et võimaldada liikmesriikidel kõnealuseid summasid kasutada, ei tohiks tööprogrammide rakendamiseks ette nähtud iga-aastased kulutused ületada iga-aastasi summasid, mille liikmesriigid on kinni pidanud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõikele 4.

(6)

Tunnustatud ettevõtjate organisatsioonide tegevuse üldise järjepidevuse tagamiseks tuleks täpsustada ühenduse rahastamise tingimustele vastavad ning mittevastavad meetmetüübid. Samuti tuleks täpsustada tööprogrammide esitamise kord ja nende programmide valiku kriteeriumid. Pidades silmas kaasaegse tehnoloogia suuremat tõhusust, oleks kohane lugeda tingimustele vastavaks ka ladustamise või töötlemise tõhustamine, mis võib samuti kaasa tuua võimsuse kaudse suurenemise. Asjaomastel liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik sätestada täiendavad nõuetele vastavuse tingimused, et meetmed oleksid paremini kooskõlas oliivisektori olukorraga riigis.

(7)

Võttes arvesse saadud kogemusi, tuleks kindlaks määrata ühendusepoolse rahastamise künnised vähemalt valdkondades, mis hõlmavad oliivikasvatuse keskkonnamõju parandamist ning oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgimist, sertifitseerimist ja kaitsmist lõpptarbijale müüdavate oliiviõlide kvaliteedikontrolli abil riiklike asutuste järelevalve all, et kindlustada vähemalt teatava arvu meetmete rakendamine tundlikes ja samas prioriteetsetes valdkondades. Selleks et võtta arvesse saadud kogemusi, tuleks oliivikasvatuse keskkonnamõju parandamise vallas toimunud arengu kajastamiseks kohandada kõnealuse valdkonna suhtes kehtivat rahastamise künnist. Võttes arvesse asjaomaseid tööprogramme ja püüdes soodustada nende rakendamist on asjakohane sätestada üldkulude suurem protsentuaalne osa.

(8)

Selleks et tagada tööprogrammide rakendamine määratud tähtaegade jooksul ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 lõikele 1, ning tunnustatud ettevõtjate organisatsioonide süsteemi tõhusa haldusjuhtimise tagamiseks, tuleks kindlaks määrata tööprogrammide heakskiitmise taotluste esitamise ning tööprogrammide valiku ja heakskiitmise kord. Tööprogrammide valimisel peaksid liikmesriigid kaaluma ka selliste programmide hindamist, mida ettevõtjate organisatsioonid on läbi viinud käesoleva määruse, komisjoni 23. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2002 (mis sisaldab nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/98 rakendussätteid seoses oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide tööprogrammidega 2002/2003., 2003/2004. ja 2004/2005. turustusaastateks) (5) ning määruse (EÜ) nr 2080/2005 raames.

(9)	Selleks et tagada heakskiidetud tööprogrammide hea ja täielik läbiviimine, on oluline suurendada taotluse heakskiitmisega seotud pangatagatise summat ning lubada selle vabastamist alles pärast kogu tööprogrammi edukat lõpuleviimist.

(10)

Selleks et võimaldada liikmesriigiti saadaolevat toetust nõuetekohaselt kasutada, tuleks sätestada järgnevaks aastaks heakskiidetud tööprogrammide muutmise iga-aastane kord, et võtta arvesse nõuetekohaselt põhjendatud muudatusi võrreldes esialgsete tingimustega. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalus kindlaks määrata vajalikud tingimused tööprogrammide muutmiseks ning eraldatud summade ümberjaotamiseks, ilma et ületataks iga-aastasi kogusummasid, mille tootjaliikmesriigid peavad kinni vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõikele 4. Tööprogrammide muutmiseks ettevõtjate organisatsioonide taotlusel ja paindlikkuse võimaldamiseks kõnealuste tööprogrammide kohaldamisel, oleks kohane lühendada pädevatele asutustele etteteatamise tähtaega.

(11)

Selleks et tööd oleks võimalik alustada õigel ajal, peaks ettevõtjate organisatsioonidel olema võimalik saada ettemaksena kuni 90 % heakskiidetud tööprogrammi aastastest abikõlblikest kulutustest, kui esitatakse tagatis tingimustel, mis on sätestatud komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruses (EMÜ) nr 2220/85, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (6) Tööprogrammide läbiviimise soodustamiseks ja kiirendamiseks oleks asjakohane ette näha ettemaksete summa tasakaalustatum jaotamine.

(12)	Selleks et suurendada oliiviõli- ja lauaoliivisektori turu järelevalve ja haldamise valdkonnas läbiviidud tööprogrammide üldmõju, tuleks sätestada ettevõtjate organisatsioonide ning liikmesriikide kohustus avaldada nende veebisaitidel kõnealuses valdkonnas võetud meetmete tulemused.

(13)

Oliivisektori ettevõtjate organisatsioone käsitlevate eeskirjade nõuetekohaseks haldamiseks peaksid asjaomased liikmesriigid koostama kontrollikava ja nägema ette eeskirjade eiramise korral kohaldatavate karistuste süsteemi. Samuti tuleks sätestada, et ettevõtjate organisatsioonid peavad oma töö tulemustest teavitama asjaomase liikmesriigi asutusi ja edastama need tulemused komisjonile. Pidades silmas ettevõtjate organisatsioonidele rahastamistaotluste esitamiseks ja liikmesriikidele vajalike kontrollide läbiviimiseks ettenähtud tähtaegu, tuleks kindlaks määrata liikmesriikide teabe edastamise uus tähtaeg.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 103 ja 125 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses ettevõtjate organisatsioonide tunnustamise, ühendusepoolse rahastamise tingimustele vastavate meetmete, tööprogrammide heakskiitmise ja heakskiidetud tööprogrammide rakendamisega.

Artikkel 2

Oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide tunnustamise tingimused

1. Liikmesriik tunnustab ettevõtjate organisatsioone, kes vastavad ühendusepoolse rahastamise tingimustele, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103.

2. Liikmesriigid kehtestavad tunnustamise tingimused, mis sisaldavad vähemalt järgmisi tingimusi:

a)	ettevõtjate organisatsioonid koosnevad eranditult oliivikasvatajatest, kes ei kuulu ühtegi teise tunnustatud ettevõtjate organisatsiooni;

b)	ettevõtjate organisatsioonide ühendused koosnevad eranditult tunnustatud ettevõtjate organisatsioonidest, kes ei kuulu ühtegi teise tunnustatud ettevõtjate organisatsioonide ühendusse;

c)	muud ettevõtjate organisatsioonid koosnevad eranditult oliivisektori ettevõtjatest, kes ei kuulu ühtegi teise tunnustatud ettevõtjate organisatsiooni;

d)	tootmisharudevahelised organisatsioonid kajastavad oliiviõli ja/või lauaoliivide tootmise, töötlemise ja kaubandusega seotud kogu majandustegevust laialt ja tasakaalustatult;

e)	ettevõtjate organisatsioon on suuteline esitama tööprogrammi vähemalt ühe artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktides a–e osutatud tegevusvaldkonna jaoks;

f)	ettevõtjate organisatsioon peab lubama läbi viia artikliga 14 ette nähtud kontrollimisi.

3. Ettevõtjate organisatsioonide esitatud tunnustamistaotluste hindamisel võtavad liikmesriigid arvesse eelkõige järgmisi aspekte:

a)	oliivisektori eripära igas liikmesriigi määratletud piirkonnas (edaspidi „piirkond”);

b)	tarbijate huvid ja turu tasakaal;

c)	oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamine;

d)	esitatud tööprogrammide tõhususe hindamine.

Artikkel 3

Oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide tunnustamise kord

1. Tunnustuse saamiseks peab oliivisektori ettevõtjate organisatsioon esitama liikmesriigi kindlaksmääratavaks kuupäevaks, kuid hiljemalt iga aasta 15. veebruariks taotluse, millega tõendatakse, et asjaomane organisatsioon vastab artikli 2 lõike 2 tingimustele.

Tunnustamistaotlus koostatakse kooskõlas liikmesriigi pädeva asutuse antud näidisega, et oleks võimalik kontrollida artikli 2 lõike 2 tingimustest kinnipidamist. Taotlus sisaldab eelkõige elemente, mille abil on võimalik kindlaks teha oliivisektori ettevõtjate organisatsiooni kõik liikmed.

2. Hiljemalt iga heakskiidetud tööprogrammide rakendamise aasta 1. aprillil saab oliivisektori ettevõtjate organisatsioon liikmesriigilt tunnustuse ja vastava numbri.

3. Tunnustust ei anta, see peatatakse või võetakse ära kohe, kui oliivisektori ettevõtjate organisatsioon ei vasta artikli 2 lõikes 2 osutatud tingimustele.

4. Sellest hoolimata säilivad ettevõtjate organisatsioonil õigused, mis tulenevad tunnustusest kuni selle äravõtmiseni, tingimusel et organisatsioon on tegutsenud heas usus artikli 2 lõikes 2 osutatud tingimuste järgimisel.

Kui tunnustus võetakse ära seetõttu, et ettevõtjate organisatsioon ei ole tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel täitnud artikli 2 lõike 2 kohaseid tunnustamise tingimusi, jõustub tunnustuse äravõtmise otsus alates kuupäevast, mil tunnustamise tingimusi enam ei täideta.

5. Tunnustust ei anta, see peatatakse või võetakse ära kohe, kui ettevõtjate organisatsiooni:

a)	on karistatud tootmistoetuste süsteemi (mis on sätestatud nõukogu määruses nr 136/66/EMÜ) (7) eeskirjade rikkumise eest 2002/03. kuni 2004/05. turustusaastal;

b)	on karistatud ettevõtjate organisatsioonide tegevuse rahastamise süsteemi (mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1638/98) (8) eeskirjade rikkumise eest 2002/03. kuni 2004/05. turustusaastal.

6. Oliivisektori ettevõtjate organisatsioone, kes on saanud liikmesriigilt tunnustuse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1334/2002 ja/või saanud toetust ettevõtjate organisatsioonide tööprogrammide rahastamiseks 2002/03. kuni 2004/05. turustusaastal, võib käsitada tunnustatuks vastavalt käesolevale määrusele, kui nad vastavad artikli 2 lõikes 2 osutatud tingimustele.

Artikkel 4

Ühendusepoolne rahastamine

1. Ettevõtjate organisatsioonide tööprogrammide iga-aastane ühendusepoolne rahastamine on tagatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõike 4 kohaselt kinnipeetud summa ulatuses.

Liikmesriigid tagavad, et iga-aastased kulutused heakskiidetud tööprogrammide rakendamisele ei ületa esimeses lõigus osutatud summat.

2. Liikmesriigid tagavad, et ühenduse rahalisi vahendeid eraldatakse proportsionaalselt artikli 8 lõikes 1 osutatud perioodi jooksul.

Artikkel 5

Ühendusepoolse rahastamise tingimustele vastavad meetmed

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 lõikele 1 on ühendusepoolse rahastamise tingimustele vastavad meetmed (edaspidi „abikõlblikud meetmed”) järgmised:

oliiviõli- ja lauaoliivisektori turu järelevalve ja haldamise valdkonnas:

i)	andmete kogumine kõnealuse sektori ja selle turu kohta kooskõlas liikmesriigi pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud meetodi, geograafilise representatiivsuse ja täpsusega;

ii)	uuringute väljatöötamine eelkõige teemadel, mis on seotud asjaomase oliivisektori ettevõtjate organisatsiooni teiste tööprogrammis ettenähtud meetmetega;

oliivikasvatuse keskkonnamõju parandamise valdkonnas:

ühismeetmed selliste kõrge keskkonnaväärtusega oliivisalude säilitamiseks, mille puhul on suur tootmisest loobumise oht, mille kohaldamisel järgitakse riigi pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud objektiivseid tingimusi, mis hõlmavad eelkõige toetuse tingimustele vastavaid piirkondi ning kõnealuste meetmete tõhususe tagamiseks vajalikku pindala ja oliiviõlitootjate miinimumarvu;

ii)	kohalike oludega kohandatud keskkonnaalastel kriteeriumidel põhineva hea põllumajandustava väljatöötamine oliivikasvatuses, samuti selle levitamine oliivikasvatajate seas ja selle praktilise rakendamise järelevalve;

iii)	kavad, millega demonstreeritakse oliivikärbse tõrjeks keemiatoodete asemel kasutatavat alternatiivset tehnoloogiat;

iv)	oliivikasvatuse tehnoloogia demonstreerimise kavad, mille eesmärk on keskkonnakaitse ning maastiku hooldus, sealhulgas mahepõllundus, vähese sisendiga ja integreeritud põllumajandus jne;

v)	keskkonnaandmete lisamine määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 20 lõikes 2 osutatud oliiviviljeluse geograafilisele informatsiooni süsteemile;

oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamise valdkonnas:

i)	oliivide kasvatustingimuste parandamine, eelkõige võitlus oliivikärbsega, samuti oliivide töötlemisele eelneva koristamise, tarnimise ja ladustamise tingimuste parandamine kooskõlas riigi pädeva asutuse kehtestatud tehniliste nõuetega;

ii)	sordiparandus üksikettevõtete oliivisaludes, tingimusel et ettevõtted annavad oma panuse tööprogrammide eesmärkide saavutamiseks;

iii)	oliiviõli ja lauaoliivide tootmisjääkide ladustamis- ja kasutamistingimuste parandamine;

iv)	oliiviõli töötlevale tööstusele tehnilise abi andmine tootekvaliteedi parandamiseks;

v)	neitsioliiviõli analüüsi laborite loomine ja arendamine;

vi)	degustaatorite koolitus neitsioliiviõli organoleptiliseks kontrolliks;

oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavuse, sertifitseerimise ja kaitse valdkonnas, lõpptarbijale müüdava oliiviõli kvaliteedi kontrollimise abil riigi ametiasutuste järelevalve all:

i)	toodete jälgitavust alates oliivitootjast kuni pakkimise ja märgistamiseni võimaldavate süsteemide loomine ja haldamine kooskõlas riigi pädeva asutuse kehtestatud nõuetega;

ii)	selliste riskianalüüsil ja kriitiliste punktide kontrollil põhinevate kvaliteedi sertifitseerimise süsteemide loomine ja haldamine, mis on kooskõlas riigi pädeva asutuse vastuvõetud tehniliste kriteeriumidega;

iii)	turule toodud oliiviõli ja lauaoliivide originaalile vastavuse normidest ning kvaliteedi- ja turustusnormidest kinnipidamise järelevalve süsteemide loomine ja haldamine kooskõlas riigi pädeva asutuse kehtestatud tehniliste nõuetega;

ettevõtjate organisatsioonide tööd käsitleva teabe levitamise valdkonnas eesmärgiga parandada oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteeti:

i)	oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide poolt punktides a–d osutatud valdkondades tehtud tööd käsitleva teabe levitamine;

ii)	oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide poolt punktides a–d osutatud valdkondades võetud meetmeteid käsitleva veebilehe loomine ja haldamine.

Esimese lõigu punkti c alapunktis ii sätestatud meetme puhul tagavad liikmesriigid, et kehtestatakse asjakohased sätted investeeringu või selle jääkväärtuse tagasinõudmiseks, kui asjaomane liige lahkub oliivisektori ettevõtjate organisatsioonist.

2. Liikmesriik võib võtta vastu lisatingimusi, millega täpsustatakse abikõlblikke meetmeid, tingimusel et selle tulemusel ei muutu võimatuks kõnealuste meetmete kavandamine või rakendamine.

Artikkel 6

Ühenduse rahalise abi jaotamine

Iga liikmesriigi puhul suunatakse vähemalt 25 % määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 kohaselt saadaolevast ühenduse toetuse summast artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud tegevusvaldkonda ning vähemalt 12 % ühenduse toetuse summast suunatakse artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud tegevusvaldkonda.

Kui lõikes 1 osutatud vähimat protsendimäära ei ole eespool nimetatud tegevusvaldkondades võimalik täielikult kasutada, ei või kasutamata jäänud summat suunata teistesse tegevusvaldkondadesse, vaid see tuleb ühenduse eelarvesse tagasi maksta.

Artikkel 7

Ühendusepoolse rahastamise tingimustele mittevastavad meetmed ja kulud

1. Järgmised meetmed ei vasta ühendusepoolse rahastamise tingimustele vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103:

a)	meetmed, mille puhul saadakse ühenduselt muud kui määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 103 ette nähtud rahalist abi;

b)	tegevused, mille eesmärk on tootmis-, ladustamis- või töötlemismahu otsene suurendamine;

c)	meetmed, mis on seotud oliiviõli ja/või lauaoliivide ostu või ladustamisega või mis mõjutavad nende hindu;

d)	meetmed, mis on seotud oliiviõli või lauaoliivide müügi edendamisega;

e)	teadusuuringutega seotud meetmed;

f)	meetmed, mis võivad kahjustada konkurentsi oliivisektori ettevõtjate organisatsiooni muudes tegevusvaldkondades.

2. Selleks et tagada lõike 1 punkti a järgimine, kohustuvad ettevõtjate organisatsioonid meetmete puhul, mida tegelikult rahastatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 raames, kirjalikult loobuma enda ja oma liikmete nimel rahalisest abist ühenduse või siseriiklike muude toetuskavade raames.

3. Artiklis 5 osutatud meetmete rakendamisel ei ole ühendusepoolseks rahastamiseks abikõlblikud kulud, mis on seotud:

a)	selliste laenude tagasimaksmisega (sh aastamaksetena), mis on võetud enne tööprogrammi täielikult või osaliselt algust rakendatud meetme rahastamiseks;

b)	maksetega koosolekutel ja koolitusprogrammides osalevatele ettevõtjatele saamata jäänud tulu hüvitamiseks;

c)	haldus- ja personalikuludega, mida on kandnud liikmesriigid ja EAGFi toetuse saajad;

d)	hoonestamata maa ostmisega;

e)	kasutatud seadmete ostmisega;

f)	liisingulepingutega seotud kulutustega, sealhulgas maksud, intressid ja kindlustuskulud;

g)	rentimisega, kui seda eelistatakse ostmisele, ja renditud varade tegevuskulude katmisega.

4. Liikmesriik võib võtta vastu lisatingimusi, millega täpsustatakse lõigetes 1 ja 3 osutatud, tingimustele mittevastavaid meetmeid ja kulusid.

Artikkel 8

Tööprogrammid ja heakskiitmise taotlemine

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 lõike 1 kohaselt ühendusepoolse rahastamise tingimustele vastavad tööprogrammid tuleb rakendada kuni kolme aasta jooksul. Esimene periood algab 1. aprillil 2006. Järgmised perioodid algavad 1. aprillil iga kolme aasta tagant.

2. Käesoleva määruse kohaselt tunnustatud ettevõtjate organisatsioon võib liikmesriigi kindlaksmääratavaks tähtpäevaks, kuid hiljemalt iga aasta 15. veebruariks esitada heakskiidutaotluse ainult ühe tööprogrammi kohta.

Heakskiidutaotlus sisaldab järgmisi elemente:

a)	asjaomase ettevõtjate organisatsiooni andmed;

b)	teave artikli 9 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide kohta;

c)	iga kavandatud meetme kirjeldus, põhjendus ja rakendamise ajakava;

d)	kavandatavad kulutused artiklis 5 osutatud meetmete ja tegevusvaldkondade kaupa koos üksikasjadega 12kuuliste ajavahemike kohta alates tööprogrammi heakskiitmise kuupäevast, kusjuures eristatakse üldkulusid, mis ei tohi ületada 7 % kõigist kulutustest, ning muid põhilisi kulutüüpe;

e)	Artiklis 5 osutatud tegevusvaldkondade kaupa esitatud rahastamise kava koos üksikasjadega kuni 12kuuliste ajavahemike kohta alates tööprogrammi heakskiitmise kuupäevast, kusjuures täpsustatakse taotletav ühendusepoolne rahastamine ning vajadusel ettevõtjate ja riigi rahaline panus;

f)	kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tõhususnäitajad, mis võimaldavad programmi hinnata rakendamise ajal ning järelhinnata pärast selle rakendamist liikmesriigi kehtestatud üldpõhimõtete alusel;

g)	tõend selle kohta, et kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 2220/85 on esitatud tagatis, mis moodustab vähemalt 10 % taotletavast ühendusepoolsest rahastamisest;

h)	ettemaksetaotlus vastavalt artiklile 11;

i)	artikli 7 lõikes 2 sätestatud deklaratsioon;

j)	valdkondadevaheliste organisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide ühenduste puhul tööprogrammide allhanketööde tegeliku läbiviimise eest vastutavate ettevõtjate organisatsioonide andmed;

tootjate ühendusse või valdkondadevahelisse organisatsiooni kuuluva ettevõtjate organisatsiooni puhul tõend selle kohta, et ühenduse või valdkondadevahelise organisatsiooni tööprogrammides kavandatud meetmete rakendamiseks ei ole esitatud muid ühenduspoolse rahastamise taotlusi vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 9

Tööprogrammide valik ja heakskiitmine

1. Liikmesriik valib tööprogrammid järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	programmi üldine kvaliteet ning kokkusobivus asjaomase piirkonna oliivikasvatuse eesmärkide ja prioriteetidega, mis on kehtestatud liikmesriigi poolt;

b)	ettevõtjate organisatsiooni usaldusväärsus ja piisavad rahalised vahendid kavandatud meetmete rakendamiseks;

c)	tööprogrammiga hõlmatud piirkonna ulatus;

d)	asjaomase piirkonna majandusolude mitmekesisus, mida tööprogrammis arvesse võetakse;

e)	eri tegevusvaldkondade olemasolu ja ettevõtjate rahalise panuse osatähtsus;

f)	liikmesriigi kehtestatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tõhususnäitajad, mis võimaldavad programmi hinnata rakendamise ajal ning järelhinnata pärast selle rakendamist;

g)	hinnang programmidele, mida ettevõtjate organisatsioonid võivad olla varem läbi viinud käesoleva määruse või määruste (EÜ) nr 1334/2002 või (EÜ) nr 2080/2005 raames.

Liikmesriik võtab arvesse taotluste jaotumist eri tüüpi ettevõtjate organisatsioonide vahel igas piirkonnas.

2. Liikmeriik lükkab tagasi tööprogrammid, mis ei ole täielikud, sisaldavad ebatäpset teavet või hõlmavad artiklis 7 sätestatud tingimustele mittevastavaid meetmeid.

3. Hiljemalt iga aasta 15. märtsil teavitab liikmesriik ettevõtjate organisatsioone heakskiidetud tööprogrammidest ja vajadusel tööprogrammidest, millele antakse riigi vastavat toetust.

Tööprogrammi lõpliku heakskiidu tingimuseks võib seada liikmesriigi poolt vajalikuks peetavate muudatuste sisseviimise. Sel juhul edastab asjaomane ettevõtjate organisatsioon oma nõusoleku 15 päeva jooksul pärast muudatustest teavitamist.

4. Kui kavandatud tööprogrammi vastu ei võeta, vabastab liikmesriik viivitamata artikli 8 lõike 2 punktis g osutatud tagatise.

5. Liikmesriigid tagavad, et ühendusepoolse toetussumma jaotamisel ettevõtjate organisatsioonide iga kategooria siseselt võetakse arvesse ettevõtjate organisatsioonide liikmete toodetud või turustatud oliiviõli väärtust.

Artikkel 10

Tööprogrammide muutmine

1. Ettevõtjate organisatsioon võib liikmesriigi kindlaksmääratud korra kohaselt taotleda juba heakskiidetud tööprogrammi sisu ja eelarve muutmist, juhul kui need muudatused ei põhjusta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõike 4 kohaselt kinnipeetud summa ületamist.

2. Tööprogrammis tehtavate muudatuste taotlusega tuleb esitada täiendavad dokumendid, milles täpsustatakse soovitud muudatuste põhjust, laadi ja mõju. Ettevõtjate organisatsioon esitab taotluse pädevale asutusele vähemalt kolm kuud enne asjaomase meetme rakendamise algust.

3. Kui ettevõtjate organisatsioonid, kellel olid varem eraldi tööprogrammid, on ühinenud, rakendavad nad programme paralleelselt ja eraldi kuni ühinemisele järgneva aasta 1. jaanuarini. Asjaomased organisatsioonid ühendavad oma tööprogrammid, esitades oma tööprogrammide muutmise taotluse kooskõlas lõigetega 1 ja 2.

Erandina esimesest lõigust on liikmesriikidel õigus anda ettevõtjate organisatsioonidele, kes on esitanud nõuetekohaselt põhjendatud taotluse, loa rakendada oma tööprogramme paralleelselt ilma neid ühendamata.

4. Hiljemalt kaks kuud pärast lõikes 2 osutatud muutmistaotluse kättesaamist edastab liikmesriigi pädev asutus pärast esitatud dokumentide läbivaatamist oma otsuse asjaomasele ettevõtjate organisatsioonile. Muutmistaotlus, mille suhtes ei ole kõnealuse tähtaja jooksul otsust langetatud, loetakse rahuldatuks.

5. Kui ettevõtjate organisatsioonile eraldatud ühendusepoolne toetus on heakskiidetud programmis sisalduvast summast väiksem, võivad toetusesaajad oma programmi kohandada, et see vastaks saadud toetuse suurusele.

Artikkel 11

Ettemaksed

1. Ettevõtjate organisatsioon, kes on esitanud taotluse vastavalt artikli 8 lõike 2 punktile h, saab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tingimuste kohaselt maksimaalse ettemaksena 90 % heakskiidetud tööprogrammiga hõlmatud igaks aastaks ettenähtud abikõlblikest kulutustest.

2. Enne selle kuu lõppu, mis järgneb kuule, mil alustatakse heakskiidetud tööprogrammi rakendamist igal aastal, maksab liikmesriik asjaomasele ettevõtjate organisatsioonile esimese osamaksena poole lõikes 1 osutatud summast.

Teine osamakse, mis võrdub ülejäänud poolega lõikes 1 osutatud summast, tehakse pärast lõikes 3 osutatud kontrollimist.

3. Enne ettemakse iga osamakse tegemist kontrollib liikmesriik, kas varasemad osamaksed on nõuetekohaselt kulutatud.

Liikmesriik viib kõnealuse kontrolli läbi artiklis 13 osutatud aruande või artiklis 14 osutatud kohapealse kontrolli alusel.

4. Lõikes 2 osutatud maksete tegemise tingimus on, et asjaomane ettevõtjate organisatsioon esitab kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 2220/85 tagatise summa ulatuses, mis võrdub 110 %-ga taotletud ettemakse summast. Esmanõue kõnealuse määruse artikli 20 lõikes 2 määratletud tähenduses on heakskiidetud tööprogrammis loetletud meetmete rakendamine.

5. Liikmesriigi poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, kuid hiljemalt iga tööprogrammide rakendamise aasta lõpuks võivad asjaomased ettevõtjate organisatsioonid esitada taotluse lõikes 4 osutatud tagatise vabastamiseks summas, mis võrdub kuni poolega tegelikest kulutustest. Liikmesriik sätestab kõnealusele taotlusele lisatavad täiendavad dokumendid, kontrollib neid ning vabastab seejärel asjaomastele kulutustele vastavad tagatised hiljemalt taotluse esitamise kuule järgneva teise kuu jooksul.

Artikkel 12

Ühendusepoolse rahastamise taotlus

1. Ühendusepoolse rahalise abi saamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103 esitab ettevõtjate organisatsioon liikmesriigi poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, kuid hiljemalt kolm kuud pärast oma tööprogrammi rakendamise iga aasta lõppu makseasutusele rahastamistaotluse.

Liikmesriik võib maksta ettevõtjate organisatsioonile tööprogrammi rakendamise igale aastale vastava ühenduse toetuse jääksumma pärast seda, kui ta on artiklis 13 osutatud aruande põhjal või artiklis 14 osutatud kohapealse kontrolli käigus veendunud, et artikli 11 lõikes 2 osutatud ettemakse kaks osamakset on tegelikult kulutatud.

Ühendusepoolse rahastamise taotlusi, mis esitatakse pärast esimeses lõigus osutatud kuupäeva, vastu ei võeta ning programmile ühendusepoolse rahastamise raames eraldatud võimalikud summad makstakse tagasi artiklis 17 ettenähtud korras.

2. Ühendusepoolse rahastamise taotlus koostatakse vastavalt näidisele, mille väljastab liikmesriigi pädev asutus. Selleks et taotlus vastu võetaks, peavad sellega kaasas olema:

täiendavad dokumendid, mis kinnitavad:

i)	tööprogrammi rakendusperioodil tehtud kulutusi (arved ja nende maksmist tõendavad pangadokumendid);

ii)	vajadusel ettevõtjate ja asjaomase liikmesriigi võimalikku rahalist panust;

aruanne, mis koosneb järgmistest elementidest:

i)	programmi rakendatud etappide täpne kirjeldus, mis on liigendatud artiklis 5 osutatud tegevusvaldkondade kaupa;

ii)	vajadusel liikmesriigi poolt heakskiidetud tööprogrammide etappide ja kõnealuste tööprogrammide tegelikult rakendatud etappide vaheliste pauside põhjendus ja rahaline mõju;

iii)	rakendatud tööprogrammi hindamine artikli 8 lõike 2 punktis f sätestatud indikaatorite alusel.

3. Rahastamistaotlused, mille puhul ei järgita lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tingimusi, lükatakse tagasi. Asjaomane ettevõtjate organisatsioon võib liikmesriigi kindlaksmääratavaks tähtpäevaks esitada uue rahastamistaotluse.

4. Taotlused, mis hõlmavad enam kui kaks kuud pärast tööprogrammi rakendamisperioodi lõppu tehtud kulutusi, lükatakse tagasi.

5. Hiljemalt kolm kuud pärast rahastamistaotluse ja lõikes 2 osutatud täiendavate dokumentide esitamise kuupäeva ning pärast kõnealuste dokumentide läbivaatamist ja artiklis 14 osutatud kontrolli maksab liikmesriik välja nõuetekohase ühendusepoolse toetuse ning vabastab vajadusel artikli 11 lõikes 4 osutatud tagatise.

Artikli 8 lõike 2 punktis g osutatud tagatis vabastatakse kogu tööprogrammi lõpuleviimise, täiendavate dokumentide läbivaatamise ja artiklis 14 osutatud kontrolli läbiviimise järel.

Artikkel 13

Ettevõtjate organisatsioonide aruanne

1. Alates 2007. aastast peavad ettevõtjate organisatsioonid iga aasta 1. maiks esitama aastaaruande tööprogrammi rakendamise kohta eelnenud kalendriaasta vältel. Kõnealused aruanded käsitlevad järgmist:

a)	tööprogrammi rakendatud või rakendatavad etapid;

b)	peamised muudatused tööprogrammis;

c)	juba saavutatud tulemuste hindamine artikli 8 lõike 2 punktis f esitatud näitajate alusel.

Tööprogrammi rakendamise viimasel aastal asendatakse esimeses lõigus osutatud aruanded lõpparuandega.

2. Tööprogrammide puhul, mis kestavad vähem kui üks aasta, tuleb lõpparuanne esitada hiljemalt kaks kuud pärast programmi rakendamise lõppu.

3. Lõpparuandes hinnatakse tööprogrammi ning see sisaldab vähemalt järgmist:

a)	vähemalt artikli 9 lõike 1 punktis f sätestatud näitajatel ning muudel asjakohastel kriteeriumidel põhinev selgitus selle kohta, mil määral programmi eesmärgid on saavutatud;

b)	selgitus tööprogrammis tehtud muudatuste kohta;

c)	vajadusel viide elementidele, mida järgmise tööprogrammi koostamisel arvesse võtta.

4. Artikli 5 lõike 1 punkti a kohaste meetmete elluviimisel kogutud andmed ja väljatöötatud uuringud avaldatakse pärast asjakohase meetme lõpuleviimist asjaomase ettevõtjate organisatsiooni veebisaidil.

Artikkel 14

Kohapealne kontroll

1. Liikmesriigid kontrollivad, et ühendusepoolse rahastamise tingimustest peetakse kinni, seda eriti järgmistes aspektides:

a)	heakskiitmise tingimustest kinnipidamine;

b)	heakskiidetud tööprogrammide rakendamine, seda eriti investeerimismeetmete osas;

c)	tegelikud kulutused võrreldes taotletud toetusega ning oliivisektori asjaomaste ettevõtjate rahaline panus.

2. Pädev asutus kehtestab kohapealse kontrollimise kava, mis hõlmab ettevõtjate organisatsioonide valimit kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 lõikega 3. Valimi valiku teeb pädev asutus riskianalüüsi abil, nii et:

a)	kõiki tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide ühendusi kontrollitaks kohapeal vähemalt üks kord pärast ettemakse tegemist ning enne viimase ühendusepoolse makse tegemist;

kõiki muid ettevõtjate organisatsioone ja valdkondadevahelisi organisatsioone kontrollitaks heakskiidetud tööprogrammi rakendusperioodi igal aastal, välja arvatud juhul, kui neile on asjaomase aasta jooksul tehtud ettemakse, sellisel juhul peab kontrollimine toimuma pärast kõnealuse ettemakse tegemise kuupäeva.

Kui kontrolli käigus tuleb ilmsiks eeskirjade eiramine, teeb pädev asutus kõnealuse aasta jooksul täiendavaid kontrolle ning suurendab järgneval aastal kontrollitavate ettevõtjate organisatsioonide arvu.

3. Kohapealsed kontrollid peavad olema ootamatud. Siiski võib kontrolli praktilise läbiviimise lihtsustamiseks hoiatada kontrollitavaid ettevõtjate organisatsioone kuni 48 tundi ette.

4. Pädev asutus määrab kontrollitavad ettevõtjate organisatsioonid kindlaks riskianalüüsi alusel, mis põhineb järgmistel kriteeriumidel:

a)	heakskiidetud tööprogrammi rahastamise summa;

b)	tööprogrammi raames rahastatavate meetmete laad;

c)	tööprogrammi rakendamise staadium;

d)	eelnenud kohapealsete kontrollide või heakskiitmise menetluse ajal läbiviidud kontrollide käigus saadud tulemused;

e)	muud liikmesriikide määratletavad riskikriteeriumid.

5. Iga kohapealse kontrolli kestus peab vastama heakskiidetud tööprogrammi rakendamise staadiumile.

Artikkel 15

Kontrolliaruanded

Kohapealse kontrolli kohta tuleb koostada üksikasjalik kontrolliaruanne, mis sisaldab eelkõige:

a)	kontrolli kuupäeva ja kestust;

b)	kohalviibinud isikute nimekirja;

c)	kontrollitud arvete nimekirja;

d)	raamatupidamisdokumentide hulgast (müügi- või osturegister ning käibemaksuregister, kus valitud arved on registreeritud) valitud arvete viitenumbreid;

e)	pangadokumente, mis tõendavad valitud summade maksmist;

f)	viidet juba rakendatud meetmetele, mida on kohapeal eraldi analüüsitud.

Artikkel 16

Parandused ja sanktsioonid

1. Kui tunnustus võetakse vastavalt artikli 3 lõikele 3 ära seetõttu, et ettevõtjate organisatsioon ei ole tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel täitnud oma kohustusi, jäetakse ettevõtjate organisatsioon kogu tööprogrammi osas rahastamisest ilma ning ta maksab pädevale asutusele summa, mis on võrdne summaga, millest organisatsioon ilma jäetakse.

2. Kui teatavat meedet ei ole rakendatud kooskõlas tööprogrammiga, jäetakse ettevõtjate organisatsioon asjaomase meetme osas rahastamisest ilma. Seda ilmajätmist ei kohaldata, kui ettevõtjate organisatsioon on esitanud õiged andmed või suudab muul viisil näidata, et ei ole eksinud.

3. Järgmisi sanktsioone kohaldatakse ettevõtjate organisatsioonidele, kui tööprogrammi rakendamisel täheldatakse eeskirjade eiramist:

kui eeskirju on eiratud hooletuse tõttu:

i)	jäetakse ettevõtjate organisatsioon asjaomase tegevuse osas toetusest ilma;

ii)	eraldab ettevõtjate organisatsioon pädevale asutusele summa, mis on võrdne summaga, millest organisatsioon ilma jäetakse;

eeskirjade tahtliku eiramise, kaasa arvatud valeandmete esitamise puhul:

i)	jäetakse ettevõtjate organisatsioon toetusest ilma kogu tööprogrammi ulatuses;

ii)	eraldab ettevõtjate organisatsioon pädevale asutusele summa, mis on võrdne summaga, millest organisatsioon ilma jäetakse;

iii)	jäetakse ettevõtjate organisatsioon ilma määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 kohasest ühendusepoolsest toetusest kogu kolmeaastase ajavahemiku vältel, mis järgneb ajavahemikule, mil tuvastati eeskirjade eiramine.

4. Käesoleva artikli paranduste ja sanktsioonide kohaldamisest tulenevad summad makstakse vastutavale makseasutusele ning arvatakse maha Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastatavatest kulutustest.

Artikkel 17

Alusetult makstud summade tagasinõudmine

1. Liikmesriigi pädev asutus nõuab tagasi alusetult makstud summad, millele on vajaduse korral juurde arvatud vastavalt lõikele 2 arvestatud intressid.

2. Intressid arvutatakse:

a)	abisaajale maksmise ja tagasimaksmise vahele jääva perioodi alusel;

b)	Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatava intressimäära alusel, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja kehtib alusetult makstud summade tagasimaksmise kuupäeval ning mida suurendatakse kolme protsendipunkti võrra.

3. Kui kooskõlas heakskiidetud tööprogrammiga on rakendatud tingimustele mittevastavaks osutunud meedet, võib liikmesriik otsustada nõuetekohase toetuse välja maksta või mitte nõuda juba makstud summade tagasimaksmist, kui selline otsus on lubatud riigi eelarvest rahastatud samaväärsetel juhtudel ning kui ettevõtjate organisatsioon ei ole tegutsenud hoolimatult ega tahtlikult.

4. Vastavalt käesolevale artiklile tagasinõutud või makstud summad makstakse makseasutusele ning arvatakse maha Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastatavatest kulutustest.

Artikkel 18

Liikmesriikide edastatav teave

1. Hiljemalt 31. jaanuariks 2006 esimese kolmeaastase perioodi kohta, mis algab 1. aprillil 2006, ning hiljemalt 31. jaanuariks 2009 teise kolmeaastase perioodi kohta, mis algab 1. aprillil 2009, teavitavad oliiviõli tootvad liikmesriigid komisjoni käesoleva määruse rakendamist käsitlevatest riiklikest meetmetest, eelkõige meetmetest, mis käsitlevad:

a)	ettevõtjate organisatsioonide tunnustamise tingimusi vastavalt artikli 2 lõikele 2;

b)	artikli 5 lõike 2 kohaselt vastuvõetud täiendavaid tingimusi, millega täpsustatakse abikõlblikke meetmeid;

c)	oliivisektori eesmärke ja prioriteete vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ning artikli 9 lõike 1 punktis f osutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tõhususnäitajaid;

d)	artiklis 11 osutatud ettemaksete süsteemi ning vajaduse korral riigipoolse toetuse maksmise süsteemi üksikasju;

e)	artikliga 14 ette nähtud kontrollide ning artikliga 16 ette nähtud sanktsioonide ja paranduste kohaldamist;

f)	artikli 12 lõikes 3 osutatud tähtpäeva.

2. Hiljemalt iga heakskiidetud tööprogrammide rakendamise aasta 1. mail edastavad liikmesriigid komisjonile andmed, mis käsitlevad:

a)	tunnustatud ettevõtjate organisatsioone;

b)	tööprogramme ja nende üksikasju, mis on liigitatud ettevõtjate organisatsioonide tüüpide, tegevusvaldkondade ja piirkondade kaupa;

c)	igale tööprogrammile eraldatud rahalise abi kogusummat;

d)	ühendusepoolse rahastamise ajakava eelarveaastate kaupa kogu tööprogrammi kestel.

3. Hiljemalt iga heakskiidetud tööprogrammide rakendamise aasta 20. oktoobril edastavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse rakendamist käsitleva aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	rahastatud tööprogrammide arv, abisaajad, oliiviistanduste pindala, veskid, töötlemisrajatised ning oliiviõli ja lauaoliivide tootmismahud;

b)	igas tegevusvaldkonnas võetud meetmete üksikasjad;

c)	lahknevused kavandatud ja tegelikult rakendatud meetmete vahel ning nende lahknevuste mõju kulude tasandil;

d)	tulemuste kirjeldamist ja hindamist, mis põhineb eelkõige artikli 12 lõike 2 punkti b alapunktis iii osutatud tööprogrammide hindamisel;

e)	vastavalt artiklitele 14 ja 15 läbi viidud kontrollide ning vastavalt artiklile 16 kohaldatud sanktsioonide või paranduste statistika;

f)	kulutused tööprogrammide ja tegevusvaldkondade kaupa ning ühenduse, liikmesriikide ja ettevõtjate rahaline panus.

4. Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse elektrooniliselt vastavalt ühenduse poolt liikmesriikidele antud juhistele.

5. Liikmesriikide pädevad asutused avaldavad oma veebisaitidel pärast artikli 5 lõike 1 punkti a kohaste meetmete lõpuleviimist kõik kõnealuste meetmete elluviimisel kogutud andmed ja väljatöötatud uuringud.

Artikkel 19

Üleminekusäte

1. Liikmesriigid võivad ühendusepoolse toetuse programmi elluviimise esimeseks aastaks ette maksta.

2. Nimetatud ettemakse piirdub kõnealuse ühendusepoolse toetusega võrduva summaga.

3. Lõikes 2 sätestatud ettemakse tegemisest tulenevad kulutused kirjendatakse 16.–31. oktoobrini 2006 tehtavate kulutustena.

4. Liikmesriikide pädevad asutused avaldavad oma veebisaitidel pärast määruse (EÜ) nr 2080/2005 artikli 5 lõike 1 punkti a kohaste meetmete lõpuleviimist kõik kõnealuste meetmete elluviimisel kogutud andmed ja väljatöötatud uuringud.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2080/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisa vastavustabelile.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2009. Artikli 19 lõiget 4 kohaldatakse siiski alates selle jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 161, 30.4.2004, lk 97.

(3) ELT L 333, 20.12.2005, lk 8.

(4) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(5) EÜT L 195, 24.7.2002, lk 16. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 2080/2005.

(6) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

(7) EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66.

(8) EÜT L 210, 28.7.1998, lk 32.

LISA

Artikli 20 teises lõigus osutatud vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2080/2005	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu punktid a–f	Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu punktid a–f
—	Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu punkt g
Artikli 9 lõike 1 teine lõik	Artikli 9 lõike 1 teine lõik
Artikli 9 lõiked 2–5	Artikli 9 lõiked 2–5
Artikkel 10	Artikkel 10
Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 11 lõike 4 esimene lõik	Artikli 11 lõike 4 esimene lõik
Artikli 11 lõike 4 teine lõik	—
Artikli 11 lõige 5	Artikli 11 lõige 5
Artikli 12 lõiked 1–4	Artikli 12 lõiked 1–4
Artikli 12 lõige 5	Artikli 12 lõike 5 esimene lõik
—	Artikli 12 lõike 5 teine lõik
Artikli 13 lõiked 1–3	Artikli 13 lõiked 1–3
—	Artikli 13 lõige 4
Artikli 14 lõige 1	Artikli 14 lõige 1
Artikli 14 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa	Artikli 14 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 14 lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 14 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 14 lõike 2 teine lõik	Artikli 14 lõike 2 teine lõik
Artikli 14 lõiked 3–5	Artikli 14 lõiked 3–5
Artikkel 15	Artikkel 15
Artikkel 16	Artikkel 16
Artikkel 17	Artikkel 17
Artikli 18 lõiked 1–4	Artikli 18 lõiked 1–4
—	Artikli 18 lõige 5
Artikli 19 lõiked 1–3	Artikli 19 lõiked 1–3
—	Artikli 19 lõige 4
Artikli 20 esimene lõik	Artikli 20 esimene lõik
Artikli 20 teine lõik	—
—	Artikli 20 teine lõik
Artikli 21 esimene lõik	Artikli 21 esimene lõik
—	Artikli 21 teine lõik

4.9.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 237/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 868/2008,

3. september 2008,

põllumajandusettevõtte tulude kindlaksmääramiseks ja majandustegevuse analüüsimiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuni 1965. aasta määrust nr 79/65/EMÜ, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, (1) eelkõige selle artikli 6 lõiget 2, artikli 7 lõiget 3 ja artikli 12 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Põllumajandusettevõtte tulude usaldusväärseks kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande raamatupidamisandmed, millele on osutatud määruse nr 79/65/EMÜ artiklis 7, peaksid vaadeldavate põllumajandusettevõtete iseärasustest olenemata olema liigi, mõistete ja esitusviisi poolest identsed. Lihtsustamise ja andmete loetavuse huvides tuleks samuti ette näha, et kõnealune individuaalne aruanne sisaldaks täiendavaid andmeid ja üksikasju, mis on vajalikud väljavalitud põllumajandusettevõtete majandustegevuse analüüsimiseks vastavalt sama määruse artiklile 11. Sellisel juhul tuleb põllumajandusaruannet ühtlasi käsitleda artikli 12 lõikes 1 osutatud spetsiaalse põllumajandusaruandena.

(2)	Komisjoni 23. septembri 1977. aasta määruses (EMÜ) nr 2237/77 põllumajandusettevõtte tulude kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta (2) on sätestatud raamatupidamisandmete kogumise eeskirjad.

(3)

Põllumajandusaruande abil kogutud andmed peaksid kajastama alates võrgu loomisest omandatud kogemusi ja ühise põllumajanduspoliitika arengut ning vastama määratlustele, mis on sätestatud asjakohastes määrustes, eelkõige nõukogu 24. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta, (3) nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, (4) nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (5) nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (6) piirkondade kohta, mida võib struktuurifondidest toetada, ning nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus). (7)

(4)	Määrust (EMÜ) nr 2237/77 tuleks seega kohandada muutustega, mis on toimunud ühises põllumajanduspoliitikas, analüüsiks nõutavate andmete liigis ja teabe edastamise viisis alates kõnealuse määruse vastuvõtmisest. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus asendada.

(5)

Nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded peaks komisjonile edastama iga liikmesriigi määratud kontaktasutus vastavalt määruse nr 79/65/EMÜ artiklile 6. Selleks tuleks anda kontaktasutusele võimalus edastada asjaomane teave komisjoni loodud infosüsteemi kaudu otse komisjonile ning tagada, et kõnealune infosüsteem võimaldab nõutud teabe elektroonilist vahetamist, mille aluseks olevad näidised antakse kontaktasutuse käsutusse kõnealuse infosüsteemi kaudu. Samuti tuleks sätestada, et komisjon teavitab ühenduse põllumajandusaruandluse andmevõrgu komitee kaudu liikmesriike infosüsteemi rakendamise üldtingimustest.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusaruandluse andmevõrgu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põllumajandusaruanded ja raamatupidamisandmed

1. Määruse nr 79/65/EMÜ II ja III peatüki kohaseks põllumajandusettevõtete tulude iga-aastaseks kindlaksmääramiseks ja majandustegevuse analüüsimiseks vajalike andmete liik ja esitusviis sätestatakse käesoleva määruse I lisas.

2. Lõikes 1 osutatud andmetega seotud mõisted ja juhised nähakse ette II lisas.

Artikkel 2

Komisjoni teavitamine

1. Määruse nr 79/65/EMÜ artiklis 6 osutatud kontaktasutus edastab põllumajandusaruanded ja artiklis 1 osutatud andmed komisjonile infosüsteemi kaudu, mille on loonud komisjon ja mis on antud liikmesriikide käsutusse elektrooniliseks teabevahetuseks.

2. Liikmesriike teavitatakse lõikes 1 osutatud infosüsteemi rakendamise üldtingimustest ühenduse põllumajandusaruandluse andmevõrgu komitee kaudu.

Põllumajandusaruande vorm ja sisu määratakse kindlaks näidisega ja aruande koostamiseks vajalike juhistega. Komisjon kohandab ja ajakohastab näidist infosüsteemi kaudu, teavitades sellest eelnevalt esimeses lõigus osutatud komiteed.

Artikkel 3

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 2237/77 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates aruandeaastast 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65.

(2) EÜT L 263, 17.10.1977, lk 1.

(3) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrus asendatakse 1. jaanuaril 2009 nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(4) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(5) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(6) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(7) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

I LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANDE VORM

Iga käesoleva lisa tabelite rubriigi ja veeruga seoses tuleb arvestada II lisas sätestatud mõisteid ja juhiseid. Kõnealuste tabelite veergudes esinevad numbrid on andmekandjatel olevate andmete järjekorranumbrid. Need järjekorranumbrid on süstemaatiliselt esitatud ka nende lahtrite puhul, mida kunagi ei täideta (näiteks tabel K, veerg „Pindala” toote 162 „Lehmapiim” puhul). Kasutamata numbrid on hilisemaks kasutamiseks ning need tuleb täita nulliga.

A. ÜLDANDMED PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE KOHTA

Rubriigi number ja kirjeldus

Järjekorranumber

Põllumajandusettevõtte number

—

Piirkond

—	Alapiirkond

—	Põllumajandusettevõtte järjekorranumber

„Kasutamata”

4–5

Andmed arvutikirjete ja andmete koguja kohta

—	10ühikuliste andmerühmade arv

„Kasutamata”

7–16

—	Andmekoguja number

3.	Põllumajandusettevõtte organisatsiooniline vorm

„Kasutamata”

Riiklikud valiku- ja kaalutegurid

—	Liikmesriigi arvutatav põllumajandusettevõtete osakaal riigis

„Kasutamata”

23–30

5.	Põllumajandusettevõtte asukoht

Põllumajandusettevõtte kategooria

—	Mahepõllundus

—	Põllumajandustootmise viis valimise ajal

—	Põllumajandustootmise viis raamatupidamisandmete põhjal

—	Majanduslik suurus valimise ajal

—	Majanduslik suurus raamatupidamisandmete põhjal

Raamatupidamiskontode sulgemise ja andmekandja loomise kuupäevad

—	Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev

—	Andmekandja loomise kuupäev

8.	Vähem soodsad piirkonnad

Muud üksikasjad põllumajandusettevõtte kohta

—	Niisutatav kasutatav põllumajandusmaa

—	Kõrgus merepinnast

—	Karjatamispäevade arv mägedes või muudel karjamaadel, mis ei ole kasutatav põllumajandusmaa

—	Katmikala kogupindala

—	Struktuurifondide ala

—	Keskkonnaalaste kitsendustega piirkonnad

„Kasutamata”

46–47

B. VALDUSE LIIK

Rubriigi number ja kirjeldus

Järjekorranumber

10.	Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

11.	Renditud kasutatav põllumajandusmaa

12.	Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa

C. TÖÖJÕUD

Rubriigi number ja kirjeldus

Tööülesanded

(kood)

Sünniaasta

Aasta tööühikute arv

Tööaeg aastas

(tundides)

(1)

(2)

(3)

(4)

Tasustamata alaline tööjõud

13.	Põllumajandusettevõtja/töödejuhataja (kood 1)

14.	Põllumajandusettevõtja/muu kui töödejuhataja (kood 2)

15.	Töödejuhataja/muu kui põllumajandusettevõtja (kood 3)

Isikute arv

16.	Põllumajandusettevõtja(te) abikaasa(d)

—

17.

Teised

—

B.18.

Tasustamata ajutine tööjõud

—

Tasustatud alaline tööjõud

19.	Töödejuhataja

—

20.

Teised

—

D.21.

Tasustatud ajutine tööjõud

—

D. KARJA SUURUS JA VÄÄRTUS

Rubriigi number ja kirjeldus

Algseis

Lõppseis

Keskmine arv

Arv

Väärtus

Arv

Väärtus

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

22.	Hobuslased

23.	Nuumvasikad

24.	Muud alla üheaastased veised

100

25.	Üheaastased kuni alla kaheaastased isased veised

101

102

103

104

105

26.	Üheaastased kuni alla kaheaastased emased veised

106

107

108

109

110

27.	Vähemalt kaheaastased isased veised

111

112

113

114

115

28.	Aretusmullikad

116

117

118

119

120

29.	Nuummullikad

121

122

123

124

125

30.	Lüpsilehmad

126

127

128

129

130

31.	Praagitud lüpsilehmad

131

132

133

134

135

32.	Muud lehmad

136

137

138

139

140

33.

Mesitarud

141

142

143

144

145

34.	Küülikud, emased aretusloomad

146

147

148

149

150

35.	„Kasutamata”

151

152

153

154

155

36.	„Kasutamata”

156

157

158

159

160

37.	„Kasutamata”

161

162

163

164

165

38.	Kitsed, emased aretusloomad

166

167

168

169

170

39.	Muud kitsed

171

172

173

174

175

40.

Uted

176

177

178

179

180

41.	Muud lambad

181

182

183

184

185

42.	„Kasutamata”

186

187

188

189

190

43.

Põrsad

191

192

193

194

195

44.	Aretusemised

196

197

198

199

200

45.

Nuumsead

201

202

203

204

205

46.

Muud sead

206

207

208

209

210

47.	Broilertibud

211

212

213

214

215

48.

Munakanad

216

217

218

219

220

49.	Muud kodulinnud

221

222

223

224

225

50.	Muud loomad

—

227

—

229

—

E. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE OST JA MÜÜK

Rubriigi number ja kirjeldus

Loomade ost

Loomade müük

Omatarve ja mitterahalised hüvitised

(1)

(2)

(3)

51.	Hobuslased

231

232

233

52.

Veised

234

235

236

53.	„Kasutamata”

237

238

239

54.

Lambad

240

241

242

55.

Kitsed

243

244

245

56.

Sead

246

247

248

57.	Kodulinnud

249

250

251

58.	Muud loomad

252

253

254

F. KULUD

Rubriigi number ja kirjeldus

Järjekorranumber

Tööjõu ja seadmetega seotud kulud

59.	Palgad ja sotsiaalkindlustus

259

60.	Lepinguline töö ja masinate rentimine

260

61.	Masinate ja seadmete korrashoid

261

62.	Mootorikütus ja määrdeained

262

63.

Autokulud

263

Põllumajandusloomadega seotud erikulud

Ostusööt:

64.	Kariloomade (hobuslased, veised, lambad, kitsed) jõusööt

264

65.	Kariloomade (hobuslased, veised, lambad, kitsed) koresööt

265

66.

Seasööt

266

67.	Kodulindude ja muude väikeloomade sööt

267

Põllumajandusettevõttes toodetud sööt, mida kasutatakse järgmiste loomade toitmiseks:

68.	Kariloomad (hobuslased, veised, lambad, kitsed)

268

69.

Sead

269

70.	Kodulinnud ja väikeloomad

270

71.	Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

271

Põllukultuuridega seotud erikulud

72.	Ostetud seemned ja seemikud

272

73.	Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud

273

74.	Väetised ja mullaparandusained

274

75.	Taimekaitsevahendid

275

76.	Muud põllukultuuridega seotud erikulud

276

77.	Metsandusega seotud erikulud

277

Põllumajandusettevõtte üldkulud

78.	Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

278

79.	Elektrienergia

279

80.	Kütteained

280

81.

Vesi

281

82.	Kindlustus

282

83.	Maksud ja muud tasud

283

84.	Muud põllumajandusettevõtte üldkulud

284

Maa kasutamisega seotud kulud

85.	Makstud renditasu

285

86.	Millest: maa eest tasutud rent

286

87.	Põllumajanduslike tootmishoonete kindlustus

287

88.	Maa- ja hoonetemaksud

288

Makstud intressid

89.	Makstud intressid ja finantskulud kokku

289

90.	Maa ja hoonete jaoks võetud laenudelt makstavad intressid ja finantskulud

290

91.	Millest: maa ostuks

291

92.	Käibekapitalilaenudelt ja võlausaldajatele makstavad intressid ja finantskulud

292

93.

Kogukulud

293

G. MAA JA HOONED, TOOTMISVAHENDID JA KÄIBEVAHENDID

Rubriigi number ja kirjeldus

„Kasutamata”

Algseis

Investeerimine

Müük

Kulum

Lõppseis

Enne toetuste mahaarvamist

Toetused

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

94.	Põllumajandusmaa, hooned ja õigused, millest:

294

295

296

297

298

299

300

301

95.	Põllumajandusmaa

302

303

304

305

306

307

308

309

96.	Püsikultuurid

310

311

312

313

314

315

316

317

97.	Maaparandus

318

319

320

321

322

323

324

325

98.	Põllumajanduslikud tootmishooned

326

327

328

329

330

331

332

333

99.	Soetusmaksumus, kvoodid ja muud õigused

334

335

336

337

338

339

340

341

100.	Metsamaa, sh kasvav mets

342

343

344

345

346

347

348

349

101.	Masinad ja seadmed

350

351

352

353

354

355

356

357

102.	Käibevahendid

358

359

360

361

362

363

364

365

103.

Kokku

366

367

368

369

370

371

372

373

H. KOHUSTUSED

Rubriigi number ja kirjeldus

Algseis

Lõppseis

Kokku

Millest:

Kokku

Millest:

Maa ja ehitised

Muu vara

Maa ja ehitised

Muu vara

Kokku

Millest maa:

Kokku

Millest maa

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

104.	Pikaajalised ja keskmise tähtajaga kohustused

374

375

376

377

378

379

380

381

105.	Lühiajalised kohustused

382

383

384

385

386

387

388

389

106.

Kokku

390

391

392

393

394

395

396

397

I. KÄIBEMAKS

Rubriigi number ja kirjeldus		Järjekorranumber
107.	Käibemaksusüsteem	400
	Käibemaksusüsteemi alajaotus (Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia)	401
	Rubriigid 108–111 täidetakse ainult siis, kui kohaldatakse põllumajanduslikku süsteemi või muud samalaadset süsteemi
108.	Käibemaks müügitehingutelt	402
109.	Käibemaks ostudelt	403
110.	Käibemaks investeeringutelt	404
111.	Maksuameti poolt tagastatud käibemaks	405

J. TOETUSED JA ABI

Esitada tuleb täielikud andmed

Rubriigi number	Kirjeldus	Kood (1)	Summa
112	Toetused ja abi, välja arvatud need, mis on seotud kuludega ja loomade ostmisega	—	408
113	Millest:	409	kuni …
113	20 „avatud” koodi, mis vastavad II lisas määratletud kategooriatele	…	448
114	Kuludega seotud toetused ja abi	—	449
115	Millest:	450	kuni …
115	10 „avatud” koodi, mis vastavad kõnealuste kulude rubriikidele (rubriigid 59–89)	…	469
116	Loomade ostmisega seotud toetused ja abi	—	470
117	Millest:	471	kuni …
117	5 „avatud” koodi, mis vastavad ostetud loomade kategooriate rubriikidele (rubriigid 51–58)	…	480
118	Toetused ja abi kokku	—	481
119	„Kasutamata”	—	482
119	Erinevused võrreldes eelnevate aruandeaastatega	—	483

K. TOOTMINE (välja arvatud kariloomad) (rubriigid 120–375)

Toode (rubriik)	Põllukul tuuri tüüp (kood)	Puuduvad andmed (kood)	Pindala	Aruandeaasta toodang	Algseis	Müük	Omatarve ja mitterahalised hüvitised	Lõppseis	Ettevõttesisene tarbimine
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)
488	489	490	491	492	493	494	495	496	497
498	—	—	—	—	—	—	—	—	—
—	—	—	—	—	—	—	—	—	(2)

L. KVOODID JA MUUD ÕIGUSED

Kvoot või õigus	Andmekoodi liik (kood)		Maksed (ost/liising, üürimine)	Laekumised (müük/liising, üürimine)	Algseis	Kulum	Lõppseis	Kogus	Maksud (sh lisamaks)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)
xxx	Kood 1 = varadega seotud kirjed	Kasutamata	Kood 1 = ostutehingute väärtus	Kood 1 = müügitehingute väärtus	Kood 1 = väärtus	Kood 1 = väärtus	Kood 1 = väärtus		Kood 2 = väärtus
xxx	Kood 2 = tulupõhised kirjed		Kood 2 = rendimaksed	Kood 2 = renditulu	Kood 2 = kasutamata	Kood 2 = kasutamata	Kood 2 = kasutamata

M. OTSETOETUSED vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (3) (rubriigid 601–680 ja 700–772)

Toode või toodete kogum

(rubriik)

Maksete aluseks olevate baasühikute arv

Toetused kokku

Võrdlussumma

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

xxx

Kasutamata

N. ANDMED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE OSTU JA MÜÜGI KOHTA

Põllumajandusloomade kategooria

(rubriik)

Ostetud loomade arv

Ostutehingute väärtused

Müüdud loomade arv

Müügitehingute väärtused

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

xxx

Kasutamata

(1) Märkida asjaomaste loomade, toodete, kulude või otsetoetuste kategooria rubriigi number.

(2) Viimane järjekorranumber = 487 + (10 × arvestatud toodete arv).

(3) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

II LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANDE MÕISTED JA JUHISED

I. ÜLDMÕISTED JA -JUHISED

a) Põllumajandusaruande andmed esitatakse ühe põllumajandusettevõtte ning ühe kaheteistkümnest järjestikusest kuust koosneva aruandeaasta kohta.

b) Põllumajandusaruande andmed on seotud üksnes põllumajandusettevõttega. Kõnealused andmed väljendavad põllumajandusettevõtte tegevust ning vajaduse korral põllumajandusettevõttega seotud metsamajandust ja turismi. Põllumajandusaruannete koostamisel ei võeta arvesse põllumajandusettevõtja või tema perekonnaliikmete põllumajandusettevõtte välist tegevust ega pensione, pärandeid, erakontosid, põllumajandusettevõtte välist vara, isiklikke makse, erakindlustust jne.

Kui põllumajandusettevõtte tootmisallikaid (tasustatud või tasustamata tööjõud, masinad ja seadmed) kasutatakse põhivara suurendamiseks (masinate ehitamine või kapitaalremont, hoonete ehitamine, kapitaalremont või lammutamine, viljapuude istutamine või langetamine), siis ei arvata vastavaid kulusid – või hinnangulisi kulusid – põllumajandusettevõtte tegevuskuludesse. Igal juhul jäetakse tööjõukulud ning põhivara tootmiseks kulutatud töötunnid välja nii kuludest kui ka tööjõuga seotud andmetest. Erandjuhtudel, kui teatavaid põhivara tootmisega seotud kulusid (v.a tööjõu maksumus) ei saa eraldi välja arvutada (nt põllumajandusettevõttele kuuluva traktori kasutamine) ning need arvestatakse kulude hulka, tuleb kõigi kõnealuste põhivara tootmiseks tehtud kulutuste hinnanguline väärtus kanda rubriiki 181 (Muud tooted ja tulud).

Igal juhul tuleb toodetud põhivara väärtust hinnata sellega seotud kulude põhjal (sh tasustatud ja/või tasustamata tööjõu väärtus) ning liita rubriikides 94–101 esitatud põhivara väärtusele.

c) Põllumajandusaruande andmed põhinevad raamatupidamisarvestusel, mis koosneb kogu aruandeaasta süstemaatilistest ja regulaarsetest kannetest.

d) Raamatupidamisandmed väljendatakse rahaliselt:

—	kas käibemaksuta

—	või käibemaksuga allpool nimetatud asjaolude puhul (vt rubriigid 107–111).

e) Rahaliselt väljendatud raamatupidamisandmetest jäetakse välja toetused ja abi. Toetuste ja abina käsitatakse riiklikest vahenditest antavat mis tahes otsetoetust, millest on saadud teatavat tulu (vt rubriigid 112–118).

f) Toetuste ja abiga seoses:

—	on tabelisse G kantavad toetused ja abi need, mis saadi aruandeaasta jooksul, sh need, mis saadi varasematel aruandeaastatel tehtud investeeringute eest;

—

kantakse tabelisse J:

—	kõik kõnealuse aruandeaasta tootmise, pindala või karjaga seonduvad otsetoetused, isegi kui neid ei ole veel saadud;

—	maaelu arengu toetusega seoses üksnes aruandeaastal saadud summad;

—	on tabelisse M kantavad otsetoetused seotud kõnealusel aruandeaastal olemasoleva pindala ja kariloomadega, isegi kui kõnealuseid toetusi ei ole veel saadud.

g) Põllumajandusaruande andmed tuleb esitada järgmiste ühikutena ning järgmise täpsusastmega:

—

väärtused: väärtused eurodes või omavääringus ilma kümnendkohtadeta. Kui aga omavääringu ühiku väärtus on euroga võrreldes suhteliselt madal, võivad kõnealuse liikmesriigi kontaktasutus ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga tegelev komisjoni personal leppida kokku, et väärtusi väljendatakse sadades või tuhandetes omavääringu ühikutes;

—	füüsilised kogused: tsentnerites (ts = 100 kg), v.a munad, mille kogust väljendatakse tuhandetes, ning vein ja sellega seotud saadused, mille koguseid väljendatakse hektoliitrites;

—	pindalad: aarides, v.a seened, mille puhul väljendatakse pindala kogu haritava maa suurusena ruutmeetrites;

—	keskmine põllumajandusloomade arv: ühe kümnendikkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arv esitatakse täisarvudena, ning mesilaste puhul, kelle arv esitatakse kasutuses olevate tarude arvuna;

—	tööjõuühikud: kahe kümnendikkohani.

Fikseeritud lahtrid (vt I lisa tabelid A–J), millesse andmeid ei kanta, tuleks täita nullidega.

Tabelisse K kantavate toodete, tabelisse L kantavate kvootide ja muude ettenähtud õigustega seotud tehingute, tabelisse M kantavate otsetoetuste ja tabelisse N kantavate põllumajandusloomade müügi- ja ostuandmete puhul tuleks andmeteta lahtritesse märkida nullid.

II. PÕLLUMAJANDUSARUANDE ÜKSIKOSADEGA SEOTUD MÕISTED JA JUHISED

A. ÜLDANDMED PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE KOHTA

1. Põllumajandusettevõtte number

Igale aruannet esitavale põllumajandusettevõttele antakse esmakordsel valikul number. Põllumajandusettevõte kannab kõnealust numbrit kogu aruandluse andmevõrku kuulumise aja jooksul. Kord väljaantud numbrit ei anta ühelegi teisele põllumajandusettevõttele.

Kui põllumajandusettevõttes toimuvad põhjalikud muutused, eelkõige juhul, kui sellised muutused tulenevad kaheks eraldi põllumajandusettevõtteks jaotamisest või liitumisest teise põllumajandusettevõttega, võib kõnealust põllumajandusettevõtet käsitada siiski uue põllumajandusettevõttena. Sellisel juhul antakse põllumajandusettevõttele uus number. Põllumajandusettevõtte tootmisviisi muutmine ei nõua uue numbri andmist. Kui põllumajandusettevõttel säilib varasem number ja see võib põhjustada segiajamist mõne teise aruandva põllumajandusettevõttega (näiteks uute piirkondlike alajaotuste loomise korral), tuleks numbrit muuta. Sellisel juhul tuleb komisjonile saata vanade ja uute numbrite vastavust näitav tabel.

Põllumajandusettevõtte number koosneb järgmisest kolmest andmerühmast:

Järjekorranumber 1 – piirkond: antakse koodnumber vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 1859/82 (1) I lisas sätestatud koodile.

Järjekorranumber 2 – alapiirkond: antakse koodnumber.

Valitud alapiirkondade aluseks peaks olema Euroopa ühenduste statistikaameti ja riiklike statistikainstituutide koostöös loodud ühine piirkondade klassifitseerimise süsteem, mida tuntakse statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuurina (NUTS).

Igal juhul edastab asjaomane liikmesriik komisjonile tabeli, milles esitatakse iga kasutatud alapiirkonna puhul vastavad NUTS piirkonnad ning vastavad piirkonnad, mille kohta on arvutatud standardse brutomarginaali konkreetsed väärtused.

Järjekorranumber 3 – põllumajandusettevõtte järjekorranumber.

2. Arvutikirjetega seotud andmed

Esimesele viiele seerianumbrile vastavad andmed moodustavad põllumajandusettevõtte tähise. Need korduvad iga kirje alguses. Iga põllumajandusettevõtte kuues andmeosa väljendab jagamatute kümneühikuliste andmerühmade arvu.

3. Põllumajandusettevõtte organisatsiooniline vorm

1.	=	Pereettevõtted: põllumajandusettevõtted, kus majandustulemused hõlmavad põllumajandusettevõtja/töödejuhataja ja tema perekonna tasustamata tööpanuse ja omakapitali kompenseerimist.
2.	=	Ühisettevõtted: põllumajandusettevõtted, kus majandustulemused hõlmavad mitme partneri poolt põllumajandusettevõttesse toodud tootmistegurite kompenseerimist, kusjuures partneritest vähemalt pooled osalevad põllumajandusettevõtte töös tasustamata tööjõuna.
3.	=	Muud: põllumajandusettevõtted, kus ei kasutata tasustamata tööjõudu, ja muud põllumajandusettevõtted, mis ei kuulu kategooriatesse 1 ja 2.

4. Riiklikud valiku- ja kaalutegurid

Järjekorranumber 20: liikmesriigi arvutatav põllumajandusettevõtete osakaal riigis. Väärtust väljendatakse sajandikes.

Järjekorranumber 21:

Järjekorranumber 22:

5. Põllumajandusettevõtte asukoht

Antud number vastab põllumajandusettevõtte asukoha kõige asjakohasemale geograafilisele põhiüksusele (eelistatavalt omavalitsusüksusele).

Kõnealuste üksuste kaart koos vastavate numbritega tuleb saata komisjonile. Komisjonile tuleb viivitamata teatada kõigist kõnealuste üksuste piiride olulistest muudatustest.

6. Põllumajandusettevõtte kategooria

Järjekorranumber 32 – mahepõllundus: tuleb märkida, kas põllumajandusettevõte kasutab mahepõllunduslikke tootmismeetodeid määruses (EMÜ) nr 2092/91, eriti selle artiklis 6 määratletud tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.= põllumajandusettevõttes ei kasutata mahepõllunduslikke tootmismeetodeid;

2.= põllumajandusettevõttes kasutatakse ainult mahepõllunduslikke tootmismeetodeid;

3.= põllumajandusettevõttes toimub üleminek mahepõllunduslikele tootmismeetoditele või kasutatakse nii mahepõllunduslikke kui ka muid tootmismeetodeid.

Järjekorranumber 33: põllumajandusettevõtte tootmistüübi kood vastavalt komisjoni otsuse 85/377/EMÜ (2) II lisale kõnealuse aruandeaasta jaoks valimise ajal.

Järjekorranumber 34: põllumajandusettevõtte tootmistüübi kood vastavalt otsuse 85/377/EMÜ II lisale kõnealuse aruandeaasta raamatupidamisandmete põhjal.

Järjekorranumber 35: põllumajandusettevõtte majandusliku suuruse kood (vastavalt otsuse 85/377/EMÜ III lisale) kõnealuse aruandeaasta jaoks valimise ajal.

Järjekorranumber 36: põllumajandusettevõtte majandusliku suuruse kood vastavalt otsuse 85/377/EMÜ III lisale kõnealuse aruandeaasta raamatupidamisandmete põhjal.

7. Raamatupidamiskontode sulgemise ja andmekandja loomise kuupäevad

Järjekorranumber 37 – aruandeaasta lõpetamise kuupäev: nt 30.6.2009 või 31.12.2009.

Järjekorranumber 38 – andmekandja loomise kuupäev: nt 15.8.2010.

8. Vähem soodsad piirkonnad

Tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (3) artiklitega 18–20. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.	=	suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast ei asu vähem soodsas piirkonnas määruse (EÜ) 1257/1999 artiklites 18–20 määratletud tähenduses;
2.	=	suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub vähem soodsas piirkonnas määruse (EÜ) 1257/1999 artiklites 19–20 määratletud tähenduses;
3.	=	suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub mägipiirkonnas määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 18 määratletud tähenduses;
4.	=	alad on kõnealustes liikmesriikides nii väikesed ja neid on nii arvukalt, et teave ei ole oluline.

9. Muud üksikasjad põllumajandusettevõtte kohta

Järjekorranumber 40 – niisutatav kasutatav põllumajandusmaa Muu kui klaaskattega kaetud kasutatav põllumajandusmaa, mida niisutatakse aasta jooksul püsi- või liikuvseadmete abil, olenemata toimingu liigist (vihmutid, üleujutamine).

Järjekorranumber 41 – kõrgus merepinnast Kõrgus merepinnast märgitakse vastava koodnumbriga:

1.= põhiline osa põllumajandusettevõttest asub kuni 300 m kõrgusel merepinnast;

2.= põhiline osa põllumajandusettevõttest asub 300–600 m kõrgusel merepinnast;

3.= põhiline osa põllumajandusettevõttest asub kõrgemal kui 600 m merepinnast;

4.= andmed puuduvad.

Järjekorranumber 42 – karjatamine mägedes või muudel karjamaadel, mis ei ole kasutatavad põllumajandusmaad: põllumajandusloomade karjatamispäevade arv (täisarv) loomühiku kohta maa-alal, mis ei ole kasutatav põllumajandusmaa.

Karjatamispäev loomühiku kohta on ühik, mis võrdub ühe lüpsilehma või ühe vanema kui kaheaastase veise või hobuse karjatamispäevaga. Kuni kahe aasta vanuste veiste ja hobuste, kitsede ja lammaste karjatamispäevad arvutatakse ümber karjatamispäevadeks loomühiku kohta, kasutades selleks vastavalt koefitsiente 0,5, 0,2 ja 0,15.

Järjekorranumber 43 – Katmikala kogupindala: väljendatuna aarides, millel võib põhimõtteliselt kasvatada 5. põllumajanduskultuuride tüüpi kuuluvaid kultuure: st kultuure 138, 141 ja 156 ning ka kultuure 143, 285 ja 157, kui nad kuuluvad 5. tüübi alla.

Katmikala tähendab kasvuhooneid, püsilavasid ja ligipääsetavaid tunneleid, kuid ei hõlma ligipääsmatuid kiletunneleid, kupleid ega muid teisaldatavaid lavasid (vt kultuuride 138, 141 ja 156 määratlust tabelis K).

Kogupindala on kogu katmikala pindala, olenemata maa kasutusest (seega hõlmab teeradu). „Mitmekorruseliste” kasvuhoonete pindala arvestatakse vaid ühekordselt.

Järjekorranumber 44 – struktuurifondide ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklitega 5, 6 või 8. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

6.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub lähenemiseesmärgi piirkonnas määruse (EÜ) nr 1083/2006, eriti selle artikli 5 tähenduses;

7.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi piirkonnas määruse (EÜ) nr 1083/2006, eriti selle artikli 6 tähenduses;

8.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab üleminekutoetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 8 tähenduses.

Järjekorranumber 45 – keskkonnaalaste kitsendustega piirkonnad: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 38. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast ei asu piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (4) seotud toetuste saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 tähenduses;

2.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse või direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuste saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 tähenduses.

B. KASUTATAVA PÕLLUMAJANDUSMAA VALDUSE LIIK

Kahe või enama partneri ühisomandisse kuuluva põllumajandusettevõtte maa registreeritakse omanike kasutuses olevana, rendituna või loonusrendil olevana vastavalt partneritevahelisele kehtivale kokkuleppele.

10. Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

Kasutatav põllumajandusmaa (haritav maa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuurid), mille harijaks on omanik, kasutusvaldaja või pikaajaline rentnik, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa. Sealhulgas rendile antav külvivalmis maa (rubriik 149).

11. Renditud kasutatav põllumajandusmaa

Kasutatav põllumajandusmaa (haritav maa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuurid), mida hariv isik ei ole omanik, kasutusvaldaja ega pikaajaline rentnik, kuid kellel on kõnealuse maa rendiõigus (renditasu makstakse sularahas ja/või mitterahalisena, see on üldjuhul eelnevalt kindlaks määratud ega olene tavaliselt majandamise tulemustest), ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa.

Renditud maa-alade hulka ei kuulu maa, mille saak ostetakse kasvava põllukultuurina. Kasvavate põllukultuuride ostu eest makstud summad tuleks rohumaa- ja söödakultuuride puhul esitada tabeli F rubriikides 65–67 (ostusööt) ja turustamiseks ettenähtud põllukultuuride (tooted, mis tavaliselt turustatakse) puhul rubriigis 76 (muud põllukultuuridega seotud erikulud). Turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud põllukultuurid tuleks esitada ilma kõnealust maa-ala täpsustamata (vt juhised pindala kohta, veerg 4, tabel K).

Ajutiselt vähem kui üheks aastaks renditud maad ja sellelt saadud toodangut käsitatakse sama moodi nagu maad, millelt saadav saak ostetakse kasvava põllukultuurina.

12. Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa

Kasutatav põllumajandusmaa (haritav maa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuurid), mida rendile andja ja loonusrentnik loonusrendi kokkuleppe alusel koos harivad, ja/või samalaadsetel tingimustel kasutatav põllumajandusmaa.

C. TÖÖJÕUD

Tööjõu moodustavad kõik põllumajandusettevõttes aruandeaasta jooksul töötanud isikud (vt edaspidi). Kuid tööjõu hulka ei arvata siiski kõnealust tööd teise isiku või ettevõtja nimel teinud isikuid (põllumajanduslik lepinguline töö, millega seotud kulud esinevad tabeli F rubriigis 60).

Kui tegemist on põllumajandusettevõtete vahelise vastastikuse abiga, mis seisneb vastastikku tehtavas töös ja mille puhul saadud abi on põhimõtteliselt samaväärne antud abiga, täpsustatakse põllumajandusettevõtte tööjõu tööaeg ja asjaomased palgad põllumajandusaruandes.

Vahel korvatakse saadud abi teistsuguse abina (nt tööna saadud abi korvatakse masinate laenamisega). Kui teenuste vahetuse maht on piiratud, ei märgita põllumajandusaruandesse midagi (eespool toodud näite puhul ei kirjendata saadud abi tööjõu alla; kulud seadmetele hõlmavad siiski kulusid, mis on seotud seadmete kasutusseandmisega). Erandjuhtudel, kui teenuste vahetuse maht on suur, järgitakse järgmist korda:

tööna saadud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): saadud töö aeg kirjendatakse tasustatud põllumajandustöö all (rubriik 20 või 21 olenevalt sellest, kas tööjõud on palgatud põllumajandusettevõttesse alaliselt või mitte); antud abi väärtus kirjendatakse nii vastavasse rubriiki kuuluva toodanguna (kõnealuse näite puhul rubriik 177 „Lepingulised tööd, sh seadmete kasutusse andmine tasu eest”) kui ka kuluna (rubriik 59 „Palgad ja sotsiaalkindlustus”);

b)	tööna antud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): sellisel juhul ei võeta kasutatud tööaega ja sellega seotud palka arvesse; saadud teenuse väärtus kirjendatakse sisendina vastavasse rubriiki (kõnealuse näite puhul rubriik 60 „Lepinguline töö ja masinate rentimine”).

Tööjõud jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

A. Tasustamata alaline tööjõud

Tasustamata tööjõud või tööjõud, kelle töötasu (sularahas või mitterahalisena) on väiksem kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa (sellised maksed ei tohiks kajastuda põllumajandusettevõtte kuludes) ning kes aruandeaasta jooksul (v.a tavaline puhkus) osalesid töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.

Alaliselt tööle võetud isik, kes konkreetsetel põhjustel on aruandeaasta jooksul põllumajandusettevõttes töötanud piiratud aja jooksul, kirjendatakse (tegelikult töötatud tundide ulatuses) alalise tööjõuna.

Esineda võivad järgmised või nendega sarnased juhud:

a)	erilised tootmistingimused põllumajandusettevõttes, milleks ei ole tööjõudu vaja kogu aasta jooksul: nt oliivi- ja viinamarjakasvandused ja põllumajandusettevõtted, mis on spetsialiseerunud loomade hooajalisele nuumamisele või puu- ja köögiviljade tootmisele avamaal;

b)	töölt puudumine muul ajal kui tavalise puhkuse jooksul, nt sõjaväeteenistus, haigus, õnnetus, rasedus ja sünnitus, pikaajaline puhkus vms;

c)	põllumajandusettevõttesse saabumine või sealt lahkumine;

d)	põllumajandusettevõtte töö täielik peatumine õnnetuse tagajärjel (uputus, tulekahju vms).

Tööjõud jaotatakse järgmistesse alamkategooriatesse:

13. Põllumajandusettevõtja/töödejuhataja

Põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks on põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine. Loonusrendi puhul märgitakse põllumajandusettevõtjaks/töödejuhatajaks loonusrentnik.

14. Põllumajandusettevõtja/muu kui töödejuhataja

Põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks ei ole põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine.

15. Töödejuhataja/muu kui põllumajandusettevõtja

Isik, kelle ülesandeks on põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine, kuid kes ei vastuta põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ega majanduslikult.

16. Põllumajandusettevõtja(te) abikaasa(d)

17. Muu alaline tasustamata tööjõud

Eespool olevates rubriikides märkimata alaline tasustamata tööjõud. Hõlmab eestöölisi ja asetöödejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusettevõtte juhtimise eest.

B.18. Ajutine ja hooajaline tasustamata tööjõud

Käesolevasse rubriiki märgitakse kogu tasustamata tööjõud, kes aruandeaastal ei ole põllumajandusettevõttes alaliselt töötanud.

C. Alaline tasustatud tööjõud

Tasustatud tööjõud, kelle osutatud teenuste eest makstakse tavalise palgamäära ulatuses (sularahas ja/või mitterahalisena) ning kes aruandeaasta jooksul on põllumajandusettevõtte töös osalenud vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas (v.a tavaline puhkus).

Tööjõud jaotatakse järgmistesse alamkategooriatesse:

19. Töödejuhataja

Tasustatud isik, kelle ülesandeks on põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine.

20. Teised

Käesolevasse rubriiki märgitakse andmed muu alalise tasustatud tööjõu kohta (v.a põllumajandusettevõtte tasustatud töödejuhataja). Hõlmab eestöölisi ja asetöödejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusettevõtte juhtimise eest.

D.21. Ajutine ja hooajaline tasustatud tööjõud

Käesolevasse rubriiki märgitakse andmed tasustatud tööjõu kohta, kes aruandeaasta jooksul ei töötanud alaliselt põllumajandusettevõttes (sh tükitöölised).

TABELI C VEERUD

Tööülesanded (kood) (veerg 1, lahtrid 51, 55, 59, 63 ja 67)

Tööülesanne tähistatakse koodnumbriga, st:

1.	=	põllumajandusettevõtja/töödejuhataja;
2.	=	põllumajandusettevõtja/muu kui töödejuhataja;
3.	=	töödejuhataja/muu kui põllumajandusettevõtja.

Kui tööülesannet täidab mitu inimest (nt kaks venda, isa ja poeg jne), kirjendatakse kõik isikud vastutuse kahanemise järjekorras; võrdse vastutuse korral kirjendatakse inimesed vanuse kahanemise järjekorras. Seega kirjendatakse andmed suurima vastutusega isiku kohta lahtritesse 51–54; talle järgneva vastutusega isiku andmed kirjendatakse lahtritesse 55–58 jne.

Isikute arv (veerg 1, lahtrid 71–74)

Märkida tuleb abikaasade ja muude kategooriasse „Muu alaline tasustamata tööjõud” kuuluvate isikute arv. Mitme põllumajandusettevõtja puhul võib abikaasasid olla rohkem kui üks.

Sünniaasta (veerg 2)

Sünniaasta märgitakse ainult põllumajandusettevõtja(te) ja/või töödejuhataja(te) puhul (kategooriad 13–15 ning 19), kasutades aastaarvu kaht viimast numbrit.

Töötajate koguarv: ühikute arv aasta kohta (veerg 3)

Alaliselt töölevõetud töötajate arv arvutatakse aasta tööühikuteks. Üks aasta tööühik võrdub ühe põllumajandusettevõttes täistööajaga töötava isikuga. Üks inimene ei tohi ületada ühe tööühiku piiri isegi siis, kui tema tegelik tööaeg ületab piirkonna ja põllumajandusettevõtte liigi jaoks ettenähtud normi. Isik, kes ei tööta põllumajandusettevõttes tervet aastat, moodustab osa „aastaühikust”. Iga sellise isiku „aasta tööühik” saadakse tema tegeliku aastase tööaja jagamisel täistööajaga töötaja tavapärase aastase tööajaga kõnealuses piirkonnas ning sama liiki põllumajandusettevõttes.

Vähem võimekate töötajate puhul tuleks aasta tööühikut vähendada vastavalt nende võimetele.

Töötatud aeg (veerg 4)

Töötatud aeg märgitakse tundides. See peaks väljendama põllumajandusettevõttes tegelikult töötatud aega. Vähem võimekate töötajate puhul tuleks töötatud aega vähendada vastavalt nende võimetele.

Tükitööliste tööaeg arvestatakse välja töötasu kogusumma jagamisel tööaja alusel töölevõetud töötaja tunnipalgaga.

Töö põllumajandusettevõttes

Töö põllumajandusettevõttes hõlmab põllumajandusettevõttega seotud tavapärast füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja juhtimist, näiteks:

—	rahaline korraldus ja juhtimine (põllumajandusettevõtte müügi- ja ostutehingud, raamatupidamine jne);

—	põllutööd (künd, külv, saagikoristus, viljapuuaia hooldus jne);

—	karjakasvatus (söödavalmistus, loomade söötmine, lüpsmine, kariloomade hooldamine jne);

—	toodete valmistamine turustamiseks, ladustamine ja töötlemine põllumajandusettevõttes;

—	hoonete, masinate, seadmete, hekkide, kraavide jne hooldustööd;

—	põllumajandusettevõtte tööjõu poolt teostatavad veod põllumajandusettevõtte heaks;

—

muud põllumajandustööga otseselt seotud tööd:

—	metsatöö põllumajandusettevõtte koosseisu kuuluvatel metsamaadel;

—

turismiga seotud töö (telkimis-, spordi- ja puhkeväljakute ning ratsutamisvahendite korrashoid, puhkemajade üürimine jne), kui need on lisatööd ning kattuvad põllumajandusettevõtte tööga sellises ulatuses, et turismiga seotud tegevust ei ole põllumajandusettevõtte tavapärasest põllumajanduslikust tööst võimalik eristada (sellisel juhul hõlmatakse turismiga seotud tulud ja sisendid vastavalt toodete (vt rubriik 179) ja põllumajandusettevõtte sisenditega);

—	lepinguline töö, kui see on juhuslik ja kui seda tehakse põllumajandusseadmetega (selle eest makstav tasu arvatakse põllumajandusettevõtte tulude hulka).

Põllumajandusettevõtte tööde hulka ei kuulu:

—	töö põhivara tootmiseks (hoonete või masinate ehitamine või kapitaalremont, viljapuuaedade istutamine, hoonete lammutamine, viljapuuaedade väljajuurimine jne);

—	töö põllumajandusettevõtja või töödejuhataja majapidamises.

D. KARJA SUURUS JA VÄÄRTUS

Loomad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

22. HOBUSLASED (igas vanuses)

Hõlmab ka traavleid, ratsahobuseid, eesleid, muulasid, hobueesleid jms.

23. NUUMVASIKAD

Nuumvasikad, kes tavaliselt tapetakse enne viiekuuseks saamist.

24. MUUD ALLA ÜHEAASTASED VEISED

25. ÜHEAASTASED KUNI ALLA KAHEAASTASED ISASED VEISED

26. ÜHEAASTASED KUNI ALLA KAHEAASTASED EMASED VEISED

Välja arvatud ammlehmad.

27. VÄHEMALT KAHEAASTASED ISASED VEISED

28. ARETUSMULLIKAD

Vähemalt kaheaastased emasveised, kes ei ole veel poeginud ning on ette nähtud tõuaretuseks.

29. NUUMMULLIKAD

Vähemalt kaheaastased emasveised, kes ei ole veel poeginud ega ole ette nähtud tõuaretuseks.

30. LÜPSILEHMAD

Ammlehmad (sh alla kaheaastased), keda peetakse üksnes või peamiselt inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks ettenähtud piima tootmiseks.

31. PRAAGITUD LÜPSILEHMAD

Lüpsilehmad pärast laktatsiooni lõppemist. Kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

32. MUUD LEHMAD

Ammlehmad (sh alla kaheaastased), keda peetakse üksnes või peamiselt vasikate tootmiseks ning kelle piima ei kasutata inimtoiduks ega piimatoodete valmistamiseks.

Töölehmad.

Praagitud lehmad, kes ei ole lüpsilehmad (tapa eel nuumatud või nuumamata).

Rubriigid 23–32 hõlmavad ka pühvlite ja emaspühvlite vastavaid kategooriaid.

33. MESITARUD, MILLE ARV MÄRGITAKSE KASUTUSES OLEVATE TARUDE ARVUNA

34. KÜÜLIKUD, EMASED ARETUSLOOMAD

35. kuni 37. (Kasutamata)

38. KITSED, EMASED ARETUSLOOMAD

39. MUUD KITSED

Kitsed, välja arvatud emased aretusloomad.

40. UTED

Vähemalt üheaastased tõuaretuseks ettenähtud uted.

41. MUUD LAMBAD

Igas vanuses lambad, v.a uted.

42. Kasutamata

43. PÕRSAD

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg.

44. ARETUSEMISED

Aretusemised kaaluga 50 kg või rohkem, v.a praagitud emised (vt rubriik 46 „Muud sead”).

45. NUUMSEAD

Nuumsead eluskaaluga 20 kg või rohkem, v.a praagitud emised ja kuldid (vt rubriik 46 „Muud sead”).

46. MUUD SEAD

Sead eluskaaluga 20 kg või rohkem, v.a aretusemised (vt rubriik 44) ja nuumsead (vt rubriik 45).

47. BROILERTIBUD

Välja arvatud munakanad ja praagitud kanad. Välja arvatud tibud.

48. MUNAKANAD

Sealhulgas noorkanad, munakanad ja praagitud kanad. Noorkanad on noored kanad, kes ei ole veel munele hakanud. Välja arvatud tibud.

49. MUUD KODULINNUD

Sealhulgas pardid, kalkunid, haned, pärlkanad ja jaanalinnud. Sealhulgas emased aretuslinnud. Välja arvatud tibud.

50. MUUD LOOMAD

Ainult rahaline väärtus. Sealhulgas tibud, küülikud (v.a emased aretusloomad), hirved, piisonid ja kalad. Lisaks sellele ka ponid ja muud taluturismis kasutatavad loomad. Välja arvatud muudest loomadest saadud tooted (vt tabel K, rubriik 170).

TABELI D VEERUD

Algseis (veerud 1 ja 2)

Arv (veerg 1)

Põllumajandusettevõtte loomade arv aruandeaasta alguses, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajandusettevõttes või mitte.

Väärtus (veerg 2)

Põllumajandusettevõtte loomade väärtus aruandeaasta alguses, kindlaks määratud kehtivate hindade alusel.

Lõppseis (veerud 3 ja 4)

Arv (veerg 3)

Põllumajandusettevõtte loomade arv aruandeaasta lõpus, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajandusettevõttes või mitte.

Väärtus (veerg 4)

Põllumajandusettevõtte loomade väärtus aruandeaasta lõpus, kindlaks määratud kehtivate hindade alusel.

Keskmine arv (veerg 5)

Keskmine arv väljendatakse ümardatult esimese kümnendkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arvu väljendatakse täisarvudes. Iga ühik vastab põllumajandusettevõtte ühele loomale aastas. Loomi loendatakse vastavalt nende aasta jooksul põllumajandusettevõttes oldud ajale.

Keskmine arv määratakse kindlaks kas regulaarsete inventeerimiste või saabumiste ja lahkumiste registreerimise teel. See hõlmab kõiki põllumajandusettevõtte loomi, sealhulgas lepingu alusel kasvatatavaid või nuumatavaid loomi (loomad, kes ei kuulu põllumajandusettevõttele ja keda põllumajandusettevõttes kasvatatakse ja nuumatakse sellisel viisil, et kõnealust tegevust saab pidada põllumajandusettevõtja poolt osutatud teenuseks, mis ei sisalda selliste loomade kasvatamise ja nuumamisega seotud tavapärast finantsriski) ning aastaks söödale võetud või antud loomi.

E. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE OST JA MÜÜK

Loomad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

51. Hobuslased

52. Veised

Rubriik 52 hõlmab ka pühvlite müüki ja ostu.

53. Kasutamata

54. Lambad

55. Kitsed

56. Sead

57. Kodulinnud

Hõlmab ka haudemunade ning ostetud ja müüdud tibude eest makstud summasid.

58. Muud loomad

Sealhulgas küülikud ja kasutuses olevad mesitarud.

TABELI E VEERUD

Loomade ost (veerg 1)

Ostetud põllumajandusloomade koguväärtus aruandeaasta jooksul (sh ostukulud). Kaasnevaid toetusi ja abi ei arvata maha kõnealusest ostude kogu ostusummast, vaid märgitakse rubriiki 116 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta).

Loomade müük (veerg 2)

Müüdud põllumajandusloomade koguväärtus aruandeaastal. Kaasnevad toetused ja abi ei sisaldu kogu müügisummas, vaid märgitakse rubriiki 112 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta).

Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid maha kogu müügisummast, vaid märgitakse rubriiki 71 („Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud”).

Omatarve ja mitterahalised hüvitised (veerg 3)

Põllumajandusettevõttes aruandeaasta jooksul oma tarbeks või mitterahaliseks tasuks kasutatud põllumajandusloomade väärtus, mis on arvutatud põllumajandustootja hindade alusel.

F. KULUD

Põllumajandusettevõtte kulud (sularahas ja mitterahalisena) käsitlevad aruandeaastaga seotud põllumajandusettevõtte toodangu saamiseks vajalike tootmisvahendite „tarbimist” (sh ettevõttesisene tarbimine) või kõnealuste vahendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul. Kui teatavad kulud on osaliselt seotud nii erakasutuse kui ka põllumajandusettevõtte kuludega (nt elektrienergia, vesi, kütteained ja mootorikütus jne), kantakse põllumajandusaruandesse ainult põllumajandusettevõtte kulud. Samuti võetakse arvesse põllumajandusettevõttes kasutatud isiklike autodega seotud kulusid.

Aruandeaasta toodanguga seotud kulude arvutamisel tuleks aasta jooksul tehtud ostud (sh ettevõttesisene tarbimine) kohandada väärtuse muudatustega (sh muudatustega viljeluses). Iga punkti puhul tuleks esitada makstud kogukulude ja ettevõttesisese tarbimise maksumus eraldi.

Kui märgitud kulud tähistavad kogu sisendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul, kuid ei vasta selle aasta toodangule, tuleks sisendivarude muutumine (kaasa arvatud saagikulud) märkida rubriiki 102 „käibevahendid”.

Põhivara „tarbimisega” seotud kulud väljendatakse kulumina, seega ei tuleks põhivara soetuskulusid käsitada põllumajandusettevõtte kuludena. Kulumit käsitlevate juhiste kohta vt rubriike 94–103.

Kuluartiklite kompenseerimisega seotud väljaminekuid aruandeaasta jooksul või hiljem (nt traktori remont kindlustuspoliisi või kolmanda isiku poolt korvatava õnnetusjuhtumi tõttu) ei kanta põllumajandusettevõtte kuludesse ning vastavaid tulusid ei tuleks kanda põllumajandusettevõtte raamatupidamisarvestusse.

Ostetud varude edasimüügist saadud tulud tuleb vastavatest kuluartiklitest maha arvata.

Kuludega seotud toetusi ja abi ei arvata vastavatest kuludest maha, vaid märgitakse rubriiki 114 (vt kõnealuse rubriigi juhendid). Investeerimistoetused ja -abi esitatakse rubriikides 94–103.

Kuludesse kantakse igale kuluartiklile vastavate ostudega seotud väljaminekud.

Kulud liigitatakse järgmiselt.

59. Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

tasustatud tööjõule sularahas makstud palgad ja töötasud, olenemata tasustamise alusest (tükitöö või tunnitöö), millest arvatakse maha kõik põllumajandusettevõtjale kui tööandjale makstavad sotsiaalmaksud, et kompenseerida makstud palka, mis ei vasta tegelikult tehtud tööle (nt töölt puudumine õnnetusjuhtumi, tööalase koolituse vms tõttu);

—	töötasud ja loonuspalk (nt eluase, toitlustamine, majutamine, talutoodang jne);

—	tootlikkuse või erialase ettevalmistusega seotud palgalisad, kingitused, lisatasud, kasumiosa;

—	muud tööjõuga seotud väljaminekud (töölevõtmise kulud);

—	tööandja kantavad ja töötaja nimel või tema eest makstavad sotsiaalkindlustusmaksed;

—	tööõnnetuskindlustus.

Põllumajandusettevõtja ja tasustamata tööjõu sotsiaalkindlustusmakseid ja isiklikke kindlustusmakseid ei käsitata põllumajandusettevõtte kuludena.

Tasustamata tööjõule makstud summasid (mis määratluse kohaselt on normaalpalgast väiksemad, vrd tasustamata tööjõu määratlusega) ei kanta põllumajandusaruandesse.

Põllumajandusettevõttes töötamise lõpetanud palgalistele pensionäridele makstavad toetused (sularahas või mitterahalisena) ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid märgitakse rubriiki „Muud põllumajandusettevõtte üldkulud”.

60. Lepinguline töö ja masinate rentimine

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

põllumajandusettevõttes lepingu alusel tehtud töödega seotud kogukulutused. See sisaldab üldjuhul seadmete kasutamisega (sh kütus) ja tööga seotud kulu. Kui leping hõlmab ka kasutatud materjali (v.a kütus, nt taimekaitsevahendid, väetised ja seemned) maksumust, tuleks kõnealuste materjalide kulu maha arvata. Kõnealune summa (vajadusel hinnang) tuleks kanda vastava kuluartikli alla (nt pestitsiidid tuleb kanda rubriiki 75 „Taimekaitsevahendid”);

—	põllumajandusettevõtte töötajate kasutatavate masinate rendikulud. Renditud masinate kasutamisega seonduv kütusekulu tuleb kanda rubriiki 62 „Mootorikütus ja määrdeained”.

—	põllumajandusettevõtte töötajate kasutatavate masinate liisingukulud. Liisitud masinate kütuse- ja hoolduskulud tuleks kirjendada asjaomastesse rubriikidesse (rubriigid 61 „Masinate ja seadmete korrashoid” ja 62 „Mootorikütus ja määrdeained”).

61. Masinate ja seadmete korrashoid

Masinate ja seadmete hooldamise ja väikeremondiga seotud kulud, mis ei mõjuta seadmete turuväärtust (väljamaksed mehhaanikule, varuosade maksumus jne).

Selle rubriigi alla kuuluvad väikeseadmete ostud, sadulsepatööde ja hobuserautamisega seotud kulud, rehvide, taimelavade, tervist kahjustavate tööde tegemiseks kaitseriietuse ja seadmete üldiseks puhastamiseks detergentide ostud ning isiklike autodega seotud kuluosa vastavalt nende kasutamisele põllumajandusettevõtte tarbeks (vt ka rubriik 63). Detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks kirjendatakse rubriiki 71 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud”.

Kapitaalremont, mis tõstab seadmete väärtust võrreldes nende remondieelse väärtusega, jäetakse käesolevast rubriigist välja (vt ka juhised kulumi kohta tabelis G).

62. Mootorikütus ja määrdeained

Käesolevasse rubriiki kuulub isiklike autode kütuse ja määrdeainete kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusettevõtte tarbeks (vt ka rubriik 63).

Naftatoodete kasutamise korral nii mootorikütuse kui ka kütteainena jaotatakse kogusumma kahe rubriigi vahel:

62.	„Mootorikütus ja määrdeained”;

80.	„Kütteaine”.

63. Autokulud

Põllumajandusettevõtte isiklike autodega seotud kuluosa meelevaldse arvutamise korral (nt kindel summa kilomeetri kohta) märgitakse kõnealused kulud käesolevasse rubriiki.

Söödad

Sööt jaotatakse ostusöödaks ning põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud söödaks.

Ostusööda hulka kuuluvad lakukivid, piimatooted (ostetud või põllumajandusettevõttesse tagastatud) ning tooted sööda valmistamiseks ja säilitamiseks ning samuti söödale võtmise, kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade kasutamise ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluva söödamaa rentimisega seotud kulud. Sisseostetud allapanu ja põhk kuuluvad samuti ostusööda hulka.

Kariloomade ostusööt jaotatakse jõusöödaks ja koresöödaks (sh söödale võtmine ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade, karjamaade ja söödamaade kasutamisega seotud kulud ning ostetud allapanu ja õled).

Rubriik „Jõusööt” hõlmab eelkõige õlikooke, segajõusööta, teravilja, rohukuiviseid, kuivatatud peedilõike, kalajahu, piima ja piimasaadusi, mineraalaineid ja sellise sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ettenähtud tooteid.

Koresööda, nt silo tootmiseks lepingu alusel tehtud tööga seotud kulutused kantakse rubriiki 60 „Lepinguline töö”.

Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud sööda hulka kuuluvad põllumajandusettevõtte müügitooted, mida kasutatakse söödana (sh piim ja piimatooted, kuid mitte vasikate poolt udarast imetud piim, mida ei võeta arvesse). Põllumajandusettevõttes toodetud allapanu ja põhk võetakse arvesse ainult juhul, kui need kuuluvad kõnealuse piirkonna ja kõnealuse aasta müügitoodete hulka.

Rubriigid jaotatakse järgmiselt:

Ostusööt:

64. Kariloomade (hobuslased, veised, lambad, kitsed) jõusööt

65. Kariloomade (hobuslased, veised, lambad, kitsed) koresööt

66. Sigade ostusööt

67. Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt

Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud sööt järgmiste loomade jaoks:

68. Kariloomad (hobuslased, veised, lambad, kitsed)

69. Sead

70. Kodulinnud ja väikeloomad

71. Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

Kõik loomakasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu eraldi kulurubriikidesse: veterinaartasud, ravimid, paaritustasud, kunstlik seemendus, kastreerimine, piimaproovid, tõuraamatutesse märkimine ja registreerimine, detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks, loomakasvatustoodangu pakkematerjal ja töötlemisvahendid, loomakasvatustoodangu ettevõtte välised ladustamis- ja pakendamiskulud, põllumajandusettevõtte loomakasvatustoodangu turustamiskulud, põllumajandusettevõtte toodangut täiendavate loomsete, põllumajandusettevõttes töödeldavate toodete (nt piim) juhuostud jne. See hõlmab ka loomade eluruumideks või nendega seotud toodete ladustamiseks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

72. Ostetud seemned ja seemikud

Kõik ostetud seemned ja seemikud, sh sibulad, juuremugulad ja mugulad. Uute istandike jaoks ostetud noorte puude ja põõsaste ostukulusid käsitatakse investeeringuna, mis tuleks märkida kas rubriiki 96 „Püsikultuurid” või rubriiki 100 „Metsamaa”. Väiksema ulatusega ümberistutamiseks ettenähtud noorte puude ja põõsastega seotud kulud tuleb siiski märkida aruandeaasta kulude hulka ning esitada käesolevas rubriigis, v.a põllumajandusettevõttega liidetud metsadega seotud kulud, mis kantakse rubriiki 77 „Metsandusega seotud erikulud”.

See rubriik hõlmab ka seemnete töötlemise (sorteerimine, desinfektsioon) kulusid.

73. Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud

Kõik põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud (sh sibulad, juuremugulad ja mugulad).

74. Väetised ja mullaparandusained

Kõik ostetud väetised ja mullaparandusained (nt lubi), sh kompost, kütteturvas ja sõnnik (v.a põllumajandusettevõttes toodetud sõnnik).

Põllumajandusettevõtte juurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud väetised ja mullaparandusained kantakse rubriiki 77 „Metsandusega seotud erikulud”.

75. Taimekaitsevahendid

Kõik vahendid, mida kasutatakse saagi ja taimede kaitsmiseks putukkahjurite ja taimehaiguste, röövloomade, ebasoodsate ilmastikutingimuste jms eest (insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, mürksöödad, linnupeletusvahendid, rahekaitsed, öökülmavastased vahendid jne). Kui taimekaitsetöid teostab tööettevõtja ja kasutatud kaitsevahenditega seotud kulusid ei saa eraldi kindlaks määrata, kantakse kulude kogusumma rubriiki 60 „Lepingulised tööd”.

Põllumajandusettevõttele kuuluvate metsade jaoks kasutatud kaitsematerjalid kantakse rubriiki 77 „Metsandusega seotud erikulud”.

76. Muud põllukultuuridega seotud erikulud (sh püsirohumaad ja rohumaad)

Kõik taimekasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu eraldi kulurubriikidesse: pakke- ja sidumismaterjal, nöörid ja köied, mullaanalüüsidega seotud kulud, põllumajandusnäitustega seotud kulud, plastkatted (nt maasikakasvatuses), põllukultuuride säilitus- ja töötlemisvahendid, saagi ettevõtte välise ladustamise ja töötlemise kulud, põllumajandusettevõtte taimsete toodete turustamiskulud, summad turustamiseks ettenähtud kasvavate põllukultuuride ostmiseks või turustamiseks ettenähtud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil maa rentimiseks lühemaks ajaks kui üks aasta, põllumajandusettevõtte toodangut täiendavate taimsete, põllumajandusettevõttes töödeldavate toodete (nt viinamarjad) juhuostud jne. See hõlmab ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

77. Metsandusega seotud erikulud

Väetised, taimekaitsevahendid, mitmesugused erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid kantakse vastavatesse kulurubriikidesse.

78. Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

Hoonete ja rajatiste, sh kasvuhoonete, raamide ja tugirajatiste korrashoid (rendilepingu alusel) ning maaparandustööd. Hoonete korrashoiuks ostetud ehitusmaterjalidega seotud kulud märgitakse käesolevasse rubriiki.

Uuteks investeeringuteks vajalike ehitusmaterjalide ost tuleks kanda rubriigi 94 „Põllumajandusmaa ja põllumajanduslikud tootmishooned”, rubriigi 97 „Maaparandus” ja/või rubriigi 98 „Põllumajanduslikud tootmishooned” veergu „Investeeringud”.

Hoonete väärtust tõstvate kapitaalremontide (suur tehnohooldus) kulud ei kuulu käesolevasse rubriiki, vaatamata sellele, et antud tööga seotud kulude kandja on rentnik (vt makstud renditasuga seotud juhiseid, rubriik 85). Kõnealused kulud märgitakse rubriiki 98 „Põllumajanduslikud tootmishooned”.

79. Elektrienergia

Põllumajandusettevõttes kasutatava elektri kogutarbimine.

80. Kütteained

Põllumajandusettevõttes kasutatava kütteaine kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.

81. Vesi

Veevärgiga liitumisega ning igasuguse põllumajandusettevõttes vajaliku veetarbimisega seotud kulud, sh niisutamine. Põllumajandusettevõttele kuuluvate veeseadmete kasutamise kulud kantakse asjakohastesse rubriikidesse: masinate ja seadmete kulum, masinate ja seadmete korrashoid, mootorikütus, elektrienergia.

82. Kindlustus

Kõik põllumajandusettevõttes esinevaid riske katvad kindlustusmaksed, mis on seotud põllumajandusettevõtja tsiviilvastutuse kindlustuse, tulekahju- ja üleujutusega, kindlustusega loomade surma ning saagikadude korral, v.a rubriiki 59 kuuluv tööõnnetuskindlustus. Hõlmab hoonete kindlustusmakseid ainult siis, kui need ei ole juba kantud rubriiki 87.

83. Põllumajandusettevõtte maksud ja muud tasud

Kõik põllumajandusettevõttega seotud maksud ja muud tasud, sh keskkonnakaitsemeetmetega seotud maksud, kuid välja arvatud käibemaks ning maa, hoonete või tööjõuga seotud maksud. Põllumajandusettevõtja otsene tulumaks ei kuulu põllumajandusettevõtte kulude hulka.

84. Muud põllumajandusettevõtte üldkulud

Kõik muud, eespool nimetatud rubriikides nimetamata talupidamiskulud (raamatupidamistasud, sekretäriteenused ja kontorikulud, telefonimaksud, mitmesugused osamaksud ja sissemaksed jne). Lisaks sellele hõlmab see nii loomakasvatuseks kui ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks ja/või üldisel otstarbel kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

85. Makstud renditasu

Makstud renditasu (sularahas või mitterahalisena) renditud maa, hoonete, kvootide ja muude põllumajandusettevõtte õiguste eest. Käesolev rubriik hõlmab kulusid, mis on seotud rentniku poolt maaomaniku nimel ja tema asemel tehtud maksetega (nt maamaks ja kapitaalremondiga seotud kulum, mille kulud kannab rentnik), mida rentnik ei saa tagasi nõuda. Kirjendada tuleks ainult taluhoonete ja muude renditud hoonete põllumajandusettevõttega seotud osa. Selliste kvootide liisimis- ja rendikulud, mis ei ole maaga seotud, tuleks kanda ka tabelisse L.

86. Millest: maa eest tasutud rent

87. Põllumajanduslike tootmishoonete kindlustus

Selle teabe esitamine on vabatahtlik.

Omaniku valduses olevate hoonete kindlustusmaksed (tulekahju, üleujutus jne), mille peab renditalu puhul tavaliselt maksma maaomanik. Kui kõik maksed on hõlmatud ühe kindlustuspoliisiga, tuleb hinnata põllumajandusettevõtte hoonete kindlustusmaksete osa.

88. Kinnisasjamaksud ja muud sellega seotud koormatised

Omaniku valduses ja loonusrendile antud maa ja hoonete suhtes makstavad maksud, lõivud ja muud omandiga seotud koormatised.

89. Makstud intressid ja finantskulud kokku

Talu tarbeks võetud laenukapitalilt (laenud) makstavad intressid ja finantskulud. Selle teabe esitamine on kohustuslik.

Intressitoetust ei lahutata, vaid kantakse tabeli J rubriiki 114.

90. Maa ja hoonete ostmiseks võetud laenudelt makstavad intressid ja finantskulud

Selle teabe esitamine on vabatahtlik.

91. Millest: maa ostmiseks võetud laenudelt makstavad intressid ja finantskulud

Selle teabe esitamine on vabatahtlik.

92. Käibekapitali (kariloomad, tootmisvahendid ja käibevahendid) rahastamiseks võetud laenudelt makstavad intressid ja finantskulud

Selle teabe esitamine on vabatahtlik.

93. Kogukulud

Rubriikide 59–89 summad kokku.

G. MAA JA HOONED, TOOTMISVAHENDID JA KÄIBEVAHENDID

Rubriigid jaotatakse järgmiselt:

94. Põllumajandusmaa, põllumajanduslikud tootmishooned ja õigused

Rubriikide 95–99 summad kokku. Rubriigid 95, 97 ja 99 tuleb täita juhul, kui raamatupidamisarvestuses on asjakohased andmed olemas.

95. Põllumajandusmaa

Omandis olev põllumajandusmaa.

96. Püsikultuurid

Kõik põllumajandusettevõtjale kuuluvad istandikud (v.a metsad ja maa väärtus) olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veeru 7 lahtris 316.

Noorte istandike (püsikultuurid, mis ei ole veel täiemahulises tootmises) kasvatamine tuleks kanda rubriiki „Investeeringud” (veerg 4). Lisaks sellele tuleks see kanda ka tabeli K rubriiki 159 „Lõppseis” (veerg 9).

97. Maaparandus

Maaparandus (nt tarastamine, drenaaž, alalised niisutusseadmed) põllumajandusettevõtjale kuuluval maal olenemata maakasutuse otstarbest. Kirjendatud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veeru 7 lahtris 324.

98. Põllumajanduslikud tootmishooned

Põllumajandusettevõtjale kuuluvad hooned olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veeru 7 lahtris 332.

99. Soetusmaksumus, kvoodid ja muud õigused

Põllumajandusmaa või põllumajanduslike tootmishoonete soetamisega seotud tasud tehingu tõestamise eest, registreerimistasud jne. Piima ja suhkrupeedi individuaalsete kvootide müügi ja/või ostuga ning ettenähtud õiguste ja kohustuste üleandmisega, näiteks eluskarjakvoodi üleandmisega seotud tehingud. Kvoodid/õigused kantakse ka tabelisse L. Metsamaa soetuskulusid ei arvestata.

Kvootide suhtes ei tuleks kohaldada kulumit tabelis G, kuid selle võib kanda tabeli L veergu 7.

100. Metsamaa, sh kasvav mets

Põllumajandusettevõtte alla kuuluv omaniku valduses olev metsamaa koos soetusmaksumusega.

101. Masinad ja seadmed

Traktorid, traktorikultivaatorid, veoautod, furgoonautod, autod, põllumajandusettevõttes kasutatavad suur- ja väikeseadmed, sh tööriistad, mille väärtus on uuena üle 300 euro.

102. Käibevahendid

Käibevahendite hulka kuuluvad:

a)	varud: põllumajandusettevõtte toodete ja tootmisvahendite varude jääk;

muud käibevahendid:

—	veel koristamata saagi väärtus (piirdub põllukultuuride kasvatamiseks kasutatud väetiste, mullaparandusainete, seemnete ja seemikute maksumusega, v.a püsikultuuride seemikute maksumus);

—	põllumajandusettevõtete aktsiad (nende ühistute või muude organisatsioonide aktsiad, mille teenuseid põllumajandusettevõtte kasutab);

—

debitoorne võlgnevus:

—	lühikese tähtajaga saadaolevad summad seoses toodangu või põhivara müügiga või teenuste osutamisega;

—	kaupade ja teenustega seotud ettemaksed;

—	põllumajandusettevõtte majandustegevuseks vajalik rahavaru (sularaha, pangakontod, postižiirokontod).

Pangakontode intressid tuleb kanda rubriiki 178.

Kui käibevahendite summat ei saa täpselt kindlaks määrata, võib hindamine olla üldine. Sel juhul võib hinnata tootmisprotsessi investeeritud keskmisi summasid, võttes arvesse investeeringu kestust. Sellisel juhul on käibevahendite alg- ja lõppseisu kogusummad samad.

103. Kokku

Rubriikide 94, 100, 101 ja 102 summad kokku.

TABELI G VEERUD

Algseis (veerg 3)

Algseis on vara väärtus aruandeaasta alguses. Põllumajandusettevõtete puhul, kes olid valimisse kaasatud ka eelneval aastal, peab algseis vastama eelneva aasta lõppseisuga. Valimi uute põllumajandusettevõtete algseis arvutatakse järgmiselt:

—	vara puhul, mille suhtes ei kohaldata kulumit, võrdub see asendusväärtusega;

—	vara puhul, mille suhtes kohaldatakse kulumit, määratakse see kindlaks ülejäänud kulumiaega arvesse võttes ja asendusväärtuse põhjal (sh juba tehtud kapitaalremondid).

Asendusväärtus on samalaadse uue vara maksumus hetkehindades. Selle võib asjaomaste varade puhul (masinad, hooned vms) kindlaks määrata ka hinnaindeksi (üldine või konkreetne) põhjal.

Maa väärtust hinnatakse hindade põhjal (soetamise netokulud), mis kehtivad selles piirkonnas samas seisundis ja sama kvaliteediga rendile andmata maade müümisel põllumajanduslikuks kasutuseks (väärtuse määramisel ei võeta arvesse hindamisi, mis tehakse vara üleandmise korral sugulaste vahel). Kui põllumajandusettevõttes kasutatavate isiklike autode kulud jaotatakse rubriikidesse 61 „Seadmete korrashoid” ja 62 „Kütus ja määrdeained”, arvatakse autokulude põllumajandusettevõttega seotud osa tootmisvahendite hulka. Kui põllumajandusettevõtte tarbeks kasutatavate isiklike autode kulud arvutatakse siiski meelevaldselt (vt rubriik 63), siis isiklikud autod tootmisvahendite hulka ei kuulu.

Investeeringud (veerg 4)

Kogukulutused ostudele, kapitaalremondile ja põhivara tootmisele aruandeaasta kestel. Kui kõnealuste investeeringutega seoses on saadud toetusi või abi, kantakse investeeringute summa enne kõnealuste toetuste ja abi mahaarvamist veergu 4.

Väiksemate masinate ja seadmete ostud ning noorte puude ja põõsaste hankimine väiksemateks ümberistutustöödeks ei kuulu kõnealustesse veergudesse, vaid märgitakse aruandeaasta kuludesse (vt rubriik 61 „Masinate ja seadmete korrashoid”, rubriik 72 „Ostetud seemned ja seemikud”, rubriik 77 „Metsandusega seotud erikulud”).

Fikseeritud intressimääraga tagatiseta võlakirjades tehtud makse puhul võetakse kõnealuste võlakirjade hindamise aluseks nende maksumus sularahas.

Investeerimistoetused (veerg 5)

Aruandeaasta jooksul saadud toetused. Võivad hõlmata varasematel aruandeaastatel tehtud investeeringute toetuseid.

Müük (veerg 6)

Vara müügi kogusumma aruandeaasta jooksul.

Kulum (veerg 7)

Registreeritav kulum on aruandeaasta tegelik kulumisumma. See määratakse kindlaks asendusväärtuse põhjal (st asendusväärtus aruandeaasta lõpus, korrutatuna kulumimääraga).

Iga liikmesriigi poolt kohaldatavate iga-aastaste kulumimäärade tabel tuleb esitada komisjonile samaaegselt põllumajandusaruande andmetega.

Istandike kulum

Uue istandiku jaoks noorte puude ja põõsaste hankimisega seotud kulud kuuluvad põhivara hulka, millelt arvestatakse kulumit.

Kulumit arvestatakse üksnes põllumajandusettevõtja valduses olevate istandike kohta (olenemata maakasutuse otstarbest).

Põllumajanduslike tootmishoonete, püsiseadmete ja maaparandusega seotud kulum

Põllumajandusettevõtjale kuuluvate hoonete, püsiseadmete (sh kasvuhooned ja lavad) ja maaparandusega seotud kulum, olenemata maakasutuse otstarbest.

Masinate ja seadmete kulum

Kulumit arvestatakse üksnes nende masinate ja seadmete puhul, mille maksumus uuena on üle 300 euro. Väiksema maksumusega väikeseadmete kulumit ei arvutata; selliste seadmete ostud kuuluvad otseselt aruandlusaasta kulude hulka (rubriik 61 „Masinate ja seadmete korrashoid”).

Kapitaalremondid, mis tõstavad oluliselt masinate ja seadmete maksumust võrreldes nende maksumusega enne remonti, kuuluvad samuti käesolevasse rubriiki kas masinate ja seadmete kulumi lahutamatu osana, mida vajaduse korral kohandatakse, võttes arvesse kõnealuse seadme (remondi tõttu) pikenenud eluiga, või kapitaalremondi kulude jaotamise teel mitmele järjestikusele aastale.

Aastane kulumisumma tuleb arvutada lineaarse või degressiivse kulumi meetodil.

Kulumimäär määratakse kindlaks mitmesuguste tegurite põhjal, mis suures osas sõltuvad piirkonna konkreetsetest tingimustest ja toodangust (aastane kogus), kuid ka tehnika arengust.

Võttes arvesse piirkondade ja isegi eri põllumajandusettevõtete vahelisi kulumi erinevusi, võivad raamatupidamisbürood valida iga masina või seadme puhul vastavale piirkonnale või põllumajandusettevõttele kohased määrad, mille eesmärk on väljendada võimalikult täpselt masinate maksumusega seotud kulumi astet.

Lõppseis (veerg 8)

Lõppseis on vara väärtus aruandeaasta lõpus. See arvutatakse selle aja asendusväärtuse ja ülejäänud kulumiaja alusel.

H. KOHUSTUSED

Märgitud summad vastavad veel maksmata summadele, see tähendab lepingulistele laenudele, millest on maha arvatud juba tehtud tagasimaksed. Fikseeritud intressimääraga võlakirjade vormis laene hinnatakse nende maksumuse põhjal sularahas. Teave tuleb esitada vähemalt lahtrite 374, 378, 382, 386, 390 ja 394 kohta.

Laenud jaotatakse vastavalt ajalisele kehtivusele järgmiselt:

104. Pikaajalised ja keskmise tähtajaga kohustused

Põllumajandusettevõttega seotud aastase ja pikema tähtajaga laenud.

105. Lühiajalised kohustused

Põllumajandusettevõttega seotud alla aastase tähtajaga laenud, võlad ja tasumata maksed.

106. Kokku

Rubriikide 104 ja 105 summa.

Andmete olemasolu korral põllumajandusettevõtte raamatupidamisaruannetes jaotatakse laenud vastavalt laenu eesmärgile järgmiselt:

—	maa ja hoonetega seotud laenud (veerud 2 ja 6);

—	millest: maaostulaenud (veerud 3 ja 7); laenud muudeks varadeks (veerud 4 ja 8).

Kõnealustes punktides märgitud summa vastab veerus 1 (algseis kokku) (= veerud 2 + 4) ja veerus 5 (lõppseis kokku) (= veerud 6 + 8) märgitud summadele.

I. KÄIBEMAKS

Põllumajandusaruande rahalises vääringus andmeid väljendatakse vastavalt asjaomastele liikmesriikidele:

—	kas ilma käibemaksuta; seda meetodit rakendatakse kõigi käibemaksu tavasüsteemi kuuluvate põllumajandusettevõtete suhtes,

—	või koos käibemaksuga. Liikmesriigid, kes kasutavad seda meetodit, peavad igal aastal esitama aruandeaasta raamatupidamisandmeid sisaldaval elektroonilisel andmekandjal loetelu käibemaksumäärade kohta, mida on aasta jooksul põllumajandusaruande iga kirje puhul rakendatud.

Kui põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tavapärast käibemaksu, ei kanta rubriikidesse 108–111 mitte midagi. Sama kehtib siis, kui põllumajandusaruandesse kantud ostu- ja müügitehingud on esitatud koos käibemaksuga.

Esitada tuleb järgmised käibemaksuga seotud üksikasjalikud andmed:

107. Käibemaksusüsteem

Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatav käibemaksusüsteem (järjekorranumber 400) tuleks iga põllumajandusettevõtte puhul märkida koodnumbriga vastavalt järgmisele loetelule:

	Järjekorranumber 400 Kood
BELGIA
Régime normal obligatoire	1
Régime normal sur option	2
Régime agricole	3
BULGAARIA
Vabastatud	1
Registrisse kantud	2
TŠEHHI VABARIIK
Registrisse kantud	1
TAANI
Moms (= tavasüsteem)	1
SAKSAMAA
Pauschalierender Betrieb	1
Optierender Betrieb	2
Getränke erzeugender Betrieb	3
Betrieb mit Kleinumsatz	4
EESTI
Tavasüsteem	1
Erisüsteem	2
IIRIMAA
Põllumajanduslik süsteem	1
Registrisse kantud (= tavasüsteem)	2
KREEKA
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
HISPAANIA
Tavasüsteem	1
Lihtsustatud süsteem	2
Põllumajanduslik süsteem	3
PRANTSUSMAA
TVA sur option avec autorisation pour animaux vivants	2
Remboursement forfaitaire	3
ITAALIA
Regime esonerato	1
Regime speciale agricolo	2
Regime normale	3
KÜPROS
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
Käibemaksu ei kohaldata	3
LÄTI
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
LEEDU
Tavasüsteem	1
Erisüsteem	2
LUKSEMBURG
Régime normal obligatoire	1
Régime normal sur option	2
Régime forfaitaire de l’agriculture	3
UNGARI
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
MALTA
Tavasüsteem	1
HOLLAND
Algemene regeling verplicht	1
Algemene regeling op aanvraag	2
Landbouwregeling	3
AUSTRIA
Pauschalierender Betrieb	1
Optierender Betrieb	2
POOLA
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
PORTUGAL
Põllumajanduslik süsteem	1
Tavasüsteem	2
RUMEENIA
Tavasüsteem	1
Erisüsteem	2
Väikesed põllumajandusettevõtted	3
SLOVEENIA
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
SLOVAKKIA
Registrisse kantud	1
Vabastatud	2
SOOME
Tavasüsteem	1
ROOTSI
Tavasüsteem	1
ÜHENDKUNINGRIIK
Vabastatud	1
Registrisse kantud	2

Käibemaksusüsteemi alajaotus (ainult Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari ja Poola)

	Järjekorranumber 401
HISPAANIA
	Kui põllumajandusettevõttes kasutatakse kaht süsteemi, siis sisestatakse vähem olulise käibemaksusüsteemi kood (järjekorranumbri 400 puhul kasutatav)
PRANTSUSMAA
Sans TVA obligatoire sur activités connexes	0
Avec TVA obligatoire sur activités connexes	1
ITAALIA
Taluturismi („agriturismo”) kui lisategevusala käibemaksusüsteem
Regime speciale agriturismo	1
Regime normale agriturismo	2
UNGARI	Kui põllumajandusettevõttes kasutatakse kaht süsteemi, siis sisestatakse vähem olulise käibemaksusüsteemi kood (järjekorranumbri 400 puhul kasutatav)
POOLA	Kui põllumajandusettevõttes kasutatakse kaht süsteemi, siis sisestatakse vähem olulise käibemaksusüsteemi kood (järjekorranumbri 400 puhul kasutatav)

Rubriigid 108–111

Rubriigid 108–111 täidetakse ainult siis, kui põllumajandusettevõttes kasutatakse põllumajanduslikku süsteemi (või muud samalaadset süsteemi).

Põllumajandusliku süsteemi (või samalaadsete süsteemide) eesmärk on pakkuda üldist kompensatsiooni hetkehindadega ostetud kaupade ja teenuste ning tehtud investeeringute puhul makstud käibemaksu eest. Sellisel juhul kirjendatakse müük ja ost ilma käibemaksuta.

108. Käibemaks müügitehingutelt

Aruandeaasta jooksul müüdud toodetelt kogutud käibemaks.

109. Käibemaks ostudelt

Aruandeaasta jooksul kaupadelt ja teenustelt jooksvalt makstud käibemaks. Itaalias hõlmab see rubriik ka käibemaksu, mis on maksuhaldurile makstud proportsionaalse korra alusel.

110. Käibemaks investeeringutelt

Aruandeaasta jooksul kapitalikaupade ostu (investeeringud) puhul makstud käibemaks.

111. Maksuameti poolt tagastatud käibemaks

Tagasimakse summa.

J. TOETUSED JA ABI

Rubriikidesse 112–118 kantakse riiklikest vahenditest antud toetused ja abi, välja arvatud investeeringutega seotud toetused ja abi, mis kantakse rubriikidesse 94–103.

112. Toetused ja abi, välja arvatud need, mis on seotud kuludega ja loomade ostmisega

Kariloomade ja toodete eest saadud toetuste ja abi summa, või abi summa, mille osas on antud toetusõigused, ja muu saadud või saadav abi, välja arvatud see, mis on seotud kuludega ja loomade ostmisega. Kõik kanded peavad viitama kariloomadele, pindaladele ja põllumajandusettevõtte toodetele, mis on seotud aruandeaasta jooksul tehtud toimingutega.

113. Millest: rubriigi 112 kogusumma detailne jaotus

Põllumajandusloomade kategooriad (tabeli D asjaomastele rubriikidele vastavad koodid 22–50), v.a allpool esitatud koodide 700 ja 770 alla kuuluvad toetused kariloomakasvatajatele.

Toodang (tabeli K rubriikidele või alamrubriikidele vastavad koodid 120–314), v.a allpool esitatud koodi 600 alla kuuluvad pindalatoetused ning koodide 670 ja 680 alla kuuluvad maksed. Topeltarvestuse vältimiseks tuleks maksed märkida vaid üks kord (kas asjakohase rubriigi või alamrubriigi alla).

Konkreetsed koodid, mis on esitatud alljärgnevas loetelus:

—	kood 600 osutab pindalatoetuste summale määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel, kaasa arvatud pindalatoetused maa tootmisest kõrvalejätmiseks ja energeetiliste põllukultuuride tootmiseks. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M;

—	kood 670 osutab ühtsele otsemaksete kavale määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M;

—	kood 680 osutab ühtse pindalatoetuse kavale määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M;

—	kood 700 osutab veise- ja vasikaliha otsetoetuste kogusummale määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M;

—	kood 770 osutab piimakarjatoetusele ja lisatoetustele määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M;

—	kood 800 osutab põllumajanduslikele keskkonnatoetustele ja loomade heaolu toetustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel;

—	kood 810 osutab Natura 2000 toetustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel ja direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetustele;

—	kood 820 osutab mägipiirkondade ebasoodsate looduslike tingimuste toetustele ja muude kui mägipiirkondade ebasoodsate looduslike tingimuste toetustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel;

—	kood 830 osutab määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohasele ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuetega vastavusse viimise toetusele;

—	kood 835 osutab nõuandeteenuste kasutamiskulude toetustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel;

—	kood 840 osutab toidukvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate toetusele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel;

—	kood 900 osutab põllumajandusmaa metsastamise toetusele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel;

—	kood 910 osutab metsanduse toetusele (Natura 2000 toetus, metsanduse keskkonnatoetus, metsapotentsiaali taastamine, ennetusmeetmete kasutuselevõtt) määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel;

—	kood 951 osutab loomakasvatustoodangule antud hüvitistele ja toetustele, mis ei kuulu eespool toodud koodide alla;

—	kood 952 osutab taimekasvatustoodangule antud hüvitistele ja toetustele, mis ei kuulu eespool toodud koodide alla;

—	kood 953 osutab maaelu arendamise jaoks antud hüvitistele ja toetustele, mis ei kuulu eespool toodud koodide alla;

—	kood 955 osutab lisatoetustele määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel;

—	kood 956 osutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 kohastele otsetoetustele teatavate põllumajanduslike tootmisviiside eest, mis on olulised keskkonna kaitsmisel või parandamisel või kvaliteedi parandamisel ning põllumajandustoodete turustamisel;

—	kood 998 hõlmab loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antavat abi ja toodangu või tootmisvahendite kadude kompenseerimist riiklikest vahenditest. (Erakindlustuste kompensatsiooni jaoks kasutatakse tabeli K rubriiki 181);

—	kood 999 hõlmab erakorralisi toetusi ja abi (nt põllumajanduse valuutakorraga seotud hüvitised). Võttes arvesse nende erandlikku laadi, registreeritakse sellised maksed kassapõhiselt;

—	koodid 1052 ja 2052 viitavad piimatootmise lõpetamise hüvitistele. Iga-aastased väljamaksed registreeritakse koodiga 1052, ühekordsed summeeritud väljamaksed koodiga 2052;

—	koodi 950 kasutatakse üldiste toetuste jaoks, mida ei saa seostada konkreetse tegevusega ega saa registreerida ühegi eespool nimetatud koodi all.

114. Kuludega seotud toetused ja abi

Kuludega seotud toetuste ja abi summa (kasutatavad koodid: 59–82, 84, 85, 87 ja 89).

115. Millest: rubriigi 114 kogusumma andmed vastavalt kulukategooriale (kasutatavad koodid: 59–82, 84, 85, 87 ja 89).

116. Loomade ostmisega seotud toetused ja abi

Loomade ostmisega seotud toetuste ja abi summa (kasutatavad koodid: 51, 52 ja 54–58).

117. Millest: rubriigi 116 kogusumma andmed vastavalt eluskarjakategooriale (kasutatavad koodid: 51, 52, 54–58).

118. Toetused ja abi kokku

Rubriikide 112, 114 ja 116 summa.

119. Erinevused võrreldes eelnevate aruandeaastatega

K. TOOTMINE (välja arvatud kariloomad)

Teatavaid tooteid käsitlevad rubriigid on jaotatud alamrubriikideks. Sellistel juhtudel esitatakse veergudesse 4–10 kantavad andmed nii alamrubriigis kui ka pearubriigis. Sellisel juhul kantakse pearubriiki alamrubriikide kogusumma.

Eraldi kanded tuleks teha kultuuride kohta, mida kasvatatakse tootmisest kõrvalejäetud alal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003. Juhul kui sama kultuuri kasvatatakse nii niisutusega kui ka ilma niisutuseta maal, tuleks teha eraldi kanded.

Andmed kasvavate põllukultuuride kohta tuleks kanda asjaomastesse rubriikidesse, välja arvatud pindala, mille kohta ei ole vaja kannet teha. Sama kehtib kultuuride kohta, mida kasvatatakse vähem kui aastaks ajutiselt renditud maal.

A. PÕLLUKULTUURID

Teravili

Silona kasutamiseks ettenähtud teraviljad ei kuulu toodete hulka, mis on loetletud allpool rubriikides 120–128. Need tuleb kanda rubriikidesse 326 „Söödamais” ja 327 „Muud siloteraviljad”. Hirss, tritikale, tatar ja sorgo (välja arvatud söödasorgo) kuuluvad rubriiki 128 „Muud teraviljad”. Söödasorgo kuulub rubriiki 145 „Muud söödakultuurid”.

Seemned kuuluvad rubriikidesse 120–128.

120. Pehme ja speltanisu

121. Kõva nisu

122. Rukis (sh meslin)

123. Oder

124. Kaer

125. Suviviljasegud

126. Teramais (sh niiske teramais)

127. Riis

128. Muu teravili

Muud põllukultuurid

129. Valgurikkad kultuurid

Kõik valgurikkad kultuurid, mida kasvatatakse seemnete saamiseks, sh seemned ning kuivatatud kaunvilja ja teravilja segud. Siia ei kuulu: rohelisena korjatud liblikõielised (nt lutsern), mis kantakse rubriiki 145 „Muud söödakultuurid”, valgurikkad õlikultuurid (nt soja), mis kantakse rubriiki 132 „Rohtsed õlikultuurid”, ja köögiviljana kasvatatavad liblikõielised taimed, mis kantakse rubriiki 136, 137 või 138.

Rubriigi 129 „Valgurikkad kultuurid” alamrubriigid

360.	Hernes, põlduba ja maguslupiin

361.	Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

330.	Muud valgurikkad kultuurid

130. Kartul (sh varajane kartul ja seeme)

Rubriigi 130 „Kartul” alamrubriigid

Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

362.	Tärklisekartulid

363.	Muud kartulid

131. Suhkrupeet (v.a seeme)

132. Rohtsed õlikultuurid (sh seeme)

Rubriigi 132 „Rohtsed õlikultuurid” alamrubriigid

331.

Raps

332.

Päevalill

333.

Soja

364.	Lina, välja arvatud kiulina (kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas)

334.	Muu (sh lina, mis ei ole kiulina, kui seda ei kantud rubriiki 364, riitsinus, värvisafloor, seesam, maapähklid, sinep, unimagun ja muud õliseemnekultuurid)

133. Humal (v.a seeme)

134. Tubakas (v.a seeme)

Rubriigi 134 „Tubakas” alamrubriigid

Alamrubriigid vastavad tubaka sordirühmadele, mis on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 (5) artiklis 171ca. Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

365.	Kuumuses kuivatatud tubakas (sh järgmised sordid: „Virginia”, „Virginia D” ja selle hübriidid ja „Bright”)

366.	Hele õhu käes kuivatatud tubakas (sh järgmised sordid: „Burley”, „Badischer Burley” ja selle hübriidid ja „Maryland”)

367.

Õhu käes kuivatatud tume tubakas (sh järgmised sordid: „Badischer Geudertheimer”, „Pereg”, „Korso”, „Paraguay” ja selle hübriidid, „Dragon Vert” ja selle hübriidid, „Philippin”, „Petit Grammont” (Flobecq), „Semois”, „Appelterre”, „Nijkerk”, „Misionero” ja selle hübriidid, „Rio Grande” ja selle hübriidid, „Forchheimer Havanna Iic”, „Nostrano del Brenta”, „Resistente 142”, „Goyano”, „Geudertheimeri” hübriidid, „Beneventano”, „Brasile Selvaggio” ja samalaadsed sordid, „Fermented Burley” ja „Havanna”)

368.	Suitsus kuivatatud tubakas (sh järgmised sordid: „Kentucky” ja selle hübriidid, „Moro di Cori” ja „Salento”)

369.	Päikese käes kuivatatud tubakas (sh järgmised sordid: „Xanthi-Yaka”, „Perustitza”, „Samsun”, „Erzegovina” ja samalaadsed sordid, „Myrodata Smyrnis”, „Trapezous” ja „Phi I”, „Kaba Koulak” (muu kui klassikaline), „Tsebelia” ja „Mavra”)

370.	Basmas (sh järgmised sordid: „Basmas”)

371.	Katerini (sh järgmised sordid: „Katerini” ja samalaadsed sordid)

372.	Kaba-Koulak (klassikaline) (sh järgmised sordid: „Elassona”, „Myrodata Agrinion” ja „Zychnomyrodata”)

135. Muud tehnilised kultuurid (v.a seeme)

Sealhulgas puuvill või suhkruroog, kiulina ja harilik kanep.

Rubriigi 135 „Muud tehnilised kultuurid” alamrubriigid

345.	Ravimtaimed, maitseained, maitsetaimed ja vürtsid, sh tee, kohv ja juursigur

346.	Suhkruroog

347.	Puuvill: toodang aruandeaasta jooksul (veerg 5) esitatakse puuvillaseemnete, st toorkiu kaaluna (sadades kilodes)

373.	Kiulina (kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas)

374.	Harilik kanep (kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas)

348.	Muud tehnilised kultuurid. Sealhulgas kiulina ja harilik kanep, mida ei ole kirjendatud rubriikides 373 ja 374

Köögivili ja hooajaline puuvili

136. Põllul kasvatatav avamaa köögivili, melonid ja maasikad: põllukultuuridega külvikorra alusel kasvatatavad kultuurid, sealhulgas ananass ja suhkrumais

137. Aias avamaal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad: muude aiakultuuridega koos kasvatatavad kultuurid, millele on iseloomulik lühike külvikord, peaaegu pidev maa kasutamine ja mitu saaki aastas, sealhulgas ananass ja suhkrumais

138. Katte all kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad (sealhulgas ananass ja suhkrumais): terve kasvuaja või suurema osa kasvuajast katte all (kasvuhoones, püsilaval, ligipääsetavas kiletunnelis) kasvatatavad kultuurid. Ligipääsmatus kiletunnelis, kupli all või portatiivsetes lavades kasvatatavad kultuurid ei kuulu katte all kasvatatud kultuuride hulka. „Mitmekorruseliste” kasvuhoonete puhul võetakse arvesse ainult põhipindala.

Rubriikide 136, 137 ja 138 „Köögivili ja hooajaline puuvili” alamrubriigid

Tooted kantakse alamrubriikidesse olenemata nende edaspidisest kasutusest (tarbimine värskelt, kuivatamine, töötlemine, konserveerimine jms). Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

335.	Kapsas, lillkapsas, spargelkapsas jne

336.	Lehtköögiviljad (porrulauk, spinat, lehtsalat jne)

337.

Tomat

375.	Suhkrumais (kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas)

338.	Viljade või õite pärast kasvatatavad köögiviljad, v.a tomat (kabatšokk, baklažaan, kornišon, artišokk, paprika jne). Lisaks sellele ka suhkrumais, kui seda ei ole kirjendatud alamrubriigis 375

339.	Juurte, sibulate või mugulate pärast kasvatatavad köögiviljad (v.a kartul)

340.	Kaunviljad (hernes, uba jne, v.a läätsed ja kikerhernes)

341.	Hooajaliste taimede viljad (maasikas, melon, arbuus, ananass jne)

139. Seened: järjestikuste kultuuride üldpindala (põhipindala × täielike saakide arv) esitatakse ruutmeetrites. Seda pindala ei arvata kogupindala hulka (rubriik 183).

Lilled ja dekoratiivtaimed

140. Avamaa (v.a rubriiki 157 kantavad puukoolid) lilled ja dekoratiivtaimed (põhipindala)

141. Katte all kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed (põhipindala)

Rubriikide 140 ja 141 „Lilled ja dekoratiivtaimed” alamrubriigid

Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

342.	Lillesibulad, juure- ja varremugulad

343.	Lõikelilled ja lillepungad

344.	Õistaimed ja dekoratiivtaimed

Seemned

142. Rohuseeme (kõrrelised heintaimed ja söödakaunvili)

143. Muu seeme (aiandusseeme, haritava maa seeme ja seemikud, v.a teravili, kuivatatud aedvili, kartul, õlitaimed ja rohuseemned)

Söödakultuurid ja kesa

144. Söödajuurvili ja kapsad (söödapeet, kaalikas, söödaporgand ja söödanaeris, poolsuhkrupeet, muu söödajuurvili ja kapsad) (v.a seeme)

145. Muud söödakultuurid

Kõik külvikorra alusel kasvatatavad ühe- ja mitmeaastased söödataimed, mida kasvatatakse ühel ja samal maa-alal vähem kui viis aastat, v.a kõrrelised heintaimed

Rubriigi 145 „Muud söödakultuurid” alamrubriigid

326.

Söödamais

327.	Muud siloteraviljad

328.	Muud söödakultuurid

146. Kesa: maa, mis ei anna saaki kogu aruandeaasta jooksul. Kirjendatakse ka maa, mis on tootmisest kõrvaldatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ja mida ei harita. Hõlmab ka rohelise taimkattega tootmisest kõrvale jäetud maad. Tootmisest kõrvaldatud maa, millel kasvatatakse lubatud muuks kui toiduks kasutatavaid kultuure kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003, kirjendatakse asjaomast kultuuri käsitlevasse rubriiki põllukultuuri liigi koodiga 8 või 9.

147. Ajutine rohumaa: haritavale maale rajatud rohumaa, mis asendatakse vähem kui viie aasta pärast söödakultuuridega; sealhulgas alla üheaastased alad. Kõnealuselt maa-alalt saadud heina ja/või rohu müügi kogusumma märgitakse käesolevasse rubriiki.

148. Muud põllukultuurid, mis ei kuulu rubriikidesse 120–147 ega nende alamrubriikidesse.

149. Külvivalmis rendile antav maa, sh töötajatele mitterahalise tasuna kasutamiseks antav maa.

150. Heinamaad ja pikaajalised kultuurkarjamaad: üldjuhul väetatud ja ülesharitud kasutatav põllumajandusmaa, mida ei kasutata külvikordade alusel (viie aasta jooksul või kauem), vaid alaliselt kas külvatud või looduslike söödakultuuride kasvatamiseks. Kõnealuselt maa-alalt saadud heina ja/või rohu müügi kogusumma märgitakse käesolevasse rubriiki.

151. Looduslik rohumaa: väheviljakad karjamaad, sh võsastunud maa, üldjuhul väetamata ja ülesharimata.

314. Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele.

Püsikultuurid

152. Puuvilja- ja marjaaiad

Sealhulgas troopilised ja subtroopilised puuviljad; kaasa arvatud banaanid, kuid mitte alalised katte all kasvatatavad kultuurid, mis märgitakse rubriiki 156.

Rubriigi 152 „Puuvilja- ja marjaaiad” alamrubriigid

Tooted kantakse neisse alamrubriikidesse olenemata nende edaspidisest kasutusest (tarbimine värskelt, kuivatamine, töötlemine, konserveerimine jms).

349.	Õunviljad: õunad, pirnid jne, v.a rosinad (alamrubriik 291) ja lauaviinamarjad (alamrubriik 285)

350.	Luuviljad: ploomid, virsikud, kirsid jne, v.a lauaoliivid (alamrubriik 281)

351.	Pähklid: kreeka pähklid, sarapuupähklid, mandlid, kastanid jne

352.	Väikesed puuviljad ja marjad: punased ja valged sõstrad, vaarikad, viigimarjad jne (v.a maasikad, melonid ja ananassid: rubriigid 136, 137 ja 138)

353.	Troopilised ja subtroopilised puuviljad: banaanid, avokaadod, mangod, papaiad jne

153. Tsitruseaiad

Rubriigi 153 „Tsitruseaiad” alamrubriigid

354.

Apelsinid

355.	Tangeriinid, mandariinid, klementiinid ja muud samalaadsed väikesed puuviljad

356.

Sidrunid

357.	Muud tsitrusviljad

154. Oliivisalud

Rubriigi 154 „Oliivisalud” alamrubriigid

281.	Lauaoliivid

282.	Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)

283.

Oliiviõli

284.	Oliivikasvatuse kõrvalsaadused

155. Viinapuud

Rubriigi 155 „Viinapuud” alamrubriigid

285.	Lauaviinamarjad

286.	Viinamarjad kaitstud päritolunimetusega (KPN) kvaliteetveini tootmiseks

292.	Viinamarjad kaitstud geograafilise tähisega (KGT) kvaliteetveini tootmiseks

293.	Viinamarjad muu veini tootmiseks

288.	Muud viinapuude saadused: viinamarjavirre, mahl, brändi, äädikas ja muud põllumajandusettevõttes valmistatud tooted

289.	Viinamarjad kaitstud päritolunimetusega (KPN) kvaliteetveini tootmiseks

294.	Viinamarjad kaitstud geograafilise tähisega (KGT) kvaliteetveini tootmiseks

295.	Muud veinid

291.

Rosinad

304.	Viinamarjakasvatuse kõrvalsaadused (pressimisjäägid, käärimissete)

156. Katte all kasvatatavad püsikultuurid

157. Puukoolid: sealhulgas viinapuukoolid; välja arvatud metsades asuvad puukoolid, mis rahuldavad põllumajandusettevõtte vajadusi

158. Muud püsikultuurid (korvipaju, luga, bambus, paju jne)

159. Noorte istandike kasv, mida hinnatakse kasutatud tootmisvahendite kulude alusel (arvesse võetakse ainult need istandikud, mis ei anna veel täistoodangut). See summa kirjendatakse ka investeeringute alla (veerg 4) rubriigis 96 „Püsikultuurid” (tabel G).

Muud taimekasvatussaadused

160. Põllumajandusettevõtte mujal nimetamata põllukultuuridest valmistatud tooted; sealhulgas alkohol, mis ei ole valmistatud viinamarjadest, õuntest, pirnidest või muust.

161. Põllukultuuride kõrvalsaadused (v.a viinamarja- ja oliivikasvatuse kõrvalsaadused)

Rubriigi 161 „Põllukultuuride kõrvalsaadused” alamrubriigid

Andmed tuleb sisestada, kui need on arvepidamises olemas.

299.

Põhk

300.	Suhkrupeedi pealsed

301.	Muud kõrvalsaadused

B. LOOMSED SAADUSED

162. Lehmapiim

163. Lehmapiimatooted

164. Lambapiim

165. Kitsepiim

166. Vill

167. Lambapiimatooted

168. Kitsepiimatooted

169. Kanamunad (k.a haudemunad)

170. Muud loomsed saadused (müüdud sõnnik, paaritamistasud, muud munad kui kanamunad jne)

313. Mesi ja mesindussaadused: mesi, mõdu ning muud mesindussaadused ja kõrvaltooted, väljendatuna mee-ekvivalendi tsentnerites (= 100 kg).

171. Lepinguline loomakasvatus

Lepingu alusel toimuvast loomakasvatusest saadud tulu, mis vastab peamiselt selliste osutatud teenuste eest saadud tasule, mille puhul põllumajandusettevõtja ei võta endale kõnealuste loomade kasvatamise ja nuumamisega tavaliselt kaasnevat majanduslikku riski.

Rubriigi 171 „Lepinguline loomakasvatus” alamrubriigid

Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

307.	Lepingu alusel peetavad kariloomad

308.	Lepingu alusel peetavad lambad ja/või kitsed

309.	Lepingu alusel peetavad sead

310.	Lepingu alusel peetavad kodulinnud

311.	Lepingu alusel peetavad muud loomad

C. METSANDUS

173. Metsamaa

Metsaga kaetud maa, sh metsas asuvad puukoolid ja papliistandikud. Üksikud puud, salud ja puiesteed ei kuulu metsamaa alla, need maa-alad kuuluvad ümbritseva maa koosseisu. Metsamaa on maa, mida haldab põllumajandusettevõtja, hooldab põllumajandusettevõtte tööjõud põllumajandusettevõtte seadmetega ja/või mille toodang kasutatakse ära põllumajandusettevõttes.

174. Metsamaterjali müük: metsamaterjali müügiväärtus, sh ettevõttesisene tarbimine aruandeaastal

175. Kasvava metsa müük: kasvava metsa müügiväärtus aruandeaastal

176. Muud metsasaadused: muude metsasaaduste kui puidu (kork, männivaik jne) müügiväärtus

D. MUUD TOOTED

172. Söödamaade juhuslikust rentimisest ja loomade söödale võtmisest saadav tulu

177. Lepingulised tööd, sh seadmete kasutusse andmine tasu eest

178. Põllumajandusettevõtte majandamiseks vajaliku likviidse vara intressid põllumajandusettevõtja pangakontol. Käesolevat rubriiki ei täideta juhul, kui käibevahendid määratakse kindlaks üldise hindamisega (vt ka juhiseid käibevahendite kohta, rubriik 102).

179. Turismist saadud tulu, kui turismiga seotud tegevus on nii ulatuslik, et seda ei ole võimalik põllumajanduslikust tegevusest eristada. See hõlmab turismist laekunud tasusid (telkimine, suvilad, ratsutamis-, küttimis- ja kalapüügivõimalused jne). Asjakohaseid kulusid ja tööjõudu ei saa eristada ja seega kantakse kõik vastavatesse rubriikidesse.

180. Eelmise aruandeaastaga seotud tulude parandused: laekunud eelmiste aruandeaastatega seotud summad, mis ei ole märgitud kõnealuste aruandeaastate deebetitesse. Toodete, loomade, pindala, kulude või katastroofidega seotud toetused, abi ja otsetoetused tuleks jooksva aruandeaasta osas märkida rubriikidesse 112–118 ning varasemate aruandeaastate puhul järjekorranumbri 483 alla.

181. Muud eespool loetlemata tooted ja tulud: loonustasudes (hinnatuna asjaomaste kulude põhjal) sisalduva töötajate majutuse väärtus, põhivara tootmine (kõigi jooksvates majapidamiskuludes sisalduvate põhivara tootmiskulude hinnangväärtus: vt „Üldmõisted ja -juhised”, punkt b), saadud hüvitus, mida ei saa seostada millegi konkreetsega ega maha arvata kuludest jne.

182. Muud pindalad ja neilt saadav toodang

Rubriik 182 hõlmab kõiki muid pindalasid, nt koduaed, hoonete, maanteede, karjaaia, tiikide jms alune maa.

183. Kokku: rubriikide 120–182 ja 313–314 summa.

Pindalade summa ei sisalda siiski järelkultuuride ega seenekasvatusalasid. Seega väljendab pindalade summa põllumajandusettevõtte üldpindala.

TABELI K VEERUD

Tooted (veerg 1)

Tooted märgitakse eespool esitatud numbrite järjekorras.

Põllukultuuri tüüp (veerg 2)

Põllukultuuride tüübid ja neile vastavad koodid on järgmised.

Kood 0

Seda koodi kasutatakse loomakasvatustoodangu, töödeldud toodangu, varude ja kõrvalsaaduste puhul.

Põllul kasvatatavad kultuurid (sh põllukultuuridega külvikorra alusel avamaal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad; kultuurid, mida kasvatatakse tootmisest kõrvaldatud maal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003).

Kood 1

Niisutamata põhikultuurid

Põhikultuurid on:

—	üksikkultuurid, st teataval maa-alal aruandeaastal ainsana kasvavad kultuurid;

—	segakultuurid: koos külvatud, haritud ja koristatud kultuurid, mis moodustavad lõpptootena segu;

—	kultuur, mis jääb teataval maa-alal aruandeaasta jooksul järjestikku kasvatatavatest kultuuridest põllule kõige pikemaks ajaks.

Kood 2

Niisutamata kombineeritud kultuurid

Teatava aja jooksul ühel maa-alal kasvavad kultuurid, millest igaüks annab aruandeaastal selgesti eristatava saagi. Üldpindala jagatakse kõnealuste kultuuride vahel proportsionaalselt iga kultuuri all tegelikult oleva maaga.

Kood 3

Niisutamata järelkultuurid (vahekultuurid)

Aruandeaasta jooksul teataval maa-alal järjestikku kasvatatavad kultuurid, mida ei käsitleta põhikultuuridena.

Kood 6

Niisutatavad põhi- või kombineeritud kultuurid

Kood 7

Niisutatavad järelkultuurid

Kultuur on niisutatav, kui kastmine toimub tavaliselt kunstlikult.

Need kaks põllukultuuride tüüpi märgitakse ära, kui arvepidamises on olemas asjaomane teave.

Turuaiandus- ja ilutaimede kasvatus avamaal

Kood 4

Avamaal kasvatatavad turuaianduse värsked köögiviljad, melonid ja maasikad (vt rubriik 137) ja avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed (vt rubriik 140).

Kattealused kultuurid

Kood 5

Katmikalal kasvatatavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad (vt rubriik 138), lilled ja dekoratiivtaimed (üheaastased või mitmeaastased) (vt rubriik 141) ning kattealused püsikultuurid (vt rubriik 156). Vajaduse korral ka rubriigid 143, 285 ja 157.

Kultuurid, mida kasvatatakse tootmisest kõrvaldatud maal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003

Kood 8	:	Niisutamata kultuurid tootmisest kõrvale jäetud maal
Kood 9	:	Niisutatavad kultuurid tootmisest kõrvale jäetud maal

Energiakultuurid

Kood 10

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88 määratletud energiakultuurid, olenemata sellest kas nad saavad energiakultuuride toetust või mitte, v.a muud kui toiduks kasutatavad kultuurid, mida kasvatatakse tootmisest kõrvaldatud maal.

Puuduvad andmed (veerg 3)

Kood 0	:	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
Kood 1	:	Kood 1 tuleks märkida, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurus ei ole teada (vt veerg 4), näiteks juhul kui turustamise eesmärgil on taimekasvatustoodang saadud põllukultuuridest, mis on ostetud kõrrel või mis on saadud vähem kui aastaks ajutiselt rendile võetud maa-alalt, ning samuti toodangu puhul, mis on saadud sisseostetud looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötlemise tulemusena.
Kood 2	:	Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel kasvatatavate kultuuride puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg 5).
Kood 3	:	Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut ning tegemist ei ole lepingu alusel kasvatatavate kultuuridega.
Kood 4	:	Kood 4 tuleks märkida, kui puudu on pindala ja tegelik toodang.
Kood 8	:	Kood 8 tuleks märkida tootekoodi 146 puhul, kui maa-ala on tootmisest kõrvaldatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 ja seda ei harita (sh võimalik taimkate).

Pindala (veerg 4)

Pindala väljendatakse aarides (100 aari = 1 hektar), välja arvatud seenekasvatuseks kasutatava maa puhul (rubriik 139), mille pindala esitatakse ruutmeetrites. Viimati nimetatud pindala ei kuulu üldpindala hulka (vt rubriik 183).

Iga põllukultuuri all olev pindala märgitakse käesolevasse veergu, välja arvatud kõrvalsaaduste (rubriigid 161, 284, 299–301 ja 304) ja mõningate töödeldud toodete puhul (rubriigid 160 ja 288). Ostetud kultuuridest valmistatud toodete ja turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud kultuuridest või vähem kui aastaks ajutiselt rendile antud maa-alalt pärit toodete puhul pindala ei märgita. Kood 1 märgitakse veergu 3 (puuduvad andmed).

Aias avamaal või katte alla kasvatatavaid värskeid köögivilju, meloneid ja maasikaid (335–341), lilli ja dekoratiivtaimi (rubriigid 342–344) käsitlevate alamrubriikide puhul märgitakse tegelikult kultuuride jaoks kasutatav pindala (haritav maa). Näide: kui aias kasvatatakse avamaal ühel ühe hektari suurusel alal redist ja seejärel porrulauku, on rubriiki 137 kantav põhipindala üks hektar ja haritav pindala kaks korda üks hektar, mis kantakse vastavalt rubriikidesse 339 ja 336. Kui kõnealused andmed põllumajandusettevõtte raamatupidamisarvestuses puuduvad, märgitakse veergu 3 (puuduvad andmed) kood 1.

Aruandeaasta toodang (veerg 5)

Aruandeaasta jooksul toodetud loomsete ja taimsete toodete kogused (v.a võimalikud kaod põldudel ja põllumajandusettevõttes). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusettevõtte põhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused).

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud munade puhul (rubriik 169), mis kirjendatakse tuhandete kaupa, ning veini ja veiniga seotud toodete puhul (rubriigid 286–289 ja 292–295), mille koguseid väljendatakse hektoliitrites. Rubriigi 155 „Viinapuud” kogused tuleks märkida tsentnerites, isegi veinitoodetega seoses.

Piima puhul märgitakse joogipiima kogus, olenemata sellest, millisel kujul seda müüakse, omatarbimiseks või mitterahalise tasuna või muuks otstarbeks kasutatakse (rõõsk koor, või, juust jne). Toodangu hulka ei kuulu piim, mida vasikad udarast imevad.

Kui müügitingimuste tõttu ei saa tegelikku toodangut tsentnerites kindlaks määrata (vt müük kasvavate kultuuridena ja lepingu alusel kasvatatavad kultuurid), märgitakse veergu 3 (puuduvad andmed) lepingu alusel kasvatatavate kultuuride kohta kood 2 ning muudel juhtudel kood 3.

Algseis (veerg 6)

Aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud kariloomad. Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate „taluvärava” hindade alusel.

Müük (veerg 7)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul saagina kogutud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Müüdud toodangu koguväärtus sisaldab põllumajandusettevõttesse tagastatud toodete maksumust (lõss, peedilõigud jne). Viimati nimetatud väärtus lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis rahekahjustuse korral) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need rubriiki 181 „Muud tooted ja tulud”.

Müügi kogusumma ei sisalda aruandeaasta jooksul toodete jaoks saadud toetusi ja abi; need kantakse rubriiki 112 (vt käesoleva rubriigi juhised). Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse rubriiki 71 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” või rubriiki 76 „Muud taimekasvatusega seotud erikulud”.

Omatarve ja mitterahalised hüvitised (veerg 8)

Põllumajandusettevõtja majapidamises tarbitud tooted (sh puhkajatele toidu valmistamiseks kasutatud talutooted) ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk). Kõnealuste toodete maksumus määratakse „taluvärava” hindades.

Lõppseis (veerg 9)

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud kariloomad. Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate „taluvärava” hindade alusel.

Ettevõttesisene tarbimine (veerg 10)

Aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodangu ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajandusettevõttes tootmisvahendina kasutatud toodangu väärtus „taluvärava” hindades. Sealhulgas:

—

loomasööt:

turustamiseks ettenähtud toodangu (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks, väärtus „taluvärava” hindades, Põllumajandusettevõttes toodetud ja ettevõttes (söödaks ja allapanuks) kasutatud põhu maksumus määratakse ainult juhul, kui põhk kuulub selles piirkonnas ja kõnealusel aastal turustatavate toodete hulka. Piim, mida vasikad udarast imevad, ei kuulu ettevõttesisese tarbimise hulka.

Kõnealuste toodete väärtus määratakse kindlaks „taluvärava” hindade põhjal;

—	seemned: põllumajandusettevõttes müügiks ettenähtud, aruandeaasta jooksul taimekasvatuses seemnetena kasutatud toodete väärtus „taluvärava hindades”.

L. KVOODID JA MUUD ÕIGUSED

Aruandeaasta lõpus omatava kvoodi kogus tuleks alati kanda veergu 9.

Märkida tuleb ka kvoodid, mis on omandatud vabalt kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib kaubelda maast eraldi. Kvoodid, millega ei või kaubelda nendega seotud maast eraldi, kirjendatakse üksnes tabelisse G.

Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondtulemuste osadena tabelite F, G ja/või K muudesse rubriikidesse.

Kasutada tuleks järgmisi rubriike.

401.

Piim

402.	Ammlehmatoetus

404.	Uttede ja kitsede toetus

421.	Suhkrupeet

422.

Tubakas

423.	Tärklisekartulid

441.

Lämmastik

442.	Orgaaniline väetis

470.	Õigused ühtse otsemaksete kava alusel makstavatele toetustele (vabatahtlik)

499.

Muud.

TABELI L VEERUD

Kvoodid või muud õigused (veerg 1)

Kvoodi või õiguse rubriik

Andmeliik (veerg 2)

Kood 1	:	Varadega seotud kanded: ost ja müük
Kood 2	:	Tuludega seotud kanded: kvootide liisimine või rentimine

(veerg 3): Kasutamata

Maksed (veerg 4)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Kvootide või muude õiguste ostmisel makstud summa.

Koodi 2 puhul veerus 2:

Kvootide või muude õiguste liisimise või rentimise eest makstud summa. Sisaldub ka makstud rendi hulgas rubriigis 85 (Tasutud rendimaks) tabelis F.

Laekumised (veerg 5)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Kvootide või muude õiguste müügi eest saadud summa.

Koodi 2 puhul veerus 2:

Kvootide või muude õiguste rentimise või liisimise eest saadud summa. Sisaldub ka tabeli K rubriigis 181 (Muud tooted ja sissetulekud).

Algseis (veerg 6)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Põllumajandustootja käsutuses olevate koguste väärtus algseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Koodi 2 puhul veerus 2:

Ei kohaldata.

Kulum (veerg 7)

Sellesse veergu võib kanda kvootide ja muude õiguste kulumi. Kvootide ja muude õiguste võimalikku kulumit ei tohi sel juhul kanda tabelisse G (lahter 340).

Lõppseis (veerg 8)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Põllumajandustootja käsutuses olevate koguste väärtus lõppseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Koodi 2 puhul veerus 2:

Ei kohaldata.

Kogus (veerg 9)

Kasutatakse järgmisi ühikuid:

—	rubriigid 401, 421–441: tsentnerid;

—	rubriik 442: tsentnerid või loomade arv, kui see on riiklike õigusaktidega ette nähtud;

—	rubriigid 402 ja 404: maksete aluseks olevad baasühikud;

—	rubriik 470: õiguste arv;

—	rubriik 499: kirjet ei tehta.

Maksud, lisamaks (veerg 10)

Kirjendada vaid üks kord, veerg 2 = 2.

Rubriik 401: piima lisamaks aruandeaasta toodangu eest, muudel juhtudel makstud summa.

M. OTSETOETUSED vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (rubriigid 600–680 ja 700–772 (6))

600. Pindalatoetused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003

Pindalatoetuste kogusumma kantakse samuti tabelisse J koodiga 600. See hõlmab ka pindalatoetusi maa tootmisest kõrvale jätmiseks ja energiakultuuride toetusi.

Rubriigi 600 jaotamine

Rubriigid 621–638 tuleb niisutatavate kultuuride puhul täita ainult siis, kui neid käsitletakse riiklikus piirkondadeks jaotamise kavas eraldi. Sellisel juhul tuleb need pinnad ja maksed jätta välja rubriikidest 601–618. Kui niisutatavaid alasid ei käsitleta riiklikus piirkondadeks jaotamise kavas eraldi, märgitakse need rubriikidesse 601–618.

601. Niisutamata maa pindalatoetused

Veerus 4 „Maksete aluseks olevate baasühikute arv”: rubriikide 602–618 summa, välja arvatud rubriigid 608, 614 ja 618, kui samad baasühikud on registreeritud ka mõnes teises tabeli M rubriigis. Veerus 5 „Toetused kokku”: rubriikide 602–618 summa.

Erinevad alamrubriigid tuleks täita vähemalt siis, kui liikmesriik on näinud oma riikliku piirkondadeks jaotamise kavaga erinevate toetuskõlblike kultuuride jaoks ette erineva kompensatsiooniskeemi (seoses vastava võrdlussaagikuse, ühiku kohta antava toetuse määra, kogu toetuskõlbliku pindalaga).

602. Teravilja pindalatoetus

603. Õlikultuuride pindalatoetus

604. Valgukultuuride pindalatoetus

605. Siloteravilja pindalatoetus

606. Teramaisi pindalatoetus

607. Silomaisi pindalatoetus

608. Traditsioonilistes tootmispiirkondades kõva nisu puhul makstava pindalatoetuse lisatoetus või kõva nisu eritoetus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003.

609. Muude põllukultuuride pindalatoetus

611. Rohusilo pindalatoetus

612. Kiulina pindalatoetus

613. Kiu tootmiseks kasvatatava kanepi pindalatoetus

614. Valgukultuuride toetus (kui ei sisaldu rubriigis 604)

618. Kõvanisu eritoetus kvaliteedi eest (kui ei sisaldu rubriigis 608)

621. Niisutatava maa pindalatoetused

Veerus 4 „Maksete aluseks olevate baasühikute arv”: rubriikide 622–638 summa, välja arvatud rubriigid 628, 634 ja 638, kui samad baasühikud on registreeritud ka mõnes teises tabeli M rubriigis. Veerus 5 „Toetused kokku”: rubriikide 622–638 summa.

622. Teravilja pindalatoetus

623. Õlikultuuride pindalatoetus

624. Valgukultuuride pindalatoetus

625. Siloteravilja pindalatoetus

626. Teramaisi pindalatoetus

627. Silomaisi pindalatoetus

628. Traditsioonilistes tootmispiirkondades niisutatava kõva nisu puhul makstava pindalatoetuse lisatoetus või eritoetus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003

629. Muude põllukultuuride pindalatoetus

632. Kiulina pindalatoetus

633. Kiu tootmiseks kasvatatava kanepi pindalatoetus

634. Valgukultuuride toetus (kui ei sisaldu rubriigis 624)

638. Kõvanisu eritoetus kvaliteedi eest (kui ei sisaldu rubriigis 628)

650. Tootmisest kõrvale jäetud maa pindalatoetus

655. Energiakultuuride toetus

670. Ühtse otsemakse toetuskava määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel

Veerus 4 „Maksete aluseks olevate baasühikute arv”: rubriikide 671–673 summa. Veerus 5 toetuse kogusumma: rubriikide 671–674 summa.

Ühtse pindalatoetuse kava alusel makstud toetuste kogusumma kantakse ka tabelisse J koodiga 670.

Rubriigi 670 jaotamine

Rubriigid		Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku
671	Ühtse otsemakse kava alusel makstud toetus v.a rubriikides 672–674 nimetatud toetused; sisaldab ka rohumaa/püsikarjamaa ja tootmisest kõrvaldatud maa toetust, kui neid ei eristata	Kohustuslik	Kohustuslik
672	Ühtse otsemakse kava alusel makstud rohumaa/püsikarjamaa toetus	Valikuline	Valikuline
673	Ühtse otsemakse kava raames makstavad toetused tootmisest kõrvale jäetud maa puhul	Valikuline	Valikuline
674	Ühtse otsemakse kava alusel makstav toetus eritoetusõiguste põhjal	Kohustuslik	Kohustuslik

680. Ühtne pindalatoetus määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel

Ühtse pindalatoetuse kava alusel makstud toetuste kogusumma kantakse ka tabelisse J koodiga 680.

700. Veiseliha otsetoetused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003

Veiseliha otsetoetuste kogusumma kantakse ka tabelisse J koodiga 700.

Järgmises tabelis on esitatud veiseliha otsetoetuste rubriigid vastavalt määrustele (EÜ) nr 1254/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003

Rubriigid		Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku
700	Veiselihale tehtud maksed kokku (rubriikide 710, 720, 730, 740, 750 ja 760 summa)	—	Kohustuslik
710	Eritoetus (rubriikide 711 ja 715 summa)	Kohustuslik	Kohustuslik
711	Eritoetus pullide eest	Kohustuslik	Kohustuslik
715	Eritoetus härgade eest	Kohustuslik	Kohustuslik
730	Ammlehmatoetus (rubriikide 731 ja 735 summa)	—	Kohustuslik
731	Ammlehmatoetus ammlehmade ja mullikate eest	Kohustuslik	Kohustuslik
735	Ammlehmatoetus: riiklik lisatoetus	Kohustuslik	Kohustuslik
740	Tapatoetus (rubriikide 741 ja 742 summa)	—	Kohustuslik
741	Tapatoetus: 1–7 kuud	Valikuline	Kohustuslik
742	Tapatoetus: 8 kuud ja vanemad	Kohustuslik	Kohustuslik
750	Ekstensiivistamistoetus	Kohustuslik	Kohustuslik
760	Lisatoetused (riiklikud assigneeringud)	—	Kohustuslik

770. Piimakarjatoetus, kaasa arvatud lisatoetused määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel

Rubriik		Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku
770	Piimakarjatoetus ja lisatoetused (rubriikide 771 ja 772 summa)	Kohustuslik	Kohustuslik
771	Piimakarjatoetus	Valikuline	Valikuline
772	Lisatoetused	Valikuline	Valikuline

TABELI M VEERUD

Toode või toodete kogum (veerg 1)

(Veerud 2 ja 3): Kasutamata

Maksete aluseks olevate baasühikute arv (veerg 4)

Rubriikide 600–655 ja 680 puhul tuleks märkida pindala, mille eest makstakse tootjale toetust, aarides. Rubriikide 710–750 puhul tuleks märkida toetust saavate loomade arv. Rubriikide 670–673 puhul tuleks märkida aktiveeritud õiguste arv, aarides. Rubriigi 674 puhul tuleks märkida eriõiguste arv. Rubriikide 770–772 puhul tuleks märkida individuaalse piimakvoodi summa (tsentnerites).

Kogu toetus (veerg 5)

Selliste toetuste summa, mis on saadud või mille saamise õigus on aruandeaasta jooksul kindlaks tehtud.

Võrdluskogus (veerg 6)

Rubriikide 602–613, 622–633 ja 650 puhul tuleks märkida kultuuri võrdlussaagikus (kilogrammides hektari kohta), mida kasutatakse saadaoleva toetuse arvutamiseks. Kui põllumajandustootja arvepidamises ei ole selliseid andmeid, võivad need andmed lisada kontaktasutused, kasutades põllumajandustootja asukoha piirkondlikke andmeid.

(Veerud 7–10): Kasutamata

N. ANDMED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE OSTU JA MÜÜGI KOHTA

Loomade kategooriate märkimiseks kasutatakse koodnumbreid 22–50, mis vastavad samade loomakategooriate tabelis D kasutatud rubriikidele.

Ostu ja müüki käsitlevad vahesummad loomaliikide kaupa (hobuslased, veised, lambad, kitsed, sead, kodulinnud, muud loomad) kantakse tabelisse E.

TABELI N VEERUD

Põllumajandusloomade kategooriad (veerg 1)

Vastavalt tabelis D kasutatud rubriikidele.

(Veerud 2 ja 3): Kasutamata.

Ostetud loomade arv (veerg 4)

Märgitakse loomade arv.

Loomade ost (veerg 5)

Müüdud loomade arv (veerg 6)

Märgitakse loomade arv.

Loomade müük (veerg 7)

Müüdud põllumajandusloomade koguväärtus aruandeaastal. Kaasnevad toetused ja abi ei sisaldu kogu müügisummas, vaid märgitakse rubriiki 112 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta). Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata maha neid kogusummast, vaid märgitakse rubriiki 71 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud”.

(Veerud 8–10): Kasutamata.

(1) EÜT L 205, 13.7.1982, lk 5.

(2) EÜT L 220, 7.8.1985, lk 1.

(3) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

(4) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(5) ELT L 345, 20.11.2004, lk 1.

(6) Vajaduse korral võib neid koode kasutada ka täiendavate riiklike otsetoetuste maksmise korral Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Maltal, Leedus, Ungaris, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 2237/77	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	—
—	Artikkel 2
Artikkel 3	—
—	Artikkel 3
—	Artikkel 4
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	—
—	III lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

4.9.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 237/70

KOMISJONI OTSUS,

11. märts 2008,

riigiabi C 15/07 (ex NN 20/07) kohta, mida Itaalia rakendas maksusoodustuse andmisega teatavatele restruktureeritud pankadele

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 869 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/711/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkused vastavalt eespool nimetatud sätetele ja võttes neid märkusi arvesse, (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

24. detsembril 2003 võttis Itaalia Parlament vastu 24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 350 (seadus 350/2003), (2) mille artikli 2 lõige 26 näeb ette maksustamise erikorra 30. juuli 1990. aasta seaduse nr 218 (seadus 218/1990 riigi omanduses oleva pangandussektori erastamise kohta Itaalias) alusel pankade restruktureerimise tulemusel tekkinud või restruktureerimisest mõjutatud teatavate pankade vara maksustamise jaoks.

(2)	Itaalia ametiasutused jätsid kõnealusest erikorrast komisjonile teatamata, kuigi seda nähakse riigiabi kontrollimise võimaldamiseks ette asutamislepingu artikli 88 lõikes 3. Komisjon algatas nimetatud korra suhtes esialgse uurimismenetluse.

(3)

Viidates kavandatud riigiabist teatamise kohustusele EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 järgi, palus komisjon oma 26. septembri 2005. aasta kirjas (D/57424) Itaalia ametiasutustel esitada kõnealuse erikorra riigiabi eeskirjadega kokkusobivuse ja selle seaduslikkuse hindamiseks kogu asjaomane teave.

(4)	Itaalia esitas nõutud teabe 29. novembri 2005. aasta kirjaga (A/39913).

(5)	31. märtsi 2006. aasta kirjas palus komisjon Itaalialt lisateavet, et selgitada kontrollitava erikorra võimalikku riigiabi olemust ja selle kokkusobivust ühisturuga.

(6)	Itaalia esitas nõutud teabe 5. mai 2006. aasta kirjaga (A/33466).

(7)

3. juulil 2006. aastal kohtus komisjon Itaalia ametiasutuste esindajatega, et arutada kontrollitava erikorra toimimist ja põhjendatust. Komisjon võttis Itaalia ametiasutuste selgitused teadmiseks, kuid see ei hajutanud kõiki kahtlusi seoses erikorra riigiabi olemusega ja selle ühisturuga kokkusobivusega.

(8)	28. juuli 2006. aasta kirjaga (A/36106) esitasid Itaalia ametiasutused Itaalia esitatud teabest kokkuvõtte, mis hõlmas ka 3. juuli 2006. aasta kohtumisel antud selgitusi.

(9)

30. mai 2007. aasta kirjaga (D/203295) teatas komisjon Itaaliale otsusest algatada eespool nimetatud meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus. Euroopa Liidu Teatajas avaldatud otsuses (3) kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama märkusi ametliku uurimismenetluse algatamise kohta.

(10)	Itaalia ametiasutused esitasid oma märkused 5. juuli 2007. aasta kirjaga (A/35808).

(11)	Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi. Märkusi esitasid eelkõige panganduskontsern Paribas, kuhu kuulub Banca Nazionale del Lavoro, ja panganduskontsern Unicredit, kuhu kuuluvad Capitalia, Banca di Roma ja Banco di Sicilia.

(12)

3. oktoobri 2007. aasta (D/53926) ja 22. novembri 2007. aasta (D/54681) kirjades teatas komisjon Itaalia ametiasutustele huvitatud isikutelt saabunud märkustest ning palus Itaalial esitada oma tähelepanekud. 5. novembri 2007. aasta (A/39031) ja 21. detsembri 2007. aasta (A/40631) kirjadega teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et neil rohkem märkusi ei ole.

2. MAKSUSTAMISE ERIKORRA ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Kapitali kasvutulu maksustamine

(13)

Itaalias kehtivad ettevõtete maksustamise kohta samad põhimõtted nagu enamikus kaasaegse maksuõigusega riikides. Tulu maksustamine toimub ettevõtte tasandil, mis laieneb enamikule juriidilisest isikust ettevõtjatele (peamiselt äriühingud), kuigi mõnel juhul võib maksustamisalast läbipaistvust kohustuslikus korras või ettevõtja valikul nõuda ka seltsingutelt ja ühendustelt või muudelt isikutelt, kes ei ole juriidilised isikud. Maksustatava ettevõtte osanikud ja aktsionärid on äriühingust, milles neil on osalus, eraldiseisvad maksumaksjad ning põhimõtteliselt kuulub tulumaksuga maksustamisele nende aktsiate ja osadega teenitav tulu või dividenditulu, kuigi topeltmaksustamise vältimiseks on mitmeid maksuvabastusi. Seega maksustatakse äriühingu kapitali kasvutulu osanike ja aktsionäride tulust eraldiseisvana, kui äriühingu vara müügist või võõrandamisest saadav tulu realiseeritakse ja kajastatakse maksunduslikult. Äriühingu intressikulu saab tulust üldjuhul maha arvata, omakapitali kulusid aga mitte, mille tulemusel toimub maksustamine ainult võlausaldaja tasandil (ja võlausaldajale kehtiva maksumääraga) intressidena teenitud tulu puhul, kuid äriühingu tasandil ja vähemalt põhimõtteliselt ka aktsionäri või osaniku tasandil, kui makstakse dividende omakapitali tehtud investeeringult.

(14)

Kui aktsionär omandab äriühingus osaluse, siis äriühingu põhivara seis sellest ei muutu. Äriühingu vara müümisel tekib aga üldiselt äriühingu tasemel maksustatav kasum või kahjum. Kuna müügitulu kuulub maksustamisele kohe, aga müüdava põhivara maksumuse korrigeerimisega seonduvad maksusoodustused realiseeruvad hiljem (perioodiline kulum), tähendab vara müügitulu maksustamine äriühingu tasandil üldjuhul nii müüja kui ka omandaja äriühingu jaoks netomaksu kogusumma kasvu.

(15)

Äriühingu põhivara müümisel selle aktsionäridele peaks maksustatama ka kapitalile omast tulu, kui aktsionäri puhul rakendatakse asjaomase vara suhtes põhivara maksumuse korrigeerimist, sh kui aktsionäriks või osanikuks on äriühingud, sest äriühingu puhul ei tohiks põhivara maksumust korrigeerida, kui äriühingu tasandil maksustamist ei toimu.

2.2. Vara ümberhindamine ja maksustatava väärtuse korrigeerimine üldiselt

(16)

Põhivara ümberhindamine äriühingu majandusaasta aruandes on raamatupidamistoiming, millega korrigeeritakse põhivara bilansilist väärtust, et kajastada selle tegelikku väärtust (põhivara kantakse tavaliselt kulumisse, seega selle bilansiline väärtus aja jooksul väheneb; samas võib selle tegelik väärtus olla suurem kui selle bilansiline jääkväärtus, kuna vara ei ole oma väärtust kaotanud või see on aja jooksul isegi tõusnud). Kuna äriühingu põhivara ei tohiks ümber hinnata ilma, et see kajastuks äriühingu tasandil maksustamises, on kapitali kasvutuluks ümberhindamise reserv. Reserv kantakse kulumisse aja jooksul koos asjaomase põhivaraga. Kui põhivara tulevikus (korrigeeritud väärtusega) müüakse, on kapitali kasvutulu väiksem, sest erinevus müügitulu ja vara bilansilise väärtuse vahel on väiksem.

(17)

Ümberhindamine on erandlik raamatupidamistoiming, kuna raamatupidamiseeskirjad nõuavad enamasti äriühingu vara usaldusväärset hindamist ja ümberhindamine põhineb eeldusel, et asjaomase vara väärtus on suurem kui selle soetamismaksumus, ja nagu igasugune eeldus, võib seegi osutuda edaspidi turul toimuvat silmas pidades valeks. Hiljuti kasutusele võetud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid, mis on nüüd teatavate äriühingute ja pankade suhtes Itaalias siduvad, näevad ette, et vara tuleb bilansis kajastada selle õiglases väärtuses, eriti juhul, kui tegemist on finantsinstrumentidega (mille tulemusena tekivad tulud ja kulud). Lisaks sellele vahetatakse äriühingute ümberstruktureerimisel varasid nende hetkeväärtuse alusel (mis on tavaliselt suurem, kui nende bilansiline väärtus) ning bilansis kajastatakse vastavad ümberhindamised.

(18)

Vara ümberhindamine oleks tavaliselt maksustatav niivõrd, kuivõrd toimub kapitali kasvutulu realiseerimine ning maksustatava väärtuse kasv deklareeritakse. Kapitali kasvutulu suurendaks maksustatavat tulu ja vastavalt asjaomaste tulusaajate maksukohustust ka juhul, kui rahalist tehingut ei toimu. Selleks et vältida maksu tasumist kasvutulult, mille puhul rahalist tehingut ei toimu, külmutab maksusüsteem üldiselt maksutulu, jättes vara maksustatava väärtuse väiksemaks kui on selle bilansiline väärtus. Sellisel juhul ajatatakse finantsraamatupidamises kajastuv tulu (mis on realiseeritud kasum, mida ei peeta veel maksustatavaks tuluks) kuni vara müügini rahalise tehinguga.

(19)

Reaalsest vahetustehingust tulenev finantsraamatupidamises kajastuv tulu kantakse maksustamise eesmärgil tavaliselt erireservi, mis ei kuulu maksustamisele. Ajani, mil realiseeritud kasvutulu hakatakse maksustama, ei kattu vara bilansiline väärtus vara maksustatava väärtusega. Vara maksustatava väärtuse korrigeerimine on seega maksualane toiming, millega vara maksustatav väärtus viiakse kooskõlla asjaomase vara bilansilise väärtusega ja mille tagajärjel kajastub kasvutulu maksuaruannetes ja kuulub maksustamisele. Finantsraamatupidamises kajastuv kasvutulu kantakse reservist välja ning lisatakse majandusaasta tulule ning põhivara korrigeeritud maksumus muutub maksustamise seisukohast amortiseeritavaks.

(20)

Tuleb märkida, et kapitali kasvutulu puhul on tegemist eriomase tulu liigiga, mis erinevalt tavalisest tulust peegeldab majanduslikku kasvu, mis on tekkinud aja jooksul; samas võetakse seda maksustamise seisukohast arvesse ühekorraga. Seepärast lükatakse äriühingute realiseeritud kapitali kasvutulu maksukohustus edasi ajani, kuni asjaomase vara väärtust on maksustamise eesmärgil korrigeeritud, ning peale selle laieneb kasvutulule alandatud määraga maks (maksusoodustus), mida tasutakse tavalise ettevõtte tulumaksu asemel. Maksusoodustus on eelis, sest asjaomane äriühing maksab kasvutulult väiksemat maksu ja võib lisaks sellele kasvutulu ka dividendidena oma aktsionäridele välja maksta, millega kaasneb aktsionäri õigus äriühingu tasutud ettevõtte tulumaksu maksusumma mahaarvamiseks või maksuvabastuseks. Asendusmaksuga kaasnev maksueelis on põhjendatud maksustamisvõtte tõttu, (4) mida rakendatakse kapitali kasvutulu iseärasusi silmas pidades tavalise tuluga võrreldes.

2.3. Kapitali kasvutulu maksustamine Itaalias

(21)

Selleks et kirjeldada kontrollitava erikorra olemust, tuleb kokkuvõtlikult kirjeldada Itaalia õigusnorme, mis reguleerivad seaduses 218/1990 sätestatud Itaalia pangandussüsteemi kuuluvate teatavat liiki äriühingute restruktureerimisega kaasnenud mitterahaliste sissemaksete tagajärjel tekkinud kapitali kasvutulu maksustamist.

Panganduses vastavalt seadusele 218/1990 toimunud ümberkorralduste käigus tehtud mitterahalised sissemaksed

(22)

Seadusega 218/1990 kehtestati eraldi kord, mis pidi hõlbustama kohalikele avalik-õiguslikele üksustele kuuluvate pankade vara või pangafiliaalide üleandmist loodavatele või olemasolevatele erapankadele eesmärgiga ratsionaliseerida pangandustegevust Itaalias (seaduse 218/1990 artikkel 1). 1990. aastal tähendas tegevusüksuse (ettevõtte) üleandmine selle vara müüki, mis oleks toonud kaasa kohustuse maksta tavamääraga ettevõtte tulumaksu, mille suurus määrati sel ajal kehtinud 22. detsembri 1986. aasta seaduse DPR nr 917 (DPR 917/1986) artikli 54 lõike 5 ja artikli 9 kohaselt võõrandatud vara tegeliku väärtuse ja vara maksumuse vahe alusel.

(23)

Selleks, et hõlbustada pankade vara üleandmist, nähti seaduse 218/1990 artikli 7 lõikes 2 muude maksumeetmete hulgas ette ka maksustamise erikord, mille kohaselt nimetatud artikli 1 alusel toimunud restruktureerimise käigus erapankadele aktsiate vastu mitterahalise sissemaksena vara üleandmisel realiseeritud kasvutulu ei võetud maksustamise seisukohast arvesse enne sellele järgnevat kasvutulu realiseerimist vara müümise või aktsionäridele dividendidena maksmise teel (kasvutulu maksukohustuse edasilükkamine).

(24)

Seaduse 218/1990 eesmärgid võib kokku võtta järgmiselt:

i)	lubada pangandusega (eriti jaepangandusega) tegelevad avalik-õiguslikud üksused ümber kujundada aktsiaseltsiks, mida peeti äritegevuseks sobivamaks;

ii)	lubada selliste avalik-õiguslike pangandusega tegelevate üksuste rekapitaliseerimist uue kapitali kaasamise abil, lubada neil meelitada investoreid ja konsolideeruda;

iii)	luua avalik-õiguslike ja erapankade jaoks võrdsed mängureeglid, võimaldades viimastele samasugust neutraalset maksustamist, mida varem rakendati pelgalt avalik-õiguslike pankade suhtes.

(25)

Seaduse 218/1990 artikli 7 lõige 2 nägi ette, et maksustamisele kuulub 15 % mitterahalise sissemaksena üleantava üksuse (kohaliku avalik-õigusliku üksuse) üleminekul realiseeritud kasvutulust tavalise ettevõtte tulumaksumääraga (sellal 52,2 %, millest 36 % moodustas juriidiliste isikute tulumaks (IRPEG) ja 16,2 % kohalik maks (ILOR)). Seaduses oli sätestatud, et 15 % suurust maksustatavat kasvutulu võib arvestada varade kaupa ülevõtva panga kajastatud uuest maksubaasist lähtuvalt või firmaväärtusest (goodwill) lähtuvalt. Seadus nägi samuti ette, et mitterahalise sissemaksena üleantud vara soetusmaksumus läheb üle ülevõtvale pangale (ülekanduv varaline baas) ja see asendatakse üleandva üksuse poolt saadavate panga aktsiatega (asendatud aktsiate baas), välja arvatud maksunduslikult kajastatud kasvutulu 15 % osas (suurenenud maksubaas).

(26)

Kõnealune kord nägi põhimõtteliselt ette osalise maksuneutraalsuse, millega lükati edasi mitterahalise sissemaksena ettevõtte üleandmise maksustamine eeldusel, et üleantava ettevõtte maksustatav väärtus asendatakse üleandja saadud osade või aktsiatega ja ettevõtte ülevõtja kajastab saadud mitterahalise sissemakse samasuguses maksustatavas väärtuses, nagu seda enne mitterahalise sissemakse tegemist oli kajastanud sissemakse tegija (ettevõtte üleandja). Selline kord põhjustas erinevuse mitterahalise sissemakse tegemise ajal kehtinud vara tegeliku väärtuse ja selle maksustatava väärtuse vahel. Vastavalt seaduse 218/1990 artikli 7 lõikele 2 pidid nii vara üleandja kui ka selle omandaja lisama oma maksudeklaratsioonile väärtuste erinevust kajastava prospekti.

Mitterahalised sissemaksed seoses äriühingute ümberkujundamisega vastavalt ühinemise direktiivile

(27)

Itaalia võttis ühinemise direktiivi 90/434/EMÜ (5) oma riigi õiguskorda üle 30. detsembri 1992. aasta õigusaktiga D.Lgs. nr 544 (D.Lgs. 544/1992). Algusest peale reguleerib ühinemise direktiiv eri liikmesriikide äriühingute ühinemisi, jaotumisi, eraldumisi ja osade või aktsiate asendamisi, kui täidetud on järgmised kolm tingimust: 1) äriühingud peavad olema loetletud direktiivi lisas; 2) äriühingud peavad olema maksustamise tähenduses selle liikmesriigi residendid ja 3) äriühingule peab laienema liikmesriigi ettevõtjatele kehtestatud maks, mis on loetletud direktiivi artikli 3 lõikes c.

(28)

Ühinemise direktiivi kohaselt tähendab „eraldumine” (vara üleandmine) tehingut, mille käigus äriühing annab ilma oma tegevust lõpetamata kas kõik tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust üle teisele äriühingule, saades omandava äriühingu (kas vastloodud tütarühingu, mille algkapital koosneb üleantud varast, või olemasoleva äriühingu) osanikuks või aktsionäriks.

(29)

Ühinemise direktiivis nähakse ette, et üleantav vara peab moodustama tegevusüksuse (ettevõtte), mis tähendab äriühingu struktuuriüksuse vara ja kohustusi, mis moodustavad tegevuse korraldamise seisukohast iseseisva tulemusüksuse, st üksuse, mis on suuteline omal jõul toimima (direktiivi artikli 2 punkt i). Hiljutises otsuses (6) selgitas Euroopa Kohus, et ühinemise direktiivi reguleerimisalasse kuulumiseks peab vara üleandmine hõlmama kõiki tegevusüksuse varasid ja kohustusi tervikuna. Ühinemise direktiivi kohaselt peab vara üleandmise vastusooritusena toimuma ainult osade või aktsiate üleandmine, kuna erinevalt teistest tehingutest, nagu ühinemine, jaotumine ja aktsiate asendamine, mida ühinemise direktiiv reguleerib, ei ole vara üleandmise (eraldumise) puhul rahaline tehing lubatud.

(30)

Ühinemise direktiivi artikkel 4, millele on omakorda viidatud artiklis 9, näeb ette, et kapitali kasvutulu vara üleandmisel ülevõtva äriühingu tasandil ei maksustata. Kapitali kasvutulu tähendab üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse (õiglase turuväärtuse) ja maksustatava väärtuse (maksubaas) vahet, sõltumata sellest, kuidas siseriiklik õigus kõnealuseid väärtusi määratleb. Realiseeritud kasvutulu sooduskohtlemine, mille puhul on ühinemise direktiivi kohaselt tegemist ettevõtte üleandmisega eri liikmesriikides asuvate äriühingute vahel, põhineb püsiva tegevuskoha tingimusel, mis tähendab, et direktiivi artiklis 4 ette nähtud maksukohustuse edasilükkamist võib rakendada ainult vara suhtes, mis jääb residendist äriühingusse või läheb üle ülevõtva äriühingu püsivale tegevuskohale, mis asub üleandva äriühingu liikmesriigis.

(31)

Seega nähakse ühinemise direktiivis ette neutraalse maksustamise kord või maksukohustuse edasilükkamine ja mitte maksuvabastus, kuna liikmesriigile, kus ülevõttev äriühing asub, jääb õigus maksustada vara realiseerimisel tekkiv kapitali kasvutulu, kui vara hiljem võõrandatakse. Selleks et maksukohustus säiliks, peab üleantud varaga kaasnev realiseeritav kasvutulu kajastuma ülevõtva äriühingu maksuarvestuses. Selle tingimuse täitmiseks tuleb kõik üleantud varad ja kohustused kajastada ülevõtva äriühingu maksuarvestuses väärtusega, mis neil oli vahetult enne üleandmist. Seega peab ülevõttev äriühing võtma üle üleandvas äriühingus kajastatud maksustatava väärtuse (maksubaasi), kusjuures tal ei ole õigust maksubaasi korrigeerida õiglase turuväärtuse alusel. Seega on vara üleandmine (eraldumine), mille suhtes võib ühinemise direktiivi alusel sooduskohtlemist rakendada, oma olemuselt sarnane sellele, mida näeb ette seaduse 218/1990 artikkel 1, selle erinevusega, et ühinemise direktiiv ei reguleeri üleandva äriühingu poolt vara eest vastusooritusena saadud osade või aktsiate hindamist; samas näeb seaduse 218/1990 artikli 7 lõige 2 sõnaselgelt ette asendatud baasi kasutamise, mille tulemusena tekib kahekordne ebakõla (tegeliku ja maksustatava väärtuse erinevus).

Äriühingute ümberkujundamisel tehtud mitterahalised sissemaksed vastavalt õigusaktile D.Lgs. 358/1997

(32)

Kuigi ühinemise direktiiv, mis võeti Itaalia õiguskorda üle õigusaktiga D.Lgs. 544/1992, käsitleb ainult eri liikmesriikide äriühingute restruktureerimist, laiendas Itaalia neutraalse maksustamise korda vabatahtlikult ka äriühingute riigisisesele restruktureerimisele. Nimelt kehtestas Itaalia 8. oktoobri 1997. aasta õigusaktiga D.Lgs. nr 358 (D.Lgs. 358/1997) äriühingute restruktureerimise maksustamise üldkorra Itaalias, sealhulgas ka mitterahalise sissemaksena osade või aktsiate vastu tegevusüksuse (ettevõtte) üleandmise maksustamise korra.

(33)	Itaalia äriühingute restruktureerimisel tekkiva kasvutulu maksustamise üldkord ja eeskätt mitterahaliste sissemaksete tegemine vastavalt õigusaktile D.Lgs. 358/1997 tugines tõepoolest kahele võimalikule alternatiivsele korrale.

(34)

Ühest küljest nägi D.Lgs. 358/1997 artikkel 3 ette mitterahalise sissemaksena üleantava tegevusüksuse või ülevõtvas äriühingus osade või aktsiatena saadud kvalifitseeritud osaluse puhul kapitali kasvutulu asendusmaksu rakendamise. Artikkel 3 kehtestab kõigepealt korra, mille alusel teha kindlaks asjaomane kasvutulu ehk enne üleandmist üleandjale kuulunud ja üleantud vara maksustatava väärtuse ning mitterahalise sissemakse tulemusel saadud osade või aktsiate raamatupidamisliku väärtuse või, kui see on suurem, ülevõtja finantsraamatupidamises kajastuva üleantud ettevõtte raamatupidamisliku väärtuse vahe. Veel sätestab artikkel 3, et kasvutulu saab maksunduslikult kajastada, kui tasuda 19 % suurune asendusmaks. Uue korra kohaselt tunnustati realiseeritud kasvutulu sisaldavat maksustatavat väärtust vara uue väärtusena nii üleandja kui ka ülevõtja jaoks, et kaotada maksustatava väärtuse ja raamatupidamisliku väärtuse vaheline erinevus (mitterahalise sissemakse raamatupidamislik neutraalsus).

(35)

Teisest küljest sätestas D.Lgs. 358/1997 artikkel 4, et kõnealuse tehingu pooled võivad maksukohustust edasi lükata sarnaselt ühinemise direktiivis ettenähtuga. Asjaomane kord tagas ühelt Itaalias asuvalt äriühingult teisele ülemineva tegevusüksuse vara neutraalse maksustamise, mis tähendab, et osade ja aktsiate eest vara üleandmisega realiseeritud kasvutulu ei mõjutanud maksustamist eeldusel, et üleantava üksuse maksustatav väärtus asendati üleandja saadud osade ja aktsiate omaga ja omandatud vara maksustatavat väärtust kajastati samamoodi, nagu seda oli kajastanud vara üleandja (mitterahalise sissemakse maksustamise neutraalsus).

(36)

2003. aastal reformiti Itaalias ulatuslikult ettevõtte tulumaksu süsteemi; samal ajal jõustus ka seaduses 350/2003 sätestatud maksustamise erikord (1. jaanuaril 2004). Reform viidi ellu 12. detsembri 2003. aasta seadusandliku dekreediga D.Lgs. nr 344, millest käesoleva menetluse jaoks pakuvad huvi järgmised punktid:

i)	IRPEGi (vana ettevõtte tulumaks) kaotati ja kehtestati uus ettevõtte tulumaks (IRES) maksumääraga 33 %; kaotati ka duaalne tulumaks, mida iseloomustas reinvesteeritud tulu maksustamine IRPEGi vähendatud maksumääraga (19 %);

ii)

kaotati maksu ümberarvutuse kord, mille kohaselt dividende küll maksustati aktsionäride tasandil, kuid maksu ümberarvutuse käigus arvati aktsionäri maksukohustusest maha tasutud ettevõtte tulumaks; kõnealune kord asendati maksuvabastuse süsteemiga, mida kohaldatakse nii kodumaiste kui ka välismaiste dividendide suhtes;

iii)	kehtestati osade või aktsiate müümisel rakendatav maksuvabastuse kord kvalifitseeritud osaluse võõrandamisega kaasneva kapitali kasvutulu jaoks ja kaotati mahaarvamisõigus omatavate aktsiate ja osade puhul;

iv)

kaotati D.Lgs. 358/1997 artikli 3 alusel äriühingu restruktureerimisel realiseeritud kapitali kasvutulu maksustamine 19 % asendusmaksuga. Seadusandlikku dekreeti D.Lgs. 358/1997 asendava õigusakti D.Lgs. 344/2003 jõustumisega võeti äriühingu igasuguse restruktureerimise, sh äriühingute ühinemine ja jagunemine, puhul kehtiv neutraalse maksustamise kord üle muudetud üldise maksuseadustiku DPR 917/1986 artiklitesse 170–174. Mitterahalise sissemaksena ettevõtte üleandmist ja kvalifitseeritud osaluse omandamiseks tehtavaid sissemakseid aga muudetud maksuseadustikku üle ei võetud, mis põhjustas mitterahalise sissemaksena üleantud ettevõtte, millele DPR 917/1986 artikli 175 alusel laieneb mitterahalise sissemakse raamatupidamisliku neutraalsuse põhimõte, ja muude äriühingute restruktureerimise juhtude, millele laieneb maksustamise neutraalsuse põhimõte, ebavõrdset kohtlemist.

(37)

D.Lgs. 344/2003 maksureformi kohaselt laieneb eri liikmesriikides asuvate äriühingute restruktureerimisele ka edaspidi ühinemise direktiiviga sätestatud neutraalse maksustamise kord, kuna see võimaldab teha neutraalselt maksustatavaid mitterahalisi sissemakseid. D.Lgs. 358/1997 artiklis 3 ette nähtud 19 % asendusmaksu rakendamise võimalus kaotati 1. jaanuaril 2004; samas jäi alles mitterahalise sissemaksena üleantava ettevõttega kaasneva kapitali kasvutulu kindlaksmääramise kord, mis järgis raamatupidamisliku neutraalsuse põhimõtet. Kaotati ka alternatiivse maksustamise võimalus, mille nägi ette D.Lgs. 358/1997 artikkel 4. Reformi tulemusena maksustatakse ettevõtte müümisel või selle mitterahalise sissemaksena üleandmisel realiseeritud kapitali kasvutulu samamoodi kui seda tehakse üksikvara müügi puhul.

(38)	Kokkuvõtvalt võib sedastada, et seaduse 350/2003 kehtimise ajal oli maksustamise seisukohalt kasulikum anda vara üle osade või aktsiate vastu kui seda müüa, sest kvalifitseeritud osaluse müük oli maksuvaba tehing; samas oli sellise tehingu aluseks oleva vara võõrandamine maksustatav.

(39)	Komisjon pidas vajalikuks kirjeldada eespool nimetatud ühinemise direktiivi ja D.Lgs. 358/1997 poolt sätestatud õigusraamistikku, selleks et kontrollida mitmeid maksualaseid õigusnorme, mis võimaldavad äriühingutel põhivara väärtust korrigeerida.

2.4. Seaduste 342/2000, 448/2001 ja 350/2003 alusel põhivara maksustatava väärtuse korrigeerimine

Pangandusettevõtete restruktureerimine seaduse 218/1990 alusel

(40)

Seadus 218/1990 käsitles teatavate (12. märtsi 1936. aasta kuningliku määruse nr 375, mis asendati 7. märtsi 1938. aasta seadusega nr 141, artikli 29 alusel) registreeritud riigipankade erastamist nende ümberkujundamise teel eraõiguslikuks aktsiaseltsiks koos vara restruktureerimisega, et võimaldada neil tegutseda pangandussektoris (seaduse 218/1990 artikkel 1). Vastavalt seaduse 218/1990 artikli 7 lõikele 2 ei võetud maksustamise jaoks arvesse pankade vara mitterahalise sissemaksena üleandmisel realiseeritud kapitali kasvutulu, et tagada neutraalne maksustamine. Sellegipoolest võeti maksustamise jaoks arvesse 15 % tehinguga kaasnenud kasvutulust ja see kuulus maksustamisele sel ajal kehtinud ettevõtte tulumaksu tavamääraga. Selle tulemusena suurendati vastavalt seaduse 218/1990 artikli 7 lõikele 2 üleantud vara maksustatavat väärtust 15 % võrra, jättes ülejäänud 85 % maksustatavast tulust maksunduslikult kajastamata.

(41)

Omandatud aktsiate väärtuse ja mitterahalise sissemaksena üleantud vara väärtuse vahe ühelt poolt ning teiselt poolt kõnealuste varade raamatupidamisliku väärtuse vahe (mida korrigeeriti ainult 15 % ulatuses) moodustas realiseerimata kapitali kasvutulu. Asjaomane maksukohustus lükati edasi kuni asjaomase vara müümisel rahalise tehingu toimumiseni või kuni edasilükatud maksukohustuse ulatuses moodustatud reservist äriühingu aktsionäridele dividendimaksete tegemiseni.

(42)

Selle tulemusena ei kajastanud seaduse 218/1990 kohane maksuarvestus seaduses sätestatud restruktureerimise juhtudel vara vahetamisega kaasnenud kapitali kasvutulu 85 % ulatuses vara majanduslikust väärtusest. Kõnealuste pankade restruktureerimine toimus Itaalia ametiasutuste sõnul ajavahemikus 1990–1998. Selles ajavahemikus realiseeritud kasvutulu külmutati ning asjaomased äriühingud olid kohustatud nihkes väärtused esitama oma iga-aastase maksudeklaratsiooni eraldi lisas.

Maksustatava väärtuse korrigeerimine vastavalt seadusele 342/2000

(43)

Vastavalt 21. novembri 2000. aasta seaduse nr 342 (7) (seadus 342/2000) artiklile 17 võisid seaduse 218/1990 alusel pankade ümberkujundamise tulemusel tekkinud äriühingud korrigeerida oma maksubaasi, et viia see kooskõlla ümberkorralduste käigus vara vahetamisel realiseeritud raamatupidamisliku kasvutuluga, mis oli kajastatud 31. detsembri 1999. aasta seisuga, eeldusel, et äriühingud tasusid sel ajal kehtinud 42,4 % tulumaksu tavamäära (millest 37 % moodustas ettevõtte tulumaks ja 5,4 % kohalik ettevõtlusmaks) asemel ettevõtte tulumaksu 19 % maksumääraga. Maksustatava väärtuse korrigeerimine piirdus algselt maksustamise jaoks arvesse võtmata või edasilükatud 85 %-ga kasvutulust.

(44)

Tasudes kapitali kasvutulult 19 % suuruse tulumaksu, võisid nii varasemate riigipankade vara omandanud äriühingud kui kõnealuste äriühingute aktsiaid omandanud äriühingud korrigeerida asjaomase vara või aktsiate maksustatavat väärtust. Kui aktsiaid oli mitterahalise sissemaksena üle antud teistele äriühingutele või aktsiaid oli äriühingutega vahetatud rahalise tehinguta, võisid ka nimetatud äriühingud aktsiate vahetamise teel omandatud aktsiate maksustatavat väärtust korrigeerida.

(45)

Kapitali kasvutulult tasumisele kuuluvat tulumaksu vähendati aga 15 %-le (19 % suuruse asendusmaksu asemel), kui pangandusega tegelev äriühing otsustas korrigeerida ainult oma vara maksustatavat väärtust, selle asemel, et korrigeerida nii vara ja aktsiate väärtust. Sel juhul said maksustamise erikorrast kasu ainult need pangandusega tegelevad äriühingud, kes olid vara omandanud esmase vahetustehinguga.

(46)	Kapitali kasvutulu maksu tasumisel kannavad soodustatud isikud lõpuks algsete tehingute käigus realiseeritud kasvutulu (jaotamata kasumi) reservist välja ning võivad selle aktsionäridele välja maksta dividendidena.

(47)

Lisaks kõnealuste pankade ümberkujundamise käigus vahetatud vara ja aktsiate maksustatava väärtuse korrigeerimisele, nägi seaduse 342/2000 artikkel 19 ette, et kapitali kasvutulu asendusmaksu võivad tasuda ka need äriühingud, kes soovivad korrigeerida selliste varade või aktsiate maksustatavat väärtust, mille nad olid omandanud muude äriühingute restruktureerimisel, millele laienes eespool nimetatud seadusandlikus dekreedis D.Lgs. 358/1997 sätestatud neutraalse maksustamise põhimõte.

(48)

Nimetatud paralleelne kord, mille nägi ette artikkel 19 (millega asendati üldine maksumäär vara ja aktsiate maksustatava väärtuse korrigeerimise korral kasvutulu maksumääradega 19 % ja 15 %), võrdsustas seaduse 218/1990 alusel toimunud pankade ja D.Lgs. 358/1997 alusel toimunud äriühingute restruktureerimisel realiseeritud kapitali kasvutulu maksukohustuse tekkimise tingimused maksustatava väärtuse korrigeerimisel.

(49)	Lisaks sellele nägi seaduse 342/2000 artikkel 20 ette üksikasjalikud eeskirjad kapitali kasvutulu asendusmaksu tasumiseks ja maksunduslikult kajastatud kapitali kasvutulu arvelt dividende saavate aktsionäride maksukohustuse vähendamiseks.

Maksustatava väärtuse korrigeerimine vastavalt seadusele 448/2001

(50)	28. detsembri 2001. aasta seadusega nr 448 (seadus 448/2001) laiendati seadusega 342/2000 ette nähtud maksustatava väärtuse korrigeerimise korda äriühingu bilansis kajastatud varadele, mille väärtust ei oldud veel korrigeeritud.

(51)

Seaduse 448/2001 artikli 3 lõige 11 nägi ette, et seaduse 342/2000 artiklite 17–20 kohast maksustatava väärtuse korrigeerimise korda kohaldatakse maksunduslikult kajastamata kasvutulu suhtes, mis tekkis nii seaduse 218/1990 alusel ümberkujundatud pankade omandatud vara ja aktsiatega seoses kui ka seadusandliku dekreedi nr 358/1997 alusel muudel restruktureerimise juhtudel omandatud varaga seoses, kui vara või aktsiad kuulusid äriühingule 31. detsembri 2001. aasta seisuga. Seadus 448/2001 nägi ette, et maksunduslikult kajastatud kasvutulult tasumisele kuuluva asendusmaksu määr on 12 % (kui korrigeeritakse nii tegutsevale äriühingule kuuluva vara kui ka selles osalust omavale äriühingule kuuluvate aktsiate maksustatavat väärtust) või 9 % (kui korrigeeritakse ainult tegutsevale äriühingule kuuluva vara maksustatav väärtus) maksustatava väärtuse korrigeerimise ajal kehtinud 41 % suuruse ettevõtte tulumaksu (36 % ettevõtte tulumaks ja 5 % kohalik ettevõtlusmaks) asemel.

Muudatused vastavalt seadusele 350/2003

(52)

Seaduse 350/2003 artikli 2 lõige 26 näeb ette, et seaduse 342/2000 artiklis 17 sätestatud maksustatava väärtuse korrigeerimise korda võis kohaldada ka realiseeritud, kuid maksunduslikult kajastamata kasvutulu suhtes, seoses seaduse 218/1990 alusel ümberkujundatud pankade varaga, nagu see oli äriühingu raamatupidamises kajastatud 31. detsembri 2003. aasta seisuga. Seadus 350/2003 nägi ette, et maksustatava väärtuse korrigeerimisel oli kasvutulult tasumisele kuuluv asendusmaksu määr 12 % (kui korrigeeritakse nii pangandusega tegelevale äriühingule kuuluva vara kui ka valdusühingule kuuluvate panga aktsiate maksustatavat väärtust) või 9 % (kui korrigeeritakse ainult tegutsevale äriühingule kuuluva vara maksustatavat väärtust). Seaduse 350/2003 artikkel 26 ei näinud aga ette muid varade maksustatava väärtuse korrigeerimise juhte äriühingute tavapärasel restruktureerimisel seadusandliku dekreedi D.Lgs. 358/1997 alusel.

(53)

Eeskätt võis seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 kohaselt maksunduslikult kajastada varasemate aastate kasvutulu, mis realiseeriti vastavalt seadusele 218/1990 pankade varaga mitterahaliste sissemaksete tegemisel loodavate või olemasolevate erapankade põhikapitali, saades vastu kõnealuste pankade aktsiaid, kui toona kehtinud ettevõtte 37,25 % suuruse tulumaksu (millest 33 % moodustas ettevõtte tulumaks ja 4,25 % kohalik ettevõtlusmaks) asemel tasuti soodusmääradega 12 % või 9 % kapitali kasvutulu asendusmaks. Seadus 350/2003 nägi ette ka seda, et asendusmaksu võis intressivabalt tasuda kolmes osas (50 % 2004. aastal, 25 % 2005. aastal ja 25 % 2006. aastal).

(54)

Itaalia ametiasutuste esitatud teabe kohaselt korrigeerisid seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 alusel vara maksustatavat väärtust üheksa panganduskontserni, tasudes kapitali kasvutulu 9 % suuruse asendusmaksu. Seega kajastati maksunduslikult kapitali kasvutulu kokku rohkem kui 2 059 miljardi euro ulatuses. Üheksa soodustatud isiku asendusmaksu kohustus oli 180 615 534 eurot. Selleks, et riigiabi küsimuse lahendamiseks arvutada tegeliku maksusumma suurus, tuleks 2005. ja 2006. aastal tasumisele kuuluvatele osamaksetele lisada vastavalt komisjoni määrusele 794/2004 (8) ebaseadusliku abi tagasimaksmise puhul kohaldatav intress 3,7 %. Seega on maksukohustuse tegelik suurus 185 505 996 eurot, (9) millest lähtutakse ka lõpliku abisumma arvutamisel.

Vara ümberhindamine vastavalt seadusele 350/2003

(55)

Seaduse 350/2003 artikli 2 lõige 25 nägi ette, et kõik maksukohustuslasest äriühingud võivad 31. detsembri 2002. aasta seisuga neile kuulunud vara maksustatava väärtuse ümber hinnata, et viia vara maksustatav väärtus kooskõlla vara toonase turuväärtusega, tasudes amortiseeritava põhivara ümberhindamise puhul 19 % suurust asendusmaksu ja mitte-amortiseeritava põhivara puhul 15 % suurust asendusmaksu, ning seda kolmes osas (50 % 2004. aastal, 25 % 2005. aastal ja 25 % 2006. aastal).

(56)

Nagu eespool nimetatud, on ümberhindamine erandlik toiming, mida aeg-ajalt maksuõiguses rakendatakse, et viia vara varasemast ajast pärit väärtus vastavusse selle tegeliku väärtusega. Maksude ümberhindamine erineb maksustamise erikorrast selle poolest, et ümberhindamisel võib äriühingule kuuluva vara maksustatavat väärtust tõsta ümberhindamise ajal kehtiva tegeliku turuväärtuseni, samal ajal kui maksustamise erikorra rakendamisel suurendatakse maksunduslikult kajastatavat maksustatavat tulu varasema realiseerimistehingu, nt ümberkujundamise ajal realiseeritud väärtuse alusel.

3. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(57)

30. mai 2007. aasta otsusega (10) algatas komisjon seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 sätestatud maksustamise erikorra suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse, kuna tundus, et erikorra puhul on täidetud kõik tingimused, et pidada seda riigiabiks asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses; samuti ei olnud kindel, et see on kokkusobiv ühisturuga, kuna sellele ei laienenud ükski artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditest.

(58)

Komisjon oli eeskätt seisukohal, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõige 26 andis rahalise eelise, mis tulenes 2004. aastal maksustamise erikorra alusel tegelikult tasutud maksusumma ja selle maksusumma vahest, mis oleks tavapäraselt kuulunud tasumisele, kui vara maksustatavat väärtust oleks korrigeeritud seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 puudumisel. 2004. aastal kõnealusele kasvutulu suhtes kohaldatav tegelik maksumäär oleks olnud 37,25 % (millest 33 % moodustas ettevõtte tulumaks ja 4,25 % kohalik ettevõtlusmaks), samal ajal kui asendusmaksu määr oli 9 %. Komisjon märkis samuti, et seaduse 350/2003 kohaselt võis maksusumma intressivabalt tasuda kolmes osas (50 % 2004. aastal, 25 % 2005. aastal ja 25 % 2006. aastal), samal ajal kui seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 puudumisel oleks tulumaks tulnud tavapäraselt tasuda 2004. aastal. Komisjon arvutas, et kontrollitava erikorra alusel kuulus üheksa soodustatud isiku poolt tasumisele 185 505 996 eurot, samal ajal kui tavapäraselt tasumisele kuulunud maksusumma oleks olnud 771 991 022 eurot (37,25 % realiseeritud kasvutulust, mis oli kokku rohkem kui 2 059 miljardit). Seega oli tavapäraselt tasumisele kuuluva maksusumma ja erikorra alusel määratud maksusumma vahe 586 485 026 eurot.

(59)

Veel leidis komisjon, et kui eespool nimetatud seadustes 342/2000 ja 448/2001 ette nähtud ettevõtjatele soodsad maksumuudatused olid üldised meetmed, millega tagati realiseeritud kasvutulu võrdne maksustamine, siis seaduse 350/2003 artikli 2 lõikega 26 sätestatud maksustamise erikord piirdus ainult seaduse 218/1990 alusel panganduses toimunud ümberkorraldustega, mistõttu ei olnud see üldine meede; samuti ei taganud kõnealune erikord asjaomase kapitali kasvutulu ja muude äriühingute restruktureerimisel realiseeritud kasvutulu neutraalset kohtlemist. Komisjon arvates suurendas asjaolu, et teatavad Itaalia pangad olid oma maksunduslikult kajastamata kapitali kasvutuluga seotud edasilükatud maksukohustuse bilansis tasakaalustanud maksukulu nominaalväärtusega, nende atraktiivsust mõningate äriühingute jaoks ja võis seega kahjustada pankade ülevõtmiste turgu.

(60)

Komisjon jõudis järeldusele, et kontrollitav erikord võib olla ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja algatas EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. Komisjon hoiatas, et kui ta peaks eespool nimetatud menetluse lõppedes jõudma järeldusele, et kontrollitav erikord on ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, tuleb see nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (11) (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artikli 14 kohaselt tagasi maksta. Sellegipoolest leidis komisjon, et teatavate maksualaste abimeetmete suhtes varem rakendatud praktikat (12) arvesse võttes tuleks abi tagasi maksta ainult selle summa piires, mida abisaaja oleks maksnud juhul, kui ta oleks rakendanud mõnda muud toona kehtinud maksustamiskorda, eeldusel et valikud, mida asjaomane abisaaja oleks võinud teha, ei ole ainult hüpoteetilised. (13) Komisjon kutsus Itaalia ametiasutusi ja huvitatud isikuid üles esitama märkusi selle kohta, kas tagasimakstav summa peaks piirduma selle summa, mis oleks kuulunud tasumisele seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 25 sätestatud ümberhindamise korra alusel, ja asendusmaksu summa, mida abisaajad pangad seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 ette nähtud erikorra alusel tegelikult tasusid, vahega.

4. ITAALIA MÄRKUSED

(61)	Sisuliselt leidsid Itaalia ametiasutused oma märkustes, et a) nad ei ole kontrollitava erikorra riigiabiks liigitamisega nõus ja b) tegelikult antud võimalik eelis oli märksa väiksem, kui komisjoni poolt esialgselt arvutatu, olles vähese tähtsusega.

(62)

Eeskätt väidab Itaalia, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõige 25 oleks kaudselt lubanud kõigil restruktureerimises osalenud äriühingutel oma vara väärtust ümber hinnata. Vara väärtuse ümberhindamise korrale viitavad kaudselt seaduse 342/2000 sätted artikli 2 lõikest 25 kuni artiklini 14, mis käsitlevad kooskõlas neutraalse maksustamise põhimõttega äriühingute restruktureerimisel edasilükatud kapitali kasvutulu maksukohustuse maksunduslikku kajastamist, hõlmates seega kõiki D.Lgs. 358/1977 alusel restruktureerimises osalenud äriühingutes tekkinud väärtuste ebakõlasid.

(63)

Itaalia sõnul võib kapitali maksustatava väärtuse ümberhindamise üldisele korrale tugineda, tasudes amortiseeritava põhivara ümberhindamise korral 19 %-se ja mitteamortiseeritava põhivara korral 15 %-se kolmes osas tasumisele kuuluva asendusmaksu (50 % 2004. aastal, 25 % 2005. aastal ja 25 % 2006. aastal), mille nägi ette seaduse 342/2000 artikkel 14. Seega tuleks Itaalia sõnul artikli 2 lõikega 26 ette nähtud korda võrrelda seaduse 342/2000 artikliga 14 kaudselt sätestatud maksustatava väärtuse ümberhindamise korraga ja mitte komisjoni pakutud üldise ettevõtte tulumaksu ümberhindamise korraga, mille sätestab seaduse 359/2003 artikli 2 lõige 25. Nii kaudselt sätestatud maksustatava väärtuse ümberhindamise kord kui sõnaselge ümberhindamise kord oleks näinud ette samad asendusmaksu määrad (19 % ja 15 %), nagu eespool kirjeldatud. Erinevalt sellest, mida komisjon uurimismenetluse algatamise otsuses väitis, oleks seaduse 350/2003 artikli 2 lõikest 26 tulenev võimalik eelis Itaalia sõnul piirdunud ainult selle summa, mille soodustatud pangad tasusid varasemas maksuarvestuses kajastamata kasvutulult 9 % asendusmaksuna ja muude äriühingute, kellel oli õigus oma vara väärtust korrigeerida, samalt võimalikult kasvutulult 15 % maksumäära juures tasutava maksusumma vahega. Nimetatud vahet vähendab veelgi asjaolu, et soodustatud pankade esialgu realiseeritud kasvutulust 15 % maksustati suhteliselt suurema maksumääraga võrreldes muude äriühingutega, mis oleks saanud D.Lgs. 358/1997 alusel taotleda täielikku maksuneutraalsust.

(64)

Veel on Itaalia seisukohal, et seaduse 218/1990 alusel pankade restruktureerimisega kaasnenud kasvutulu jaoks sätestatud maksustamise erikord ei ole võrreldav ühegi muu kasvutulu maksunduslikuks kajastamiseks kasutatava meetmega: esiteks seepärast, et kõnealuste pankade restruktureerimine oli ontoloogiliselt ainulaadne ja ei olnud muude äriühingute restruktureerimisega võrreldav; teiseks seepärast, et realiseeritud kasvutuluga seonduva maksukohustuse edasilükkamiseks kavandatud maksumeede oli kõnealusele restruktureerimisele eriomane, kuna sellega nähti ette osaline neutraalse maksustamise kord nii vara üleandvale kui ka ülevõtvale üksusele.

(65)

Pankade restruktureerimise ainulaadsust silmas pidades on Itaalia seisukohal, et meede oli seotud ainult teatavate pankade restruktureerimisega, mis toimus ajavahemikus 22. augustist 1990 kuni 31. detsembrini 1995 ja mille eesmärk oli Itaalia avalik-õigusliku pangandussektori erastamine. Selleks et tagada Itaalias eraõiguslike panganduskontsernide moodustamine ja luua neile teiste ühisturul tegutsevate pankadega võrdsed mängureeglid, peeti Itaalia avalik-õiguslike pankade jaoks kõige optimaalsemaks õiguslikuks vormiks aktsiaseltsi. Seaduse 218/1990 kohaselt läksid endiste avalik-õiguslike pankade aktsiad pärast nende restruktureerimist üle otse riigi enamusosalusega valdusühingutele, loodavatele pangandussihtasutustele või olemasolevatele eraõiguslikele (pangandus)sihtasutustele, kus riigi osalus jagunes eri kohalike omavalitsuste vahel. Nii riigiosalusega valdusühingud kui ka sihtasutused said ülesande ajutiselt hallata loodavate äriühingute aktsiaid ning neid järk-järgult turul müüa, et võimaldada Itaalia pangandussektoril konsolideeruda ja moodustada panganduskontserne.

(66)

Sellise pankade restruktureerimise puhul kasutatava neutraalse maksustamise korra eripära oli põhjendatud asjaoluga, et sel ajal puudus üldine kord, mis taganuks äriühingute restruktureerimise ja mitterahalise sissemaksena ettevõtte üleandmise neutraalse maksustamise. Seadusandja eesmärk oli hõlbustada teatavate avalik-õiguslike pankade erastamist nende restruktureerimise ja eraõiguslikuks aktsiaseltsiks ümberkujundamise teel, vältides samas kõnealustele pankadele tarbetute eeliste andmist. Selleks et vältida konkurentsi kahjustamist suhetes teiste eraõiguslike pankadega, nägi Itaalia seadusandja ette a) osalise maksuneutraalsuse nii üleandja kui ka ülevõtja jaoks (15 % realiseeritud kasvutulust kajastati maksuarvestuses ja maksustati sel ajal kehtinud tavalise maksumääraga 52,2 %), b) erireservi maksukohustuse edasilükkamiseks maksunduslikult kajastamata kasvutulu jaoks ja c) osalise maksuneutraalsuse korra kehtestamise ka eraõiguslike pankade restruktureerimise jaoks, et tagada võrdne maksukohtlemine äriühingute restruktureerimisel, milles võivad osaleda nii avalik-õiguslikud kui ka eraõiguslikud pangad.

(67)

Itaalia ametiasutused on seisukohal, et komisjon on õigesti järeldanud, et neutraalse maksustamise kaks eri korda, mille nägid ette nii seadus 218/1990 kui D.Lgs. 358/1999, ei olnud riigiabi, kuna need on põhjendatavad maksuõiguse loogikaga (ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse 30. põhjendus). Samuti on Itaalia arvamusel, et kui kõnealused järeldused on õiged, ei tohiks riigiabiks pidada ka seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 sätestatud maksustamise erikorda, kuna see oli vajalik seaduse 218/1990 artikli 7 lõikes 2 sätestatud osalise maksuneutraalsuse korra täiendamiseks, pidades silmas kõnealuste pankade restruktureerimise eripära.

(68)

Itaalia rõhutab, et ainus kasvutulu, mida võis ümber hinnata, oli see osa ajavahemikus 22. augustist 1990 kuni 31. detsembrini 1995 toimunud pankade algse restruktureerimisega kaasnenud kasvutulust, mis jäi üle pärast 15 % kasvutulu maksuarvestuses kajastamist. Sellise kasvutulu puhul, mis ei ole uus, vaid realiseeriti varasematel aastatel, oleks vähendatud maksumääraga asendusmaksu kohaldamine täiesti põhjendatud kõnealuse tulu eripära, ja eelkõige seaduse 218/2000 alusel toimunud pankade restruktureerimise eripära tõttu, mille puhul maksti 15 %-lt realiseeritud kasvutulult 52,2 % suurust maksu. Kui võtta 52,2 %-se maksumäära ja ülejäänud 85 % kasvutulu suhtes seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 alusel kohaldatud asendusmaksu maksumäärade 9 % ja 12 % keskmine, ilmneb, et lõppkokkuvõttes rakendati maksumäära vahemikus 15,48–17,85 %. Itaalia sõnul on kõnealune vahemik sisuliselt võrreldav maksumääradega 15 % ja 19 %, mis on kaudselt kohaldatavad kõikide äriühingute suhtes seaduses 350/2003 sätestatud maksustatava väärtuse korrigeerimise korra alusel, kusjuures maksumäär oleneb sellest, kas põhivara amortiseeritakse.

(69)

Lisaks sellele leiab Itaalia, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 sätestatud maksustamise erikord oli vähem paindlik, kuna see nägi ette kogu varasema restruktureerimise käigus realiseeritud kajastamata kasvutulu korrigeerimise võimaluse, samas kui artikli 2 lõikes 25 kaudselt sätestatud maksustatava väärtuse korrigeerimise kord nägi ette kasvutulu kajastamise üksikvarade ümberhindamisega. Itaalia sõnul oleks selline paindlikkus soodustatud äriühingutele väga kasulik, kuna nad oleksid võinud valida hinnata ümber amortiseeritavad üksikvarad, jättes ümber hindamata need, mille müügiga kaasneks kasvutulu, mis ei ole maksuvaba. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2004 osaluse maksuvabastuse korra alusel tulumaksuvaba kvalifitseeritud osaluse müük 95 % ulatuses ning seepärast ei ole äriühingul mõtet maksta sellise vara kasvutulu kajastamiseks, mis ei kuulu nagunii praktiliselt maksustamisele, kasvutulu maksu. See erinevus ei ole Itaalia sõnul tähtsusetu, kuna vara, mis anti vastloodud pangandusega tegelevatele äriühingutele 90ndatel üle, koosnes sageli suures osas osalustest, mis olid pärast eespool nimetatud 2003. aasta maksureformi maksuvabad.

(70)

Veel on Itaalia seisukohal, et isegi kui komisjon peaks jõudma järeldusele, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 alusel tasutud maksumäär oli soodsam kui see, mida oleks makstud sama seaduse artikli 2 lõikes 25 sätestatud üldise maksustatava väärtuse korrigeerimise korra alusel, oleks erinevus olnud minimaalne ning abi tuleks pidada vähese tähtsusega abiks.

5. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(71)

Oma märkustes esitasid huvitatud isikud kontrollitava maksustamise erikorra riigiabiks kvalifitseerimise kohta mitmeid vastuargumente. Nad väitsid, et tegemist oli tehnilise maksumeetmega, mis käsitles konkreetset olukorda, nimelt teatavate pangandusega tegelevate äriühingute restruktureerimisel üle antud teatava vara maksustatava väärtuse korrigeerimist selle maksundusliku kajastamise eesmärgil, ja et see ei anna asjaomastele panganduskontsernidele mingit eelist, kuna sellega oleks tegelikult kaasnenud lisakulu, mida teised sarnaselt restruktureeritud äriühingud D.Lgs. 358/1997 ning ühinemise direktiivis ette nähtud üldise maksuneutraalsuse põhimõtte kohaselt tavaliselt ei maksa.

(72)

Huvitatud isikud väidavad sisuliselt, et kontrollitav erikord ei ole valikuline, kuna see on põhjendatav pangandussektori eripäradega ja täpsemalt pankade ümberkorraldamisega Itaalias. Komisjon on seaduses 218/1990 ette nähtud osalise maksuneutraalsuse põhimõtet pidanud ühisturuga kokkusobivaks juba varasemas praktikas, nagu näiteks oma 11. detsembri 2001. aasta otsuses Itaalia poolt pankade ja pangandussihtasutuste puhul rakendatud maksumeetmete kohta, (14) milles viidatakse ka Itaalia poolt Banco di Napoli’le antud abi suhtes ametliku uurimismenetluse algatamise teatele. (15)

(73)

Veel väidavad huvitatud isikud, et restruktureeritud pangad ei saanud konkreetset eelist, kui võrrelda nende kasvutulu korrigeerimiseks tasutud asendusmaksu summat muude neutraalse maksustamise põhimõttel restruktureeritud äriühingute tasutud maksusummaga. Seda et restruktureeritud pankade suhtes kehtisid võrreldes muude äriühingutega 2003. aastal teistsugused maksumäärad, võib selgitada sellega, et kaht eri liiki ümberkorraldusi maksustati erinevalt. Huvitatud isikud on märkinud, et kui D.Lgs. 358/1997 kohase restruktureerimisega kaasnenud kajastamata kasvutulu oli „vabalt jaotatav tulu”, mis tähendab, et sellise kasvutulu võis aktsionäridele välja maksta ilma, et ettevõtte tulumaksu oleks tulnud tasuda, siis seaduse 218/1990 kohaselt realiseeritud kasvutulu maksukohustust „lükati edasi” nii üleandja kui ka ülevõtja äriühingus kuni selle väljamaksmiseni aktsionäridele.

(74)

Kahest eri olukorrast tingitud realiseeritud kasvutulu erinevat maksustamise korda on tõlgendavalt kinnitanud ka Itaalia rahandusministeeriumi õigusakt (Risoluzione nr 82/2000), (16) mille kohaselt on maksuhaldur tunnistanud, et mitterahalise sissemaksena üleantud ettevõtte (tegevusüksuse) õiglase turuväärtuse ja selle maksustatava väärtuse vaheline erinevus ei too mitterahalistele sissemaksetele laieneva neutraalse maksustamise korra järgi kaasa maksustatavat kasvutulu eeldusel, et ei üleandja ega ülevõtja maksubaase ei ole korrigeeritud õiglase väärtuseni. Risoluzione lõpuosas on samuti sedastatud, et tegevusüksuse üleandmisest tulenev erinevus omas tähtsust ainult raamatupidamise jaoks niikaua, kuni üksuse vara tegelikult müüdi ja kuni „edasilükatud kasvutulu” võis ilma ettevõtte tulumaksu maksmata aktsionäridele välja maksta. Teisest küljest on kõnealuste pankade restruktureerimisega kaasnenud raamatupidamislik erinevus, mille tingis mitterahaliste sissemaksete vaid osaliselt neutraalne maksustamine, seaduse 218/1990 artikli 7 lõike 2 kohaselt sõnaselgelt maksustatav nii vara müümisel kui ka kasvutulu dividendidena välja maksmisel.

(75)

Huvitatud isikutelt saadud märkuste kohaselt võib asjaolu, et maksumäärad, mis kehtestati seadustega 342/2000 ja 448/2001 kasvutulu korrigeerimiseks aastatel 2000 ja 2001, olid nii pankade kui ka muude äriühingute restruktureerimise puhul ühesugused ning 2003. aastal pankadele soodsamad, selgitada sellega, et 2003. aastal jõustunud Itaalia ettevõtte tulumaksu reformiga asendati maksu ülekandmise süsteem 95 % vabastuse süsteemiga, et vältida dividendide topeltmaksustamist.

(76)

Vastavalt huvitatud isikute märkustele võisid restruktureeritud äriühingud (erinevalt restruktureeritud pankadest) maksta varasemate aastate kasvutulu dividendidena välja ilma sellelt ettevõtte tulumaksu maksmata. Kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud ülekandmise süsteemi alusel oleks asjaomased dividendid olnud aga neid saava aktsionäri tasandil maksustatavad. Kui kasvutulu kajastamiseks määrati asendustulumaks (nagu 2000. ja 2001. aasta maksustamise erikorra puhul), oleks aktsionär võinud dividendidelt tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata juba tasutud ettevõtte tulumaksu. Seega oleks aktsionäri tasandil tasumisele kuuluv tulumaks vana ülekandmise süsteemi alusel kajastanud võimalikku tasutud ettevõtte tulumaksu ning võrdsustanud maksustamise erikorraga sätestatud erisuguse maksukohtlemise. See oleks põhjendanud seda, et nii pankade kui muude äriühingute restruktureerimisel rakendati toona sama asendusmaksumäära.

(77)

Olukord olevat pärast 31. detsembrit 2003 oluliselt muutunud, kui dividendidena väljamakstavast kasvutulust tunnistati 95 % maksuvabaks tuluks. Alates 2004. aastast olevat äriühingute restruktureerimisel realiseeritud ja hiljem dividendidena välja makstavalt kasvutulult tasumisele kuuluvat tulumaksu kohaldatud ainult 5 % puhul dividendidena väljamakstud kasvutulust, kusjuures maksustada (asendusmaksu puudumisel) tuli ainult dividende; samas maksustati restruktureeritud pankade kasvutulu tavalise ettevõtte tulumaksumääraga juhul, kui kasvutulu maksti välja (samuti igasuguse asendusmaksu puudumisel). Sellise erineva kohtlemise lõpetamiseks nägi seadusandja seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 ette asendusmaksu nominaalmäära, et maksunduslikult kajastada ainult kõnealuste restruktureeritud pankade edasilükatud kasvutulu maksukohustust, jättes samas välja D.Lgs. 358/1997 alusel edasilükatud kasvutulu, kuna sellelt ei pidanud dividendidena väljamaksmisel tasuma niivõrd suurt tulumaksu (dividendisaaja tasandil oli 95 % tulust tulumaksuvaba).

(78)

Kokkuvõttes ei andnud 2003. aasta maksustamise erikord huvitatud isikute sõnul restruktureeritud pankadele eeliseid, vaid asjaomase meetmega kõrvaldati erinevus, mis valitses seaduse 218/1990 alusel restruktureeritud pankade märkimisväärselt rangema maksustamise erikorra ja seadusandlikus dekreedis D.Lgs. 358/1997 sätestatud üldise korra kohaselt restruktureeritud äriühingute dividendidena väljamakstud kasvutulu maksustamise leebema korra vahel.

(79)

Huvitatud isikud märkisid veel teise võimalusena, et isegi kui komisjon peaks jõudma järeldusele, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 ette nähtud maksustamise erikord andis erilise eelise ainult pankadele, mis restruktureeriti seaduse 218/1990 kohaselt, ei oleks saadud eelis olnud nii suur, nagu komisjon algselt kindlaks tegi. Eelis piirdunuks tegelikult ainult maksustamise erikorra alusel tasutud tulumaksu ja seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 25 kohaselt amortiseeritavate või mitteamortiseeritavate üksikvarade ümberhindamise tarvis tasumisele kuuluva asjaomase tulumaksu vahega. Kõnealuse vahe suuruseks oleks murdosa ümberhindamisel tasumisele kuuluvast tulumaksust ning seda tuleks veelgi vähendada ümberhinnatud varalt, mille müümise korral tulu ei maksustata (st vara, mille üleandmisel on kapitali kasvutulu maksuvaba tulu), enammakstud maksusumma võrra.

6. HINNANG

6.1. Riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(80)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (17) peab meede selleks, et seda pidada riigiabiks, vastama EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, st abi anti liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest, abi soodustab valikuliselt teatavaid ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning see kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning kaubandust, ilma et seda saaks põhjendada maksukorra loogikaga.

Riigi ressursid

(81)

Komisjon on seisukohal, et kontrollitavat erikorda rahastati ilmselgelt riigi ressurssidest, kuna seaduse 350/2003 artikli 2 lõikega 26 kehtestatud nominaalse asendusmaksu tasumisega maksunduslikult kajastatud kasvutulult tavalise ettevõtte tulumaksu asemel vähenes maksusumma, mida muidu oleks ettevõtte tulumaksuna tulnud maksta, riigikassa arvelt.

Valikulise eelise olemasolu

(82)

Itaalia ametiasutused ja huvitatud isikud on märkinud, et komisjoni varasemates otsustes 2000/600/EÜ (18) (Itaalia poolt avalik-õiguslikele pankadele Banco di Sicilia ja Sicilcassa antud abi tingimusliku heakskiitmise kohta) ja 1999/288/EÜ (19) (Itaalia poolt Banco di Napoli’le antud abi tingimusliku heakskiitmise kohta), olevat komisjon uurinud seaduse 218/1990 osaliselt neutraalse maksustamise korda ja selle heaks kiitnud, kuna ta jõudis järeldusele, et meede ei olnud riigiabi. Seepärast ei olevat ka kontrollitav erikord riigiabi, kuna see on seadusega 218/1990 kehtestatud maksukohustuse edasilükkamise korra loomulik jätk.

(83)

Komisjon on seisukohal, et seaduse 218/1990 artikli 7 lõige 2 nägi ette, et kõnealuse pankade restruktureerimise käigus toimunud vara ja aktsiate üleandmist koheldi osaliselt maksuneutraalsena. See tähendas tegevusüksuste üleandmisel realiseeritud kasvutulu osalist kajastamata jätmist nii üleandja kui ka ülevõtva üksuse jaoks eeldusel, et üleantava üksuse (ettevõtte) moodustava vara maksustatav väärtus ehk maksubaas jääb samaks, mis sellel oli üleandja omanduses (ülekanduv maksubaas) ning üleandja poolt omandatud aktsiate maksubaas on sama, mis üleantud varal (asendatud maksubaas).

(84)

Kuna vara ja aktsiate vahetamisel maksubaase asjaomase korra kohaselt ei korrigeeritud, ei olnud tegemist ka maksusoodustuse andmisega restruktureerimise pooltele ning üleandmisel realiseeritud kasvutulu maksukohustuse kajastamine lükati ainult ajutiselt edasi (näiteks ajani, kui ülevõtja võõrandab vara või üleandja võõrandab aktsiad). Kuna maksubaasi ei suurendatud ei üleandja ega ülevõtja jaoks, ei olnud tegemist äriühingu tasandil kasvutulu kajastamise edasilükkamisest tuleneva abiga.

(85)

Kõnealune maksukohustuse edasilükkamine vastavalt seadusele 218/1990 oli tõepoolest kooskõlas äriühingu tulumaksuga maksustamise olulise põhimõttega, mille kohaselt on tulumaksuga maksustatav äriühingute igasugune realiseeritud kasum ja kasvutulu, ning realiseeritud kasvutulu ei olnud kajastatud, kuna asjaomase vara maksubaasi ei olnud korrigeeritud; seega võis maksustamine toimuda hiljem.

(86)

Eespool esitatud asjaolusid silmas pidades kinnitab komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses antud esialgset hinnangut, et ei a) seadusega 218/1990 reguleeritud tehingute käigus realiseeritud kapitali kasvutulust 85 % kajastamata jätmine ega b) seadusandliku dekreediga D.Lgs. 358/1997 reguleeritud tehingute käigus realiseeritud kasvutulu kajastamata jätmine ei olnud riigiabi, kuna omanikku vahetanud vara maksustatav väärtus jäi samaks (20) ning maksustatav kasvutulu seega materialiseerumata ja maksusoodustused kokkuvõttes andmata. Kuna realiseeritud kasvutulu külmutati, ei saanud asjaomast kasumit dividendidena välja maksta; samuti ei olnud võimalik vara vastavalt suurenenud väärtust kulumisse kanda, amortiseerida ega selliste tehingute tulemusena tekkinud äriühingute maksustatavast tulust muul moel maha arvata. Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et maksuneutraalsus oli põhjendatud maksuõiguse loogikaga ning see ei ole riigiabi.

(87)

Erinevalt eelnevast andis seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 ette nähtud maksustamise erikord õiguse suurendada vara maksustatavat väärtust (maksubaase), mida oleks pidanud maksustama tavalise ettevõtte tulumaksuga, kui kontrollitav erikord ei oleks kehtestanud konkreetset asendusmaksu. Komisjon mõistab, et kapitali kasvutulu maksustamise hõlbustamiseks võib seadusandja kohaldada tulumaksu tavamäärast leebemat maksumäära. Kuna võõrandamisel makstakse tulumaks üldiselt kohe, aga üleantava vara korrigeeritud maksubaasi puhul tekib maksustamisest saadav kasu vara perioodilisel kulumisse kandmisel pikema aja jooksul või vara võõrandamise hetkel, tooks sellise kasvutulu tavaline maksustamine üldjuhul üleandva äriühingu ja ülevõtva äriühingu jaoks kaasa tasumisele kuuluva netomaksu kogusumma kasvu. Seega võib äriühingute restruktureerimisel realiseeritud kasvutulult makstav asendusmaksu madalam maksumäär olla põhimõtteliselt kapitali kasvutulu kajastamist hõlbustava tehnilise meetmena põhjendatud.

(88)	Selline soodus maksustamise erikord on aga põhjendatud ainult juhul, kui seda rakendatakse objektiivselt sarnase kapitali kasvutulu kajastamise kõikide juhtude suhtes, nagu näiteks seadusega 218/1990 reguleerimata ümberkorralduste suhtes, sealhulgas ka teiste pankade restruktureerimisel.

(89)

Komisjon on arvamusel, et seadustes 342/2000 ja 448/2001 sätestatud maksustatava väärtuse korrigeerimise kord võimaldab nii seaduse 218/1990 kui ka seadusandliku dekreedi 358/1997 alusel restruktureeritud ettevõtetel kajastada varasemate aastate kasvutulu, mis realiseeriti kõikide asjaomaste ettevõtjate jaoks sama maksumääraga asendusmaksu tasumisel. Seepärast leiab komisjon, et maksustatava väärtuse korrigeerimise võimalus oli üldine maksumeede ning sel ajal kehtinud tavalise ettevõtte tulumaksumääraga võrreldes väiksem asendusmaksu määr ei andnud kõnealustele äriühingutele konkurentsieeliseid, kuna seda kohaldati tingimustel, mis olid samad kõikide äriühingute jaoks, mis otsustasid oma realiseeritud, kuid seaduse 218/1990 või seadusandliku dekreedi 358/1997 asjaomaste sätete alusel ajutiselt kajastamata varasemate aastate kasvutulu kajastada. Seega järeldab komisjon, et asjaomane maksustatava väärtuse korrigeerimise kord on üldine meede, mida põhjendab maksusüsteemi loogika ning see ei ole riigiabi.

(90)	Erinevalt eelnevast on komisjon seisukohal, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõikega 26 ette nähtud maksustamise erikord ei ole üldine meede, kuna seda kohaldati ainult teatavate pankade kapitali kasvutulu suhtes, mis tulenes seaduse 218/1990 alusel toimunud restruktureerimisest.

(91)

Komisjon leiab eelkõige, et kontrollitav maksustamise erikord andis eelise, mis seisnes erinevuses vara väärtuse ümberhindamiseks tegelikult tasutud maksusumma ja maksusumma vahel, mille oleks pidanud tasuma, kui vara oleks ümber hinnatud seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 puudumisel. 2004. aastal kehtis asjaomasele kasvutulule tegelik maksumäär 37,25 % (millest 33 % moodustas ettevõtte tulumaks ja 4,25 % kohalik ettevõtlusmaks); tegelikult tasutud asendusmaksu määr aga oli 9 % (mis ei hõlma edasilükatud maksukohustust).

(92)

Veel märgib komisjon, et seaduse 350/2003 kohaselt tuli maksusumma tasuda kolmes osas (50 % 2004. aastal, 25 % 2005. aastal ja 25 % 2006. aastal) ja seda ilma intressideta; samas oleks seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 puudumisel kohaldatava maksu pidanud tasuma 2004. aastal. Seepärast märgib komisjon, et üheksa soodustatud äriühingut, kellele kontrollitav erikord laienes, tasusid tegelikult tulumaksuna 185 505 996 eurot, samas kui tavaliselt tasumisele kuuluv maksusumma oleks olnud 771 991 022 eurot (37,25 % realiseeritud kasvutulult, mis oli kokku rohkem kui 2 059 miljardit). Seega oli tavaliselt tasumisele kuuluva maksusumma ja tasutud maksusumma vahe 586 485 026 eurot.

(93)

Komisjon on seisukohal, et eespool nimetatud eelise said tegelikult ainult seadusega 218/1990 reguleeritud tehingutega seotud pangad; muud pangad ja äriühingud, mis olid seotud seadusandliku dekreediga D.Lgs. 358/1997 reguleeritud sarnaste tehingutega, kõnealusest maksustamise erikorrast ja selle soodustingimustest kasu ei saanud.

(94)

Itaalia ametiasutused ja huvitatud isikud on märkinud, et ükski üheksast erikorra järgi soodustatud isikust ei oleks eales nõustunud oma vara väärtust ümber hindama, kui nad oleksid teadnud, et neil tuleks sel viisil kajastatud kasvutulult tasuda ettevõtte tulumaksu selle tavamääras. Nagu Itaalia ametisutused veel selgitasid, oleks teised äriühingud, mida ei restruktureeritud seaduse 218/1990 alusel, saanud tugineda seaduse 350/2003 artikli 2 lõikega 25 kaudselt sätestatud maksustatava väärtuse korrigeerimise korrale seaduse 342/2000 artiklis 17 üldiselt sätestatud tingimustel, mis olid sisuliselt samaväärsed.

(95)

Itaalia ametiasutuste ja huvitatud isikute sõnul oleks kõnealuse eelise arvutamisel tulnud arvesse võtta ka algsete mitterahaliste sissemaksete tegemise ajal üldkehtiva maksumäära (rohkem kui 40 %) alusel tasutud maksusummasid. Kõnealuselt kapitali kasvutulult 1990. ja 2004. aastal tegelikult tasutud kombineeritud maksusumma oleks ületanud märgatavalt 2000. aastal rakendatud maksustatava väärtuse korrigeerimise korra järgi kehtinud üldist määra ning seepärast ei oleks sel puhul tegemist eelisega.

(96)

Komisjon on siiski arvamusel, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 25 ette nähtud maksustamise erikord ei olnud maksuneutraalsele restruktureerimisele järgnenud väärtuste lahknevusest tingitud vara maksustatava väärtuse korrigeerimine, vaid pigem maksunduslik ümberhindamise kord, mis võimaldas realiseerida varjatud kasvutulu, mis tulenes soodustatud äriühingute vara maksustatava väärtuse korrigeerimisest, viimaks selle vastavusse selle tegeliku väärtusega. Komisjon leiab, et need kaks korda ei ole võrreldavad; samuti ei olnud seaduse 350/2003 artikli 2 lõikega 25 ette nähtud maksustamise kord samaväärne seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 ette nähtud maksustamise erikorraga, kuna kõnealused kaks korda sätestasid erinevad asendusmaksu määrad.

(97)

Seega järeldab komisjon, et oma vara maksubaasi seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 kohaselt korrigeerinud äriühingud said eriomast maksusoodustust, mis seisnes kajastatud kasvutulult tavalise maksumäära alusel tasumisele kuuluva maksusumma ja samalt tulult erikorra alusel tasutud asendusmaksu summa vahes.

(98)

Huvitatud isikud on väitnud, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 ette nähtud madalam asendusmaksu määr ei olnud valikuline, sest see oli põhjendatud seaduse 218/1990 alusel toimunud restruktureerimisega kaasnenud kapitali kasvutulu õiguslike ja faktiliste eripärade tõttu. Lisaks sellele väitsid nad, et Itaalial ei oleks olnud õigust kajastada kõnealune kasvutulu maksunduslikult samadel tingimustel, mis kehtisid muude äriühingute restruktureerimisega kaasnenud kapitali kasvutulu suhtes, kui möödunud oli nii mitu aastat.

(99)

Komisjon võtab teadmiseks, et seaduse 218/1990 alusel toimunud restruktureerimine lõi sellele järgnenud realiseeritud kasvutulu maksundusliku kajastamise edasilükkamiseks eriomased tingimused ja võimaluse, nagu on osutanud ka eespool nimetatud Risoluzione. Sellest hoolimata on komisjon arvamusel, et realiseeritud, kuid maksunduslikult kajastamata kapitali kasvutulu osas oli seadusega 218/1990 ette nähtud osalise maksuneutraalsuse kord oma olemuselt samaväärne seadusandliku dekreediga D.Lgs. 358/1997 ette nähtud täieliku maksuneutraalsuse korraga. Kuna nimetatud kaks olukorda olid tõepoolest võrreldavad, oleks seadusandja pidanud neid 2003. aastal edasilükatud kasvutulu maksundusliku kajastamise reguleerimisel ka ühtmoodi kohtlema.

(100)

Veel on komisjon seisukohal, et kohaldatud madalam maksumäär ei tasakaalustanud pelgalt seaduse 218/1990 alusel toimunud restruktureerimisega kaasnenud kasvutulu karmimat maksustamist, kui asjaomane kapitali kasvutulu maksti välja dividendidena, võrreldes muude maksuneutraalsete restruktureerimise juhtudega kaasneva kasvutulu dividendidena väljamaksmisel, nagu seda kirjeldati eespool nimetatud Risoluzione’s. Sellest vaatenurgast ei saa aga lähtuda, kuna kapitali kasvutulu suhtes kohaldatud erinevaid asendusmakse ei saa alati siduda edasilükatud kapitali kasvutulu dividendidena väljamaksmisega. Komisjon on arvamusel, et kõnealuse põhjendusega nõustumine võimaldaks mõne äriühingu suhtes kohaldada erinevaid ettevõtte tulumaksu määrasid ainuüksi nende osalemise tõttu riigi poolt eelistatud teatavat liiki ümberkorraldustes.

(101)

Komisjon leiab, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 26 ette nähtud maksustamise erikorra kohaldamisest tulenev maksusoodustus ei olnud vähese tähtsusega. Abi olemasolu kindlakstegemisel võrdleb komisjon tõepoolest kontrollitava korra alusel tasumisele kuuluvat nominaalmaksu summat maksusummaga, mis oleks kuulunud tasumisele, kui kontrollitavat korda ei oleks olnud, ent soodustatud pangad oleksid ikkagi suurendanud vara maksustatavat väärtust ning maksnud kõnealusest maksustatava väärtuse kasvust tingitud kapitali kasvutulu oma aktsionäridele dividendidena välja.

(102)

Lisaks sellele leiab komisjon, et väidetavalt väiksem eelis ei ole iseenesest piisav, et välistada selle käsitamist abina. Veel märgib komisjon, et oma 15. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1998/2006 (milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (21) sätestatud vähese tähtsusega abi erandile ei saa tugineda, kuna meetme puhul on tegemist abiga, mis ei ole läbipaistev, ja kuna Itaalia ametiasutused ei ole täitnud kõnealuse määruse tingimusi.

Põhjendamine erikorra olemusega

(103)

Itaalia ametiasutused ja huvitatud isikud on märkinud, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõikega 26 ette nähtud maksustamise erikord on põhjendatud pangandussektori eripära tõttu ning see ei ole seepärast riigiabi.

(104)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt (22) on tegemist konkreetse maksumeetmega ainult juhul, kui sellega kaasneb maksuõigusega taotletavaid eesmärke silmas pidades võrreldavate õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjendamatu erinev kohtlemine ning „tõsiasi, et ettevõtjaid koheldakse erinevalt, ei too automaatselt kaasa eelist EÜ asutamislepingu artikli 92 lõike 1 tähenduses.” (23)

(105)

Komisjon leiab siiski, et kontrollitava erikorra puhul ei tundu olevat tegemist üldise süsteemi kohandamisega panganduse eripäradele, vaid tegemist on konkreetse eelisega, mille mõjul paraneb teatavate ettevõtjate, st teatavate restruktureeritud pankade konkurentsivõime.

(106)

Itaalia ametiasutused väidavad veel, et erikord kordab pelgalt seaduse 342/2000 alusel kehtestatud korda, mis ei hõlmanud riigiabi, kuna seda kohaldati kõigi äriühingute restruktureerimise juhtudega kaasnenud realiseeritud kasvutulu suhtes. Seaduse 350/2003 alusel kehtestatud korda tuleks võrrelda sellega, mille nägi ette seadus 342/2000, ja see ei anna mingit täiendavat eelist. Nagu eespool selgitatud, ei ole komisjon sellega nõus, kuna seaduse 350/2003 kohase erikorra reguleerimisala on piiratum, kui seaduse 342/2000 kohane üldine maksustatava väärtuse korrigeerimise kord.

(107)

Tuginedes eelnevale, on komisjon jõudnud järeldusele, et seaduse 218/1990 alusel teatavatele pankadele antud eelis, mis seisnes tavalise maksumäära rakendamise asemel spetsiaalse asendusmaksu tasumises teatavate mitterahaliste sissemaksete tegemisel realiseeritud kasvutulu puhul, on konkreetne eelis ja see ei ole põhjendatav maksusüsteemi olemusega.

Konkurentsi ja liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamine

(108)

Väljakujunenud kohtupraktika (24) kohaselt piisab selleks, et pidada liikmesriigi meedet konkurentsi kahjustavaks, sellest, kui abi saaja pakub konkurentsi teistele konkurentsile avatud turgudel tegutsevatele ettevõtjatele. Samas kahjustab meede ühendusesisest kaubandust, kui riigilt saadud rahaline abi tugevdab ettevõtja seisundit muude ühendusesiseses kaubanduses konkureerivate ettevõtjatega võrreldes. (25)

(109)

Komisjon leiab, et märkimisväärse suurusega abi on tugevdanud pangandussektorisse kuuluvate ja konkurentsile avatud finantsteenuste liberaliseeritud turul ühendusesiseseid teenuseid pakkuvate ettevõtjatega konkureerivate abisaajate finantsseisundit.

(110)

Veel leiab komisjon, et kõnealustele pankadele antud eelis võib konkurentsi kahjustada praegu valitsevas olukorras, mida iseloomustavad Itaalia pangandussektoris avanenud konsolideerimise võimalused. Asjaolu, et teatavad Itaalia pangad on varale omasest varjatud kasvutulust tingitud maksukohustusest vabanenud maksukulu nimiväärtuses, võib suurendada nende pankade atraktiivsust ja nende majanduslikku väärtust nii investorite kui äriühingute ülevõtjate jaoks. Komisjon on seisukohal, et kontrollitava maksustamise erikorra pakutud eelis võib muuta liigselt äriühingute ülevõtmiste turgu Itaalia pangandussektoris.

6.2. Kokkusobivus ühisturuga

(111)

Niivõrd, kuivõrd kontrollitav erikord on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleb EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid silmas pidades hinnata selle kokkusobivust ühisturuga. Itaalia ametiasutused ja huvitatud isikud ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis kinnitaks, et käesoleval juhul oleks kohaldatav mõni eespool nimetatud erandist.

(112)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandid, milles käsitletakse üksiktarbijatele antavat sotsiaalabi, loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antavat abi ja Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondadele antavat abi, ei ole käesoleval juhul kohaldatavad.

(113)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erand näeb ette, et abi on lubatud anda erakordselt madala elatustasemega või tõsise tööpuudusega piirkondade majandusarengu edendamiseks, kuid käesoleval juhul ei ole see kohaldatav, kuna abi ei edenda selliste Itaalia piirkondade majandusarengut.

(114)

Erikorda ei saa pidada ka üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks; see ei ole ka mõeldud mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks, nagu näeb ette asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt b, ja selle eesmärk ei ole edendada kultuuri ja säilitada kultuuripärandit, nagu näeb ette asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt d.

(115)

Viimasena tuleb kontrollida erikorra vastavust artikli 87 lõike 3 punktile c, mis näeb ette, et abi on lubatud anda teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Siinkohal tuleb märkida, et kõnealune abi ei jää ühegi sellise raamistiku ega suunise reguleerimisalasse, milles määratletakse tingimused abi teatavate liikide ühisturuga kokkusobivuse kohta. Eelkõige ei ole see kooskõlas raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega, (26) mis sel ajal kehtisid. Teiseks ei ole erikorral sellise erandi kohaldamiseks vajalikku ergutavat mõju, kuna maksusoodustus anti tagasiulatuvalt tehingute puhul, mis olid juba toimunud.

(116)

Komisjon leiab, et kõnealuse maksustamise erikorra tulemusena leevendati maksukoormust, mida abi saanud pangad oleksid samasuguse restruktureerimise puhul pidanud kandma, ning seega tuleb meedet käsitada tegevusabina. Sellist abi ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks, kuna see ei soodusta mõnda majandustegevust ega mõne majanduspiirkonna arengut, ei ole ajaliselt piiratud, järk-järgult vähenev ega proportsionaalne määral, mis oleks vajalik teatava majandusliku mahajäämuse kõrvaldamiseks.

(117)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et kontrollitav erikord ei ole ühisturuga kokkusobiv.

6.3. Abi tagastamine

(118)

Kuna erikord jõustati ilma komisjonipoolse eelneva heakskiiduta, peaks abi tagasimaksmine toimuma vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (27) (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artiklile 14. Sellest hoolimata leiab komisjon, et teatavate maksualaste abimeetmete suhtes varem rakendatud praktikat (28) arvesse võttes tuleks tagasi maksta ainult see osa maksudest, mille erikorra järgi soodustatud isik oleks tasunud juhul, kui ta oleks rakendanud mõnda muud toona kehtinud maksustamise korda. Komisjon on arvamusel, et käesoleval juhul ei olnud seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 25 sätestatud alternatiivne maksude ümberhindamise kord pelgalt hüpoteetiline valik, vaid mõistlik alternatiiv, millele asjaomased soodustatud isikud, kes soovisid kajastada oma vara tegelikku maksustatavat väärtust, oleksid võinud tugineda. (29)

(119)

Tuleb rõhutada, et seaduse 350/2003 artikli 2 lõige 25 sätestas üldnormi, mis lubas realiseeritud kasvutulu kajastada igal ettevõtjal, kes otsustab oma bilansis 31. detsembri 2002. aasta seisuga kajastatud vara väärtuse turuväärtusega vastavusse viimiseks ümber hinnata, makstes selleks amortiseeritavate varade puhul 19 % ja mitteamortiseeritavate varade puhul 15 % maksumääraga asendusmaksu, mis kuulus tasumisele kolmes osas (50 % 2004. aastal, 25 % 2005. aastal ja 25 % 2006. aastal). Kõnealune üldkord laienes ka kõnealustele restruktureeritud pankadele. Kuigi maksustamise erikorra ja ümberhindamise sisu ei kattu, leiab komisjon, et kui maksustamise erikorda ei oleks olnud, oleks asjaomased pangad tõenäoliselt tuginenud seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 25 sätestatud üldisele ümberhindamise korrale.

(120)

Tuginedes eelnevale, on komisjon teinud järelduse, et tagasimaksmisele kuulub ainult seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 25 järgi vara ümberhindamiseks tasumisele kuuluva maksusumma (amortiseeritavate varade puhul maksumääraga 19 %, kõnealustele restruktureeritud pankadele tüüpiliste mitteamortiseeritavate varaliikide puhul maksumääraga 15 %) ja seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 alusel tegelikult tasutud maksusumma vahe.

7. JÄRELDUSED

(121)

Komisjon leiab, et Itaalia on ebaseaduslikult rakendanud seaduse 350/2003 artikli 2 lõiget 26, rikkudes sellega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Abikava ei ole ühisturuga kokkusobiv.

(122)

Tagasimaksmisele kuulub ainult see osa, mille võrra erikorra järgi soodustatud isik tasus makse vähem, kui ta oleks tasunud juhul, kui ta oleks rakendanud mõnda muud toona kehtinud maksustamise korda.

(123)

Seega piirdub tagasimakstav summa seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 25 kohaselt tasumisele kuuluva maksusumma ja seaduse 350/2003 artikli 2 lõike 26 alusel tasutud maksusumma vahega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maksustamise erikord, mida Itaalia rakendas seaduse 350/2003 artikli 2 lõikega 26, on riigiabi ja ei ole kokkusobiv ühisturuga.

Artikkel 2

Itaalia peab artiklis 1 viidatud korra kehtetuks tunnistama.

Artikkel 3

1. Itaalia võtab kõik vajalikud meetmed, et seaduse 218/1990 alusel toimunud restruktureerimisega kaasnenud kapitali kasvutulu maksundusliku kajastamisega seotud ja seaduses 350/2003 artikli 2 lõikes 26 ette nähtud asendusmaksu tasumisega ebaseaduslikult antud abi abisaajatelt tagasi nõuda.

2. Tagasimakstav summa piirdub maksusumma, mida abisaajad oleksid tasunud seaduse 350/2003 artikli 2 lõikes 25 sätestatud maksude ümberhindamise korra rakendamisel, ja sama seaduse artikli 2 lõike 26 alusel tasutud maksusumma vahega.

3. Nimetatud summa nõutakse tagasi viivitamata liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud korras tingimusel, et need võimaldavad käesoleva otsuse kohest ja tõhusat kohaldamist.

4. Tagasimakstavatelt summadelt arvestatakse intressi kogu ajavahemiku eest, mil need olid abisaaja käsutuses, kuni nende tegeliku tagastamise kuupäevani.

5. Intress arvutatakse vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) V peatükis sätestatule.

Artikkel 4

Itaalia teavitab komisjoni otsuse täitmiseks kavandatud või juba rakendatud meetmetest kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest. Itaalia esitab teabe abi tagasinõudmise kohta käesoleva otsuse I lisas esitatud küsimustikku kasutades. Itaalia teatab otsuse täitmiseks võetud meetmed nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Itaaliale.

Brüssel, 11. märts 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 154, 7.7.2007, lk 15.

(2) Itaalia 2004. aasta eelarveseadus, Itaalia Vabariigi ametlik väljaanne nr 299, 27.12.2003.

(3) Vt joonealune märkus 1.

(4) Vt 10. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-222/04: Ministero dell’Economia e delle Finanze vs. Cassa di Risparmio di Firenze SpA, Fondazione Cassa di Risparmio di San Miniato ja Cassa di Risparmio di San Miniato SpA (EKL 2006, lk I-00289, punktid 136 ja 137).

(5) Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiiv 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksusüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 1).

(6) Euroopa Kohtu 15. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-43/00: Andersen of Jensen ApS vs. Skatteministeriet (EKL 2002, lk I-00379, punkt 34 jj).

(7) Itaalia Vabariigi ametlik väljaanne nr 276, 21.11.2000.

(8) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (V peatükk – tagasinõutava ebaseadusliku toetuse intressimäär) (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(9) Makstud summad on a) 92 760 506 eurot 2004. aastal; b) 46 380 253 eurot, mis kuulus maksmisele 2005. aastal ja vastas 2004. aasta puhasnüüdisväärtusele 44 725 412 eurot, ja c) 46 380 253 eurot, mis kuulus maksmisele 2006. aastal ja vastas 2004. aasta puhasnüüdisväärtusele 43 129 616,9 eurot.

(10) Vt joonealune märkus 1.

(11) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(12) Vt komisjoni 4. juuli 2006. aasta otsuse 2006/748/EÜ (riigiabi nr C 30/04 (ex NN 34/04) kohta, mida Portugal on andnud, vabastades riigiosalusega äriühingute teatavate toimingute kapitali kasvutulu ettevõtte tulumaksust) VI jaotis (ELT L 307, 7.11.2006, lk 219).

(13) Vt 15. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-148/04: Unicredito Italiano SpA vs. Argenzia delle Entrate, Uffizio Genova 1 (EKL 2005, lk I-11137, punktid 113–119).

(14) Vt otsuse punkt 32 (EÜT L 184, 13.7.2002, lk 27).

(15) Vt otsuse punkt 3.2.1 (EÜT C 328, 1.11.1996, lk 23).

(16) 6. juuni 2000. aasta Risoluzione No 82/E-67004 Itaalia rahandusministeeriumi maksualases andmebaasis: http://dt.finanze.it/doctrib/PDF/Documento.pdf?Request=0&DocumentID =14000008220000606FIN110000006700400&Info=1,0,0

(17) Vt muu hulgas ka 10. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-222/04: Ministero dell’Economia e delle Finanze vs. Cassa di Risparmio di Firenze SpA, Fondazione Cassa di Risparmio di San Miniato ja Cassa di Risparmio di San Miniato SpA (EKL 2006, lk I-00289, punkt 129).

(18) EÜT L 256, 10.10.2000, lk 21.

(19) EÜT L 116, 4.5.1999, lk 36.

(20) Või realiseeritud väärtuse maksunduslikul kajastamisel see maksustati, nagu seda tehti seadusega 218/1990 reguleeritud tehingute puhul 15 % ulatuses kasvutulu kajastamisel.

(21) ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.

(22) 8. novembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-143/99: Adria-Wien Pipeline GmbH ja Wietersdorfer & Peggauer Zementwerke GmbH vs. Finanzlandesdirektion für Kärnten (EKL 2001, lk I-8365).

(23) 22. novembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-53/00: Ferring vs. ACOSS (EKL 2001, lk I-9067, punkt 17).

(24) Esimese astme kohtu otsus kohtuasjas T-214/95: Het Vlaamse Gewest vs. komisjon (EKL 1998, lk II-717).

(25) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 730/79: Philip Morris vs. komisjon (EKL 1980, lk 2671, punkt 11).

(26) EÜT C 288, 9.1.1999, lk 2.

(27) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(28) Vt komisjoni 4. juuli 2006. aasta otsuse 2006/748/EÜ (riigiabi nr C 30/04 (ex NN 34/04) kohta, mida Portugal on andnud, vabastades riigiosalusega äriühingute teatavate toimingute kapitali kasvutulu ettevõtte tulumaksust) VI jaotis (ELT L 307, 7.11.2006, lk 219).

(29) Vt 15. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-148/04: Unicredito Italiano SpA vs. Agenzia delle Entrate, Ufficio Genova 1 (EKL 2005, lk I-11137, punktid 113–119).

I LISA

Teave komisjoni otsuse, mis käsitleb riigiabi C 15/07 (ex NN 20/07), mida Itaalia rakendas maksusoodustuse andmisega teatavatele restruktureeritud pankadele, rakendamise kohta

1. Abisaajate arv kokku ja tagasimaksmisele kuuluva abi kogusumma

1.1.

Palun selgitage üksikasjalikult, kuidas arvutatakse üksikutelt abisaajatelt tagasinõutav summa?

—

Põhisumma

—

Intressid

1.2.

Milline on kõnealuse korra alusel antud ebaseadusliku abi tagasinõutav summa (brutoekvivalendid, … hinnad):

1.3.

Milline on nende abisaajate arv kokku, kellelt kõnealuse korra alusel antud ebaseaduslik abi tuleb tagasi nõuda:

2. Abi tagasinõudmiseks kavandatud ja juba võetud meetmed

2.1.

Palun kirjeldage üksikasjalikult, milliseid meetmeid abi viivitamatuks ja tõhusaks tagastamiseks kavandatakse ja milliseid on juba võetud. Kui see on asjakohane, siis palume ka näidata, milline on võetud/kavandatavate meetmete õiguslik alus.

2.2.

Mis kuupäevaks peab abi olema lõplikult tagastatud?

3. Teave üksikute abisaajate lõikes

Esitage palun tabelis üksikasjalik teave iga abisaaja kohta, kellelt asjaomase korra alusel antud ebaseaduslikku abi tagasi nõutakse.

Abisaaja nimi	Ebaseaduslikult saadud abi summa (*1) Vääring: …	Tagastatud summad (1) Vääring: …

(*1) Abisaaja käsutusse antud abi summa (brutoekvivalendina, … hindadena)

(1)

(°)	Tagastatud kogusumma (sealhulgas intressid)

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 237

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. aastakäik 4. september 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 865/2008, 27. august 2008, millega pikendatakse Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärit ränimangaani impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1420/2007 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamist	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 866/2008, 3. september 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 867/2008, 3. september 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide, nende tööprogrammide ja kõnealuste programmide rahastamisega	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 868/2008, 3. september 2008, põllumajandusettevõtte tulude kindlaksmääramiseks ja majandustegevuse analüüsimiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta	18

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2008/712/ÜVJP
*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus BiH/13/2008, 29. juuli 2008, millega muudetakse otsust BiH/1/2004 kolmandate riikide panuse heakskiitmise kohta ELi sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas ning otsust BiH/3/2004 Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni jaoks panustajate komitee loomise kohta	90

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	22,4
0702 00 00	ZZ	22,4
0707 00 05	JO	156,8
	TR	152,4
	ZZ	154,6
0709 90 70	TR	94,9
0709 90 70	ZZ	94,9
0805 50 10	AR	69,9
	CL	65,6
	UY	72,2
	ZA	75,3
	ZZ	70,8
0806 10 10	IL	235,7
	TR	116,4
	US	188,9
	XS	61,0
	ZZ	150,5
0808 10 80	BR	89,0
	CL	101,3
	CN	80,8
	NZ	108,2
	US	91,5
	ZA	78,2
	ZZ	91,5
0808 20 50	AR	123,5
	CN	58,4
	TR	142,2
	ZA	82,5
	ZZ	101,7
0809 30	TR	138,6
	US	166,6
	XS	61,2
	ZZ	122,1
0809 40 05	IL	138,1
	MK	53,9
	TR	58,0
	XS	53,4
	ZZ	75,9

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2008/711/EÜ
*	Komisjoni otsus, 11. märts 2008, riigiabi C 15/07 (ex NN 20/07) kohta, mida Itaalia rakendas maksusoodustuse andmisega teatavatele restruktureeritud pankadele (teatavaks tehtud numbri K(2008) 869 all) ( 1 )	70